{' '} {' '}
Limited time offer
SAVE % on your upgrade.

Page 12

12

ÄRIPÄEVA TEEMALEHT 20. SEPTEMBER 2016 reklaamiosakond, tel 667 0105, e-post reklaam@aripaev.ee

MIKS ON VAJA VENTILATSIOONI? Autor: Aivar Paabo, Profener OÜ Profener OÜ on Energiamessi esineja

V

entilatsiooni osatähtsus hoonetes on tõusnud väga aktuaalseks. Ventilatsiooni kaudu lahkub majast küll palju soojust, kuid ilma õhu liikumiseta ei saa kuidagi hakkama. Oluline küsimus ongi, kuidas majas panna ventilatsioon efektiivselt toimima ning muuta hoone terviklikult energiasäästlikuks. Korterelamuid renoveeritakse järjest rohkem, kuid tihti on puudu jäänud tervikliku renoveerimise teadmistest. Maja on küll soojustatud ning ka küttesüsteemi on tasakaalustatud, kuid hoone ning inimese tervisele oluline ventilatsioon on plaanidest välja jäänud. Samuti puudub terviklik tagasiside – kui palju maja praeguste energiahindade juures säästab? Kui uurida maja energiabilanssi, siis ventilatsiooni kaudu lahkub majast soojust 27–36%, välisseintest 17–21% ja akendest 15–25%. Need numbrid põhinevad nii Eesti kui ka Soome erinevatel uuringutel (joonis 1).

Joonis 1. Kuhu kaob soojus?

Ventilatsioon peab aga hoolimata kuludest majas olema, sest ilma õhuta saab inimene elada maksimaalselt kolm minutit. Elu jooksul hingab inimene 500 miljonit korda ja sellest 2/3 siseruumides. Veelgi hullem lugu on siis, kui rumaluse tõttu puudub majas üldse ventilatsioon. Elamute renoveerimisel on vahetatud aknad, soojustatud välisseinad, aga õhuaugud on jäetud puurimata. See tähendab seda, et pärast renoveerimist on maja pandud n-ö kilekotti, kus hoone ei saa enam hingata. Sellise renoveerimise tagajärjel hakkab maja üleliigsest niisku-

sest hallitama. Ventilatsiooni tähtsus oli iseenesest mõistetav tõde püramiidide ehitajatele vanas Egiptuses. Nad teadsid, et õhk peab liikuma. Peagi näeme seda, kui värskelt renoveeritud majadesse hakatakse õhuauke puurima. Sellest tegevusest on aga vähe abi, kui ei kontrollita, kas korterites ka väljatõmbe avad ja lõõrid olemas on või on remontide käigus need kinni pandud ja köögimööbel ette paigaldatud. Loomulik ventilatsioon on kontrollimatu. Mida pikem on õhukorsten ja külmem ilm, seda rohkem soojust lahkub majast. Talvekuudel on ventilatsioon üledimensioneeritud ja seega ebaefektiivne. Suvekuudel aga on maja ventileerimine olematu. Väikese liigutusega on aga võimalik teha nii, et maja hingab ühtlaselt nii suvel kui ka talvel ja on ka energiasäästlik. Üks hea võimalus on lahendada ventilatsioon soojustagastusega soojuspumba abil. Sel puhul lahendatakse majas ventilatsioon soojusvaheti ja soojuspumba abil, mis omavahel ühendatud torustikuga juhib soojusenergia tavaliselt katusel olevast soojusvahetist soojussõlmes olevale soojuspumbale. Hoonest väljuva õhu soojusenergiast võime rohkem kui poole taaskasutada soojustagastussüsteemi abil. Ventilatsioonist kogutud soojusenergia taaskasutatakse soojuspumpade abil maja kütte- ja sooja tarbevee tegemiseks. Seeläbi väheneb kaugküttest ostetava kalli kütteenergia vajadus. Alljärgneval joonisel on toodud ventilatsiooni tööpõhimõte: värske õhk juhitakse igasse magamistuppa ja elutuppa (kollane nool), hingatud õhk väljub köögist, WCst ja vannitoast (must nool, joonis 2). INTERNETIPÕHINE SOOJUSSÕLME JUHTIMINE HOONETES POLE MUGAVUS, VAID VAJADUS Eesti kortermajade elanikud kulutavad

oma küttekuludele oluliselt rohkem raha kui keskmine Euroopa inimene, sest meie 20 000 korrusmajast väga suur osa on remontimata ega kasuta katelde, boilerite, soojuspumpade ja ventilatsioonisüsteemide juhtimiseks kaugjuhitavat automaatikat.

Joonis 2. Ventilatsiooni tööpõhimõte

Tänapäeval on loomulik, et igal lapsel on taskus nutitelefon, kuid omaniku rahakotti säästva kaugjuhitava soojussõlme automaatika peale ei mõelda. Mida enam lisatakse majale tehnosüsteeme soojus- ja ventilatsiooniagregaatide näol, seda enam kasvab energiat säästvate automaatsete juhtimissüsteemide osatähtsus. Lisaks suurepärasele tehnoloogiale tuleb osata energiat ja selle vajadusi õigesti juhtida, sest ventilatsiooni kaudu lahkub majast väga palju sooja ja sellega köetakse lihtsalt õhku. Üks kraad õhutemperatuuri vähendamist toas hoiab soojusbilansilt kokku 5%. Selleks aga, et toatemperatuuri toas ühe kraadi võrra langetada, peab sooja pealejooksu torus vähendama keskmiselt neli kraadi. Lisaks tuleb meeles pidada, et muudatuse elluviimine ehk kraadide alanemine soovitud temperatuurile torustikus võtab aega umbes kaks ööpäeva. Kuidas saab seda spetsiaalse automaatikata välja arvutada? Tõenäoliselt ei saagi, sest soojussõlme eest vastutav füüsiline inimene ei suuda reaalselt iga päev olla valmis reguleerima tehnoloogiat nii katlamajas kui ka katusel asuvates soojusvahetites, ven-

tilatsiooniseadmetes, boilerites ja muudes seadmetes. Seega pole internetipõhine automaatika tänapäeval enam mitte mugavus, vaid vajadus. EESTI PROBLEEM ON ÜLEKÜTMINE Paljudele Eesti inimestele läheb korda energiasääst ja nad on väga huvitatud innovatiivsetest energiasäästuvõimalustest. Väga head vastukaja on saanud Ouman OY spetsiaalne automaatika juhtimissüsteem Ouflex, mis seob omavahel erinevate tootjate seadmed ning aitab vältida ülekütmisest tulenevat ülemaksmist. Kuigi Eestis ei ole veel automaatika kaugjuhtimine nii populaarne kui Soomes, on meie esimesed kogemused on näidanud, et inimesed tunnetavad kiirelt küttearvete vahet. Miks eelistada kaugjuhtimist senisele süsteemile? Võtmesõnaks on loomulikult kokkuhoid ja energiasääst. Füüsiliselt kohal olles suudab üks inimene teenindada korraga üht soojussõlme, kuid arvutis on maja haldajal võimalik optimeerida kõrgeid küttekulusid kas või sajal hoonel päevas. Internetipõhises programmis on kohe näha, millise temperatuuriga õhk torudesse tuleb ja sealt lahkub, millise kiirusega töötab mootor, kui mustad on filtrid, kui palju võtavad mootorid energiat, millises seadmes on probleemide korral viga või milline osa on amortiseerunud. Lisaks salvestatakse programmis kogu info – kes viimati ja mida reguleeris ning millised tulemused sellel olid. Ajalooliselt algas majade kütteperiood siis, kui Tallinna Küte AS kütma hakkas. Tänapäeval võib küttehooaeg alata ka siis, kui jaanipäeval on vaid kümme kraadi sooja või erakordselt sooja oktoobri puhul alles novembrist. Tehnika areng on jõudnud punkti, kus eri tootjate soojuspumbad on võrdselt töökindlad ja efektiivsed. Seega pole nii väga oluline, millise tootja „kast“ valida, vaid olulised on teadmised, kuidas lahendada kogu küttesüsteem. Tule kuula ja vaata lisaks kell 12.10 Energiamessl laval. Ajakava: www.energiamess.ee

Energiamess - Kütame! 2016 messileht  

Eesti Messide ja Äripäeva koostöös valminud energiateemaline erileht. Ilmumise kuupäev: 20.09.2016

Energiamess - Kütame! 2016 messileht  

Eesti Messide ja Äripäeva koostöös valminud energiateemaline erileht. Ilmumise kuupäev: 20.09.2016

Advertisement