Page 1

Hind: 0.50€

Littera

Veebruar 2018

Paide Gümnaasiumi ajaleht

Foto: Germo Aabla Autor: 1.c klassi õpilane Kevin

Littera soovib ilusat Eesti sünnipäeva


LITTERA

Arvamus

JUHTKIRI Jah, minu kodumaa on Eesti. Väikesel Eestil on juba varsti au saada enda vanuseks kolmekohaline arv. Selle melu keskel oleks ehk paslik küsida, mida olen teinud mina või võiks teha oma kodumaa heaks. Kas mina ühe väikese inimesena saaksin üldse midagi teha? Ma arvan, et iga üksikisiku roll on oluline. Ehk saaksin ma juba nüüd teha oma riigi heaks midagi, et õpin hästi ning austan oma riiki. Äkki suudan ma tulevikus pakkuda oma kodumaale konkurentsivõimelisust tööturul ning eeskujuliku kodaniku rolli. Ma arvan, et neid aspekte peaks meie riik oluliseks. Samas oleks ka see juba väike panus, kui 24. veebruaril lehviks minu maja küljes sinimustvalge lipp ning kodust kostaks „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm...“. Ka nende väikeste sümbolitega saaksin soovida oma isamaale õnne. Ma ei arva, et suur möll ja melu oleksid hädavajalikud tähistamaks Eesti 100. sünnipäeva. Seda saab pidada ka vaikselt kiluvõileibadega. Ei ütleks ise, et kilu Eestit iseloomustab, aga kuidagi on on see meie toidulauale jõudnud ning säilitanud omamoodi aukoha. Palju õnne, Eesti Vabariik!

TOIMETUS

2

Igaüks vastutab oma käitumise eest internetis ise Diandra-Cheliin Martinson Sotsiaalmeedias on populaarne jagada infot oma eraelu ja tegemiste kohta. Ei tea, kas sellise avameelsuse taga on tähelepanu vajadus või lihtsalt kirg olla kõigile igal ajal nähtav ning kättesaadav. Loomulikult on inimesi, kes hoiavad sotsiaalmeediast eemale, aga mingil põhjusel ikkagi on uudistes, teleris või ajalehtedes. Kuid on ka neid, kes peavad ilmtingimata avalikus ruumis figureerima. Vahel ei saa inimesed aru, kuidas nad tegelikult iseenda privaatsust tuleviku mõttes hävitavad. Kuna meedial, eriti sotsiaalmeedial, on suur võim, siis võidakse seda kurjalt ära kasutada. Ei saa öelda, et inimesed oma privaatsusest ei hooli, pigem on neil nii-öelda klapid peas ja nad elavad suures teadmatuses, missugune võim ja kahju võib kaasneda internetiga. Kõik, mis netti pannakse, see ka sinna jääb. Kustutada pole enam võimalik. Seda võiksid teada kõik inimesed, alustades noortest ja lõpetades täiskasvanutega. Kui inimene jagab enda eraelu kohta infot või postitab endast pilte, siis võib ta kindel olla, et need on jõudnud kellegi täiesti võõra isikuni ning tagasi võtta enam ei saa. On ka avaliku elu tegelased, kes on nõus, et nende eraelu on kogu maailmale valla löödud. Vahel liigub nende kohta ka infot, mida nad ei jagaks isegi oma kõige lähedasematega. Avaliku elu tegelastel pole enam tõesti võimalik omada privaatsust infoühiskonnas, kuid tavalisel kodanikul on. Inimesed peavad olema ettevaatlikud, mida ja kas nad postitavad. Paljud asjad võivad hiljem kahjuks tulla.

Peatoimetaja: Berta Kaleva Küljendajad: Joonas Piir, Kristjan Mill Keeletoimetaja: Ülle Rohtma Toimetajad: Victoria Kondas, Andriana Lomakina, Damaris Ly Tambla, Carmen Toomet, Teisi Unt, Meeri Kätriin Voolaid, Sten Perillus

Ringikujulised joonistused tegid 4.a klassi õpilased


Noored

LITTERA

Kodanikuosalus ja noored Carmen Toomet Minu põlvkond on omandanud Louis XV suhtumise. Riigiasjad meid eriti ei huvita, tegeleme lõbusa elu, vanemate rahakoti tühjendamisega ja elame põhimõtte järgi „Pärast mind tulgu või veeuputus”. Arvan, et kodanikuosalus peaks olema noortele väga südamelähedane teema, sest kool laob küll teadmistepagasiga põhja, aga kui ei tegeleta millegagi, mis annab meile kogemust, enesearendust või teadmisi elust, siis põhi jääbki põhjaks. Selleks, et tulevikus eristuda hallist massist, tuleks juurde õppida ka kooliväliselt ja arvan, et parim viis selleks on ühiskonna edendamine läbi praktilise tegevuse. Kui noor teab, mis teda huvitab, kuhu edasi ja kuidas edasi, siis tuleks juba varakult hakata juuri ajama sinnapoole. Tänane haridussüsteem õpetab peamiselt mälu treeningut ja tuupimist ning palju asju, mida reaalses elus vaja ei ole, aga selleks, et tulevikus hakkama saada, peab mõtlema ka endast kaugemale, tegema vigu, et neist õppida ja võimalikult palju aidata kaasa ühiskonna arengule. Kahjuks ei ole enamik meist valmis ette võtma teiste aitamiseks midagi, millega kaasneb lahkumine soojalt arvutitoolilt. Muutused ühiskonnas on suurendanud huvi ka noorte kodanikukultuuri vastu. Mõned Eesti poliitikakujundajad väljendavad vaadet ja seisukohta, et just noored aitavad tuua kodanikuosalusse uut hingamist ja uusi osalusviise. Näiteks võtan mina hetkel osa sellisest projektist nagu Changemakers Academy, mille eesmärk on ühendada eesti ja vene keelt kõnelevad noored ning anda neile võimalus luua sotsiaalsetele ettevõtetele turunduskontseptsioon ja see ka realiseerida. 60 noort on jagatud tiimidesse ning igal tiimil on kindel ettevõte ning mentor. Meie tiimi ettevõtteks on Tartu MTÜ Iseseisev Elu, mille missioon on aidata psüühilise puudega inimesi, pakkuda neile tööd (peamiselt käsitöö valdkonnas), et nad saaksid suunduda avatud tööturule. Meie ülesanne on leida ettevõtte turunduses probleem, sellele lahendus otsida ja see lahendada. Antud projekt kestab kokku 3 lühikest kuud, kuid läbinud pea 4 nädalat, tunnen juba enda peal, milliseid hüppeid arengus ning teadmiste pagasis saavutanud olen. Noortele võimalikult soodsate arengu- ja osalusvõimaluste loomine on vajalik seetõttu, et lõppkokkuvõttes võidab pädevatest kodanikest kogu ühiskond. Enamasti jagunevad noored kahte lehte, kui tehakse midagi teiste hüvanguks. Üks neist väärtustab osalust kui sellist, teine näeb osaluses vahendit hariduse, tööturu ja teiste eluvaldkondadega seotud eesmärkide saavutamiseks. Kuid kokkuvõttes pole sellel vahet, me teeme vähemalt midagi. Tee ka Sina!

Carmen Toomet oma tiimiga Karbumm!!!

3


LITTERA

Olemuslugu

Merlin Kitsingi on leidnud oma kutsumuse Berta Kaleva Paide Gümnaasiumi vilistlane Merlin Kitsingi on leidnud oma kutsumuse. Nimelt õpib ta hetkel ülikoolis ajalooõpetajaks ning töötab ka algklasside õpetajana. Temaga sellel teemal vesteldes olen kuulnud mitmeid kordi, et on nii muresid kui ka rõõme, aga neid teisi just rohkem. Tema entusiasm on imetlusväärne ning oskus lastega suhestuda näib esialgu uskumatu. Miks valisid just Paide Gümnaasiumi? Käisin terve oma põhikooli aja Türi Majandusgümnaasiumis, kuid ühel hetkel tundsin, et minu mõtted ja ideed ei leia selles koolis kaasatulijaid ning leidsin, et pean edasi liikuma. Kandideerisin mitmesse erinevasse gümnaasiumisse nii Järvamaal kui ka Tallinnas, aga Paide gümnaasiumi Merlin Kitsingi kasuks otsustasin seetõttu, et otsisin väljakutseid ja seiklusi ning mulle tundus, et selles koolis saan ma mõlemat. Millal tuli mõte minna õppima õpetajaks? Õpetajaks õppimise otsus tuli viimasel hetkel, kõigest üks kuu enne ülikooli õppeaasta algust. Samas olin juba põhikoolist alates andnud järeleaitamistunde ja kooli ajal juhendanud ning olnud tantsuõpetaja mitmele klassile. Seega mõnes mõttes võib öelda, et tegu oli alateadliku spontaanse otsusega, mis ühel hetkel tundus ainuõige variandina. Kuidas on praktikad läinud? Praktikad on läinud väga hästi. Olen saanud väga palju uusi nippe, teadmisi ja oskusi juurde teistel noortelt õpetajatelt, kes on oma ala tõelised entusiastid. Kas oled kahetsenud oma valikut? Ma ei ole kunagi oma otsust kahetsema pidanud. Töötan juba õpetajana ning iga päev lähen väga suure õhinaga tööle. Mis tunne on olla ise õpetaja rollis? Mõnes mõttes on mul kahju enda endistest õpetajatest, kuid samas olen endaga eluteele kaasa võtnud mõtte, et on olemas head õpetajad, kes on meile eeskujuks ja keda püüame kogu oma elu järgida, ning on halvad õpetajad, keda eriti ei meeldi meenutada. Samas õppida võime aga mõlemalt. Ma olen aastaid hiljem öelnud mitmele oma endisele õpetajale silmast silma aitäh selle eest, mis nad mulle eluteele kaasa on andnud. Mis on kõige raskem selle töö juures? Ma ei oska ühtegi raskust välja tuua, sest kõik raskused, mis esialgu tunduvad ületamatud, muutuvad ühel hetkel lihtsalt üheks osaks kogemustest. Nii nagu Paide Gümnaasiumisse tulek oli minu jaoks seiklus ja väljakutse, on ka kõik raskused, mis mulle tööl ette tulevad, seiklused ja väljakutsed, millega püüan niivõrd hästi toime tulla, kui vähegi oskan.

4


LITTERA

Küsitlus

Milliseid naljakaid sündmusi meenub sulle seoses õpilastega? Ühel hetkel pidin klassist välja minema ja kui ma tagasi jõudsin, siis kaks poissi tegid klass ees võidu kätekõverdusi ja kogu klass luges valjuhäälselt numbreid. Nii kui ma klassi astusin, olid mõlemad krapsti püsti ja oma kohal tagasi. Kuna tund hakkas juba niikuinii lõppema, mõtlesin, et tühja kah, lapsed on terve nädala palju pingutanud, teeme siis midagi põnevat. Ütlesin üle klassi, et tühja kah, teeme siis võidu, kes jõuab kõige rohkem teha. Klass otsustas, et kõige tugevam spordipoiss läheb õpetajale vastu, nii me siis võidu kätekõverdusi tegime, terve klass istus meie ümber sõõris ja luges numbreid. Seekord tuli õpetaja võitjaks.

Meie kooli õpilaste ootused uue kooli suhtes Damaris Ly Tambla Riigigümnaasiumi rajamine meie kodulinna Paidesse on aastaid kestnud protsess. Võiks öelda, et suurem kajastus sellest tekkis 2012. aastal, kui Paide linnavalitsus otsustas kokkuleppel haridus- ja teadusministeeriumiga saata linnavolikogusse eelnõu, mille alusel alustati ministeeriumiga läbirääkimisi. Toona uskus linnapea Kaido Ivask, et koolireform saab teoks 2015. aastaks. Tänaseks on aga selge, et riigigümnaasium tuleb ning seda 2018. aasta 1. septembril ehk vähem kui poole aasta pärast. Hiljaaegu saabus ka tulevastele riigigümnaasiumi õpilastele uudis, sest Paide linn ning haridus- ja teadusministeerium loobusid plaanist paigutada riigigümnaasium kuni oma maja valmiseni Lai 33 majja ja otsustasid, et gümnasistid leiavad ajutise peavarju kutsehariduskeskuses. Meie oma kooli gümnasistide seast on kostnud rohkem positiivset kui negatiivset tagasisidet sellele.

Paide Riigigümnaasiumi direktor Urmo Reitav

Millised on aga meie kooli tulevaste 9.-11. klasside õpilaste ootused ja lootused riigigümnaasiumi suhtes? Teada saamaks, mis on üldine arvamus, viisin läbi väikese küsitluse, millele said vastata kõik 9.-11. klasside õpilased. Küsitlusele vastas 42 õpilast. Kõigile on teada, et uus riigigümnaasium saab omale nimeks Paide Gümnaasium. Hetkel ei oska keegi öelda, kas meie kooli vanus, ajalugu ja lendude arv ka tuleval aastal jätkub. Küsitluses leidsid 81% vastanutest, et nad sooviksid Paide Gümnaasiumi vanuse, ajaloo ja lendude jätkamist. Ülejäänud inimest, kes seda ei soovinud, tõid põhjusteks, et tegemist on siiski uue kooliga. Uus kool tähendab nende jaoks uut algust ja uut elu, samamoodi ka riigigümnaasiumis võiks alata kõik uuesti esimese lennuga. Üks vastanutest arvas, et Paide Gümnaasiumi ajalugu ja vanus võiks jätkuda Paide Hammebecki põhikoolis. Traditsioonid on midagi, mis käivad aga käsikäes kooli ja selle õpilastega. Riigigümnaasiumi direktor Urmo Reitav on öelnud, et annab uues koolis noortele vabad käed tegutsemiseks. Küsides, kas tulevases riigigümnaasiumis peaksid jätkuma Paide Gümnaasiumi traditsioonid, vastas 52,4% jah, 4.8% ei ja 42,9% oleneb, millised traditsioonid jätkuksid. Enamik õpilasi loodab, et uues koolis jätkuksid hetkel koolis olevatest üritustest kevadine või sügisene ühislaager, Koogikorv, õpetajate päev, õpilaste tunnustusüritus (hetkel Hammerbecki gala), kooli sünnipäevanädal ehk omakooli nädal, sõbrapäev, MoeP.A.R.K. Kindlasti ei saa ükski gümnaasium olla ilma rebaste retsita.

5


LITTERA

Intervjuu

„Kindlaid õppesuundi Paide riigigümnaasiumis ei tule, pigem jääb noortele võimalus gümnaasiumiaja jooksul valida, milliseid valdkondi nad tundma õppida soovivad,“ on Urmo Reitav öelnud. Kui oleks aga võimalus, siis õpilased sooviksid oma uues koolis enim suundi, nagu näiteks lisaks mingi võõrkeel, sport, infotehnoloogia ja tarkvaraarendus, majandus ja ettevõtlus. Veel oli palju muid soove loomulikult ka. Jääb vaid loota, et lisakursustega saavad õpilased mingil moel valida soovitud tulevikusuunda. Praeguste 9.-11. klasside õpilaste seas on aga nii ootus kui ka lootus, et kooli minnes on kõik organiseeritud ning korras. Esimesel kooliaastal ei pea õpilased ega ka õpetajad tundma ennast katsejänestena. Soov on saada hea ning konkureeriv haridustase ka edaspidi, sest seda peaks üks riiklik kool õpilasele kindlustama. Lootus on ka, et tekib uusi võimalusi, projekte ning väljundeid, milles õpilased varem pole saanud osa võtta. Ootused koolihoonele ei ole ehituslikud, vaid hoopis olulisem on õpilastele, missugune on kooli õhkkond ning väärtused. Uuelt koolilt oodatakse sõbralikku, head, tolereerivat õhkkonda. Võiks olla noortepärane ning mõnes mõttes ka paindlik noorte vajadustest ja huvidest lähtuvalt. Samuti ka nutikas ja kaasaegne. Ei oodata täieliku vabadust teha kõike, vaid mõõdukal määral distsipliini ja korda ka, mis tagaks kõigi heaolu ning kõrge taseme. Peamine eesmärk on omandada siiski kvaliteetne haridus ning lai silmaring elu suhtes. Oma hariduse ja silmaringi eest ootavad õpilased uues koolis hoolt kandma säravaid õpetajaid. Hariduse andjatele ei panda pahaks nende noorust, kuid see ei ole peamine. Kõige olulisem on õpilasele koolis, kui hästi õpetajad õpetavad, kas nad suudavad teha arusaadavaks õpitava, on piisavalt paindlikud õpilaste suhtes, armastavad oma tööd ja teevad seda rõõmuga. Ootusi ja lootusi on meie seas palju. Hetkel paistavad väljavaated uuele riigigümnaasiumile soodsad, kuna eesotsas on särasilmne ning töötahet ja hakkamist täis direktor. Mis 2018/2019. õppeaasta endaga siiski toob, saavad kõik 9.-11. klassi õpilased ise varsti teada.

Anne Toomistu uuest koolist Teisi Unt Tulevane Paide riigigümnaasium alustab tööd juba järgmisel õppeaastal, seega on nüüdsest võimalik kanditeerida kõigil õpetajatel, kel soovi. Direktoreid kandideeris 8 ja neist valituks osutus Urmo Reitav, õpetajate otsingud aga alles käivad. Hetke seisuga on meie koolist kandideerinud vaid õpetaja Anne Toomistu. Küsime temalt, miks ta kandideeris ja millised on tema ootused ja lootused uue kooli suhtes. Kust tuli mõte kandideerida Paide Riigigümnaasiumi õpetajaks? Olen töötanud muusikaõpetajana üle 20 aasta. Sellest 16 aastat gümnaasiumiastmes. Armastan muusikaõpetaja tööd ning tahan oma senist töökogemust ja Muusikaõpetaja Anne Toomistu teadmisi gümnasistidele jätkuvalt jagada. Seda saab Paides teha vaid riigigümnaasiumis. Õpetamine gümnaasiumis oleks minu tööelus justkui järjepidevuse jätkuks. Samuti pakub mulle uue kooli loomise juures kaasalöömine huvitavaid väljakutseid. Ka klassijuhatajana oleks tore kohtuda oma praeguste toredate kümnendikega. Seega oleksid paljud uue kooli gümnasistid mulle juba vanad tuttavad.

6


LITTERA

Tantsupoisid

Millised on teie lootused uue kooli suhtes? Usun, et uues gümnaasiumis sünnib positiivselt meelestatud vaimne õpikeskkond. Loodan, et selles koolis asuvad tööle sõbralikud ja töökad kolleegid ning avatud ja õpihimulised noored. Oleks suurepärane, kui nii õpilased kui ka õpetajad hindaksid sarnaseid väärtusi. Unistan ka sellest, et kunagi valmib uus õppehoone kaasaegselt sisustatud muusikaklassiga. Kas olete ainuke Paide Gümnaasiumi õpetaja, kes uude gümnaasiumisse kandideerib? Ei oska vastata, sest selles küsimuses pole kolleegidega juttu olnud. Küllap ma pole siiski ainuke. Eks lõplik teadmine selgub siis, kui valikud on tehtud. Milline oleks teie arvamuse järgi parim koht uue kooli jaoks? Vaidlusi riigigümnaasiumi asukoha üle on olnud palju. Minule meeldiks väga, kui õppehoone valmiks Paides Posti tänaval. See on vana ja väärikas maja, kus kunagi on kooliteed käinud mitmed meie kooli vilistlaslennud. Tooksin siinkohal võrdluseks Pärnu Sütevaka Gümnaasiumi õppehoone, mis sarnaselt Posti tänava koolimajaga on renoveeritud vanast hoonest ja mis koos juurdeehitusega suudab endas peita tänapäevast mugava õhustikuga õppehoonet.

Meie kooli tantsupoisid Diandra-Cheliin Martinson Paide Gümnaasiumis on palju erinevaid tantsurühmi ja gruppe, neisse kuuluvad ka ühed eriti energilised 6.b klassi poisid, kes tantsimisele risti ette ei löö. Hetkel kuulub sinna 7 poissi: Randolf Alt, Remo-Rico Martinson, Rait Kohk, Andrian Lomakin, Timo Žmud, Patryk Äkke ja Cristopher Jaas. Kõik poisid on tantsinud juba 1. klassist saati. Lasime neil endil natuke tutvustada ja küsisime küsimusi, et saaksime aimu nende tegemistest. Kui küsida poiste käest, mis neile tantsimise juures kõige rohkem meeldib, siis saab kindla vastuse, et just publiku kaasaelamine ja kiituse saamine on see, mis tekitab hea tunde ning tagab kindluse pikemaks ajaks. Kuna tegemist on poistega, siis eriti elavaks teeb neid see, kui kiidusõnu tuleb tüdrukutelt. Seda juhtub nende sõnul pea iga kord. Enim meeldib poistele energiline ja liikumist täis esinemine, nii saavad nad kindlad olla, et ka publikul on meeldiv ja lõbus neid vaadata. Suureks inspiratsiooniks on neile suured tantsijad internetist, sealt saavad nad uusi mõtteid ja liigutusi. Enne esinemisi tuleb teha poistel ka proove. Treener Tarmo Aldi sõnul annavad poisid endast alati maksimumi ning üritavad alati kohal olla. Vahel tuleb ette ka pisemaid probleeme või hilinemisi, kuid lahenduse leiavad nad alati. Nalja saab poistel pea igas proovis ning isegi esinemise ajal on pidanud nad naeru ja pisaraid tagasi hoidma. Kõige lahedam seik, mis poistel meenus esinemiste ajast, oli see, kui ühel poisil hüppe ajal püksid rebenesid. Sellest hoolimata suutsid poisid oma esinemist jätkata, ning juba see näitab, et poisid on oma ala tegijad. Omavahel saavad poisid väga hästi läbi ning kava ideede andmisel arvestavad nad kõigi ettepanekutega. Nende juhendaja Tarmo on see, kes valib poistele muusika, aitab neid liigutuste mõtlemisel ja korrigeerimisel ning on ka muudmoodi toeks.

6.b klassi poisid

7


LITTERA

Intervjuu

Meie kooli lipuheiskaja kõige otsesemast vaatenurgast Berta Kaleva Kui ma lugesin Järva Teatajast, et minu klassiõde Andriana Lomakina on kodutütarde Järva ringkonna lipuheiskaja, siis tuli mulle mõte, et ehk oleks õige teda tundma õppida kõige otsesemast vaatenurgast – tema enda silmade läbi. Niisiis küsisingi talt mõned küsimused, mis teda kõige paremini nii mulle kui ka lugejatele avaks. Millised on su praegused hobid ning käimasolevad projektid? Hetkel on minu hobiks tantsimine, millega olen tegelenud juba väikesest saati. Arvan, et olen peaaegu kõik tantsustiilid ära proovinud ning enda jaoks leidnud selle ühe – showtantsu. Projektidest, mis kohe meelde tulevad, tooksin esile MoeP.A.R.Ki, mõned koostööd fotograafidega, oma õpilasfirma Audentiuse ja uurimistöö raames tehtava muusikali. Vabal ajal tegutsen veel Kesk-Eesti Tre raadio saatejuhina. Neid tegemisi on veel palju-palju, aga kui tooksin need kõik välja, siis võikski lugema jääda. Kuidas sa nende hobideni jõudsid? Ma olen selline inimene, kes tahab alati kõike proovida ja läheb asjadega julgelt kaasa. Mind ümbritsevad inimesed teavad, et minu peale võib olla kindel, olen sihikindel ja teen kõiki asju suure pühendusega. Kuidas leidsid tee kodutütardeni? Kodutütardeni jõudsin, kui olin 10-aastane. Ausalt öeldes ei mäletagi, kuidas see protsess läks, aga arvatavasti kuulsin sellest koolis ja tahtsin näha, mida see endast kujutab. Olen õnnelik, et liitusin nendega, sest selle kaudu olen saanud ennast palju proovile panna ja silmaringi arendada. Tänu sellele olen ka iseennast tundma õppinud ning kaasa aidanud meeskonnatööle. Selle aasta kontsert-aktusel tunnustati mind aktiivse tegevuse eest kõrgeima autasuga, hoolsusmärgiga ja laulmise erialamärgiga. Veel anti mulle võimalus heisata lipp ühel hommikul Pika Hermanni tornis. Nii tegusana on sul kindlasti väga tihe ajagraafik. Kuidas sa oma aega jagad? Minu suureks abiks on päevik, mis näitab minu igapäevaseid tegemisi, panen sinna kõik projektid. Ilma selleta kaotaksin pea ja ei oskaks kuidagi hakkama saada. Viimasel ajal on graafik olnud väga tihe ja tegemisi üle Eesti. Kui enamasti on noorel 5 tööpäeva ja 2 vaba päeva, siis minu kohta see ei kehti. Minul on 7 tööpäeva ja heal juhul paar tundi vaba aega. Tavaliselt jõuan koju kellaaegadel, mil teised juba magavad, ning siis hakkan tegelema päeval tegemata jäänud tegemistega. Võistlen iseendaga. Iga päev pean olema parem, andekam ja ka töökam, kui olin päev enne. Lihtsalt okei olemine ei ole piisav. Nüüd püüan natukene aega leida iseenda jaoks ja keskenduda koolile. Millised on su tulevikuplaanid? Tulevikuplaanidele mõtlesin juba väiksena. Olen alati unistanud suurest karjäärist ja siht on olnud silme ees. Tahan minna ülikooli, tegeleda moega, luua midagi, mis mind ennast õnnelikuks teeb, areneda ning jõuda tippu. Kindlasti ei piirdu see Eestiga, tahan jõuda kaugemale. Teen kõik selleks, et mind saadaks edu, ja olen saanud kinnitust, et juba praegu teen seda õiget asja.

8


LITTERA

Poliitika

Miks noored ikkagi valima ei jõudnud? Sten Perillus Türi Noortekogu liige

Esmakordselt said kohalike omavalitsuste valimistel hääletada 16−17-aastased – kokku oli noori valijaid 24 334. Noorte valimistel osavõtt jäi siiski kasinaks. Mis võis olla selle põhjuseks? Oleme suur e-riik ning see on andnud meile võimaluse hääletada elektrooniliselt. Oleme selle üle uhked, kuid sellest seisakust on vaja edasi liikuda. Rääkides 16-17-aastastest, siis usun, et vähestel on ID-kaardi kasutamise kogemus. Kes mäletab, kus on tema ID-kaardi lugeja ja paroolid? Võin julgelt väita, et ID-kaardi kasutamise harjumus tekib alles tööturule suundudes. Suurt rolli mängib kool ja sellega seotud noorteühendused. Olles ise korraldanud valimiseelset debatti ning sellel loonud lisaväärtuse Jaagup Kreemi kontserdiga, oli noori (16-17aastaseid) kohal vaid ühe käe sõrmedel. Äärmiselt hea meel on aga tunnistada, et paljud koolide õpilasesindused võtsid enda eesmärgiks korraldada valimisdebatte. Osalenud nii mõnelgi, võin julgelt väita, et kõik debatid läksid asja ette. Kuid oli ka koole, kes distantseerusid kohe valimistest. Kool ei pea soovitama, keda valida, kuid peaks soovitama valima minna! Ka haldusreform võis olla üks teguritest, miks noored valimistpunkti ei jõudnud. Enam polnud küsimus selles, kas valin “naabrimeest” või “kultuurimaja juhatajat”, vaid nüüd tuli hakata vaatama, kes seisab just sinu kodukoha eest kõige paremini. Kõige suuremaks põhjuseks, miks noored valima ei läinud, oli aga see, et ei olnud valida kedagi endavanust. Kui valikus on vaid 30+ inimesed, siis olukord on nukker. Usun, et noorte valimisaktiivsus oleks kõvasti kõrgem, kui saaks valida oma sõpra/ tuttavat. Suundi, kuhu areneda, on palju. Loodan, et riik koostöös erinevate noorteühendustega leiab uued suunad, kuhu edasi areneda. Andriana Lomaakina

Õpilasfirma Audentius

Noortena tundsime puudust võimalusest teha kooli kõrvalt jõukohast tööd just sellel alal, kus ise pädevad oleme. Selgus, et selline probleem on veel mitmetel noortel ja lahendusena lõime õpilasfirma, mis vahendab teenuseid, mille pakkujateks on noored. Meie teenusepakkujate nimekirjas on nii põhikooliõpilasi, gümnasiste kui ka neid noori, kes on praeguseks juba kooli lõpetanud. Eksisteerime selleks, et anda eakaaslastele võimalus ennast töötamise abil arendada ning saada töö- ja elukogemust, mida edaspidi vaja on. Aitame leida noortel suunda, millega nad viie, kümne või viieteistkümne aasta pärast tegeleda soovivad. Oleme abiks neile, kes soovivad enda üritusele särtsakat noort õhtujuhiks, diskoriks, fotograafiks või siis hoopis vajavad abi mõne lihtsama igapäevase toimetusega.   Audentius tähendab ladina keeles julget. Meie julgustame oma eakaaslasi tegutsema, arenenema ja proovima. Huvilisi julgustame meiega ühendust võtma! Rohkem infot ja teenuste loetelu meie kodulehel www.audentius.ee

9


LITTERA

Intervjuu

Vastab riigigümnaasiumi direktor Urmo Reitav Carmen Toomet Täna olete Te koolidirektor, aga kelleks Te lapsena saada tahtsite? Minu soov lapsena oli saada arhitektiks. Tõeline kirg oli teha hoonete jooniseid ja välisfassaadide väljanägemisi, ruumiplaane ja kõikvõimalikke jooniseid. Kui Te ise koolis käisite, mis olid Teie hinded? Kõikvõimalikke hindeid olen saanud. Algklassides viisi ja nelju, hiljem tuli aga igasuguseid. Olen isegi jäänud suvetööle matemaatikas. Tagantjärele mõeldes on huvitav, et hinded ei tähendanud mulle midagi, peamine oli rahulolu ja tegelemine sellega, mis mulle meeldis. Kas tänapäeva noored on hukas? Kindlasti mitte. Tänased noored on ägedad ja tegusad. Aktiivseid ja passiivseid noori on olnud kogu aeg ning see on igati normaalne nähtus ühiskonnas. 2018. aasta sügisel avatakse riigigümnaasium kui asutus, aga mitte hoone. Kuidas Teie suhtute sellesse, et uuel koolil pole algul maja? Suhtun sellesse rahulikult ja positiivselt. Kool ei ole pelgalt karp ehk hoone, vaid eelkõige inimesed ja protsessid seal. Minu jaoks on oluline see, millised inimesed seal õpivad ja õpetavad, milline on protsess ja inimsuhted. See annab koolile esmalt sisu ja näo ning alles siis juba hoone. Tegelikult olen isegi rõõmus, et meil pole veel päris oma koolihoonet, sest saame nüüd rääkida ühiselt kaasa, milliseid ruume me tegelikult vajame, ning vormida maja oma näo järgi. Mis on kõige raskem küsimus, mida Teilt töövestlusel küsitud on? Ühel töövestlusel küsiti minu käest Jaan Kaplinski viimase luulekogu nimetust. See ongi vist üks raskemaid küsimusi olnud. Postimehe artiklist on võimalik lugeda, et olete lauamängude fänn. Mitu mängu on Teil endal kodus? Arvan, et hetkel umbes 60-70 ringis. Osalesin sel aastal ASSE stipendiumi konkursil ja Teie olite üks žüriiliige. Kuidas hindate noorte võimet analüüsida Eesti olukorda praegu ja tulevikus? See on väga erinev. On noori, kel on silmaring lai, kes teavad, mis maailmas toimub, ja oskavad seda kirjeldada, mõned lausa analüüsida. Kuid palju on ka noori, keda toimuv sugugi ei huvita, ei kodukohas ega ka Eestis. Soovin, et igaüks leiaks aega ja hetke iseendasse vaatamiseks, tulevikust unistamiseks. Oma kogemusest võin väita, et see on mind ennast väga aidanud, veelgi enam, unistused kipuvad täidegi minema.

10


LITTERA

Mõte Üks mõte

Andriana Lomakina Jaan Krossi luuletuse „Kõik inimesed on sündinud Genuas“ read „Kõikide isad / on kummargil kangaspuude kohal / kudumas kangast / lastele jätkata“ panid mõtlema kangast kui eluteest. See on täis vigu, aga ka ilusaid hetki. Et meie lapsed ja lapselapsed seda kangast edasi kooksid, ei tohi sinna mõttetult lõimida valet ega kurjust. Igal inimlikul nõrkushetkel tasub endale meenutada, et kurjuselõimed jäävad kangasse alles ka siis, kui meid enam ei ole. Kui kangasse tekib viga, siis see hakkab hargnema. Ükskõik, kui hästi üritada seda parandada, jääb kasvõi pisike märk, mis erineb. Vead ei tee kangast halvemaks, vaid sellest tuleks õppida. Tuleb endale tunnistada, et eksisin. Vanemate najal saab laps alustada oma teed. Vanemad on kujundlikult kangaspuude taga, alati aitamas, kuid laskmas oma elu elada. Lastele peab andma võimaluse piiluda silmapiiri taha ning lasta nautida kasvamisega seotud rõõme senikaua, kuni nad ise jõuavad kangaspuude taha.

Autor: 1.c klassi õpilane Meribel

11


LITTERA

Mõtted

Eesti Vabariik 100 - X klassi õpilaste mõtteid Kätte on jõudnud meie hetk, et viia oma kodumaad edasi, teha ajalugu, säilitada kultuuri ning hoida oma rahvust. Meie otsustest saab Eesti oma kuju praegu. Kõigil on soov, et see, mis tuleb, oleks parem kui eilne. Igaühel on valdkonnad, mida saab teha paremaks. Tehkem siis seda, sest meie koos oleme Eesti, kõik koos kujundame oma olevikku ja tulevikku. Damaris Ly Eesti on mulle palju andnud: olen siin sündinud, saanud siin hariduse, mul on head sportimisvõimalused. Mida mina suudan Eestile anda? Truudus on parim, mida oma maale pakkuda. Ma seisan koos Eestiga ka siis, kui tulevad halvad ajad. Samuti kaitsen isamaad surmani, nagu tegid mu vanavanaisa ja tema vennad. Sten Erik Lapsena oli Eesti minu jaoks vaid piir ning Soome laevalt maha jõudes karjusin ikka ja jälle: “Jee, me oleme Paides!“ Vanemaks saanuna on Eesti minu jaoks muutunud. Ma ei kujuta ette turvalisemat paika kui Eestimaa. Ma küll ei karda reisida ega ole argpüks, aga viibides hiljuti Tais, kripeldas kodu südames. Kindlasti jään Eestit ja Paidet mäletama kui oma lapsepõlvekodu ja kohta, kus on juhtunud tohutult olulisi asju. Isegi kui tulevikus reisin ringi ja vahetan elukohti, armastan Eestit enim. Teisi Elu on mulle kingitud ja vale oleks seda mitte väärtustada. Mulle on antud võimalusi, millest peab osa saama. Igaühele ei ole antud võimalust nautuda karget ja puhast loodust. Olen harjunud elama praeguses ajas ning keskkonnas. Arvan, et elult tuleb võtta just nii palju, et saaks oma elu ära elatud ja et saaks tunda kahjurõõmu asjadest, mida sa võtnud pole. Pean lugu ütlusest, et kõigil on elus oma roll. On igaühe enda valik, milliseid väärtusi, tõekspidamisi ja elutarkusi oma ellu lasta. Ako Eesti on suurepärane riik. Tänapäeva lapsed ei mõista, kui hea ja kerge elu neil on, sellise eluni on aeg meid toonud. Me peame olema südamest tänulikud eelnevatele põlvkondadele. Diandra-Cheliin Minule on Eesti andnud oskuse hinnata vabadust. Meie vabaduse hindamine väljendub ka selles, et oleme üks vähestest riikidest, kes panustab 2% SKTst kaitsejõududesse, nagu on NATO liikmesriikidele ette nähtud. Eestlased väärtustavad oma kultuuri, sest see on ainulaadne. Hoiame rahvalaule ja rahvatantse au sees, sest see on meie kultuuri osa. Me tahame, et Eesti kestaks! Karl Markus Mu juured on Eesti mullas ja saan uhkusega öelda, et olen eestlane. Eestimaa on ilus. Metsad, sood, rabad, maastikud, sinine taevas – need on väärtused, mis panevad turisti silmad särama. Kõige ilusam pilt on see, kui loodusest saame kokku meie lipu värvid. Tahan öelda: „Mina jään!“ ja „Mul on uhke olla eestlane!“ Kirsi Vaba riik annab vabad käed, valiku. Riik pakub valikuvõimalusi. Ei loe vanus, vaid kuidas tullakse toime rahva vajaduste täitmisega. Riik on poliitiline, maa on kultuuriline. Eestimaa on andnud mulle keele ja kultuuriteadmised, Eesti riik hariduse, hoolitsetud keskkonna, kus elada. Vanusenumber sada näitab riigi püsivust. Helena Marie

12

Veebruar2018  
Veebruar2018  
Advertisement