5050
insEnERikutsE insEnERikutsE
kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee
majanduskasv 100 aastat tagasi:
TIHENEVAD INSENERIDE READ 1896 läks Postimees jaan tõnissoni kätte. uus toimetaja hakkas lehe ümber koondama haritlasi. Peagi alustas Postimees võitlust baltisaksa majandusliku ja eesõigusliku ülemvõimu vastu, õhutades rahvast ühistegevusele. tallinnas oli uue rahvusliku meelelaadi kandja konstantin Pätsi toimetatud teataja, kus tartu aatelisusele seati vastu elulähedasem maailmakäsitlus. kahe lehe vahel käis äge sõnasõda.
VAHUR MÄGI, tehnikaloolane
K
a koolihariduse suhtes läksid vaated lahku. Teataja ilmumine tähendas murrangut meie avalikus elus, põhjustades iseäranis Põhja-Eestis omalaadse ärkamismeeleolu, ja nihutas Tallinna arvestatavaks poliitiliseks keskuseks siiani trooninud Tartu kõrval. Teataja ringkondade suurim saavutus oli eestlaste võit Tallinna volikogu valimistel 1904. aasta lõpul. Muutused linna juhtkonna rahvuslikus koosseisus ahvatlesid eesti haritlasi aina arvukamalt Tallinna elama asuma, eriti tehnikainimesi. Linna gaasivabriku ja veevärgi etteotsa sai Konrad Mauritz, elektrijaama ehituse tehniliseks juhiks Evald Maltenek, Wiegandi masinatehases asus tööle Aleksander Bürger, hilisem teenekas Tallinna trammiliikluse arendaja. Nad kõik olid inseneriteadmisi õppinud Riias.
1919 tuli Estonia kontserdisaalis kokku Eesti asutav kogu, krediidiühisuse hoone seinte vahel sündis Eesti Pank.
Varasemast rohkem ilmus eestikeelset teadus- ja tehnikakirjandust. Avati raamatupoode, eesti raamatuid kogusid Õpetatud Eesti Selts, Eesti Kirjameeste Selts ja Eesti Üliõpilaste Selts. Kirjameeste Seltsi eestikeelsete raamatute kogu läks Eesti Üliõpilaste Seltsi kätte, Oskar Kallase ettepanekul võeti sihiks soetada täielik kogu eesti raamatutest. Viimane anti hiljem üle Eesti Rahva muuseumile ja sellest sai alus rahvuslikule arhiivraamatukogule.
Esimene avalik maksuta raamatukogu avati tallinna Lai valik tehnikakirjandust käsiraamatute ja monograafiate näol arhitektuuri ja ehituse, mäeasjanduse, metallurgia, keemilise ja mehaanilise tehnoloogia, toiduainete töötlemise, hüdrotehnika, laevasõidu, raudtee jm kohta leidus Tartu ülikooli raamatukogus, samuti käis sinna arvukalt tehnikaajakirju. Esimesena avas 1907 maksuta avaliku raamatukogu Tallinna linnavalitsus, kuhu muu kõrval hangiti käsiraamatuid ja üldteoseid tehnika kõikidelt aladelt. Raamatute esmase valiku tegi Peterburi tehnoloogiainstituudi haridusega linnapea Voldemar Lenderi palvel keelemees Johannes Voldemar Veski. Eestimaa Rahvahariduse Seltsis asuti viimase eestvõttel koostama eesti raamatute süstemaatilist nimekirja; matemaatikat käsitleva kirjanduse läbitöötamise võttis enda peale Jaan Sarv, tehnika ja käsitöö Villem Vaher ja Theodor Ussisoo. Linnavalitsuse kulul asutati raamatukogud veel Pärnus ja Võrus. 1910 otsustas Tallinna krediidiühisus rahastada kaht selle aja mahukamat ehitist linnas, milleks olid krediidiühisuse hoone 3/2011 (31)
Jaani tänav 6 (praegu Pärnu mnt 10) ning Estonia teatri- ja kontserdimaja. Kavandatud ehitusmaht kokku moodustas 1,5 mln rubla, kuid palju keerukam kui lahendada rahamuresid oli murda võimumeeste vastuseisu. Kuberner Izmail Korostovets ei tahtnud eestlastele kuidagi andestada, et mõlema hoone ehituskavad telliti Soomest. Tööde korraldamise võttis enda peale Karl Ipsberg. Teda oli võimatu kõrvale tõrjuda, pikaajaline tegevus kõrge ametnikuna raudteede rajamisel Siberis ja Kesk-Venemaal oli talle andnud suure inseneritöö, aga ka võimudega suhtlemise kogemuse. Ta rinnal särasid Püha Anna ja Püha Stanislavi ordenid, tähistamaks teeneid Vene riigi asjade edendamisel. Kui kuberner kuulis, et Ipsberg hakkab krediidiühisuse pangamaja ja teatrit ehitama, ei varjanud ta oma pettumust, kuulutades, et sedavõrd tühise asja pärast poleks küll tasunud Eestisse tulla. Ehitiste valmides said neist otsemaid Tallinna silmapaistvamad esindushooned. 1919 tuli Estonia kontserdisaalis kokku Eesti Asutav Kogu, krediidiühisuse hoone seinte vahel sündis Eesti Pank.
kirjanduse selts edendas eestikeelset oskussõnavara Kindlasti peegeldub nendes muutustes kõige muu kõrval Eesti ühiskondliku mõtte teisenemine ja küpsemine kõnealusel ajajärgul. Kaasaaitavalt mõjus rahvuslikule tõusule 1905.^1907. aasta revolutsioon. Silma hakkab mitmesuguste kultuuriühenduste tegevuse hoogustumine vabamas poliitilises õhustikus. Eesti Kirjanduse Seltsi loomine oli määrava tähendusega kogu rahvuskultuuri edasise käekäigu seisukohalt, märkides rahvuse vaimset iseseisvumist. Usku ettevõtmise õnnestumisse lisas teadmine, et samal ajal pühitseti Pildid: REPRO