Issuu on Google+

ISSN 1736-6186

E-õppe programmide erinumber 2013

“BeSt programmi logo“ Autor: Helen Ilus

ÜLE ÕLA TAGASI VAADATES

MÕTLEME JUBA UUTELE FOOKUSTELE JA PERSPEKTIIVIDELE! Kõrghariduse e-õppe programmi “BeSt” otsi tasapisi kokku tõmmates ja viimaseks hoogsaks ponnistuseks ette valmistades on üsna paslik tõdeda, et sellega saab läbi üks oluline ja sisuliselt tervelt üheksa aastat kestnud periood. 2004. aastal alustatud REDEL projektis käivitatud tegevused on laias laastus kõik käesolevasse perioodi üle kandunud. Rakenduskõrghariduse kaasamisega laienes vaid partnerite ring. Rakendusüksus vahetus, kuid põhimõttelisi ning põhjapanevaid muudatusi see 2008. aastal BeSti alustades kaasa ei toonud. Erinevad protsessid, töökorraldus ja paljudel juhtudel ka inimesed jätkasid tagasihoidlike muudatuste kiuste mööda sissetöötatud radu. Tagantjärele võib muidugi küsida, kas teatud mõttes mugavustsoonis edasiliikumine aitas ikka kõige paremini programmis sätestatud eesmärke täita või võinuks juba siis mõnevõrra kategoorilisemate muudatustega fookust nihutada. Küsides endalt,

kas nende veidi enam kui viie programmi algusest möödunud aasta jooksul on kõrgkoolides e-õppe vahendite ja võimaluste kasutamine tõusnud ning seetõttu ka õppekvaliteet ja mitmekesisus paranenud, siis on vastus kindlasti positiivne. Teisalt, kui mõelda, kas oleme praeguseks jõudnud sinna, kuhu selle perioodi alguses elluviijatena eeldasime, siis tuleb tunnistada, et pigem siiski mitte. Just mastaapsem nihe paradigmas, arusaamine, et me ei tee õppematerjali indikaatori täitmise pärast ega avalikusta ning jaga seda Euroopa Liidu nõuete ajendil – siinkohal oleks eeldanud märkimisväärsemat edasiminekut valitseva olukorraga võrreldes. Kui maailmavaateline osa kõrvale jätta, tuleb partnerkõrgkoole programmi raames tehtud töö eest igati tunnustada. E-kursuseid ning õpiobjekte valmib mahult tuntavalt rohkem kui esialgu planeeritud, nende kvaliteet on ajas tõusnud nagu ka kvaliteedi-

märki taotlevate kursuste arv. E-õppe uudiskirja valmimisse panustajate, selle lugejate ning samuti järjekindlalt korraldatud seminaridel, konverentsidel, koolitustel jms üritustel osalejate arv näitab selgelt, et huvi selle temaatika vastu on püsiv ning aina sügavamatesse ning detailsematesse nüanssidesse laskuv. Nüüd jääb vaid küsimus, kuidas seda kõike tulevas Euroopa Liidu eelarveperioodis juhtida ning millistele tegevustele ja prioriteetidele keskenduda. Üks on selge – sama rada pidi edasi käia ei saa ning kõrgkoolidega koostöös tuleb leida uus fookus ja perspektiiv.

http://uudiskiri.e-ope.ee

JÜRI LÕSSENKO BeSt programmi juht Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus

|1


PÕNEV E-ÕPPE VIISAASTAK BESTI KATUSE ALL

2004. aastal alanud programmide REDEL ja e-VÕTI peamised eesmärgid olid rakendada e-õpet kõrg- ja kutsehariduses senisest efektiivsemalt ja laialdasemalt ning töötada välja kvaliteediraamistik. 2008. aastal käivitunud programmi BeSt ees seisid veelgi ambitsioonikamad eesmärgid – viia seni saavutatu kõrgemale tasemele, toetades auditoorseid ja veebipõhised õpitegevusi. BeSt programmi mõju kõrgharidusele on olnud suur ja kaugeleulatuv. Programmi toel alustati enneolematult mahukat sisutootmist (e-kursused, õpiobjektid), pöörates senisest suuremat tähelepanu loodava KVALITEEDILE. Palju uusi õppejõude on programmist motiveerituna loonud oma esimese e-kursuse. Selle kogemuse mõjul on täiustatud ja edasi arendatud ka oma teisi kursusi. Jagades oma vaimustust lähikolleegidega, on siit programmist saadud kogemus veelgi edasi levinud ja selle mõju ulatub kaugemale kui oodatud. Õppejõud panustasid oma energiat ja aega e-kursuste loomisesse, motiveerides üliõpilasi aktiivsemalt õppetöös osalema, julgemalt kursusekaaslaste ja õppejõuga suhtlema ning süsteemsemalt pingutama. Haridustehnoloogidena olime BeSt programmiga väga tihedalt seotud, vastutades selle sisu kvaliteedi eest. Milliseid saavutusi me haridustehnoloogidena ise kõige rohkem väärtustame?

E-õppe alase teadlikkuse tõus

Euroopa Sotsiaalfondi tõukefondid on kindlasti muutnud e-õpet paljude õppejõudude jaoks lähedasemaks ja igapäevasemaks. BeSti käivitamiseks sõnastasid koolid toetuste saamise prioriteedid, haridustehnoloogid tegid palju aktiivset teavitustööd, korraldasid infopäevi ja programmi tutvustavaid seminare. BeSt on aidanud tuua e-õppe juurde selliseid õppejõude, kes ei ole varem sellega tegelenud. Aga eks see oli ka omaette eesmärk – näiteks Tallinna Ülikoolis eelistati BeSti toetuste jagamisel esmakordseid taotlejaid ehk neid, kellel on

2|

olnud e-õppega vähe kokkupuuteid. Omajagu elevust ja tegutsemisindu tekitasid valminud e-kursuste ja õpiobjektide avalikud esitlused, mis tõid kohale sama valdkonna kolleegid. Tekkis arutelu, kuidas oma õppesuunas materjale koostada ja neid presenteerida. Esitlusi said kõik huvilised jälgida veebis ka otseülekandena. See kõik tõstis õppejõudude e-õppe alast teadlikkust ja lõi võimalusi omavaheliseks infovahetuseks. Selgus, et vahel oli küll soov midagi teha, kuid nappis selleks vajalikke oskusi. Programmi ajal loodi keskne koolituste veeb, kus õppejõud saab testida oma haridustehnoloogilisi pädevusi ning valida enesetäiendamiseks koolitusi. Tänu Primus programmile oli nendel osalemine õppejõududele tasuta. Ideid ja innustust pakkusid üle-eestilised e-õppeüritused sarjast “Võrgustik võrgutab”, sügisseminarid ja kevadkonverentsid. Peale kesksete koolituste korraldasid haridustehnoloogid oma koolis lugematul arvul erinevaid sisekoolitusi materjalide loomiseks, õpikeskkonna haldamiseks jne. Ka üliõpilaste ootused e-kursuste kvaliteedile on tõusnud. E-kursustel osalemine täiesti iseseisva õppe või auditoorset õppetööd laiendava tegevusena avab õppijatele lisavõimalused aine omandamiseks ja on muutunud aja jooksul eeldatavaks võimaluseks. Olukorras, kus mõnes aines puudub e-tugi, pöörduvad õppijad tihti otse õppejõu või haridustehnoloogi poole, et välja selgitada, kas ainet toetav e-kursus on siiski olemas. Õppijate suurem teadlikkus ja kogemus e-õppes loob võrdlusmomendi ja survestab õppejõudu vastavate õppevahendite loomiseks.

Õppijad oskavad hinnata, kuivõrd tõhus on nendele pakutud õppevahend, kas see sobib kokku nende õpistiiliga, kas see on piisavalt mugav ja kasutajasõbralik. See tekitab nõudluse kvaliteetsemate e-õppevahendite ja tänapäevaste õppemetoodikate järele.

BeSt programm pani kooli õppeprotsessi eest vastutajaid senisest tihemini rääkima e-õppe kaasamisest õpetamisse, õpetaja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pädevustest. Kuigi kõigis koolides on programmi algusest peale kasutusel olnud oma e-õppe strateegia, siis enamasti ei suunanud programmis osalemist kooli juhtkond, vaid see põhines õppejõu isiklikul huvil ja tahtel. Kas see oleks võinud olla teisiti? Tõenäoliselt küll.

Koostöö

Koostöö on üks märksõnadest, mis BeStile mõeldes pähe tuleb. Hea meel on tõdeda, et senisest enam teadvustatakse e-õppe olulisust ja rolli kõrgkoolide õppetöö korraldamisel. Programm sundis koole vaatama tulevikku ja otsustama, kuhu nad e-õppega viie aasta pärast jõuda tahaksid. Haridustehnoloogi koostöö struktuuriüksuste juhtide ja juhtkonnaga oli aluseks õnnestunud koostööle õppejõududega. Haridustehnoloogi suurimaks rolliks BeSt programmi raames oligi levitada koolis e-õppe võimalusi ja informatsiooni ning tutvustada tehnoloogiate ja multimeedia uusi võimalusi. Samuti töötada koostöös õppejõuga välja kursuste õppematerjale ja õpiobjekte. Oluliseks tuleb lugeda e-õppega seotud vajaduste ja probleemide kaardistamist igas koolis ja erinevate huvigruppide kokku viimist. Haridustehnoloog ja e-õppe tugiisik muutusid ekspertideks, kelle poole e-õppeküsimustega julgelt pöördutakse. Senisest enam peaks arendama koostööd õppekavajuhtidega, et e-õppe kaasamine muutuks õppekavaarenduse tavapäraseks osaks. Õppejõudude omavaheline koostöö ühiste e-kursuste või õpiobjektide loomisel on tee, millel astume esimesi samme. Koolides on tekkinud oma väikesed e-õppe tugipunktid, kus jagatakse üksteisega kogemusel põhinevaid nippe ja soovitusi, luuakse ühiselt õppematerjali jms. Programmi mõjul on paranenud õppejõu koostöö üliõpilastega. E-kursusel kasutatavad info- ja suhtluskanalid tõhustavad infovahetust, arutelud foorumis loovad baasi usaldusliku õhkkonna loomiseks, õppijate tagasisidet arvestatakse kursuse edasisel arendamisel.


KALJU LOTT Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud

Sellel perioodil tekkis antagonistlik vastuolu vana õpetamisvormi pooldajate ja arvutite rakendamist juurutavate õppejõudude vahel. See vastuolu oli ka varem, kuid eurorahade pealetulek kallutas (küll kahjuks ajutiselt) selle jõudude vahekorra viimaste kasuks. Nüüd, eurorahade lõppedes, on alanud konservatiivsete reaktsioonijõudude avalik pealetung. Ajalugu kordub. Mina isiklikult olen sellised e-õppe arengumuutused läbi elanud aastatel 1987–1993.

ENE-SILVIA SARV Tallinna Ülikooli õppejõud

e-Ülikooli haridustehnoloogid 2007. aastal.

Programmi toel kasvas ja kosus haridustehnoloogide võrgustik Eestis. Programmi raames võeti igasse kõrg- ja kutsekooli tööle vähemalt üks haridustehnoloog. Suuremad koolid said võimaluse üles ehitada koolisisene e-õppe tugivõrgustik, mis koosnes lisaks haridustehnoloogidele veel ka e-õppe tugiisikutest ja multimeediaspetsialistidest. Kokku palgati kõrgkoolidesse tööle 44 haridustehnoloogi ja 31 e-õppe tugiisikut. Praegu kuulub haridustehnoloogide võrgustikku ligikaudu 70 haridustehnoloogi. Algselt tegutsesid kutsekoolide ja ülikoolide haridustehnoloogid eraldi võrgustikena, kuid kahe kogukonna liitmise järel vormisid endise e-Õppe Arenduskeskuse (alates 1. maist 2013.a. tegutseb Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse Innovatsioonikeskuse nime all) nutikalt koostatud koolitused, seminarid, konverentsid siiani täiesti võõrastest inimestest mõnusa sooja kogukonna, kus üksteist tuntakse ja usaldatakse. Hästi toimiva haridustehnoloogide võrgustiku vajalikkust ei ole võimalik alahinnata. See tagab spetsialisti kõrgema erialase taseme – kui ise ei tea, siis teine ikka teab! Tihe omavahel läbikäimine aitas ülikoolide ja kutsekoolide haridustehnoloogidel üles leida sarnased õppesuunad ning vahetada kogemusi ja teadmisi, kuidas oma suu-

nal paremini toetada õppejõudude e-õppetegevust ning milliseid huvitavaid spetsiifilisi tehnilisi vahendeid saab kasutada. Nüüd võime öelda, et igal haridustehnoloogil on igas koolis vähemalt üks hea sõber!

Õppematerjalide avalikustamine BeSt programmi rakendamine andis Creative Commonsi (http://www.creativecommons.ee) lintsentside eestindamisele ja nende laiemale kasutamisele suure tõuke. Õppematerjalide avalikustamise nõue tekitas programmi algusetapis õppejõududes erinevaid reaktsioone – mitmed loobusid BeSt programmis osalemast, kuna nende kursustel kasutatavad materjalid sisaldasid teiste autorite töid ja olid autoriõigustega kaitstud, näiteks kunstivaldkonna ained. Oli ka neid, kellele põhimõtteliselt materjalide avalikustamise idee vastuvõetamatu oli. BeSt pani inimesed oma loomingusse teistmoodi suhtuma. Õnneks leidsid väga palju õppejõud, et avalikustamise mõte on hea. See paneb autoreid rohkem pingutama, annab ülevaate, mis toimub samas valdkonnas teistes ülikoolides või isegi sama kõrgkooli erinevates üksustes. Avalikult materjalide jagamine aitab vähendada dubleerimist ja tõsta materjalide kvaliteeti kõrghariduses. Hakati mõtlema, kas võiks ka edaspidi lubada teistel kasutada oma loodud materjale ja teha seda nii, nagu neile sobib, näiteks vajadusel ka muutes.

Repositooriumis leidsin oma nime alt 14 õpiobjekti, IVAs on paar täismahulist kursust, mis BeSti toel valminud. Õpiobjektid katavad üle poole minu õpetatavate kursuste ainest, moodustades kokkuvõttes puuduva õpiku. Paar õpiobjekti tugineb üliõpilaste ühistööna tehtud uuringutele, olles niiviisi õppetegevuse otseseks väljundiks. Kuidas siis BeSt on mõjutanud minu tööd, mind? Mulle õppejõuna on BeSti võimalused: ▪▪ olnud huvitavad (olen loomult uutest asjadest huvituja, nende järeleproovija); ▪▪ pakkunud juhuseid midagi uut õppida (olen pea igast selle valdkonna koolitusest midagi läbi teinud); ▪▪ olnud innustajaks kõigest midagi “kokku keeta” – alates Camtasia slaidiloengutest (mida juba ümber tahaks teha) eXeLearningu üsna mahukate õpiobjektide ja komplekssete IVA-põhiste kursusteni; ▪▪ teinud võimalikuks kogu õppeprotsessi ümberdisainimise. Üliõpilaste seisukohalt on: ▪▪ suur hulk ainekohast materjali igas kohas ja igal ajal õppetööks kätte saadavad (viimati tegutsesid kaks tudengit Keenias); ▪▪ mõnedki keerulisemad asjad mitu korda läbi võetavad; ▪▪ on võimalik õppida rohkem ja intensiivsemalt; ▪▪ teha kaaslastega koostööd neti teel. Loodetavasti on neil õppida huvitavam ja koostöö on väärtuslikum kui pelgalt auditoorses töös. Tulevased õpetajad omandavad kogemuse e-õppest selle sära ja varjudega, et seda kooliski pruukida, oma õpilaste hüvanguks.

|3


Enam ei suhtu õppejõud nii suure umbusuga oma materjalide avalikustamisse. Selles nähakse võimalust arendada edasi oma valdkonda, teha koostööd teiste kolleegidega ja tõestada iseenda pädevust. Creative Commonsi litsentside temaatikaga seoses tõusid päevakorda ka kõik teised autoriõigustega seotud keerulised küsimused, mis andis põhjuse nendest ikka ja jälle kõva häälega rääkida. Tulemuseks on parem informeeritus ja kursisolek, millal ja kuidas võime kasutada õppetöös teiste autorite materjale.

Kvaliteedi tõus Teekond kvaliteedi tõusule ei ole olnud kerge. Vajadus e-kursuste loomise juhendmaterjalide järele oli suur. Õppejõudude ja ka haridustehnoloogide jaoks oli väga teretulnud esmakordselt 2008. aastal ilmunud “Juhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks”, mis oli kättesaadav nii elektroonilises kui ka trükitud versioonis.

BeSt programm on olnud hea võimalus viia e-kursuste loomise läbi õppejõududeni teadmised, kuidas ehitada üles üks hea e-kursus ning mida kõike selle käigus tuleb silmas pidada. Aina vähem peab haridustehnoloog selgitama, miks ainult märksõnu sisaldavate slaididega ei saa iseseisvalt läbitavat e-kursust luua. Õpijuhis ja ajakava on muutunud

VERONIKA ROGALEVITŠ Tallinna Ülikool

MEELI RANNASTU Eesti Maaülikool

4|

normiks, mida järjest enam ka auditoorsetel kursustel on hakatud kasutama. 2012. aasta lõpust on olemas ka õpiobjektide loomise juhend. See aitab laiema auditooriumini viia arusaama, mis õpiobjekt tegelikult on. Konkursid, mida BeSt programmist toetuse saamiseks kõrgkoolides korraldatakse, näitavad hästi, et e-õppematerjalide loomise huvi on aasta-aastalt kasvanud. Paljudele headele kursustele ja õpiobjektidele on piiratud eelarve tõttu toetusest ära öeldud. Kuigi projektitoetust ei jagu kõigile, võib näiteks Tartu Ülikooli puhul öelda, et uusi e-kursusi tehakse ka ilma toetust saamata. 2012. aastal valmis neil 550 uut e-kursust, millest vaid 50 tehti programmi BeSt raames, ülejäänud on loodud õppejõu ja õppijate vajadustest ja soovidest tulenevalt. BeSt programmis sõnastatud kvaliteedinõuded annavad kindla raamistiku heade e-kursuste ja õpiobjektide loomiseks. Nõuete rakendamine pikemas perspektiivis loob baastaseme, mis on heaks lähtekohaks alustavatele õppejõududele. Heameelt teevad õppejõud, kes enne esimese e-kursuse või õpiobjekti loomist võtavad ühendust haridustehnoloogiga. Koostöös tehtud sisu vastab e-õppe headele tavadele ja kvaliteedinõuetele ning õppimiseks ja õpetamiseks on leitud parimad lahendused. Alates 2005. aastast on tunnustatud e-kursuseid e-kursuse kvaliteedimärgiga. Igal aastal on protsessis osalevate kursuste ja märgi saajate arv tõusnud. Kui esimesel aastal jõudis kvaliteedimärgi saamiseni vaid 38% esitatud kursustest, siis järgnevatel aastatel on protsent järjest kasvanud ja 2012. aastal sai kvaliteedimärgi juba 63% kõikidest esitatud kursustest. Kvaliteedimärgi protsessi mõju on laiem, kui esmapilgul paistab. Kursuse eneseanalüüs paneb õppejõu oma kursust vaatama tudengi vaatevinklist. E-kursuste hindajatena löövad vabatahtlikena kaasa nii kõrgkoolide kui ka kutsekoolide haridustehnoloogid ja õppejõud. Sellise koostöö käigus

VALDEK PUTKEMAA Tallinna Tehnikaülikool

JURI TRETJAKOV Eesti Infotehnoloogia Kolledž

ühtlustuvad arusaamad, milline on üks hea e-kursus, võetakse üle häid nippe, mida oma kursustelgi rakendada.

Kokkuvõtteks BeSt programm on läbinud keerulise teekonna. Programmi võimaluste teavitamine on viinud uute ja huvitavate koostöövormideni kõrgkoolides. See on toonud uusi mõtteviise e-õppe laiemal teadvustamisel, materjalide avalikul jagamisel ja autoriõiguste arvestamisel. Programmi raames valmis ja täienes kvaliteediraamistik ning arendati kvaliteedi hindamise protsessi ja on olemas mudel kõrgkoolide õppejõudude haridustehnoloogiliste pädevuste kaardistamiseks. Samuti loodi suur hulk Creative Commonsi litsentsi alusel taaskasutatavaid õppematerjale. Programmist saadud kogemus on suur tugi edaspidisel arengul ja see julgustab astuma vastu järgmistele väljakutsetele. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on kiirelt arenev valdkond, kus mõned tegemata jäänud tulevikku puudutavad otsused võivad anda valusa tagasilöögi. Seepärast on oluline hoolitseda, et alustatud protsessid jätkuksid ning senised kogemused ei vajuks unustusehõlma. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse Innovatsioonikeskuse meeskonna panus BeSt programmi õnnestumisel on olnud märkimisväärne. See oli suureks toeks haridustehnoloogidele ja projekti koordinaatoritele koolides. Programmi juhtimine oli meeldivalt asjatundlik ja professionaalne ning meeskond on olnud avatud koostööle iga kõrgkooliga.

Kasutatud allikad: E-õppe kvaliteedi töörühm, e-Õppe Arenduskeskus (2012). E-learning quality assurance as a tool for open innovation in educational institutions: an Estonian case. EFQUEL, URL https://docs.google.com/document/d/1uCfb1 7NWVOB26vqY3gGYoYHw-Yn00SxXcuDnDrVIh2E/edit

DIANA SARIK Eesti Maaülikool

ELO SEPP Tallinna Ülikool

EGLE KAMPUS Tallinna Tehnikakõrgkool


MIKS MITTE JÄÄDA KRIIDI JA TAHVLI JUURDE?

MEELIS KÄÄRIK Tartu Ülikooli matemaatikainformaatikateaduskond Matemaatilise statistika instituut

Illustratsioon: Helen Ilus

E-ÕPPEMATERJAL

NAGU VANAEMA MOOSIPURK “Palun öelge mulle, milline on hea e-õppematerjal? Veel parem, kui te näitaksite, et ma täpselt teaksin, millise materjali ma peaksin tegema.” Sellise küsimusega on minu poole pöördunud palju õppejõude ja haridustehnolooge. Küll oleks hea, kui e-õppematerjal oleks nagu vanaema moosipurk, mis on tavaliselt pooleliitrine ja sisaldab vaarikaid. Seda poleks väga raske järele teha, kui endale klaaspurk muretseda ja on teada hea vaarikakorjamise koht. Huvitav on aga see, et kui hästi ma ka ei prooviks, minu moos päris nii maitsev ei tule kui vanaema oma. E-õppematerjaliga ongi nii, et kui õppejõu materjal on tema enda nägu ja tema õppijate vajadustele loodud, siis ongi ta hea ja täidab eesmärki. Veel on oluline, et iga uus õppematerjal läheks aina paremaks, kuna õppejõu haridustehnoloogilised oskused paranevad – see on minu arvates üks olulisemaid kvaliteedinäitajaid. Kahtlemata on Eesti parim näide rohujuuretasandil õppematerjalide loomisest,

kus õppejõul on võimalus mõjutada oma infoja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste rakendamise kaudu vastava kõrgkooli vastava valdkonna arengut ja kogukonna teket. Kui nüüd rääkida tulemustest täpsemalt, siis kogu BeSt programmi raames loodud õppematerjali mahtu kokku liites saame ligikaudu 118 000 tundi õppimist. Kui iga päev õppida kaheksa tundi, siis läheb ühel inimesel umbes 40 aastat, et kogu loodud materjal läbi õppida. Nii et nüüd on viimane aeg alustada elukestva õppega e-õppe portaalis õppematerjalide repositooriumis (http://www.e-ope. ee/repositoorium), kus on kõik need õppematerjalid üleval. KERLI KUSNETS BeSt programmi sisutootmise projektijuht Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus

Alustan sellest, et ka kriidi ja tahvliga õppe juures on väga suur tähtsus õppija iseseisval tööl. Oluline on, et õppija leiaks aja ainesse süveneda ja vajalik info mõttega läbi töötada. E-õpe on selle aja leidmises palju paindlikum ja võimaldab õppida põhimõtteliselt suvalisel ajal suvalises kohas (tehniliseks eelduseks on küll interneti ligipääs). Oluline on tähele panna, et e-õpe ei tähenda, et tudengil oleks vähem tööd (kuigi see esmapilgul võib nii paista), küsimus on pigem töö tänapäevasemas vormis, mugavamas korraldamises ja võimaluses oma aega paremini planeerida. Õppejõuna olen huvitatud ühest süsteemsest keskkonnast, kuhu koguda kursusega seotud materjale, viiteid ja ülesandeid ning anda lahenduste kohta tagasisidet. E-õppe vahenditega on kõik see tehtud lihtsasti hallatavaks ja mugavalt kasutatavaks.

TRIIN ROOSVE Sisekaitseakadeemia Õigus- ja sotsiaalteaduste keskuse lektor

Mina olen seda tüüpi õpetaja, kel auditooriumi ees suu räägib ja samal ajal käsi kirjutab. Seega, kriiti (markerit) ning tahvlit (suurt paberit) mina jätta ei saaks. Omal moel on see õpetamisharjumus mind e-õpiobjektide koostamiseni viinud. Tahaks kangesti tahvli erinevatesse kihtidesse kirjutada, aga paraku on tahvel tasapinnaline. Ja siin aitab päästja interaktiivne tehnoloogia. Abiks nii auditoorselt kui ka õpilase kodus, et õpetaja loodud seletustes ja seostes surfata. Pealegi suurt tahvlit ju koju kaasa ei tari ega mobiiltelefoni tervikpilti ei jäädvusta. Aga tahvel ja kriit jäävad ikka, sest korrata ja üle seletada tasub alati.

|5


RIIST- JA TARKVARA JUURES ON KÕIGE HIRMSAM SEE, ET ME EI SAA ELADA NENDEGA EGA NENDETA BeSti algusaegadest on õpihaldussüsteemid ja serveripark väga palju muutunud. 2008. aasta alguses olid e-õppekeskkondadena kasutusel WebCT, IVA ja Moodle. WebCT Campus Edition 6.0 versioonist jõuti versioonini Blackboard Vista. 2011. aasta jõulude ajal, kui keskkonna kasutamise litsents lõppes, otsustati viimast enam mitte pikendada ning WebCT/Blackboardi kasutamine Eestis lõpetati. Nüüdseks hakkab oma elu ära elama ka IVA, millest loobumiseks esimesi samme tehakse. Levinumaks keskkonnaks on saanud Moodle. Versioonist 1.6 on sammhaaval jõutud versioonini 2.5, millele on juurde poogitud mitmeid lisasid. 2008. aasta alguses oli e-Ülikooli ja e-Kutsekooli konsortsiumi liikmeskoolides kokku alla 2000 e-kursuse ning õpikeskkondi kasutas õppimisel või õpetamisel üle 23 000 kasutaja. Kursustest umbes pooled olid üles ehitatud WebCT keskkonda ning ülejäänud arvuliselt enam-vähem võrdselt Moodle’isse ja IVAsse. 2013. aastaks ületab ainuüksi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse Innovatsioonikeskuse hallatava Moodle’i kasutajate arv 100 000 ning kursuste arv 6000 piiri. Nimetatud Moodle’it kasutab enamik Eesti kõrg- ja kutseõppeasutusi ning järjest rohkem ka üldhariduskoolid. Lisaks keskse Moodle’i kasutamisele on koole, mis on õpihaldussüsteemi installeerinud oma kooli serverisse. Seega on e-kursuste ja õpikeskkondade kasutajate arv veel palju suurem. Selleks et kursuste ja kasutajate arvu pidevast suurenemisest sõltumata kvaliteetset ja usaldusväärset teenust osutada, on järk-järgult uuendatud ka serveriparki. 2012. aastal vahetati välja kogu oma aja ära elanud riistvara ning asendati see tänapäevasega. Õpikeskkonnad on kasutajates tekitanud erinevaid tundeid, mida nad lahkelt on keskkondade kasutajatoele ka edastanud, tihtipeale täiesti anonüümselt.

Allikas: http://my.hsj.org/388220

6|

On tulnud ette olukordi, kus kasutajad pole täpselt teadnud, kuhu nad ligi pääseda üritavad: “Olen unustanud e-kutsekooli sisenemise parooli, kas oleks võimalik see saada :kasutajatunnus on Z.” “tere. olen püüdnud korduvalt siseneda e-õppesse kuid tulutult. Registreerisin end, kuid mul pole saabunud kirja registreerumise kinnituseks ja seega mind nüüd edasi ei lasta. X Y” Veel keerulisemad on muidugi juhused, kus mitte kuskile ega kuskilt ei õnnestu sisse saada: “ma olen vist täitsa lootusetu - no ma ei saa sisse mitte kuskilt!!!!!!!!!!!11 mida ma tegema pean?” Keegi suutis end kunagi lausa e-kursusele registreerimise asemel magistriõppesse registreerida: “Selline kole lugu, et tahtsin registreerida end e-õppe kaudu ainesse nimega XX, aga kogemata registreerisin end avaliku õiguse magistriõppesse. Kas Teil oleks võimalik mind registreerida ümber XX?” Samuti on tulnud ette juhuseid, kus keskkonnad ei paku seda, mida kasutaja ootab või leida loodab: “Olen riigiteaduste doktorant, kuid kahjuks ei leia sealt nimistust ühtegi ainet mida ma soovin võtta!???” Salasõna unustamine on ilmselt kõige levinum probleem. Kasutajatoel ei ole aga just lihtne vastata sellise sisuga kirjale: “Tere! Kasutasin õiget salasõna, aga keskkond teatab, et sisenemine on vigane... Püüdsin siis salasõna muuta, aga ei

Allikas: https://moodle.org/logo

õnnestunud. Mida teha?” On ka kasutajaid, kes järjekindlalt samamoodi üritavad probleemidele lahendusi leida: “saatke palun salasõna” Ja vaid mõnekümne minuti pärast uuesti: “palun uut salasõna ei saanud (2x)” Vahel võib kasutajanime ja salasõna unustamine põhjustada inimeses lausa tõsisemat sassiajamist: “Minul on probleeme moodliga. Ei õnnestu sinna sisse saada. See lk on juba nii sassi ajanud, et ei mäleta enam ei parooli ega kasutajanime.” (Kõigi kolme eespool toodud salasõna unustamise kirjal puudusid pealkirjad ning polnud täpsustatud ega meiliaadressi abil tuvastatav, kellega tegu võib olla.) Samas on osa lahkelt nõus oma kasutajaandmeid võõrastega jagama: “Olen siin hädas veits. Tundub, et olen koba, aga minu WebCT ei ava õpingumaterjale.Tahan vaadata videomaterjale Kalle ainest (kiire-kiire), aga ei saa, isegi ÕIS-is ei saa. Kruttisin vist midagi ära (WebCT-is) ja nüüd olen õnnetu. Eile oli kõik korras. Kas pean andma oma paroolid, et seda asja vaadata või oskate niisama aidata?” Tihti on kasutajatel tulnud ette juhuseid, kus nad enda andekuses kahtlevad ja seepärast vabandavad: “Vabandan juba ette oma võhiklust, kuid on ilmnenud probleem, et [...]” “Vabanda tülitamise pärast, aga ma ei saa hakkama. [...]” “Tänud aga ma olen lootusetu põmmpea... Ma ei oska sealt lisada [...]”


Blackboard on minevik – olgu bitid ja baidid talle kerged. Blackboardi litsentsi lõpetamine 23. detsembril 2011. aastal. Pildil (vasakult): Siim Kruusmaa, Andres Lepp ja Ene Koitla. Foto: Hans Põldoja

Vahel kasutajad põhjendavad, miks neil probleemid tekivad, kuid ei kirjelda, milles probleem seisneb: “Õpin ise arvutit kasutama!appi! Ei ole kuskil arvutikoolitust saanud, sellepärast tegingi midagi valesti ? X.” Vahel võib õpikeskkonna kasutamine lausa nutma ajada: “vabandan väga tülitamise pärast aga no täitsa nutune tunne oli juba. [...]” On kasutajaid, kelles õpikeskkonnad ka kurjemaid tundeid on esile kutsunud: “Vabandan ette oma kirja terava tooni pärast, aga paraku ei maksa keegi mulle lisaraha Moodle probleemide tulemusena ventilaatorisse lenduva olluse tarbimise eest. Tagantjärele tarkus pidada olema täppisteadus seetõttu ei hakka pikalt igasugu oleksitest ja vanal ajal rohelisemana paistnud murust pajatama ning kutsun üles ka kõiki teisi seda mitte tegema. [...]” “Tere! See hakkab juba hulluks muutuma! Kui see juhtus esimest korda, mõtlesin, et ise olen loll, et unustasin oma parolli.. Nüüd aga uue parolliga jälle ei saa sisse! Mis juhtub?? Ning kui kaua see jätkub??”

On ka juhuseid, kus õpikeskkonnad isetegevust on teinud. Näiteks võivad nad endale igasugu asju ette kujutada: “Mis pagana põhjustel moodle-keskkond kujutab ette, et tegu on mingi (olematu) metafailiga? Ja kuidas sellest jamast pääseda?” Või lausa hüsteeritseda: “Selline mure siis, et WebCT juba pikema aja jooksul hüsteeritseb, märgates, et kasutaja arvutil on Java environmenti viimane versioon peal :)” On tulnud ette näiteks probleem, et aken ennast “kriipsuks tõmbab”: “Olen transportinud (File Manager, Get Files) eelmise webct mahuka zip-faili nimega kausta Seejärel hakkan õpimoodulisse .html faile korjama (mitmed kaustad enne kui õigesse kohta saad) See aken tõmbab ennast suisa kriipsuks - kerimisnupp on min kujul olemas. Väga ebamugav on otsida.” Kuid paari minuti pärast on kasutaja ise ka lahenduse leidnud: “Sellega pole kiiret, proovin erinevate brauseritega - äkki mõni ei koonerda akna laiusega.”

Vahel on küsimus aga hoopis kasutaja koduarvutis: “kui saata õppejõule ülesannet (submission->add attachments->my coputer>browse) siis mu koduarvutil puudub ikoon my computer. On küll olemas my files, kuid see mind ei aita. Niipalju kui olen täheldanud on see ainult mu koduarvutil.” Osa inimeste juurde ei taha õpikeskkonnad minna: “Tere! Kui kaua v6tab aega 6ppekeskkonna andmiseks? Eile tuli kinnitus, aga 6ppekeskkonda siiamaani ei tulnud.” Aga mis teha – vahel peavad mõned siiski pika ninaga jääma: “Probleem selles, et minule avaneb kogu aeg sönum, et kursusteinfo pole minule nähtav. Oleme proovinud mitmekesi siseneda, teistel önnestub, mina jään ikka pika ninaga.” *Kõik tsitaadid on esitatud sellise kirjapildiga, nagu nad kasutajatoe meilile jõudsid.

ENELI SUTT IT projektijuht Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus

|7


E-ÕPPE KVALITEEDI

ARENGU JA SIRGUMISE LUGU

E-õppe kvaliteedi töörühm koosseisus Marit Dremljuga-Telk (Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus), Merle Varendi (Eesti Infotehnoloogia Kolledž), Toomas Plank (Tartu Ülikool), Anne Villems (Tartu Ülikool), Lehti Pilt (Tartu Ülikool), Eneli Sutt (Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus), Egle Kampus (Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus).

Sihtide seadmisest lubadusteni 2007. aastal lõppenud REDEL projekti raames alustati e-õppe kvaliteedisüsteemi seemne külvamist. Esialgne idee võimalikust raamistikust innustas edasi mõtlema ja juba selgemaid sihte ja eesmärke seadma. BeSt programmi ettevalmistamise periood oli kui kasvulava e-õppe kvaliteedi edendamiseks. Konkreetsed lubadused, mis toetaksid kvaliteedi valdkonna edasiarendamist ja tervikuni jõudmist, said viis aastat tagasi kirja järgnevalt: ▪▪ kavandatud on iga-aastaste parimate e-kursuste valimine ja tunnustamine; ▪▪ moodustatakse töörühm kvaliteedi normdokumentide ja protseduurireeglite regulaarseks ülevaatamiseks ja ajakohastamiseks (sh hindamiseks ja seireks kaasatakse väliseksperte).

Lubadustest tegudeni 2008. aastal moodustati kvaliteedi töörühm, mille esimeseks ülesandeks sai juhendma-

terjali väljatöötamine õppejõududele ja haridustehnoloogidele hea e-kursuse loomiseks. Määratleti ka head e-kursust iseloomustavad kriteeriumid, mille alusel kursuse loojad saaksid oma kursust analüüsida ja kursuse hindajad vähendada hindamise subjektiivsust. Teiseks ülesandeks oli juhendmaterjali kirjutamise ja koostamisega käsikäes e-kursuste hindamise ja kvaliteetsete e-kursuste autorite tunnustamise protsessi ülesehitamine. Juhendmaterjali loomise algfaas ei olnud lihtne – vastuseid ootasid fundamentaalsed küsimused, nt millisest metoodikast e-kursuse hindamisel lähtuda ja kuidas määratleda kvaliteeti. Ühiste jõupingutuste tulemusena valmis aasta pärast juhendmaterjali esimene veebipõhine versioon, mis sai endale nimeks “Juhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks”. Hiljem, 2010. aastal ilmus juhend esmakordselt ka trükiversioonis (Primus programmi toel). Tuhandeeksemplariline tiraaž jaotati laiali kiiremini, kui oleksime osanud arvata. Et nõudlus trükiversioonis juhendi järele ei

kadunud, siis võeti üsna pea ette juhendi kordustrüki ettevalmistus, mis ilmus 2012. aasta lõpus ning on praegu kõigile kättesaadav. Seda juhendit kasutatakse ka mujal õppeasutustes paljude koolituskursuste õppematerjalina – nt Tartu Ülikooli doktorantide kursusel “E-õppe tehnoloogiad kõrgkoolis”, millest on osa võtnud 200 doktoranti. Paralleelselt juhendmaterjali loomisega töötati välja ka e-kursuse kvaliteedimärgi kontseptsioon ja selle taotlemise protsess, mis on üldjoontes püsinud senini. Osapoolte tagasisidele toetudes on seda pidevalt parendatud, luues juurde ka taotlejaid ja e-kursuste hindajaid toetavaid materjale ja vahendeid (sh e-õppe kvaliteedi veebilahendus, e-kur-

Kvaliteedimärgi protsessi tulemusel aasta e-kursuse tiitliga pärjatud kursused 2008–2013 2013 Digitaalsete õppematerjalide koostamine (autor Hans Põldoja, Tallinna Ülikool)

8|

2012 Kliinilise farmakoloogia õpe pereõdedele (autorid Alar Irs ja Ruth Kalda, Tartu Ülikool)

Ehituse organiseerimine + projekt

Ehituskorraldus ja juhtimine

(autor Aivars Alt, Tallinna Tehnikakõrgkool)

(autor Anneli Ramjalg, Tallinna Tehnikakõrgkool)


suste hindamise maatriks). Üks oluline küsimus, mis tekkis üsna protsessi juurutamise algfaasis, oli näiteks: kas kõik kvaliteetset e-kursust iseloomustavad kriteeriumid on ikka vajalikud? Kas mõni kriteerium on olulisem? See ongi ehk üks eredamatest protsessi parendamise mälestustest, kus võtsime lahenduse leidmiseks appi kvaliteedijuhtimises tuntud juurpõhjuste analüüsimise meetodi “suhete digraafi”. Oli väga põnev “ämblikuvõrkude” joonistamine, mille tulemusena korrastasime e-kursuste hindamise kriteeriume olulisel määral.

Kvaliteediprotsessist lähemalt 2008. aastal valminud e-kursuse kvaliteedimärgi väljaandmise protsess on üles ehitatud kolmeetapilisena: ▪▪ Enesehindamise etapp on esimene samm, kus taotleja teeb eneseanalüüsi. Eneseanalüüsi saab teha etteantud veebipõhise maatriksi alusel ning selle eesmärgiks on tõsta taotleja teadlikkust e-kursusele esitatavatest kvaliteedinõuetest ning motiveerida e-kursuste tegijaid oma e-kursusi analüüsima. Kvaliteedimärgi taotleja esitatud enesehinnangut kasutatakse protsessis kursuse hindamisel lisamaterjalina. ▪▪ Organisatsiooni etapis annab õppeasutus, mille alla kvaliteedimärki taotlev kursus kuulub, oma hinnangu selle kohta, kas kursus on oma sisult tasemel ning kas see toetab vastava õppekava eesmärke. Samuti avaldab organisatsioon siin õppijate hinnangu kursusele. Seda etappi võib vaadelda ka kui õppeasutuse teavitamist oma õppejõu/õpetaja tegevusest ja e-kursuse tasemest. Hindamiseks on välja töötatud retsensiooni vorm, mille täidab organisatsiooni valitud isik (nt programmi- või õppekava juht, õppealajuhataja jne) ning kinnitab taotleja otsene juht. Organisatsiooni retsensiooni esitab kvaliteedimärgi taotleja kvaliteedimärgi taotlemise protsessis koos vastava avaldusega. ▪▪ Ekspertide taseme eesmärgiks on anda kursuse autorile ekspertide konsensuslik tagasiside ning võtta vastu otsus, kas e-kursusele omistatakse

2011 Suu- ja hambahaiguste propedeutika (autor Riina Runnel, Tartu Ülikool / kaasautorid Mare Saag, Silvia Russak, Taavo Seedre, Taive Koppel ja Olev Salum)

kvaliteedimärk. Eksperthindamine toimub pärast kvaliteedimärgi taotleja enesehinnangu, avalduse ning organisatsiooni retsensiooni esitamist. Sellel tasemel hindab kolmeliikmeline sõltumatu hindajate meeskond e-kursust selleks väljatöötatud maatriksi alusel. Hindamisel aluseks olev maatriks on peaaegu sama, mida kasutatakse enesehindamisel – välja on jäetud vaid kriteeriumid, millele on välishindajana raske või võimatu tõendust leida. Etapi tulemusena saab taotleja oma e-kursusele ka hindajate meeskonna tagasiside koos ettepanekutega kursuse parendamiseks. Selles etapis hinnatakse kahes osas. Esmalt hindab iga meeskonnaliige kursust individuaalselt ning alles seejärel tuleb hindamismeeskond kokku, et alustada arutelu konsensusliku hinnangu andmiseks, otsuse vastuvõtmiseks ning taotlejale tagasiside vormistamiseks. Ekspertidena, kellest me siin räägime, esinevad peamiselt haridustehnoloogide võrgustikku kuuluvad e-õppe asjatundjad ja e-õppes rikkaliku kogemusepagasiga õpetajad ja õppejõud. Kindlasti tasub mainimist, et e-kursuse kvaliteedimärgi protsessis hinnatakse kursusi lähtuvalt e-õppega seotud spetsiifikast, mitte kursuse sisu. Kursuse sisule ja õppematerjalide sisulisele kvaliteedile annab hinnangu ja kinnituse organisatsioon oma retsensiooniga. E-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru tulemusena omistatakse kvaliteedinõuetele vastavatele e-kursustele kvaliteedimärk, millega kaasneb kursuse autorile ja/või läbiviijale õigus kasutada märgi elektroonset kuvandit kursuse veebipõhises õpikeskkonnas selle tutvustamisel, reklaamimisel jne. Kvaliteedimärgi pälvinud kursusi tutvustatakse kõikidele huvilistele e-õppe seminaridel ja konverentsidel. Peale selle nimetab kvaliteedi töörühm ekspertide meeskonna hinnangute põhjal aasta e-kursuse stipendiumi kandidaadid. Tegemist on stipendiumiga, mida antakse välja üks kord aastas ja mille eesmärk on tunnustada ja julgustada kvaliteetsete e-kursuste väljatöötajaid. Eelnevale lisaks saavad kõik kvaliteedimärgi taotlusvoorus osalenud e-kursuste autorid ja/või läbiviijad tagasisidet hindamismeeskonnalt e-kursuse parendamiseks. Väikeste muudatustega on protsess toimunud juba kuus aastat.

2010 Filosoofia (autor Indrek Meos, Tallinna Tehnikaülikool) Infotehnoloogia eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid (autor Kaido Kikkas, Eesti Infotehnoloogia Kolledž)

Kvaliteedimärgi protsessi toetavate tehniliste vahendite areng Kvaliteedimärgi protsessi algusaastatel kasutasid nii taotlejad kui ka hindajad kursuste hindamiseks etteantud hindamismaatriksi põhjal koostatud tabeleid. Pikkade arutelude ja analüüside tulemusena jõuti lõpuks, 2012. aasta kvaliteedimärgiprotsessi alguseks siiski ka veebipõhise süsteemini (www.e-ope.ee/ kvaliteet). See sisaldab tööriistu kvaliteedimärgiprotsessi läbiviimiseks, haldamiseks ning veebiversiooni kvaliteetse e-kursuse juhendist, tänaseks ka kvaliteetse õpiobjekti juhendist. Süsteemi põhieesmärk on toetada kvaliteedimärgiprotsessi kõiki osasid: ▪▪ E-kursuse autor saab ennast analüüsida – kursust etteantud vormide alusel hinnata. Leides, et kursus on piisavalt hea kvaliteedimärgi taotlemiseks, võib ta esitada selle ka kvaliteedimärgi protsessi; ▪▪ E-kursuse hindamise etapis läbivad hindajateks määratud eksperdid kõigepealt individuaalse hindamise etapi ning seejärel genereeritakse hindamisgrupile ühise tagasiside mustand, mida siis kogu meeskond ühiselt täiustada saab. Nii taotlejad kui ka hindajad saavad vormide täitmisel ühe klikiga kasutada abitekste; ▪▪ Kõik osapooled saavad samas süsteemis anda tagasisidet kogu protsessile, mida arvestatakse nii süsteemi kui ka protsessi arendamisel. Olemasolevat veebisüsteemi on kindlasti plaanis edasi arendada – näiteks pakkuda eneseanalüüsi teinud kursuse autorile automaatset tagasisidet, kuidas oma kursusi paremaks muuta. Nii võiks sellest saada igapäevane töövahend õpetajale oma kursuste hindamisel ja edasiarendamisel.

Kvaliteedimärgi protsessi toetavad koolitused 2004. aastast alates korraldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse Innovatsioonikeskus (endine e-Õppe Arenduskeskus) erinevaid koolitusi, et arendada õpetajate, õppejõudude ja haridustehnoloogide e-õppe oskusi ja teadmisi. Terviklikus ja pidevalt täienevas e-õppe koolitusprogrammis on kokku üle viiekümne kursuse, mis on avatud kõikide õpetajatele, õppejõududele, haridustehnoloogidele ja teistele huvilistele. Kvaliteetsete e-kursuste loomist toetavad kõik e-õppe koolitusprogrammis olevad koo-

2009 Riskeeriv käitumine liikluses, seda mõjutavad tegurid ja ennetamise võimalused (autor Diva Eensoo, Tartu Ülikool; kaasautorid: Marika Paaver, Riina Häidkind / Tartu Ülikool; Heli Ainjärv / Tallinna Ülikool; Urve Sellenberg / Maanteeamet; Dago Antov / Tallinna Tehnikaülikool)

|9


HINDAJA VAADE

Haridustehnoloogid on kursuste hindamisel aktiivselt kaasa löönud protsessi alguspäevadest alates. Hindamine on pannud meid analüüsima e-kursusi senisest süsteemsemalt, aidanud ühtlustada arusaamu, milline peaks üks hästi üles ehitatud e-kursus välja nägema. Väljatöötatud maatriks on hea abimees e-kursuse hindamisel, mis aitab vähendada hindamise subjektiivsust. Selle vastu tunnevad huvi ka kolleegid teistest riikidest, nt Moldovast, Gruusiast, Soomest. Töö hindamismeeskondades toob küll vahel kaasa vaidlusi ja tülisid, kuid lõpptulemusena lähendab see seisukohti olulistes punktides. Hindamine on oluline kogu koolile, mitte ainult haridustehnoloogile. Hindajatena saavad protsessis kaasa lüüa ka kõik e-õpet harrastavad õpetajad. Teiste koolide e-kursuste nägemine avardab silmaringi, annab uusi mõtteid ja lähenemisnurki, annab ideid uuteks tehnilisteks lahendusteks, mida oma kursustelgi kasutada või siis kolleegidele soovitada. Egle Kampus, Tallinna Tehnikakõrgkooli haridustehnoloog Veronika Rogalevitš, Tallinna Ülikooli haridustehnoloog

TAOTLEJA VAADE

Tagasiside põhjal motiveerib õpetajat oma e-kursusele kvaliteedimärki taotlema eelkõige kursusele antav tagasiside, mis näitab, kas ta on oma kursusega õigel teel, kas ja mida selles tuleks muuta ning kuhu edasi arendada. Kas midagi veel? “Need olid minu esimesed e-õppe kursused ja see, et üks osales konkursil ja sai ka tunnustatud, on minu jaoks väga olulise tähtsusega ning motiveeriv. See annab julgust ja innustust e-õppega edasi tegeleda ja ka edasi õppida.” “Kogu see protsess – pingutus, proovilepanek, seejärel tulemuse teadasaamine ja tagasiside, sest kõrvalpilk näeb paljusid täiendamist vajavaid asju, mida ise oled pidanud endastmõistetavaks ja heaks.” “Kõige väärtuslikum on ametliku kinnituse saamine enda heale arvamusele oma e-kursusest. Taoline ametlik tunnustus võimaldab vastu seista kriitikutele, kes võivad arvata, et e-õpe on haltuura või et e-õppes ei saa seda ja teist ainet õpetada jne. Ise taoline kriitik vaevalt midagi e-õppest jagab, kuid ametlikku tunnustust ta ehk aktsepteerib.” “Oleksin tahtnud vastata, et kõige suurem väärtus asja juures on juhi/kollektiivi toetus, aga pean piirduma sellega, et haridustehnoloogide tubli toetus ja instituudi kahtlev suhtumine (milleks selline märk kasulik on – ta ei anna ju midagi ja peale selle nõuab aega igasuguste taotluste täitmiseks).”

10 |

lituskursused, kuid 2011. aasta sügisel valmis kvaliteedi töörühma eestvedamisel ning Primus programmi toel uus koolituskursus “Minu e-kursus kvaliteedimärgi vääriliseks”, mis on mõeldud spetsiaalselt neile õppejõududele/õpetajatele, kes soovivad oma e-kursuse kvaliteeti arendada. Tegemist on täiendusõppe kursusega, millele endale omistati 2013. aastal e-kursuse kvaliteedimärk. Koolituse maht on 2 EAP-d ning see toimub 4 nädala jooksul täielikult veebipõhisena Moodle’i keskkonnas. Selle eesmärk on selgitada e-kursuse eneseanalüüsi läbiviimise võimalusi ja parandada osalejate e-õppe teadmisi kursuse vastavusse viimisel kvaliteetse e-kursuse nõuetega. Koolituse käigus analüüsivad osalejad oma e-kursust, arutlevad selle parandamisvõimaluste üle ning teevad vajalikud parandused/muudatused. Nüüdseks on kursus toimunud kaks korda – 2011. a ja 2012. a lõpus ajal, mil oli avatud e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvoor ning kursuse on lõpetanud 32 õpetajat/õppejõudu. 20 neist teatasid koolituse alguses, et nad kavatsevad taotleda oma kursusele kvaliteedimärki. Tegelik kvaliteedimärgi taotlejate arv oli 14 ja neist 13 ehk 93% said ka kvaliteedimärgi.

2008.–2013. aastal välja antud kvaliteedimärgid õppeasutuste lõikes.

Oleme pidevalt teel Kvaliteedijuhtimise üheks põhimõtteks on protsesside pidev parendamine. Seetõttu küsime alati tagasisidet kõikidelt sellega seotud osapooltelt: taotlejatelt (nii kvaliteedimärgiga tunnustatud taotlejatelt kui ka teistelt, kes märki ei pälvinud) ning hindajatelt. Just taotlejatelt ja hindajatelt tulev tagasiside on väga väärtuslik sisend protsessi ja sellega seotud materjalide (nn e-kursuse juhend, kursuste hindamise maatriks jm) parendamisel ja tulemuslikuks muutmisel aga ka taotlejate ja hindajate ettevalmistamisel. Kvaliteedimärgi protsessi on korratud kuus aastat ning kvaliteedimärgi on omandanud 132 kursust. Kokku on taotlemise protsessis osalenud 238 kursust. Igal aastal on laekunud keskmiselt 35 taotlust (v.a viimasel aastal, mil kvaliteedimärki taotles 66 e-kursust). Kui 2008. aastal tunnustati kvaliteedimärgiga 39% protsessis osalenud e-kursustest, siis viie aasta möödudes oli see protsent juba 63%. Heade e-kursuste tõusu võib põhjendada kindlasti sellega, et e-õppes kogenud õppejõudude arv on suurenenud ning kursused ongi muutunud e-õppes paremaks. Toetudes taotlejatelt saadud tagasisidele, võib tõusu põhjendada kindlasti ka sellega, et e-kursusele esitatavad kvaliteedinõuded on lihvitud arusaadavamaks ja läbipaistvamaks ning hindajate ettevalmistusele on pühendatud enam aega ja tähelepanu. Eranditult iga taotlusvooru järel on tegeletud protsessi enda parendamisega. Kvaliteedimärki taotlevate kursuste arv on pidevalt tõusuteel. Samuti on tõusnud kvaliteedimärgi saanud kursuste arv.

2013. aasta alguses ilmus esimest korda juhendmaterjal õpiobjektide loomiseks. Juhendi trükiversiooni väljaandmist toetas ESF Primus programm.

Kokkuvõte BeSt programm on andnud võimaluse ja tõuke selleks, et me oleme viimastel aastatel hakanud jõuliselt rääkima e-õppe kvaliteedist. Kvaliteedi töörühma liikmed on Eestis kasutatavat süsteemi tutvustanud rahvusvahelistel konverentsidel. Arvestades ka väljastpoolt saadud tagasisidet, võime öelda, et e-kursuste kvaliteedimärgi protsess on maailmas unikaalne süsteem, mis on loodud toeks õppejõududele ja õpetajatele. Enamik kvaliteedijuhtimise mudeleid keskendub tavaliselt organisatsioonile tervikuna, kus vaid üheks osaks on e-õppe kvaliteedi hindamine. Hoolimata sellest, et BeSt programm lõppeb, ei peatu kvaliteeditegevused ja -arendused e-õppe valdkonnas (sh e-kursuse kvaliteedimärgi protsess). Suur tänu kõigile haridustehnoloogidele erinevatel etappidel töörühma tegemistesse panustamise eest!

E-ÕPPE KVALITEEDI TÖÖRÜHM


VARASTATUD UNENÄOD… EHK “VÕRGUSTIK VÕRGUTAB” SEMINARISARI “Halloo… Tere, ma tahan tulla neid papagoisid kuulama!”, “Kas kolme magava karu eest tõendi ka saab?” Jah, tõepoolest, sellised telefonikõned teevad kohe päeva rõõmsamaks. Tegemist on tavalise tööpäevaga Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse Innovatsioonikeskuses. “Võrgustik võrgutab” seminarisarjaga seostuvad esimesena ikka värvikad ja vaimukad pealkirjad, mis peale osalejate ka seminaril esinenud lektoreid on inspireerinud. “Võrgustik võrgutab” seminarisari sai alguse 2008. aastal BeSt programmi raames ja on sellest ajast saadik populaarsust kogunud. Seminaride kandvaks ideeks on jagada õpetajalt õpetajale nippe, kuidas oma igapäevast tööd digiajastu tehnoloogiliste võimaluste ja vahenditega rikastada. Kogemustest õppimine on üks osa informaalsest õppest, mida õppija ei oska alati ise teadvustada ja samuti on see tihti vähem väärtustatud ka formaalse õppimise toetajana. Kuulates ja analüüsides teiste kogemusi, õnnestub ehk endal ka mõni ettevõtmine paremini, seminaril kuuldut kolleegidega jagades võib alguse saada uus oluline projekt. Võrgustiku seminarid on kujunenud õpetajate ja haridustöötajate jaoks oluliseks kohtumispaigaks, kus lisaks töös vajalikele teadmistele ka uusi kasulikke kontakte saab. “Võrgustik võrgutab” seminaride missiooniks on erinevate haridustasemete töö lõimimine ja diskussiooni algatamine digitaalsete tehnoloogiate juurutamisel õppeprotsessis. Seminaridel osalejate tagasisidest on välja koorunud, et võrgustiku formaat sobib õpetajatele väga hästi: juba aasta alguses on kõik seminari kuupäevad teada ja hea planeerida ühepäevast ja küllaltki intensiivset koolituspäeva iseendale, et olla vastupidiselt igapäevatööle hoopis ise õppija rollis ja viia end kurssi digiajastu teemade ja uudistega. Alati minnakse koju teadmistega uutest vahenditest ja suure sooviga kohe katsetama hakata. Seminarisarja teemadering on olnud päris lai. Tutvustatud on erinevaid programme ja uuendusi, mida osalejad on saanud oma töös kohe kasutada. Kuulatud on põnevaid kogemusi, kuidas luua e-kursust kiiresti ja kergelt, räägitud innovatsioonist õppimises, sisuhalduspakettidest, edust ja ebaedust, mis e-maailmas tegutsedes õpetajaid on saatnud. Tutvustatud on õppemater-

HUVITAVAID FAKTE: Kogu programmi jooksul on toimunud 30 seminari. Kogu programmi seminaridel on olnud 1816 osalejat (andmed 08.2008-11.03.2013). Kõige suurema osalejatearvuga seminar on olnud “Tark M-ees taskus”, kus räägiti m-õppest, mobiilsetest vahenditest ning nende võimaluste rakendamisest õppetöös. Osalejate arv 107 inimest. Kõigi seminaride materjalid on järelvaatamiseks üleval võrgustike seminaride kodulehel aadressil: http://www.e-ope.ee/opetajatele/vorgustik_vorgutab jalide aita ehk repositooriumit, seda, kuidas materjale üles laadida ning kuidas neid leida ja õppetöös kasutada. Oleme lähedalt uurinud puutetahvlit ja õpiobjekti. Süvenenud autoriõigustesse, hindamisprotsessi ja loovuse tähtsusesse õppeprotsessi elavdamisel. Uurinud sotsiaalmeedia võimalusi õppeprotsessis, tutvunud erinevate vabavaraliste vahenditega ja viinud ennast kurssi m-õppe võimalustega. Teemasid, millele veel võiks keskenduda, on palju, ent samas ootavad osalejad kord juba räägitud teemade ülekordamist ja värskendamist, sest kõik muudkui muutub. “Võrgustik võrgutab” seminaridel osalemine andis õpetajatele ja õppejõududele uusi teadmisi, oskusi ning eelkõige julgust ja indu nii iseseisvalt kui ka koostöös uusi vahendeid edasi katsetada ja neid õppetöösse integreerida.

TRIIN PAJUR Koolituse projektijuht Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus

OSALEJAD RÄÄGIVAD: “Kõige huvitavamaks esinejaks minule oli Meedi Neeme Rocca al Mare koolist. Ta rääkis muutunud hindamisest ja elust, mis tuleb klassiruumi. Tuleb muutuda, kuid inimesed ei taha või ei oska, sest pole enam sissekäidud rada. Tee tuleb ise leida ja tuleb olla enam inimene, mitte masin. Oluliseks on saanud koostöö, ilma selleta pole enam võimalik läbi saada, kui me üksteist ei usalda. Teine huvitav seminar oli “Tark m-ees taskus”, kus jagati palju praktilisi nippe ja trikke. Pärast seda konverentsi sai avatud ka Eesti m-õppe Facebooki kogukond: https://www.facebook.com/ groups/342770419097096.”

BIRGY LORENZ Pelgulinna Gümnaasiumi arendusjuht

“Võrgustik võrgutab” seminarid on saanud kenaks traditsiooniks ja huvipakkuvateks kohtumisteks e-õppe huviliste seas. See, et nad toimuvad regulaarselt ja on pikka aega ette teada, aitab huvilistel neist osavõttu varakult planeerida. Paraku ei õnnestu koolitöös alati just seminari neljapäeva vabaks saada. Sel juhul on hea võimalus videoülekannet jälgida, aga igakord ei pruugi ka see õnnestuda. Siis ei jää muud üle kui seda e-õppe portaalist järele vaadata. Minu jaoks on seminaride põhieesmärk selge: levitada nende kogemust, kes midagi huvitavat on teinud. Kindlasti on see ka kohtumispaik, kus kolleegidega – haridustehnoloogidega teistest koolidest – kokku saada. Oleme me haridustehnoloogid ju enamasti üksikud toimetajad koolides ja mõnikord võib anda väike vahetu kontakt häid mõtteid ja ideid. Parim meenutus seminaride kasust on selline. Paar aastat tagasi olin otsinud tulemusteta lihtsat vahendit, millega teha keeleõppe materjale interaktiivseks. Selleks et õpilane saaks oma kõnet salvestada ja siis üle kuulata või õpetajale saata. Ja siis ühel seminaril tutvustati väikest Java rakendust Nanogong. Paar tundi pärast seminari läks meil ühe keeleõpetajaga töö käima ja nüüd kasutame seda vahendit sageli. Tahaks loota, et pärast programmi lõppemist võrgustike seminarid ikka jätkuksid.

HEIKKI ELJAS Tallinna Majanduskooli haridustehnoloog

| 11


SÜVENDAME KOOSTÖÖD! Olen mõnigi kord pidanud vastama küsimusele: kas sa tead, et internetis saab vabalt vaadata …? Küsimuse lõpuosa on varieerunud, selleks on olnud nii viljapuude lõikamise praktiline õpetus kui ka professori loeng raha kogumisest ja inflatsioonist. Hea on vastata: jah, tean küll! Nende veidi üllatunud küsimuste esitajaiks ei ole olnud mitte tudengid, vaid täiesti tavalised, kuigi ehk veidi uudishimulikumad inimesed. Sellised küsimised näitavad, et programmide BeSt ja VANKeR abil loodu mõju on palju suurem, kui oleme harjunud mõõtma. Ministeeriumi vaatenurgast hinnates tuleb tõdeda, et BeSt programm on oma ülesande täitnud edukalt. Tõukefondide rakendamise peamiseks ülesandeks ongi ju käima tõugata uusi tegevusi, mis pärast katsetamiste-proovi-

12 |

miste läbimist hakkavad elama iseseisvat elu. Kahjuks nähakse liiga sageli vajadust programmide raames tehtavaid tegevusi rahastada ka uuel perioodil tõukefondide vahenditest. BeSt on siin meeldiv erand. Tegevuste tulemusi on hinnatud realistlikult, ülikoolid toimetavad oma e-õppematerjalide loomisega ise edasi. Tõukefondide antud tõuge on oma töö teinud. BeSt on andnud ka oma panuse ülikoolide koostöö süvendamiseks. Loodame väga, et ülikoolide koostöö eelkõige e-õppe kvaliteedi arendamisel jätkub edaspidigi.

SIGRID VAHER Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna peaekspert

Illustratsioon: Eerik Kändler


tõestamiseks koguneb programmiga seotud dokumente HITSA arhiivi umbes 6,5 meetri jagu. VANKeR programmi finantsaruannetega seotud dokumentide pabereid meetrites nii palju kogunenud ei ole. Perioodi juuli 2008 – oktoober 2012 kulude tõestamiseks on olemas dokumente “ainult” 2,2 meetrit. Kogu eelarvest on sellel perioodil kulutatud 60%. Kasutades sama matemaatilist tehet, mis BeSt programmi dokumentide puhul, võib prognoosida, et VANKeR kulude (2,2 miljonit eurot) tõestamiseks vajalikke pabereid koguneb 3,7 meetrit. Kas seda paberihulka on palju või vähe? Näitlikustamiseks võib öelda, et kui BeSt ja VANKeR programmiga seotud dokumendid panna üksteise kõrvale, siis saab nendest paberitest teeraja Tallinnast Keilasse või Tartust Elvasse. Kui aga tõsisemalt rääkida, siis ühest vastust ei saa kindlasti sellele küsimusele anda. Oluline on nende puhul kindlasti kvaliteet, mitte kvantiteet, st et need dokumendid oleksid korrektsed, arusaadavad ja nende alusel tehtud kulud programmi elluviimiseks vajalikud.

E-õppe uudiskirjale kohaldatakse järgmist Creative Commonsi Eesti litsentsi (versioon 3.0): Autorile viitamine.

Keeletoimetus OÜ Komadisain • Küljendus loremipsum.ee • http://uudiskiri.e-ope.ee

KRISTI KADAJA-KOLLOM BeSt ja VANKeR programmide finantsjuht Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus

Kallid Euroopa Liidu projektide/programmide raames kulude tegijad (keda on kahe programmi peale kokku 47 organisatsiooni), ärge muretsege, suure tõenäosusega avastab iga kontroll teie dokumentides midagi, mis on puudu või võiks olla paremini. Parim, mis praegu teha saab, on võimalikult korrektselt koostada kõik aruanded ja dokumendid, et neid vigu oleks minimaalselt. Lihtsam on praegu ehk aastal 2013 rohkem energiat panna vigade parandusse ja dokumentide täiendamisse kui näiteks aastal 2023. PS! Umbes 10,2 meetrit on e-õppe programmidega seotud dokumente HITSA arhiivis 2014. aasta alguseks.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse Innovatsioonikeskus

Bürokraatia on just see märksõna, mis paljudele meenub Euroopa Liidu toetusel elluviidud projektide ja programmidega. Bürokraatiaga meenub ka üks enim kirgi kütnud lause: “Erinevate audiitorite seisukohad võivad olla erineval ajal erinevad.” Küsite, kuidas saab see nii olla, et see, mis ühel hetkel on õige, võib järgmine päev olla vale? Ja nii aastani 2026 (nii kaua peab säilitama dokumente). Me osaleme küll e-õppe programmide elluviimisel, kuid endiselt on väga olulisel kohal just paberil olevad dokumendid, mille vormistamise põhimõtted paratamatult pidevalt muutuvad. BeSt programmi 26 finantsaruandega seotud dokumente on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) arhiivis kokku 4,8 meetrit. See tähendab, et perioodi juuli 2008 – oktoober 2012 kulude tõestamiseks on dokumente ligi viis meetrit. Selle mitmemeetrise dokumendikuhja alusel on kulutatud kogu BeSt programmi eelarvest 75%. Lihtsa matemaatilise tehte abil võib prognoosida, et 7,2 miljoni euro väärtuses kulude vajalikkuse

10,2 MEETRIT TULEMUSI!


E-ÕPPE KOOLITUSED –

KÄEKÄIK JA TULEVIKUVÄLJAVAATED Alles see oli, aasta 2008, kui seadsime e-VÕTI ja REDEL projektide lõppemise järel kogetu põhjal uusi eesmärke tulevaseks viieks aastaks. Rääkides koolituste valdkonnast, ei saa ära unustada seda, et just nimetatud projektid andsid tõuke selleks, et töötada välja e-õppe koolituste süsteem, mis keskenduks õpetajate, õppejõudude ja haridustehnoloogide vajadustele, aidates seejuures arendada nende oskusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) vahendite integreerimisel õppetöösse. Kui e-VÕTI ja REDEL avasid e-õppe koolitusvaldkonna uksed, siis VANKeR programmi sihiks sai täiskäigul edasiliikumine – väljatöötatud e-õppe koolitusprogrammi* edasiarendamine, et toetada kutseõppeasutuste õpetajate kompetentsuse kasvu e-õppe vahendite ja võimaluste rakendamiseks õppetöös. Eesmärgi saavutamiseks oleme programmi raames keskendunud e-õppe koolitusprogrammi edasiarendamisele kutseõppeasutuste haridustehnoloogidele ja õpetajatele lähtuvalt haridustehnoloogilistest pädevustest, sh: ▪▪ uute koolituskursuste väljatöötamisele e-õppe koolitusprogrammi; ▪▪ olemasolevate koolituskursuste uuendamisele, et tagada nende jätkusuutlikkus ja ajakohasus; ▪▪ kutseõppeasutuste õpetajatele suunatud e-õppe koolituste läbiviimisele, et pakkuda õpetajatele võimalust omandada vajalikke teadmisi ja praktilisi oskusi e-õppe sisutootmiseks.

Uued koolituskursused e-õppe koolitusprogrammis Uute koolituskursuste väljatöötamine on olnud üks prioriteete, et tagada sihtrühma vajadustele vastavate kursuste olemasolu programmis. Vajaduse väljaselgitamisel oleme teinud tihedat koostööd haridustehnoloogide võrgustikuga, kes oskavad anda infot selle kohta, missugused on just nende kooli õpetajaskonna tase ja vajadused. Uute kursuste valmides on olnud kaasatud haridustehnoloogid, et jagada pärast koolitajale infot vajalike parenduste kohta ning saada samal ajal kogemus, mille põhjalt oma õpetajaid nõustada ja neid koolituste valikul abistada. VANKeR programmi jooksul on e-õppe koolitusprogrammi täiustamiseks välja töötatud 25 EAP mahus uusi täiendusõppe kursusi (15 kursust), millest viit kursust võib vaadata ka kui tuleviku verstaposti. Sellest aga pisut hiljem.

6|

▪▪ Õpiobjektide repositooriumid (1,5 EAP / 2009) ▪▪ Probleemõpe koolis sotsiaalse tarkvaraga (3 EAP / 2009) ▪▪ Avatud õppematerjalide koostamine ja kasutamine (2 EAP / 2009) ▪▪ M-õpe (1,5 EAP / 2009) ▪▪ Mathcad algajaile (2 EAP / 2010) ▪▪ Adobe Flash edasijõudnutele (2 EAP / 2010) ▪▪ Sissejuhatus virtuaalmaailmadesse (2 EAP / 2010) ▪▪ Minu e-kursus kvaliteedimärgi vääriliseks (2 EAP / 2011) ▪▪ Edicy – Imelihtne ning nägus veebitööriist õppetöös (1 EAP / 2011) ▪▪ Videoklippide monteerimine ja nende kasutamine õppetöös (3 EAP / 2011) ▪▪ Õpikeskkonna ja hindamise kujundamine digiajastul (1 EAP / 2013) ▪▪ Digitaalne kodanik (1 EAP / 2013) ▪▪ Õpetaja professionaalne areng digiajastul (1 EAP / 2013) ▪▪ Õppimine digiajastul (1 EAP / 2013) ▪▪ Õppeprotsess digiajastul (1 EAP / 2013) Kõigi nimetatud kursuste jaoks väljatöötatud õppematerjalidega saab tutvuda meie repositooriumis (elektroonilises andmebaasis) aadressil http://www.e-ope.ee/repositoorium. Uuenduskuuri on programmi raames läbinud ka kursused, mis õpetajatele esimeste sammude tegemiseks on aegade jooksul kõige populaarsemad ja vajalikumad olnud – näiteks “Sissejuhatus e-õppesse”, “E-kursuse loomine õpikeskkonnas Moodle”, “Interaktiivsete veebilehekülgede loomine” jt. Kokku on uuendatud 15 EAP mahus e-õppe koolitusprogrammi kursusi.

Koolitustel osalemise aktiivsus Võime öelda, et programmi jooksul on koolitused kulgenud ootuspäraselt. See võiks ühelt poolt peegeldada seda, et sihtide seadmisel sai võetud realistlikud eesmärgid. Teisalt aga seda, et viimase viie aasta jooksul ei ole hüppelist ja ootamatut positiivset edasiminekut õpetajate huvis ja tunnetatud vajaduses enese IKT-alasel arendamisel (arvestades e-õppe täienduskoolituskursustel osalejate arvu). Samal ajal võime rõõmustada selle üle, et aasta-aastalt on aina populaarsemaks muutunud sisekoolitused – koolikeskne lähenemine, mis võimaldab keskendumist kooli vajadustele, toetades sealjuures ka õpetajate koos-

tööprotsesse koolis, küünarnukitunde tekkimist ja oma kooli kogukonna tugevdamist ka e-õppe teemadel. Sisekoolituste suurt populaarsust saab põhjendada kindlasti ka tulemuslikkusega. Õpetajate sõnul on sisekoolituse mõju koolis kohe tunda, kuna suur osa õpetajaid saab ühe korraga koolitatud, hakatakse koos tegutsema, toetatakse üksteist ja rõõmustatakse edusammude üle. Sisekoolituse tulemusel on koolis tekkinud kogukond, kes on ühiste ideede eest väljas ja see annab kogu koolile hea arengutõuke. VANKeR programmi raames on aastate lõikes e-õppe koolitustel osalenud ja need edukalt läbinud 1295 õpetajat ja haridustehnoloogi (2013. a kevade seisuga). Nendest 40% on osalenud just koolidesse tellitud sisekoolituste raames ning ülejäänud 60% avatud kalendri koolitustel, kus grupid on mitmekesisemad ja õppetöö peamiselt veebipõhine. Eesrindlikematest koolidest tasub esile tuua aktiivsemad – Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Narva Kutseõppekeskus, Tartu Kutsehariduskeskus, Tallinna Majanduskool, Kuressaare Ametikool, Järvamaa Kutsehariduskeskus ja paljud teisedki, kes on pühendunud oma õpetajate koolitamisele, kasutades aktiivselt just sisekoolituste võimalusi.

E-õppe koolitusprogrammi hitid Nimetame ära ka e-õppe koolitusprogrammi kõige populaarsemad kursused, mis eristuvad teistest osavõtjate hulga poolest. Nendeks on järgnevad kursused: ▪▪ E-kursus – ideest teostuseni (Tartu Ülikool / 4,5 EAP / koolitaja Lehti Pilt) ▪▪ E-kursuse loomine õpikeskkonnas Moodle (Tartu Ülikool / 3 EAP / koolitaja Triin Marandi) ▪▪ Interaktiivsete veebilehekülgede loomine (Tartu Ülikool / 1,5 EAP / koolitaja Triin Marandi); ▪▪ Õppevideote loomine (Tartu Ülikool / 3 EAP / koolitajad Aimar Lints ja Triin Marandi) ▪▪ E-õppe kasutamine koolis (Tartu


Koolitustest osavõtmise aktiivsus õppeasutuste lõikes 2008–2013.

▪▪ ▪▪

▪▪

▪▪

▪▪

▪▪

▪▪

▪▪

Ülikool / 4,5 EAP / koolitaja Marju Piir) Hindamine ja tagasiside e-õppes (Tartu Ülikool / 3 EAP / koolitaja Lehti Pilt) Adobe Flash algajatele (Eesti Infotehnoloogia Kolledž / 2 EAP/ koolitaja Eva Sepping) Pilditöötlus vabavaraga GIMP (Eesti Infotehnoloogia Kolledž / 2 EAP / koolitaja Peeter Urtson) Aktiivõppemeetodid e-õppes (Tartu Ülikool / 4 EAP / koolitajad Lehti Pilt ja Triin Marandi) Kujunduse alused (Tartu Kunstikool / 2 EAP / koolitajad Anne Rudanovski ja Katrin Kisand) Töö allikatega, viitamine ja viidete haldamine (Tallinna Ülikool / 2 EAP / koolitajad Mart Laanpere ja Hans Põldoja) Sissejuhatus e-õppesse: e-õpe meil ja mujal (Tartu Ülikool / 1,5 EAP / koolitajad Marju Piir ja Anne Villems) Testide koostamine ja metoodika (Pärnumaa Kutsehariduskeskus / 1,5 EAP / koolitaja Varje Tipp)

Kel huvi, see jõuab kindlasti veel koolituste sügiskalendrist enda jaoks huvipakkuva kursuse välja valida ning selle omal nahal järele proovida (http://koolitused.e-ope.ee). Kindlasti ei maksa karta, et 2014. aasta saabudes kursustel osalemine ära kaob. Õpetajatele vajalike ja kvaliteetsete kursuste pakkumist jätkame ka tulevikus.

Tuleviku verstapost Viimase pooleteise aasta jooksul on terve meeskond erinevaid haridustasemeid esindavaid inimesi tegutsenud ühiselt selle nimel, et arendada olemasolevat e-õppe täienduskoolituse süsteemi ja töötada välja praeguseid vajadusi kattev uus lähenemine – koolitusprogramm “Tuleviku Õpetaja”, mis toetab 2012. aastal kasutusele võetud rahvusvahelise organisatsiooni ISTE (International Society for Technology in Education) õpetajate haridustehnoloogilise standardi rakendamist. “Tuleviku Õpetaja” koolitusprogrammi peamiseks eesmärgiks on

toetada just algaja õpetaja või õppejõu baasteadmiste ja -oskuste omandamist õpetajana digiajastul haridusvaldkonnas toimetulekuks, sh vajalike pädevuste omandamist, et valmistada ette õpilasi õppima, elama ja töötama tehnoloogiaga ümbritsetud maailmas. Viimasel kahel aastal (2012 ja 2013) on VANKeR programmi toel välja töötatud “Tuleviku Õpetaja” koolitusprogrammi kontseptsioon ning viis baasmoodulit (“Õppimine digiajastul”, “Õppeprotsess digiajastul”, “Õpikeskkonna ja hindamise kujundamine digiajastul”, “Digitaalne kodanik”, “Õpetaja professionaalne areng digiajastul”), mis on nüüdseks ka piloteerimise etapi läbinud. Moodulite läbimisel saavutatavad õpiväljundid on kooskõlas rahvusvaheliste ISTE NETS.T haridustehnoloogilise pädevusstandardiga. Nüüd on veel ees moodulite parendamine ja koolitusprogrammi stardivalmis seadmine, et pakkuda selles osalemise võimalust kõigile juba tuleval õppeaastal 2013/2014. Programmi kohta leiate rohkem infot aadressilt http://tulevikuopetaja.e-ope.ee. Koolitusprogrammi raames on kavas pakkuda koolitusi ka teistele haridusvaldkonna töötajatele (koolijuhid, haridusametnikud jt).

OSALEJATE TAGASISIDE NÄITEID KURSUSTELE E-kursuse loomine õpikeskkonnas Moodle (nii eesti kui ka vene keeles): “Tegemist oli väga praktilise asjaga ja kõike sai ise läbi teha ja proovida. Juhendid olid piisavalt selged ja üksikasjalikud ning lisaselgitusi sai alati küsida. Õppimine läbi tegutsemise.” “Koolitaja pakkus välja lahendusi ja lausa ennetas probleeme, hoolimata kellaajast!”

E-kursus – ideest teostuseni: “Enne ei osanud ma Moodle’is peaaegu üldse tegutseda. Nüüd tean, kuidas saan ise oma kursuse luua ja seda huvitavamaks teha.” “Kindlasti sain mõnegi uue teadmise võrra rikkamaks, aga nagu selle kursuse materjalides kusagil oli öeldud: aastaid ja aastaid harjutamist! Praegu tunnen küll, et omandasin vaid ülevaate, mida kõike ma ei oska.” “Koolitus andis kindlasti julgust ja soovi hakata tegelema e-kursuste kasutamise ja loomisega. Pädevused hakkavad alles välja kujunema, praegu omandamisest ei saa veel rääkida.”

Testide koostamine ja metoodika: Uus “Tuleviku Õpetaja koolitusprogramm”, milles osalemise võimalus avaneb juba õppeaastal 2013/2014. Hoidke end kursis http://tulevikuopetaja.e-ope.ee.

MARIT DREMLJUGA-TELK Kvaliteedi projektijuht Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus

TRIIN PAJUR Koolituse projektijuht Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus

“Õppisin heal ja halval testil vahet tegema. Nüüd ootab suur töö oma testide ümbersõnastamisega. Oskan teha erinevates keskkondades teste.” “Ajaga üldises mõttes on väga kitsas. Aga ma olen õnnelik, et võtsin kursusest osa, sest need võimalused ja mõtted, mis siit sain, on minu jaoks väga väärtuslikud.“ “Kuna mulle kursus väga meeldis, käisin kursusel üsna tihti. Mulle meeldis ka kursuse juhendaja aktiivsus. Ta ei olnud tüütavalt aktiivne, vaid kommenteeris kursuslaste edenemist konkreetselt ja minu meelest piisaval määral.”

|7


MIKS MITTE JÄÄDA KRIIDI JA TAHVLI JUURDE?

SIRJE TAMM Pärnumaa Kutsehariduskeskus e-õppematerjalide looja koka, kelneri ja ärierialadele Kohe kipuvad keelele sellised e-kursuste iseloomustamiseks üldkasutatavad võtmesõnad nagu paindlikkus, interaktiivsus, vaheldus jne. Enda koostatud e-kursuste puhul pean üheks olulisemaks eesmärgiks õpimapi koostamise kaudu arendada kutseõppurite oskust materjale analüüsida, sisust tulenevalt järjestada ja organiseerida. Minu kogemus toetab seisukohta, et e-kursus annab individuaalseks tööks eri tasemega õppuritega tulemusrikkama väljundi kui tavatund, sest pakub võimaluse jõuda tulemuseni omas tempos ja valida (lisa)ülesannete seast tasemelt sobivamad või rohkem huvi pakkuvad. E-kursused loovad erinevaid võimalusi vestlusnurkadeks, kus oma ideede ja arvamustega tullakse välja julgemalt ja aktiivsemalt kui tavatunnis – küllap siin on oma roll ka sotsiaalvõrgustikel. E-kursused annavad hea võimaluse pakkuda eriti kutseõppes olulist ajakohast ja mitmekesist audiovisuaalset materjali. Õpetajale annab e-kursuse koostamise protsess hea võimaluse pakutavad materjalid ja õppemeetodid hoolikalt läbi mõelda ning paremini näha suurt pilti. Ja lõpetuseks pean tõdema, et e-kursustel on õppurid ise mind ikka väga palju harinud, eriti tarkvara kasutamise võimalustes.

KAJA VESSART Järvamaa Kutsehariduskeskus e-õppematerjalide looja põllumajanduserialadele Mina võtaksin e-kursuse kasutamise põhjused kokku selliselt: ▪▪ Kuna ma õpetan paljusid täiskasvanuid, siis neil on mugav ja lihtne e-kursust väljaspool kooli kasutada. ▪▪ Seda kursust saavad kasutada ka individuaalõppekaval olevad õppijad. ▪▪ Arvuti olemasolul klassis saab õpetaja materjalid kohe tunni alguses lahti võtta ega pea hakkama lappama paberkandjatel olevaid materjale. ▪▪ E-kursus võimaldab õppida igal ajahetkel, kui õppijal on selleks soov või tahtmine. ▪▪ Õpetaja saab igal ajal kursust parandada, täiendada, muuta (seda ka tunnis olles). ▪▪ E-kursus võimaldab õpetajal ja õppijal väljaspool kooliaega omavahel suhelda, samuti saavad seda teha õppijad omavahel (nt foorumites). ▪▪ Õppija saab igal ajahetkel küsida õpetajalt professionaalset nõu. ▪▪ E-kursus on konkreetne kokkuvõtlik materjal konkreetse aine või teema kohta, kus õpetaja saab tunnis näidetega teksti rikastada.

4|

E-ÕPPEMATERJAL, ELEKTROONILINE ÕPPEMATERJAL, DIGITAALNE ÕPPEMATERJAL –

HEAL LAPSEL MITU NIME Kutsehariduse krooniliseks mureks on olnud õpikute ja õppematerjalide puudumine. Seega pole siin midagi imestada, et just e-kursused ja õpiobjektid said üheks esimeseks prioriteediks Eesti e-Kutsekooli konsortsiumi loomisel 2005. aastal. Mul on hästi meeles, kuidas algusaastatel (2005–2006) räägiti, et elektroonilisi õppematerjale saab luua ainult teoreetilistele üldainetele ja et õppijad ei ole e-õppeks veel päris valmis ega saa seal iseseisvalt õppimisega hakkama. Ka kardeti, et varsti pole õpetajat enam üldse vaja ja õppematerjal hakkab arvutis imekombel ise õpetama ilma õpetaja kaardikepita. Samas loodeti, et e-õppe tulemusel saame varsti igasuguseid igapäevaseid kulusid optimeerida (nt pole enam vaja nii palju klassiruume). Nüüd, aastal 2013 saame tõdeda, et miski pole läinud nii, nagu me alguses ette kujutasime. VANKeR programmis on aastatel 2008–2013 loodud e-kursuseid ja õpiobjekte hobusekasvatuses, muusikaõpetuses, aianduses, tisleritöödes, väikelaevaehituses jpm väga praktilistele erialadele. Kõige tõhusamaks on osutunud just e-õppematerjalid, mis on mõeldud kombineeritud õppena kasutamiseks, et toetada paralleelselt ka auditoorset õppetööd. Õpetaja roll on teinud kõike muud kui kahanenud, pigem

peab õpetaja e-õppes panustama rohkem aega, olema väga paindlik ja osav, rakendamaks erinevaid metoodikaid õppijate juhendamiseks ka distantsilt. Mis puudutab kulude optimeerimist, siis e-õppematerjalide loomine on väga ressursimahukas tegevus, eelkõige nõuab ta väga palju õpetaja vaba aega, vajalikke tehnoloogilisi vahendeid ja lahendusi, mis omakorda eeldavad rahalisi kulutusi. Kui nüüd rääkida tulemustest täpsemalt, siis kokku loodi VANKeR programmi raames e-kursuseid ja õpiobjekte kolmekümne kuuele kutsehariduse riiklikule õppekavale. Kogu õppematerjali mahtu kokku liites saame ligikaudu 51  000 tundi õppimist. Kui iga päev õppida kaheksa tundi, siis läheb ühel inimesel umbes 17 aastat, et kogu loodud materjal läbi õppida. Kui keegi tunneb tulevikus, et tal pole olnud piisavalt õppimisvõimalusi, siis usun, et see on jäänud puhtalt tahtmise taha avada e-õppe portaalis õppematerjalide repositoorium (http://www.e-ope.ee/repositoorium).

KERLI KUSNETS VANKeR programmi juht Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus

MILLINE ON ÜKS HEA E-ÕPPEMATERJAL? Hea e-õppematerjal, minu arvates, peab olema kõigepealt huvitav lugejale. Selle saavutamiseks ei sobi kindlasti pikad tekstid. Parem, kui materjalis on lingid teistele lehekülgedele, kust leiab lugeja vajadusel veel materjale, samuti võib alati lisada videoid ja animatsioone kursusele. Praegu lubab Moodle’i õpikeskkond teha väga palju erinevaid teste ja ülesandeid. Kui on aga täiesti veebipõhine kursus, siis võin oma kogemusest öelda, et kursus on

huvitavam siis, kui iga nädal on uue tüübiga ülesanded, nt üks nädal rühmatöö, siis testid, seejärel mängud jne. Seega, hea materjal on see, mida saab õppida mängides, katsetades. ANNA ŠELETSKI Tallinna Tööstushariduskeskus e-õppematerjalide looja programmeerimises ja joonestamises


VANKER VÕI VEDUR? Kutsehariduses on perioodil 2007–2015 hoogsale õppebaaside ja ühiselamute ehitamisele lisaks käimas tõsine õppesisu remont. Selleks et kenades koolimajades toimuks ka sisult kvaliteetne õpe, käivitati 2008. aastal ESFi programmide toel kutseõppe riiklike õppekavade uuendamine, massiivne õpetajate täienduskoolitus ning uute õppematerjalide tootmine ja kutseõppe populariseerimisprogramm. Õpetajatel haridustehnoloogiliste pädevuste kujundamine on vaat’ et üks olulisemaid eeldusi, et õpe digiajastu kutsekoolides oleks tulemuslik ja õppijaile meelepärane.

Peapööritus pidevatest muutustest Hariduspoliitikas kehtib pisut kulunud konstateering Alice’ilt Imedemaal: “Selleks et paigal püsida, tuleb hirmus kiiresti jooksma hakata!” Kasvatusteadlane Tiiu Kuurme juhib tähelepanu haridusvaldkonna hämmastavale paradoksile, et peamist tulevikku suunatud inimelu sfääri, haridust, peetakse üheks kõige konservatiivsemaks valdkonnaks ning muutumise eest kaitsevad kooli visad harjumused. Kutsehariduses toimuvad juba mitmendat kümnendit järjest väga suured muudatused, et õpe oleks paindlik ja vastaks õppijate ja tööturu vajadustele. Pideva muutusega hakatakse juba harjuma. Seadusandlust on muudetud ja koolivõrk mõistlikult ümber korraldatud, on uuendatud erialade struktuuri ja koolitustellimuse põhimõtteid, on juurutatud kutse andmine koolilõpetajatele, rakendatud mahukad ERFi investeeringud õppekeskkonna kaasajastamiseks, piloteeritakse õppekavarühmade akrediteerimist. Õppekavauuenduses on käimas juba teine arendusperiood, mille lõpuks peaks kutseõppe õppekavad olema väljundipõhised, põhinema kutsestandardeil, üldharidusõpingud seostatud tihedamalt erialaõpingutega jne. Tekib küsimus, kas inimesed ei väsi ega tüdine sellest pidevast muutmisest? Tallinna Ülikooli 2012. a uuringus “Õppekavareform Eesti kutsehariduses õpetajate pilgu läbi” ütleb vaid 3% küsitletud õpetajatest, et lähe-

vad uuendustega kaasa vastumeelselt ja 16% teeks meelsamini asju vanamoodi, kui saaks. 19% küsitletud õpetajaid on aga uuendustele täiesti avatud, 29% hoiak on vaoshoitum – kui vaja, teeme ära! Kolmandik ehk 33% püüab muudatustega lihtsalt kohaneda. Uuenduste kavandamine ja elluviimine nõuab kõigi osapoolte kaasamist ja koostööd. Alati ei ole see lihtne ja ka e-õppe programmil on olnud tagasilööke. Nii pikalt ette, nagu ESFi programme planeeriti, on arendustegevuste detaile keeruline kavandada ja ikka on vaja jooksvalt veel muuta. Programmi tegevuste elluviimine on olnud keerukas seetõttu, et nõuab erinevate asutuste panustamist ja tihedat koostööd. Vankri on hästi välja vedanud see, et programmi meeskond on alati ise lahendusi otsinud ja leidnud.

Vanker veab väärt koormat Kutseõppeasutuste õpetajad on õppinud IKT vahendeid õppetöös kasutama e-õppematerjale tehes. Programmi VANKeR toel on juba viis aastat koostatud e-kursusi ja interaktiivseid õpiobjekte, kokku on loodud rohkem kui 800 õppenädala mahus e-kursusi ja üle 500 õpiobjekti. Lisaks on pakutud haridustehnoloogidele ja õpetajatele täienduskoolitust ning lugejateni on jõudnud 18 e-õppe uudiskirja. 2012. aasta lõpuks on programmi indikaator 76protsendiliselt täidetud. Õigupoolest on kutsehariduse e-õppe arendamise programmil ka kaugem ja laiem eesmärk. Õppematerjale luues edendavad õp e t aj ad om a h a r idu s te h nolo og i l i s i pädevusi ning loovad koolis n-ö e-õppe kultuuri. Pedagoogilisi ja aineteadmisi ning tehnoloogiat kasutades kujundavad õpetajad kogu õppimisprotsessi õppijakesksemaks ja loomingulisemaks. PISA 2006 tulemustest on teada, et vaid 14%-le Eesti õpilastele meeldib õppida matemaatikat ja muid reaalaineid, kusjuures rahvusvaheline keskmine on 29%. Vastumeelsuse põhjuseks on paljuski asjaolud, et õpetamisviisid ei ole tänapäeva õppijale vastuvõetavad, õppes on vähe interdistsiplinaarsust ja elulähedust. Samuti ei suudeta õpilaste individuaalsust arvestada.

Kutseõppeski on samad mured. Praxise 2013. a kutseõppe vilistlaste uuringu andmeil peavad kutseõppe lõpetanud üheks negatiivsemaks aspektiks oma õpinguis loenguvormis õppetööd ning hindavad kõrgelt õpetajaid, kes rakendasid erinevat õppemetoodikat, paindlikku õppekorraldust ja e-õpet. Selles, et tänapäeva õppijad on muutunud, ei kahtle enam keegi. Tallinna Ülikooli 2012. a uuringus “Õppekavareform Eesti kutsehariduses õpetajate pilgu läbi” tõdevad kutseõpetajad muuhulgas, et õppijad on riskialtimad, laiema silmaringiga, rahvusvaheliste kogemustega, käsitsevad osavalt arvuteid ja tehnikavidinaid, oskavad leida informatsiooni erinevatest allikatest, on selles kohati õpetajatestki paremad jne. Teisalt tõdevad õpetajad, et õpilaste õpiharjumused on muutunud, õpitakse pealiskaudsemalt ja vähem, õppijad on füüsiliselt nõrgemad ja haigemad. Nii õpetajate täienduskoolitus kui ka materjalide loomise toetamine e-õppe programmis loob eeldusi õpetamise ja õppimise muutumiseks kutseõppeasutustes. Õpetajaid motiveeritakse e-õppematerjale looma ja kasutama, nii kujundatakse harjumust IKT vahendeid kasutusele võtta. Võrgustikutegevusi ei ole programmi eraldi planeeritud, ent koolitus- ja materjaliloome tegevused soodustavad õpetajate ja haridustehnoloogide koostööd nii koolis kui ka valdkonnas laiemalt. VANKeR programmi seminarid ja konverentsid on kujunenud säravate esinejate ning värskete ideedega sisulisteks aruteludeks nüüdisaegsetest õpikäsitlustest laiemalt. Tu l e v i k k u v a a d at e s muut ub ü h a aktuaalsemaks juba loodud materjalide laiem kasutamine ja kasutamise seire, materjalide kvaliteedi hindamine-parendamine, IKT pädevuste edendamine erialaõppes ning uue meedia ja vana õpikäsitluste vastuolude ületamine.

RITA SIILIVASK Haridus- ja Teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna peaekspert

|5


e-Kutsekooli haridustehnoloogid 2008. aastal VANKeR ja BeSt programmide alguses.

VÕTME JA VANKRIGA DIGIAJASTUSSE Mis on vanker? Vanker on õigekeelsussõnaraamatu (2006) järgi sõidu- ja veovahend; malend; juhikutel veerev masina, mehhanismi vm seadme osa; Lugu, kuidas inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna “Elukestev õpe” meetme “Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmist “E-õppe arendamine kutsehariduses” VANKeR sai, katab saladusloor. Kuulujutud räägivad, et e-VÕTI avas kutseharidusele e-õppe ukse ja VANKeR vedas neid, kes peale tulla julgesid, e-õppe teekonnal edasi. Pärast e-VÕTI projekti lõppemist said kutsekoolid positiivse uudise 28. mail 2008. aastal, kui haridus- ja teadusminister kinnitas käskkirjaga nr 599 uue e-õppe programmi “E-õppe arendamine kutsehariduses” (VANKeR). Programmi eesmärk on tõsta õppijate mobiilsuse ja kutseõppe õppeprotsessi kvaliteeti e-õppematerjalide ja õpetajakoolituse edasiarendamise ning toetava võrgustiku toimimise kaudu. Kui vaadata viiele möödunud aastale, siis VANKeR programmi toel on õpetajad loonud palju erialast õppesisu: 665 õpiobjekti ja 1226 õppenädala mahus e-kursusi. E-õppematerjale luues on õpitud paremini kasutama tehnoloogilisi vahendeid, paremini kavandama ja mõtlema läbi õppeprotsessi, rakendama e-õppe vormis aktiivõppe meetodeid, looma kvaliteetseid e-kursuseid.

2|

Nüüd kõigest täpsemalt VANKeR programmi haridustehnoloogide (edaspidi meie) pilgu läbi.

E-õppematerjalide väljatöötamine ja kättesaadavaks tegemine on olnud programmi põhitegevus ja ühtlasi meie põhitöö. Esimestel aastatel oli töö hooajaline – taotlusvooru sulgemise kuupäeval olime valves südaööni, et kõik õpetajad, kes e-kursuste ja õpiobjektide tegemise taotlusi taotluste veebi (http://www.e-ope.ee/taotlused) sisestada soovisid, sellega ikka ilusasti hakkama saaksid. Ja sama lugu oli e-kursuste ja õpiobjektide valmimisega – kibe tegevus toimus üks kuu ja kibedaim üks nädal enne õppematerjalide valmimise-üleandmise tähtaega, kui k��ik programmi raames õppematerjale loovad õpetajad korraga oma materjalidega meie poole pöördusid ja abi nõutasid. Õnneks toimusid programmi haldamises muudatused ja aastasse hakati mahutama enam taotlusvoorusid ning materjalide valmimise tähtaegu, mis sisutootmise mõistlikult aasta peale võimaldas jaotada. E-õppematerjalide loomise juures palju vaieldud eesmärkide ja pädevuste teemad on viie aasta jooksul õpetajatele rohkem omaseks saanud ja õppematerjale tehes mõeldakse rohkem nende õppijasõbraliku struk-

tuuri peale. Õigupoolest on paljude õpetajate teadvusesse ja metoodikasse jõudnud väljundipõhise õppe iva just VANKeR programmi sisutootmise reeglite kaudu. Need aitavad kaasa ka nn tavaõppematerjalide kaardistamisele ja süstematiseerimisele, aine ülesehituse väljatöötamisele, teemade ja ajakava läbimõtlemisele. Ja muidugi – e-kursusi ja õpiobjekte teinud õpetajad said tänu programmile oma pingutuste eest ka euroopalikult tasustatud! Kõik VANKeR programmi raames loodud õppematerjalid sai avalikult kättesaadavaks tehtud Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse Innovatsioonikeskuse repositooriumis, mida e-VÕTI ajal veel sellisel kujul ei olnud. Siinkohal üleskutse kõikidele lugejatele – lisage oma loodud head õppematerjalid samuti vabakasutusega õppematerjalide andmebaasi http:// www.e-ope.ee/repositoorium, et kõik soovijad Teie tarkusest osa saaksid!

Õpitud sai e-õppe koolitusprogrammis, seminaridel ja konverentsidel mõnuga! Kui järjekordne e-õppe koolitusprogrammi e-kursus valmis sai, olid esimesteks koolitatavateks enamasti haridustehnoloogid, kes kursuse kohta autoritele tagasisidet andes seda üha paremaks võimaldasid teha. E-õppe


koolitusprogrammi kursuste tegijateks olid enamasti ülikoolide õppejõud ja haridustehnoloogid, kuid oma tänuväärse panuse andsid ka kolme kutsekooli esindajad. Loomulikult kujunesid koolitatavate hulgas välja lemmikud kursuste pidajad – Tartu Ülikooli haridustehnoloogia keskuse raudvara. Kiitus neile meile, kes e-õppe koolitusprogrammi koolitajaid sisekoolitust tegema kutsusid! Pärast koolis läbitud sisekoolitust tunnistasid mitmed e-õppe võõristajad, et koolipingis külg külje kõrval tundmatuga rinda pista oli üsna jõukohane ja avastamisrõõmu jätkus ka koju kaasa võtmiseks. 2012. aastal tegi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse Innovatsioonikeskus (endine e-Õppe Arenduskeskus) järjekordse hea algatuse – kõik haridusasutused said võimaluse tellida oma kooli digiajastu infotunni. Loodetavasti jätkub see traditsioon ka pärast 2013. aastat, mil programm VANKeR oma teekonna lõpetab. Sõites ühele IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia – toim) õpetajate võrgustiku kokkusaamisele (kuulume sageli mitmesse võrgustikku, kuna aitame eri valdkondade õpetajail e-õppesse integreeruda), kuulsime üht IT-juhti ütlevat, et haridustehnoloog on elukutseline õppija. See on tõesti tõsi! Päevast päeva uurime uusi vahendeid nii ladusalt või üle kivide-kändude, kui kooli

süsteemiadministraatorid seda võimaldavad. Paljudes koolides nimelt on õpetajatel ja haridustehnoloogidel uue tarkvara installeerimine oma arvutisse olnud keelatud. Üksinda – üldjuhul on kutsekoolis üks haridustehnoloog, vahel osalise koormusega – nõnda palju teha ei jõua kui kambakesi. Kuna tegeleme innovaatilise valdkonnaga, mille puhul esmane oskusteave levib kiiremini võrgustikke pidi, siis on võrgustiku olemasolu meile eriti tähtis.

Toimiv võrgustik, usaldusväärsed, ühiselt panustavad ja omaks saanud inimesed ongi meie jaoks kutsehariduses e-õppe arendamise programmi põhipluss. Tänu headele inimsuhetele kaob ka järjest enam koolidevaheline võõristus ja tekib teadmine üksteise töödest-tegemistest. VANKeR programmi vedavate inimeste koostöö ja reaalne kättesaadavus abi vajamisel on suur väärtus. Haridustehnoloogide võrgustik on üks suuremaid ja tugevamaid võrgustikke Eesti kutse- ja kõrghariduses. Algselt loodud

väiksed rakukesed ülikoolide haridustehnoloogidest ja kutsekoolide haridustehnoloogidest ühinesid, kasvasid ja arenesid. Programmipõhiselt on kutsekoolid ja kõrgkoolid eraldatud, kuid võrgustik on nüüdseks niivõrd läbi põimunud ja üksteisele tuge pakkudes igas mõttes kasvanud, et tõenäoliselt on see võimeline programmide lõppedes ka iseseisvalt jätkama. Sellise tugeva võrgustiku loomine ja sihipärane arendamine seminare, suve- ja talvekoole korraldades on olnud suur saavutus. Pealegi oleme jõudnud aega, kus professionaalsed võrgustikud muutuvad üha olulisemaks. Oleme juba jupp aega omakeskis mõelnud, et see VANKeRi aeg on olnud ikka väga hea aeg. Nii palju asju on tehtud ja õpitud, mida muidu poleks kuidagi olnud. Pärast programmi lõppemist võib enam-vähem igaüks meist enda tutvustusse kirjutada: olen isik, kes oskab üheksat ametit – projektijuht, toimetaja, veebidisainer, koolitaja, jurist, turundaja, raamatupidaja, nõustaja, ekspert. Ametite arv võib olla suurem ning ka varieeruda.

HARIDUSTEHNOLOOGI PÄEV Alguses tundus ülesanne – kirjeldada üht haridustehnoloogi tavalist tööpäeva – imelihtne, sest olen seda tööd juba mitu aastat teinud. Kuid kõik osutus hoopis keerulisemaks. Millist päeva valida? Haridustehnoloogi töö on niivõrd vaheldusrikas, et on raske leida nn tüüpilist päeva. Kas selleks on päev, mil nõustad õpetajaid ja tegeled valmivate e-kursustega? Või päev, mil uurid veebist uusi vahendeid, et neid hiljem teistele tutvustada? Võib-olla hoopis päev, mil esitletakse valminud e-õppematerjale? Või mõni muu päev? Panen kirja tänase päeva tegemised. On tavalise töönädala tavaline päev meie kooli Paide õppekohas. Hommikul vaatan alustuseks oma e-postkasti ja leian sealt mitu kirja. Mõnele vastan kohe, mõni on lihtsalt teadmiseks ja mõne kustutan armutult ära. Kõigil meil, st kutseõppeasutustes töötavatel haridustehnoloogidel, on täita ka haridustehnoloogia valdkonda otseselt mittekuuluvaid ülesandeid. Minul on selleks eKooli administreeri­mine koolis, nii et veidi aega päevast kulub eKoolile.

Vaevalt jõuan eelmisel päeval õpilaste nimekirjast välja arvatud õpilased eKoolis lahkunuteks märkida, kui uksest astub sisse õpetaja, kellel on meelest läinud, kuidas Moodle’is teste koostada. Vaatame koos üle. Seejärel otsin ise üles inimese, kes peaks järgmisel nädalal naabermaakonna üldhariduskoolide hariduskonverentsil oma elektrooniliste õppematerjalide kasutamise kogemusest rääkima. Arutame ettekande üksikasju ja räägime kohalesõitmise võimalustest. Seejärel koostan õpetajate palvel väikest Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse Innovatsioonikeskuse (endine e-Õppe Arenduskeskus) repositooriumi kasutamise juhendit. Iseenesest lihtne tegevus, aga selleks läheb palju aega, sest vahepeal juhendan telefonis lapsevanemat, kuidas eKoolist oma lapse õpiinfot vaadata; käin arvutiklassis abiks paaril noormehel, kes on oma Moodle’i-kasutaja andmed ära unustanud; õpetan ühele õpetajale Exceli tabeli kasutamist. Seejärel lähen kooli sööklasse sööma. Koridoris kohtan inimest, kel valmis programmi VANKeR raames uus e-kursus. Ta palub, et ma

selle üle vaataksin ja talle kursuse kohta tagasisidet annaksin. Seda ma täna teha ei jõua, sest pean tundi kiirustama. Enne veel kiirpilk tunnis käsitletavale materjalile ja ülesannetele. Et õpetajatöö päriselt meelest ära ei läheks, õpetan igal aastal mõnele õppegrupile ka mõnda arvutikasutamisega seotud ainet. Boonuseks on see, et saan õpilastega e-õppe võimalusi katsetada ja tavatundidega kombineerida. Isiklik kogemus tuleb õpetajate juhendamisel igati kasuks. Pärast tunde konsulteerin õpilasi. Kui tagasi oma kabinetti jõuan, valitseb majas juba tööpäeva lõppu tähistav vaikus. Istun toolile, mõtlen läbi paari lähipäeva tegevused, pakin kokku vajalikud paberid ja pistan koos arvutiga kotti. Homne tööpäev on Säreveres, meie kooli teises õppekohas.

VIIVE KARUSION Järvamaa Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog

|3


ISSN 1736-6186

E-õppe programmide erinumber 2013

“VANKeR programmi logo“ Autor: Helen Ilus

TEEKOND E-ÕPPEST DIGIAJASTUNI 2008–2013 võib nimetada pidulikult “murrangulisteks”, kuna mitmed uued trendid ja tähendused on just sellel ajavahemikul kujunenud ja alguse saanud VANKeR programmi arendustegevuste kaudu. Tinglikult võiks programmi jagada kolme nn verstaposti vahele.

Esimene verstapost: alguse õhin See verstapost tuli tee peal vastu alles 2009. aasta teises pooles, kui hakkasid valmima esimesed e-õppematerjalid (e-kursused ja õpiobjektid). Alguse õhinat iseloomustab õppematerjalide kvaliteediteemalised pidevad arutelud ja repositooriumi arendus (http://www.e-ope.ee/repositoorium). Selle verstaposti juures käisid õpetajad koolitustel vähevõitu ja tuli läbi mõelda, kuidas iga kutseõppeasutuse ja õpetajani jõuda, et nad mõistaksid koolituste vajalikkust. Lisaks käivitus aktiivne teavitustöö õpetajatele autoriõiguste ja viitamise tava tutvustamiseks.

Teine verstapost: keskpaiga ponnistus Aastatel 2011–2012 sai vankrist kiirrong, mis põrutas täiskiirusel edasi. Õppematerjalide

väljatöötamise koordineerimine kutseõppeasutustes röövis haridustehnoloogidelt kogu aja. Näiteks loodi sellel ajavahemikul 662 õppenädala mahus e-kursusi ja 335 õpiobjekti ning koolitustel osales 583 õpetajat. Tekkis kriitiline arv õppematerjale, mille pinnalt hakati rohkem arutama, kuidas olemasolevaid e-kursusi ja õpiobjekte oma õppetöös ära kasutada ja kuidas neid selleks vajadusel kohandada. E-õppe spetsiifiline mõiste hakkas vaikselt tuhmuma ja kanda kinnitas uus digiajastu mõiste, mis koondas enda alla infoajastu võimalused laiemalt. Seoses digiajastu mõiste juurdumisega uuendati õpetajate haridustehnoloogilised pädevused ISTE standarditele (http://www.iste.org) vastavaks, pannes sellega omakorda nurgakivi koolitusprogrammile “Tuleviku Õpetaja” (http:// tulevikuopetaja.e-ope.ee).

loodud õppematerjalide hulk ja aktiivne koolitustel osalemine on loonud pinnase jagamiskultuuri levikuks ja elukestva õppe hiilgeajaks. Enam me ei räägi ainult e-õppest, vaid hoopis õppimisest digiajastul, mida mina nimetaksin õppimise uueks tulemiseks. Seda just sellepärast, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sunnib meid pidevalt ümber mõtlema õppimis- ja õpetamiskäsitlusi. Suur tänu tublidele õpetajatele, kes pidasid oma professionaalses arengus oluliseks koolitustel osalemist ja digiajastule vastavate õppematerjalide loomist ja rakendamist õppetöös. Eriline tänu haridustehnoloogidele, kes kutseõppeasutustes kohapeal liiklust reguleerisid. Kohtumiseni järgmise verstaposti juures!

Kolmas verstapost: lõpu ärevus Programmi viimane aasta on olnud kõike muud kui rahulik. Ühelt poolt on seljataga täiskoormusega tööaasta, teiselt pool muutuvad üha valjuhäälsemaks tulevikuplaanide arutelud. Kogu programmi jooksul õpetajate

http://uudiskiri.e-ope.ee

KERLI KUSNETS VANKeR programmi juht Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus

|1


E-õppe programmide erinumber