Issuu on Google+

ISSN 1736-6186

Loov õpetus teeb igast inimesest geeniuse

Talv 2009

Paremad palad: Allikas: www.flickr.com (Dion Gillard) / Töötlus: Peeter Urtson

Tööks õppimine virtuaalreaalsuses lk 5 Villemsi veerg: Õppematerjalid tudengite abiga lk 6 Muutuvad kompetentsid 21. sajandil lk 9 Loovalt innovaatiliseks! Ühe loovuslektooriumi aastaringi lugu lk 28 Testi oma teadmisi haridustehnoloogia valdkonnas lk 32

Sinu õnn sõltub Su mõtete kvaliteedist ■■ Ene Koitla e-Õppe Arendus- keskuse juhataja Viimane aasta loobib loosungeid “Olgem loovad”, “Innovatsioon on meie majandusele tähtis”. Kuid ettevaatust, sõnade loovus ja innovatsioon juures võib märgata küllastumise märke. Mu elus põimuvad praegu kolm huvitavat liini: osalesin kaasava juhtimise koolitusel, minu organisatsioonis toimuvad arenguvestlused ning vean koos Aune Valguga Eesti Arengufondi hariduse töörühma. Tekib küsimus, kuidas on need kolm seika seotud innovatsiooni ja loovusega. Toon ühe tsitaadi kaasava juhtimise koolituse konspektist: “Kaasav juhtimine lähtub eeldusest, et meis kõigis on enneolematud ressursid ja sisemine tarkus, tänu millele on võimalik targalt tegutseda ja leida olemasolevatele väljakutsetele lahendusi.” Selleks, et edasi jõuda, selleks, et avastada oma organisatsioonis uusi võimalusi, tuleb meil pidevalt tegeleda üha uute lahenduste ja väljakutsetega. Põnev on aga see, et uued lahendused sünnivad kaose ja korra-

AVAARTIKKEL

/Marcus Aurelius/

tuse piirimail. Looduses sünnib innovatsioon kaose piiril või kaose ja korra vahepeal. See pani mind mõtlema oma organisatsiooni peale. Kui palju me soovime stabiilsust ja korda ning kui palju me oleme valmis kaoseks? Kas stabiilsus ja mõnus elu ei tekita meis olukorda, et uus libiseb meist mööda? Kas hirm kaose ees ei loo olukordi, kus me liiga kergekäeliselt ütleme “ei” uuele ja tundmatule ning loobume avastamast alternatiive? Nii hea on tegutseda raamis, aga väga raske on raamist välja astuda.

Organisatsioon on elav süsteem ja seda ei saa juhtida nagu masinat. Meie, juhid, saame seda ainult suunata, natuke ärritada ja elavdada. Alustades Eesti Arengufondi korraldatud haridusseire töörühma juhtimist selle aasta juunikuus, ei teadnud ma, kuhu me õigupoolest liigume. Nüüd, kui on toimunud mitu töörühma kokkusaamist, olen mõelnud, et see oli õige otsus. Reede hilisõhtul, tagasiteel meie järjekordselt kokkusaamiselt Tartust, oli mul bussis aega mõtiskleda. Mõistsin, et alguses valitses

töörühmas tõeline kaos – igaüks püüdis leida oma kohta ning määratleda, mida täpselt oodatakse. Samas oli meil kord, tähtaeg ja eesmärk: novembri lõpuks peab valmima hariduse seire kuni aastani 2018. Korra ja kaose piiril liikumiseks on väga olulised vestlused.

Vestlus on viis, kuidas me mõtleme ja loome koos tähendust. See on viis, kuidas me ehitame tugevaid suhteid ja loome tõelist koostööd. Arengufondi töörühma unikaalsus seisneb toimunud vestlustes ning sealt edasi arenenud arusaamades ja vaadetes. Me tegeleme innovatsiooni ja loovusega iga päev, aga ei märka neid. Väike tükike uut meie tavapärases protsessis on innovatsioon. Oma igapäevaste tööülesannete täitmisel ja protsesside lahendamisel oleme märkamatult loovad, sest muidu ei suudaks me olla edukad. Innovatsioon ja loovus on aluseks ühisele tegutsemisele, teineteisemõistmisele, dialoogile ja koostööle.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|1


TOIMETAJA VEERG

Kerli Kusnets uudiskirja toimetaja “Loov õpetus teeb igast inimesest geeniuse.” See on ikka üks väga tõsine väide. Aga mitte ainult tõsine, vaid ärgitab ka arutelule ja tekitab vastuolusid. Üks kahest, kas me usume õpetajate professionaalsusesse liialt või alahindame geniaalse inimese tähendust? Mis teie arvate? Minu esimene reaktsioon on küll see, et selle väitega üritame üle varju hüpata. See lause eraldiseisvana tundub tõesti liialt ambitsioonikas … Kuid kas siiski? Tegelikult on ju küsimus hoopis kontekstis ja tõlgendustes.

Mõtleme koos Kes siiamaani ära on lugenud, mõtleb juba kindlasti, miks ma sellest räägin. Just selle pärast, et sellise pealkirja ja egiidi all kutsus e-Õppe Arenduskeskus eelkõige õpetajaid ja õppejõude ning loomulikult ka teisi huvilisi kaasa mõtlema e-õppe sügisseminarile 19.–20. novembril 2009. aastal (vaata: http://rakvere2009.e-uni.ee).

Ajalugu kordub Kuhu ma jäingi … Just, küsimus on hoopis kontekstis ja tõlgenduses. Kui inimesed räägivad revolutsioonist hariduses ja muutuste ajastust, siis tundub see ikka ja jälle klišee, midagi juba üleliia leierdatut. Me lihtsalt pole süvenenult teadvustanud endale, mis on selle ajastu revolutsioon ja keskne muutus. Ja on tõsi ka see, et ajalugu kordub. Arvan, et just õige aeg on “korrata”, et õpetuse keskmesse on vaja loovust arendavaid protsesse ja usku õppijate geniaalsusse. Oleks hirmsasti vaja, et kooli kontekstis suudaksime astuda korraks välja normide ja printsiipide piiravast kastist, et mõelda: mis on loovus, kui loovad me oleme, kuidas loovust äratada ja arendada, kuidas loovust õpetuses rakendada nii, et see ärataks õppijas geniaalsuse? Üldine praktika on see, et normid ja nõuded on vaikselt ja märkamatult hakanud tapma loovust ja loomelisust või, veel hullem, on õpetanud meid olema leidlikud üldse mitte õiges (loe: positiivses) suunas.

Kolm sõpra Ma arvan, et alguses on e-õppe rakendamine väga raske just selle pärast, et see nõuab tavalisest rohkem loovust ja teistmoodi mõtlemist. Ikka ja jälle taban end mõtlemast selle üle, kuidas e-õpe sunnib inimesi (nii õpetajaid kui õppijaid) õppima ja mõtlema raamist väljas. Kui klassiruumis on üldjuhul kriit, tahvel, õpik ja töövihik ning õpetaja soov ja tahe teha eeltööd ja korraldada mõni põnev arendav rühmatöö või mäng, siis pole üldse mõtet üles lugema hakatagi veeb 2.0 vahendeid, mida saaks kohe vabalt kasutada (uudiskirjas lihtsalt pole nii palju trükiruumi). Võimaluste paljusus sunnib meid nende vahenditega tutvuma ja nende seast valima just õiged ja vajalikud, mis omakorda suunab meid üha enam mõtlema oma õpetuse sisule. Sellest ma üldse ei räägi, kui mitut uut oskust ühe e-kursuse disainimisel juurde saab õppida, kui vaid tahtmist jagub. Päevad pole vennad, ööd ei ole õed, aga e-õpe, loovus ja nendest tulenev geniaalsus on suured sõbrad! Uudiskiri pakub seekord võrdselt innovatiivsete e-õppe vahendite tutvustusi ja sisuliste arutelude ülevaadet just loovuse ja e-õppe kooseksisteerimisest! Tulemuse geniaalsuse üle saab igaüks ise katsetades otsustada.

2|

Kuidas tähistati e-õppe päeva Hiiumaa Ametikoolis? ■■ Külli Jesmin ja Lea Oolmets Hiiumaa Ametikooli haridustehnoloogid 7. oktoobril 2009 toimus Hiiumaa Ametikoolis Täiskasvanud Õppija Nädala raames traditsiooniks saanud e-õppe päev, et tutvuda e-õppe võimaluste ja perspektiividega. Terve päeva jooksul oli võimalik osaleda Hiiumaa Ametikooli saalis toimunud üritusel veebi vahendusel reaalajas. Kooli kodulehel ja listides oli aegsasti teatatud e-päeva kava ja kõik said e-õppe päeva kodulehel uurida, milliseid võimalusi pakub e-maailm haridusmaastikul. Iseseisvalt saime õpiobjektide abil õppida viltimist, enesekaitset, kipsi valamist ja palju muud huvitavat, jagada ajaveebis kogemusi e-õppe vallas ja küsida nõu asjatundjatelt ning tutvuda kutse- ja kõrgkoolides pakutavate e-õppe võimalustega. Huviga kuulasime reaalajas Anu Virovere avalikku loengut “Loov õpetaja teeb igast lapsest geeniuse” ja jälgisime populaarset e-Õppe TV-d. Kes aga oli tunnis või oma põhitööga seotud, sai kuulata ja vaadata toimunut video vahendusel. Täiskasvanud Õppija Nädala raames tunnustati maakonnas aasta õppijaid ja koolitajaid. Hiiumaa Ametikoolist tunnustati parima õppija tiitliga Marju Lippurit, kes on turismieriala 2009. aasta vilistlane. Vabariigis sai aasta koolitaja 2009 eripreemia Helgi Põllo, Hiiumaa muuseumi peavarahoidja ja Hiiumaa Ametikooli omakultuuri õpetaja. Helgi Põllo loodud õpikeskkond on alati läbimõeldud ja uudsete lahendustega. Õppijad hindavad tema kui koolitaja loovust, uuendusmeelsust ning koostöövalmidust.

Innustav õpetaja, kelle koolitused ärgitavad mõtlema ja märkama, on ka hea kuulaja ja autoriteetne arvamusliider. Helgi Põllo on üks Hiiumaa koguteose koostajatest jpm. Helgi Põllole on omistatud andragoogi IV tase. Pärast e-Õppe TV vaatamist kogunes saali juba rohkem rahvast, sest õpetaja Taavi Tuulik esitles oma valminud e-kursust “Eesti taimestik ja taimekooslused”. Sel puhul oli kohale saabunud ka Eksamikeskuse peaspetsialist Ülle Parbo. Taavi Tuuliku kursus on 3õppenädalane turismieriala õppekava õppematerjal Eesti taimekoosluste ja neis esinevate liikide tundmaõppimiseks. Kursust on võimalik kasutada ka keskkonnakaitse õppekava ja Eesti looduse mooduli õpetamisel. Pärast esitlust toimus arutelu ja kursuse hindamine. Asjatundlikke seletusi jagas Taavi Tuulik ise. Ülle Parbo andis ülevaate Eksamikeskuse põhimõtetest e-materjalide taotluste ülevaatamisel ning valminud e-kursuste ja õpiobjektide hindamise kohta. Analüüsiti riiklikke õppekavasid ja e-materjalide kaardistamist. Õpetajad avaldasid oma arvamust ja küsiti palju selgitavaid küsimusi. Arutelu tegi õpetajad murelikuks, sest neile tundus, et õpetajal on oma e-õppematerjalide tegemiseks jäetud üsna vähe valikuvõimalusi ja otsustamisõigust.

E-ÕPPE PÄEV

Loova lähenemisega on edu garanteeritud ■■ Triin Pajur e-Õppe Arenduskeskuse koolituse projektijuht 7. oktoobril toimus juba traditsiooniks saanud e-õppe päev – üle-eestiline üritus, mille eesmärk on ühiskonnas e-õpet populariseerida, tutvustades kõigile huvilistele e-õppe võimalusi ja perspektiive. Päeva teine eesmärk oli lähtuvalt aasta teemast – innovatsioon ja loovus – tekitada mõtteid loovuse teemadel. Loovus kui innovatsiooni peamine käivitaja ning tegur võimaldab elukestva õppe kaudu arendada isiklikke, töiseid, ettevõtlusalaseid ja sotsiaalseid pädevusi.

Läheneme loovalt: ükski küsimus ei jäänud vastuseta

MEELDIB versus PEAB E-õppe päeva üritused agiteerisid inimesi proovima ja avastama midagi uut, mõtlema tavapärasest enam oma loovuse üle. Mida ma teen peale oma töö ja igapäevaste kohustuste? Kas siis, kui kõik vajalikud asjad on tehtud, jääb aega enda jaoks, et mõelda ja tunda ja lasta loovusel lennata? Ükskõik mis vormis. Minu kolleeg näiteks tegeleb käsitööga, sest talle meeldib … See paneb kindlasti ka ümberkaudseid mõtlema: mida mina teen, mis mulle MEELDIB, lihtsalt niisama, mitte sellepärast, et PEAB. Ühel hiljutisel meeskonnakoolitusel pandi meid, osalejaid joonistama. Mitte niisama pastakakritseldusi, vaid kohe värvide, pintsli ja lõuendiga. Alguses valge lõuend hirmutab. Ei tea, mida oodatakse. Kindlasti hakkavad koolitajad analüüsima kasutatud värve ja pintslitõmbeid, tõenäoliselt on vaja põhjendada, miks ma just nii joonistasin. Pidevalt on kuklas surve, et peaksin mahtuma mingitesse raamidesse ja vastama kellegi ootustele. Kui pilt valmis sai (vastuoluliste tunnetega), siis selgus, et see oligi kõik – ülesanne oli täidetud ja tänati ilusa pildi eest. See oli ootamatu ja vabastav. Pole ju harjunud tegema midagi niisama, lihtsalt sellepärast, et meeldib, ilma pikemate selgituste ja põhjendusteta. Milline ootamatu eduelamus!

Õppimine s.o väljumine oma mugavustsoonist Kodus istusin jälle paberi taga ja põrnitsesin. Tunnistan, et valge paber iseenesest võib olla hirmutav … just see esimene kriips või pintslitõmme. Edasi läheb lihtsamalt ja lõpuks on enesetunne täitsa hea. Samamoodi on õppimisega. Alguses tekitab see ebamugavustunnet, tõenäoliselt pead väljuma oma mugavustsoonist, seni tuttavatest teadmistest ja arusaamadest ning alustama algusest –

E-õppe televisioon on salvestuseks valmis! uued teadmised ja seni tundmata kogemused. Püüdes uusi arusaamu seniste uskumustega ühitada, võib tekkida tõeline tohuvabohu, mugavam on olla juba tuttaval rajal seniste teadmistega. Samuti oodatakse täiskasvanud õppijalt ennastjuhtivust, aga kui viimasest õppimiskogemusest on möödas aastaid, siis on raske taas alustada ja ennast juhtima hakata – õppimise mõttes. Ilmselt õppimisest mõned ajad eemal olnuna on lihtne alahinnata ennast õppijana ja oma seniseid teadmisi. Õnneks pakutakse erinevate huvide, õpistiilide ja võimalustega õppijatele palju erinevaid õppimisvõimalusi, valida saab õppimise kohta, aega ja intensiivsust, nii et igaüks peaks leidma endale sobiva variandi. E-õppe päeva korraldades saime veel kord tõdeda, et e-õppe teemade vastu tuntakse jätkuvalt huvi. Enesearengu teemad, nagu loovus, paeluvad inimesi läbi aegade. Jätkuvalt on neid, kelle jaoks e-õpe on uus ja huvitav lähenemine, ja neid, kes tahaksid käega lüüa ja öelda: mis siin enam uut. E-õpe ei ole meie arvates enam uudis, aga see on oluline vahend, millega uuendusi koju kätte tuua. Digitaalne kirjaoskus on üks peamisi ja olulisemaid oskusi 21. sajandil ning tänapäevaste vahenditega on selle omandamine imelihtsaks tehtud.

Nii tehakse e-õppe televisiooni: kõik juhtmed õnneks õiges kohas! E-õppe päeva lõppedes jäi kõlama mõte: loovus on meis kõigis olemas. Laske sellel lennata, proovige midagi uut, midagi sellist, mida te võib-olla olete tahtnud ammu teha, aga ei ole aega võtnud. Või midagi sellist, mille tegemist te isegi ei ole kaalunud. Võtke kätte ja tehke ära. Uus kogemus on garanteeritud ja, mine tea, võib-olla isegi uus hobi. Anu Virovere avaliku loengu “Loov õpetaja teeb igast lapsest geeniuse” ja e-Õppe TV salvestusi saab vaadata e-õppe päeva kodulehel: http://www.e-ope.ee/e-oppest/e-oppija.

Mõned numbrid selle aasta e-õppe päevast: • •

• •

Mini e-kursuseid vaatas ühe päeva jooksul 790 inimest Ve ebip õh i s te t ä ie ndu sko ol it u s te pakkumisega tutvus ühe päeva jooksul 478 inimest e-Õppe TV otseülekannet jälgis 134 inimest. Anu Virovere avalikku loengut “Loov õpetaja teeb igast lapsest geeniuse” jälgis otseülekandes 148 inimest. Sama päeva õhtuks oli juba üle kümne inimese küsinud, kus ja millal saab vaadata salvestust. E-õppe päeva salvestusi on nüüdseks veebis vaadanud üle 3918 inimese

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|3


EDULOOD

EDULOOD

E-õpe võimaldab õppijate erinevate vajadustega arvestada Tallinna Tehnikaülikooli lektorit Tea Hunti intervjueeris Marge Kusmin

Tööks õppimine virtuaalreaalsuses ■■ Marek Link Sisekaitseakadeemia Politseikolledži Õppekorralduskeskuse juht ning projekti “Safe and Secure” juht

Õppimise taust

Mis on Sinu arvates e-õpe? Minu jaoks on e-õpe arvuti vahendusel toimuv iseseisvat õppimist toetav õpe, mis arvestab erinevate õppijatega. Erinevuste arvestamine väljendub ainealaste õppematerjalide ning info- ja metoodiliste materjalide esitamises. Viimased pakuvad õppimise aja- ja tegevuskava ning toovad võimalikult detailselt välja õpieesmärgid ja -väljundid, kirjutavad lahti, mida õppida, annavad soovitused, kuidas õppida. Olen arvamusel, et peale konkreetse õppeaine, mida õpetan, on vajalik õpetada oskust infot leida ja töödelda. E-õpe on selles hea abivahend. Sõltuvalt õppijate erinevustest ei kasuta kõik e-kursust ühtmoodi. Leian, et ei peagi kasutama. Õppijate varasem kokkupuude õppeainega on erinev, samuti õppimisvõime, õpioskused, huvitatus jmt. Ühe hea kursuse koostamisel on vaja sellega arvestada. Millal ja missugune oli Sinu esimene kokkupuude e-õppega? Ajas tagasi mõeldes pean tunnistama, et e-õppe mõiste on olnud muutumises. Minu jaoks algas arvuti vahendusel õpe paar aastat enne sajandivahetust, kui olin magistrant ja kirjutasin oma magistritööd. Töö tulemusena valmis CD kujutava geomeetria õppematerjaliga. Materjal sisaldas nii info- ja metoodilist materjali kui ka suurt hulka animeeritud harjutusülesandeid. Põhjalikumalt tegin e-õppega tutvust 2003. aastal Tallinna Tehnikaülikooli avatud ülikooli täienduskursusel “E-õppe kursuste loomine”. Kursus toimus koostöös praeguse nimega Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli vahel. Kursuse lõputööst sai algus minu e-kursusele “Kujutav geomeetria”, mis esmakordselt toimunud konkursil 2004. aastal pälvis teiste preemia saanute hulgas aasta parima e-kursuse tiitli.

4|

Miks otsustasid oma kursustel e-õppe vormi kasuks? On räägitud ja räägitakse, et tuleb suurendada õppijate iseseisva töö osakaalu õppetöös. Minu arvamus on, et parimad tingimused loob selleks hästi kavandatud ja teostatud e-õpe. Kui palju ja mis teemal on Sul praegu e-kursusi? Missugune on nendel kursustel e-õppe ja auditoorse õppe vahekord? Mul on praegu kuus e-kursust. Teemaks on neil kõigil kujutav geomeetria. Sihtgrupid on üldhariduskoolide õpilased, tudengid ja üldharidus- ja kutsekoolide õpetajad. E-õppe ja auditoorse õppe osakaal neil kursustel on erinev. Kõigil valminud ja toimuvatel kursustel on auditoorset õpet 30% kogu õppetöö mahust. Missugune on olnud õppijate tagasiside Sinu kursustele? Tagasiside on olnud positiivne. Küsin tagasisidet enne eksamisessiooni algust. Arvatavasti, kui küsiksin õppijate arvamust pärast eksameid, oleks nii e-kursuse kasutussagedus kui ka hinnang kasulikkusele mõnevõrra kõrgem. Olen ühe semestri tagasisidet analüüsinud 2006. aasta aprillis toimunud konverentsil “Õpetamine ja õppimine muutuvad niikuinii”. Kel huvi, leiab info konverentsi kavast pealkirja juurest “E-toega kursuse tagasiside” (http://conference2006.e-uni.ee/index. php?n=et&do=19).

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Kindlasti on Sinu e-kursustel olnud õnnestumisi ja ka möödalaskmisi. Palun too mõni näide. Õnnestumiseks pean, et olen e-kursused loonud ja saanud neid juba mitme aasta jooksul kasutada. Kõik soovid ja unistused ei ole veel täidetud, aga küll nad kunagi täituda jõuavad. E-kursuse möödalaskmiseks ei ole mul midagi nimetada. Niipalju aga olen täna targem, et ei tee kursust enam oma uneajast. Kas sinu tulevikuplaanid on seotud e-õppega? Kuidas? Teen edasi oma igapäevast tööd õppejõuna. Leian, et praegusajal on ja jääb õppetöö üheks osaks e-õpe. Tegelen sellega, arendades edasi oma e-kursuseid, jõudumööda alustan uutega ja konsulteerin e-kursuste loomise ja läbiviimisega alustanuid. Näiteks on soov anda Tallinna Tehnikaülikooli insenerigraafika keskuse õppejõudude poolt loodud üldhariduskoolide õpilastele suunatud joonestamise e-kursus kasutamiseks koolidesse. Kavandamisel on ainealast ja e-kursuse läbiviimise õpet sisaldav koolitus üldhariduskoolide õpetajatele. Mida soovitaksid õppejõududele/õpetajatele, kes alustavad e-õppega? Soovin lahedalt loovust, suurt huvi, head meeskonda, innustavat tagasisidet ja kohustuslikuna kosutavat ööund. Soovin teile rohkelt rõõmu tehtud tööst!

Energia jäävuse seadus järgi energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. Kas sama võime väita ka levinumate õppimise teooriate ja käsitluste kohta? Me teame, et biheivioristlik psühholoogiakoolkond peab tähtsaks motivatsiooni ja välist mõjutust ning kohest tagasisidet. Kognitivistlik koolkond väidab, et uus teadmine rajatakse vanale ja õpitakse mõtestatud tegevuse kaudu. Humanistlik koolkond lisab õppija emotsionaalsed ja arenguvajadused ennast juhtiva õppija kujunemisel. Kuigi praktikas väidetavalt koolkonnad mitte ei välista üksteist, vaid pigem hõlmavad, siis endiselt on vähe koolituskeskkondi, mis neid kõiki ühendaks – olgu selle õppimise esimene täht e või mitte. Palju on uuritud ka erinevaid õpistiile ja nende koosmõju, teada on meetodid, mille kasutamine muudab õppija passiivseks info vastuvõtjaks või aktiivseks mõtestatud osalejaks. Midagi revolutsioonilist nendes teooriates ei ole. Teame ju sedagi, et gravitatsioon eksisteeris ka enne seda, kui Newtonile õun pähe kukkus. Samas saame tänu infoedastuse ja kommunikatsiooni arengule ja oskuslikule kasutusele mõjutada õppimise kiirust, meeldivust ja sügavust.

Töökeskkond ja -situatsioon Sisekaitseakadeemias rakendatav kompetentsuspõhine õpisüsteem peab tagama selle, et meie lõpetajad saaksid töösituatsioonis tulemuslikult hakkama. Kui iseloomustada politsei, pääste, kiirabi vms töö konteksti, milles meie lõpetaja tööle hakkab, võiks selle kokku võtta järgmiste parameetritega: • Toimub alati mingis keskkonnas. • On piiratud aja, tehnika jm ressurssidega. • On alati mingi situatsiooni kontekstis. • Tööl on nähtav ja kohe mõõdetav tagajärg. • Töösituatsioonis kasutame kõiki meeli – eelkõige mõtlemist.

• Seotud emotsioonide ja isikliku sooritusega. • Töö toimub enamasti meeskonnas. • On interpersonaalne ja vahetu. • On ohtlik. Seega vajasime koolituskeskkonda, mis kasutaks optimaalselt ära teadmised õppimisest, õpetamisest ja töösituatsioonist. Meil tekkis reaalne vajadus virtuaalreaalsuse järele. Koostöös ametite tippspetsialistidega kaardistasime, pildistasime ja sisestasime vajaliku informatsiooni maailma, millega meil ei olnud enne vähimatki kokkupuudet.

Õpetaja kui looja Saagu valgus, saagu majad ja puud – umbes nii näeb välja loomine ka virtuaalmaailmas. Kuigi enamiku elemente on meie eest kujundanud Hollandi tarkvarafirma E-Semble, siis õpisituatsioonide loomine on puhas õpetaja fantaasia. Virtuaalreaalsuses ei eksisteeri meie jaoks piire suurõnnetuste, terrorismisituatsioonide või muude ohtude tagajärgede likvideerimise või ennetamise olukordade loomisel. Nt saame Tallinnas maandada kaaperdatud lennuki või tekitada bensiiniveoki ja kütuserongi kokkupõrke või korraldada kontrolli alt väljunud massirahutuse. Kõik sõltub sellest, mida, kus ja keda soovime koolitada. Virtuaalreaalsuse suur pluss on see, et see on tunduvalt odavam (kui näiteks õppuse käigus lasta kahel laeval omavahel kokku põrgata ja tekitada õlireostus Tallinna lahele), kiirem, paindlikum ja mõõdetavam. Muidugi virtuaalne tuli ei kõrveta ja hape ei söövita, kuid oleme kogenud, et õppusel osalejatel tõuseb adrenaliinitase märgatavalt ja nad on emotsionaalselt haaratud situatsiooni lahendamisele peaaegu samal tasemel kui päriselus. Kuid kõik see toimub õnneks väljamõeldud ja turvalises keskkonnas õpetaja toetusel.

Õppija kui osaleja Harjutused virtuaalmaailmas kujutavad endast rollimängulisi situatsioone, õppija on kas välijuht, piirkonna konstaabel, meedik või miks ka mitte linnapea, kõik sõltub konkreetselt läbimängitavast situatsioonist. Iga ülesande taga on mingi lugu või legend. Rollimängus osaleb ka õpetaja – kas siis meedia esindajana, pealt-

vaatajana, ohvri vms rollis. Õppus ise toimub reaalajas ja sündmuste käik sõltub õpilase otsustest, igal tegevusel on tagajärg. Kõik, mis toimub virtuaalmaailmas, on jälgitav ja salvestatav. Simulatsioonipõhine õppimine tugineb suuresti õppija enda kogemustele. Me saame jälgida, kuidas ja milliseid seoseid õppija tekitab. Kohene ja vahetu tagasiside võimaldab neid seoseid kinnitada või luua uusi. Koolitataval ei ole muud võimalust kui olla aktiivne. Samas tuleb mainida, et 70% õppusest ei kulge virtuaalmaailmas. Me kasutame 3D-keskkonda heas mõttes meelepette tekitamiseks. Õppuste peamine sisu keskendub tegevustele, mis toimuvad ekraani ees, st jälgime, kuidas pooled omavahel suhtlevad, millist infot nad vahetavad või kuidas situatsiooni tõlgendavad. Selleks, et sinnani jõuda, vajame tehnoloogia tuge parimal võimalikul moel.

Edasised väljakutsed Tänu Euroopa Komisjoni otsetoetusele projektile “Safe and Secure” paikneb Sisekaitseakadeemias praegu Euroopa suurim suurõnnetuste ja kriiside reguleerimise virtuaalkeskus. Tõsi, me ei ole küll suurimad ruutmeetrites, kuid meie erialade lõikes ei ole teistel riikidel vastu panna samal hulgal erinevaid toimivaid virtuaalkeskkondi. Oma tööoskusi saavad lihvida päästjad, meedikud, politseinikud, piirivalvurid jt. Ühe aasta jooksul on erinevatel koolitustel osalenud kokku 300 tulevast ja praegust ametnikku ning nõudlus selliste koolituste järele aina kasvab. Eestil on juba arvestatav kogemus virtuaalsimulatsioonide kasutamisel õppetöös. Teadaolevalt rakendavad mainitud metoodikat ühel või teisel kujul Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Eesti Lennuakadeemia ja Eesti Mereakadeemia. Seega, meil on, mida üksteistelt õppida, koos mõelda, edasi arendada. Võimalik, et vajame uut e-õppe programmi nimega VR-õpe. Öeldakse, et lapsed õpivad mängides. Isiklikule kogemusele tuginedes võin väita, et suuresti toimib see ka täiskasvanute suhtes. Nagu kognitivistliku koolkonna esindajad ütleksid: “Make learning fun!”

|5


VILLEMSI VEERG

E-ÕPPE UUDISED

Õppematerjalid tudengite abiga

Tartu Ülikool korraldada meeskondade vahel heade konspektide konkurss, audiokokkuvõtted materjalidest lisaks konspektile jne. Loengud videosse. See on levinud variant, mida kasutab oma avatud õppematerjalide ülespanekuks tihti nii Massachusettsi Tehnoloogiaülikool (http:// ocw.mit.edu, kus on juba 1900 kursust) kui ka kogu maailmale tippharidust kättesaadavaks tegev Academic Earth (http://academicearth. org/). Kui kallist aparatuuri, mis ise rääkijat jälitab, käepärast pole, sobib tavaline statiiviga videokaamera. Kui operaatorit pole võtta – iga loengu ülesvõtjaks üks tudeng ja täielik materjal ongi koos. Näidisülesanded koos lahendustega. Paljudel kursustel on vaja lahendada ülesandeid. Näidisülesanded koos eeskujulike lahendustega on selliste kursuste oluline osa. Selliseid lahendusi saavad teha tudengid, ka rühmatööna. Kasu on mõlemale – õppejõud saab järgmiseks aastaks näidisülesanded, õppurid hea kogemuse ja palju näiteid sel aastal.

Anne ja magistrandid. Foto: Taavi Duvin ■■ Anne Villems Tartu Ülikooli Arvutiteaduste Instituudi lektor

Sissejuhatus Niisiis, te olete noor õppejõud. Eelmisel aastal õpetasite oma kursust esimest korda, jõudes teha igaks korraks loenguslaidid, mille põhjal oma loenguid lugesite. Veel on teil koostatud koduülesanded, mida tudengitele suuliselt edastasite. Praegu alustasite oma kursuse lugemist teist korda rühmale, kus on mõnikümmend kuulajat. Nüüd leidis teie allüksus, et see on väga tore kursus, mida peaks pakkuma ka e-õppe teel, ja andis teile aega järgmise õppeaasta alguseni korraliku e-kursuse koostamiseks. On täiesti selge, et e-õppes pelgalt slaididega ei õpeta, vaja on korralikke täistekstimaterjale, soovitavalt mitmel tasemel, ja palju igasugust lisamaterjali, teste, korralikult sõnastatud ülesandeid koos hindamisjuhenditega ja veel palju muudki. Teie ajavarud on piiratud, sest peale käesoleva kursuse on teil ka teised kursused, mis samuti vajavad arendamist. Mis teha? Kuidas jõuda loenguslaididest täielike materjalideni? Kes tuleks appi? Esimesena tulevad muidugi meelde haridustehnoloogid, aga nemad ei hakka

6|

teie kursuse materjale looma, nad ei teagi teie ainest suurt midagi. Kolleegidel on oma ainetega tegemist ja ka nende mõned ained peaks sel aastal e-õppesse jõudma. Mis saab? Kes aitaks?

Ülesandepüstitus Kuna sellises situatsioonis on paljud algajad e-õppejõud, võiks asja laiemalt arutada. Kogunesime kümne üliõpilasega, seades küsimuse natuke kitsamalt:

Kas tudengid saavad aidata materjalide loomisel? Ja kui saavad, siis kuidas? Kas saaks asja nii korralda, et see neile endile aine õppimisel ka kasuks tuleb? Meeskond Ajurünnakus osalesid Tartu Ülikooli tudengid Taavi Duvin, Leila Lille, Maksim Mitrofanov, Tatjana Moisejeva, Mirjam Paales, Kaisa Paavo, Tauno Palts, Mirjam Rauba, Sten Suitsev ja Maarja Uusväli.

Tulemused Meie ideede nimekiri sai üsna pikk – 23

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

ideed, kuidas õppijate abil õppematerjale luua ja täiendada. Olulisemad ideed jagunesid seitsmesse gruppi. Tudengite konspekt. Konspekteerimine on tudengitele tuttav tegevus. Tavaliselt kirjutatakse konspekt paberile, lugemiseks iseendale. Õppejõud võib aga konspektide loomise teha üheks õppeülesandeks, kus iga tudeng peab esitama muude kodutööde seas ka mõne teema kohta väga hea, teistele lugemiseks mõeldud digitaalsel kujul konspekti. Nii saab organiseerida igast loengust näiteks kahe tudengi konspektid. Kahe hea konspekti loengumaterjaliks redigeerimine ei tohiks õppejõul palju aega nõuda. Võiks määrata igale materjalile ka mõned kommentaatorid/retsenseerijad/täiendajad, kelle panusena materjali kvaliteet peaks veelgi tõusma. Kui kasutada ühiskirjutamise redaktorit, nagu Google Docs või Zoho Writer, on sellisel rühmatööl ka tehnoloogiline alus olemas. Mis kasu tudengid sellest tegevusest saavad? Vähemalt need loengud, mille häid konspekte nad kirjutavad ja kommenteerivad, peaks saama hästi läbi töötatud. Rühmatöö kogemus ja head materjalid eksamiks valmistumisel kõigile peale selle. Lisaideed:

Lisamaterjalide loomine ja otsimine. Lisamaterjale on võimalik luua näiteks nii kodutöödeks antud referaatidega kui ka ülesannetega, kus kursuslased peavad mingi teema jaoks veebist heade materjalide viiteid otsima. Tudengid õpivad õppematerjale otsima ja hindama, laiendavad silmaringi. Järgmisel aastal on vähemalt osa lisamaterjale otse kursuse materjalide hulgast võtta ja leitud veebiviidete baasil saab järgmisel aastal uusi ülesandeid anda. Referaatide vastastikuse retsenseerimisega paraneb nende kvaliteet ja laieneb õppijate silmaring. Testiküsimused. Testiküsimuste loomine õpitavale ainele nõuab ainest põhjalikku arusaamist. On vaja osata eristada oluline ebaolulisest, mõelda valikvastuste puhul võrdväärsete alternatiivvastuste peale jne. Seega on oluliste mõistete ja seoste peale testiküsimuste koostamine tudengitele kaval ülesanne, mis sunnib neid tavalisest tähelepanelikumalt ainesse süvenema. Eriti sobib selline ülesanne muidugi tulevastele õpetajatele, kes peale aine omandavad nii ka testide koostamise oskused. Loodud testiküsimustest parimate valimine ja nende põhjal reaalse testi koostamine jääb õppejõu enda ülesandeks. Sobiva tudengitegrupi puhul võib see olla ka rühmatöö.

Igale teemale kokkuvõte. Õppijad on erinevad. Osa õppijaist omandab ainet edukamalt, kui nad saavad enne põhjalikult teema kallale asumist sellest üldplaanis ettekujutuse. Nende jaoks on hea kursus selline, kus iga õppetüki juures on selle lühikokkuvõte. Kokkuvõtted võivad olla tehtud audioklipina, videona või tekstina, sõltuvalt aine omapärast. Teisalt on sellise kokkuvõtte tegemine hea õppeülesanne – arendab olulise eraldamise oskust, ümbersõnastamise oskust jne. Näited ja juhtumid. Paljudel kursustel on vaja õppida mingeid printsiipe ja meetodeid rakendama, leida näiteid õpitava teooria rakendamise kohta. Ka selliste rakendusnäidete ja eluliste juhtumite korjamise võib anda arendavaks ülesandeks õppijatele. Kvaliteedi eest peab vastutama muidugi õppejõud, aga tal on võimalus valida kasutamiseks vaid parimad näited ja kirjeldused; retsenseerimise ning rühmatöö rakendamisega saab ka siin kvaliteeti tõsta. Ideid, kuidas õppijaid õppematerjalide loomiseks rakendada, genereerisime veel terve hulga, kuid ruumipuudusel siin nendel pikemalt ei peatu. Olgu vaid mingi osa neist veel mainitud: kasutada praktikante; teha koostööd oma teaduskonna pedagoogiliste kursuste õppejõududega, andes tulevastele pedagoogidele ülesandeid õppematerjalide loomiseks ja hindamiseks (nt pedagoogilise kursuse õppijad hindavad mingi aine tudengite loodud materjale); lõputööde, eriti pedagoogiliste, sisuks võib olla uudsete õppematerjalide loomine, uudsete tehniliste vahendite kasutamine selleks; paljudes ainetes saaks üliõpilastega lavastada juhtumeid, mida siis videona edaspidi õppematerjalina kasutada; koostöös multimeedia kursuse õppejõuga lasta ITtudengitel teha lühikesi interaktiivseid klippe flash’is vms; korraldada eksamispikrite (mis on hea kokkuvõtlik õppematerjal) konkurss jne. Kas kogu asi ennast ka ära tasub? Või kulub organiseerimistööle rohkem energiat kui ise materjalide loomiseks? Vastus sellele küsimusele sõltub sellest, kui palju te oma õppijaid usaldate. Me tahame, et nad areneksid spetsialistideks, seega nad peavad õppima ka organiseerimis- ja haldamistegevusi. Ja ärge unustage, et enamiku siintoodud võtete puhul on õppijate võit võib-olla suurem kui õppejõu oma – nende ülesannete kaudu omandavad õppijad aine paremini ja sügavamalt kui nii mõnegi puhta harjutamisülesandega.

Marju Piir, Tartu Ülikooli avatud ülikooli haridustehnoloogiakeskuse haridustehnoloog

Uus e-õppe ajakiri Täiskasvanud Õppija Nädalal andis Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskuse haridustehnoloogiakeskus välja esimese e-õppeteemalise virtuaalajakirja e-TÜ. Ajakiri ilmus e-õppe päeva hommikul, 7. oktoobril ja äratas lugejates suurt huvi. Pikem tutvustav artikkel ajakirja kohta on käesolevas uudiskirjas. Ajakirja leiate aadressilt: http://www.ut.ee/etu

E-kursus kõigile Projekti Comble raames on valmis saanud nüüd lisaks inglisekeelsele ka eestikeelne variant kursusest “Kombineeritud õppe koolituskursus”. See on mõeldud iseseisvaks läbimiseks kõigile, kes valmistuvad kombineeritud õppes osalema. Kursus on tasuta ja kõigile kättesaadav. Kursusele pääseb aadressilt: http://www.ut.ee/etu/ art9.htm

Uued haridustehnoloogia spetsialistid Tartu Ülikoolis Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskuse haridustehnoloogiakeskuses töötab oktoobrikuust alates multimeediaspetsialistina Tõnis Tartes (vt http://www. ut.ee/et/oppimine/e-ope/kontakt). Ka Tartu Ülikooli Füüsika Instituut sai endale haridustehnoloogi – Nils Austa (vt http://www.ut.ee/590929).

Uued tehnoloogilised võimalused Tartu Ülikoolis Tartu Ülikooli õppejõududel on võimalik nüüdsest kasutada veebikonverentsi või -seminari pidamiseks Adobe Acrobat Connect Pro’d. Selle tarkvara abil saab sünkroonselt läbi viia esitlusi, audio- ja videokonverentsi, jagada suvalises formaadis dokumente, programme ja oma ekraanil toimuvat, kasutada ühist valget tahvlit ning kõiki tegevusi videofailina salvestada. See on hea võimalus koosolekute ja seminaride pidamiseks ning enda videoloengute salvestamiseks. Lähemalt vaata: http://www.ut.ee/etu/art7.htm Teiseks uueks võimaluseks seminaride jms läbiviimiseks kaasaegsel meetodil on interaktiivne tahvel SMART, mis on laialdaselt levinud üldhariduskoolides, aga nüüdsest on ka Tartu Ülikooli haridustehnoloogiakeskuses olemas. Õppejõud, kes soovivad oma loenguid ilmestada, mitmekesistada, võivad tulla selle tahvli rohkete võimalustega tutvuma ja kätt harjutama. Plaanis on ka tutvustavad seminarid ülikooli õppejõududele. Interaktiivsest tahvlist saab lugeda aadressilt: http://www.ut.ee/etu/art7.htm

|7


E-ÕPPE UUDISED

Tallinna Tehnikaülikool Marge Kusmin, Tallinna Tehnikaülikooli haridustehnoloogiatalituse juhataja

E-õpe ja sellega seotud sündmused on Tallinna Tehnikaülikoolis endiselt populaarsed. Toimuvad üritused võib jagada kolmeks: infotunnid, e-õppe valdkonna koolitused ja seminarid.

Infotunnid Uue õppeaasta alguses toimusid teaduskondades ja kolledžites tavapärased infotunnid, et teavitada õppejõude programmis BeSt toimuvast. Ühtlasi tutvustati lähemalt programmi põhimõtteid e-kursuste ja õpiobjektide loomise toetamisel ning multimeediaspetsialistide abi videote, animatsioonide jmt loomisel. Infotunnid olid suunatud kõikidele e-õppe huvilistele. Õppeprorektor Jakob Kübarsepa eestvedamisel toimus 16. oktoobril infotund instituutide juhtidele. Lisainfo Tallinna Tehnikaülikooli e-õppe wikis: http://eope.wikispaces.com/

Koolitused Lisaks varasematele arvutikoolitustele täienes koolituskalender sel sügisel kursusega “Camtasia Studio – ekraanisalvestused e-kursusele”. Haridustehnoloogid ja e-õppe tugiisikud viivad läbi kümme erinevat arvutikoolitust, kuhu on oodatud osalema kokku 90 õppejõudu. Lisaks arvutialasele enesetäiendamisele töötasid haridustehnoloogid ja e-õppe tugiisikud välja kursuse “E-kursuse planeerimine ja ülesehitus”, mille eestvedajateks ja sisu eest vastutajateks on Tea Hunt ja Merike Saar. Koolituskalender paikneb Tallinna Tehnikaülikooli siseveebis: http://sise.ttu.ee/?id=1761

Seminarid Üha enam populaarsust koguvad seminarid “õppejõult õppejõule”, mis nüüd toimuvad juba kaks korda kuus. Alates novembrist hakkavad seminarid toimuma videokonverentsina, et osaleda saaksid ka Tartu, Kuressaare ja Virumaa Kolledži õppejõud. Õppeaasta alguse kahel esimesel kuul on seminaridel osalejaid olnud juba üle saja.

Tugistruktuur E-õppe arengule on väga palju kaasa aidanud tugistruktuuri loomine. Õppeaasta alguse seisuga töötab Tallinna Tehnikaülikoolis kaheksa haridustehnoloogi, kaheksa e-õppe tugiisikut ja kolm multimeediaspetsialisti. Lisainfo haridustehnoloogia keskuse kodulehel: http://htk.ttu.ee/

Tallinna Ülikool Egle Krull, Tallinna Ülikooli avatud ülikooli haridustehnoloogia keskuse haridustehnoloog

E-õppest Täiskasvanud Õppija Nädala raames Täiskasvanud Õppija Nädala raames toimus 5. oktoobril ülikooli õppejõududele suunatud e-õppe seminar. Mart Laanpere tutvustas seminaril uue arendatava õpikeskkonna IVA2 ideestikku. Tanel Õunapuu ettekande teema puudutas Creative Commons’i litsentside temaatikat: mida õppejõud peaks teadma, valides just CC litsentsi. Seminari teises pooles tutvustasid õppejõud Rein Raud ja Andry Kikkull oma BeSt programmi toel loodud õpiobjekte. Seminari ettekannetega on võimalik tutvuda aadressil http://www.tlu.ee/eope (“Teated” paremmenüüs).

8|

E-ÕPPE UUDISED

Tehnilised lahendused loovkunstilistel erialadel ■■ Äli Leijen Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia erakorraline teadur Loovkunstilised erialad (nt tants, muusika) on senini e-õppe võimalustesse üsna leigelt suhtunud. Võrreldes mõne teise haridusvaldkonnaga, kus e-õppe kasutamisel on ligi 30aastane ajalugu, järgivad loovkunstiliste erialade õpetused valdkondade harjumuspäraseid lähenemisi. Praeguseks on mõningane huvi siiski tekkinud ning haridustehnoloogia, sh e-õppe võimalustest räägitakse rohkem. Ühest küljest on selle teema aktuaalsus mõjutatud nii riikide ja ülikoolide hariduspoliitika sätetest kui ka kõrghariduse üleilmastumisest üldisemalt. Teisest küljest võib välja tuua, et

tehnoloogiliste lahenduste teema on muutunud loovaladele tähendusrikkamaks alles viimasel ajal ja seda paljuski tänu arengutele tehnoloogia vallas. Näiteks omaaegne üleskutse e-kirjade sisseseadmiseks koolitunnis oli muusikaõpetajatele vähematraktiivne kui nüüdne väljavaade kasutada videokonverentsi tehnoloogiat. Üldiselt võibki täheldada, et digitaalne audio ja video on tantsu- ja muusikaõppes populaarsemad kui teised lahendused. Küsimusele, miks just need, aitab vastata loovalade pedagoogiliste eesmärkide uurimine. Loovalade vanimat eesmärki silmas pidades on muusikaõppes olulised vokaalsete, kompositsiooniliste ja pillimänguga seotud oskuste arendamine ja tantsuõppes omakorda kõrgetasemelise tantsutehnilise ja -seadistus-

liku tasemeni jõudmine. Kehalised praktikad, nt tantsutehnika või pillimängu harjutamine on loovkunstilistel erialadel kesksel kohal. Edukamaks osutuvad just need tehnilised lahendused, mis erialaseid kehalisi praktikaid toetavad ja rikastavad. Näiteks vanemad e-õppe platvormid ei võimaldanud tekstipõhisuse tõttu loomingulist protsessi adekvaatselt kajastada, ja seega ei kogunud e-õpe loovaladel ka erilist populaarsust. Millised need tänapäevased digitaalse audio ja video lahendused loovkunstiliste erialade õpetamise toetamiseks ja rikastamiseks siis on? Esiteks on nii muusika- kui ka tantsuõppes laialdaselt kasutusel nn digitaalsed näidismaterjalid nt tantsulavastuste või kontsertide ülesvõtted. Teiseks on kasutusel reaalajas videokonverentsid, mis võimaldavad muusikaõpetajatel õpilaseni jõuda suurtest vahemaadest hoolimata. Sellist õpetamise viisi kasutavad muusikakoolid näiteks Soomes ja Austraalias. Põhja-Ameerikas Arizona osariigis kasutatakse videokonverentsi metoodikat tantsu õpetamiseks. Peale selle, et videosild võimaldab loovharidusele ligipääsu lastele, kellel seda muidu ei oleks, kasutavad seda ka tippartistid, kelle õpetus kontsertreiside tõttu muul moel õpilasteni ei jõuaks. Kolmandaks lahenduseks on oma oskuste analüüsimine audio- ja videoülesvõtteid kasutades. Digitaalne formaat võimaldab salvestistega lihtsalt ringi käia. Näiteks Hollandis ja Inglismaal on videopõhiseid veebikeskkondi enda ja kaaslaste tantsuoskuste analüüsimiseks juba kasutatud. Peamise väärtusena tuuakse välja, et videosalvestuste analüüsimine võimaldab õpilastel oma tegevusest (nt liikumisest) teadlikumaks saada. Kokkuvõtteks võib öelda, et ühel või teisel moel toetavad ja rikastavad kõik eeltoodud loovaladel edu saavutanud tehnilised lahendused erialapõhiseid kehalisi praktikaid, püüdmata neid tekstiliseks või virtuaalseks teisendada.

Maailma uudised Marko Puusaar, Eesti Infotehnoloogia Kolledži haridustehnoloog Ragnar Õun, Tartu Ülikooli Pärnu

Muutuvad kompetentsid 21. sajandil ■■ Anu Virovere ■ Anu Virovere & Partnerid OÜ juhatuse liige ja koolitaja Sisenedes kolmandasse aastatuhandesse, peab iga inimene mõtlema, kuidas sellel sajandil hakkama saada. Patrick Dixon ütleb, et tulevikul on kuus tahku: kiirus, linnastumine, radikaalsus, universaalsus, hõimustumine ja eetilisus. Neist igaühel on kolmandal aastatuhandel meile dramaatiline mõju. Tahkude mõju sõltub sellest, kes te olete ning kus te maakeral ja sotsiaalsel skaalal asute. Vaid väga väike arv inimesi on praeguseks teadlikuks saanud millenniumi mõjust. Dixon nimetab seda M-teguriks. Sel sajandil sündinud lapsed on M-generatsioon. M-tegur ei avaldu kohe, kuid selle mõju on totaalne, kaugeleulatuv ja kestab väga kaua. Kõige varem ilmutab ta ennast väärtushinnangute radikaalses revideerimises. Muutub ka kujutelm sellest, mis annab inimesele võimaluse sellel sajandil olla edukas, loov ja kaasa minna kiirete muutustega. Küsimus on, milliseid kompetentse vajab 21. sajandi inimene ja mille poolest need erinevad 20. sajandil edu toonud kompetentsidest. Me oleme jõudnud teadmusmajandusse, mis tähendab, et iga töötaja on teadmustöötaja. Peamine töö 21. sajandil on vaimne töö ja vaimse töö paradoks on selles, et seda ei saa otseselt mõõta. Seetõttu peab töö olema vabatahtlik ja iga töötaja peaks olema tööle pühendunud, et olla loov ja innovaatiline ning muutuste kiirusega toime tulla. Peter Druckeri arvates on peamised väljakutsed inimesele järgmised: • tulla toime kiiruse ja muutlikkusega • olla paindlik • tulla toime vastuoludega • omada põhimõtteid orienteerumiseks selles maailmas Need väljakutsed tähendavad ka uusi kompetentse, millest tähtsamad on: selge visioon, pühendumus, moraalne küpsus, usaldatavus ja julgus. Mõne uurija arvates on võtmekompetentsideks

Tulevik on see, mille poole igaüks meist liigub kiirusega 60 minutit tunnis, sõltumata sellest, mida ta teeb või kes ta on. /C. S. Lewis/ • • • • • • •

paindlikkus – paradigmade paindlik vahetamine, enesetundmine – võime ja soov vaadata sissepoole, väärtustel põhineva visiooni olemasolu, terviku nägemise ja sünteesi võime, avatus erinevustele, sõltumatus, massist eristumine, kahtlemine kõiges, asjade laiemasse konteksti asetamine, eemalt vaatamine.

Muutunud on ka vaade juhtimisele.

On neid, kes arvavad, et juhiks peab sündima – mõnel on selleks annet ja teisel mitte. Mitte igaüks ei saa olla Roosevelt, de Gaulle või Churchill, arvavad nad. Miski pole tõest kaugemal. Juhiks olla ei ole ainult eliidi privileeg, see on paljude kutsumus – nii arvab A. Havard. Riigipead ja kooliõpetajad, tööstuse kaptenid ja koduperenaised, sõjaväe ülemad ja tervishoiutöötajad, kõik juhendavad kedagi. Dee Hock (Visa kaardi looja) väidab, et kriitilised, kõige olulisemad omadused juhtimiseks on: väärikus, motivatsioon, võimed, mõistmine, teadmised ja kogemused.

Ilma väärikuseta on motivatsioon ohtlik, ilma motivatsioonita on võimed impotentsed, ilma võimeteta on mõistmine piiratud, ilma mõistmiseta on teadmised mõttetud ja teadmisteta on kogemus pime. Edukaks koostööks on oluline leida endale partneriteks inimesi, kelle teadmised ja kogemused erinevad kardinaalselt teie teadmistest ja kogemustest – see loob eeldused innovatsiooniks ja loovuseks.

Kolledži haridustehnoloog

Avati (arvutimängude) mängimisele rõhku panev kool New Yorgis avati sel sügisel üldhariduskool, kus õpitakse teemakohaseid arvutimänge ja simulatsioone läbi mängides. Kooli idee on innustada õppima mängimisel kogutud teadmiste ja kogemuste kaudu. Kool nimega Quest to Learn (http://q2l.org) loodab, et tänu mängudele kogevad õppurid näiteks maadeavastajate, matemaatikute, ajaloolaste, kirjanike ja bioloogide rolle. Tegemist on esimese omalaadse kooliga kogu Ameerika Ühendriikides. Kuigi suur osa õppetegevusest kulub mängimisele (nii arvuti-, laua- kui ka rollimängud) ei lööda seal koolis lihtsalt aega surnuks. Kooli õppekavad vastavad New Yorgi osariigi nõuetele ning kooli lõpetajad peavad läbima samad eksamid/ katsed, mis ootavad ees tavapäraste koolide abituriente. Kooli tegevust finantseerib praegu mitu heategevusorganisatsiooni. New Yorgi linn on aga lubanud kooli ülalpidamise enda hoole alla võtta aastaks 2015. Õppetöö toimub selles koolis 20–25 õppuriga klassides, kus igaühel on isiklik sülearvuti. Igal koolipäeval toimub neli 90minutilist sessiooni, kus käsitletakse komplektselt mitut ainet korraga, sidudes sedasi kokkupuutepunkte omavad ained ühtseks tervikuks. Näiteks ühes teemaplokis on õppurite ülesanded järgnevad: luua koomiks Babüloonia poeemi “Gilgamesh” ainetel; pidada geograafi ja antropoloogi seisukohast lähtuvat päevikut, et mõista iidse Mesopotaamia kultuuri ning ajalugu; mängida strateegiapõhist lauamängu “Settlers of Catan”. Veel kasutatakse Google Earth’i võimalusi, tutvumaks iidse Mesopotaamia territooriumiga. Allikas: http://www.popsci.com/scitech/ article/2009-09/first-public-school-basedgames-set-nyc-debut

E-õppe seitse surmapattu 1. Vanad veinid ja uued pudelid. 2. Kõik need kellad ja viled. 3. Ebaterve (ja ka mittevajalik) võistlemine. 4. Peig igas pulmas, kadunuke igal matusel. 5. Ekspertteadmiste valekasutus. 6. Kuna ma ütlen nii. 7. Proovimine ei tee paha. Mida need patud täpsemalt endast kujutavad, leiab lehelt: http://flexenews.flexiblelearning. net.au/pub/pubType/EL/pubID/b1bc210d249fa9c80603/nc/c7c1b2c122588173cb20/ interface.html  FLEX-e-News (Australian Flexible Learning Framework)

|9


PROJEKTIDE BÖRS

E-ÕPPE UUDISED

Maailma uudised Marko Puusaar, Eesti Infotehnoloogia Kolledži haridustehnoloog Ragnar Õun, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži haridustehnoloog

Video kasutamine kõrghariduses

Euroopa koostööprojekt eJump 2.0 ■■ Kairit Tammets Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuse teadmussiirde koordinaator ■■ Mart Laanpere Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuse juhataja Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse koordineerimisel on detsembris lõpusirgele jõudmas kaheaastane koostööprojekt eJump 2.0, mida rahastas Euroopa Komisjoni Elukestva Õppe programm. Projektis osales kümme partnerorganisatsiooni, Eestist peale EITSA veel Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Projekti kohta võib huviline leida lähemat infot veebilehelt http://portaal.e-uni.ee/ejump. Projekti eesmärgiks oli sotsiaalse tarkvara rakendamisest huvitatud õppejõudude virtuaalse koostöövõrgustiku loomine, kaasates neid uudsetel tehnoloogiatel põhinevate e-kursuste loomisse ja seonduvatesse arendusuuringutesse. Projekti algul loodi rahvusvahelises koostöös kolm õppejõududele mõeldud modulaarse struktuuriga koolituskursust kogumahuga 12 Euroopa ainepunkti (EAP): • “New Technologies of e-Learning” – E-õppe uued tehnoloogiad (Umea Ülikooli juhtimisel), • “New Assessment Methods of e-Learning” – Uued hindamismeetodid e-õppes (Turu Ülikooli juhtimisel) ja • “How to Design, Implement and Evaluate

10 |

an e-Learning Project” – Kuidas kavandada, viia ellu ja hinnata e-õppe projekte (Kataloonia Avatud Ülikooli juhtimisel). Kõiki kolme kursust piloteeriti 2008/2009. õppeaastal 145 osalejaga. Pilootkursustel osalejatelt kogutud tagasiside on nüüdseks analüüsitud ja selle põhjal on tehtud ka mõned muudatused kursuste ülesehituses. Kursuste lõppedes saadeti veebipõhine küsimustik 129 osalejale Eestist, Portugalist, Ungarist, Soomest, Hispaaniast, Rootsist, Suurbritanniast, Sri Lankalt, Hiinast, Azerbaidžaanist ja mujalt. Kokku laekus 56 täidetud ankeeti. Küsimustik koosnes kuuest blokist: taustainfo, veebipõhine õpikeskkond, õppematerjalid, ülesanded, hindamine ja tagasiside ning kursuse pedagoogiline disain. Viimased viis küsimustiku sektsiooni koosnesid 8–10 väitest, millega nõustumist või mittenõustumist sai respondent vastata Likerti 5pallilisel skaalal (1 – nõustun täielikult, 5 – ei nõustu üldse). 64% osalejatest olid naised ja 36% mehed. Üle poole osalejatest töötas ülikoolis, 21% muus haridusasutuses, 2% eraettevõttes ning 14% olid muust eluvaldkonnast. Ametilt olid enam esindatud õpetajad (55%), seejärel haridustehnoloogid (13%) ning teadurid (11%).

Õpikeskkond Kursuse õpikeskkond koosnes õpihaldussüsteemist Moodle ning e-portfoolio keskkonnast Elgg. Moodle oli kasutusel ülesannete jagamise ja materjalide haldamise keskkonnana ning Elgg’i keskkonnas avaldasid õpilased oma ülesannete vastused ning toimusid ka rühmaarutelud. Igal osalejal oli üks juhen-

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

daja ja vajadusel ka tuutor, kes pakkusid nii tehnilist kui ka sisulist tuge. Igal juhendajal oli viis-kuus juhendatavat. Kursuse tagasiside põhjal leidis 47% osalenutest, et kursuse õpikeskkond peaks läbima mõningad muudatused ja 36% leidis, et õpikeskkond võib jääda selliseks nagu on. Ettepanek keskkonda muuta võib tulla sellest, et pooled osalejad möönsid, et nad eksisid keskkonnas ära. Eksimine omakorda on ilmselt tingitud sellest, et enamikel osalejatest puudus eelnev kogemus sellise struktuuriga õpikeskkonnas. Varasem kokkupuude oli valdavalt õpihaldussüsteemidega ning sotsiaalne tarkvara oli uus kogemus. Üks võimalus on edaspidi kursusel loobuda üldse Moodle’i kasutamisest, et osalejatele jääks kursusel vaid üks keskne süsteem. Teine võimalus on jätta alles Moodle ja lasta osalejatel valida endale ise ülejäänud vahendid, mis neile enim sobivad.

Õppematerjalid Kõige positiivsema tagasiside said õppematerjalid, mis projekti raames välja töötati. 72% kursustel osalejatest tunnistas, et materjalid olid teadmiste omandamiseks piisavad ning lisalugemine andis suurepärase võimaluse teemasse süvenemiseks neile, kes selle järele vajadust tundsid. Materjale peeti kursuste teemadega asjakohaseks, mitte liiga koormavaks, kergesti loetavaks ja õpilaste jaoks kasulikuks. Materjalid lokaliseeritakse ka eesti, soome ning rootsi keelde.

Ülesanded Kursuste raames sooritatavad ülesanded said keskmiselt heakskiitva tagasiside, olgugi et

55% osalejatest oleks soovinud rohkem ühistegevusi ning koostööd õpilaste vahel. Elgg’i keskkonnas toimusid küll rühmaarutelud õpilaste ja juhendajate vahel, kuid üldjoontes olid ülesanded pigem individuaalsed. 55% osalejatest leidis, et ülesanded olid autentsed, ülekantavad reaalsesse ellu ning nende igapäevatöö konteksti.

Hindamine ja tagasiside Õppimine hajutatud õpikeskkonnas, kus osa tegevusest on õpihaldussüsteemis ning osa toimub sotsiaalse tarkvara toel, ootavad õpilased rohkem tuge ja tagasisidet juhendajatelt nii sisulistes kui ka tehnilistes küsimustes. Kõnealuse projekti raames tundsid vaid pooled osalejad kursuse juhendaja olemasolu enda kõrval, 60% osalejatest sai tagasisidet oma küsimustele ja sisule, mis esitati, piisavalt kiiresti ning 55% osalejatest hindas juhendaja antud tagasisidet piisavaks. Veebipõhisel õppel on oluline tunda juhendajate ja kaasõppurite olemasolu enda kõrval. Õpilane peab aga andma endale aru, et õppejõul on kindlad ajad, mil tagasiside jagamine on võimalik, ta ei saa olla ööpäev ringi kõigi õpilaste päralt. Seetõttu ei tasuks õpilasel kärsituks muutuda, kui tunni aja sees tagasisidet ei tule.

Pedagoogiline disain Kursuste üks eesmärke oli tutvustada sotsiaalset tarkvara õpetajatele õppetöö läbiviimiseks. Peamine eesmärk oli siiski muuta senist paradigmat, mille järgi peab õppimine toimuma kinnises õpihaldussüsteemis õppejõu dikteerimise all. Õppimisele võiks aga läheneda õppija-kesksemalt. 70% kursustel osalenutest tunnistaski, et nad õppisid kursuselt innovaa-

tilist lähenemist õppimisele ja õpetamisele ning said kogemusi, kuidas kasutada sotsiaalset tarkvara õppetöös. 63% osalejatest nõustus, et sellise ülesehitusega kursus suurendab õpilaste autonoomsust ja aitab kujundada enesejuhitava õppimise pädevusi ning tagab piisava paindlikkuse õppetöös. Samas oli neidki, kes oleks oodanud veelgi suuremat vabadust. Siiski, kolmandik osalejatest leidis, et kursuse ülesehitus ajas neid segadusse, nad ei teadnud, kus ja mida nad järgmiseks tegema peavad ning õppetöö korraldus polnud sujuv.

Kokkuvõte Õpetajate jaoks ei ole kursuse pidamine veeb 2.0 keskkonnas lihtne ülesanne, kuna õpetajatel on erinevad oskused, pädevused ja ootused. Mõned ootavad kontaktpäevi ja koostööd õpilaste vahel, teised tahavad rohkem omaette avastada ning oma õppimist juhtida ja organiseerida. Siiski tasub kõnealuste kursuste puhul kaaluda õpikeskkonna ümberstruktureerimist, kuna praegusel kujul kattuvad kaks keskset õpikeskkonda (Moodle ja Elgg) oma funktsionaalsuste poolest ning ajavad osalejad vaid segadusse. Kuna tegemist on sotsiaalsele tarkvarale keskenduva kursusega, siis võiks kasutusse jääda üksnes Elgg. Personaalse töökeskkonna saaksid osalejad ise valida. Teine aspekt, mida peab kaaluma, on suurem tagasiside tagamise võimalus ning rühmatööülesannete suurem osakaal, et osalejad tunnetaksid kaaslaste sotsiaalset kohalolekut (social presence) veebipõhisel kursusel. Kokkuvõtteks võib väita, et kursused piloteeriti edukalt ning pärast nende peatset eestindamist on kõigil Eesti õpetajatel võimalus neil kursustel osaleda.

New Yorgi Ülikool viis ettevõtete Intelligent Television (http://www.intelligenttelevision.com/) ja Copyright Clearance Center (http://www.copyright.com/) abil läbi uuringu video kasutamisest kõrghariduses ja tõenäolisemadest trendidest sellel alal. Uurimus koosneb intervjuudest paljude ülikoolide teaduskondade ja raamatukogude töötajatega. Uurimuses jõuti järgmistele järeldustele: Video kasutamine kõrghariduse erinevatel erialadel, alates kunstist, humanitaarteadustest ja lõpetades erialaste õppekavadega, kasvab kiiresti. Teaduskonnad, raamatukogud ja administratsioonitöötajad ootavad, et video kasutamine kasvab veel oluliselt järgmise viie aasta jooksul. Tehnoloogilised ja õiguslikud probleemid takistavad video kasutamist soovitud ulatuses. Ülikoolide raamatukogud sisaldavad küllalt mahukaid videokogusid, kuid enamik neist on analoogformaadis (VHS) ja seetõttu ei ole võimalik neid interneti kaudu jagada. Enamasti kasutatakse videot ikkagi klassiruumis või raamatukogus sobiva audiovisuaalse tehnika abil. Teaduskonnad ja administratsioon ootavad, et videoarhiivid võiksid muutuda offline analoogkogudest online-kogudeks. Nõudlus videoarhiivide ja teenuste järele, mis on mõeldud haridussektorile, on kõrge. Uurimuse kogutekst: http://library.nyu.edu/about/ Video_Use_in_Higher_Education.pdf

Zoho keskkonda saab Google’i kasutajanime abil Sel suvel tegi Zoho keskkond oma kasutajatele võimalikuks sisselogimise Google’i ja Yahoo kasutajakonto kaudu. Nüüdseks ühildub Zoho Project (Zoho keskkonna projektijuhtimise tarkvara) Google’i erinevate programmidega. Näiteks saab üles laadida oma dokumente Google Docsist ning iga ülesanne, kohtumine või tegevus Zoho Projectis saadetakse automaatselt Google Calendari. Täpsemalt: http://www.techcrunch. com/2009/10/19/zoho-projects-now-integratedwith-google-apps/

| 11


TÖÖLEHT 15

EDULOOD

Kuidas infotehnoloogia ja osalusteater kokku said ■■ Leen Rahnu Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia kultuuridevahelise kommunikatsiooni lektor 6.–7. mail hinnati Prahas Euroopa elukestva õppe projekte. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas pälvis kuldauhinna osalusteatri erinevaid rakendusi tutvustav projekt “Act and Change!”. Seitsme Euroopa ülikooli hulgas osales projektis ka Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia kultuurhariduse osakond. Koostööd meenutades on nüüdki huvitav mõelda, miks just see projekt esile tõstmist vääris.

Esmapilgul oli küllalt raske näha ühisosa kahe olemuselt nii erineva valdkonna vahel.

■■ Toomas Plank Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi teadusdirektor

Sissejuhatus

luse vastu. Me ei saa muuta toimunut, küll aga aitab situatsiooni taasesitamine avastada erinevaid viise, kuidas sarnases olukorras käituda. Iga partner tegeles omal maal aktuaalse enamuse ja vähemuse vahelise konflikti või rõhumise teemaga. Nii leiab projekti materjalide hulgast näiteid nii mosleminaiste kogemustest Stavangeris, rändajate laste probleemidest Chesteris või Maroko ja Ecuadori immigrantidest Murcias. Seega aitas projekt avardada ka teadmisi eri maade kohta. Võib-olla polegi oluline, kas edu võti peitub lihtsalt heas idees, õnnestunud partnerite võrgustikus või tuleks tänada parasjagu kindlakäelist ja asjatundlikku koordineerivat meeskonda Soome humanitaar-rakenduskõrgkoolist HUMAK. On kindel, et kõigil neil teguritel oli oma oluline osa, ilma milleta oleks tulemus jäänud kesisemaks. Üheksas keeles koostatud materjalid on avalikud ning huvilistele kättesaadavad aadressil: http://www.actandchange.eu/ee/index.html

Inseneritarkvarapakett MathCAD võimaldab peale tehniliste arvutuste illustreerida oma rehkendusi graafikutega ja teha neist videofaile, kus on näha ka protsessi dünaamika. Animatsioonide tegemiseks peate esmalt kirjeldama lähteülesande matemaatilises keeles. MathCADis on see lihtne, kuna MathCAD võimaldab panna valemeid kirja täpselt nii, nagu neid ka paberi peale kirjutatakse.

Eeltöö Vaatleme näitena füüsikast tuntud Lissajous’ kõveraid (http:// en.wikipedia.org/wiki/Lissajous_curve), mis tekivad kahekanalilise ostsilloskoobi ekraanile, kui ostsilloskoobi sisenditesse anda võrdse (või täisarv korda erineva) sagedusega siinussignaal. Meie saame seda läbi mängida, kui 1. lisame töölehele graafiku põhja (kiirklahv “@”), 2. kanname horisontaalteljele siinusfunktsiooni sin(b*x), 3. kanname vertikaalteljele siinusfunktsiooni sin(a*x+d), 4. anname parameetritele a ja b lähteväärtused. Omistamise sümbol MathCADis on := (kiirklahv “:”). 5. faasinihkele d anname algväärtuse, kasutades spetsiaalset muutujat FRAME.

Mis minul välja tuli, näete siit (Lissajous’ kujundid – faasi muutus: http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=5z08#euni_repository _10895 3,4MB). Teise näitena modifitseerime veidi oma lähteülesannet ja vaatame, mis juhtub siis, kui horisontaalteljele kantud siinuselise signaali sagedust sujuvalt muuta. Lisaks kuvame animeeritavas aknas paari parameetrit (faasinihe ja sageduste suhe). Need on tehtud tavapäraste MathCADi väljadena, mis on aga hiirega veetud graafiku peale. Sel viisil – haarates hiirega märgistamisel animeeritavasse alasse ka teksti/arvutuspiirkondi – saate oma animatsioonile lisada selgitavaid tekste.

Osalusteater viitab ju otseselt osalusele, siin ja praegu sündivale kogemusele. Infotehnoloogia seondub aga heal juhul vahendiga, mille abil infot ja kogemusi saab küll vahen-

dada – aga kas ka enamat? Mida üldse on võimalik teha kahe aasta jooksul nii erinevate partneritega, kellega polnud varem kohtunudki? Nüüd on projekt juba ammu lõppenud, aga koostöö muudkui jätkub ja võtab eri vorme. Oleme isegi üllatunud, kui palju on võimalik ühe initsiatiiviga, just infotehnoloogia toel, käima panna. Projekti kandva telje moodustasid videokonverentsid ja -loengud, mida korraldati küllalt regulaarselt nii tehniliste kui ka sisuliste küsimuste lahendamiseks. Kuigi videokonverentsid ei ole enam ammu uudiseks, oli projekt siiski paljudele esmaseks ajendiks loodud tehniliste võimaluste kasutamiseks. Et projekt tervikuks vormida, saadi kolmel korral ka päriselt kokku – Soomes, Prantsusmaal ja Eestis. Sisulist koostööd inspireerisid Brasiilia teatrijuhi ja pedagoogi Augusto Boali ideed. Tema näitas, kuidas kasutada teatrit vahendina, mille abil kogukonnad või ka üksikisikud leiavad ise lahendusi rõhumise ja ebaõig-

Animatsioonid MathCADiga

Animeerimine Nüüd, kui eeltöö on tehtud, võtame rippmenüü Tools alammenüüst Animation käsu Record.

Christian Laengner (Hannover), Anzori Barkalaja (Viljandi) ja Katri Kaalikoski, Timo Sorvoja (Helsingi) tehtut kokku võtmas. Viljandi 2006.

12 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Akna vasakus nurgas anname muutujale FRAME ette väärtuste vahemiku (siinses näites 0...199), seejärel valime hiirega välja animeeritava ala töölehel. Video parameetreid saab seada Option nupu all avanevas aknas. Nüüd klõpsame Animate nupule animatsiooni lindistamise aknas. MathCAD asub animatsiooni faili rehkendama. Kui see on valmis, avaneb meile videofaili eelvaade. Selle saate salvestada Save As nupule klõpsates.

Kate Smith ja John Pearson Chesterist töötavad projekti tutvustava materjali kallal. Viljandi 2006.

Toni Sinisalo (Helsingi), John Pearson (Chester) ja Karin Bjerkstrand (Stavanger) 2006. aastal Viljandis projekti tutvustavat materjali ette valmistamas.

Avaneb animatsiooni lindistamise aken.

Animeerimise protseduur on analoogiline eelmises ülesandes kirjeldatuga. Mis minul välja tuli, näete siit (– Lissajous’ kujundid – sageduse muutus: http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=5z0a#euni_repository _10895 7,6MB).

Vaata lisaks Kui MathCADi juba rohkem valdate, võite asuda ka keerukamaid rehkendusi animeerima. Illustreerimaks MathCADi võimalusi, lisan siia viited ühele minu ja mitmele prof Matti Heinloo tehtud näitele: • Toomas Plank – Näide lõplike vahede meetodil arvutatud kahe plaatelektroodi vahelise elektrivälja rehkenduse sõltuvusest tehtud iteratsioonide arvust. http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=5z0c#euni_ repository_10895 ( 88MB) • Matti Heinloo – Theo Janseni kõndiv varbmehhanism http://www. youtube.com/watch?v=0CcB3Rb4Z0o • Matti Heinloo – Sinusoid ja koosinusoid http://www.youtube.com/ watch?v=Obrd_3-ka7s&feature=channel • Matti Heinloo – kõverusringjoon http://toru.ee/profile/101943 • Matti Heinloo – manipulaator 1 http://www.youtube.com/ watch?v=UePHY7v7yEo • Matti Heinloo – Õppeaine “Matemaatiline analüüs II” harjutusi http:// www.e-ope.ee/repositoorium?@=5x3v#euni_repository_10890 • Matti Heinloo – Nukkmehhanismi nuki süntees http://www.e-ope.ee/ repositoorium?@=5wzd#euni_repository_10890

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 13


✁ TÖÖLEHT 15

TÖÖLEHT 15

Phun ehk füüsika liivakast

ZohoWriter – tekstiredaktor

■■ Oliver Parmasto Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika-loodusteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilane

■■ Marge Kusmin Tallinna Tehnikaülikooli haridustehnoloogia talituse juhataja

Tasuta tarkvara Phuni abil on võimalik luua 2D füüsikaline mudel, mis arvestab olulisi parameetreid, nagu mass, impulss, hõõrdejõud ja gravitatsioon. Olemuselt on see mänguline programm, andes kasutajale võimalusi sekkuda simuleeritavasse protsessi. Oma kasutajasõbraliku ja kaasahaarava kontseptsiooni tõttu kutsutakse Phuni ka füüsika liivakastiks. Phuni saab oma arvutisse laadida aadressilt http://www.phunland.com. Samalt veebilehelt leiab õpetusi ja näiteid rakenduste kohta.

creation tool. Hammasrattaid saab luua, vajutades nuppu Create hinged gears. Plane tool võimaldab keskkonnale luua piiravad tasapinnad. Chain tool’i abil saab luua kette ja nendega erinevaid kehasid ühendada. Kehasid on võimalik omavahel ühendada ka vedruga, kasutades Spring tool’i. Funktsioon Fixate võimaldab kehasid üksteise või tausta külge kinnitada. Hinge tool loob laagerühenduse, mida on võimalik ka mootoriks muuta. Tracer tool joonistab välja vaadeldava punkti trajektoori.

Writer on Zoho paketti kuuluv veebipõhine (tasuta) tekstitöötlusprogramm, mis annab lisaks individuaalsele tekstiloomele võimaluse sünkroonseks meeskonnatööks ning loodud dokumentide avaldamiseks veebis.

Phuni kasutusvõimalused

Objektide liigutamine ja muutmine

Phunis saab simuleerida füüsika põhiseoseid illustreerivaid katseid ning hõlpsasti võrrelda tulemusi erinevate tingimuste korral. Näiteks on võimalik vaadelda Maa gravitatsiooniväljas liikuva keha trajektoori sõltuvust tema kiirusest ning illustreerida erinevate mehhanismide töötamist.

Objektide liigutamiseks valige menüüribalt Toolbar -> Move objects and water. Drag tool võimaldab manipuleerida kehadega simulatsiooni käigus. Samast alammenüüst leiab ka tööriistad objektide mõõtmete muutmiseks, nende lõikumiseks ja pööramiseks.

Tarkvara asub aadressil http://www.zoho.com/ Vaikimisi on avanev aken jagatud kaheks: • “failipuu” (vasakpoolne osa), • redigeerimisaken. “Failipuu” on jagatud viieks-kuueks osaks.

Keha omaduste muutmine Klõpsake soovitud kehal. Keha ümber tekib valge joon, mis näitab, et keha on aktiivne. Klõpsake seejärel menüüribal nupule Context menu. Valiku Appearance all saate muuta keha visuaalseid omadusi. Valiku Material alt on võimalik muuta keha tihedust, hõõrdetegurit ja teisi keha koostisest sõltuvaid parameetreid.

✁ ✁

Keskkonna omaduste muutmine Klõpsake menüüribal nupule Options ja seejärel valige alammenüü Simulation. Seal saab muuta keskkonna gravitatsioonivälja suunda ja tugevust. Samuti on võimalik muuta õhu hõõrdetegurit.

Phun edasijõudnud kasutajatele Phuni lihtsamad funktsioonid Phuni põhifunktsioonid on esitatud ülemisel menüüribal.

Phun annab kasutajale oma põhifunktsioonidega ainult hädavajalikud vahendid oma ideede visandamiseks. Siiski on selle programmi abil võimalik luua keerukaid mehhanisme, nagu käigukastid, mootorid ja ka näiteks automaatrelvad.

Kui faile ei ole jagatud, siis loetelus esimest jaotust (Participants) ei ole. Klõpsates vasakpoolses aknas oleval failinimel, ilmub vastav fail parempoolsesse aknasse ja seda on võimalik parandada, täiendada, kujundada jne. Dokumentide redigeerimisel saab kasutada sarnaseid võtteid nagu juba tuttavates tekstiredaktorites – alustades tavapärasest lõikamisest/liimimisest ja lõpetades sisukorra loomisega.

ZohoWriterile iseloomulikud omadused • Veebipõhiselt redigeeritav Faili saab avada, töödelda, jagada sõltumata arvutikasutaja asukohast. • Dokumentide loomine ja töötlemine oma soovi järgi. Luua, töödelda, kujundada, kasutades WYSIWYG (mida näed, see on ka tulem) vahendit. • Dokumentide sünkroonne (reaalajas) töötlemine koostöös kolleegidega – mitme kasutajaga samaaegne töö ühe dokumendiga. • Ühilduvus (import/eksport). Olemasolevate dokumentide importimine: (HTML, DOC, DOCX, SXW, ODT, RTF, JPG, GIF, PNG) ja zoho failide eksportimine (DOC, DOCX, ODT, SXW, RTF, HTML, TXT, PDF, LaTex.). • Failide jagamine (Share) Faile saab jagada ainult neile, kelle e-posti aadressi või Zoho kasutajanime teatakse. Faili jagamiseks peab faili kõigepealt salvestama, seejärel tuleb valida menüüst Share esimene korraldus Share: Avaneb aken, milles on kaks vahelehte – Invite ja Shared Details.

Järgnevalt tutvume mõne lihtsama toiminguga, mida pakuvad Phuni tööriistad.

Uue keskkonna loomine Uue keskkonna saab luua, valides menüüribalt File -> New scene. Alammenüüs File on veel võimalus salvestada tehtud töö ning käivitada Phuni endaga kaasas olevaid simulatsioone (File -> Load scene).

Objektide loomine Objektide loomiseks klõpsake menüüribal nupule Toolbar. Esimene võimalus suvalise kujuga keha loomiseks on Polygon tool. Juhul kui hoiate joonistamise ajal all Shift nuppu, joonistab see tööriist sirgeid jooni. Teine võimalus on Brush tool, millega saab ka kustutada, kui hoida all paremat hiireklahvi. Ristkülikuid saab teha Box creation tool’iga, kusjuures Shift nuppu all hoides saab teha ruute. Ringide jaoks on Circle

Jagamisel saadetakse e-kiri aadressidele, mis on sisestatud akna vasakule poolele. Automaatselt saadetava e-kirja sisu saab muuta, kui klõpsata tekstil Edit Invitation Mail ning sisestada tekst akna paremasse serva aveneval osal.

Failide avaldamine (Publish) Kui on soov muuta oma töö kõikidele vaadatavaks, nii et seda näeksid ka need, kes ei ole Zoho kasutajad, siis on Zoho Writeris selleks parim moodus avaldamine. Avaldamine ei anna redigeerimise võimalusi.

Simulatsiooni käivitamine Simulatsiooni käivitamiseks klõpsake menüüribal nupule Sim control, kus on roheline Play nupp ning Redo ja Undo käsklused.

Esimesel on võimalik määrata, kuidas jagatakse õigused: kas ainult lugemine (vasakpoolne ülemine aknaosa – Read Only) või antakse õigused ka faili muutmiseks (vasakpoolne alumine aknaosa – Read/Write).

Tänu laia kasutajaskonna loodud liidestele saab Phunis kasutada näiteks AutoCADi jooniseid. Samuti avardab kasutaja tegemisvabadust võimalus ise skripte lisada. Erinevate kasutajaliideste kohta on rohkem infot Phuni foorumis (http://www.phunland.com/forum/).

Kui fail on muudetud avalikuks, siis on failinime järel vastav sümbol ja Share menüüsse on ilmunud lisavalik Cancel Public Sharing, mis võimaldab avaldamise lõpetada.

Muudatuste jälgimine Arvutimaailmas oleme harjunud oma tegevusi tagasi võtma, nii saab ka ZohoWriteris võtta korraldusi tagasi ning vajadusel tagasivõetut veelkord tagasi võtta. Lisaks on võimalik jälgida teksti kujunemist – millal milline tekstiosa sisestati või kujundati ja kes seda tegi – alates teksti loomise algetapist kuni viimaste muudatusteni. Valides Review menüüst History, avaneb paremasse serva lisaosa, mille ülaservast on võimalik valida versioone, millevahelisi muudatusi soovitakse võrrelda. Samas aknas saab ülevaate, kes, kuidas ja millal on ühistöösse panustanud ning loomulikult seda siis võrrelda.

Ajavahemikus (valitud paremas servas) tehtud muudatused on esile tõstetud.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

14 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 15


✁ TÖÖLEHT 15

TÖÖLEHT 15

Pilditöötlus Photoscape Editoriga ■■ Andrus Anderson Tallinna Tehnikaülikooli haridustehnoloogia talituse multimeediaspetsialist

Kõik me kasutame oma töös pilte – näiteks dokumente ja õppematerjale illustreerides või tuttavale e-postiga fotosid saates. Pilte saab arvutisse laadida oma digifotokast, leida internetist või kasutada skännerit käsitsi tehtud jooniste sisselugemiseks. Sõltumata kasutusalast on hea osata pilte kohendada – tuua esile pildil olulist infot, tasakaalustada värve ja toone, lõikuda pilt sobivasse suurusesse või luua mitmest pildist koosnevaid kompositsioone. Kõigi nende tööde tegemiseks on saadaval erinevaid programme, millest üks huvitav isend on Photoscape. Photoscape on vabavaraline pilditöötlusprogramm, mida on lihtne ja lõbus kasutada. Programmi koduleht: http://photoscape.org Programmi allalaadimiseks klõpsa lehe päises Free Download nupul ja avanenud uuel lehel vali üks kolmest Download Now nupust – mis omakorda avab vastava failimajutusserveri lehe. Sealt edasi jätkub allalaadimine automaatselt. Pole oluline, millist serverit kasutada, kõik need peaks olema kiired ja pidevalt kättesaadavad.

Programmiosade vahel liikumiseks on mugav kasutada akna päises olevaid lipikuid. Ikoonide esilehele pääseb tagasi Photoscape’i lipiku abil. Järgnevalt programmiosade kiire ülevaade.

Viewer Viewer on mõeldud valitud kaustas (A) asuvate piltide lehitsemiseks. Märgistatud pilti kuvatakse suurendatult (B) all vasakul raamis. Akna osade vahelisi raame nihutades on võimalik suurendusraamile rohkem ruumi teha. Pildi ikoonide suurust saab mingil määral muuta all paremal (D) asuva skaala abil. Kausta pilte saab ka slaidiprogrammina kuvada, selleks on väike kollane ikoon (C) üleval paremal.

Installeerimine on lihtne (Next, Next, Next). Ainus valik, millel peatuda, on programmi ikoonide lisamine kas töölauale “Create shortcut on desktop” või Windowsi Start nupu kõrval olevale ikooniribale “Add shortcut to quick launch” – isikliku eelistuse järgi. Installeerimise lõpus Finish nupul klõpsates käivitatakse ka Photoscape’i programm.

AniGif – lihtsama gif-formaadis slaidianimatsiooni loomiseks Print – A4-formaadis pildigalerii trükkimiseks Splitter – pildi lõikumiseks ruudustiku abil Screen Capture – ekraani pildistamiseks Color Picker – ekraanil nähtava värvitooni püüdmiseks Raw Converter – raw-formaadis fotode konverteerimiseks Rename – valitud pildihulga automaatseks ümbernimetamiseks Paper Print – erinevate kalendrite ja jooneliste paberite väljatrükiks

Photoscape koosneb mitmest programmist, mis on avaekraanil kuvatud ikoonidena. Mõned neist on dubleeritud akna päisesse lipikutena. Meeleolu loomiseks on lisatud juhuslik foto flickr.com-i kataloogist.

kohendada värvitoone ja teravust, lisada efekte, pildiraame ning teksti koos lihtsamate vektorgraafikaobjektidega. Photoscape Editor sobib kiireks töövahendiks, millega teha esmast fototöötlust, lisada mõni detail ja salvestada fail uue nimega ning säilitada originaal puutumatuna. NB! Photoscape Editoril ei ole oma failiformaati, mis säilitaks pildile lisatud tekstid või muu vektorgraafika iseseisvate objektidena, et neid hiljem faili taas avades uuesti töödelda saaks. Kõik pildile lisatud objektid (tekstid, raamid, vektorkujutised) sulatatakse salvestamise hetkel ühekihiliseks pildifailiks kas jpeg-, gif-, png- või bmp-formaadis. Seega sobib Photoscape Editor just kiireks pilditöötluseks, kus pildiga tehakse ühekordne muutus ning see salvestatakse uue koopiana, mida tulevikus enam edasi töötlema ei peaks. Tõsisemaks graafika- ja kujundustööks sobib paremini vabavaraline GIMP või mõni kommertslitsentsiga graafikaprogramm. Photoscape Editor aga pakub palju omanäolisi töövahendeid, mis ei vaja pikka õppeperioodi ja annavad huvitavaid tulemusi juba esimesel katsetamisel.

Mõned head klahvikombinatsioonid siin kasutamiseks: Shift + Enter avab märgistatud pildi Editoris, Ctrl + Enter käivitab slaidiprogrammi ja topeltklõps või Enter pildil kuvab selle täisekraanil. Täisekraani olekus on hea pilte lehitseda nooleklahvide abil.

Photoscape’i osad, nende otstarve Viewer – piltide kuvamiseks üksikult, kaustana või slaididena Editor – pildi töötlemiseks Batch Editor – valitud pildihulga automaatseks töötlemiseks Page – pildikollaaži loomiseks etteantud raamistike abil Combine – pildikollaaži loomiseks jadamisi või ruudustiku abil

Soovitan kasutada ka paremklõpsu pildil, kus pakutakse mõnd vajalikku käsku piltide pööramiseks: Lossless rotate 90 CW (clockwise) > 90 kraadi päripäeva; 90 CCW (counter clockwise) > 90 kraadi vastupäeva; 180 > 180 kraadi ehk peapeale. Uuemates digifotokates on sisse ehitatud gravitatsioonisensor, mis tajub fotoka asendit pildistamise hetkel ja salvestab pildi õiges orientatsioonis. Kui see puudub, siis tuleb pilte käsitsi kohendada. Viewer sobib selleks ideaalselt.

Editori aken on Photoscape’ile tüüpilise ülesehitusega, kus vasakul servas on kaks raami (A, B) failide kuvamiseks. NB! (B) raamis soovitud pildi ikoonil klõpsates avatakse see kohe Editoris. Editor suudab kuvada ainult ühte pilti korraga. Iga uue pildi avamisel eelmine pilt suletakse ning kui seal on pärast viimast avamist tehtud muudatusi, siis Photoscape küsib kasutajalt kohe üle: kas soovite aktiivset faili salvestada? See on üks Photoscape’i eripära, millega tuleb arvestada. Töötada saab vaid ühe pildiga korraga!

Editor Editor on loodud fotode töötlemiseks. Siin saab muuta pildi suurust,

Kõik pildi töötlemise tööriistad leiab akna alumisest osast paremal (C), kus need on organiseeritud nelja gruppi: HOME, OBJECT, CROP ja REGION. REGION sisaldab pildil punasilmsuse – Red Eye ja sünnimärkide – Mole vähendamise vahendeid (kasuta luupi suurendamiseks ja märgista ristkülikuga vastav pildi ala ning Editor püüab seda parandada). Vahelehelt CROP leiab pildi kadreerimise/lõikamise vahendi, millest pikemalt allpool. OBJECT sisaldab vektorkujundeid ja tekstitööriistu ning lehel HOME on kõik ülejäänud vahendid, mis aitavad pildi tooneteravust ja muid omadusi muuta. Photoscape Editor sisaldab palju erinevaid töövahendeid ja kõigil neil peatuda pole selle töölehe mahus võimalik. Allpool tooks esile mõned olulisemad ja ülejäänu jääks endal katse-eksitus-meetodil avastamiseks. Editor toetab mitmeastmelist UNDO funktsiooni (nupuna all paremas akna servas, või Ctrl + Z klahvikombinatsioon), mis võimaldab tühistada viimati tehtud muudatusi. Programmi õppimiseks on ideaalne meetod: • avada suvaline pilt ja asuda katsetama erinevaid vahendeid, • astuda pärast iga muudatust UNDO nupuga tagasi pildi algseisu, • samal ajal teha endale märkmeid, kui leiate mõne huvitava vahendi, mida hiljem kasutada. Enamik filtreid ja töövahendeid avanevad HOME lehel nuppude otsas asuvate allapoole suunatud noolte abil. NÄITEKS avage mõni pilt ja klõpsake Filter nupu alt, Distort alajaotusest Zoomblur käsku. Avaneb eraldi dialoog, kus saate Level-nimelise skaala väärtust muutes lisada pildile “kiirenduse udu” efekti. OK nupp kehtestab muudatuse, pärast mida UNDO taastab endise seisu.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

16 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 17


✁ TÖÖLEHT 15

TÖÖLEHT 15

Erinevad filtrid pakuvad oma dialoogides mitmeid skaalasid, mida katsetada ja vajadusel meelde jätta. Filtrite katsetamine on tõeliselt mõnus tegevus. Erinevaid filtreid kombineerides saab luua lihtsast fotost ulmeliselt lummavaid teoseid – mida omakorda kasutada taustana tekstile, luua tiitelgraafikat, postkaarte või lihtsalt muhedaid illustratsioone.

Kiire ülevaade OBJECT’i võimalustest

Kiire ülevaade HOME’i vahenditest

Neli väikest ruudukujulist ikooni vasakul ääres – pildi toone muudavad vastavalt seepia, hallskaala, mustvalge ning vastandtoonidesse negatiiv.

Photoscape Editor võimaldab piltidele lisada vektorgraafikaobjekte, teksti ja ka teisi pilte. Objektid paigutatakse algse pildi kohale läbipaistvale kihile ning neid on võimalik (kuni faili salvestamiseni) muuta, lisada või eemaldada. Objekti lisamisel (või olemasoleval objektil klõpsates) tekib selle ümber nelinurkne kontrollnuppude ala, millest hiirega haarates on võimalik objekti suurust ja kuju muuta. PLUS märk dubleerib käsilolevat objekti ja loob selle kõrvale identse koopia. X märk kustutab objekti ja kõvernoolest on võimalik objekti pöörata.

segab silma, kui vaadata pilti ekraanilt. Tihti juhtub, et pildistatud inimestel on pildil jalad ära lõigatud kuna fotograaf ei pööranud sellele tähelepanu. Enamasti on pildil asuv peamine objekt liiga kaugel või muu müra sisse ära uppunud. Kõik need vead muudavad pildi sõnumit või kaotavad selle sootuks.

Neli väikest ruudukujulist ikooni vasakul ääres – muudavad pildi värve vastavalt seepia, hallskaala, mustvalge ning vastandtoonidesse negatiiv.

CROP on tööriist, millega saab pildil oleva olulise info uuesti kompositsiooni seada ja üleliigse välja lõigata.

Kõrval on näha, kuidas esimesel juhul hakkab vaatlev silm mööda pilti ringi ekslema ja punane tsikkel on vaid üks objekt teiste seas – pildil on ka mägi, jõgi, teised autod, inimesed jpm. Teisel pildil aga on tsikkel ainus domineeriv ese, mis nõuab tähelepanu täielikult endale. Väike muutus, kuid suur mõju.

Pildi raamid – valikus avaneb suur hulk erinevaid pildiraame, mille suurust pildi suhtes saab väikse protsendiskaala abil muuta. No Frame eemaldab raami. Ilusamaid raame saab ka kollase “tähekese” abil oma lemmikraamide hulka lisada, mis lihtsustab nende leidmist tulevikus. (Sobiva raami puhul klõpsa kollast tähte ja vali menüüst “Add the frame to favorites” – hiljem leiab selle raami nimetuse kollase tähe menüü alumisest osast.) Round nupu abil saab pildi nurki ümaraks vormida etteantud värvitooni abil. Margin ja Frame Line lisavad joone pildiraami sisse. Neid kolme nuppu tuleb pisut katsetada, et nende loogikast paremini aru saada. Enamasti aga piisab vaid pildiraami valimisest, et oma fotole huvitavat äärist luua. Valitud pildiraam jääb kuni faili salvestamiseni iseseisvaks objektiks, mida saab vahetada või eemaldada. Kui klõpsate Photo + Frame nuppu, siis sulatatakse raam fotoga kokku ja see muutub üldise pildiga koos töödeldavaks. Nüüd saate ka uue raami lisada, mis annab võimaluse mitut raami kombineerida! Resize – pildi suuruse muutmine. Digifotokatest salvestatud pildid on tihti liiga suured, et neid materjalides otse kasutada või e-postiga saata. Mida suurem pilt, seda mahukam fail. Resize pakub pildi suuruse kahandamisel väga mugavaid käske “Reduce the longer length ...” (kahanda pildi pikemat külge ...) koos erinevate pikselväärtustega, mis teevad elu eriti kergeks – pole vaja mõõte ise sisse toksida! • 100 px on väike ikoonilaadne pildisuurus; • 400–800 px on sobiv suurus koos tekstiga dokumentides kasutamiseks; • 900–1200 px on ekraanisuurune pilt, hea saatmiseks e-postiga. Bright/Color – hulk vahendeid pildi toonide korrigeerimiseks Auto Level – pildi hele-tumeduse ja kesktoonide kohendamiseks Auto Contrast – pildi kontrastsuse tõstmiseks Sharpen – pildi detailide teravuse võimendamiseks Filter – hulk erinevaid efekte, millega pilti töödelda. Katsetamisrõõm! Bloom – võimendab ja udustab valgeid toone, tekitades pildil mõneti lummava meeleolu Backlight – vastu tugevat valgust pildistades alavalgustatud varjutoonide esiletoomiseks

CROP tööriista juures on mõned väga head abivahendid, mis kergendavad selle kasutamist. Fikseeritud küljepikkuste kombinatsioonid. Enamik digikaameraid teeb pilte 3 : 4 või 2 : 3 küljesuhtega (näiteks klassikaline 10 * 15 cm fotopaber = 2 : 3) Sama suhet peaks ka jälgima siis, kui pilti väiksemaks kadreerite. Hea on kasutada valikut “Original photo’s ratio” (kasutatakse algse pildi küljesuhet). Ükskõik millist küljepikkuste suhet kasutada, samas dokumendis olevate fotode juures võiks alati olla ühtne küljepikkuse suhe. Silmale on ilus, kui kõik fotod on sarnase kujuga. Kui küljepikkuse suhe on valitud, siis pole muud kui lohistada hiirega sobiv uus pildiraam pildile paika ja kohendada seda seni, kuni pilt tundub õige. Crop nupule vajutades lõigatakse pilt paika. Kui tekkis viga, siis on UNDO nupp ikka abiks.

Vasakpoolses kahes veerus on loetelu eri tüüpi objektidest, mida saab kompositsioonile lisada. Esimene veerg – pilt või illustratsioon; kõnemull koos tekstiga; lihtsam tekstilõik, kus kogu tekst vormindatakse ühtlaselt; keerulisem tekstilõik, kus saab kasutada erinevaid vorminguid; sümboli sisestamine arvuti kirjatüüpide kogumikust. Teine veerg – vabakäejoon, sirgjoon, ristkülik, ümarnurkne ristkülik, ovaal, hulktahukas, hulknurk. Mitmel objektil kuvatakse enne loomist lisadialoog, kus saab määrata loodava objekti erinevaid omadusi.

• Salvestamine, või Ctrl + C pildi kopeerimine mällu ja sealt otse Ctrl + V kleepimine näiteks Wordi. Käsitsi joonistatud skeemide või illustratsioonide skaneerimine ja kasutamine õppematerjalis: • Avad pildi. • CROP, jätta alles ainult oluline osa. • Auto Level või Auto Contrast, et pleegitada valge paber valgemaks, • Kui automaatsed käsud ei toimi, siis Bright/Color’i alt Luminance Curve ja seal kangutada diagonaaljoont keskkohast kas ülespoole või allapoole kuni sobiva tulemuseni. • Lisada tekst, kui vaja. • Resize, pildi suurus sobivaks. • Salvestamine või Ctrl + C / Ctrl + V Wordi. Arvutiekraanil nähtava info kasutamine õppematerjalis: • Avada ekraanil aken, milles on vajalik pilt või muu info, vajutada Print Scrn klahvi klaviatuuril, et pildistada terve ekraan pildina vahemällu (sarnane loogika nagu Ctrl + C) • Avada Photoscape Editor ja vajutada Ctrl + V, et avada/kleepida ekraanitõmmis uue pildina. • CROP, kui on vajadus ... jne NB! Kavalam viis pildistada ekraanil ainult aktiivset akent täpses suuruses: Alt + Print Scrn ja viia see Editori Ctrl + V uue pildina.

Vihjeid teiste Photoscape’i programmide kasutamiseks

Pildi salvestamine SAVE nupu leiab Editori paremast alumisest nurgast. Avaneb dialoog, kus saab valida kolme salvestamise võimaluse vahel: Save – salvestab pildi samasse kausta, kus esialgne pilt asus (kui “Backup the original photo ...” on valitud, siis tõstetakse samanimeline esialgne fail uude “Originals” nimelisse kausta, et uus versioon vana üle ei kirjutaks); Save in Designated Folder – võimaldab määrata ühtse kausta kõigile uutele muudetud piltidele; Save As – küsib failile uut nime enne salvestamist.

Osale objektidele on võimalik määrata läbipaistvust – Opacity ja värvust – Fill või piirjoone omadusi – Outline: Thickness (paksus), Round (ümarus). Olemasolevate objektide märgistamiseks tuleks valida musta noole kujuline tööriist ja objekti omaduste muutmiseks tuleks neil topeltklõpsida.

Mõned retseptid kiireks tööks piltidega Fotode kohendamine enne materjalile lisamist või e-postiga saatmist: • Avad pildi. • CROP, kui on vajadus pildil olulist infot esile tõsta. • Auto Level või Auto Contrast – proovida, kas pildi toonid muutuvad selgemaks. • Resize, pildi suurus sobivaks.

CROP – pildi kadreerimine, väiksemaks lõikumine Pildi kadreerimine on üks toiming, millele soovitan väga tähelepanu pöörata. Pildistamise hetkel on fotograafi silmad keskendunud pildil olevale objektile, hetke emotsioonile ja ajanappusele – tihti jääb märkamata, et pildile jäi ka suur hulk taustal olevaid esemeid. See kõik

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

18 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 19


TÖÖLEHT 15

Hindamismudelid

Batch Editor – valitud pildihulga automaatseks töötlemiseks. Hea vahend, mille abil saab terve kaustatäie piltide suurust korraga muuta, ilma et peaks neid ükshaaval avama ja salvestama. See programm säästab sellises olukorras oluliselt aega ja närve. Kasutamiseks lohista kõik vajalikud pildid (A) programmi aknasse või akna ülemisse raami, kuhu need loetelusse lisatakse. Üks pilt avatakse ka näidiseks. Järgmiseks määra ära, mida piltidega teha tuleb – selleks uuri pisut akna paremas servas olevaid vahendeid (B). Need kattuvad Editori töövahenditega ja toimivad sama loogika alusel. Näidispildil on näha valitud lõpptulemus.

■■ Meeri Sild Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi inglise keele õpetaja Kuidas saab õpetaja anda õpilase loovtööle võimalikult täpse hinde? Kuidas hinnata objektiivselt suulist ettekannet? Kuidas anda hinnangut õpilase arengule? Kuidas anda õpilastele kiiret ja selget tagasisidet hinde väärtusest? Tundub, et seda on peaaegu võimatu objektiivselt teha. Siiski – saab küll, kasutades hindamismudeleid. Tänapäeva õpetamise eesmärgiks on kasutada ülesandeid, mis võimaldavad õpilastel rakendada oma oskusi ja teadmisi mõtestatud viisil. Sellise lähenemisviisi puhul on vaja ka uut lähenemist hindamisele – sellisele, kus on arvesse võetud kõiki töösse puutuvaid aspekte erinevatel tasemetel.

Kui tegevusparameetrid on paika pandud, siis leia paremalt ülevalt nupp Convert All ja avanenud dialoogis “Save your photo in the designated folder” (salvesta uude kausta) määra kaust ja klõpsa Save. Page – pildikollaaži loomiseks etteantud raamistike abil. Vali paremast veerust sobiv raamistik ja lohista oma fotod raamistiku ruutudesse. Fotode suurust kohendatakse automaatselt ja neid saab ruutudes pisut nihutada kui vaja. Omamoodi huvitav viis luua ilusaid värvilisi fotokollaaže. Combine – pildikollaaži loomiseks jadamisi või ruudustiku abil. Sarnane eelmise programmiga, kuid on seotud jäigalt horisontaalse, vertikaalse jada või ruudustiku abil. Paremas aknaservas saab määrata jadade ja ruudustiku omadusi.

Paremal servas on ka teisi vahendeid, mida võib katsetada. Üldiselt ei soovita selle vahendiga siiski suuremaid slaidiprogramme luua, kuna animeeritud gif-formaat suudab kuvada vaid kuni 256 erinevat värvitooni. Fotode puhul pole see piisav. Ka gif-fail võib minna mahukaks. Samas võib see vahend olla väga huvitav käsitsi joonistatud skeemide puhul, kui need panna vahetuma piisavalt aeglaselt, et silm jõuaks jälgida. Print – A4-formaadis pildigalerii trükkimiseks. Hea viis valida hulk pilte ja paigutada need automaatselt A4-formaadis paberile sobiva ruudustiku alusel ning saata printerisse. Splitter – pildi lõikumiseks ruudustiku abil. Ava pilt, määra ruudustik ja salvesta tükkidena. Ilmselt on sel programmil hea rakendus väga spetsiifilise vajaduse puhul. Screen Capture – ekraani pildistamiseks. Sama rakendus mis Print Scr ja Alt + Print Scr klahvikombinatsioonidel. Color Picker – ekraanil nähtava värvitooni püüdmiseks. Kui kasutate näiteks html-dokumendis mõnd meeleolukat fotot (mida võiks tinglikult nimetada tiitelfotoks) ja soovite lisada pisut värvitooni ka tekstile (pealkirjades, piirjoontes, taustades), siis on selleks üks hea põhimõte: kasutage mõnd domineerivat värvitooni sellest tiitelfotost! Kui teil on dokumendi alguses foto ilusast punasest õunast ja suuremad pealkirjad on täpselt selle õuna punast tooni, siis meeldib see silmale väga.

Mis on hindamismudel?

Selleks kasutage Color Pickeri tööriista. Avage õuna pilt, et see oleks ekraanil nähtaval ükskõik millises aknas. Käivitage Color Picker ja avanenud dialoogaknas haarake hiirega üleval vasakus nurgas asuvast “pipeti”-ikoonist, hoidke hiireklahvi all ja liigutage luupi ekraanil, kuni leiate õuna selle ala, mis teid huvitab, laske hiireklahv lahti. Nüüd saate Color Pickeri aknas hiirega pildil liikudes täpse värvitooni välja valida. Sellel klõpsates annab Color Picker teile värvitooni väärtuse HEX-skaalas. Viimased kolm valitud tooni kuvatakse akna paremas veerus, kus on iga värvitooni taga värvikoodi mällu kopeerimise nupp.

Hindamismudel (ingl rubric) on vahend, mis aitab organiseerida ja tõlgendada õpilase töö hindamiseks vajalikke kriteeriume. Hindamismudel töötatakse alati välja konkreetse ülesande jaoks. Hindamismudel on tavaliselt esitatud tabeli vormis, mõnikord aga ka loeteluna (nn kontrollküsimustik).

Miks kasutada hindamismudeleid? Hindamismudelite kasutamine erineb traditsioonilisest hindamisest, sest hindamismudel annab hinnangu õpilase õppeprotsessile, demonstreerides talle, kuidas tema tööd hinnatakse. Hindamismudelid edastavad detailset informatsiooni tööle esitatavate nõuete kohta ning suunavad õpilasi neid nõudeid järgima. Hindamismudeliga määratakse tööle täpsed kriteeriumid, seega võimaldavad nad õpetajatel objektiivselt hinnata ka neid aspekte, mis tihtipeale on hindamisprotsessis vähemtähtsustatud (nt töö korrektne vormistamine). Hindamismudelitel võib olla ka motiveeriv roll. Seda aga juhul, kui õpilastele on eelnevalt hindamismudelit tutvustatud. Sellisel juhul muutub hindamismudel üheks tööjuhendi osaks, mida järgides saab õpilane parendada oma töö tulemusi. Eriti efektiivseks muutub mudel õpilase jaoks siis, kui õpetaja lisab mudelile ka nõudeid sisaldava kontrollküsimustiku.

HEX värvitoonid on kasutatavad html-dokumentides. Kui on soov kasutada sama tehnikat Wordi dokumendi kujundamisel, siis peab HEX värvikoodi muutma RGB värvikoodiks ja Wordi tekstivärvi dialoogis Red, Green, Blue väärtused sisse toksida. See on pisut tüütum tegevus, kuid ei võta kaua aega. Guugeldage “HEX to RGB converter” fraasi ning te leiate netist hulgaliselt vajalikke värviarvuteid. Raw Converter – raw-formaadis fotode konverteerimiseks. Fotograafide teema. Rename – valitud pildihulga automaatseks ümbernimetamiseks. Sarnane Batch Editoriga, kuid tegeleb vaid failinimede muutmisega. Paper Print – erinevate kalendrite ja jooneliste paberite väljatrükiks. Vali dokument ja trüki välja.

Hindamismudelite eelised:

Vaata kindlasti ka juhendavaid ekraanivideoid photoscape.org-i HELP lehel!

20 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Võimaldavad õpetajatel täpsemalt sõnastada töö eesmärke, tuues välja vajalikke detaile. Vähendavad tunduvalt hindamise subjektiivsust. Aitavad õpilasel paremini mõista, milli-

• •

Hindamismudelite liigid 

AniGif – lihtsama gif-formaadis slaidianimatsiooni loomiseks. Lohista valitud pildid aknasse ja määra ülemises aknaosas igale pildile sobiv kuvamise aeg (paremklõps pildil ja Change display time) või kohenda kõikide piltide kuvamisaega (paremal servas Change time nupp – arvestatakse sajandik-sekundites). Piltide asukohta saab slaidijadas hiirega lohistades muuta ja kogu animatsiooni mõõtmeid saab kohendada Resize Ratio skaala abil.

• • •

sed aspektid on olulised hea hinde saamiseks. Annavad efektiivset tagasisidet töö kohta. Võimaldavad eneseanalüüsi. Annavad lapsevanemale informatsiooni hindamisprotsessi kohta. Toetavad kriitilise mõtlemise ja analüüsioskuse arengut.

Hindamismudelid võivad olla kas holistilised või analüütilised. Holistiline hindamismudel on üldisem ja selle puhul pannakse hinne kogutulemuse summast lähtuvalt. Holistilise hindamismudeli puhul määratakse tulemus lähtuvalt lõpp-produktist. Holistilise mudeli eeliseks on kiire hindamisprotsess. Kahjuks ei võimalda holistiline hindamismudel anda õppijale piisavat tagasisidet tema oskuste ja teadmiste kohta. Analüütilise hindamismudeli puhul hinnatakse töö erinevaid aspekte, millest moodustub lõplik hinne. Analüütiline hindamismudel on täpsem ning võimaldab õpilasel ise analüüsida oma tööd ja oskusi. Analüütilist hindamismudelit on hea kasutada niisuguste tööde puhul, kus ühte tööd hindab rohkem kui üks hindaja, nt konkursitööd, eksamitööd. Nii kasutatakse meil analüütilist hindamismudelit riigieksamil loovtööde hindamiseks. Siiski, nii kaalukate hindamisprotsesside puhul on hinde objektiivsus väga tähtis. Mudeli üheseks mõistmiseks korraldatakse tavaliselt hindajate töö standardiseerimine. Standardiseerimisel seletatakse lahti erinevad hindamiskriteeriumid ning hinnatakse koos näidistöid.

Kuidas koostada hindamismudeleid? Hindamismudelite koostamine on alguses õpetajale kindlasti aeganõudev, sest see eeldab uutmoodi lähenemist hindamisele, analüüsija sünteesioskust. Ajapikku tekib aga igal hindajal enda hindamismudelite pank, mida on kerge kohandada erinevate tööde jaoks.

Hindamismudelite loomise etapid: • • •

Määra ära antud töö õppe-eesmärgid. Vali kriteeriumid, mida soovid hinnata. Otsusta, mitme punkti ulatuses soovid hinnata (nt 0–3, 0–5).

Määra, millised tunnusjooned iseloomustavad valitud kriteeriume erinevatel tasemetel. Sisesta kriteeriumid tabelisse, kirjelda oodatud tulemusi igal tasemel. Katseta hindamistabelit, hinnates läbi mõned tööd. Palu võimalusel ka kolleegidel katsetada. Vajadusel muuda. Kontrolli, kas mudel on praktikas kasutatav.

Kui palju kriteeriume kasutada? Seda on väga raske öelda. Mõned õpetajad ütlevad, et optimaalne arv on 4–8 kriteeriumit. Teised toovad välja, et hea hindamismudel peaks ära mahtuma ühele leheküljele. Õiget arvu on väga raske soovitada. Kõik sõltub vajadustest ja ülesande tüübist. Diagnostilise hindamise korral on ilmselt otstarbekas kasutada rohkem kriteeriume. Tunnitöö hindamiseks aga piisab väiksemast kriteeriumite arvust. Koostamisel on kergem alustada väiksemast kriteeriumite hulgast ning laiendada neid hiljem töö käigus.

Hindamismudelite koostamise keskkonnad Hindamismudelite koostamiseks on loodud mitmeid keskkondi. Kõige tuntumad ingliskeelsed keskkonnad on Rubistar (http:// rubistar.4teachers.org/index.php) ja Teachnology (http://www.teach-nology.com/). Teachnology pakub õpetajatele juba valmis hindamismudeleid erinevate tööliikide kohta. Rubistari abil saab ise kerge vaevaga koostada enda vajadustele sobiva mudeli. Erinevate tööliikide jaoks on antud loetelu kriteeriumitest, mille hulgast õpetaja saab valida sobivad ning nende kirjeldusi vajadusel kohandada. Sarnasel põhimõttel töötab ka Tiigrihüppe tellimusel Veiko Hani loodud hindamismudelite loomise keskkond (http://koolielu.edu.ee/ hindamismudelid/). Seal saab valida endale sobiva ülesandetüübi ja vaadata teiste õpetajate loodud mudeleid. Soovi korral saab neid endale kopeerida ning kohandada. Kui sobivat mudelit ei leia, saab selle seal keskkonnas ise luua.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 21


Praktika kui loovuse ja innovatsioonivõimekuse arendamise vähekasutatud ressurss ■■ Helle Noorväli PhD, Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli rektor Eesti sotsiaalteadlased on väitnud, et Eesti nagu teisedki postsotsialistlikud riigid on jõudnud faasi, kus järelejõudmine kõrge inimarenguga riikidele eeldab “…väga visa ja pikaajalist tööd just baasi edendamisel innovatsiooniks” (Pruulman-Vengerfeldt 2006: 86). Teadaolevalt tugineb innovatsiooniprotsessi elluviimine ettevõtte innovatsioonivõimekusele (Ettevõtted tehnoloogiatihedas … 2005: 16) ja see oleneb omakorda sellest, kui innovaatilised on töötajad. Samuti eeldab see töötajatelt väga mitmekülgseid ja elukestvalt arendatavaid pädevusi – nii erialaseid, metoodilisi, sotsiaalseid kui ka personaalseid (Pavelson, Karotom 2004: 59; Ruohotie jt 2008: 7-8). Mõistagi tähtsustub järjest enam valmisolek elukestvaks õppimiseks ja formaalhariduse (õppimise) kõrval ka mitteformaalne haridus (õppimine), sh õppimine/praktika töökeskkonnas. Seega on töötajate uuendusmeelsuse kujundamisel vaieldamatult suur roll kogu haridussüsteemil, sealhulgas kutseharidusel ja kutseõppe raames tehtaval ettevõttepraktikal. Mida edasi, seda rohkem tõuseb ausse haridus, kus ergutatakse loovat, innovatiivset, transformatiivset, ekspansiivset õppimist (mis oma paradigmaatilistes alustes on kõik ligilähedased) ja individuaalse õppimise kõrval muutub järjest olulisemaks kollektiivne õppimine. Minu doktoritöö “Praktika arendamine kutsehariduses” (Noorväli 2009) raames tehtud uuringu tulemusena selgus, et Euroopa eri riikides aktsepteeritakse ja rakendatakse erinevaid töös/praktikal õppimise mudeleid, sõltuvalt sellest, millised majanduslikud, tehnoloogilised ja sotsiaalsed tegurid neis mõjule on pääsenud ning millised ideed ja suundumused kasvatuse, õppimise ning arengu kohta nii üld- kui ka kutsehariduses neis riikides domineerivad. Euroopas tegelikult eksisteerivate praktikamudelite üldistava kirjelduse ning tüpoloogia on esitanud D. Guile ja T. Griffiths (Guile, Griffiths 2001: 113–131; Griffiths, Guile 2003: 56–73), kelle esile toodud mudelid on järgmised: 1) traditsiooniline mudel, 2) kogemuslik mudel, 3) standardipõhine ehk geneeriline praktikamudel, 4) tööprotsessi mudel ja 5) konnektiivne mudel. Neid mudeleid analüüsides jõudsin järeldusele, et mitmel põhjusel (nt vajadus orienteeruda Eestis innovatsioonipõhisele teadmusühiskonnale (Eesti säästva arengu

22 |

… 2005; Varblane jt 2008; Terk jt 2008)) sobib Eestile konnektiivne ehk ühendav praktikamudel. Konnektiivne mudel, sisaldades endas kõiki teisi nimetatud mudeleid, on tulevikulise iseloomuga, koolis ja töös õppimist ühendav, neid integreeriv mudel, käsitades praktikanti kui inimest, kes liigub ühest tegevussüsteemist (kool) teise (töö), ületades nendevahelisi piire, ja kes, olles refleksiivne õppija, analüüsib kriitiliselt praktikal kogetut, kasutades selleks ka koolis õpitut. See võimaldab praktikandil mitte ainult kohaneda olemasoleva praktikaga, vaid seda ka problematiseerida, täiustada ja uuendada. Teisisõnu toimub praktikal teadmuse arenguline ülekanne, mis eeldab ekspansiivset õppimist ja on selle tulemuseks (Engeström 2001, 2004). Selline orientatsioon võimaldab praktikandil olla autonoomne ja loov isiksus ning kujuneda kaasaja nõuetele vastavaks polüfunktsionaalseks professionaaliks, kes on valmis andma oma panuse ühiskonna innovatsiooniks. Oma väitekirja empiirilise uuringu analüüsi abil otsisin muu hulgas vastust küsimusele, kas on võimalik leida märke, tõendeid konnektiivsest mudelist või eeldusi teadmuse arengulisest ülekandest ning ekspansiivsest õppimisest praktikal, mis omakorda on eelduseks loova ja innovaatilise inimese kujunemisel. Minu tehtud uuringu valim koosnes 155 põhikoolijärgsest kutsekeskhariduse õppekavade alusel õppivast õpilasest, nelja kooli direktori asetäitjast, nende koolide õpetajatest-praktikajuhendajatest ja ettevõtete praktikajuhendajatest.

Empiirilise uuringu tulemustest tuleb esile tõsta järgmisi: , Uuritavate erialade praktika korraldamisel võis kohata teatavat segu praktika traditsioonilisest, kogemuslikust ja ka geneerilisest mudelist. , Eesti kutsehariduse reformimine on liikunud standardite ulatusliku rakendamise suunas. Standardipõhise mudeli aktsepteerimine võimaldab korrastada ning viia võrreldavatele alustele erinevate koolide praktika, kuid: a) standardiseerimine muudab haavatavaks praktikandi/tulevase töötaja autonoomia, tema loovuse ja sisemise motivatsiooni, sundides teda end allutama välistele standarditele; b) kuigi head ja „targad” standardid võivad olla lähtetingimuseks innovatsioonile, andes ühiskonna käsutusse kvaliteedinõuded ja varustades töötajad algtõdede ja vajalike automatismidega ning vabastades nad „jalg-

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

ratta” leiutamisest, võivad standardid muutuda arengu ja innovatsiooni takistajaks, eriti siis, kui nad on jäigad, kitsapiirilised, üleliia ettekirjutavad, kui neid küllalt kiiresti ei uuendata või kui neid püütakse jõuga rakendada neile ebakohastes tingimustes. , Kohati on isegi tekkimas mingeid eeldusi üleminekuks konnektiivsele mudelile: on ümber mõtestatud praktika tähtsus õppija arengule, on mõistetud praktika eesmärgistatuse vajalikkust, tihenenud on koostöö erinevate tegevussüsteemide esindajate – st koolide ja ettevõtete vahel jmt. , Juhendajate intervjuude põhjal võib järeldada, et praktikast saavad “kasu” kõik nimetatud osalised – nii õpilased, juhendajad, kool kui ka ettevõte. Selle alusel võib väita, et praktikal on võimalik ja ka teatud määral toimub teadmiste/teadmuse arenguline ülekanne. , Ettevõtete praktikajuhendajate valmisolek praktika ühiseks kavandamiseks, mõtestamiseks ja arendamiseks oli suhteliselt tagasihoidlik, tuli ette, et praktikandi näol oli ettevõtte käsutuses mingi lihtsa töö ärategija või siis võimalik tulevane töötaja. Harva, kuid siiski olid esindatud ka sellised seisukohad, et praktika juhendamine annab uusi mõtteid, õpetab nägema õpilase vajadusi, mõtteid koolituseks, suhtlemiskogemust. , Õpilaste arusaamad praktika funktsioonidest on kõigiti adekvaatsed ja prosotsiaalsed: esikohale seatakse ühiskonna, seejärel ettevõtte vajadused ja iseenda kui tulevase töötaja arenguvajadused. Positiivse üllatusena seostusid õpilaste ootused praktika suhtes võimalusega teha ettepanekuid töö paremaks muutmiseks, praktika täiustamiseks, iseenda võimekusega õppida nägema ja lahendama tööprobleeme. Teisisõnu: meie õpilased on uuendusmeelsed. , Küsimusele praktika soovitavate eesmärkide kohta tõusis esiplaanile parameeter, mis demonstreeris õpilaste tahet olla loov, arutleda praktikal saadud töökogemuse üle ja jagada koolis õpitud teoreetilisi teadmisi praktikutega. , Kirjeldades oma õppimist praktikal, eristus faktor, mida võib seostada ekspansiivse õppimisega (sh näiteks “minu õppimist iseloomustab uute mudelite, skeemide, tehniliste lahenduste, ümbersõnastamiste leiutamine ja meisterdamine”). , Empiirilise uuringu kõige olulisemaks tulemuseks võiks pidada nende tegurite väljaselgitamist, mis võimaldavad ennustada praktika subjektiivset tulemuslikkust ja need on (nende prognostilise väärtuse kahanevas

järjekorras): 1) tööalase eneseteadlikkuse/ identiteedi kujunemine, 2) võimalus olla ettevõtlik, algatusvõimeline, 3) tööoskuste kujunemine praktikal, 4) ühiskonnaga seotud motiivid ja 5) töö sisukus.

Empiirilise uuringu tähtsaim järeldus Kutseõppeasutuste õpilastel on kujunenud valmisolek ekspansiivseks õppimiseks/teadmuse arenguliseks ülekandeks praktikal ja võimalus kujuneda seeläbi loovateks ja innovaatilisteks inimesteks/töötajateks.

Meie, st õpetajate, koolijuhtide, ministeeriumi, tööandjate jt ülesandeks on nimetatud potentsiaal ja õpilaste valmisolek innovatsiooniks ära kasutada ja seda edasi arendada. Allikad ENGESTRÖM, Y. 2004. Ekspansiivinen oppiminen ja yhteiskehittely työssä. Tampere. ENGESTRÖM, Y. 2001. Expansive Learning at Work: toward an activity theoretical reconceptualization. Journal of Education and Work, Vol. 14, No. 1, 2001, 133–156. ETTEVÕTTED tehnoloogiatihedas majanduses. 2005. Eesti Tuleviku-uuringute Instituut. GRIFFITHS, T., GUILE, D. 2003. A Connective Model of Learning: the implications for work process knowledge. European Educational Research Journal, Vol 2, No 1, 56–73. GUILE, D. & GRIFFITHS, T. 2001. Learning Through Work Experience. Journal of Education and Work, Vol. 14, No. 1. NOORVÄLI, H. 2009. Praktika arendamine kutsehariduses. Tallinn: TLÜ sotsiaalteaduste dissertatsioonid. PAVELSON, M., KAROTOM, N. 2004. Muutuv töö ja teisenev tegija. TTÜ kirjastus. PRUULMAN-VENGERFELDT, P. 2007. Inimareng: eesmärgid ja vahendid. Eesti Inimarengu Aruanne 2006. Toim Mati Heidmets. Tallinn: Ühiskondliku Leppe Sihtasutus, 80–88. RUOHOTIE, P.; NOKELAINEN, P.; KORPELAINEN, K. 2008. Ammattillisen huippuosaamisen mallintaminen: Teoreettiset lähtökohdat ja mittausmalli. Ammattikasvatuksen aikakauskirja 1/2008, 4–16. TERK, E., PÄRNA, O., MURULAUK, A., PAAS, T., SEPP, J., EAMETS, R., VARBLANE, U., LILLESTIK, O. 2008. Future of Estonia’s economic structure. In: Estonian Human Development Report 2007. Mati Heidmets (editorin-chief). Eesti Koostöö Kogu, 88–112. VARBLANE, U, EAMETS, R., HALDMA, T., KALDARU, H., MASSO, J, METS, T., PAAS, T., REILJAN, J., SEPP, J., TÜRK, K., UKRAINSKI, K. VADI, M., VISSAK, T. 2008. Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated: Aruande lühiversioon. Eesti Arengufond.

E-TÜ e-õppe ajakiri ■■ Marju Piir Tartu Ülikooli haridustehnoloog Just sellise pealkirja all avas selle aasta e-õppe päeva, 7. oktoobri varahommikul oma “uksed” Tartu Ülikooli esimene veebipõhine e-õppe ajakiri. Ehkki ajakirja valmistamise mõte ei küpsenud kaua, selgus, et ka kiirelt tehtud asi võib kaunikene olla. Vähemalt nii on ajakirja lugejad tagasisides väitnud. E-õppe ajakiri sündis vajadusest teadvustada e-õppe olukorda ülikoolis. Tartu Ülikoolis on ju e-õpet kasutatud nüüdseks rohkem kui kümme aastat. Sel aastal ületas e-kursuste arv esimest korda tuhande piiri. Selline number teeks au igale Euroopa kõrgkoolile. Ometi oleme kuulnud ka arvamusi, et meie ülikoolis küll tegeletakse e-õppega, aga seda ei ole piisavalt näha ei ülikooli sees ega väljaspool. Kvantitatiivse kasvu kõrval oleme sirgunud ka kvalitatiivselt. Paljudele Tartu Ülikooli e-kursustele on omistatud aasta e-kursuse tiitlid ning mitu e-kursust on tunnistatud kvaliteedimärgi väärilisteks. Samuti oli huvitav kaardistada e-õppe praegune seis Tartu Ülikoolis: kui palju, mida, kus, kes jne. Seega leiame ajakirjast e-õppe statistika rubriigi, milles selgub näiteks, et 72% praegustest Tartu Ülikooli e-kursustest on Blackboard Vista virtuaalses õpikeskkonnas; et kõige rohkem on e-kursusi filosoofiateaduskonnas (7. okt seisuga 163); et praegu on Tartu Ülikoolis kokku 1073 e-kursust; et ülikooli 1698 õppejõust ja teadustöötajast kasutab Blackboard Vista õpikeskkonda u 40%; et 2008. sept – 2009. juuni oli Tartu Ülikooli videoserveri keskmine külastajate arv ühes kuus 3084 ning keskmine klippide vaatamise sagedus 27 680 korda (1 külastaja vaatab kuus keskmiselt 8,98 videoklippi) jne. Ajakirjast leiab ka Tartu Ülikooli e-õppejõudude TOP 10 nende e-kursuste arvu järgi ritta panduna. Kui lugejat huvitavad videoloengud, siis ka need on vaadatavuse järjekorras esitatud.

Ajakirja üheks suuremaks väärtuseks on ilmselt intervjuud juhtkonna ja õppejõududega. Oma arvamusi ja mõtteid e-õppest avaldavad e-õppe tegijad, aga ka e-õppe maailmaga veel vähe kokku puutunud õppejõud, kellel plaanis see tee jalge alla võtta.

Kuuleme rektor Alar Karise arvamust sellest, et enam tuleks hinnata e-õppe kasutamist õppejõude töötulemuste arvestamisel ja hindamisel. Kantsler Andres Liinat näeb e-õppes võimalust järjest enam avada ülikool väljastpoolt Eestit tulevatele õppijatele. Õppejõud arutlevad selle üle, mis on e-õpe, miks oleks vaja e-õpet kasutada, kuidas suhtuvad tudengid e-õppesse, kuhu võiks e-õpe edasi areneda jne. Huvitavaid ja argumenteeritud arvamusi on kindlasti kõigil põnev kuulata-vaadata. Lisaks on e-ajakirjas Tartu Ülikooli haridustehnoloogide ja nende pakutavate teenuste tutvustused, samuti käimasolevate projektide kirjeldused, mõned huvitavatel teemadel peetud Tartu Ülikooli õppejõudude minivideoloengud, üks iseseisvalt läbitav e-kursus neile, kes valmistuvad kombineeritud õppes osalema, ja natuke ka meelelahutust e-horoskoobi näol. Näiteks Skorpioni tähtkujus sündinute jaoks kõlab järgmise aasta e-horoskoop nii: Skorpion (24. oktoober – 22. november) Võimalik, et kohtute kellegi sellisega, kes esitab Teile kõrgemad nõudmised, kui täita suudate. Vältige enese piitsutamist, jääge selleks, kes olete, kuid vaadake siiski üle soovitused kvaliteetse e-kursuse loomiseks – http://www.e-ope. ee/opetajatele/juhend_kvaliteetse_e-kursuse_ loomiseks. Meie e-õppe ajakirjaga on võimalik tutvuda aadressil: http://www.ut.ee/etu Head lugemist, vaatamist, kuulamist, kaasamõtlemist! Ootame teie kommentaare, et järgmisel aastal ilmuva e-ajakirja teine number oleks veelgi sisukam.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 23


E-ÕPPE PERSOON

E-õppe fanaatik ja tennisemängusõltlane ■■ Intervjueeris ja toimetas Kerli Kusnets Fotod Lehti Pildi erakogust ning Tartu Ülikooli Infotehnoloogia osakonna foto- ja videotalituse kogust Seekordses persooniloos tutvustame teile lähemalt ühte pikema tööstaažiga haridustehnoloogi, kelle isiksust ja elukulgu läbivad kaks võrdselt olulist kirge – e-õpe ja tennis. Seda usinat töömesilast iseloomustavad kolleegid ja sõbrad kui vaikset, aga jõulist tegijat, kes on võimeline „mägesid liigutama“. Saame tuttavaks – Lehti Pilt.

Kas mäletad lapsepõlvest, kelleks Sa saada tahtsid? Oli sul iidoleid või eeskujusid, kellega sarnaneda soovisid? Ma ei mäleta, et mul oleks olnud konkreetseid unistusi, kelleks saada. Põhikooli kirjandusõpetaja soovitas mul minna õppima ajakirjandust, sest tema arvates kirjutasin väga hästi kirjandeid. Põhjuseks oli kindlasti see, et lugesin meeletult palju ilukirjandust – nädalas lugesin läbi vähemalt kolm-neli paarisajaleheküljelist raamatut. Lemmikaineks oli mul koolis aga matemaatika. Lahendasin ülesandeid vabal ajal lihtsalt meelelahutuseks. Mulle meeldisid väga meditsiinifilmid, kus tegevus toimus haiglates ja mille tegelasteks olid arstid. Kui keskkooli lõpus mõtlesin ülikooli peale, siis kaalusin arstiteaduskonna ja bioloogia vahel. Valisin siiski bioloogia, sest tundsin, et mul jääb puudu arstile vajalikust suhtlemisoskusest. Mäletan, et unistasin lapsena palju (ning unistan ka praegu). Üks unistus oli saada olümpiavõitjaks. Iidoliteks olid edukad sportlased, näiteks Helen Holter ja Andres Võsand. Igatsesin ise samuti tennist mängida, kuid kahjuks puudusid maal selleks võimalused. Kannatasin lapsena väga oma liigse tagasihoidlikkuse pärast ning seetõttu imetlesin kõiki, kes olid avatud, jutukad ning hea esinemisoskusega (lauljad, näitlejad). Kust Sa pärit oled? Mis koolid on läbitud? Olen pärit Võrumaalt Kuutsilt, väikesest külast Võru ja Valgamaa vahel üsna Läti piiri ääres. Kasvasin paljulapselises peres – mul on neli õde ja üks vend. Lapsepõlvest on meeles magamine ristipidi kolmekesi ühes voodis, diivaninurgas koolitöö tegemine, kuna kõik ei mahtunud laua taha, isa abistamine metsas vaigukorjamisel ning peresisesed spordivõist-

24 |

lused. Suure pere eelis oli see, et pidevalt olid mängukaaslased omast käest võtta. Saame siiani omavahel väga hästi läbi. Õppisin Mõniste kaheksaklassilises koolis, mis asus kodust vaid kolmesaja meetri kaugusel.

Klassiaknast sai vahetunnil vaadatud, kuidas kodukorstnast suitsu tuleb või kuidas ema jalgrattaga poodi läheb. Keskkooli lõpetasin Varstus. Mäletan, et sügiseti ja talviti oli pimedas üksi läbi metsa kahe kilomeetri kaugusel asuvasse bussipeatusse minemine päris hirmutav. Koolist koju tulin tihti kas täiesti jalgsi (9 km) või pool maad jalgsi. Sellest ajast mäletan ema ütlust, mida pikkadel jalutuskäikudel lohutuseks meenutasin: kes palju käib, sel tulevad ilusad jalad. Kõrghariduse sain Tartu Ülikoolis bioloogiat õppides ning magistrikraadi omandasin haridustehnoloogia erialal veebipõhiselt Austraalia Lõuna-Queenslandi Ülikoolis. Praegu õpin uuesti Tartu Ülikoolis pedagoogika doktoriõppes. Kuidas Sa selle võimaluse (magistriõpingud haridustehnoloogia erialal Austraalias) enda jaoks leidsid? Mida õpingutepäevilt enim meenutad? Töötasin haridustehnoloogina ning tundsin, et on vaja end erialaselt täiendada. Kuna haridustehnoloogidele magistrikoolitust Eestis sel ajal veel ei pakutud, siis oli internetipõhine õpe välisülikoolides ainus võimalus. Kvaliteetseid haridustehnoloogia magistriõppeprogramme pakuti paljudes välisülikoolides, kuid Ameerika õppimisvariandid olid

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Kooliaas ta lõpus kiituskirja saan ud pioneerimaleva lipu ees.

üsna kallid. Valisin Austraalia Lõuna-Queenslandi Ülikooli, mis sai 2001. aastal preemia “Maailma aastaülikool 2000–2001 e-ülikooli arendamise alal”. Õppimise ajast on meeles eelkõige e-õppe nimekad õppejõud, rahvusvahelised õpperühmad – õppijaid oli kogu maailmast, kuid kõige rohkem siiski Aasiast. Kursusi aitasid tihti pidada tuutorid, kes olid aasta või paar tagasi ise samal e-kursusel õppijana oma tublidusega silma paistnud ning kes nüüd õppejõu abilisteks olid palgatud. Õppimine oli nagu õppimine ikka – palju iseseisvat lugemist, foorumites suhtlemist ning kodutööde sooritamist. Õppejõudude tagasiside kodutöödele oli alati hästi põhjalik. Minu jaoks tegi õppimise raskemaks ja ajamahukamaks võõrkeeles õppematerjalide lugemine ja suhtlemine, kuid tagantjärele mõeldes oli see väga kasulik ning aitas arendada kirjaliku inglise keele oskust. Kuidas Sinust haridustehnoloog sai? Mida Sa enne seda tegid? Pärast ülikooli lõpetamist töötasin kaks aastat nooremteadurina Eesti Agrobiokeskuses taimekatsevahendi väljatöötamise töörühmas. See töö oli minu jaoks liiga umbmäärane ja ilma selge sihita ning seepärast otsustasin töökohta vahetada. Sattusin tööle Tartu Ülikooli rektoraati õppeprorektori vastutavaks sekretäriks. Sellel ametikohal õppisin hästi tundma ülikooli. Ma nautisin töökohta, kus õhtul koju minnes ei pidanud enam töö peale mõtlema. Haridustehnoloog sai minust juhuslikult. Kui valmistusin lapsehoolduspuhkuselt tagasi tulema, tegi avatud ülikooli prorektor mulle ettepaneku hakata haridustehnoloogiks. See oli ülikoolis uus ametikoht, mis otsustati luua õppejõudude e-õppealaseks

. aastal. ab rip oisiga 1974 Ko os õd ed e ja na

Haridustehnoloogina oma töölaua taga Tartu Lossi 24 majas.

toetamiseks. Ülemus arvas, et saan arvutiga hästi hakkama ning suudan ka õppejõududega kannatlik olla. Otsustasin väljakutse vastu võtta ning pole kunagi kahetsenud, et seda tegin. Oled üks esimesi haridustehnolooge Eestis. Mida meenutad oma ameti algusaegadest? Mis on kõige rohkem võrreldes praegusega muutunud? Haridustehnoloogi töö iseloom on aastatega muutunud. Algusaastatel, kui olin ülikoolis ainus haridustehnoloog, oli rohkem õppejõudude nõustamist, juhendmaterjalide loomist ja e-kursuste tehnilist disainimist. Vahepeal moodustas suure osa minu tööst rahvusvaheliste e-õppeprojektide juhtimine Tartu Ülikoolis – alates 2002. aastast olen olnud seotud seitsme kaheaastase projektiga. Esimeseks rahvusvaheliseks projektiks oli Minerva projekt “Tutoring adults online”, milles osaledes sain ideid ja motivatsiooni veebipõhise õppe tuutorite koolituskursuse väljatöötamiseks. Pärast seda olen välja töötanud päris palju e-õppe veebipõhiseid koolituskursusi ning viin neid ka e-õppejõu koolitusprogrammi raames läbi. Praeguseks on Tartu Ülikoolis tööl kokku kaheksa haridustehnoloogi ning mina täidan haridustehnoloogia peaspetsialisti ning haridustehnoloogiakeskuse juhataja ülesandeid. Sellega kaasneb palju asjaajamist, koordineerimist, finantsdokumentide vormistamist ning projektide bürokraatiaga tegelemist. ESF BeSt programmi aruandlusega tegelemine tekitab unetuid öid – milliseid skeeme kasutada, et saaks arvestatud ülikooli, projekti elluviija, rakendusüksuse ning rahandusministeeriumi omavahel vastuolus olevad nõuded. Oled haridustehnoloogina tuntud kui

24/7 online tuutor. Mida see Sinu igapäevaelus/töös tähendab? Argipäeval olen suurema osa tööajast arvuti taga ning veebipõhistesse õpikeskkondadesse sisse logitud. Kui kursustel on midagi uut postitatud, siis ikka vaatan kohe ja vastan ka kiiresti. Õhtul töölt koju minnes teen paar tundi koduseid toimetusi või sporti ning siis kutsub miski jälle arvuti taha. Vajan vaimset tegevust. Kui kunagi kasutasin õhtutunde raamatute lugemiseks, siis nüüd viin selle asemel läbi veebipõhiseid kursusi. Mulle ei meeldi, kui erinevad väikesed ülesanded kuhjuvad – tahan need võimalikult kiiresti ära teha, et saaksin häirimatult keskenduda suurematele ülesannetele. Mida pead ise oma tööelu suurimaks saavutuseks või kõige põnevamaks projektiks? 2002. aastal valmis Tartu Ülikooli e-õppe portaal, mille mahuka sisu töötasin välja täiesti üksi. Portaal sisaldas hulgaliselt infoja juhendmaterjale õppijatele, õppejõududele ning e-õppe tuutoritele. Meelde on kindlasti jäänud esimeses rahvusvahelises e-õppeprojektis osalemine (@duline), mis andis projektide aruandlusega tegelemise ja rahvusvahelise koostöö kogemused ning võimaluse inglise keelt praktiseerida. Saavutuseks pean seda, et minu kirjutatud Socrates Minerva B-Learn projektitaotlus rahastati. Projekti hilisem elluviimine polnud enam sugugi nii nauditav. Olulist rolli minu töös on kindlasti mänginud Eesti e-Ülikooli konsortsiumi loomine ning hilisem koostöö konsortsiumi raames – haridustehnoloogide võrgustiku tegevused, e-õppe kvaliteedi töörühmas osalemine jpm. Haridustehnoloogiakeskuse juhatajana olen rõõmus, et olen enda ümber suutnud tekitada

meeskonna, kellega on hea ühise eesmärgi nimel koostööd teha. Mis Sind e-õppe temaatikani viis? Haridustehnoloogi ametikohale sattusin juhuslikult, kuid e-õppe kasutamine õppijana ja koolitajana on olnud minu teadlik valik. Veebipõhine magistriõpe sobis hästi minu elustiiliga – õppisin aastase lapse, töökohustuste ning huvialadega tegelemise kõrvalt. Ei oleks ju olnud mõeldav, et sõidan kaheks aastaks välismaale õppima. Veebipõhiselt õppides ei pidanud ma kordagi õppimise pärast töölt puuduma. E-õppe kasutamine koolitustel sobib mulle samuti, sest mulle ei meeldi pidada auditoorseid loenguid. Mul on vaikne hääl ja ma ei tunne end suuliselt väljendades kindlalt.

Kui poleks e-õpet, siis ma õpetamisega ilmselt ei tegelekski. Teine põhjus on see, et e-kursustega saan tegeleda endale sobival ajal ja kohas. Mis Sa arvad, miks e-õpe Sind seniajani köidab? E-õppe kasutamine õppijana sobib minu loomuse ja õpiharjumustega. Õpin kõige paremini iseseisvalt, analüüsides, süsteemi luues. Kasuks tuleb praktiliste ülesannete sooritamine, kus tuleb teooriat praktikaga siduda, probleeme lahendada, projekte koostada jms. Igapäevane töö sarnaneb samuti e-õppes osalemisega – suhtleme kolleegidega oma ülikoolist ja mujalt e-posti vahendusel, koostöös kasutame videokonverentsi võimalusi ning veebipõhiseid ühiskirjutamise vahendeid, tööülesannete sooritamiseks otsime internetist infot, praktiliste ülesannete jaoks kasutame samuti arvuteid. Töötamine e-õppes pakub huvi oma mit-

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 25


stel tennist mängimas. 2008. aastal ülikooli meistrivõistlu

2006. aast al Lõuna-Ko reas Aasi a e-õppega tutvumas.

de mee skond. Tartu Ülikooli haridustehnoloogi

mekesisuse pärast. Selles on õppejõudude ja õppijate nõustamist, projektijuhtimist, juhendite, e-kursuste ja õpiobjektide koostamist, seminaride ja infopäevade korraldamist, uute tehnoloogiliste võimalustega tutvumist ja kasutuselevõttu, veebipõhist koolitamist jpm. Kas oled suutnud e-õppepisikuga nakatada ka enda lähedasi? Meie haridustehnoloogiakeskuse inimesed kasutavad e-õpet nagunii oma igapäevatöös ning nad kõik on tõelised e-õppehuvilised. Haridustehnoloogiakeskus kuulub meil avatud ülikooli keskuse alla, mille üheks tegevuseks on täiendusõppe korraldamine. Tundub, et nemad on küll e-õppepisikuga nakatunud, sest Tartu Ülikoolis toimus eelmisel aastal 189 e-täienduskoolituskursust, kus osales kokku 3461 inimest. Ülikoolis õppivad sõbrad ja tuttavad on e-õppega tahes-tahtmata kokku puutunud ning neile see õppimisviis meeldib. Õetütar näiteks ütleb, et e-kursused on head sellepärast, et neis ainetes ei kuhju õppimine semestri lõpuaega, vaid saab jooksvate töödega suure osa arvestusest või hindest kätte ning selle võrra on sessi ajal lihtsam. Oled töös väga aktiivne inimene. Kas Sul jääb aega ka isiklike huvidega tegelemiseks? Selleks peab ikka aega jääma, sest me ei ela ju ainult töötamise pärast. Vaimne töö vajab füüsilist tasakaalustamist ning seetõttu on minu vaba aja esimene eelistus kindlalt sport. Võib öelda, et olen “hasartmängusõltlane” – tütrega kahepeale mängime iga kuu suure osa minu palka maha. Mängime tennist. Paljud nädalavahetused kuluvad tenniseväljakutel – ise harrastusmängijate turniiri-

26 |

del osaledes, naiste tennisepüramiidi mänge mängides või lapse võistlusi jälgides. Tennis paelub mind seetõttu, et see on huvitav (ükski punkt mängus pole ühtemoodi!) ning tohutult tehniline ala – trenni tehes käib pidev enesearendamise protsess. Oluline pole mitte ainult tehnika lihvimine, vaid ka vaimne “kasvamine”. Tennises võidab see, kellel on hea keskendumisoskus, kes on enesekindel ja tugeva võitlejahingega. Need on oskused, millest minul vajaka jääb ning mida ma tennise abil endas arendada püüan. Lisaväärtus on see, et tennist mängides olen juurde saanud palju uusi häid tuttavaid. Kui saaksid valida ajastut elamiseks ja töötamiseks, siis mis ajastu oleks Sinu valik? Olen rahul praeguse ajastuga ning kindlasti ei igatse taga minevikku. Pigem pakuks huvi, kuidas oleks elada tulevikus. Oluline on, et ei oleks katastroofe ega sõdu. Mis oleks Eesti hariduses teisiti, kui Sina oleksid haridusminister? Näed Sa lootuskiirt, et midagi läheks nii, nagu Sina sooviksid?

Leian, et peale haridusministri sõltub haridusasutuste käekäik paljuski nendest, kes neid asutusi juhivad ja seal igapäevast tööd teevad. On Sul mõni soovitus õpetajatele, õppejõududele ja oma kolleegidele? Olge kohusetundlikud ja tehke oma tööd hästi, kuid ärge üle pingutage – elus on kõige väärtuslikumad tervis ja head isiklikud suhted.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Kolleegid ja sõbrad räägivad Lehti Pilt Töökoht: Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskuse haridustehnoloogiakeskus Haridus: bioloogia (Tartu Ülikool), haridustehnoloogia magistriõpe (University of Southern Queensland) Peetud ametid: nooremteadur, sekretär, haridustehnoloog, haridustehnoloogia peaspetsialist

Huvitavamad faktid eluloost: • Sündinud 6-lapselise pere 4. lapsena Võrumaal. • 1974–1982 – õppis Mõniste 8-klassilises koolis. • 1982–1985 – õppis Varstu Keskkoolis. • 1985–1990 – õppis Tartu Ülikoolis bioloogiat (lõpetas cum laude). • Esimeseks töökohaks oli Eesti Agrobiokeskus, kus töötas nooremteadurina taimekaitsevahendi väljatöötamise töörühmas. • 1992–1998 – tegeles orienteerumisega, osaledes aktiivselt Tartu orienteerumisneljapäevakutel. • 1994 – alustas töötamist Tartu Ülikoolis rektoraadi vastutava sekretärina. • 2000 – teadaolevalt esimene haridustehnoloogi ametinimetusega inimene Eestis. • 2001–2003 – õppis veebipõhiselt Austraalia Lõuna-Queenslandi Ülikoolis haridustehnoloogia magistriõppes. • 2002 – osales Eesti e-Ülikooli konsortsiumi loomise algatusrühmas. • 2007 – tunnustati Tartu Ülikooli väikese aumärgiga süstemaatilise arendus- ja tugisüsteemi loomise eest e-õppe korraldamiseks ülikoolis. • Aktiivne harrastustennisist, osaledes harrastajate tenniseturniiridel ja Tartu naiste tennisepüramiidi mängudes. • Tartu Ülikooli pedagoogika doktoriõppe haridustehnoloogia eriala 4. aasta üliõpilane.

e-ÕPPE E-ÕPPE UUDISED PERSOON

Aune Valk Endine kolleeg Tartu Ülikoolist Olen Lehtit töiselt tundnud ligi kümme aastat. Teda iseloomustab tohutu töövõime ja vaikne olemine. Lehtilt võiks õppida asjade kiirelt ja suurema kärata ärategemist. Temalt ei kuule kunagi virinat, et tööd on palju ja aega vähe. Ei saa just öelda, et oleksin parim õpilane olnud, aga olen õppinud natuke veebipõhiseid kursusi tegema. Ehkki Lehti on enamiku tehnilistest asjadest pidanud WebCTs (veebipõhine e-õppekeskkond – toim) minu eest ära tegema, sain ma pärast kolmandat katset mõne asjaga ka juba ise hakkama. Esta Pilt Õde ja kolleeg Mõeldes Lehtile, meenub kohe tema tasakaalukus, tagasihoidlikkus, sõbralikkus ja ülim rahulikkus. Teda ei ole näinud väga närvi minemas ega kuulnud häält tõstmas. Olen temalt õppinud kannatlikkust, rahulikkust ja järjekindlust mingi asja kallal töötades. Vaikselt ja järjekindlalt asju ajades jõuab ükskord kindlasti sihile. Ja kohusetundlikkust olen ka kindlasti temalt õppinud. Arvan, et temalt oleks igaühel õppida eesmärkide seadmist ja sihikindlat tööd nende eesmärkideni jõudmisel, löömata seejuures suurt lärmi. Ta on kuidagi vaikselt ja märkamatult oma püstitatud eesmärgid saavutanud. Lehtil saavad alati kõik kohustused õigeaegselt ja kiiresti täidetud.

Karin Ruul Programmi Primus koordinaator õppejõudude koolituse valdkonnas Koostöö Lehtiga algas umbes kaheksa aastat tagasi, kui ta alustas tööd haridustehnoloogina. Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonnas oli lõppenud projekt, mille käigus osteti õpikeskkonna WebCT (praegune Blackboard) 50 litsentsi ja tehti esimesed kaheksa kursust. Kõik projektiosalised olid WebCTst vaimustuses ning tekkis soov, et WebCT leiaks ülikoolis suuremat kasutust. Sellest kasvas välja koostöö Lehtiga, mis on kestnud tänaseni, hoolimata minu erinevatest ametipostidest. Esmalt seostub Lehtiga tema töövõime. Kui Lehti midagi ette võtab, siis teeb ta seda suure pühendumusega ja viib asja alati lõpule. Parim näide on tema magistriõpingud Southern Queenslandi ülikoolis – lõpetada magistriõpingud, ilma et ta oleks kordagi Austraalias käinud! Samuti on Lehti vaikne inimene ning tagasihoidlik: auditooriumi ette teda rääkima eriti ei saa. Parema meelega saadaks ta kellegi enda asemel. Haridustehnoloogias ja e-õppes on ta kindlasti Eestis üks paremaid eksperte. Kõige enam olen Lehtilt õppinud meie koostöö alguses ja temaga ühes ruumis töötades. Sel perioodil täienesid mu e-õppeteadmised iga päevaga. Olen alati imetlenud tema töökust ja põhjalikkust ning seda, kuidas vaikselt ja targalt tegutsedes saab “mägesid liigutada”. Liis Voitka Lehti sõber ja treeningpartner tennises Lehtiga viis meid kokku sport. Meie lapsed mängivad samas klubis tennist ning ise oleme treeningpartnerid. Esmamulje Lehtist oli kui

väga tagasihoidlikust ja leebest väiksest naisest. Sobisime omavahel ning sõbrunedes hakkasin aru saama, et tegemist on äärmiselt intelligentse ja abivalmis inimesega. Sporti tehes on ta pühendunud, sihikindel ja emotsioone valitsev. Arvan, et selline on ta ka tööl. Imetlen Lehti mitmekülgsust ja järjepidevust ning samuti võimet vältida konfliktsituatsioone. Kui temas ongi edevust või kadedust, siis välja see kuskilt ei paista. Igal juhul on ta minu jaoks sõbranna, kes mind kunagi ei tüüta ega väsita ning kellest hakkan kiiresti puudust tundma. Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli Avatud ülikooli keskuse juhataja Olen Lehtiga koos töötanud kaheksa aastat. Ta on väga hea haridustehnoloog, äärmiselt täpne ja korrektne, nõudlik iseenda ja teiste suhtes, kuid samas malbe, füüsiliselt heas vormis, väga süstemaatiline igas tegevuses. Lehti on ennast haridustehnoloogia valdkonnas nullist magistrikraadini üles töötanud. See tähendab väga head ajaplaneerimisoskust, tohutut õppimisvõimet, enesedistsipliini ja muidugi motiveeritust, et seatud eesmärke saavutada. Ka Lehti esinemisjulgus on aastatega kasvanud. Ta tegeleb iseendaga ja teeb kindlasti rohkem, kui talt nõutakse. Lehti on mind e-õppe vallas palju aidanud alates sellest, kui hakkasin esimest e-kursust välja töötama. Väga mugav on astuda kõrvalkabinetti ja sealt oma küsimustele vastused saada. Hindan Lehti juures oskust inimestega suhelda nii, et kellelegi ei jää muljet, nagu oleks esitatud küsimus rumal, ning seda, et on võimalik elada ja töötada nii, et aeg on täpselt planeeritud: hommikul laua taha ja viivitamata tööle, lõuna ajal spordiga tegelema ja kohe pärast seda jälle tööle jne.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 27


TIIGER HÜPPAB

Loovalt innovaatiliseks!

Lind lendab öösse, taevas täis on kuuvalgust, on tuli hinges. (Riho Hütt, looming esimeselt haikuõhtult)

Ühe loovuslektooriumi aastaringi lugu ■■ Kaja Altermann Lääne-Viru Rakendus kõrgkool, psühholoogiaainete lektor D. Levinsoni mõiste elustruktuur järgi on igal eluetapil iseloomulikud jooned ja kesksed sündmused, kaasates ka kriise, tavaliselt iga 5–7 aasta tagant. Need on nagu aastaajad, kõik tähtsad elutervikus. Ja kriisi all mõeldakse eelkõige perioodi, kus vanade kogemustega enam edasi ei saa ja tuleb uusi õppida. Kui jõudsin oma elukaare teise karjääri ehk eneseteostuse kriisini (mis tabab meid väidetavalt 49–56 eluaasta vahel), sai selgeks, et midagi on vaja eelkõige endas muuta, teha teistmoodi, uutmoodi. Märkmikust märkmikku on mul kirjas Uku Masingu mõte, et elu eesmärk on olla elusam! Ja siit sündiski loovuslektooriumi idee sama juhtmõttega. Aeg oli küps pakkuda huvilistele midagi sellist, mis toetaks isetegemis- ja kogemisrõõmu. Meediakajastused keskendusid aina enam igapäevaelu muredele ja toonitasid elukestva õppe olulisust. Lektoorium sai alguse loovuse aastal ja jätkab sihikindlalt tänavusel innovatsiooniaastal. 22. oktoobril 2008. aastal oli avaõhtu. Kaks sotsiaaltöö õppetooli teise kursuse tüdrukut, Annika Arnek ja Merle Järve, olid vabatahtlikena alustajate meeskonnas. Lektooriumi lähtepunktiks on neli aastaaega, kust leiame inspiratsiooni teemadele, üritustele, eneseteostusele ja -toetusele.

Mõtlesime välja loovuse klassitoa ja õpitoa, sepikoja ja mängutoa, loovuse matkaraja ja näitustetoa. Ka loovusbussi, millega ringi sõita ja näiteks lapsi või eakaid praktikabaasides külastada. Osalejad-haakujad said valida, mida eelistada, kus ise kaasa lüüa. Nii esimesed valikud tehtigi. Eraldi tähtis koht on loovuse akadeemial. Seal tehakse loovusuuringuid, konverentse jms – need haakuvad sotsiaaltöö õppetooli üritustega. Loovuspostkast on sellest sügisest välja pandud Rakvere Põhjakeskuse käsitöötuppa loovusteemaliste küsitluslehtedega. Veel kahte põhimõtet kannavad meie tegemised: koostame haikusid (õpetaja on Raivo Riim, loodame ka kunagi kokku saada oma haikukogumiku) ja vildime (Loovalt viltides innovaatiliseks! Selle mõtte all sünnivad Raili Kristenseni ideed ja huvitavad viltimistööd). Need tegevused jäävad meid saatma läbi aastaaegade printsiibi ja elukaare etappide, olgu siis parasjagu mis kriis või ilm tahes. Osalejaid on olnud lastelastest vanaemadeni, (üli)õpilastest oma ala meistriteni. Sidusime endaga ka lähiümbruse sotsiaalasutustes eakaid ja noori, päevakeskustes tegutsejaid ning erivajadustega inimesi. Nii õpipoiste kui ka meistrite

töid panime näitusmüüki kevadel Rakvere Tsentrumi ostukeskuses ja oma kooli mõisasaalis jõulunäitusel. Juunis said teoks naisinspiratsioonipäevad. Viltisime ehteid, nägime Raili käe all viltkübara valmimist, kokk Svetlana kattis laua ootamatutele külalistele kiiresti ja loovalt. Iga osaleja pidi kaasa tooma omi retsepte hinge, keha ja vaimu kosutamiseks. Teisel päeval kaasasime ka mehed – klaasikunstnik Riho Hütt tegi inspireeriva loengpraktikumi (Mona Lisa maali peal oli ka kaasas) ja Raivo juhendamisel koostasime taas haikusid. Inspiratsioonipäevade patroon Ülle Lichtfeldt andis võimaluse kõike küsida – põhimõttel mina, naine! Ja temagi lubas jääda meie, inspireeritute kampa. Kolmas päev Karepal oli taas imeline – vanadaam Valli Lember-Bogatkina üllatas oma sädeleva vitaalsusega. Tema maalide lummuses ning psühholoog Lea Metsise kitarrimuusika saatel me suisa sulasime. Kui palju rõõmu ja jõudu on anda naisel naisele! Katrin Luke ravimtaimeaias tähtsustasime olulist eelkõige naiste jaoks. Kai Rohumäe, jooga- ja reikijuhendaja, õpetas harjutusi energiate tasakaalustamiseks. Sedagi suutsime veel loodusterapeut Katrini iseküpsetatud leivast ja nõiasupist täis kõhuga nautida. Vilve (Pajusti klubist) naerutas meid ürituse jaoks valitud naljajuttudega just õiges kohas.

Mina, naine – see kõlas neil päevil vägeandvalt! Nüüd, uuel sügisel, olles koos lektooriumi aastasel sünnipäeval (Põhjakeskuse käsitöötoas), panime kirja uued mõtted. Sügisinspiratsioon on käivitumas. Töötoa perenaine Malle Kaarmann on kaasanud meid mitmesse projekti. Kodukäsitöö majandamise haruks – nii on ühe toreda projekti innovaatiline sisu. Võime osaleda lapiteki valmimise, teksakultuuri jne õppepäevadel, üles on sättida Heleni vanavanaema kangaspuud... Veel on küsitlemata vanadaamid, kes kunagi tegutsesid Mõdriku koolis ning lähiümbruse sotsiaal- ja koolielus. Tahaks teada, mis on nende naiste elus ja töökarjääris tähtis olnud, kuidas nemad jaksasid, mis innustas ja missugust (näpu)tööd armastasid. Meie nimetame uuel ajal seda tegutsemist sageli loovusteraapiliseks. Küllap eesmärk on sama – olla õnnelikum, tervem, elusam! Fotograaf Õie Õis on parimad fotod tallele pannud, viis filmi loovusüritustest on kokku monteerida, loovuspuu viltimine ootab ees. Detsembris meisterdame tulesüütamise roose. Tuleb kindlasti ilus sügis-talv! Järgmine (aasta)ring kuulub ehk meestele ja ikka ka meie, naiste toetuseks. Meeste tantsupeol Rakveres võibki innovaatiliselt jätkata.

Kaja Altermann

Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli õuel naisinspiratsioonipäevade ajal.

28 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Kübara viltimine.

Aineveerandid Koolielu portaalis

Koolielu toimetus (vasakult paremale): Elo Allemann, Ingrid Maadvere, Maibritt Kuuskmäe, Kristi Kasper ■■ Elo Allemann, Kristi Kasper-Semidor■ Koolielu portaali toimetajad Nii nagu järjekordne õppeaasta läks oma uuele ringile, alustas ka Tiigrihüppe Sihtasutuse hallatav haridusportaal Koolielu (www. koolielu.ee) uut õppeaastat. Sellel õppeaastal on Koolielu jaganud oma tegemised ära veerandite kaupa: algusveerand, reaal- ja loodusteaduste veerand, humanitaarteaduste veerand ning loovusveerand. Veerandite algus- ja lõpuajad on samad, mis selle kooliaasta kalendriski märgitud. Aineveerandid sarnanevad mõneti eelmisel õppeaastal toimunud ainekuudega – igal veerandil on vaatluse all kindlad teemad ja üksteisega seotud õppeained. Kutsume taas õpetajaid-õpilasi portaali tegemistes kaasa lööma – oleme portaali välja pannud kogu õppeaasta jooksul toimuvad õpilaste ainekonkursid.

Iga aineveerand pakub õpilastele erisuguseid võimalusi panna proovile oma teadmised, loovus ja eneseväljendusoskus virtuaalses maailmas.

Raili Kristensen kübaraviltimist õpetamas.

Näiteks tuleb õpilastel nuputada huvitavaid ja kiireid lahendusi, kuidas jõudsalt õppida või milliseid nippe kasutada õpitava paremini meelde jätmiseks (“Kui ma oleksin õpetaja”). Samuti on võimalik osaleda videokonkursil, mille raames peavad õpilased valima lõigu mõnest raamatust, selle lavastama ja filmima

(“Elustame raamatuid”). Põnevaid tulemusi ootame loovusveerandi konkursilt “Teeme ise ära!” – kui midagi on koolis õpilaste meelest kehvas seisus, siis saab ju oma nõu ja jõuga probleemidele lahendusi pakkuda, ise käed külge panna. Õpetajatele korraldame Koolielu õppematerjalide kogu täiendamiseks konkursi “Täna samm, homme teine”. Arvutid ja internet on saanud tänapäeva kooli lahutamatuks osaks. Raamatute ja töövihikute kõrval on kohta leidmas digitaalsed õppematerjalid, mille sünni- ja tekkimislugu on sootuks teistsugune kui trükilõhnalise õpiku oma. Hea materjal võib sündida huvist katsetada midagi uut, tahtmisest ise luua või hoopis vajadusest katta mingi tühimik. Kui kohtuvad õpetamiskunst, loovus ja lugematul hulgal võimalusi pakkuv tehnoloogia, siis võib tulemuseks olla suurepärane õppevahend. Kõige tähtsam on aga julgus proovida – täna samm ja homme teine ning märkamatult on õpetajast saanud õppematerjali looja. Õppematerjalide konkurss kestab terve õppeaasta, töid saab esitada kolmeks erinevaks tähtajaks. Pärast iga tähtaega valitakse laekunud tööde hulgas parimad, mis võistlevad edasi konkursi lõppvoorus. Õppeaasta lõpuks peaks selguma selle õppeaasta parim veebipõhine õppematerjal, mille loojat väärikalt tunnustatakse. Tänavune õppeaasta tuleb Koolielu portaalis muutusterohke ja täis häid üllatusi portaali kasutajatele. Lõppemas on Koolielu portaali arendustööd. Juba lähitulevikus on kõigil kasutajatel võimalus uuenenud, veeb 2.0 ajastusse astunud Koolieluga lähemalt tutvuda.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 29


KOOLITUS

E-õppe koolitusprogrammi kursuste toimumise ajad 2010. aasta kevadel Jaanuar 19.01 – 17.02 Õppimine e-kursusel IVA õpikeskkonnas 18.01 – 28.02 Sissejuhatus e-õppesse: e-õpe meil ja mujal 18.01 – 14.03 E-kursuse loomine Blackboard’i õpikeskkonnas 18.01 – 11.04 E-learning course – instructional design and implementation

KOOLITUS

Probleemõpe koolis sotsiaalse tarkvaraga Koolitaja: Kai Pata, Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi Haridustehnoloogia Keskuse haridustehnoloogia vanemteadur Maht: 3 EAP Toimumise aeg: 7. märts – 11. aprill 2010 Õpikeskkond: Wikiversity, Koolielu portfooliokeskkond, LeMill.net, Slideshare.net

Sissejuhatus e-õppesse: e-õpe meil ja mujal Koolitaja: Marju Piir, Tartu Ülikooli Avatud Ülikooli Haridustehnoloogiakeskuse haridustehnoloog Maht: 1,5 EAP Toimumise aeg: 18. jaanuar – 28. veebruar 2010 Õpikeskkond: Moodle

Veebruar Õppevideote loomine Videokonverentside kasutamine õppetöös 15.02 – 16.05 E-kursus – ideest teostuseni 22.02 – 31.05 Multimeedia kasutamine õppetöös 26.02 – 26.03 Adobe Flash algajatele (I tase) 01.02 – 11.04

08.02 – 04.04

Märts 01.03 – 25.04

Hindamine ja tagasiside

e-õppes Interaktiivsete veebilehekülgede loomine 05.03 – 12.03 Veebipõhise õpikeskkonna IVA kontseptsioon ja kasutamine 05.03 – 01.04 Pilditöötlus vabavaraga GIMP 07.03 – 11.04 Probleemõpe koolis sotsiaalse tarkvaraga 15.03 – 30.05 E-õppe kasutamine koolis 22.03 – 31.05 Learning and teaching with social software 01.03 – 18.04

Aprill Adobe Flash edasijõudnutele (II tase) 12.04 – 30.05 Töö allikatega, viitamine ja viidete haldamine 12.04 – 30.05 M-õpe 09.04 – 07.05

Kursuste tutvustusi saab lugeda ning end osalejaks registreerida e-õppe portaalis aadressil: www.e-ope.ee/opetajatele/e-oppe_ taienduskoolitus/koolituste_kalender E-õppe koolitusprogrammi kursustel osalemist toetavad Euroopa Liidu Sotsiaalfondi programmid VANKeR ja Primus. Täpsemalt: VANKeR programmi partnerkoolid saavad taotleda kursuse maksumuse 100% hüvitamist. Juhised selleks leiate VANKeR programmi portaalist http://portaal.e-uni.ee/vanker/e-oppekoolitusprogramm/koolitustoetuse-taotlemine. Programmi Primus partneritel tuleb tasuda 5% koolituse maksumusest (omafinantseeringu osa). Selleks palume kontakteeruda oma kooli Primus programmi koordinaatoriga http:// primus.archimedes.ee/node/10.

30 |

Kursus, mis on mõeldud innovaatilistele õpetajatele ja õppejõududele

Näide ühest võimalikust ühisest õpikeskkonnast probleemõppeks

Kevadpoolaastal algav kursus “Probleemõpe koolis sotsiaalse tarkvaraga” (koostajad Kai Pata, Eve Tagavälja) on mõeldud innovaatilisele õpetajale, kel on tahtmist katsetada, kuidas siduda õppimine klassiruumis, linnas/õues ja virtuaalsetes õppekeskkondades uudseks laiendatud uuriva probleemõppe keskkonnaks, ning proovida selles keskkonnas õpetada. Kursus annab õpetajale teadmisi ja oskused, kuidas õppekava läbivat teemat “Tehnoloogia ja innovatsioon” võiks käsitleda oma kogukonnas (külas, linnas, koolis, sõpruskonnas) sotsiaalse tarkvara rakendamise aspektist. Kursuselt saavad ideid nii loodus- kui ka humanitaarainete õpetajad. Tutvustatakse uuriva probleemõppe teoreetilisi põhimõtteid ja selle rakendamise võimalusi enda loodud sotsiaalses õpikeskkonnas. Pööratakse tähelepanu dilemmaprobleemidele erinevates õppeainetes. Näiteks teemad “Keskkonnaprobleemid”, “Ajaloosündmuste mitu perspektiivi”, “Minu ja meie lood”. Kursusel antakse ülevaade põhilistest sotsiaalse tarkvara tüüpidest (nt blogi, mikroblogi, veebipõhised üheskirjutamise ja andmeanalüüsi vahendid, sotsiaalsed võrgustikud, sotsiaalsed pildi- ja slaidipangad, vookogud) ja neile iseloomulikest funktsionaalsustest. Põhirõhk on aga nende vahendite sidumisel probleemõpet toetavaks õpikeskkonnaks õppijatele.

Kursusel on kaks kontaktpäeva kursuse alguses (7. märts) ja lõpus (11. aprill). Esimesel kontaktpäeval katsetatakse sotsiaalset tarkvara ja tehakse esimesed sammud nende õpikeskkonnaks ühendamisel. Mängitakse õppija rollis läbi üks uuriva probleemõppe tegevus. Kodutööks jääb oma probleemõppe tegevuse ja õpikeskkonna plaani visandamine. Iseseisev õppetöö kontaktpäevade vahel toimub e-õppe vormis, milleks kasutatakse uue Koolielu veebiportaali (praegu aadressil http://koolitaja.eenet.ee/) e-portfooliot kursuse kogukonna loomiseks. Kursuse kogukonnas jagatakse kogemusi, kuidas valmivad kursuslaste uurimusliku õpitegevuse ideed ja neid toetavad sotsiaalse õpikeskkonna lahendused. Iseseisvat õppetegevust toetavad arutelud kursuse kogukonnas tehnoloogia praktiliste rakenduste kohta. Abi saab küsida nõu andvalt tuutorilt ning üksteiselt. Kursuse lõpus viimasel kontaktpäeval tutvustatakse vastastikku enda loodud probleemõppe lahendusi sotsiaalse tarkvaraga. Kursuse järel on õpetajal kevadel hea võimalus vastloodud lahendusi katsetada oma õppijatega. Kursusel kasutatud isiklikud e-portfooliod jäävad kursuslaste käsutusse ka kursuse lõppedes, nii võivad osalejad jätkata kogemuste vahetamist.

Kursus neile, kes ei ole varem õppetöö jaoks e-õpet kasutanud Kursus on loodud eelkõige õpetajatele ja õppejõududele, kes ei ole kasutanud õppetöö tarvis e-õpet või kes soovivad end e-õppes täiendada, kuid osalema on oodatud ka kõik teised huvilised. Et kursusel osaleda, pole vaja erilisi arvutikasutamisoskusi ega -kogemusi. Kui olete internetist otsinud infot, suhelnud elektroonseid vahendeid kasutades (e-kiri, MSN või Skype), siis esialgu sellest piisab. Midagi tehniliselt keerulist sellel kursusel veel toimuma ei hakka ja lisaks on olemas juhendid, kuidas toimida. Kursuse jooksul toimub kaks videokonverentsi, millel osalemiseks saate valida endale sobivaima koha (enamasti on välja pakutud kaks-kolm erinevat toimumiskohta) ning lähete kokkulepitud ajaks kohale. Saate näha ja kogeda, kuidas on õppetöös võimalik kasutada videokonverentsi võimalusi, samas kuulete ka huvitavaid arutelusid, ülevaateid ja loenguid e-õppe teemadel. Teilt oodatakse suhtlemisvalmidust (rühmatööd, arutelud)

ja positiivsust, et me kõik tunneksime end üksteisega teleekraani vahendusel suheldes mugavalt. Kursuse lõppedes on kursuslastel ülevaade e-õppe olukorrast Eestis ja mujal, nad teavad e-õppe plusse ja tunnevad e-õppes ettetulevaid probleeme ning võimalikke lahendusi. Oleme käsitlenud meetodeid, mida saab kasutada tudengite aktiveerimiseks e-õppes. Lisaks oleme puudutanud autoriõigustega seonduvaid küsimusi. Suureks plussiks on videokonverentsi erinevate metoodikate tundmaõppimine.

Kursusel leiavad käsitlemist järgmised teemad: •

• • • •

Sissejuhatus e-õppesse. Mis on e-õpe? E-õppe statistika ja ajalugu. Eesti e-Õppe Arenduskeskus. E-õppe kasutamine õppetöös. E-kursuste mudelid. Veebipõhised kursused. Autoriõigused. Kursuse sihtrühmad. E-õppe plussid ja miinused.

Noppeid kursuse läbinud õppijate kogemustest Mulle meeldis, et sain kursusega tegeleda just endale sobival ajal. Kindlasti huvitav kogemus. Enne kursust puudus mul igasugune ettekujutus e-õppest – olin juba ette veendunud, et kindlasti on midagi sellist, millega ma ei saa hakkama (ei ole just kõige suurem arvutifänn). Tegelikult olid kõik ülesanded lihtsad. Mulle meeldis, et pidin vormistama oma senised heitlikud mõtted e-kursuse kohta (samm edasi selles suunas) ning sain teiste endasuguste algajate mõtteid ja teemade arendusi lugeda. Minu jaoks oli sellises vormis õppimine esmakordne. Alustasin eelarvamustega ja suures ajadefitsiidis. Üllatav – meeldis kohe kõik! Suurimaks probleemiks oli minu enda hõivatus oma igapäevaste tööülesannetega. Kõike saab õpetada e-õppes, ainult tahta on vaja. Me võime ju skeptilised olla, aga see tuleb niikuinii meie koolidesse – järelikult oleme õigel teel! Arendasin suhtlemisoskust veebikeskkonnas. Olen harjunud rohkem vahetu suhtlemisega. Tutvusin teiste erialadega ja nende probleemidega. Sain uusi ideid. Sain teada, et oma aega ei ole põhitöö kõrvalt kerge planeerida ja ennast sundida veelgi raskem, aga kui see kord tehtud on, siis on pingutus oma hinda väärt. Ei ole tulnud varem selle peale, et videokonverentsi ajal saab organiseerida rühmatööd ja nii edukalt. Ma sain kinnituse teadmisele, et e-õpe on atraktiivne, innovaatiline ja vajaks kindlasti suuremas mahus rakendamist. Samas sain ka teadmise, et seesugune õpe vajab erinevaid oskusi ja teadmisi, et õppel oleks piisav kasutegur ja et see oleks õppurile ning õpetajale huvitav. Praktilisi mõtteid, kust pihta hakata ja mis eelnevalt enda jaoks läbi mõtelda, kui oma esimest e-kursust plaanima hakata.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 31


Testi oma teadmisi haridustehnoloogia valdkonnas ■■ Ristsõna koostas Marju Piir materjali “E-õppe termineid” baasil http://www.termbases.eu/et/terminoloogia/?oid=31237&slang31237=eng&dlang31237=est 1

2

3 4 5

6

7

8

9

10 11

12

13 14

15

16

17

18

19

Vasakult paremale: 1. Ekraan, mis töötab arvuti ja projektori kaasabil. Arvutist projektori abil ekraanile kuvatava informatsiooniga on võimalik manipuleerida otse ekraanil kas sõrmede, spetsiaalse pliiatsi või mõne muu seadme abil. 3. Õpe, mille puhul kasutatakse kombineeritult e-õpet (eelkõige veebi vahendusel toimuvat) ja auditoorset õpet. 5. Reaalajas toimuv video- ja audiosuhtlus. Abivahenditena kasutatakse arvutit, video- või veebikaamerat ja telefoniliine või internetiühendust. 6. Rakendus, mis võimaldab veebilehti oma arvutis avada ja vaadata. Nt Internet Explorer, Firefox, Opera jt. 8. Kõige üldisemalt mingeid andmeid kirjeldavad andmed, nt faili nimi, omanik, maht jms. Õpiobjekti puhul sisaldavad näiteks pedagoogilisi, tehnilisi, autoriõiguslikke jne andmeid õpiobjekti kohta. Nende abil saab digitaalobjekti otsida selle tunnuste järgi. 9. Videokaamera või spetsiaalse rakenduse abil tehtud salvestis arvutiekraanil toimuvast, mida saadavad tavaliselt ka lisakommentaarid.

10. Spetsiaalne andmebaasirakendus õpiobjektide ja nende metaandmete hoidmiseks. Elektrooniliste õppematerjalide korrastatud kogum. 14. Koolitusvorm, mille puhul õppijad ja õpetaja asuvad füüsiliselt eraldi. Suhtlemine õpetaja ja õpilaste vahel võib toimuda sünkroonselt, aga ka asünkroonselt. 15. Tarkvaramoodul, mis lisab suuremale süsteemile (nt seadmele või veebilehitsejale) täiendavaid funktsioone. 16. Õppimiseks ja õpetamiseks kasutatav tarkvara. 17. Organisatsiooni kinnine koht-, lai- või virtuaalvõrk, mis põhineb protokollistikul TCP/IP ja internetile omastel võrguteenustel. 18. Õppeprotsessi ja õpikeskkonna süsteemne kavandamine, eesmärgiks õppimise efektiivsemaks muutmine. 19. Võrgusuhtluses järgitav aktsepteeritava käitumise reeglistik.

Ülevalt alla: 2. Interdistsiplinaarne valdkond, mis kaasab inimesi, protseduure, ideid, tehnoloogiat ja kõige selle organiseerimist, et analüüsida probleeme ja kavatsusi, nende rakendamist

ja hindamist ning kõikide selliste probleemide lahendusi, mis võivad tekkida mis tahes õppimise käigus. 4. Järjepidevalt täiendatav päeviku stiilis veebisait, mis sisaldab ümberpööratud kronoloogilises järjekorras postitusi (nt tekst, pildid, videod). Postitused võivad sisaldada hüperlinke ja on tihti kommenteeritavad. 7. Programm või veebisait, mis otsib mingile kriteeriumile vastavaid andmeid. 11. Õpiobjektid, mis on pakendatud standardit või spetsifikatsiooni järgides. 12. E-õppekeskkonnas olevad juhis(ed), mis aitavad õppijal end kurssi viia kursuse eesmärkide, sisu, struktuuri, tegevuste, ajakava, kohustuslike nõuete ning ülesannetega. 13. Elektroonilises dokumendis või arvutiprogrammis olev tekstiline või pildiline element, millele klõpsates suunatakse kasutaja teise kohta samas või mõnes teises elektroonilises dokumendis või arvutiprogrammis. 14. Veebisaidi esimene lehekülg. Ristsõna saab lahendada veebis aadressil: www.e-ope.ee/e-oppest/ristsona

E-õppe uudiskirja kolleegium: Ene Koitla • Jüri Lõssenko • Kerli Kusnets • Kristi Kadaja • Marge Kusmin • Maria Lorents • Marit Dremljuga-Telk • Marko Puusaar • Marju Piir • Ragnar Õun • Triin Pajur. Uudiskirja kolleegium tänab kõiki abilisi tehtud töö eest!

uudiskiri@eitsa.ee • http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri


uudiskiri16