UUDISED
Kuidas te siis tegelikult õpite, kas see, mida koolis teete ja mis väljapoole paistab, ei olegi õppimine? Liina-Liis: Oleneb teemast ja ainest. On aineid, kus on rohkem paaris- ja grupitöid, siis teed õhtul grupiga Facebookis Google Docsiga esitluse valmis. Minu klass on alati hästi tugev klass olnud, igaüks on enda eest väljas. Et õhtul koos teeme ülesanded ära, keegi ütleb ette ja ridamisi läheb mahakirjutamiseks, seda pole olnud, vähemalt ma ei tea, et oleks. Jah, aitame üksteist, kui on vaja, seletame teemasid, aga igaüks vastutab enda eest ise. Nils Holger: Tegelikult kasutame hästi palju elektroonikat ja arvuti kaudu suhtlemist. Kui ei tea midagi, küsid suhtluskeskkonnas sõbralt või otsid internetist. Nüüd on palju rakendusi ja äppe, mida kasutada õppimisel. Neist räägime oma töötoas ka. Õpetajad näevad töötoas õppimise teist külge: kõik ei käi töövihikute abil, palju on õpilaste endi välja mõeldud omalaadseid õppimisvõimalusi. See ei tähenda, et kasutan mingit kodulehte ja kopeerin-kleebin. Paljud õpivad Skype’i abil: teevad rühmakõne, igaüks on oma arvuti taga, aga arutavad koos, samas teevad paralleelselt kirjalikku grupitööd, mõtlevad, mida kirja panna. Igaühel on omad teadmised, mida saab kasutada. Aleksander Ott: Ma arvan, et õpetajad isegi aimavad, mis vahendeid me õppimiseks kasutame, aga nad ei pruugi selles kindlad olla. Tehnoloogia on nii arenenud, et mõne silmapilgu jooksul saan ükskõik kus suhelda kaaslasega, kes elab teises linna otsas, ta saab kohe seletada, mis õppida jäi või kuidas ülesannet lahendada. Liina-Liis: Minu klass – meie oleme vana kooli omad. Guugeldan küll vajadusel valemeid, aga mingeid erilisi programme õppimiseks ei kasuta. Aeg on nii kiiresti edasi arenenud. Kui mina 2003. aastal kooli tulin, oli IT üsna null, nüüd, 2015. aastal õpetatakse programmeerimist. Selle arengu toob konverents hästi esile.
Liina-Liis, sina arutled konverentsil, kas kool valmistab õpilasi ette tegelikuks eluks. Missugune oleks praegu lühikokkuvõte? Liina-Liis: Arvamusi on olnud vastakaid. Meie koolis tehtud küsitlusest tuli välja, et IKT on tundides kasutusel hüplikult. Näiteks praktiline keemia on arvutiklassis, 11. klassis oli Wolframi projekt (statistikahariduse projekt) arvutiklassis, aga keeleklassidel ei ole arvutiklassis tunde. Nii et see on väga õpetajapõhine. Nooremad kirjutasidki, et neil on piisavalt IKTd, gümnaasiumiosa, et võiks rohkem olla. Põhiarvamus oli, et võiks olla rohkem aineid, mis õpetaksid tulevikus hakkama saama, kasvõi et ei jääks pangatoimingutega hätta ja teaksin, mis on pensioni III sammas. Psühholoogiat ja majandust võiks rohkem olla.
Mida arvate ja loodate, kuidas õpetajad teie esinemistele reageerivad? Liina-Liis: Loodan, et nad saavad aru, mis me öelda tahame. Esinejana on minu roll ikkagi infot edastada, kas teised 100% nõustuvad või mitte, ei ole meie teha.
"
Midagi hirmsat ei ole, räägimegi sellest, mida kasutame kodutööde tegemisel. Missuguseid rakendusi ja äppe kasutame, millised kodutööd meeldivad ja milliseid eelistaksime teha. Aleksander Ott: Midagi hirmsat ei ole, räägimegi sellest, mida kasutame kodutööde tegemisel. Missuguseid rakendusi ja äppe kasutame, millised kodutööd meeldivad ja milliseid eelistaksime teha. Eelistus oleneb inimesest. Minule meeldib õpiku järgi õppimine, kui on õpikust antud tekst ja ülesanded, mida peab täitma. Mõni tahab äppidega mängida, mõni töövihikut täita. Üritamegi rääkida kõikidest versioonidest, kuidas õpitakse.
Kas elu nutiseadmeteta on teie jaoks veel üldse mõeldav? Nils Holger: Siiski on. Mina ei olegi nii seotud oma nutiseadmega, vaatan sealt, mis õppida anti, vahel mängin, vahel vaatan YouTube’i videoid. Kasutan rohkem arvutit. Nutiseade teeb kõik asjad lihtsalt kiiremaks. Aleksander Ott: Eks muidugi saab hakkama, inimesed on ju enne nendeta hakkama saanud. Aga keerulisemaks läheb. Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumi 3.c klassi õpilased Lysanna Holm, Lisett Nukki, Elis Ulla, Oliver Järg, Jarko Alt võtavad konverentsil osa töötoast “Kolmanda klassi nutipäev”. Õpetaja Petri Asperki juhendamisel näitavad nad koos klassikaaslastega, kuidas ja milleks 3. klassi õpilane nutiseadet kasutab. Sellest uudiskirjale rääkima olid nad ka nõus, ja kõigepealt loetlesid, kellel mis nutiseade või IT-vahend on, olgu kodus või päris isiklik. Kokku sai korralik hulk riistvara: neli nutitelefoni, neli sülearvutit ja üks tahvelarvuti. Küsimustele, kas koolipäeva jooksul võivad
nutitelefonid kogu aeg lastel käeulatuses olla ja kuidas nad nutiseadmeid õppimiseks kasutavad, sain järgmiseid vastuseid: Võivad olla, aga ükskord juhtus nii, et kõigile hakati helistama, ja siis õpetaja ütles, et kui nii edasi läheb, tuleb telefonid kokku korjata. Vahetunnis võime teha ükskõik mida, aga tunni ajal võib kasutada, kui on vaja. Ja vahel võib emale hästi tähtsa kõne teha. Vahetunnis mängime vahel sama mängu koos telefonis, vahel kuulame muusikat. Mina ei ole üldse vahetunnis telefonis, mängin lihtsalt sõpradega. Mängime harki-kulli ja plaastri-kulli. Et kui kolm korda on saanud kull sind puudutada, siis lähed haiglasse. Ja kui järgmine tuleb haiglasse, siis sina saad välja. Arvutitunnis kasutame. Ükskord mängisime Kahooti. Meil on üks kord nädalas reedeti informaatikatund, üks tund oleme lauaarvutites, teine kord tahvelarvutitega meie klassis. See on toredam tund, kui lähme arvutiklassi või kui õpetaja toob tahvelarvutid. Mulle meeldib väga arvutiga tegeleda. Sõbra käest sain programmi, teen Minecrafti animatsiooni. Küsimus, mida nemad õpetajatele õpetaksid, võtab lapsed väga mõtlikuks. Äkki nad ei oska mingit programmi alla tõmmata? Äkki nad ei oska Minecrafti installida, seal mängida ja liikuda? Äkki nad ei oska programmeerida? Äkki ei oska nad mõnd äppi kasutada? Võibolla kardab mõni intervjuud anda? Aga üldiselt leitakse, et õpetajad oskavad küll ja ikka kohe kõike. HITSA hariduskonverents algab 15. aprillil õpilaste poolt läbi viidava eelkonverentsiga “Kuidas me tegelt õpime?”, mille ettekandeid peavad ja töötube juhivad noored Gustav Adolfi Gümnaasiumist, Nõmme Põhikoolist, Virtsu Koolist jm. Eesmärgiks on õpilase vaatevinklist tutvustada õppimist ja õpetamist mõjutavaid tegureid ning seda, mida õpilased koolilt ja õpetajalt ootavad.
ww ww ww ww
ww
ww
WW MADLI LEIKOP Koolielu haridusportaali toimetaja
|3