24
Uuringud
vajalikest kompetentsustest; 3) t ö ö t a d a välja ettepanekud loodusteaduslike ainete õppekavade ning õppemeetodite täiustamiseks üldhariduskoolis ning õpetajakoolituse nüüdisajastamiseks. Uurimisprojekti käigus vastati järgmistele uurimisküsimustele: 1) milline on gümnaasiumi lõpuklasside õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse tase mõõdetuna probleemide lahendamise ja otsuste tegemise oskuse, uurimuslike oskuste, interdistsiplinaarsete teadmiste kasutamise oskuse, teaduse olemusest arusaamise ning suhtumise kaudu loodusteaduste õppimisse; 2) m i l l i s e d on ühiskonna erinevate arvamusliidrite arusaamad olulistest kompetentsustest teadmistepõhises ühiskonnas ja kuidas need suhestuvad loodusteaduste õpetamisega; 3) k u i d a s muutub õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse tase gümnaasiumis õppimise jooksul; 4) m i l l i s e d kategooriad kirjeldavad loodusteadusliku kirjaoskuse erinevaid tasemeid ja kas neid on võimalik modelleerida?
Metoodika, valim Koostati representatiivne kihtvalim, kus oluliste tunnustena arvestati kooli regionaalsust, 2010. aastal õpilaste poolt sooritatud riigieksamite tulemuste keskmist ja õpilaste arvu koolis. EHISe andmetele toetudes moodustati populatsioon Eesti üldhariduskoolidest, kus on gümnaasiumi osa (10.–12. klass). Selliseid koole oli Eestis 226. Valimist jäeti välja vene õppekeelega koolid. Lõppvalim moodustus 44 koolist, kus testiti kõiki 10. ja 11. klasside õpilasi. Longituuduuringu käigus testiti 10. klasside õpilasi teistkordselt, kui nad olid jõudnud 12 klassi. Selline metoodika võimaldas võrrelda uue ja vana õppekava järgi õppinud õpilaste LK tasemeid. LK test koosnes kolmest osast. Kognitiivses osas mõõdeti õpilaste LK tasemeid loodusteaduslike mõistete ja teooriate tundmise, interdistsiplinaarsete teadmiste kasutamise, probleemi lahendamise (sh uurimuslikud oskused), otsuse tegemise ning teaduse olemuse mõistmise kaudu. Koostati neli interdistsiplinaarse sisuga reaalelulist probleemsituatsiooni, millest kaks erinevates kombinatsioonides moodustas LK testide raamistiku. Probleemsituatsioon esitati lühikese
Uudiskiri nr 7
stsenaariumina, millele järgnesid sellega seotud ülesanded LK taseme mõõtmiseks. Testi teises osas paluti õpilastel hinnata samu oskusi, mis olid vajalikud testi esimeses osas olnud ülesannete lahendamiseks, lisaks küsiti hinnanguid nende oskuste kujundamise kohta igas loodusaine tunnis eraldi. Testi kolmandas osas rakendati arvutipõhist C-map meetodit (mõistekaardi meetodit), kus õpilased pidid looma kindlale fookusküsimusele vastava interdistsiplinaarse mõistekaardi. Andmete analüüsiks kasutati statistikaprogramme, viidi läbi nii korrelatsioon- kui ka faktoranalüüs, parameetriliste andmete võrdlemiseks kasutati kirjeldavaid statistikuid. Lisaks arvutati kõigil juhtudel standardhälbe baasil mõju efekti suurus (effect size). Mõistekaartide hindamiseks arendati välja programm CmapAnalysis. Uurimisprobleemi lahenduste originaalsus seostub mitmedimensionaalses lähenemises loodusteadusliku kirjaoskuse tasemete uurimise protsessiga – kvalitatiivne Delphi metoodika, mille kaudu toodi sisse ühiskonna erinevate huvigruppide arvamused, kvantitatiivne representatiivse valimiga LK