Page 1

Meie puhas loodus toob Hiina tudengid Eestisse? “Eestlastel on nõrk arusaam sellest, kuidas Hiina ja teiste Aasia riikide noored edu, tulevikku, toodet ja selle kvaliteeti tunnetavad. Arusaam, mis eestlastel turundamisest on, või see, mida arvab Eestist Soome-Rootsi spaaturist, on hoopis teistsugune kui Aasias. Me ei saa oma euroopalikku nägemust otse Hiinasse üle kanda,” selgitab TTÜ prorektor Alar Kolk.

LK 22

Julge pealehakkamine on rohkem kui pool võitu!

Eesti logistikutel ees suur tööpõld

“Me räägime e-valimistest ja muudest riiki hõlmavatest lahendustest, mis Eestis töötavad. Nendest võiks saada maailmas uus standard. Mitte, et me tasahilju räägime, et meil siin Eestis on sellised asjad, äkki te tahate endale ka, vaid peaksime selja sirgu lööma ja ütlema: “Teeme nüüd kõik nii!” Ma arvan, et nendel kahel käitumisel on suur vahe,” leiab “Teeme Ära!” eestvedaja Rainer Nõlvak.

“Meie ettekujutus sellest, et Eestil on maailmas väikse ja tubli riigi maine, mis aitab meil logistikavaldkonda lihtsalt turundada, osutus ekslikuks. Endalegi üllatuseks tõdesime reisidel kaugematesse riikidesse, et Eestist ei teata peaaegu midagi. Rääkimata meie sadamatest, terminalidest ja raudteest ning nende eelistest. Alustada tuli päris algusest – asukoha ja majanduskliima tutvustamisest,” sõnas logistikaklastri juht Andres Valgerist.

LK 14

LK 11

2013

Eesti Tuntuks

MAJANDUS

KULTUUR

HARIDUS

TURISM

Riigi parim bränd on oma maa üle uhke kodanik INTERVJUU

K

ommunikatsiooniekspert Raul Rebane on veendunud, et oma lugu tuleb riikidel endal luua ja nad peavad seda ka järjepidevalt jutustama.

Kas riik peaks ennast turundama? Loomulikult. Tänapäeva maailmas on tõusnud täiesti omaette väärtuseks kiire identifitseerimine. See tähendab, et kuuldes mingit sõna, tekivad meis kohe kindlad assotsiatsioonid. Näiteks kui öeldakse Holland, siis isegi väheminformeeritud inimesed suudavad peast öelda 10–15 nime või asja (kanalid, tulbid, tuulikud, Van Gogh, jalgpall jne). Isegi väikese Islandi kohta osatakse öelda mitmesuguseid sõnu – geisrid, loodus, Björk, praegu ilmselt ka majanduskriis. Öeldes Montenegro, tekib sõnade ja nimedega juba suuri raskusi, kuigi riigi nimes endas peitub vihje mägisele maale. Olen testinud ja Baltimaad on selles asjas hädas. Kui Leedu puhul on veel osale inimestele märksõnaks korvpall, siis Läti kohta ei tulle kellelgi loe edasi

Eesti kui idee “Riik kipub olema midagi, mis elab peamiselt ideede maailmas. See on inimestevaheline kokkulepe ning kõik füüsiline – nagu arhitektuur, infrastruktuur või ka relvad, on selle kokkuleppe alam ja tuletis,” arvab Daniel Vaarik.

LK 5

Foto: Stanislav Moshkov PRESSHOUSE/SCANPIX

Muusika eksport ei ole õnnemäng “Kui mõelda mõne välismaise lemmikartisti peale, võib olla üpris kindel, et keegi on päris palju tööd teinud, et info artisti olemasolustki meieni jõuaks. Maailmas on tuhandeid uusi ja huvitavaid artiste. Vaid teatud hulk neist jõuab kõigepealt oma koduriigis suurema kuulajaskonnani ja veelgi väiksem hulk murrab riigi piiridest välja. Konkurents on tohutu,” rõhutab Tallinn Music Week’i korraldaja Helen Sildna.

LK 24


2

Eesti mainet kujundame me kõik JUHTKIRI Leitti Mändmets

EASi turundus- ja kommunikatsiooniüksuse direktor

M

õni aeg tagasi avalikustas tuntud konsultatsioonifirma FutureBrand oma 2012. aasta maailma riikide brände hindava uuringu tulemused. Uuring korraldati ligi 3600 ettevõtte ning paljude ekspertide ja reisihimuliste seas ning esimest korda koostati uuringu raames 15 tulevikuriigi brändide pingerida. Paljude jaoks üllatuslikult oli Eesti selles nimistus viiendal kohal. Või kas see peakski meile olema nii suur üllatus? Käesolevas lehes saavad sõna mitmesuguste eluvaldkondade inimesed. Kuid ühes on nad sarnased. Oma igapäevategevusega tutvustavad nad Eestis toimuvat nii laias maailmas kui ka Eestis. Nende lood aitavad mõista, mida Eesti maine tõstmiseks iga päev tehakse ning annavad ka hulga mõtteid, kuidas seda teha senisest veelgi paremini. Miks Eesti riigile head mainet ja tuntust üldse vaja on? Loomulikult on see tähtis Eesti ettevõtetele, et oma tooteid ja teenuseid edukamalt müüa, olgu siis Eesti maakohas välisturistidele majutust ja toitu pakkudes või Jaapanis palkmaju müües. Kuid majanduslik edu pole ainus põhjus. Eestlasi, nagu ka paljusid teisi väikerahvaid huvitab, mida laias maailmas meist arvatakse. Teame ju anekdooti eestlasest loomaaias, kes vaatab elevanti ja mõtleb “Huvitav, mida ta minust arvab?”. Sisimas soovime, et meil endil, meie lähikondlastel ja meie riigil läheks hästi. See on heas mõttes patriootlikkus. Uhkus iseenda, oma sõprade ja riigi üle. Mõnel hommikul lehti lugedes võib aga tekkida tunne, et mille üle meil õigupoolest uhkust tunda on? Skandaalid, pettused, kuriteod... Kui natukene mõelda, leiab aga kümme, sada või rohkemgi põhjust, miks Eesti on eriline. Me oleme oma loomult põhjamaised ja tagasihoidlikud, karmis kliimas kasvanud. Jutukus pole kindlasti esimene märksõna, mida eestlasega seostatakse. Seetõttu pole välismaal endast ja oma riigi tugevustest rääkimine meile nii loomuomane kui itaallasele või ameeriklasele. Kuid endast rääkida on vaja, sest keegi teine Eesti kiitmise rasket tööd meie eest ära ei tee. Et seda kiitmise tööd lihtsamaks teha, oleme kokku kogunud ja süstematiseerinud hulga infot, fakte ja lugusid, kuidas võiks Eestist rääkida. Need aitavad nii vahetusõpilast, kes peab oma külalisperes Eestit tutvustama, tähtsal konverentsil esinevat tippjuhti kui ka turismitalu peretütart väliskülalistega suhelda. Siit lehest leiab palju põnevaid lugusid ja fakte, veel rohkem on neid aga veebilehel brand.estonia.eu. Kindlasti on teil kõigil oma mõtteid ja tähelepanekuid, mida Eesti tutvustamisega seoses tasub esile tuua.Turunduskontseptsioon on ju diskussiooni alus, mitte lõplik tõde. Seetõttu olete kõik teretulnud Facebooki lehele „Teeme Eesti tuntuks“.

suurt midagi meelde, isegi jätkub eestlastel mitte. Kui riik on inimese jaoks tundmatu objekt, siis enamik inimesi ei viitsi õppida, mis objekt see selline on. Aga kui sa töötad pidevalt ja professionaalselt oma pildi loomise nimel, on võimalik saavutada suurt edu ja see hakkab aja jooksul mõjutama kõike – ettevõtlust, turismi, haridust, kultuuri. Kiiresti on lähenemas uus infokeskkond, mida kutsutakse maailmaks ilma uudisteta. See tähendab, et järsult väheneb huvi ümbritseva vastu ja paljud elavad teadmata, mis nende ümber toimub. Suur osa infot maailma kohta võetakse vastu brändi, freimi või formaadina ja kes oma brändipositsiooni näiteks aastaks 2020 sisse ei võta, peab hiljem kulutama väga palju, nii raha kui ka intellektuaalset kapitali. Ja sellest ei pruugi enam abi olla. Müütiline dominant, sümboli tasandil tunnistamine, on eriti efektiivne info liikumise meetod, sest ta sisaldab rohkem informatsiooni kui tekst. Gallia kukk, Pekingi part või Soome sisu võimaldavad pärast mõne sõna kuulmist kirjutada kas või raamatu. See ei tule kergelt, nõuab aastaid, professionaalsust ja õnne. Kõige olulisem on see, et selle tähtsust mõistetaks. Kes riigi kuvandi ja reputatsiooniga tegelema peaks? Riigi bränd on kokkulepe, rahvuslik kokkulepe. Me oleme ju kokku leppinud, millised on meie lipp, hümn, rahvariided, meie pühad kohad ja tekstid. Need tekitavad ühistunde ja selle tunde ajendil me üritame seda kõike ka teistega jagada. Lippu üritatakse näidata nii palju kui vähegi võimalik, näiteks sportlased jooksevad olümpiamängudel võidu järel auringe. Tegelik loosung peaks olema „Ennast kiitmast ma ei väsi.“ Ja see käib loomulikult oma riigi kohta. See ei ole poliitiku või eliidi asi, see on kõigi asi. Mulle meeldib see maa, mulle meeldib see rahvas, ma olen selle maa patrioot, siis sellest nähtusest kõrvalejääjaid ei ole. See on rahvuslik suurprojekt ja kui me tunneme selle riigi üle uhkust, siis sellega peab tegelema igaüks. Kui ei tegele, on see kohe aru saada ja see mõjub kiiresti. Paljud ajavad segamini päevapoliitika ja oma maa, välismaal olles kurdavad, kui halb riik meil on. See on halvim reklaam, mida saab ette kujutada.

Loomulikult, kui inimesed nii tunnevad, siis pole midagi teha, eks siis tuleb otsida, kus on parem. Keegi peab seda projekti ju siiski ka juhtima. Jah, riigi bränd on küll kõikide kodanike asi, kuid keegi peab protsessi vedama, kuidagi peab see kokkulepe sündima. Millised on siin sinu kogemused? Paljudes riikides tegelevad sellega spetsiifilised organisatsioonid, kuid seda tööd tehakse ka riigiinstitutsioonides, samuti lepingute kaudu. Kasutusel on väga erinevad mudelid ja ühtset skeemi pole minu mee-

Pronksiöö järgne kübersõda Eesti vastu on üks paremaid asju, mis meiega on juhtunud. Oleksime viisakad, kui me oma Venemaa sõpradele selle kingituse eest endiselt viiksime Kalevi kommi ja Vana Tallinna likööri. lest välja kujunenud. Meil tegelevad sellega ka paljud, näiteks EAS. Kas praegu Eestil müütilist dominanti ei olegi? On küll. Eestil on tegelikult läinud hästi ja ma olen selle üle uhke. Kui proovida seda dominanti väljendada formaadi kujul, siis esimene sõna on „edukas“. Eestit on nimetatud ka Ida-Euroopa tiigriks, sest arvatakse, et Eesti on riik, kes on kriisidega hästi toime tulnud. Võib-olla kõige edukam üleminekuriik üldse, kes on 1991. aasta järel suutnud ennast mitte ainult normaliseerida, vaid paljudes valdkondades ka kehtestada. Teine sõna on nüüd kindlasti „e-riik“. Sellest sai tiigrihüppega meie oma suurprojekt juba 1990. aastate keskel ja see arenes kiiresti, kuni sai ootamatu ja uskumatult kiire välise arengutõuke. See oli loomulikult pronksiöö järgne kübersõda Eesti vastu ja see on üks paremaid asju, mis meiega on juhtunud. Oleksime viisa-

Head lugemist ja kaasamõtlemist!

Tellija: EAS Peatoimetaja: Erki Peegel Keeletoimetaja: Teele Kaldoja Kujundus: Der Tank Trükk: Printall AS Materjalide levitamist puudutavates küsimustes palun võtta ühendust brand@estonia.eu

kad, kui me oma Venemaa sõpradele selle kingituse eest endiselt viiksime Kalevi kommi ja Vana Tallinna likööri. Eesti strateegiline positsioon ja imago tähtsates sihtgruppides on viimase viie aastaga järsult muutunud, meid lükati modernsele arenguteele. Oleme väikeriigina selles peaaegu nagu suurriik, meil on siin uusi rahvusvahelisi kaitsestruktuure ja institutsioone. Küberkaitsest on kujunemas globaalne bränd, kus kümned Eesti eksperdid on tuntud rahvusvahelised tegijad, meie president aga ehk üks kõige tähtsamaid kõneisikuid üldse. Kuidas saab selle

Foto: Stanislav Moshkov PRESSHOUSE/SCANPIX

üle mitte uhke olla? Saab küll, aga see on siis juba kehva iseloomu küsimus. Nüüd peab seda lugu hoidma ja mitte laskma faasi, kus lugu on suurem kui asi ise. Minu ettekujutuses võiks kolmas sõna olla „laulurahvas“, sest see on meie omadus. Arenda omadusi, mitte iseärasusi, ütles juba Goethe. Kuid me ei saa laulurahva nimetusele veel kindlad olla, sest õhus on väike mõnus laulusõda Lätiga ja kui me midagi ei tee, siis võime selle ilma lahinguta kaotada. Kuigi meil on laulupeod ja laulev revolutsioon, siis kuuldavasti valmistuvad lätlased suurejooneliselt 2014. aasta Euroopa kultuuripealinna üritusteks, mis toovad Riiga uskumatu hulga rahvusvahelisi koore, kogu ürituse keskmeks on koorilaul. Meie jätsime selle võimaluse oma kultuuripealinna projektiga kasutamata, kõndisime näpp pihus mere kaldal ja oleme nüüd selgelt kaotamas initsiatiivi. Kui Youtube’i kirjutada „world biggest singing festival choir“, saame kümnest esimesest vastest viis Lätist ja ei ühtegi Eestist. Meie laulame, nemad räägivad sellest ka maailmale … Kui see ei häiri, siis polegi midagi teha, tuleb kunagi minna peegli ette ja sülitada endale näkku. „Laulev edukas e-riik“ on üks variant, võib olla ka teisi. Ida pool on aastaid meist räägitud kui väikesest tigedast natsiriigist ja kui selliste asjade vastu oma lugu ei tee, siis nad võivad hakata mõju avaldama. Juba avaldavadki. Arvesse tuleb võtta, et meil polegi vaja jõuda kõigini, vaid tegutseda sihtgruppides, enamik maailma elanikest, jumal tänatud, ei saa kunagi teada, et Eesti olemas on. Kui teaks, tähendaks, et siin on juhtunud mingi kole katastroof ja seda meile vaja pole. Üldbränd peaks ära ütlema, et Eesti on hea ja turvaline koht ja edasi tuleks see, mida ma siis siin Eestis näen. Keda huvitavad seenemetsad ja puutumatu loodus, keda huvitab Tallinna vanalinn, keda kõik muu, mis meil siin vaadata on. Eestis elab üle ühe miljoni inimese ja siia ei ole vaja 50 miljonit turisti.Tallinn ei ole Rooma ega Pariis. Meile on vaja mitmesuguseid kitsaid ja kvaliteetseid sihtgruppe – linnuvaatlejaid, purjetajaid, gurmaane jne. Nendeni jõudmine nõuab professionaalsust, vaja on sotsioloogilisi- ja turismianalüüse ning nende põhjal tuleb teha tarku otsuseid.


3 Mis sa arvad, milline on Eesti kuvand? Kas me oleme ikka veel endine Nõukogude liiduvabariik, Balti riik, Põhjamaade hulka kuuluv riik või segu nendest? Jällegi, kokkulepe on kõige alus. Lugesin kuskilt näidet rahvustoidu kohta, et ega jumala kontorist 150 aastat tagasi ei faksitud Itaaliasse pitsaretsepti, see ikka lepiti aja jooksul kokku. See on meie kokkulepe, kes me oleme – kas oleme endine Nõukogude Liit, mis minu hinnangul oleks erakordselt halb variant. Või oleme ajalooliselt, mentaalselt ja kultuuriliselt loomulik osa Põhjamaadest – Euroopa Põhjamaa või Põhjamaa Euroopa. Midagi selle kahe sõnaga seotuna. Ma tunnetan ajapikku teatud gruppides ka eurooplaseks olemise tähenduse tõusu, sest inimesed otsivad turvalist infovälja ja see on ikka Euroopa Liidus, mitte selles teises liidus. Selle tunde nimel võib palju ohverdada, Euroopa Liit on mulle kindlus, mitte lehm, keda tuleks vahetpidamata lüpsta. Kes viriseb, viriseb niikuinii kõige üle, sõltumata ajast, kohast ja riigikorrast. Põhjamaad on siiski maailmas üks dünaamilisemaid, haritumaid ja turvalisemaid piirkondi ning me võiksime olla osa sellest. Loodan, et olemegi. Tulles tagasi kokkuleppimise juurde. Sa rääkisid meedia nišistumisest – see toimub ju ka Eestis. Ka meil suhtlevad eri infogrupid üksteisega järjest vähem ja nad omavadki ju erinevat infot. Kes vaatab Tallinna Televisiooni, kes loeb Postimeest. Tundub, et kokkuleppimine muutub järjest keerulisemaks? Kommunikatsioon peab muutuma professionaalsemaks, tuntust enam lihtsalt osta ei saa, isegi mitte väga suure raha eest. Mitmed firmad on selle kogemuse juba kätte saanud ja otsivad uusi lahendusi. Olukord on praegu veel üsna hea, võrreldes sellega, mis kümne aasta pärast võib juhtuda. Praegu on veel lihtne kokku leppida. Siin ootavad meid muidugi ka uued ohud. Kui inimesed järjest rohkem grupistuvad ja netistuvad, siis muutuvad nad väga manipuleeritavaks. Sellest räägitakse veel vähe, sest inimesed usuvad, et nad on väga targad ja neile see jama ei mõju. „Sa ei mõista, et oled rünnatud ja ei mõista, et oled kaotanud“, see infooperatsioonide algtõde kehtib iga päevaga üha rohkem. Me otsime kaitset

Minu arvates on võimalik, et Venemaaga kujunevad meil välja samasugused suhted, nagu meil olid vene ajal Soomega. See tähendab, et ametlik ja riiklik retoorika on üks, isikutevaheline suhtlemine aga hoopis teine. Eesti positiivne lugu liigub Venemaal väiksemates siseringides ja infogruppides üha hoogsamalt, seda näitavad ka turisminumbrid. Eestil tasub olla valmis aina suuremate turismigruppide vastuvõtuks. Tegu võib tõesti olla n-ö kahesuunalise liiklusega – üleval puhuvad täiesti teised tuuled kui all. Sellist sündmuste käiku ei tasuks ju karta. See on Eesti jaoks ju pigem võimalus? Mida siin ikka karta. Ma toon näite – minu arvates on meie spaadel ja terviseasutustel hea võimalus pakkuda oma teenuseid nii Venemaa kui ka Ukraina turistidele, kust inimesed põgenevad kuuma kliima käest ära meie septembri jahedusse. Info pole lihtsalt veel piisavalt levinud. Kuidas riigi turundust mõjutavad väga tuntud inimesed? Näiteks sportlased ja lauljad? Olümpiamängude turundusraha on teised riigid 120 aasta jooksul võimsalt kinni maksnud, osa sellest saame ka meie, just võidu tähenduse kujul. Olümpiamängud on üks väheseid kohti, kus Eesti inimene võib pääseda tippu ilma lisavalikuteta. Näiteks G8 ega G20 hulka ju Eesti riiki ei võeta, enne toimuvad mingid valikud. Sama on ka muudes eluvaldkondades, näiteks äris – ei piisa, et sa väga tubli oled. Spordis aga, kui oled väga tubli, võidki olla maailmas esimene. Ja selle tähendus on suur ja see aina suureneb. Täpselt samuti on kultuuris. Kui on olemas üks muusikatäht, ülemaailmne staar, siis tema tähendus rahvuslikule eneseuhkusele ja riigi brändile võib olla uskumatult suur. Võtame näiteks Islandi ja Björki või Rootsi ja ABBA. Kas sportlaste esinemiste peamine mõju on rahvusliku eneseuhkuse tõus või nad turundavad riiki ka väljaspoole? Palju me ikka näiteks Läti olümpiavõitjatest teame. Kergejõustikusõbrad teavad Namiibiat Frankie Fredericksi kaudu ja Mosambiik seostub neile Maria Mutolaga ja ega me sealt midagi muud

Usun, et Eesti kultuurilised arhetüübid nagu Tammsaare, Luts ja Liiv, keda me tunneme juba alateadlikult ja kes kanduvad edasi põlvest-põlve, mõjutavad meid aina tugevamani. ja see on jällegi seotud suhtlemise, ühistunde ja usuga, et tähtsa ja vajaliku info edastamine hakkab toimuma järjest rohkem rituaalide, tseremooniate ja ürituste kaudu. Kogu kommunikatsiooni ja valikute mõjutamise vahendite kompleks muutub järjest keerulisemaks. Kultuurilised sisendid muutuvad järjest mõjusamaks. Usun, et Eesti kultuurilised arhetüübid nagu Tammsaare, Luts ja Liiv, keda me tunneme juba alateadlikult ja kes kanduvad edasi põlvest-põlve, mõjutavad meid aina tugevamani. Kuigi enamik inimesi ei ole Tammsaaret lugenud, mõjutab ta meie käitumist ikka. Kuidas Eesti riigi turundus peaks suhestuma Venemaaga? Ühtepidi on Venemaa riiklik kommunikatsioon olnud viimasel kümnel – viieteistkümnel aastal Eesti suhtes pigem ründav ja neile on olnud Eesti edu pinnuks silmas. Teisalt on ja jääb Venemaa meie naabriks ning Peterburi koos ümbritseva regiooniga on väga suure potentsiaaliga ala nii turismi, äri kui ka hariduse jaoks ning tal on olnud ka ajalooliselt väga oluline koht Eesti kultuuri arengut silmas pidades.

suurt ei teagi. Need tippsportlased tekitavad assotsiatsioone – kui sealt riigist tuleb nii kõva sportlane, siis järelikult on riik ka tubli. Tegelikkusega ei pruugi sel muidugi mingit seost olla, kuid esmane positiivne tähelepanu tekib. Pekingi olümpial valis Reuters Gerd Kanteri jooksu Eesti lipuga kogu olümpia kümne kõige emotsionaalsema hetke hulka ning see info levis üle kogu maailma. Arvo Pärdi mõju väiksemates, aga väga mõjukates sihtgruppides on ju ülisuur, tema panus eesti kujundisse on hindamatu. Kokkuvõtteks? Oma lugu on olemas kõigil: kultuuritähel, sportlasel, aga eelkõige ka tavalisel inimesel. Peamine ongi tavalise inimese uhkus. Kui me hindame, austame ja armastame seda maad ja oleme selle üle uhked, siis me loome ise üha uusi brände. Kas külale, vallale või riigile. Riigi kõige võimsam bränd ei ole mitte objekt, vaid uhke inimene. Raul Rebasega vestles Erki Peegel

Kuidas Eestist sai üleöö üks maailma juhtivaid elektriautode riike Jarmo Tuisk KredExi elektromobiilsuse programmi juht

K

ui kaks aastat tagasi algasid läbirääkimised Mitsubishi Corporationiga saastekvootide müügitehinguks, ei ajanud Eesti taga maa-

Hüpe tundmatusse Elektromobiilsuse programmi ELMO käivitumisel 2011. aasta kevadel seisime silmitsi olukorraga, kus meil tuli hakata tulevikku ise looma, sest nappis kogemust, kuidas elektriautode tulekuks vajalikke tingimusi luua. Eesti olukord oli unikaalne ka seetõttu, et programm tuli ellu viia väga lühikese ajaga, otsused tuli teha käigu pealt. Lisauuringuteks aega ei olnud, tegutseda tuli kohe. Üks põhimõtteline otsus oli, et laadimisvõrgustik rajatakse ühe suure ning keskselt juhitud projektina. Senised Euroopa kogemused näitasid, et mittekeskse ja toetuste kaudu kogu riiki katva võrgustiku rajamine võtab palju aega, seda on raske juhtida ning lõpuks päädib see ühildamatute süsteemide ja segadusega. Teiseks sai otsustatud, et me ei osta ainult laadijaid, vaid ka opereerimisteenuse. Laadimisvõrgu hanke võitjaks osutusid rahvusvahelised suurkontsernid ABB ja G4S ning Eesti oma tehnoloogia-

Registreeritud elektriautode absoluutarvu järgi oleme juba praegu maailmas seitsmendal kohal ning elektriautode osakaalu põhjal Norra järel teised. ilmakuulsust ega number üheks saamist. Selleks hetkeks olid elektriautod olnud rahvusvaheliselt kuum teema juba mõnda aega ning mitmed riigid olid välja kuulutanud ambitsioonika elektrisõidukitele ülemineku plaani. Meie eesmärk oli kasutada unikaalset võimalust ning teha selles vallas nii palju, kui suudame. Esmalt tundus päris hullumeelse ideena teha Eestis midagi, mis uuenduslikult oleks võrreldav ehk Tiigrihüppe programmi algusega 15 aasta eest.

loe edasi


4 ettevõte Now! Innovations. Kõik Jätkub ELMO partnerid näevad programmis põnevat väljakutset, mida ettevõtte arendamiseks kasutada. ABB kontsern on tootnud väga professionaalse videoklipi, mis unikaalse laadimisvõrgu kõrval tutvustab maailmas jõulise sõnumiga ka Eestit kui uuendusmeelset riiki. Murdes müüte Eksivad need, kes usuvad, et naftast läbiimbunud transpordisektoris radikaalsete uuenduste elluviimine on kui mööda punast vaipa jalutamine. Inimeste hirm uue tehnoloogia ees on mõistetav. Samuti on arusaadav, et esimese põlvkonna elektriautod ei vasta veel rahva ootustele – areng vajab aega, katsetamist ja tarbijate tagasisidet. Ometi on liikvel ka palju müüte, mis toituvad eelkõige teadmatusest. Eestis on levinud müüt, et elektriautot ei saa talvel külma ilmaga kasutada või et ta ei lähe kunagi soojaks. Esimene talv elektriautodega kinnitas, et sisepõlemismootoritega sõidukitel on probleeme märkimisväärselt rohkem kui elektriautodel. Endalegi üllatusena on Eesti saanud lisaülesande murda tüüpilisi müüte. Samas annab see meile võimaluse olla rahvusvaheliselt nähtavad. Eesti elektriautode programmi üks nurgakivi on uskumine, et toetades nõudluse kaudu turgu, anname oma panuse elektriautode globaalsesse arengusse. Tänapäevase auto masstootmine tähendab väga keerulise tarneahela juhtimist ja see on majanduslikult tasuv vaid väga suurte koguste puhul. Kui elektriautodele ei teki piisavalt turgu, on väga keeruline neid toota konkurentsivõimelise hinnaga. Muidugi ei suuna Eesti maailma autotööstust, kuid meie tarbijal on poes võimalik valida automudeleid, mida nii mitmeski naaberriigis teha ei saa. Eesti ostis saastekvootide eest sotsiaaltöötajatele üle viiesaja elektriauto, mis on ilmsesti üks suuremaid ühekordseid oste kogu maailmas. Toetuste eest soetati veel sada elektriautot, seega on meie elektriautode turg üks maailma suurimaid. Registreeritud elektriautode absoluutarvu järgi oleme juba praegu maailmas seitsmendal kohal ning elektriautode osakaalu põhjal Norra järel teised. See näitab ühest küljest Eesti uuenduslikkust, kuid teisest küljest seda, et ka globaalselt on elektriautode turg alles tekkimas. Ja meie oleme selle turu sünnikohale ikka väga lähedal. Elektriautode projektil on head eeldused kasvada suuremaks kui tegelikkus. Peale tänavatel nähtavate autode ja laadijate analüüsib Tallinna tehnikaülikool teaduslikult elektriautode kasutuskogemust, koostöös Mitsubishi Corporationiga otsitakse valdkondi, kus Eesti võiks olla praegu veel tundmatu tulevikutehnoloogia testmaa. Kõik need teemad annavad Eestile võimaluse olla kiiresti arenevas valdkonnas esimeste seas. Paari aasta pärast võiksime ju rääkida lausa elektriautodega vähem või rohkem seotud äriklastrist, millist mujal ei leidu? Kui ütleme, et oleme IT-riik, kus mudilasedki oskavad programmeerida, siis kümne aasta pärast võime ilmselt öelda, et oleme e-transpordi riik, kus autoga sõitmine on säästlik, roheline, turvaline ning nutikas, meie ülikoolidel ja ettevõtetel on unikaalne kompetents ning konkurentsieelised.

Koostöö ait suuremaks t ARVAMUS Martin Hirvoja

EASi juhatuse liige

T

änapäeva maailmas konkureerivad riigid omavahel paljudes valdkondades. Nad konkureerivad kvaliteetsete investeeringute ja nutika tööjõu pärast. Kõik riigid soovivad endale võimalikult palju turiste ning korraldada väärikaid suurüritusi nagu olümpiamängud või jalgpalli MM. Miks? Põhjus on lihtne - see toetab riikide arengut, eelkõige majandusarengut. Et rahvusvaheliselt silma paista ja positiivselt meelde jääda, tuleb aktiivselt ja järjepidevalt tegeleda enda tutvustamisega. Ei tasu loota, et keegi teine selle töö meie eest ära teeb. Eesti on väike riik piiratud ressurssidega ning seetõttu pole suured kampaaniad CNNis või Financial Times’is meie jaoks mõistlik valik. Vaja on tegutseda nutikamalt. Tuleks tutvustada järjepidevalt oma ärikeskkonna tegelikke tugevusi, mis üksikuna võttes polegi võib-olla nii erilised, kuid ühise komplektina teevad Eesti unikaalseks. Unikaalseks äri tegemise kohaks kogu maailmas. Minu arvates saame me lähiaastatel rõhutada nelja väga tugevat argumenti. Arenev Põhjamaa Eesti on üks kiiremini arenevaid Põhjamaa riike. Me oleme lahutamatu osa Euroopa kõige kvaliteetsemast ja progressiivsemast kultuuri- ja majanduspiirkonnast. Põhjamaisust on näha meie väljanägemises, disainis ja temperamendis. Eesti on arvestatav arendus-, teenuse- ja tootmisplatvorm rahvusvahelistele teadusmahukatele ettevõtetele nagu Skype, Ericsson, ABB, Statoil. Euroopa Liidu piiririigina on meil ka kõrgeltarenenud taristu, mis võimaldab efektiivselt liigutada kaupu, raha, teadmisi ja inimesi ida-lääne ja põhja-lõuna teljel. Nutikad inimesed Nutikad ja ausad inimesed võimaldavad pakkuda ka kõige keerukamaid ja suurt usaldust nõudvaid finantsteenuseid. Eesti inimeste haridustase on ühtlaselt kõrge, nad oskavad suhelda mitmetes võõrkeeltes ning on oma tegemistes nutikad. Eestis on kõrgharidust omandatud alates 17. sajandist ja juba 1897. aastal oskas 91,2% Eesti elanikest lugeda. Seetõttu pole ime, et Eesti on keskmiselt haridustasemelt endist viisi üks silmapaistvamaid riike Euroopas. Me saame aru, mida meile räägitakse ja oskame vastu öelda. Eesti on üks vähestest ajalooliselt Inglismaaga mitte seotud maadest, kus inglise keele arusaajate määr on selgelt üle 50% elanikkonnast. Eestimaa on üks hõredamini asustatud kohti maailmas. Siinsed inimesed on tasakaalukad, ausad ja töökad, kes küll palju ei räägi,

kuid kes peavad lubadusi. See tuleb meie järjepidevast kultuurist, mis on tasapisi küpsenud 10 000 siin elatud aasta jooksul. Eestis on lihtne äri teha Eesti lihtne maksusüsteem, toimiv seadusandlus

Eesti riigil on erakordselt madal riigivõlg, me kuulume eurotsooni, meil on madal korruptsiooniindeks ja samuti paindlikud tööturu regulatsioonid. Eesti regulaatorid ja riigiametnikud on uuele investorile kiiremaks ja kättesaadavamaks partneriks kui paljudes teistes Euroopa Liidu riikides.

Eesti on üks kiiremini arenevaid Põhjamaa riike. Me oleme lahutamatu osa Euroopa kõige kvaliteetsemast ja progressiivsemast kultuuri-ja majanduspiirkonnast. ja läbipaistev riigivalitsemine loob igale investorile soodsa tegutsemiskeskkonna. Eestil on hea positsioon majandusvabaduse indeksis ja ease of doing business-reitingus, välisinvestorite usaldust näitab otseinvesteeringute kõrge tase per capita.

Nendega on lihtne inglise keeles suhelda. Eestis on eraomand püha ja puutumatu ning kõiki ettevõtjaid koheldakse võrdselt. Kuna me oleme turumahtudelt tagasihoidlikud, siis meil puudub otsene vajadus oma turuosalisi tehislikult kaitsta. Võrrel-


5

tab Eesti teha

Foto: Foto: Jürg Samel

des oma teiste Põhjamaade naabritega oleme me kuluefektiivsemad ja otsustes kiiremad. Tehnoloogiasõbralik ühiskond Eestis on mugav äri teha, sest infosüsteemid teenivad inimeste huve ning muudavad elu kiireks ja turvaliseks. Eesti on Euroopa üks võimsamaid startup-riike. Siin on nii NATO küberkaitsekeskuse kui ka Euroopa Liidu IT-agentuuri kodu. Eesti on maailmas esirinnas e-lahenduste kasutamisel. 2011. aastal andsid Eesti kodanikud parlamendivalimistel 25% hääli e-keskkonnas, üle 90% elanikest täidab oma tuludeklaratsioone ning teeb igapäevaseid pangatehinguid internetis. Me oskame kasutada (info)tehnoloogiat, et luua endale käepärane taristu, mis meie rahva pisut introvertse olemusega sobiks. Skype on hea alternatiiv naabriga rääkimiseks, kui õues on lumetorm. ID-kaart võimaldab ajada asju panga ning riigiga ka seal, kus lähim pank või riigiasutus on kilomeetrite kaugusel. Lairibainternet ja tasuta wifi on Eestis inimõigus, mitte privileeg. Need Eesti majanduskeskkonna tugevused

loovad hea baasi tegelikuks turundus-ja müügitegevuseks. Eesti majanduskeskkonna järjepideva turundamise ja müügiga peavad tegelema nii eri riigiinstitutsioonid kui ka ettevõtjad. Ja see töö käib, on käinud juba aastaid. Aeg-ajalt tasub lihtsalt korra mõelda, kas kiirelt muutuvas maailmas saaks midagi veelgi nutikamalt ja tõhusamalt teha. Seda enam, et Eesti eksportivate ettevõtete üks peamisi nõrkusi mitmete uuringute andmetel on just ärikontaktide vähesus välisturgudel ning ebapiisav oskus neid kontakte luua. Ehk siis nõrkused on müük ja turundus, võime võrgustikke üles ehitada. Samad oskused on kriitilised edutegurid, et leida uusi välisinvestoreid ja neid Eestisse meelitada. EAS plaanib lähitulevikus mitmeid samme, et ettevõtjaid rahvusvahelistes müügi- ja turundustegevustes aidata.Valmimas on mugavalt kasutatav n-ö tööriistakast – ühtse ülesehitusega praktlilised müügitoetusmaterjalid koos soovituste ja selgitustega, kuidas neid nutikalt kasutada. Need sisaldavad nii videosid, multimeedia presentatsioone, fotopanka, faktikogumikku kui ka palju muud kasulikku. Ning mis väga oluline – need on kõigile huvilistele tasuta kasutamiseks. EASi välisesinduste võrgustik, mis hetkel katab kümmet Eesti ettevõtjatele tähtsat sihtkohta, tugevneb samm-sammult. Juba praegu tegutsevad EASi Põhjamaade esindustes eraldi ekspordinõunikud ja välisinvesteeringute nõunikud ning seda mudelit on kavas rakendade ka teistel, eelkõige Euroopa turgudel. Aasia strateegia raames on kavas lähema aasta jooksul välja töötada spetsiaalne, regiooni eripärast lähtuv turunduslähenemine. Kindlasti soovime edaspidigi julgustada ettevõtjaid rohkem omavahel koostööd tegema, sest välisturgudel on kõik Eesti ettevõtted väikesed. Koos oleme palju suuremad. Häid näiteid edukast koostööst välisturgudel võib leida nii IKT-sektori kui ka logistikute tegemistest. See, et koduturul ollakse konkurendid, pole ühist tegutsemist välisturgudel seganud. Eestis on loodud mitmeid raamdokumente, nagu näiteks „Made in Estonia 2.0“, kus on riigi tasemel tegevused kokku lepitud ning selliseid algatusi on töös veelgi. Siiski ma tahan rõhutada ühte – EAS ja teised avaliku sektori organisatsioonid saavad ettevõtjaid aidata, avada õigeid uksi otsustajate juurde, luua kontakte, katta osaliselt kulusid. Ühte asja aga EAS kindlasti teha ei saa. Ta ei saa ettevõtja eest äri teha. Seetõttu tasub igal ettevõtjal korraks aega võtta ning mitmesuguste Eestit tutvustavate materjalidega süvitsi tutvuda. Ma usun, et iga ettevõtja leiab nende hulgast mõne idee, uue fakti või laheda foto, mida järgmise eksporditehingu ettevalmistamisel kasutada saab.

Foto: Artur Sadovski POSTIMEES/SCANPIX BALTICS

Riigid elavad inimeste peades Daniel Vaarik

Kommunikatsiooniekspert

N

üüdsel ajal mööda Euroopat reisides me riigipiire peaaegu ei märka ning isegi kui maailmas on palju riike, kus riigipiiri tähistab müür, okastraat või lihtsalt tõkkepuu, oleks neist barjääridest üsna lihtne üle või mööda minna, kui poleks inimest, kes seda piiri valvab. Inimest, kelle peas on idee sellest riigist, mille piiri ta kaitseb. Riik kipub olema midagi, mis elab peamiselt ideede maailmas. Ta on inimestevaheline kokkulepe ning kõik füüsiline nagu arhitektuur, infrastruktuur või relvad, on selle kokkuleppe alamad ja tuletised. Samas ei muuda see riiki kuidagi vähem oluli-

gune olemasolu on võimalik tänu sellele, et isegi kui nad olid okupeeritud, elas edasi nende idee ning õnneks oli inimesi, kes ei väsinud seda ideed tutvustamast. Ka nüüdses maailmas usun ma seda, et näiteks Eesti tugevaim julgeolekuargument on idee ühest avatud riigist, mis ajab asju läbipaistvamalt kui teised. See on idee, mille nimel tasub Eestile kaasa elada. See on idee, millel on publikut ning mis kõige olulisem, see on idee, mida ollakse valmis kaitsma. See on ka idee, mida ma ise kodanikuna pean uhkeks ja ma pole kuulnud kedagi, kes sellele vastu vaidleks. Kommunikatsioonieksperdina pean aga ütlema, et ei saa maailmas käia ja rääkida mingist ideest, kui ise seda tegelikkuses teoks ei tehta. Seetõttu on väga tähtis, et kui tahame Eestit tutvustada avatud ja toreda riigina, siis peame ise ka suutma seda riiki hoida avatud, vaba ja innovaatilisena.

Eesti tugevaim julgeolekuargument on idee ühest avatud riigist, mis ajab asju läbipaistvamalt kui teised. seks, et ta on peamiselt mõte. Idee Eesti riigist on mulle tähtis just sellepärast, et see asub mingisugusel kujul korraga paljude inimeste peades, kellest ainult üks olen mina. Kas seda meie peades asuvat riiki peaks tutvustama? Aga kuidas teisiti üldse saaks? Kuidas saab keegi teine meie peadesse näha, kui me ei tutvusta ise, mis seal toimub? Kui me võtame kas Eesti või teised Balti riigid, siis on vist ütlemata selge, et nende riikide prae-

Kampaaniaid teevad kõik riigid. Nii Venemaa kui ka Malediivid. Kuid kui kampaaniad on tegelikkusega vastuolus, ei ole need eriti veenvad. Või isegi kui on veenvad, siis on nad seda tänu suurele rahakotile. Asjale, mida Eestil õnneks või kahjuks ei ole. Seega, jutt, mida me räägime, ei tohi olla tühi, ning seepärast võiks Eesti tutvustamine alata eelkõige sellest, et me elame iga päev seda elu, millest me teistele rääkida tahame.

Eesti vastu on Hiinas üsna lihtne huvi tekitada, sest oleme neist rahvaarvult täpselt tuhat korda väiksemad. Kuuldes meie rahvaarvu suurust, ollakse üllatunud ning küsitakse, kas ma tunnen Eestis kõiki. Priit Martinson EASi esindaja Shanghais


6

Tõlkes kadunud ja jälle üles leitud Joel Volkov

Der Tanki loovjuht

Ü

ks tuntud Eesti IT-ettevõtja ütles ühes seltskonnas, et alates sellest hetkest, kui ta lõpetas enda äri seostamise Eestiga, lõppes ka tema ebaedu rahvusvahelisel turul. Ma ei tea, mis oli tema kogemuse kontekst, aga ilmselgelt ei olnud sellel midagi pistmist sellega, millesse mina usun ja mille peale loodab salamisi iga meie riigi vähegi patriootlik kodanik. Eesotsas Eesti presidendiga. Selle ettevõtja ara üleolekuga välja öeldud sõnad andsid mulle tõuke rääkida enda isiklikust kogemusest Eesti (ja sedakaudu enda) tutvustamisel kaugel Aasias. Lõuna-Koreas, kui täpsem olla. Pole saladus, et minu töö on mind sidunud aastateks Eesti kui brändi arendamise külge. Sellest on pea viis aastat, kui ma olen suure osa oma tööajast aktiivselt mõelnud sellele, kuidas esitleda Eestit nii, et ta oleks eristuv, kutsuv ja huvitav. Koostöös fantastiliselt entusiastlike inimestega EASis, enda agentuuris ja mitmetes organisatsioo-

sed) ja inimesed (meie iidne kultuur ja isikupära). Samuti oli just-just Lääne-Euroopast tagasi peegeldunud ja kinnitust leidnud Eesti ärikeskkonna positsioneering, mis lubab meil täie tõsidusega väita, et me mõjume muule maailmale tulevikku suunatud ja värske rahvana. Nii ma siis võtsingi nõuks katsetada kogu kupatust meie delegatsiooni päritolu ja tausta tutvustamiseks. Ma kasutasin baasargumentide struktuuri, mida ilmestasin faktidega Eesti elust. Ma kasutasin brändipanga pilte ja filme. Mul oli ka au saada Eesti presidendilt asjakohane videopöördumine, mille paigutasin esitluse sissejuhatusse. See kõik kokku moodustas terviku, mille esitlemine võttis kuivas trennis umbes 20 minutit. Ise olin tulemusega väga rahul, aga mul polnud halli aimugi, mismoodi võiks reageerida kogu sellele konstruktsioonile üks keskmine Lõuna-Korea ärimees. Kui ma testisin seda esitlust enne meie delegatsiooni korealasest giidi ja müügijuhi peal, siis ta lihtsalt noogutas viisakalt. Ei mingit emotsiooni ega reaktsiooni. Sisetunne hakkas veidi kõhedaks minema – äkki ma olen millestki valesti aru saanud või olengi mina ainuke, keda Eesti esitlemine huvitab ... Esimene show toimus Sŏuli disainikeskuses, mis on teadupärast üks maailma suurimaid. Pooltäis saal umbkeelseid korealasi pluss meie 15 liikmeli-

Mul polnud halli aimugi, mismoodi võiks reageerida kogu sellele konstruktsioonile üks keskmine Lõuna-Korea ärimees. nides üle maailma oleme me töötanud tuhandeid tunde, et luua Eestile n-ö ergonoomilist imagoloogilist kasutajaliidest. Teisisõnu brändi platvormi. Midagi nii kompleksset pole tegelikult tehtud mitte kusagil maailmas. Tuleb välja, et kompaktsus on Eesti eelis igas mõttes. Seega – me oleme leiutanud sõna otseses mõttes jalgratta, millega Eesti mitmesuguste valdkondade esindajad saaksid sõita ükskõik millisesse maailma punkti ning tunda uhkust oma juurte üle ja jagada seda teistega. Veel sada aastat tagasi kehtis karm reegel, et silla projekteerinud meister seisis silla all, kui esimene koorem üle silla sõitis. Kui sild polnud küllalt tugev, siis hukkus meister koos sillaga. Kui kevadel sai teoks minu ammune idee ühendada Eesti juhtivate disaini- ja turunduskommunikatsiooniettevõtete jõud ning minna koos Koreasse ennast Euroopa väravana esitlema, siis minu esimene mõte oli, et ma pean ilmtingimata selles uudses situatsioonis hakkama vanaks sillameistriks. Ehk nagu inglased ütlevad – practice what you preach. Just oli valminud Eesti ärikeskkonna rahvusvahelistumise turunduskontseptsiooni prooviversioon, kus selgitatakse, kuidas esitleda Eestit nelja baasargumendi kaudu. Need on: asukoht (ehk logistiline võimekus ja kvaliteedimärgina kuuluvus Põhjamaade hulka), läbipaistvus (ehk kasutajasõbralik õigusruum ja maksupoliitika), infosfäär (ehk riigi rohujuure tasandile integreeritud IT-lahendu-

ne delegatsioon. Vahetult enne minu etteastet selgus, et kogu esitlust tõlgitakse, kuna inglise keelest ei saa Koreas keegi aru. See pani põntsu mu niigi kõikuma löönud enesekindlusele. Mu lugu oli üles ehitatud lähtuvalt lääne keelekasutusest ja ma ei tulnud hetkekski selle peale, et ma pean katkestades esinema täiesti erinava struktuurse tajuga inimestele, kes peale kõige muu ei saa mitte ühestki sõnast aru, mida ma tegelikult räägin. Kõik, mis sai olla ebakindel ja etteaimamatu, seda ka oli. Kõige keskel mina koos oma teooria ja prototüübist esitlusega. Minu esitlus kestis kokku umbes tunni. Kuulajad naersid tõlke peale täiesti etteaimamatutel kohtadel ja olid hiirvaiksed seal, kus ma ise rõõmsalt oma intellektuaalsete vimkade üle naerda kihistasin. See oli üsna higistama panev katsumus. Mu vaim oli valmis kogu teooria ümber vaatama ja kogu loogika teistmoodi üles ehitama. Kogu esitlus kestis kokku kolm tundi. Peale Eesti tutvustasid oma tegevust kõik firmad eraldi ning toimus lühike loeng Eesti disaini ajaloost ning disaini rollist ühiskonnas. Ametliku osa lõppedes tuli minu juurde üks kohalik disainer, kes rääkis vahelduseks inglise keelt nii, et ka mina sellest aru sain. Ta tunnistas, et pole kunagi näinud mitte ühtegi seltskonda või isikut maailmas, kes oma maast nii hästi, arusaadavalt ja uhkelt räägiks. Kui ma uurisin, et kas ta sai aru, kust

me tuleme ja kes me oleme, siis ta ütles, et me tuleme ilmselt targalt Põhjamaalt. Me oleme värsked ja elame juba täna tulevikus. Me oleme väike uhke rahvas, kellel on tõeliselt sügav kultuur ja võimas ühtekuuluvustunne. Ja me mõistame, mida tähendab disain ning selle mõju inimestele. Mida enamat me saavutada võiksime?! Tema peegeldus andis mulle vastuse, mis kummutas kõik mu kahtlused. Kui tegime sama esitlust hiljem veel mitmes organisatsioonis, siis saime ikka ja jälle sarnast tagasisidet. Eesti disainiettevõtjate ekspeditsioon Koreasse oli edukas. Me saime palju kontakte. Eesti Disainikeskus sõlmis sealsete organisatsioonidega kasulikke leppeid. Algas koostöö akadeemilisel rindel jne. Kõike seda poleks juhtunud, kui meie taust

oleks mõjunud segaselt või ebausutavalt. Minu projekteeritud sild toimis ja osutus veenvalt kandevõimeliseks täiesti teises kultuurikeskkonnas. Hiljem on seda rakendatud ka mitmel pool Euroopas. Ja samuti edukalt. Ma pole siiani kuulnud ühestki juhusest, kus kellelegi oleks pärast Eesti brändi elementide või loogika kasutamist ust näidatud.Või et kellessegi oleks hakatud suhtuma alaväärselt. Pigem vastupidi. Tagasi tulles jutu algusesse – ma ei tea, mismoodi see tuttav IT-ettevõtja Eestist rääkis, aga ilmselt ei teinud ta seda Eesti brändi platvormi kasutades. Omalt poolt julgustan kõiki Eestit moel või teisel esindavaid inimesi uurima seda lihtsat süsteemi. Ja ka kasutama. See sild kannab.


7

Kas Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendused on edulugu, mida välismaalastele rääkida? Hea on ka see, et sektor, mis kuni majandussurutiseni peamiselt koduturu lahendusi ehitas, on viimastel aastatel eksporditurgudele murdnud ning IKT-sektori ekspordimahud on kasvanud viimasel kolmel aastal rohkem kui viis korda. Kindlasti valdavad lugejat vastakat tunded, sest oleme näinud ka Eesti IKT-sektori negatiivsemat poolt. Lehed kirjutavad IT-tiigri koomasolekust või isegi surmast. Kriitikaks on osaliselt tõesti põhjust. Näiteks väikeettevõtted kasutavad oma igapäevatöös veel liiga vähe IKT-d ja võiksid oma valdkondades olla rahvusvahelises väärtusahelas palju kõrgemal. Samuti kasutavad teised sektorid veel liiga vähe Eesti riigi IKT-kogemust iseenda toodete ja teenuste paremaks müümiseks. Võtame siinkohal näiteks juristid, kes võiksid pakkuda oma teenust Euroopa Liidus või mujal digiallkirja juurutamise ja sellega seotud õigusloome nõustamisel. Samas on üldpildis Eesti IKT-sektori ja teiste sektoritega koostöös loodud lahendused eeskujulikud ning nendest võib julgelt rääkida kui Eesti edulugudest. Kes tõesti ei usu, mingu elagu pool aastat kuskil mujal ja kogegu seda vahet omal nahal.

Taavi Kotka

Infotehnoloogia ekspert

K

iire vastus on jah. Pikemalt rääkides... Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ettevõtete klaster on käinud viimase kolme aasta jooksul Eesti IKT-sektorit tutvustamas kaheksas riigis, nende loodud demokeskust Ülemiste Citys külastab igal aastal ligi 150 välisdelegatsiooni. Tavapärase tunniajalise esitluse jooksul jõuame ära näidata vaid murdosa Eesti IKT-lahendustest ja kuulajaskond on alati vaimustuses. Küsitakse palju küsimusi, uuritakse üleriigiliste projektide elluviimise detaile, kuid samas vangutatakse pead ja nenditakse, et nende riik küll niipea samade projektide elluviimiseni ei jõua. Mille poolest on siis erilised Eesti riik ja tema IKT? Esmalt on meil olemas baasinfrastruktuur. Eestis tundub triviaalne rääkida kiirest Internetist, tasuta wifi olemasolust ja riiki katvast 3G-võrgust. See on meile nii tavaline, et isegi tundub piinlik seda esile tuua. Samas mõelge või ühe näitena, millal te viimati välismaal olles saite kohvikus vaba ja (NB!) kiire Interneti-ühenduse? Eesti riik on oma baasinfrastruktuuri koos telekomiettevõtetega järjepidevalt investeerinud ning aastaks 2015 peaks meil ka iga küla ja taluni olema veetud ülikiire Internet. Enamik riike suudab ülikiiret võrguteenust pakkuda vaid suurlinnades, meie aga saame rääkida tõesti kogu riiki katvast lahendusest. Teiseks toimib Eestis efektiivne ettevõtlus ja riigijuhtimine. Pikad järjekorrad valimisjaoskondade uste taga USA presidendivalimistel ajasid nii mõnelgi eestlasel suu muigele. Palju neid protsentuaalselt huvitav oli, kes loobusid järjekordade pärast üldse valima minemast? Kas poleks parem mitte lasta ilmastikul või järjekordadel valimistulemusi mõjutada? Eestlased saavad 2005. aastast alates soovi korral Interneti teel valida. Järjekordade suhtes ollakse allergilised – kui foori taga peab

Foto: Teet Malsroos ÕHTULEHT

põlvkond elusat ametnikku üldse näinud on? Kolmandaks, kui siit nüüd edasi minna ja vaadelda riigiüleseid projekte, siis üldjuhul väliskuulajad nendest aru ei saa. Digiallkirja olemust mõistetakse, kuid ilma reaalse igapäevase kasutuskogemuseta on väga raske mõista, kui suure aja kokkuhoiu see endaga kaasa toob. Vandenõuteoreetikud väidavad, et Euroopa Liidus ei ole digiallkiri veel jõus-

Hea on ka see, et sektor, mis kuni majandussurutiseni peamiselt koduturu lahendusi ehitas, on viimastel aastatel eksporditurgudele murdnud. seisma rohkem kui kaks ringi või kui järjekorras on üle nelja inimese, hakatakse juba valitsust ning IKT-sektorit süüdistama, et tehke paremaks ja kohe kiiresti. Eks see viimane sai nüüd pisut utreeritult öeldud, kuid naljatamata võiks küsida tänaval inimestelt, et millal nad viimati füüsiliselt pangakontoris käisid või kui mitu tundi aastas üldse eestlane eraisikuna riigiga suhtlemisele kulutab. Kas noorem

tunud lennufirmade lobby tõttu. Enamik lennureise Euroopas on ärireisid ja kui füüsiline kohaleminek allkirjastamiseks ei ole enam vajalik, siis kardetakse, et see võib lennundusäri liiga palju muuta. Samas elulise näitena pidin hiljuti Tšiilis olles füüsiliselt allkirjastama ühe rahvusvahelise lepingu Šveitsi ettevõtetega. Kogu protsess võttis üle nädala, rääkimata DHL-ile ja muudele osapooltele makstavatest

tasudest. Ma ei olnud väga pikka aega käsitsi kirjutatud allkirja andnud, mistõttu kogu see aeglus ja venimine pani pead vangutama ja kiruma, et miks me vähemalt Euroopa Liidu sees ei võiks digiallkirja kasutuselevõtu suhtes kiiremini kokkuleppele jõuda? Just riigi sees kokkuleppele jõudmine on veel väga oluline eestlaste eristaja. E-tervis on siin väga ilmekas näide. Kokku vaid ca 10 miljonit eurot maksma läinud projekti tulemusel vahetavad haiglad patsiendiinfot ja pildipanka ning see kõik toimub patsiendi enda teadmisel ning järelevalve all. Siia kuuluvad ka digitaalne retsept ja automaatne haigekassasüsteem. Kui vaadata lähinaabrite pingutusi, siis on kulutatud kümneid kordi suuremaid summasid, kuid ette pole näidata pooltki. Samas IKT-lahenduse mõttes on digiretsept oma olemuselt võrdselt keerukas ja töömahukas nii Eestis kui ka Soomes. Erinevus tulebki sellest kokkuleppest ja tahtest oma riiki efektiivsemaks teha. Eestis on sellise kokkuleppe saavutamine lihtsam ja seega odavam, kuna oleme üheskoos näinud selliste kokkulepete mõistlikkust. Vaid mõned näited: e-maksuamet, elektrooniline rahvaloendus, ID-kaart, digiallkiri, e-tervis, panganettide ja muude iseteenindus- või piletimüügikeskkondade ulatuslik kasutus jne. Eesti IKT-lahenduste ökosüsteem kasvab ja areneb, kuna ühiskond neid teenuseid nõuab ja kasutab.

Eestis tegutsevad Saksa ärimehed tõstavad esile siinset äriajamise lihtsust. Esmapilgul tundub sakslaste jaoks utoopiline, et ettevõtjana saab hakkama nii raamatupidaja kui ka maksunõustajata. See on üks paremaid Eesti turundamise argumente! Riina Leminsky EASi esindaja Saksamaal


8

Eesti turunduskontsep Madis Kass

EASi brändijuht

“Eesti on täis jagamisväärset ja põnevat, mida teistele näidata ja ise uuesti avastada. Samavõrd tähtis, kui on võõraste inimeste siiatoomine ja neile siinse elu näitamine, on suhtlemine välismaailmaga, Eestist rääkimine. Et teha seda hästi ja tulemuslikult, peame ise teadma, kuidas ja mida rääkida. Kui ise usume, et oleme tulevikku vaatav, värsketest ideedest tulvil rahvas heade üllatuste maalt ja oskame seda ka välja öelda, siis usuvad seda ka teised.” elliste sõnadega tervitab äsja värskenduskuuri läbinud brand.estonia.eu veebileht külastajaid. Veebileht on loodud selleks, et iga Eestit tutvustada sooviv inimene saaks lihtsasti end kurssi viia Eesti turunduskontseptsiooniga ning ammutada inspiratsiooni, kuidas oma elualal Eesti eeliseid rõhutades rahvusvaheliselt edeneda. Koduleheküljelt on tasuta võimalik alla laadida ka kasutusvalmis Eestit tutvustavaid materjale. “Eesti brändi” või “Brand Estonia” nime all oleme püüdnud sõnastada sõnumid ja viisi, kuidas Eestist välismaal rääkida, et välja tuua meie eri valdkondade eelised ning sedakaudu kujundada riigi positiivset kuvandit. Riigi hea maine ning tuntus aitavad tihedas riikidevahelises konkurentsis meelitada Eestisse rohkem turiste, investeeringuid ja ärisid, suurüritusi, välistudengeid, helgeid päid. Nimekiri ei piirdu kindlasti vaid nendega. Edukasse, edumeelse ja hea mainega riiki tahavad tagasi tulla ka end laia maailma täiendama läinud Eesti enda andekad inimesed. Omamoodi on Eesti brändi lugu alguse saanud juba rohkem kui 10 000 aastat tagasi. See oli aeg, kui meie esiisad tulid idast ning jäid püsima siia Põhjalasse, praeguse Eesti alale. Kohta, kus läbi aegade on tulnud arvestada looduse eripära ning erinevate kultuuridega. Oleme olnud leidlikud ja suutnud kohaneda muutuvate tingimustega ning mitte allaandmine on säilitanud meie pikad traditsioonid ja tõekspidamised. Kõik eelnev on meid kujundanud ja vorminud selliseks rahvuseks nagu me oleme nüüd. Sellest inspireerituna oleme sõnastanud ka Eesti brändi neli nurgakivi, milleks on põhja ning ida mõju, paiksus ja progress. Tänapäevane brändi kujunemislugu on siiski märksa lühem. 2001. aastal tõi Eesti Eurovisiooni lauluvõistluse võit endaga kaasa peale võidusära ning tähelepanu ka vastutusrikka kohustuse korraldada järgmine menukas suurüritus, mida Euroopas jälgib ligemale 300 miljonit televaatajat. Eurovisiooni korraldamine 2002. aastal Tallinnas andis soodsa võimaluse tutvustada juba 10 aastat taasiseseisvunud Eestit rahvusvahelisele publikule ning see oli üks peamisi ajendeid, miks projekt “Brand Estonia” käivitati. Kuid projekti arendus peatati poliitilise otsusega 2002. aastal. Kas oli põhjus eestlaste suur eneseuhkus, mõningane ebaküpsus või midagi muud, igatahes “Brand Estonia” turunduskontseptsiooni esialgu plaanitud mahus kasutada ei jõutudki. 2008. aastaks oldi aga Eestis jõutud arusaamale, et koostöös peitub tugevus – meie hääl kõlab kaugemale, kui seda üksi ja eraldi tegutsedes iial suudaksime. Eesti tutvustamisel ja maine kujundamisel ning kujunemisel on olulisem sisu kui märk. Taaskäivitatud projekti eesmärk oli panna nii avalik kui ka erasektor, aga ka üksikindiviid rääkima Eesti tugevustest, võimalustest ja eelistest, lähtudes samadest põhimõtetest. Me pöörasime tähelepanu argumentidele, mis teevad Eesti ja eestlased eriliseks ning eristuvaks. Meie uuenenud sõnumid olid

ühtsemad ning sõnastatud Eesti olemus kergemini hoomatav. 2002. aastal loodud turunduspõhimõtete olemust ehk brändi tuuma „Paremaks muutumise maa“ (Positively transforming) oli vaja nagu ülejäänud kontseptsioonigi ajakohastada, sest seitsme aastaga oli Eesti palju muutunud. Töö käigus korraldati mitmeid uuringuid, mis puudutasid Eesti märki ja mainet. Peale selle räägiti inimestega, kes oma igapäevatöös puutuvad kokku Eesti esindamisega. Koos hakkas käima nõustav töörühm, kuhu kuulusid eksperdid mitmesugustest valdkondadest nagu turism, eksport, välisinvesteeringud, haridus ja elukeskkond. Uuringutest selgus, et Eesti

esmakülastajad saavad alati meeldiva üllatuse osaliseks, sest ootused on tagasihoidlikud ja positiivne emotsioon seda suurem. Toetudes nendele uuringutele, ekspertide töörühma nõuannetele ning välisnõustajatega peetud seminari tulemustele, sõnastatigi uus turunduskontseptsiooni alusidee ja sõnum „Heade üllatuste maa“ (Positively Surprising) ning taasloodi Eesti tuntuse suurendamise platvorm „Tutvusta Eestit“. Vale oleks siiski arvata, et vaid EAS suudab oma tegevusega Eesti head mainet kujundada. Ka kõik eestlased ise on iga päev Eesti riigi saadikud, kes nii oma tegude kui ka juttudega annavad teada oma maa eelistest ja tugevustest. EAS saab anda

head nõu, pakkuda koolitusi, seminare ja toetusi Eesti konkurentsivõime ja tuntuse suurendamiseks. Kahtlemata on ühe väikeriigi tuntuse tõstmine maailmas väga raske ja pikk ettevõtmine. Selleks vajab Eesti meie inimeste ja kõigi meie maa sõprade abi. Teeme Eesti tuntuks!

Vaata meie tegemisi ka Facebookist Teeme Eesti tuntuks

S

Neli lihtsat nõuannet Eesti tutvustajale

1.

Leia tee Eesti brändi veebikoju aadressil brand.estonia.eu

brand.estonia.eu

2.

Tutvu Eesti turunduskontseptsiooniga alamlehel “Bränd”

3.

Tutvu ennast huvitava valdkonnaga – turism, äri, siseturundus, haridus.

Eesti Bränd õpi tundma

Brändi Disain loo ise

Haridus Siseturundus Turism Äri

4.

Kõiki materjale saab tasuta alla laadida.

Esileht

Bränd

Sahver

abimaterjalid

Disain

Sahver


9

ptsioon on uuenenud EESTI BRÄNDI NURGAKIVID

Põhja mõju Eestlased on ratsionaalsed ja alalhoidlikud.
Eestlased elavad põhjamaal. See tähendab rikkumata loodust, halastamatut kargust, valgeid öid ja pimedaid päevi. See on range distsipliin, mille seab tingimuseks kliima; selged vormid; kvaliteet nii mõtlemises kui ka tegevuses. Samas on see ka sissepoolesuunatus ja äng, mida tekitab piinavalt pikk pakane ja lühike suvi. See on säästev majandamine ning homsega arvestamine.

Ida mõju Eestlased on avatud põhjarahvas.
Eestlased on tulnud idast ja pärast meid on sealt Eestisse tulnud palju inimesi. Eestlastel on oma kindel seos tõusva päikesega. Meie iidsuse ja kinnisusega põimub elamusterikas, üllatusi täis ja pisut eksootilinegi sisemaailm, kust ei puudu lai joon ega külalislahkus. Eestlaste vaimses pagasis on tajutavad ida sugemed. Me mõistame tsiviliseeritud ida pigem paremini kui läänepoolsed rahvad. Ida mõju on tõlgendatav ka rahvusvahelisuse või multikultuursusena.

Paiksus Eestlastel on sügavad juured.
Eestlased on omal maal elanud tuhandeid aastaid. See on haruldane kogu Euroopas ja isegi maailmas. Meid on heidutanud võõrvõimud, sõjad ja muud katastroofid, ent oleme alles. See annab meile ajaloolise tausta, mida pole mitte kellelgi maailmas. Paiksuses on heroilist romantikat. See annab unikaalse keele ja traditsioonid, kuid teeb meid ka kaalutlevaks ja kinniseks.

Progress Eestlased on kiired kohanejad.
Eesti asetseb mitme kultuuri kokkupuute kohas. Kogu oma eksistentsi oleme pidanud kohanema eri mõjude ja piirangutega. Eestlastest on saanud kohanejad.Võib-olla ei ole me nii lennukad loojad kui lõunamaalased, kuid uudseid tehnoloogiaid rakendame me leidlikult ja kiiresti. Eestlase e- ja m-mõtlemine on kohanemisvõime hea näide. Eestlased on pioneerid, kes kiiresti rakendavad tõhusaid võtteid alepõllundusest geenitehnoloogiani. Paljud asjad, mis meil tavapärased, võivad muule maailmale olla veel ulme.


10

E-ESTONIA – CLOUD FOR YOUR BUSINESS investinestonia.com


11

Eesti logistikasektoril on maailmas omad eelised juhte, kasutage julgelt välisesindajate ja aukonsulite abi oma sektori eeliste tutvustamisel. 2013. aastal plaanime osaleda kindlasti TransRussia messil ja Müncheni logistikamessil, samuti korraldame edaspidigi õppereise meie peamistele sihtturgudele. Logistikaklastri tegevus on midagi palju enamat kui vaid mõneaastane projekt, plaanid on tehtud pikemaks ajaks ning meie jätkusuutliku töö eelduseks on järjepidevus.

Andres Valgerist Logistikaklastri juht

L

ogistikaklastri loomise peamine eesmärk oli tutvustada üheskoos kogu Eesti logistikasektori eeliseid ja tugevusi maailmas, et sedakaudu suurendada Eestit läbiva transiidikoridori kaubamahtusid ja tõsta kogu Eesti majanduse konkurentsivõimet. Esimene märgatav muutus klastri kahe tööaasta jooksul on see, et paranenud on sektoris tegutsevate ettevõtete omavaheline koostöö. Nüüd tegutsevad ühe laua taga seni vaid end konkurentidena tundnud ettevõtted. Varasema kogemuse järgi teadsime, et Eesti logistikafirmad tegutsevad väga konkurentsitihedal turul, kus samadele kaupadele pretendeerib mitu riiki oma raudteede ja sadamatega, ning kus väga suuri eeliseid ühel riigil teiste ees ei ole. Sageli liiguvad kaubakogused sinna, kus peale hea teenusetaseme ja hinna osatakse end hästi ka maailmas tutvustada ja kliente enda poole võita. Vaatamata sellele, et meie ühisturunduslik tegevus sattus maailmamajanduses keerulistele aegadele, on Eesti Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni (LTA) eestvedamisel klastrisse kogunenud ettevõtted teinud kahe aasta jooksul tulemuslikku koostööd ja mitmetes kaubagruppides on suudetud koguseid kasvatada. Aga selleks, et siia kaupa juurde tuleks, on tulnud end kõigepealt nähtavaks ja kuuldavaks teha. Logistikamaailmas teati Eestit vähe Meie ettekujutus sellest, et Eestil on maailmas väikse ja tubli riigi maine, mis aitab meil logistikavaldkonda lihtsalt turundada, osutus ekslikuks. Endalegi üllatuseks tõdesime reisidel kaugematesse riikidesse, et Eestist ei teata peaaegu mitte midagi. Rääkimata meie sadamatest, terminalidest ja raudteest ning nende eelistest. Alustada tuli päris algusest – asukoha ja majanduskliima tutvustamisest. Meie lähimad konkurendid on oma logistilise asukoha eeliseid järjepidevalt reklaaminud ja olnud esindatud mitmesugustel logistikaüritustel nagu messid, seminarid ja konverentsid. Eesti on nüüd tänu klastri turundustegevusele suutnud lähimate konkurentidega sammu pidada. Vaatamata sellele, et riik ise ja EAS on aidanud suurendada Eesti tuntust kogu maailmas, oleme saanud välisriikidelt üha uuesti tagasisidet, et Eesti peaks end maailmas rohkem turundama. Seda rõhutasid näiteks meie kutsel Eestit külastanud Singapuri pressiklubi delegatsiooni liikmed. Kõik see süvendas veelgi meie veendumust ühisturunduse vajalikkusest, sest Eesti ettevõtted eraldi on maailma mõistes liiga väiksed, et seda tööd üksi edukalt teha. Turundussõnumid lepiti kokku Nüüdseks oleme kokku leppinud Eesti logistikasektori konkurentsieelistes ja neid ühiselt ka sihtturgudele tutvustanud. Koostasime spetsiifilised turundussõnumid kõigile huvipakkuvatele sihtturgudele. Samuti koostasime klastripartnerite ühise tootekataloogi, kus kirjeldasime kõiki Eesti logistikasektoris pakutavaid teenuseid. Kuidas oma sõnumit levitada? Üks hea võimalus end nähtavaks teha ja oma sõnumeid levitada on erialamessidel osaleda. Messide populaarsus transpordi- ja logistikasektoris

Logistikaklastri turundussõnumid

Logistikaklaster Moskvas TransRussia messil

ning nende trend asukoha turunduse poole on andnud meile selge ja lihtsa signaali – kui tahame oma sõnumit sihtturgudel levitada ja Eesti logistikasektorit turundada, tuleb kindlasti kohal olla. Ja mitte igaüks eraldi, vaid ühiselt – riiki, sektorit ja transpordikoridori tutvustava ühisstendiga. Hea näide on TransRussia messil osalemine, mille eest on meid tunnustanud kogu sealse logistikasektori tegijad. Mõeldes sellele, kuidas eristuda kõikide nende riikide seast, kes positsioneerivad end ida ja lääne

Kõikidel suurematel erialamessidel kasutatakse ühisstende. Populaarseks on saanud esitleda mõnda infrastruktuuri ettevõtet, kas siis sadamat, raudteed või hoopis logistikakeskust koos sellega kaasnevate tööstus- ja kaubandusettevõtetega. Esile võib tuua asukohaturunduse, paljud riigid eelistavad väljas olla oma ühisstendiga. Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni eestvedamisel loodud ühisstendide eesmärk on olnud tutvustada peale majanduse ja logistikasektori ka Eesti kultuuri laiemalt. Meie vaieldamatud tõmbe-

Logistikaklastri loomine pani aluse vajalikule koostööle sektori sees ja ühiselt tutvustame Eesti logistilist asukohta palju paremini. vahelise väravana või parima transiidikoridorina, sai paar aastat tagasi messi ette valmistades selgeks, et tuleb välja minna värske sõnumiga. Eestist tuleks pakkuda pilti sellise nurga alt, mis tekitaks huvi ja koostöösoovi. Turundussõnumi loomisel lähtusime teadmisest, et koostööpartnerite huvi pole ainult see, kui mitu sadamat või terminali meil on, vaid nende eesmärk on palju ulatuslikum – teha edukat äri. Eesti ärikeskkonna tugevus on soodne ning lihtne maksusüsteem, vähene bürokraatia, isegi kõige karmimal talvel tõrgeteta töötavad sadamad ja raudtee ning kliendi huvide esiplaanile asetamine. Selliste omaduste valguses võib Eesti ärikeskkonda iseloomustada kui äritegemise paradiisi, seepärast sai uueks turundussõnumiks „Estonia – Paradise for Your Business“. Meie ärikeskkonna lisaväärtus on ka klastri näol toimiv koostöövorm, mis võimaldab ettevõtetel esitada klientidele kompleksseid ühispakkumisi. Globaliseeruvas maailmas on mitmesugused võrgustikud ja klastrid tunnustatud koostöövorm, see võimaldab mitte ainult ühe riigi ettevõtetel koostööd teha, vaid laiendada seda üle kogu maailma.

numbrid on olnud Eesti Raudtee segakoori ja pasunakoori esinemine 2011. aastal ning Anne Veski esinemine 2012. aastal, mis tõid kokku väga palju huvilisi ja kaks aastat järjest oleme saanud TransRussial auhinna parima ürituse korraldamise eest messistendil. Väga palju kiidusõnu sai ka meie messistendi kujunduskontseptsioon – valge, avatud, põhjamaiselt karge ja puhas. Klientide ja konkurentide tunnustus kinnitas meile, et logistikamessil ei pea alati keskenduma liiprite ja konteinerite näitamisele. Ka väga traditsioonilises sektoris saab olla uuendusmeelne. Kaks esimest tegutsemisaastat on meid veennud, et logistikaklastri loomine pani aluse vajalikule koostööle sektori sees ja ühiselt tutvustame Eesti logistilist asukohta palju paremini. Oleme tähtsatele messidele tihti kaasa kutsunud avaliku sektori tippotsustajad, kes on aidanud Eesti majandust ja investeerimiskliimat tutvustada. Eriti Aasias on selline esinemine andnud meile parema stardiplatvormi. Sellepärast võime soovitada seda mudelit ka teistele ärisektoritele – kaasake oma ettevõtmistesse ministeeriumi või mõne teise riigiasutuse

Eesti on Põhja-Euroopas asuv logistikakeskus, mida ümbritseb 300 miljoni elanikuga turg Arvestatav müügiargument on 300 miljoni elanikuga turg Eesti ümber, kuhu on võimalik tarnida kaupu 48 tunni jooksul kasutades Eesti ettevõtete pakutavaid logistikateenuseid, jaotuskeskuseid, tööstusparke ja taristut. Eesti on äriparadiis Euroopa Liidus Esinedes Venemaal, aga ka teistes SRÜ riikides pole niivõrd vajalik rõhutada Eesti eeliseid kaupade transiidis ja logistikas, mida teatakse ja tuntakse tänu headele kogemustele niigi, vaid pigem tuleb välja tuua ettevõtluskeskkonna eelised, mis annavad otsest majanduslikku kasu nende regiooni ettevõtetele, kes ajavad logistikaäri Eestis ja Eesti ettevõtetega. Eesti – Kasahstani merevärav maailma Mereäärse riigina saab Eesti kasahhidele pakkuda väravat, mis asub Euroopa Liidus ja annab soodsa ligipääsu uutele turgudele. Transpordikoridor läbi Eesti – Transatlantic Horseshoe (Atlandiülene Hobuseraud) – kiireim ja kindlam teekond Venemaale ja Kesk-Aasiasse Põhja-Ameerika turg pakub Eesti logistikasektorile võimalust olla osa üleatlandilises kaupade logistikas Venemaale ja Kesk-Aasiasse. Eesti suudab pakkuda turvalist keskkonda, mis on USA ja Kanada ettevõtetele väga tähtis ning moodsat taristut ja tehnoloogiat kaupade logistikas. Logistikasektor on Eesti majanduse mootor ja ekspordi kasvataja Meil endil tuleb väärtustada logistikasektori rolli Eesti majanduses ning näidata, et logistika ei ole pelgalt transiit. Eksport ja import on logistikasektori tähtsad osad, kus Eestit läbivatele kaupadele antakse lisandväärtus, kaupu ladustatakse ja jaotatakse ning logistikateenuse pakkumiseks ja taristu arendamiseks jõuavad siia investeeringud. Seega loob ja pakub logistikasektor rohkesti töökohti ning pakub riigile suurt maksu- ja dividenditulu.


12

Eesti ime valimise õppetunnid Rein Sikk

Eesti Päevalehe ajakirjanik, konkursi „Eesti ime“ peakorraldaja

F

akt: Eesti Päevalehe ja EASi konkursil „Eesti ime“ valiti välja seitse Eesti imet ehk erilist, säravat ja seni veel väheavastatud tunnusmärki aastal 2012, mida külastamata pole võimalik Eestist tervikpilti saada. Kõige imelisemaks imeks sai Tuhala nõiakaev. Kommentaar: Senini rääkisime vaid, et Eesti on imeline imede maa. Aga jäime oma imelise imejutuga natuke jänni, kui kohtusime mõne küllatulnuga, kes edetabeleist vaimustunult päris, et kus siis on need seitse Eesti imet, mida peaks ilmtingimata oma silmaga nägema? Nojah, Tallinna vanalinn küll, aga edasi? Edasi jagunesid arvamused sama erinevaks nagu siga ja kägu, ühtset kindlat soovitusnimekirja polnud. Ja siit võrsus peamine põhjus, miks valida välja Eesti imed 2012. Koos EASga sõnastasime peaküsimuse “Millised on Eestimaa seitse erilist, säravat ja seni veel väheavastatud tunnusmärki aastal 2012, mida külastamata pole võimalik praegusest Eestist tervikpilti saada?“ Ja kesksuvel 2012 astuski Eesti uhkelt nende maade ja paikade auväärsesse ritta, kes võivad välja tuua oma maailma seitse imet. Ning neid on palju. Näiteks Venemaa, Kanada, Kolumbia, Ukraina, Tai, Wales, Florida, Egiptus, Poola, Serbia, India, Hispaania. Oma imed on üles leidnud 25 miljoni elanikuga soome-ugri maailm, ulatudes Ungarist Siberini. Just selle artikli kirjutamise ajal lõppes

7

Eesti imet

2012

konkurss Balti mere äärsete imede leidmiseks, kus üheks imeks tunnistati Tallinna vanalinn. Ja see oli ju alles mõni aeg tagasi – 2007. aastal – kui maailmas valiti välja uue aja ilmaimed. Imedeuputus seega. Aateline mäng Loomulikult oli Eesti imede valimine üks mäng, kus igaüks sai kandidaate esitada ja nende poolt Eesti Päevalehe veebis hääletada. Aga see polnud tavaline mäng, vaid aateline, positiivsetest mõtetest, isamaalisusest kantud mäng, mis sundis meid uue pilguga enese ümber valima. Hoomamatust hoomatavat välja otsima. Soovitusi, millist paika imeks valida, sain meilitsi ja telefonitsi paarisaja ringis. Veebis antud hääli kogunes üle 18 000. Ning need on arvud, mis kõnelevad, et ettevõetu läks paljudele korda. Kõige enam läks ettevõetu aga korda imede kandidaatidega otse seotud inimestele. Imede loojad, imede imelisuse eest vastutajad kirjutasid valla ja maakonnalehtedesse, õhutades oma ime poolt hääletama. Peale selle tegutsesid nad usinasti sotsiaalmeedias ja mujal internetiavarustes, püüdes võimalikele hääletajatele selgeks teha, miks just nende ime on see, mille poolt tuleb hääl anda. Ehk teisisõnu – kui sa enesest hoolid siis hoolivad sinust ka teised. Eesti ime valimistel saatis edu just nii talitajaid, ja oh imet – ükski imedest ei tulnud niigi paljupromotud ja paljuhinnatud Tallinnast. Põhjuseks oli kindlasti see, et väikestes kogukondades on märksa enam küünarnukitunnet, kodupaiga patriotismi, mis enam ka hääletama ja hääletajaid leidma õhutas. Tallinna tuntud objektid, mis loomulikult on ka imelised võib-olla nautisidki liialt oma elitaarset seisust, eriti vaeva ei näinud ning imede lõppnimekirja ka ei pääsenud.

1.

Tuhala nõiakaev pulbitsev müstika

Taasavastatud Eesti Ent laskem kõnelda võitjail. Eesti ime 2012 esindaja, Tuhala looduskeskuse juhataja Ants Talioja ütles võidust teada saades, et lootiski imede otsimisel konkursil eelkõige nõiakaevu võitu. „Nõiakaev Eesti imena on üks võimalus teadvustada, milline avalik huvi kaasneb selle ürglooduse imega. Nõiakaevu keemine on loodusime, mida inimene ei saa esile kutsuda, küll aga võib kaevandamine lähiümbruses lõpetada selle ime toimimise,“ selgitas Talioja. Tõesti, kui imega kaasneb konflikt, ime kadumise oht, on tähelepanu sellele kiirem tulema. Ja raske on Eestimaalt leida inimest, kes polnuks 2012. aasta suveks muretsenud nõiakaevu ja paekaevandajate konflikti pärast. Aga veel kommentaare. „Suurepärane idee tutvustada asju ja ettevõtmisi, mis tegelikult meil ju olemas, aga kõiki ei ole oma silmaga veel kaema ulatunud. Nägime veel kord, kui rikas ja mitmetahuline on väike Eesti,“ arvas imede hulka valitud jääteede rajamise üks initsiaatoreist, maanteeameti Lääne regiooni juht Enn Raadik. „Eesti inimesed võiksid nüüd veelgi rohkem väärtustada seda, mis meile on looduse ja inimtöö tagajärjel antud,“ andis teada Piusa endises liivakivikaevanduses asuva koobastiku külastuskeskuse juht Raina Hani. Kõige suuremaks üllatuseks oli oma kodupaiga imelisus aga Orissaare rahvale. Nad olid ju nii harjunud oma staadioniga, mille keskel kasvab 500 aasta vanune tammepuu. Aga seda, et tegemist võib olla kogu maailmas unikaalse objektiga, polnud nad sugugi mõelnud. Tunnustus tegi nad kindlasti uhkemaks. Korraldajana kogesin aga Eesti inimeste vaimustust oma imesid otsides, neist kirjutades, telefonikõnedega teada andes. Patriotismi kasv, mis muud. Suurimaks tunnustuseks olid teated, et

2.

Maanteemuuseum tavalise tee eriline elu

suvel võtsid matkasellid pihku nimekirja kõigist kolmekümne seitsmest konkursil osalenud imest ja vaatasid need oma silmaga üle. Leidsid taas uutmoodi Eestimaad.

Kuidas imesid valiti? • Iga soovija sai ime kandidaate välja pakkuda kasutades kirja, telefoni, e-posti või veebikülge. • Pakutu hulgast tegid valiku EASi spetsialistid ja Eesti Päevalehe töötajad. •

Kümme nädalat järjest sai igal nädalal veebis kümne kandidaadi poolt hääletada, kolm kõige vähem hääli saanut langes välja, kolm uut tuli asemele.

• Kokku anti konkursil osalenud 37 ime kandidaadi poolt 18 491 häält, neist 5057 viimases voorus.

3.

Kaali järv suure paugu kodu


13

Turismisektor on Eesti tugevustes kokku leppinud ARVAMUS Tarmo Mutso

EASi turismiarenduskeskuse turundusdirektor

I

ga Eesti ettevõte, kes on püüdnud oma tegevust laiendada kodumaalt kaugemale, on pidanud alustama Eesti kui terviku tutvustamisest. Ning alles siis, kui esmane usaldusfoon Eesti vastu on loodud, tekib soodsam pinnas ka oma toodete tutvustamiseks, uute klientide ja partnerite leidmiseks ning sel moel ettevõtte arendamiseks ja kasumlikkuse kasvatamiseks.

Turismivaldkond on olnud Eesti turunduskontseptsiooni üks innukamaid tarbijaid juba viis aastat. Mitmesugused ettevõtted, esindusorganisatsioonid ja avaliku sektori turismiturundajad on omavahel Eesti potentsiaali ja pikaaegset arengusihti arutanud ja jõudnud kokkulepeteni, millest lähtutakse oma igapäevatöös. Uut kampaaniat või muud turundustegevust planeerides ei hakka turismisektor enam nullist vaidlema, mis on Eesti puhul tähtis ja mis mitte. Meil on olemas stabiilne vundament, mis aitab Eestit nii avalikus kui ka erasektoris lihtsalt ja efektiivselt tutvustada. Fookus on paigas ja seetõttu ei pea enam umbropsu puusalt tulistama. Alati võib aga värskeid ideid välja tuua ning arvestada tuleb ka sihtrühmade erineva käitumise ja turgude uute

väikeriikide puhul kvaliteetseteks ja usaldusväärseteks. Turunduskontseptsioonil on omajagu arenguruumi – ega see polegi ju lõplikult kivisse raiutud. Samuti loodan, et seda hakatakse üha rohkem teadlikult kasutama. “Tutvusta Eestit” pakub lisavõimalusi nii suurele tööstusele kui ka väikesele turismitalule. Rõhutan veel, et turunduskontseptsioon ei ole EASi ega mõne teise riigiasutuse omand, mille kasutamisel oleks juriidilised või varalised piirangud. Samuti ei mõju Eesti ühtsed kujunduselemendid ühegi kasutaja enda visuaalsele identiteedile vastanduse või asendusena, vaid ikka täiendusena.

Iirimaa ja ka mitmete teiste riikide kolleegide kogemused on näidanud, et kui väikeriigi esindajad, kellel muidu on rahvusvahelises kontekstis raske pildile pääseda, suudavad end ühiselt tutvustada, siis pääsevad nad ka paremini mõjule. Kõige veenvam ja kestvam võit saavutatakse ikka ühiste ja pikaajaliseks kasutamiseks mõeldud lahendustega. Turismisektor kasutab Eesti ühtset turunduskontseptsiooni kindlasti ka edaspidi. See on otsekui lipp, mida uhkusega lehvitame ja väärikusega kanname. Mida rohkem ettevõtteid, omavalitsusi ning teisi häid partnereid on valmis sama lipu alla koonduma, seda enam kasvab Eesti tugevus turismimaana.

ÜKS SÜSTEEM, MITU ARGUMENTI On üks vana lugu viiest pimedast mungast,

LINNAPUHKUS, KULTUURIPUHKUS,

kes kohtavad oma teel elevanti. Iga munk

LOODUSPUHKUS ja TERVISEPUHKUS.

kompab looma erinevast kohtast. Ja nad ei

Eestit väärtustavatele ettevõtjatele on meeldiv võimalus oma riiki sel moel tutvustada, suurriikidest tulijad seda niiviisi teha ei saa. Samas on see firmadele ka lisakohustus, mille täitmise kergendamiseks ongi riik juba aastaid kasutanud ja edasi arendanud ühtset turunduskontseptsiooni „Tutvusta Eestit“.

4.

Piusa koopad allilma tagasitulek

Jääteed Euroopa pikimad

Iga teema pakub hulga üldiseid argumente.

elevant tegelikult on.

Iga teema puhul tuuakse välja lisaargu-

Eesti pole elevant, kuid on siiski mitmeta-

mendid äriturismi ja pereturismi tarvis.

huline ja seeläbi erinevalt tõlgendatav. Meie

Põhimõte on lihtsalt öeldes selles, et kui me

huvi on, et kui need viis munka „kompaksid“

räägime näiteks Tallinna vanalinnast, siis nii

Eestimaad, siis saaksid nad kõik ühtemoodi

äri- kui pereturismi puhul kehtib kõik see,

aru, milline see maa on ja miks siia tulla

mis üldhuvi puhulgi. Kuid äriturismi kon-

tasub.

tekstis on vanalinn ka (näiteks) unikaalseks konverentsikohaks ning pereturismi puhul

vajadustega. Sõlmitud kokkulepped aitavad rääkida Eesti lugusid ning annavad ühtse väljanägemise ka eri veebikeskkondadele, esitlustele ja trükistele. Meie aastatepikkune töö messidel ja muudel turundusüritustel on näidanud, et neid materjale, kus on kasutatud ühiseid elemente ja tunnuseid, peetakse

5.

jõua kunagi kokkuleppele, milline loom see

Nagu suur pilt koosneb väikestest detai-

tõttab appi koeraplika Lotte, kes muudab

lidest, nii koosneb Eesti kui reisisihi tut-

selle lõbusaks ja turvaliseks keskkonnaks

vustamine neljast meile kõige olulisemast

lastega reisijatele.

põhiteemast –

6.

Orissaare staadion tammepuu jalgpalliväljakul

7.

Hermanni linnuse Põhjaõu kuldne Rootsi aeg


14

„Teeme ära!“ on kasvan võrgustikuga E INTERVJUU

T

eeme ära!” eestvedajad Rainer Nõlvak, Anneli Ohvril ja Eva Truuverk räägivad, kuidas viis aastat tagasi Eestis alustatu on kasvanud tõeliselt globaalseks 96 riiki hõlmavaks projektiks, mis kuvandi see algatus Eestist loob ning mida teistel on nende kogemusest kasulikku õppida. Kuidas „Teeme ära!“ ideest on praeguseks kasvanud tõeliselt suur ja globaalne algatus? Rainer: Nagu tihti elus juhtub, saavad suured asjad alguse juhusest. Rahvusvaheliselt hakkas meie idee levima siis, kui Leedu noormees Ignas nägi Eesti Televisioonist meie koristusaktsiooni. Ning tal tekkis mõte, et Leedu peab Eestist parem olema. Kui leedukad ei oleks oma koristusaktsiooni korraldanud, siis poleks ka lätlased ideest kinni võtnud. Nii toimusid esimesed rahvusvahelised sammud. Anneli: Ka järgmisse riiki, Sloveeniasse levis idee tänu isiklikele kontaktidele. Meil oli idee, mis inspireeris paljusid, meil oli õnne ning oma rolli tuntuks saamisel mängis ka Youtube’i üles pandud ingliskeelne video, mille me Eesti koristusaktsioonist tegime. Nüüdseks on seda vaadatud üle 230 000 korra. Eva: Me ei saa lõplikult ise ka aru, mis see fenomen täpselt oli, mis „Teeme ära!“ lendama pani. Mis see oli, mis inimestele korda läks. Rainer: Minu arvates on sellistel projektidel kriitiline edutegur see, et alguses pead sa ise paar inimest ära rääkima. Sa pead minema kohale, õiged inimesed leidma ja neid isiklikult veenma, muidu ei juhtu mitte midagi. Kui suureks on algatus nüüdseks kasvanud? Anneli: „Teeme ära!“ /“Let’s do it world!“ projektiga on liitunud 96 riiki, neis on olemas kohalikud tiimid. 70 riigis on praeguseks toimunud koristustalgud, osas juba mitu korda. Kokku on nende aastate jooksul oma riiki koristanud ligi seitse miljonit inimest. 2012. aastal toimus esimene suur ülemaailmne aktsioon ja paljud riigid ei julgenud esialgu seda suurelt ja üle riigi teha, vaid alustasid lokaalselt, näiteks ühe-kahe linna koristamisega. Eks alguses oli kindlasti väike hirm, kuidas hakkame saame. Me usume, et 2013. aastal on koristajaid veelgi rohkem. Kas seda ikka maailmas teatakse, et algatus on pärit Eestist? Anneli: Meil on koristustalguteemalisi meediakajastusi kokku olnud 50 000 ümber. Kas kõigis neis ka sõna Eesti sees oli, seda me ei tea. Need 50 000 meediakajastust on meil dokumenteeritud, eks tegelikkuses on lugusid olnud veelgi rohkem. Oleme saanud näiteks araabiakeelsete teleuudiste linke koos kommentaariga, et kuulake minutit 2.34, seal on midagi tuttavat. Ja seal öeldakse araabiakeelse teksti sisse sõna Estonia. See teeb südame soojaks küll. Eesti lugu on nagu tänapäeva muinasjutt, mida eri riikidel on olnud hea rääkida, et kohalikke elanikke inspireerida. Kuskil kaugel on üks väike riik, mille nimegi keegi ei tea. Seal tuli rahvas kokku ja tegi ühe päevaga riigi puhtaks. Kui nemad seda

suutsid, siis suudame meie ka. Rainer: Üks viimasel ajal toimunud huvitav sündmus on see, et Venemaal on koristustalgud saanud võimude heakskiidu, nagu hiljuti Irkutskis 22 000 inimese osavõtul toimunud talgud ilmekalt näitasid. Eestil on ju head mainekampaaniat Venemaal üsna keeruline teha, meediapinnad ja telereklaamid on kallid ning uudissaadete suhtumine pole meisse just kõige parem. „Teeme ära!“ algatuse vastu on aga Venemaal suur huvi. Kas te olete selle projekti juures märganud, et Eesti vastu tuntakse rahvusvaheliselt suuremat huvi? Eva: Me ei saa öelda, et tänu „Teeme ära!“ projektile on Eestisse tulnud üks miljard eurot välisinvesteeringuid, kuid kindlasti on ta kasvatanud Eesti rahvusvahelist tuntust. Ühel rahvusvahelisel turismifirmade üritusel tuldi kohe meie juurde – aa, te olete Eestist, see on see koristustalgute idee algatanud riik. Riigi tuntus aitab ka äri teha. Paljud inimesed maailmas on saanud teadmise, et Eesti on olemas, see asub kuskil väga kaugel ja seal suudetakse algatada huvitavaid projekte. Rainer: Kohapealsed tiimid ja vabasektor, kes on meie käest inspiratsiooni saanud, pole ju mingi sõltumatu kinnine kooslus. Seal tegutsevad inimesed, kes iga päev töötavad eri ametkohtadel – advokaadid, arstid, politseinikud, õpetajad. Need on inimesed, kes saavad oma eluga hästi hakkama ja on ühiskondlikult aktiivsed. Kohalike tiimidega loodud kontaktid ei sõltu valdkonnast, nagu see näiteks puidumessi külastades oleks, vaid meie algatus läbib ühiskondi horisontaalselt. Need isikliku tasandi kontaktid hakkavad oma elu elama. Meie loo üks osa on peale selle, et me oleme Eestist, mis on väike ja asub väga kaugel, ka väärtused, mida me esindame. Meile on oluline puhas loodus ja elukeskkond, me kasutame selle kaitsmise juures võimalikult moodsaid tehnoloogilisi lahendusi, meile on tähtis aktiivne vabasektor. Anneli: Väikese riigi turundamisel on positsioneerimine väga tähtis. Kui enne Eestit üldse teati, siis peamiselt Skype’i kaudu. Nüüd teavad inimesed, et Eesti on keskkonnateadlik, meil kasutatakse nutikalt tehnoloogiat ja siin on aktiivne vabasektor. Minu arvates on need kõik väga head ja positiivsed märksõnad ühe riigi kohta. Kui me suudame Eestit selliste märksõnade kaudu positsioneerida, siis on ju turundus tehtud! Kuidas te kirjeldate oma koostööpartneritele Eestit ja tema asukohta? Anneli: Mida kaugema riigiga on tegu, seda üldisemalt tuleb Eestist rääkida. Me räägime Eestist kui Põhja-Euroopa riigist, sellest saadakse aru. Rainer: Baltikumi pole asukoha määratlusena kindlasti mõtet kasutada, sest seda aetakse Aasias ja Ameerikas pidevalt Balkaniga segamini. Isegi Liibanonis on nii juhtunud. Kui te mõtlete senitehtu peale, siis mida on Eesti ettevõtetel ja vabasektori organisatsioonidel teie kogemusest õppida? Rainer: Minu arvates on väga paljude riikide inimestel, kui just USA või Saksamaa välja arvata, põhjendamatu hirm selle ees, et nad ei ole nii head kui teised. Neil on kerge alaväärsuskompleks. Eks me oleme Eestis seda isegi põdenud. Kuid asudes tegutsema Eestist väljaspool, saad ühel hetkel

“Teeme ära!” eestvedaja Rainer Nõlvak

aru, et sind vaadatakse kui tegijat. Ühtpidi on väga raske astuda kuskil Mosambiigis ettevõtte uksest sisse, aga teisalt – kui sa selle sammu teed, siis oled sellega juba saavutanud kohalike usaldusväärsuse. Sa oled selliseks sammuks võimeline. Selle projekti käigus olen ma näinud, et isegi Prantsusmaal vaatavad inimesed meile alt üles. Pole mingit tunnetki, et me oleme väike Ida-Euroopa riik. Meil on midagi, mille me oleme korda saanud. See on asi, mille poole nemad alles püüdlevad ja millega proovivad hakkama saada. Me oleme mitmes mõttes neist suuremad. Me aitame neid, oleme neile eeskujuks. Eestit tajutakse selle projekti käigus palju suuremana, kui me tegelikult füüsiliselt oleme. Näiteks Indias juba kiruti meid, et miks need eestlased meid piisavalt ei aita. Keegi ei mõtle Indias või Brasiilias, et eestlasi on vaid 1,3 miljonit, sest kogu riigi koristamise idee tundub palju-palju suuremana. Nad ei usukski, et meid on ainult 1,3 miljonit ja et meie projekti peakontor on Tatari ja Sakala tänava nurgal tillukeses kontoris. Nad arvavad, et me asume suures pilvelõhkujas ja meie juures töötab sadu inimesi. Anneli: Jah, eriti just need inimesed, kes pole Eestis ise kohal käinud, tajuvad meid suurena. Meil on palju aega kulunud sellele, et edastada teistsuguseid väärtusi – tingimata pole globaalsete projektide tegemiseks vaja suurt peakorterit. Tähtsam on idee ja inimlik suhtlemine ning koostöö. Rainer: Kultuurid, kus me toimetame, on väga erinevad. On soomlased, kes kirjutavad ühe lause mi-

nutis ja on maakera teisel poolel elavad inimesed, kes alati lõpetavad oma lause kolme hüüumärgiga. Ja me peame püüdma neid tegelikult mõista. Meie tugevus on olnud see, et me pole neile midagi peale surunud, öeldes kuidas peab oma elu elama. Me oleme lihtsalt näidanud oma eeskuju ja kui nad on nõu küsinud, siis oleme aidanud. Anneli: Me oleme loksutanud nende maailmapilti, näidanud tegude kaudu, et asju ei pea ajama hierarhiliselt, vaid ka võrgustikud võivad tõhusalt toimida. Rainer: Paljudele riikidele on see üsna uus olukord. Mõeldes maailma ajaloo peale, siis on tavaliselt nende juurde tuldud sõjaväega, mille tulemusena on paljud peajagu lühemaks tehtud. Järgnenud on valitsuste korruptsioon, onupojapoliitika. Kogu nende maailm on olnud vägivaldne. Ja siis tuleme meie ning räägime, et tegime nii. Selle peale küsitakse – kas nii ka tohib teha. Ning me selgitame ja aitame. Suhtleme nii, et meid mõistetakse. Seda pole ajaloos riikide vahel väga palju olnudki. Kui mõelda, millised on olnud alternatiivsed foorumid, siis on nendeks ÜRO ja sõjad. Ja ka jalgpalli MM ning olümpiamängud. Sõjas ja spordivõistlusel piirdub tegevus paugu ja plaksutamisega. Meie sügavuti minev suhtlemine on teistsugune. Kui ma Serbias serblasi lohutan, et te olete täitsa tublid, te saate hakkama, siis ma näen, et vanemal mehel tuleb selle peale silmanurka pisar. Ühelt poolt on nii inimlik, et me saame vabalt ja avatult suhelda, kuid teisalt on ajaloo keerdkäigud selle tihti raskeks tei-


15

nud suurima globaalse Eesti algatuseks Koristuspäev Ghanas

me ise selle murega päris palju kokku puutunud. Osas riikides öeldakse meile, et meil on tiim olemas, aga meil pole juhti, kas te saate meid aidata? See kõlab veidralt, kuid nii see on. Piisavalt heade ja hullude eestvedajate leidmine polegi nii lihtne. See on võib-olla põhjus, miks meile paljudes riikides alt üles vaadatakse. Meie julgesime seda teha ja me innustame ja julgustame ka neid. Ma arvan, et eestlaste enesehinnang võiks olla palju kõrgem. Meil peab olema rohkem julgust oma ideid tutvustada ja olema julgust eest vedada. Ma olen kindel, et paljud riigid tuleksid heade ideedega kaasa. Rainer: Me räägime e-valimistest ja muudest riiki hõlmavatest lahendustest, mis Eestis töötavad. Nendest võiks saada ju maailmas uus standard. Mitte, et me tasahilju räägime, et meil siin Eestis on sellised asjad, äkki te tahate endale ka, vaid peaksime lööma selja sirgu ja ütlema –teeme nüüd kõik nii! Ma arvan, et nendel kahel käitumisel on suur vahe. Meil ei ole põhjust Eestis tehtud lahendusi häbeneda ja me peaksime julgemalt neid teistes riikides ellu viima. Anneli: Mulle tundub, et sellest julgusest jääb meil Eestis veel palju puudu. Meie enesehinnang on ikka selline, et me oleme väikesed ja mis me ikka teha suudame.Tegelikult me oleme ägedad ja suudame suuri asju teha. Rainer: Olen kuulnud, et kui ajaleht The Times tegi meie projektist loo, siis üks eestlane, kes pidas Londonis lihtsat ametit, kandis seda artiklit enda tagataskus kaasas. Ta näitas seda oma sõpradele ja ütles – näed, ma olen sellest ägedast riigist. „Teeme ära!“ on tõstnud eestlaste eneseusku. Ja seda eneseusku on meil kõigil vaja. Vestlusringi ”Teeme Ära!” eestvedajatega juhtis Erki Peegel

nud. Kõik nagu kardavad midagi. Meie tegevus on mõnikord nagu hirmust vabastamine. Teeme asju üheskoos ja see ongi normaalne. Seda kõike on väliselt raske mõõta, kuid ma arvan, et see üheskoos tegemise tunne seostub neile ka Eestiga. Kuidas te tahate selle projektiga edasi liikuda? Millised on järgmise aasta plaanid ja missugune on kaugem visioon? Rainer: Väga tõenäoline on, et enamik riike teeb 2013. aastal suurema koristuspäeva kui 2012. aastal, aga me ise liigume pigem teiste tegevuste juurde. Koristamine ei ole enamikus riikides lahendus. Mis see lahendus täpselt on, sõltub riigist. Ei ole ju mõtet Saksamaal teha üleriiklikku prügiotsimise kampaaniat ning siis võitjat viie kilekotiga esile tõsta. Indias pole jälle iga päev mõtet neid tohutuid hunnikuid, mis tänavatele visatakse, talgu korras koristada. Seal tuleb teisi asju teha. Me oleme korraldanud hulga piirkondlikke konverentse ning me otsime regionaalset koostööd. Tahame jõuda sinnamaani, et naaberriigid hakkaksid koos toimetama. Samuti on mõte hakata tegema konkreetseid ettepanekuid riikide parlamentidele, mida oleks vaja õigusaktides muuta, et prügi vähem tekiks. Tihti on just selline väline vaade see, mis paneb asjad liikuma. Anneli: Esimene suur verstapost ongi puhta maailma konverents, mis toimub jaanuari lõpus – veebruari alguses Tallinnas. Loodetavasti saavad seal paika tegevussuunad, kuhu me soovime ja suuda-

me edasi liikuda. Kogu 2013. aasta kulub paljuski tegevusplaani kokkuleppimisele. Me oleme ka Eestis ellu kutsunud algatuse “Prügivaba Eesti”. Eesti on väike tore maa, kus selliseid kontseptsioone ellu viia. Ja kui see meil töötab, siis saame seda väikeste mugandustega ka mujal rakendada. Rainer: Vaatamata maailma tabanud prügikoristusvaimustusele arvan ma endist viisi, et „Teeme ära!“ pole prügikoristuskampaania. Esiteks mulle ei meeldi prügi koristada, mulle ei meeldi isegi mõte, et ma pean tegelema prügi koristusega. Ma ei usu, et meie globaalsest meeskonnast oleks paljudel see omaette eesmärk. On riike, kes tõesti tahavad koristada ja koristada, aga kindlasti ei ole meie need, kes neil seda pikemat aega teha aitavad. Me soovime rohkem tegeleda põhjuste, mitte tagajärgedega. Põhjused on eelkõige inimestel kahe kõrva vahel. Tegeleda tuleb sellega, et erinevad inimesed saaksid koos rahulikult midagi kasulikku teha, et nad üksteist maha ei lööks. Prügikoristus on selleks hea vahend olnud ja eks neid vahendeid on ilmselt veelgi. Millised need on, sõltub natuke riigist. Mõned soovivad metsa istutada, mõni leiab teistsuguse koostöövõimaluse. Meie proovime neil aidata toimivaid võrgustikke ehitada ja arendada, et need ilma suuremate probleemideta toimiks. Pole ju vaja mingite tühiste arusaamatuste tõttu mingeid ekstsesse, kuni regionaalsete sõdadeni välja. Anneli: Hea näide on Vahemere koristusaktsioon. Piirkonnas, kus osa riike on endiselt üksteisega sõ-

jas, püüame meie nad kõik kampa saada ja mere puhtamaks teha. Eks Vahemeri on üksjagu räpane, kuid väga tähtis on tõesti panna eri riigid koos töötama. Ühine koristamine toimub 13.–15. septembrini 2013. aastal ja plaani järgi osalevad kõik Vahemere-äärsed riigid. Ilmselt Süüria siiski mitte, sest seal on kodusõda. Palestiina osalemine sõltub Iisraelist. Me ei tea täpselt, missugune on olukord Tuneesias. Enamikus riikides on meil siiski oma tiimid olemas ja ettevalmistustööd käivad. See tundub olevat juba pigem rahuprotsessi arendamine, mitte pelgalt keskkonnaprojekt. Rainer: Nii ta tundub jah, kuid sellest ei tohi kõva häälega rääkida, sest muidu võtab keegi relvad välja. Bosnias olid meie tiimis koos adventistid ja moslemid. Riigis, kus 15 aastat tagasi üksteist tapeti, oli koristusaktsioon esimene üritus, kus tuldi koos välja ja tehti midagi oma kodumaa heaks. Kuidas võiks Eesti riik aidata Eestit tutvustada? Mis on Eesti tugevused? Eva: Minu meelest võiks Eestil olla üks lugu, mida me kõik räägiksime. Loomulikult ei pea me seda lugu pähe õppima, vaid igaüks räägiks Eesti loost enda isikliku variandi. Selle loo põhipunktid peaksime aga kokku leppima. Kui räägime sarnast lugu, siis see levib laias maailmas palju paremini. Anneli: On üks asi, millele ma olen viimasel ajal hakanud järjest rohkem mõtlema. Tänapäeval on väga keeruline leida riikides eestvedajaid. Me ole-

Kõiki meie tegevusi Jaapanis toetab kaudselt Eesti vägilane Baruto. Tema tõttu on Jaapanis tuhandeid estofiile ning ta on toonud Eestile rohkem kuulsust, kui üks tavaline reklaamikampaania eales suutnud oleks. Kosaku Yamaguchi EASi esindaja Jaapanis


16

Simple Session VALLUTAB Mario ja Risto Kalmrega rääkis

Merje Kruus

P

ole kahtlustki, et ratta- ja rularingkondades on Simple Sessioni korraldajad vennad Mario ja Risto Kalmre Eesti maailmakaardile jäädvustanud.Triatleet Marko Albert säutsus 2012. aasta jaanuaris Uus-Meremaalt, et ta on rabatud sellest, kuidas üks kohalik rattapoe tüüp teab, kus Eesti asub, ning et ta tahab Simple Sessionile tulla. See ei ole Euroopa ühe suurima rula- ja BMX-võistluse korraldajatele üllatuseks. Sääraseid emotsioone on nad erinevatelt inimestelt varemgi kuulnud. Risto sõnul teatakse BMX- ja rularingkondades Sessionit kõikjal maailmas ning üritusega seostatakse kohe ka Eestit. Mario usub, et ka need, kes pole kohal käinud, teavad päris hästi, kus Eesti asub. Tartust alguse saanud ning nüüdseks juba aastaid Saku Suurhallis täismajale toimuv talvine põhiüritus, millel eluaastaid 13, toob Eestisse igal aastal paarsada maailma tippu ligi 35-st rahvusest. Mehed on korraldanud ka mitmeid suviseid üritusi nii Tallinnas kui ka Helsingis. Viimastel aastatel on Simple Session olnud oma kahe filmiga esindatud ka ülemaailmsel rattafilmide festivalil Bicycle Film Festival, mistõttu rattahuvilised teavad seda pimedas ja lumises maailmanurgas korraldatavat ekstreemspordiüritust üha rohkem. Kuidas sellise üleilmse tuntuse ja populaarsuseni on jõutud? Risto räägib, kuidas peale tavapäraste reklaamide Euroopa ja USA erialaajakirjades saatsid nad algusaastatel miljoneid meile sõna otseses mõttes nagu mehed metsast. Üritust teati ju alguses väga vähe ning veel vähem teati Eestit. Praeguseks tundub see osa tööst eriti lihtne ning paljudele võistlusel osaleda soovijatele tuleb ka juba kahetsusega ei öelda. Mario sõnul on palju abi olnud ka mõnedest rattaringkonnas tuntud võtmefiguuridest, kes omalt poolt aitasid suhteid luua, mis uue ja areneva festivali puhul oli väga oluline. Simple Sessioni algusaastatel oli korraldajate sõnul väärtuslik suhtekorralduslik abimees BMXi korüfee Bart de Jong. Üsna ruttu hakkas töötama muidugi ka sõbra soovitus ehk suust-suhu leviv hea sõna. Risto ja Mario meenutavad, et esimestel aastatel, kui üritus juba Saku Suurhalli oli kolinud, oli rahvusvaheline seltskond siia jõudes positiivselt üllatunud nii võistluse kui ka Eesti üle. Simple Sessioni puhul on Euroopa kontekstis märkimisväärne nii võistluse kõrge tase, ulatuslik meediakajastus

kui ka suur pealtvaatajate hulk ning ürituse energiast pulbitsev vibe. Eesti kohta on oma positiivseid emotsioone päris huvitavalt väljendandanud aga Simple Sessioni üks host, ameeriklane Zachary Yankush alias Catfish, kes tätoveeris sinimustvalge trikoloori oma kõhtu kaunistama. Catfish ise kommenteerib: „See ei ole hullumeelne tätoveering, vaid puhas

armastus. Esimest korda Eestisse tulles olin rabatud, kui hästi mind vastu võeti ja kui sõbralikud inimesed olid.“ Mis võistlejaid Eesti juures võlub? Alati vaimustutakse vanalinnast, see ei ole kellegi jaoks uudis. Ka see kõlab juba sadu kordi kuulduna, et välismaalased on hämmingus, kuidas igal pool on võimalik leida tasuta wifi leviala. Risto räägib, et see fakt on paljude sõitjate jaoks tegelikult väga tähtis, kuna enamik ei pane oma telefoni siin kallite roaming-hindade tõttu üldse töölegi, vaid tüübid suhtlevad omavahel Twitteris tänu tasuta traadita internetile. Kuigi Simple Sessioni põhiüritus toimub talvel, on mõned sõitjad sattunud Tallinnasse ka suvekuudel ning on ristinud meie pealinna hellitavalt Summer wonderland’iks huvitavate kohtade tõttu, kus BMX-ratta või rulaga sõites mõnusaid elamusi võib saada. Risto nendib, et see on küll juba klišee, aga Eesti ilusad tüdrukud ja head peod on kindlasti välismaalastele meeltmööda. Kui nii on, siis miks selle vastu sõdida! Eestlase jaoks üsna ootamatu on ka Simple


17

VALLUTAB MAAILMA

Sessioni rahva suur lumevaimustus. Paljud tulevad päikselistest kohtadest nagu California, Brasiilia ja pole oma silmaga elu sees lund näinudki. Mario kirjeldab naerdes, kuidas paar aastat tagasi Simple Sessioni ajal oli Tallinnas suur lumeuputus, mis hotelli ees vallandas tohutu lumesõja. Nüüd, kus ürituse toimumise aeg on lükatud veebruarist märtsikuusse, on kuulda olnud nurinat, et äkki jääb lumi nägemata. Küsin vendadelt, kuidas üritust väisavad ajakirjanikud Eestist kirjutavad. Kalmred annavad mõned märksõnad: nõukogude nostalgia, Ida-Euroopa eksootika, homeland of Skype. Risto pahandab, kuna mõned ajakirjanikud kasutavad nõukogude temaatikat juba aastaid ning ammu oleks aeg mõni uus vaatenurk leida. Kuid üldisemalt, kas ja kuidas Eesti peaks ennast turundama? Mõlemad vennad nõustuvad, et Eesti-suguse väikse ja tundmatu riigi puhul on mainekujundus- ja turundustegevused väga vajalikud. Risto räägib: „Ma muidugi ei tea kõiki asju, mida praegu tehakse, ma ei ole ilmselt ka sihtrühm. Kuid loen tihtipeale ajakirja Monocle, kus sageli avaldatakse erinevate riikide ülevaateid, nagu Spain survey, Taiwan survey jne. Selline toimetaja kaudu riigi tutvustamine on väga sage. Tegemist ei ole reklaamiga, vaid keegi erapooletu on riigis kohal käinud. Turundamine on Eestile möödapääsmatu, me pole Prantsusmaa ega Soome või Rootsi... Mario: „Küsimus on selles, mis meil üldse müüa on?“ Rootsi puhul on selleks näiteks muusika, disain,

made in Sweden, kuningas.... Mario: „Tegelikult asjad, mille kaudu Eesti saaks tuntuks, on olemas. Need on puutumatu loodus, Tallinna vanalinn ja kogu IT-sektor ning e-riigi kuvand, millest on palju räägitud“ Vennad arvavad, et Eesti tuntuse suurendamise puhul on kindlasti vajalik mitmesuguste ürituste toetamine, olgu selleks siis Simple Session, PÖFF vmt. Veel mõtteid, mis Eestit tuntumaks aitaks teha? See on muidugi miljoni euro küsimus, aga mõningaid mõtteid tuli. Näiteks, Eestis võiks toimuda Läti Positivuse või Soome Flow moodi suur muusikafestival, Eesti disaini võiks rohkem tutvustada ning selle tootmist arendada ja eriti oleks vaja normaalseid lennuühendusi. Risto kommenteerib: „Lennuühendused mõjutavad nii meid kui ka Simple Sessionit väga otseselt. Ma näen juba praegu, et peaaegu võimatu on sõitjatel leida siiatulekuks mõistlikke lennuühendusi. Inimesi on siia keeruline tuua, kuna otselende peaaegu ei ole...“ Mario lisab omalt poolt: „Kui näiteks Riia ja Tallinna kuvand on inimese jaoks sarnased ja Riiga

on otseühendus, siis ma arvan, et päris suur osa inimesi valib niisama linnapuhkuseks Riia.“ Keda siis eeskujuks võtta? Risto arvab, et Põhjamaad oleksid meile kõik heaks eeskujuks. „Vaadake, kuidas Jaapanis suhtutakse Põhjamaadesse. Made in Sweden ja Made in Finland on seal väga hea mainega. Marimekko, Muumid. Põhjamaad on kõik tugeva imagoga.“ Kuigi Simple Sessioni vedajate Mario ja Risto Kalmre peamine eesmärk on organiseerida maailmatasemel kvaliteediga ekstreemspordiüritust, on neil hea meel, kui Session aitab ka Eestit maailmas tutvustada. Ka 2013. aasta märtsis ootavad korraldajad Eestisse tavapärasel hulgal võistlejaid ja külalisi, muuhulgas ligikaudu 80 ajakirjanikku ning fotograafi mitmetest meediaväljaannetest. Ürituse finaali live-ülekandeid jälgitakse üle maailma ligi miljonist arvutist ja saated Tallinnas toimuvast võistlusest jõuavad Eurosport2, Fuel TV, Extreme Sport ja ESPN telekanalitesse.


18

reitingud on riikide võrdlemisel olulised Foto: Peeter Kümmel SAKALA

Marje Josing

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor

K

iire ja inforohke ärielu tingimustes kasutatakse maailmas aina enam mitmesuguseid kompleksindikaatoreid, mille alusel riike hinnatakse. Need indikaatorid koondavad kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid statistilisi näitajaid ja neid arvestades järjestatakse riigid mingi kindla metoodika alusel. Neid reitinguid on nii meelelahutusliku maiguga (näiteks nn õnne indeks) kui ka arvestataval rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikal põhinevaid. Neist viimastest võiks Eesti kohta 2012. aasta novembri seisuga nimetada alljärgnevaid: Rahvusvahelise konkurentsivõime indeks (IMD) Eestil on 31. koht 59 arenenud riigi võrdluses. IMD näitab riigi konkurentsivõimet nelja faktori varal: valitsuse tegevus, majandusseisund, äritegevuse efektiivsus ja infrastruktuur. Eesti parandas viimase aastaga oma kohta kahe positsiooni võrra. Esimesel kohal on Hongkong. Globaalne konkurentsivõime reiting (World Economic Forum) Eestil on 34. koht 144 riigi võrdluses. Reiting iseloomustab riigi võimet tagada jätkusuutlik majanduskasv keskpikal perioodil. Hinnang tugineb informatsioonile, mis iseloomustab riigi arengufaasi sõltuvalt sellest, kas areng toimub ressursside, tehnoloogia või innovatsiooni baasil. Võrreldes aasta varasemaga on Eesti reiting ühe koha võrra langenud. Rahvusvaheline inimarengu indeks (ÜRO) Oleme 34. kohal 187 riigi edetabelis. Indeks arvestab elanike haridustaset, eluiga, majanduse arengutaset jms. Aasta-aastalt on Eesti oma kohta parandanud. Rahvusvaheline majandusvabaduse indeks (The Heritage Foundation) Selles tabelis on Eesti 16. kohal 179 riigi võrdluses. Hindamise aluseks on kaubanduspoliitika, riiklik sekkumine, rahanduspoliitika, musta turu osakaal majanduses jms.

Rahvusvaheline korruptsiooni tajumise indeks (Transparency International) Eestil on 29. koht 182 riiki esindavas edetabelis. Eesti jääb maha Põhjamaadest, kuid on paremal positsioonil kui paljud Ida- ja Lõuna-Euroopa riikid. Rahvusvaheline pikaajaliste väliskohustuste täitmise võimet iseloomustav reiting (Standard & Poor’s) Reitinguagentuur Standard & Poor’s (S&P) on andnud Eesti riigi võlakirjadele reitingu AA-, mis iseloomustab riiki kui usaldusväärset ja head laenukohustuste täitjat, kuid samas püsivad riigis pikaajalised riskid. Moody’se reiting Eestile See on püsinud tasemel A1 alates 2002. aasta lõpust. Raportis hinnatakse riigi majanduslikku ja institutsioonilist tugevust, valitsuse finantsilist seisu ja mõjutatust võimalikest välistest riskidest. Eesti majandust hinnati paindlikuks ja tasakaalustatuks ning riik on institutsionaalselt tugev. Kõrgelt hinnatakse riigi madalat võlataset ja eelarvedistsipliini, mida suudeti järgida ka langusperioodil. EKI on viimased kümme aasta teinud koostööd IMD ja WEFiga analüüsimaks Eesti kohta rahvusvahelises majanduskonkurentsis. EKI on kogunud partneritele metoodikas ette nähtud informatsiooni Eesti kohta ja tutvustanud saadud tulemusi Eesti avalikule sektorile. Koostöös EASiga on kümme aastat antud välja aastaraamatut “Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime”. Et iseloomustada, millist informatsiooni üks reiting kanda võib, tutvustame lühidalt IMD reitingut. Lausanne`i juhtimise arendamise instituudi (Institute for Management Development, IMD) 2012. aasta riikide rahvusvahelise konkurentsivõime edetabel tugineb 2011. a statistilistele andmetele ja 2012. a veebruaris-märtsis korraldatud ettevõtte juhtide küsitluse tulemustele. Projektis osales 59 riiki ja koondandmete aluseks oli 246 statistilist näitajat (neist 131 kvantitaiivsest statistikast ja 115 ettevõtjate küsitlusest). Indikaatoreid on metoodika autorid valinud nii, et oleks arvesse võetud nii mahunäitajad, kasvu näitajad kui ka efektiivsust ja kvaliteeti iseloomustavad näitajad. Mahu näitajate poolest jäävad maailma väikeriigid kaotaja rolli, kuigi samas on näha, et majanduskeskkonna efektiivsus, valitsuse tõhusus ja infrastruktuuri hea kvaliteet tingivad väikeriikide rahvusvahelise

IMD riikide rahvusvahelise konkurentsivõime edetabel 2012. a Üldjärjestus Riik

Koht konkurentsivõime faktorite kaupa

Koht

% esikohal oleva riigi suhtes

Majanduse seisund

Valitsuse tõhusus

Äritegevuse efektiivsus

Infrastruktuur

Hongkong

1

100,0

4

1

1

18

USA

2

97,8

1

22

11

1

Šveits

3

96,7

7

4

7

2

Singapur

4

95,9

9

2

2

8

Rootsi

5

91,4

17

8

5

3

Kanada

6

90,3

12

9

9

6

Taiwan

7

90,0

13

5

4

12

Norra

8

89,7

16

6

8

9

Saksamaa

9

89,3

5

19

17

7

Katar

10

88,5

2

7

3

40

Holland

11

87,2

8

15

14

11

Luksemburg

12

86,1

6

16

12

23

Taani

13

84,9

31

11

15

4

Malaisia

14

84,2

10

13

6

26

Austraalia

15

83,2

23

14

13

19

Araabia ÜE

16

82,5

11

3

19

37

Soome

17

82,5

40

12

16

5

Suurbritannia

18

80,1

19

23

22

15

Iisrael

19

78,6

36

21

18

13

Iirimaa

20

78,5

37

20

10

22

Austria

21

77,7

20

33

20

16

Korea

22

76,7

27

25

25

20

Hiina

23

75,8

3

34

32

29

Uus-Meremaa

24

74,9

41

10

28

24

Belgia

25

73,5

18

41

29

21

Island

26

71,5

44

38

31

10

Jaapan

27

71,4

24

48

33

17

Tšiili

28

71,3

25

17

21

42

Prantsusmaa

29

70,0

22

47

45

14

Tai

30

69,0

15

26

23

49

Eesti

31

66,9

38

24

38

32

Kasahstan

32

66,9

28

18

34

43

Tšehhi

33

66,2

29

30

41

30

Poola

34

64,2

30

36

39

36

India

35

63,6

21

42

24

53

Leedu

36

63,4

46

37

36

31

Mehhiko

37

63,2

14

35

42

48

Türgi

38

62,2

34

39

30

44

Hispaania

39

61,1

51

40

46

27

Itaalia

40

60,6

39

49

44

28

Portugal

41

60,4

53

46

47

25

Indoneesia

42

59,5

32

28

35

56

Filipiinid

43

59,3

42

32

26

55

Peruu

44

58,7

26

27

40

59

Ungari

45

57,3

35

51

49

35

Brasiilia

46

56,5

47

55

27

45

Slovakkia

47

55,7

55

43

43

39

Venemaa

48

55,2

45

45

53

38

Jordaania

49

53,2

54

31

51

47

LAV

50

53,2

57

29

37

54

Sloveenia

51

53,0

43

53

57

33

Kolumbia

52

51,9

33

50

48

57

Rumeenia

53

48,9

52

52

52

50

Bulgaaria

54

48,5

49

44

59

52

Argentiina

55

48,2

50

57

50

46

Ukraina

56

46,9

48

56

55

51

Horvaatia

57

45,3

56

54

58

41

Kreeka

58

43,1

58

58

56

34

Venetsueela

59

31,5

59

59

54

58


19 eesti üldine konkurentsivõime (koht edetabelis)

25 24 23 22 21 19 22

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

35 34 33 31

2009

2010

2011

2012

Majanduse seisund

48 52 51 29 24 27 23 19 15 11 9 2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

38

2012

valitsuse tõhusus

24

12 15

2001

15 13 11 11 13 10 12 2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

20

2011

24

2012

Äritegevuse efektiivsus

41 23 26 26 21 24 27 22 18 2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

36 32 38

2010

2011

2012

infrastruktuur

31

2001

28 30 29

2002

2003

2004

33 31 31

2005

2006

2007

26 28 27

2008

2009

2010

33 32

2011

2012

konkurentsivõime ja tagavad oma elanike kõrge elatustaseme ning rahulolu. Ka Eesti oleks mahu näitajate poolest maailmas märkamatu kääbusriik, kuid kiire arengu, paindlikkuse ja hea ärikeskkonnaga suudame konkureerida paljude suurte ja vanade riikidega. Tabelist nähtub, et IMD arvestuses on tänavu maailma konkurentsivõimelisemaks riigiks tõusnud Hongkong. Analüütikute jaoks pole Hongkongi esikoht ootamatu, on ju see riik mitu aastat olnud esikolmikus ning eelmisel aastal jagas esikohta USAga. Hongkongil on arenenud majandus, tõhus valitsus ja kõrge äritegevuse efektiivsus. Eesti on IMD 2012. a edetabelis 59 riigi hulgas 31. kohal, tõustes aastaga kaks kohta. Eesti on möödunud Tšehhist ja Indiast. Jooniselt nähtub, et ajalooliselt kõrgeim koht edetabelis on Eestil olnud 2006. aastal (19.), kui Eesti majandus arenes ülikiires tempos ning madalaim koht 2009. aastal (35.), mil majandus oli märgatavas kriisis. Faktorite edetabelid (vt joonised) näitavad, et Eesti konkurentsivõime tugevaim külg läbi aegade on olnud valitsuse tegevus, mille arvestuses kuulub käesoleval aastal Eestile 24. koht. Jooniselt nähtub, et varasematel aastatel on valitsuse tegevust hinnatud ka tunduvalt kõrgemalt, kuid ikka on edu aluseks olnud tugev eelarvepoliitika ja ettevõtlust soosiv äriseadusandlus (selle suhteline liberaalsus ja riigi vähene sekkumine majandusse). Majanduse seisundi poolest kuulub Eestile tänavu (2011. a andmete alusel) 38. koht, mis on 13 kohta kõrgem kui eelmisel aastal. Jooniselt nähtub, et majanduse tõusu aastatel on Eesti positsioon vastavas edetabelis olnud märgatavalt kõrgem ning 2007. aastal on Eestile kuulunud koguni üheksas koht. Seda eelkõige SKP ja ekspordi kiire arengu tõttu. Äritegevuse efektiivsuse arvestuses kuulub Eestile 38. koht, mis on kuus kohta madalam kui eelmisel aastal ning on läbi aegade kiskunud meie konkurentsivõime reitingut allapoole. Eelkõige on Eestil madal võimekus tööturu ja töö tootlikkuse näitajate seas. Infrastruktuuri poolest on Eesti 2012. a vastavas alamedetabelis 32. kohal, mis on koha võrra kõrgem kui eelmisel aastal. Parim koht oli Eestil 2007. aastal, kui meile kuulus 26. koht. Nõrgim infrastruktuuri element on teaduslik infrastruktuur. Rahvusvahelise konkurentsivõime reitingut saavad riigid kasutada oma tugevuste-nõrkuste analüüsiks, kuid see on ka hea infoallikas välisinvestoritele, ettevõtjatele ja teadlastele. IMD aastaraamatul on väga palju lugejaid-kasutajaid ja juba see, et Eesti on valitud 59 analüüsitava riigi hulka, näitab meie riigi tublidust ja huvi meie vastu. Eesti koht mitmesugustes ulatuslikes riike võrdlevates reitingutes jääb praegu 30–40 kanti. See on ühelt poolt hea koht noorele murdeealisele riigile, kuid teiselt poolt innustavad meie põhjanaabrite palju kõrgemad kohad parandama meid oma nõrkusi ja arendama edasi tugevusi. Rahvusvahelise konkurentsivõime lõppeesmärk on tagada oma elanike sotsiaalne ja majanduslik heaolu ja rahulolu riigiga.

Arvan, et parim näide Eesti tutvustamisest Soomes on Helsingis kodanikualgatuse korras loodud Eesti Maja – Viro-keskus. Selle asutasid Eesti ja Soome vahelist kultuuri, turismi ning majandussuhteid arendavad inimesed ja organisatsioonid. Valdar Liive EASi Soome esindaja


20

Kaaperdame Eestile jõulukuuse! Erik Sakkov

ASi Tallinna Lennujaam juhatuse liige

M

õni väidab uhkelt, et Eestile on tuntust toonud Skype, teine väidab, et hoopis Tallinna vanalinn. Ma väidan, et mõlemad eksivad, sest Eestit maailmas õigupoolest ei tunta. Nii lihtne ongi. Olen aastaid kruiisiäris, laevanduses ja lennunduses tegutsenud ja alatasa välismaiste logistikaettevõtetega suhelnud ning võin kindlalt öelda, et Eesti tuntus on vaid kriipsuvõrra nullist suurem. Meid teavad vaid need, kes meid kunagi näinud on. Isegi väga haritud inimesed ei tea ei Eestist ega Lätist-Leedust üldjuhul muud, kui vaid meie olemasolu fakti. Me oleme 50 aastat maailma kooliõpikutest väljas olnud ja tulemus ongi just selline. Kui soovite mu väidet testida, siis küsige endalt Uruguay ja Paraguay kohta. Uskuge mind, laias maailmas teavad inimesed Eesti-Läti-Leedu kohta täpselt sama vähe. Siiani on olnud ainus viis Eesti kohta midagigi kiiret ja tabavat öelda … Soome nimetamine. Sest inimest, kes Soomet ei teaks, pole ma tõesti veel kohanud. Vaja on oma lugu Niisiis – Eesti tuntus saab minna ainult paremaks. Meie teha on see, millisena meid tuntakse. Ma väidan, et rahvana on meil paar tähtsat asja puudu. Kõigepealt on meil puudu lugu, mida enda kohta rääkida. Igaüks räägib Eestist ja eestlaseks

avastab, on puhas boonus. Minu ettepanek oleks rõhutada seda harmoonilist viisi, kuidas väga vanad asjad ja särav innovatsioon Eestis kõrvuti eksisteerivad. Aga see on vaid üks mõte, lõpliku nägemuseni jõudmiseks oleks vaja nii üksmeelt kui ka karmide proffide nõu – sest kuigi see kõlab jultunult, on see tõsi – esmane ja peamine eesmärk on, et lugu müüks. Me peame tõepoolest endale otsa vaatama ja

Väikestes asjades võiks kokkuleppele jõuda kas või selles, mis on Eesti söök ja Eesti köök. Itaallastel ja prantslastel on see ilma kokku leppimatagi olemas. olemisest oma lugu ja kõige hullem on soiguda oma kurvast ajaloost. Ei ole kohutavamat riigi reklaami kui albaanlaste näidatu Hannoveri maailmanäitusel – keset väljapanekuid, kus iga riik üritas endast parimat näidata, püstitasid nemad … dzoti. See on äärmuslik näide oma rängale ajaloole keskendumise äärmisest mõttetusest. Ennekõike on meil vaja see üks lugu, see, kuidas me ennast näitame, omavahel kokku leppida. EAS on turismisektoris suutnud ühtsed põhimõtted kehtestada ja kokku leppida ja see on väga hea. Turistide arv on viimastel aastatel korralikult kasvanud. Samas on kogu Eesti lugu minu arvates veel kokku leppimata. Seda on mõnel korral proovitud, kuid seni ilma erilise eduta. Aga mis siis! See tähendab, et tuleb uuesti proovida! Me ei pane ühte lausesse kokku ilusat loodust, kauneid naisi, viikingi-ajalugu, Skype’i ja Jägala juga – me peame ühe loo välja valima ja taguma seda rauda nõrkemiseni, ööd ja päevad jutti. Ning kõik, mis selle loo peale siia jõudnud inimene Eesti kohta juurde

täiesti häbematult välja ütlema, et riigid peavadki ennast müüma. Enese kiitmises pole midagi häbiväärset. Väikestelt kokkulepetelt suurtele Väikestes asjades võiks kokkuleppele jõuda kas või selles, mis on Eesti söök ja Eesti köök. Itaallastel ja prantslastel on see ilma kokku leppimatagi olemas. Kuid meie jaurame muudkui sellest, kuidas me oleme söönud parunite jääke ja seda, mis tünnis talve üle elab.Terviklikku selgitust Eesti köögi kohta meil pole. Aga vaja polekski ju muud, kui omavahel paar rahvussööki kokku leppida! Või tellime EASi abiga kas või tohutu koguse Eesti lippe, mille Tallinna lennujaamas nendele reisijatele kaasa anname, kes kuhugi eksootilisse paika lähevad. Niikuinii pole hotellil Eesti lippu olemas – siis võivad nad meie lipud üle maailma vardasse tõmmata meie endi abiga! Sellest on rohkem tolku, kui röögatu raha eest tellitud klantsist reklaamklipist CNNis.

Jultumust ja järjekindlust, kaasmaalased! Olen oma elust kuid (kui mitte aastaid) veetnud läbirääkimislaudade taga, kuid olen Eesti suhtes kohanud parimatel juhtudel leiget uudishimu, enamasti aga pigem umbusku. Ning võin seetõttu ka oma kogemusest kinnitada, et nende vastu on vaid kaks rohtu. Esiteks – ogar järjekindlus. Vaid läbimõeldult ja jäära jonnakusega tehtud töö toob tulemuse. Ning teiseks – me peame mõistma, et ainus, mis tegelikult mõjub, on see, kui inimesed on Eestis käinud. Meie võime ju kujutleda end e-maksuameti ja internetivalimiste riigiks, kuid külaline usub seda alles siis, kui on oma silmaga näinud, et kaasa võetud konservi ei läinudki tarvis. Tänini kestev imestamine tasuta wifi ja mobiilse parkimise üle ei näita meie ülikõrget taset, vaid üksnes seda, kui madalad inimeste ootused tegelikult olid. Maailmas, kus edu sõltub üha enam turundusest, oleme meie ilma oma ühise loota lihtsalt ullikesed, kes kipuvad oma häid lugusid ja legende maha mängima. Lätlased, näe, ongi kätte võtnud ja proovivad jõulupuu legendi endale usurpeerida.

Ja siin pole tähtis, kas riialaste tõde on suurem kui tallinlaste tõde – meie asi on rinnale taguda, et meie linn ja meie puu. Keegi pole meilt jõulupuu lugu kaaperdanud, meie süü on, et me pole seda kindlalt endale võtnud! Pole mõtet hädaldada, et ajaloolased ei saa kokku lepitud, kui vana Tallinn üldse on. Selle asemel tuleks kas järgmisel või siis 2014. aastal tähistada suurejooneliselt Tallinna esmamainimist. Vaielgu teadlased pealegi, paneme selle Tallinna ajamärgi omakeskis maha 850 aasta peale – kah asi! Kas ameeriklased jätsid 18 aasta eest Ameerika avastamise juubeli tähistamata, sest praeguseks oleme teada saanud viikingite sajandeid varem tehtud Ameerika-retkedest? Kuigi kangesti tahaks Eesti ühe võiduka lahinguga maailma viia, siis tegelikkuses imesid ei juhtu. Muidugi oleks suureks võiduks see, kui näiteks järgmine James Bond paugutades mööda Tallinna vanalinna tänavaid jookseks, kuid päris hea oleks seegi, kui suudaksime toetada kas või apteeker Melchiori lugude linastamist tasemel, mida teistelegi näidata kõlbaks. Olgu siis pealegi välismaa režissöörid ja välismaa stsenaristid, peaasi et Tallinn on oma. Siinkohal teeksin filmitegijaile avaliku ettepaneku. Mäletate, soovitasin esile tuua vanade asjade ja innovatsiooni harmoonilist kooseksisteerimist? Jätke siis Melchiori-lugude Tallinn selliseks, nagu ta praegu on. Tegelased ja atribuutika olgu keskaegsed, linn aga tänapäevane. Pealekauba hoiate kulusid kokku. Ja sääraseid ühest alusideest kantud tegevusi peaks olema palju. Kui need räägivad ühte keelt ja omavahel kokku kõlavad, siis ehk tuntakse meid ühel päeval sama hästi kui Soomet. Soomlastelt on, mida õppida, võtsid osavalt jõuluvana-teema üles ja sellest piisas. Peale selle rõhuvad nad kõigis oma liigutustes Soome headele külgedele, alati kiidavad oma kraami – muumidest liftide ja rallipilootideni välja. Ainult vaata ja kadesta. Hea tööga on edu paratamatu Kui jäärapäiselt jätkata EASi poolt paar aastat tagasi alustatud algatusega, kus lepiti Eesti turundamise põhimõtted kokku, ning tegutseda läbimõeldult ja eesmärgipäraselt, siis jõuame lõpuks kindlasti heale tulemusele. Me ei räägi küll ülehomsest või tuleva aasta juulist, vaid umbes kümnendi-pooleteise perspektiivist.


21

Eesti haridust tutvustab Study in Estonia Mariann Lugus ja Eero Loonurm

sihtasutus Archimedes

E

esti majandusarengu aluseks on paljude määravate sektorite edu. Viimastel aastatel on hakatud üha enam tunnetama seda, et noori ja ka andekaid inimesi jääb Eestis aina vähemaks. Minnakse avastama laia maailma, minnakse välismaale tööle ja õppima. Muidugi loodame väga, et need inimesed tulevad millalgi targemate ja kogenenumatena tagasi. Hetkel õpib Eestis üliõpilasi pisut vähem kui 70 000 ning tulevik näitab, et aastaks 2020 on Eestis õppivate üliõpilaste arv alla 50 000. Eesti on väheneva ja vananeva rahvastikuga riik ja seega tuleb maailmas konkurentsis püsimiseks arvestada rahvusvahelise koostööga. Eesti ettevõtetel on rahvusvahelise konkurentsivõime saavutamiseks vaja kaasata väliskogemust, mida aga on raske Eestisse tuua – välistööjõu värbamine nõuab palju aega ja ressursse. Et meelitada targad, avatud ja töökad inimesed vähemalt mõneks ajaks Eestisse, on üks parimaid ja ratsionaalsemaid viise neid Eestis koolitada. Kõrgkoolid saavad olla just need väravad, mille kaudu saaksid andekad välistudengid tutvuda ja kohaneda meie ühiskonnaga. Välisriikidest pärit noorte aktiivne kutsumine enda juurde õppima on maailma arenenumates riikides toimunud juba aastakümneid ning on paljudele riikidele strateegiliselt tähtis valdkond. Et Eesti teadusarendus oleks konkurentsivõimeline, on meil vaja tipptasemel ülikoole. Et ülikoolid oleks maailma mastaabis atraktiivsed, peab nii tegu kui nägu olema neil rahvusvaheline. Kõrghariduse

Inam Soomro (Pakistan) – Tartu Ülikool, tarkvaratehnika magistrantuur

„Ma valisin Eesti infotehnoloogia ja arvutiteaduste arengu ja kõrge taseme tõttu – minu suurim huvi puudutab just tarkvaratehnikat. Skype kui Eesti toode oli piisav, et julgustada mind jätkamaks õpinguid Eestis.“

Johannes Schmidt (Saksamaa) – Tallinna Tehnikaülikool, tehnoloogia valitsemise magistrantuur „Kui pidada silmas akadeemilist väljundit, siis olen kindel, et saan väga erilise hariduse. Magistriõpingud tehnoloogia valitsemise õppekaval Tallinna tehnikaülikoolis ei tähenda kihutamist läbi õppeainete lihtsalt diplomi nimel, vaid see tähendab olla osa mõtlevast koolkonnast.“

Türgi haridusagendid tutvumas Eesti kõrgkoolidega

kaudu rahvusvahelistumine soodustab rahvusvahelist võrgustumist, oskustööjõu sisserännet ning edendab Eesti positiivset kuvandit. 2006. aastal valmis Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia, mille eesmärk on parandada Eesti kõrghariduse kvaliteedi konkurentsivõimet regioonis, muuta meie kõrgkoolid nähtavamaks ning luua õiguslik ja institutsionaalne keskkond, mis toetab rahvusvahelistumist selle kõigis aspektides. Riik ja kõrgkoolid on ühisel kõrghariduse tutvustamisel teinud väga head koostööd, mida on toetanud mitmesugused skeemid ja programmid. Üheks selliseks on viimastel aastatel olnud Euroopa Sotsiaalfondist 2007–2013 rahastatav dokto-

Riikide TOP, kust välisüliõpilased tulevad Eestisse õppima (2011/2012 õppeaasta seisuga):

Kraadiõppe tudengid: 1. Soome 2. Venemaa 3. Läti 4. Hiina 5. Gruusia 6. Türgi 7. Ukraina 8. USA 9. Saksamaa 10. Itaalia

Vahetustudengite TOP6 (lühiajalised, kuni aasta Eestis õppivad tudengid):

1. Prantsusmaa 2. Saksamaa 3. Türgi 4. Poola 5. Hispaania 6. Tšehhi

riõppe ja rahvusvahelistumise edendamise programm DoRa ja selle tegevus Eesti kõrghariduse tutvustamiseks välisriikides ehk algatus Study in Estonia. Study in Estonia on riigi ja kõrgkoolide koostööplatvorm, mille eesmärk on tutvustada Eestit kui atraktiivset ning mitmekesiseid ja kõrgetasemelisi õppimisvõimalusi pakkuvat riiki. Sel õppeaastal õpib meil umbes kolm ja pool tuhat välistudengit – üle 1800 kraadiõppes, 1000 vahetustudengit Erasmuse programmi ning koolidevaheliste lepingute kaudu, peale nende veel poolsada suve- ja talvekoolides osalejat. Tahame näidata, et Eesti on riik, kus on hea õppida, elada, teadust teha ja ka loodetavasti pärast õpinguid tööle tulla. Eriti hea

meel oleks, kui siin elanud ja õppinud noored jääksid Eestiga seotuks kogu eluks. Riigi ja ülikoolide koostöö on olnud seni suurepärane, sest viimase viie aasta jooksul on kraadiõppetudengite arv rohkem kui kahekordistunud. Kui Eestis õpib ülikoolide tasemeõppes igal aastal aina rohkem tudengeid (2008. aastal õppis kraadiõppes kokku 908 tudengit, aasta hiljem 1072, 2010. aastal 1282, eelmisel aastal 1573 ja sellel aastal on üliõpilasi mitteametlikult juba üle 1800), siis järelikult on Eesti ülikoolide ja riigi ühiseid jõupingutusi saatnud edu. Kindlasti tuleb välja tuua, et tähtsat rolli välistudengite Eestisse õppimatulekul mängib ingliskeelse õppe olemasolu. Meie kõrgkoolid on viimase viie aasta jooksul teinud tõsiseid jõupingutusi ning järgmiseks, 2013. aasta vastuvõtuks on välja pakkuda juba umbes 120 ingliskeelset õppekava (kõrghariduse esimesel astmel pea 20, magistri- ja doktoriõppes mõlemas umbes 50). Välistudengid on Eestis siiani kasutamata potentsiaal. Neil on Eestisse nii või teisiti keeruline jõuda, kuna takistuseks võivad olla nii kilomeetrid kui ka migratsioonipoliitika. Kuid kui juba oleme suutnud need noored Eestisse meelitada, siis tuleks Eestil kui riigil nende teadmistest ja kogemustest võtta maksimum. Välistudeng on meie ühiskonnale lisaväärtus, sest tulevikus toob ta riigile vajaminevat kvalifitseeritud inimressurssi. Haridus on väga vajalik osa teadmistepõhisest majandusest – anname kõik üheskoos panuse, et Eestis õppivad ja töötavad noored välistalendid end koduselt tunneks ja jagaks oma teadmisi, võrgustikku ja muid ressursse meie ettevõtete ja ülikoolidega tulevikus veelgi ulatuslikumalt. Vaata meie tegemisi: www.Studyinestonia.ee FB Twitter G+ Youtube

Meeldetuletused Eesti ettevõtetele ja organisatsioonidele

• Kraadiõppe välismaalasi õpib Eestis üle 1800 ja nende arv kasvab iga aastaga. • Valdav enamik välistudengeid õpib Eestis inglise keeles. • Uuringud näitavad (International Student Barometer 2011, ESN Survey 2010), et välisüliõpilastele meeldib Eesti eluolu tunduvalt rohkem kui muudes Euroopa riikides. Suur osa neist oleks nõus Eestis ka pikemat aega elama ja töötama. • Tasuta praktikale on lihtne võtta nii Euroopast kui ka kolmandatest riikidest pärit tudengeid. • Kui ettevõttel ei ole võimalust võtta välistudengit tööle, siis raha ei pea olema üliõpilasele ainus motivaator – äkki sobib tudengile kogemus, soovituskiri, osalemine tippkoolitusel või – konverentsil? • Iga välistudeng saab anda ettevõttele midagi kasulikku – olgu see tema erialased teadmised või kultuuritaust. Välistudeng laiendab ettevõtte silmaringi. • Ülikoolid annavad meelsasti infot oma välistudengite ning õppekavade kohta. Kraadiõppe tudengid õpivad Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Tallinna Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias, Eesti Muusi ka- ja Teatriakadeemias, Eesti Maaülikoolis ning Estonian Business Schoolis. Vahetustudengeid õpib pea kõigis Eesti kõrgkoolides.


22

Aasia magistran Study in Estonia tähtsamad turundustegevused:

INTERVJUU

T

TÜ innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektori Alar Kolgi sõnul on Eesti ülikoolidel šanssi maailmas läbi lüüa, kui suudetakse luua unikaalsed õppekavad

õhus toimunud arutelu käigus jäi piisavalt aega jälgida hiiglaslikel ekraanidel näidatavaid reklaame. Kuna sellises kohas suudavad end reklaamida ainult tõelised suurtegijad, siis oli põnev vaadata nende tulevikunägemust. Valdav enamik reklaame rõhutasid visuaalselt pilvelõhkujaid ja tehnoloogiat. Loodust ei näidanud mitte keegi. Seda, et loodus Hiinas kedagi ei kõneta, saime ka ise oma nahal tunda. Nimelt olid meil kaasas Eestit tutvustavad

• Osalemine tudengite värbamis- ja võrgustikmessidel • Akadeemiliste töötubade ja avatud loengute organiseerimine eri riikide ülikoolides • Eesti kuvandi loomine ja maailma tippülikoolides huvi tekitamine koostööks meie ülikoolidega • Koostöö tudengiorganisatsioonidega (EÜL, ESN) ja teiste partneritega (Eesti Instituut, EAS, TELLFA) • Osalemine rahvusvahelistes välistudengite uuringutes (International Student Barometer 2009 ja 2011, ESN Survey 2010) • Eestis õppivate tudengite rahulolu-uuringute korraldamine • Koostöö Eesti saatkondade ja välisesindustega • Suhtlemine meediaga • Tutvustusreisid – tutvustamine ajakirjanikele ja hariduskonsultantidele Eesti ülikoole • Mitmesuguste info- ja promoürituste korraldamine • Õppimisvõimalusi tutvustavate trükiste koostamine, kokku viies keeles • Tegevuste pakkumine Eestis õppivatele tudengitele ja siin õppinud vilistlastele • Study in Estonia kajastamine sotsiaalvõrgustikes (Facebook, Twitter, LinkedIn, Google+) • www.studyinestonia.ee ning haridusvaldkonna uudiste loomine • selgitustöö seadusandluse ja ühiskonna suhtumise parandamiseks väliriikidest pärit noorte suhtes • alates 2013. aastast koostöö alustamine Eestit kui teadusriiki tutvustava ja Eesti Teadusagentuuri koordineeritava algatusega Research in Estonia

ning ollakse turunduses nutikas ja järjepidev. Kas Aasia tudengid on Eesti ülikoolide päästerõngas? Kui sa teed müügitööd Aasias, siis saad aru, kui tihedalt on hariduse ja teaduse turundus seotud tulevikuga. Sa pead tunnetama tulevikku, aru saama, kuidas näiteks Shanghai 18-aastane noor seda enda jaoks mõtestab. Me tegime oktoobris Hiinas pikema road-show, mille käigus

infomaterjalid, kus sees hulgaliselt loodusega seotud fotosid. Naine sülearvutiga heinakuhja otsas, vana paat tühjas mererannas, rebane arvutit uudistamas jne. Need pildid tekitasid Shanghai noortes segadust. Tühja mereranna pilti vaadates küsiti meie käest – kas Eestis on hiljuti midagi õudset juhtunud? Mingi katastroof? Meil on siin Eestis üsna nõrk arusaam sellest, kuidas Hiina ja teiste Aasia riikide noored inimesed tunnetavad edu, tulevikku, toodet ja selle kvaliteeti.

Nüüdsel ajal käivad messidel noored koos oma sõpradega, uusimad nutitelefonid kaasas, kust nad uurivad usinalt eri ülikoolide paiknemist globaalsetes edetabelites. Ja kõik, mida sa neile messiboksis räägid, kontrollitakse kohe internetist järele. tutvustasime Eestit ja Tallinna Tehnikaülikooli. Selle ühe osana korraldasime me Shanghai peatänaval e-teenuste tuleviku üle arutleva konverentsi, kus osalesid nii Ericsson, Microsoft kui ka Hiina suured IKT-sektori tegijad. Vabas

See arusaam, mida me siin Eestis turundamisest arvame või ka see, mida Soome-Rootsi spaaturist Eestist arvab, on hoopis teistsugune kui Aasias. Me ei saa oma euroopalikku turundusnägemust otse Hiinasse üle kanda.


23

nte huvitab tulevikunägemus Kas nad ei hinda Aasias ruumi, vabadust, võimalust üksi olla? Puhata ümbritsevast melust ja minna loodusesse? Ei, ei! Ma toon ühe näite. Hiinas on ligi 1,3 miljardit inimest, nendest kolmandik elab linnades, kaks kolmandikku maapiirkondades. Nende kahe kolmandiku ehk ligi miljardi inimese elu ülim unistus on leida linnas tööd ja kolida linna elama. Linnas on palk mitukümmend korda suurem kui maal. Nende jaoks on helge tulevik elada suures linnas pilvelõhkujas, omada autot ja kasutada kõiki suurlinna ultramoodsaid tehnoloogilisi võimalusi. Ameerika popkultuuri mõju on väga suur, paljudel noortel on just filmide ja arvutimängude kaudu suurlinna eeskujuks kujunenud New York. Tegelikult on sarnane trend olemas ka Euroopa ja Eesti noorte hulgas. Kui me Aasias nende trendidega Eesti turundamisel ei arvesta, siis me saame lihtsalt pidevalt vastu näppe ja raiskame raha. Minu arvates on üks kohutav viga Eesti turundamisel see, et alustatakse juttu sellest, kui väikesed me oleme. Väga paljud inimesed teevad seda viga üha uuesti ja uuesti. Oma juttu alustatakse lausega “Kas tea teate, et Eesti on väike riik?” Hiinas on pärast seda lauset kuulajad vaiksed. Meie müügimehed ei jäta jonni – “Eesti on väga väike riik, 1000 korda väiksem kui Hiina”. Ja pärast seda on hiinlased suures segaduses. Nad ei saa aru, miks nad peaksid nii väikese partneriga edasi suhtlema. Turunduses ei tohi Eesti väiksuse juttu rääkida. Me ei tohi korrutada, et oleme väikesed. Risti vastupidi, me peame igal võimalusel rõhutama, et oleme osa 90 miljonisest Läänemere-äärsest turust, me oleme Nokia ja Ericssoni peakorterite ning Põhja-Euroopa suurima linna Peterburi kõrval, meil on Tallinnas Skype’i arenduskeskus.

tehnoloogiavaldkondades pole neil usku, et Eesti ülikool võiks korralikku kvaliteeti pakkuda. Nad lihtsalt ei usu, et endise nõukogude vabariigi ülikool võiks olla märgatavalt parem, kui nende enda oma. USAst on tasemeõppesse väga keeruline tudengeid saada, võimalik on saada sealt noori suveülikooli või üheks semestriks vahetustudengiks.

Kas Eesti kõrghariduse aktiivne rahvusvaheline turundamine on üldse vajalik? Loomulikult on. Üks lihtne näide. Veel kolm-neli aastat tagasi käisid Aasias haridusmessidel vanaemad lastelastega. Kui nad kuulsid Eestist, siis nad uurisid, kas meil on jääkarusid, palju talvel inimesi surnuks külmub ja kuidas kuritegevusega olukord on. Ehk uuriti eelkõige kliima ja turvalisusega seotud küsimusi. Nüüdsel ajal käivad messidel noored koos oma sõpradega, uusimad nutitelefonid kaasas, kust nad uurivad usinalt eri ülikoolide paiknemist globaalsetes edetabelites. Ja kõik, mida sa neile messiboksis räägid, kontrollitakse kohe internetist järele. Näiteks kui me ütlesime neile, et TTÜ koolitab oma tudengeid Silicon Valleys, siis seda kontrolliti kohe kodulehelt üle. E-turunduse ja sotsiaalmeedias aktiivse tegutsemise tähtsus on viimase paari aastaga haridussektori turunduses hüppeliselt kasvanud. Omaette valdkond, mis on hariduse turunduses väga määrav, on muidugi mitmesugused rahvusvahelised ülikoolide edetabelid. Noortele on edetabeli hea koht väga tugev argument ning seetõttu pingutavad ülikoolid mehemoodi, et just edetabelites head kohta saada.

Mis on Eesti tugevused välistudengite õppima meelitamisel? Hiinas, Indias, Türgis ja Brasiilias turundavad end aktiivselt ju kõik suuremad Euroopa ja Ameerika ülikoolid. Millega näiteks TTÜ suudab selles ülitihedas konkurentsis eristuda? Meie tugevused on unikaalsed õppekavad, mitte midagi muud. Need magistritaseme unikaalsed

Mis on Eesti ülikoolide jaoks peamised sihtturud – Aasia, Ameerika või hoopis lähinaabrid? Kui me räägime TTÜst ja tehnoloogiavaldkondadest, siis fookus on Aasial ja USA-l, naaberriikidest meil minu arvates erilist lootust tudengeid saada ei ole. Põhjamaades puudub usk meie tehnoloogiahariduse kvaliteeti, samuti leiavad kõik Soome-Rootsi noored, kes lõpetavad ülikooli tehnoloogiavaldkonnas, kohe töö mõnes suures kohalikus ettevõttes. Seal ei ole noortel tehnoloogiavaldkonna õppmisvõimaluste puudust, olukord on vastupidine. Maailmas on kõrghariduse omandamise võimaluste suur nappus Hiinas, Indias, Türgis ja Brasiilias. Mujal seda tegelikult ei ole. Kui sa võtad Ida-Euroopa ja endise Nõukogude Liidu, siis

Aga kas oleks potentsiaali õpetada näiteks Peteburi või Pihkva noori Eestis? Bakalaureuse tasemel saaks ilmselt neid õpetada ka vene keeles.

õppekavad on küberkaitse, tervishoiutehnoloogiad, e-riigi tehnoloogiad ja riigi sisejulgeolekuga seotud IT-lahendused. Need on õppekavad, mida teistel ei ole ja mille vastu tuntakse suurt huvi kogu maailmast, ka USAst ja Austraaliast. Meie ülejäänud õppekavade puhul, näiteks avalikus halduses ja majanduses, saab määravaks hinna ja kvaliteedi suhe. Samasuguseid õppekavu on paljudes Euroopa ülikoolides. Turunduses saab määravaks hind ja see, millisele segmendile me oma turunduse teraviku suuname. Kui äriettevõtted oma turunduses

Meie tugevused on unikaalsed õppekavad, mitte midagi muud. Need magistritaseme unikaalsed õppekavad on küberkaitse, tervishoiutehnoloogiad, e-riigi tehnoloogiad ja riigi sisejulgeolekuga seotud IT-lahendused. Rakenduskõrghariduse tasemel on võib-olla mingid võimalused olemas. Aga kui me räägime teadusülikoolidest, siis vene keeles õpetamine ei toeta meie teadustöö kvaliteeti. Tänapäevases maailmas on teaduskeel inglise keel. Vene keeles näiteks tehnoloogiavaldkonnas peaaegu teadust ei tehta. Kui sa soovid olla teadusülikool, peab sul magistri- ja doktoriõpe oleme selgelt teadusega ühendatud. Lisaks peame arvestama sellega, et rikkamad Peterburi ja Moskva noored vaatavad maailma tippülikoolide poole Suurbritannias või USAs.

segmenteerivad kliente peamiselt rikkuse järgi, siis ülikoolid segmenteerivad tudengeid tarkuse järgi ja seda tehakse kohe vastuvõtuhetkel. Neid noori, kes suudavad ingliskeelsetes tasemetestides saada 100 punktist 90 ja rohkem, jahivad tippülikoolid. Normaalseks, ülikoolile sobivaks tasemeks loetakse ka vahemikku 70–90 punkti ning neid noori me jahimegi. Kas te olete seadnud oma turundustegevuses ka selged eesmärgid? Meil on arengukavas kaks põhilist mõõdetavat eesmärki – 2015. aastaks peavad 8% magistrantidest ning 10% doktorantidest olema välismaalased. Üldnumbrites on see ca 300 magistranti ja 100 doktoranti välisriikidest. See aga tähendab, et lähiaastatel võib juhtuda nii, et me võtame magistri- või doktoriõppesse välismaalasi ja Eesti kodanikke vastu võrdselt, muidu me piisavat kasvu üldnumbrites ei

saavuta. Hetkel õpib meil tudengeid 70 riigist. Kellega TTÜ oma välisturunduses koostööd teeb? Ühises välisturunduses teeme me peamiselt regionaalset koostööd. Meil on käimas tihe ühistegevus Rootsi suurima tehnikaülikooliga KTH (Kungliga Tekniska Högskolan) ja nendega koos kavatseme me minna 2014. aastal Brasiilia turule. Samuti teeme Brasiilia puhul koostööd Hispaania tugevate ülikoolidega Valenciast ja Barcelonast. Brasiilia turule minekuks koostame ühiseid õppekavasid ja neid tutvustavaid videoid ning ka Brasiilia haridusmessidel kavatseme koos väljas olla. Mis on Aasias TTÜ turundustegevuse fookus? Aasias on praegu magistriõppe puhul meie fookus Hiinas, eelkõige Shanghais, ja Türgis. Doktoriõppes on tähtis koht kindlasti ka Jaapan. Siin aitab uksi avada koostöö Mitsubishiga seoses elektriautode projektiga – meil on mitmed uurimistööd Mitsubishi tellimusel käimas. Ka Taiwan pakub viimasel aastal väga aktiivselt mitmesuguseid teadusalaseid koostööprojekte. India turul teeme me 2013. aastal turunduses esimesed tõsised sammud. Korea on samuti huvitav turg, meie tudengid on seal õppimas käinud ja koostöö Samsungiga käib, kuid sinna me enne 2015. aastat lihtsalt füüsiliselt ei jõua. Hiina suunal oleme me nüüd ligi kaks aastat väga tõsist tööd teinud ning ka eesmärk on meil üsna ambitsioonikas, me tahame, et aastal 2015. astub TTÜsse 100 Hiina magistranti. Aga milliseid samme olete astunud USA poole? Seal oleme me valinud täiesti teistsuguse, võib isegi öelda hullu strateegia. Me ei lähe sinna laiatarbetootega, vaid väga eksklusiivse lähenemisega. Me proovime üheks semestriks Eestisse saada USA tippülikoolide tudengeid. Kõige kaugemale oleme me jõudnud oma koostöös Berkley ülikooliga, kellega me oleme sõlminud kokkuleppe, et küberkaitse ja tervishoiutehnoloogia magistrandid õpivad ühe semestri Tallinnas. Praegu käib õppekavade ühine standardiseerimine, et nad saaksid Tallinnas õppida ja ainepunktid kanduksid täielikult üle. Samuti sõlmisime hiljuti koostööleppe Salisbury ülikooliga, mis asub USA idarannikul Marylandis. Nendel on küberkaitse teemal bakalaureuse taseme õpe olemas, kuid oma magistriprogrammi ei ole. Me leppisime kokku, et kogu magistritaseme küberkaitseõppe pakub neile TTÜ. Teine idee on suvekool. Võib juhtuda, et meie IT, loovuse ja mobiiliaplikatsioonidele spetsialiseerunud suvekooli tuleb 2013. aasta suvel rohkem tudengeid Californiast kui Hiinast. Kuidas te turundate – kas te müüte kõigepealt Eesti riiki ja siis oma ülikooli ning konkreetset eriala? Igal konkreetsel juhul on lähenemine erinev. Doktoriõppes saad sa müüa ainult professorit ja tema unikaalsust, riik ja ülikool ei mängi väga suurt rolli. Magistrantuuri puhul professori roll enam nii suur ei ole, seal saab rääkida unikaalsest õppekavast, samuti on oluline hind. Bakalaureuseõppe puhul peab rääkima algtasemel, et meil ei ole jääkarusid jne. Tervikuna müüme me Aasias ja Ameerikas ikkagi eelkõige Euroopa kvaliteetset haridust, mitte Eestit. Ka suveülikool on meil European Innovation Academy. Lihtsalt Eestit teistel mandritel ei tunta. Ja tegelikult on ka meie suveülikool selliselt üles ehitatud, et tudengid saavad külastada Stockholmi, Helsingit ja Peterburi. Me müüme Põhja-Euroopa regiooni laiemalt. Alar Kolgiga tegi intervjuu Erki Peegel


24

Foto: Anu Hammer

Muusika on eestlase DNA-s INTERVJUU Tallinn Music Week’i korraldaja Helen Sildna sõnul vajab muusika eksport palju tööd, kuid edu puhul on mõju riigi kuvandile väga suur.

K

as Eesti muusikat ja muusikuid on üldse vaja tutvustada ning turundada – hea lugu müüb ju ennast ise? Muidugi on mõnus mõelda, et tõelised talendid avastatakse imelisel kombel ja leitakse üles ka väikesest Eestist, tegelikult on see aga pigem müüt või suur erand, mille peale lootma ei tasu jääda. Kui mõelda mõne välismaise lemmikartisti peale, võib olla üpris kindel, et keegi on päris palju tööd teinud, et üldse info artisti olemasolustki meieni jõuaks. Maailmas on tuhandeid uusi ja huvitavaid artiste. Vaid teatud hulk neist jõuab kõigepealt oma koduriigis suurema kuulajaskonnani ja veelgi väiksem hulk murrab riigi piiridest välja. Konkurents on tohutu. Jah, tõsi, näiliselt on tänu internetile justkui kõigil väikeriikide artistidel suurem võimalus kerge vaevaga märgatud saada, konks on aga selles, et sellele loodavad väga paljud. Publiku kuulamisharjumused on tänapäeval küll mitmekesisemad, kuid rohkem on ka infot, mis igal sekundil publiku tähelepanule konkureerib. Seega kui soovime, et Eesti muusikat kuulataks ka väljaspool meie riiki, tuleb sellega järjekindlalt ja targalt tegeleda, iseenesest ei juhtu mitte midagi. Milliste argumentide ja näidetega sa Eestist ja Eesti muusikast välismaalastele räägid? Kui räägin Eesti muusikast, räägin alati Eesti riigist ka üldisemalt – inimesi huvitab lugu ja laiem kontekst. Ma räägin, et Eesti on Põhjamaade mentaliteediga haakuv väike ja tubli riik, kust pärinevad Arvo Pärt ja Skype, et me oleme kiired, arenemisvõimelised ja innovaatilistele muutustele avatud, et muusika on meie rahvuse DNAs, et meil on tugev muusikaharidus, koorilaulutraditsioon ja et me laulsime oma riigi vabaks. Et siin luuakse põnevat ja karget, täiesti omanäolist indie-rokki ja nüüdisklassikat, et mingi osa praeguste laulukirjutajate ja isegi metal-bändide mõttemaailmast ja muusikapildist on suurel määral mõjutatud Eesti folgitraditsioonidest või siis 70–80. aastate kosmilisest proge-psühhedeeliast, et siinsed muusikud ei ole harjunud mõtlema terminites, mis müüvad,

vaid loovad ehedat ja erilist omaloomingut ja et selle kõige tõttu oleme me nüüdsel ajal üks põnevamaid uusi muusikaturge Euroopas, best kept secret, kust võib oodata nii kunstilist kvaliteeti kui ka professionaalset ja edumeelset koostöökogemust. Olen nimelt veendunud, et rahvusvahelist läbilöögišanssi on meil just siis, kui rõhume julgelt oma eripärale ja unikaalsusele, mitte ei püüa meeleheitlikult olla nagu mõni välismaa bänd. Islandi muusika fenomenist võib siin julgelt õppida. Millised on olnud vahvamad juhtumised ja lood, mis on seotud Eesti ja Eesti muusika tutvustamisega? Absoluutselt iga kord juhtub midagi lahedat. Kui korraldame välisriikides vastuvõtte või kontaktüritusi, on need alati rohkem rokkkontserdid kui piinlikus vaikuses toimuvad tikuleiva üritused – emotsioon ja energia on alati laes. Me korraldamegi neid seetõttu, et anda edasi mingit ehedat emotsiooni, entusiasmi ja rõõmu. Rahvusvahelistes

Mida teistel valdkondadel oleks sinu kogemusest õppida? Õppida võiks seda, et muusika on võimas. Sellest, kui oluline on Björk olnud Islandi riigile, on juba palju räägitud. Muusikal on nimelt see unikaalne omadus – kõnetada paljusid ja kanda edasi tunnet ja emotsiooni. Mida tuntumaks saavad Eesti artistid, (näiteks Ewert and the Two Dragons on juba nimi, mida Euroopas päris hästi teatakse) seda rohkem võiks mõelda ka suuremalt, Eesti muusika ja mõni konkreetne artist võib olla see võti, mis avab palju kergema vaevaga uksi rahvusvahelises turunduses, suhtluses ja tuntuses. Tegelikult sõltub aga uskumatult palju maailmas inimestevahelistest inimlikest suhetest. Asjad ei arene ega liigu edasi, kui me ei suhtle, ei ole avatud, ei ole kohal oma valdkonna tähtsatel rahvusvahelistel üritustel. Minu kogemus on see, et inimesed ei tee koostööd mitte nii palju organisatsioonide või firmadega, kui konkreetsete inimestega, kellega on mõnus ja meeldiv asju ajada, kellega

Tegelikult sõltub aga uskumatult palju maailmas inimestevahelistest inimlikest suhetest. Asjad ei arene ega liigu edasi, kui me ei suhtle, ei ole avatud, ei ole kohal oma valdkonna tähtsatel rahvusvahelistel üritustel. muusikaringkondades teatakse juba päris hästi, et Eesti peod on alati kõige paremad. Selle emotsiooni põhjal tullakse ja luuakse kontakte, ollakse huvitatud, tahetakse tulla Eestisse ja tahetakse teha siin koostööd – sest see on uus, värske ja põnev. Oleme teinud ka üpris pööraseid asju – ühel aastal viisime Hollandisse, Groningeni linnaväljakule koos Lodjaseltsiga suure viikingipaadi, mille purjedele said muusikafännid Twitteri kaudu live’is saata tervitusi, seal paadis andis Svjata Vatra improviseeritud kontserdi ja külalistele pakkusime kuuma meeõlut. Oli meeletu korraldamine, aga meid näidati mitmetes teleuudistes ja kes nägid, räägivad siiani. See võib nüüd kõlada nii, et meil ongi muudkui üks suur pidu, tegelikult me näeme väga suurt vaeva sellega, et õiged inimesed oma üritustele kohale saada, et nendega seal suhelda, neid Eesti firmadele tutvustada ja nendega pärast ka edasi tegeleda.

koos sünnivad uued ja head ideed. Seega tohutult palju sõltub igaühe enda initsiatiivist. Mis on Eesti nõrkused? Tihtilugu jääbki meil puudu julgusest astuda üks samm ja minna ja lihtsalt tutvustada end inimesele, kellega on vaja kontakt luua. Networking on midagi, mida õppisin eelkõige Soome kolleegidelt. Soomlastel on selline põhimõte, et isegi kui koduturul ollakse konkurendid, kehtib kirjutamata reegel, et Soomest väljaspool moodustatakse tugev teineteist toetav ühisfront, tutvustatakse oma kontakte rõõmsalt konkurendile, kui on selge, et temal võib sellest hetkel rohkem kasu olla. Täiesti omaette kunst on oma kolleegi tutvustamine, oma kolleegi kiitmine. Alati on tähtis, kes sind seltskonda toob ja kuidas tutvustab ning loomulikult ei piisa seal vaid nime mainimisest. Loomulikult on määrav ka iseenda tutvustamine, see kuulus elevator pitch – kui

sul on üks minut aega öelda vajalikule kontaktile, kes sa oled ja mida sa teed – siis kuidas ennast adekvaatselt esitleda. Tuleb teada fakte nii oma valdkonna kui ka riigi kohta. Tihti leiame end rahvusvahelisel üritusel ainsa eestlasena ja siis peame peale oma organisatsiooni ja tegevusvaldkonna esindama ka oma riiki, suutma rääkida vajadusel Eesti majandusest ja poliitikast. Teine väga tähtis asi on see, et mitte kunagi ei ole mõtet minna väljaspoole vinguma, kui halvasti meil siin Eestis asjad on või kasutada juhust, et oma konkurenti klatšida. Kirumist võidakse kuulata küll hetkelise huviga, kuid tegelikult kaotame tõenäoliselt potentsiaalse partneri. Mina püüan alati Eesti vastu positiivset huvi äratada – mitte kitsalt oma firma või organisatsiooni vastu, vaid palju üldisemalt. Minu kogemus on olnud pigem selline, et Eesti on mulle suureks eeliseks – kuna meie riigist teatakse enamasti vähe, tekib tõenäoliselt juba ainult meie tausta vastu huvi. Kõik otsivad ju alati midagi uut ja värsket, nii on see vähemalt muusikas, usutavasti ka teistes valdkondades. Palju sõltub sellest, millise vaatenurga kaudu me kuulajale asja esitleme. Kuidas plaanite lähiajal Eesti muusikat tutvustada? Hetkel valmistume jaanuaris Hollandis toimuvaks Eurosonicu festivaliks, kus käib koos ligi 3000 muusikatööstuses üle Euroopa tuntud nime. Meil on sel korral kindel plaan midagi suurt ja ägedat korraldada, sest Eesti muusikas on sel aastal võiks öelda et ajalooline hetk – Ewert and the Two Dragons saab sealsel Jools Hollandi juhitud auhinnagaalal European Border Breaker’i auhinna, mida EBU kannab üle kogu Euroopas. Peale selle astuvad festivaliprogrammis üles ka Iiris ja festivalil Tallinn Music Week 2012 Skype’i auhinna võitnud bänd Talbot. Püüame kanda hoolt, et kõik need 3000 muusikatööstuse proffi, kes kohale jõuavad ja loomulikult ka Groningeni linna publik kuuleksid ühel või teisel moel midagi Eestist ja Eesti muusikast. 4.–6. aprillini toimub juba viiendat korda festival Tallinn Music Week, kuhu ootame sel korral peale rahvusvahelise muusikatööstuse ka Läti, Soome ja Venemaa välisturiste ja kindel see, et ka selleaastasest festivalist saavad tuule tiibadesse nii mõnedki Eesti muusikud. Helen Sildnat küsitles Erki Peegel

Brand Estonia- Eesti tuntuks ajaleht  

Tänapäeva konkurentsitihedas maailmas on riigi maine ja selle kujundamine väga oluline. EAS-il koostöös mitmete autoritega on valminud ajale...

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you