Issuu on Google+

Koostöövõrgustikud hariduses

talv 2006 Paremad palad Koostöö kui teadmusühiskonna eeldus ja instrument lk 5 Haridustehnoloogia Ameerikas lk 6 Järgmise põlvkonna e-õppe lahendused: e-learning 2.0 lk 7 Õppematerjalide loomine Lemill keskkonnas lk 8 Eesti Ülikoolide ühisprojekt “LÜKKA”: koostöö, konkurents ja kvaliteet kõrghariduses lk 14 Kuressaare Ametikoolis töötavad motiveeritud õpetajad lk 16

Tänud huvitava e-õppe aasta eest! ■ Ene Tammeoru e-Õppe Arenduskeskuse juhataja Täna hoiate käes selle aasta viimast Uudiskirja. Alati, kui alustan oma artiklite kirjutamist, loen veelkord eelnevalt läbi juba ilmunud Uudiskirjad. Põnev on jälgida seda arengut, mis iga Uudiskirjaga kaasas käib. Tundub, et nelja Uudiskirja väljaandmine aastas on muutunud juba traditsiooniks nii Uudiskirja toimetusele kui ka lugejatele. Vahva on jälgida, kui põnev ja huvitav aasta see on olnud. Kui oma esimeses Uudiskirjas rääkisime kahest konsortsiumist - Eesti e-Ülikool ja Eesti e-Kutsekool, siis aasta lõpetame ühises organisatsioonis - e-Õppe Arenduskeskuses. Organisatoorselt leiavad aasta lõpus veel aset uued muutused, millega soovime parandada koolidele pakutavate teenuste kvaliteeti. Alates 04. detsembrist asub tööle koolituse projektijuht Triin Pajuri, kelle vastutusalasse jääb e-Õppe Arenduskeskuse poolt pakutavate koolituste kvaliteedi ja õppejõudude haridustehnoloogiliste pädevuste kriteeriumitele vastavusse viimine. Karin Ruuli uueks ametinimetuseks alates 04. detsembrist on peaharidustehnoloog. Karin vastutab edaspidi sisutootmise (e-kursused ja õpiobjektid), uute tehnoloogiliste lahenduste testimise ja integreerimise ning ka haridustehnoloogide töö efektiivsemaks muutmise eest koolides. IT projektijuht Oleg Rudash lahkub alates novembri lõpust, et rakendada ennast uutes väljakutsetes ja võimalustes. Seoses

sellega on IVA administeerimine ja haldamine läinud üle Tallinna Ülikoolile, mis kindlasti lihtsustab ja parandab IVA õpikeskkonna kasutamist. Tööle tuleb ka WebCT administraator. Aasta lõpp on käega katsuda ning selle kahe kuuga tuleb tõesti palju uuendusi organisatoorselt, aga loodan, et kõik läheb valutult ning uuest aastast on meie efektiivsus ja abi koolidele e-õppe juurutamisel suurem. Oleme tänaseks lõpetanud ka Eesti e-Kutsekooli konsortsiumi liikmete külastamise. Soovin väga tänada kõikide koolide direktoreid ja rektoreid ning teisi juhtkonnaliikmeid selle meeldiva võimaluse eest kohtuda ja arutleda, kuidas saame koos parandada ning muuta jätkusuutlikumaks e-õppealast tegevust kutsehariduses. Need kohtumised andsid mulle isiklikult palju mõtlemisainet, ideid ja ka jõudu tegutseda edasi antud valdkonnas. Nüüd on mul tänu nendele kohtumistele päris hea ülevaade kutsehariduses toimuva kohta nii kutsekooli kui ka rakenduskõrgkooli tasemel. Need kohtumised ei jää viimasteks ja järgmise aasta sügisel kindlasti kohtume Teiega uuesti. Käesoleva e-õppe aasta lõpetame vahva lõpuüritusega – Narva koolitusseminariga. 7.-8. detsembril toimub Narva kutseõppekeskuses koolitusseminar “Koostöövõrgustikud hariduses” (http://narva2006.e-uni.ee). Selle aasta viimane

Uudiskiri on pühendatud koolitusseminarile, et tutvustada Teile ettekandeid ja teemasid, mis leiavad Narvas käsitlemist. Plenaarsessioonid annavad ülevaate koolitusseminari põhiteemast - koostööst, kommunikatsioonist ja rahvusvahelisest dimensioonist. Väga hea meel, et oleme saanud ettekandjateks oma ala tipud – Marju Lauristini ja Peeter Normaku. Paralleelsessioonide kokkupanemisel oleme püüdnud tuua Teieni juba toimivaid edukaid näiteid ja eeskujusid e-õppe vallas. Eesti e-Kutsekooli projekti e-VÕTI raames on valminud mitmed huvitavad ja põnevad õpiobjektid. Koolitusseminari paralleelsessioonis “Õpiobjektid” leiate kindlasti vahvaid ja põnevaid näiteid ning ideid oma õpiobjektide tegemisel. Kaks sarnast paralleelsessiooni “Parimad e-kursused” ja “e-õppe võimalused” tutvustavad Teile selle aasta kevadel Eesti e-Ülikooli poolt auhinnatud e-kursuseid ning kuidas erinevates valdkondades on edukalt kasutatud e-õppe võimalusi. Sessioon “Tehnoloogilised vahendid” on pühendatud juba e-Õppe Arenduskeskuse poolt soetatud litsentside kasutamisele ja ka uutele tehnoloogilistele võimalustele, mis toetavad e-õppe juurutamist koolides. Temaatilised võrgustikud on üheks heaks näiteks eduka koostöö võimalikkuse kohta hariduses. Jätkub järgmisel leheküljel

|1


Toimetaja veerg Kerli Kusnets

Koostöö, võrgustik (kogukond) ja kommunikatsioon – nende kolme mõiste võtmes leiate infot neljandast E-õppe Uudiskirja numbrist. Kui tähtsaks peetakse Eesti hariduses koostööd ja kas koostöö käivitamiseks on erinevate osapoolte vahel piisav kommunikatsioon? Kas Eesti hariduses on olemas toimivad võrgustikud ja/või kogukonnad, mis koostöö ja kommunikatsiooni arendamisele kaasa aitaksid? Selliseid küsimusi tõstatatakse e-Õppe Arenduskeskuse koolitusseminaril „Koostöövõrgustikud hariduses” (07.-08. detsember; Narva Kutseõppekeskus; http://narva2006.e-uni.ee), mille erinumbrit antud uudiskirja näol käes hoiategi. Uudiskirja lehekülgedelt leiate intervjuu St Petersburg Kolledži (USA; Florida) haridustehnoloogia meeskonna juhi Vicki Westergardiga, kes tutvustab oma haridustehnoloogide töö sisu kolledžis, kus rahvusvaheline koostöö on väga intensiivne ja e-õppe programmid toovad kokku välistudengeid üle maailma. St Petersburg Kolledži delegatsioon annab ettekande ka koolitusseminaril Narva Kutseõppekeskuses, kus nad tutvustavad oma õppeasutust, kui ühte edukat näidet koostööst ja kommunikatsioonist rahvusvahelisel tasandil. Koostöö- ja kommunikatsiooni mudeleid, vorme ja võimalusi on mitmeid. Eesti õpetaja, õppejõud ja koolitaja kohtab oma igapäevases töös pidevalt erinevaid takistusi õppeprotsessi planeerimisel, mis on just koostöö ja kommunikatsiooni küsimustega seotud. Üks olulisemaid takistusi koostöö edendamisel konsortsiumite sees on konkurents erinevate koolide vahel, mis tihtilugu loob administratiivsed takistused näiteks ka ühise õppe sisu loomiseks. Kas Eesti oma väiksuses annab võimaluse igal koolil omaette arendus-

2|

tegevust planeerida ja kas üksteise järel e-õppes jalgratast leiutada on mõistlik? Tänases uudiskirjas kirjutavadki Peeter Normak ja Mart Laanpere teadmusühiskonna tekkest ja kogukondade praktikas kasutatavatest tehnoloogilistest vahenditest ning nende olulisusest koostöö arendamisel. Motivatsioon on seekordsete edulugude põhiteema. Mis motiveerib õpetajaid aktiivselt osalema koolitustel? Kuidas leiab õppejõud tee e-õppesse – millised on takistused, hirmud ja võimalused? Kuidas õppejõud enda jaoks e-õpet mõtestab? Kuressaare Ametikooli õpetajad osalevad oma suure koormuse kõrvalt aktiivselt koolitustel, e-õppe aktivistidest õppejõud kirjeldavad oma arenguteed e-õppeni ja annavad oma seletuse e-õppe mõistele. Kohvik-klubis arutatakse seekord õpetajate ja õppejõudude poolt väga palju diskussioone algatatud küsimuste üle – kuidas e-õppe uuendustega sammu pidada, et e-kursuse materjalid ei vananeks ja kuidas kontrollida, et e-kursusel õiged õppijad antud ülesanded sooritavad. Uudiskirja neljandast numbrist leiategi lisaks veel palju ideid, projekte, edulugusid ja toimivaid praktikaid selle kohta, kuidas koostöö, kommunikatsioon ja kogukond toimivad tänasel päeval Eesti e-Ülikooli ja e-Kutsekooli konsortsiumis. Aitäh e-õppe Tegijad! Tänu kõigile Teile on meil nii palju erinevaid küsimusi, teemasid ja ideid, mida arutada ning E-õppe Uudiskirja lehekülgedel kajastada! Kõik huvilised on oodatud lugema lisa ning arutlema foorumis E-õppe Uudiskirja võrguväljaandes aadressil http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri. Ideed ja ettepanekud uudiskirja sisu kohta on oodatud aadressil uudiskiri@eitsa.ee Head lugemist ja kohtumiseni uuel aastal!

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Algus esimesel leheküljel Sessioonis “Temaatilised võrgustikud” tutvustatakse edukamalt käivitunud temaatilisi võrgustikke. Ehk nende ind ja edu süstib ka teistesse temaatilistesse võrgustikesse motivatsiooni seda rasket vankrit edasi vedada. Tänu Euroopa Liidu rahastamisele on Eesti kõrgkoolid partneriteks ja koordinaatoriteks paljudes rahvusvahelistes projektides. Püüame oma seminaridel ja konverentsidel ikka tutvustada erinevaid projekte, et tekiks parem ülevaade, mis on teoksil. Sessioonis “Koostöö projektid” anname ülevaate nii rahvusvahelistest projektidest kui ka ESF raames ühest suurest kõrgkoolide vahelisest projektist LÜKKA. Sellel koolitusseminaril püüame anda e-õppe kohvik-klubile uue hingamise. Sessioonides “e-õppe kohvik-klubi” tulevad aruteluks kaks põnevat teemat, millele on mõeldud, aga mida ei ole püütud lahti rääkida ning lahendust leida. Esimeses e-õppe kohvik-klubis arutleme teema üle “Kuidas ellu jääda e-õppe džunglis?”, millised karid ja rõõmud ootavad e-õppejõudu ees pärast esimest edukat e-õppe kursuse koostamist lähematel aastatel. Teises e-õppe kohvik-klubis “Kas me tunneme? Kas me oleme varem kohtunud?” püüame leida vastuse küsimusele, et kes siis ikkagi on teiselpool interneti avarusi ning kuidas tagada ja kindel olla, et see on ikka seesama õppija, keda ma mäletan oma tunnist. Loodan, et see lühike ülevaade aitab kahtlejatel otsustada, kas tulla detsembris Narva ning annab kindlust neile, kes on juba otsustanud. Registreerimine on avatud 1. detsembrini. Oleme alustanud ka e-Õppe Arenduskeskuse 2007. aasta kevadise konverentsi korraldamist ja programmi kokkupanemist. Kui lugejatel on siinkohal ideid, siis ootan neid hea meelega. Suur kummardus oma vahvale meeskonnale selle põneva aasta eest, Teiega koos läheksin kasvõi lahingusse e-õppe kestmise ja arengu eest. Tänan kõiki Uudiskirja artiklite autoreid nende vahvate mõtete ja ideede eest, mis on meile sellel aastal saadetud. Tänud Uudiskirja kolleegiumile, kes ikka leidis oma vabast ajast aega, et panna kokku neli põnevat Uudiskirja numbrit. Suured tänud meie toetajatele ja vahest ka nähtamatutele abilistele, kes on aidanud seda e-õppe vankrit vedada ja ikka õiges suunas hoida. Kauneid jõule ja ideederohket uut aastat!


E-õppe alased uudised Eestis Tartu Ülikool Marju Piir, Tartu Ülikooli haridustehnoloog

29. septembril toimus Tartu Ülikooli avatud ülikooli 10. aastapäevale pühendatud konverentsi “Elukestev õpe teadmistepõhises ühiskonnas” raames Leonardo projekti “E-õppe kvaliteet väikese ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks: juhendamine ja nõustamine (ELQ-SME)” töötuba. Töötoas tutvustati ELQ-SME projekti, mille eesmärgiks on soodustada e-õppe kasutamist töötajate koolitamisel väikese ja keskmise suurusega kaubandus- ja teenindusalastes ettevõtetes. ELQ-SME projekti raames on valminud kaks trükist: “State of the Art Report: E-learning Quality in European SMEs - an Analyses of E-learning Experiences in European Small and Medium-sized Enterprises” ja “ROI methodology Guide: Method for Calculating ROI”. Need trükised tõlgitakse osaliselt eesti keelde ning trükiste elektroonseid versioone on võimalik tellida Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskusest. 13. - 14. novembril koguneb Porto Ülikoolis projekti „B-Learn – Assisting teachers of traditional universities in designing blended learning” meeskond oma kolmandale istungile. Lisaks tavapärasele töökoosolekule toimub 13. novembril kõigile huvilistele avatud seminar, kus käsitletakse kombineeritud õppe teoreetilisi ja praktilisi tahke. Muuhulgas tutvustatakse ka projekti B-Learn raames kogutud kombineeritud õppe kursuseid ja raporteid, mis käsitlevad senist uurimistööd kombineeritud õppe valdkonnas. Tartu Ülikoolist osalevad kohtumisel ja seminaril haridustehnoloogid Lehti Pilt ja Triin Marandi ning projekti koordinaator Saima Tiirmaa-Oras, Tallinna Ülikooli esindab videokonverentsi vahendusel haridustehnoloogiakeskuse juhataja Mart Laanpere. Tartu Ülikooli haridustehnoloogid koostasid eestikeelse WebCT6 disainerija õppijajuhendi, millega saab tutvuda WebCT kogukonna portaalis http:// portaal.e-uni.ee/webct6. Tartu Ülikoolis valmivad REDEL projekt alamprojekti “E-õppe sisutootmine” raames uued e-kursused (58AP) ja videoloengud (15 tk). Toimunud esitluste presentatsioone võib näha veebiaadressilt: http://iva.e-uni.ee/redel/ alamprojektid/sisutootmine/2006/. Esitlused jätkuvad kuni 15. novembrini 2006. Endiselt toimub Tartu Ülikoolis üritustesari “Lõunatund e-õppega”. E-õppe huvilised kogunevad kord nädalas, et õppida, arutleda ja kogemusi jagada e-õppe teemadel. Loe e-lõunate kohta Tartu Ülikooli koduleheküljelt: http://www.ut.ee/152218

Koolitusseminari ajakava Koostöövõrgustikud hariduses ■ I PÄEV 7. DETSEMBER 10.00 – 11.00 REGISTREERIMINE JA KOHV 11.00 – 11.15 AVASÕNAD 11.15 – 13.00 I PLENAARSESSIOON Koostöö hariduses modereerib Anne Villems “Koostöö kui teadmusühiskonna eeldus ja instrument” Peeter Normak, Tallinna Ülikool “Temaatilised võrgustikud ja sotsiaalne tarkvara” Mart Laanpere, Tallinna Ülikool “Koostöö ja haridustehnoloogia” Janice Thiel ja Nancy Doolittle, St.Petersburg College Seminole Campus 13.00 – 14.00 LÕUNA 14.00 – 16.00 I PARALLEELSESSIOON Koostöö projektid modereerib Saima Tiirmaa-Oras “e-Õppe Arenduskeskuse rahvusvahelised projektid” Ene Tammeoru, e-Õppe Arenduskeskus “iCamp Space: järgmise põlvkonna e-õppe lahendused” Mart Laanpere, Tallinna Ülikool “LÜKKA projekt” Aune Valk, Tartu Ülikool Parimad e-kursused modereerib Reelyka Läheb “Bioloogiaalane saksa keel” (audiovahendite ja testide kasutamise eripreemia) Katrin Koorits, Tartu Ülikool “Suunatud aktiivõpe algklasside loodusõpetuses” (aktiivõppe rakendamise eripreemia) Illar Leuhin, Tartu Ülikool “Ehitusmehhaanika I” Andres Lahe, Tallinna Tehnikaülikool Tehnoloogilised vahendid modereerib Karin Ruul “LeMill” Hans Põldoja, Tallinna Lilleküla Gümnaasium “WinVision” Bas Ten Holter, WinVision “eKool on koolide koostöö” Ene Lindemann, eKool “SMART Board” Villu Valgi, Telda OÜ 16.00 – 16.30 KOHVIPAUS 16.30 – 18.00 II PARALLEELSESSIOON Õpiobjektid modereerib Varje Tipp „Rahvusköök” ja „Tööintervjuu” Birge Talve, Võrumaa Kutsehariduskeskus „Tingiv Kõneviis” Julia Pill, Narva Kutseõppekeskus „Erinevad meediatüübid õpiobjektis” Ija Ivanova, Narva Kutseõppekeskus „Lennunduse raadioside fraseoloogia” Anu Vare, Tartu Lennukolledž

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|3


E-õppe alased uudised Eestis

E-õppe kohvik-klubi modereerib Ene Tammeoru “Kuidas jääda ellu e-õppe džunglis?” Kohvitaja Anne Villems, Tartu Ülikool E-õppe võimalused modereerib Kerli Kusnets “E-õpe ehituses” Ivar Viks, Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökool “E-õpe autonduses” Mati Urve, Türi Tehnika- ja Maamajanduskool “E-õpe lennunduses” Aleksander Tõnnisson, Tartu Lennukolledž “E-õpe raamatupidamises” Lehte Alver, Tallinna Tehnikaülikool 19.00

22.00

VASTUVÕTT Narva Kutseõppekeskuse restoranis (Kreenholmi 45) · 2006. aasta Eesti e-Kutsekooli parimate e-kursuste õpetajate/õppejõudude õnnitlemine. · E-õppe naljade ja anekdootide konkursi võitjate õnnitlemine. Pidu jätkub Narva ööklubis GENEVA (Võidu 2, sissepääs ööklubisse maksab 25 krooni)

■ II PÄEV 8. DETSEMBER 9.00 – 11.00

III PARALLEELSESSIOON Tehnoloogilised vahendid e-õppes modereerib Karin Ruul “Horizon Wimba” Heli Noor, Tartu Ülikool Karin Ruul, e-Õppe Arenduskeskus “MathCad” Toomas Plank, Tartu Ülikool “Õpihaldussüsteem ANGEL” Karen Hesting ja Alan Shapiro, St Petersburg College Seminole Campus E-õppe kohvik-klubi modereerib Ene Tammeoru “Kas me tunneme? Kas me oleme varem kohtunud?” Kohvitaja Reelyka Läheb, Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledž Temaatilised võrgustikud modereerib Marge Kusmin “Reaalainete võrgustik” (e-Ülikool) Vello Kukk, Tallinna Tehnikaülikool “TUMATO võrgustik” (e-Kutsekool) Margit Konno, Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool “Looduskeskkonna võrgustik” (e-Kutsekool) Lauri Toim, Luua Metsakool “Infotehnoloogia võrgustik” (e-Kutsekool) Viive Karusion, Paide Kutsekeskkool “Keelevõrgustik” (e-Ülikool) Niina Lepa, Tartu Ülikool

11.00 – 11.30 KOHVIPAUS 11.30 - 13.00 II PLENAARSESSIOON Kommunikatsioon hariduses modereerib Mart Laanpere “Kommunikatsioon ühiskonnas” Marju Lauristin, Tartu Ülikool Koolitusseminari lõpetamine 13.00 – 13.30 KERGE LÕUNA 13.30

4|

BUSSID TARTUSSE JA TALLINNASSE

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž Ragnar Õun, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži haridustehnoloog

5. oktoobril toimus reaalteaduste võrgustiku videokonverents, kus arutati ühise matemaatika tasanduskursuse loomist. Osalesid Vello Kukk Tallinna Tehnikaülikoolist, Mati Heinloo ja Tanel Tärgla Eesti Maaülikoolist ning Kandela Õun ja Ragnar Õun Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžist. Otsustati alustada tööd kursuse väljatöötamiseks. Arutelu jätkub sügisseminaril Narvas.

Tallinna Tehnikaülikool Marika Oleander, Tallinna Tehnikaülikooli haridustehnoloog

2. - 3. oktoobril toimus Tallinna Tehnikaülikooli täiendkoolitus- ja haridustehnoloogiatalituse väljasõiduseminar Helsingi Tehnikaülikooli Dipoli Täienduskoolituskeskusse. Ettekannetega Soome kogemustest täiend- ja e-õppe alal esinesid Markku Markkula ja Kirsti Miettinen. Töörühmades arutleti, kuidas paremini sihtgruppideni jõuda ning milliseid vahendeid võiks kasutada e-õppe paremaks korraldamiseks. Väljasõit toimus ESF projekti “Õppejõudude õpetamisoskuste parendamine” raames. Seminari lõppedes lepiti kokku tegevused koostöö tugevdamiseks ülikoolide vahel. 10. - 11. oktoobril toimusid e-õppe infopäevad teaduskondades. Tallinna Tehnikaülikooli haridustehnoloogid andsid ülevaate 2006. aasta senistest tegevustest, e-õppega seotud projektidest ning lühiülevaate sügis-talvisest tegevusplaanist. Priit Joa rääkis Teleülikooli projekti populaarsusest tudengite hulgas ja võimalustest, kuidas õppejõud saavad oma loengutest reaalajas ülekandeid tellida. 2006 õppeaasta sügisel on võimalik auditooriumisse tulemata jälgida loenguid: “Lineaaralgebra” (autor Peeter Puusemp), “Diferentsiaalvõrrandid” (autor Kairi Kasemets), “Kujutav geomeetria” (autor Tea Hunt), “Matemaatiline analüüs I” (autor Jaan Janno), “Side” (autor Avo Ots; kursus on nii eesti kui vene keeles). 26. oktoobril toimus 2006. aastal valminud REDEL (Regionaalselt kättesaadav kvaliteetne kõrgharidus läbi e-õppe arenduse) projektist toetust saanud e-kursuste ja videoklippide esitlused ja videoülekanne. Esitlemisel oli 13 erinevat e-kursust, mille väljatöötamisega olid hõivatud 34 õppejõudu. Esitlusi oli avatud ülikooli tulnud kuulama 18 õppejõudu ja üle interneti (kui väike ülekandeviperus sai kõrvaldatud) oli jälgijaid 54. 30. oktoobril toimus Tallinna Tehnikaülikooli videoseminar teemal “Tallinna Tehnikaülikooli personalikoolituse arengusuunad”. Seminar toimus WebEx

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri


veebikonverentsi vahendusel. Külalislektoriks oli Helsingi Tehnikaülikooli Dipoli täienduskoolituskeskuse õpetamise ja õppimise talituse koolitusjuht Riikka Rissanen. WebEx vahendusel kanti edasi esitlus ja esineja veebikaamera pilt. Kvaliteetsema audio saamiseks kasutati telefoniga sissehelistamist WebEx serverisse. Tegemist oli esimese katsega rakendada Eesti WebExi sissehelistamise teenust tasuta. 2. - 5. novembril toimus Norra Tehnikaja Loodusteaduste Ülikoolis Trondheimis inseneride täiendkoolitusele suunatud projektide SEFI ja TREE töörühmade kogunemine, kus arutati olulisemaid arengusuundi insenerihariduses. Arutati missugused on ülikoolide võimalused hariduse andmisel ning millised on tänapäeva ettevõtete soovid ja vajadused ning kuidas ettevõtete soove ja ülikoolide pakkumisi ühitada nii, et ülikoolist saadud haridusega oleks võimalik tänapäeva maailmas hakkama saada. Tallinna Tehnikaülikoolist viibis kogunemisel haridustehnoloogiatalituse juhataja Marge Kusmin.

Eesti Maaülikool Diana Sarik, Eesti Maaülikooli haridustehnoloog

Alates detsembrist on Eesti Maaülikooli uueks haridustehnoloogiks Diana Sarik diana.sarik@emu.ee.

Audentese Ülikool Jüri Tretjakov, Audentese Ülikooli haridustehnoloog

11. oktoobril tähistati Audentese Ülikoolis e-õppe päeva, mille käigus toimusid e-kursuste esitlused ja ümarlaud e-õppe teemadel. Loositi välja ka auhind – gigantne mälupulk haridustehnoloogi poolt koostatud e-õppe alase ristsõna lahendajate vahel. Ristsõna eesmärgiks oli suunata inimesi avastama Interneti otsingu võimalusi. Ümarlaual arutati osalejate e-õppe alaseid kogemusi, nende ootusi, probleeme, analüüsiti edukaid ja vähem edukaid e-õppe näiteid. Üritus lõppes e-kujulise tordi söömisega.

e-õppe arenduskeskus Kerli Kusnets - e-Õppe Arenduskeskuse projektijuht

04. – 06. detsembril toimub Tallinna Tööstushariduskeskuses haridustehnoloogide koolitus Eesti e-Ülikoolis ja e-Kutsekoolis töötavatele haridustehnoloogidele, kus väliseksperdid St Petersburg Kolledžist (USA; Florida) räägivad haridustehnoloogide töö sisust, rahvusvahelisest haridustehnoloogia võrgustiku loomisest, e-kursuste kvaliteedist ning õpiobjektidest ja nende loomiseks vajalikest tehnoloogilistest vahenditest. Haridustehnoloogide koolituse kohta loe e-VÕTI portaalist http://portaal. e-uni.ee/e-voti/alamprojektid/koolitus/ haridustehnoloogide-koolitus.

Koostöö kui teadmusühiskonna eeldus ja instrument ■ Peeter Normak Tallinna Ülikooli informaatika professor Aastaid on räägitud infoühiskonna arendamise vajadusest. Viimase võib defineerida kui ühiskonna, milles majanduslik areng ja kultuuriline mitmekesisus tugineb suurel määral IKT-vahendatud informatsiooni loomisele ja kasutamisele. See, et infoühiskonna kontseptsioon tugineb objektile (informatsioonile) ja mitte subjektile (seda informatsiooni loovale ja kasutavale inimesele), on infoühiskonna kontseptsiooni suurimaks nõrkuseks: oluline ei ole mitte niivõrd informatsioon ise, kuivõrd see, kuidas seda kasutatakse. Kasutusviisi üle otsustab aga inimene. Seetõttu räägitakse järjest rohkem teadmusühiskonna kujundamisest. See on ühiskond, milles elupideva õppe, õppiva organisatsiooni ja tõendipõhise otsustamise põhimõtted on juurdunud ühiskonna kõikidel tasanditel ja kõikides sektorites. Teadmusühiskond seab oma liikmetele varasemaga võrreldes hoopis kõrgemad nõudmised. Tõepoolest, varem oli inimühiskonna areng (sh tehnoloogiline areng) väga aeglane, probleemid ja nende lahendamise võtted aastakümneid praktiliselt ei muutunud. Õpetaja headus seisnes suuresti selles, kuivõrd suutis ta parimat praktikat akumuleerida ja õpilastele edasi anda. Õpilase headus seisnes omakorda eelkõige selles, kuivõrd suutis ta õpetatavat omandada/reprodutseerida. Selline Bloom’i taksonoomia esimesele tasemele vastav tegevus – õpilasele tarkuse pähe kallamine – oli ametis edukaks toimetulekuks sageli täiesti piisav. Tänapäeval – ühiskonna ülikiire arengu tingimustes – pole veel eile edukalt töötanud lahendused enam optimaalsed või pole need üldse kasutatavad (st suure osa varem omandatud teadmiste väärtus on suhteliselt väike). Ülioluline on mõista nähtuste olemust, sünteesida eesmärgist ja olemasolevast globaalsest teadmisest lähtuv vajalik teadmine ning rakendada seda konkreetset konteksti arvestavalt parimal võimalikul viisil. Sisuliselt eeldab sarnane tegevus võimet tegutseda Bloom’i taksonoomia kuuel tasemel (kordamine – mõistmine – rakendamine - analüüs – süntees – hindamine). Teadmusühiskonnas tekib uus teadmine koostöös: uute teadmiste agendiks ei ole mitte niivõrd üksik valgustatud õpetlane, kuivõrd erinevaid osapooli koondavad institutsioonid. Suunitlus koostöö tihendamisele ilmneb selgelt erineva taseme programmidest ja strateegilistest arengukavadest. Näidete hulk on sõna otseses mõttes lõpmatu; toome neist mõned. EL teadus- ja arendustegevuse 6. raamprogrammi projektikonsortsiumid on keskmiselt mitu korda suuremad kui 5. raamprogrammis; 7. raamprogrammis püütakse projektidesse kaasata võimalikult kõik vastavate valdkondade juhtinstitutsioonid. Ka “Õppiv Tiiger” (e-õppe arengukava üldhariduses aastateks 2006–2009) ning selle juurde kuuluv rakenduskava seavad üheks oluliseks eesmärgiks haridustöötajate professionaalse kasvu toetamise eelkõige läbi koostöö: luuakse ja rakendatakse virtuaalsed praktikakogukonnad, käivitatakse suuremahuline koolitus “Praktikult praktikule”, luuakse ainepõhised e-õppe võrgustikud jne. Rahvusvahelise konsortsiumi poolt koostatavas e-õppe kvaliteedi käsiraamatus (Quality Manual for E-learning in

Higher Education) käsitletakse akadeemilise koostöökogukonna (kuhu kuuluvad ka koolitatavad!) kujundamist kui e-õppe kvaliteedi olulist eeldust. Koostöö toimimise ja üksteiselt positiivse kogemuse õppimise kohta on läbi viidud ka mitmeid uuringuid (vt näiteks http://p2p.eun.org). Koostöö kavandamisel on oluline arvestada erinevate osapoolte huvisid ja rolle. E-õppe kontekstis on valdavalt käsitletud horisontaalset koostööd, koostööd õppes osalejate (õppejõud, tuutorid, õppurid,...) vahel. Hoopis vähem on käsitletud vertikaalset koostööd, sealhulgas ka alt-üles (bottom-up) ja ülalt-alla (top-down) metoodikate rakendamise vahekorda. Alt-üles metoodika põhineb teatavasti üksikisikute või –institutsioonide initsiatiivil ning arendustegevus on üldjuhul projektipõhine. Ülalt-alla metoodika seisneb tsentraalselt kavandatud ja juhitud tegevuste läbiviimises. Kummalgi nendest metoodikatest on oma head ja halvad küljed. Alt-üles metoodika toetab innovatsiooni, kuid ei toeta lahenduste jätkusuutlikkust/edasiarendamist ja komplekssete ülesannete lahendamist. Näitena olgu toodud e-õppekeskkonna IVA arendamine, mis on suuresti toimunud sisuliselt ühiskondlikus korras ja mille rakendamise tugi on olnud ebapiisav. Ülalt-alla metoodika rakendamine võimaldab süsteemset arendust ning kokkuvõttes kulude kokkuhoidu, kuid samas on oht lahenduste monopoolsuseks ja seega ka innovatsiooni pärssimiseks. E-õppe seisukohalt on vertikaalne koostöö samavõrd oluline kui horisontaalne koostöö. Heaks näiteks tasakaalustatud vertikaalsest koostööst e-õppe arendamisel on Luxemburg. Tsentraalsetest vahenditest fi nantseeritakse terve rea põhiteenuste arendamist ja kasutamise tuge, nagu näiteks õpiraskustega õpilaste järeleaitamise keskkond eRemediation (eremediation.myschool.lu), koolide portaal mySchool (www. myschool.lu), virtuaalne gümnaasium e-Bac (www.ebac. lu), e-portfoolio (www.eportfolio.lu), IKT hariduses kasutamise vahendeid arendav ja seonduvaid teenuseid pakkuv Technolink (vt näiteks varasemale koolieale suunatud multimeediumi autoritarkvara MiniBook www.technolink.lu/minibook/index.shtm). Tähelepanuväärne on, et Luxemburgis on haridustarkvara arendamise alasesse koostöösse oluliselt kaasatud ka professionaalsed tarkvaraarendajad (vt näiteks www.educdesign.lu). Kuidas võiks eelpoolöeldu valguses hinnata olukorda Eestis ja millised on momendi olulisimad probleemid? Kuigi avalikud ülikoolid on sõlminud horisontaalse koostöö arendamiseks vastava leppe, pole see lepe vajalikul määral toiminud. Samas Eesti e-Ülikooli hea kogemus näitab, et koostöö arendamiseks on vaja selgeid motivaatoreid ja vastavaid toetusskeeme; iseeneslikult on koostöö raske tekkima. Koostöö arendamine ja seeläbi ühtse Eesti virtuaalse ülikooliruumi loomine peaks seetõttu jätkuvalt olema Eesti e-Ülikooli prioriteediks. Vertikaalse koostöö arendamisel tundub momendi suurimaks probleemiks olema strateegilise juhtimise nõrkus ja vastutuse hajusus. Riik on oma funktsioonid delegeerinud sihtasutustele, samas neile strateegiliste ülesannete lahendamiseks kaugelt liiga vähe vahendeid andes.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|5


Haridustehnoloogia Ameerikas ■ Intervjuu St Petersburg College’i (Florida; USA; http://www.spjc.edu) haridustehnoloogia meeskonna juhi Vicki Westergardiga

Haridustehnoloogide meeskond St Petersburg College’i Seminole Camuses Tagumine rida: Chrissy Risberg, Theresa Kibler, Rick Jakubowski, Greg Rabelo, Mike Carnahan, Karen Hesting, Bill Bliss Keskmine rida: Carol Barber, Alan Shapiro, Nancy Doolittle, Janice Thiel Esimene rida: Mary Kennedy, William Haun, Vicki Westergard Millised on haridustehnoloogi ülesanded St. Petersburg College’s ja kui palju inimesi on kokku hõivatud haridustehnoloogiaalase tööga ning samalaadsete tugiteenustega? Haridustehnoloogide ülesannete hulka kuuluvad konsultatsioon, koolitused ning disaini- ja tugiteenused osakondadele ja õppejõududele, kes kasutavad tehnoloogiat õpetamise parendamiseks ning õppekavade tugevdamiseks. Nad vastutavad ka uute tehnoloogiatega kursis olemise ning nende testimise eest. Nad püüavad tabada uusi trende, koguda ning analüüsida andmeid, soovitavad standardeid ja rakendavaid tehnoloogiaga seotud arenguplaane. Haridustehnoloogid on liidrid meeskondades, mille abiga edendatakse ja suurendatakse e-õppe osakaalu õppekavades, kursustes ja programmides. Ülesanded: ·

· · · · ·

6|

Mõjutab ning toetab tehnoloogilisi arenguid disainides, arendades ja läbi viies e-õppealaseid koolitusprogramme õppejõududele. Teeb multimeedia presentatsioone kursuste, koosolekute ja seminaride jaoks. Tegeleb e-kursuste loomisega ja/või koordineerib selle protsessi. Rakendab ja haldab haridustehnoloogia süsteeme osakondade tasemel. Nõustab õppejõudusid e-kursuste loomisel. Hindab kasutuses olevaid tehnoloogiaid ja edastab oma soovitusi õppejõududele.

Meeskond: St Petersburg College’s on hetkel tööl 6 haridustehnoloogi, igaüks ise campuses. Väga tähtsat rolli mängivad ka viis spetsialisti, kes tegelevad disaini ja programmeerimise erinevate valdkondadega. Üks veebidisainer loob ja haldab sadu St Petersburg College’i veebilehti. Üks programmeerija loob kõik Flash animatsioonid õpiobjektide ning SPOC tarkvara jaoks. Kaks programmeerijat/analüütikut loovad ja haldavad mitmeid online teenuseid tudengitele. Lisaks proovivad üks direktor ja assistent seda kõike koos hoida! Mil viisil aitavad haridustehnoloogid õppejõudusid e-kursuste ning digitaalsete õpiressursside loomisel? Kuidas on jagatud tööülesanded ning mil viisil on töö üles ehitatud? Haridustehnoloogid suhtlevad oma campuse õppejõududega väga tihedalt. Õppejõud pöördub oma soovidega haridustehnoloogi poole, kes otsustab, milline lahendus vastab kõige paremini õppejõu vajadustele. Kui see on midagi, millega õppejõud ise hakkama saaks, siis õpetab haridustehnoloog teda (näiteks Lesson Builderi tarkvara või St Petersburg College’i flash kaartide kasutamine). Kui asi on keerulisem, siis koostöös programmeerijaga/disaineriga loob haridustehnoloog vajaliku ressursi ning integreerib selle olemasolevasse kursusesse. Kuivõrd motiveeritud on teie õppejõud eõpet kasutama? Millised on trendid – kas motivatsioon kipub aja jooksul kasvama

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

või kahanema? Kuidas motiveerite neid õppejõude, kes veel ei kasuta e-õpet? Alati on inimesi, kes ei taha e-õppega tegemist teha. Kuid meil on suur grupp, kes on väga motiveeritud uute asjade järeleproovimisest ning kes otsivad parimaid võimalusi oma tudengite õpetamiseks ja inspireerimiseks. See grupp kasvab pidevalt, kuna õppejõud kohanevad paremini tehnoloogiaga ning nooremad õppejõud on arvutite kasutamisel rohkem kodus. Samas ka kogenud õppejõud kaasavad tehnoloogiat aina enam ja enam. Me pole kunagi sundinud skeptikuid e-õpet kasutama, minu arust pole see kuigi hea viis nende motiveerimiseks. Me korraldame „ANGELi sessioone”, kus õppejõud tutvustavad ja näitavad üksteisele, mida nad on teinud. Teiste õppejõudude poolt loodu on parim motivaator. Kui nad näevad kaasõppejõude e-õppe vahendeid kasutamas, muutuvad nad enda oskuste suhtes samuti enesekindlamaks. Lisaks on surve tudengite poolt, miks nad ei kasuta õppetöös ANGEL’it (St Petersburg College’i e-õppekeskkond). Millised on kõige tavalisemad litsentseerimistavad, mis puudutavad just õppejõudude poolt loodud e-õppe materjale? Kokkulepe õppejõududega on lihtne. Kõik, mis nad loovad St Petersburg College’s õpetamiseks, kuulub nii neile kui ka St Petesburg College’le. Kui nad siirduvad tööle teise õppeasutusse, on neil õigus loodud materjale ka seal kasutada, kuid samas on meil õigus paluda sama kursust edasi õpetaval õppejõul neid materjale edasi kasutada. Selline lahendus on meie asutuse poolt aktsepteeritud. Kas te võiksite lühidalt tutvustada mõnda e-õppealast edulugu St Petersburg College’s? Kuidas te edukust mõõdate? Meie õpilaskond on väga mitmekesine, seega ka vajadused erinevad. Me oleme loonud ja rakendanud mitmesuguseid multimeedia jms lahendusi nende vajaduste paremaks lahendamiseks. Me oleme võimelised e-õppes õpetama keemialaboreid ning keeleõppetunde, mida loeti eelnevalt vaid auditoorses õppes võimalikuks. E-õpet kasutavate tudengite arv kasvab stabiilselt. Parimaks edukuse mõõdupuuks on fakt, et oleme juba kolmandat aastat järjest suurim e-õppe pakkuja Floridas. See puudutab nii e-kursuste kui ka tudengite arvu. Meie kursused ja õppejõud on võitnud riigi tasemel mitmeid e-õppega seotud auhindu. Millised on USA põhilised e-õppe trendid tulevikus? Millised on teie meelest suurimad erinevused e-õppel kõrghariduses 2010. aastal võrrelduna praeguse hetkega? Muudatused, mida näeme hetkel ning paljuski ka tulevikus, on seotud pealetuleva uue põlvkonnaga. See generatsioon on harjunud multimeedia ning sünkroonse kommunikatsiooniga. Nad eelistavad koostööd ja kogukondi vastandina üksindusele ning iseseisvusele. Nemad nõuavad aina rohkem videoid ja interaktiivsust. Me kaalume blogide ja RSS-i kasutuselevõttu. Nad eelistavad sünkroonset suhtlemisviisi e-postile. Me peame muutuma nende vajadustele vastavaks, esialgu kui õpilaste, aga mõnede aastate möödudes juba kui õppejõudude. Kokkuvõtteks, e-õpe muutub pidevalt ning jääbki koostöös tehnoloogia arenguga muutuma.


Järgmise põlvkonna e-õppe lahendused: e-learning 2.0 ■ Mart Laanpere Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskuse teadur Mõni aeg tagasi avaldas e-õppe guru Stephen Downes e-ajakirjas E-learn Magazine (www.elearnmag. org) palju vastukaja tekitanud artikli pealkirjaga “E-learning 2.0”. Downes kirjeldab seal praeguseks välja kujunenud olukorda e-õppes, milles olulisimat rolli mängivad traditsioonilisest kaugõppest üle võetud õppematerjalide vahendamise/levitamise kontseptsioon ja rangelt institutsionaliseeritud (s.t. üksnes registreeritud üliõpilastele ligipääsetavad) õpihaldussüsteemid. Samas on kogu veebimaailm suurte muutuste künnisel, räägitakse lausa WWW põlvkonnavahetusest: Web 2.0 mõiste alla paigutatakse tavaliselt eelkõige sotsiaalsete võrgustike poolt suhtlemiseks ja koostööks kasutatavad veebiteenused nagu näiteks ajaveebid, wikid, ühised veebi-järjehoidjad (nt. Del.icio.us või Furl), pildivahetus (nt. flickr. com) ning kõigi nendega seonduv kogukondlik märgendusviis (tagging). Web 2.0 puhul muutuvad eriti oluliseks veebis avaldatava sisu ja selle metaandmete standardimine ning kättesaadavus uute andmesiirdeprotokollide (nt. RSS) vahendusel. Paljude Web 2.0 propageerijate arvates on tegemist suure sammuga WWW looja Tim Berners-Lee

esialgse nägemuse suunas veebist kui demokraatlikust infosüsteemist, kuhu igaühel on võimalus infot juurde lisada. Stephen Downes võtab Web 2.0 trendi lühidalt kokku niimoodi: “ainult lugemiseks” mõeldud veebist “loetava-kirjutatava” veebi suunas ( from the Read-Web to the Read-Write Web). Kuigi paljud on Web 2.0 kontseptsiooni kritiseerinud kui järjekordset sisutühja moesõna (vt. http:// en.wikipedia.org/wiki/WEB_2.0), on selle aluseks olev trend veebimaailmas ilmselgelt tajutav. Downes täheldab samalaadseid trende ka eõppe puhul, kus juba mitmeid aastaid on üha enam populaarsust kogunud praktikakogukondade kontseptsioon (Lave & Wenger) ja koostöös teadmusloome käsitlused (Bereiter, Hakkarainen). Seetõttu peab Downes mõttekaks alustada diskussiooni ka e-õppe järgmise põlvkonna lahenduste üle, mille võiks koondada E-learning 2.0 üldpealkirja alla. Enamik õpihaldussüsteemide arendajaid üritab ajaga kaasas käia ja integreerida oma suletud õpikeskkonna sisse moodsaid sotsiaalse tarkvara vahendeid nagu ajaveebid ja wikid. Viimased versioonid kõigist peamistest Eestis kasutatavatest õpikeskkondadest (WebCT, IVA, Moodle) sisalda-

vad sedalaadi tööriistu. See strateegia ei luba aga täiel määral sotsiaalse tarkvara eeliseid ära kasutada, kuna ajaveebe ja wikisid e-kursuse sisse “luku taha” sulgedes läheb kaotsi nende vahendite kõige olulisem omadus: avatus maailmale. Samas on sotsiaalse tarkvara rakendustel ka probleeme, mis raskendavad nende kasutamist e-õppes: ajaveebide ja wikide abil lennult loodud veebisisu napp meta-andmestik, mõistliku agregatsiooni raskendatus, paindumatus juurdepääsu piiramisel veebi riputatud materjalidele (sinu loomingut saavad lugeda kas kõik või mitte keegi) jne. Võib ennustada, et peagi ilmuvad turule üsna teistlaadi, hajutatud arhitektuuriga e-õppekeskkonnad, mis suudavad panna “omavahel rääkima” ja koos toimima veebis laiali pillutatud personaalsed ajaveebid, wikid ja muud sotsiaalse tarkvara rakendused. Just sedalaadi lahenduste väljatöötamisega tegelevad hetkel mitu üle-Euroopalist teadus- ja arendusprojekti, nende hulgas ka iCamp (vt. www.icamp-project.org), mille esimesi tulemusi tutvustatakse E-ülikooli poolt korraldataval konverentsil Narvas 7.-8.detsembril.

Parimate e-kursuste konkurss: rohkelt häid e-kursuseid ■ Reelyka Läheb Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledž’i projektijuht Tänaseks päevaks on Eesti e-Ülikooli ja e-Kutsekooli liikmeskoolide poolt loodud märkimisväärne hulk e-kursuseid – kokku ligikaudu 1500 e-kursust. Selle suure hulga puhul tekib kindlasti küsimus kursuste kvaliteedi kohta. Kas need on kõik esmaklassilised e-kursused, mida võib julgelt soovitada õppijaile ning näidata uhkusega kolleegidele ja partneritele? Kuigi täpseid statistilisi andmeid ei ole, on siiski tõenäoline, et vähemalt mingi osa kursustest võiksid olla paremad, kui nad hetkel on – ehk on vaja sisse viia uuendusi, ehk vajavad parandamist lisatud meediaelemendid, võib-olla tuleks üle vaadata kasutatud metoodilist lähenemist, jm. Heaks võimaluseks e-kursuste kvaliteedi tagamisel on e-kursuste kvaliteedisüsteemi rakendamine, mille üheks väljundiks on parimate e-kursuste konkurss. e-Õppe Arenduskeskus on korraldanud kõrgkoolide parimate e-kursuste konkursse kahel aastal; sellel aastal toimub esimene taoline konkurss ka kutseõppeasutustele ja rakenduskõrgkoolidele. Konkursile võivad e-kursusi esitada nii kursuste loojad, kolleegid kui ka kursusel õppijad.

Konkursi eesmärgiks on tõsta esile oma valdkonna parimaid tegijaid ning parimaid näiteid erinevate metoodiliste-tehnoloogiliste vahendite kasutamisest. Auhinnatud kursusi on hea demonstreerida esitlustel ja koolitustel, nendelt saab ideid uute kursuste loomisel. Eelmisel aastal anti näiteks ülikoolide aasta ekursuste konkursil välja aukirjad ja preemia järgmistes kategooriates: • aktiivõppe rakendamise eripreemia • parim reaalainete e-kursuse eripreemia • audiovahendite ja testide kasutamise eripreemia • kakskeelse e-kursuse eripreemia • individualiseeritud õppeprotsessi eripreemia • auditoorse ja e-õppe kombineerimise eripreemia • aasta uustulnukas e-õppes eripreemia • erivajadustega õppijatele mõeldud e-kursuse eripreemia Korraldusliku poole pealt vaadatuna on parimate e-kursuste valimine küllalt ajamahukas töö,

kuhu on kaasatud palju erinevate vald kondade inimesi. Kõige ajamahukam osa hindajaile on e-kursuste läbivaatamine ja neile hinnangu andmine. Eraldi töö on kirjalike retsensioonide koostamine, mis võib võtta aega rohkemgi, kui kursusega tutvumine. Lisaks e-kursuste hindamisele võtab omajagu aega protsessi etteval mistus – hindamiskomisjoni(de) moodustamine, e-kursuste hindamiskriteeriumide ülevaatamine ja kooskõlastamine, töömahu jaotamine (üks inimene ei suuda nädala-kahe jooksul hinnata objek tiiv selt reeglina rohkem kui paarkümmend kursust) jm. Saadud kogemustele toetudes on tehtud konkursi korraldamisel mõningaid ümberkorraldusi ning tänasel päeval võib öelda, et konkursi üldine raamistik on küllalt hästi paigas. Kindlasti toimub muudatusi ka edaspidi, kuid saadud tagasiside põhjal võib nentida, et huvi konkursi vastu on suur ning loodetavasti mõjutab see põhjalikumalt oma kursuse arendamist läbi mõtlema. Ootame teid kõiki ka tulevikus aktiivselt osalema parimate e-kursuste konkurssidel.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|7


Õppematerjalide loomine LeMill keskkonnas ■ Hans Põldoja Helsingi Kunsti- ja Disainiülikooli doktorant, Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi projektijuht E-kursuste ettevalmistamisel on sageli kõige töömahukamaks osaks õppematerjalide loomine. Sisutootmine on Eesti e-Ülikooli ja Eesti e-Kutsekooli konsortsiumite juures tegutsevate temaatiliste võrgustike koostöö üheks eesmärgiks. Seni on õppematerjalide loomiseks kasutatud sageli tavalist kontoritarkvara, kuid see on toimiv lahendus vaid piiratud hulga autorite puhul. Viimastel aastatel on kerkinud esile paljud veebikeskkonnad, mis muudavad digitaalse sisu loomise ja jagamise igale arvutikasutajale jõukohaseks. Siinkohal võib näidetena välja tuua ajaveebid, wikid, kogukonna viitlehed (del.icio.us, Furl) ning fotode ja videote jagamise keskkonnad (Flickr, YouTube). Kõik need veebikeskkonnad mahuvad üldnimetuse sotsiaalne tarkvara alla. Olukord, kus igaüks saab oma loomingut lihtsalt veebis avaldada, on toonud välja mitmed traditsioonilise autoriõiguse kitsaskohad. Näiteks kuuluvad teose kohandamine ja tõlkimine autori varaliste õiguste hulka ning nendeks toiminguteks on vajalik autori nõusolek. Sellised piirangud seavad olulisi takistusi elektrooniliste õppematerjalide taaskasutamisele. Nendele probleemidele on lahenduseks avatud sisulitsentsid, millest tuntuim on Creative Commons. E-õppe alal on viimastel aastatel alus pandud mitmele initsiatiivile, mille eesmärgiks on muuta õppematerjalid avatud sisulitsentsi alusel kättesaadavaks. Tuntumateks näideteks on siinkohal MIT OpenCourseWare (http://ocw.mit.edu/) ja Connexions (http://cnx.org/). Paraku ei paku need rakendused sotsiaalsele tarkvarale omaseid koostöövõimalusi. CALIBRATE projekt ja LeMill Käesolevas artiklis kirjeldatav õppematerjalide loomise keskkond valmib Euroopa Liidu 6. raamprogrammi IST projekti CALIBRATE raames. Projekti peaeesmärgiks on ühendada erinevate Euroopa Liidu maade üldhariduskoolide õpiobjektide repositooriumid ning luua õpiobjektide vahenduskeskkond. Vahenduskeskkonna üheks osaks on Toolbox, mis võimaldab õpetajatel koostöös õppematerjale luua ja jagada. Toolbox’i arendamisega tegeleb rahvus-

vaheline töörühm, mida juhib Helsingi Kunsti- ja Disainiülikool ning kuhu peale Ungari ja Norra partnerite kuulub ka Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskus. Kuigi projekti sihtgrupiks on Euroopa üldhariduskoolid, näeme me Toolbox’i kasutusvõimalusi hoopis laiemalt. Seetõttu oleme avaldanud Toolbox’i lähtekoodi LeMill nime all ning käivitanud veebikogukonna, millega saavad liituda kõik huvilised. Järgnevalt keskendumegi LeMill tarkvara võimalustele. LeMill keskkonna võimalused Eelmisel sügisel viisime me läbi disainisessioonid nelja maa õpetajatega, et selgitada välja nende ootused loodava tarkvara suhtes. Selgus, et õpetajad ei ole esmajärgus huvitatud tekstipõhistest õppematerjalidest, vaid peavad hoopis olulisemaks võimalust jagada õpitegevusi ja metoodilisi näpunäiteid. Disainisessioonide tulemusena otsustasime, et keskkonnas loodav peab jagunema materjalideks, tegevusteks ja vahenditeks. Need on ka keskkonna kolm peamist sektsiooni, millele lisandub neljas sektsioon Kogukond. Algusest peale oli meie eesmärgiks luua sotsiaalne tarkvara, mille rõhk on koostöös õppematerjalide loomisel ja jagamisel. Seetõttu oleme me palju lähemal Wikipediale kui tavapärastele õpiobjektide repositooriumidele. LeMill keskkonna esimene sektsioon Materjalid, sisaldab vahendeid veebipõhiste õppematerjalide loomiseks. Arenduse käigus võtsime vastu küllalt radikaalse otsuse, et kõik meie keskkonnas loodavad õppematerjalid peavad olema veebipõhiselt toimetatavad. Vastasel juhul varitseks meid oht muutuda samasuguseks Wordi ja PowerPointi failide surnuaiaks nagu enamik repositooriume. Praegusel hetkel pakume materjalide loomiseks kahte malli (multimeedia lehekülg ja esitlus), lähitulevikus on kavas erinevaid õppematerjalide malle lisada. Lisaks LeMill keskkonnas õppematerjalide loomisele on võimalik üles laadida meediafaile (pildid, heli- ja videoklipid, Flash animatsioonid) ning lisada viiteid väljaspool LeMill’i paiknevatele õppematerjalidele.

Keskkonna teine sektsioon Tegevused sisaldab erinevate õpitegevuste ja õppemeetodite kirjeldusi. Tegevuse paremaks illustreerimiseks võib koos kirjeldusega laadida üles ka tegevust kujutava videoklipi. Kolmas sektsioon Vahendid sisaldab viiteid tarkvarale ja veebikeskkondadele, mida saab õppetöös või õppematerjalide ettevalmistamisel kasutada. Kõik materjalid, tegevused ja vahendid on kasutajate poolt vabalt toimetatavad. Soovi korral saab kasutaja teha õppematerjalist koopia ning toimetada seda oma õpilaste vajadustest lähtuvalt. Samuti on võimalik materjale tõlkida. Kõik koopiad ja tõlked on linkide abil seotud originaalmaterjaliga. On tavaks saanud, et õpiobjektide repositooriumid hirmutavad oma kasutajaid keerukate otsinguvormidega. Meie oleme proovinud kujundada oma keskkonna nii, et huvipakkuvad materjalid torkaksid silma keskkonna sirvimise käigus. Selleks on kõigil avaldatud materjalidel, tegevustel ja vahenditel kaanepilt, mida kuvatakse sektsioonide avalehtedel, sirvimisel ning otsingutulemuste juures. Sarnaselt paljude sotsiaalse tarkvara keskkondadega on kõik LeMill keskkonnas olev sisu kirjeldatav kasutajate poolt vabalt valitud märksõnadega. See võimaldab samal teemal sisu omavahel kokku linkida. Õppematerjalide taaskasutamise seisukohalt on oluline, et meie keskkonnas olevast sisust vabalt uusi materjale kokku panna. Keeruliste autoriõiguse probleemide välistamiseks on kõik LeMill keskkonnas loodud sisu avaldatud Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsi alusel. Meie keskkonna neljandaks sektsiooniks on Kogukond. Selle all saavad kasutajad luua sarnastel huvidel põhinevaid gruppe. Näiteks võiks üheks grupiks olla Tallinna inglise keele õpetajad. Igal grupil on grupisiseseks suhtlusvahendiks ajaveeb. Gruppidel on meie keskkonnas eriline roll seetõttu, et iga õppematerjal on toimetatav ühe konkreetse grupi poolt. Kui LeMill’i kasutaja soovib õppematerjali toimetada, siis peab ta liituma vastava grupiga. Kõik grupid on uutele liitujatele avatud. LeMill’i grupid sobivad hästi ka e-Ülikooli ja e-Kutsekooli temaatilistele võrgustikele omavaheliseks suhtlus ja koostöökohaks. Tulevikuplaanid 2007. aastal algab laiaulatuslik testimine koolides, mis peaks tooma välja LeMill’i nõrgad kohad. Keskkonna aktiivne arendus CALIBRATE projekti raames jätkub kuni järgmise aasta sügiseni. Kavas on pakkuda täiendavaid malle õppematerjalide loomiseks, näiteks puudub praegusel hetkel veel võimalus matemaatiliste valemite sisestamiseks. Samuti lisandub võimalus eksportida õppematerjale SCORM sisupakettidena. Uute võimaluste lisamist kaalume väga hoolikalt, et need ei ohustaks meie tarkvara kasutuslihtsust. Täpsemat infot LeMill’i arenduse kohta saab projekti koduleheküljelt http://lemill.org. Veebikogukond ise ootab kõiki huvilisi liituma aadressil http://lemill.net.

8|

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri


TÖ ÖLEHT NR. 0 3

Horizon Wimba ■ Karin Ruul e-Õppe Arenduskeskuse koolituse projektijuht Horizon Wimba võimaldab teil lisada oma e-kursusele heliga seotud vahendeid.

ümbritsetud piirkond), kus saate kuulata audiosalvestist ja lugeda sõnumit.

• Audiosõnum (Audio e-mail) • Audiofoorum (Voice Board) • Audio jututuba (Voice Direct) • Audiomaterjal (Voice Authoring) • Elav klassituba (Live Classroom)

Audiosõnum Audiosõnum võimaldab teil saata õppija tavalisele e-posti aadressile audio formaadis sõnumi. Samuti saavad õppijad saata oma audiosõnumi õpetaja aadressile. Audiosõnumi saatmiseks:

1. Kirjutage kiri Kindlasti pange saatja aadressiks (from) enda aadress. Ärge jätke tühjaks ka saaja aadressi, kirja pealkirja ja kirja sisu lahtreid. 2. Salvestage heli Salvestamiseks ja kuulamiseks on teil olemas järgmised nupud: a. salvestamise nupp b. heli maha mängimine c. paus d. stop 3. Saatke kiri (send) Kõik saadetud sõnumid paigutatakse arhiivi (archives) ning neid saab sealt ka vaadata-kuulata.

Sõnumite loomine Kirja kirjutamiseks tehke hiireklõps nupul New. Kirja kirjutamine on analoogiline audiosõnumi kirjutamisega. Kõikidel audiosõnumitele on võimalik vastata (Reply), neid edasi saata (Forward) ja kustutada (Delete). Kirjaga kaasas olnud helisalvestisi on võimalik eksportida (Export) ja salvestada oma arvutisse. Lisaks on võimalik foorumile saata varem salvestatud helifaile (Import). Õppijad saavad luua uusi audiosõnumeid, kuulata sõnumeid ning sõnumitele vastata.

Audio jututuba Audio jututuba võimaldab vabalt vestelda, arutada ja diskuteerida. Korraga saab rääkida ainult üks inimene. Rääkimise ajal tuleb all hoida Ctrl-klahvi all. Rääkija taha tekib mikrofon. Lisaks rääkimisele on võimalik kasutada ka tavalise jututoa võimalusi st kirjtada teksti.

Audiofoorum Audiofoorum töötab analoogiliselt tavalise foorumiga, võimaldades saata audiosõnumeid kursuse siseselt ning neile ka vastata.

Audio jututoas toimuvat on võimalik arhiveerida ja hiljem vaadata ning kuulata. Selleks, et toimuvat arhiveerida, tuleb teha hiireklõps nupul Options ning valida korraldus Start Archive Kui osalejaid on rohkem, siis on soovitav määrata üks kasutaja moderaatoriks, kes annab teistele sõna.

Audiomaterjal

Sõnumite kuulamine Sõnumite kuulamiseks aktiviseerige sõnum (üks hiireklõps sõnumil) ja seejärel avaneb akna allosas sõnum (joonisel lilla joonega

Audiomaterjal võimaldab õpetajal salvestada õppematerjali, (kuulamis-)ülesandeid, juhendeid, enda tutvustust jne. Õppijad saavad materjale ainult kuulata.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri


Elav klassituba Elav klassituba on vahend mis lubab teil reaalajas: • lugeda audioloengut; • näidata õppijatele slaide; • küsida õppijate arvamust (hääletamine poolt ja vastu); • organiseerida ajurünnakut; • suunata õppija audioloengu ajal veebilehele; • demonstreerida oma arvutis olevaid rakendusi; • anda õppijatele õiguse oma rakendust juhtida; • kombineerida eelpool olevaid võimalusi vastavalt soovidele.

Elava klassitoa õppija vaade: 1. presentatsiooni, valgetahvli, rakenduse jagamise aken; 2. jututoa aken; 3. jututoa teksti sisestamise aken (saab valida, kas sõnum saata kõigile (All) või personaalselt kellelegi (nimi valikust)); 4. kõlarite ja mikrofoni tugevuse määramine; kui õppija soovib rääkida peab ta hoidma all nuppu

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Elava klassitoa käivitamisel avaneb esmalt tubade loetelu, kus on (vasakult paremale): 1. ruumi või arhiivi nimi (Title); 2. ruumi või arhiivi tüüp (Type); 3. ruumi või arhiivi avatus õppijatele (Available); 4. ruumis toimuva õppetöö kalender (Schedule); 5. ruumiga seonduvad sätted (Settings); 6. ruumiga seotud slaidid, küsitlused jms (Content); 7. ruumiga seonduv statistika nt esitluse ajal toimunud hääletuste tulemused (Reports); 8. ruumi kustutamine (Delete). Õppijad näevad ainult ruumi nime ja tüüpi.

Talk või klahvi Ctrl; võimalik on ka sisse helistada (ettevaatust, USA minutihind!) 5. osalejate info, hääletamine (nupud Yes/No), käetõstmine (käega nupp); iga kasutaja juures on näha kuidas ta hääletas ning mitmendana ta on käe tõstnud. 6. statistika (kui palju osalejaid, kui palju on poolt ning kui palju on käe tõstnud).


Õppejõu vaade Lisaks õppija vaatele on õppejõul: 1. esitluse rõhutamiseks nupuriba (võimalus on juurde kirjutada; noolega osutada; olulistele kohtadele ring ümber tõmmata);

2. hallata õppetööd st sisu (content), kasutajaid (users) ja meediat (media); 3. vahetada slaide.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri


Näide: Loeng koos kontrollküsimustega Oletame, et soovite pidada audioloengu, kus soovite kasutada MS PowerPointi slaide, näidata veebilehekülge ning küsida kontrollküsimusi. Selleks: 1. Valmistage ette slaidid ja küsimused. 2. Sisenege elavasse klassituppa. 3. Looge (create room) uus ruum -> pange ruumile nimi ja valige õppejõu poolt juhitav esitlus (Instructors lead the presentation) -> Save. 4. Lisage ruumi materjalid st esitlused, viited ja küsimused. Selleks tehke hiireklõps toa reas oleval sisu nupul (Content veerg) ja avanevas uues aknas saate sisu üles laadida. Kõik materjalid tuleb paigutada kausta või kaustadesse.

• lisada valikvastusega küsimuse, avatud vastusega küsimuse; küsimustiku, mille saab luua eelpool nimetatud küsimuste tüüpe kasutades või loetelu. Valige soovitud tegevus ning vastavalt nupp Add või Create c. Loodud ja imporditud asjad paigutatakse kausta, kuhu te sisenesite varemalt. Kui te teist korda avate kausta, siis kuvatakse imporditud asjad uues aknas ning sisu lisamiseks kasutage nuppu New Content Vajadusel saate esitluse slaide ümber tõsta ja kustutada (märgistage slaid ja nool üles/alla või delete). Slaidi või küsimust saate eelnevalt vaadata, kui teete hiireklõpsu slaidinimel.

a. Soovikorral looge uus kaust (New folder) b. Tehke kaustanimel hiireklõps, uues aknas saate ühekaupa (vt ekraanipilti allpoolt): • laadida üles esitluse abifailid. PowerPointi esitluse iga slaid on eraldi lehel, mille järjekorda saab hiljem muuta. Kui soovite esitluse ajal slaididel olevat rõhutada, siis paigutage slaidid eBoard’ile. • paika panna lehekülje aadressi, kuhu soovite õppijad suunata; veebileht avaneb uues aknas.

d. Kui esitluse järjekord on paigas, siis sisenege nüüd loodud tuppa (Ruumide loetelus hiireklõps ruumi nimel) ja avage oma kaust, kus on teie esitlus (õpetaja vaate ekraanipilt ja nr 3). e. Alustage oma esitlust, selleks vajutage nuppu Start (õpetaja vaates akna paremas ülemises nurgas). Teie käest küsitakse, kas teie esitlus salvestada, st kas õppijad saavad hiljem ka seda esitlust vaadata (arhiveeritud esitluse vaatamiseks peab olema tuba suletud).

✁ ✁

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri


E-õppe kohvik-klubi nurgake

Kas me tunneme?

Kas me oleme varem kohtunud? Kohvitaja Reelyka Läheb, Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledž’i projektijuht Sa istud hilja õhtul arvuti taga ja valmistad ette järgmise päeva materjale, annad tagasisidet õppijatelt tulevatele küsimustele ja tuhat muud asja on käsil. Korraga küsib sinu skype või msn või mis tahes suhtlustarkvara aken, et keegi soovib sind lisada oma kontaktidesse. Asjasse süvenemata vastad jaatavalt – oled ju lahkelt oma kasutajanime jaganud nii kolleegidele kui õppijatele, et kellel on mure, kirjutagu ja helistagu. Isegi kontaktide all kodulehel on su kasutajanimi väljas. Ja siis hakkab su uus kontakt sinuga rääkima. Ei saagi nagu aru, kes ta on ja tunned huvi – kes sa oled, mida sa teed, kas me oleme kohtunud? Sinu uus kontakt räägib väga ebamäärast juttu.

Ja sa hakkad mõtlema, kas tõepoolest see keegi teine seal kusagil kaugel-kaugel internetiavarustes ongi seesama, kellena ta end esitleb? Kas keegi lööb aega surnuks suvalisi vestluspartnereid otsides, kas keegi tuttavatest teeb vigurit, kas keegi…. Ja siis mõtled edasi, et tegelikult me ju ei teagi, kes seal teiselpool arvuti taga on. Ka minu omaenda e-kursusel. Et kas viimasel korral ei olnud pisut imelik, kui muidu väga sujuvalt ja ladusalt e-kursusel esinenud õpilane lõpukohtumisel oli oodatust palju sõnaahtram ja vaimukaid ideid ei olnud kusagil märgata? Kas need testid ja koduülesanded, mida su õpilased

peavad lahendama ongi nende endi poolt üldse tehtud? Kas keegi veab sind ninapidi ja itsitab tagaselja rõõmustades, et nii lihtsalt läkski see korda? Kas su õppijad, kes on ametlikult nimekirjas, e-teel õppides üldse ise ka midagi teevad või on neil palgatud vastav inimene ja ta ise ilmub kohale vaid lõputunnistust võtma? Kas sa oled midagi jätnud kahe silma vahele? Kes sa oled, seal kaugel internetiavarustes? Seda, kuidas tagada e-õppe läbipaistvust ja vähendada anonüümsust arutamegi koolitusseminaril “Koostöövõrgustikud hariduses” paralleelsessioonis “e-õppe kohvik-klubi” 8. detsembril.

Kuidas jääda ellu e-õppe džunglis? Kohvitaja Anne Villems, Tartu Ülikooli Arvutiteaduste Instituudi lektor Niisiis, te olete õppejõud, kes kaks aastat tagasi sai maha oma esimese kursusega, millel arvestatav e-õppe tugi. Te analüüsisite oma senise kursuse õpetamisega kaasnevaid probleeme, panite materjalid veebipõhisesse keskkonda, et ka loengult puudujad need kätte saaks; otsisite igale teemale veebist lisamaterjale, et süvitsiminejatel oleks sellest tuge ja uurimispõhiseks kodutööks ainet; te organiseerisite diskussioone aine põletavatel teemadel foorumis, kasutades toimivaid rühmatöö metoodikaid; lasite tudengitel oma töödest portfoolioid moodustada ja koostasite õppijatele teste, nii nende enesejuhtimise toetuseks kui kontrollimaks terminoloogia valdamist ja põhimõistetest arusaamist. Veebipõhise keskkonna kursuse administreerimise vahendid andsid teile

vahendid arvuka kursusel osalejate hulgaga toimetulemiseks, sest testi tulemused said tabelisse automaatselt ja rühmatöö punktide panemine polnud ka ületamatu. Eelmisel aastal aitasite ka oma teised kursused otsapidi e-õppe keskkonda, sest kui materjalid olemas, kogemus käes, siis uue kursuse tehniline toimetamine ei võtagi nii palju energiat, eriti kui abivalmis haridustehnoloog ka toeks on. Tundub, et nüüd võiks loorberitele puhkama jääda, sest suur töö on tehtud, ülemused rahul, sest saavad teie töö põhjal aruannetesse kirjutada ilusaid lauseid e-õppe arenemisest allüksuses ja tudengite tagasiside on ka märgatavalt positiivsem.. Aga teie südames närib rahulolematuse uss: see esimene kursus hakkab juba käes vanaks minema – kaks uut

teemat peaks juurde võtma, ühte teemat uute materjalidega tublisti turgutama, vaatama, et uued asjad vanadega korralikult haakuksid, mõned diskussioonid on vaja ümber korraldada jne.. Ja kui te mõtlete järgmisele õppeaastale, siis on aeg käes ka kõiki teisi kursusi otsast uuendama hakata. Ja selle töö maht hirmutab teid – üsna sama moodi, kui hirmutas esimese kursusega eõppele sõrme andmine. Seda, kuidas nn. teise laine harjal ellu jääda me arutamegi koolitusseminaril “Koostöövõrgustikud hariduses” paralleelsessioonis “e-õppe kohvik-klubi” 7. detsembril. Oodatud on nii need, kel vastav kogemus olemas, kui need, kes tahavad teada, mis neid pärast esimest edukat eõppe kursuse koostamist lähematel aastatel ees ootab.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 13


Projektide BÖRS Eesti ülikoolide ühisprojekt “LÜKKA”: koostöö, konkurents ja kvaliteet kõrghariduses ■ Arvi Uustalu LÜKKA projekti tegevjuht Ülikoolide arendustegevuse eesmärk 2005. aasta augustis sai Tartu Ülikooli eestvedamisel alguse seni suurim ülikoolidevaheline (kestvus 3 aastat, 15 partnerit, maht 32 miljonit krooni) Euroopa Sotsiaalfondi toel elluviidav projekt “ÜlikooliLõpetajate Konkurentsivõime tõstmine läbi õppetegevuse Kvaliteedi Arenduse” (LÜKKA). Avalik-õiguslike ülikoolide kõrval osalevad projektis Haridus- ja Teadusministeerium, Rektorite Nõukogu, Kutsekoda, kutsekoolide ja rakenduskõrgkoolide esindajad. Projekti märksõnadeks on ülikoolidevaheline koostöö, ülikoolilõpetajate konkurentsivõime tõstmine Euroopas ja õppetöö kvaliteet laiemas tähenduses. Muuhulgas puudutab arendustegevus õppekavade ja õpetamismeetodite arendamist, õppuritele suunatud ja õppetegevust toetavate nõustamise ja praktika tugisüsteemide arendamist, mis seovad kõrghariduse ühiskonna ja tööturuga ning toetavad parima hariduse saamist. Lisaks ülikoolidesisesele arendustegevusele on projekt oluliseks sisendiks ka riiklikul tasandil toimuvale kõrghariduse arendusele, olgu siinkohal näitena toodud õpitulemuste sõnastamine kõrgharidusstandardis ja üleriikliku VÕTA (varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise) süsteemi arendamine. Toimivad ülikoolide kvaliteedi sisehindamise süsteemid on eelduseks kõrgharidusstrateegiasse planeeritud akrediteerimissüsteemi muutmiseks. Samuti peab projekti käigus väljatöötatav üliõpilaste sotsiaalmajandusliku olukorra parandamise kontseptsioon pakkuma lahendusi kogu Eesti tudengkonnale.

14 |

Esimesel projekti aastal viidi läbi mahukad uuringud ja analüüsid võrreldava ülevaate saamiseks ülikoolidest eri valdkondades. Saadud andmete ja parima väliskogemuse kaardistamise tulemuste alusel valmivad projekti käigus erinevad juhendid, koolitusmaterjalid ja tegevuskavad. Alates sügisest on põhirõhk erinevate sihtgruppide koolitusel. Järgnevalt on kirjeldatud detailsemalt projekti seniseid tegevusi ja tulemusi alaprojektide lõikes. Kvaliteedikultuuri arendamine ülikoolides Esimesel tööaastal viisid kvaliteedileppega liitunud ülikoolid läbi uuringu kvaliteedialase olukorra kaardistamiseks. Küsitleti nelja sihtgruppi: juhtkonda, akadeemilist personali, administratiivtöötajaid ja üliõpilasi. Küsimustik hõlmas ülikooli kõiki olulisi valdkondi: üldjuhtimist, poliitikat, strateegiat, töötajaid, partnerlust, ressursse, protsesse jmt. Lisaks ülduuringule tegi iga ülikool eraldi ka siseanalüüsi, mille tulemusi kasutatakse oma tegevuste parendamiseks. 2006. aasta mais viisid avalik-õiguslikud ülikoolid ja Estonian Business School ühtse küsitlusmetoodika alusel läbi uuringu 2005. aastal lõpetanud vilistlaste seas. Küsiti lõpetanute arvamust õppetöö kvaliteedi, kujunenud kompetentside, praktika, nõustamise ja VÕTA kohta. Küsitluse analüüs valmib 2006. aasta lõpuks. Kõige olulisem tegevus kogu projekti vältel on sisehindamissüsteemide loomine ja rakendamine ülikoolides, nagu sätestab Eesti Kõrgharidusstrateegia 2006-2015. Alustatud on kvaliteedi käsiraamatute koostamisega, mis valmivad pärast sisehindamissüsteemi kirjeldamist.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Ülikoolide bakalaureuse- ja magistriõppekavade arendamine väljundipõhiseks ja rahvusvaheliselt võrreldavaks Esimesel tööaastal analüüsiti õppekavadokumente ja nende alusel toimuvat õpet. Lisaks Eesti õppekavaalase teabe analüüsile hangiti kogemusi õppekavaarenduse ja Bologna protsessi rakendamise kohta Glasgowst, Dublinist ja Kopenhaagenist ning anti ülevaade üleeuroopalisest projektist TUNING. Moodustati 15 pilootõppekava töörühma, mille laiemaks ülesandeks on välja töötada õppekavaarenduse mudelid ja süsteem kõikide 3+2 õppekavade muutmiseks väljundipõhiseks ja rahvusvaheliselt võrreldavaks. Alustatud on väljundipõhist õppekavaarendust toetavate eestikeelsete õppematerjalide koostamisega. Väljundipõhise õppekavaarenduse põhimõtteid on tutvustatud erinevatel seminaridel, lisaks toimub novembri alguses kahepäevane selleteemaline konverents. Õppejõudude õpetamisoskuste arendamine Esimesel tööaastal viidi läbi uuring õppejõudude õpikäsituste ning koolitusvajaduse kohta. Muuhulgas uuriti, millisena näeb õppejõud õppeprotsessis nii enda kui üliõpilase rolle, millised on põhilised probleemid erinevate õppetasemete üliõpilaste õpetamisel, millised on enamkasutatavad õppemeetodid ning millistel teemadel soovitakse enim end täiendada. Lisaks tutvuti õppejõudude õpetamisoskuste arendamisega tegelevate keskuste tööga erinevates välisriikides, sh Soome, Inglismaa jt kogemusega. Õppejõududele korraldati 15 erinevat koolitust, milles osales kokku ligi 600 õppejõudu. Ülikoolide raamatukogusid on täiendatud erialase teadusliku kirjandusega. Alustatud on õppemetoodiliste materjalide väljatöötamist. Õppejõudude õpetamisoskuste arendamis- ja koolitusvõimaluste teemal on läbi viidud mitmeid infotunde ning seminare ülikoolide töötajatele. Ülikoolide praktika tugisüsteemide arendamine Esimese aasta olulisem tegevus on olnud ülikoolide praktikajuhendajate uuringu läbiviimine, saamaks ülevaadet praktikakorralduse hetkeseisust ja kitsaskohtadest. On tutvutud praktikakorraldusega Soome ülikoolides ja kõrgkoolides. Viidi läbi põhjalik praktikaalaste materjalide analüüs ning kogemuste ja muu info kogumine. Valminud on praktikalepingu näidised ettevõtete ja ülikoolide koostööks. Praktikakorralduse hetkeolukorra kaardistamiseks on küsitletud nii ülikoolide vilistlasi kui ka praeguseid üliõpilasi. Alanud on praktikamaterjalide koostamine juhendajatele, tööandjatele ja tudengitele ning vastavate koolituste ning seminaride ettevalmistamine.


Ülikoolide nõustamise tugisüsteemide arendamine Senistest tegevustest on kõige olulisem nõustajate uuringu läbiviimine. Uuringu eesmärgiks oli Eesti kõrghariduses toimivate nõustamissüsteemide ja -struktuuride kaardistamine. Fookusgruppides räägiti nõustamisest kui Eesti kõrghariduses pakutavast tugiteenusest, selle hetkeolukorrast, probleemidest, tulevikunägemustest ja vajalikest sammudest nendeni jõudmiseks. Nõustamist puudutavad küsimused lisati üliõpilaste ja vilistlaste uuringutesse, mille tulemusi praegu analüüsitakse. Grupp nõustajaid külastas 2005. aastal Iirimaad, kus tutvuti nõustamissüsteemidega, loodi toimiv koostöövõrgustik ja saadi ideid nõustamise arendamiseks Eestis. Ülikoolide karjääri- ja haridusnõustajad ning psühholoogid on osalenud erialastel täienduskoolitustel.

Üliõpilaste sotsiaal-majandusliku olukorra parandamisele kaasa aitamine Esimesel aastal koguti andmeid Eesti üliõpilaste sotsiaal-majandusliku olukorra kohta. Uuringu raames küsitleti umbes 4500 tudengit avalik-õiguslikest ülikoolidest, rakendus- ja erakõrgkoolidest. Uuringus keskenduti tudengite sotsiaalse tausta, probleemide, õpimotivatsiooni ning rahvusvahelise mobiilsuse uurimisele. Uuringu kokkuvõte valmib novembri lõpuks. Teise põhitegevusena kaardistati Euroopa kogemus tudengite toetussüsteemide, toitlustamise ja majutuse korraldamise valdkonnas. Eesti üliõpilaste uuringu ja väliskogemuse kaardistamise põhjal töötatakse välja Eesti üliõpilaste uus sotsiaalsete garantiide süsteem. Varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) süsteemi ja põhimõtete väljaarendamine ja juurutamine

Praeguseks on läbi viidud uuring VÕTA-alase olukorra väljaselgitamiseks Eesti kõrg- ja kutsehariduses. Külastati erinevaid haridusasutusi Prantsusmaal, Inglismaal ja Norras, koguti materjale ja sõlmiti häid sidemeid edasiseks koostööks ja välisekspertide kaasamiseks Eesti VÕTA süsteemi väljatöötamisse. Käimas on kolm uuringut taustinfo saamiseks üliõpilastelt, vilistlastelt ja õpingud katkestanutelt. Alustatud on VÕTA-alaste kursuste väljatöötamist õppijatele/üliõpilastele, nõustajatele, tuutoritele ja õppejõududele. On loodud ülikoolide ja teiste haridusasutuste vaheline koostöövõrgustik ja alustatud VÕTA ühtsete põhimõtete (sh kvaliteedikriteeriumite) väljatöötamist. 22.-23. novembril toimub välisekspertide osalusel VÕTA üldiste põhimõtete seminar. 23.-24. novembril korraldatakse õppejõududele kogemustest õppimise hindamise seminar. Täpsem info projekti tegevuste kohta on kättesaadav projekti veebilehel www.ut.ee/lykka

eTTCampus – e-õppe rakendamine kutseõppes ja rahvusvaheline koostöö ■ Kerli Kusnets e-Õppe Arenduskeskuse projektijuht eTTCampus on kogukonnapõhine Euroopa Virtuaalne Ülikoolilinnak (http://www.ettcampus. org/elearning), kus õpetajad ja koolitajad saavad omavahel vahetada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pedagoogilise rakendamisega seotud kogemusi ning osaleda e-kursustel, mis käsitlevad viite olulist valdkonda e-õppe rakendamisel: I Õppeprotsessi toetamine e-õppega Õpetajatele ja koolitajatele tutvustatakse e-õppe kontseptsiooni, sh erinevaid mudeleid ja käsitlusi. Ühe olulise osana analüüsitakse ka e-õppe rakendamise võimalusi ning sellega kaasnevaid tugevusi ja nõrkusi õppeprotsessis, millele tähelepanu tuleb pöörata. II E-kompetentsid Euroopa õpetajatele ja koolitajatele Õpetajad ja koolitajad osalevad e-kursusel, mis õpetab, kuidas rakendada kompetentsipõhise õppe raamistiku oma õppeprotsessis; sh ka seda, kuidas üle vaadata, hinnata ja kohandada samade põhimõtete järgi juba olemasolevad õppeprogrammid. III E-pedagoogika E-pedagoogika e-kursus kirjeldab õpetajatele ja koolitajatele, kuidas auditoorset õppetööd kohandada e-õppele vastavaks järgides erinevaid õppimis- ja õpetamisteooriaid. IV E-tehnoloogiad õppimiseks E-kursusel õpetatakse, kuidas kasutada erinevaid tehnoloogiaid vastavalt e-õppe eesmärkidele ning annab õpetajatele ja koolitajatele võimaluse rikas-

tada oma seniste tehnoloogiliste vahendite nimekirja e-kursustel. V Nõutav kommunikatsioon ja materjalid e-õppes Antud valdkonna all selgitatakse erinevaid vahendeid ja võimalusi e-kursusel kommunikatsiooni kättesaadavaks tegemisel ja käivitamisel, samuti tutvustatakse põhitõdesid õppematerjalide koostamiseks e-kursusele ning e-õppeks üldiselt. Kogukonna eesmärgiks on luua õpetajates ja koolitajates huvi ning motivatsioon rakendada rohkem oma õppeprotsessis e-õpet. Läbi loodud e-kursuste kasutamise tagatakse selleks vajalik tugi. eTTCampus projekti raames loodud e-kursused imporditakse e-Õppe Arenduskeskuse serverisse ja tehakse kättesaadavaks kõikidele õppejõududele ja õpetajatele (kursused tõlgitakse osaliselt ka eesti keelde). Projekti rahastab Euroopa Komisjon ja projekti kestus on 11.02.2005 – 31.12.2006. Projekti lõpptulemusi tutvustatakse eTTCampus projekti lõppkonverentsil Budapesti Tehnoloogia ja Majandusülikoolis 21. novembril 2006. Loe lähemalt konverentsi kohta projekti koduleheküljelt http://www.ettcampus.org. Projekti partnerid: Soome Haridusnõukogu (Finnish National Board of Education) www.oph.fi Greenwich’i Ülikool (University of Greenwich) www.gre.ac.uk

Comeniuse Ülikool (Comenius University) www.uniba.sk ISFOL www.isfol.it Kataloonia Polütehnika Ülikool (Universitat Politécnica de Catalunya) www.upc.es Euroopa Kaug- ja e-Õppe Võrgustik (EDEN; European Distance and e-Learning Network) www.eden-online.org Euroopa e-Õppe Instituut (EIfEL; European Insitute for E-Learning) www.eife-l.org Malta personaliotsingu ja koolituse korporatsioon (Employment and training corporation Malta) www.etc.gov.mt Ungari Riiklik Observatoorium (Hungarian National Observatory) www.observatory.omai.hu Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus INNOVE (INNOVE Foundation for Lifelong Learning Development) www.innove.ee/en ISM Institut Superiéur des Métiers www.ism.infometiers.org Scienter (Ricerca e Innovazione per la formazione) www.scienter.org Euroopa Kutseõppe Arendamise Keskus (Cedefop; European Centre for the Development of Vocational Training) www.cedefop.eu.int

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 15


EDULO O D

Kuressaare Ametikoolis töötavad motiveeritud õpetajad ■ Piret Pihel Kuressaare Ametikooli osakonnajuhataja Kaasajal räägitakse üha enam, et motiveerida saab inimene end ise. Siiski – targalt koostatud tulemuspalgasüsteem saab sellele oluliselt kaasa aidata. Kuressaare Ametikoolis kehtib selline süsteem juba kolmandat aastat. Tänaseks on selge, et see on ennast õigustanud - tulemuspalka taotleb üha rohkem inimesi. Osakonnajuhatajal on lihtsam pöörduda kolleegide poole erinevate ülesannete täitmise palvega - nüüd on võimalik selle eest ka töötajale maksta. Üha sagedamini avaldavad õpetajad ise soovi osaleda mingis töörühmas ja aidata nii kaasa kooli arengule. Viimati komplekteeriti meie koolis sisehindamise töörühm – sinna kuuluvad ainult vabatahtlikud. Tööalastel koolitustel osalevad meie inimesed heameelega, sest see ei toimu oma vaba aja arvelt. Kuidas meie koolis asi on korraldatud? Aasta alguses rehkendame välja, mitu töötundi on vaja sellel õppeaastal töötada - nimetame seda üldtööajaks. Suurema osa sellest ajast annab õpetaja klassis tunde või valmistab neid ette. Seda osa nimetame me fi kseeritud tööajaks. Selle aja üle ei pea õpetajad arvestust, see on igaühel tarifitseeritud põhipalga sees. Lisaks tundidele tuleb õpetajal teha palju muudki: osaleda koosolekutel, erinevates töörühmades ja ühisüritustel, suhelda praktikaasutustega, kirjutada ja koordineerida projekte, valmistada ette uue aine õpetamiseks ainekaardid, õppevahendid ja tööjuhendid, juhendada lõputööde kirjutamist jms. Oleme väga huvitatud, et meie majas töötaksid targad ja kaasaegsed õpetajad, kes on kursis oma õpetatavas valdkonnas toimuvate uuendustega või praktilise tööeluga. Seda eesmärki silmas pidades loetakse tööaja hulka ka õpetajate koolitustel osalemine ja

erialane stažeerimine. Viimasele kulutatakse tavaliselt 2 – 5 järjestikulist nädalat ja oleks mõeldamatu kui õpetaja peaks seda tegema tasuta ja oma puhkuse ajast. Paljud meie õpetajad stažeerivad siiski ka suvel, nt teenindusvaldkonnas on just siis palju ja õpetlikku tööd. Puhkuseks peavad õpetajad valima sellisel juhul mõne muu aja. Kuidas arvestatakse tulemustasu? Üldtööajast lahutatakse maha fi kseeritud tööaja tunnid. Nii selgub see aeg, mil õpetajal on võimalik teha muud tööd kooli huvides. Tulemuspalga taotlemiseks peab õpetaja oma tööaja täpset arvestust terve õppeaasta jooksul. Kui deklareeritud tööajatabelitest selgub, et õpetaja on teinud tööd enam, siis makstakse talle tulemustasu 1,5 kordselt tundide eest, mis ületasid üldtööaja tunnid. Tööajatabelite kokkuvõtted tehakse kaks korda aastas ja tulemustasu makstakse välja enam töötatud tundide eest veebruaris ja septembris. Kui suurtest summadest on jutt? Praktiline kogemus on näidanud, et esimesel poolaastal on õpetajatel palju tunde ja seega üldtööaega väga palju ei ületata. Teisel poolaastal seevastu on õpetajatel lisatööd rohkem ja ka tulemustasud on priskemad. Enamus õpetajaid, kes oma tööaja üle täpset arvestust peavad, teenivad kaks korda õppeaasta jooksul lisaks kuupalga, paljud enamgi. Suuremad lisaraha saajad on need, kes tegelevad projektidega, käivad palju koolitustel ja stažeerimas. Näide Käesoleval õppeaastal on 1489 töötundi. Tundide arvu leidmiseks korrutatakse aasta töö-

päevade arv päeva töötundide hulgaga ja lahutatakse riiklikud pühad ning lühendatud tööpäevad. Esimesel perioodil tuleb teha 655 ja teisel 834 tundi. Fikseeritud tööaja leidmiseks korrutatakse õpetaja antavad tunnid koefi tsendiga 1,5 või 1,2 (vastavalt teoreetilise või praktilise õppe mahule õpetaja töökoormuses). Saadud summa lahutatakse maha üldtööajast . Oletame, et õpetaja aasta koormus on 800 tundi ja see kõik on teoreetiline õpe. Fikseeritud töötunde on sellel õpetajal 1200. Nende tundide üle õpetaja arvestust pidama ei pea ja nende eest saadav töötasu sisaldub tema iga kuu palgas. Üldtööaega, mil õpetaja saab tegeleda muude töödega kooli huvides jääb tal üle 289 tundi (1489 – 1200). Sellest 1. perioodil, mis on lühem tuleb tal töötada 127 tundi (289 X 0,4). Lisatasuna makstakse välja tunnid, mis seda numbrit ületavad. Oletame, et õpetaja tegi lisatöid mahus 250 tundi. Seega makstakse talle välja 123 tundi üldtööaja hinnas (kutseõpetajal meie koolis 44.) korrutatud koefi tsendiga 1,5 (123 X 44 X 1,5 = 8118.-). Näites toodud õpetaja 1. perioodi lisatasu on 8118 krooni. Iga uuendus on raske Kõlab nagu muinasjutt, arvasid kolleegid teistest koolidest. Siiski – tulemuspalga rakendamine meie koolis ei läinud lihtsalt ilma kõhkluste ja vastuseisuta. Tegemist on uuendusega ja ikka on neid, kes seda heaks ei kiida. Õpetajad, kes alati on lisatööd teinud, asusid uut süsteemi pooldama ja ka aktiivselt oma tegemiste üle arvestust pidama. Mitte kõik õpetajad ei ole seda veel tänaseks tegema hakanud. Nagu iga uue asjaga, tuleb ka meil oma palgasüsteemi pidevalt arendada ja täpsustada. Arenguruumi ja motivatsiooni selleks igatahes on.

Kuidas jõudsin e-õppe juurde? ■ Virve Siirak Tallinna Tehnikaülikooli töökeskkonna ja ergonoomika õppejõud Aastal 2000 viibisin lähetusel Rootsis Malmös, kus toimus Euroopa Liidu töökeskkonnaalane foorum “Tööelu 2000”.Üheks huvipakkuvamaks ja säravamaks sündmuseks oli seal Euroopa Liidu ühe tuntuma informaatikaprofessori, Stockholmi Kuningliku Tehnoloogiaülikooli professori Gunilla Bradley esinemine teemal, kuidas infokommunikatsioonitehnoloogia kiire areng, internet ja arvutite laialdane levik on toonud meie ellu kõikidel tasanditel uued dimensioonid. Oli võimalus kuulata professor Gunilla Bradley inspireerivat esinemist. Samas toimus ka tema koostatud raamatu “Humans on the Net” (Prevent, Sweden, 2000) esitlus. Raamatus on artiklid maailma parimatelt infokommunikatsioonitehnoloogia asjatundjatelt. Olles selle kogumiku hiljem läbi luge-

16 |

nud, olin inspireeritud teabest selle kohta, kuidas infokommunikatsioonitehnoloogia kiire areng on mõjutamas meie tööelu, majanduselu, hariduselu, aga ka eraelu ning andmas kõigele sellele juurde uusi dimensioone. Raamat pakkus väga suurt huvi ja korraldasin asja nii, et praegu on selle raamatu mitmed eksemplarid saadaval ka Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogus. Professor Gunilla Bradley tõi välja nii oma tollases esinemises kui nimetatud kogumikus ühe juhtiva ja inspireeriva mõtte sellest, kuidas tänu infokommunikatsioonitehnoloogia kiirele arengule ongi inimene juba oma identiteediga väljunud oma füüsilise keha piiridest... Kuidas aga seda otstarbekalt kasutada innovaatilise teadmistepõhise ühiskonna loomisel ja arendamisel?

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Siit saingi esimese impulsi arvuti ja interneti kasutamiseks õpetamisel. Samal ajal loodi Tallinna Tehnikaülikoolis ka uus server (staff.ttu. ee), kus kõikidele õppejõududele anti võimalus oma internetilehekülje loomiseks ja õppematerjalide ülespanekuks internetti. Alates 2001. aastast ongi kursuse “Töökeskkond ja ergonoomika (TMT0050)” materjalid olnud internetis kättesaadavad. Kuna õpetan riski- ja ohutusõpetust ka Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžis Kohtla-Järvel, siis panin ka sealsete kursuste materjalid informaatikutele ja tootmistehnikutele internetti üles. Tudengite poolt on see kogu aeg väga hästi vastu võetud. Põhiline on, et kõik oleks lihtsalt kättesaadav, nii et õppija ei peaks endale õppematerjali juurde pääsemiseks ost-


EDULO O D

ma mingeid erilisi programme ega vahendeid. Olen väga tänulik oma esimesele julgustajale ja juhendajale, Tallinna Tehnikaülikooli Avatud Ülikooli haridustehnoloog Priit Joale, kellelt sain juba alguses otstarbekaid tudengisõbralikke nõuandeid. Arvan, et õppejõududel ei ole vaja karta, kui õppematerjalid on kättesaadavad internetis, siis tudengid ei käi enam loengutes. Minu kogemus on, et need õpilased, kes seni on loengus käinud, käivad ikka edasi ja need, kes pole seni loengus käinud, ei hakka ka nüüd seda tegema, sõltumata sellest, kas materjalid on internetis kättesaadavad või mitte. Muidugi tuleb tähelepanu pöörata sellele, et loengul tuleks esitada rohkem näitlikke materjale, videoid jne, mis avardaksid internetis oleva materjali tunnetamist. Sellele on kaasa aidanud Tallinna Tehnikaülikoolis toimunud sisekoolituse täienduskursused, kus Viivi Jokk infotehnoloogia

teaduskonnast õpetas Power Point esitluste valmistamisel tõelist elektroonilist elegantsi, mille omandamise eest olen siiani väga tänulik. Aeg on arenenud edasi, kättesaadavaks on muutunud e-õpikeskkond WebCT ja viimasel ajal ka Moodle. Kui materjalide ülesriputamine internetis on ainult kogu asja esimene pool, siis e-õpikeskkondade puhul lisandub siia õppijate mitmesugune tegevus kontekstist lähtuvalt ja õppejõu võimalus jälgida iga õppija osalemist õppeprotsessis. Miks valisin oma e-kursuse arendamiseks just Moodle? Esimene põhjus oli, et Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas on vastu võetud suund, et kõik õppekursused oleksid üleval selles keskkonnas. Teine põhjus on aga emotsionaalsem, nimelt 2006. aasta kevadistel Moodle sisekoolituskursustel Tallinna Tehnikaülikooli avatud ülikoolis oskas Haapsalu Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog Herki Sula õpetada Mood-

le õpikeskkonnaga seonduvat niivõrd meeldivalt ja kaasakiskuvalt, et valik Moodle kasuks tuli iseenesest. Suur tänu Herki Sulale sellise kursuse eest, soovitan tema kursust kõikidele. Kursus “Töökeskkond ja ergonoomika (TMT0050)” Moodle keskkonnas läheb praktiliselt käiku 2006. aasta sügissemestri teisel poolel. Siis näeb, kuidas tudengid selle vastu võtavad ja kuidas seda edasi arendada. Suur tänu koostöö eest Tallinna Tehnikaülikooli avatud ülikooli haridustehnoloogile Marge Kusminile, kellelt on alati hea nõu ja abi saada. Ükski kursus ei saa aga kunagi lõplikult valmis, alati on võimalik selle edasi arendamine vastavalt uutele paradigmadele. Antud kursuse arendamist toetati ESF meede 1.1 projekti “Regionaalselt kättesaadav kvaliteetne kõrgharidus läbi e-õppe arenduse” (REDEL) raames, mille eest avaldan suurt tänu.

Mati Heinloo e-õppest ■ Intervjuu Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi õppejõud professor Mati Heinlooga viis läbi Eesti Maaülikooli haridustehnoloog Diana Sarik. Mida tähendab Teie jaoks e-õpe? Minu jaoks tähendab e-õpe elektrooniliste vahendite kasutamist õppeprotsessis. Õpe jaguneb minu arvates klassikaliseks (kriidi ja tahvli abil) õppeks ja e-õppeks. E-õpe jaguneb omakorda auditoorseks e-õppeks ja veebipõhiseks e-õppeks (online learning). •

Kui õppejõud viib läbi praktikumi elektroonilisi vahendeid kasutamata, siis on see klassikaline õpe. Kui õppejõud peab auditooriumis loengut arvuti ja projektori vahendusel, siis see on auditoorne e-õpe. Kui õppurid kasutavad arvutiklassis õppetöö teostamisel e-õppe keskkonda internetis ja õppejõud on õppuritega vahetus kontaktis, siis on tegemist osaliselt veebipõhise e-õppega. Kui õppejõud ei ole õppuritega samas ruumis ja õppetöö toimub e-õppe keskkonnas ainult interneti vahendusel, siis on tegemist täielikult veebipõhise e-õppega.

Minu kursustes on kasutusel kõik nimetatud e-õppe vormid. Millise kursuse läbiviimiseks Te e-õpet kasutasite? Minu töörühm on e-õpet (minu mõistes) kasutanud õppeainetes “Algebra ja analüütiline geomeetria”, “Matemaatiline analüüs I”, “Matemaatiline analüüs II” ja “Statistika”. Igas õppeaines osaleb igal aastal ca 100 üliõpilast. Õppevormiks on päevane õpe. Peale selle olen koostanud kursuse “Mathcad algajaile”, mis on suunatud kõikvõimalikele iseõppijatele. Milliseid ülesandeid ja tegevusi tegid õppijad e-vahendite abil? Kas teie arvates

oli e-õppe kasutamine selle kursuse puhul õigustatud? Kas e-õpe aitas sellel kursusel õppimist efektiivsemaks muuta? Õppijate kogu õppetegevus toimub e-vahendite (ehk elektrooniliste vahendite) abil. E-õppe kasutamine insenerimatemaatikas on end seni õigustanud. Insenerimatemaatika õppimine muutus mobiilseks ja atraktiivseks. Veebipõhises e-õppes saab üliõpilane õppida kõikjal (ka välismaal olles), kus on olemas internetiühendus. Matemaatika e-õppe interaktiivsus (animatsioonid, võimalus katsetada loenguteksti valemitega) WebCT ja Mathcadi ühendatud keskkondades võimaldas muuta matemaatika õppimise atraktiivseks. Milline oli teie töömaht e-kursuse ettevalmistamisel ja läbiviimisel? Kas see oli suurem või väiksem, kui tavalise auditoorse õppetöö puhul? Töömaht e-kursuse ettevalmistamisel ja läbiviimisel on väga palju suurem kui auditoorse õppe korral. Palju aega võtab e-õppe keskkonna reeglite tundmaõppimine, e-kursuste disainimine ja e-õppe keskkonda sobivate õppematerjalide koostamine. Kuna Maaülikoolis veel ei arvestata veebipõhise õppe kasutamist õppejõu töökoormuses, siis on e-õpe paljude õppejõudude hulgas ebapopulaarne. Olen ka ise sunnitud õppekoormuse vähendamise eesmärgil kaaluma e-õppest loobumist ja naasmist auditoorse õppe juurde, paigutades seejuures õppematerjalid instituudi serverisse nagu see oli mul aastatel 1996 - 2003. Milline on teie suhtumine e-õppesse pärast e-õppe kasutamise kogemust? E-õpet tuleb nüüdisaegses õppeprotsessis kasutada kindlasti. Toimugu see siis veebis või auditooriumis. Auditoorne õpe ei lisa õppejõule töökoormust, pigem vähendab seda. Veebipõhine õpe

aga lisab õppejõule töökoormust. Nüüdisaegses Eestis peab õppur, paraku, ka tööl käima, et elamiseks raha teenida. Valdavalt puuduvad õppurid õppetöölt mitte laiskuse vaid töökohustuste tõttu, mistõttu tudengid on õnnelikud võimaluse eest õppida e-õppes. Töökohustuste ja õppimise ühendamine on tihtipeale väga raske, mistõttu õppeedukuse langus e-õppes on olnud algusest peale prognoositav. Kui tudengitele veebipõhist õpet mitte võimaldada, siis peavad paljud õppimisest majanduslikel põhjustel üldse loobuma. Seetõttu leian, et veebipõhist õpet on tarvis kindlasti edasi arendada, kui kõrgkoolid ei taha õpilastest ilma jääda. Kõrgkoolide administraatorid peaksid sellest ükskord aru saama ja e-õppega tegelevate õppejõudude lisatöö kõikides ülikoolides tasustama. Kuidas on jaotunud töökohustused teie eõppe töörühmas? Minu töörühmas on peale minu veel kaks õppejõudu täiskohaga ja üks abiõppejõud, kes abistab siis, kui õppekoormus liiga suureks läheb. Olen koostanud õppematerjalid viiele e-kursusele ja disaininud need. Arvutiajakirja artiklist “E-ülikool täna ja tulevikus” loeme:”...professoritele võiks jääda kasvav ja suurem roll materjalide väljatöötamise l: assistentidele, tuutoritele väljatöötatud kursuste vahendamine”. Paraku tuleb minul, töörühma suure töökoormuse tõttu, peale teadustöö veel ka loenguid lugeda ja laboritöid juhendada. Järjepidevuse tagamiseks saavad minu töörühma õppejõud nii e-kursuste disainimise, õppematerjalide koostamise kui ka loengute pidamise kogemusi.

1 http://deepthought.ttu.ee/aa/modules.php?name =News&file=article&sid=245

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 17


EDULO O D

Suunatud Aktiivõpe Algklasside Loodusõpetuses ehk SAAL ■ Illar Leuhin Tartu Ülikooli bioloogia didaktika lektor Veebiõppe voorusi õppisin Tartu Ülikooli Teaduskooli veebikursusi juhendades hindama juba aastate eest. Õppetöö mahu paisudes tuli leiutada võimalusi töö lihtsustamiseks. Eesti bioloogiaolümpiaadi toonase eestvedajana meelitasin paari aasta eest enda tiimi bioloogist haridustehnoloogi, kes omakorda andis mulle koostada ühe bioloogiakursuse WebCT keskkonnas. Vaatamata töö rangetele raamidele, õppisin keskkonna tasapisi selgeks, mis andis julguse teha päris oma ekursuse. Teema valikul sai määravaks mu teadushuvi – õpetajate valmidus kasutada aktiivõpet. 2005. aasta kevadel korraldasingi vastava veebiuuringu Eesti algklassiõpetajate seas. 71 vastanut pani end kirja sügisel algavale kursusele. Nende tarvis riputasin WebCT-sse õppematerjalid ja töökava 24 nädalaks, lisaks lõin hulga teemafoorumeid. Samas sõltus edu või krahh siiski osaliste endi panusest. Ette rutates võin öelda, et risk õigustas end igati. Kursus algas osalejate ootusi, tausta ja hoiakuid uuriva küsitlusega. Lisaks tuli WebCT keskkonnas luua isiklik koduleht, mis pidi hiljem täitma õpimapi rolli. Osalejate rohkuse tõttu jagasin nad 4-5 kaupa rühmadesse. Iga rühm valis endale nime ja sai privaatse „töötoa“, st foorumi, millele ligipääs oli vaid rühma liikmetel ja kursuse juhendajal. Samuti seadsime sisse rühmade kodulehed, kus sai avaldada ühiselt valminud materjale. Teisel nädalal tegeleti õppematerjalidega. Loetud artiklite kokkuvõtted tuli lisada rühma kodulehele, mis vaikimisi eeldas sisemist tööjaotust. Sel viisil lootsin osalejaid harjutada WebCT-ga (mis enamikule päris võõras oli) ja arendada ka üldisi arvutioskusi, vajadusel pakkudes nõustamist ja juhendmaterjali. Peagi ilmnes, et tööhoog oli rühmiti väga erinev. “Aktiivi“ moodustasid 40 naisõpetajat igast koolitüübist

üle Eesti. Sujuva töö tagamiseks pakkusin neile võimaluse ümber rühmituda. Selleks sai igaüks „vaikijad“ välja hääletada ja „üksikud hundid“ võisid liituda mõne tegusama rühmaga. Järgmisena tuli kirja panna üks isiklik kordaminek ja üks nurjumine aktiivõppe vallast. Viimaseid analüüsiti seejärel paarikaupa. Ühtlasi pidin kursuslasi pidevalt manitsema privaatsuhtluse asemel rühmafoorumit kasutama ja tulemusi rühma kodulehele lisama. Loiumaid ärgitasin WebCT pakutava statistikaga (avatud lehtede, loetud ja postitatud foorumikirjade arv jms). Järgnev kuu kulus eriteemalisi katsejuhendeid koostades ja neid vastastikku arvustades. Seda saatis agar arutelu foorumis, kuhu omal algatusel lisati ka video- ja pildimaterjali. Aasta lõpul korraldasin väikese vaheuuringu, et selgitada osalejate rahulolu ja võimalikke muresid. Selgus, et keskmiselt kulutati kursusele 2-3 tundi nädalas. Uus aasta algas kerge mässuga katsekirjelduste korrektse ümbervormistamise vastu. Viimaks õnnestus mul daamid siiski maha rahustada, kogutud „saagist“ koostan aga kogumiku kõigile tublidele “vilistlastele” jagamiseks. Viimased tööd olid valdavalt individuaalsed, samas said kõik neid kommenteerida, mida ka agaralt tehti. Innuka arutelu vallandas näiteks aktiivõppe hindamise teema. Sarnased väitlused aitasid nii mõnelgi õpetajal oma töö eri tahke mõtestada, leida uusi lahendusi ja vaatenurki. Kursuse lõpetas järelküsimustik, kus võis väljendada rahulolu või kriitikat. Valdavalt tehti siiski esimest, avaldati koguni soovi päriselt kokku saada. Lõputunnistuse sai 36 tubli õpetajat. SAAL andis mulle indu oma õppetööga veelgi enam veebi “kolida”.

Eesti e-Kutsekooli uudised Kerli Kusnets, e-Õppe Arenduskeskuse projektijuht

Valminud on Moodle õppija ja õpetaja kasutajajuhendid, millega saab tutvuda Moodle kogukonna portaalis http://portaal. e-uni.ee/moodle. 22. septembril toimus Valgamaa Kutseõppekeskuses e-õppe teabepäev, mille korraldas Valgamaa Kutseõppekeskuse haridustehnoloog Priit Lomp koostöös Karin Ruuliga e-Õppe Arenduskeskusest. Teabepäeva põhiteemadeks olid e-õppe kasutamine erinevates kontekstides ja tehnoloogiliste vahendite rakendamine õpiobjektide loomiseks (eXe ja eFormular). Teabepäeva tulemusel paranes õpetajate teadlikkus e-õppest ning kasvas huvi ja vajadus e-õpet suuremal määral õppetöös kasutada. Teabepäeval osales kokku 14 õpetajat. Loe e-õppe teabepäevast lähemalt e-VÕTI portaalist http://portaal.e-uni.ee/e-voti/ alamprojektid/koolitus/teabepaevad. 20. ja 25. septembril ning 02. oktoobril toimusid Eesti e-Kutsekooli haridustehnoloogide töökoosolekud, kus arutleti seni tehtud tööde tulemusi ja ettepanekuid seoses koostatud tööplaanidega 2006. aasta II poolaastaks. Loe lähemalt koosolekust ja haridustehnoloogide tööplaane e-VÕTI portaalist http://portaal.e-uni. ee/e-voti/alamprojektid/tugi/ haridustehnoloogide-koosolekud-1. 16. oktoober – 03. detsember toimub Eesti e-Kutsekooli projekti “E-õppe arendamine ja juurutamine kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides” (e-VÕTI) raames e-kursuste ja õpiobjektide taotluste esitamine aadressil http://kursus. e-vet.ee. Sisutootmise lõplikud plaanid 2007. aastaks esitavad kõikide koolide haridustehnoloogid 15. detsembriks. Loe lähemalt sisutootmise kohta e-VÕTI portaalist http://portaal.e-uni.ee/e-voti/ alamprojektid/sisutootmine/ e-oppe-sisutootmine-2007-aastal. 20. oktoobril toimus Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis Eesti e-Kutsekooli tervishoiu võrgustiku teine seminar, kus võrgustiku liikmed Tartu ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist esitlesid oma e-kursusi ja pidasid ümarlaua teemadel: “Mida mõistetakse õpiobjektina ja kuidas õpiobjekte luua?” ning “E-õppe pedagoogilisi aspekte”. Teabepäeval osales kokku 29 õppejõudu Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist. Loe teabepäeva kohta lähemalt e-VÕTI portaalist http://portaal.e-uni.ee/e-voti/ alamprojektid/vorgud/tervis. Novembris toimusid Eesti e-Kutsekooli e-VÕTI projekti raames loodud e-kursuste ja õpiobjektide esitlused. Esitlustega saab tutvuda e-VÕTI portaalis http://portaal.e-uni.ee/e-voti/ alamprojektid/sisutootmine/ e-kursuste-esitlemine-2006-aastal.

18 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri


E-õppealased uudised maailmas Airin Sulg, Estonian Business School’i haridustehnoloog

Euroopa e-õppe septembrikuu uudiskirjast saab lugeda: • Elliott Masie arutlus, kuidas inimesed tänapäeval jätavad meelde vähem infot, kui varem, mil tehnoloogia polnud nii kaugele arenenud. Samuti arutleb ta andmete otsingu võimaluste ning selleks vajaliku kompetentsi üle. • Kuidas Austria koolides rakendatakse e-õpet ning kuidas kasutatakse nn eteste sisseastumisprotsessi juures. http://www.checkpoint-elearning.com/ Lerneffekti uudistest leiad alljärgnevat infot: • Uus videotehnoloogia, mis abistab kurte õpilasi. • Oktoobris demonstreeritakse online esitlustena Horizon Wimba tooteid. Juurdepääs on tasuta. Täpse kava ja informatsiooni leiad Lerneffekti uudiskirjast. http://www.lerneffekt.de/elearning_news. html?&L=1 Aafrika e-õppe portaali uuemad uudised on järgmised: • Kui valmis on Aafrika õpilased ja õpetajad kasutama IT võimalusi õppetöös? • Intervjuu prof. Thomson Sinkalaga (University of Zambia) • Tagasivaade esimesele Aafrika eõppealasele konverentsile osalejate pilgu läbi. http://www.elearning-africa.com/ newsportal/english/index.php Imbi Väli, Eesti IT Kolledži haridustehnoloog

6. veebruaril 2007 tähistatakse turvalise Interneti päeva (Safer Internet Day -SID). Selle päeva tähistamiseks on Euroopa Komisjon välja kuulutanud konkursi, kuhu oodatakse partnerkoolidelt võistlustöid (posterid, videoklipid jm materjalid), mis käsitlevad eetilist ja turvalist Interneti ja mobiilsidevahendite kasutamist. Konkursi peaauhinnaks on 1500 eurot. Konkursile saab registreeruda 30. novembrini 2006. http://www.saferinternet.org/ww/en/pub/ insafe/news/events/sid2007.htm

E-õppe päev 11. oktoober 2006 ■ Karin Ruul e-Õppe Arenduskeskuse koolituse projektijuht Igal aastal Täiskasvanud Õppija Nädala (TÕN) raames on e-Õppe Arenduskeskus ja Tartu Ülikool korraldanud üle-eestiline ürituse “E-õppe päev”, mille eesmärk on tutvustada e-õppe võimalusi ja perspektiive. ,E-õppe päeval on loodud kõigil huvilistel võimalus osaleda ekursustel ja saada informatsiooni Eesti e-Ülikooli konsortsiumi liikmeskõrgkoolide poolt pakutavate e-täienduskoolituskursustest. 2006. aastal toimus e-õppe päev 11. oktoobril, mis oli osa 9.-13. oktoobril toimunud TÕNi raames toimunud üritustest. E-õppija päev on suunatud kõigile e-õppe huvilistele: täiskasvanud õppijad, tavaõppijad (üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes, rakenduskõrgkoolides ja ülikoolides), taseme- ja täiendkoolitusele raskesti ligipääsetavad grupid (erivajadustega inimesed, kaugemate regioonide elanikkond, töötavad inimesed, välismaal elavad eestlased jt). Iga aasta e-õppe päeva raames antakse välja Eesti e-Ülikooli liikmeskõrgkoolide poolt pakutavate e-täienduskoolituskursuste tutvustav infotrükis “E-kursused kõigile”, mida TÕNi nädala raames jagatakse kõigis Eesti regioonides tasuta. Selle aasta 2. oktoobrist on avatud e-õppe päeva kodulehekülg (http://www.e-uni.ee/e-oppija/), kus alates 6. oktoobrist oli kõigil võimalik: • osaleda tasuta e-kursustel • saada osa tasuta e-kursuste teemalisest viktoriinist • tutvuda Eesti e-Ülikooli liikmeskõrgkoolide täienduskoolituste pakkumistega (2007/2008. õppeaasta) E-õppe päeva kogu tegevus on kavandatud Internetipõhiselt. 2006. aastal külastas ühe nädala jooksul e-õppe päeva kodulehekülge üle 3700 inimese. Ülevaade 11. oktoobril toimunud e-õppe päeva üritustest: E-õppe päevaks valmisid e-kursused: 1. Võimlemine töökohal 2. Aiakujundamine 3. Suupistest eineni 4. Rahvusköök 5. Videokonverentsi kasutamine õppetöös 6. MEELega

E-kursused olid kõigile õppijatele tasuta. Kokku külastas e-kursuseid orienteeruvalt 3500 õppijat. Kõige populaarsemateks e-kursusteks osutusid Võimlemine töökohal ja Aiakujundamine. E-kursused on avatud ka edaspidi kõigile õppijatele aadressil: http://www.e-uni. ee/e-oppija/ekursused.html E-õppega seonduv viktoriin toimus TÕN nädala raames viiel järjestikusel tööpäeval 9.- 13. okt. 2006.a. Iga päev kell kümme hommikul ilmusid viktoriinilehele 3 uut küsimust, millele tuli e-kursustelt ja Internetist vastuseid otsida. Kokku osales internetiviktoriinis üle 200 inimese, ehk umbes 40 vastajat päevas. Viktoriini üldvõitjaks osutus Tartu Hiie Kooli õpetaja Hene Binsol. Peaauhinnaks on võitja vabal valikul valitud e-täienduskoolituskursus Eesti e-Ülikooli liikmeskõrgkoolide e-kursuste hulgast. Nagu eelmistelgi aastatel toimus ka sellel aastal eõppe päeva raames õpetajatele ja õppejõududele mõeldud e-koolitus. Sellel aastal oli e-koolituse teemaks “Videokonverentsi võimalused õppetöös“. Eesti akadeemilistesse ringkondadesse jõudis videokonverents 1996. aasta septembris kui Sidetehnika messil toimus esimene videokonverents Tallinna Pedagoogikaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli vahel. E-õppe päeval, 2006. aastal ehk kümme aastat hiljem toimus videokonverents, kus ühendati üheaegselt ühtseks virtuaalseks klassiruumiks 11 punkti üle Eesti: Tartu Ülikool (3 punkti), Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledž, Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž, Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. See arv tähistab Eesti akadeemilise võrgu videokonverentsi ajaloo suurimat osalemispunktide arvu. Kokku osales videokoolitusel ligi 80 osalejat. Koolituse viisid läbi Toomas Petersell Tartu Ülikoolist, Priit Joa Tallinna Tehnikaülikoolist ning Karin Ruul e-Õppe Arenduskeskusest. Lisaks tõid oma videokoolituse kogemustest näiteid Anne Villems Tartu Ülikoolist ja Vello Kukk Tallinna Tehnikaülikoolist. Täname kõiki osalejaid ja kohtumiseni 2007. aasta e-õppe päeval!

Portaalis elearning.info kirjutatakse projektist „Mobiilne mängupõhine õpe (mGBL mobile – Game Based Learning): perspektiivid ja kasutamine õppe ning karjäärikujundamise valdkonnas.” mGBL mobile – Game Based Learning on 3aastane uurimisprojekt, mille eesmärgiks on parandada õppe ja juhendamise tõhusust ning kasulikkust noorte sihtgrupis läbi mobiilsetel mängudel põhinevate uuenduslike õppe- ja juhendamismudelite väljatöötamise. http://www.elearningeuropa.info/index. php?page=doc&doc_id=8394&doclng= 4&menuzone=1&focus=1

| 19


Head vana aasta lõpp u ja kohtumiseni uuel aastal soovib E-õpp e Uudiskirja kolleegium Kerli, Krist i, Ene, Karin, Jüri, Marge, Marju, Airin, Imbi ja Herki uudiskiri@eitsa.ee

20 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri


uudiskiri4