Page 1

efs info 1/2010


Sisukord Kevad, uute alguste aeg Toetused Kolme kuuga kolmandik jagatud 2010 aasta taotlusvoorud EFS toetused 1.01.-31.03.2010 Sihttoetuste piirmäärad Jaanuaris jagatakse, muul ajal lubatakse EFSi toetatud filmide esilinastused 2010 Eksport Aasta alguse uudised välismaalt Arve ja fakte Eesti filmid eesti telekanalites 1.01.-31.03.2010 Kinolevi TOP 10 1.01.-31.03.2010 Eesti filmide vaatjajad 2010 Filmiüritusi Maailmafilmi festival rääkis lugusid maailmast Järelkaja Eesti Filmi Päevadele 2010 HÕFF tood Haapsalusse õõva Vana hea Sõprus Eesti dokumentaalfilmi kult Elioni digiTV-s Artis on armas Kogemus Ei usuta, kui ütlen, et tegime lihtsalt tööd Teated Kultuuriministeeriumi filmivaldkonna toetused 2010 EFSi ja EFLi kohtumine Ülevaade Euroopa Liidu projektist First Motion MÄLU-programm kuulutab välja uue ideekonkursi

3 4 4 5 6 7 8 9 12 15 15 16 17 18 19 20 21 22 26 26 27 27

Esikaanel „Punane elavhõbe“, režissöör Andres Puustusmaa Eesti Filmi Sihtasutuse kontaktandmed Üldtelefon: 627 60 60 Eaks: 627 60 61 E-post: film@efsa.ee Postiaadress: Uus 3, Tallinn 10111 EFS avatud E-R 9.00-17.00 Taotluste vastuvõtt E-N 10.00-16.00 Marge Liiske, tegevjuht: 627 60 60 marge@efsa.ee Karlo Funk, peaekspert: 627 60 64, karlo@efsa.ee Katre Kajamäe, sekretär: 627 60 60, katre@efsa.ee Raimo Jõerand, filmiekspert: 627 60 00, raimo@efsa.ee Kristina Märtin, tootmisassistent: 627 60 69, kristina@efsa.ee Milla Raaper, pearaamatupidaja: 627 60 66, milla@efsa.ee Tristan Priimägi, välissuhete juht 627 60 68,tristan@efsa.ee Eda Koppel, infojuht 627 60 63, eda@efsa.ee Endel Koplimets, eelarvenõunik: 62760 02, endel@efsa.ee Anu Ernits, MEDIA Desk juhataja: 627 60 65, info@mediadeskestonia.eu ISSN 1736-065X

2


EFS INFO

Kevad, uute alguste aeg 2009. aasta kokkuvõte sisaldus mingil määral juba aasta viimases infolehes, EFSi nõukogu kinnitas 31. märtsil EFSi 2009. aasta majandusaasta aruande, mille leiate veebiaadressil www.efsa.ee.

F

ilmiprojektidele eraldatud toetuste kogusumma 2009. aastal oli 49 915 000 krooni ehk 4,835 miljoni krooni võrra vähem kui 2008. aastal. 2009. aastal esitati EFSile 282 toetustaotlust (2008. aastal 278), sõlmiti 175 toetuslepingut. Rahuldati 62% esitatud taotlustest (2008. aastal 62,9%). Lähiajal on eelarvete vähenemise tõttu kogu valdkonnas oodata selle suhtarvu edasist langust. 2009. aastal oli mängufilmidele eraldatud toetuste kogusumma 24 200 000 krooni (3,45 miljoni krooni võrra vähem kui 2008. aastal). Tootmis- ja järeltootmistoetust eraldati viiele täispikale mängufilmile, millest üks on madalaeelarveline mängufilm. Eraldati 5 lühimängufilmide tootmistoetust. Arendustoetusi anti 6 filmiprojektile, stsenaariumitoetusi eraldati kokku 8. Esilinastus 5 EFSilt toetust saanud täispikka mängufilmi, neist 1 Ukraina-Eesti vähemuskaastootmisfilm ja 2 lühimängufilmi, kokku 8 tundi ja 39 minutit. Animafilmide toetusteks eraldati 2009. aastal 12 550 000 krooni (1,25 miljonit krooni vähem kui 2008. aastal). Jätkati

3 eelmisel aastal alanud animafilmi rahastamist, neist 1 täispikk animafilm. Sõlmiti 3 uut animafilmi tootmistoetuslepingut ja 2 arendustoetuslepingut. Esilinastus 5 lühianimafilmi kestusega 1 tund ja 9 minutit. Dokumentaalfilmitoetusi eraldati summas 9 320 000 krooni. Ühtekokku sõlmis EFS 54 dokumentaalfilmi tootmis- ja arendustoetuse kasutamise lepingut: eraldati 14 dokumentaalfilmiprojekti arendustoetust ja 28 tootmistoetust; lisaks 12 sarja “Eesti lood” tootmistoetust. Jätkub Eesti Kroonika tootmine. 2009. aastal esilinastus kokku 23 EFSi poolt toetatud dokumentaalfilmi (sh 9 filmi sarjast “Eesti lood”), kestusega 17 tundi 56 min. Levitoetuste eelarve oli 1 450 000 krooni, eelarvesumma jagati välja täies ulatuses. Aasta jooksul eraldati toetust 5 mängufilmile filmikoopiate valmistamiseks ning kinoleviks, samuti toetust 5le DVD kogumikule. Muude sihttoetuste (varia) eelarve oli 1 895 000 krooni, eelarvesumma jagati välja täies ulatuses. Sõlmiti 66 toetuslepingut.

EFSi tulemustoetuste eelarve oli 2009. aastal 500 000 krooni. Tulemustoetust eraldati 5 filmitootmisettevõtjale. 2010. aasta on teise veerandi peal, kevadise ärkamise ja uute filmide valmimisega on seotud ka vanad küsimused: milline eesti film toob taas rohkearvulise vaataja kinno? Kas tõesti on lootust vaid komöödiatel, lastefilmidel ja 3D pildil? Ekraanile jõudvaid mängufilme on vähe ning ülalmainitud žanrites kohe üldse mitte, niisiis jääb see väide kontrollimata. Rõõmustav on siiski, et väga hea alguse on teinud Punane elavhõbe ning vaatajaid on jagunud ka linastunud dokfilmidele (Aeg on siin, Erkki-Sven Tüür: 7 etüüdi piltides). Samuti on EFSi üllatuslikult palju laekunud stsenaariumitoetustaotlusi, tervelt 22. Uuteks märksõnadeks väljaspool Eestit on saanud crossmedia, multiplatvorm, digitaalne levi, millest loodetakse filmile pääseteed. Publiku pealekasv elab internetis! Tänases lehes on lühidalt mainitud First Motion cross-media projektide arendusvooru, loodame, et järgmises numbris peatume digiteemal pikemalt.

muidugi visad arenema. Kui kultuurile ega isegi loomemajandusele ei nähta kohta uues Euroopa Liidu strateegiadokumendis Euroopa 2010, ei olegi nii lihtne valdkonda edendada. Ent Eesti film vajab hädasti arenguid, kasvõi väikeseid, aga käegakatsutavaid. Lisaraha turult, riigi toe suurendamist, soodustusi välismaistele filmigruppidele – senises olukorras lihtsalt ei ole võimalik areneda. Naabrid ju tegutsevad. UK Film Council on välja kuulutanud uue, aastas 15 miljonit naela kasutava digitaalse innovatsiooni ja loomingulise edendamise fondi. Taanlased plaanivat esimestena Põhjamaades sisse viia maksusoodustuse Taanis filmivatele välisgruppidele. Lätlastel on aprilli algusest Riia filmifond: maksusoodustus välisgruppidele, kes filmivad Riia linnas. Sama plaan konkretiseerub isegi leedukatel. Ega nad kõik ei saa majanduslikult mittemõtlevad inimesed olla, kes sellest tegevusest kasu ei looda. Potentsiaal on ju valdkonnas olemas. Äkki võtaks otsustajad sihikule ja teeks meilgi midagi sarnast ära? Kevad on ju uute alguste aeg. Marge Liiske EFS tegevjuht

Ehkki suures plaanis on asjad

3


TOETUSED

„Oo, armas sõber...”

„Üks mu sõber”

Kolme kuuga kolmandik jagatud Varasematest aastatest erineb 2010 eelkõige lühifilmide tootmise osas. Praktika on näidanud, et väga väike osa lühifilmidest võeti tegelikult üles talvel, sügisese ja kevadise taotlusvooru vahel.

O

salt selle tõttu ja arvestades keerukamaks muutunud olukorda filmide finantseerimisel laiemalt, kehtib lühifilmide jaoks lähemal ajal üks taotlusvoor aastas. Jaanuaris toimunud voorus toetati viit lühimängufilmi. Temaatiline valik ulatus esimest korda ulmest (“Elu Marsil?”) ja muinasjutust (“Legend suurest seebist”) kuni ajaloo (“Talvehommik”) ja traditsioonilise realismini (“Oo, armas sõber...”). Olukorda rahastamises, isegi kui tegemist on võrdlemisi väikeste eelarvetega, iseloomustab kas või fakt, et vaid ühe sisuliselt juba valminud filmi tootmiseks on sõlmitud leping, ülejäänud ootavad vastuseid erinevatelt fondidelt. Mängufilmide osas on otsus tehtud Eesti-Soome kaastoot-

4

misfilmi “Surnuaiavahi tütar” (režissöör Katrin Laur) kohta. Sellegi filmi tootmine alles ootab teiste rahastamisallikate otsuseid. Teise etapi toetuse on saanud Exitfilmi “Üks mu sõber” (režissöör Mart Kivastik). Lähemal silmapiiril on nii suuri rahvusvahelisi projekte kui tugevat omamaist kunstilist filmi. Alates 2009. aastast on animafilmidele kehtestatud taotlusvoorud. Aasta esimene animafilmide voor tõi küllaltki mitmekesise valiku uusi ideid, autoreid ja firmasid. Esialgu toetas EFS eelkõige pooleliolevaid projekte, nagu “Lotte ja kuukivi saladus” ja Mati Küti “Taevalaulu”. Tootmist alustab Ülo Pikkovi esimene nukufilmi tehnikas töö, küüditamiseteemaline “Keha mälu”. Priit Tender arendab koos Bulgaaria partneritega pikka animafilmi “Mehhiko ekspress”.

Uus kobarkino on muutnud olukorda levitamises. Exitfilmi “Aeg on siin” ja “Erkki-Sven Tüür: seitse etüüdi piltides” jõudsid Coca-Cola Plaza ekraanidele ja leidsid täiesti arvestatavalt vaatajaid. Lisaks neile kahele väikesele toetusele abistas EFS mõistagi kahe esilinastunud mängufilmi, “Lumekuninganna” ja “Punane elavhõbe” kinolevi. Kuivõrd Jaan Toomiku esimene film “Oleg” valiti maailma ilmselt vanima-

le, Oberhauseni lühifilmide festivalile, toetati ka selle filmikoopia valmistamist. Varia toetused on tavapäraselt kulunud festivalide, filmipäevade, koolituste ja festivalil osalemiste toetamiseks. Suuremad toetused on antud Eesti rahvusfilmograafia ja kino Artis tegevuse soodustamiseks. Nõukogu otsusega on EFS eelarve struktuuri muudetud ning sellega seonduvalt on pikaajalise kultuuriliselt olulise perspektiiviga projektid nüüdsest alates Varia jaotusest toetatavad. Karlo Funk

EFS peaekspert

2010. aasta taotlusvoorud I poolaasta 26. aprill 2010 dokumentaalfilmide arendustoetustaotlused 17. mai 2010 lühianimafilmide arendus- ja tootmistoetustaotlused II poolaasta
 6. september 2010 dokumentaalfilmide arendus- ja tootmistoetustaotlused


20. september 2010 “Eesti lugude” ideekavandid 4. oktoober 2010 täispikkade mängufilmide arendustoetustaotlused
 18. oktoober 2010 lühianimafilmide arendus- ja tootmistoetustaotlused
 1. november 2010 täispikkade mängufilmide stsenaariumitoetustaotlused



TOETUSED

EFS toetused 01.01.-31.03.2010 Firma nimi/Isik Projekti nimi Mängufilmi tootmis- ja järeltootmistoetuse lepingud Exitfilm Üks mu sõber kokku Lühimängufilmi tootmistoetuse lepingud Downtown Pictures Oo armas sõber, sind austan kokku Dokumentaalfilmi tootmistoetuse lepingud Testfilm Elumustrid: Harjumuse jõud Testfilm Kultuuripealinna kroonika Exitfilm Munk Allfilm Laulupidu! Acuba Film F-Seitse Content Providers Myth Film Meteoriit Allfilm Allfilm Allfilm Freyja Film Filmivabrik Vesilind

Monoloogid 71 paremat minutit Hando Runneli elus Roots - Sada aastat sõda ja muusikat Einasto 11577 Katel Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha Raivo Hein Linnutee Galaktikast Vaikuse kutse Armud jäänud, armud tulnud Tsirkuse laps Magala Madonna kokku Dokumentaalfilmi arendustoetuse lepingud Vesilind Parrot Araratil Filmivabrik Vaeste kirjanike maja F-Seitse Heino Eller - kodumaine viis Revolver Film Hundi süda sees - põhjamaise folk metali fenomen Eetriüksus Need, kes julgesid kokku Eesti lood Osakond Üleriigiline õnn Osakond Minu tütreke Gucci Vesilind Ülemiste imed Alexandra LRV Normaalne inimene Diafilm Töölise portree Rottfilm BASE 910 Revolver Film Kapten Estonia teatrist Kuukulgur Film Vanad Kalad Kuukulgur Film Tsirkusetuur Meteoriit Laulev linn Luxfilm Keelatud Vili Alasti Kino Helene elukool kokku Animafilmi tootmistoetuse lepingud Nukufilm Keha mälu Nukufilm Taevalaul Eesti Joonisfilm Lotte ja kuukivi saladus kokku

Summa 600 000 600 000 40 000 40 000 390 000 250 000 320 500 350 000 400 000 310 000 390 000 200 000 250 000 500 000 250 000 200 000 200 000 300 000 200 000 4 510 500 110 000 40 000 100 000 170 000 150 000 570 000 60 000 60 000 60 000 60 000 60 000 60 000 60 000 60 000 60 000 60 000 60 000 60 000 720 000 1 1 5 7

220 050 700 970

000 000 000 000

5


toetused

„Taevalaul”

„Lotte ja kuukivi saladus”

„Lumekuninganna”

Firma nimi/Isik Projekti nimi Animafilmi arendustoetuse lepingud Eesti Joonisfilm Mehhiko Ekspress kokku Levitoetuse lepingud Taska Film Punane elavhõbe Eetriüksus Disko ja tuumasõda F-Seitse Lumekuninganna Exitfilm Erkki-Sven Tüür: 7 etüüdi piltides Kopli Kinokompanii Aeg on siin Allfilm Oleg kokku Sihttoetuse (varia) lepingud MTÜ Eesti Kinoliit A. Kirsi osalemine täiendkoolitusel (Cultural Cinema Exhibition course) Tallinnfilm Kino Artis tegevustoetust 2010. a. MTÜ Otaku Osalemine Berliini filmiturul MTÜ Eesti Filmi Andmebaas Eesti rahvusfilmograafia loomine MTÜ Matsalu Loodusfilmide Festival 8. Matsalu rahvusvaheline loodusfilmide festival Traumfabrik Osalemine Trieste filmifestivalil Silmviburlane Osalemine Nicolas Philibert'i meistriklassis MTÜ Eesti Instituut Eesti filmi päevad Ungaris MTÜ Eesti Kinoliit Eesti Filmi Päevad 2010 MTÜ Kinobuss Osalemine Berliini filmiturul Mustfilm Osalemine Rober McKee stsenaristika seminaril Story kokku kõik kokku

Summa 80 000 80 000 285 000 35 000 260 000 20 000 20 000 40 000 660 000 7 300 510 000 6 000 185 000 160 000 10 000 2 000 30 000 50 000 4 500 7 000 971 800 16 122 300

Eesti Filmi Sihtasutuse 2010. aasta sihttoetuste piirmäärad Vastavalt EFSi toetuste eraldamise eeskirjale saab EFS filmiprojekte toetada kuni 70 % ulatuses kogu projekti maksumusest. Saadud stsenaariumitoetuse ja arendustoetuse summa arvestatakse tootmistoetuse maksimum-määra sisse.

tootmistoetusel: 3 200 000 krooni.

tootmistoetuse piirmäär on: 350 000 krooni.

4. Levitoetused – eelarve 1 100 000 krooni

1.2. Täispikkade mängufilmide stsenaariumitoetuste eelarve: 300 000 krooni. Täispika mängufilmi stsenaa-riumitoetuse piirmäär on: 50 000 krooni.

2. Animafilm – eelarve 11 850 000 krooni

Levitoetuse piirmäär on 300 000 krooni.

Lühianimafilmi tootmistoetuse piirmäär on 4 400 000 krooni.

5. Varia eelarve 3 610 000 krooni

1. Mängufilm – eelarve 22 400 000 krooni.

1.3. Täispikkade mängufilmide arendustoetuste eelarve: 2 000 000 krooni. Täispika mängufilmi arendustoetuse piirmäär on: 450 000 krooni.

3. Dokumentaalfilm – eelarve 8 300 000 krooni

1.1. Täispikkade mängufilmide tootmistoetuste eelarve on: 19 100 000 krooni. Piirmäärad on Täispika mängufilmi tootmistoetusel: 6 000 000 krooni. Piiratud

6

1.4. Lühimängufilmi tootmistoetuste eelarve: 1 000 000 krooni. Lühimängufilmi

Dokumentaalfilmi tootmistoetuse piirmäär on: 600 000 krooni. Dokumentaalfilmi arendustoetuse piirmäära ei ole.

Projektide toetuse piirmäära ei ole. 6. Tulemustoetused eelarve 230 000 krooni Menutoetuse maksimumsumma on seotud arendustoetuse piirmääraga, 2009. aastal on see 450 000 krooni.

Kinnitanud EFSi nõukogu 21. detsembril 2009


TOETUSED

Jaanuaris jagatakse, muul ajal lubatakse Nagu oligi eeldatud, tõi aasta esimene voor rekordilise hulga taotlusi: 4 teise etapi tootmistaotlust, 16 tootmistaotlust ja 19 arendustaotlust. Kokku küsiti toetusi 9 708 613 krooni jagu.

J

agatav summa oli planeeritud kuue miljoni kanti, et siis jääks veel 720 000 tänavuste Eesti lugude, 400  000 kevadise arendus- ja miljon sügisese tavavooru tarvis.

„Kullaketrajad”

Jagamine Oodatult olid peaaegu kõik tootmistoetust taotlevad projektid üsna heal tasemel ja oli raske mõnd võtta ja teist jätta. Sõltumatute ekspertide küllaltki erinevatele hinnangutele tuginedes õnnestus neist siiski mingi keskmine pingerida koostada, mille alusel saigi valik tehtud. Enim punkte kogusid Kiur Aarma ja Hardi Volmeri projekt „Kullaketrajad“ (97,2%) ja Piret Tibbo toodetav „Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha“ (94,1%). Kolmandaks tuli 91,9 %-ga suurepäraselt ettevalmistatud rahvusvaheline projekt „Regilaul“, mille rezhissöör Ulrike Kochil on ette näidata kunstiliselt kõrgetasemelised filmid Tiibeti soolameestest ja Sahaara nomaadiperekonnast. Nende kõrvale asetatuna tundub tema huvi eesti pärisoma (ja ikka veel elushoitava) laulutraditsiooni vastu mõneti üllatav, kuid seda tervitatavam. Tootmistoetuse eraldamisel sai väga täpselt jälgitud planeeritud filmide valmimise kuu-

päeva. Kui see jäi järgmisse või ülejärgmisse aastasse, siis vormistasime toetuse etapiviisilisena, tehes lepingu üksnes sellele summale, mis rahavoogudes mõeldud kulutada käesoleval aastal. Osa taotlejaid olid sellega arvestanud juba taotlust tuues. Kui vana süsteemi järgi tehti tootmisoetusleping kohe näiteks viiesaja tuhande krooni peale ja kogu summa arvestati maha jooksva aasta eelarvest, ehkki reaalsed väljamaksed jagunesid kahe aasta peale, siis nüüd teeme lepingud aastate kaupa. (Muutunud on ka väljamaksete protsendid: tootmistoetuse puhul on need nüüd 65%, 30% ja 5%.) Süsteemi miinus on see, et EFS ei saa kohe välja anda kinnituskirja (LOC) kogu toetussumma peale. Kuid alati saame lisada puuduoleva summa kohta huvikirja (LOI), mis juba toetamist alustanud

fondi puhul on vägagi tõsiseltvõetav paber. Eesmärk on kasutada käesoleva aasta raha ära võimalikult efektiivselt üksnes sellel aastal, mis omakorda lubab korraga hoida töös rohkemat arvu projekte. Tootjatega kokkuleppele jõudes oli selle süsteemi järgi võimalik sõlmida 13 tootmislepingut, millest kümnele eraldatakse aasta pärast ka veel II etapi toetus. Pakun, et sügisest voorust lisandub kolm-neli esimese etapi tootmislepingut veel, nii et järgmise aasta eelarvest võib teise etapi toetuste summaks arvestada nii 2,7 miljonit (tänavu oli see number 1,7 miljonit). On veel üks oluline muudatus: kui film kuidagi lepingus lubatud tähtajaks ei valmi, siis võis seda seni pikendada kahel korral. Sellest aastast on juures üks täpsustus: pikendu-

se aja ülemmäär on üks aasta lepingus fikseeritud tähtajast (vt Toetuste eraldamise eeskiri punkt 5.1.5.).

Lubamine Kui tootmisrahade jaotamisega püüame eelkõige hoida stabiilsust, siis arendustoetuste puhul on asi keerulisem. Seekord oli taotlejaid 19, aga väljavalitute protsent 25. Peamine võistlus peetakse maha just seal. Paratamatult tuleb kuskil see tähtsaim selektsioon teha ja arvan, et mida varasemas faasis see juhtub, seda parem. Elu on näidanud, et projektid, mis on ületanud arendustoetuse saamise künnise, jõuavad varem või hiljem ka tootmisse. Sellise kindla peale mineku alternatiiv oleks arendustoetuse saajate hulga suurendamine (nagu mängufilmis), teades samas ette, et kõigile neist niikuinii tootmisraha ei jätku. See võimaldaks küll karmimat teistkordset selektsiooni, kuid

7


toetused

„Parrot Araratil”

„Hundi süda sees”

võiks viia ka olukorrani, kus suurepäraselt arendatud headele projektidele lihtsalt raha ei jätku. EFSist saab tahtmatult projekti pidur. Dokumentaalfilmi puhul on selline eraldamine arenduseks ja tootmiseks sageli siiski üsna tinglik ja teenib rohkem formaalseid ja finantstehnilisi eesmärke. Siiski ei tohi ala-

tähtsustada arendusperioodi eesmärkide saavutamist. Kui ikka filmi planeeritakse toota THE PHENOMENON ülemiljonise eelarvega ja arenduse lõpuks selle saavutamisele miski ei viita, siis tõenäoliselt hakkab viibima ka tootmistoetuse saamine. Seekordsed eksperdid hindasid tugevamaks Revolver filmi projekti „Hundi süda sees – Põh-

jamaise folk-metali fenomen“ (rezh. Liina Paakspuu), mis teenis 92,4 %. Talle järgnesid OF NORDIC FOLK METAL Riho Västriku projekt „Parrot Araratil“ (79,8%) ja Eetriüksuse „Need, kes julgesid“ (79,3 %). Viimane on väga huvitav vaade Baltimaade taasiseseisvumise loole 1991. aastal vaadatuna Lääne-Euroopa poolt, kus peale Islandi ja Taani ei olnud kellelgi õieti tõelist huvi (ja julgust)

meid meie asjas aidata. Filmi kandvamaks tegelaseks on Islandi välisminister Jon Baldvin Hannibalsson, kelle tookordset algatust me oleme justkui juba enesestmõistetavaks hakanud pidama. Kas see aga oli nii? Film on planeeritud Islandi, Eesti, Läti ja Leedu koostööna. Arvestades tänavust eelarvet (8 300  000) ja perspektiivi, et see järgmisel aastal ei tõuse, ei julge sel aastal lubada rohkem kui 10-12 arendustoetust. Seni jagatud 570  000 kroonile lisanduks 400  000 aprillis ja 200  000 septembris. Kuna kevadel tootmisvooru ei ole ja kõik taotlejad on võrdsel positsioonil, siis arvan, et oleks aeg mais ka üks avalik pitching korraldada. Nii et, kes küsima tuleb, pangu end ka selleks valmis. Raimo Jõerand EFSi filmiekspert

EFSi toetatud filmide esilinastused 2010 FILM TÄISPIKAD MÄNGUFILMID Lumekuninganna Punane elavhõbe

ESILINASTUS TOOTJA

PRODUTSENT

REZHISSÖÖR

02/25/2010 04/09/2010

F-Seitse Taska Film

Kaie-Ene Rääk Kristian Taska

Marko Raat Andres Puusutusmaa

LÜHIMÄNGUFILMID Oo armas sõber, sind austan

01/21/2010

Downtown Pictures

Ove Musting

Ove Musting

DOKUMENTAALFILMID Eesti lood: Pastacas Eesti lood: Püha Jüri Eesti lood: Kiri Ruhnust Nagu kärbeste sumin Mustlase missioon Aeg on siin Itlemeeni lood Erkki-Sven Tüür: 7 etüüdi piltides September

01/19/2010 01/19/2010 01/19/2010 02/04/2010 02/19/2010 03/11/2010 03/25/2010 04/01/2010 04/14/2010

Allfilm Vesilind Silmviburlane Filmivabrik Ikoon Kopli Kinokompanii mp doc Exitfilm Traumfabrik

Margit Lillak Ylle Rajasaar Ülo Pikkov Marju Lepp Vahur Laiapea Anneli Ahven Liivo Niglas Anneli Ahven Kiur Aarma

Rein Kotov Riho Västrik Heilika Pikkov Manfred Vainokivi Vahur Laiapea Marje Jurtshenko Liivo Niglas Marianne Kõrver Ilmar Raag

8

KESTUS 95 90 185 23 23 28 30 29 28 62 75 70 78 55 455


EKSPORT

„Pangarööv”

Aasta alguse uudiseid välismaalt „Soovide puu”

„Oranus”

„Muskusveise tagasitulek”

Mängukad

Aasta välissuhtluses algas positiivsete uudistega. Veiko Õunpuu filmi “Püha Tõnu kiusamine” valis oma võistlusprogrammi Sundance’i filmifestival Park City’s Ameerikas, kus toimuski filmi rahvusvaheline esilinastus. Lisaks sellele, et tegemist oli Eesti ajaloo esimese filmiga festivali võistluses, saime headmeelt teha ka põhjnaabritele ja kaastootjatele soomlastele, sest ka neil pole seni õnnestunud Sundance’i võistluskategooriasse pääseda. (erilinastusena näidati küll 1994. aastal filmi “Tallinn pimeduses”). Kodumaal sissevarisenud lagede ja kinovahetuste ohv-

riks langenud filmi vastuvõtt Sundance’il oli sama segane kui siin – festivali kodulehelt võib näha, et filmile pandud hinded on eranditult ühed ja viied. Ometi äratas “Püha Tõnu kiusamine” piisavat huvi, et leida endale Ameerika levitaja: USA ja Kanada territooriumi levi eest vastutab nüüdsest Ameerika indie-levitaja Olive Films, kes endi sõnul otsivad “kunstipäraselt filmitud ajatuid lugusid”. Film jätkas Rotterdami festivali võistlusprogrammis, Göteborgis linastus “Püha Tõnu kiusamine” lõpufilmina ja Aasia esilinastus toimus Hong Kongi filmifestivalil. Tänaseks on filmi õigused müüdud ka Leetu ja endise Jugoslaavia territooriumile.

Mängufilmidest on hilja ärganud elav huvi end ilmutanud ka “Detsembrikuumuse” vastu. Eesti selleaastaseks võõrfilmiOscariks esitatud filmi on sel aastal näidatud nii Ameerikas kui Lõuna Aafrikas. Clevelandi festivali infomaterjalid seovad filmis näidatava telegraafiteate saatmise probleemi 2007. aasta Venemaa küberrünnakutega Eesti internetisaitide vastu, tõdedes, et “ilmselt jätkuvad piiri tagant juhitavad võimumängud ka tänapäeval”. Põnev näha, milliseid seoseid tekitab “Detsembrikuumus” ameeriklaste jaoks ja milline on nende pilt siin toimuvast. Oma zen-tempos teevad festivaliringe ka Eesti kui nii võib

9


EKSPORT

„Püha Tõnu kiusamine”

öelda, siis indilikumad mängufilmid “Pangarööv” ja “Soovide puu”. Eelmisel aastal ilmnenud tendents järtkub ka nüüd. Huvitaval kombel rändavad need kaks filmi suhteliselt ühes rütmis ja mitmed festivalid kattuvad. Ilmselt näevad välismaalased neis kahes mingit tunnetuslikku sarnasust, mis nende jaoks Eestit iseloomustab. “Soovide puu” sai nüüd pärjatud ka Tiburoni filmifestivali Californias, kus filmi peeti Parima komöödia auhinna vääriliseks. “Pangaröövil” on järgmisena võimalus auhinnaskoor avada East Endi filmifestivalil Londonis, kus film on valitud võistlusprogrammi. Selle aasta mängufilmidest on veel vara rääkida. “Lumekuninganna” ootab vastust mitmelt müügiagendilt ning festivalilt, ja paari nädala pärast ehk saab hakata maailmale tutvustama ka teist uut mängufilmi “Punane elavhõbe”.

Dokid Dokkidest jätkab oma edukat rändamist Jaak Kilmi ja Kiur Aarma “Disko ja tuumasõda”, millel on tänaseks kogunenud juba üle kuuekümne festivali-

10

külastuse. Tundub, et Eesti külma sõja minimudel on ka rahvusvaheliselt mõistetav ja suur osa Soome televisioonist näidatud popkultuurist loomulikult läänemaailmaga ühisosa – AFI filmifestival Dallases pidas loomulikuks, et nad filmi näitavad, on ju üheks keskseks läänemüüdiks filmis seriaal “Dallas” ja “inimesed, kes joovad viskit ja käivad tööl pilvelõhkujates”. Küsimustele stiilis “kas tõesti oligi nii” on Jaak Kilmil ja Kiur Aarmal tulnud vastata nii Inglismaal, Ameerikas, Kanadas, Sloveenias, Ungaris kui mujal. Teemaga sobivalt on seoses Berliini müüri langemise tähtpäevaga hakatud huvi tundma ka kõikvõimalike idabloki filmide vastu, mis käsitlevad seda valulikku üleminekut sotsialismist kapitalismi. Eesti filmidest käsitlevad seda probleemi nii “Laulev revolutsioon” kui “Eestlased Kremlis”, millest mõlemat siin-seal ka eriprogrammide raames näidatud on. Oma nishis tegutsevad edukalt edasi ka loodusdokid, “Muskusveise tagasitulek” sai Grand Prix Poolas toimunud Braci Wagow’ loodusfilmide festivalil. Mitmete uute Eesti uute dokumentaalfilmide kohta on küsi-

"Püha Tõnu kiusamise" tegijad särasid Sundance'i punasel vaibal

tud, aga nende festivalisaatust hakkab näitama lähim tulevik. On hea meel tõdeda, et pikkade autoridokkide kõrvale on arvestatava lisavärvina tõusnud ka “Eesti lood”.

Eriüritused ja -programmid Kuigi suure tõenäosusega jõuab Eesti filmi eriprogrammide ja retrospektiivide hoog haripunkti ülejärgmisel aastal, mil saabub Eesti filmi 100. juubel, on ikka igal aastal neid, kelle arvates on hädavajalik tutvustada selle maailma mastaabis olematu väikese põhjamaise riigi filmikunsti. Meil on selle

üle muidugi siiralt hea meel. Esiteks tuleks ehk ära mainida maineka Istanbuli filmifestivali raames toimuv Eesti animatsiooni eriprogramm “ISTLLbul”, mis on pandud kokku Tallinna ja Istanbuli lennujaamade rahvusvahelistest lühenditest ja mis sümboliseerib kultuurisilda tänavuse ja tulevaastase kultuuripealinna vahel. Programmi raames linastub kümme uuemat ja vanemat Eesti animafilmi. Eelmisel aastal ilmselt ajaloo kõige massiivsema Eesti animatsiooni-eriga välja tulnud Laputa filmifestival Jaapanis


EKSPORT

on ka tänavusse programmi pannud viis Eesti animafilmi, uutest nende hulgas “Oranus”. Eksootilisematest paikadest tuleks veel ära mainida Cape Winelandsi filmifestival LõunaAafrikas, kus Balti Fookuse raames tuleb esitamisele kaheksa Eesti mängu- ja dokumentaalfilmi.

Filmiturud Nüüdseks on ära toimunud ka üks aasta kahest suuremast filmiturust, ehk European Film Market Berliinis. Pärast jubedat majanduskaamost on kõigil siiras soov suhtuda asjasse optimistlikult, ja see paistis ka

üleüldisest suhtlemisest välja. Diilide tegemisega on kõik endiselt ettevaatlikud, aga seda elavamalt toimus suhtlus festivalidega. Peab tunnistama, et meie poolt vaadatuna läheb asi üha sujuvamalt. Kohtusime pea kõigi suuremate festivalide esindajatega, ning rahvast oli turu põhipäevadel Balti stendi külastamas pidevalt. Tänu majanduslikule ja poliitilisele segadusele ei osalenud Berliinis sel aastal Leedu, kelle filmi välispromotsiooni tulevik on üldse suhteliselt segane. Lätlased on hoolimata raskest olukorrast aga leidnud vahendid,

et turul kohal olla, saades aru sellise tegevuse olulisusest. Toimusid ka linastused kahele uuele Eesti filmile – “Püha Tõnu kiusamine” (2), ja “Pangarööv” (1). Algselt pidi tulema ka “Lumekuninganna”, aga kuna film ei saanud valmis, pidi linastuse Õunpuu filmile üle andma. Linastused läksid igati korda, kolmel seansil käis Eesti filme vaatamas kokku 69 inimest, kellest enamuses olid müügiagendid või festivalide esindajad. Esimene pilguheit Cannes’i filmiturule näitab, et taas tuleb hakkama saada ilma Leedu-

ta, loodetavasti saame nende edasiste plaanide suhtes selguse majja järgmise aasta alguseks. Eesti filmidele toimub Cannes’is kokku neli linastust (“Punane elavhõbe”, “Lumekuninganna”, “Püha Tõnu kiusamine” ja “Pangarööv”), loodame, et filmide külastatavus on kõrge ka seal. Tänavune Baltimaade esindaja produtsentide promotsiooniprogrammis Producers on the Move on taas eestlane – Anneli Ahven Exitfilmist. Tristan Priimägi

EFSi välissuhete juht

11


ARVE JA FAKTE

Eesti filmid eesti telekanalites

1.01.-31.03.2010

nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50

12

pealkiri Meeletu Nukitsamees Soovide puu Kinnunen Kohtumine tundmatuga Detsembrikuumus Kuldrannake Libahundi needus Kuum Tallywood külmas detsembris Shlaager Riigireetur Riigireetur Seitsme tuule käes Tõnu Aav otsib tööd Elu ilma Gabriella Ferrita Reis kerge pagasiga Väsinud end vihkamast Eesti lood. Maailmameister Mängija Mängija Tallinn pimeduses Helisev maja Imelugu Keerubite mäss Eesti lood. Maailmameister Eesti lood. Teisel pool teed Eesti lood. Teisel pool teed Helisev maja Prohvet Tuulevaikus Imelugu Operatsioon Lagrits Kas maakera on ümmargune? Aja meistrid Aeg maha Tormise regi Tüdrukud Legendide saar Põlemine Tagasitulek Agu Sihvka annab aru Aedniku talv Eesti lood. Isa, Poeg ja Teatri Vaim Eesti lood. Isa, Poeg ja Teatri Vaim Mis su nimi on? Hommikumõtted Noor kino. Öö Noor kino. Peking, mu arm Agu Sihvka annab aru Tüdrukud

kuupäev 1.10.2010 1.01.2010 1.01.2010 1.01.2010 1.01.2010 1.01.2010 1.01.2010 1.01.2010 1.01.2010 2.01.2010 4.01.2010 5.01.2010 5.01.2010 5.01.2010 5.01.2010 5.01.2010 6.01.2010 6.01.2010 7.01.2010 08/01/10 8.01.2010 9.01.2010 9.01.2010 10.01.2010 11.01.2010 13.01.2010 14.01.2010 15.01.2010 15.01.2010 16.01.2010 17.01.2010 17.01.2010 17.01.2010 17.01.2010 17.01.2010 17.01.2010 23.01.2010 23.01.2010 23.01.2010 23.01.2010 24.01.2010 24.01.2010 27.01.2010 28.01.2010 28.01.2010 30.01.2010 30.01.2010 30.01.2010 31.01.2010 31.01.2010

kellaaeg 09:50 10:00 11:25 12:55 19:40 21:20 21:50 22:00 22:55 23:10 23:40 11:45 15:20 15:55 21:40 21:50 19:00 22:30 21:25 22:50 21:40 17:35 22:50 20:35 21:25 22:30 12:30 13:05 05:09 20:55 12:45 13:50 19:45 19:55 21:05 21:15 20:45 21:05 21:20 21:35 09:35 13:00 22:30 12:35 23:30 13:50 23:50 23:50 09:30 13:25

reiting (%) 1 3 1.1 1 0.3 13.1 4.2 0.6 4.9 1.7 8.2 1.8 0.8 2 3.4 0.9 3 4.9 0.7 0.7 4.6 3.7 1 0.2 4.9 4.6 2.5 0.9 0.3 1.4 0.2 0.1 1.2 1.5 0.6 0.5 0.9 1.2 0.8 1.2 0.9 0.2 2.4 1.1 6.9 1.6 0.4 0.4 0.2 0.4

vaatajad 12 000 33 000 14 000 13 000 3 000 167 000 53 000 8 000 63 000 22 000 105 000 23 000 10 000 26 000 43 000 12 000 39 000 63 000 9 000 8 000 58 000 47 000 13 000 3 000 63 000 59 000 32 000 11 000 4 000 17 000 3 000 2 000 15 000 19 000 8 000 6 000 11 000 16 000 10 000 15 000 11 000 3 000 31 000 14 000 89000 20 000 5000 5000 2 000 5 000

kanal ETV2 ETV ETV2 ETV2 ETV2 ETV TV3 ETV2 ETV ETV ETV ETV ETV ETV ETV ETV2 ETV ETV ETV2 ETV ETV ETV ETV2 ETV2 ETV2 ETV ETV ETV Kanal 2 ETV2 ETV2 ETV2 ETV2 ETV2 ETV2 ETV2 ETV2 ETV2 ETV2 ETV2 ETV2 ETV2 ETV ETV Kanal2 ETV TV6 TV6 ETV2 ETV2


ARVE JA FAKTE

nr 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105

pealkiri Legendide saar Põlemine Tagasitulek Eesti lood. Isa, Poeg ja Teatri Vaim Inimese ja looduse tasakaal Eesti lood. Püha Jüri Eesti lood. Püha Jüri Talujutud maa ja taeva vahel Karikakramäng Agu Sihvka annab aru Tiim Karikakramäng Eesti lood. Pastacas Ferdinand Eesti lood. Pastacas Eraelu Püha Susanna ehk Meristrite kool Talujutud maa ja taeva vahel Agu Sihvka annab aru Imet püüdmas Tiim Laskesuusatamine Eraelu Eesti lood. Pastacas Eesti lood. Kiri Ruhnust Eesti lood. Kiri Ruhnust Tulest tulnud Kolme katku vahel Söerikastaja Söerikastaja Eesti lood. Polaarrütmid Eesti lood. Kiri Ruhnust Ja sündis film Vasha Neli blondi ja neli brünetti Tallinn. September 1985 Maraton Rukkilill Eestimaa Nimed marmortahvlil Muskusveise tagasitulek Soome lahe õed Naksitrallid I Naksitrallid II Vasha Muskusveise tagasitulek Malev Mullu - tuhat aastat tagasi Noor kino. Duschecka Noor kino. Mul oli sõber Noor kino. Südameasjad Noor kino. Tantsufilm Etüüd Noor kino. Saefilm Töömehe au Eha fenomen Laulev revolutsioon

kuupäev 31.01.2010 31.01.2010 31.01.2010 01.02.2010 03.02.2010 03.02.2010 04.02.2010 06.02.2010 06.02.2010 07.02.2010 07.02.2010 8.02.2010 10.02.2010 10.02.2010 11.02.2010 13.02.2010 13.02.2010 13.02.2010 14.02.2010 14.02.2010 14.02.2010 14.02.2010 15.02.2010 15.02.2010 17.02.2010 18.02.2010 20.02.2010 20.02.2010 20.02.2010 02/20/2010 21.02.2010 22.02.2010 23.02.2010 23.02.2010 23.02.2010 23.02.2010 24.02.2010 24.02.2010 24.02.2010 24.02.2010 24.02.2010 24.02.2010 24.02.2010 24.02.2010 25.02.2010 25.02.2010 26.02.2010 27.02.2010 27.02.2010 27.02.2010 27.02.2010 27.02.2010 27.02.2010 27.02.2010 28.02.2010

kellaaeg 13:50 14:00 14:20 21:25 14:35 22:30 12:35 20:35 21:20 09:35 21:30 15:05 22:30 22:15 13:50 13:40 14:10 15:55 09:30 15:05 15:50 16:50 13:20 21:25 21:40 11:45 13:20 22:00 23:30 12:05 02:05 22:30 00:30 11:30 12:05 12:15 09:20 10:20 12:00 14:50 14:30 16:55 17:25 21:20 04:50 23:00 00:50 00:10 00:10 00:10 00:10 00:10 22:05 22:30 22:15

reiting (%) 0.8 0.9 0.8 0.4 1.4 2.7 1.6 4.9 1.6 0.3 1.4 1.7 2.5 1.2 1.1 1.7 1.1 1.4 0.9 1.4 2.5 2.5 1.7 0.4 11.6 1.2 1.6 0.5 0.2 2.6 0.2 1.6 1.1 1.8 0.9 1 9.4 7.3 9.2 2.3 4.4 3.7 7 5.9 0.1 1.1 0.2 0.3 0.3 0.3 0.3 0.3 0.1 0.6 1.1

vaatajad 10 000 11 000 10 000 5 000 19 000 35 000 21 000 63 000 21 000 4 000 18 000 22 000 32 000 15 000 14 000 21 000 14 000 18 000 11 000 17 000 32 000 32 000 21 000 5 000 167 000 15 000 21000 6 000 2 000 33 000 3 000 20 000 14 000 23 000 12 000 13 000 120 000 93 000 117 000 29000 56 000 47 000 89 000 75000 1000 14 000 3 000 4000 4000 4000 4000 4000 1 000 7 000 14 000

kanal ETV2 ETV2 ETV2 ETV2 ETV ETV ETV ETV2 ETV2 ETV2 ETV2 ETV ETV ETV2 ETV ETV ETV2 ETV2 ETV2 ETV2 ETV2 ETV2 ETV ETV2 ETV ETV Kanal2 ETV2 ETV2 ETV ETV2 ETV2 TV3 ETV ETV ETV ETV ETV ETV TV3 ETV ETV ETV TV3 TV3 ETV2 ETV2 TV6 TV6 TV6 TV6 TV6 ETV2 ETV2 ETV2

13


ARVE JA FAKTE

„Nimed marmortahvlil”

„Detsembrikuumus”

nr 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140

14

pealkiri Prohvet Eurydike otsinguteel Perekond Elu sinu ümber Disko ja tuumasõda Armas Tuss 50 aastat hiljem Disko ja tuumasõda Eesti ballaadid Koolivennad Neli aastaaega kahes botaanikaaias Agu Sihvka annab aru Jan Uuspõld läheb Tartusse Stiilipidu Eesti lood. Naeratavad naised Prohvet Valli baar Palusalu Vene suurus (BFM esitleb) Kord aastas (BFM esitleb) Palusalu Prohvet Valli baar Matsalu linnuriik Ring-suur, keeruline ja huvitav Kuressaare linnus Koolivennad Neli aastaaega kahes botaanikaaias Töömehe au Evalt Okas Anna ja Krukoljev (BFM esitleb) Sinine on sügavlilla Evalt Okas Prohvet Juhuslik kohtumine Noor kino. Väljasõit

kuupäev 01.03.2010 1.03.2010 1.03.2010 2.03.2010 3.03.2010 3.03.2010 4.03.2010 6.03.2010 6.03.2010 6.03.2010 7.03.2010 7.03.2010 7.03.2010 8.03.2010 10.03.2010 10.03.2010 10.03.2010 10.03.2010 10.03.2010 11.03.2010 12.03.2010 12.03.2010 13.03.2010 13.03.2010 13.03.2010 14.03.2010 14.03.2010 14.03.2010 17.03.2010 17.03.2010 17.03.2010 18.03.2010 19.03.2010 19.03.2010 20.03.2010

kellaaeg 05:33 13:25 16:00 13:10 22:30 22:15 12:35 12:25 20:15 20:35 09:35 20:05 20:40 13:00 05:33 20:00 22:30 22:15 22:30 12:35 05:33 12:30 09:25 20:25 21:10 13:10 13:30 13:50 22:30 22:15 22:30 12:35 05:33 21:40 23:30

reiting (%) 0 0.6 2 2 5.4 0.6 2 0.2 0.1 0.1 0.6 7.8 1.1 2 0.5 4.6 2.7 0.3 0.3 0.8 0.2 2 0.5 0.3 0.6 0.1 0.2 0.3 3.9 0.7 0.5 1.4 0.6 6.5 0.2

vaatajad 0 8 000 26 000 26 000 69 000 8 000 26 000 3 000 2 000 1 000 7 000 100000 15 000 26 000 6 000 59000 34 000 4 000 4 000 11 000 3 000 25000 7 000 4 000 8 000 1 000 2 000 4 000 50 000 9 000 6 000 18 000 7 000 83 000 2000

kanal Kanal 2 ETV ETV ETV ETV ETV2 ETV ETV2 ETV2 ETV2 ETV2 Kanal 2 ETV2 ETV Kanal 2 Kanal2 ETV ETV2 ETV2 ETV Kanal 2 Kanal 2 ETV2 ETV2 ETV2 ETV2 ETV2 ETV2 ETV ETV2 ETV2 ETV Kanal 2 ETV TV6


ARVE JA FAKTE

nr 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 EFSi

pealkiri Noor kino. Silla alla Noor kino. Root Noor kino. Valguse lugu Noor kino. The Visitor Juhuslik kohtumine Agu Sihvka annab aru Kuressaare linnus Georg Ots ja ooper Georg Ots ja ooper Veepomm paksule kõutsile Kollane partmees (BFM esitleb) Graatsia (BFM esitleb) Ka Siber on olnud mu kodumaa Teatri vang Näitleja Joller Surnumatja Navigaator Pirx Dr. Suits Reis kerge pagasiga Karikakramäng Kass kukub käppadele Ilvese lugu Jaan Manitski tagasitulek Frank ja Wendy Silla all (BFM esitleb) Koguja (BFM esitleb) toetatud filmid

kuupäev 20.03.2010 20.03.2010 20.03.2010 20.03.2010 20.03.2010 21.03.2010 21.03.2010 03.20.2010 21.03.2010 23.03.2010 24.03.2010 24.03.2010 25.03.2010 27.03.2010 27.03.2010 28.03.2010 28.03.2010 28.03.2010 29.03.2010 29.03.2010 30.03.2010 31.03.2010 31.03.2010 31.03.2010 31.03.2010 31.03.2010

kellaaeg 23:30 23:30 23:30 23:30 11:55 09:25 13:40 16:05 22:45 10:00 22:15 22:35 11:45 19:45 20:30 19:45 21:10 00:10 15:05 21:25 21:25 15:35 22:30 21:25 22:40 22:55

„Avatar”

reiting (%) 0.4 0.3 0.2 0.3 1 0.8 0.1 1.8 0.5 0.7 0.5 0.2 2.4 0.4 0.2 0.6 1.3 0.4 0.9 0.9 0.7 1.1 5 0.4 0.6 0.7

vaatajad 5000 3000 3000 3000 12 000 10 000 2 000 23 000 6 000 9 000 6 000 2 000 30 000 5 000 2 000 8 000 17 000 5 000 11 000 12 000 8 000 14 000 64 000 5 000 7 000 9 000

kanal TV6 TV6 TV6 TV6 ETV2 ETV2 ETV2 ETV2 ETV2 ETV2 ETV2 ETV2 ETV ETV2 ETV2 ETV2 ETV2 ETV2 ETV ETV2 ETV 2 ETV ETV ETV2 ETV2 ETV2

„Punane elavhõbe”

Kinolevi TOP 10 1.01.-31.03.2010 1 2 3 4 5 6

film Avatar Alice Imedemaal Printsess ja konn Sherlock Holmes Alvin ja koopaoravad 2 Valentinipäev

vaatajaid 124023 72604 35298 30426 23970 23573

levitaja Forum Cinemas Forum Cinemas Forum Cinemas Forum Cinemas Forum Cinemas Forum Cinemas

7 8 9 10

See on keeruline Suletud saar Ookeanimailm 3D Õhus

22191 19773 19502 14742

Forum Cinemas ACME Film ACME Film Forum Cinemas

Eesti filmide vaatajad 2010 (1.01.-11.04.2010) 1 2 3 4 5 6

film Punane elavhõbe Phobos Lumekuninganna Aeg on siin Erkki-Sven Tüür: 7 etüüdi piltides Päeva lõpus

vaatajad 4652 2267 1235 845 595 48

esilinastus 9.04.2010 25.03.2010 25.02.2010 11.03.2010 1.04.2010 28.12.2009

7

Süütu / Normaalne

39

9.03.2010

15


FILMIÜRITUSI

Maailmafilmi fest rääkis lugusid ma

Märtsi viimasel nädalal toimunud Maailmafilmi festival Tartus Athena keskuses tõi ekraanile dokumentaalfilme kogu maailmast: lood maailmaränduritest, kaasaegsetest šamaanidest, penthouse-korterite asukatest, lapssõduritest, võõrtöölistest, vanadest inimestest ning paljudest teistest ühes maailmaga nende ümber.

F

estivali põhiprogrammi üheks keskseks teemaks oli vananemine: programmis olid mitmed filmid vanemaealistest inimestest ning sellest, kuidas erinevad kultuurid vananemist näevad. Vanadest rääkinud filmid ei jätnud saale tühjaks, pigem vastupidi. Festivali lõpufilm, Rumeenia vanapaarist rääkiv „Constantin ja Elena“ läks vananemise teemast tegelikult mööda ja rääkis inimlikust headusest, armastusest ja oskusest olla õnnelik. Sellest, et selliseid teemasid oodatakse ka dokumentalistikalt, annab tunnistust see, et oma esimese dokumentaaliga välja tulnud noor režissöör Andrei Dascalescu jõudis Tartusse ringreisi käigus - 27 festivali eri kontinentidel. Festivali ligi 50 filmist pikim oli 185 minutiline film „Gandhi lapsed“ antropoloogiliste

16

filmide klassikult David MacDougallilt. Film räägib kodutute laste koolist ja varjupaigast New Delhis ja sellest, kuidas need julged ja elutargad lapsed seda keskkonda ise kogevad. Nii mõnigi vaataja nimetas „Gandhi lapsi“ oma lemmikfilmiks festivalil.

neb jagatud otsuste langetamisele enesestmõistetavaks lähenemisviisiks.

Tavapäraselt kavas olnud visuaalantropoloogi retrospektiivi fookuses oli Alaska dokumentalist Leonard Kamerling, kes koos filmitegija Sarah Elderiga tegi aastail 1972-1988 mitmeid filme koostöös Alaska

põlisrahvaste kondadega. Selline lähenemisviis kasvas välja kogukondades elamisest ning sealse kollektiivse töö ja ühise otsustelangetamise nägemisest, misjärel muutus lähenemine kultuuriuurimisele, mis põhi-

Maailmafilm peab tulema ka järgmisel aastal, sest seda ootavad pikisilmi nii festivali külastanud režissöörid kui publik. Festivali vabatahtlik Terje Toomistu kirjutab Maailmafilmi blogis, et mitmedki režissöörid paljastasid festivalinädala lõpupoole, et Maailmafilmi festivalist ei julgegi nad oma kolleegidele rääkida – vastasel juhul tulevad kõik siia.


FILMIÜRITUSI

tival aailmast

Järelkaja Eesti Filmi Päevadele 2010 Eesti Kinoliidu poolt korraldatavad XII Eesti Filmi Päevad on lõppenud. 43 seansi jooksul näidati ära 97 viimase aasta jooksul valminud filmi. Lisaks seanssidele Kinomajas sai filme vaadata ka Uue Maailma seltsimajas, Art Cafes, Kumu auditooriumis, Cinamonis, Artises, klubis Shah ja kinos Kosmos. Sel aastal uuendusena Art Cafes neljal õhtul toimunud dokumentalistikafoorumit oli otsestriimis iga päev jälgimas enam kui 2500 inimest. Filmiprofessionaalidest koosnevates vestlusringis arutleti teemadel “Kallutatud”; “Kammitsetud”; “Keelatud” ja “Sõltumatud” filmid .

Sellegipoolest võiksid festivalile julgesti tulla Eesti filmikogukonnad, sest see on koht, kus korraks hinge tõmmata, oma tehtut näidata ja silme eest teiste loodud lugusid läbi lasta. Festivalil osalenud filmimees Kullar Viimne võttis oma osalemiskogemuse kokku öeldes, et inimestele on tarvis lugusid: „ja just nimelt lugusid, sest kui me teame vaid ühte lugu, siis arvamegi, et riigis Aafrika on inimesed vaesed ja näljas. Kuigi me oleme näinud või lugenud „Ameerika psühhot“, ei arva keegi, et Ameerikas

elavadki psühhod. Aga seda just sellepärast, et me teame Ameerikast mitmeid lugusid,“ parafraseeris ta Nigeeria kirjanikku Chimamanda Ngozi Adichiet. „Just seda lugude rohkust Maailmafilm minu jaoks teenibki,“ ütles ta. Maailmafilmi festivali korraldavad Eesti Rahva Muuseum ja Maailmafilmi Ühing ning tänavune festival oli arvult juba seitsmes. Pille Runnel, festivali direktor

Eesti Kinoliidu poolt välja antav 1000 eurone loomestipendium läks tänavu režissöör Joosep Matjusele filmi „Vanamees ja põder” eest. Vaatajate lemmikfilmiks osutus „Teekond” (režissöör Ahti Tubin) ning publikupreemia filmi tegijatele panid välja Pärimusmatkad koostöös Loona mõisaga. Kõigi kinopileti ostnute vahel loosis Travel Dreams välja 5000-kroonise reisivautšeri, mille õnnelikuks omanikuks sai Martin Simpson.

sel asutati Eesti filmi teenetemärk - Kuld- ja Hõbepääsu. Kuldpääsuga tunnustatakse tehtud tööd Eesti filmimaastikul ning Hõbepääsu teenetemärk antakse innustamaks jätkata hästi alustatud tegevust Eesti filmikunsti hüvanguks. Teenetemärkide patrooniks on proua Helle Meri. Märgi autoriks on ehtekunstnik Pilleriin Jürisoo. Esimeseks Kuldpääsu kavaleriks sai nukufilmilegend, maestro Heino Pars. Tema loodud multifilme teavad ilmselt kõik Eestimaa lapsed ja nende vanemad. Hõbepääsu läks andekale ja sotsiaalselt aktiivsele filmiloojale Jaak Kilmile, kelle looming on originaalne ja heaks eeskujuks meie noorema põlvkonna filmitegijaile.

Eesti ja Soome filmikoolide tudengifilme hindas žürii koosseisus Peeter Brambat, Erki Laur, Maria Avdjuško, Seppo Vanhatalo ja Ragne Mandre. Zürii otsustas välja anda kolm preemiat: parim operaatoritöö Ivar Taim „ Põrgu ekspress”; parim mängufilmi režii Alejandro Pedregal „United we stand”ning parim dokumentaalfilmi režii Jiri Stejskal „Pit –Hole”. Tudengifilmide auhinnad pani välja restoran "Beer House".

Eesti Filmi Päevad kuulutavad välja laste joonistusvõistluse teemadel „Kuidas ma Kinomajas käisin“ ja „ Minu lemmikkangelane Eesti filmist.“ Töid ootame aadressil Uus tänav 3, 10111 Tallinn 12. aprilliks. Kõiki võistlusele saabunud joonistusi on võimalik vaadata näitusel Kinomaja fuajees. Parimad tööd saavad väärilise preemia ning neid eksponeeritakse Eesti Kinoliidu koduleheküljel. Näitus jääb avatuks suvevaheajani.

Eesti Filmi Päevade korraldustoimkonna eestvedami-

Eesti Filmi Päevade toimkond

17


FILMIÜRITUSI

„Rauduksed”

HÕFF toob Haapsalusse 23-25. aprillil toimuv Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival (HÕFF) on kevadeti Eesti mudapealinna Haapsalu vallutav kolmepäevane õudus- ja fantaasiafilmide maraton.

H

ÕFFi programmis kohtab viimaste aastate parimaid õõvaja fantaasiafilme, unustatud klassikat, trash- ning kultus-, friigi- ja ekstreemkino. Rahvusvaheliste filmikülaliste ning tervet Haapsalut haarava festivalisündmusega on HÕFF muutunud teravaid kinoelamusi otsivate filmifännide kevadhooaja tippsündmuseks. Viiendat sünnipäeva tähistava HÕFFi eesmärgiks on tutvustada Eesti ja lähiriikide kinopublikule õudus-, fantaasia- ja kultusfilmide žanre ning maailmakino varamut läbi võimalikult laiahaardelise ja kaasaegse filmivaliku. Kuigi Eesti naaberriikides toimub mitmeid õudus- ning fantaasiafilme linastavaid filmiüritusi, on HÕFFist välja kujunenud rahvusvahelises mõõtmes küll väike, kuid omanäoline ja tunnustatud fil-

18

mifestival, mida kiidetakse tänu unikaalsele atmosfäärile ning tugevale programmile. HÕFFi rahvusvahelist mainet kinnitab ka festivali jätkuv valimine rahvusvaheliste ning maailmaesilinastuste toimumispaigaks.

Õõva kogu maailmast Sünnipäevafestivali programm toob publikuni kolme päeva ja öö jooksul 30 täispikka ja lühifilmi 15 riigist. Kinolina vallutavad eelmise kahe aasta õõvakino paremik koos maailmas laineid lööva uue Prantsuse horrori fookusega. Lisaks teeb HÕFF kummarduse Jaapani režissööri Shinya Tsukamoto kultuslikule „Tetsuo“ seeriale ning vastakaid arvamusi tekitanud Vene eksperimentaalkineasti Andrei Iskanovi kummalistele linateostele. Samuti ei puudu kavast mängufilme sisse juha-

tavad humoorikad lühifilmid. Maailmaesilinastuse saab HÕFFi raames kuulsa briti õudusfilmide lavastaja Adam Masoni verivärske linateos „Siga“, kelle 2006. a auhinnatud õõvafilmi “Murtud” ka kolm aastat tagasi edukalt HÕFFil näidati. Esimest korda väljaspool kodumaad demonstreeritakse ka Prantsuse dokumentaalfilmi „Prantsuse horrori uus laine“, ning Saksamaa thrillerit “Rauduksed”, ametliku esilinastuse saavad festivalil ka kaks eesti lühifilmi, Tanel Ranna vampiirifilm „Transfusioon“ ning HÕFFi üks avafilmidest, Robi Uppini vaimulugu „Rändaja“.

Külalised Loomulikult on kinosaalides ja Haapsalu lokaalides võimalik kohtuda HÕFFi rahvusvaheliste filmikülalistega, keda saabub tänavu Haapsallu rekordarv.

Tänaseks on lubaduse andnud festivalile tulla rahvusvahelise haardega vene ekstreemkino autor Andrei Iskanov, maineka horrorfilme tutvustava netiportaali Twitchfilm.com peatoimetaja Todd Brown, saksa filmi “Rauduksed” näitleja Axel Wedekind ja lavastaja Stephen Manuel, juba kurikuulsaks saanud Hollandi nn body-horrorfilmi “Inimsajajalgne” lavastaja Tom Six jt. Tähistamaks vääriliselt festivali 5. sünnipäeva, pöörab HÕFF lisaks programmile sel kevadel suurel määral rõhku Haapsalu linnaruumis toimuvatele eriüritustele. Peamised on neist festivali avamine Prantsuse uue laine horrori lipulaeva, filmi “Hord” tasuta linastusega Haapsalu lossihoovis ning Haapsalu peatänava vallutav Saja Zombi Paraad.


FILMIÜRITUSI

„Rändaja”

Vana hea Sõprus

Tallinna vanim kino Sõprus teeb peale väikest uuenduskuuri taas uksed lahti, seekord värske tiimi ja uue kontseptsiooniga.

Festivali südame, tänavu täieliku noorenduskuuri läbinud Haapsalu Kultuurikeskuse ees avatakse aga HÕFFi rulapark, kus rula, BMX ja linnarattaga saab festivaliteemaliste takistuste abil oma kontide tugevust ja sõiduoskusi proovida. Kultuurikeskuses võivad kultuurilembelised aga vaadata valikut Sergei Kirstu kollaažfotodest. Loomulikult ei puudu sünnipäevafestivali programmist legendaarsed HÕFFi klubiööd Ehte kohvikus, mida seekord juhatavad Raadio 2 parimad DJ’d. 2010. aasta suurimaks uudiseks on ehk festivali eribuss (!), mis pealinlastest filmihuvilisi Haapsallu ning tagasi toimetab. Sõiduplaanide osas hoidke silma peal festivali kodulehel. Filmifestivali piletid on müügis Piletilevi müügipunktides ja kohapeal. Festivali programm, kava ja lisainfo aadressil www.hoff.ee Head sünnipäeva HÕFFi! Festivali meeskond

Avapauk lennutab ekraanile Soome elu-ja filmikunstniku Aki Kaurismäki retrospektiivse programmi, mis vältab pea kaks nädalat. Ülevaatlik programm keskendub režissööri esimestele teostele, milledest nii mõnedki on otseselt Eestiga seotud: näiteks linastub filminädala raames "Hoia rätikust kinni, Tatjana", mille võtted toimusid osaliselt Eestis. Üks erilisemaid programmis linastuvaid filme on kindlasti suures vaikuses kulgev "Tikuvabriku tüdruk", mis võitis 1991 aastal Soome parima filmi auhinna Jussi ja kandideeris samal aastal ka parima Euroopa filmi tiitlile. Filminädalal saab nautida ka Kaurismäkile rahvusvahelise tuntuse toonud skandaalset teost "Leningrad Cowboys", mis räägib loo "maailma halvima rokkbändi" kontsertturneest Ameerikas. Kohe mai alguses 6.-11. mail toimub traditsiooniline kevadine Hispaania filmide nädal, kus seekord pakutak-

mäki Aki Kauris a Eestis

Soome ehitaj 23.04.–01.05.2010

KINOS SÕPRUS

JA ATHENA KESKUSES

intiimsest loomingust, sest teist sellist võimalust ei pruugi elus tulla.

CALAMARI UNION

(1985)

ARIEL

(1988)

VARJUD PARADIISIS

(Varjoja paratiisissa, 1986)

KURITÖÖ JA KARISTUS

(Rikos ja rankaistus, 1983)

HAMLET ÄRIMAAILMAS

(Hamlet liikemaailmassa, 1987)

LENINGRAD COWBOYS LÄHEB AMEERIKASSE

HOIA RÄTIKUST KINNI, TATJANA

(Pidä huivista kiinni, Tatjana 1994)

MA TELLISIN PALGAMÕRTSUKA

(I Hired a Contract Killer, 1990)

TULETIKUVABRIKU TÜDRUK

(Tulitikkutehtään tyttö, 1990)

Seansid algavad add kl 19:00 ja 21:00 000

Kino Sõprus

Vana-Posti 8, Talllin Tel: 644 19 19 www.kinosoprus.ee

Athena Keskus

Küütri 1, Tartu Tel: 730 5444 www.athena.ee

MTÜ MUST KÄSI

tervist.

Filmid linastuvad soome mee keeles, inglisekeelsete subtiitritega rittega.. Piletid hinnaga 50 krooni onni müügil kino Sõpruse kassas jaa Piletilevi Pileti müügipunktides.

Suitsetamine kahjustab

hoiatab. Vaataja siseneb

pimedasse ruumi kaheks

tunniks oma riskil Tagajärgede

eest kino ei vastuta.

(Leningrad Cowboys Go America ,1989)

Tervishoiuministeerium

e õõva

Sõprusest saab ennekõike repertuaarikino - kavas on retrospektiivid, filminädalad, eriseansid koos loengutega, ööfilmid, muusika + film üritused koos VJ-de ja DJ-dega ja kõik see, mis on kinokunstis põnev ja äärmuslik, trashist ja zhanrikinost kuni arthouse klassikani. Eemärk on pakkuda püsivalt intrigeerivast ja mitmekülgset programmi, kasvatada publiku nõudlust ja tõsta filmiharituse üldist taset. Väärt filmikunst peab olema aastaringselt lihtsasti kättesaadav ja tahaks kinnistada üha enam arusaamist, et kino on filmivaatamise loomulik paik.

se lisaks hõrgule filmivalikule Sõpruse uuenenud baaris ka hispaaniapäraseid suupisteid ja keelekastet. Lisaks retrospektiividele ja filminädalatele saab ekraanil näha ka värsket kraami – esimesena toome kinoekraanile uued indie-filmid ühise nimetuse “Fresh from Sundance” all. Teiste hulgas linastuvad režissööridest vendade Josh ja Benny Safdie äärmiselt naturalistlik “pühapäevaisa” elu portreteeriv komöödia “Daddy Longlegs” ehk “Go Get Some Rosemary” ja “Winter’s Bone” – šokeerivalt mitmetahuline teos, mis pälvis tänavusel Sundance festivalil žürii peaauhinna. Indie lainel jätkates vallutab mai teises pooles Sõpruse legendaarne Ameerika indie isa John Cassavetes ja ekraanile on oodata geniaalse režissööri seitset teost, teiste hulgas ka tema esimesi filme “Faces” ja  “Shadows”, mis panid omal ajal kihama kogu filmimaailma. Maailma filmikunsti ühe enim mõjutanud lavastaja Cassavetese tööd mõjuvad siiani kui sõõm väsket õhku, mille pärast tasub kinno tulla ja osa saada tema ülimalt

Repertuaaris on kindel koht ka noorele vaatajale suunatud programmidel, suvesse mahub mitu ägedat üritust mis peaks noored kinno tooma – Jamaica kinokunstile ja reggemuusikale keskenduv nädal ning Brasiilia ja filmi- ja muusikarütmides kulgev programm. Koostöös JustFilmiga alustame sügisel regulaarse koolinoorte filmisarjaga, millest saab loodetavasti huvipakkuv traditsioon. Poppide ja noortepäraste hariduslikke lisaväärtusi kandvate projektidega tahame filmikunsti atraktiivsemaks muuta ja kasvatada peale uue kinotruu põlvkonna. Enesestmõistavalt on Sõpruse ekraanil kindel koht ka kodumaisel filmikunstil. Esimese kevadise liblikana esilinastub 3. mail Sõpruses on Elo Seliranna lustakas lühifilm “Kutsar koputab 3 korda”. Lisaks filmile on meie repertuaaris ka muud põnevad üritused, alates poetry slämmidest, temaatiliste töötubade ja VJ üritusteni. Noorte kunstnike eestvedamisel saab mai keskel Sõpruses näha uuemat videokunsti, kus mõned teosed on saanud inspiratsiooni just kinosaalist ja mõned sünnivad lausa kohapeal. Kõige selle vahele mahub ka Sõpruse kino 55 sünnipäeva tähistamine ja palju põnevaid eriüritusi. Hoia ennast lainel ja jälgi infot meie kodukal www.kinosoprus.ee MTÜ Must Käsi

19


FILMIÜRITUSI

Filmimuuseumi juhataja kt Anari Koppel ja Elle Kull.

„511 paremat fotot Marsist”

Eesti dokumentaalfilmi kuld Elioni digiTV-s

Eesti film 100 algatusel saab alates 24. veebruarist Elioni digitaalses videolaenutuses vaadata valikut Eesti dokumentaalfilmide paremikust.

T

allinnfilmi, Eesti Rahvusringhäälingu ja Elioni koostöös sündinud ettevõtmise tulemusel saavad Elioni digiTV kliendid videolaenutusest tasuta vaadata üle kolmekümne Eesti dokumentaalfilmide paremikku kuuluvat linateost. Üles leiab need jaotusest kodumaised filmid, Eesti dokumentaalfilmi kuld. Elioni teenust kasutab praeguseks kokku u 106 000 peret. Eesti film 100 raames taastatud filmidest on seal kättesaadavad näiteks Lennart Meri „Veelinnu rahvas“ ja „Linnutee tuuled“, Jüri Müüri „Leelo“, Andres Söödi filmid „511 paremat fotot Marsist“ ja „Jaanipäev“. Ülejäänud filmid on taastamata ja nende kvaliteet sõltub sellest, kuidas nad on säilinud.

Fookusesse tõuseb riikliku elutööpreemia pälvinud dokumentalisti Andres Söödi looming. Temalt saab lisaks kahele taas-

20

tatud filmile näha veel järgmisi teoseid: „Enderby valge maa“, „Reporter“, „Rahvamaja“, „Draakoni aasta“, „Hobuse aasta“, „Dirigendid“, „Arvo Pärt. November 1978“, „Unenägu“. Seni on vaatajate seas ilmselt populaarseim Peep Puksi „Koduküla“, mida näiteks veebruaris vaadati 536 peres, järgnes „Jaanipäev“, mida telliti 389 korda, kolmas oli „Cogito, ergo sum“ 361 tellimisega. Need arvud näitavad veebruarikuu tulemusi, ja seda alates 24. veebruarist, mil filmid kättesaadavaks said. Filmid jäävad tasuta vaatamiseks aasta lõpuni.

Taastamised ja linastused Eelmisel aastal töösse läinud mängufilmi „Nukitsamees“ taastamine on lõpusirgel. Esialgu aprilli lõppu plaanitud esilinastus lükkub siiski maikuusse. Rein Raamatu animafilmid „Kilplased“, „Suur Tõll“ ja „Põrgu“ on antud Nukufilmi

taastamisele. Mängufilmidest võtame järgmisena käsile Arvo Kruusemendi „Suve“. 22. veebruaril toimus kinos Artis nukufilmi ühe rajaja Elbert Tuganovi 90. sünniaastapäevale pühendatud seanss, kus näidati Eesti film 100 raames taastatud Elbert Tuganovi filme "Park"(1966/2008), "Inspiratsioon" (1975/2009), "Hiirejaht"(1965/2008) ja "Ott kosmoses"(1961/2009). 30. märtsil linastus Eesti Filmi Päevade raames Cinamoni kinos taastatud „Hukkunud Alpinisti hotell“ ja selle ees meenutusfilm „Ulmekino laineharjal“, mis on esimene ERR-is valminud filmikommentaar Eesti film 100 raames. Eesti Ajaloomuuseumi Filmimuuseumis näidatakse iga kuu eesti filme. Veebruaris näidati Maarjamäe lossi kinosaalis režissöör Igor Jeltsovi lühikomöödiat „Mehed jäävad koju“.

Avalikkuse ette jõudis ligi pool sajandit nõukogude võimu eest peidetud film, mida varem vaid korra näidatud Filmiarhiivis. Kohale tulid ka Jeltsovi sugulased. 24.veebruaril näidati samas multifilmi „Naksitrallid“ ja märtsi lõpus toimus „Ukuaru“ seanss, millega meenutati režissöör Leida Laiust, kes oleks tänavu saanud 87-aastaseks. Meenutamas olid „Ukuarus“ peaosa mänginud näitlejatar Elle Kull ja filmi kunstnik Imbi Lind, muuseumi poolt rääkis Leidast Margit Ojasoon. Filmimuuseumil avas fännikonto Facebookis, mille kaudu on samuti võimalik seal toimuva kohta operatiivselt infot saada.

Eesti filmi andmebaas sai INNOVELT toetust 21.jaanuaril avati riigihange Eesti Filmi Infosüsteemi (EFIS) ja selle veebilahenduse loomiseks. EFIS lahenduse loomiseks esitas pakkumise 7 firmat ja veebilahenduse loomiseks 6


FILMIÜRITUSI

Artis on armas

Möödunud sügisel uksed avanud väärtfilmikino Artis võõrustab kinokunsti maailma eri nurkadest, ent fookus on siiski Eesti ja Euroopa filmidel. Veelgi enam, eesmärk on linastada kohalikku filmitoodangut ka juhuslikult Eestisse saabunutele, abiks ingliskeelsed subtiitrid.

firmat. Andmed on kättesaadavad riigihangete registris aadressil https://riigihanked. riik.ee/. RIA kiitis täistaotluse heaks ja hetkel on riigihanke võitja välja kuulutatud. Parima pakkumise tegi Mindware OÜ. 5. märtsil kvalifitseerus MTÜ Eesti Filmi Andmebaas INNOVELE meetme 1.3.1 "Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine" raames esitatud projektitaotlusega "EFISKO - vanemaealiste tööhõive suurendamine nende koolitamise ja töölerakendamise kaudu sisutoimetajate/kodeerijatena" toetuse saajaks. Kokku konkureeris 198 projekti, millest toetuse vääriliseks tunnistati 49. Sealt saadud 1,5 miljonit krooni teeb võimalikuks 25 seeniori koolitamise andmesisestajaks, kellest vähemalt kümme saavad tuleva aasta jaanuarist MTÜ EFAB juures tööd. Eesti Filmi Andmebaasi eesmärgiks on 2012, kui Eesti film saab 100 aastaseks, avada ja avalikkuse kasutusse anda portaal, mis sisaldab andmeid kõikide Eestis toodetud mängufilmide kohta. Neid on 650, lisaks sisestatakse 1912.-1940.aasta kroonika, kokku 1200 süžeed. Rohkem infot andmebaasi kohta leidub aadressil: www.efsa.ee Annika Koppel

Eesti film 100 projektijuht www.ef100.ee

Majandussurutise kiuste valmib Eestis kvaliteetseid mängufilme ja dokumentaale, mis leiavad tee kinoekraanidele. Tihtipeale väärib ka õnnestunud teleprojekt kinolinastusi ja miks siis mitte valmistada subtiitrid ja ingliskeelsed turundusmaterjalid kohe esilinastuse ajaks, et sündmust saaksid tunnistama tulla ka Eestis elavad välismaalased ning Tallinnasse saabunud külalised. Nii esilinastus Taska Filmi toodetud põnevik "Punane elavhõbe" 9. aprillil Artises festivalikoopial, mis rändab mõne nädala pärast Cannes'i filmiturule. Ka 16. aprillil ekraanile jõudev ajalooline dokumentaalfilm "September" (tootja Traumfabrik) saab ingliskeelsed subtiitrid ja Eesti ajaloos olulised hetked saavad selgemaks ka mitte-eestlastele. Et püüded meie kinokunsti niiviisi tutvustada ei jääks ainult tegemise rõõmuks, teeb Tallinnfilm koostööd Reval Hotels Groupi ja teiste hotellidega ning info parasjagu ekraanil olevatest filmidest jõuab majutusasutuste külalisteni trükimaterjalidel ja treilerimonitoridel. Tallinna turismiinfopunktidesse jõuab info trükistel, mis tuleb seks puhuks spetsiaalselt valmistada. Eesmärk on kohalikku audiovisuaalloomingut järjekindlalt kinos näidata, mis annab põhjuse kuukavade ja kuuflaierite koostamiseks – sestap tasub filmi valmimisest ja linastussoovidest kino varakult informeerida. Et parim osa Artise kino programmist saab "Tallinn 2011" kvaliteedimärgi, levib

info Eesti filmide linastustest ka kultuuripealinna väliskülalistele suunatud inforuumis. Endiselt jätkab Artise kino ka filmifestivalide ja -ürituste võõrustamist. 2010. aasta algas ülipopulaarsete DocPointi linastustega, veebruaris täitusid saalid pilgeni Fassbinderi loomingu austajatega, märts tõi USA ja Hiina filminädalad, aprilli alguses vallutas ekraanid Jaapani animatsioon ning ees on ootamas Haapsalu õudusfilmide festivali pealinlik avaakord. Tallinnfilmi traditsiooniline koolidele mõeldud filmisari "Kirjandus kinos" tähistas tänavu Nobeli laureaatide programmiga 5. aastaringi ning friigifilmid jõuavad suve hakul ekraanile kolmandat hooaega. Artises saab linastada filme väga erinevates formaatides (35 mm, Digital Betacam, Betacam SP, Blu-Ray, DVD) ja Meyer Soundi helikvaliteedis, korraldada kohalikku subtitreerimist või teksti pealelugemist, esitlusi

ja sõnavõtte, kohtumisi filmitegijatega, vastuvõtte ja toitlustamist. Koko Arhitektide loodud interjööris võib korraldada ka näitusi, mis reeglina on seotud filmisündmustega ning varakult planeerituna teenivad samuti turunduseesmärke. Seni veel mööblit ootav lastetuba on juba kujunenud mudilaste meisterdamiskohaks, mis nädalavahetuste multilaeka seansside järel, eriti siis, kui ekraanil on eesti oma värske lasteanimatsioon, on pisikesi filmisõpru pilgeni täis. Hoolikalt filmiürituste korraldamise vajadusi silmas pidades planeeritud ruum ongi väärtfilmide linastamiseks sobivama suurusega kinosaalide kõrval üks Artise suuremaid mugavusi ja põhjusi, miks Tallinnfilm Sõpruse kino armsaks saanud ruumidest uude keskusesse kolis. Nüüd võib kinno saabuda kasvõi ratastoolis, ka selle peale on mõeldud!

Katrin Rajasaare

21

FOTO: KATRIN RAJASSARE

„Nukitsamees”


KOGEMUS

Kiur Aarma: Ei usuta, kui ütlen, et tegime lihtsalt tööd

Kui me mõtleme ideaalsest eesti filmist, siis peame enamasti silmas midagi niisugust, mis läheb korda meie oma inimestele ja on samas mõistetav ka välismaal. Film peaks olema populaarne selle sõna parimas tähenduses ja ühtlasi rahuldama ka elitaarse vaataja nõudmist.

T

emas peab olema julgust ja omanäolisust, mis ei lase tal teiste samasuguste sisse ära kaduda, ja samas peab ta kindlasti ajama seda, mida nimetatakse Eesti asjaks – meie ajalugu sobib selleks suurepäraselt. Pole vähetähtis, et see film peab olema ka eestlaste tehtud.

selle filmi elu pärast esilinastust?

Disko ja tuumasõda kehastab just midagi sellist. Kodumaal sai ta kinodes üle nelja tuhande vaataja ning telereiting ETV-s oli üle ootuste hea. Selles intervjuus filmi produtsendi ja kaasautori Kiur Aarmaga räägime selle filmi populaarsuse tagamaadest – sh foorumitest, kaasrahastusest ja turundamisest üldse.

Filmi idee sündis teatavasti juba viis-kuus aastat tagasi. Mis oli õieti selle lähtepunkt: kas soov jutustada lugu oma lapsepõlvest või hea võimalus toota koostöös soomlastega üks tavapärasest suurema eelarvega populaarne film? Ma millegipärast kaldun arvama seda viimast tootjalikku versiooni.

ja Annika Sucksdorff - osutusid just seetõttu toredateks kaastootjateks, et nad lasid meil siin segamatult mürada ning täitsid oma osa - võtete korraldamise Soomes ning sealse arhiivi-inventuuri - profilt ja sujusalt. See üleüldine kaastootmine, mis Euroopas vist meile kõigile teadaolevatel põhjustel sel sajandil lahti on läinud, on kahe otsaga kepp. Pikas perspektiivis on kogemustevahetus, eri kultuuridega kohtumine ja uute inimeste ning uute keeltega suhtlemine muidugi viljastav. Päris praktilise filmitegemise kestel on pidev vajadus kõike tõlkida (ja mitte ainult keeleliselt, vaid ka kultuuriliselt) teinekord päris kurnav. Aga see on üks teine teema.

Disko ja tuumasõda on hea ja populaarne film ja leidnud sellisena tunnustust Eestis ja välismaal. Ehk oled nõus allpool veidi jagama kogemusi, mismoodi see film sündis ja mida õpetas sulle kui produtsendile. Aga kõigepealt: milline on olnud

Tegelikult ei kumbki. Esiteks film ju minu lapsepõlvest pole, kui, siis kaudselt, tükikesena sellest põlvkonnast, kelle lapsepõlvest see justkui on. Pigem on see osaliselt Jaak Kilmi lapsepõlvest (ja ka sealjuures käivad Tõde ja Unistus käsikäes). Mis kaastootmisse puutub, siis meie soomlased - Alexi Bardy

Mõistagi võib üldistatult ütelda, et tegime selle filmi näiteks sellepärast, et filmide tegemine on meie töö, elukutse. Filmitegijal peaks justkui olema piinlik nii öelda (enne lustakaid kohtumisi publikuga erisugu välismaistel filmifestivalidel mõtlesime Jaaguga vastuseva-

22

“Disko” on olnud omaljaol festivalidel: Varssavi, Jihlava, IDFA, “Armastus ja anarhia”, Leeds, PÖFF, Göteborg, Trieste, DokLeipzig, Hamburg, kui nimetada tähtsamaid. Hotdocs nüüd veel tulekul.


KOGEMUS

riante alati paratamatule küsimusele “Miks otsustasite selle filmi teha?”. Paar korda siis sai vastatud, et see on meie töö saalitäis rahvast naeris. Aga kui silmad lae poole tõsta, nagu ikoonil, ja kõneleda lontis dressipükstega põlvkonna häälest, mis end meie kaudu kuuldavaks murdis, olid osaks mõistvad noogutused. Et näe - ausalt räägib, dokumentalist…). Nii et säärane tõik oli muidugi lähtepunktiks. Aga “lähtepunkte”, ideid, võib olla ju palju. Tähtsam on see draiv, mis sellest midagi valmis lubab nikerdada. Me kirjutasime ja komponeerisime Jaaguga “Diskot” ju päris pikalt ning omalaadse lauamänguna, - see oli selle juures minu jaoks kõige põnevam: et see on niisugune salakäikude ja topeltpõhjaga sahtlitega tekst. Lapsepõlvedes on kõiksugu paralleelmaailmad väga erksalt kohal, nüüd proovisime need Golemid uuesti elule aidata. Kui nüüd tagasi vaadata, siis kas just sellist filmi sa tahtsidki?

Pole tal häda kedagi. Kaks korda vist taotlesime lõpparuande pikendust? Muidugi oleksime võinud aastakese-paar veel edasi nokitseda… Proovida hoopis keskelt alustada, - ja siis lõpust... Meil ei juhtu just sageli, et filmide eelarved tootmise jooksul kasvavad. Pigem vastupidi. D ja T (kauase tööpealkirjaga Must-valge aken) eelarveks kujunes lõpuks 3,3 miljonit krooni. Millest see laias laastus koosnes ja millal sa ise hakkasid uskuma selle realistlikkusse?

3 345 029. See on seda tüüpi film, mida on võimalik teha üsna erisuguste eelarvetega. Raha ei tee head filmi, muidu-

gi. Küll võimaldab raha natuke rohkem aega ja häid inimesi, miska shanss hea filmi sünniks suureneb. Me läksime ca 4 aastat tagasi tegelikult väiksema asja peale välja - nägime ses ennekõike dokfilmi veidrast ajast. Lavastatud stseenid seesuguses mahus, mis omakorda ka filmi täispikaks muutsid, tulid hiljem, töö käigus. Siis, kui erisugustel pitching-foorumidel paistis, et see kõik päriselt ka läheb muudele kui eestlastele korda. Et meil on käes materjal, millest - puhul kui me viletsa filmi teeme - lähemate aastakümnete sees uut filmi ei tehta. Ja kui hea filmi teeme, siis ka mitte. Foorumidel osaks langenud teatav tähelepanu võimaldas meil Media levitoetus koju tuua, mis omakorda võimaldas kogu lugu Euroopa peal veidi bravuurikamalt müüa. Nii et Mediale tänu saime lubada pika ja tõhusa postproduktsiooni, kus sai asju testida ja üht-teist ka ringi teha. Kui suure osa moodustavad eelarvest arhiivimaterjalide eest makstud summad? Kas garanteerivad need sulle õiguse näidata seda filmi mistahes ajal ja kohas?

Oleme juristi nõul ja soovitusel mitme materjali osas kasutanud nn. Fair use-kontseptsiooni, mis lubab ajaloolise loo jutustamiseks mõistlikus ulatuses illustreerivat materjali kasutada. Et suure osa Ameerika päritolu materjali õiguste ost käinuks meile mõeldamatult üle jõu, kasutame paljus fotosid (mh. 8-aastase Jaagu teleekraanilt pildistatuid). Enamiku Euroopa (s.h. Soome) materjali osas on meil Euroopa-õigused, maailma omi osta ei jaksanud. Mis sinu arvates selle idee müümisel kõige paremini töötas?

Eks ilmselt tuntud nähtused

23


(teleseriaalid, superriigid, luureteenistused ja elavhõbeda maagilised omadused) uues kontekstis (poiste ja tüdruku lugudes). Aga tuntud nähtus veidras kontekstis on lühemalt öeldes - huumor. Teie trump oli hea viieminutine treiler, millega haarasite kohe positiivse tähelepanu. Mida aga tähendab tegelikult „telekanalite aktiivne huvi“? Kas foorumite kohtumistel nimetatud summad muutuvad millalgi ka reaalseks rahaks?

“Telekanalite aktiivne huvi” on pigem väljend “industry” small-talk’i glossaariumist. Paraku. Kõikide puhul, välja arvatud Soome ja Eesti televisioonid. Soomlastega on nii, et nagu öeldakse - nii on. Ja ETVga vist ka, sest kuhu nad ikka pärast pääsevad. Kõigi muude telekanalite osas maailmas tuleb toda õnnetut sisseostjat ehk commissioning editor’i ju mõista: ta on komandeeritud foorumile kuhugi Euroopa kirdenurka, on varane hommikutund pühapäevasel päeval, sama kandi filmitegijad proovivad kõige kiuste omi esitlusi võimalikult humoorikaks sättida (või siis paatoslikuks ja teiste eurooplaste südametunnistusele koputavaks, see on teine võimalus) - siis suunab hommikujuht mikrofoni sisseostjale ja käseb paarikümne sekundi sees midagi kommenteerida. Ja siis nad ütlevadki et “see on üpris huvitav”… Veel ca viis aastat tagasi, räägivad kogenumad kolleegid, tähendas pitching-foorumil telekanali poolt välja öeldud summa ka reaalset panust filmitootmisse, järgmisel nädalal peale foorumit järgnes leping ning ülekanne poole lepingusumma ulatuses.

24

Praeguseks on foorumeid üha juurde tulnud, neil pitchivaid filmitegelasi ka, ning asjalood muutunud. “Üpris huvitav” on kõik endiselt, aga selle huvi transformeerimine huvikirjaks, lepingust rääkimata, võib olla kaunis jõudunõudev protseduur. Samas aga on need foorumid hinnalisteks suhetesõlmimiste-kohtadeks, omamoodi feissbuukid laivis. Kus tegelikud suhted sõlmuvad õhtustel koosviibimistel teetassi taga. Siin on suurepäraseks näiteks Jihlava Tshehhis (festival ise, foorum ja East Silver Caravanprojekt), kus kenad ja tegusad slovaki preilid on püsti pannud täitsa efektiivse süsteemi, mille kaudu tegelikult ka on võimalik nn. ida-Euroopa filme suurema publiku ette viia (heaks näiteks süsteemi efektiivsusest kasvõi selleaastane Oscari nominent “Rabbit a la Berlin”). Minu kolm viimast filmi on sellest torustikust läbi käinud, Jaagul rohkem, - ja kõik on reaalne ja tõhus. Soovitan soojalt. Kas kaastootjad, rahastajad sekkusid kuidagi ka filmi sisusse?

Ei. Seda olekski väga raske teha. Seesugust tüüpi dokfilm on tegemise kestel niisugune koostisosadeks lahutatud ollus, mille tükke vaadates on üsna raske midagi põhjapanevat üteldagi. Ja noh, ega me poolikut asja ei näidanud tegelikult eriti kellelegi ka. Soomlastele ühe korra. Nutikas nipp on ilmselt valida kaastootja selliste seast, kellel endal on piisavalt palju tööd ja tegemist, et sellest ei jää üle aega ja energiat, et üha “täiendada ja täpsustada”. Filmide tegemine muudab inimesed vist fatalistideks. Sa kas usaldad ja põrud või usaldad ja ei põru. Oleme praegu koos Tiit Pruuliga siinseteks kaastootjaiks

FOTO: EDA KOPPEL

KOGEMUS

Kiur Aarma oma uue filmi "September" esilinastusel koos režissöör Ilmar Raagiga.

ühele päris lubavale Islandi ajaloo-dokile (Jon Baldvin Hannibalssonist), põnev tegemine, aga ega kumbki meist siin ju kontrollida ei saa, mis meie sõprade väikestes islandi peades täpselt toimub. Tuleb teha oma töö, nii hästi kui oskad. Ainsam päris sekkumine oli see, et Shveitsi telekanal tahtis filmi tunniseks lõigata. Ise ja oma äranägemise järele. Oleme väga põnevil, et näha, kuidas nad seda tegid. Kui filmi peamine võtteperiood tehti ära arendusperioodil, siis mida te tegite poolteist aastat pärast seda?

Viimased võtted tegime me küll eelmise aasta kevadel, ca kuupoolteist enne esilinastust. Aga ennekõike me monteerisime.

Ja siis monteerisime ümber. Ja siis veelkord. Sõnaga - tegime klotsimängu, arhiivide taasrehitsemist ja uusi intervjuid. Ja otsisime selle materjalikuhja seest oma lugu. Mis oli montaazhiperioodi peamine raskus? Ehk siis kui keeruline on viieminutises treileris väljendatud idee komponeerimine 80-minutiseks huvitavaks filmiks? Kuidas see teil õieti käis? Milline oli teie töömeetod kahekesi tehes?

Treiler on lubadus, film on tegu. Ja lubajad oleme me kõik kanged. Mäletan, et kirjutasime juba filmi treatment’i sisse lubaduse, et uurime täpselt välja, kuidas erisugu luureteenistused me ajudega pinksi on mänginud, ja siis ühel hetkel tuli meil seda usutavalt vaatajale seletada.. Eks me siis hakkasime otsast pihta:


KOGEMUS

jat Lauri Laasikut, kes kogu pika tee ärksalt ja loovalt kaasa tegi. Tegite palju testlinastusi – mis need teile ja filmile andsid?

Ausalt öelda, siis minu meelest mitte väga palju. Hirmus vaev ja asjaajamine on filmi vaheversioone tõlkida-dubleerida-subtitreerida, ja kõige selle tulemuseks on ikkagi poolik asi, kus ise tuleb ekraani kõrval seletada et “siia tuleb see ja siia see”. Mida see testlinastuse vaatajagi siis väga tabavat öelda mõistab? Me vist ei kuulanud ka eriti mingeid kommentaare - või on mu mälu kõik kõrvalt tulnud head mõtted meie eneste headeks mõteteks teinud. 2008. aasta suvel presenteerisite veel mitte valmis filmi Karlovy Varys. Kas määras see kuidagi ära teie edasise strateegia? Või oli edasise edu võtmetähtsus hoopis filmi turulinastusel Cannes’i festivalil 2009?

oli palju kasu. See jäi paarile festivaliskaudile seal silma. Miskipärast just anglosaksi maailm peab sõna “Cannes” võlusõnaks, mis teeb filmi justkui “tähtsamaks” (ehkki taas - me polnud seal ju festivali-, vaid turulinastusega). Aga veidral moel oli esimene suurem kasu hoopis Baltic Forumi juures olnud linastusest Riias, kus istus palju neidsamu kanalite sisseostjaid ja muud sorti filmirahvast, kes kuulavad hommikuti säravaid pitchinguid ja õhtuti igavlevad. Sealt leidsime enestele distribuutori ja edasine läks mõneti hoogsamalt. Kas tunned, et Disko ja tuumasõja tuntus on teinud sinu tööd rahvusvaheliselt lihtsamaks? Kas uut projekti „Kullaketrajad“, mis räägib Eesti Reklaamfilmi hiilgusest ja hävingust, on kerge ette müüa?

Muidugi on natuke lihtsam,

„Disko ja tuumasõda”

rääkisime spetsialistide, ekspertide ja vandenõuteoreetikutega palju juttu, Jaak tegi arhiivis usinasti tööd jne. Siis hakkasime seda kõike mu köögilaua peal kokku kirjutama… Kahekesi saab lugusid luua küll. Kui muusikat nt. õnnestub kahekesi või rohkemagi hulgaga täitsa kenasti luua, miks siis

filmilugu ei peaks. Sama veregrupp peab olema ja vist sarnane huumorisoon. Meil polnud Jaaguga selle kahe aktiivse tegemiseaasta sees isegi võimalust tülli minna - praegu oleks ju äge mingeid läptopiloopimiselugusid vesta… Tegemise osas ei tohi veelkord kiitmata jätta ka me monteeri-

Ilmselt küll, sest Karlovy Varysse meid kunagi ei valitud. Nagu ei võetud ka Berliini ega pärisCannes’i… Tõsi, film oli sel hetkel veel ka toores. Ja ehkki me panime ümbrikusse kirja juurde, et me teeme filmi festivali ajaks valmis, “päriselt ka!”, siis nad ilmselt seda ei lugenud.

kui nimekaardikaante vahel on rohkem kaarte kui enne. “Kullaketrajate” kohta olen seni teada saanud et see on “üpris huvitav”. Tänan.

Mina tänan ka! Küsis RAIMO JÕERAND

Aga turulinastusest Cannes’is

25


TEATED

„Londoni jõgi”

„Lotte ja kuukivi saladus”

„Hargneva armastuse maja”

Kultuuriministeeriumi filmivaldkonna toetused 2010 Toetuse eraldamine programmidest „Väärtfilmide levi“ ja „Filmiüritused“ Toetuse saaja Projekti nimetus AS Tallinnfilm Filmiürituse „4. Jaapani animatsiooni filmifestival“ korraldamine AS Tallinnfilm Filmiürituste sarja „Ainult friikidele“ 3 hooaja korraldamine AS Tallinnfilm AS Tallinnfilm AS Tallinnfilm MTÜ Eesti Kinoliit MTÜ Otaku MTÜ BE MTÜ Maailmafilmi Ühing MTÜ Academia Gustaviana Selts OÜ Estinfilm Eesti Kunstimuuseum Haapsalu Linnavalitsus MTÜ Pimedate Ööde Filmifestival Eesti Filmiamatööride Liit MTÜ Loominguline selts „Athena Maja“ MTÜ Matsalu Loodusfilmide Festival MTÜ Kinobuss

Kino „Artis“ 2010 tegevustoetus Mängufilmi „Londoni jõgi“ kinolevi toetus Filmiürituse sarja „Ameerika kultusfilmid“ korraldamine „Eesti filmi päevad 2010“ korraldamine Mängufilmi „Valss Bashiriga“ kinolevi toetus „Baltic Event 2010“ korraldamine „Maaailmafilmifestival 2010“ korraldamine 16. Rahvusvahelise Pärnu video- ja filmifestivali korraldamine Mängufilmi „Hargneva armastuse maja“ kinolevi toetus Filmiürituste sarja „Kultuuridokumentaal 2010“ korraldamine Haapsalu õudusfilmide festivali korraldamine Filmiürituste sarja „Animateek 2010“ korraldamine Eesti Filmiamatööride Liidu 2009.a. tegevustoetus Noorte filmipäevade korraldamine Rakveres 8. Matsalu rahvusvahelise loodusfilmide festivali korraldamine Filmiürituste sarja „Maakino koju kätte“ korraldamine

Toetuse eraldamine programmist „Rahvusvahelised koostööfilmid“ Toetuse saaja Projekti nimetus OÜ F-Seitse Mängufilmi „Kirjad Inglile“ tootmine OÜ Eesti Joonisfilm Laste animafilmi „Lotte ja kuukivi saladus“ tootmine OÜ Rühm Pluss Null Dokumentaalfilmi „Regilaul“ tootmine

Summa 55000 50000 440000 35000 35000 45000 35000 90000 90000 25000 25000 50000 40000 25000 80000 14000 85000 45000 Kokku 1264000 Summa 839000 500000 200000 Kokku 1539000

EFSi ja EFLi kohtumine 12. märtsil kohtus Eesti Filmi Sihtasutuse juhatus Eesti Filmitootjate Liidu juhatusega, et kujundada ühine seisukoht Eesti Rahvusringhäälingu palgal olevate inimeste töötamisest sõltumatute tootjate filmipro-

26

jektides. Otsustati, et edaspidi jälgitakse hoolikalt ERRis põhikohaga produtsentidena töötavate inimeste kaasamist sõltumatute filmitootjate projektides produtsentidena, loobudes projekti toetamisest, kui sellega peaks kaas-

nema oluline konkurentsi rikkumine. Eesti Filmitootjate Liit tõstis sellekohase küsimuse üles veebruari alguses Ringhäälingunõukogule ja ERRi juhatusele saadetud memos.

Liidu hinnangul on tegemist konkurentsieelise loomisega, kui ERRi töötajad kasutavad riigieelarvelise asutuse infrastruktuuri, mainet ja (vaikivat) toetust.

Riho Västrik

Eesti Filmitootjate Liit


TEATED MÄLU-programm kuulutab välja uue ideekonkursi
 Otsitakse ideid 1941. aasta küüditamist kajastava filmi tootmiseks.
 


Ülevaade Euroopa Liidu projektist First Motion Projekt keskendub Läänemeremaade piirkonna vahelisele koostööle audiovisuaalvaldkonnas, juhtmotiiviks on cross-media ja uued platvormid.

C

ross-mediast räägitakse viimasel ajal palju, ent selle sisu ja võimalused on alles lõpuni avastamata. First Motion ühendab endas audiovisuaalvaldkonna organisatsioone, ülikoole ning ka kohalikke omavalitsusorganeid. Projekti eesmärkideks on:

ᐅ leida rahastusallikaid uute-

Filmfund Hamburg Schleswig-Holstein (Juhtpartner, Saksamaa), Filmby Aarhus ning The Alexandra Institute (Taani), EFS, BFM (Eesti), National Film Centre (Läti), Boost Helsingborg (Rootsi), Kristiansand Kommune, University of Agder (Norra), Innovation Centre High Tech Accelerator University of Lodz, Lodz City Council (Poola).

projektiarenduse ja -tootmise töötubasid.

Projekt sai toetust ERDF Interreg IVb programmist aastateks 2010-2013. EFSi-poolsed tegevused hõlmavad endast uue meediasisu loomise toetamist, leviplatvormile filmipärandi digitaliseerimise toetamist, turu-uuringutes osalemist. BFM plaanib luua õppekavad cross-media õpetamiseks, samuti korraldab ta cross-media

Projektikonkursi tähtaeg on 14. mai 2010, projekti tootmistugi kuni 469 000 krooni.

Uue meediasisu alane taotlusvoor on välja kuulutatud. Taotlusvoorul oodatakse osalema audiovisuaalvaldkonna tootjaid, kelle eesmärgiks on katsetada ning luua audiovisuaaltooteid erinevatele leviplatvormidele, sh uued leviplatvormid (mängud, internet, mobiiltelefonid, jne).

le ideedele ja formaatidele ᐅ luua neile teostele uus levi-

platvorm ᐅ teostada uuringuid uute turgude ja väärtusahelate osas ᐅ arendada õppekavasid kuni magistrikraadini välja ᐅ parendada klastrite tööd. Projektil on 11 partnerit järgmistest Läänemeremaadest:

Täpsem info ja taotlusvormid EFSi kodulehelt www.efsa.ee või First Motion kodulehelt http://www.firstmotion.eu/ sites/en_1995.asp , kogu projekti info www.firstmotion.eu

Eesti Filmi Sihtasutus koostöös Eesti Rahvusringhäälingu, Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Filmiarhiiviga kuulutab välja ideekonkursi 1941. aasta küüditamist puudutava dokumentaalfilmi tootmise toetamiseks ajalooliste dokumentaalfilmide ehk MÄLU koostöölepingu raames. Ideekonkursil võivad osaleda Eesti sõltumatud filmitootmisettevõtted ja filmi valmimisaeg peab olema hiljemalt kevad 2011. Ideekonkursile oodatakse kavandatava dokumentaalfilmiprojekti vabas vormis esildisi. Esildis peab sisaldama laiendatud ideekavandi (treatment) kuni viiel leheküljel, projekti loovmeeskonna nimed, esialgse eelarve ja stsenaristi/rezhissööri nägemuse. Esitada võib ka valmis stsenaariumi. Esildise esitamise tähtaeg on 14. juuni 2010 ja see tuleb tuua Eesti Filmi Sihtasutusse ja/ või saata e-mailiaadressile raimo@efsa.ee. Esildiste üle otsustab komisjon, kuhu kuuluvad ERR-i, Eesti Mälu Instituudi, EFSi, EKK ja EFA esindajad. Vajadusel palutakse ideede esitajatelt täiendavaid materjale. Esildiste seast valitakse juuli alguses välja üks, mille vastutava produtsendiga sõlmib EFS arendustoetuslepingu. Tootmistoetused EFSi, ERRi ja EKK poolt eraldatakse kahel järjestikusel aastal: 2010. ja 2011. Toetuse eraldamine toimub vastavalt konkurssi korraldavate osapoolte selleks kehtestatud reeglitele. Valminud film linastub kinos ja ETV programmides. Konkurss kuulutatakse välja korraldavate organisatsioonide veebilehekülgedel ja ajakirjanduses.

27

EFS info 1/2010  

Eesti Filmi Sihtasutuse infoleht

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you