Issuu on Google+

t a d DON arridat ... me Jurdagat ja duohtaáššit Interneahta ja personsuodjalusa birra dutnje gii leat gaskal 9 ja 13 jagi.


Gihppaga lea Oahpahusdirektoráhtta, Teknologiijaráđđi ja Diehtobearráigeahčču almmuhan, cuoŋománnu 2009 ISBN 978-82-92447-35-2 Ovddasvástideaddji doaimmaheaddji: Torbjørn D. Moe, Senter for IKT i utdanningen (guovddáš mii heiveha DGT oahpahussii) Prošeaktajođiheaddji: Karoline Tømte, Senter for IKT i utdanningen (guovddáš mii heiveha DGT oahpahussii) Journalista: Inger Lise Welhaven Hábmen: Haugvar Kommunikasjon & Design Govat: Mikrofilm AS Deaddilan: BK Grafisk Eanet dieđuid gávnnat dáppe: www.dubestemmer.no Diehtobearráigeahčču Poastaboksa 8177 Dep NO-0034 Oslo Telefovdna: 22 39 69 00 www.datatilsynet.no

Senter for IKT i utdanningen Poastaboksa 530 NO-9256 Romsa Telefuvdna: (+47) 854 19 000 www.iktsenteret.no

Teknologiijaráđđi Poastaboksa 522 Sentrum NO-0105 Oslo Telefovdna: 23 31 83 00


DU VÁLLJEN Dát gihpa lea du birra. Lea Interneahta birra. Lea buot daid somás ja fiinna áššiid birra masa Interneahta sáhtát geavahit – ja veahá dan birra mii sáhttá geavvat boastut. Dán gihppagis lea sáhka earáid árvvusatnimis. Lea sáhka iežas árvvusatnimis. Lea sáhka das mo don sáhtát gáhttet iežat ja leat oadjebas – maiddái go leat neahtas. Muhtin áššiid dán gihppagis died-át jo ovddežis. Muhtin áššit leat od-d-asat. Mii sávvat ahte barggadettiin gihppagiin bohciidit buorit digaštallamat das mo don sáhtát geavahit Interneahta buori láhkai. Dalle lea álkit dahkat válljemiid maid leat dutnje riekta. DON dat mearridat.

3


… DONGO sáddejit dien issoras unohis died-u?? Don dáidet dahkat dan somá dihtii – muhto man somá lei dat duod-aid? Diehtu leavai eambbosiidda go don háliidit, iigo? Ja fáhkka lea du sivva go muhtin luohkás ii duostta skuvlii vuolgit. Leigo dan veara, vai livcˇˇcetgo galgan jurdilit nuppes?

Jurdil nuppes – ii buot sáhte dahkat buorrin fas.

5


HALLO … LEAGO OKTAGE DIEPPE … ??? Jo! Čuđiid

mielde! Duháhiid mielde!! Miljovnnaid mielde!!! Interneahtas sáhtát olahit olles máilbmái jus háliidat. Ja muhtimin maiddái go it hálit.

Leat olusat geat oidnet DU! Interneahtta lea somá. Sáhtát háleštit ustibiiguin MSN:s, geahččat filmmaid YouTubes, viežžat musih­ ka, galledit ustibiid ruovttusiidduid ja juohkit iežat govaid. Interneahtta addá hirbmat olu vejolašvuođaid gullot ja oidnot. Lei eará láhkai go du váhnemat ledje nuorat. Sii livčče ferten jo measta leat máilmmi buoremus spábbačiekčit, dahje Nobel ráfibálkkašumi vuoitit, vai stuorra olgomáilbmi livččii fuomášan sin. Dál sáhttet miljovnnaid mielde olbmot geahččat govaid maid don bijat Flickrii dahje du video YouTubes – sih­ke áhkku Kløftas, bohccebargi Brasilas ja son guhte šaddá du moar­ si/irgin moatti jagi geahčen.

Birra eatnama Dus soaitá leat siidu Nettbyas, Facebookas, Piczos dahje eará neahtta­ servodagas, dahje dus lea blogga gosa leat almmuhan govaid ja muitalan veahá iežat birra. Dalle dáiddát maid leat jurdilan leago ortnegis ahte kránnjá dahje du váhnemat oidnet maid don almmuhat. Lea oainnat vejolaš ahte oidnet … Muhtin neahttaservodagain

sáhtát mearridit geat galget oaidnit maid du profiillas. Muhto mearka­ deapmi ja čuohpa ja liibme lea álki neah­ tas. Oatnelanbottas sáhttá dat mii lei dušše ustibiidda oaivvilduvvon, geav­vat earáid gieđaid gaskii. Ja dan mii lea almmuhuvvon, sáhttá leat váttis jávkadit.

Du iežat arkiiva Leatgo mielde valáštallan­ searvvis? Dalle soaitá searvi leat almmuhan govaid dus iežas neahttasiidui. Soaittát vel leat nu buorre ahte aviisa lea jearahallan du ja almmuhan jearahallama nehttii. Jus leat mielde skuvlamusihkas, de soaittát gávdnat čáppa govaid dus miessemánu 17.b. ráiddus. Dat mii du birra lea almmuhuvvon Interneahtas, sáhttet earát viežžat ja vurket iešguđetge sajiide. Jus muhtin ohcá du nama ohcanbálvalusain nugo Kvasir dahje Goog­le, de sáhttet gávdnat moanaid siidduid ja hábmet gova das makkár olmmoš don leat. Muhtin láhkai ožžot buot olbmot áiggi mielde iežaset arkiivva Internehttii. Don dat mearridat mo du arkiiva Interneahtas galgá leat.

6

MAID DON OAIVVILD

AT ?

Don dovddat sihkkarit olu olb muid. Muitalatgo don buot iežat oainnuid ja oaiviliid buo hkaide, vai muitalatgo muhtin olbmuide eanebuš go eará ide? Maid muitalat geasa – ja manne? Leatgo don goassige almmu han juoidá iežat birra Internehttii ja maŋŋá gáhtan? Leago muhtin goassige almmu han dus govaid Internehttii? Oruigo vuogas? Jerr ojit go vuos?

BA RG OBIHTÁT:

Oza njeallje beakkálmasa nam a Interneahtas ja sin ruovttusiidduid. Leatgo doppe ášši t ja govat mat du mielas eai livčče galgan almmuhuv vot? Gávnnaidetgo olu siidduid? J áhkkibehtetgo beakkálmasaid ieža leat almmu han dahje dohkkehan buot siidduid ja govaid? «Personsuodjalus» lea juoga mii lea erenoamáš dehálaš Interneahtas. Oza sáni mearkka šumi sátnegirjjis.


Sátnegirji blogga = dego beaivegirji neahtas. Son guhte eaiggáda blogga sáhttá almmuhit govaid ja áššiid. neahttaservodat = čoahk­ ka­nanbáiki Interneahtas gos sáhtát deaivat ja háleštit earáiguin. profiila = dieđut ja govat dus neahttaservodagas. ohcanbálvalus = bálvalus neah­tas gos sáhtát ohcat dieđuid.

Du sisabeas­ sansátni lea DU

Beakkálmas YouTubes

Dan it galgga goassige addit earáide.

Dáža Lasse Gjertsen lea šaddan beakkálmassan filmmažiid geažil maid lea bidjan YouTubii. Filmmat lea gehččojuvvon badjel 25 miljovnna geardde! –MTV háliida mu ráhkadit gávcci video sin ovddas. Jáhkán ahte dagan dan, go dalle dinešin veahá, lohká son. Diein gávcci filmma ovddas oažžu son 1000 dollara juohke minuhta gárvvistuvvon filmma ovddas.

Váldde dan eret! Gávdnojitgo neahtas dieđut du birra maid don háliidat jávkadit?

Gáldu: Dagbladet/NRK

1. Háleš olbmuin gii lea almmuhan dan. Siđa dieđuid jávkadit farggamusat. mearkadeapmi = boahtá 2. Dáhto interneahttalágideaddji jávkadit eaŋgalasvearbbas «to tag» ja dieđuid/govaid. Gávnnat maiddái mearkkaša ahte don čálát dan lágideaddji go válddát oktavuođa olbmo nama gii lea govas ja neahttasiiddu eaiggádiin, ovdamearkka bijat liŋkka dan olbmo profiilii. dihtii online.no dahje nettby.no. Eaiggádiid gávnnat maiddái dáppe norid.no. arkiiva = diehto-, govva-, teak­ sta-, dahje eará čoakkáldat. 3. Váldde oktavuođa bolesiin gos orut jus oaivvildat ahte almmuhuvvon dieđut leat priváhta = juoga mii lea nu duođalaččat ahte fertejit jávkaduvvot persovnnalaš, mii dušše vajot. guoská dutnje. 4. Váldde oktavuođa Diehtobearráigeahčuin oažžun dihtii ráđiid ja veahki.

Cˇájehit buot?

Leaikkasgovat šadde duohtan Kristine ja Synne čohkkába nieiddaidlanjas ja niegadeaba šaddat modeallan. Diet guokte 13-jahkásačča váldiba govaid nubbi nuppis, dádjuba ja nihlisteaba. Maŋemuš govain maid váldiba, leat sudnos dušše vuolbuvssat badjelis. Maŋŋá bidjaba govaid iežaska priváhta Piczo-siidui. Govat leat oaivvilduvvon dušše sudnuide, ja jus áiggut geahččat govaid, de ferte dus leat sisabeassansátni. Moatti jagi maŋŋá vajálduhtiiga siiddu. Dassážii go muhtin fáhkka sádde Synnii ovtta su govain MSN bokte. Muhtimat leat maiddái čálihan govaid ja heŋgen daid su boares skuvlii. Synne ii duostta mannat olggos vahkkui! Ain otne ballá son govaid iđisteames. Son ii oba navdánge ahte dákkáraš áššit sáhtte geavvat go son čuoččui čuvgesrukses nieiddaidlanjas ja nihlistii kamera ovddabealde. Gáldu: VG

Badjel 120 miljovnna  olbmo miehtá máilmmi fitnet jeavddalaččat Face­ bookas ođasmahttimin siiddu, almmuheamen govaid ja geahččamin maid ustibat barget. Muhtimat almmuhit áššiid dego giehtatelefonnummira ja makkár musihkkii liikojit, ja ahte leago sis moar­ si/irgi vai ii. Muhtimat fas eai muital nu olu. Don mearridat ieš man olu dieđuid almmuhat.

Neahttaservodat lea maiddái buorre Dutkit Californias lea gávnnahan ahte neahttaservodaga, nugo Facebook, online-spealuid ja video-neahttabáikkiid, nugo YouTube, geavaheapmi lea dehálaš nuoraid ahtanuššamii. Neahtta geavahuvvo vuosttažettiin doallat oktavuođa ustibiiguin duohta máilmmis, muhto maiddái oahpásmuvvat earáiguin geain leat seammalágan beroštumit go alddis. Ja dávjá nuorain lea stuorát mokta oahppat seammaahkohaččain go ollesolbmuin. Gáldu: The Digital Youth Project

7


Maidbat dat DAHKÁ? Leihan dušše leaika! In oaivvildan dan.

In navdán du váldit dan duođasin. Inhan mun sádden dan earágo iežan ustibii. Ii oktage oaidnán dan. Mun lohpidan!

Lea sáhka ÁRVVU­S­­ATNIMIS! Dihtora ovddabealde lanjas ruovttus ii oro buot nu váralaš go doppe olgun dan «duohta» máilmmis. Sáhttá leat álki dadjat áššiid maid it livčče dadjan jus livččiidet leamaš njunnálagaid. Sáhttá maiddái leat álki boastut áddet nuppi. Go don háleštat boallobeavddi bokte, de it oainne nuppi olbmo dávistemiid. Don it gula jiena itge oainne su ámadaju itge su rumašgiela. Danne sáhttá leat váttis diehtit mo earát dávistit dasa maid don čálát. Interneahtta ja giehtatelefovnnat addet dutnje stuorra vejolašvuođaid háleštit ustibiiguin buot dan birra mii dáhpáhuvvá, juohkit govaid ja soaittát vel muitalit čiegus áššiid. Dađi bahábut addá dat maid vejolašvuođaid bilidit earáid ovddas. Muhtimat vásihit ahte sin buoremus ustit sádde viidáset govaid maid eai lean oaivvilduvvon earáide čájehit. Muhtimat vásihit ahte oahppit skuvllas čállet fasttes áššiid sin birra Interneahtas. Muhtimat gávdnet unohis govaid alddiset earáid ruovt­ tusiidduin.

Seamma njuolggadusat Mii galgat árvvus atnit earáid oaiviliid ja dovdduid, beroškeahttá das leat go mii skuvlašiljus, sáddemin dieđuid giehtatelefovnnain dahje čohkkámin dihtora ovddabealde. Ja seamma njuolggadusat gustojit juohke sajis – maiddái Interneahtas. Ii leat ovdamearkka dihtii ortnegis čállit giellásiid earáid birra. Iige leat lohpi givssidit nuppiid. Dus dat lea ovddasvástádus buot das maid bijat nehttii, sih­ ke govaid ja teavstta. Dus dat lea ovddasvástádus dieđuin maid sáddet iežat giehtatelefovnnain. Dus dat lea ovddasvástádus jurdilit erenoamáš bures nuppes ovdalgo deaddilat enter dahje sádde. Dus lea ovddasvástádus iežat ja iežat daguin – maiddái neahtas.

8

MAID DON OAIVVILDAT ?

Duostil boallobeavddi guoras. Leatgo duost ilat go čálát boallobevddiin go dalle go hálat njuolgga eará olbmuiguin? Manne/ manne it? Givssideapmi vai leaikkastallan? Leago erohu s givssideamis ja leaikkastallamis? Leatgo don dahje muhtin oahp is vásihan leaikkastallama dahje givssideami Interneahtas dahje giehtatelefovnna bokte? Mii dáhpáhuvai? Muitalitgo dan birra ollesolbmui? Leatgo dilálašvuođat mat dagahit ahte muht in ii hálit dahje ii berre almmuhit govaid alddis iige eará dieđuid Internehttii? Loga ”Ballet mannamis riššui” vuostálas siiddu s. Leansmánni árvala gieldit giehtatelefovnnaid skuvllas. Maid don oaivvildat?

BA RG OBIHTÁT:

Norggas mis lea nu gohčoduvvon sátnefriddjavuoh ta. Geavat Interneahta veahkkin gávdnat maid dat sátni mear kkaša. Leago dus lohpi dadjat ja čállit maid dáhtožat dannego mis lea sátnefriddja­ vuohta? Muhtimat givssiduvvojit skuvllas. Givssideam i sáhttá maid vásihit neahtas, giehtatelefovnna bokte ja muođus muht ui. Maid sáhttá juohke okta dis luohkás dahkat eastadan dihtii givssideami din skuvllas? Ráhkadehket njuolggadusevttohusa das mo oahppit galget láhttet nuppit nuppiid vuostá skuvllas, maiddái go lehpet Interneahtas dahje geavahehpet giehtatelefovnn a. Leatgo báikkit dahje dilálašvuođat gos olbmuin lea vuoigatvuohta leat ráfis, iige oaččo sin filbmet dahje govvet? Mann et joavkkuide ja ráhkadehket njuolggadusaid das maid sáhttibeht et govvet ja filbmet, ja masa dáid lea heivvolaš geavahit.


Nettby ja Facebooka nogai Forsand skuvllas givssiduvvojedje moanat oahppit Facebookas ja Nettbyas. Skuvla lea dál hehtten buohkaid beassamis Facebookii ja Nettbyi skuvlla dihtoriiguin. Gáldu: nrk.no

Ballet mannamis riššui Sáláhis leat ollu oahppit geat eai váldde rišu maŋŋá lášmmo­hallama dahje vuojadeami go ballet muhtimiid váldit govaid sis. Olusat leat maiddái áitojuvvon dahje givssiduvvon giehtatelefovnna bokte dahje Interneahtas. Dát lea dagahan ahte muhtin oahppit leat jávkan olu skuvllas, ja leat maid bohciidan eanet riiddut. Sáláha leansmánni háliida danne oalát gieldit giehtatelefovnna skuvllas.

Albma JO! Juohke háve go muhtin almmuha govaid dus nehttii, de fertejit vuos jearrat lobi. Galggat beare dadjat JO jus du mielas lea ortnegis. Jus gáđat maŋŋá, de fertet muitalit. Dalle galget sii geat leat almmuhan gova, jávkadit dan vajot.

Sátnegirji

Gáldu: Saltenposten.no

namaheapmi = it muital gii don leat

«Čielga Diehtu»

Vearrecˇálli Dieđuid maid oaččut iežat giehtatelefovdnii, eai dárbbaš buot áiggiid boahtit dan olbmos gean navddát. Interneahtas oainnat gávdnojit bálvalusat mat dahket vejolažžan buohkaide sáddet dieđuid vaikke makkár nummiriin.

Háleš muhtin olbmuin Jus givssiduvvot, juogo giehtatelefovnna bokte, Interneahtas dahje skuvlašiljus, de lea dehálaš váldit oktavuođa muhtin olbmuin gii sáhttá veahkehit du. Sáhttet leat váhnemat, oahpaheaddjit dahje dearvvašvuođadivššár. Jus du mielas lea lossat váldit oktavuođa ollesolbmuin lagašbirrasis, de sáhtát riŋget Rukses Ruossa’ mánáid- ja nuoraidtelefovdnii 800 333 21 dahje fitnat dáppe www.korspahalsen.no ja sáddet sidjiide dieđu. Goappašat bálvalusat leaba nuvttá, ja don leat áibbas namaheapmi.

9

Skuvllas attii muhtin munnje iežas giehtatelefovnna čájehan dihtii munnje gova. Govas oidnen XX čuožžumin speadjala ovddabealde ja doallamin telefovnna seakkážis bajás álás. De bođii min oahpaheaddji gii maiddái oinnii gova. Dan sadjái go earát min oahpaheaddji jávohuvai ja sus orui veahá váivi. Dalle son dajai ahte XX:s ii lean nu buorre dilli, ja go olbmos ii leat nu buorre dilli, de sáhttet bargat ártegis áššiid maid earát eai ádde! Buot oahppit oaivvildit ahte «sonhan ieš dagahii dan». Ja vaikke vel earát dolvo su giehtatelefovnna ja sáddejedje dan, de lei su iežas sivva go jo oba válddiige govaid giehtatelefovnnain. Vuorddes mat veahá? Jus mun válddán govaid giehtatelefovnnain, de lea mu iežan sivva jus muhtin neavri snuoggá dan jearakeahttá ja sádde gova buotlágan olbmuide? Buohkat sii geat juorrudit ja čájehit gova earáide – sii leat givssideaddjit! Dearvvuođaiguin 14-jahkásaš nieida Gáldu: barneombudet.no


… Ráhkásnuvvetgo iežat unnavieljažii??? Lea heahpat, amma? Ahte niehkobárdni geainna chattejit mánjggaid vahkuid, lei dušše du unnavieljaš gii lei duinna spivkošeamen. Soaittát veahá behtohallan, go don ráhkásnuvvet veahá? Ii leat somá bolget iežas, muhto mo don sáhtát diehtit geainna don duod-aid leat chatten neahtas?

Jurdil nuppes – go lea álki dájuhit, de lea maiddái álki dájuhuvvot! 11


Ikte, duostilis 17-jahkásaš: HALLA! MAID’AL? Mun lean Ronny. Liikon heavy metalii ja

stuorračiččat nieiddaide! Amma lea nu … :D

Otne, 11-jahkásaš smáđáhkes nieida: Bures, mu namma lea Line ja deavddán fargga

12 jagi. Mun liikon High School Musicalii ja heasttaide. Soite deaivvadit muhtin beaivve?

Geainna don háleštat – DUOĐAID? Leago dus gohčodannamma neah­ tas? Dalle dovdet sihkkarit du ustibat du gohčodannama, muhto earát eai dieđe gii dien nama duogá­bealde lea – eai du albma nama, man boaris leat eaige dieđe leatgo gánda vai nieida. Muhtin neahttabáikkiin, ovdamearkka dihtii Facebookas, lea dábálaš geavahit olles nama ja vejolaččat vel eará persovnnalaš dieđuid. Eará báikkiin lea ortnegis leat namaheapmin, dahje geavahit gohčodannama.

Duohta. Vai … Sáhttá leat gelddolaš hutkat áibbas ođđa identitehta mas ieš beasat mearridit sohkabeali, agi, riikkavulošvuođa, beroštumiid ja vuoktaivnni. Lea somá leat 20 jagi boaris ja stuorra násti ovtta eahkedii! Muhto it leat dušše don gii sáhtát ráhkadit mahkáš-profiilla. Diet hirbmat čáppa nieida geainna leat oahpásmuvvan Nettbyas, ii soaitte dattetge leat Emilie. Ja ii son soaitte leat 12-jahkásaš. Emilie albma namma soaitá leat Gunnar gii lea 47 jagi boaris?!

Interneahtas sáhtát deaivvadit olu gelddolaš olbmuiguin. Eatnašat geaid deaivvat, leat smáđáhkkásat. Dađi bahábut deivet muhtimat olbmuid geat eai leat rehálaččat dan ektui geat sii leat ja maid sii áigot. Lihkus eai leat gallis geat vásihit surgadis áššiid, muhto dattetge lea dehálaš diehtit ahte nu sáhttá geavvat. Olu lea sihke ortnegis ja oadjebas juogadit earáiguin bloggas, NettOAIVVILDAT ? entára N O D D I A M byas dahje Face­bookas. t unohis komm aid neahtas – oačču Muhtin áššiid lea buo­ret aid de dagat? Jus vásihat unohas – i at ilgadis siidu m av ge is ? pm ja dorvvoleabbot juogaor ed hp dahje dá earáiguin dan birra , vai háleštatgo don sin gu dit njuolga lagaš ustibiin, čie n da o tg ru Doala neahtas? Or go amas olbmuin Inter guovt­tá gaskka. n šta ále e h sig as rsovnnalaš dieđuid Leatgo go et govaid ja eará pe dd sá š ola ivv he as du miel vat neahtas? Don dat mearridat olbmuide geaid deaiv as am maid háliidat juogadit

BA RG OBIHTÁ

geainna.

T:

sis aset namain, ja gallá ea neahttaprofiila iež álašvuođain lea Gallásis luohkás l dil r a? Digaštallet makká vuogas geavahit lea gohčodannamm as lea go ja a, m na an od hč vuogas geavahit go a. m na as iež annama ja sevttohusa gohčod du ga lg uo nj t ke Ráhkadeh aheami ektui. iežadet nama geav

12


Sátnegirji identitehta = mo don dulkot iežat, ja mo don háliidat earát galget dulkot du veahkaváldi = bággehalat dahkat juoidá maid it hálit. Veahkaváldi sáhttá leat fysalaš, dovdduide čuohcci dahje seksuála.

Ferten diehtit gii don leat – Vuolgá das geainna mun háleštan jus galggažan dohkkehit kamerageavaheami. Jus muhtin mus jearrá geavahit dan vuosttaš geardde go háleštetne MSN:s, de mieđan dušše jus dovddan su. Jus dadjet ahte sii vázzet kránnjáskuvllas ja sihtet mu ovdamearkka dihtii sáddet gova nieidaustibis, de dajan in. In sáhte dutnje sáddet govaid ustibiin, in dieđe leat go don dat geanin don dajat iežat leat, dadjá muhtin 13jahkásaš mánná Aftenpostenii. Mu skuvlaviellja dadjá ahte olmmoš ii sáhte goassige diehtit geainna hálešta. –Sáhttá leat 60-jahkásaš boares áddjá gii áigu min geavahit. Gánddat dattetge oaivvildit ahte olmmoš jođánit fuobmá jus olbmot eai leat geanin dadjet iežaset leat. Dalle lea vearrát buot dat fearánat gos olbmot leat bolgen iežaset kamerain. Sii mieđihit iežaset leamaš váruheamet. Ii buot leat seamma somá jus ustibat besset oaidnit dan.

Rukses Boallu Máŋgga chattenbáikkis oainnát rukses boalu merkejuvvon POLITI. Jus lobihis áššit mat sáhttet mielddisbuktit veahkaválddi dáhpáhuvvet, de fertet muitalit dan birra ollesolbmui geasa luohtát. Dis lea vejolašvuohta deaddilit dan rukses boalu. Dalle joavdabehtet njuolgga bolesa cavgilandustemii gosa sáhttibehtet guođđit dieđuid vásáhusa birra. Dán boalu galgá dušše dalle geavahit go áššit orrot duođalaččat. Jus givssiduvvot dahje vásihat eará unohisvuođaid, de lea buoremus háleštit ollesolbmuin dahje váldit oktavuođa Rukses Ruossain dáppe www.korspahalsen.no dahje riŋget 800 333 21. Goappašat bálvalusat leaba nuvttá, ja don leat áibbas namaheapmi.

Jurddaš mat

Gáldu: Aftenposten

Olusat ožžot liŋkkaid amas neahttasiidduide. Dát neahttasiid­ dut eai leat álo dakkár siiddut maid galledivččet jus ovddalgihtii dieđášit mat doppe leat. Muhtin jearahallamis 8- ja 18-jahkásaš mánáid gaskkas vástidedje 42 % ahte sii leat geavvan siidduide gos ledje ilgadis, veahkaválddálaš materiálat almmá muital­ keahttá das. Measta bealli jerrojuvvon mánáin ledje dáhpedor­ pmis geavvan pornográfalaš siidduide. Sáhttá leat vuogas iskat neahttačujuhusa dahje iskat makkár siidu lea ovdalgo deaddilat liŋkka – dahje válljet leat deaddilkeahttá. Gáldu: Trygg bruk-jearahallan 2008 (Mediabearráigeahčču)

Ilgat neahtas Ozadettiin juoidá Interneahtas de sáhtát joavdat siidduide mat du mielas leat ilgadat, ja maid it hálit geahččat. Gávdnojit hirbmat olu siiddut gos leat sihke veahkaválddálašvuohta ja álás olbmot. Ii leat boastut leat álás, muhto muhtin áššiid dáidá leat buorre garvit? Jus oainnát juoidá mii du mielas lea ilgat, de lea dehálaš háleštit etniin dahje áhčiin, oahpahed­ djiin dahje eará ollesolbmuin geasa luohtát.

13

Áiggui mávssahit 13-jahkásaš Megan USA:s chattii 16-jahkásaš Josh Evansiin MySpaces. Megan mielas lei Josh smáđáhkes, ja soai hálešteigga olu neahtas, muhto áiggi mielde Josh rievddai heajut guvlui. Son čálii ja muitalii iežas leat gullan ahte Megan ii lean šiega iežas ustibiiguin, ja ahte buohkat skuvllas dihte mo son lei. Loahpas dajai son ahte buohkat vašuhedje su, ja ahte máilbmi livččii lean buoret su haga. Seamma beaivvi sorbmii Megan iežas. Maŋŋá čájehuvvui ahte ii gávdnon makkárge Josh, muhto lei baicce eadni muhtin Megana ustibii gii lei ráhkadan profiilla. Chattema bokte son háliidii gávnnahit maid Megan oaivvildii su nieidda birra, ja leigo son juorrudan su birra. Gáldu: The New York Times


DE LEA DOARVÁI! Uksa rohttejuvvo rabas ja sisa boahtá moaráskan eadni. Su maŋis lea measta

seamma moaráskan áhčči. Ahte bárdni lea čohkkán njeallje diimmu dihtora ovddabealde almmá maidege dajakeahttá, almmá bihtáid váidalkeahttá, almmá unnaoappážiin diggokeahttá, II leat gusto doarvái.

GII galgá mearridit? Sáhttet leat máŋga siva dasa manne gándda váhnemat dávistit. Jus son čohkká iežas lanjas okto ja speallá neahtas giddejuvvon uvssa duohken, de soitet ballat su leat ustibiid haga. Soaitá sis lea šiehtadus ahte son ii oaččo geavahit dihtora eanet go diimmu juohke beaivvi, ja dál son lea čohkkán beare guhká. Soai soaitiba maid leat iskan logga ja fuo­ bmán ahte son lea fitnan neahtta­ siidduin gos ii oaččo lobi fitnat.

Ortnegis iskat? Muhtin mánát vásihit ahte váhnemat isket logga dahje historihka dihtoris man leat geavahan, geahččat makkár siidduin sii leat fitnan. Muhtimat dáhttot maiddái oaidnit giehtatelefovnna lohkan dihtii dieđuid maid mánát leat sádden ja ožžon. Olu váhnemat dadjet iežaset dahkat dan suddjen dihtii mánáid vásiheames váivves áššiid. Muhtimiid mielas ii leat riekta iskat dihtora iige iežaset mánáid giehtatelefovnna. Eanaš skuvllain leat njuolg­ gadusat Interneahta, dihtora ja giehtatelefovnna geavaheami ektui. Olu bearrašiin leat maiddái dákkár njuol­g­­­gadusat. Earáin fas eai

oba leat­ ge njuolggadusat. Muh­ti­­miid mielas leat njuolggadusat beare garrasat, ja gáđaštit ustibiid geat ožžot lobi dahkat olu eanet. Soaitá dattetge nu ahte sii geat ožžot lobi dahkat vaikke maid, háliidit ahte muhtin bijašii rájáid? Rájáid man guh­ ká ožžot čohkkát dihtora ovddabealde, makkár neahttabáikkiin eai oaččo fitnat ja makkár spealuid ožžot speallat Interneahtas? Muhtumin lea buorre go gávdnojit njuolggadusat. Don sáhtát leat miel­ de mearrideamen makkár njuolgga­ dusat dutnje galget gustot.

MAID DON OAIV

VILDAT

? Leatgo dus njuolggadu sat mo geavahit giehtatel efovnna dahje dihtora? Bessetgo leat mielde me arrideamen njuolggadu said? Leatgo ovttaoaivilis dutnje gustojeaddji njuolg gadusaiguin? Maid don jáhkát leat siv van dasa go olu váhnema t isket dihtora logga ja dieđuid mánáid giehtatel efovnnain? Leago du váhnemiin vuoigatvuohta diehtit buot maid don dagat? Geaiguin leat ovttas, ma n birra dii háleštehpet, ja maid dii bargabehtet ovttas? Leago dus vuoiga tvuohta diehtit buot ma id ollesolbmot dahket? Muhtin váhnemat alm muhit govaid iežaset má náin Facebookii dahje ear neahttaservodagaide čáj á ehan dihtii iežaset bearr aša. Leago dat buorre? Berrejitgo mánáin vuos jearrat? Leago ortnegis almmuhit govaid olbmo lea nu nuorra ahte ii sáh s gii te ieš mearridit?

BA RG OBIHTÁT:

Muhtin neahttabáikk iin lea ahkerádjá sidjiid e geat háliidit dáid neahttabáikkiide boahtit. Gávnnat mii leat Faceboo ka, Habbo ja eará neahttaservodagaid ahker ádjá. Manin navdibehte t sin leat bidjan dáid ahkerájáid? Kinos dohkkeh it olbmot eanaš áigge bid djon ahkerájá. Doahttalatgo ahkerájáid neahtas seamma bures? Ma nne/manne it? Leago dehálaš ahte ruo vttus ja skuvllas leat nju olg gadusat Interneahta ja giehtatelefovnna geava heami ektui? Manne? Dig aštallet joavkkuin ja ráhkadehket ođđa njuolg gadusaid din miela mield e. Galggašedjego dat seamma njuolggadusat gustot ruovttus ja skuvlla s, vai galggašedjego lea sierralágan njuolggadusat t ? Digaštallet njuolggadu said oahpaheddjiin ja iežat váhnemiiguin.

14


Maid lea skuvllas lohpi iskat? Rievtti mielde ii leat skuvl­ las lohpi vákšut ohppiid interneahttageavaheami. Jus lobihis áššit gevvet, de sáhttet bolesat geavahit logga dieđuid skuvlla serveris veahkkin gávnnahit sivalačča. Diehtobearráigeahčču ávžžuha skuvllaid ráddjet ohppiid vákšuma, ja sii galget almmuhit maid registrerejit ja manne.

Sátnegirji logga = neahttaaktivitehta geahčus, omd. makkár siidduid leat galledan dahje du ságastallamat MSN:s. filttar = prográmma mii caggá beassamis sávakeahtes neahttasiidduide. fierpmádatlogan = prográmma (omd. Internet Explorer dahje Safari) mii geavahuvvo čájehit Interneahta sisdoalu.

Dus lea vuoigatvuohta gullot ON:s lea láhka mánáid vuoigatvuođaid birra mas earret eará čuožžu: ■■ Mánás lea vuoigatvuohta dadjat iežaset oaiviliid buot sidjiide guoskevaš áššiin. Máná oaivil galgá váldojuvvot vuhtii. ■■ Mánná ii galgga vásihit soaittáhagas dáhpáhuvvan dahje lobihis seaguheami iežas priváhtaeallimis. Son galgá várjaluvvot iežas gudni ja beaggima lobihis bahkkehemiid vuostá. Norggas mis maiddái lea mánáidláhka mii dadjá ahte mánás lea vuoigatvuohta mearridit eanet mađi boarrásat šaddá. Mánáidáittardeaddji ávžžuha váhnemiid váldit mánáid duođas, ja guldalit mánáid oaiviliid go ieža háliidit almmuhit dieđuid ja govaid mánás nehttii. Dat mearkkaša ahte du oaivil galgá váldot vuhtii, vaikke vel leat mánná. ON’ Mánáidkonvenšuvnnas čuožžu maiddái: «Goappašiid váhnemiin lea váldoovddasvástádus máná fuolaheamis ja ahtanuššamis máná buorredili ektui.» Du váhnemat galget nappo várjalit du jus oaivvildit juoga leat vahátlažžan dutnje. Jus vihkot du leat bargamin juoidá neahtas mii sáhttá leat vahátlaš dahje váralaš dutnje dahje earáide, de sáhttet dalle bidjat rájáid das maid oaččut dahkat go leat Inter­ neahtas.

Lohkkiidčálus ung.no:s Lean 13-jahkásaš nieidda áhčči. Háliidan rievtti mielde ahte son oažžu dan friddjavuođa maid ieš háliidin go ledjen nuorra. Lea BOASTUT ahte váhnemat bearehaga dárkkistit. Ane árvvus earáid, dalle earát atnet du árvvus. Mun ádden bures ahte leat áššit main lea váttis ja boastut jearrat váhnemiin. Mun balan maiddái su geavvamis váttisvuođaide ja bijan rájáid, muhto dassáigo son geavvá boasttu geainnu ala, de lea son «friddja». Áhčči.

«Čielga Diehtu»

Dego rabas beaivegirji Earát sáhttet oaidnit makkár neaht­ tačujuhusaid don leat galledan go isket historihka. Eanaš fierpmádatloganiin sáhttá logga ja historihka sihkkut “verktøy”-fálus. Jus don ieš it sihko logga, de sáhttet earát snuoggat du neahttagalledemiid.

15

Eadni ja áhčči vurkeba mu msn’ logga! Lea viehka unohas!! :-S Oainnat go mun háleštan gánddaiguin ja sávan ahte munnos šaddá juoidá, de in rievtti mielde duostta čállit ahte liikon dan gándii go dalle sáhttiba eadni ja áhčči oaidnit ahte moai dainna gánddain irggástalle. Šaddá hirbmat heahpat jus eadni ja áhčči lohkaba «Ooo, mun ráhkistan du nuuu oluuu» dahje «you’re hot and I’m not». Viehka heahpat. Leago din mielas ortnegis ahte mu váhnemat vurkejit mu msn’ logga? Dearvvuođaiguin 12-jahkásaš nieida Gáldu: barneombudet.no


… Cˇálletgo cˇállosa dien heastta birra??? Don ledjet oalle duhtavaš iežainat, amma ledjet? Gávdnet justa dan maid dárbbašit iežat cˇállosii vajot. Vajálduhttet várra iskat gii dan lei bidjan nehttii, ja báifáhkka addet sisa áibbas badjel bávtti cˇállosa? Ii soaitte leat nu imaš go earát cˇaibme du, muhto maid sáhtát dahkat vai nuppes it bártit seamma láhkai?

Jurdil nuppes – neahtas fertet don earuhit leaikka ja duohtaášši! 17


ÁIBBAS DUOHTA! Austrálias golgá johka bajás iige vulos. Danne

go dat lea nuppe bealde ekváhtora. Amma áddet? Ledjen neahtas ikte. Doppe dat čuoččui nie …

Geasa sáhtát LUOHTTIT? Muhtumin leat muhtin čuoččuhusat áibbas endorii, ja muhtumin fas lea váttis diehtit mii lea duohta. Go geahčat tv-ođđasiid dahje logat juoidá aviissas, de it dáidde navdit ahte doppe muitalit giellásiid dahje jallodagaid. Jus leat Interneahtas, de dáiddát navdit ahte sáhtát luohttit dieđuide mat leat doppe, muhto ii álo leat nu. Buot aviissain ja tv-kanálain lea ovddasvástádus das ahte dan maid deaddilit ja sáddejit, lea duohta. Jus sii diehtomielalaččat muitalit juoidá man dihtet leat boastut, de sáhttet ráŋggáštuvvot. Interneahtas lea dilli earálágan. Dáppe sáhttet buoh­ kat, sihke aviissat, stáhtaministtar, valáštallanjoavku, kránnjá ja don, almmuhit duohtaáššiid ja oaiviliid vaikke man birra.

Váldde beare? Go du váhnemat galge čállit Beat­ les birra, de fertejedje mannat girjerádjosii gávdnat dieđuid sin birra. Jurddaš man olu álkit dus lea! Go deaddilasttát moadde boalu, de gávnnat mearehis olu dieđuid miehtá máilmmi. Dasa lassin sáhtát ieš bidjat dieđuid ovdamearkka

dihtii Wikipediai. Dalle sáhttet earát oahp­pat dus. Interneahtta lea albma buorre áhta gávdnat ja juohkit govaid, musihka ja dieđuid, muhto ii buot sáhte geavahit viivvuheamet. Ii leat lohpi viežžat dahje geavahit musihka, govaid dahje filmmaid almmá jearakeahttá lobi sus gii lea ráhkadan dan. Go kopieret teavstta maid leat viežžan neahtas, de fertet almmuhit gos teavstta leat viežžan.

Sihkkaris gáldu? Don leat áibbas sihkkarit geavahan Kvasira dahje Google veahkkin gávdnat dieđuid skuvlabargui. Don dáidet gávdnat čuđiid mielde dahje duháhiid mielde siidduid go ohcet. Dalle gal ii leat álki diehtit makkár siiddui­ de galggat mannat gávdnan dihtii rivttes dieđuid! Mii lea luohtehahtti gáldu? Geat leat bidjan dieđuid nehttii? Goas dat biddjui nehttii? Leatgoson boares dieđut mat eai leat šat riekta? Leage kritihkalaš dasa maid logat ja oainnát. Ii buot leat riekta.

18

MAID DON

OAIV

VILDAT ? Leatgo goassige  gávdnan boastt u dieđuid Intern Dieđátgo gii lei al eahtas? mmuhan dieđui d? Go ozat duohta áššiid Interneaht as, iskkastit gii lea al mmuhan daid. M de lea vuogas akkár almmuhed jáhkát eanemus djiide at? Jáhkátgo buot dasa mii skuvla rádjosa girjjiin ču Jáhkátgo ahte du ožžu oahpaheaddji di ehtá vástádusa bu ? áššiide? Mo dieđ ot át makkár dieđui de sáhtát luohtt Leatgo goassige it?  viežžan musihka da Interneahtas? M áksetgo dan ovdd hje filmma as? Juhketgo mus dahje filmma ea ihka ráide maŋŋá?

BA RG OBIH

TÁT:

Mo geavahehpe t dii dieđuid mai d gávdnabehtet Interneahtas, sk uvlačállosis? Isk ka leago skuvlla njuolggadusat da s sa mo dii galgab ehtet geavahit dá dieđuid. Ráhkad kkár ehket iežadet nj uolggadusevtto Gávnnat maid  hu sa id. “dahkkivuoigatv uohta” sátni mea rkkaša.


Njuolga butkái 2007:s dubmehalai 45-jahkásaš almmái 15 beaivvi giddagassii go lei bidjan «Pitbullterje» filmma Internehttii. Son fertii maiddái máksit 50 000 ru buhtadussan filmma eaiggádiidda.

Jurddaš mat Muhtin oahpaheaddjit  geavahit prográmma mas sáhttet buohtastahttit du čállosa dieđuiguin Inter­ neahtas. Dalle sáhttet fuomášit leatgo don kopieren teavstta njuolgga neahtas, vai leatgo čállán iežat sániiguin.

Gáldu: dagsavisen.no

Divtte Google bargat bihtáid

Gos don dien gávdnet? Go vieččat dieđuid neahtas dahje eará sajiin ja geavahat dan ovdamearkka dihtii skuvlačállosis, de fertet álo almmuhit gos dieđuid gávdnet. Olusat almmuhit Google gáldočujuheapmin, muhto Google lea ohcanbálvalus mii viežžá dieđuid eará gálduin. Danne fertet deaddilit oktii fas gávdnan dihtii rivttes gáldu.

Nuvttá!?

Oahppit verrošit ja kopierejit teavsttaid neahtas vai ožžot buoret árvo­ sániid. Buot nuoraidskuvla­oahppit geaiguin Aftenposten háleštii, ledje vásihan ahte oahppit adde sisa skuvlabargguid maid ledje oasi dahje oalát kopieren Interneahtas. Olu oahppit eai dieđe ahte kopieren lea verrošeapmi. Gáldu: Aftenposten

«Čielga Diehtu»

Gávdnojit neahttabáikkit gos sáhtát juohkit musihka, filmmaid dahje govaid. Dat ii leat lobiheapmi jus son guhte lea ráhkadan musihka dahje filmma, lea miehtan dasa, muhto stuorra oassi sisdoalus dákkár neahttabáikkiin leat biddjon nehttii almmá jearakeahttá eaiggádis. Máksá ráhkadit musihka ja filmma, ja sii geat dan dahket, háliidit áinnas mávssu iežaset barggu ovddas. Dárbbašatgo musihka ja jietnaeffeavttaid filbmii maid ieš leat ráhkadan, dahje skuvlaprošektii? Vaikke leat oastán CD, de ii leat dus lohpi geavahit musihka iežat filbmii ja bidjat dan ovdameark­ ka dihtii YouTubii. Muhto Interneahtas gávdno hirbmat olu musihkka man lea lohpi geavahit! Don sáhtát gávdnat dan go ozat ovdamearkka dihtii Creative commons music dahje Royaltyfree music siidduin. Jus dárbbašat govaid itge hálit lobihuššat, de sáhtát ohcat govaid Creative commons pictures siidduin.

19

Sátnegirji gáldočujuheapmi = almmuhit gos don leat viežžan dieđuid. kritihkalaš = imaštit juoidá, iskat leago juoga nu mo orru leamen.

Lea oalle guhkes áigi dassái mun nehttii bidjen video mas ledje Eminema musihkka ja govat. Dál ožžon dieđu ahte muhtin lei dadjan ahte sis lea vuoigatvuođat videoi. Čuoččui maiddái ahte video lei sihkkojuvvon. Amma in sáhkohala dán ovddas? Balan veahá das, ja ahte mu váhnemat behtohallaba mu badjel. Dearvvuođaiguin 15-jahkásaš gánda Gáldu: barneombudet.no


SÁHTÁT VUOITIT iPod! Bustávat dan fiskes njealječiegagis measta jo

njuikot du guvlui: Deaddil dákko ja searvva gilvui vuoitit áibbas ođđa iPod! Ii šat mihkkege. Dušše die. Na, dallehan gal juollu deaddilit. De leš oaidnit mii geavvá …

Dájuhuvvotgo DON? Na, miison duođaid dáhpáhuvvá jus deaddilat máidnosa mii ain iđista spealadettiin iežat favorihttadihtorspealu? Okta ášši goit lea čielggas: Vejolašvuohta vuoitit iPod lea oalle unni. Muhto vejolašvuohta ahte sii geat ovddasvástidit máidnosis registrerejit du dihtora čujuhusa ja guđđet diehtokapsela vai sáhttet heivehit iežaset máidnosa justa dutnje, lea oalle stuoris.

Juonalaš goansttat Máidnosat leat juohke sajis ja juoh­ keláganat. Dávjá leat čielgasat, ovdamearkka dihtii go ihtet dego máinnosplakáhtan dahje popupruktan go leat Interneahtas. Dalle dieđát maid máinnustit. Muhtumin sáhttá máinnus leat oaidnit dego neutrála diehtun. Dalle fertet leat kritihkalaš ja geahččat dárkilit ádden dihtii ahte dát lea máinnus. Eará háviid lea máinnus ráhkaduvvon dego somás neahttasiidun spealuiguin. Dalle it dáidde jurdilit ahte speallu rievtti mielde lea oaivvilduvvon máinnusin. Nuvttá prográmmat, gos beasat speallat, tevdnet dahje eará suoht­ tasiid dahkat, sáhttet muhtumin

sisttisdoallat spiovdnaprográmmaid dahje virusiid mat vahágahttet du dihtora. Soaitá dihtor njoahcu, dahje earát fáhtejit du sisabeassansániid dahje stivregohtet du webkamera. Dákkár prográmmaid sáhttá leat váttis fuobmát ja jávkadit.

Nuvttá? Don dahje muhtin du ustibiin dáidibehtet leat leamaš mielde jiena­ steamis giehtatelefovnna bokte, dahje lehpet miehtan oažžut ođđa riŋgenšuoŋaid giehtatelefovdnii. Olusat dadjet «jo» áššiide mat orrot leamen nuvttá. Go dal de telefonrehket boahtá eadnái ja áhččái, de fuobmát ahte dathan dattetge mávssii. Dávjá mearkkaša «jo» eanet go maid navddát, ovdameark­ ka dihtii leat mieđihan oastit olu riŋgenšuoŋaid juohke mánus vaikko don dušše ostet ovtta riŋgenšuoŋa. Dalle guorrana kontántakoarta oalle jođánit. Don dat mearridat masa don áiggut geavahit iežat áiggi ja iežat ruđa.

20

MAID DON OAIVVILD

AT ?

Leatgo vásihan ahte ihtá máinnu s mii du muosehuhttá barggadettiin dihtoris? Man in jáhkát máidnosat geavahuvvojit dán láhkai? Dieđátgo makkárge neahttabáikkiid spealuiguin mai d fitnodagat leat ráhkadan vuovdin dihtii dákkár buktaga? Makkár? Leatgo goassige oastán dahje máksán juoidá giehta­ telefovnna bokte? Ožžotgo dan maid vurdet? Olusat máinnustit dan ahte sáh tát máksit dan maid oasttát, giehtatelefovnna dahje Interneahta bokte. Jáhkátgo dán dagahit ahte olmmoš oastá eanet go jus livččii ruđaiguin máksit?

BA RG OBIHTÁT:

Mannet dan golbma neahttasiid ui gos dii luohkás eanemusat golahehpet áiggi asto áiggis. Gávdna­ behtetgo máidnosiid doppe? Válljejehket golbma máidnosa dáin neahttabáikkiin ja digaštallet sisdoalu. Makkár gas kaomiid leat geavahan? Attiigo máinnus buriid dieđuid buk taga birra?


Sátnegirji diehtokapsel (cookie) = geahča «spiovnnaš» vuolábealde. buollinmuvra = hehtte sáva­ keahtes johtolaga dihtorii, ovdamearkka dihtii hehtte olggobealolbmuid beassamis vuogádahkii. antivirusprográmma = dihtorprográmma mii gávdná ja jávkada virusiid.

Ii leat lohpi Ii leat lohpi máinnustit juoidá nuvttán go ii leat nuvttá. Iige leat lohpi oažžut du diŋgot bistevaš bálvalusa dahje diŋgojumi almmá čielgasit almmu­ keahttá masa don duođaid mieđat.

Jurddaš mat Dus lea fápmu Mánát ja nuorat golahit olu ruđa giehtatelefovnnaide ja Internehttii. Muhtin fitnodagat leat nu áŋgirat vuovdit dutnje ja du ustibiidda juoidá ahte eai buot háve čuovo njuolggadusaid. Leatgo jurddašan ahte don sáhtát váikkuhit sin, ovda­ mearkka dihtii leat oasttekeahttá gálvvuid ja bálvalusaid fitnodagain mat láhttehit eahperehálaččat dahje vuvdet heajos buktagiid.

Eanaš dihtoriin leat sihke buollinmuvrrat ja antivirusprográmmat mat galget suddjet dihtora. Muhto buot deháleamos filttar lea dat kritihkalaš dáidu mii lea du iežat gállus! Jus don háliidat garvit váttisvuođaid oažžumis dihtoriin, de lea vuogas ahte it deaddil popup-ruvttuid, liŋkkaid amas áššiide, itge vástit dieđuid mat muitalit ahte leat vuoitán juoidá. Dalle berre «filttar» du oaivvis čuovgagoahtit. Jeara alddis «Manne?» ja «Gii lea ovddasvástideaddji».

Spiovnnaš Olu neahttasiiddut háliidit diehtit geat sin galledit. Danne vurkejit fiillaža (diehtokapsela dahje cookie) du dihtorii. Go galledat muhtin neahttasiiddu, de sii isket leago dus sin diehtokapsel. Dán láhkai dovdájit du juohke galledeamis. Dalle sáhttet ráhkadit profiilla dus du galledemiid ja ohcamiid vuođul. Dán láhkai sáhttet heivehit máidnosa buorebut justa dutnje. Don sáhtát sihkkut diehtokap­ seliid verktøy-fálus iežat fierpmádatloganis.

Dajuhan-diehtogilvvohallan TV:s máinnustedje diehtogilvvohallama SMS bokte, fiinna vuoittut ja bohkosahtti álkes gažaldagat. Juohke vuostáiváldon dieđus fertejit don máksit 15 ruvnnu. Sáhttet vuostáiváldit 333 dieđu mánnui. Vearrámus dáhpáhusas šattai olggosgollu 4995 ruvnnu juohke mánu. Gii vuittii? Gáldu: mobilen.no

Spealut dievva máidnosiiguin It šatta veahkaválddálažžan speallat dihtorspealuid. It šatta beare jierbmáige, muhto don báinnahalat. Ja muhtin spealut váikkuhit eanet go earát. Anarchy Online spealus giktaluvvot don juhkat Coca Cola ja vuodjit Toyotain. Funcom, guhte lea ráhkadan spealu, oažžu buori mávssu stuorra fitnodagain geavahit sin mearkagálvvuid iežaset spealus. Gáldu: Forbrukerportalen.no

Golahii 6000 ruvnnu Habbos Váhnenguovttos goavddustuvaiga go fuobmáiga ahte sudno 12-jahkásaš bárdni lei ordnen latnjii gálvvuid 6000 ruvnnu ovddas Habbo neahttabáikkis. Ruđaid son lei oastán giehtatelefovnnain. –Dát TV:t mákse 30 Habbo-ruđa guhtege. Dát krokodillat mákse 20. In smiehtastan ahte geavahan nie olu ruđa, dadjá bárdni čujuhettiin šerbmii čájehan dihtii maid lea oastán. Habbo hotealla lea neahttaservodat mas leat badjel 75 miljovnna geavaheaddji miehtá máilmmi. Lea nuvttá šaddat miellahttun, muhto lea vejolaš geavahit duháhiid mielde ruvnnuid go vuos lea beassan dohko. Mottiin deaddilemiin sáhtát oastit Habbo-ruđaid giehtatelefovnnain. Guhtta Habbo-ruđa mákset 15 ruvnnu. Gáldu: VG

21


Buot norgga mánát geavahit dihtora. Golbma njealji mánás geavahit

Interneahta beaivválaččat. Tendeansa lea čielggas: Interneahtta leat dan mediakanála man mánát gaskkal 8 ja 18 jagi geavahit eanemusat. Ja eanaš geavaheapmi lea ruovttus.

Dá boahtá veahá SUIVADIS, muhto ávkkálaš diehtu buot VÁHNEMIIDDA Olu váhnemiidda lea Interneahtta ain oalle amas máilbmi, ja eanaš mánáide dat lea lunddolaš oassin árgabeaivvis. Giehtatelefovdna lea oassin gárvvodeamis – ja lea seamma dábálaš háleštit MSN:s go guovttá gaskka. Lea dehálaš dohkkehit ođđa mediakanálaid arenán gos njuolggadusaid, rájáid bidjan, priváhtaeallin, hutkáivuohta ja gulahallan leat dárbbašlažžan. Hástalus lea gávdnat buori balánssa buot dáid deasttaid gaskka. Dát gihpa lea ráhkaduvvon digaštallama várás luohkás. Mii ávžžuhat dattetge du geahčadit válddahallon fáttáid iežat mánáin. BA RG OBIHTÁT: Nugo duohta eallimis Le atgo almmuhan gova de lea dehálaš ahte id iežat mánáin Int ern ehttii? Jerretgo lobi? mánát dovdet iežaset oadjebassan neahtas, Man olu galggat don v áhnemin dárkkistit maid ja ahte sii atnet iežaset mánát dahket? Leago ort negis lohkat máná ja earáid árvvus. Váhbeaivegirjji? MSN’ ja Intern eahta neahttalogga? nemat geat čájehit Giehtatelefondieđuid? Má náidkonvenšuvdna nann beroštumi ja oase mánáid vuoigatvuođa lea t ráfis. Seammás dagaha sálastet máná neahtmánáid sihkarvuođa ja oad jebasvuođa dárbu tageavaheapmái, lea dárbbašlažžan ahte váh nemat seaguhit iežaset dasa. dehálaš olahan dihtii Leat olu vuorrádusat. Go kko manná rádjá? dán. Gos lea dihtor maid má nát geavahit ruovttus? Leago ovdamunni jus dih tor lea dakkár lanjas gos Ovttas sáhttibehtet earát leat, omd. beaivela njas dahje gievkkanis? dii mearridit maid dii háliidehpet.

22

Oadjebas neahtas Imaštatgo don mo don buoremusat sáhtát ofelastit iežat máná neahttamáilmmis? Mo dii galgabehtet láhttet chattema ektui? Mo dii sáhttibehtet ráhkadit sihkkaris sisabeassansáni? Mo dii galgabehtet dávistit neahttagivssideapmái? Mediabearráigeahču Trygg bruk-páhkas leat olu buorit ráđit. Páhkka lea viđa oasis, ja don sáhtát viežžat páhka dáppe www. tryggbruk.no. Dán ruovttusiiddus gávnnat maiddái olu eará áigeguovdilis áššiid mas fáddá lea mánát ja Interneahtta.

Telefonrád-it ■■ Vállje telefondoallama mas leat čielga ruđalaš ráját nugo kontántakoarta dahje bistevaš mánnosupmit. ■■ - Registrere máná iežat doallamii. Dalle lea váddásat viežžat ollesolbmosisdoalu giehtatelefovdnii. ■■ - Atte lágideaddjái dieđu ahte máná namma ii galgga čuožžut telefonkatalogas várjalan dihtii alabahkkejeddjiid vuostá. ■■ - Várrejehket iežadet. Eanaš lágideaddjit addet dutnje vejolašvuođa suddjet doallama neahttasurfema, sisdoallobálvalusaid nugo riŋgenšuoŋaid ja šearbmagovaid vuostá, ja cagget beassamis teletorgabálvalusaide. ■■ - Oažžugo mánná sávakeahtes máinnus-SMS:id? Sádde STOPP dan nummirii gos diehtu boahtá. Gáldu: BarneVakten


Háliidatgo diehtit eanet? Dalle sáhtát mannat deike www.dubestemmer.no. Dáppe gávnnat linjkkaid filmmaid ja ávkkálaš died-uid.



DuBestemmersamisk_lowres