huvitav lahendus
Eelajalugu Samuel Stephens Kistler (1900–1975) oli Ameerika teadlane ja keemiainsener, kes on eelkõige tuntud aerogeelide leiutajana. Ta oli inspireeritud ülekriitilise aine fenomenist ja uuris seda innukalt. Täpne
tas geeli vesiklaasi happelisel kondensatsioonil, reaktsioonil, mis on tuntud juba 17. sajandist. Aerogeeliks kuivatas ta selle ülekriitilises alkoholis, meetodil, mis on ohtlik ja kallis. Tema äri selles vallas ei saatnud edu ja ta sulges selle 1970. a paiku.
1980. aastatel leidsid tuumafüüsikud aerogeeli näol puuduva lüli murdumisnäitajate spektris, milles seni oli tühimik 1,2 (klaasid ja vedelikud) ja 1,001 (gaasid) vahel. leiutuskäik on teadmata, aga liigub legend, et Kistler võistles Charles Learnediga selles, kes suudab tõestada, et geel on lahustumatu ainete struktuur. Selleks tuli eraldada tahke osis geelist ilma struktuuri rikkumata. 1931 avaldas ta oma tulemused ajakirjas Nature (vol 127, lk 741) pealkirjaga “Coherent Expanded Aerogels and Jellies”. Kistler rajas ka oma väikese tööstuse pulbrilise aerogeeli tootmiseks. Ta valmis-
Materjal olekski vajunud unustusse, kui poleks tehtud uut leidu.
Kaasaeg 1970. aastate paiku sai prof Stanislaus Teichner (Universite Claud Bernard Lyonis, Prantsusmaa) valitsuselt tellimuse uurida raketikütuste talletamist poorsetes materjalides. Olemasolev Kistleri meetod oli liiga kohmakas sellise uurimuse jaoks
39
ja nii tuligi üks professori assistentidest mõttele valmistada geeli alkoksiidist, meetodil, mis on tänini kasutusel paljude oksiidsete geelide saamiseks. Sellel meetodil on mitmed eelised: puhtus, kõrgem kvaliteet, parem kontroll omaduste üle, laiemad võimalused, kergem valmistamisviis. Leiutis vallandas uute uuringute ja populaarsuse laine aerogeelide vallas. 1980. aastatel leidsid tuumafüüsikud aerogeeli näol puuduva lüli murdumisnäitajate spektris, milles seni oli tühimik 1,2 (klaasid ja vedelikud) ja 1,001 (gaasid) vahel. Kombineerides erinevaid gaase aero geelidega, saadi soovitud murdumisnäitajaga keskkondi kogu vahemikus 1,2 kuni 1,001-ni. See võimaldas ehitada Tšerenkovi kiirgureid, detekteerimaks kindla energiaga osakesi. TASSO detektor DASYs, Hamburgis, kasutab 1,7 m³ ja CERN 1 m³ aerogeeli, mis on valmistatud Lundi ülikoolis Rootsis. Seal kasutati ülekriitilise metanooli
Uuendasime hiljuti RS-Online. Nüüdsest eestikeelse kodulehe kaudu on paaripäevase tarneajaga saadaval ligi 300 000 toodet! Tule vaata kohe!
www.rsestonia.com Registreeru ja telli, sest nüüd anname sinule 8% soodustust kuni 30.detsembrini 2009! 9/2009 (17) YEInternational AS on RS Components Ltd volitatud edasimüüja Eesti Vabariigis.