Page 1

HIND 0.50€

Littera DETSEMBER 2016

PAIDE GÜMNAASIUMI AJALEHT

Küünlavalgel kamina ees, tähesära pilve sees. Punavärvi leekides jõulutuled, lumised on ingli suled. Jää joonistused aknaklaasi katavad hangetunud tänavad asfalti matavad. Kiirgab jõuluhõngu inimhinge seest Nii suured kui väiksed ootavad habemikuga jõulumeest. Stella Themas

Häid jõule! Kohtumiseni uuel aastal!


JUHTKIRI

2 Mõtteid advendiajast ja jõuludest

STELLA Themas Kui novembrist saab detsember, hakkavad paljudel silmad särama ning hinged muutuvad justkui imeväel hardaks ja siiraks, mitte et mõnel muul aastaajal oleks inimesed kuidagi sisemuselt halvemad, aga peab nentima, et jõulukuul on oma mõju ning võlu. See on aeg, kui tuleks vaadata iseendast kaugemale, keskenduda perekonnale, sõpradele. Olla tänulik ja olemas nende jaoks, kes on sind väärtustanud, abistanud. Samuti peab aduma, et aasta viimane kuu ei ole eriline ainult jõulupühade tõttu, vaid ka sellepärast, et ühe aastanumbri aeg saab otsa. Klassikaline tagasivaade aasta sündmustele või varem tehtud list “aasta lubadustest” võivad vana-aastaõhtul suunata mõtetele, mida uuel aastal teha paremini või mida lõigata tegevuskavast üldse välja. Tegelikult on aastavahetus iseenesestmõistetav ja looduserütmidega kooskõlas. Igaühel ei peagi olema lauasahtlis üles kirjutatud lubadused. Piisab sellest, kui keskenduda õigel ajal õigele asjale ehk teha just neid tegevusi, mis muudavad tugevamaks, paremaks ja targemaks. Sellesse ajalehe numbrisse oleme paigutanud ühe tõsisema mõtiskluse koolivälise tegevuse üle. Eriarvamusi jagus rohkelt, mis on ka ühtlasi loogiline, sest igaühel on selle süvenenud probleemi üle oma arvamus. Mitmeid retsentsioone kirjutades oleme mõelnud kultuurihuvilistele. Samuti jagasin lugejatele oma kogemust, mille ammutasin töövarjupäevalt. Soovin kõikidele kauneid-rahulikke jõulupühi ning meeldejäävat vana aasta õhtut ja uue

algust!

TOIMETUS Peatoimetaja Stella Themas Küljendajad: Marti Kingisepp Keeletoimetaja: Ülle Rohtma Toimetajad: Berta Kaleva, Andriana Lomakina, Diana Mäesalu, Egelyn Oja, Kelli Talimaa, Kelli Seinoja, Carmen Toomet, Meeri Kätriin Voolaid, Kirke Pärn, Ade-Briana Nurk

Mulle on traditsioonid väga südamelähedased. Alati on suurt elevust tekitanud päkapikud, kes igal õhtul midagi sussi sisse poetavad ja kuigi olen juba sellest n-ö välja kasvanud, käivad mul päkapikud siiamaani. Jõulud ei ole minu jaoks päris õiged, kui puudub lumi, loodetavasti sel aastal katab maad lumevaip. Jõulud on imede ja heategude aeg. Victoria * Olles vanem õde kahele vennale, kellest noorim on 3aastane, näen kõrvalt väikeste jõuluootust – kingid, kommid ja päkapikud.minule on jõulude juures kolm olulist märksõna: mandariinid, „Üksinda kodus“ ja vanaemade jõulutoidud. Carmen * Iga päevaga tunnen, kuidas jõuluõhtu lähemale hiilib. Detsember on ilmselt üks oodatumaid kuid, sest see on lume, päkapikkude, kingituste, ehitud kuuse ja piparkookide ning mandariinide aeg. Jõuluajal saavad inimesed palju asju. Nii selliseid, mida tulevikus vaja ei lähe, kui selliseid, millest võib palju kasu olla. Mõned kuhjuvad aastatega, kuni saame aru, et on aeg neist loobuda. Berta * Jõulude tulek annab märku, et koolis on aeg kiiremaid liigutusi teha, et jõuluvanale ilusat õpinguraamatut näidata. Jõululaua taga istudes on möödapääsmatu teema hinded. Detsember on ka raha kuu. Kingitustele kulub palju, kuid see tuleb tagasi. Sten * Taas valdab inimesi ostuhullus, jõuluhullus ja väiksematel soov näha jõuluvana. Advendiaeg on rahulik, kõik hoiavad kokku, on tore olla lähedastega. Maitsvad piparkoogid paksu glasuuriga ja magusad õhetavad mandariinid toovad tunde, et varsti saabub jõululaupäev. Ootan jõule ning põhiline ei ole kinkide saamine ega nende tegemine, vaid üksteisest hoolimine ja oma perega koos olemine. Keily * Lumi ja kuusepuu on esimesed mõtted, mis jõuludega seoses tekivad. Jõuludega seostub mulle kuldne õun, mille valisin endale üsna väiksena välja. Meenuvad ka korrad, kui hommikul elutuppa minnes on mõni ehe kildudeks või kuusk üldse ümber, sest kass on kaunistustega mänginud või koer teda taga ajades puu ümber lükanud. Heli


Arvamus

3

LITTERA

Kas korraldada üritusi tundide ajal? KELLI Talimaa Paide Gümnaasiumis on väga palju aktiivseid õpilasi ja osavaid ürituste korraldajaid. Ürituste korraldamine annab häid oskusi tulevikuks. See tuleb kasuks paljudes töökohtades ja, mis kõige olulisem, õpitakse tegema meeskonnatööd. Lisaks matemaatika ja füüsika valemitele on hea arendada ka enda loomingulist poolt ja olla aktiivne noor. Kuidas mõjutab ürituste korraldamine õppetööd? Mina arvan, et ürituste korraldamine annab õpilasele palju häid oskusi edaspidiseks eluks. Tänapäeval mängivad kogemused väga olulist rolli. Värsketele koolilõpetajatele tuleb esimestel tööotsingutel kasuks see, et juba osatakse teha meeskonnatööd, mõistetakse vastutuse olemust ning suudetakse aega planeerida ja tööülesandeid jagada. Õppeperioodil peab õpilase jaoks esiplaanil olema hea õppeedukus ning ürituste korraldamine võiks siiski jääda arengut toetavaks tegevuseks. Ürituse korraldamine annab õpilasele võimaluse õppida oma ajaga arvestama. Korraldaja peaks tegema enda jaoks ajagraafiku ja sellest kinni pidama. Eriti siis, kui üritus nõuab õppetundidest

puudumist, tuleks pidada läbirääkimisi aineõpetaja või õppealajuhatajaga ning alles nende nõusolekul võib puududa. Kindlasti tuleks arvesse võtta kontrolltöid, millest puudumine ürituse korraldamise pärast peaks olema võimalikult harva. Paide Gümnaasiumi kodukorras on kirjas, et gümnaasiumiastmes loetakse põhjusega puudumisteks ka ürituse korraldamist, kui eelnevalt on läbi räägitud a i n e õ p e t a j a g a v õ i õppealajuhatajaga. Seega arvan, et kui õpilane oskab läbirääkimisi pidada, võtab arvesse õppegraafikut ja tal ei ole puudulikke aineid, ei ole ürituste korraldamine tundide ajal suureks probleemiks. 10. klassi aktiivne õpilane Andriana Lomakina nõustub, et asju õigeaegselt planeerides ning õpetajatega läbirääkimisi pidades ei ole ürituste korraldamine õppetöö ajal probleemiks. Probleem tekib siis, kui tundidesse jäetakse minemata ja õpetajale pole põhjendatud puudumise vajalikkust. Sellisel juhul ei ole puudumine põhjendatud. Küsides Andrianalt, kas ürituste korraldamine tundide ajal on aastatega pigem vähenenud või süvenenud, sain vastuseks, et see on

kindlasti süvenenud. Mida aastaid edasi, seda kergekäelisemalt tundidest puudutakse ja põhjenduseks tuuakse ürituse korraldamine. Andriana arvab, et õpetajad peaksid piirama õpilaste tundidest puudumist, kui teemat ei osata või on hindeline töö. Ta mainis, et ürituste korraldamine väljaspool kooli on väga raske, sest aega teiste huviringide kõrvalt on vähe ja sellepärast ongi vahel tundidest puudumine ürituse korraldamise ajal vajalik. Küsitlesin pedagoogi, kes soovis anonüümseks jääda. Õpetaja mainis, et ürituste korraldamisest tingitud õpilaste puudumise pärast on ette tulnud olukordi, kus uut osa ei saa edasi võtta või planeeritud töö on sunnitud edasi lükkuma. Siiski tuleb õpetaja ürituse korraldamise suhtes vastu ja laseb õpilastel enda tunni ajal üritust organiseerida. „On klasse, keda lasen, ja klasse, keda mitte. Minu vastutulelikkust mõjutab õpilase õppeedukus ning suhtumine õppetöösse ja ainesse,“ rääkis õpetaja. Lahenduseks, et ürituste korraldamine ei segaks õppetööd, pakkus ta välja, et üritusi võiks korraldada veerandi viimastel päevadel ja ürituste nimekiri, mis on juba sügisel teada, ei tohiks enam suureneda.


4

LITTERA

Kommentaar 12. klassi õpilane Johanna Laura Trug nõustus sellega, et kui osata oma aega planeerida, ei pea üritusi õppetöö ajal korraldama „Aga kindlasti on ka neid variante, kus lihtsalt midagi muud üle ei jää, kuid selle suureks miinuseks on kindlasti see, et jäädakse teistest tundides maha,“ tunnistas Johanna. Lisaks mainis abiturient, et ürituste korraldamine tundide ajal on küll mõjutanud ta õppetööd, kuid üldisemas plaanis on ta saanud koolitöödega õigel ajal valmis ja suuri probleeme tekkinud ei ole. Laura kinnitas, et õpilane, kelle hinded pole korras, ei saagi üritust korraldada. Olles abiturient, on loogiline, et eksamiained on teistest ainetest tähtsamal kohal. Seega mainis Johanna, et need kolm ainet on tõesti teistest tähtsamad ning nendest tundidest puudumine ei tuleks kõne allagi. Ürituste korraldamine Paide Gümnaasiumis õppetöö ajal on viimastel aastatel aina süvenenud. Mida rohkem aega möödub, seda rohkem õpilasi üritustega tegelema hakkab. Hea on see, et enamik meie kooli õpilastest on vastutustundlikud ja võtavad koolitööd täie tõsidusega. Õpilased oskavad õpetajatega läbirääkimisi pidada ja õpetajad on väga vastutulelikud, kui õpilane põhjendab puudumise vajalikkust ja on hea õppeedukusega. On olukordi, kui ürituste organiseerimine on häirinud õppetööd, kuid paljud õpetajad ja õpilased on juba lahenduste peale mõelnud ja neid ka välja pakkunud. Loodan, et leitakse kompromiss, mis ei takistaks ürituste korraldamist ega mõjutaks õppetööd.

Kõik need üritused, millel on eesmärk ja mis on abiks õppetöö mitmekesistamisele, on õppe- ja kasvatustöö üks osa. Klassiväline töö on üks osa õppekorraldusest, mis toetab riiklikus õppekavas ette nähtud lõimitud teadmisi, nii akadeemilisi teadmisi kui ka üldpädevusi. Erinevate ürituste korraldamine õpilaste poolt ja nendes aktiivne osalemine on kõige olulisemaks pädevuste kujundajaks. Riiklikust õppekavast lähtudes tuleb koolis akadeemilisi teadmisi ja pädevusi (kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, suhtluspädevus, ettevõtlikkuspädevus jne) õpetada käsikäes ning need on väga olulised. Tänapäeva koolis tuleb aru saada, et ei kujundata ainult ainealaseid teadmisi, vaid ka üldpädevusi. Ürituste korraldamine mõjutab õpilasi kindlasti positiivselt, kuna õppetöö ja klassiväline töö on omavahel lõimitud. Meie kõigi eesmärk on üks, kujundada õpilasest hooliv, tegus, eesmärgikindel, algatusvõimeline, loov, innovaatiline ja meeskonda hindav inimene. Rõhutada tuleks paindlikkust, koostööd, aja ja tegevuste planeerimist. Selleks kasutada tunni- ja koolivälist õpet ning võimalusi korraldada õpet väljaspool klassi ja kooli. Ülekooliliste ürituste arv on vähenenud, aga rõhuasetus on muutunud. Suurenenud on kindlasuunaliste ettevõtmiste osakaal. Kahjuks meie kooli traditsioonide hulka ei kuulu erinevad ainepäevad, mis rikastaks õppetööd. Et ürituste korraldamine ei segaks õppetööd, on vaja koostööd kõigi osapoolte vahel, õpilaste õpetajate, õpetajate õpetajate, õpilaste õpilaste ja huvigruppide vahel. Siinkohal võib öelda, et meie järgmiste aastate eesmärk on parandada omavahelist koostööd kõikide huvigruppide vahel, et ei tekiks infosulgu ja arusaamatusi. Kommenteerisid huvijuht Helen Trug ja õppealajuhataja Kersti Kertsmik


5 STELLA Themas

LITTERA

Meeldejääv päev ERRis

17. novembril toimus üleriigiline töövarjupäev. Rääkinud läbi õpetaja Elbe Metsataluga, otsustasin kandideerida Eesti Rahvusringhäälingusse. Motivatsioonikiri täitis oma eesmärgi ning õhku olidki veel jäänud mõned üksikud detailid, mis üsna ruttu said ka endale vastused. Läbi vihmase ja tormise Tallinna jõudsin lõpuks Kadriorgu ning pilk jäi seisma hoonel, mis asus Faehlmanni 17. Ehitis oli arhitektuurilt veidi kulunud, kuid äärmiselt grandioosne. Administraatori juures ootas mind Kai Väärtnõu, kellega ma pool oma päevast ka veetsin. Täpsemalt on Kai „Ringvaate“ üks toimetajatest ning lühidalt on tema ülesandeks otsida ning mõelda huvitavaid teemasid, mis sisustaks etteantud saateminuteid. Enne, kui läksime vaatama “Hommik Anuga” saate salvestust, jõime kohvikus värskendavat smuutit, jagasime ühte lauda Marko Reikopi, Karmel Killandi ning Mai Pallinguga.

Anu Välba saate salvestust vaadates tutvustas Kai mulle ka televisiooni telgitaguseid. Selleks, et üks telesaade saaks salvestatud, tuleb toimetajatel teha laiaulatuslik eeltöö: mõelda teemasid või probleeme, koostada küsimused intervjuu jaoks, koguda materjale, võtta ühendust saate külalistega. Hiljem tutvub saatejuht toimetajate tehtud tööga ning kui soovib, lisab omalt poolt midagi juurde või teeb korrektuure. Kell oli saanud üks, kui Eesti Rahvusringhäälingu logodega auto viis minu, Karmeli ning võttemeeskonna Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumisse Särevi t u p p a . S ä r e v i Te a t r i t u b a o n ainulaadne kortermuuseum, mis a s u b Ta l l i n n a s K a d r i o r u j a kesklinna piiril. Seal filmiti üles Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul korraldatav Kuulsuste Koja näitus. Levimuusika parimad lauljad annetavad selle näituse jaoks isiklikke asju, näiteks Heidi Tamme andis näituse jaoks oma uhke ja väärika esinemiskleidi, millega ta nõukogude ajal lavasid vallutas. Lisaks Heidile Tammele filmiti sellel lõunal nii Ott Leplandi

kui ka Karl Madist. Minu päeva viimaseks osaks oli „Ringvaate“ promoklipi filmine, mis laetakse sotsiaalmeediasse mõned tunnid enne saate algust. Saate tegijad rõhutasid, et selle promoklipi tegemine on tõstnud oluliselt saate reitingut ning Facebookis klikib seda üle 50 000 kasutaja. Kogu see päev oli äärmiselt inspireeriv ning huvitav. Tagasiteel koju mõtisklesin ainult selle päeva sündmuste üle ning juurdlesin, mida õppisin juurde ning missuguseid inimesi kohtasin. Kuigi tulevikus ma iseennast selles majas töötamas ei näe, sain siiski suure kogemuse osaliseks. Vastuvõtt ERRi töötajate poolt oli soe ning lahke ning Karmel Killandi andis mulle ka oma telefoninumbri, juhuks, kui ma tulevikus soovin veel midagi juurde küsida või uurida. Arvan, et sellised kogemused gümnaasiumi päevilt on vajalikud, et tulevikus teha õigeid otsuseid. Otsuseid, mis oleks südamelähedased ning mis oleks kooskõlas huvide ja soovidega.


LITTERA

6

2018. aastal alustab tööd riigigümnaasium KELLI Seinoja Juba ammu on käinud läbi teema, et Paidesse tuleb riigigümnaasium, mis peaks uksed avama 1. septembril 2018. aastal. 10. klassi õpilased peavad viimases klassis kohanema uue kooli ja inimestega. Uurisimegi, millised on nende mõtted. Kelli Seinoja Kui olid veel põhikoolis, kas teadsid kohe, et on plaan tulla gümnaasiumisse? Victoria Kondas (VK): Jah, teadsin kohe, et tahan tulla gümnaasiumisse. Ma olen alati arvanud, et olen rohkem gümnaasiumi tüdruk, samuti oli suur soov ikkagi omandada keskharidus ja mitte lihtsalt niisama läbi lüüa, vaid ikkagi pingutada selle nime. Andreas Kanal (AK): Jah, sest plaan on ülikooli minna. Keily Purde (KP): Teadsin juba esimesest klassist saadik, et peale 9. klassi lõpetamist lähen ma gümnaasiumisse. Tunnen, et just keskkool annab mulle tulevikuks vajaliku põhja alla ja

edaspidiselt on mul endal maine Eestis üpriski madal. lihtsam teekonda jätkata. Gümnaasiumi valisin, sest Joonas Piir (JP): Soov p l a a n o n ü l i k o o l i gümnaasiumisse tulla oli juba ehitusinseneriks õppima 6 . k l a s s i s , k u n a P a i d e minna. Kartsin, et kutsekool Gümnaasium on piisavalt on natukene liiga nõrk ja seal tugev, et sealt edasi ülikooli ei saa põhja alla. Seetõttu minna. väheneksid ka šansid Tallinna Te h n i k a ü l i k o o l i M i k s m i t t e sissesaamisel. kutsehariduskeskus? Kas olid kursis sellega, et kui tuled gümnaasiumi, siis VK: Kutsehariduskeskusesse v i i m a s e l a a s t a l o l e d ei läinud sellepärast, et riigigümnaasiumi all? Järvamaa kutsehariduskeskus on minu silmis alla käinud ja VK: Jah, olin kursis sellega. kuskile mujale ka minna ei tahtnud. Polnud suurt soovi AK: Olin küll. kohe omandada mingit eriala, vaid esialgu ikka keskharidus KP: Olles üheksandas klassis saada. hakkasime kuulma jutte, et tõenäosus olla esimesed, kes AK: Gümnaasiumi läks ka osa alustavad kaheteistkümnendat minu sõpru ning siit edasi riigigümnaasiumis, on suur. ülikooli pääseda on lihtsam See ausalt öeldes ei pakkunud kui kutsekast. mulle tollel hetkel mingit suurt muret, kuid nüüd olen KP: Kutsekooli ei valinud, hakanud tõesti mõtlema, et sest sealne aõpetamissüsteem lõpuklassi alustamine uues on minu arust veidike k e s k k o n n a s j a u u t e teistsugune ning lihtsalt ma õpetajatega võib osutuda p i g e m p i n g u t a n r o h k e m keerukaks. gümnaasiumis, kui saan lihtsamalt läbi kutsekoolis. JP: Ei, sellest sain teada 10. klassi esimesel nädalal . Minu JP: Minu arvates on kutsekate arvates on päris tore õppida


7 klassis, mis lõpetab esimesena riigigümnaasiumi. Mis esimese asjana pähe tuleb, kui mõtled riigigümnaasiumile? VK: Riigigümnaasiumi tulek ei meeldi mulle absoluutselt. Esimese asjana tuleb mõttesse kohe see, et haridustase on madalam ja kool on ülerahvastatud. Mina arvan, et parem variant oleks see, kui kõik jääks nii, nagu on. AK: Riigigümnaasiumist arvan hästi, sest siis saan lõpetada kooli koos oma sõpradega nii Paide Gümnaasiumist kui ka Paide Ühisgümnaasiumist. Hea on ka see, et sel juhul oleme selle kooli esimene lend. K P : M õ e l d e s riigigümnaasiumile tuleb mulle esimesena mõttesse täiesti uus seltskond õpilasi, suur valmistumine eksamiteks, loodetavasti ka mõni endine õpetaja, kuid peamiselt on kindlasti kõik uued inimesed. JP:Arvan, et riigigümnaasiumi tulek Paidesse on hea, sest Paide on maakonna keskus

LITTERA

ning transport siia on kõige parem. Mõttesse tekib esimese asjana küsimus, kas seal õpetatakse sama süsteemi järgi nagu Paide Gümnaasiumis, sest 12. klassis on riigieksamid ning kardan, viimases klassis hakatakse teistmoodi õpetama ja tekib segadus. Kas ootad juba seda aega? VK: Ma kardan seda aega, sest viimane aasta on niigi raske ja vaja veel kohaneda uue olukorraga. Tulemas eksamid ja lõpetamine, äkki ei harju õpetajatega ja kõik läheb luhta. Samuti asub kool kodust väga kaugel. AK: Ma ootan seda aega, et saada olla samas koolis koos oma vanade klassikaaslastega, ning ma ei oota seda aega, sest see on lõpuklass ning siis on lõpueksamid. KP: Kui päris aus olla, siis kaheteistkümnenda algust ma just pikisilmi ei oota. Minu arvamus on, et oleks hea lõpetada seal, kus alustasime, ning mitte teha õpilaste elu raskemaks. Muidugi on see midagi uut, kuid kindlasti mõjutab see paljude õpitulemusi.

J P : O o t a n , s e s t riigigümnaasium tuleb minu majast ca 200m kaugusele (hommikuti saab kauem magada) ning huvitav oleks vahelduseks teises hoones õppida.


8

LITTERA

Kuuldemäng “Asjad” BERTA Kaleva

Ühes tunnis kuulasime Andres Noormetsa kuuldemängu „Asjad“, häält luges Tambet Tuisk. Algul ei pakkunud see pinget, kuid mida paremini ja kauem ma seda kuulasin, seda rohekem hakkas see mulle meeldima. Teemaks on asjade rohkus meie ümber ning soov nendest vabaduse nimel vabaneda. Kuuldemängu oli ilmestatud mitmete taustahelidega. Kuuldemängus üritati luua pilti vabadusest, mida me saaksime kogeda, kui loobuksime üleliigsest pudi-padist. Selleks pudi-padiks nimetas ta näiteks arvutit, riideid, pesumasinat. Riided saaks kasutatud asjade poest, neid saaks seebi ja veega pesta, ning kui need mustaks lähevad, saab poest tuua uued. Kööki pole üldse vaja, sest saab väljas söömas käia. Selles loos mainiti ka seda, et on võimalik vabaneda oma teadmistest. Lisaks pidavat kool tekitama haiglaslikku teadmistejanu, et sellega meie „kõvaketas“ kiiresti

u m m i s t a d a . Reaalsus on see, et meil pole võimalik kõikidest asjadest lahti saada ning koolis peab käima. Meil on mälestused, kogemused ja teadmised, mis ei kao elu jooksul kuskile, isegi kui me seda väga tahaks. Jah, materiaalsetest asjadest on tõesti võimalik vabaneda. Ilmselt on see idee küllaltki absurde, kuid samas ka vabastav. Mõelda vaid, meil poleks kõiki neid riideid, nõusid, telekaid. Me ei peaks muretsema, millal uued osta ja kui palju need maksavad. Täielik vabadus! Seda sorti vabadus on täiesti elluviidav. Kui hakata mõtlema, siis tõesti on meil mõningaid asju liiga palju. Ei pea olema viit eri sorti nuge või klaase, piisab ühest sordist. Meil ei oleks vaja tahvelarvutit ning tavalist arvutit, mõlema funktsioon on sama. Meil ei peaks olema kahte kappi riideid, kui saaks hakkama ka ühe kapi sisuga. Iga inimene võiks hetkeks mõelda, kas tal ikka on neid asju

vaja või seisab nii mõnigi kasutult nurgas. võimalik kõikidest asjadest lahti saada ning koolis peab käima. Meil on mälestused, kogemused ja teadmised, mis ei kao elu jooksul kuskile, isegi kui me s ed a v äg a tah ak s . J ah , materiaalsetest asjadest on tõesti võimalik vabaneda. Ilmselt on see idee küllaltki absurde, kuid samas ka vabastav. Mõelda vaid, meil poleks kõiki neid riideid, nõusid, telekaid. Me ei peaks muretsema, millal uued osta ja kui palju need maksavad. Täielik vabadus! Seda sorti vabadus on täiesti elluviidav. Kui hakata mõtlema, siis tõesti on meil mõningaid asju liiga palju. Ei pea olema viit eri sorti nuge või klaase, piisab ühest sordist. Meil ei oleks vaja tahvelarvutit ning tavalist arvutit, mõlema funktsioon on sama. Meil ei peaks olema kahte kappi riideid, kui saaks hakkama ka ühe kapi sisuga. Iga inimene võiks hetkeks mõelda, kas tal ikka on neid asju vaja või seisab nii mõnigi kasutult nurgas.

Diana Mäesalu Maailmas on probleeme terve kuhi. Mis tooks meile kaasa valge lumi? Kas kaotaks see ära sallimatust, kinkides inimestele sõbralikku naeratust?

Keegi pole kaotanud veel lootust, et suudame ükskord päästa loodust ja et nutikad inimesed leiavad mooduse, kuidas ära hoida töökoonduse.

Televiisorist näeb hirmsaid sündmusi, ning seejärel jõuluootuse elevusi, mis hajutavad peas kerkivaid küsimusi, nähes Aleppos toimuvaid koledusi.

Käes on aga jälle jõuluootus ja sellega käib kaasas lootus, et järgnev aasta tuleb parem, kui on see olnud varem.


9

LITTERA

"Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda” EGELYN Oja

E

esti poelettidele on jõudnud uus ja väga populaarne Mihkel Raua raamat "Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda". Autor seisab 21-aastaselt kuristiku lävel, mil tal on vaja otsustada, kas joob veel mõne kuu ja sureb ära või suudab alkoholist loobuda ja jääb ellu. Järgneva 25 aastaga saigi Mihklist tuntud muusik, edukas kirjanik, saatejuht ja talendikohtunik. Oma eluloolises eneseabiraamatus jagab mees nippe, mida ta edu saavutamisel kasutas. „Tarvita neid targalt ja sa jõuad palju kaugemale kui mina,“ kirjutab Raud. Kirjanik käsitleb raamatus palju elulisi teemasid ning annab väga häid näpunäiteid. Kui on kasvõi natukene huvi järgmiste punktide kohta, siis tasub seda raamatut kindlasti lugeda: *kuidas teenida palju raha *kuidas avalikul esinemisel särada *kuidas lennuhirmust hoolimata maamuna teise otsa lennata *kuidas aastaga kakskümmend kilo alla võtta *kuidas kuulsaks saada *kuidas kriitikaga toime tulla *kuidas mõjutada inimesi sulle sobivaid asju tegema *kuidas alkoholism kontrolli alla saada *kuidas intervjuul, töövestlusel ellu jääda Mulle isiklikult meeldis raamat väga, sest see oli nii huvitavalt ja lihtsas sõnastuses kirjutatud, mille tõttu läks ka lugemine väga kiirelt. Kuna Mihkel Raud loeb palju just ingliskeelset kirjandust, siis olid ka näited toodud Ameerika kirjanike teoste põhjal. Mind pani väga mõtlema nii-öelda aja ja raha valem, milles iga tund on võrdne ühe euroga. Seega on kõikidel inimestel

ööpäevas 24 eurot ja aastas 365x24 ehk 8760 eurot ning see rahaline arvutus paneb tegelikult aega veel rohkem väärtustama ning seda targalt kasutama. Raud toob oma teoses välja erinevad turundusnipid, mõjutamisvahendeid ja ideed, mille peale pole ma kunagi mõelnudki, kuid nüüd panen selliseid asju elus rohkem tähele. See on raamat, mille tsitaate ja nippe tasub aeg-ajalt lugeda uuesti ja uuesti.


LITTERA Conor McPhersoni etendus „Öörändurid” Tartu Vanemuise väikeses majas

10

STELLA Themas

Tõlge: Erkki Sivonen Lavastaja ja muusikaline kujundaja: Tiit Palu Kunstnik: Silver Vahtre Valguskujundaja: Imbi Mälk Etenduse juht: Maarja Liba Lavakujundus. Lava keskel on laud, mille ümber on kolm tooli. Lauale on kuhjatud kööginõusid, raamatuid ja muid igasuguseid tarbeesemeid. Laua all on pappkastid ja lamp. Lava paremas nurgas on kokkupandav voodi. Segadus kujutatud toas viitab tõenäoliselt ebakindlale, närvilisele ja korrapäratule ajale Tommy elus. Laual on kola sees peidus ka rahakarp, mis omab Tommy jaoks suurt tähtsust ja mida ka etenduse käigus korduvalt välja võetakse. See näitab, kui oluline on tänapäeva inimestele raha ning kuidas inimeste elu keerleb tihti ainult selle ümber. Ta g u m i s e s e i n a p e a l o n projekteeritud küllaltki sünge raagus puude rägastik, mis vihjab suurele probleemide puntrale tegelaste elus, samas ka nende inimeste eksimisele oma eluteelt ja püüdlusele taas leida üles oma koht ühiskonnas ning lootus helgemale tulevikule. Etenduse lõpus, kui mõningad

probleemid on leidnud lahenduse, kuid siiski ripuvad õhus veel vastamata küsimused, ilmub Tommy ja Amiee taaskohtumisel nähtavale kaunis tähistaevas. Ilmselt peitub siin sõnum: kuigi olukord on keeruline ja probleemid näivad lõputud, on siiski alati olemas mingi lootuskiir, mis sunnib edasi tegutsema ja hoiab alla andmast. Heli. Etendus algab Tšaikovski "Luikede järve" muusikaga. J ä rg n e v a i d e t e n d u s e k ä i g u s toimuvaid pause saadavad pop- ja rokkmuusika palad. Valju muusika saatel peavad Amiee, Tommy ja Doc keset ööd maha ka meeleoluka pisikese peo, mis näitab, et ka kõige raskemates olukordades peab jõu ammutamiseks leidma rõõmu väikestest asjadest, et oleks võimalik edasi liikuda. Lugu, mis jutustatakse, on järgmine. Dublini äärelinnas üürib oma onu Maurice’i majas tuba elu hammasrataste vahele jäänud Tommy, kes oma sõbra Dociga teeb koos juhutöid ning üritab saada rikkaks. Ühel õhtul toob Tommy koju läbipekstud noore naise, Tommy

annab endast parima, et olla võimalikult külalislahke ja lubab naisel nii kauaks kui vaja tema juurde jääda . Võõra naise nimi on Amiee ning ta on Tommy suhtes alguses küll ebausaldav, aga leebub peagi, kuid oma taustast ja minevikust hoidub siiski r ä ä k i m a s t . To m m y k i i n d u b Amiee’sse, kuid saab ootamatult teada oma sõbralt Docilt, et Amiee’l on tegelikult hulk probleeme ja ta teenib raha prostituudina. Üksinduse käes vaevleval Tommyl tekivad siiski tunded salapärase Amiee vastu ning tundub, et ka Amiee’d ei jäta Tommy täiesti külmaks. Nende õnneliku koosolemise rikub Amiee mees, kes läheb haamriga kallale Docile ja nõuab Amiee’lt raha, mida teine enda naha päästmiseks Tommylt üritab varastada. Tommy satub neile just õigel ajal vahele, et ära hoida vargust, ning peab tõsiselt Amiee’s pettuma, kuid närviline Kenneth, kes tahab endiselt kätte saada oma raha, kargab Tommyle kraesse. Segasuses ja meeleheites haarab Amiee noa ja lööb selle Kenneth’ile selga, mille järel mees sureb. Tommy ja Amiee lepivad kokku, et põgenevad koos välismaale, kuid viimasel hetkel teatab Amiee, et tal puudub pass


11 ning et Tommy peaks lahkuma üksi ja tema jätma Iirimaale, mida ütleb ta arvatavasti ennastohverdavalt sellepärast, et ta hoolib Tommyst ning teab, et Tommy elus oleks ilma temata hulga vähem probleeme. Tommy keeldub üksi lahkumast, kuid Amiee kaob ja nende põgenemisplaan läheb luhta. Tommy on sunnitud oma eluga edasi minema. Tommy ja Doc suudvad küll üles ehitada sabiilsema elu, aga Amiee kohta ei kuule nad midagi peale kummaliste kuulujuttude. Tegelased. Tommy (osatäitja Andres Mähar) on kohmakas, närviline ja kohati isegi äkiline mees. Teda kasvatas üles tema onu Maurice koos oma naisega, kelle majas Tommy nüüd tuba üürib. Tommyl puudub püsiv töökoht ning tal on rahaga suuri raskusi. Oma naise ja lapse on ta maha jätnud ning üritab ise oma elu üles ehitada. Kõigele vaatamata on ta siiski hea südamega inimene, sest ta oli valmis pakkuma abi võõrale naisele. Doc (osatäitja Riho Kütsar) on küllaltki naiivne, lihtsameelne, kuid mõtlik ja üldiselt kummaline tegelaskuju. Arstide sõnul on ta ebastabiilne ja kõigist teistest inimestest 5-7 minutit maas. Tommysse suhtub ta hoolivalt kui

Etendus

LITTERA

oma vanemasse venda ja vaatab talle alt üles ning nende sõprus jääb tugevaks. Doc näeb fantaasiarikkaid unenägusid, mida ta üles kirjutab. Talle meeldib arutleda ja mõelda asjadest, nagu näiteks ajalained, millest teised inimesed tihtipeale aru ei saa. Oma eluga on Doc siiski puntras nagu Tommygi - tal ei ole tööd ega elukohta.

vägivaldne, julm , äkiline ja isegi psühhopaatilise käitumisega tegelane, kes kannab üleni musta ülikonda, rõhutamaks tema soovi olla teistest üle ning näida mõjukana. Kennethi õ u d u s t t e k i t a v a t emapaatiavõimetust ja emotsionaalset ebastabiilsust mängis Veiko Porkanet välja väga oskuslikult.

Amiee on salapärane naine, kes ilmub Tommy ja Doci ellu. Tommy ja Amiee esmakohtumisel on tal peas must parukas. Parukat kasutab ta kui kaitsekilpi, mille taha peidab enda tõelisi tundeid, emotsioone ja identiteeti. Kui Amiee’l tärkab usaldus Tommy vastu, võtab ta ka peast paruka ning julgeb käituda iseendana. Amiee minevik on aga täis hirmsaid saladusi. Ta teenib raha prostituudina, ta laps on tema käest ära võetud ning tema mees on vägivaldne. Maurice (osatäitja Hannes Kaljujärv) on Tommy onu. Tema naine on surnud ja Maurice leinab teda endiselt taga. Peale naise surma kadus ka Maurice’i tõeline elurõõm. Maurice hoolib Tommyst kui oma pojast ning Tommy suutmatus eluga toime tulla tekitab talle palju muret ja südamevalu.

Etendust vaatas ja nautis Stella Themas

K e n n e t h ( o s a t ä i t j a Ve i k o Porkanet) on Amiee mees. Ta on


12

LITTERA

Jõulusoovid Kuna kohe on saabumas jõulud, siis käisime küsimas õpetajatelt ja koolitöötajatelt nende jõulusoove ja -ootusi. Taimi Jürgenstein ja Annika Tischler soovisid palju lund. Ka Pirjo Aer soovis valgeid jõule.

Anne Toomistu tahab kuulda palju jõululaule. Tiina Pihl ja Maie Kaasik ootavad jõuludeks lapselapsi külla ja palju kingitusi. Malle Nööp ja Siiri Sitska soovivad jõuluõhtut ja jõulupidu. Kersti Kertsmik loodab kohtuda jõuludel oma perega. Koolikokad ja Anne Toomistu tahavad näha jõuluvana. Jaanus Moppel unistab jõuluimedest. Kersti Varik loodab jõuludel palju magada. Ester Koplimets ootab jõuluvaheaega. Ulvi Korsar ootab puhkust. Kairit Wirth, Andres Pleesi ja Helen Trug loodavad jõuludel saada palju rahu.

Kirke Pärn ja Ade-Briana Nurk soovivad kõigile jõulusoovide täitumist!

Detsember 2016  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you