Peamised energiaallikad, mille varal lihased töötavad, on teatavasti süsivesikud ja rasvhapped, mida oksüdeeritakse (võib ka öelda, et põletatakse) mitokondrites. Mitokondreid võib seetõttu vaadelda otsekui raku jõujaamu, mille kütuseks on süsivesikud ja rasvhapped. Paraku on mitokondri keeruka ehitusega membraan enamusele rasvhapetest läbimatu. Karnitiin on oluline just skeleti- ja südamelihase enegiavarustuses
Ööpäevane vajalik karnitiini kogus on 1,5 mg kilogrammi kohta, millest 70-75% saame toiduga
Karnitiini on rohkelt lambalihas, loomalihas, kalas, piimas, piimatoodetes
Laskumata arvukate eksperimentide üksikasjalistesse kirjeldustesse võib nende tulemuste põhjal kokkuvõtlikult sedastada, et karnitiini suukaudne manustamine koguses 2000 kuni 6000 milligrammi päevas ühe päeva kuni nelja kuu vältel selle ühendi kontsentratsiooni terve inimese lihases ei mõjuta (2). Inimese lihase karnitiini sisaldust ei ole õnnestunud suurendada isegi mitte selle ühendi suurte koguste (kuni 65 mg/
Karnitiin omab erakordselt olulist rolli nii skeleti- kui südamelihase energiavarustuses, vahendades rasvhapete toimetamist läbi mitokondri membraani selle sisemusse ja tehes seega võimalikuks nende kasutamise lihasraku energiavajaduse rahuldamiseks (5). Kuna rasvhapete ja süsivesikute ainevahetus on omavahel tihedasti seotud, mõjutab karnitiin oluliselt ka glükogeeni ja glükoosi kasutamist energeetilisel otstarbel (13). Karnitiinil on ilmselt märkimisväärne tähtsus ka osmootse rõhu ning seeläbi rakkude ruumala ja veetasakaalu regulatsioonis (4). Ajus mõjutab karnitiin erinevate neurotransmitterite sünteesi ja moduleerib signaalide ülekannet neuronite vahel (15).
kg) manustamisega otse veeni (2).
Karnitiini skeleti- ega südamelihases ei sünteesita. Karnitiin toimetatakse nende kudede rakkudesse verest läbi rakumembraani aktiivse (st toimimiseks energiat kulutava) transpordimehhanismi vahendusel. Kõnealuse transpordimehhanismi võimsus on maksimaalne juba karnitiini võrdlemisi madala kontsentratsiooni korral veres ja selle pideva toimimise tulemusena on kõnealuse aine kontsentratsioon terve inimese skeletilihases püsivalt 50-100 korda kõrgem kui vereplasmas (1, 12, 18). Seetõttu on mõistetav, miks vere karnitiini taseme ligikaudu 2-kordne tõus, mis on saavutatav suukaudse manustamisega (18) või ca 10-kordne suurenemine, mille esilekutsumiseks tuleb karnitiini suures koguses manustada otse veeni (12), lihase karnitiini sisaldust kuigivõrd ei mõjuta.
KARNITIIN TOIDUS JA KARNITIINI SÜNTEES INIMESE ORGANISMIS Organismi normaalse talitluse kindlustamiseks on oluline tagada kudede suhteliselt stabiilne karnitiini sisaldus. Selleks vajalik karnitiini kogus on ligikaudu 1,5 mg/kg ööpäevas (9), millest normaalse segatoidu tarbijad saavad 70-75% toiduga, ülejäänud 25-30% aga sünteesitakse maksas, neerudes ja ajus (10). Skeleti- ja südamelihases, kus karnitiini kontsentratsioon on kõige kõrgem, seda ühendit ei sünteesita (10). Toiduainetest sisaldab karnitiini rohkesti liha, eriti lamba- ja loomaliha, aga seda ainet leidub ka kalas, piimas ja piimatoodetes (8). Karnitiini sünteesi normaalseks kulgemiseks inimese organismis on oluline toidu küllaldane valgusisaldus, aga ka piisav varustatus vitamiinidega C, B3 ja B6 ning rauaga (4).
INSULIIN JA KARNITIINI TRANSPORT SKELETILIHASESSE Karnitiini transpordimehhanismi tundmaõppimine viis mõned uurijad arusaamiseni, et kõhunäärme hormoon insuliin võib selle toimimist stimuleerida. Oma hüpoteesi paikapidavust kontrollisid nad noortel tervetel meestel, kellele juhiti otse veeni suures koguses karnitiini koos insuliiniga või ilma insuliinita (12). Karnitiini kontsentratsioon uuritavate veres tõusis niisuguste manipulatsioonide tagajärjel võrreldes lähtetasemega ca 10 korda, insuliini tase aga jäi muutumatuks, kui hormooni ei manustatud, või tõusis ca 30 korda, kui seda tehti. Reie nelipealihasest võetud biopsiaproovide analüüs näitas, et karnitiini kontsentratsioon lihases jäi kogu 5-tunnise uuringu vältel muutumatuks, kui uuritavatele manustati üksnes karnitiini. Kui kõnealust ühendit viidi veeni aga koos insuliiniga, suurenes lihase karnitiini sisaldus sama ajavahemiku vältel ca 13% (12).
KARNITIINI MANUSTAMINE TOIDULISANDINA JA KARNITIINI KONTSENTRATSIOON SKELETILIHASES Karnitiini manustamise mõju inimese skeletilihase karnitiini sisaldusele on enam kui 20 viimase aasta vältel väga intensiivselt uuritud.
92