Page 1

4.JALAVÄE RÜGEMENT VABADUSSÕJAS; nmiraHimcBniBBiBiiB^miii

Lühikene Ulevaade.Kpt.E.PAURMANN.

Rügemendi vormeerimine,Narva lahing,Narva ja Narva-JÖesuu langemine. 11.novembril 1918.a.moodustatud Eesti Vabariigi Ajutine Valit­ sus seisis oma valimise silmapilgust alates raskete ülesannete eest 1. Ole võtta Saksa väe juhatuselt valitsemine ja riiklikud asutused. 2. Takistada lahkuvatel Saksa okupatsiooni vägedel kodumaa viimaseid varandusi välja viia. 3. Korraldada ja kindlustada riigi sisemist korda ja kodanlik­ ku julgeolekut igasuguste tumedate jÕudude vastu. 4. Organiseerida relvastatud Jõude riigi ida- ja kagupoolse piiri kaitseks uue ähvardava okupatsiooni vastu Nõukogude Venemaa poolt. Oli selge.et neid ülesandeid ainult relvastatud jOu abil teos­ tada saab.seepärast otsustas Ajutine Valitsus juba omal esimisel töö­ päeval maa julgeoleku kaitseks luua ülemaaline kodanlik kaitseorganisatsioon Kaitse-Liidu nime all.Kuid Kaitse-Liit oli asutatud roh­ kem riigi sisemise julgeoleku ja kindla korra kaitseks,kui sõjali­ seks jõuks välise vaenlase vastu.mispärast tuli rutata riigi kaitse loomisega,kuna oli saadud kindlaid teateid,et Nõukogude Venemaal asu­ vad Eesti kommunistide juhid organiseerivad Vene valitsuse toetussi sõjakäiku Eestimaa vastu. Seepärast otsustas Ajutine Valitsus 16.novembril 1918.a.vii­ bimata tegeva sõjaväe - Eesti Rahvaväe - loomisele asuda,Uleskutsudes vabatahtlikult teenistusse ilmuma kõiki meeskodanikke 21« - 25» aasta vanaduses.Rahvaväe arv määrati kindlaks 25000 mehe peale ja kokkukutse päevaks - 21.november.Samal päeval Peaministri asetäitja J.POSKA poolt kokku kutsutud kõrgematest sõjaväelastest koosnev ko­ misjon määras kindlaks Rahvaväe esialgse organisatsiooni - ühe divii­ si ,koosseisus: kuus jalaväe rügementi,Uks ratsa- ja üks suurtükiväe rügement,Uks inseneriväe pataljon.Igale väeosale määrati oma asupaik* 4.jalaväe rügemendi asupaigaks sai Narva linn. 21.novembril lõudis Narva kolonel SBIMAN ühes kolme vanema ohvitseriga (kapten^iljtfAK,kapten BACHMAN,alam-kapten HINN0V)ja asus samal päeval rügemendi vomeerlmlsele. Olukord Narvas ja Narva jõe piirkonnas 21.novembril oli järg­ mine: Narvs linnas ja Narva-Jõesuus Saksa 4o5 .Landes-vehri rügemendi osad - umbes 3ooo meest,Narva jõe liinil kuni Vasknarvani - umbes 25o sakslast,juurde arvatud suurtükivägi.Landssvehri rügemendi ülem oberst HOLZE oli eestlaste ettevõtetele väga vastutulelik,kuid Saksa revolutsiooni tõttu oli rügemendis 15.novembril asutatud soldatite nõukogu - "Soldetenrat",kelle kätte aeg-ajalt kõik võim rügemendis üle läks.Nimetatud nõukogu lubas küll eestlaste algatustele kõigiti vastu tulla,kuid tegelikult aga töötas nendele vastu.Narva linnas oli alam-kapten LARETEI poolt asutatud Narva Kaitse-Liit - 12o meest, ümbruskonna valdades - Vaivara vallas 60 meest(Juht kapten STEINMAN), Peetri vallas 2o meest(juht lipnik NITRK),Narva-JÕesuus 18 meest(juht alam-leitnant REMMEL).


- 2 Samal päeval tegid punaväed katset Härra pääle tungida.kuld said Saksa valvevägede poolt suurte kaotustega tagasi löödud. Seega algas rügemendi vormeerimine juba eelmisest silmapil­ gust peale lahingu käras. 22.novembril jõudis Karva Vaivara K.-Liidu salk - 54 meest kapten STEIHMANH*i juhatusel,kellest moodustati rügemendi l.kompani.23.ja 24.novembril jõudsid rügementi kümmekond ohvitseri ja mõnikümmend rahvaväelast.25.novembril jõudis Narva rühm ohvitsere ja 84 rahvaväelast. Saksa sõjaväe staabist saadi teateid,et punaste sõjajõudude suurus Narva all on umbes 5ooo meest jalaväelasi,4oo ratsanikku ja kolm nelJasuuxtükilist patareid. 26.novembril teatas kohaliku Saksa 4o5.Landesvehri rügemendi ülem,et Saksa soldatita nõukogu on otsuseks teinud lähemail päivii Harvast lahkuda ja lahkumisel sillad Härra jOsi Ohku lasta. Samal päeval saatis kolonel SEIMANN 8 ohvitseri ja 32 sõdu­ rit kaitseliinile Jaanilinna ette,Jamburi maantee piirkonda. 27.novembril jõudis rügementi 27 ohvitseri ja 2oo rahvaväe­ last. Jamburi maantee ja Keldrimäe piirkonna kaitseks saadeti rssl 4o meest. Ksll 12oo päeval püüdsid sakslased enamlaste telefonogrammi kinni,millest selgus,et punastel on pealetung ettevalmistusel ja tähtpäevaks määratud 28.november. Seisukorra kindlustamiseks paremal tiival,Kulgult lõuna poole kuni Piimanina metsavahi majani,saadeti sama päeva Õhtul kapten RUH­ NUS 8o mehega,sest sellest raioonist olid sakslased juba mõni päsr tagasi ära läinud. ööl vastu Härra lahingut - 28.novembrit - on meis kaitsesei­ sukord Karra eelsel kaitsejoonel järgmine: 1. 4.rügementi I pataljon Jaanilinnas järgmiselt: l.kompani (64 meest)kapten STEINMAH'i juhatusel kaitseliinil Jaani­ linna ees,2.,3.Ja 4.kompani/ reservis Jaani kindluses. II pataljon -(8o meestJkapten KUKKUS'e juhatusel kaitse­ liinil Kulgult kuni Piimanina metsarani majani.Osa sõdu­ reid püsside puudusel linnas Vestervalli kasarmus. 2. Harva Kaitse-Liitt(alam-kapten LARETEIpalveteenistuses linnas. 3. 4o5.Saksa Landssvehri rügemendi osad: üks koapani ja kuu­ lipildujata komando kaitseliinil Jaanilinna ees,sõjaväe haigemajast kuni Kalevivabrikuni,koos 4.rügemendi I patal­ joni osadega.Sealsamas ka neli väikesüsteemilist kaeviksuurtükki,kümme miini- ja pommipildujat ja helgiviskajaid. Üks koapani Kreenholmi ja Kulgu raioonis valveteenistuses. Üks kerge suurtükk JoamOisa väljal,kaks rasket suurtükki Rahvaväljal ja üks raaks patarei Yäike-Soldlna mOisa Juure KOlk teissd rügemendi osad linnas reservis. Sakslaste peale ei vOidudaga sugugi kindel olla,et nad oodetavas 1 o4Ü Wfavad, kuna neil korraldused linnast lahkumiseks täies hoos olid ja Uks osa väge juba seimistsl päeradsl linnast lahkunud. Seisukord oli mail seda raskem,et enamlaste poolt ka nsnds sõjalae­ vastiku tegevusse astumist oli oodata,kui mitte väerinna läheduses (Narva-lahes),siis kaugemal seljataga,ssst eelmistel päevadel olid 1

I


- 3 kindlad teated enamlaste sõjalaevade liikumisest Soomelahes. 28.novembril kell o5oo ajal hommikul märgasid Kulgult lõu­ napool asuvad valvurid tulede vilkumist Flimanina kohal .Sinna saa­ deti maakuulajad välja,kes nimetatud kohal lootsikutega üle jõe tulnud punaste salgaga kokku põrkasid.Lühikese tulevahetuse järele põgenesid punased jõekallast mööda lõuna poola ning meie maakuulajad tulid tagasi.Kell o33o avasid enamlased suurtükitule linna pih­ ta. Kohe hakkasid töötama ka sakslaste patareid.Enamlaste laskmine oli korratu.Neil si olnud kindlaid sihtpunkte ja tuis eesmärgiks oli tahtmine moraalselt mõjuda.Siiski tekitas enamlaste suurtükituli linnas tulikahjusid.Jaanilinnas põles mitu maja.Kell o63o hakkasid vaenlase^ ahelikud Jamburi maantee ümbruses meie seisukohtadele lä­ henema,kellede peale meie poolt püssi- ja kuulipildujata tull avati. Samal ajal ilmusid Kulgult lõunapool olevast metsast enamlaste sal­ gad nähtavale,kuid meie poolt avatud kuulipildujata tule all tagane­ sid metsa tagasi.Ksll o7oo saadeti Jaanilinna kindlusest Jamburi maantee raiooni - Keldrimäele 2o meest abiks ja kell 0800 läks kor­ da vaenlase pealetungi tagasi lüüa.Kell o93o avati Kreenholmi vab­ riku tööliste majadest püssituli Josväljal seisva sakslaste patarei peale.Samal ajal ilmusid punavas ahelikud Paemurru metsa servais, kes ähvardasid meile seljatagant kallale tungida ja taganemise tssd ära lõigata.Seisukorra päästmiseks saadeti Jaani kindlusest 2o meest Kreenholmi.4o5.Saksa rügemendi ülema oberts HOLZE poolt peatati lin­ nas üks meie väesalk kaptsn VAGA juha tussi ja saadeti sinnasamasse, peale selle veel üks rühm sakslasi.Algas äge tulevahetus püssidest ja kuulipildujatest Joaväljal,mille järele meie ahelik punastele lähenema hakkas.Ssda ei kannatanud punased välja ja taganesid metsa, maha jättes hulk surnuid,haavatuid ja viis kuulipildujat.

r

Selgu8,et enamlaste väesalk oli 2.Viij andi kommunistiine kütiväe rügement - 36o meest suur.Nad tulid ööl vastu 28.novembrit seltsimses SIHVER'1 juhatusel Flimanina juuras lootsikutega Uis jõe, et Narvale seljatagant peale tungida.60 meest sellest salgast tungi­ sid raudteeni välja,kus nad telegraafi-telefoni traadid läbi lõika­ sid ja mõned rööpad lahti kiskusid. Kell o95o juhtisid enamlased suurtükitule Jaanilinna kindluse ja sildade peale.Kreenholmis oli laskmine kohalikkude punasts ja mais patrullide vahel.umbes samal ajal langes ilma lahinguta punaste k a t ta Narva-Jõesuu,kus enamlaste dessant umbes 1500 meest ja Uks eskadron ratsaväge maale tuli.Sakslased vastupanekuks seal midagi ette ei võtnud,vald taganesid dessandi maale tulekul kohe Meriküla poole. Maale tulnud enamlaste eskadronist sõitis üks osa koha Peeterristile,nähtavasti maakuulamise otstarbel.Narva-JÕesuu komandant alam-leitnant REMMEL saatis teate dessandi üle ratsa-käskjalaga Narva Vahepeal oli emalaate pealetung vähe raugenud,kuid nends suur­ tükid pommitasid linna edasi.Kell 132o teatas 405.Saksa rügemendi ülem,et sakslased linnast täiesti lahkuvad ja sillad kell I600 Õhku lasevad.I pataljoni ülem kapten LIIVAK sai käsu oma pataljoni üle jõe tuua ja paigutada jõe läänepoolsele kaldale linna.Tegelikult sel­ gus aga,et sakslased juba kella 15oo ajal sildu õhku lasta tahavad, kuigi suurem osa meie pataljonist asus alles Jaanilinnas.Seepärast pööras kapten LIIVAK taganemist korraldava Saksa majori poole pal­ vega veel tund aega sildade purustamisega oodata,kuni kalla I600,na­ gu see Eesti ja Sakaa ataapide vahel kindlaks tehtud,ehk sildade õhkulaskmine tema hooleks usaldada. mm


- 4 Major lubab 2o minutit oodata.Selle vähese aja jooksul ei jõudnud kõik meie väeosad tila jõe tulla ja kapten LIIVAK palus veel 15 minutit oodata.Viie minuti pärast lasid sakslased ilma hoiatama­ ta punase raketi.See järele lendasid kõik kolm silda õhku.Jõe taha jäi üks rühm 1-st ja uks rühm 2-st kompanist ja salkkond kaitse­ n i tlasi-kooliõpilasi.Kõigil nendel läks korda hiljem mõõda põigi­ ti sattunud latte ja silla rususid mööda üle jõe ronida ja lootsi­ kutega üle tulla. Narva saatus oli otsustatud.Mõtete oli 3oo vilumata ja vä­ sinud sõduriga uut võitlust alata.Seda enam,et Narva-Jõesuus maale tulnud enamlaste dessandi poolt oli karta taganemise teede kinni panemist.Seepärast andis lõuna ajal Narva jõudnud diviisiülem kind­ ral -major TÕNISSON käsu taganeda Repniku - Auvere jaama joonele. Kell 18oo algas rügement taganemist Tallinna maanteed mööda. Kuulipildujaid kanti seljas,sest rügemendil hobuseid ei olnud .Ka linnast ei olnud võimalik neid saada.Rügemendiga ühines Narva Kaitse-Liit ja põgenejaid linnast.Peeterristi kiriku juures võeti rüge­ ment püssitulega vastu.Üks ohvitser sai haavata.1.kompan! kaka rüh­ ma seati lahingukorda ja punased löödi mõne pauguga laiali.Selgus» et laskjaks oli madruste salk,kes Merikülast tulnud ja vähe aega en­ ne seda mõned mahajäänud Saksa sõdurid tapnud.Hilja öösel jõuti Repniku mõisa,kus valvekaitset välja pannas ööpuhkusele jäädi. Uue kaitseliini korraldamine.pealetungi katse.võitlused KttnnapOhJa - Oru liinil. 29.novembril algas rügement liikumist Vaivarra.et sääl,vanal Vene kindlustatud liinil,Vaivara kiriku ja Pimestiku vahelisel jõõ­ nel,uut kaitseliini võtta.Kell H o o jõuti Vaivara seltsimaja juurde, kus maakuulajad mererannale välja saates peatuma jäädi. Umbes tund aega hiljem ilmusid Narva-Jõesuu poolt mererannale punase lipu all üks ristleja ja üks miinilaev.mis üsna ranna lähedal ristlema hakkasid.Samal ajal teatasid maakuulajad,et Pimestiku kohal madruste salk maale tuli.Üldist olukorda arvesse võttes andis rüge­ mendi ülem käsu Vaivara jaama poola liikuda,kuhu kalla 14oo ajal jõuti.Sealt liiguti raudteed mööda Oru jaama.Jaamaa asisis kaks ron­ gi - Uks sakslaste soomusrong ja teine kaubarong.Soomusrong jäi raud­ tee kaitseks.Osa mehi asetati kaubarongile Jõhvi sõitmiseks,kuna teine osa liikus jalgsi sinnasamasse.öö puhati Jõhvis. Järgmisel päeval,3o.novembril,anti käsk luus kaitseliin KünnapOhja küla.Konju küla,Oru jaama joonel,ailleka 4.rügemendi kospanidel asuda Künnapöhja - Konju külade joonele,Rakverest kohale jõudnud 5.rügemendi kompanii ühe kuulipildujaga kapten JÜRGEHSOH'i juhatusel Oru jaama.Rügemendi staap jäi Jõhvi. 1.detsember möödus vaikselt.Enamlaste laevastik pommitss Vaivara kindlustatud liini ja jaama.Oru jaama jõudis esimine soomusrong kapten PARTS•i juhatusel kahe suurtüki ja 13 kuulipildujaga. 2.detsembril kell o3oo hommikul saadeti Vaivara sihis suurem maakuulajate salk - 4 ohvitseri ja 35 sõdurit - kapten STBIHMAHH'1 juhatusel ülesandega kindlaks teha,kus asub vaenlane ja kui suurte jõududega.Salk liikus kolmeks piilkonnaks jagatult mere ja raudtee vahelises maaribas.Parempoolsel piilkonnal laka korda Päite külas emalaste ratsasalka - 6 ratsanikku ja 7 hobust (üks ratsanik sai lahingus surma) vangi võtta.Vasakpoolsed piilkonnad liikusid edasi kuni Sõtke külani ja tegid kindlaks,st Vaivara jaama piirkonnas asub


- 5

-

umbee 4-oo meheline punaste väeosa. Vangivõetud ratsanikkudelt saadud teadete järele oli lahin­ gust Narva all 28.novembril osa võtnud Eesti kommunistlikud Viljan­ di ja Tartu kütiväe rügemendid,mis aga suurelt osalt venelastest koos seisavad.üksik mereväe salk - 3oo meest,soomlaste kommunistlik väeosa - 2oo meest,46.ja 47.Vene kütiväe rügement,Tsarskoselski ük­ sik eskadron,Gatshina üksikeakadron,eestlaste raske-patarei,2.,5.Ja 6.venelaste kerge-patarei - igasühes kola kolmetollliist suurtükki. Kaks soomusautot ja üks soomusrong.Vene väeosad kuuluvad б.küti di­ viisi. 2.detsembri Õhtul anti kogu kaitseliinile käsk üleüldiseks pealetungimiseks valmis seada,mis järgmisel hommikul pidi algama, ülesandega vallutada Vaivara mõis. 4.rügemendi I pataljon,mida kolonel SBIHAN isiklikult juha­ tas, sattus pool km Päite mõisast ida pool vaenlase püssi- ja kuuli­ pildujate tule alla.Vaenlase eelsalk Fäite mõisast ja piirivalve kordonist löödi taganema ning meie ahelikud tungisid kuni Türaamäe mõisani.Punased avasid mõisast marulise tule kuulipildujatest meie ahelikkude pihta.Kuna vahepeal sügisöine pimedus kätte jõudis ja padrunite tagavara väike,otsustas kolonel SEIMAN,et sõdurite mee­ leolu langemist ära hoida,ahelikud tagasi tõmmata.Andis käsu patal­ jonile oma lähtekohta tagasi liikuda ja endiselt kaitseseisukorda asuda.See käsk jõuti läbi viia hilja õhtul. Raudtee võitlusgrupil,kellel oli selles pääletungis pää-üle anne täita,oli rohkem edu.Soomuerong ajas Vaivara jaama juuras 4oo mehelise punaste väeosa laiali ja võttis jaama oma alla.Et I patal­ jon Türsamäe mõisa ei suutnud vallutada ja endiatele seisukohtadele tagasi laka,ei olnud võimalik soomusrongil ühendust luua mereäärse võitlusgrupil.Punased tungisid raudteel rongi selja taha,mille tõt­ tu viimane suurte kaotustega Oru jaama taganes. 4.detsember möödus vaiksel.Rügement sai täienduseks loo püs­ si ja 5о sõdurit.Kohalikud elanikud pandi tööle seisukohtade kind­ lustamiseks. 5.detsembri hommikul ilmusid Voka ranna lähedale kaka pu­ naste sõjalaeva ja pommitasid Voks mõisa,Voka vallamaja,Oru loaal ja Jõhvi alevit umbes kolm tundi.Meil kaotusi ei olnud.Punased te­ gid kataeid Кohju küla ja Rahka-kOrtsi peale tungida,kuid said ta­ gasi löödud.Siiski oli seisukord raske,sõdurite meeleolu langenud. Nad olid üleliiga väsinud ja paljud peaaegu paiJ ajalu.Puudusid padrunid kuulipildujate Jaoks,rääkimata muust varasedusest. 6.detsembril peale visa võitlust KUnnapõhja - Oru joonel oli rügement sunnitud taganema Jõhvi.2.ja 4.kompani jäeti Kõrvekõrtsi Pühajõe silla kaitseks.Kell 233o vahetati 2.ja 4.kompani läbikäijate komando ja 5.rügemendi kompani poolt.I pataljon asus Jõhvi mõiaa puhkusele.Et vaenlase edasiliikumist takistada,põla­ ta tl ära kaka puusilda - Sauniku sillad Pühajõel. Alam-kapten LEIBURQ'i salk,kes asus lõunapool raudteed Rikandil,taganes läbi metsade Vasaverre.kuhu jõudis kell 02oo öösel. Rügemendi ratsamaakuulajad - 7 ratsanikku - saadeti Toila küla raioonl,et vaenlase liikumist mereääres kindlaks teha. Lahingud Jõhvi all ja Rannaküla - Aseri joonel. 7.detsember möödus maakuulajate tegevusse js kokkupõrgetes vaenlasega KOrve-kõrtsl ja Mägara talu juuras.Õhtul andis kolonel


- 6 SEIMAN käsu: l.,3.ja 4.kompanii asuda Edise - Kukrus* - Paata küla ja Järve mõisa joonele.Suure väsimuse tõttu oi suudetud seda käsku täpselt täita ja kompanid jäid ööseks peatuma:4.kompan! - 6 ohvit­ seriks sõdurit ja Uks kuulipilduja - Paate külasse;l.kompani 8 ohvitseri,54 sõdurit ja üks kuulipilduja - Kukruse mõisa;3.kompani - 6 ohvitseri,22 sõdurit - Edise mõisa.5.rügemendi l.kompani saadeti Ontika mõisa,et mereäärset teed kinni panna ja pahemat tii­ ba ümberhaaramise eest kaitsta.Kõrvekõrtsi juures oli kapten JÜR­ GENSON' i käsutuses Balti-pataljoni ratsakuulipildurlte rühm ja 5.rU gemendi 3.kompani. 8.detsembri hommikul algasid punased suurtükitule toetussi pääletungi Kõrvekõrtsi pääle ja püüdsid seda ümber piirata.Lahin­ gus langea salga juht kapten JÜRGENSON,mille tagajärjel alk ja soo­ mus rong vaenlase surve all Jõhvi alevi kohta taganesid.Ee11 o9oo hommikul andis kolonel SEIMAN käsu kaitseliin võtta Järva mõisa Peeri - Sompa külade - Tammiku mõisa - Puruküla joonele.Enne veel kui aeda käsku jõuti täita,piirasid enamlased (15o meest kuulipil­ dujatega) Järve mõisa täiesti ootamatult sisse ja lõid sealt maie 4.kompani väija.Selgus,st 5.rügemendi l.kompani,mis eelmisel õhtul sai käsu Ontika mõisa osa alla võtta,selle lasu täitmisega ei ruta­ nud, tee peal ööpuhkusele jäi ja allas hommikul hilja edasi liikus. Selle hooletuse tagajärjel võiaid enamlased ilma takistuseta Onti­ kast läbi tulla ja 4.kompani Järve mõisas kolmest küljest sisss piirata.Koapani ülem leitnant OLMBKRO ja kuulipilduja-ohviteer alam-leitnant TAMMEKÄND said haavata.Raskesti haaratuna langes e laate kätte vangi lipnik ALLVEISS,surnutena ja haavatutena kaotas kompani üheksa sõdurit.l.kompani taganes käau järele Kukruseit Peerikülasse,kus kuulda saades,et Järva mõis enamlaste kaes,omal alga­ tusel taganes suurele maanteele PavandukOrtai juurde,et maanteed enamlastele kinni panna. Kell 14oo jõudsid Sompaktilasse 2.ja 5.koapani.Samal ajal rõhus vaenlane Puruküla ja Kahulaküla peale ja sundis sealt mais osad taganema.Seega oli meie võitlusgrupp Sompa-küla ja jaama piir­ konda kokku surutud,kuna mõlemast tiivaat punased edasi liikusid. Seepärast andis kolonel SEIMAN käsu taanduda mööda raudteed soomus­ rongi js platvormi kaitse all Kohtla jaama,kust taganstl kuni Püssi jaamani.Kapten LEIBURG'i sslk jõudis Sompa jaama vaat pääle I pa­ taljoni ära minekut,sattus aääl punaste tule alla ja taganes sööda Setsateid Maidla sihis. 9.detsembril loodi uus kaitseliin Püssi jõs joonel järgmi­ selt: Purtse jõs suus - Lüganuse Kaitse-Liit,l.kompani - Varjakülas, 5.rügemendi kompani jäänused (suuremjf osa mehi oli laiali valgunud) - PurtsekUlas,2.kompani - Käänikukülas,3.ja 4.kompani - Püssi mõi­ sas , valve tõke - Kalmistreküla juures.kapten LEIBURG'i salk ja ratsakomando - Maidla mõisas.Kella looo ajal algaaid punased suurte jõududega pealetungi.Lüganuse Kaitse-Liit taganes Purtsa jõe suust ja seega jäi pahem tiib lahti.Raske seisukord oli ka Purtse ja Lüganuse sildade Juures,kuhu punased alatasa peale tungisid.Nende suurtükid pommitasid PurtsekUla ja Püssi mõisa.Patareituli,kui ka suurte enaalaate salkade ilmumine,tekitas meie väsinud sõdurite hulgas segaduee.Bt sõdureid koos ja võitlusgrupi lagunemise east hoida,anti diviisiülema poolt käsk uus kaitseliin luus Aseri - Ran­ naküla joonele.


- 7 Tekkinud segaduses ja vaenlase pealetungi all ei suudetud seda käsku tätselt täita ning suur osa I pataljonist ühes pataljo­ niülemaga taganesid Sonda jaama,kust nad diviisiülema käsul vii­ bimata Sonda - Aseri raudteed mööda RannukUlasss saadeti.Kapten LEIBURG * i salk,kes taandumise käsu hilja kätte sai,ei saanud oma rügemendi osadega ühineda ja taganes läbi metsa Tudu sihis.Tagane­ jate seljataga põles hiigla tulisambana Püssi mõis. lo.detsembri hommikul saatis kolonel SEIMAK 4o meest 1.kom­ ponist eelsalgaks ida poole.Salk võttis oma alla suure Kõrkküla ja Kestlaküla,kus ta kuni kella 19oo-ni õhtul paigal püsis ja pärast ägedat lahingut Rannuküla ette taganes.Seisukorra kindlustamiseks saadeti Kestlakülasse 2.kompani;3.ja 4.kompani võttis kaitseliini Rannuküla ja msrs vahel.5•rügemendi kompani jäi Rannuküla otseko­ heseks kaitseks.Kuus sõdurit üha ohvitseriga asusid Kulli veskisse. Kell o83o saadeti l.kompanist kapten STBIKMAHH'i juhatusel maakuulajate salk välja,kes liikus kuni Liimalakülani ja saal kokku põr­ kas vaenlasega.Samal ajal jõudis RannukUlasss 1.ratsarügemendi l.e kadron leitnant TAMANN i juhatusel,kes tegutses jalarivis rügemen­ dile toetuseks.Eskadron saadeti seisukohtadele Rannuküla idapool­ sesse serva.Jõudsid kohale 4o sapööri,kuid neil puudusid tööriis­ tad ja seisukohtade kindlustarniseks polnud võimalik midagi stts võtta. 1

11.detsembril algasid punased suuremate jõududega laiemal rindel - merest kuni Kestlakülani - pealetungi. Vaenlase jOudtSeati Tallinna kütiväe polk 8 kuulipilduja ja ühe väljapatarelga.Kella o7oo ajal liikus üks punaste kompani,mida Keatlaküla kohalikud enamlased läbi metsa juhatanud,meie 2.kompani seljataha.7 meheli­ ne väiivahtkond,kes üksikult küla idapoolsel serval seisis,sai ümber piiratud ja langes vangi.viimaste hulgas ka vahtkonna ülem leitnant MAADE ja veltveebel TRELMAK.Tallinna kommunistliku polgu ülema seltsimees RITTI käsul lasti nad Kõrkkülas peale piinarikast ülekuulamist maha. Yaatarnata sellele,et meie kuulipildujad peaaegu kõik rikki olid läinud ja töötamast lakkasid,püsisid sõdurid Rannuküla joonel vahvalt palgal,vaenlase suurtüki- ja kuulipildujate tulele püssi­ tulega vas tate8.Kell o83o hommikul surusid punased meie vasaku tiiva taganema ja tungisid edasi mereäärt mööda Aseri vabriku lähe­ dale .Kougu mõisas reservis asuv 1.kompani saadeti ranna äärde,Aseri vabrikust ida poole. Rannu lahingus ilmus esmakordselt Vabadussõja algul tegevus­ se meie suurtükiväegi - kaks suurtükki kapten LARBTBI Juhatusel, kuid telefoni-side puudumisel oli nende tuli halvasti juhitut .Kata ti tuld juhatada ratsanikkude abil,kuid siiski oli suurtiikidest vähe abi,ainult moraalselt mõjus see teadmine sõdurite meeleolu tõstmiseks,et meil nüüd ikkagi on oma suurtükitule toetus olemas. Seisukorra tegi halvaks asjaolu,et püasipadrunid lõppema hakkasid. Sonda jaamast Aseri raudteed mööda välja saadetud vedur jõudis padrunitega kohale,kuid sattus vaenlase suurtükitule alla Härjepeaküla kohal ja sõitis tagasi oma ülesannet täitmata. Kella 12oo ajal avati Aseri vabriku ja tööliate majade aken­ dest püssituli meie 1.kompani pihta,mis aaua idapool vabrikut.See­ ga aattua 1.kompani igast küljest tule alla ja oli sunnitud,olles teistest eraldatud,taganema mereäärt mööda Kaivi mõisa.Samal ajal ei jõudnud enam vaatu panna punaste pealesurumisele eskadron ja


- 8 Rannukülas asuvad kompanid.Anti käsk taganeda Vasara - Ora mõisa Koogu mõisa - Härjapea joonele. Kell 15oo sõitis Sonda jaamast kohale soomusrong,et Rannu­ küla tule alla võtta,kuid sattus punaste patareltule alla ja sõi­ tis tagasi. Kell 19oo õhtul andis kolonel SEIMANR 4.ja 5«rügemen­ di kompanidele käsu Raudnakülasse tulla ja puhkusele asuda,sest väsinud sõdurid ei suutnud enam külma käes olles liinil seista. Küla stts pandi välja julgeoleku kaitseks kaka välivahtkonda. 1.kompani,taganedes Kaivi mõisa,võeti kohalikkude elanikkude poolt,kes neid punasteks pidasid,väga lahkesti vastu,kuid teada saades,et neil tegemist on eestlastega,muutus nende meeleolu meis sõdurite vastu hoopis vaenulikuks,mispärast kompani mitteteades rügemendi teiste osade asukohti,Viru-Nigulasse liikus,kuhu jõudis ööseks. Võitlused ida- .1a läänepool Rakveret. 12.detsembsil andis kolonel SEIMAN 1.kompaniis käsu Tiru- • Nigulast välja liikuda ja oma alla võtta Halla mõis ja Aserist tulev tee.Teiste 4.ja 5«rügemendi kompanidega asus kolonel SEIMAN Varudi ja Samma mõisade joonele - 4«rügemendi pataljon põhjapool ja 5.rügemendi pataljon lõunapool maanteed.2.kompani jäi valvetõkkena Padaoru kõrtsi.Päev mõõdus vaikselt. Samal päeval jõudis Tallinna reidile kauaoodatud Inglise laevastik.Teade sellest mõjus väsinud ja pingul närvidele rahus­ tavalt. 13.detsembri hommikul pommitasid punased Padaoru kõrtsi ja Pada mõisa;ühtlasi avaldasid vaenlase maakuulajad aktiivset tegevust.Päeval tehti kindlaks vaenlase kolonnide liikumine Pada mõisa ja uljaste järvede suunas. 4.rügement sai käsu võtta uus kaitseliin Kabala mõisa - Uhtna mõisa - Semmiküla ja Sillakõrtsi joonele.Käsk täideti keskööks. 14.detsembril sai 4.rügement käsu asuda,esiti Ubja - TäikeKaarli mõisade liinile,hiljem Tatruseküla -Idavere mõisa - Patnaküla joonele.Selle käsu täitmine viibis puuduliku side tõttu ja ei suudetud Õigel ajal edasi anda,mille tõttu 4.rügemendi I patal­ jon poolrõngaa Areai - Soala - Kohala külade joonele maha jäi.Taga­ nemise teedel asusid vaenlased.Pataljon taganes kella o3oo ajal öö­ sel läbi metsa,üle Ubja-ja Toomeli karjamõisa Essu mõisa juurde suurele maanteele ning jõudis hommikuks HaiJalla. 16.detsembril asus 4.rügement,kokku ohvitsere ja sõdureid 177 meest,4 kuulipildujat ja 4 suurtükki,Tatruse - Põdruse külade ja Kloodi mõiaa joonel. Staap ja suurtükid Hai J alas. Päev möödus vaik­ selt. 17.detsembril oli rügement sunnitud taganema Sokusaare kar­ jamõisa - Viitnakõrtsi - Räme d aktil a - Oonurme karjamõisa joonele. 19.detsembril lõid vaenlaaed meie valvetõkke Kermo apteegi juurest väija.Vaenlane asus Aaspere mõisa ja Ahilaküla joonel. 2o.detsembril hakkas vaenlane energiliselt pealetungima Rämeda-ja Liiguste küladele,millede pihta oli suunitud vaenlase suurtüki- ja kuulipildujate tuli.Vaenlase ahelikud said meie poolt tagaai löödud ja jooksid laiali.Kella 12oo ajal jäid vaenlase ahe­ likud Rämeda- ja Liiguste külade vahel olevatele küngastele peatu­ ma. Samal ajal püüdle tugev punaste salk läbi metsa liikutea meie vasakut tiiba Umber haarata.Ei olnud varu,millega seda takistada


- 9 ja rügement oli sunnitud taganema uuele kaitseliinile Asu - Metsa­ meeste - Läsna- ja Metsataguse külade joonele«Tugev valvetõke jäe­ ti Loobu mõisa. 21.detsembril oli uus taandumine Valgejõe joonele. 23«detsembril tungisid punased Forgasteküla peale ja loivad sealt meie 4.kompan! välja.Kompanlülem alam-leitnant MITT ja lipnik HANSEN salvad haavata ja langesid vangi.Kompan! asus seisukohale Kolgaktila idapoolsele servale. 24.detsembril algas jälle vaenlane aktiivselt pealetungiaa ja teostas tugevate salkadega ümberhaaramist,mida hästi võimaldas kaetud maastik.Nende Umberhaaramiste likvideerimisteks ei olnud meil varu ja Õhtul andis rügemendiülem käsu taganeda Pudisoo - Uuri külade - Kahala postijaama - Sigulaküla joonele.Valvetõke jäi Koiga mõisa. 25.detsember möödus maakuulajate tegevuses. Rügement püsis eelnimetatud joonel kuni 28.detsembrini. Rügemendi lahingujõud oli oli ühes Juurdekomandeeritud osa­ dega - 91 ohvitseri.299 tääkl 6 kuulipildujat ja 2 kolmetollilist suurtükki. Vaenlase jõududest oli teada: 4.rügemendi vaatas seltsimees TROFIMOV i madruste salk 25o - 300 meest 6 kuulipildujaga.Tallinna kommunistlik rügement 600 - 700 meest 8 kuulipildujaga,5o - 60 rat­ sanikku ja 4 kolmetollilist suurtükki. Õhtul kella 2200 ajal tungis vaenlane Kahala postijaama pea­ le ja ISI meie l.kompani sealt välja.Ööpimeduses ei olnud võimalik enam seda sissemurret likvideerida ja rügement oli sunnitud Loo mõisa - Kursiküla liinile tagasi tõmbuma. t

29.detsembril tungis vaenlane meie seisukohtadele peale,kuid sai igakord tagasi löödud.Kogu päeva pommitas vaenlane suurtükivägi 4.rügemendi seisukohti.eriti Oige tabavalt rügemendi staapi,mille asukoht kohalikkude enamlaste läbi nendel hästi teada oli. Meie sõjalaevastikule oli sel päeval ülesandeks tehtud Lok­ sal deaaant maale saata,kes 4.rügemendi seisukohtadeni pidi välja tungima ja sellega viimast toetama,kuid arusaamatutel põhjustel Jättis deasant,ke8 Loksalt ainult mõne üksiku punase eeat leidis, oss ülesande täitmata js saua tagasi laevadele. 3o.detsembril taganes rügement Lepaveaki - Kuusalu - Kose külade joonele.Lahingutes langes üks ja haavati kaka ohvitseri. 31.detsembril ei Õnnestunud 4.rügemendi toetuseks stts võe­ tud de88antoperataloon,nagu 29.detsembrilgi,milline asjaolu võimal­ das punastel 4.rügemendi pääle ettevõetud pääletungi lõpule viis. Rügement taandus positsioonile Valkla mõis - Külmallika talu joo­ nele. Taandumise põhjustest. Põhjusteks,millest taandumine oli tingitud,tuleb lugeda järgmisi: a) vabatahtlikkude mobilisatsiooni ebaõnnestumine ja sun­ dusliku mobilisatsiooni aeglane edenemine; b) relvade js varustuse puudus; o) vaenlase jõudude suurearvuline ja tehniline ülekaal; d) puudulik sõjaväe väljaõpe. Ülesloetud põhjuseid võiksid tõendada alljärgnevad faktid:


- 1 0 1. Rahva massis,mis suure Ilmasõja ja kõik Vene revolutsi­ ooni demoraliseerivad astmed ja rahvustunnet hävitava Saksa oku­ patsiooni ajal üle elanud.oli rahvustunde langemine,tuimus ja väsi* mus maad võtnud ning usk oma jõusse nõrk.Seepärast ei andnud Aju­ tise Valitsuse vabatahtlikkude mobilisatsiooni kutse pea mingisu­ guseid tagajärgi.ehk küll oleks võinud lasta.et nüüd,kus olime jõud nud iseseisvusele,rahvusiine vaimustus suur saab olema js üle maa soovitud arv vabatahtlikke kokku tuleb.Need vähesed vabatahtlikud, nende hulgas ka kooliõpilased.moodustasid Vabadussõja esimesel pe­ rioodil väerinna kandva jõu. Pärast Narva langemist enamlaste kätte.29.novembril.otsustas Ajutine Valitsus sõjaväe loomiseks tõsisemad abinõud tarvitusele võtta.Kuulutati välja sunduslik mobilisatsioon kõigile meeskoda­ nikkudele, kes 21. - 24.aastani vanad.Kuid see sundusliku mobili­ satsiooni käsk ei leidnud kodanikkude poolt küllalt kiiret täitmist ja venis pikale.Ka ei olnud Ajutisel Valitsusel esialgul küllalt reaalset jõudu oma autoriteedi maksma panemiseks.Tagajarg oli va­ litsuse korralduste väga loid täitmine. Kokkuvõttes näeme.et vabatahtlikkude mobilisatsiooni nurja mineku ja sundusliku mobilisatsiooni aeglase edenemise tagajärjel ei suudetud väerinda tarvilisel arvul sõduritega varustada.Nii oli 4.rügemendis Narva lahinguks umbes 4oo sõdurit,kelledest 3oo vaba­ tahtlikku (kooliõpilased ühes arvatud)ja loo sunduslikult mobili­ seeri tut . Tervel taandumise ajajärgul ei saanud rügement ühtegi ni­ metamisväärset täiendust,kuna sundmobiliseeritutest meestest suur osa peale Narva langemist laiali valgus ja ära kadus. 2. Püsside,kuulipildujate,laskemoona,saabaste ja taliriiete puudus oli kõige valusam küsimus sõja algul.Nii oli Narva lahingu ajal rügemendis ilma püssideta loo sõdurit,kes seepärast ei saanud lahinguet osa võtta. 3.detsembril meie pääletungil 16o mehelises pataljonis puudusid püssid 4o mehel.Ka laskemoona võidi välja anda ainult piiratud arvul.Kodunt kaasatoodud saapad lagunesid,kuna uusi ei olnud välja anda.Soojad riided olid ainult üksikutel. Sõjariistade puuduses langeb süü Saksa okupatsiooni võimu­ dele, kes viimase lahkumise silmapilguni meile endiate Vene relvade ja laskemoona ladude jäänuseid üle ei andnud,jättes neid parema meelegs enamlaste kätte.Nii olid sakslased nõua Narva sadama aita­ des olevaid endise Vene sõJatagavarade ladusid üle andma alles 28.novembril,kui lahing juba käimas oli. Võib olla oleks võidud rügementi nende mõnesaja püssiga ja riietega siiski paremini varustada,kui meie vaatavad asutused aeda energilisemalt oleks korraldanud.Lõpuks oli rügement lae sunnitud omale hädatarvilikku varustust rekvireerima. 3. Rügement oli sunnitud laial rindel vastu võtma vaenlase pealetungi,kelle sõjalistest jõududest juba mõne esimees päeva jookaul eal registreeritud neli Jalaväe rügementi,kolm eskadroni rataaväge,mõned vähemad väeoead ja tehnilised jõud.Kokku vähemalt 4 - 5 tuhat tääki ja 15o - 2oo mõõka.Peale selle suurtükivägi,mida meil ei olnud.Seega vaenlane relvastuselt ja varustuselt rohkem kui kümnekordses ülekaalus. Ks sorsalae väärtuse poolest olid mõned punaväe osad silma­ paistvad,nagu 2.Viljandi ja 3. artu Eesti kommunistlikud küti pol­ gud ja madruate deaaant salk - 7oo meeat. T


- 11 Hiljem asus meie poolt tegevusse soomusrong ja vähesel ar­ vul suur tükke, mis meie vaatupaneku j Õudu." tuntavalt tSs tald, kuid ei suutnud siiski mõjuvamat pööret tuua. Soomelaht oli vaenlase sõjalaevastiku võimuses.Meie rinde tähtsam lõik - mereranna - maantee ja raudtee raioon seisis vaen­ lase laevastiku laskepiirkonnas.Meie jalavägi ja soomusrong sei­ sid alalise hädaohu ees - vaenlase poolt ümber haaratud s aada. Rügemendi kaitseliini kohal rippus DeTnoklese mõõgana dessandi maale saatmise hädaoht meie selja taha. Et 2oo - 3oo mehega lo - 2o km.rinnet kaitsta,siia oli või­ malik ainult suuremaid teid vaenlase edasiliikumise eest sulgeda, kuna vaenlase ümherhaaramiste takistuseks varusid ei olnud. Peale Rannu lahingut püüdiski kaenlana alatasa meie oaasid ümber haarata,mille tulemuseks oli meie taandumine. thvitaarid ja sõdurid olid vahetpidamata lahingutes ja val­ veteenistuses. 4.jalaväe rügemendi kõige vastutusrikkam ja raskes ajajärk oli kogu detsembri kuu taandumise periood.Iriti vastutusrikas see­ pärast, et sõja algul 4.rügemen* üksi js hiljem koos 5.rügemendiga kattis Viru rinnet rohkem kui kuu aega,taandudes järk-järgult po­ sitsioonilt positsioonile.Selle aja jooksul jõuti väerinna selja­ taga korraldada ja vormeerida väeosasid,mis sundmobilissmioonl aeglaae edenemise ja varustuse puuduse tõttu väga pikaldaselt are­ nes . Iii jõudis 1.jalaväe rügement iseseisva väeosana rindele vast 2.jaanuaril 1919.a.


- 12

-

Pealetung ja kaltselahingud Narva jõe joonel. 7.jaanuaril algas väerindel üldine pealetung. 8.jaanuari õhtuks oli rügement välja jõudnud Uuriklila - Koiga I Kõnnu joonele.Vaenlane taganes paaniliselt. 9.jaanuaril oli rügemendi osadel lahing punastega Joaveski juu­ res,kus vaenlane asus kindlustatud seisukohtadel.Lühikese aja jooksul läks korda vaenlast taganema lüüa. 11.jaanuaril sai Võieküla - Kandle mõisa raioonia täleati ära hävitatud 15o meheline madruste salk,kommunistliku Tartu polgu rood ja osa vaenlase voori ära voetud. 12.ja 13•jaanuaril taandus vaenlane niivõrd paaniliselt,et rügement terve päeva jooksul ühtki enamlast eest ei leidnud. 14.jaanuaril oli lahing punastega Purtse jõe suus LiimalaktÜa juures.Siit alates jäi 4.rügement diviisi varusse. 18.jaanuaril vallutati meie vägede ja Soome kompanide poolt Karva. 4.rügement asus Puhkova - Peeterristi raiooni. Virumaa puhastamisega vaenlasest ja Karva linna tagasi võtmi­ sega lõppea esimene periood Vabadussõjas,mis liikuva.rohkem sSeensÕja laadi kandis. Järgnes Narva jõe joone aktiivne kaitse. 23.jaanuaril saadeti I pataljon Mustjõe raiooni l.ratsaxügemendi ülema käs/utusse,sest punased hakkasid selles raioonis jälle aktiivselt tegutsema.Rügemendi staap aaus Kuremäe raiooni,kus algas II pataljoni vormeerimist,mille ülemaks määrati kapten VINDI. I pataljon hoidla oma käes Kriusha,- Dolgaja-Iiiva.Ustje ja Suur-Sherdjanka külad kuni 13.veebruarini.Terve selle aja jooksul tungisid punased mitmel korral suuremate jõududega peale ja neil laka korda nõnda punkti ajutiselt oma alla võtta,kuid said alati kao­ tustega välja löödud.Sõjasaagiks langes üle 3oo vangi,2oo püssi ja 3 kuulipildujat. 13.veebruariks oli vemeeritud II pataljon.6.ja d.konpsnl vahetasid I pataljoni Kriusha raioonia.I pataljon asus Vaivarra,kus läbi viiii pataljoni täiendamine. Patul 1,kapten LIIVAK,määrati rügemendiülema abiks.I pataljoni ülemaks - kapten STEINMANN. 28.veebruaril vahetas 4.rügement Narva eelsetel poeltaioonidel 5.rügemendi ja aaus Narva kaitsele. Punased olid jaanuari kuus saadud löögist toibunud ja muutuaid väga aktiivseks.Jaanuari kuu eba-edu pandi seal pool mingisuguse juhuslikkuse ja ootarna tusa arvele ja püüti ese,eeskeätfHarva linn,maks­ ku mis maksab tagasi võtta.Sellest ka vahetpidamata lahingud Narva all.Eriti aktiivselt tegutses vaenlane Plüssa silla ja Lilienbaohl mõisa vastu. Narva linn esi suurtükitule all palju kannatada.Osa elanike närvid ei pidanud vastu ja kolisid linnast välja»kuna oaa jätkas oma tööd ja äriajamist ka pommide saju all.Punaste peal tungi katsed ei armud neile mingisuguseid tagajärgi. 25.aprillil pommitas vaenlane sUUtepoamidega Narva Jaama Ja Juhkenthali linnaosa marulise tulega hommikul kella o9oo kuni 14oo-ni. Tekkis hiigla tulikani.Ohtuka oli Jaamast ja Juhkenthalist järele j nud aulteevad varesed.kuna punaste korduvad pealetungid kõik tagasi löödi. t

Pärast seda vaenlane loobus tükiks ajaka pealetungist.


- 13 17.mail algas Põhja-Lääne armas esimene pealtung Petrogradi sihis.Viru rinne vabanes seega mõneks ajaks lahingtegevusest. Juuni kuul vormeeriti III pataljon.mille ülemaks määrati kap­ ten

KOCH.

Kaitselahingud Luuga .10e joonel augusti kuul 1919.a. POhja-Lääne armee pealetung juuni kuul oli ed&rikas.Juuli kuu algul panid punased suurte jÕududega valgete pealetungi seisma idapool Gatšinat ja asusid ise vastupealetungile.Siis tuli ilmsiks»et PõhjaLääne armas moraal kuigi kOrgel ei seisnud ja armee endast tugevat sõjalist jõudu ei kujutanud.Ea ei olnud seljataguse kindlustamiseks mitte midagi ette võetud,sellest ka ülepeakaela taandumine. Narva kaitse küsimus tõusis korraga jälle esile. Juuli lOpupoole saadeti l.ja 2.kompanl liini kindlustamisele Anneskaja - Dubrovka - Sala mõisa joonele»3*ja 4.kompani saadeti Luuga jOe joonele»et Põhja-Lääne armee tegevust silmas pidada. 29.juulil asus osa I ja II pataljonist Jamburi eelsele posit­ sioonile Luuga jOe lääne kaldale: I pataljon Serjolino mõisast kuni Šabino külani,teine pataljon Sabinost kuni Krikovoni.III pataljon Narvas ja Narva kontroll liinil varus. Luuga jõgi sünnitab Jamburist kuni Aleksandrovskaja-Gorkani käänud»millede kumerused ida poole.Need käänud võimaldasid punastele tule kombineerimisel häid soodustusi jÕest ületulekul. 4.augustil vallutasid punased Jamburi.Põhja-Lääne armee osad ei avaldanud kuigi suurt vastupanu ja taandusid suures korratuses. Põhja-Lääne armee grupi ülem kolonel BIBIKOV tOmbas oma osad mOOda Luuga läänekallast lõuna poole ja kiskus enese vaenlasest lahti.4.rü­ gemendil tuli üksi pääletungiv punaste laaiin seisma panna. 1.diviisi ülemalt saabus operatiivkäsk: 4.rügemendil kaitsta liin - KrutikjÕgi,Novo-PJätntBkaja,Padoga,Ko5kino,Krikovo.Seega oli kaitsta 3o kilomeetri laiune rinne.Kui sellest rinde paaiivne oaa, KoSkino - Krikovo»maha arvata»jäi saiski 2o kilomostrit rinnet aktiiv­ selt kajata. 6.augusti lahingud ei annud punastele kuigi suurt edu. 7.augustil algas punaste pealetung tervel rügemendi rindel tugeva suurtükitule ettevalmistusega.Heie parem tiib tOmbue tagasi, maha jättes Novo-Pjätsnitskaja küla. 8.augustil aaus parem tiib kapten STEINMANH'i juhatusel vastu­ pealetungile, lüües punased Luuga idakaldale tagaai ja võttis palju vange.Ei suutnud siiski läänekaldal püsima jääda,sest punased olid Lutski kolooniss tugevate jÕududega üle jOe tulnud ja ähvardasid sel­ jataha välja tuila.Jürkino ja KoSkino külad pOleaid vaenlase suurtüki­ tulest. Lahing vaikis hilisõhtul. lo.auguatil algas vaenlane uuesti pealetungi tervel rindel. Ta oli koondanud suured varud Rajsvka talu juurde rinde keskele metsa raiooni,kuna meie varud asusid mOlsmls võitlusgrupis tiibade taga. Taanlane murdis läbi lo.ja 12.kompani rindest,tegutsedes energiliselt ' ja kiirelt.Kapten VSNDK püüdis oma varuga sissemurret likvideerida, —9 kuid meie väike salk ei suutnud punaste suuri huike tagasi lüüa.Terve vasakpoolne võitlusgrupp taandus,kandes raaksid kaotusi,Sala mõisa joonele.Paremal tiival lOOdi punaste pealetungid tagasi ja rinne jäi sääl püsima.Meie paremuseks oli sääl soomusrongi toetus.


- 14 Mõlemad grupid olid lahutatud üksteisest 7 kilomeetrilise vahega.Punased oleksid võinud edasi liikudes selles 7 kilomeetrilises vahes läbi lõigata parempoolse grupi taandumise tee,ehk halvemal ju­ hul välja tulla meie pooleldi kindlustatud teise liini ette,mida kait­ ses ainult kolm kompanid.Punased jätsid kasutamata neile nii soodsa olukorra ja saatsid ainult luure Sala mõisa sihis.Et punased võrdle­ misi pasiivselt jälgisid vasakpoolse grupi taandumist,see andis või­ maluse rutulisele vastulöögile.enne,kui vaenlane end võidetud maaalal suutis kindlustada. Kapten 7ENDE võitlusgrupp kõvendati kahe kompaniga-ja soomus­ autoga.ning asus vastulöögile.Punaste nõrgad luureosad tõmbusid ta­ gasi .Pealetung arenes edukalt Kuni Veerino mõisani,kus vaenlase^ suu­ red jõud olid end sisss kasvanud. 11.augustil kell o4oo algas uuesti pealetung.Vaenlasele anti ootamatu tiiva löök,kuna samal ajal algas pealetung rindel.8elle tulemuseks oli vaenlase paaniline taandumine. Löök,mis vaenlasele Veerino juures anti,kujunes tema elavjÕu hävitamiseks - 2oo punaväelast langes vangi,osa püüdis snd päästa Ula jõe ujudea,kuid vähesed jõudsid teisele kaldale. Vangidelt saadud teadetel oli punastel Veerino all lahingust osa võtnud neli pataljoni. 11.augusti õhtuks olid endised seisukohad vallutatud. Veerino lahinguga langes punavägede võitlustahe ja rinne jäi püsima.Eelpool kirjeldatud lahingud kujutavad endast lehekülje meie Vabadussõja päivilt,kus vaenlane võrdlemisi suured jõud meie Harva rinde vastu tegevusse pani,et taanduva POhja-Lääne armee kannul meie positsiooni läbi murda ja Harva linn vallutada.JÕudude vahekord oli 1:5 vaenlase kasuks. Visadus ja sitkus,millega rügement tegutses laial rindel suur­ te vaenlase jõudude vastu,annab hää atestatsiooni rügemendi lahingväärtusest ja meeleolust. 9.septembril vahetas 9.rügement 4.rügemendi Jamburi all.4.rü­ gement asus puhkusele Harva linna. Krasnaja-Gorka operatsioon. 5. - 8.oktoobrini vahetas I ja III pataljon 1.jalaväe rüge­ mendi oaad Baabino - Olubokoje - Kopenakoje järvede joonel.II patal­ jon jäi 9.rügemendi varusse. 11.oktoobril algas Põhja-Lääne armee teistkordset pealetungi Petrogradi peale ja vallutas samal päeval,9.rügemendi osade toetussi, Jamburi.Nagu eelminegi kord,oli pealetung hoogne ja punased taandusid kiirelt. I pataljon toetas POhja-Lääne armee pealetungi,vallutas Kotlõi raiooni ja sai mitmesugust sõjasaaki. 12.oktoobril maabusid Peipija sadamas Kuparjanovi partisaanide pataljon.Soouts pataljon,laiaroopalise soomusrong nr.3.dessant kompani,ratsa eskadron ja kaka patareid.Soomelahe ida osas tegutses Kraanaja-Oorka ja Kroonlinna vastu meie ja Inglise laevastik.Heie väeosad kooa Ingeri rügemendiga tungisid energiliselt edasi ja piirasid mõni päev hiljem Krasnaja-Gorka kindluse lõunspoolt küljest, tungides edasi Oranienbaumi sihis.Samal ajal tungis Põhja-Lääne armee suure eduga Petrogradi sihis.Tema edukuse peamiseks põhjuseks oli liltrilkidelt saadud tankid.aeroplaanid ja rikkalik riide- js toiduvsrus tus•


- 15

-

Ingerí rügement,mis tegutses õlg-õla vastu PÕhja-Lääne armee vasaku tiivaga.leidis ennast korraga kolmest küljest sisse piiratu­ na ja tombus raskete kaotustega tagasi.Hiljem selgus.et POhja-Lääne armee osad olid,ilma et vaenlane pealetunginud oleks.olulise põhju­ seta ja ingerías tele teatamata kaugele taandunud ja tiiva lahti jät­ nud. Seisukorra jalule seadmiseks saadeti kiires korras tegevusse 4. rügement. •. j J 25.oktoobril/j*4d I ja III pataljon Lopuhlnka raiooni ja said lahingülesanded - I pataljonil vallutada Djätlitsa-ja Viitino külad. III pataljonil - Gostiilitsa mõis. III pataljon vallutas Õhtuks Gostiilitsa mõisa,võttis palju vange ja sai sõjasaagiks palju vaenlase varustust.I pataljon vallu­ tas Viitino küla.kuid ei suutnud Djätlitsa^t sel päeval ära vOtta. Rügement jätkas energiliselt pealetungi ja mOne päeva jooksul olid endised Ingeri rügemendi seisukohad tagasi vOetud ja meie parem tiib Ropša lossini (12 km Krasnoje-Seloost lääne pool) välja jõudnud, kuna II pataljoni ossd asusid 13 km kaugusel Oranlenbaumist. POhja-Lääne armee eelosad olid Potrogradi alla välja jõudnud. Tema peajõud koondusid otse Petrogradi suunas,kuna paremal tiival asusid hOredad jõud.Seda asjaolu kasutas punaste väejuhatus ja andis tugeva löögi POhja-Lääne armee parema tiiva vastu.Tulemuseks oli vii­ mase paaniline taandumine.Vaatamata suurele edule pidime ka meie taan duma.Punased jälitasid energiliselt.Järelvägi oli vahetpidamata la­ hingus. 9.novembril asus rügement endistele positsioonidele järvede joonele.Järvede joonel 10Í rügement vaenlase pealetungid tagaal kuni 14.novembrini,mil vaenlane suurte jÕududega Polutsje alla tungis. Balti-pataljon jättis maha Glubokoje küla,vasakul tiival taandus Ingeri rügement. 15.novembril tuli rügement Luuga jOe joonele. Krasnaja-Gorka operatsioon oli omapärasemaid Vabadussõjast 1. Riaetatud operatsioon oli sihitud Kroonlinna merikindluse ja Vene Baltimore laevastiku vastu ja pidi lõppresultaadina andma Vene laevastiku hävitamise. Vene sõjalaevastiku hädaohtu saime kullalt tunda 80ja algul, kuld see kõrvaldati Soomelahte jõudnud Inglise laevastiku poolt.Tene laevastiku juhid ootasid sinult soodsat silmapilku js olude muutu­ mist, mis Ingliss laevastiku oleks sundinud Baltimerest lahkuma,et tegevusvabadust Soomelahes tagasi otada. Oti %U4L> I I I J M ig\ I juhul,kui Petrograd oleks POhja-Lääns armee kätte langenud,poleks kindral JUDBHIT5 laevastikku sugugi hä­ vitada lasknud,vaid ise selle peremeheks saades peale Petrogradi vallutamist ja uue Venemaa loomist Tallinna jälle Vene kubermangulinnaks muutunud.Selleks oleks laevastik olnud temale mõjuvaks abi­ nõuks. 2. Tegutseda tuli kaugel vaenlase maaalal.Varustusebaas,mida sõjalistel pOhjustel ei olnud võimalik liini lähedale viia,asus rin­ dest kaugel Psipija sadamas. Suur maantee järvede joonelt Krasnoje-Seloo - Pedrogradi suunas seisis KraanaJa-Oorka suurtükkide laakeulatuaee ja oli sagedasti tule all.Varustamine ja evakueerimine olid seotud suurte raskustega. 3. Operateiooni ideid ei vOidud eOjapolitilistel põhjustel sõduritele teatavaks teha,seepärast terve see sõjakäik oli sõdurkon­ nale algusest peale vastu meelt,seda enam,et POhja-Lääne armeele,kel-


lega meil halb vahekord,tuli aidata kaasa Petrogradi vallutamiseks. Vabadussõja lõppvõitlused Luuga jõe .joonel 1919.a.lõpul» Võitlused Viru väerinnal 1919.a.lõpul,mil üle poolteise kuu löödi ägedamaid lahinguid terve Vabadussõja kestel,kujunesid lõpuja rahutoojalks lahinguiks. Võitlused 4.rügemendi lõigus kujunesid eriti raskeiks veel seetõttu,et sääl puudusid igasugused mainimist väärivaid kaitseehitused ja sõdureil tuli luua sagedasti ilma tööriistadeta omale kaevikuid. Rügement asus selle kaitsejoonele tulle Kraanaja-Gorka alt, kus sagedasti tuli teha öö-päeva jooksul 3o - 4o kilomeetrilisi la­ hing rännakul d . 15.novembril asus rügement kaitsele Luuga jõe äärde,Itovo Orlõi - Keikino - Kurovitsa - Priretsje joonele.LahingjÕud: 53 ohvit­ seri, 1456 tääki,26 raske-kuulipildujat,18 kerge-kuulipildujat ja 2о mõõka. Paremal,Mannovkas,asus kaitsel Baiti-pataljon,vasakul,Kusjomkino külast Rarvalaheni - Ingeri rügement.Suurtükiväest asusid põhjalõigul: Balti-patarel - 3 kolmetollilist suurtükki{patareid nr.nr.15., 17.1 neli kuuetollilist suurtükki. Kolonel SEIMAN - põh^lõigu ülem Mannovkast kuni mereni,asus staabiga Keikino külas.Põhjalõigu vastu tegutsesid punaste 7.armee 2.ja 6.diviisi osad:l.,3.,8.,46.,48.,49.,5o.,51. ,55.152.,16o.ja 161. kütipblk(igas polgus pealetungi algul 6oo - 7oo meest),l.svodnõi polk (8oo meest) ja abrastsovõi ekspeditsionnOi otrjäd (3oo meest),kuus kerget-ja kaks rasket patareid. Looduslikkudeks tõketeka selles raioonis olid jõed ja sood, kuid operatsioonide alguseks oli Luuga kinni külmanud ja seepärast ei olnud takistuseks vaenlasele tema pealetungil.Luuga jõe kaldad olid kaitseks organiseerimata.Ainult Kurovitsa - Orlõi külade ümber oli tõmmatud traataed. 16.ja 17.novembril tungisid punased Kurovitsa küla peale,kuid sau iga-kord kaotustega tagasi löödud. 2o.novembril tungisid punased suurte jõududega Suure-Kusjomkino küla peale ja murdsid läbi vastupanu jooneat.Ingeri rügement taganes Ropla külasse.Ei suutnud ka sääl vastupanu organiseerida ja taandus Mertoites joonele. Järgmisel päeval sai II pataljon käsu Ropla tagasi võtta,kuid ei suutnud ülesannet täita,sest vaenlane oli Ropla juurde koondanud suured jõud. 22.novembril tungis vaenlane peale tervel rindel Mannovkast kuni mereni.Pealetungid löödi tagasi.Sama päeva Õhtul haaras vaen­ lane kolmest küljest Priretsje mõisa.Tal laka korda läbi lõigata seal asuva 4.kompani taandumise tee Volkova suunas.Kompanl taandus Peodorovka poole mööda Luuga vasakut kallast.Vaenlane pääsla opereerima Kuroviteas asuvate kompanide seljataguses. l.ja 3.kompani jätsid maha Kurovitsa küla ja asusid kaitsele Feodorovka - Korostelli joonele.Uus kaitsejoon oli täiesti kindlus­ tamata. 24.novembril oli maie ksitssjoont Mannovka - Peodorovka Ilkino - Korosteil - Vennküla - kuni Soomelaheni.Ingeri rügement, mille moraal taandumisel tugevasti kõigutatud,asus kaitsel VennkUlas ja Saarkülas.


- 17 Punased,pärast vihaseid kallaletunge Illcino külale,piirasid küla Umber.Sääl asuvad kompanid kaitsesid endid vaenlase kallale­ tungi vastu igast küljest.Nad murdsid Ohtuvidevikul vaenlasest läbi ja võtsid uusd seisukohad yitinka - Korostelli joonel. 25.novembril vaenlase suuremad jõud - 46.,16o.,löl.kütirügemendid,sbrastsovol ekspeditsionnõi otrjäd - võtsid ette mitu kalla­ letungi Fitinka küla vastu,kus asusid kaitsel 6.,?.kompanid ja scoutspataljoni 2.kompani,kuid said tagasi löödud.Ohtuvidevikul,kui vaen­ lane kõvendas oma jõude veel 55.kütirügemendiga,olid meie kompanid sunnitud küla maha jätma. 27•novembril tungis vaenlane jällegi peale tervel rindel ja vallutas Korostelli küla,kuid see võeti vastulöögiga jälle tagasi. 28.novembril pommitas vaenlane Peodorovka küla terve päeva. Ohtuvidevikul tungisid tihedad ahelikud küla peale,kuid löödi suurte kaotustsgs tagasi. Oöl vastu 29.novembrit hakkas vaenlane meie seisukohtu Peodo­ rovka raioonis pommi tarna,mis kestis kuni kella 12oo-ni päeval,mil tungisid tihedad ahelikud l.kompani seisukohtade peale,kus traattõkked puudusid.Ahelikud jõudsid kuni 200 sammuni,kuid ei kannatanud siis enam meie tuld välja ja läksid tagasi,jättes maha palju lange­ nuid. Novembri kuu võitslusajajärgul oli olukord,milles võideldi, eriti raske.Tuli nädalate kaupa asuda metsa all,lagedatel heinamaadel ja soodes märjalt,külmanud jalgadega.Kogu lahingute kestvuse ajal kaks nädalat - olid külmad ilmad,mis tegid sõduri elu väga raskeks. Raske oli võitlus une js väsimusega.Metsa all ja kraavi kallastel lamades uinusid sõdurid ka lahingute ajalgi.Öösiti oli võimalus tulelõkkeid üles teha metsaa ja heinakuhjade varjul,kust tulede kuma välja ei paistnud.Päeval oli tulede tegemine võimatu,sest siis juh­ tis vaenlane tuis suitsude pihta.Tule ääres tukkuma jääjatel põle­ sid tihti riided ja saapad,inimene ärkas allea siis,kui tuli põle­ tama hakkas - niivõrd oldi väsinud.Soopealsel positsioonil võis lii­ kuda ja traattökkeid seada ainult öösiti. 2.detsembri Õhtul pommitas vaenlane I ja II pataljoni seisu­ kohti ägeda suurtükitulega.Oö jooksul ründas vaenlane meie seisukohti, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. _ 8.kuni 12.detsembrini kestsid tervel rügemendi rindel vahet­ pidamata lahingud. 11.detsembri õhtul,pärast ägedat suurtükitule ettevalmistust, tungis vaenlane kahe rügemendiga Peodorovka küla peale, ö.kompanis langes kompaniülem Soome kapten Care11.Tekkinud segaduse tõttu läks vaenlaael korda 6.kompani rinnet läbi murda,kuld I pataljoni varu lõi vaenlase tagasi.Punased jätsid lahinguväljale üle 2oo langenu.Vangi sattus umbes sada meest,nende hulgas kaks pataljoniülemat ja kolm komissari. 12.detsembril käis pommitamine läbi päeva,kuid jalavägi peale tungida ei julgenud. 13.ja 14.detsember möödus lahingutea.Punaväe ahelikud olid varustatud traadHõikamise kääridaga,kuld varisesid enne traadini jõudmist kokku.Oöl vastu 15.detsembrit vahetasid sooutspataljoni kaks kompanid l.ja 3.kompani võitlusliinilt. 17.detsembril likvideerisid l.ja 3.kompani julge vastulöögiga vaenlase läbimurde Kassari küla all,kus punaväe rügemendid olid läbi murdnud 1.rügemendi rinde.Selles lahingus said raskesti haavata I pa-


s

r. ' - 18 taljoni ülem kapten STEINMAN ja leitnant JOHANNES.Samal päeval käia äge pääletung tervel põhjalöigul.Vaenlane laskis Keiklno - Orlõi raiooni üle looo gaasipommi,kuld Õnneks ei olnud gaaside mõju kuigi 8UUr.

18.,19.ja 2o.detsembril piirdus vaenlase tegevus luurega ja hõredas jalaväe tulevahetuses. 28.ja 29•detsembril tegi vaenlane veel kord meeleheitlikke katseid kallale tungida tervel põhjalõigul.Punastele oli antud koka­ iini, et neid kallaletungile ergutada. 3o.detsembrist kuni 3.jaanuarini tõsisemaid võitlusi si olnud. 3«jaanuaril 192o.a.kell lo3o hakkas maksma sõjariistade vahe­ rahu, millega lõppes lahingtegevus• 4.rügement on Viru väerinna rügement,ühtlasi ka kõige vanem rügement Vabadussõja lahinguis.Tema lahingvanker veeres sõja esimesel perioodil Harvast Tallinna alla ja sealt võidurikkalt tagasi Harva. Sõja teisel perioodil käis rügemendi lahingtee Harvast Luuga jõeni ja Petrogradi alla.Rügemendi uuesti-loomine algas 1918.a.sügisel ju­ ba esimesest päevast peale sõjakäras.Meie riigi loomisel on 4.rüge­ ment täitnud sõja algul väga vastutusrikka ülesande,vastu pannes vssn lsssle,kuni jõuti organiseerida teisi väeosi. Lugematuis lahinguis kandsid polgu ohvitserid ja sõdurid ha­ ruldase visadusega ja üksmeelega kokku kaljukindlaid kive Eesti Vaba­ riigi alusmüüri,kindlas usus,et nende müüride varjul algab uus siu. Paljud sangarid nägid ainult uue elu koitu,varisedes manalasse enne rahupäeva algust. Rügement täiendas ja organiseeris ennast võitlustes.Karasta­ tuna alatiates lahingutes muutus sõja teisel perioodil võitmatuks üksuseks,kes ei kartnud vaenlase suurust sga lahlngelu raskusi,pida­ des vastu raudahelana tihtigi kümnekordselt ülekaalus olevale vaenla­ sele • Pikal sõjateel varisesid manalasse 28 ohvitseri ja 162 sõdu­ rit. Hende kangelasteod olgu tähisteks tulevastele põlvedele! ;

oOo

— -

Paurmann, E., major - kirjutis 4. Jalaväerügement Vabadussõjas. Masinakiri  

Paurmann, E., major - kirjutis 4. Jalaväerügement Vabadussõjas. Masinakiri

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you