Page 1

KIREV KARLOVA

Nr. 4

Mai 2013

Karlova ehe - Uus loodusmaja - Karlova Raadio - Interjöörimaalingud - Loomehommikud lastele Liiklusest Karlovas - Ants Pilt - Kirju Karlovast II - Varjendi uus elu - Karlovasse elama Lodjas räägitust - Tartu keskpunkt - Kallereid Karlovas - Koomiks - Retsept kohvikust Anna Edasi


2

Kirev

Kirev KARLOVA

KARLOVA

Kaasamine on üheksatäheline sõna ehk GOKK – Grammatiliselt On Kõik Korrektne Ahto Külvet, Karlova Seltsi juhatuse liige, Õnne-Salme nurgalt

Kaasamine - ühenduse liikmeskonna või sihtrühma paremini rakendamine või aktiveerimine oma eesmärkide teostamisel ja nende üle otsustamisel; avaliku võimu või äriettevõtete tegevus, mille sihiks on anda kodanikele või neid esindavatele ühendustele võimalus osaleda neid mõjutavate otsuste tegemisel. (Kodanikuühiskonna lühisõnastik, Mikko Lagerspetz 2004) Tartus on kaasamise juurprobleemiks see, kas seda nähakse tegeliku kaasa mõtlemise kohana või kaasatakse lihtsalt vormiliselt. Kaasamine ilma selleta, et linnavalitsus teaks, mis on kaasamine ja seda ka igapäevaselt rakendaks, on tühine sõnakõlks. Viimasel ajal Tartu linnaruumis toimuv on hoiatavaks näiteks. Kuni selleni välja, et Supilinnas Oa tänaval toimuvat kommenteerides suutis üks abilinnapea kaasamisest lahti öeldes täiesti uue termini vermida, GOKK – grammatiliselt on kõik korrektne. Mina näen hetkel probleemi selles, et praegune linnavalitsus ei ole suutnud Foto: Andres Keil

hoolimata seltside pidevast valmisolekust ja abi pakkumisest probleemsetes olukordades olla erapooletu või astuda kodaniku, miljööväärtusliku linnaosa või sealse elaniku poolele, vaid ikka arendaja, GOKKi ja JOKKi poolele. Olgu selleks Oa tänav Supilinnas, Kalevi või Eha tänav Karlovas. Nüüd, kui vähem kui poole aasta pärast on tulemas kohaliku omavalitsuse valimised, kutsun ma kõiki oma linnast ja kodukohast hoolivaid inimesi andma oma hääl sellele, kes tegelikult on näidanud üles soovi kaasata, soovi kuulata ja soovi kodanike ja kodanikuühiskonna jaoks midagi päriselt ära teha.

Kõige lihtsam ja ka poliitiliselt viljakandvam oleks linnavalitsusel tunnistada, et tõesti, vigu on tehtud ja palju. Ja sellest midagi õppida – näiteks kaasamist ja seda koostöös Karlova linnaruumi toimkonna ja Supilinna seltsiga. Hea uudis on see, et valimiste aastal ilma kodanikke ja linnaosaseltse kaasamata ei saa. Isegi kui väga tahaks ja juriidiliselt või grammatiliselt on kõik korrektne. Kodanikud on siin ja olemas ja neil on mälu. Nad tõepoolest mäletavad. Ja kui ei mäleta, loevad sedasama lehte siin.

Karlova Seltsi kroonika Kevad 2013

Suvi 2012

• Karlova liiklusuuringu läbiviimine. Karlovlased soovivad väiksemat piirkiirust, vähem läbivat liiklust, madalamaid äärekive. Jalgrattaliiklus ühesuunalistel tänavatel kahesuunaliseks! • Diskussioon ja seisukoha esitamine Forseliuse parki kavandatava lasteaia ja lastemänguala osas: ajagem asju korrektselt, miljöötundlikult ning osapooli kaasates ning ausalt tunnistades, et kavandatav lahendus ei toimi lastemängualana avaliku ruumi võtmes, vaid piirab liialt territooriumi ning arvestab liialt kitsa kasutajaskonnaga (vaid lasteaia laste vanusegrupiga jne) Sügis 2012

• Jätkub Karlova kodudes säilinud ajalooliste lae- ja seinamaalingute ülestähendamine koostöös SRIKi ja Hea Maja Poega • Tartu linnamaraton ja Tartu sügisjooks lähevad läbi Karlova • Toimub üldkoosolek, seltsi juhatusse valitakse Aili Saluveer, Urve Miller ja Arne Hall • Sisukad arutelud Karlova Seltsi linnaruumi toimkonnas, põhiteemaks efektiivsem koostöö nii toimkonna siseselt kui ka teiste osapooltega, nt avalikku linnaruumi olulisel määral mõjutavate planeeringute/

projektide aruteludesse võimalusel laiema avalikkuse kaasamise viiside leidmine (sh Karlova veebilehe ja muu sotsiaalmeedia aktiivsem rakendamine, täiendavate uuringute, infopäevade korraldamine) • Algavad laupäevased loomehommikud lastele Anna Edasi kohvikus • Uue hoo saab arutelu Päeva pargi saatuse üle, selts jääb 2011. a esitatud kompromissettepaneku juurde - pargiala saagu suurem ning avatuma planeeringuga ning uushoonestu miljöösse sobiv. Lisaks soovitakse korraldada hästi ette valmistatud arhitektuurivõistlus, mille hindamiskomisjoni võiks kaasatud ka seltsi linnaruumi toimkonna esindaja(d) Talv 2013

• Karlova Selts, Hea Maja Pood ja SRIKi Tartu Ühendus kutsuvad ajalootundliku sisekujunduse ja juugendliku ornamendi austajaid Karlova interjöörimaalingute õhtule. Valmib Karlova interjöörimaalingute kogumik • Tuginedes uuringutele alustati läbirääkimisi linnavalitsusega Karlova 30 km/h alaks muutmise osas (sellest on lähemalt juttu 18. mai Karlova päeval ja siinsamas Kireva Karlova veergudel)

• Jätkuvad laupäevased loomehommikud väikestele meisterdajatele • Algab Karlova päevade ettevalmistamine, vägesid juhib Irma Mets • Selts juhib tähelepanu, et Kalevi 11 maja ehitustööd on vastuolus hoone restaureerimisprojekti ning heade tavadega arhitektuurimälestiste taastamisel; lisaks räägib linnaruumitoimkond kaasa Aleksandri 37, Aleksandri 57/53/55, Kalevi 47/51 ja Päeva tn 23/25 ning Päeva tn 19/21 kruntide detailplaneeringute osas • Pärimuspäeval Karlovas kostitatakse huvilisi lugude ja lauludega ringkäigul meie linnaosas • Otsime “Karlova ehedaid” - maitsekalt ja säästva renoveerimise põhimõtteid austavalt korda tehtud hooneid ja uusehitisi • Ilmub kirjanduslik almanahh “Kirju Karlovast“ ja igakevadine seltsi häälekandja “Kirev Karlova”, mida praegu loed • Jälle Karlova päevad käes! Täname kõiki tegusaid ja tublisid seltsilisi, häid partereid, panustajaid ja toetajaid! Ootame kõiki Karlova sõpru kaasa lööma nõu ja jõuga meie linnaosa ajaloolise võlu hoidmisel ja vaimu õhutamisel!

Karlova ehe 2013 Kristina Kurm Eha tänavalt, Säästva Renoveerimise Infokeskuse Tartu Ühendus Juba kolmandat aastat tunnustab Karlova Selts linnaosa parimaid (säästvalt) renoveeritud hooneid, uusehitisi või piirdeaedu. Peamiseks kriteeriumiks tunnustuse jagamisel on hoone või aia sobivus miljöösse (kokkumäng ümbritseva keskkonnaga, materjalivalik, kasutatud töövõtted, valitud värvigamma). Hinnatakse vaid ehitise välisilmet, siseruumidesse süvenemist pole esialgu eesmärgiks võetud. Sel aastal Karlova Eheda tiitlile palju pretendente polnud. Žürii koosseisus Edgar Kaare ja Kristina Kurm Karlova Seltsi linnaruumi toimkonnast, Ave Elken linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnast ning Reesi Soodla Hea Maja Poest vaatas aprilli lõpus üle veidi vähem kui kümme värske värvikuue saanud või veidi põhjalikuma renoveerimise läbinud hoonet. Valikusse ei sattunud kahjuks ühtegi kõrvalhoonet ega piirdeaeda. Kõige paremini esindab selleaastasest valikust Karlova linnaruumi miljöö väärtustamise ideed vastselt renoveeritud väike korterelamu aadressil Päeva tänav 23. Hoonet katab vana puitlaudis, mis on kulunud lahtisest värvikihist puhastatud ja värviuuringute põhjal saanud uue sinise värvikihi. Hoolikalt on endiste näidiste põhjal taastatud fassaadi ehtivad puitpitsid, samuti välisuksed. Väikse miinusena võib mainida, et aknad ei ole küll vanade täpsed koopiad, kuid siiski kahekordse raamiga ja enam-vähem hoonele sobivad. Koos samal ajal renoveeritava naaberhoonega leiab Päeva tänava lõpust peagi mitu maja, mis on meie linnaosale ehteks.

Veel jäi silma Pargi tänav 7 kortermaja taastatud maakivist ja tellistest sokkel. Töö teostamisel on kasutatud hüdraulilist lubjamörti ja vanu käsitöötelliseid, eelnevate perioodide parandused betooni ja tehasetellistega eemaldati täies mahus. Tulemus on igati ilus. Ka tasa ja targu etapikaupa maja korrastamine on tubli ettevõtmine ja väärib tunnustust. Karlova Ehe tiitel antakse üle Karlova päeval, 18. mail 2013. Fotod: Kristina Kurm

3


4

Kirev

Kirev KARLOVA

KARLOVA

Karlova Seltsi linnaruumi toimkonnast

Karlova raadio ei räägi ainult Karlovast

Edgar Kaare Tähe tänavalt, Karlova Seltsi linnaruumi toimkonna liige, maastikuarhitekt

Robert Laursoo Karlova Raadio ei ole tegelikult päris tavapärane raadiojaam, vaid igal teisel pühapäeval eetrisse jõudev raadiosaade. See on praeguseks kuulajateni jõudnud kahel hooajal juba peaaegu neljakümne saatena. Mõnel korral pisut lühemalt, teinekord jällegi palju pikemalt.

Karlova Selts on astunud sammu edasi ja asutanud linnaruumi toimkonna. Töögrupi koosseisu kuuluvad Edgar Kaare, Kristina Kurm, Juta Vallikivi, Urmas Paul, Igor Örd, Ilmar Part, Taavi Pae, Lii Laanoja ja Aili Saluveer (vt ka: http://karlova.ee/kujundamine/linnaruumi-toimkond). Samm-sammult kaasava planeerimise poole

Eesti ruumilise planeerimise praktikas on põnevad ajad. Üleminekufaas vanalt, ülevalt alla dikteerivalt korralt uuele osalusplaneerimisele on alles käimas. Kaasava planeerimise rakendamiseks on valminud asja- ja ajakohane teoreetiline baas. Praktikas on aga nii omavalitsused, arendajad kui kohalikud elanikud uue korraga alles harjumas ja selle võimalusi otsimas. Seda tunnistab vastvalminud kaasava planeerimise juhend, sest planeerimisseadusest tulenev vajab nn puust ja punaseks tegemist ning lisaks vajab eraldi rõhutamist, et seaduses ette nähtud miinimumtegevused pole kaugeltki piisavad (vt: http://karlova.ee/files/kaasava_planeerimise_juhend.pdf). See juhend paneb kõikidele ehituskrundiga seotud osapooltele südamele, et nad tunnetaksid oma õigusi ja kohustusi. Julgen väita, et paljud konfliktsed planeeringud oleks ära jäänud ning palju aega säästetud, kui kõiki objektiga seotud osapooli oleks õigel viisil kaasatud. Tänases praktikas ilmub teade olulise ruumilise mõjuga planeeringu avalikust väljapanekust sageli kohaliku ajalehe surmakuulutuste vahel, trükituna kõige pisema kirjasuurusega, nii, et seda on raske märgata. Siin on meil veel palju õppida. Igale asumile oma lahendused

Universaalne juhend pole piisav ega pruugi igas asulas ühtemoodi toimida. Iga linnaruumi planeerimisel tuleb leida oma parim mudel. Karlova seltsi linnaruumi toimkonnas tegeletakse Karlova linnaosa hoonestuse ja hoonete vahelise linnaruumiga (sh liiklus

Foto: Kristina Kurm

ja parkimine) lähtuvalt seltsi põhikirjas sõnastatud eesmärkidest (edendada Karlova linnaosa elukeskkonda, aidata säilitada miljööväärtust ja tugevdada Karlova elanike piirkondlikku identiteeti). Juhindutakse peaasjalikult kehtivast Karlova teemaplaneeringust ning kõrgema tasandi raamdokumentidest, mis annavad seisukohtade kujundamisel põhisuunised. Karlova ruumilist kujunemist puudutavas aitavad kaasa mõelda kümmekond linnaosa eripäradega tuttavat inimest. Toimkonna tegevuse efektiivsusele ja sisukusele aitab kaasa see, et kaasamõtlejail on erinev erialane taust. Et kavandatavad sammud ja toimkonnapoolsed seisukohavõtud veelgi laiemat kandepinda omaksid, lepiti kokku, et edasiselt tuleb linnaruumi küsimustes püüda võimalusel kogu seltsirahvast ja kogukonda laiemalt kaasata, korraldada täiendavaid linnauuringuid ning infopäevi. Toimkonna poole võib linnaruumi puudutavates küsimustes alati pöörduda ja selleks on parim viis

e-post (karlova-linnaruumi-toimkond@googlegroups.com). Dialoogipartner linnaga

Tänu toimkonna moodustamisele on ka linnavalitsusel täpselt teada, kelle poole planeerimis- , ehitus- või liiklusteemades pöörduda, ning tuleb märkida, et koostöö linnavalitsusega on paranenud. Igapäevase planeeringute ja projektide menetlusprotsessides osalemise kõrval on analoogselt Supilinnale plaanis korraldada laiapõhjaline linnaosa elanike küsitlus, mis selgitab kohalike väärtushinnanguid eelkõige linnaruumi küsimustes ja leiab vastuseid erinevatele sotsiaalküsimustele. Uuringu tulemused on tulevikus oluliseks taustainfoks seltsi seisukohtade kujundamisel. Uuringu järelanalüüsi tulemusel on koostöös linnavalitsusega plaanis asuda täiendama hetkel kehtivat Karlova teemaplaneeringut, mis on täna juba pisut ajale jalgu jäänud ning vajab terviklikumat käsitlust (vt ka: http://karlova.ee/kujundamine).

5

Kõik sai alguse nii, et 2011. aasta septembrikuus hakkas mul kummitama mõte, et kas saaksin hakkama regulaarse, CD plaadi jagu kestva raadiosaatega. Teiseks küljeks eneseteostuse kõrval seadsin eesmärgi, et selle tegemine ei tohiks mulle olla tüütu kohustus, vaid pigem lõbu – et ma ei pea kellelegi meeldima peale enda. Seni olen sellest kõigest suutnud kinni pidada ning tundub, et ka teistele on see ettevõtmine meeldinud. Juba esimese saate järel tuldi tänaval mu juurde häid sõnu ütlema ning julgustama. Nime valikul mõjutas kindlasti enim DJ Wavez’i eestvedamisel toimunud ühepäevane projekt Ropka Raadio, kus selle linnaosa räpparid (kui õigesti mäletan, siis Mig-L, Mistisii, Paul jt) tegid internetis väga meeleoluka raadioprogrammi. Samuti Benji B saates ilmunud intervjuu Hessle Audio poistega, kes ka oma plaadifirma nimetasid kodulinna järgi. Ka sõprade tehtaval Türnpu FM nimelisel

saatel on kindlasti oma osa. Lisaks olin elanud Karlovas terve elu. Karlova Raadio ei ole linnaosakeskne, kuigi algselt seda pisut lootsin. Viimasel poolel aastal oleme enamus saateid lindistanud hoopis Tallinnas, kuhu oktoobris seoses tööga kolisin. Usun, et oleme säilitanud autentsuse ja väikse osa Karlovast ka pealinna sulandanud. Praeguseks on saates käinud väga palju külalisi, suuresti tänu kellele on saade üldse regulaarselt eetrisse jõudnud. Teisel hooajal võib külaliste arvele ehk isegi rohkem saateid kirjutada, kui päris ise olen jõudnud teha, kusjuures enamusel neist külalistest on ka Karlovaga oma seos. Esimesel hooajal illustreeris iga saadet saate ilmumisega samal kuul (kuid mitte samal aastal) Karlova linnaosas tehtud pilt, nende eest suur tänu Kaarel Nurgale. Mis tulevik toob, seda ei oska öelda. Praegune formaat tundub sobivat nii kuulajatele kui

tegijatele, nii et muutusteks otsest vajadust ei näe. Tüdrukutele ehk vaid niipalju, et kui meeldib, siis võite ikka kirjutada nagu seni olete teinud. See on lihtsalt inspireeriv. Vt ka: http://vinyl.planet.ee/karlova/

Kirju Karlovast II Jaan Malin Väike-Tähe tänavalt

Kui plaanidel on määratud täituda, siis 15. maiks ilmub „Kirju Karlovast II”. Tahtes rõhutada, et Karlovas käib elu ja see kant võib toimida ka tõmbekeskusena – sellel taustal on ütlemata hää meel Berk Vaheri kirjutise „Karlova. Kojutulek” üle. Järgneb juba kolme aasta eest Karlova päevadel ette kantud ja vahvalt Poola linnale Karlovy Vary’le vihjava nimega luuletus „Karlova Vari”. Olgem õnnelikud, et Lauri Pilter jätkab traditsiooni selles

võtmes, et ta pakub enda proosat lugeda ka seekord (nagu ka aasta eest). Rauno Kivi eelmisest aastast pärinevat pikka ja meeleolukat luuletust „Tolstoi kask” saadavad tema kommuuni-kaaslase Lauri Kulpsoo ülimalt meeleolukad pildid. Ka järgnevad, minu luuletused saavad hoopis isesuguse mündi tänu fotodele, mille autoriks Malev Toom ja Maarja Pärtna.

Foto: Kaarel Nurk


6

Kirev

Kirev KARLOVA

KARLOVA

Rekonstrueerimine - taunitav praktika ajalooliste hoonete korrastamisel Juta Vallikivi Pargi tänavalt Tähelepanelik karlovlane on ehk märganud, et viimase aasta-paari jooksul on Karlova Selts sõna võtnud ajalooliste hoonete rekonstrueerimise vastu. Mis on rekonstrueerimises halba - saab ju viimse tükini uuendatud vana ja väsinud hoone sirge, tugev ning mugav? Alustuseks tuleks lühidalt lahti seletada mõned ajalooliste hoonete kordategemist puudutavad mõisted. • Konserveerimine. Muinsuskaitse all olevate hoonetega tegelemisel järgitav põhimõte. Esmalt õpitakse hoonet hästi tundma selle erinevaid ajaloolisi kihistisi põhjalikult analüüsides ja dokumenteerides ning seejärel tehakse plaan, kuidas hoone korrastada. Lähtutakse sellest, et kõik hoones tehtavad muudatused peavad olema tagasiviidavad. Kasutatakse traditsioonilisi materjale ja töövõtteid kahjustunud osade asendamisel ja hoone korrastamisel. (Erineb restaureerimisest, mille käigus kõrvaldatakse hilisemad kihistused eesmärgiga taastada originaal; restaureerimine ei ole enam tänapäevases muinsuskaitses aktsepteeritud.) • Säästev renoveerimine. See lähenemine on sarnane eelmisega, kuigi vähem range. Sisuliselt on tegemist hoone aupakliku korrastamisega, mille käigus vana asendatakse uuega nii vähe kui võimalik. Eesmärk on säilitada algne ilme ja samas olla selles protsessis säästev, taaskasutades võimalusel vanu materjale. • Rekonstrueerimine. See on ehitise põhikonstruktsioonide muutmine ja asendamine. Praktikas tähendab see olemasoleva hoone põhikonstruktsioonide lammutamist ja uuesti üles ehitamist. Karlova Seltsi linnaruumi toimkonna arvates on rekonstrueerimine miljöökaitsealal ja muinsuskaitse objektide puhul taunitav tegevus just oma radikaalse, vana ajaloolist materjali hävitava iseloomu tõttu. Mis on see ajalooline materjal vanade hoonete puhul? See on hoone kehand kõigis oma detailides – osa sellest pärineb algsest ehitusajast, osa on aga hilisem lisandus. Miljöökaitsealal on kaitse

all just see osa, mis on väliskeskkonnas vaadeldav ja mis määrab piirkonna õhustiku. Samas on väärtuslik ka see, mis ei ole silmaga väljast nähtav ehk hoone põhikonstruktsioonid ja interjöör, sest ka need moodustavad osa kultuuripärandist. On muidugi vaieldav, kas vana hoone asendamine uuega, mis on eelmise koopia, saab kaitse alla võetud miljööd oluliselt kahjustada. Sirgeid seinu ja siledaid moodsaid materjale eelistava inimese arvates pole „koopia-majas“ midagi halba. Saab ju hoone just täpselt sellise sisu, nagu omanik on tahtnud (näiteks uus korralik kelder, vajadustele vastav põhiplaan, kaasaegsed kommunikatsioonid) Foto: Kristina Kurm ning kõike seda lihtsamalt, võib-olla ka See peagi valmiv maha Eha ja Kitzbergi tänava odavamalt. nurgal on rekonstruktsioon, kus algsed palgist Selline seisukoht eirab ajaloolise kandekonstruktsioonid asendati kiviga. Kas pärandi, kultuuriloo, traditsioonilise elu- miljööalal peaks seda lubama? keskkonna ning piirkondliku turismiressurssi väärtustamist. Selliste väärtuste mõnikord möödapääsmatu. Kuid kui kaitseks ongi seatud muinsuskaitse ja mil- asendatakse kogu ajalooline materjal, siis jöökaitse piirangud, sest vaid nõnda saa- läheb kaduma ka kogu ajalooline mateme me säilitada ja õppida tundma oma riaalne ja kultuuriline väärtus ja tulemuajaloolist pärandit ja tutvustada seda oma seks on oma võlu kaotanud hoone - vaikiv külalistele. Ajaloolitõestus meie oskamatuse hoone kaitse ei ole Kui asendatakse kogu sele neid väärtusi hoida. ainult emotsionaalne ajalooline materjal, siis Sel aastal pakub Tarküsimus (kellele meeltu SRIK linnavalitsuse dib uus, kellele vana). läheb kaduma ka kogu ja kultuuriministeeriuSee tegevus on rangelt ajalooline materiaalne mi poolt toetatud projekreglementeeritud pida- ja kultuuriline väärtus ti kaudu konsultatsioone, des silmas kultuuri- ja tulemuseks on oma et aidata omanikel teha väärtuste säilitamise õigeid otsuseid majade vajadust. Pärandi kait- võlu kaotanud hoone korrastamisel. sel on rahvusvaheliselt Ei tasu unustada, et kokkulepitud põhimõtted ja need on vor- kaitsepiirangutega hoone puhul tuleb mitud erinevatesse hartadesse (Veneetsia rakendada säästvat renoveerimist või Harta, Washingtoni Harta jt). konserveerimist, nii nagu seda näevad Me ei saa tõmmata võrdusmärki kahe ette ka seadused. Kuid see põhimõte väliselt väga sarnase maja vahel, millest võiks laieneda kõigile ajaloolistele hooüks on vana ja teine uus “koopia-maja”. netele - kaitskem ja hinnakem seda, mis Igaühe, sh ka arhitektuurihuvilise turis- meie kätte on usaldatud! ti, silm suudab eristada vana, ajast vääristatud puitlaudist, vana akent, ust ning nendega enam-vähem sarnaseid tänapäevaseid koopiaid. Kui vana ei ole võimalik kuidagi päästa, on uue laudise, akna või ukse panek

7

Karlova ajaloolised INTERJÖÖRIMAALINGUd Kristiina Ribelus, restauraator

2012. aasta suvel ja sügisel koguti Karlovas ajaloolisi interjöörimaalinguid. Projekti raames talletati süsteemselt maalinguid ja mustribordüüre trepikodades ja kodudes. Kokku kogunes teavet maalingute kohta 20 hoonest. Maalingute seisukord oli väga erinev. Paljud maalingud olid värskelt restaureeritud, teised mõne aasta eest. Tihti anti teada krohvipinnal olevast trafarettmustrist siis, kui need oli avastatud remondi käigus tapeete eemaldades. Mõni mustrifragment piilus välja pealmiste värvikihtide alt ja osadel objektidel sai eritellimusena tehtud ka viimistluskihtide uuringuid. Kogutud materjal on põnev. Eristada saab nelja erinevat tüüpi maalinguid. Ees-Karlovas on korterites uhkemad, käsitsi pintsliga maalitud juugendstiilis laemaalingud ja bordüürid (Väike-Tähe tn) ning marmortahvleid imiteerivad maalingud trepikodades (Tähe tn). Dekoor on oma lihtsuses rikkalik ning peenelt läbitöötatud; värvigamma on mitmekesine, juugendile omaselt on kasutatud murtud toone – levinud on hallikasroheline ja helesinine, aktsenti annavad kollased ja roosad toonid. Kasutatud on taimemotiive. Erandina saab välja tuua Väike-Tähe tänava laemaalingu, kus esineb inimfiguur – väga algeliselt maalitud põldu kündev mees on oma lihtsuses võluv. Ees-Karlova maalingud saab dateerida ehitusaegseteks ehk umbes aastatesse 1910-1915. Teine dekoorivõte on tervet seinapinda kattev tahvel, mille all on tavaliselt tumedama tooniga värvitud umbes põlvekõrgune paneeli osa. Tahvli ümber on raam ja selle nelja nurka ehib taimemotiividest inspireeritud muster. Tahvlit, raami selle ümber ja paneeli eristavad üksteisest jooned; nurgaornamente ühendavad jooned. Selliseid maalinguid esineb Eha ja Kalevi tänaval. Need iseloomustavad 20. saj. kahte esimest kümnendit. Kasutatud värvitoonid on murtud rohelised, julged roosad ning helesinine – jooned ja ornament on tumedamad, nt on kasutatud erksat ultramariinsinist. Kolmas ja kõige levinum maalingutüüp on trafareti abil seinale kantud bordüür. Tavaliselt on need teostatud kahekolme tooniga ning ehivad seinapinna ülemist osa, kus lõpeb seinavärv. Mustrid korduvad erineval pool Karlovas ja ka mujal Tartus, aga värvitoonid vahelduvad. Tõenäoliselt on erinevad maalermeistrid jaganud omavahel trafarette või mustrijooniseid. Selliseid bordüüre on

palju kasutatud alates 1920ndatest. Stiili poolest on mõned veel juugendlike mõjudega, kuid enamjaolt art deco´likud – geomeetrilised ja konstruktiivsed. Umbes 1940datest on hakatud kasutama mustrirulle, mis võimaldas katta terve seinapinna mustriga sellele palju aega kulutamata. Mustrirulliga on dekoreeritud nii trepikodasid kui ka eluruume. Lisaks mustrirullidele on seinapindade dekoreerimisel kasutatud ka prits- ja kaltsumarmori võtteid – seda eriti trepikodades ja seinapinna alumiste paneelide osas, kuna kirjult pinnalt ei paista mustus nii hästi välja. Kogutud materjalist on koostatud ühine kaust, millest üks eksemplar on Karlova Seltsil, üks Tartu linnavalitsuse kultuuriväärtuste teenistuses ning üks Hea Maja Poes. Seega on kogutud materjal kõigile huvilistele kättesaadav. Kausta sisu koosneb fotodest, mustrite 1:1 joonistest ning värvitoonide näidistest. Karlova maalingute kogumine oli innustav pilootprojekt. Nüüd on alanud sama tegevus ka Supilinnas. Koostamisel on internetipõhine andmebaas, kuhu plaanitakse kogutud materjal koondada. Täname kõiki, kes projektist osa võtsid, lahkelt oma maalingutest teada andsid ning lubasid oma kodu pärleid jäädvustada. Kelleni eelmise aasta maalingute

kogumise üleskutse ei jõudnud, siis veel ei ole hilja – endiselt on oodatud igasugune informatsioon ajalooliste interjöörimaalingute kohta, nii suusõnaline, vanadel fotodel kui ka loomulikult originaalis krohvipindadel. Maalingutest võib teada anda: Kristiina Ribelus Maalingute restauraator ja maalingute kogumise projekti koordinaator ribelus@gmail.com, tel. 53 448 369


Kirev

Kirev KARLOVA

KARLOVA

Ants Pilt Karlova Selts käis mõned aastad tagasi välja mõtte Karlova oma postmargi loomisest ja ootas karlovlastelt soovitusi, mida või ke sel margil kujutada võiks. Laekus ettepanek kujutada margil Ants Pilti, kes elas suure osa oma elust Karlovas Kitzbergi tänavas. Mille poolest me võiksime Ants Pilti mäletada, aitasid meil kirja panna tema lähedased. Ants sündis 20. jaanuaril 1928 Võrumaal Vastseliina asunduses Risttee talus Julie ja Arnold Pilt’i neljanda lapsena. Ta alustas tööd noorelt, alguses oma vanemaid kodustes töödes aidates. Aga 7-aastaselt sai ta juba esimese päris ameti: ta pandi karja Lõhmuse talus, paar kilomeetrit kodust eemal. Antsu miljonärist onu Ernst olla öelnud, et Antsul on ilusad käed ja peened sõrmed, mistõttu on tal vaja haridust saada. Ja seda onu Ernst talle ka võimaldas. Antsu haridustee algas 1936. aastal Vastseliina algkoolis. Edasi elas ta kaks aastat onu juures ja käis Petseris koolis. Siis tuli sõda ja Piltide pere läks sõjapakku: hobuvankril, lehmad järel, reisiti koos perega läbi Eesti kuni Märjamaani. Koju tagasi jõudes leiti eest laastatud talu ja abikäsi oli igati vaja. Õed meenutavad, et peale sõda istuti talveõhtuti koos ja kooti sukka, millega ka Ants tegeles. Kooliteed jätkas ta Vastseliina koolis ja 1948. aastal lõpetas ta Võru keskkooli. Edasi asus ta õppima Tartu ülikooli füüsikamatemaatika teaduskonnas. Kooli kõrvalt õpetas Ants Miina Härma keskkoolis 9. ja 10. klassi lastele füüsikat ja oli kaheksa aastat pioneeride maja direktor.

Fotod: erakogu

1953. aastal lõpetas Ants Tartu ülikooli. Kui ülikooli juurde loodi auto-motokabinet, kandideeris Ants selle juhatajaks ja sai selle koha endale. Ta töötas seal juhatajana pensioni eani. Raske on leida selle põlvkonna inimest, kes ei oleks Antsu karmi aga õiglase autosõidu õpetaja käe alt läbi käinud. Ta tegi oma elu jooksul palju ühiskondlikku tööd ja oli üldse väga töökas inimene ja tubli mees. Oma perele ehitas ta Kitzbergi tänavale maja. Ta rändas paljudes riikides, mis oli tema peamine hobi. Ta oli väga aktiivne jahimees, kes hoolitses ka metsloomade eest. Oma kuldsetes aastates hakkas Ants kirjutama luuletusi ja laule, peamiselt inspireerituna oma Võrumaa juurtest, armastusest kodumaa vastu ja enda käikudest. Ta käis oma loomingut esitamas laatadel ja külapäevadel ning andis omal kulul välja rohkem kui 30 raamatut ja vihikut. Neist viimased koostas ta veel Härmalõnga hooldekodus, kus ta oma elu viimaseid päevi veetis. Tervis hakkas Antsul loksuma 1990ndate aastate alguses, mil tal avastati vähk. Sellegipoolest pidas ta vapralt vastu ja elas veel ligi kakskümmend väga tegusat aastat. Polnud hetke, mil Antsul ei olnud mõnda projekti käsil. Ta oli abivalmis ja aitas alati naabreid, ükskõik mida neil vaja oli. Oma lapsi ja lapselapsi armastas ta meeletult. Tihtipuhku kirjutas oma raamatutes lugusid sellest, kuidas lapselapsed olid Ameerikast külla tulemas ja tema läks aga hanesid tooma, et neile maitsvat õhtusööki teha. Ta oli suurepärane inimene, töökas, sõbralik, abivalmis. Ants Pilt heitis hinge Härmalõnga hooldekodus 2012. aasta 21. mai varahommikul. Pärast pikka ja tegusat elu rääkis Ants ikkagi oma viimastel päevadel, et tema tahab olla mäletatud luuletajana. Kõikide tema muude tegevuste seast leidis ta just kirjutamises oma hingele ja mõtetele väljundi.

9

Karlova saab 30 km/h piirkiirusega alaks Ilmar Part Teguri tänavalt Karlova on üks viimaseid elamualasid Tartus, kus kehtib 50 km/h piirkiirus isegi väikestel, ilma kõnniteedeta tänavatel. Laste ja teiste vähemkaitstud liiklejate ohutuse ja turvalisuse pärast eelistatakse üha enam sõidukite tippkiiruse piiramist 30 kilomeetrini tunnis. Väiksem kiirus toob kaasa vähem liiklusmüra ja heitgaase ning tagab kohalikele elanikele parema tervise ja elukvaliteedi. Karlovlased soovivad rahulikumat liiklust

Tarto liinan, uman majan, elä minä, vaikselt siin. Ajaviites tii ma’ uma elost värsse vast mõnõgi. Elänü ma’ umma jago, nännü valitsosü tükkü viis. Paremb neist õks edimäne, olle alles poisikõnõ siis. Tüüd ma tennü, hullu muudu, tervis saanu otsa nüüd. Ei ma tahah süüa muida, vaikselt raba viil ka tüüd. Avitä viil ka latsi, latselatsi, kas-või uma mõistusõga. Viil ei lähä umma hauaplatsi, kuigi selle valmis kaenu. Taha avita Eesti rahvast, jõukas, õnnõlikuks saia. Valitsüs küll mind ei hinda, timä piräst või hauda minnä. Ei ma lää viil kohegile, innäst toita katsu esi viil. Maal um piinräl kõikõ mul,hernest, uba, kurki, kapsast, till. Kardokagi mul maha pantu, sügüse siss võta kõike. Üle üks elä talve näetõ, ei ma elo üle ikõ! Ants Pilt (sündünü Võrokõnõ)­­

Eelmisel aastal toimunud küsitlus andis vastuse, et karlovlased sooviksid oma linnaosa tänavate piirkiiruseks kõige enam 30 km/h. Selle aasta alguses tegi Karlova selts linnavalitsusele ettepaneku kehtestada 30km/h ala terves Karlova linnaosas. Abilinnapealt ja linnamajanduse osakonna spetsialistidelt saadi jaatav vastus. Mööndusega, et rahalisi vahendeid tänavaruumi füüsiliseks ümberehitamiseks on vähe ja et mõni tänav (nt Raua) võib seetõttu jääda esimeses etapis 30 km/h alast välja. Transiidi mõju

Väiksema piirkiiruse kehtestamine muudab läbiva liikluse ohutumaks ja sujuvamaks, aga liikluse mahtu tõenäoliselt oluliselt ei vähenda. 30 km/h ala kehtestamist Karlovas hõlbustab tõsiasi, et suured tööstusettevõtted ja kaubanduspinnad asuvad linnaosa servas. Ka ei läbi Karlovat ükski magistraaltänav. Siiski on osad tänavad (Tähe, Vaba, Raua, Sõbra, Kalevi) koormatud märkimisväärse läbiva liiklusega, transiidi suunad on seotud eelkõige Sõpruse sillalt tuleva liiklusega. Karlova tänavate liikluskoormust aitab lähiaastatel vähendada uus Ringtee sild, mis võtab enda kanda osa Annelinnaga seotud transiidist. Silla valmimisel peaks saama kehtestada madalama piirkiiruse näiteks ka Raua tänaval. Linnavalitsusele tehti ka ettepanek muuta liikluskorraldust Tähe-Teguri, Teguri-Turu, Tehase-Turu ja Turu-Sõpruse silla ristmikel, et suunata Ropka ja FI transiiti Karlova elutänavatelt Turu tänavale.

Foto: Ilmar Part

8

Supilinna Herne tänav on hea näide rahustatud liiklusest. Sellele aitab kaasa märgistus, erinevad katendid ja tänaval parkimine. Teavitama peab eelkõige autojuhte

Madalama piirkiiruse kehtestamisel on kõige keerulisem tagada, et autojuhid sellest kinni peaksid. Autojuhte peab piirangutest piisavalt hästi liiklusmärkide ja tänavakeskkonna kaudu informeerima. Piirkiiruse teadlikke ületajaid tuleb ka füüsiliselt takistada, kasutades künniseid, tõstetud ristmikke, võrdsete teede- ja ringristmikke, parkimisalade paigutamist, sirgetele tänavatele konteinerhaljastusega jõnksude tekitamist vms. Ettepanek tulevase 30 km/h ala piiride kohta on avalikul väljapanekul Karlova päeval 18. mail 2013. Karlova selts ootab karlovlaste ettepanekuid ja ideid nii ala piiride kui ka Karlova miljöösse sobivate liikluse rahustamise lahenduste kohta.

Enam levinud müüdid piirkiiruse vähendamise kohta: 1. Tekitab ummikuid Tegelikult: aeglasem liiklus on sujuvam ja ristmike ooteajad vähenevad, sest kõrvaltänavatelt on kergem välja pöörata ning tänavale mahub liikuma korraga rohkem sõidukeid. 2. Suurendab autojuhtide ja ühistranspordi kasutajate ajakulu Tegelikult: tippkiirus mõjutab ajakulu vähe – rohkem mõjutavad ajakulu ooteajad ristmikel. 3. Suurendab kütusekulu ja heitgaaside hulka Tegelikult: aeglasem liiklus on sujuvam (rohkem ühtlase kiirusega sõitu ja vähem järske kiirendusi ja pidurdamisi) ning seetõttu väheneb kütusekulu ja heitgaaside hulk.


10

Kirev

Kirev KARLOVA 11

KARLOVA

Kännukujuline maja Lille mäel Kireva Karlova küsimustele vastab Janika Ruusmaa, Tartu Keskkonnahariduse Keskuse juhatuse liige Mis maja see on, mis Lille mäele kerkib? See on loodusmaja, kus hakkab tegutsema Tartu keskkonnahariduse keskus. Millal maja valmis saab? Maja ehitus lõpeb 1. juuniks, siis algab sisustamine ning samal ajal jätkub pargiala korrastamine ja selle objektide ehitus - mänguplats, vaatlustorn, koprapesa jt õpinurgad. Uksed loodame uues majas avada uue õppeaasta alguses. Miks just Karlovasse? Lille 10 on vana Tartu loodusmaja asukoht ning just siin pandi 60 aastat tagasi alus Tartu linna laste süstemaatilisele loodusharidusele. 1953. aastal asutatud Tartu noorte naturalistide jaam alustas oma tegevust just siin, Lille 10 krundil asunud väikeses aiamajas. Sellest on tänaseks välja kasvanud praegune keskkonnahariduse keskuse huvikool Tartu loodusmaja. Kuigi seda vana väikest rohelist maja, mis eelmise aasta kevadel lammutati, ei olnud juba aastaid lastega tegutsemiseks kasutatud, sest see oli ohtlik, oli siiski kõigi nende aastate vältel meie kasutuses laste istutatud ja osaliselt isekasvanud pargiala. See oli koht, kus Tartu loodusmaja lapsed käisid igal kevadel kevadlilli ja puid õppimas ning linde kuulamas. Emotsionaalne ja praktiline side selle kohaga on meil kogu aeg olemas olnud. Oleme seda ala omal jõul hooldanud ja kogu aeg lootnud, et kunagi tuleb siia loodusmaja tagasi. Ja nüüd ta tulebki! Kust ja miks just sellise kujuga? 2010. aasta kevadel toimus arhitektuurikonkurss, mille eesmärgiks oli leida keskkonnahariduse keskuse majale parim, kaasaegsetele nõuetele ning arusaamadele vastav energiasäästlik arhitektuurne lahendus. Võistluse võitis võistlustöö „Känd“, arhitektid Diana Taalfeld, Kai Süda, Margit Valma, Martin Kinks arhitektuuribüroost KARISMA arhitektid. Nende nägemuses oli uus maja inspireeritud puukännu kuivamise pragudest tekkinud mustrist. “Hoone jaotavad Y-kujulisse vormi kolm puukännu pragu, mis sisaldavad endas kasvuhoone, keskkonnaharidustegevuse ja loodusmaja kui huvikooli funktsioone. Maja on justkui puu säsi, millest sirutavad pargi avarustesse välja kännu pragudest ja

maheköök, kus hakkavad toimuma tervisliku toitumise õpitoad nii lastele kui täiskasvanutele. Perspektiiv on päikeMis siin majas ja selle ümber toimu- seelektripaneelide paigaldamiseks ja ma hakkab? taastuvenergeetika koolituste läbiviimiTartu keskkonnahariduse keskus on seni seks. Aia ja kasvuhoone baasil saavad tegutsenud Kompanii tänaval, samu- toimuda linnas toidutaimede kasvatati majas number 10. Keskuse huvikool mise koolitused, samuti on võimalused Tartu loodusmaja aga on linna peal erine- iluaianduseks ja taimeseadeks. Töökoda vates koolides ja kohon võimalik kasutades laiali. Uus maja tada puidutöödeks võimaldab meil oma Uues majas jätkuvad ja vanade asjade killustatud tegevused kindlasti meie praegused parandamiseks, tutkoondada ning seda vustada ja arendada keskkonda ja meie tegevused, mis on suunatud taaskasutuse erinevõimalusi paremini linnarahvale: loodus- ja vaid võimalusi. ära kasutada. Uues majas keskkonnafilmide õhtud, Uues majas jätku- keskkonnasõbraliku eluviisi on avaramad võivad kindlasti meie malused ka keskpraegused tegevused, töötoad, lastega peredele kon n a i n fopu n k t i mis on suunatud lin- loodushommikud ja tegevuseks ja näitusnarahvale: loodus- keskkonnaklubi tegevus, te korraldamiseks, ja keskkonnafilmide samuti kooliklassidesamuti jalgrattakool. õhtud, keskkonnale nii loodusõppeks sõbraliku eluviisi töökui uurimistööde toad, lastega peredele loodushommikud läbiviimiseks. Kokkuvõttes oleme uues ja keskkonnaklubi tegevus, samuti jalg- majas valmis vastu võtma palju rohkem rattakool. Uues majas töötame välja ka huvilisi ja seal on meil ka palju rohkem laste sünnipäevade korraldamise teenuse näidata, lihtsam õpetada ja oma sõnumit ja see hakkab otse loomulikult sisaldama levitada. loodust tutvustavaid mänge ja keskkonnahoidlikust mõtteviisist kantud tegevusi Milliseid võimalusi pakub uus maja (ja lõbusas võtmes. selle ümbrus) Karlova kogukonnale? Palju paremad tingimused ootavad Me loodame südamest, et Karlova võtab kindlasti Tartu loodusmaja huvirin- meid sõbralikult vastu, sest ainult heade ge – oma klassiruumid, lugemistuba, soovide ja mõtetega me siia tuleme. Kui lemmikloomade tuba, kasvuhoone ja me seni oleme tegutsenud üsna anonüümaed. Saame vastu võtta ka rohkem lapsi se kogukonnaga kesklinnas, siis tulemist ja ma loodan, et nende seas on ka roh- Karlovasse ootame me põnevusega. Ees kem Karlova lapsi. on kogukond, kellel on oma ootused ja Uued võimalused avanevad ka plaanid, väljakujunenud harjumused ja koolitusteks. Uues loodusmajas on käitumismallid. Me tuleme siia avatud

meelega ja loodame jõuda isiklikult iga karlovlase südamesse. Karlova elanikud on kujunenud meie jaoks uueks sihtgrupiks. Sest on loomulik, et me lisaks kogu Tartu linnarahvale pakutava kõrval peame arvestama ka kohaliku kogukonna ootustega. Oleme valmis karlovlasi kuulama ja oma võimalusi rakendama, olgu need siis meie teadmised ja kogemused Karlova arengu heaks või lihtsalt uus keskkond heade mõtete arendamiseks. Koht, kuhu me tuleme, tundub energeetiliselt võimas ja naabrite poolest piiritult võimalusi pakkuv: loomemajanduskeskus, Lille maja, TERA-kool, muusikakool, kunstikool, Karlova kool jpt. Kui siia lisada aktiivsed karlovlased, siis tuleks meil ainult kokku istuda ja ühiselt välja mõelda, kuidas me maailma muuta tahame ja sellise seltskonnaga tunduvad kõik unistused täitmiseks võimalikud. Julgeks ainult unistada!

Midagi veel? Selle maja ehituse käigus on nii mõnigi asi olnud tavapärasest teistmoodi ja toimetatud on keskkonnatundlikumalt. Kõigepealt pargialalt puude mahavõtmine toimus põhimõttel 9 korda mõõda 1 kord lõika. Arutasime ja vaatasime kohapeal üle kõik dendroloogi ettepanekud mahavõetavate puude osas ning säilitasime puud, mis meie jaoks olid olulised. Eesmärk oli sellel alal võimalikult palju säilitada looduslikku elurikkust. Seetõttu jäi püsti nii mõnigi õõnsustega pesapuu, millel puudus küll dendroloogiline väärtus, kuid mis on oluline lindudele ja loomadele. Selleks, et uue maja ehitamise käigus säiliksid kaks suurt nulgu maja peasissepääsu kõrval, nihutati plaanil maja esialgset asukohta ning muudeti veidi arhitektuurset lahendust. Kas selline päästeaktsioon ka nulud ellu jätab, näitab siiski aeg, sest need kasvavad maja

külje all ja ehitus nende juurestikule ilmselt mingi jälje jätab. Loodame siiski, et nulud on visad ja kahjustused taastuvad. Osa mahavõetud puudest sai endale säästva renoveerimise infokeskus Tartus. Vana maja ei lammutatud enne, kui SRIK Tartu oli üle vaadanud selle vundamendikivid ja palgid. Tean, et vana loodusmaja lammutamisel kogutud kividest on praeguseks laotud suur osa SRIK Tartu maja vundamendist. Vana loodusmaja palgid olid kahjuks nii mädad, et nendest ei olnud suurt midagi renoveerimiseks säilitada. Pargiala kohta tahaksin öelda seda, et kindlasti ei saa pargiala valmis sügiseks, ega ka järgmiseks kevadeks, vaid see on ala, mis jääb pidevasse arengusse. Ja sellega peab leppima. See ei saa kunagi valmis nagu looduski ei ole kunagi valmis.

aastarõngastest inspireeritud liikumis- ja õpperajad,” selgitasid nad projektis.

Varjend tuleb suveks varjust välja Siim Vatalin, maheaednik

Varjend, ööklubi, noortekeskus „Urg“  – nii on see Pargi tänav 8 asuva betoonkoopa elukene kulgenud. Umbes aasta eest tekkis Tartu maheaia liikmetel mõte võtta ruumid kasutusele kogukonnakeldrina. Selleks, et linnaaednikud, kellel puudub oma kelder, saaksid seal oma aiasaadusi hoida. Tartu linnalt saadigi heakskiit. Varjendisse oli maha jäänud mitme konteineri jagu sodi, mille viskasime välja. Õhk sai puhtamaks, aga lisaks kõdu eemaldamisele tuleb enne keldri kasutuselevõttu veel lubjata seinu, parandada ventilatsiooni jne. Kuni eeltööd kestavad,

otsustasime keskenduda varjendi ümbrusele. Koos Karlova seltsiga hakkasime rajama varjendi katusele lastele suunatud maheköögiviljaaeda. Eeldused kooliaia tegevuseks on head, sest vaid mõnesaja meetri katusele jäävad Karoliine lasteaed, Tartu erakool ning Karlova gümnaasium. 30. aprillil 2013 kogunesid maheaednikud ja karlovlased varjendi juurde mõttetalgutele. Arutati ja otsustati üheskoos, millisest materjalist valmistada piire katusele ja trepp mäeküljele, kuidas kujundada peenraid ning kui palju võiks kuluda mulda. Umbes mai teisel nädalal, kui materjal kohal, alustame talgutega trepi ja piirde valmisehitamiseks. Aia ametlik avamine toimub 18. mail taimede lummuse päeva raames. Siis peab ergutava kõne Eesti

maaülikooli professor Anne Luik. Alates 20. maist saavad lapsed hakata seemneid külvama ja taimi istutama. Aia ühise kasutamise osas lepivad lasteaed ja koolid omavahel kokku.

Lisainfo: Avo Rosenvald, Tartu Maheaia juhatuse liige, telefon 56619741 Ilmar Part, Karlova Seltsi liige, telefon 5030915 Taimede lummuse päev: https://www.facebook.com/ taimedelummus Tartu Maheaed: http://tootsipeenar.wordpress.com


12

Kirev

Kirev KARLOVA 13

KARLOVA

Laupäevased loomehommikud lastele Raivo Valk Eha tänavalt

Aga kus siis suured on? Ise mine samal ajal kasvõi turule ja mõlemal on, mida pärast koju kaasa võtta.

„Päriselus“ aitab Diana lastel kasvada hoolivateks, nutikateks ja loovateks suurteks inimesteks Karoliine lasteaias. Või miks peaks loomehommik vähem päriselu olema? Lastele meeldib, sest Diana ettevõtmised on mõeldud ja tehtud sisemise põlemisega ning tähelepanu jagub kõigi jaoks.

Plakatid: Diana Logovaja

Ise tehtud, hästi tehtud. Iga kahe nädala tagant saavad 4-7 aastased „Väikse Diana loomehommikutel“ proovida midagi isemoodi teha – näiteks maalida tassile kevadet või teha endale kingitus.

Diana, Diana ja Andres pikkuse järjekorras. Kõige pisem Diana on tegelikult hoopis kaltsunukk, kes hoiab samuti kõigel silma peal.

Fotod: Raivo Valk

„Jäi pildile küll! Aga Andres, järgmiseks korraks oleks vaja, et lõikaksid mulle kuuri all päkapikurootsusid, nii et kõigile jaguks!“ Ja Andres lõikabki, sest põhimõtteks on loov korduvkasutus ja koos saab paremini. Midagi suvalist ära teha ei taha kumbki.

Ulualust pakub Anna Edasi ning klaasvitriinist on muidugi raske mööda vaadata ka siis, kui hommikusöök juba söödud.

Külluslikest kummutilaegastest kaevandatud rubiinid, briljandid ja smaragdid on toodud päevavalgele, saanud õrna käega kindla kinnituse ja jõuavad peagi Karlova kodude lastetubadesse, esikutesse ja koridoridesse väljanäitusele.

Kui õnne on (ühismeisterdamised on lihtsalt üsna kuumad ning Anna Edasi seinad pole kummist), saad veel napsata koha viimasel kahel loomehommikul enne suurt suve. Kirjuta diana.logovaja@hotmail.com või helista Dianale tel 55 632 629, kui mõttes on koha broneerimine või tahaksid tuua loovaid lahendusi pere pisema tähtpäevale.


14

Kirev

Kirev KARLOVA 15

KARLOVA

Tartu kese on Karlovas!

Kallereid kui Karlova tüüphooned

Taavi Pae Õnne tänavalt

Taavi Pae Õnne tänavalt

1906. aasta Lastelehest leiame keerdküsimuse „Mis on Tartu keskel?“. Vastuseks on loomulikult „r“ täht ja tänapäeva mõistatuseuurijad loevad sedalaadi mõistatusi lausa eraldi tüübiks. Kui aga läheneda asjale geograafiliselt, siis kus ikkagi asub Tartu kese? Esmavastusena võiks ju vastata, et nagu nimigi ütleb – Kesklinnas. Loomulikult oleneb geograafilise keskme paiknemine eelkõige linna piiride kujust. Kui mõelda üsna korrapärase kujuga Tartu peale, siis keskpunkt võiks tõesti paikneda kesklinnas. Füüsiliselt on Tartu sümboolne keskpunkt ju ka tähistatud, paiknedes Tartus Raekoja platsil purskkaevu lähedal. Keskpunkti tähis paigaldati sinna 2000. aasta kevadel. Sellel keskpunktil on ka oma eelkäija. 1936. aastast 1950ndate aastate alguseni paiknes see praegusest märgist natuke purskkaevu pool. Praegune keskpunkti tähis on tolleaegse koopia, kus põhimotiiviks on Tartu linna vapp ja viis noolt, mis sümboliseerivad viit ajaloolist teed Tartust välja (või siis sisse). Lisaks võime linna keskmena käsitleda ka kohta, kus algab maanteede mõõtmine. Tartu puhul on selleks Riia–Turu ristmik. Kui aga otsida Tartu geograafilist keset (raskuskeset), siis peame liikuma kesklinnast välja. Kuidas leida geograafilist keskpunkti? Seda võib proovida igaüks ka ise. Selleks oleks vaja välja lõigata tugeval alusel Tartu

kontuur ning oleks hea, kui kontuuril paikneks ka tänavatevõrk, nii on lihtsam keset kindlaks teha. Esmalt võite proovida leida mõne terava pulga abil tasakaalukoha, kus kontuur jääb enam-vähem horisontaalselt püsima. Kuid on ka lihtsam võimalus ja selleks peate kasutama ripploodi (nöör, mille otsa on riputatud raskus). Pange nii kontuur kui ka ripplood ühest suvaliselt valitud punktist rippuma ning märkige kontuurile piki nööri joon. Siis korrake sama mõnest teisest punktist. Koht, kus jooned ristuvad, ongi Tartu geograafiline keskpunkt. Võite veel kontrollida teistestki nurkadest, kuid suurt vajadust selleks pole. Tänapäeval saab geograafilise keskme muidugi määrata ka arvutis. Tulemus näitab meile, et Tartu geograafiline kese jääb kvartalisse, mida piiravad Tähe, Eha, Kitzbergi ja Pargi tänavad. Kuna Tartu keskkoha märkimine kellegi hoovi on tülikas, siis tähistuseks sobib suurepäraselt piirkond Pargi ja Tähe tn ristmiku lähedus, kuhu Karlova päevade raames seatakse üles ajutine tähistus. Loodetavasti saab lähitulevikus Tartu kese ka püsivamalt tähistatud, sest „Tartu kese on Karlovas!“

Palju on vaieldud selle üle, mis on Karlova hõng. Selle juures on esile tõstetud küll palju Karlovale iseloomulikke elemente, kuid ammendavat ülevaadet sellest omanäolisest linnajaost pole. Ja ehk pole vajagi, sest Karlova elab igaühes meist. Mis küll ei tähenda seda, et me ei peaks uurima, säilitama ega analüüsima Karlova aja- ja kujunemislugu ega tegelema Karlovat tabanud muredega. See kirjatükk on ajendatud ühest Karlova sümbolist, paljuräägitud kahekorruselistest kuuridest – just nii ongi neid nii üldplaneeringus kui ka ajaleheartiklites nimetatud. Samas, kasvades üles Karlova õuedel, ei nimetanud me neid kuure mitte n-ö morfoloogiast lähtuvalt. Meie mõtetes ja tegudes oli kinnistunud mõiste kallerei ehk lühendatuna kallekas. Seal möödusid lapseeas nii mitmedki tunnid ja päevad, sest kahekorruseline rõduga kuur pakkus lõputult mängimisvõimalusi ja kui veel kellegi kuur seisis tühjana, oli mänguparadiis olemas.

Kallereiarhitektuur Võru 56 õuel

Heal lapsel mitu nime

Nimi „kallerei” pole siiski laialt levinud, samuti pole kirjapilt ja hääldus ühtne. Küsitledes mitmeid põliseid karlovlasi, ilmnesid mitmed erikujud: kalerii, kallerii ja juba mainitud kallerei kui mulle kõige kodusem. Ei pea just filoloog olema, et näha kõigi nende teisendite taga viidet sõnale galerii (ÕS-i järgi: pikk käiguruum, sammaskäik, ühenduskäik; kunstimuuseum, näituseruum(id)). Lootes sõna tähendusele ja õigekirjale sõnaraamatutest viiteid leida, peab pettuma – kuuride tähenduses pole neid üheski. Kas võime rääkida Karlovale endeemsest sõnast ja, veelgi enam, ehk varieerub see sõna suisa kvartalite kaupa? Igatahes oli „kallerei” 1980. aastatel kasutusel Võru–Õnne–Vaba–Kesk tänava kvartali Võru tänava poolses osas. Siinkohal võiks lisada üleskutse täiendada seda sõnademängu ning piiritleda kvartalid, kus sõna eri vorme kasutati. Ehk selguvad mingid „murdejooned” ka väikese Karlova sees (linnasiseste murretega pole Eestis tegeldud?!). Kahekordsete kuuride ehitamise põhjus seisnes ilmselt selles, et nii hoiti väikestel kruntidel maad kokku, mida omakorda sai kasutada aiamaaks. Suuremate kruntidega Supilinnas sedalaadi probleeme polnud ning kahekordseid kuure seal eriti ei ehitatud. Ja üks kindel seaduspära on neil kuuridel veel: nimelt

Karlova suurim 45 boksiga kallerei Võru 110 hoovis

on teise korruse korterite kuurid alati esimesel korrusel ja vastupidi. Võrdsus pidi ikkagi valitsema ka puude toomise tee pikkuses! 2009. aastal kirjutas Marilin Talumaa kallereidest bakalaureusetöö ja loendas neid Karlova miljööväärtuslikul alal kokku 69. Karlova suurim kahekordne puukuur asub Võru 110 (mis on üks Karlova suurimaid puitmaju) hoovis, kus täisnurkselt paiknevas kuuris on kokku 45 boksi. Kaduv või elujõuline?

Kuuride kõrval on Karlova miljöö loojad kindlasti ka pesuköögid (enamasti kasutusest väljas), väiketänavate alleed, nurgapoed (viimane suleti 2012. aastal Tähe ja Kuu nurgal), kriidiga kirjutatud aadressitahvlid koridorides (enamasti värskendamata nimedega), põlised õunapuud (kahjuks asendumas muruplatsidega), avalikud kaevud (millest mina mäletan Õnne 1 ja 3 hoovi peal asunud kaevu) jms. Samas oli „Vanas-Karlovas” ka asju,

mida me eriti taga ei igatse (välikäimlad ja lampkastid), aga eks olnud needki kunagi Karlova miljöö loojad. Oleks kurb, kui aastakümnete pärast kuuluks ka kallerei sellesse loetellu. Kallereisid ja pesukööke tuleks väärtustada samamoodi nagu Karlova elumaju ja leida neile rakendust. Viimasel ajal on näha mitmeid näiteid kallerei uuest elust, küll veidi muudetud kujul. Nii leiate Villa Marghareta õue pealt Tähe ja Väike-Tähe tänava nurgalt kallereiarhitektuurist lähtuvad hotellitoad. Kallereilikud elamud leiame ka Tähe 39 hoovist, sealt, kus 2004. aastal Lutsu „Tagahoovi” mängiti. Samasugused arengud on toimunud ka Võru 56 hoovis. Ilmselgelt oleks sellised väikesed kallereidest lähtuvad väikekorterid meeltmööda paljudele Tartu üüriturul ning aitaksid teatud määral säilitada ka Karlovale üht iseloomulikku hoonetüüpi, mis sest, et natuke muudetud kujul.


16

Kirev

Kirev KARLOVA 17

KARLOVA

Lodjas räägitust

kodu Karlovas Ruth Kullamaa Alevi tänavalt

Supilinna päevade ajal kodunesid Jõmmu pardal need, kes tahtsid vahetada linnapeaga mõtteid selle üle, kas Tartu linn hoolib oma inimestest. Kuna viimasel ajal oli päevavalgele tulnud valusaid näiteid planeerija/ehitaja vs kohaliku elaniku vastuoludest nii Supilinnast kui Karlovast, siis oli diskussioon üsna tuline. Allpool on paari osaleja muljed.

Meie veel väike pere kolis Karlovasse elama selle aasta jaanuaris. Olime mõnda aega otsinud uut kodu, kus ei peaks lapse ja vankriga neljanda korruse vahet käima.

Kuidas eristada hoolimist hoolimatusest ehk pragmatismi printsiip lodjakojas Mihkel Kunnus Omadussõnad „pragmaatiline” ja veel eriti „puhtpragmaatiline” mõjuvad sõnade „otsus”, „kaalutlus”, „poliitika” jms ees tihti üsnagi rahutuks tegevalt. Ja põhjusega, sest see tähendab reeglina ikka seda, et kõik, mis puudutab isiklikku, tähenduslikku ja oma, tuleb allutada jahedale mõistuslikkusele ja arvutustele. Ei saa hästi olla sellist asja nagu pragmaatiline kohavaim, pragmaatiline miljööväärtus ega isegi pragmaatiline traditsioon. Pragmaatik lotja enam ei ehitaks. Supilinna väärtus ei seisne supilinlikus pragmaatilisuses. Sestap võib tunduda, et pragmatismi printsiip on mingi metoodiline kalkus ja kodusoojuse eitus. Tegelikult pole see nii. Pragmatismi printsiibiks nimetatakse üht Ameerika algupäraga filosoofilist tööriista, millega vältida sisutühje vaidlusi ja mõttetut sõnavada. See ütleb üldjoontes nii, et pole mõtet vaielda sõnade ja terminite üle, vaid vaadata, millistele praktilisi käitumiserinevustele need eelnevad või milliseid saadavad. Näiteks „suuga teeb suure linna, käega ei kärbsepesagi” on üks pragmatismi printsiibi maakeelseid sõnastusi. Ja see printsiip ei

käi ainult ideoloogiate või parteiprogrammide kohta. Näiteks Rein Raua auhinnatud romaani „Rekonstruktsioon” üks sõnumeid oli peaaegu täpne tsitaat ühelt pragmatismi esiisalt, tsiteerin Rauda: „Mu meelest ei ole oluline, kas see, mida me usume, on tingimata tõsi. Kas Jumal on olemas, kas kliima soojeneb, kas kaks inimest suudavad teineteist läbi kogu elu armastada. Oluline on see, milliseks see meid teeb”. Näiteks ka väited „mul on teist täiesti suva” ja „võtan teie muret väga südamesse” võivad olla praktiliselt samad, seda juhul, kui neid saadavad samad teod (või siis tegude puudumine). Pragmatismi printsiip on hea vahend ka igasuguse kantseliidi, juristika ja jokkimise vastu. Pragmatismi üks alusepanija Charles S. Peirce kirjutab, milline „eksitus on pidada tühipaljast erinevust kahe sõna grammatilise erinevuse vahel erinevuseks ideede vahel, mida need sõnad väljendavad.[...] Kõigi nende sofismide eest oleme täielikult kaitstud seni, kui peame meeles, et mõtlemise kogu funktsioon on luua tegutsemisharjumusi”. Tsiteerin ka abilinnapea Raimond Tamme kirja 24.04.2013 naabritele, kelle õigusi ja

Foto: Kristjan Teedemaa

praktilisi elutingimusi kahjustas arendus Oa 10 aadressil: „Kuna ehitusseaduses ei ole ära määratud, millises ulatuses või mahus võib toimuda ehitise rekonstrueerimine, siis lähtudes grammatilisest tõlgendusest, kui piirdekonstruktsioone muudetakse või kande- ja jäigastavaid konstruktsioone muudetakse ja asendatakse mistahes ulatuses või mahus, on tegemist ehitise rekonstrueerimisega”. Pragmatismi printsiibi järgi ei erine see sõnadest „Olge vait! Asjad on nüüd nii!”. Pragmatismi printsiip ei ole muidugi lõpuni halastamatu, sest see ei ütle kuidagi, et head teod ei võiks ka väikse hilinemisega tulla.

Kuna lapsepõlvest olid Karlova tänavad tuttavad, lootsin salamisi siia tagasi pääseda ning juhuslikult leidsime maja Alevi tänaval – majas müügil lausa kaks korterit. Alul ei olnudki sellist plaani, et hakkame majaelanikeks, oleks leppinud veidi suurema korterigagi. Elu aga läks nagu läks ja nüüd on meil alumisel korrusel ka oma maja vanaisa ning vannitoa aknast paistavad kirikukuplid. Aias on piisavalt ruumi kiige, liivakasti, pere ja sõprade jaoks. Jaanuari paksu lumevaiba alt ei osanud peale viljapuude aimata hoolitsetud iluaeda, mis end pärast pikale veninud talve vaikselt ilmutama hakkas. Nüüd teen iga päev aias paar ringi, et järjekordselt tärkavate pungadega tutvuda. Esimeste päikeseliste ilmadega kutsus hing juba puuriida äärde piknikku pidama ja koonu päikese poole tõstma. Kesk tänaval jalutades paistab, et Karlova on meelepärane paljudele lastega peredele, sest igal ajal ja iga ilmaga on ühele või teisele

poole kiigates märgata mõnd vankrit põnnidega ja lapsevanemaid. Lähikondsetest mänguseltsilistest tõenäoliselt puudust ei tule. Meeldivaks üllatuseks oli, et juba esimesel päeval, kui sisse kolisime, tundsid naabrid uute elanike vastu huvi. Härra paar maja edasi lubas lahkelt kasutada oma tööriistu ning arvas, et kevadel võiks väiksele tüdrukule kiige valmistada – andku me ainult teada, mida vaja peaks minema. Tagaaia naabrinaisega leppisime kokku, et otsime üles võtme, millega lahti keerata aedadevaheline värav, et praegu veel vankrieas sõbrannad edaspidi üksteise liivakasti pääseksid. Tundub, et meid on siia oodatud!

Kõik hoolivad

Liina Pulges supilinlane, AHHAA kommunikatsioonijuht Tulin lodjalt kohtumiselt Tartu linnapea Urmas Kruusega ja mõtlesin, et meil, tartlastel on ikka vedanud. Täitsa muhe mees see linnapea või nagu tavaline eestlane kiidaks – ei saa ühtegi paha sõna öelda. Urmas on sinasõber nii Karlova kui Supilinna seltsi liikmetega ning mis peamine, on näha, et ta hoolib. Hoolib nii Tartust kui ka selle linnaosadest. Hoolib isegi linnavalitsuse ametnikest, kes pole alati just parimad klienditeenindajad, kuid tahavad enamasti siiski head. Kohtumisel paistis, et seltside esindajad hoolivad linnapeast ka. Ega muidu oleks teda külla kutsutud. Ma ei usu, et näiteks Edgarit võetakse Tallinnas Uue Maailma seltsipeol vastu kui head sõpra, kelle küllatulekust on

alati hea meel ja kelle arvamus korda läheb. Kõik see aga ei tähenda, et linnakodanikud oleksid suures harduses linnapea juttu kuulanud ning kõigele innukalt kaasa noogutanud. Tegelikult oli teravaid teemasid päris mitu. Uuriti linnapealt, miks skvottimine lubatud pole, kas linn ikka astub tartlase kaitseks välja, kui arendaja naabri kreegipuud maha saeb ja garaažist mitme korteriga maja ehitab ning mida teha siis, kui töökoht on, aga lastele aiakohta ei ole? Päris mitu vekslit käis linnapea välja, nii et

jääme huviga ootama, kuidas Roosi tänavalt algab Tartu kultuurikilomeeter ERMi suunas, AHHAA juurest saab alguse jalakäijatee kesklinna ning kuidas Ülikooli tänavale tuleb lai ja mugav liikumisala. Hea tunne jäi sellest kohtumisest. Mulle läheb küll see korda, et linnapea on minu jaoks päris inimene, kellega saab näost näkku kohtuda ning minu linna asju arutada. Oli rõõmustav kuulda, et ka linnapea soovib taas linnaelanikega õdusas ja mitteformaalses miljöös kohtuda ning et sellised kohtumised võiks saada traditsiooniks. Vähemalt neli korda aastas saaks siis temaga linna-asju arutada, kriitiliste teemade kohta aru pärida ning hästi õnnestunud asjade eest pai ka teha.

Foto: erakogu


18

Kirev

KARLOVA

müsliküpsised

Anna Edasi kohviku perenaine Birjo Urbas Hea energiapomm reisi peale või kosutav amps kodusel peol. 200 g jämedaid neljaviljahelbeid 200 g täistera jämedad kaerahelbed 200 g rosin kollane „Kuldne“ 50 g linaseemneid 50 g seesamiseemneid 200 g kuivatatud aprikoosi 50 g sulamett 100-150 g röstitud mandleid 1 tl (triiki täis) soola 3 tk muna, õnneliku kana oma 100 g võid või väga head õli Sega kõik kuivained omavahel kokku, lisa tükeldatud virsik, mesi ning sulavõi. Sega kõik korralikult läbi. Lase taignal seista 30-40 minutit. Kata pann küpsetuspaberiga. Aseta kahe teelusika abil pannile väikesed taignakuhikud. Küpseta ahjus 10-15 minutit 175°C juures. Iga ahi on oma iseloomuga, seega võib mõni ahi vajada kuni 200°C kuumust. Kui ei meeldi aprikoosi maitse võib selle asendada näiteks jõhvikatega.Soovi korral võib küpsises kasutada ka head suhkrut 50-100 grammi (juhul kui soovite magusamat küpsist või olete mee vastu allergiline).

Foto: Jassu Hertsmann

Peeter Krosmann


20

Kirev

KARLOVA

KARLOVA PÄEVADE KAVA

13.—18. mai 2013

Kava võib muutuda. TÄPSEM ÜRITUSTE INFO: WWW.KARLOVA.EE

Esmaspäev, 13. mai

14:00—20.00

Seminar „Vana puumaja - õnn või õnnetus?” Tartu Kõrgema Kunstikooli aulas (Tähe 38B)

Teisipäev, 14. mai

11:00 18.00—20.00

Lastehommik Karlova-Ropka raamatukogus, Tehase 16, II korrus Rattaekskursioon „Karlova kirikud”, Algus Püha Aleksandri kiriku ees (Sõbra tn 19A)

Kolmapäev, 15. mai

11.00 16.00—18.00 18.00 19.30—23.00

Lastehommik Karlova-Ropka raamatukogus, Tehase 16, II korrus Lille maja toidu valmistamise töötuba. Lille Majas (Lille 9) Ringkäik „Kirjanduslik Karlova“, algus Anna Edasi kohviku ees (Tähe 20) Eharoosa kirjandusõhtu, Eha 31 aias

Neljapäev, 16. mai

16.30—18.30 18.00

Lasteaed Karoliine perepäev “Hoian ja hoolin!”, Lasteaed Karoliine õuealal (Kesk 6) Vestlusõhtu “Pantvangina Liibanonis”. Karlova-Ropka raamatukogus (Tehase 16, II korrus) Rattaekskursioon „Karlova Ehe”. Algus endise Kasekese restorani ees (Tähe 19) Muinasjutuõhtu Anna Edasi kohvikus, Tähe 20

18.00—23.00

19.00—23.00

Loodusraja läbimine lasteaia Helika õuealal. Lasteaias Helika (Kalevi 52A) Tähe maja päev. Tähe noorteklubis (Tähe 101) Tartu Spontaansusteatri etendus „Karlova lood”, Tartu Loomemajanduskeskuses (Kalevi 17, konverentsiruum) Muusikaõhtu Tolstoi 3 aias

Laupäev, 18. mai Karlova päev

10.00—15.00 10.00—11.30 11.00 11.00 11.00 12:00—17:00 11.30 12.00 18:00 20:00—22:00

Tartu Kunstikool avab uksed! Tartu Kunstikoolis (Eha 41) Laste loomehommik Anna Edasi kohvikus Anna Edasi kohvikus (Tähe 20) Taimede lummuse päev, Pargi 8 juures Disainimaja kleidipäev, Tartu Loomemajanduskeskuses (Kalevi 17) Rongkäik peoplatsile, algus Rebase sadamas Emajõe ääres (Rebase 27B juures) Pidu Tähe ja Päeva tänava nurga haljasalal, Tähe 4 kõrval Nukuteatri etendus “Elu metsas”, Anna Edasi kohvikus (Tähe 20) Anna Edasi kohviku ees on avatud telk, Tähe 20 ees Ansambel Robirohi kontsert Salemi Kirikus, Kalevi 76 Lõõtspillimängijad Rebase sadamas. Rebase 27B

KARLOVA PÄEV

Laupäeval, 18. mail, kell 12:00—17:00

Rongkäik

Algus kell 11:30 Sõpruse silla juurest Emajõe kaldal. KÕIK ON OODATUD! Tervitame puhkpilliorkestriga sõpru Supilinnast ning kõnnime Jõe tänavale, edasi Tolstoi ja Tähe tänavalt Karlova Päeva peoplatsile. Võta kaasa sõber, pasun ja lipp ning osale toredal jalutuskäigul läbi Karlova!

Melu peoplatsil

Põnevad õpitoad ja meelelahutus nii suurtele kui ka väikestele: MTÜ Tehnikaringlus · Päästeameti infopunkt · Looduslikest ja taaskasutatud materjalidest tuulelohede valmistamine · Tartu keskkoha leidmise maastikumäng · Kevadised keskkonnateemalised mõtlemis- ja osavusmängud · Niplispitsi õpituba · Endise Kasekese restorani esimesed eskiislahendused · Pilliproovimiskoda Sulgpall võrkpalli reeglitega ja linnaosaseltside vaheline võistlus · Lille tüdruk ja Lille poiss · Päeva pargi maketimäng ja neli valmis maketti · Keskkonnainfopunkt · Karlova linnaosa 30 km/h alaks määramise vahekokkuvõte ja diskussioon · Tähe Rübliku sumomaadlused · Laat

Reede, 17. mai

10.30—12.30 14.00—18.00 18.00

Päeva ja Tähe nurgal asuval pargialal (Tähe 4 kõrval)

Tutvustatakse Karlova Seltsi tegemisi, Kireva Karlova ja Kirju Karlovast värskeid numbreid ja kuulutatakse välja Karlova Ehe võitjad.

Lavaprogramm

Karoliine lasteaia lapsed Muusikakoja pillimängijad ja lauljad Piilupesa lasteaia lapsed Tähe noorteklubi tantsud Tartu mudilaste kontsertkoor „Viisiterakesed“ Tartu Forseliuse Gümnaasiumi lühietendus ning tantsud Tartu I Muusikakool HuviTERA tantsuring Laulustuudio Peidus Pool Kaval Käsi Karlova Gümnaasiumi bänd “Hüdrofiil” Ansambel Puhkus

Suur aitäh kõigile toetajatele, koostööpartneritele, esinejatele ja vabatahtlikele, kes on andnud oma panuse Karlova Päevade toimumiseks! Kirev Karlova: väljaandja Karlova Selts Toimetus: Kristina Kurm, Ahto Külvet Kujundus: Maris Kaskmann Esikaanefoto: Lauri Kulpsoo Tolstoi tänavalt Trükk: Paar

Toetajad: Tartu Linnavalitsus Anna Edasi kohvik Projekti „Karlova päevad 2013” rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Kirev Karlova 2013  

kogukonna ajaleht

Kirev Karlova 2013  

kogukonna ajaleht

Advertisement