Page 1

efs info 2/2009


Sisukord Rahast, aga mitte ainult EFS 2009.aasta sihttoetuste piirmäärad EFSi toetuste taotlemise voorud 2009 EFSi 2009. aasta eelarve Toetused EFS toetused 01.01.-15.06.2009 Kriminaalsed lood sihtasutuses Dokfilmist kärbete valduses EFSi toetatud filmide esilinastused 2009 Eksport Eesti filmid festivalidel ja turgudel Eesti animafilmid Annecy’s Arve ja fakte Eesti filmid Eesti telekanalites Eesti filmid kinos 2009 MEDIA Avatud taotlusvoorud Stipendiumifond 2008 toetused Eestile Filmiüritusi Friigisuvi jätkub Muudatused Tallinnfilmis Kino Sõprus suvine filmivalik Lähenedes majandusele loominguliselt Sügis 2009 esilinastused Eesti film 100: volume 11 BFMi vastuvõtt PÖFF – õudust, armastust ja kino! Matsalu Loodusfilmide Festival Baltic Event Teated Kultuuministeeriumi filmivaldkonna toetused Eesti filmi andmebaasi loomisest Raamatukogud kutsuvad filmitootjaid koostööle Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis

3 4 4 4 5 7 8 8 9 11 12 13 14 14 14 15 16 16 17 17 18 19 20 21 21 22 22 23 24

Esikaanel "Pangarööv", rezhissöör Andrus Tuisk Eesti Filmi Sihtasutus Üldtelefon: 627 60 60 Faks: 627 60 61 E-post: film@efsa.ee Postiaadress: Uus 3, Tallinn 10111 EFS avatud E-R 9.00-17.00 Taotluste vastuvõtt E-N 10.00-16.00 Marge Liiske, tegevjuht: 627 60 60 marge@efsa.ee Karlo Funk, peaekspert: 627 60 64, karlo@efsa.ee Monika Olju, sekretär: 627 60 60, monika@efsa.ee Raimo Jõerand, filmiekspert: 627 60 00, raimo@efsa.ee Kristina Märtin, tootmisassistent: 627 60 69, kristina@efsa.ee Milla Raaper, pearaamatupidaja: 627 60 66, milla@efsa.ee Tristan Priimägi, välissuhete juht 627 60 68,tristan@efsa.ee Eda Koppel, infojuht 627 60 63, eda@efsa.ee Endel Koplimets, eelarvenõunik: 62760 02, endel@efsa.ee Anu Ernits, MEDIA Desk juhataja: 627 60 65, info@mediadeskestonia.eu Tallinnfilm Margit Vremmert, juhataja: 644 28 10, margit@efsa.ee Tiina Teras, levijuht: 627 60 67, tiina.teras@efsa.ee Helen Villmann, turundus- ja müügijuht: 627 60 01, helen@efsa.ee ISSN 1736-065X

2


EFS INFO

Rahast, aga mitte ainult

27. mail võttis Eesti Filmi Sihtasutuse nõukogu vastu 2009. aasta uue, täpsustatud (loe: vähendatud) eelarve, mis suurema selguse mõttes olgu siinkohal ka lisatud (vt lk 4)

S

eekordsed kärped otsustasime teha EFSi muude projektide ning halduskulude arvelt, seega ei muutunud filmiprojektidele eraldatavad summad. Arvestades olukorda riigis on toetuse edasine vähenemine 2010. aastal vältimatu. Ehk nagu kogenud inimesed ütlevad - seni ainult hööveldasime, nüüd tuleb hakata lõikama. Kindlasti hoiame teid arengutega kursis ning enne (radikaalsete) otsuste tegemist kutsume teid nõupidamiseks kokku. Näeksin heameelega, et kevadel hoogsalt arenenud Kultuuri Tehnopargi projekt saaks sel aastal tehtud ka tasuvusuuringu. Ehitamiseks, või õigemini ehituse rahastamiseks on aeg loomulikult äärmiselt ebasobiv. Samas näitab eelmisel aastal Jürisse ning sel aastal endistesse Dvigateli tehastesse püstitatud ajutine suurejooneline võttepaviljon, samuti Lääne-Eesti rannikule kerkiv papist baltisaksa mõisakompleks ning nende projektidega kaasnev rahavoog Eestisse seda, et suudetakse müüa ka olematut infrastruktuuri – ammuks siis veel reaalset. Loomemajandus filmivald-

konnas ei ole tühi mõiste, vaid täieline tegelikkus.

Ei suve, ei seminari? Juunikuu ilm meenutab oktoobrit, kärped on külmutanud eesti filmi traditsioonilise suveseminari. Nii me mõtlesime. Et kuidagi ebaõiglane tundub vajaminevad finantsid tegijailt kokku korjata, sest meie eelarves selleks raha pole. Aga kui kohtasin mõned päevad tagasi üht suurepärast Eesti filmiloojat, keda väga austan (olgu ta initsiaalideks M.K.), läks jutt üsna kohe filmi suvepäevale. Et kas siis jääbki olemata? Filmitegijad on ju nii ehk nii terve aasta omaette nokitsenud - stuudio sügavustes, kodu vaikuses, võtteplatsi saginas, aga ikka enamuses teiste tegijatega kokku puutumata -, see üks kord aastas kõigil kokku tulla, suhelda ning uudiseid vahetada on elementaarne. Edasise vestluse käigus jõudsime mõtteni, et olgu siis kasvõi niimoodi, et igaüks võtab endale ja/või sõbrale söögijoogi kaasa, EFS leiab muruplatsi ja muusika. August ehk aeg enne uue “hooaja” algust oleks ju ka sobiv. Sarnast suhtumist on kuulda olnud mujaltki.

seekordne filmipidu võiks aset leida Tartus, tARTuFFi ajal 13. või 14. augustil. Prooviks soovijatele organiseerida reisibussi; programmi ning lihtsama nosimise eest hoolitseb PÖFF, Pauligi kohv Pauligilt. Mida arvate teie, kallis filmirahvas? Augusti sumedad ööd on ehk juunivihmadest etemad? Tallinn või Tartu, põhi või lõuna, pea- või koolilinn, Punamütsikese korv endal kaasa või kausitäis hernesuppi kohapeal? Või on teil veelgi paremaid ettepanekuid? Palun andke kindlasti veel enne suurt suve sellest teada kas telefoni teel, otse suheldes või e-kirjakesega aadressil krissu@efsa.ee Marge Liiske EFS tegevjuht

Samas on PÖFF pakkunud, et

3


EFS INFO EFSi 2009. aasta sihttoetuste piirmäärad Vastavalt EFSi toetuste eraldamise eeskirjale saab EFS filmiprojekte toetada kuni 70 % ulatuses kogu projekti maksumusest. Saadud stsenaariumitoetuse ja arendustoetuse summa arvestatakse tootmistoetuse maksimum-määra sisse. 1. Mängufilm eelarve 25 050 000 kr 1.1. Täispikkade mängufilmide tootmistoetuste eelarve on: 21 000 000 kr Piirmäärad on Täispika mängufilmi tootmistoetusel: 6 500 000 kr Piiratud tootmistoetusel: 3 500 000 kr 1.2. Täispikkade mängufilmide stsenaariumitoetuste eelarve: 350 000 kr Täispika mängufilmi stsenaariumitoetuse piirmäär: 50 000 kr 1.3. Täispikkade mängufilmide arendustoetuste eelarve: 2 400 000 kr Täispika mängufilmi arendustoetuse piirmäär: 500 000 kr 1.4. Lühimängufilmi tootmistoetuste eelarve: 1 300 000 kr Lühimängufilmi tootmistoetuse piirmäär: 500 000 kr 2. Animafilm 13 000 000 kr Lühianimafilmi tootmistoetuse piirmäär: 4 000 000 kr. 3. Dokumentaalfilm 9 300 000 kr Dokumentaalfilmi tootmistoetuse piirmäär: 600 000 kr Dokumentaalfilmi arendustoetuse piirmäära ei ole. 4. Levitoetused 1 350 000 kr Levitoetuse piirmäär: 400 000 kr 5. Varia 2 000 000 kr Projektide toetuse piirmäära ei ole. 6. Tulemustoetused 500 000 kr Menutoetuse maksimumsumma on seotud arendustoetuse piirmääraga, 2009. aastal on see 500 000 kr Kinnitanud EFSi nõukogu 21. jaanuaril 2009

4

EFSi 2009. aasta eelarve TULUD KOKKU Riigieelarvelised eraldised Tulud kodumaistelt hoiustelt Eelmiste perioodide jääk

58 807 000 kr 58 141 665 165 335 500 000

KULUD KOKKU EFS SIHTTOETUSED FILMIPROJEKTIDELE KOKKU MÄNGUFILMIDE TOETUS Stsenaariumitoetus Arendustoetus Tootmistoetus Lühimängufilmide toetus ANIMAFILMIDE TOETUS DOKUMENTAALFILMIDE TOETUS MENUTOETUS LEVITOETUS MUUD SIHTTOETUSED (VARIA) EFSi MUUD PROJEKTID Rahvusvahelised filmiturud/Baltic Films Filmipärandi restaureerimine/EF 100 Filmikoopiate soetamine ja transport Projektide ekspertiis ja auditid Eesti filmialased raamatud ja infoleht Baltic Event Eurimages Dokufoorumid EFP/EDN liikmemaksud ja projektid Muud projektid (sh Filmograafia) FILMIHARIDUS KINO SÕPRUS TEGEVUS EFSi TEGEVUSKULUD PERSONALIKULUD sh. nõukogu halduskulud siseaudiitori halduskulud LÄHETUSKULUD RENDITUD RUUMIDE MAJANDAMISKULUD INFO- JA KOMMUNIKATSIOONIKULUD MUUD MITMESUGUSED KULUD KÄIBEMAKS KULUNA

58 807 000 49 445 000 24 200 000 330 000 2 200 000 20 400 000 1 270 000 12 550 000 9 000 000 500 000 1 300 000 1 895 000 3 322 000 850 000 1 060 000 580 000 130 000 220 000 100 000 40 000 40 000 80 000 222 000 300 000 550 000 5 190 000 3 765 000 282 500 80 000 180 000 530 000 155 000 445 000 115 000

EFSi toetuste taotlemise voorud 2009 II poolaasta 7. september 2009 dokumentaalfilmide arendusja tootmistoetustaotlused ja Eesti Kroonika 21. september 2009 “Eesti lugude” ideekavandid

5. oktoober 2009 täispikkade mängufilmide arendustoetustaotlused

2. november 2009 täispikkade mängufilmide stsenaariumitoetustaotlused

19. oktoober 2009 lühianimafilmide arendus- ja tootmistoetustaotlused

16. november 2009 lühimängufilmide tootmistoetustaotlused


TOETUSED

EFS toetused 01.01.-15.06.2009 FIRMA NIMI/Isik PROJEKTI NIMI MÄNGUFILMI TOOTMIS- JA JÄRELTOOTMISTOETUSE LEPINGUD Taska Film Punane elavhõbe F-Seitse Lumekuninganna F-Seitse Kirjad Inglile KOKKU MÄNGUFILMI ARENDUSTOETUSE LEPINGUD Revolver Film Ülevalgus Amrion Vaenlane pärast võitu Exitfilm Remont KOKKU DOKUMENTAALFILMI TOOTMISTOETUSE LEPINGUD Baltic Film Production Shaht F-Seitse Vaated Ikoon Mustlase missioon Filmivabrik Vanahärra Freyja film Evald Okas Traumfabrik 91. kilomeetrit Umberto&Co Palusalu Kuukulgur Film Kuku ja Külavanem Allfilm Saarte värvid Kosmosemutid Kokkuseatud Tiibet Kopli Kinokompanii Aeg algab siin F-Seitse Varesesaare venelased Estinfilm Filmilooja profiil: Lennart Meri Testfilm Riigireetur Allfilm 1939 Baltic Film Production Ajuoperatsioon Film Tower Kuubis Kosmos 68 Allfilm Laulupidu! Allfilm Kaplinski süsteem KOKKU DOKUMENTAALFILMI ARENDUSTOETUSE LEPINGUD Allfilm 1939 Baltic Film Production Ajuoperatsioon Estinfilm Filmilooja profiil: Lennart Meri Traumfabrik Reklaamfilm Testfilm Elumustrid: Harjumuse jõud Kosmosemutid Katel Allfilm Raivo Hein Linnutee galaktikast Vesilind Magala Madonna Exitfilm Munk Amrion Oratoorium Viru hotellile KOKKU EESTI LOOD Revolever Film Võõras omade seas Rühm Pluss Null Inimlikult inimesele Rühm Pluss Null Ultra Vennikased Allfilm Pastacas Allfilm Sudak Allfilm Siin Beebilõust, tere!

SUMMA

6 000 000 980 000 6 010 000 12 990 000 320 000 450 000 330 000 1 100 000 400 000 250 000 178 000 200 000 450 000 500 000 400 000 300 000 400 000 246 690 300 000 200 000 400 310 400 000 400 000 400 000 275 000 250 000 250 000 6 200 000 100 100 100 150 100 100 37 50 100 100 937

000 000 000 000 000 000 500 000 000 000 500

60 60 60 60 60 60

000 000 000 000 000 000

5


TOETUSED

FIRMA NIMI/Isik Allfilm Vesilind Homeless Bob Production Osakond Testfilm Silmviburlane ANIMAFILMI TOOTMISTOETUSE LEPINGUD Eesti Joonisfilm Nukufilm Eesti Joonisfilm Nukufilm ANIMAFILMI ARENDUSTOETUSE LEPINGUD Nukufilm LEVITOETUSE LEPINGUD Estinfilm Acuba Film Allfilm Estinfilm Eetriüksus SIHTTOETUSE (VARIA) LEPINGUD FIE Eva Näripea Tallinnfilm Cinema Nouveau FIE Mare Raidma FIE Õie Kukk A Film Eesti MTÜ Maailmafilmi Ühing MTÜ Matsalu Loodusfilmide Festival Ahv MTÜ Eesti Kinoliit Tallinnfilm Tallinna Ülikooli BFM MTÜ Otaku MTÜ Eesti Instituut Eesti Joonisfilm Nukufilm Luxfilm Estinfilm Eetriüksus MTÜ Otaku Mustfilm A Film Eesti Ahv MTÜ PÖFF Allfilm MTÜ PÖFF TULEMUSTOETUS Vitamiin K Film Exitfilm Baltic Film Production

6

PROJEKTI NIMI Samuli, Siim ja Dolce Vita Püha Jüri Pulmad vanglas Maailmameister Kummikaru Kiri Ruhnust KOKKU Lotte ja kuukivi saladus Lisa Limone Tuukrid vihmas Domestic Fitless (Kohatu olmeheitlus) KOKKU

SUMMA 60 000 60 000 60 000 60 000 60 000 60 000 720 000 6 500 000 2 936 000 642 130 969 050 11 047 180

Johannese tulemine KOKKU

104 330 104 330

Buratino X box Vasha Uku Masingu maastikud Lotmani maailma KOKKU

250 30 250 15 30 575

Teaduslik uurimistöö St Andrewsi ülikoolis T. Rohusaare õpingud European Film College'is Osalemine Berliini filmiturul Ajalooliste filmikostüümide säilitamine Osalemine FIAFi täiendkoolitusel Osalemine Script Factory koolitusel 6. Tartu visuaalse kultuuuri festival Maailmafilm 7. Matsalu rahvusvahelise loodusfilmide festival Osalemine Clermont Ferrand'i filmifestivalil Eesti Filmi Päevad 2009 korraldamine Osalemine Berliini filmiturul ENGAGE ühisprojekt Osalemine MAIA koolitusel Eesti filmipäevad Ungaris Cartoon Moviel osalemine Osalemine Go East festivali A. Auna oslaemine NIPKOW programmis Osalemine Cannes'i filmiturul Osalemine Cannes'i filmiturul Osalemine Cannes'i filmiturul Osalemine Mega Plus programmis Osalemine Cartoon Forumil Osalemine EAVE koolitusel 13. Tallinna Pimedate Ööde Filmi Festival K. Raupi osalemine DOCRES VNO üritusel Osalemine 2009 IFF Summit Europe'l KOKKU Magnus Aja meistrid jt Kalinovski väljak

000 000 000 000 000 000

10 000 20 000 8 000 18 000 11 000 4 000 120 000 180 000 6 500 50 000 8 000 15 000 6 000 30 000 15 500 5 600 10 000 5 000 5 000 9 000 30 000 15 000 10 000 750 000 9 000 10 000 1 360 600 28 000 28 000 10 000


TOETUSED

Kriminaalsed lood sihtasutuses

Viimaks on ka mängufilmide jaoks aasta alanud. Toetused on allkirjastatud kahe üsna eriilmelise filmi toetamiseks.

O

ma kodumaise debüütfilmina lavastab Andres Puustusmaa Andres Anvelti jutustusel põhineva 90ndate alguse kriminaalsesse maailma süveneva “Punase elavhõbeda” (Taska Film). Sellest vastuolude ja suurte võimaluste ajast on filmid seni teenimatult mööda vaadanud. Seni on tuntud raamatu ekraniseerimine kriminaalse draama võtmes kohaliku vaataja jaoks edukaks osutunud, kui otsustada Sass Henno “Mina olin siin” põhjal. Sulev Keeduse “Kirjad Inglile” (F-Seitse) on esimesena autori pikkadest mängufilmidest kaasaega paigutuv. Hetkel on filmi rahastanud ka Soome Filmi Sihtasutus, vastuseid oodatakse veel Hollandist. Tehniliste detailide tõttu viibib hetkel veel otsus Ilmar Raagi FIRMA NIMI/Isik Eesti Joonisfilm Amrion Allfilm Lege Artis Film Kuukulgur Film Vesilind Nukufilm Eetriüksus Homeless Bob Production Luxfilm

Eesti-Prantsuse ühistöö “Veel üks croissant” (Amrion) suhtes. Tähelepanu väärib, et sel aastal ei tehta enam pea ühtki kõrgema eelarvega filmi ainult rahvusliku rahastusega. Samas pole ka põhjust rahvusvahelist kaastootmist üle tähtsustada, nagu näitavad selle aasta esimeste filmide tulemused. Mahukas eelarve kaastootjate poolt võib tähendada samas identiteedi kaotamist Eesti vaataja jaoks. Kokkuvõttes on oluline leida tasakaalupunkt erinevate võimaluste, loominguliste lahenduste ja rahastamismudelite vahel. Arendustoetused peegeldavad küllaltki täpselt trende, milliseid filme teha soovitakse. Ühelt poolt rahvuslik ajalugu euroopalikus kontekstis (“Remont” ja “Vaenlane pärast võitu”), teiselt poolt kaasaeg oma

"Lisa Limone", rezhissöör Mait Laas.

sotsiaalsete probleemidega (“Ülevalgus”).

DVD-versioonide väljaandmiseks.

Toimus ka esimene animataotluste voor. Lühianimafilmide seas on ehk ambitsioonikaim Mait Laasi stereoskoopiline muusikal “Lisa Limone” (Nukufilm). Hardi Volmeri “Kohatu olmeheitlus” (Nukufilm) vaatleb, milline võiks paista ideaalne ühiskond kulturistide jaoks.

Et sel aastal toetab produtsentide osalemist Berliini ja Cannes´i filmiturgudel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, jääb veidi rohkem vahendeid koolituste toetamiseks. Samas on seda võimalust ka aktiivselt kasutatud ja sisuliselt on Varia toetusi ülejäänud aastaks järel 250 000 krooni ulatuses.

Levitoetusi on antud nii esilinastunud filmidele kui kultuuriliselt oluliste dokfilmide

EFS peaekspert

PROJEKTI NIMI Elu ilma Gabriella Ferrita jt Mina olin siin Teine tulemine Georg Revolutsioon, mida ei tulnud Muskusveise tagasitulek Kaasasündinud kohustused jt Detsembrikuumus Sügisball Must Peeter KOKKU KÕIK KOKKU

Karlo Funk

SUMMA 25 000 120 000 23 000 28 000 28 000 10 000 25 000 120 000 35 000 20 000 500 000 35 534 610

7


TOETUSED

Dokfilmist kärbete valguses Märtsikärbe vähendas kogu EFS-i eelarvet ja dokumentaalfilmide real sai 9,6-st miljonist 9. Aprilli alguses alustas valitsus läbirääkimisi uute kärbete osas ning eelarve tõotas väheneda veelgi.

ahvusringhääling oli sunnitud loobuma selle aasta teisest MÄLU filmist ja Kulka laekumised olid samuti oodatust väiksemad.

R

mist ja katsuda eelkõige lõpetada juba tootmises olevad filmid. Kõige rohkem puudutas see käivitatavaid uusi projekte.

Selles valguses saabus aprilli taotlusvooru kaheksa tootmisja 18 arendus- ning kolm II etapi tootmistoetustaotlust. Kokku umbes kuue ja poole miljoni eest. Eelarve jääk oli selleks ajaks 4,2 miljonit ja sügisene voor veel ees. Teades, et järgmise aasta eelarve on kindlasti väiksem selle aasta omast ja arvestades, et kärbete jätkudes jääb tõenäoliselt sügisene voor ära, tuli vastu võtta otsus hakata piirama uute kohustuste võt-

18 arendustoetuse taotlejast sai ekspertide abiga välja valitud ainult kolm. Kersti Uibo film „Munk“ (produtsent Peeter Urbla) räägib inimeseks jäämisest vaatamata kõigele. Filmi tegevuspaigaks on Kosovo moslemite hulgas asuv serblaste ortodoksne klooster ja sealsed asukad. Paik on äärmiselt intrigeeriv, teema universaalne, usaldus filmitegija intuitsiooni ja tehnika vastu suur. Projekt sai hinneteskaalal 100-st võimali-

Arendustoetused

kust 98,8. Teiseks väljavalituks osutus Riho Västriku toodetav film „Magala Madonna“, mille rezhissöör on debütant Kadriann Kibus. Film jälgib Lasnamäele pompöösse vene kiriku ehitamist ja portreteerib ümberkaudsete hoovide kogukonda (hindeks 90,1). Kuna MÄLU projekt senisel kolmepoolsel kujul on esialgu aastaks peatatud (tootmises on praegu kolm ajaloolist filmi), siis ei tohiks see tähendada ajalooliste filmide tegemise peatamist üldse. Tõenäoline MÄLU projekt „Oratoorium Viru hotellile“ (tootja Amrion ja Kinosto OY) on juba kolmes dokivoorus saanud hinde üle 70, kuid alati erinevatel põhjustel toetusesaajate hulgast välja jäänud. Nüüd oli viimane aeg selle arendust edasi aidata.

Tootmistoetused Tootmistoetust said viis projekti (igaüks küll küsitust veidi vähem), millest kolm olid varem saanud EFSilt ka arendustoetust. Puhta lehena esitatud tootmisprojekt „Riigireetur“ (Testfilm AS) tõotab väga intrigeerivat ja ajakajalist käsitlust

Hermann Simmi juhtumist. Uuriva teleajakirjanduse parimad esindajad Mihkel Kärmas ja Rasmus Kagge ei tundu pika filmiformaadi ees aukartust tundvat, ja kui nad tõepoolest välja veavad, võib sügise alguses näha kinodes operatiivset ja tõsist ajakirjanduslikku dokfilmi, milletaolist ajaloost ei mäletagi. Teine puhas leht oli „Laulva revolutsiooni“ tegijate järgmine projekt „Laulupidu“. Arvestades James ja Maureen Tusty eelmise filmi levi, vaatajate arvu ja tuntust maailmas, ning nende võimet teemat kõige universaalsemal moel pakendada, võib siit oodata järgmist Eesti kultuuri saadikut maailmas, aga ka Eesti koolides ja kodudes. Eelarvekärped fikseeriti pärast otsuste tegemist ja õnneks võib täna öelda, et sügisene voor siiski toimub. Jagada jääb veel miljon. Mis saab järgmisel aastal, ei ole praegu veel kindel, kuid eeldada on langust 20052006 aasta tasemele. Näeme. Raimo Jõerand

EFS-i dokumentaalfilmide ekspert

EFSi toetatud filmide esilinastused 2009 FILM TÄISPIKAD MÄNGUFILMID Vasha Buratino LÜHIMÄNGUFILMID Bibendum DOKUMENTAALFILMID Emumäe Eedi ja Lobi küla Kristjan Jaan Manitski tagasitulek Seal, kus lõpeb luule Disko ja tuumasõda Vanamees ja põder Maestro Baruto - tõlkes kaduma läinud

8

ESILINASTUS

TOOTJA

PRODUTSENT

REZHISSÖÖR

22.01.2009 12.03.2009

Allfilm Estinfilm, Marvofilm

Piret Tibbo-Hudgins Hannu Salonen Mati Sepping, Tiina Lokk Rasmus Merivoo

29.05.2009

Ahv

Riin Urbanik

Augustas Liiv

23.01.2009 19.02.2009 24.02.2009 09.04.2009 30.04.2009 14.05.2009 18.06.2009

Filmivabrik Raamat Film Acuba Film Eetriüksus Vesilind Filmivabrik Eetriüksus

Marju Lepp Helvi ja Rein Raamat Arko Okk Kiur Aarma Riho Västrik Marju Lepp Artur Talvik

Manfred Vainokivi Rein Raamat Arko Okk Jaak Kilmi Joosep Matjus Manfred Vainokivi Artur Talvik


EKSPORT FOTO: KARLO FUNK

Katrin Kissa Baltic Filmsi stendil Cannes'is.

Eesti filmid festivalidel ja turgudel Esimese poolaasta lõpu olulisemas sündmuseks Eesti ja maailma filmielus on loomulikult Cannes’i filmifestival.

F

estivalipool püüab loomulikult tabada kogu Euroopa arthouse-kino paremikku oma võistlusprogrammidega, kuid turupool Marché du Film ajab kaugemate kivide tagant välja oma tooteid müüma ka kõikvõimaliku zhanrikino esindajad.

Eesti filmid turgudel Käesoleva aasta Cannes’i filmiturg oli kogu Euroopa kohal rippuva finantsgiljotiini tõttu loomulikult veidi aeglasem kui varem, mis muutis filmide müümise oluliselt keerulisemaks kui varem. Üldiselt räägiti sellest, et enam ei taha agendid filmi enne eelvaatamiseta, ja esimeste tulemuste ilmumiseta enam osta. Samuti kostus siit-sealt nurinat, et kasvava müügipaanika valguses langeb kogu tähelepanu vaid võistlus-

programmide filmidele ning teiste jaoks enam mälupesasid ja leheruumi üle ei jää. Arusaadavalt ei sobi selline jõupositsioonilt suhtlemine väikestele filmimaadele nagu Eesti üleüldse, kuid nii mitmelgi filmil õnnestus olude kiuste saavutada päris häid kokkuleppeid – „Detsembrikuumuse“ müük Türki on kinnitatud ja üldise suure huvi taustal on mitmed läbirääkimised veel pooleli. “Püha Tõnu kiusamise” müügi käigus kohtus produtsent enamuse suuremate agentidega, kellest mitmed ilmutasid suurt huvi, aga konkreetsetest tulemustest on veel vara rääkida. Eesti filmide turulinastustel osales keskeltläbi 10-15 inimest seansi kohta, mis pole sugugi halb tulemus. Seda, mis neist kontaktidest välja kasvab, näeme, nagu alati, veidi hiljem. Muude turgude kohta veel

9


EKSPORT

niipalju uudist, et kuigi finantsolukorra tõttu otsustasime sel aastal riiklikult mitte osaleda Sunny Side of the Doc dokumentaalfilmide turul La Rochelle’is Prantsusmaal, toetasime küll aga Annecy animatsioonifestivali filmiturul osalemist. Selle põhjuseks oli suuresti see, et teadjate arvates on vahepeal marginaalseks muutunud Annecy turg taas saavutamas oma kunagist päevakajalisust, ning ka see, et erinevates võistlus- ja kõrvalprogrammides tuli Annecy’s linastamisele koguni viis erinevat Eesti animafilmi.

Festivalid Enamuse aasta keskpaiga ja teise poole suuremate festivalide valimistulemusi tuleb veel oodata, kuid paar positiivset sündmust on ka siia meil kirja panna. Kuigi tulemused on sel aastal veidi kesisemad, kui me arvasime, teeb rõõmu, et A-kategooriasse kuuluv Shanghai filmifestival pakkus rahvusvahelise esilinastuse välja Rasmus Merivoo filmile “Buratino”. Elavat huvi on tekitanud ka Jaak Kilmi uus zhanripiire ähmastav mänguline dokfilm “Disko ja tuumasõda”, mis tundub õnneks ignoreerivat üht suuremat hirmu, et sisu näol on tegemist liialt lokaalse teemaga, ning filmi soe huumor paistab kohale jõudvat ka endisest raudsest

10

leviõigused. Maikuus linastus “Sügisball” ka New Yorki moodsa kunsti muuseumis MoMa’s asuvas arthouse-kinosaalis, mis näitab pidevalt muu maailma autorikino paremikku ning on kujunenud kriitikute ja filmifriikide poolt kõrgelt hinnatud kinoks. Peatselt on Strand Releasingul plaanis film ka DVD peal välja anda.

eesriidest kaugemate alade rahvastele. Paari päeva eest saime ka teada, et rezhissöör Sutharsan Bala ja produtsent Marianne Ostrati lühifilm “Krantsid” leidis kahekordset äramärkimist oma esilinastusel Grimstadi lühifilmide festivalil Norras. Eriauhinnaga premeerisid filmi nii zhürii kui Norra stsenaristide liit. Kahjuks ei pidanud ühtki Eesti filmi linastamisväärseks sel aastal Karlovy Vary filmifestival. Loodame, et järgmine aasta tuleb parem. Kuna Eesti filmide linastumine välismaa mainekate telekanalite programmis on haruldasem kui päikesevarjutus, siis tuleks siin all ära mainida ka fakt, et 27. juuli õhtul näidatakse nii Saksa kui Prantsusmaa ARTE kanalil Dorian Supini dokfilmi “Dialoogid”, mis on biograafiline pilguheit Ukraina maailmakuulsa helilooja Valentin Silvestrovi argipäeva ja loomingusse.

Ameerika avastamine Nii mitmedki Eesti filmiuudised on seotud Ameerikaga, ning seetõttu olen need välja toonud eraldi peatükina. Tegemist pole loomulikult mingi invasiooniga, kuid siiski võib see näidata tendentsi, et muule maailmale

enamasti ülalt alla vaatav Ameerika filmikultuur on hakanud Eestit nägema filmimaana, millega tasub dialoogi astuda. Teekond pudrumägede tippu on loomulikult raske ja käänuline, aga kuskilt peab ju alustama. Kevadel teatas produktsioonifirma Amrion, et on õnnestunud sõlmida leping Ameerika ühe tugevama indie-levitajaga Shoreline Entertainment, kes hakkab kogu maailmas ja sealhulgas Ameerikas tegelema filmi “Mina olin siin” müügiga. Shoreline Entertainment ilmutas oma tõsist suhtumist juba Cannes‘i filmituru ajal, kui The Hollywood Reporteris oli mitmes numbris reserveeritud ajakirja (ilmselt mitte odav) tagakaas ja samuti olid nad filmile reserveerinud linastuse. Ameerika levitaja on leidnud ka “Sügisball”. Sealpoolseks partneriks on Strand Releasing, kellele kuuluvad nüüdsest Sügisballi Ameerika kinolevi ja DVD

Ka järgmine hea uudis Atlandi tagant on seotud DVD-ga. Põhja-Ameerikas tuli 9. juunil välja plaat Valgevene rezhissööri Juri Khashavatski ja Eesti produktsioonifirma Baltic Film Production ühistööna valminud ja festivalidel palju kõmu tekitanud dokfimiga “Kalinovski väljak”. Filmi, mida on maineka SilverDocsi festivali kollektiivi kuuluv Bill Glitcher kirjeldanud kui “terava noa pehmet puudutust, millele järgneb väike pööre haavas ja näputäis soola”, saab muuhulgas juba tellida ka Amazonist. Lõpuks olgu veel ära mainitud see, et Jaak Kilmi juba jutuks tulnud dokfillm “Disko & tuumasõda” leidis äramärkimist mainekas Ameerika filmiajakirjas “Variety”, kelle sõnul film olevat “ühtaegu nii võluv kui informatiivne”. Tristan Priimägi

EFS välissuhete juht


EKSPORT

Eesti animafilmid Annecy‘s Üle mitme aasta valis maailma suurim animafilmide festival Annecy’s, Prantsusmaal oma programmi terve hulga uusi Eesti animafilme.

F

estivali võistlusprogrammis osalesid Eesti Joonisfilmi stuudios valminud Priit ja Olga Pärna „Elu ilma Gabriella Ferrita“ ja Kaspar Jancise verivärske „Krokodill“. Tudengifilmide võistlusprogrammis linastusid esmakordselt Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakonna tudengite tööd – Jaagup Metsalu „69 aastat armastust“ ja Kristjan Holmi „Väike maja“. Võistlusvälises lühianimafilmide programmis näidati Ülo Pikkovi filmilindile kraabitud eksperimentaalset animafilmi „Dialogos“.

Eesti animatsiooni stend filmiturul Festivali ajal toimub Annecy’s alati ka kolmepäevane animafilmide turg MIFA, mis loodi 1985. aastal. Eesti võttis sellest viimati osa kuus aastat tagasi Baltic Filmsi egiidi all. Sel aastal otsustasid Eesti animastuudiod, PÖFFi animafilmide festival Animated Dreams ja Kunstiakadeemia animatsiooni osakond turule minna ühise stendiga „Estonian animation“. Varem pole sellisel moel koostööd tehtud ja ettevõtmine osutus väga positiivseks. Turg, mis veel mõni aasta tagasi elas läbi mõõnaperioodi, oli seekord suurem ja elavam kui kunagi varem – sellest võttis osa 1900 animafilmiprofessionaali ja 1131 firmat 63st riigist. Eesti siniste seintega 4 ruutmeetrine stend paistis suurte animariikide Inglismaa ja Korea vahel

kenasti silma. Produtsentidest olid kohal Kristel Tõldsepp A Filmist, Kerdi Kuusik-Oengo Nukufilmist ja Martin Rääk Tolm Stuudiost. Lisaks veel Ülo Pikkov EKA anima osakonnast ja Margit Säde PÖFFi animafestivalilt. Nukufilmi filmide vastu tundsid huvi levifirmad ja festivalid, A Filmi ja Tolm Stuudio produtsendid kohtusid ja suhtlesid võimalike koostööpartneritega, EKAga avaldasid soovi ühiseid projekte teha mitmed teised rahvusvahelised animakoolid ja PÖFFi materjale haarasid peamiselt filmitegijad ning tudengid. Kõige rohkem hindasidki turul osalejad kiiret otsekontaktide loomise võimalust, mis muidu võtaks ehk aega mitu aastat. Kõik osapooled tahaksid kindlasti järgmisel aastal taas turul osaleda, kuid võimalusel suurema stendiga, sest juba praegu läks keeruliseks selle väikese pinna peal oma kohtumisi kordamööda organiseerida. Ühisel initsiatiivil pandi Annecy ajaks kokku ka Eesti animatsiooni tutvustav 16- leheküljeline ajakiri, mis on mõeldud rahvusvahelistel filmifestivalidel ja -turgudel jagamiseks ning mida loodetakse edaspidi välja anda kord aastas. Ajakirja ja stendi kujundus valmis Tolm Stuudios. Ajakirja väljaandmist toetas Kultuurkapital ja see on kõigile huvilistele elektrooniliselt kättesaadav EFS-i ingliskeelsel kodulehel. Stendi kulud kattis suuremas osas EFS, kuigi osalejad

FOTO: TÕNIS LIIVAMÄGI

Eesti stend Annecy's.

panustasid lisaks ka päris palju oma vahendeid.

Eesti animatsiooni promost Rahvusvahelistel animaüritustel ringi vaadates on näha, et kui mõned üksikud erandid välja arvata, on levi ja promotsioon Eesti animaproduktsiooni kõige nõrgem lüli. Autorifilmid ringlevad küll paljudel rahvusvahelistel filmifestivalidel, kuid kinodes neid üldjuhul näha ei saa ja ka DVD-de müük ning rahvusvaheline levi on siiani olnud pigem juhuslik. Kummaline, et meil ei ole ühtegi organisatsiooni, mis tegeleks järjekindlalt Eest animatsiooni rahvusvahelise tutvustamisega, arvestades kui palju on meil pakkuda. Kunagi loodud Eesti Animaliit elab varjusurmas. Samuti ei ole meil ühtegi veebilehekülge, kust saaks terviklikku infot Eesti animatsioonis toimuva kohta. Igaüks teeb natuke – animastuudiod üritavad filmide tegemise kõrvalt oma töid festivalidele saata ja vajadusel Eesti animatsiooni retrospektiive kokku panna; animafestival püüab näidata niipalju Eesti animatsiooni kui

võimalik ja olla Eesti animatsiooni puudutava info keskuseks nii nagu osaliselt ka EFS; EKA anima osakond aitab omal moel kaasa, pöörates rahvusvahelises magistriprogrammis tudengeid Eesti anima usku. Heaks eeskujuks võiksid meile olla soomlased, kelle Filmi Sihtasutus on viimastel aastatel tõsiselt pingutanud selle nimel, et Soome animatsioon Annecy’s ja ka teistel animaüritustel silma paistaks – MIFA-l on neil näiteks suur ja atraktiivse kujundusega stend ning korraldatakse päevane piknik, kuhu kõik sõbrad ja äripartnerid kokku kutsutakse. Soome animaprodutsendid on loonud ühenduse Finnanimation, mille eesmärk on promoda oma stuudioid ja animategijaid. Veel 90ndate keskel ei teatud peaaegu et midagi Soome animatsioonist, isegi tudengeid kutsuti õpetama eestlane – Priit Pärn, kuid nüüd võib küll öelda, et näiteks rahvusvaheliste koostööprojektide poolest on soomlased meist kiirelt mööda läinud. Oleme oma „vana ja väärika“ Eesti animatsiooni loorberitele puhkama jäänud. Heilika Pikkov

11


ARVE JA FAKTE

Eesti filmid eesti telekanalites

1.03.-31.05.2009

nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50

12

Pealkiri Elu sinu ümber Head käed Pambu-Peedu Klaabu Verekivi Valli baar Karge meri Prohvet Teoreem tulest Metskapten Ka Siber on olnud mu kodumaa Kleit Prohvet Päev, mil ma kasvasin Külastage meid jälle Pereäri Põhjamaa Tango Usuküsimus Filmilooja profiil: Lennart Meri. Esimene visand Linnutee tuuled Veelinnurahvas Kaleva hääled Toorumi pojad Teoreem tulest Jäägermeister Teoreem tulest Jan Uuspõld läheb Tartusse Karikakramäng Juhuslik kohtumine Nina-Jass ja Näpp-Mall Liisi viies suvi Kuldtõld Hundiseaduste aegu Keskpäev Prohvet Middendorffi jälgedes Rambikramp Lurich Kuraditõestus Uuestisünd Hetkel kütkes Kuni surm meid lahutab Rambikramp Kursi koolkond Toomiku film Aljosha Aljosha Toomiku film Inimesed sõdurisinelis Kevad südames

Kuupäev 3.03.09 4.03.09 7.03.09 7.03.09 7.03.09 8.03.09 14.03.09 17.03.09 17.03.09 21.03.09 25.03.09 27.03.09 27.03.09 27.03.09 28.03.09 28.03.09 28.03.09 28.03.09 29.03.09 29.03.09 29.03.09 29.03.09 29.03.09 29.03.09 30.03.09 2.04.09 2.04.09 4.04.09 11.04.09 12.04.09 13.04.09 16.04.09 18.04.09 19.04.09 20.04.09 22.04.09 24.04.09 25.04.09 25.04.09 25.04.09 25.04.09 25.04.09 26.04.09 29.04.09 29.04.09 29.04.09 30.04.09 30.04.09 2.05.09 3.05.09

Kellaaeg 12:25 13:05 8:35 8:40 22:30 21:05 21:35 4:45 13:00 21:30 13:10 2:30 5:17 22:45 23:20 23:20 23:20 23:20 15:45 16:10 17:55 20:40 22:15 23:35 11:25 16:10 21:25 21:45 21:10 9:15 12:35 14:45 21:50 17:00 4:40 13:20 23:00 21:10 23:20 23:20 23:20 23:20 13:30 13:10 22:25 0:00 13:40 14:45 21:30 17:00

Reiting (%) 2.6 1.7 0.9 1.0 0.3 7.3 0.1 0.2 1.0 0.7 1.3 0.8 0 0 1.1 1 1.1 0.8 5.1 5.9 0.7 0.3 0.9 1.6 0 1.2 10.6 0.1 0.3 1.8 1.0 0 0.3 1.5 0.1 0.6 0.1 0.2 0.5 0.5 0.5 0.5 0.1 0.4 1.4 1.1 0.8 0.3 0.3 0.8

Vaatajad 33 000 22 000 12 000 13 000 3 900 93 000 1 300 2 000 12 000 8 400 17 000 10 000 0 0 14000 13000 14000 10000 65 000 76 000 8 400 3 900 11 700 21 000 0 15 000 136 000 1 300 3 900 23 000 13 000 0 3 900 19 500 1 000 8 000 1000 2 500 6000 6000 6000 6000 2000 5 000 18 000 14 000 10 000 3 900 3 900 10 000

Kanal ETV ETV ETV ETV ETV2 Kanal 2 ETV2 Kanal 2 ETV ETV2 ETV ETV Kanal 2 TV6 TV6 TV6 TV6 TV6 ETV ETV ETV2 ETV2 ETV2 ETV Kanal 11 ETV Kanal 2 ETV2 ETV2 ETV ETV ETV ETV2 ETV2 Kanal 2 ETV TV6 ETV2 TV6 TV6 TV6 TV6 TV6 ETV ETV ETV ETV ETV ETV2 ETV2


ARVE JA FAKTE

Eesti filmid kinos 2009 Detsembrikuumus (2008.a. film) Buratino Vasha Disko ja tuumasõda

nr 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69

Pealkiri Estonia Estonia Vaikelu naisega Suits Nipernaadi Neljakümnes sõda Karoliine Hõbelõng Laanetaguse suvi Kevadine kärbes Benjamin ja nahkhiirekütid Benjamin ja nahkhiirekütid Inimese ja looduse tasakaal Mehed ei nuta Raske elu Sääsk ja hobune Prohvet Teisel pool Naerata ometi Suits

Kuupäev 5/4/09 5.05.09 6.05.09 8.05.09 9.05.09 12.05.09 16.05.09 17.05.09 18.05.09 18.05.09 19.05.09 21.05.09 23.05.09 25.05.09 25.05.09 29.05.09 29.05.09 30.05.09 31.05.09

Kellaaeg 0:20 14:15 13:40 22:05 21:35 20:25 21:15 17:00 19:45 0:25 15:13 15:25 21:20 13:35 19:45 5:28 23:25 21:35 23:30

Reiting (%) 1.8 0.6 1.2 0.1 0.9 1.1 0.4 0.3 2.8 0.4 0.5 0.4 1.2 1.0 2.3 0.2 0.1 0.4 1.1

Vaatajad 23 000 8 000 15 000 1000 11 700 14 000 5 000 3 900 36 000 5 000 6 000 5 000 15 000 13 000 30 000 3 000 2000 5 000 15000

5124 4173 3498 3265

Kanal ETV ETV ETV TV6 ETV2 ETV2 ETV2 ETV2 ETV ETV ETV ETV ETV2 ETV ETV Kanal 2 TV6 ETV2 TV6

"Valli baar" ja "Jan Uuspõld läheb Tartusse" on vaadatuimad Eesti filmid teles.

13


MEDIA

Avatud taotlusvoorud Taotlusvoor 20/2008: TV Broadcasting, tähtaeg 26. juuni 2009 Taotlusvoor 22/2008: Valikuline kinolevi, tähtaeg 1. juuli 2009 Taotlusvoor 28/2008: I2I Audiovisual, tähtaeg 7. juuli 2009 Taotlusvoor 1/2009: Pilootprojektid, tähtaeg 15. juuli 2009 Taotlusvoor 2/2009: Video on Demand, tähtaeg 15. juuli 2009

Kõigi ootuste kohaselt avaneb uus arenduse taotlusvoor septembri aluses, ning saab olema kahe tähtajaga: november 2009 ja aprill 2010. Nüüd aprillis esitatud arenduse taotlused (voor 24/2008) läbivad hetkel veel Tegevagentuuris eligibility check’i,

ning saadetakse ekspertidele hindamiseks lähema kuu aja jooksul. Esimesi uudiseid võib oodata suve lõpupoole. Alates aprilllist on Baltikumi arenduse kontakt Eva Ntafitsopoulou, kes on ametis olnud juba pikemat aega. Evat on oodata aasta lõpupoole kindlasti ka Tallinna, et lähemalt siinse AV maastiku ja produtsentidega tutvust teha. Eva Ntafitsopoulou MEDIA Programme - Development
 Education, Audiovisual & Culture Executive Agency (EACEA) 
 BOUR 03/26 
 Avenue du Bourget, 1 
 BE-1140 Bruxelles 
 Tel: 32 2298 52 56 
 Fax: 32 2292 13 32 Eva.NTAFITSOPOULOU@ ec.europa.eu

Stipendiumifond 2009. aasta MEDIA Desk Eesti stipendiumifond on kokku 83 622 krooni ning avatud alates 24. jaanuarist kuni 30. novemberini 2009. 12. juuni seisuga on eraldatud 7 stipendiumi kogusummas 80 088 krooni, aasta lõpuni on eraldada veel 3534 krooni. MEDIA koolitustest osavõtt on jätkuvalt aktiivne, kuid viimasel ajal kindlasti veidi vähenenud. 7 eraldatud stipendiumi jagunevad valdkonniti järgmiselt: 2 animakoolitust (Cartoon/ Priit Tender ja The Animation

Workshop/Jaagup Metsalu), 1 stsenaariumiarenduse koolitus (Nipkow/Anu Aun), 3 produtseerimise koolitust (Erich Pommer Instituut/Marianna Kaat, Marketing & Distribution/ Aet Laigu ja MEGA Plus/Evelin Soosaar) ja 1 uute tehnoloogiate koolitus (Transistor/Nele Maipuu). Tore, et sel aastal on Eesti osaleja ka Media Business Schooli korraldatud aastasel MEGA Plus produtsendi koolitusel – tegemist ühe enam nõutud ja maineka MEDIA koolitusega.

2008 toetused Eestile Nüüd saab lõpuks teha kokkuvõtte 2008 aasta kõikidest MEDIA eraldustest Eestile, kuna ka viimased tulemused on oma kinnitused saanud. Kokku eraldati Eestile 2008 aastal 222 206 eurot ehk 3,5 miljonit krooni. See on oluliselt vähem kui eelnevatel aastatel ning põhjustatud eelkõige sellest, et arenduses polnud suuremahulisi paketitaotlusi ning esitatud üksikprojektid ei olnud tihedas konkurentsis piisavalt edukad. Arendustoetust tuli projektidele kokku vaid 45 000 eurot ehk 704 000 krooni, mis võrreldes eelmiste aastatega on märkimisväärselt vähem.

14

Sellegipoolest oli ka palju head. Kuukulgur Filmil oli võimalus esitada dokumentaalfilmiprojekt TV Broadcastingu vooru („Vene Revolutsionäärid“, eraldus 33 000 eurot ehk 516 337 krooni), valikulise ja automaatse kinolevi toetus levitajatele oli suurem kui varasematel aastatel (kokku 64 206 eurot ehk 100 460 krooni) ning promotsioonitoetus kaastootmisturule Baltic Event oli kasvavalt suurem ka 2008. aastal (eraldati 45 000 eurot ehk 704 097 krooni).

Anu Ernits

MEDIA Desk Eesti


FILMIÜRITUSI

Sissy Spacek naiivse võrgutusobjektina filmis „Laastatud maa“

Friigisuvi jätkub Hiliskevadel edukalt startinud väärtfilmiprogrammi „Ainult friikidele“ teine hooaeg vältab filmisõprade rõõmuks kogu suve.

T

änavune friigisari kannab märksõna „piirideta armastus“ ning vaatluse alla tuleb armastuse võimalikkus ja võimatus ligimestevahelistes suhetes: kiindumusest ja vankumatust armastusest kuni keelatud, obsessiivse ja platoonilise armastuseni ning kõik see, mis sinna võib lisanduda – seksuaalne-, füüsiline ja vaimne vägivald, paranoia, hullumeelsus jmt. Linastamist ootavad veel viis suurepärast filmipärli. Juuni lõpus linastub viljaka Briti režissöör Michael Powelli veider kultusteos „Piiluja“ (Peeping Tom, UK 1960), mida Inglismaa kriitikud omal ajal nimetasid kõige haigemaks ja vastikumaks linateoseks, mis eales ekraanidele lubatud. Juulis alguses saab nautida idanaabrite ühe omanäolisema, aga meil kahjuks vähetuntud autori Valeri Ogorodnikovi filmi „Kogemus armuveetluse sonimisest“ (Venemaa 1991). Ogorodnikovi unenäolises ja kummalises filmis jälgitakse vaimuhaigla patsientide ja ars-

tide suhteid, aga friigifilmile kohaselt on vaatajal raske saada sotti sellest, kes on normaalne patsient ja kes hullumeelne doktor. Päikeselisemates ja helegemates toonides jätkab järgmine friigsarjas linastuv film - Roy Anderssoni debüütfilm „Üks armastuslugu“ (En kärlekshistoria, Rootsi 1970). Tänu lihtsatele, kuid meeldejäävatele misanstseenidele ning üliheale näitlejavalikule, õnnestub Anderssonil kinolinale luua tõsiseltvõetav ja kaunis maailm. Ka Anderssoni fännid ei pea pettuma – mida filmi lõpu poole, seda äratuntavalt friigimaks sündmuste kulg kisub. Augustis jõuab kinolinale Ameerika filmimees-eraku Terrence Malicku läbimurdefilm „Laastatud maa“ (Badlands, USA 1973). Tüünelt kulgev road-movie jälgib sotsiaalselt ebaküpset ja süüdimatut paarikest, kes leiab väljapääsmatust olukorrast väljapääsu romantilistes kujutluspiltides. Peategelased on lapsed, kelle kätte satuvad liiga ohtlikud mänguasjad ning kes pole enesele selgeks tei-

nud lõplikkuse ja paratamatuse mõõdet. Friigisarja lõpetab Prantsuse avangardiklassiku Leos Caraxi abstraktne teos „Boy Meets Girl“. Carax on autor, ilma kelleta ei oleks mõeldav 20. sajandi lõpu indie-kino ega kogu arthouse sealtmaalt siiani välja. Filmi peaosaline, Caraxi näitleja, kehapikendus ja alter ego Denis Lavant, mängib ka Veiko Õunpuu uues filmis „Püha Tõnu kiusamine“ ning kui kõik plaanipäraselt läheb, saab kinopublik filmiseansi eel Lavanti oma silmaga näha. Siiras tänu kõigile, kes selleaastast friigiprogrammi on nõu ja jõuga aidanud. Eriti suur aitäh Taavi Eelmaale, Andres Maimikule, Mele Pestile, Tõnu Karjatsele, Margit Tõnsonile, Harry Liivrannale, Aare Ermelile, Kristiina Davidjantsile, Tristan Priimägile, Madis Kivile ja Tallinnfilmi usinale meeskonnale. Ootan teid kõiki kinno! Tiina Savi

„Ainult friikidele“ programmijuht

15


FILMIÜRITUSI Muudatused Tallinnfilmis

„Lorna vaikimine“

Suve alguses läks lapsehoolduspuhkusele Tallinnfilmi kauaaegne kino- ja levijuht Katrin Rajasaare. Levijuhi kohuseid täidab nüüdsest Tiina Teras, kes enne oli leviassistent ja hankejuht.

Kino Sõprus suvine filmivalik Kino Sõprus pakub ka sel suvel tavapäraselt kvaliteetset filmiprogrammi. Viimaseid päevi on ekraanil "Séraphine" liigutav lugu naivistliku kunstniku Séraphine de Senlis' ebatavalisest elust ja loometeest.

N

Mai keskpaigast on Tallinnfilmis tagasi Taanis European Film College's tudeerimas käinud Triin Rohusaar, kes jätkab oma endise tööga administratsiooni assistendi, maakondliku filmilevi koordinaatori ja "Kirjandus kinos" projektijuhina.

imekate Belgia vendade Dardenne'ide ohtralt pärjatud draama "Lorna vaikimine", mis pälvis möödunud aasta Cannes'i filmifestivalil parima stsenaariumi auhinna, jõuab ekraanile 26. juunil.

Mai keskpaigas asus Tallinnfilmi turundus- ja müügijuhina tööle Helen Villmann, kes on varem töötanud Forum Cinemas' reklaamijuhina ja tootejuhina Sirowa Tallinnas. Hetkel on Helenil pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis turunduse juhtimise

Kergemat meelelahutust pakub alates 23. juulist Noel Cowardi näidendi uusekraniseering "Kerglased kombed", mille peaosades on Jessica Biel, Colin Firth ja Kristin Scott Thomas. "Kerglased kombed" on tempokas, elurõõmust pakatav ja suurepärase näitlejaansambliga romantiline komöödia, mille tõi esmakordselt linale Alfred Hitchcock juba 1928. aastal.

16

7. augustil jõuab ekraanile sotsiaaldraama ning fantaasiafilmi kombinatsioon "Ricky" Sõpruse kino külastajate ammuselt lemmikult François Ozonilt. Sel aastal Berlinale võistlusprogrammis osalenud filmi keskseks tegelaseks on ingellik beebi Ricky, kelle omapärane "puue" lõhub perekonna ja tõmbab tagasihoidlikult elanud inimestele meedia häiriva tähelepanu. Suve lõpu poole kohtute romantilises draamas "Kaks armastajat" selliste suurte staaridega nagu Gwyneth Paltrow ja Joaquin Phoenix. Depressiivsel Leonardil tuleb vanematekodus enesetapukatsest kosudes valida kahe naise, kirelõõma ja hooliva armastuse vahel. Kelle poole Leonardi valik langeb, saab näha alates 21. augustist kinos Sõprus.

„Kerglased kombed“

Augusti lõpuni jätkub ka friigifilmide programm ning kindlasti kordame suvel Sõpruse publiku lemmikfilme. Lisainfo tulevaste filmide kohta: www.kino.ee Helen Villmann

Tallinnfilmi müügija turundusjuht


FILMIÜRITUSI

Kinobuss Austrias Eestit esindamas.

Sügis 2009 esilinastused MÄNGUFILMID Püha Tõnu kiusamine Oktoober 2009 Mängufilm, Homeless Bob Production P: Katrin Kissa; R. Veiko Õunpuu

Pangarööv Oktoober 2009 Mängufilm, Filmivabrik P: Manfred Vainokivi; R. Andrus Tuisk

Lähenedes majandusele loominguliselt

Loomemajandus on viimase kümnendi tõusu-trenditeema ja iga kultuuriasutus on selle teemaga seotud, tahab siis või ei...

K

inobussil õnnestus oma pikaajalisele tegevusele, omamoodsusele ja kindlasti ka õnnele loomemajanduslikus mõttes hiljuti üsna erakordne tehing: mais-juunis sõitis Kinobuss erinevate organisatsioonide kutsel läbi pea 10000 kilomeetrit. Kinobuss läbis neliteist riiki ja üheksa neist korraldas oma ja omapärast, Eestis juba kaheksa aastat teatud filmietendust. Kinobuss võttis esimeses järjekorras teekonna Balkani riikidesse ja sealt edasi Austriasse-Saksamaale-Venemaale. Sõit toimus niiöelda puhtas tellimustöö vormis. Oluline on märkida, et tellimus esitati eelkõige väljastpoolt Eestit. Seitsmes Balkani riigis toimunud filmitöötoad ja -etendused toi-

musid NATO kutsel ning Austria-Saksamaa filmipäevad kultuuripealinn Linz2009 kutsel kultuuripealinna Tallinn2011 ja Eesti (EASi-i kaastoel) turundamise võtmes. 2009.a. kultuuripealinnas Linzis esindas Kinobuss Eestit ja Tallinn2011 koos rändlodjakojaga - mistõttu sai teoks ka maailma esimene ruumiline purjekino. Kinobuss on aastaid harrastanud eksperimenteerimist ja uudsete elementide katsetamist ning kakäesoleval juhul võib pidada toimunud katset kordaläinuks. Looming ja majandus käib käsikäes. Looming on vaba tahte väljendus, aga majandusega loominguliselt tegeleda, see on juba on eriti loomulinguline! Kinobuss saab oma kogemustest vaid soovitada ja kinnitada, et loominguline majanduslik

vabadus annab tuult tiibadesse küll. Kinobussil on nüüdseks riikidest läbitud USA, Austria, Rootsi, Soome, Läti, Saksamaa, Serbia, Kosovo, Albaania, Montenegro, Bosnia&Hertzogovinia, Horvaatia ja Sloveenia. Artikli toimetamise hetkel on Kinobuss parajasti teel Venemaale, Novgorodi, kus toimuvad rahvusvahelised Hansapäevad ja kus Kinobussil on mängida oma tuntud roll - õpetada lastele, noortele ja vanadelegi filmikeelt ning tutvustada Eesti filmikultuuri! Kino Koju Kätte! Mikk Rand

Kinobussi boss

DOKFILMID September September 2009 Dokumentaalfilm, Traumfabrik P: Kiur Aarma; R. Ilmar Raag Riigireetur September 2009 Dokumentaalfilm, Testfilm P: Ene-Maris Tali; R. Rasmus Kagge, Mihkel Kärmas Mustlase missioon November 2009 Dokumentaalfilm, Ikoon P: Vahur Laiapea; R. Vahur Laiapea ANIMAFILMD Krokodilll Oktoober 2009 Animafilm, Eesti Joonisfilm P. Kalev Tamm; R. Kaspar Jancis

Õhus (tööpealkiri Eetris) Oktoober 2009 Animafilm, Eesti Joonisfilm P. Kalev Tamm; R. MartinusDaane Klemet Tuukrid vihmas Oktoober 2009 Animafilm, Eesti Joonisfilm P. Kalev Tamm; R. Priit ja Olga Pärn

17


FILMIÜRITUSI FOTOD: ANNIKA HAAS

Lennart Meri taastatud filmide ja DVD esitlusel märtsikuus Sõpruses ja Kirjanike Majas.

Eesti film 100: vo Eesti algupäraste filmiraamatute puudumise üle on kurdetud siin ja seal juba kaunikesti kaua. Arutasime teemat ka Eesti film 100 töörühmas ja jõudsime nii kaugele, et Eesti Kultuurkapital ja Eesti Filmi Sihtasutus kuulutasid välja eesti algupärase filmiraamatu ja filmiteemalise tõlkeraamatu stipendiumikonkursi.

S

elle artikli kirjutamise ajaks on esimene ideevoor läbitud ja selgunud taotlusvooru edasi pääsenud. Kokku laekus konkursile 21 ideed 17 taotlejalt. Taotleda võisid nii eraisikud kui juriidilised isikud. Ideekonkursilt taotlusvooru pääsesid 4 algupärase filmiraamatu ja 4 tõlkeraamatu ideed. Edasi pääsenud algupärase filmiraamatu ideed: • Esitaja kirjastus Varrak „101 Eesti filmi“, koostaja Tiina Lokk • Esitaja Gudrun Holz „Iseseisvuse semiootika“, autor Gudrun Holz • Esitaja Jaak Lõhmus - „Theodor Luts 18961980“, autor Jaak Lõhmus • Esitaja Karol Ansip - „Euroopa audiovisuaalkultuur sõnas ja pildis“, autor Karol Ansip

18

Edasi pääsenud filmiteemalise tõlkeraamatu ideed: • Esitaja Eesti Kunstiakadeemia - Robert Stam, „ Film Theory: An Introduction“. Oxford: Blackwell, 1999. • Esitaja Lauri Kärk - David Parkinson, „History of Film“, London, New York: Thames and Hudson, 1997. • Esitaja Alo Paistik - Jacques Aumont, Alain Bergala, Michel Marie, Marc Vernet, „Esthétique du film“, Armand Colin Cinéma, 1983 • Esitaja Elen Lotman - „Dialoog ekraaniga“, J. Lotman ja J. Tsivjan, 1994 Taotlusvooru pääsenutel tuleb 20.augustiks esitada Kultuurkapitali vormikohane taotlus ja lisad, mis määratletud stipendiumi statuudis. Stipendiumi statuut on üleval www.kulka.ee ja www.ef100.ee.

Stipendiumi eraldamise otsustab Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali poolt kokku kutsutud viieliikmeline komisjon, kuhu kuuluvad audiovisuaalse kunsti sihtkapitali esindaja, Eesti Filmi Sihtasutuse esindaja, Eesti film 100 töögrupi esindaja, Eesti Kirjastuste Liidu esindaja ja Balti Filmi- ja Meediakooli esindaja.

Lennart Meri filmid taastatud ja DVD-l ilmunud Lennart Meri viis dokumentaalfilmi, mis taastati programmi Eesti film 100 egiidi all, on jõudunud Tallinnfilmi ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös DVD-le. Taastatud „Linnutee tuuli“ näidati 27. märtsil kinos Sõprus Lennart Meri 80.sünniaastapäeva eel ja samas esitleti pidulikult ka vastvalminud DVD-d „Lennart Meri soomeugri rahvaste filmientsüklo-

peedia“. Hilisemal meeleolukal koosviibimisel Kirjanike Majas said vaba mikrofoni ääres meenutada ja lugusid jutustada need, kes Lennart Meriga koos filmiekspeditsioonidel käinud. DVD-kogumik sisaldab kahte plaati, millest esimesel on Tallinnfilmis toodetud "Veelinnurahvas", „Linnutee tuuled“, "Shamaan", teisel Eesti Telefilmis valminud "Kaleva hääled" ja "Toorumi pojad". DVD-l on inglise, vene, soome ja eesti keeleversioonid. "Veelinnurahvas" (1972) on dokumentaalfilm soome-ugri ja samojeedi rahvaste ajaloost, nende arenguloost, keele- ja kultuurisuhetest. Eestis. „Linnutee tuuled“ (1978) on jätkuks „Veelinnurahvale“, mis oli omas ajas esimene rahvusvaheliselt kaalukas dokumentaalfilm soome-ugri rahvaste etnograafiast 20.sajandil. Autor


FILMIÜRITUSI

BFMi vastuvõtt 2009

olume 11 interpreteerib "Linnutee tuultes" hõimurahvaste sugulus-, keele- ning kultuurisuhteid. Film toodeti koostöös Soome Mainos TV ja Ungari Televisiooniga ning see oli esimene Tallinnfilmi rahvusvaheline koostööprojekt. 1979. aastal toimunud 22. New Yorgi rahvusvahelisel filmi- ja telefestivalil pälvis "Linnutee tuuled" hõbemedali. "Shamaan" (1997) filmiti 16. juulil 1977. aastal Euraasia mandri põhjapoolseimas tipus Taimõri poolsaarel Avami jõe kaldal Lennart Meri dokumentaalfilmi „Linnutee tuuled“ võtete ajal. "Kaleva hääled" (1985) on kolmevaatuseline film-essee mälust ja soomeugri rahvaste ajaloolistest kultuurisidemetest. "Toorumi pojad" (1990) toob vaatajani iidse hantide karupeierituaali, vanusega pea 3000 aastat, mis on jäädvustatud Lääne- Siberis Handi-Mansimaal Obi lisajõe Agani kaldal Tõltšinite suvelaagris 1985. aasta septembris ja 1988. aasta augustis. Lennart Meri viis dokumentaalfilmi skaneeriti Soomes Digital Film Finlandis. Värvi määrasid Outi Kinnunen, Rein Maran,

Ago Ruus, pilti parandasid Giuseppe di Giorgio, Rein Kasak, Heiki Männik ja Enn Säde, heli seadsid korda Koit Pärna ja Enn Säde, filmide tekstid toimetas Mart Meri. Lennart Meri filmide taastamise projektis tegid koostööd Digital Film Finland, Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiiv, Eesti Rahvusringhääling, Soome Rahvuslik Audiovisuaalarhiiv ja Tallinnfilm. Taastamistööd toetasid Eesti Filmi Sihtasutus, Eesti Kultuurkapital, Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Lennart Meri Euroopa Sihtasutus ja Alfred Kordelini Sihtasutus.

Filmide taastamine jätkub Mängufilm „“Hukkunud Alpinisti“ hotell“ on Soomes Digital Film Finlandis taastamisel ja plaanis kinolevisse tuua sügisel. Samuti on Nukufilmis töös olnud 7 filmist pooleli veel „Peetrikese unenägu“, „Inspiratsioon“ ja „Ott kosmoses“ taastamine. Tänavu läheb taastamisele veel ka mängufilm „Nukitsamees“. Annika Koppel

Eesti film 100 projektijuht

Sel suvel võtab Balti Filmija Meediakool (BFM) uusi tudengeid vastu kahele erialale: ᐅ 3-aastasse meedia bakalaureuseprogrammi spetsialiseerumistega audiovisuaalses meedias/TVs ning suhtekorralduses. Õpe toimub inglise keeles. ᐅ 2- aastasse filmi magistriprogrammi spetsialiseerumistega stsenaristikas, filmajaloos ja –teoorias ning televisioonis ja dokumentalistikas. Õpe toimub eesti keeles. ᐅ Meediaõppes on 6 tasuta riigieelarvelist õppekohta, filmiõppes 12. Lisaks saavad tudengid tulla tasulisse õppesse.

Growth, mille peaesinejaks on loomemajandusekspert Kate Oakley Inglismaalt, raamatu „The Independents“ autor. Loomemajanduse suvekool liigub kahe nädala jooksul läbi kolme pealinna: Tallinn, Helsingi ja Riia. Suvekooli kaaskorraldajaks on Baltimaade tunnustatuim majandusülikool Stockholm School of Economics in Riga. Lähemat infot suvekoolide kohta leiab netist Tallinna Ülikooli kodulehelt aadressil www.tlu.ee/summerschool Suvekoolid on avatud kõigile huvilistele. BFMi tegemistel saab silma peal hoida meie kodulehel aadressiga www.bfm.ee Sel

BFMi magistritöö "Krantsid" (rezhissöör Sutharsan Bala, produtsent Marianne Ostrat).

Peale kraadiõppe korraldab BFM juulikuus ka kahte suvekooli. Teist aastat järjest toimub kahenädalane lühifilmikursus, mille käigus võtab iga osaleja üles ühe lühifilmi, alustadades stsenaariumist ning lõpetades montaaži ja helindamisega. Suvekooli juhendajaks on Norra režissöör Marius Soma.

suvel on BFM algatanud ka kaks koolist väljapoole ulatuvat tegevust. Koostöös Eesti Ekspressiga ilmub kuni juuli keskpaigani igal nädalal Ekspressi kodulehel aadressiga www.ekspress. ee/film üks BFMi tudengifilm ning ETV2 näitab kuni augusti lõpuni igal kolmapäevaõhtul samuti BFMi tudengiflme.

Esmakordselt Eestis toimub loomemajanduse suvekool Creativity and Economic

Martin Aadamsoo BFMi arendusjuht

19


PÖFF õudust, armastust ja kino! 4. Haapsalu Õudusja Fantaasiafilmide festival (HÕFF) Eesti ainukene õudusfilme demonstreeriv festival toimus neljandat korda 17.–19. aprillil Haapsalu Kultuurikeskuses. Kui kolmel varasemal festivalil on eriprogrammide näol tutvustatud Briti ja Hispaania uuemaid õudusfilme, siis seekordne programm keskendus kahele peateemale. Esiteks, filmimaa fookus Skandinaavia uue horror’i eriprogrammi näol, mis on viimaste aastate jooksul väga tugevasti ennast rahvusvahelisele areenile tõstnud, ning teiseks, Itaalia õudusfilmi ikooni Lucio Fulci retrospektiiv. Tänasel päeval võib kõigega harjunud publik Fulci filme muidugi naeruväärseteks pidada, aga kahel ööl kell üks filme vaatama tulnud pisike kogukond klassikalise õudusfilmi fänne ei pidanud pettuma. Oli verd ja oli õudne! Traditsiooniliselt pakkus HÕFF maiuspalu ka friigifilmide ja

20

ekstreem-horror’i huvilistele, tuues vaatajateni kinoajaloo ühe kurikuulsamatest filmidest „Merisiga 2: vere ja liha lill”. Just ekstreemlinastusest on saanud HÕFFi omalaadne kaubamärk, sest ka varasemate aastate filmid „Cannibal Holocaust”, „Nekromantik” ja „Must päike” on publikus kõrgendatud huvi tekitanud. Festivalil toimus ka Briti õudusfilmi „Killustunud” rahvusvaheline esilinastus, sellega seoses väisas festivali ka filmi režissöör ja kaasstsenarist Simeon Halligan, kes oli Haapsalu publiku huvist ja rohkusest meeldivalt üllatunult. Tähelepanu pälvis ka mitmes mõttes skandaalse kanada filmikollektsionääri Dion Conflicti kokku korjatud propagandafilmide eriprogramm „Kummaline kristlik kino”. Suurim publikumagnet oli noore briti lavastaja Steven Sheili üle võlli visatud šokihorror „Emme ja issi”, mis nii mõnegi vaataja sundis enne

FOTO: BERRAK SAMUR

FILMIÜRITUSI

tARTuFFi filmielamus sumedal suveõhtul.

filmi finaali saalist väljuma. Ka avafilm, kriipiva alatooniga Soome „Sauna” meie oma Rain Tolgiga kõrvalosas tõi täismaja.

ning seega võib tinglikult meie programmi nimetada ka väikseks suviseks vitamiiniprogrammiks.

Kokku oli festivalil 14 riigi filme, linastus 13 täispikka mängufilmi, kuus lühifilmi ja lisaks kaks eriseanssi. Ümmarguselt 2000 vaatajat kogunud veel väga noorukene festival kinnistab ennast üha enam Balti ja Skandinaavia riikide filmifestivalide ringkonnas ja ootab kõiki fänne oma viiendat sünnipäeva tähistavale üritusele 2010. aasta aprillis.

Alustades klassikast, tuleks nimetada Francois Truffaut’ 1962. aasta ajatut meistriteost „Jules ja Jim”, ning koostöös Tallinnfilmiga programmi valitud Terrence Malicku 1973. aastal valminud filmi „Laastatud maa”. Traditsiooniliselt jätkame erinevate kultuuride põimumise temaatikat, olgu selleks Šveitsi alpides üles võetud Bollywoodi ja Kesk-Euroopa mägiküla ühendav kõigi parimate kirevate India filmitraditsioonide järgi armastust ja muusikat täis „Tandoori armastus” või Austraalias filmitud „Lucky Miles”. Mainimata ei saa jätta zen-budistlikku vahvat jaapanlaste lugu „Megane/ Prillid”, mis lisaks hõredale intellektuaalsele mõttekusele pakatab ülimast armsusest, kaunist pildist ja seda kõike peenelt raamivast filmimuusikast. Kokku näeb Raekoja platsil kuuel õhtul 12 filmi.

4. Tartu armastusfilmide festival tARTuFF Neljandat aastat järjest saab koguneda Tartu linna saama väikest lohutust ja toitu suurele filminäljale, mis igat tõelist filmisõpra ikka pidevalt kummitab. Sel aastal on PÖFFi meeskond teadlikult püüdnud vältida liigtõsiseid või šokeerivaid filme,


FILMIÜRITUSI

Matsalu Loodusfilmide Festival 16.-20.09.2009 Matsalu Loodusfilmide Festivali filmide esitamise tähtaeg on 15. juulil 2009. Filmide osavõtutingimused Filmid võistlevad kahes kategoorias: ᐅ �ategooria � - “Loodus”. Osalema kutsutakse filme loodusest kogu tema rikkuses ja mitmekesisuses. ᐅ �ategooria B - “Inimene ja loodus”. Osalema kutsutakse filme, mis kajastavad inimtegevuse ja looduse harmoonilist kooseksisteerimist, inimese põliseid seoseid loodusega, loodushoidu, pärimusi.

Athena keskuse dokiprogrammi saab tinglikult nimetada majanduseetika programmiks. Pea kohustuslikuks vaatamiseks peaks kõigile pangakaardi omanikele olema Erwin Wagenhoferi põhjalik dokumentaalfilm „Raha tegemine”, mis on omamoodi ajastutruu foto liberaalse majandussüsteemi kõrghetkest. Dokiprogrammis on veel teisigi väga edukaid filme nagu näiteks Geoffrey Smithi „Inglise kirurg” või Hiinas filmitud, ent üsna erinevate Kanada tootjate filmid „Manufactured Landscapes” ja „Up the Yangtze”. tARTuFF toimub 10.–15.08.2009 Tartus Raekoja platsil ja Athena keskuses.

13. Tallinna Pimedate Ööde filmifestival 2009 aasta PÖFFi põhiprogrammi keskmes on jätkuvalt kaks võistlusprogrammi – rahvusvaheline EurAsia ning Tridensi Balti täispikkade filmide

konkurss. Sel aastal on fookuses portugalikeelne kino Brasiiliast Aafrikani. Käesoleval aastal jätkavad oma headuses PÖFFi neli alafestivali - Animated Dreams, Sleepwalkers, Just Film ja MOFF Mobiilifestival MOFF teeb sel aastal koostööd Tallinn 2011, EASi ja kodanikualgatusliku liikumisega „Minu Eesti”. Üheskoos on käivitatud lühifilmi konkurss „Ma armastan Eestimaad”, mille eesmärk on koguda lühifilme kaunist Eestimaast. Filmide esitamise tähtaeg: PÖFFi põhiprogramm: 15. september 2009 Tudengi- ja lühifilmide festival Sleepwalkers: 15. september 2009 Animafilmide festival Animated Dreams: 15. august 2009 PÖFF toimub 12.11.–06.12.2009 Tallinnas, Tartus ja kuni kuues linnas üle Eesti. PÖFFist pikemalt juba sügiseses EFSA infolehes!

ᐅ �estivalil võistlevad filmid, mis on valminud pärast 1. jaanuari 2006.a. ᐅ �ilmid võivad olla osa võtnud teistest samalaadsetest festivalidest. ᐅ �estivalile esitatavate filmide pikkus ei ole piiratud. ᐅ �ilme või� esitada järmistes formaatides: Beta-SP, Digi-Beta, DVD, DV Cam, Mini DV. ᐅ �ilmiga �oos tule� esitada filmitekst, filmi autori(te) elulugu ja filmograafia, filmi

tutvustavad fotod (2-3) ja foto autorist (soovitavalt CD-l). Palume tõlkimise täpsuse huvides lisada filmides näidatavate liikide teaduslikud nimetused ladina keeles. ᐅ Iga filmi �ohta t�ida� osavõtja osavõtukaardi (Entry Form). ᐅ �savõtu�aardiga �oos saadetakse hiljemalt 15. juuliks 2009.a. festivali korraldajale filmi 2 DVDkoopiat. Festivali võistlusprogrammi valitud filmi- ja videokoopiad tuleb saata festivali korraldajale hiljemalt 1. septembriks 2009.a. Festivali kontaktandmed: Tallinna mnt 25, 90303 Lihula Läänemaa, Eesti Tel. +372 551 0910, +372 477 5141 e-post: tiit.mesila@matsalufilm.ee http://www.matsalufilm.ee

Baltic Event 29.11-2.12. 2009 Baltic Event’I kaastootmisturule projektide esitamise tähtaeg on 14. september 2009. Oodatud on täispikkade mängufilmide projektid, mis vastavad järgmistele tingimustele ᐅ proje�t pea�s olema arendusstaadiumis ᐅ so�ili� rahvusvahelise�s kaastootmiseks ᐅ olemas on inglis�eelne stsenaarium ᐅ olemas osaline finantseerimine

Taotlusvormi osalemissoovi esitamiseks ja lisainformatsiooni leiab aadressilt www. poff.ee/balticevent Taotlused palun saata aadressile: Baltic Event Nurme 45 11616 Tallinn Lisainfo: e-post: balticevent@poff.ee

21


TEATED Kultuuriministeeriumi filmivaldkonna toetused Ministri käskkiri nr 139 / 16.04.2009 Toetuste eraldamine programmidest „Väärtfilmide levi ja filmiüritused“ ning „Eesti film 100“ ᐅ ��� AS ������������ Tallinnfilm ����� – 3. ���� Jaapani Anime filmifestivali korraldamine 60 000 krooni ᐅ ��� AS ������������ Tallinnfilm �� – ����� Dokumentaalfilmide nädal kinos Sõprus 30 000 krooni ᐅ ���� MTÜ �������������������� Kinobuss – filmiürituste sarja „Laulupeo tule tulemine“ korraldamine 20 000 krooni ᐅ MTÜ Pimedate Ööde Filmifestival – filmiürituste sarja „Pärast sõda, enne müüri: saksa kino tähtteosed 1945-1960“ 25 000 krooni ᐅ MTÜ Stuudio Meksvideo – 9. Rahvusvaheline filmifestival „Ennenägematu film“ 10 000 krooni Ministri käskkiri nr 138 / 16.04.2009 Toetuse eraldamine programmist „Rahvusvaheliste koostööfilmide tootmine ja lastefilmide toetamine“ ᐅ ��� OÜ ��������� F-Seitse �������� – mängufilmi „Lumekuninganna“ tootmine 850 000 krooni ᐅ OÜ Eesti Joonisfilm – joonisfilmi „Lotte ja kuukivi saladus“ tootmine 800 000 krooni

22

Eesti filmi andmebaasi loomisest Eesti rahvusfilmograafia koostamise mõtte algatas EESTI FILM 100.

V

arsti ligi sada aastat ajalugu ja kultuuri talletanud filmipärandi ja Eesti filmiloomingu kohta puudub ülevaatlik infokandja. Lisaks vaieldamatule kultuuriväärtusele pakuks rahvusfilmograafia huvi nii ajaloolastele, filmiuurijatele, filmiüliõpilastele kui filmihuvilistele. Mida aeg edasi, seda keerulisem on taastada Eesti filmilugu. 2007. aasta hilissügisel loodi idee teostamiseks MTÜ Eesti Filmi Andmebaas (edaspidi MTÜ EFA), mida asusid juhtima F-Seitse filmiprodutsent Reet Sokmann projektijuhi ja Tallinna Ülikooli meediaprofessor Hagi Šein peatoimetajana. Eesti filmi täieliku andmekogu loomine on töömahukas ja kulukas ettevõtmine. See eeldab peamiste võtmeorganisatsioonide - Eesti Filmiarhiivi, Eesti Rahvusringhäälingu ja kõigi filmitootjate motivatsiooni ja koostöövalmidust ning positiivset suhtumist ja toetust kultuuriavalikkuselt. 20 jaanuaril 2009 sõlmiti rahvusfilmograafia loomiseks Ühiste kavatsuste kokkulepe kõigi huvitatud osapooltega, kelleks on Rahvusarhiiv, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Filmi Sihtasutus, Eesti Kultuurkapital, Balti Filmi- ja Meediakool, Eesti Kinoliit, Eesti Filmiajakirjanike Ühing, AS Tallinnfilm, Eesti Film 100 ja MTÜ Eesti Filmi Andmebaas.

Praeguseks on analüüsitud olemasolevat filmiinformatsiooni ja kaardistatud selle allikad. Filmiandmestiku kogumise põhimõtted on aastate jooksul olnud erinevad, on perioode, mil informatsiooni süstemaatiliselt ei kogutud ning see puudub osaliselt või täielikult. Selle lünga suudab loodav andmebaas likvideerida. MTÜ EFA peatoimetaja Hagi Šein koostas 2009. aasta kevadel Eesti filmi andmebaasi kategooriate, andmeväljade ja tunnuste loendi ja kodeerimisjuhendi (andmeväljade kirjed, terminoloogia ja selgitused), mis saab edaspidi aluseks filminfo sisestamisel andmebaasi. Iga filmi digiandmestik tuleb võimalikult täielik ning sisaldab andmeid filmi sisu, žanri, autorite, osatäitjate, võttegrupi, tootjate, tehniliste parameetrite, võttekohtade, autoriõiguste ja levitajate kohta, filmi bibliograafiat, viiteid filmi ja tegijate kohta ilmunud arvustustest, artiklitest ja raamatutest, digiteeritud filmikaadreid, filmide stsenaariume, promoklippe, treilereid ja muud huvitavat. Andmebaas võimaldab otsingut ulatuslike sisutunnuste, isikute, kohtade, objektide, aja või sündmuste põhiselt. Tagatakse andmete usaldusväärsus, filmiandmebaas tehakse veebis kättesaadavaks kõigile nii eesti kui inglise keeles. Hetkel lõpeb sisutunnuste piloteerimisfaas, milles osalevad

erialaspetsialistid ja huvitatud osapoolte esindajaid, mis võimaldab neil andmekogumise süsteemiga põhjalikult tutvuda ja selle parendamiseks ettepanekuid teha. Piloteerimises osalevad filmiteadlased, produtsendid, filmiloojad, bibliograafid ja terminoloogid. Piloteerimise käigus kogutakse infot kõigi andmebaasis kajastuvate filmiliikide kohta, et kodeerimisinstrumenti paremini „seadistada”. Pärast piloteerimise lõppu tehakse tulemuste analüüs ning seejärel asutakse reaalselt andmebaasi koostama. Andmebaas peaks valmima aastatel 2009-2017 ning sisaldama andmeid enam kui 10 000 Eestis tehtud filmi kohta. Andmebaasi esimese osa ja selle veebiväljundi valmimine on kavandatud Eesti filmi 100. aastapäeva tähistamise ajaks 2012 aastal. Andmebaasi sisu usaldusväärsusele saavad kaasa aidata kõik filmitootjad, tehes meiega koostööd andmete kogumisel ja sisestamisel andmebaasi.

MTÜ Eesti Filmi Andmebaas ˇ Hagi Sein – peatoimetaja Reet Sokmann – projektijuht Kontakt: reet@efa.ee või tel 6015983


TEATED

Raamatukogud kutsuvad filmitootjaid koostööle

A

Kas olete vahel huvi tundnud, milliseid teie poolt toodetud videosalvestisi leidub Eesti avalikes raamatukogudes? Pean silmas neid ca 500 rahvaraamatukogu, mis avatud kõige laiemale auditooriumile.

metliku statistika viimastel andmetel leidub Eesti rahvaraamatukogudes kokku ligi 20 000 videosalvestist. Seda pole kuigi palju, aga mitte ka lootusetult vähe. Mõistagi pole need kõik Eestis toodetud, kuid allakirjutanu poolt raamatukogudes läbi viidud kiirküsitlus andis üsna ühese vastuse küsimusele, millised videod peaksid rahvaraamatukogudes esmajoones leiduma: need on Eesti mängu-, anima-, laste- ja loodusfilmid. Raamatukogudel on Rahvaraamatukogude seadusest tulenev kohustus kindlustada oma sihtgrupp vajaliku informatsiooniga, sealhulgas ka muusika, filmide jm materjaliga. Kehtiv Autoriõiguse seadus aga keelab videote kojulaenutuse raamatukogust ilma vastava litsentsita, mida tuleb küsida kaasnevate õiguste omajalt ehk siis esmasalvestuse tootjalt. Kuna ei tootjatel ega raamatukogudel ole hetkel ühte pädevat katusorganisatsiooni, kes vastava asjaajamisega tegeleks, peavad raamatukogud igaüks eraldi oma videotele laenutuslube taotlema. Asja teeb keerulisemaks veel see, et rahvaraamatukogud kuuluvad kohalikele omavalitsustele, mistõttu üldjuhul ei saagi raamatukogu ise vastavaid lepinguid sõlmida. Probleemiks võib kujuneda ka asjaolu, et nii mõnedki tootjad annavad oma levi- ja laenutusõiguse esindamise üle levifir-

madele. Sageli pole DVD ümbriselt võimalik välja lugeda, kellelt õigupoolest tuleks üldse luba küsida. Seega - raamatukogud tahaksid tegutseda seadusi järgides, teisalt on see mõttetult keeruline. Tulemuseks on, et paljud raamatukogud loobuvad üldse videote soetamisest, või – laenutavad neid ebaseaduslikult. Mõlema variandi puhul jääb vähemalt üks osapooltest – autor, tootja, raamatukogu või kasutaja - kaotajaks. Tootjal jääb saamata müügitulu ja litsentsitasu (juhul, kui ta seda nõuab), autoritel tasu laenutuste pealt. Kasutaja ei saa tarbida maksumaksja raha eest soetatud kultuuriväärtusi ning raamatukogu ei saa täita talle seadusega pandud kohustusi ega kasutajate nõudmisi. Sageli on küsitud, et miks üldse peaks raamatukogu videosalvestisi koguma? Juba mainitud seadusest tulenevale kohustusele lisaks on ka sisuline põhjus – videosalvestis kannab endal samaväärseid kunstiliike – muusika, film, teater jt – kui raamatusse raiutud kirjandus. Miks ei peaks siis raamatukogu seda koguma, säilitama ja kättesaadavaks tegema? Viimasel Autoriõiguse seaduse muutmisel 2008. a. olid filmitootjad kategooriliselt vastu raamatukogulaenutustele erandi kehtestamisele (nii, nagu seda tehti helisalvestiste puhul). Mõistlikku lahendust

oleks aga siiski tarvis. Pole kahtlust, et kasu on siin vastastikune. Protsess tuleks teha võimalikult lihtsalt hallatavaks. Mida lihtsam on süsteem, seda rohkem oleks raamatukogude poolseid tarbijaid. Küsimus litsentsitasu suurusest on juba eraldi läbirääkimiste teema või siis kujuneb mõistlik hind välja praktika käigus. Eriti õnnelikud oleks raamatukogud muidugi tasuta litsentside eest, kuid on arusaadav, et see ei saa kujuneda üldnormiks. Eesti Muusikakogude Ühendus (EMKÜ) on kujunenud videote laenutuse teemal raamatukogude eestkõnelejaks, kuna suuremad rahvaraamatukogude videoteegid asuvad just sealsete muusikaosakondade juures. Pakume probleemi lahendamiseks välja alljärgnevad variandid ning kutsume tootjaid üles sel teemal arutlema ning ühiseid lahendusi leidma. Eesti filmitootjad võiksid kas igaüks oma kodulehele või veelgi parem, kui mõnele ühisele, näiteks EFSA kodulehele spetsiaalselt raamatukogude jaoks üles panna nimestiku oma toodetest, mis on videokandjal kättesaadavad ning iga nimetuse juurde lisada, millistel tingimustel raamatukogud võiksid neid salvestisi laenutada. Näiteks - millisest tähtajast alates võib filmi koju laenutada; kas ja kui palju selle eest tuleks maksta jms. Sellist süsteemi loetakse juriidiliselt võrdsustatuks kirjalike

litsentsidega ning jääks ära iga raamatukoguga eraldi lepingute sõlmimine. Teine võimalus oleks nn Soome variant, kus raamatukogud ostavad oma videosalvestised 1-2 vahendusfirmast, mis hangib ka litsentsid. Seega saavad raamatukogud juba ostes omale laenutusõigusega videod ega pea ise sellega tegelema. Hetkel Eestis sellist ettevõtet ei ole, aga kui keegi leiaks selles äriidee, siis oleks see raamatukogudele igal juhul teretulnud, sest esimesena toodud variant kehtiks siiski ainult Eesti tootjate puhul, raamatukogudes leidub aga hulgaliselt ka muu maailma videotoodangut. Need, ja võimalik, et veel mitmed teised lahendusvariandid võiksid olla edasiste arutluste teema. Oleksime tänulikud, kui ka kaasnevate õiguste omajad isekeskis seda teemat arutada võtaksid ning julgemalt omapoolsete ettepanekutega välja tuleksid. Lõpetuseks tahaks Eesti tootjaid üles kutsuda ise aktiivsemalt oma toodangut raamatukogudele pakkuma. Jättes kõrvale hetke majandusolukorra, mis loodetavasti on siiski ajutine, oleks raamatukogud tootjatele potentsiaalne turg, mis aga vajaks natuke paremat sissetöötamist. Kaie Viigipuu-Kreintaal

Eesti Muusikakogude Ühenduse esimees EMKÜ kontakt: emky@nlib.ee

23


TEATED

Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis Jätkan 2007. aastal EFSi infolehes alustatud teemaga ehk Eesti Produtsentide Vabanduste Antoloogia 2. osaga. Tuleb tunnistada, et meie produtsentide fantaasia on piiritu nagu taevas, näiteid ei ole vaja kaugelt otsida: ma hakkasin aruandega EFSAsse tulema, aga sõitsin metsseale otsa!

V

õi siis näiteks lugu produtsendist, kes tõepoolest tuligi õigel ajal oma aruannet tooma, aga EFSAsse jõudes ei avanenud tema peene portfelli lukk. Produtsent müras sumadaniga nagu emakaru poegadega, aga ei midagi…soovitasin siis elutargalt, et järgmine kord pangu aruanne kilekotti. Oligi õppimisvõimeline produtsent, paar tunni pärast tuli RIMI kilekotiga! Põhjus, mis aruanne ei valmi õigel ajal, võib olla ka selline: stuudio soetas uue montaazhiarvuti, mis paraku ei õigusta talle pandud ootusi – arvuti lihtsalt ei tööta…või siis on produtsent tankinud solkkütust ja auto kipub vanalinna piiril välja surema, suure vaevaga jõutakse EFSi, aga pärast sõidab auto muidugi jälle probleemivabalt edasi! On olnud ka juhuseid, kus aruande esitamine viibib, sest filmitootja arvuti ja printer keelduvad koostööst – tuleb printeri kaablit tõsta ühest USB august teise - ühest august tuleb üks leht, teisest teine, esimesest jälle kolmas... aga EFSA aruanded on ju mahukad, alla paarikümne lehe ei pääse kuidagi!

24

Ma ei hakka rääkima juhtumitest, kui taotluse esitamise päeval närib koer puruks printeri juhtme või saab paber otsa või on jalgratas maja eest kadunud…ma ei ole ju ometi mingi tüütu näägutaja! Enamikel Eesti produtsentidel on üks ühine kummaline omadus – hirm T-tähe ees. Produtsendid armastavad väga kasutada sõna potentsiaalne, aga miskipärast kirjutab enamus seda POTENSIAALNE, samas ei ole harv juhus, kui kirjutatakse TRANTSPORT. Seda veidrat nähtust Eesti kinomaastikul peaksid küll sotsiaalteadlased ja semiootikud uurima… Ja ega siis ainult meiega ei juhtu kummalisi asju, juhtub ka välimaal. Kord saime kirja: I will come. My ass Katarina will be in touch with you… Ja mõni päev hiljem võetigi meiega ühendust: I am the ass of Mr. X… Suhtlevat p****t oleks tõesti olnud põnev vaadata, paraku oli see ik-

kagi kõigest assistent/sekretär, kes meiega kontakteerus. Aga eks ole endalgi vahel juhtunud, et kirjutad uljalt: Dead Mr… uups Dear Mr. EFSi argipäevas juhtub muidki imelisi lugusid, ühel päeval saime me sellise kirja: Kas Teie firmal võiks olla huvi soetada mereäärseid kinnistuid (Sadama kinnistud, transport ja laokinnistud, keemiatehase, tollivaba lao kinnistud, autoterminali või kütuseterminali)? Või oskate soovitada kellele pakkuda... Kuna me ei suutnud kokku leppida, kas keemiatehas või autoterminal, siis jäi see väärt ost sooritamata! Lõpetuseks veel mõned filmimaailma keelevigurid (õnneks

ei pärine need kõik minu sulest): Vanamees ja puder - Vanamees ja põder Üli Pikkov – Ülo Pikkov Kaasasündinud kohutused – Kaasasündinud kohustused Tambet Tasuta – Tambet Tasuja Martin Kreedo – Margit Keerdo …kaasatakse maavälised jõud …kaasatakse majavälised jõud Osalemise Scorsese 2 koolitusel - Osalemine Sources 2 koolitusel – Kana-Viru 3 – Vana-Viru 3 Ivi Felt – Ivo Felt Warren Ray – Rein Maran Roomas Seppel – Toomas Seppel (Tänan lahke abi ja kaasaelamise eest: Leana Jalukse, Eda Koppel, Tristan Priimägi, Margit Tõnson ja Annely Martin) Kristina Märtin

EFSi tootmisassistent


Kinobussi meeskond viikingilaevaga Doonaul.

25

EFS info 2/2009  

EFS infoleht

Advertisement