Page 1

KIREV KARLOVA

Nr. 3

Mai 2012

Karlova planeeringutest - Karlova ehe - President Anna Edasis - Alice Kuperjanovi mälestustahvli avamisest Koolireform Karlovas - Liiklusest Karlovas - Salme tänava Joalad - Meeldetuletusi tulega ümberkäimisest Interjöörimaalingud - Kirju Karlovast - Karlova kringli saaga - Koomiks - Retsept kohvikust Anna Edasi


2

Kirev

Kirev KARLOVA

KARLOVA

3

Halloo kosmos! Siin Karlova!

Sel aastal on Karlovas neli ehedat ehet

Ahto Külvet, Karlova Seltsi esimees, Õnne-Salme nurgalt

Kristina Kurm Eha tänavalt, Säästva Renoveerimise Infokeskuse Tartu Ühendus

Minu käest on täna mitu korda küsitud, et miks te seda kõike teete – päevi korraldate ja seltsiasja ajate. Mulle on jäänud mulje, et me teeme seda seepärast, et see meeldib meile. Sest me hoolime oma kodust, Karlovast. Kohati tundub, et seltsi ja tema tegeFoto: Andres Keil vust on viimase aasta jooksul kenasti tähele pandud – seltsi raudvara Silver Urbas oli nominent 2011 Tartumaa vabakondlase tiitlile, külas käis Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, Tartu Loomemajanduskeskus tänas seltsi toetuse eest Kalevi 17 maja renoveerimisel ja uuele elule aitamisel. Kohati tundub, et oleme nähtamatud. Möödunud suvel lammutati ilus vana maja Eha ja Kitzbergi tänava nurgalt. Ikka vundamendini maha, ja pool vundamenti takkapihta. Lammutustöid alustati ja luba selleks saadi kahetsusväärselt kiiresti. Naabrite ja kogukonna arvamust küsimata. Nüüd kohe on oodata liiklusmuudatust

Tähe tänaval. Seltsi järelepärimisele 07. 05. 2012 tuleb liikluskorraldusteenistuset lakooniline vastus: „Tänase päeva seisuga on tehtud tellimine Tähe tänava kahesuunaliseks muutmiseks lõigul Õnne-Pargi. Töö teostamise ajaks on vastavalt tellimusele hiljemalt 16. mai. Võib juhtuda, et töö valmib mõni päev varem.” Ma ei oska öelda, kas see muudatus on Karlovale hea. Keegi ei ole selle kohta meie arvamust küsinud. Kehtivas Tartu linna üldplaneeringu teemaplaneeringu "Karlova miljööväärtusliku ala kaitse- ja kasutamistingimused" seletuskirjas „4.6 Tänavavõrk” seisab: „Planeeringualal olevaid liikluspiiranguid võib muuta, kui detailplaneeringu või projekti lähteülesanne seda nõuab. Detailplaneeringu või projekti koosseisus peab olema kogu mõjutatavat piirkonda hõlmav liiklusuuring.

Liiklusuuringu aruanne peab toetama vastavat liikluskorralduse muudatust.”. Kus on see uuring? Miks linnaosa elanikega liiklusmuudatuse teemal ei konsulteeritud? Miks seda muudatust ja just seal teha on vaja? Kuidas see muudatus mõjutab kogu linnaosa liiklust? Mis teha? Sel esmaspäeval (14. 05. 12) toimunud Karlova planeeringute seminaril jäi kõlama, et selts on oma inimeste nägu. Linnaosa on inimeste väärtushinnangute nägu ja võti on teadlikkuse tõstmises. Selle loo kontekstis teadlikkuse tõstmises oma õigustest ja kohustustest. Nii linnaosas kui linnas.

Karlova veebileht sai uue kuue Edgar Kaare Tähe tänavalt

Tänu Fraktal disaini- ja tarkvarastuudio toel Karlova seltsile tekitatud Edicy veebikeskkonnale ja Mikser Disain veebikujundajate abile on karlova.ee saanud täiesti uue ülesehituse. Toetajatele Suur aitäh selle eest! Karlovale omaselt vaoshoitult lakooniliselt dekoreeritud ja pehmetes pooltoonides uue kodulehe suurimaks eeliseks on selle lihtne hallatavus. Lehe menüüsid, pildigaleriisid jt rakendusi on võimalik edasiselt jooksvalt täiendada ilma, et peaks pöörduma selleks asjatundja poole. Kodulehe administraator saab kutsuda abivalmeid karlovlasi veebi toimetama ja kogu köögipool on iseseisvalt ja kiirelt omandatav ka täiesti veebikeskkonna võõrale. Kodulehe sisuline osa (eelkõige rubriigid Karlova linnaosa ja linnaruumi kujundamine) on veel koostamisel, kuid sellegi poolest oled juba palutud kodulehega tutvuma. Kodulehe aadress on endine. Ikka karlova-punkt-ee-ee.

Juba teist aastat järjest tunnustab Karlova Selts viimaste aastate jooksul remondi läbinud maju ja uushooneid tiitliga „Karlova ehe“. Hindamise peamine kriteerium on hoone sobivus miljöösse. Lisaks elumajadele soovitakse esile tõsta ka kenasti korda tehtud kõrvalhooneid ja piirdeaedasid. Silmnähtavalt pooleliolevaid objekte sel aastal veel hindamissõelale ei valitud. Ettepanekuid tunnustamist väärivate majade kohta oodati e-posti teel Karlova elanikelt, samuti vaadati üle need hooned, mis said eelmise aasta jooksul linnavalitsuselt kasutusload või olid žüriiliikmetele juhuslikult linnaosa tänavatel ringi liikudes silma hakanud. Sel aastal tegi žürii oma ringkäigu parimate väljavalimiseks 8. mail. Liikusime jalgratastega Karlovas viiekesi: Juta Vallikivi, Edgar Kaare ja Kristina Kurm Karlova Seltsist, Egle Tamm Tartu linnavalitsusest ja Reesi Soodla Hea Maja Poest. Kokkuvõttes tunnustame tiitliga „Karlova ehe“ sel aastal nelja hoonet. Kitzbergi 1 - parim säästvalt renoveeritud hoone. Hoone korrastamisel on säilitatud vana materjali võlu ja väärikus – voodrilaud on hoolikalt puhastatud vanadest värvikihtidest ja seejärel uuesti värvitud linaõlivärviga, aknad on restaureeritud (osa ootab veel oma järge, kuid kiiremate ja lihtsamate lahenduste teed pole õnneks mindud). Värvilahendus on maitsekas ja hoone arhitektuurset stiili toetav. Eraldi tähelepanu on pööratud ka hoone ümbruse

Alevi 27

vertikaalplaneerimisele ja sademevee ärajuhtimisele. Alevi 27 - näide sellest, et järjepidevalt hästi hooldatud hoone ei vaja kapitaalset remonti. Hoolsa omaniku käe all on 1930ndate aastate elumaja säilitanud oma ehitusaegse välimuse, mahu ja materjalikäsitluse. Eeskujuks kõikidele karlovlastele! Kalevi 15/17 – eeskujulikult renoveeritud ühiskondlike hoonete kompleks. Tunnustame, et objekt on terviklikult projekteeritud ja renoveerimistööd on tehtud põhjalikult mõlema hoone puhul, kasutades nii sise- kui välisviimistluses võimalikult ajastutruid materjale. Kõrvalhoone Salme 31 krundil – uus katus tagab hoone püsimise. Massiivsavist seintega hoonete eluiga on ilmastiku meelevalda jäädes kahjuks lühike. Seepärast on korralik katus tagatis Tartu linnapildis haruldaseks saanud savihoone püsimisel. Lisaks väärivad äramärkimist ka paar hoonet Koidu tänaval, ühepereelamu nr 14 ja korterelamu nr 26, kui head näited säästvast renoveerimisest. Samuti jäi maitseka lahendusena silma ajaloolise kõrvalhoone varemetele ehitatud uushoone Võru tn 54 hoovis, mis tagasihoidliku arhitektuuri ja sobiva värvilahendusega sulandub ajaloolisse miljöösse. Lihtsate vahenditega on korrastatud korterelamu Tähe tn 82 (samas on taunitav selle hoonega kokku ehitatud

Kitzbergi 1, Kalevi 15/17

kõrvalmaja I korruse plekklaudis). Salme tn 15 maja puhul tõstame esile kenasti korrastatud plankaeda oma autentse lahenduse ja traditsiooniliste materjalide kasutamisega.

Kõrvalhoone Salme 31 krundil

Fotod: Juta Vallikivi


4

Kirev

Kirev KARLOVA

KARLOVA

5

Karlova planeeringutest Edgar Kaare Tähe tänavalt, Karlova Seltsi liige, maastikuarhitekt Kireva Karlova eelmise numbri planeeringute nurgas puudutati Päeva pargi detailplaneeringut. Mullu toimunud Karlova päevadel korraldatud Päeva pargi planeeringu hääletusmäng andis Karlova Seltsi seisukohtadele ja planeeringu muudatusettepanekule lisatuge. Aktiivsetele mängus osalejatele suur aitäh! Möödunud aasta Päeva pargi arengut iseloomustab vaikus. Seevastu on üksjagu poleemikat tekitanud Lina tn 4, 6, 7, 8, 9, 11 ja Aleksandri tn 32 (edasiselt Lina tn planeering) planeerimine, millest tuleb järgnevalt lähemalt juttu. Planeering on ühiskondlik kokkulepe

arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Kui avalikustamise käigus pole esitatud vastuväiteid, saab planeeringu vastu võtta ja suunata kehtestamisele. Lina tn haiglakompleksi detailplaneeringu eskiislahendus on tänaseks linnavalitsuse poolt heaks kiidetud ja olnud avalikustamisel.

Muudetakse kehtivat Tartu linna üldplaneeringu seletuskirja üldplaneeringut järgi on Aleksandri tänava miljööväärtusliku hoonestusala arendustegevuse Olulised kokkulepped avalikkusega tuleb suunamisel oluline tagada ehitusajaloo- leida juba planeerimistegevuse algfaasis. lise väärtusega hoonete, algse krundiKarlova Selts jt kodanikuühendused* struktuuri, 20. sajandi algul ehitatud on Lina tn haiglakompleksi planeeringu nakkushaigla hoonetekompleksi, seal- algatamisel ja seejärel veel korduvalt juhse planeeringu, haljastuse, kaug- ja si- tinud tähelepanu, et kavandatav detailsevaadete ning teestiku säilimine. planeering on selgelt linnavalitsuse poolt Üldplaneeringu tasandil on need põhi- kehtestatud üldplaneeringut muutev. mõtted piisavalt üheselt mõistetavalt Vastuolude kirjeldamisel on võeja parasjagu konkt u d a l u s e k s 14 . reetselt sõnastatud. märtsil 2012. a linnaSamas tuleb mõista, Planeeritav ajalooline valitsuse poolt kodaet üldplaneering ei Lina tn haiglakompleks nikuühendustele seipüüa, ega saagi kuusukohavõtuks esitatud lutada absoluutset ja jääb Aleksandri tn miljööplaneeringulahenduigavest tõde. Siiski väärtusliku hoonestusala se. on Aleksandri tänava piiresse. Sellest lähtuvalt Kompleksi olemasedasiseks planeeri- peab ala säilitama samaolevad hooned on mistegevuseks määmärgitud rekonstrueeratud teatav suund ja suguse äratuntava ja ritavateks. Täpsustasee väljendab Alek- identifitseeritava ruumilise takse, et säilitada sandri tn kohaliku kvaliteedi, mis oli miljöötuleb vaid olemasolekogukonnaga sõlmiva hoonete maht. See väärtusega ala kehtestatud ühist seisukohta. tähendab, et sisuliselt Planeeritav aja- mise ajal olemas ja on seda on lubatud hoonete looline Lina tn haig- ka veel täna. lammutamine ja sell a ko m ple k s jä ä b le asemele nn uuesti Aleksandri tn miljööväärtusliku hoones- nullist üles ehitatud koopiamaja püstitusala piiresse. Sellest lähtuvalt peab ala tamine. Hoonete ekspertiisist on võisäilitama samasuguse äratuntava ja iden- malik välja lugeda, et hoonete seisund tifitseeritava ruumilise kvaliteedi, mis oli ei eelda vältimatut lammutamist. Nõnmiljööväärtusega ala kehtestamise ajal da on planeering lisaks vastuolus Tartu olemas ja on seda ka veel täna. linna ehitusmääruse § 42, lg 1ga („milDetailplaneeringuga määratakse jööväärtusega hoonestusala ehitist saab üldjuhul üksikkruntide ehitusõigus, lammutada, kui seda pole võimalik ehitusdetailplaneer ing väljendab koos- tehnilise ekspertiisi andmetel enam kõla üldplaneer ing uga. Vastavalt wwrestaureerida“). planeerimisseadusele peab kohalik omaAlale kavandatakse 5 uut hoonet. valitsus tagama planeeringu koosta- Seejuures eeldavad neist kaks kolmisel avalike huvide ja väärtuste ning me olemasoleva hoone (Lina tn 7, 9 huvitatud isikute huvide tasakaalustatud ja 11) lammutamist. Lähtuvalt Tartu

paigutamiseks. Kruntimise teel tekivad erinevad omandiõigused, mis killustavad hetkel visuaalselt tervikliku kompleksi ilmega hoonete vahelist aiaruumi. Lina tn detailplaneeringus pole sõnagi üldplaneeringu muutmisest. Põhjalikumalt planeeringulahendusse süvenemata saab järeldada, et koostamisel olev detailplaneering ja kehtiv üldplaneering ei ole omavahel kooskõlas. Planeerimisseadus lubab detailplaneeringu abil muuta kehtivat üldplaneeringut, kuid märgib, et muudatused tuleb eraldi peatükis välja tuua ja erinevuste lubamist sisukalt põhjendada. linnavalitsuse nõuetest tuleb parkimine üldjuhul lahendada krundisiseselt. Mida rohkem uushoonestuse mahtu, seda rohkem aiaruumi tuleb reserveerida parkimisaladele. Hetkel esitatud planeerimislahenduse kohaselt muutub oluliselt haljasala ja kõvakattega alade osakaal. Juurdeehitustest tingituna on kavandatav tegevus olemasoleva kompleksi planeeringut muutev. Tekib uus ruum, mis mõjutab nii kaug- kui sisevaateid. Ühe- kuni kahekorruseliste hoonete vahele kavandatakse kuni seitsmekorruselist ärihoonet. See mõjub antud ansamblis tõenäoliselt pigem pealetükkiva dominandina kui ümbritsevaga sulanduva ruumilise lisaväärtusena. Ajalooliselt kujunenud krunt on planeeritud seitsmeks eraldi maaüksuseks. Lisaks ajaloolise krundistruktuuri muutusele on maa tükeldamisel võimalused tulevikus täiendavate piirdeaedade jms

Skeem 1. Planeeritava ala hoonestus ja krundipiirid 1927. aastal.

Kodanikuühenduste roll planeerimisel

Karlova Seltsi ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu eestvedamisel korraldati 04.04.2011. a Anna Edasi kohvikus Lina tn ajaloolise haiglakompleksi detailplaneeringu teemaõhtu. Õhtu eesmärk oli kaasata Aleksandri tänava ja selle lähiala elanikke kaasa mõtlema ja oma arvamust avaldama. Kokkuvõttes selgus, et kodanikuühenduste ja planeeringualaga vahetumalt seotud elanike arvamused on üldjoontes ühtivad.

Linn on pidevalt arenev ja muutuv. Nagu märgib ka üleriigiline planeering, on otstarbekas olemasoleva linnaruumi täiendavate hoonetega tihendamine. Samuti on seejuures õigustatud olemasolevate väärtuste säilitamine. Etteantud raamistikus on tasakaaluka lähenemise korral võimalik neid kääre vältida. Linnaruumi kui ansabli koosseisu tuleb ikka mõnikord muuta ja ära leierdatud helile lubada uuenduskuure. Kui aga uus trummar ei arvesta ajalooliselt väljakujunenud nooti saab tulemuseks ebakõla. Erinevalt ansamblist, mis läheb kokkumängu puudumisel laiali ja võib leiada kiirelt uue koosseisu hoopis mujal, on ehituslikud muutused linnas hoopis püsivamad ja sügavama mõjuga. Kõige halvem lahendus on tühjad lagunevad hooned ja mõistetav seegi, et nakkushaiglana seda hooneteansamblit enam kasutusse ei võeta. Antud kompleks peab edasi liikuma ja olemasolevatele hoonetele tuleb leida sobilikud kasutused. Paratamatud on kohandustest tulenevad muudatused hoonete sisus. Kodanikuühendused on ühisel seisukohal, et haiglakompleksi olemasolevad

Skeem 2. Planeeritava ala hoonestus ja krundipiirid (tähistatud joonega) hetkel.

hooned väärivad säilitamist. Kompromissina on nõustutud Aleksandri tn äärsete täiendavate hoonemahtudega, mis tihendavad krundi Aleksandri tänava äärset külge ja arvestavad ühtse ehitusjoone ning tänavale iseloomulike hoonemahtudega. Need seisukohad on kooskõlas antud alal kehtivate eritasandite raamdokumentidega ja muutusi varasemalt sõlmitus tuleb ootuspäraselt ühiselt täiendavalt kokku leppida. Tasakaalu otsingud jätkuvad. * - Säästva Renoveerimise Infokeskus, Supilinna Selts, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Roheline Liikumine.

Skeem 3. Planeeritav hoonestus ja krundipiirid. Kavandatavad uued hooned on tähistatud halli täitega, uued krundipiirid joonega.


6

Kirev

Kirev KARLOVA

KARLOVA

Karlova Selts ei aktsepteeri puitmajade kivist koopiaid

Alice Kuperjanovi mälestustahvel Eha 23a majal Aune Valk Eha tänavalt

Kristina Kurm Eha tänavalt, Säästva Renoveerimise Infokeskuse Tartu Ühendus Möödunud suvel lammutati ilus vana maja Eha ja Kitzbergi tänava nurgalt, et teha ruumi väliselt sarnasele, kuid sisult uuele ehk kivikonstruktsiooniga koopiamajale. Vanast majast jäi alles ainult vundament. Lammutustöid alustati kahetsusväärselt kiiresti naabrite ja kogukonna arvamust küsimata. Linnavalitsus oli andnud ehitusloa Eha tn 32 maja rekonstrueerimiseks ja seal oli kirjas, et kõik osad, mida kannatab säilitada, peab alles jätma. Omaniku tellitud ehitusekspertiisi koostanud inseneri sõnul olid palkseinad niivõrd kehvas seisus, et nende restaureerimine polnud majanduslikult kasulik. Karlova Selts on seisukohal, et Karlova miljööväärtuslikul hoonestusalal ei saa hoonete remondil esmatähtsaks seada majanduslikku aspekti. Karlova miljöö ei ole enam see, kui me hooned kuni vundamendini maha lammutame ja ehitame siis samasse kohta väliselt sarnased uhiuued majad. Loomulikult vajavad hooned remonti ja korrastamist, kuid ajaloolises puitasumis peaks lähtuma säästva renoveerimise ja restaureerimise põhimõtetest, kus kasutatakse eelkõige traditsioonilisi materjale ja töövõtteid. Lisaks ajaloolise ainese kadumisele on selle juures taunitav ka teine aspekt. Maja veidi kaugemalt silmates peaks olema selgelt

7

Kaunil pühapäeval - 22. aprillil avati Eha 23a majal mälestustahvel naiskodukaitsja ühele loojale Alice Kuperjanovile (sünd 1894).

arusaadav selle ehitusaeg – heade tavade kohaselt võiks uus ja vana olla linnaruumis selgesti eristatav (kõnelemata sellest, et ajaloolises keskkonnas ei tohiks uus vana üle domineerida). Nn koopiamaja aga esmapilgul ühest keelt oma valmimisaja kohta ei kõnele. Selleks, et tunda ära uue (koopia)maja iseloomu(tus) ja steriilsus, mille toob kaasa tänapäevaste materjalide kasutamine, tuleb vaatlejal minna õige lähedale. Jah, tükike (ehitus)ajalugu ja miljööd on kahjuks jäädavalt Karlovast kadunud. Kas suudame säilitada allesjäänut?

Alice (sünd Johanson) Kuperjanov oli leitnant Julius Kuperjanovi naine (abiellusid EV sünnipäeval 24.02.1918) ning tegutses ka ise aktiivselt Vabadussõjas, hoolitsedes võitlejate toitmise ja riietuse eest. I Eesti Vabariigi ajal oli ta aktiivselt seotud erinevate ühendustega. Naiskodukaitse kõrval jõudis ta tegutseda Tartu „Lasteabi“ juhatuses, oli üks Tartu Perenaiste Seltsi asutajaid ning kuulus Koduse Kasvatuse Instituuti. Samuti oli ta tegev Jaan Tõnissoni Rahvusliku Keskerakonna liikmena ja kuulus 1932. aastal Tartu linnavolikogusse. Tartus elas Alice Kuperjanov nii Aida, Tähe, Väike-Tähe kui viimaks Eha tänaval. Eha 23a maja on lastud tema ehitada 1939. aastal. Ise sai ta selles majas elada küll lühikest aega, 1941. aasta juunis küüditati ta Siberisse, kus ta aasta hiljem maha lasti. Mälestustahvel pandi majale Tartu naiskodukaitse eestvõtmisel. Käesoleva artikli kirjutamisel on aluseks Tamme jaoskonna tegevliikme ja avalike suhete juhi Eha Jakobsoni mälestustahvli avamisel peetud ettekanne.

Eha tn 32 hoone lammutamise alguses 2011. aasta suvel

Mälestustahvlilt eemaldasid katte Ivi Kuperjanov ja Leane Morits

Foto: Raivo Valk Eha tänavalt

Supilinn ootab karlovlasi kaasa mõtlema Aliis Liin, Supilinna Selts

Kohe varsti pärast selleaastaseid Karlova päevi, 22. mail 2012 möödub kümme aastat Supilinna Seltsi asutamisest.

Eha tn 32 hoone 2006. aastal

Foto: Kerly Ilves

Fotod: Gerta Reinhold Kitzbergi tänavalt

Supilinna parim maja 2012

Foto: Kristjan Teedema

Juba seltsi loomisel oli oluliseks põhimõtteks, et sellest ei saaks mitte üksnes Supilinna elanike esindusorgan, vaid Supilinna kui iseseisva väärtuse eest seisev ühendus, mille tegevuses on oodatud kaasa lööma kõik, kes Supilinna armastavad. Seltsi sünnipäeva tähistamiseks ja kümneaastase tegevuse kokkuvõtmiseks on Supilinna Seltsil ühes Tartu Ülikooliga kavas korraldada tuleval sügisel konverents „Linn kui fantaasia“. Selle ettevõtmise eesmärk on panna Supilinn ja tema tegemised laiemasse konteksti, käsitleda linna ja linnaosa kui terviklikku organismi, mille arengut mõjutavad väga paljud erinevad protsessid. Meie jaoks

on huvipakkuvad küsimused näiteks millised on linna arengu seaduspärasused ning kuidas elanikud oma igapäevaste otsustega seda mõjutavad. Loodame Tartusse tuua ka mõned välisriikide teadlased, kes nende protsesside uurimisega on tegelenud. Soovime koos Supilinna sõpradega veeta meeleoluka nädalalõpu, millesse mahuvad nii traditsioonilised teaduslikud ettekanded, kahekõne vormis väitlused, võimalus osalejatel endil kaasa lüüa kui ka päris ehtne sünnipäevapidu. Täpsem info konverentsi kohta on peagi kättesaadav Supilinna kodulehel www.supilinn.ee, kuid juba praegu tasub kõigil huvilistel broneerida aeg 19.-21. oktoobrini k.a meie ühisest elukeskkonnast mõtisklemise tarvis.


8

Kirev

Kirev KARLOVA

KARLOVA

Salme tänava Joalad Anneli Miljan Väike-Tähe tänavalt

Omal ajal koos mõttekaaslastega Karlova Kaitse Komitee asutanud Andres ja Agnes Joalal on kodu ja aed Karlovas, seitse last, kaheksa lapselast ning kindel veendumus, et kui tahta muutusi, tuleb ise asjal sarvist haarata. KKK ehk Karlova Kaitse Komitee

Agnes Joala perekond on Karlova südames, Salme tänaval elanud alates 1970. aastast. Maja päriti vanaonult, kes selle 1932. aastal ostis. Agnesel on olemas leping, mille kohaselt on krunt 1914. aastal Karlova mõsnikult 100 aastaks kasutada saadud. Kahe aasta pärast saaks see aeg täis. 1970ndate lõpus oli asi naljast kaugel – Tartu linn planeeris Sõpruse silla ehitust ning plaanide kohaselt oleks silla läbimurre viinud otse läbi Karlova. See tähendanuks paljude Karlova puitmajade hävitamist. Päris nii hulluks asjad siiski ei läinud, aga kirves püsis pea kohal edasi. 1980ndate lõpus otsustasidki ärksamad Karlova elanikud oma õiguste kaitseks luua Karlova Kaitse Komitee. „Eks tol ajal oli igasuguste ühenduste ja komiteede loomine väga populaarne. Vabaduse hingus oli õhus ja kõik tahtsid midagi ära teha,“ räägib Andres 1989. aastast. „Mõtted tegi teoks Dagmar Matiisen, kes ühel õhtul lihtsalt teatas, et tema on nüüd Õpetajate Seminaris saali kinni pannud ja tuleks see asi ikka ära teha.“ Andrese sõnul ei pääsetud tol ajal poliitikast üle ega ümber. „Ka seal saalis tekkis hoobilt nö kaks poolt – heakorra tiib ja poliitiline tiib. Mina ütlesin, et niikaua, kui me ei saa olla kindlad, mis Karlovast üldse edasi saab, ei ole mõtet heakorrast rääkida. Puid istutama ja teid pühkima hakkan mina alles siis, kui on selge, et mu maja ja maa peale mõnd korrusmaja ei tule,“ meenutab Andres. KKK asutamiskoosolek tõi saali rahvast puupüsti täis. Andres valiti esimeheks, Dagmar pandi protokollima, isegi põhikiri saadi valmis. Algatus oli piisavalt jõuline, kontakt saadi ka Eesti Komiteega ja sealt lubati samuti õlg alla panna. „Ametlikult registreerida KKK-d aga ei jõutudki, vahepeal tulid uued ajad,“ räägib Andres. „Midagi jõuti siiski ära teha ja tegijaks oli just see heakorra tiib. Korrastati parke ja muud sellist.“ Organiseerimine tundub Joalatel üldse veres olevat. Lisaks Karlova Kaitse

Komiteele olid nad ka Tartu Pereliidu joodikuid ümber – osteti üles nende suure asutajaliikmed. See ühendus toimib täna- üürivõlaga korterid ja pakuti siis Karlova seni, nüüd juba hoopis teiste inimestega. puumajadesse asenduspinnad. Aga neid „Minu jaoks oli see tohutu üksteiseleid- on praeguseks vähemaks jäänud. Nüüd mine,“ räägib Agnes. „Eestlased ikka ju on nooremad inimesed tasapisi hakanud vaatavad viltu, kui uuesti siia kolima, kellelgi on üle kahe „Teised inimesed kasvatavad värskelt renoveerilapse. Pereliitu aga tud majad tõmbakogunes superselts- aias juurvilja – meie oleme vad väikeste lastega kond – haritud ini- oma aias aga põhiliselt lapsi peresid ligi,“ räägib mesed, palju oli kasvatanud. Ja päris hästi Agnes ning lisab, et Tartu ülikooli töö- kasvavad, tuleb tunnistada!“ peredega koos tuleb tajaid, kõigil peres üha enam juurde ka neli, viis, mõnel kuus naerab Agnes. autosid ning varem last.“ nii mõnusad, pisut Vahepeal kuulus Andres Saarte Klu- boheemlaslikud aiad ja hoovid on asenbisse, mis koondas saartelt pärit tartlasi. dunud parklatega. Nüüd on nad „ainult“ Tartu MänguasjaAgnes tõdeb, et ega see detailplaneemuuseumi Sõprade Seltsi liikmed. Karlo- ringute kirves nende pea kohalt veel praeva Seltsis esindab Joalate dünastiat poeg gugi päriselt kadunud pole. Nende maja Tiit. Salme tänavas on tunnistatud väheväär„Viimasel paarikümnel aastal on tuslikuks, oma plaanidesse on linnaKarlova elanikkond muutunud. Mingil planeerijad maja ette joonistanud suurt ajal asustati siia massiliselt Annelinna maja tähistava kasti. „Eraomandust

9

muidugi ei puututa, aga ikkagi häirib see meid,“ arvab Andres, visates pilgu üle armsalt kulunud elamise ja suure, rohelusse uppuva aia, kus muuhulgas kasvab puu, mis õunte asemel kannab hoopis telefone. Aias kasvavad lapsed, mitte porgandid

Joalatel on seitse last. Täpsuse huvides tuleks nad kõik üles lugeda: Kaarel 31, Tiit 27, Mihkel 26, Sirje 24, Andres 22, Kersti 13 ja Kadri 10. Ise enda tööandja olla sobib suure pere vanematele hästi – töögraafik on vaba ja võimaldab oma aega planeerida. „Noorematele lastele oli see kooli minnes paras üllatus, et mitte kõigi laste vanemad ei lähegi uuesti magama, kui lapsed kooli saadetud,“ muigab Agnes. Koju elama ongi jäänud veel kaks viimast. Lasteaias pole ükski Joalate järglastest käinud, sest Agnes on põhimõtteliselt selle institutsiooni vastane. Kolm lastest läksid kodust otse teise klassi, ülejäänute koolitee algas tavapärasel viisil. Agnes on suure osa oma elust kodus ema olnud, Andres töötas Tartu Ülikoolis fotograafina. Seega pole ime, et kaks lastest, Tiit ja Sirje, isalt pildistamishuvi on pärinud. Andrese sõnul ongi Sirje, kunstnikunimega Sirla, nende pere ainus tõeliselt andekas fotograaf. Noor daam peab fotoblogi, kuhu juba mitmendat aastat postitab ühe mobiiltelefoniga tehtud pildi päevas. Blogi leiate aadressil: http://moblapildiblog.blogspot.com Sirje elab oma perega vanemate kõrvalmajas ja tema pisike tütar lippab üle hoovi ühelugu vanaisa-vanaema poole.

„Tuduriietes!“ muigab Agnes. „Ei tule tuduriietes!“ protesteerib tirts nördinult. Ka Tiidust (Poeg nr. 2, nagu Andres ütleb) on saanud kunstnik ja filmimees. „No ilmselt pole neil üldse kujutlusvõimet!“ kommenteerib Agnes pere ebatavaliselt kõrget kunstnike kontsentratsiooni. Ka teistest lastest on tublid inimesed saanud. Retsept? Ilmselt pingevaba ja inspireeriv kasvukeskkond. „Teised inimesed kasvatavad aias juurvilja – meie oleme oma aias aga põhiliselt lapsi kasvatanud. Ja päris hästi kasvavad, tuleb tunnistada!“ naerab Agnes. Lisab veel, et kuigi igal kevadel punt vapraid lumikellukesi nina mullast välja pistis, leidus majapidamises ka alati üks 2-3-aastane, kes need samasuguse järjekindlusega üles tiris. Ja nii juba viimased kolmkümmend aastat. „Meil oli see süsteem, et kevadel visati lapsed õue mängima ja sügisel korjati jälle tuppa,“ aasib ka Andres. „Ja õues tohib paljajalu käima hakata alates Andrese sünnipäevast!“ „Ehk siis alates 13. aprillist,“ poetab Agnes. Joalate integreeritud köökelutoa üks sein on pea kaetud kõikvõimalike medalite ja karikatega. „Kui on palju lapsi, siis koguneb ka palju kopsikuid,“ ütleb Andres.

Fotod: Anneli Miljan

Isetegemise rõõm

Kuna aias Joalad juurikaid ei kasvata, tuleb toidukraami mujalt muretseda. Kas siis turult või tuttavate aiapidajate varudest. Kaks korda nädalas käib Salme tänaval piimamees, kes lisaks korralikule maapiimale toob mõnikord ka vorsti, seeni, mune ja muud kraami kaasa. Liha ostetakse samuti talunikelt poole sea kaupa. Joalad pole just ökoinimesed, aga looduseusku on nad ometi. Agnes teeb kodus ise nii leiba kui jogurtit. „Mulle ei maitse kaubanduskeskustes müüdav petetud söök!“ „Vahel võib ju poeleiba ka süüa, aga ma ei tahaks kuidagi ka sinu tehtud leivast ilma jääda,“ vaatab Andres Agnese poole. Leivategemist harrastab suur osa Joalate sõpruskonnast, mis on väga kasulik, sest kui kogemata juhtud kogu juuretise leivateo sisse pistma, siis saab alati uue küsida. Nii on Agnese sõbranna Anu tehtud ürgjuuretis külakorda ringelnud juba pea viis aastat. Joalatel tundub kehtivat printsiip „tervislik ja puhas toit mõistliku hinnaga“. Agnese sõnul on meie ökopoodides müüdav kraam natuke liiga kallis. „See pole ju öko, kui toitu meile kuskilt kaugelt sisse tuuakse. Öko pole ka see, kui „trendiinimesed“ džiibiga ökopoodi mahetoitu ostma sõidavad.“ Agnesel on kindel plaan ka seebitegemine ette võtta. „Mul raamat juba on, mis see siis ära ei ole,“ arvab ta. Muidugi, kui majapidamise, töö, linnaasjadel silma peal hoidmise, laste ja lastelaste kõrvalt aega jääb.


10

Kirev

Kirev KARLOVA 11

KARLOVA

Kirju Karlovast I

INTERJÖÖRIMAALINGUd

Maarja Pärtna Eha tänavalt

Kristiina Ribelus Kristina Kurm Eha tänavalt

Paljude umbes sajandivanuste Ees-Karlova majade ja korterite lage või seina ehib krohvipinnale maalitud muster. Enamasti kujutab see mõnd taimemotiivi või geomeetrilist kombinatsiooni, mis jookseb horisontaalse vööna üle seina või raamistab lage. Harva tuleb ette keerukaid mitmevärvilisi šedöövreid, kuid omamoodi võluvad on ka lihtsa rombimustriga kitsad ported.

Ilmunud on ajakirja "Kireva Karlova" esimene erinumber, almanahhitüüpi tekstikogumik "Kirju Karlovast". Lõbusate oranžide kaante vahelt leiavad lugejad Karlovas elavate kirjanike ja kultuuritegelaste tekste, illustratsioonidena on kasutatud fotograafide ülesvõtteid nii linnaosa kaasajast kui ka minevikust. Kogumiku idee on sündinud kirjandusteadlase Mart Velskri artikli "Karlova kirjanduse põhijooned" (Keel ja Kirjandus 1/2010) taustal. Almanahhi sümboolseks avatekstiks on valitud Karlova mõisniku Faddei Bulgarini kiri sõbrale aastast 1830 (tõlkinud Mar t Velsker). Järgneb valik linnaosas elavate kirjanike loomingust - Ott Kiluski gooti stiilis luule, Sven Vabari kultusliku kuulsusega novell "Tänavakunstnikud" ning Lauri Pilteri mäluproosa-fragment "58 aastat ilma Riiata". Kultuuriajakirja "Müürileht" peatoimetaja Helen Tammemäe meenutab mikroajaloolist epohhi Eha tänaval, Indrek Grigor ja Peeter Krosmann ekstrapoleerivad humoorika nägemuse Karlova kunstielu tulevikust.

Fotoillustratsioonide eest täname järgmiseid autoreid: Kaarel Nurk, Sirla, Tiit Joala; lisaks ka tänud tänavakunstnik Edward von Lõngusele, kelle tööde fotojäädvustusi kogumiku lehekülgedel samuti näha saab. "Kirju Karlovast" kujundas Maris Kaskmann, keeletoimetas Triin Ploom, sisuga tegelesid Ahto Külvet, Jaan Malin ja Maarja Pärtna. Esitlus leiab aset Karlova Päevade raames kohvikus Anna Edasi pühapäeval, 20. mail kell kolm pärastlõunal. Kogumikku on võimalik sümboolse summa eest osta Anna Edasi kohvikust, Tartu Ülikooli raamatupoest, Y-galeriist ning Genklubist. Järgmise erinumbri ilmumist on oodata järgmise aastanumbri sees.

Sellised maalingud on ajalooliste interjööride võlu, mis Karlova miljööga hästi kokku sobib. Maalingud on osa pärandist ja aitavad meil mõista ja tunnetada kodukoha ja kodude (aja)lugu. Lisaks saab neid eksponeerida põneva aktsendina kodu sisekujunduses. Karlova Selts on alates 2011. aasta sügisest proovinud saada ülevaadet Tartus ja eelkõige Karlova linnaosas säilinud ajaloolistest interjöörimaalingutest. Maalingute seisukord on ebaühtlane – mõnes hoones on need kogu ulatuses hoolikalt restaureeritud (nt Villa Margaretha Tähe ja Väike-Tähe tänava nurgal), teisal on säilinud vaid väheseid fragmente. Vahel saab korteriomanik maalingutest teada alles siis, kui remondi käigus hilisemaid viimistluskihte eemaldama hakkab. Kui ajalooliste maalingute taastamine ja säilitamine täies ulatuses tundub tänapäevase sisustusstiiliga raskesti sobitatav, tuleks maalingud vähemalt hoolikalt kaardistada. Võimaluse korral võiks säilitada maalingute mustrikatkeid mõnes varjatud kohas, nt kardina või suurema mööbli taga. See annab tulevastele põlvedele võimaluse soovi korral hoone ajalugu eksponeerida ning säilinud katkete põhjal on ka maalingu taastamine tulevikus lihtsam. Projekti käigus said huvilised 2011. aasta sügisel kuulata Tartu Kunstikooli õppejõu Heli Tuksami loengut ajalooliste maalingute stiilidest ja motiividest, nende levikust Karlova interjöörides ja maalingute korrastamise võimalustest. Sellele järgnesid Kristiina Ribeluse (OÜ Tartu Restauraator) juhendatavad töötoad ühes Marta tänava korteris, kus õpiti maalingute restaureerimist alates krohvipinna ette valmistamisest kuni šabloonide valmistamise, värvide segamise ja maalingute seinale kandmiseni.

Sel kevadel töötati välja ankeet, millesse saab lühidalt märkida olulisemad andmed nii maalingu asukoha, omaduste kui ka seisukorra kohta. Suures osas saab ankeedi täitmisega hakkama ka vastavate teemadega varem mitte kokku puutunud inimene. Vaid värvitoonide määramisel peaks kindlasti restaureerimisspetsialisti appi kutsuma, sest selleks peaks kasutama spetsiaalset värvikaarti. Siiani oleme karlovlastelt teada saanud umbes kümnekonnas kodus olevatest seina- ja laemaalingutest. Võimalikult mitmekülgse ülevaate saamiseks palume neist aga märku anda kõigil, kes seda veel teinud pole. Nii saame kokku panna Karlova maalingute andmebaasi, mida saavad tulevikus kasutada nii asjaarmastajatest kodurenoveerijad kui ka uurijad jt erialaspetsialistid. Projekti „Tartlaste teadlikkuse suurendamine ja praktiliste oskuste edasiandmine ajalooliste interjöörimaalingute säilitamisest ja restaureerimisest“ toetab Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital.

Fotod: Maarja Pärtna

Fotod: Kristiina Ribelus


12

Kirev

Kirev KARLOVA 13

KARLOVA

Koolireform Karlovas "Me ei tohi kooli- ja ülikoolireforme jätta eriteadlaste kätte. See on Eesti ühiskonna keskne küsimus. See puudutab ühiskonna tulevikku tervikuna." Lennart Meri, 24. veebruaril 2001

Vastavalt Tartu linnavolikogu otsusele „Tartu linna munitsipaalüldhariduskoolide ümberkorraldamine“ korraldatakse ümber kahe Karlova linnaosas asuva kooli töö. Tartu Forseliuse Gümnaasium ja Tartu Karlova Gümnaasium jätkavad alates 1. septembrist 2013 põhikoolidena. See tähendab, et siinsetel põhikooli lõpetajatel tuleb valida üldkeskhariduse omandamiseks mõni teine gümnaasium või kutsekeskhariduse omandamiseks kutseõppeasutus. Alljärgnevalt on toodud mõned vaatenurgad koolireformile ja selle võimalikele mõjudele Karlovas.

Riho Raave, Marta tänava elanik, Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja:

Kui põhikoolide puhul me tõepoolest kasutame määratlust „elukohajärgne kool“, siis gümnaasiumide puhul ei ole see Tartu suuruses linnas mõeldav. Linn peab tagama elukohajärgses põhikoolis koha kõigile piirkonnas elavatele lastele, gümnaasiume aga ei komplekteerita õpilase elukohta arvestades. Olgem ausad, ega Forseliuse ja Karlova kooolid ei ole ka seni olnud elukohajärgsed gümnaasiumid, mõlema kooli gümnaasiumiastmes õpib vaid 1/3 neid õpilasi, kelle elukohaks on registreeritud Karlova linnaosa. Isiklikult on muidugi kahju, et Karlova Gümnaasiumist kaob gümnaasiumiaste ära, sest ka minu pereliikmed on olnud selle kooliga seotud. Tütar Solveig lõpetas Karlova Gümnaasiumi 1999. aastal ja poeg

Karl-August lõpetab sel aastal. karlovlase pilgu läbi, siis hindan seda Koolivõrgureformi läbiv idee on see, heaks. Linnaosale lähimad gümnaasiuet kõigil õpilastel oleks Tartu linna pii- mid asuvad kesklinnas, mistõttu ei tohiks res võrdsed võimalused kvaliteetse põhi- olla probleemiks üldkeskhariduse kätteja keskhariduse omandamiseks. Et meie saadavus. Tartu Kunstikool asub otse gümnaasiumid suudaksid pakkuda piisa- Karlova keskel ja Tartu kutseharidusvalt valikuid ja nõutavat kvaliteeti, peab keskus (või vähemalt suurem osa sellest) seal olema rohkem õpilasi. Ühe-kahe asub võrdlemisi lähedal. Kindel on see, paralleelklassiga gümet Karlova linnaossa naasiumides on nõutava jääb edaspidi kaks saavutamine tulevikus Koolivõrgureformi läbiv tugevat elukohajärgkeeruline, kuna ka riik- idee on see, et kõigil õpiset põhikooli. Karlolik rahastamine eeldab va koolis viljeletakse lastel oleks Tartu linna gümnaasiumide koonmuusikaõpetust edadamist suuremateks piires võrdsed võimalused si ning lisaväärtukoolideks. Tartusse jääb kvaliteetse põhi- ja keskseks on 1. septembrist tulevikus kuus munit- hariduse omandamiseks. 2013 tegutsema haksipaalgümnaasiumi, kav koorikool. Forkuhu kõigil Tartu põhiseliuse kool on hea, koolide lõpetajatel on võrdsed võimalused paraja suurusega lapsesõbralik kool, kus kandideerida. Gümnaasiumisse on siis- kõik tunnevad kõiki ja kus igaüks on oluki mõtet pürgida neil, kellel on piisavalt line. Pingutada tuleb nüüd selle nimel, et õpimotivatsiooni ja kes on kindlalt otsus- mõlema kooli tegevus vastaks rohkem tanud edasi õppida kõrgkoolis või kutse- kogukonna ootustele, et koolide ja koguõppeasutuses mõnel keskhariduse baasil konna vahel tehtaks tihedat koostööd igal õpitaval erialal. tasandil. Kui vaatan Tartu tulevast koolivõrku ja haridusteenuste kättesaadavust

Tuuli Ruus, Väike-Tähe tänava elanik, Tartu Karlova Gümnaasiumi vilistlane:

Arvan, et just Karlova Gümnaasium võiks praegusel kujul säilida. Sellel koolil on välja kujunenud väga konkreetne omanäolisus: Foto: Kaarel Nurk koorimuusika põhikoolist gümnaasiumi lõpuni ja tugev ajaloo suundumus gümnaasiumi tasemel. Mitmed Tartu linna esinduskooride (Tartu Poistekoor, Tartu neidudekoor Kurekell) lauljad tulevad valdavalt Karlova Gümnaasiumist. Esinduskooride kodukooliks olemist võimaldab see, et kõik muusikaklasside õpilased laulavad vastava vanuseastme kooris, saavad hääleseadet, õpivad mängima mõnel

Minu jaoks ei olegi niivõrd oluline, et see kool on just Karlovas, vaid see, et ka gümnaasiumiastmes võiks olla eristuvalt omanäolisi koole ja kõik gümnaasiumid ei peaks olema koguspektri ampluaaga– kõik suunad ja kõik võimalused valikaineteks. muusikainstrumendil, õpivad solfedzot ja muusikaajalugu. Minu jaoks ei olegi niivõrd oluline, et see kool on just Karlovas,

vaid see, et ka gümnaasiumiastmes võiks olla eristuvalt omanäolisi koole ja kõik gümnaasiumid ei peaks olema koguspektri ampluaaga – kõik suunad ja kõik võimalused valikaineteks. Kellele see on oluline, saab vastava kooli Tartus valida. Ma ei usu sellesse, et oleks võimalik Karlova kooli tugevused koos kooli meelsusega uude ühisgümnaasiumi üle kanda – see nägu on siiski konkreetses keskkonnas, konkreetsete õpetajate ja konkreetsete huvidega õpilaste poolt loodud ja oleks väga kahju, kui see ära lõhutakse.

Andres Siiman, Saekoja tänava elanik, Tartu Forseliuse Gümnaasiumi hoolekogu liige:

Eks ole igal ilma- , riigi- ja linnakodanikul oma arusaam, mida hariduseks ja sellega seotud süsteemiks pidada. Minu mõtlemine on ses võtmes veidi rikutud ning vaatenurk koolile ei ole seotud ainuüksi minu lapsevanemaks/ linnakodanikuks olemisega, vaid olen näpu andnud ka õpetajaametile ja selle lõhn on mul värskelt ninas. Koolivõrk – kas millegi püüdmiseks, või toestamiseks, või milleks kõigeks veel... Sõnal 'koolivärk' on semantiliselt vaat et isegi täpsem tähendus ja see sisaldab paslikku, kergelt avantüürlikku varjundit. Koolivärgi kava!? Tore oleks, kui iga laps võtab hommikul ranitsa selga, astub kodunt kaks sammu ja ongi koolis. Sellises koolis, kus on lahked ja mõistvad õpetajad, kus majas on ruumi jooksmiseks ja mängimiseks, kus laps tunneb ennast hästi ja turvaliselt ning tal on, kelle poole oma muredega pöörduda. Kõik koolid võiksid olla selles mõttes ühe ja samasuguse näoga, et ei tekiks lapsevanematel kihku vedada oma võsusid kilomeetrite taha „paremasse“ kooli. Haakub see nii uue õppekava

Need neli aastat tagasi Forseliuse Gümnaasiumis kooliteed alustanud lapsed peavad praeguse kava kohaselt gümnaasiumiharidust nõutama mõnes teises koolis

jätkusuutlikkuse ja keskkonnahariduse ajel tehtul ei ole omaksvõtu maiku juures. mõttega kui ka jutuga lapse sotsiaalsete Kaasava ja õpilasekeskse kooli alustõeks oskuste arendamisest. Erineva ühiskond- on ümbritsevate nägemine ning nendeliku taustaga noored inimesed üheskoos, ga arvestamine. Kui me loome lastele klassikaaslased on mänguseltsiliseks ka ette ühiskonnamuutuste protsesse läbi pärast tunde, maast käsu, siis ei ole meil madalast hooliv us põhjust oodata oma ümbritseva suhtes. Kool ei ole õppimise lastelt muid mõtteKool ei ole õppimise kohaks ainult lastele, laade. Kaasav kool kohaks ainult lastele, vaid ka laste emad ja isad tuleb, tahame seda või vaid ka laste emad ja võiksid oma pilku maailmitte. Koolis õpetame isad võiksid oma pilloovust ja demokraaku maailmale avarda- male avardada läbi selle, tiat, kodus aga teeme da läbi selle, millega millega tema võsu oma harjutusi iseseisvaks tema võsu oma noo- noorepõlve päevi ühes eluks autoritaarse riirepõlve päevi ühes toel. Skisomajas sisustab. Mis on see gimudeli majas sisustab. Mis on freenia. see sund, mis paneb sund, mis paneb täiskasLõpetan siinjuures täiskasvanud inime- vanud inimesi oma peas iroonia ja võtan oma si oma peas võrdle- võrdlema omavahel koole sõnad kokku. Väga ma omavahel koole ja tore oleks, kui Karloselle põhjal langetama ja selle põhjal langetama vas oleks kaks mõnusat otsuseid ühe või teise otsuseid ühe või teise põhikooli ja üks gümkooli sobivuse üle oma kooli sobivuse üle oma naasium. Väga tore oleks, kui kooli värk järeltulijatele? Sõbran- järeltulijatele? na soovitus, ajaloolitooks uued tuuled inine side prominentsete meste mõttelaadidesse. persoonidega, vanema soovunelm näha Väga tore oleks, kui võim loobuks sellise lapses kallakut ühe või teise ande suunas, pikalt tulevikku suunatud asja, nagu harisamasugususe põhimõte – ühe sotsiaal- dus, puhul rahalisest pragmaatikast. Väga se rühma indiviidide tõmme omasuguste tore oleks, kui kõik koolid meeldiksid poole? Tagajärjeks on ühiskondliku kihis- kõigile vanematele ja oma kodule lähetumise kandumine koolidesse, koolide dal olev kool veel kõige rohkem. Väga kihistumine. Koolivärgi idee on vaimus tore oleks, kui me teeksime ise neid asju, seotud sellise mõttelaadi muutmisega. mida me lastele õpetame. Oleks väga, Kas pole mõistlik? On küll, aga sunni väga tore, kui ... !

Foto: Tarmu Kurm Eha tänavalt


14

Kirev

Kirev KARLOVA 15

KARLOVA

Kolm olulist meeldetuletust

Karlovasse sobib rahulik liiklus

Erki Remmelkoor, Päästeamet, Lõuna päästekeskus Karlova Selts liige ja karlovlane Salme tänavalt

Ilmar Part Teguri tänavalt

Karlovas jalutades näeb tihti katkiseid korstnaid ning ohtlikke grillimiskohti. Suure puitasumi elanikel on igaühel suur vastutus tulega ümberkäimisel. Grilli ohutult

Kontrolli suitsuandurit

Grillimiskoha ohutu kaugus hoonest sõltub sellest, kas grillitakse eelvalmistatud söega või põletatakse puid söe saamiseks ise.

Õigesti paigaldatud ja töökorras suitsuandur on päästnud tulesurmast palju elusid. Patareitoitel suitsuandur sobib igale poole, välja arvatud köök, garaaž, saun ja vannituba. Oluline on aeg-ajalt kontrollida, kas suitsuandur on töövalmis. Selleks tuleb vajutada mõneks sekundiks alla testnupp, mille järel korras suitsuandur annab piiksuva helisignaali. Kui kontrollnupu vajutamisel helisignaali ei kostu, võib eeldada, et anduri patarei on tühjaks saanud. Patarei tühjenemisest annab seade märku üksikute piiksudega. Patareid on vaja vahetada keskmiselt korra aastas. Kindlasti tasub kaaluda kortermajja, eriti vanadesse puithoonetesse sellise tulekahjusignalisatsiooni süsteemi paigaldamist, kus süsteemi kuulub igast korterist vähemalt üks andur. Tulekahju puhul ühes korteris teavitab häiresignaal kõiki maja elanikke. Tule ja suitsu levik on üldjuhul väga kiire ning korterites üksikuna paiknevad tavalised suitsuandurid ei pruugi olla naabritele kuuldavad.

• Kui grillimisel kasutatakse eelvalmistatud grillsütt, on ohutuks kauguseks vähemalt 2 meetrit. Rõdu loetakse ehitise osaks ning söegrilli seal kasutada ei tohi. • Kui sütt valmistatakse küttepuude või muu põlevmaterjali põletamisel lahtise leegiga, on ohutuks kauguseks hoonest vähemalt 5 meetrit. Grillimisel tuleb jälgida samu ohutusnõudeid, mis lõkke tegemisel. Lõkke- või grillimiskoha vahetu ümbrus tuleb puhastada kuivanud taimestikust, okstest ning muust põlevmaterjalist. Lisaks on kasulik ümbritsev süttimisohtlik kuiv maapind veega märjaks teha ning lõkkekoht kivide või mineraalpinnasega piirata. Tuld on lubatud teha nõrga tuulega, mis liigutab ainult peenikesi puid, puuoksi ja –lehti (tuule kiirusel kuni 5,4 m/sek). Tugevama tuulega võivad hõõguvad sädemed kanduda kuni 200 meetri kaugusele. Soovitatavalt tuleks kasutada grille ja muid tooteid, kus sädemete ja tule levik on piiratud. Kõik grillahjud peavad kasutamise ajal olema pideva järelevalve all ning käepärast tuleb hoida esmased tulekustutusvahendid – liiv, vesi või pulberkustuti. Pärast grillahju kasutamist tuleb lasta kütusel täielikult ära põleda või põlevmaterjali jäägid veega kustutada.

Kevad on parim aeg kütteseadmete kontrolliks

Mõeldes kodusoojusele ja korrastades soojaseadmed kevadsuvel, saab olla kindel, et mõne kuu pärast ootamatult saabuvale talvele võib muretumalt vastu minna. Regulaarne korstna puhastamine on vajalik tuleohutuse tagamiseks ning aitab kokku hoida talviseid küttekulusid. Aastaringselt kasutuses olevaid kütteseadmeid ja lõõre tuleb puhastada kaks korda aastas, hooajaliselt – sügisest kevadeni – kasutatavaid seadmeid üks kord aastas. Olenevalt küttematerjalist või kütteseadme eripäradest võib tekkida vajadus tihedamaks hoolduseks. Näiteks regulaarselt kasutatava saunaahju lõõre tuleks puhastada vähemalt kaks korda aastas. Mida parem on korstnas ja küttekoldes tõmme, seda intensiivsem on põlemine ning tekib vähem tahma ja pigi suitsukanali seintele. Suitsulõõridesse Foto: Päästeamet ladestunud pigi muudab need

Tänavad moodustavad olulise osa avalikust linnaruumist. Eriti Karlovas, kus on vähe parke ja avalikke haljasalasid.

tuleohtlikuks ning vähendab küttekolde kasutusiga, suurendab soojakadu ja küttekulu. Eramaja omanik võib oma maja korstna(d) ise puhastada, kuid igal viiendal aastal peab korstna puhastama ja kütteseadmete ohutust kontrollima kutseline korstnapühkija. Mitmepereelamute omanikel on kohustus kasutada ainult kutselise korstnapühkija teenust. Väljaõppinud spetsialist tagab töö kvaliteedi ning annab kütteseadme puhastamise ja kontrollimise kohta akti. Korstnapühkijad soovitavad korstnaid puhastada just peale kütteperioodi lõppu, sest siis ei ole pigi lõõrides jõudnud kõvaks kuivada ja korstnapühkijate ootejärjekorrad lühemad, kui enne kütteperioodi algust. Tahmapõleng puhastamata korstnas lõhub kütteseadet. Turvalise kütmise eelduseks on lisaks korstnalõõride puhastamisele kogu kütteseadme hooldamine. Vajalik on seadmete seisukorra kontrollimine, et need ei oleks pragunenud ja seega tuleohtlikud. Tahmaluugid peavad olema korralikult suletud ja hästi kinnitatud. Tänapäevase korstnapühkija varustusse kuulub ka spetsiaalne kaamera, mille abil pisimadki probleemid lõõride kaudu üles leitakse. Kütteseadmete olukorda oskab hinnata professionaalne pottsepp, kes vajadusel katkise seadme parandab. Kütteseadmete ohutusest saab rohkem teavet päästeteenistuse kodulehelt www.rescue.ee/1667. Päästeala infotelefonilt 1524 saab infot korstnapühkijate ja pottsepateenuste kohta. Samuti leiab piirkonna korstnapühkijate kontakte Eesti Korstnapühkijate Koja kodulehelt www. korsten.ee.

Ka esineb Karlovas olulisel määral transiitliiklust põhiliselt Ropka, Annelinna, kesklinna ja Vaksali suundadel. Transiidi liikumist läbi Karlova tuleks võimaluste piires vähendada ja suunata ümber linna magistraaltänavatele.

Linna elutänavatel liigutakse ühest kohast Liigume kergelt Karlovas teise, käiakse jalutamas kahe- ja neljajalgsete sõpradega, vesteldakse naabri- Sel kevadel küsisid Karlova Selts, Eesti tega, mängitakse, joostakse, sõidetakse Maastikuarhitektide Liit, MTÜ Eesti jalgrattaga, rulaga, rulluiskudega jne. Rohelise Liikumine ja Tartu LinnavalitKuivõrd me neid tegevusi teha saame ja sus karlovlaste arvamust Karlova liiklutahame ja kui hästi me end oma kodu ümb- se kohta. Viidi läbi ka tänavate audit, kus ruse tänavatel tunneme, sõltub tänava- paluti inimestel kaardistada probleemseid ruumi kvaliteedist – mürast, turvali- ja ebameeldivaid kohti oma igapäevassusest, haljastusest, tel liikumisteedel või kasutatava ruumi hul- Maikuu keskpaigas on kodutänaval. gast, tänavakatte iseKüsitluse ja audioodata Tähe tänava liikloomust jne. Seda ti tulemuste põhjal on keskkonda mõjutavad luse muutmist kahesuuna- korraldajatel kavas teha olulisel määral parki- liseks lõigus Õnne tn kuni linnavalitsusele konkvad ja sõitvad mootor- Pargi tn. reetseid ettepanekuid sõidukid, sest nende Karlova tänavaruumi liiklus on linnatänaja liikluskorralduse vatel kõige suurem müra- ja ohuallikas ja parandamiseks, et muuta Karlova veelgi parkimine hõivab tänavaruumist suure paremaks ja sõbralikumaks kohaks, kus elada, õppida ja töötada. osa. Kui Tartu linnas on enamuses eluTähe tänaval muudetakse liiklus rajoonides jalakäijate ja jalgratturite täies ulatuses kahesuunaliseks ohutuse kaalutlustel liikust rahustatud ja kehtestatud 30 km/h kiirusepiirangud, Maikuu keskpaigas on oodata Tähe tänasiis Karlovas täna veel piirkiirust alan- va liikluse muutmist kahesuunaliseks lõidatud ei ole ja mootorsõidukite reaalsed gus Õnne tn kuni Pargi tn. sõidukiirused on Karlova elutänavatel Selline liikluskorralduse muudatus kohati lubamatult suured. peaks olema positiivse mõjuga Karlova

Foto: Juhan Voolaid Võru ja Kastani nurgalt

liiklus-, majandus- bv ja elukeskkonnale. Liikluskoormus Tähe tänaval küll tõenäoliselt pisut kasvab, aga seevastu ilmselt kahaneb teistel lähedal asetsevatel väiksematel Karlova elutänavatel, mille kaudu liiklejad praegu peavad tiirutama. Positiivsena saab vaadelda seda, et kahesuunaline liikumine küllaltki kitsastel sõiduradadel toob sõidukiirused sellel lõigul kindlasti alla. Madalamad sõidukiirused soodustavad jalgrattaga liiklemist ja jalgsi käimist, sest vähemkaitstud liiklejad tunnevad end turvalisemalt ning ka müra ja heitgaasid tänaval vähenevad. Olukorda oleks võimalik veelgi parandada, kui piirkiirust sellel lõigul vähendada 30 km/h peale. Tihedam liiklemine Karlova peatänaval toob tõenäoliselt juurde kliente ka sealsetele kaubandus- ja teenindusettevõttetele.

Kommentaar

Aili Saluveer, Tähe tänava elanik: Kindlasti tähendab Tähe tänava täies pikkuses kahesuunaliseks muutmine ka Karlova liikluskoormuse, müra ja tolmu hulga suurenemist, mis muudab meie praegu suhteliselt rahuliku elukeskkonna vähem meeldivaks. Keegi pole selgitanud, miks on üldse vaja praegust liikluskorraldust muuta, eriti ilma suurema aruteluta. Arvan, et kavandatav muudatus teeb küll lihtsamaks mõnede kohalike autoomanike elu, kuid toob kindlasti juurde soovimatut transiiti, autosid, kes praeguse liikluskorralduse puhul siia ei kipu. Liikluskorralduse muudatusega kaasnevad ka parkimispiirangud Tähe tänaval päevasel ajal. Näiteks meie hoovis ei ole parkimiseks piisavalt ruumi - kortereid on kokku 16, kuid õuele mahub vaid 5 autot, ülejäänud perede autod pargivad tänava ääres. Kaugeltki kõik inimesed ei käi autoga iga päev tööl, kuhu peaks nad auto parkima päeval? Teistes Tähe tänava lõikudes ei ole päevast parkimist piiratud - miks siis siin peaks teisiti olema? Eelmisel aastal Karlova Seltsi listis toimunud diskussioonis jäi kõlama mõte, et kahesuunaliseks võiks liikluse teha siis, kui piiratakse kiirus 30 km-ni tunnis. Samuti see, et kohalikud ei peaks kannatama ja kõige olulisemaks peeti jalgratastele kahesuunalise liikluse lubamist. Jalgratturitele parema liikluskorralduse tagamise poolt olen igal juhul. Minu ettepanek oleks lubada kahesuunaline liiklus ainult juhul, kui kiirus piiratakse 30 km-ni tunnis ja parkimine lubatakse ühel tänavapoolel (parkimispiiranguid juurde ei tekiks).


16

Kirev

Kirev KARLOVA 17

KARLOVA

Ühe Karlova kringli saaga

Vabariigi President Anna Edasis

Ahto Külvet Õnne-Salme nurgalt

Ahto Külvet Õnne-Salme nurgalt

Seda, et Anna Edasi kohvikule kingiti vasest kringel, teavad paljud tänu selle kinkimisele ja kadumisele osaks saanud laialdasele meediakajstusele. Oma silmaga on seda kahjuks näinud vähesed. Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et seltskond karlovlasi soovis Anna Edasi kohvikule kringli kinkida. Mitte küpsetatud kringli, sellega saab kohvik ise ületamatult hakkama, vaid „vanakooli“ vasest kringli, millega on kohvikuid Tartus ja mujal juba aastasadu tähistanud. Kringli valmistamisel võeti eeskuju enne II maailmasõda praeguse Villa Margaretha hoone küljes rippunud kringlist. Kohrutatud vaskplekist kringel on 60 cm läbimõõduga ja seda hoiab seina küljes juugendstiilis sepis. Kringli ja sepise autoriks on Karlova sepp Väino Niitvägi Eha tänavalt. Kringli valmimiseks korraldati korjandus ja koguti nädalaga vajaminevad 500 eurot karlovlaste ja Karlova sõprade käest. Ligi 40 eraisikust annetaja nimed on graveeritud kringli sisse paigutatud vaskplaadile. 30. augustil avatigi Anna Edasi kohviku sissepääsu kaunistav sepistatud kringel. Vaid poolteist nädalat hiljem, öösel vastu 11. septembrit, varastati Tähe 20 maja küljest seal rippunud kringel. Karlova Selts ja Anna Edasi kohvik panid välja 200 euro suuruse vaevatasu kringli leidjale või inimesele,

kellelt saadud info viib kringli asukoha leidmise või varaste tabamiseni. Paari päeva pärast oli põhjust vaevatasu välja maksta, kuna üks noor mees tõi kringli kohvikusse tagasi. Et kringel oli varguse käigus kannatada saanud, vajas see sepa hoolt ja hellust. Vabariigi Presidendi külaskäigu ajaks, 25. novembril, oli kringel oma kohal tagasi. Aga juba aasta viimasel päeval oli kellegi kuri käsi kringli kaasa viinud. Seekord sai kohvik kringli siiski ilmavaevatasuta tagasi. Hetkel on kringel Anna Edasi kohvikus klaveri peal. Millal kringel taas kohvikut väljaspoolt kaunistama hakkab, ei oska kohviku peremees Silver Urbas veel öelda. Loodetavasti veel selle aasta jooksul. Ilmselt tuleb kringli asukohta muuta, et see kurjamitele nii kättesaadav poleks. Igakordne kringli parandamine ja ülesriputamine on endaga kaasa toonud kulutusi ja kohvikurahvas soovib, et kringel kaunistaks kohvikut senisest oluliselt kauem.

25. november 2011 oli Karlovale ja Karlova Seltsile tähtis ja tegus päev. Tartu ja Tartumaa kodanikeühenduste konverentsil valiti Silver Urbas üheks aasta vabakondlaseks. Konverentsil esindas Karlova Seltsi kui aktiivset Tartumaa ühendust Edgar Kaare teemal „Karlova Seltsi roll Karlova linnaosa ruumilises planeerimises“. Samal päeval lõunatas Anna Edasi kohvikus Vabariigi President koos kaaskonnaga. Lõunalauaseltsilisteks olid Tartu vabakondlased (fotol vasakult) Madle Lippus – Uue Maailma Seltsi juhatuse liige, presidendi vabakonna nõunik; Ahto Külvet – Karlova Seltsi juhatuse esimees; Helen Tammemäe – Müürilehe toimetaja; Toomas Hendrik Ilves – Eesti Vabariigi President; Birjo ja Silver Urbas – Anna Edasi kohviku pere ja Karlova Seltsi asutajaliikmed; Erki Remmelkoor – Karlova Seltsi juhatuse liige; Aliis Liin – Supilinna Seltsi liigeja Mart Hiob – Supilinna Seltsi esimees.

Foto: Jassu Hertsmann Vaba tänavalt

Talgud säästva renoveerimise infokeskuses 5. ja 6. mai talgutöödega kohaliku omaalgatuse programmi toetusel algasid ettevalmistused säästva renoveerimise infokeskuse (SRIK) hoone korrastamiseks aadressil Aleksandri tn 41. Lisaks SRIK-i liikmetele lõid töödes kaasa paljud tublid karlovlased ja restaureerimistudengid TTÜ Tartu kolledžist. Suve jooksul loodetakse asendada suurem osa pehkinud seinapalkidest tugeva kandejõuga, eelistatavalt taaskasutusest pärineva palkmaterjaliga. Maja juures on tulemas mitmeid koolitusi nii tudengitele kui ka kõigile renoveerimishuvilistele. Kes soovib hoone taastamistöödes kaasa lüüa või keskuse valmimist toetada, võtke ühendust säästva renoveerimise infokeskusega e-posti aadressil tartu@srik.ee või telefonil 53 315 313

Foto: Sille Annuk


18

Kirev

Kirev KARLOVA 19

KARLOVA

Lihtne keeksitainas Anna Edasi kohviku perenaine Birjo Urbas On üks keeksitaigna retsept, millest saab teha häid koogipõhju, keekse ja muffineid.

Maist maini. Karlova Seltsi kroonika Suvi

• Perehommik Anna Edasi kohvikus Maila Umda, pabermajade ja lastega • Anna Edasile kingitakse vasest kringel, ettevõtmist toetavad ligikaudu 40 peamiselt eraisikust kohviku sõpra Karlovast ja kaugemalt Sügis

Foto: Andres Keil

Taignas on kõiki koostisosi võrdselt: 200 gr võid, 200 gr suhkrut, 200 gr muna (keskmine muna kaalub 50 gr), 200 gr nisujahu, vajadusel ka 0,5 tl soola ja 1 tl küpsetuspulbrit. Kõigepealt vahusta või ilusaks valgeks vahuks. Lisa sool ja suhkur, vahusta niikaua, kuni suhkur on täiesti sulanud, et see kõik muutuks kreemvahuks. Sinna vahusta sisse muna, siis sega õrnalt sisse sõelutud nisujahu koos küpsetuspulbriga. Seejärel ei tohi segu enam vahustada, sest õrn munavõivaht peab ilusti säilima. Sellest tainast sobib teha nii kohupiimakattega kooke kui ka õhulise põhjaga marjakooke, samuti muffineid ja keeksi. Kohupiimakoogi jaoks võib taigna katta kohupiimaseguga, milles on 1 kg kohupiima segatud 2 muna, suhkru ja vanillisuhkruga. Kohupiimakatte või marjade peale võib panna ka taignapuru: jahu 500 gr, võid 250 gr, suhkrut 250 gr, küpsetuspulbrit 2 tl, soola 0,5 tl. Näppida ained segamini, kuni moodustub puru. Keeksina saab seda tainast küpsetada keeksi- või leivavormis, keeksitaignale võib juurde segada kuivatatud marju, rosinaid vms. Kirju keeksi saab nii, kui segad poolele taignale juurde kakaopulbri ja tuhksuhkru. Küpsetades muffineid, võib taignale juurde segada näiteks rabarberitükke või marju. Enne taigna valamist küpsetusplaadile kata plaat küpsetuspaberiga (või määri küpsetusvorm rasvainega). Küpsetustemperatuur võiks olla pigem madal, 150-175 kraadi. Plaadikoogina küpsetades kulub aega umbes 20-30 minutit (olenevalt koogi kõrgusest), muffinivormides küpsetades umbes 15-20 minutit. Keeksivormis võiks see tainas küpseda rahulikul kuumusel isegi umbes tund kuni poolteist.

• “Anna ära andja” Anna Edasis, oma luulet loevad Mehis Heinsaar, Liis Koger ja Ott Kilusk • Aruka kütmise koolitus Karlova arvukatele ahjupidajatele • Isadepäev Anna Edasis Tartu Linnaraamatukogu vahvate nukunäitlejatega • “Salapärasest lillenäppajast” räägib Mika Keränen • Loengud ja töötoad Karlova majade ajaloolistest seina- ja laemaalingutest ning nende taastamisest koostöös SRIKiga • Kirjandusõhtu “Edasiandja” Anna Edasis: Piret Bristol, Talvo Pabut ja Helena Läks • Filmiõhtu, „Uus maailma“ tutvustab režissöör Jaan Tootsen • Tartumaa kodanikeühenduste konverentsil peab seltsi liige Edgar Kaare ettekande "Karlova Seltsi roll Tartu linna ruumilises planeerimises" ning seltsi asutajaliige Silver Urbas oli nominent aasta vabakondlaste tunnustamisüritusel • Külla tuleb Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves koos abikaasa ja Tartu vabakondlastega, lõunatatakse Anna Edasi kohvikus Talv

• Selts kujundab seisukohad seoses Lina tänava detailplaneeringuga ning teeb ettepanekuid „Tartu linna arengukava aastani 2030“ muutmiseks ja täiendamiseks • Kringli kadumise ja leidmise saaga ühendab kogukonda • Selts saab uue ja uhke kodulehe, aitäh Edicy Eesti tiim! Kevad

• Läti urbanistidele tutvustatakse Karlova teemaplaneeringu tugevusi ja nõrkusi, kus mujal kui Karlovas • Tartu Loomemajandukeskuse maja taasavamine, keskus tänab seltsi toetuse eest Kalevi 17 maja renoveerimisel ja uuele elule aitamisel • Supilinna päevadele sõidetakse ühiselt ja ratastega • Küsitlus ja tänavate audit leidmaks võimalusi Karlova uulitsate paremaks ja ohutumaks muutmiseks • Talgud Tartu Loomemajanduskeskuse õuealal ja Aleksandri tn 41 krundil ja majas • Jätkub Karlova interjöörimaalingute kaardistamine koostöös SRIKi ja Hea Maja poega • Konkurss "Karlova ehe" Karlovas korda tehtud hoonete või uusehitiste leidmiseks ja tunnustamiseks • Ilmub kirjanduslik almanahh “Kirju Karlovast “ • Jälle Karlova päevad käes! Täname kõiki tegusaid ja tublisid seltsilisi, häid partereid ja panustajaid! Ootame kõiki Karlova sõpru kaasa lööma nõu ja jõuga ning järgmisi tegemisi kujundama ja ellu viima!


20 Kirev KARLOVA KARLOVA PäeVAde KAVA

14.—20. mai 2012 Esmaspäev, 14. mai, planeeringute päev

11:00 18.00—21.00

Lastehommik Karlova-Ropka raamatukogus, Tehase 16, II korrus Karlova planeeringute seminar, Tartu Kunstikoolis, Eha tn 41, II korrus, ruum nr 219

Teisipäev, 15. mai, filmi- ja nostalgiapäev

11:00 16.00—17.30 17.30—21.30 18.00—22.00

Lastehommik Karlova-Ropka raamatukogus, Tehase 16, II korrus Anne Noortekeskuse töötuba, Tartu Loomemajanduskeskuses (Kalevi 13) Eesti filmide õhtu (PIMIK), Tartu Loomemajanduskeskuses (Kalevi 17) Restoran „Kasekese“ nostalgiaõhtu, Anna Edasi kohvikus (Tähe 20)

Kolmapäev, 16. mai, kirjanduspäev

17.00—19.00 18.00 19.30—23.00

Kokkame koos: Soome rahvustoit, Lille Maja noortetuba, Lille 9 Ringkäik „Kirjanduslik Karlova“, Anna Edasi kohvikus (Tähe 20) Eharoosa kirjandusõhtu, Eha 31 aias

Neljapäev, 17. mai, kunsti- ja muusikapäev

16.30—18.30 18.00 18.00—23.00

Lasteaed Karoliine perepäev “Hoian ja hoolin!”, Lasteaed Karoliine õuealal, Kesk 6 Avatud uksed Tartu Kunstikoolis, Tartu Kunstikool, Eha 41 Muusikaõhtu aias, Tolstoi 3 aias

Reede, 18. mai, roheline keskkond

17.00

Soovitused Karlova koduaia heakorrastamise kavandamisek s, Tartu Loomemajanduskeskuse hoovis (Kalevi 13) Lauajalgpalliturniir Lille Majas, Lille 9, noortetuba Rattaekskursioon “Karlova aiad” ja “Karlova Ehe”, algus Kalevi 13 eest

17.00—19.00 18.00 18.00

Pr ak tilin e aianduslik tö ötub a ja t algud p e o p lat si ko r r as t amis ek s Tartu Loomemajanduskeskusehoovis (Kalevi 13) Ta i m s e t e matkatoitude valmistamine ja söömine Tartu Loomemajanduskeskuse hoovis (Kalevi 13)

20.00 Laupäev, 19. mai, karlova päev

11:30 12:00—17:00 18:00

Rongkäik. Algus Sõpruse silla juurest Peoplats Tartu Loomemajanduskeskuse pargialal, Kalevi 13 taga Kontsert Salemi Kirikus, Kalevi 76

Pühapäev, 20. mai, perepäev

11.00

Laste- ja perehommik, Anna Edasi kohvikus Tähe 20

KARLOVA PäeV

17:00 mail kell 12:00— Laupäeval, 19.emaja nduskeskuse pargialal (Kalevi 13 taga) Tartu Loom

Rongkäik

Melu peoplatsil

Algus kell 11:30 Sõpruse silla juurest Emajõe kaldal. KÕIK ON OODATUD! Tervitame puhkpilliorkestriga jõge mööda saabuvaid sõpru Supilinnast, liigume Jõe, Tolstoi, Tähe, Pargi ja Kalevi tänavat mööda peoplatsile. Võta kaasa sõber, pasun ja lipp ning osale toredal jalutuskäigul läbi Karlova! Põnevad õpitoad ja meelelahutus nii suurtele kui ka väikestele: Tartu Eksperimentaalne Jalgrattatehas · Näomaalingud ja õhupalliloomad · Legorobotid ja kosmoseklubi Aardejaht Rakett 96 · Pilliproovimiskoda · Mõistatuste korv · Traditsiooniliste värvide ja maalingutrafarettide valmistamine · Mõõkade valmistamine ja seltside vaheline mõõklemisturniir · Päästeameti infopunkt ja pesueht korstnapühkija · Maali- ja joonistusstuudio · Linoollõige · Paberkottide meisterdamine · Sportmäng Neppaus · Jaan Luulur Malini "Nimelauluke" · „Kergelt liikuv Karlova“ · Keskkonnainfotelk · Tutvustatakse Karlova Seltsi tegemisi, Kireva Karlova värsket numbrit ja kuulutatakse välja Karlova Ehe võitjad

Laat

Lavaprogramm

Suvi on kohe käes ja tunned, et Sul on liiga palju asju? Tahaksid oma käsitööd, küpsetisi ja muud põnevat kraami teistega jagada? Siis tule karlovlaste laadale müüma!

Tartu 1. Muusikakooli puhkpilliorkester Tartu mudilaste kontsertkoor „Viisiterakesed“ Tartu Erakooli laululapsed Naisrahvatantsurühm „Tantsutera“ Lasteaed Karoliine lapsed Muusikakoja pillimängijad ja lauljad Arsise Kellade Kooli täiendõppe ansamblid Tartu Forseliuse Gümnaasiumi näiteringi lühietendus Tähe Noorteklubi tantsulised etteasted Signe Hansoni kvartett Karlova Gümnaasiumi bänd “Hüdrofiil” Prägnantne Brigaad

Laudade broneerimine ja lisainfo: Urve Miller, urve_m@hotmail.com tel. 53300839 Suur aitäh kõigile toetajatele, koostööpartneritele, esinejatele ja vabatahtlikele, kes on andnud oma panuse Karlova Päevade toimumiseks! Kirev Karlova: väljaandja Karlova Selts Toimetus: Kristina Kurm, Ahto Külvet

Kujundus: Maris Kaskmann Esikaanefoto: Madis Katz Eha tänavalt Trükk: Paar

Toetajad: Tartu Kultuurkapital Tartu Linnavalitsus Anna Edasi kohvik

Kirev Karlova 2012  

karlova linnaosast

Kirev Karlova 2012  

karlova linnaosast

Advertisement