Page 1

HIND 0.50€

Littera MAI 2017

PAIDE GÜMNAASIUMI AJALEHT

Head kooli lõppu ja head ülikooliteed!


2 JUHTKIRI STELLA Themas

M

õte, et alustan oma viimase juhtkirja kirjutamisega, ei tekitanud esialgu minus emotsioone, võtsin seda kui naudingut ja kohustust ühes, ent seda mõtet peas uuesti ja uuesti kerides, sain aru, et minus on emotsioone rohkem kui kunagi varem. Viimane sõna siin ajalehes tähendab seda, et millegi aeg on otsa saamas ja midagi uut on algamas. Kas tõesti juba? Alles astusime keskkooli, aga finiš jõudis kätte kiiremini, kui olime arvanud. Ühtlasi tähendab ka kooli lõpp seda, et välja tuleb astuda mugavustsoonist. Tunnen kuidagi vaimselt, et olen saavutanud selle julguse ja eneseusu, et astuda vastu uutele väljakutsetele. Tunnen, et gümnaasium on avanud mulle uue akna maailma, ja mitte tänu õppekavale, vaid siinsetele õpetajatele, kes on lisaks kohustuslikele teadmistele õpetanud ka midagi, mis on eluline, mõtlemapanev ning inspireeriv. Arvan, et tuleks ületada kõik hirmud ja ebakindlused ning keskenduda omadustele, mis on just sinus võimalikult hästi välja arenenud, sest igaühe jaoks on tegelikult loodud amet või kutsumus, mis toidab nii vaimu kui füüsist. Loomulikult toob elu kaasa erinevaid probleeme ja olukordi, kus esialgu tundub, et lahendust on võimatu leida, ent see ju ongi reaalsus - see ongi elu. Per aspera ad astra, 93. lend!

EMILY Bollverk

M

eenub kunagise klassijuhata Jüri Kaugeranna ütlus enne üheksanda klasssi lõpueksameid, et iga inimene on siia sündinud kui kuld, aga see on igaühe enda teha, kas ta lisab sellele juurde või vähendab selle väärust. Värske Littera peatoimetajana näen vaeva, et jätakata endisel lainel eelnevate peatoimetajatega ja hoida Littera taset vähemalt sama kõrgena. Kuna olen Littera viimane peatoimetaja, on see minu jaoks eriti oluline. Samas tunnen, et eelmise Stella Themase kingi on raske täita, kuid annan endast parima. Tänu Litterale saan mina ja paljud teised kooli aktiivsed noored oma kogemustepagasit suurendada. Nautige selle õppeaasta viimast Litterat ja alustame uue hooga õige varsti, septembris!

KAAREL Vene, RENE Münzer 26. ja 27. aprillil toimus Tallinnas Riigikogu simulatsioon. Kahe päeva jooksul sai õppida ja tunda riigikogulase tööd. Esimesel päeva alguseks kuulasime Tallinna ülikoolis politoloogi Tõnis Saartsi loengut poliitika ning selle suundade kohta. Edasi suundusime Toompea lossi. Seal kohtusid kõik noored enda valitud erakondade esindajatega, kes tutvustasid ennast, oma erakonda ja selle tööd. Saime taas ennast sättida ülikooli poole teele ja seal lõunatada. Päeva viimase osana hakkasime koostama oma eelnõud, mida järgmisel päeval Riigikogus esitada ja vastu võtta. Ligi 3 tunni jooksul tuli palju ideid ja valikuid, kuid välja valisime ühe, millele kirjutasime juurde selle täpsustused ja rakendusaktid. Teisel päeval liikusime kohe hommikul Toompea lossi. Päev oli jaotatud kaheks osaks ehk esimeseks ja teiseks lugemiseks. Esimesel lugemisel tutvustasid erakonnad üksteistele oma seaduseelnõusid ning sai ka küsida selle eelnõu kohta küsimusi. Esitamisele tulid Rail Balticu rongiliin, kooseluseadus ning ranitsatoetuse taastamine. Teisel lugemisel hakkasime vastu võtma eelnevalt esitatud seaduseelnõusid. Poolt- ja vastukõnedes, mida sai veel enne igat eelnõu vastuvõtmist erakond esitada, sai nii nutta kui naerda. Kui aga kõned oli tehtud, siis oli aeg hääletada. Nii mitmegi seaduseelnõu juures oli poolt- ja vastuhäälte juures tihe rebimine. Valdavalt võeti eelnõud vastu, kuid nii mõni jäeti ka vastu võtmata. Kokkuvõtteks olid kaks päeva vägagi meeleolukad. Suur tänu tuleb edastada korraldajatele ja eriti inimestele, kes oma jutu ja olekuga suutsid ürituse väga meeldejäävaks ja humoorikaks teha. Julgeme järgmine aasta soovitada soojalt osa võtta, sest sellist kogemust kusagilt mujalt kätte ei saa.

TOIMETUS Peatoimetaja Stella Themas Küljendajad: Marti Kingisepp Keeletoimetaja: Ülle Rohtma Toimetajad: Berta Kaleva, Andriana Lomakina, Diana Mäesalu, Egelyn Oja, Kelli Talimaa, Kelli Seinoja, Carmen Toomet, Meeri Kätriin Voolaid,Kaisa Lota Niit, Kirke Pärn, Ade-Briana Nurk


3

LITTERA raamatu teise maailma Ootused ja õpihimu olid laes... Läbi DIANA Mäesalu STELLA Themas

G

ümnaasiumi alguspäevil olid mul ootused ja õpihimu laes, aga samas valdas mind ka hirm, sest väga paljud kirjeldasid keskkoolis õppimist kui kuristikul kõõlumist, aga sisimas teadsin, ja nüüdseks olen ka veendunud, et sellised kirjeldused on üle paistutatud ja naeruväärsed. Keskkoolis hakkama saamine on siiski individuaalne. Lõviosa sõltub ikkagi sellest, kas kohusetunne on kogu aeg kuklas koputamas või kas õpilane adub, miks ta siia tulnud on. Õnneks minul selle motivatsiooni leidmisega pole probleeme olnud, sest olen alati tähtsustanud haridust kõrgelt, ja tänapäeva maailmas võiks isegi öelda, et haridus on miski, mida ei saagi jäädavalt lõpetada, sest maailm areneb välkkiirelt ja inimestel ei jää muud üle, kui pideva arenguga kaasas käia. Aga mida gümnaasium mulle andnud on? Kas pelgalt vundamendi, millega saada hakkama ülikoolis, või midagi enamat? Tegelikkuses on see igaühe enda valik, mida ta siit lisaks teadmistele kaasa võtab. Ei saa väita, et terve klass on ühtemoodi ammutanud teadmisi bioloogiast ja eesti keelest või arendanud silmaringi ühteviisi, ehkki tunnis kuuleme kõik ühte ja sama juttu. Minu arvates on keskkoolist saanud paik, kus noor inimene avastab iseennast. Siinkohal ei viita ma vaimsetele eneserännakutele, kus inimene üritab paaniliselt leida, kes ta on või miks ta seda teeb - selle jaoks oleme veel noored, ent pigem rõhun sellele, et gümnasistid avastavad keskkoolis selle, mida neile kõige rohkem meeldib teha või mis aine kontrolltööd õppides nad leiavad, et see on kuidagi eriti põnev või õppima kutsuv. Põhikoolis ei osanud ma arvatagi, et keskkoolis asun kirjutama artikleid ja analüüse koolilehe jaoks, aga nüüdseks on sellest saanud midagi, mis mind paelub. Ehkki ma ei näe ennast tulevikus ajakirjanduse valdkonnas töötamas, on see mind väga palju arendanud ja see on miski, mis kindlasti keskkooli aegadesse oma templi jätab. Samuti tahan pöörata tähelepanu ka väärtushinnangute kujunemisele, mis minu jaoks on saanud just sügava põhja gümnaasiumis, eelkõige keskkonna ja sealsete inimeste tõttu. Võib väita, et keskkoolil on pakkuda gümnasistile väga palju ainult siis, kui noor on ise ambitsioonikas ja õpihimuline. Ei saa jääda lootma, et ainult õpetajad on need, kes kolme aasta jooksul õpilast utsitavad - suurem osa tööst tuleb siiski teha omal käel. Soovin ja loodan, et sügisel leiab iga abiturent, selleks ajaks siis juba vilistlane, endale õige teekonna ja loob sobiva keskkonna, mis aitab uut eluetappi paremini alustada.

V

äiksena mulle lugemine ei meeldinud. See oli kuidagi igav ja tundus tegevusena, mis nõuab palju püsivust ning aega. Kasvanud aga suuremaks, muutus raamatukogu külastamine tavapäraseks nähtuseks. Lugesin nii eesti kui ka välismaa kirjandust. Minu lemmikžanriks kujunes ulme-ja fantastika. Võib-olla aitasid sellele kaasa nii J.K.Rowlingi „Harry Potter“ kui ka lapsepõlve lemmikraamat P.L.Travers „Mary Poppins“. Ajapikku muutus lugemine minu hobiks, võisin vabalt istuda hilise õhtuni ning lugeda, suutmata raamatut käest panna. Iga raamat, mida olen lugenud, on mulle midagi andnud. Kahtlemata on need kõik rikastanud mu sõnavara, teadmisi ja andnud hulganisti mõtteainet erinevates valdkondades. Pärast järjekordse raamatu läbilugemist tunnen, et olen saanud ühe kogemuse võrra rikkamaks, sest iga lugu on erinev ja õpetab midagi. Tänu raamatutele saan ma rännata. Näiteks, lugedes „Minu-sarja“ raamatuid, võin koos tegelastega reisida maailma erinevatesse paikadesse, kuhu ma reaalses elus võin ka mitte sattuda, kuid tänu raamatule tekib tunne, justkui olen seal juba olnud. Andris Feldmanise raamat „Viimased tuhat aastat“ annab aga aimu, mis võiks oodata inimkonda tulevikus. Samuti on hulganisti raamatuid, mis annavad aimu, milline oli elu minevikus. Raamat on omamoodi ajamasin, mis viib mind igasse aega ja kohta. Mind on alati raamatu juures köitnud see, et lugedes võin ma kujutada kõike seda oma vaimusilmas ette. Justkui vaataks filmi. Teadvuses sünnivad pildid, kuidas mingi olukorra kirjeldus võiks tegelikkuses aset leida. Raamat arendab tohutult kujutlusvõimet. Samuti võib mõni raamat jätta väga tugeva mulje. Võib tuua naeratuse suule või naerupisaraid silma. Või vastupidi, teha meele nukraks ja isegi panna pisarad mööda põski voolama. Vahel soovin, et oleksin sama andekas, et kirjutada raamatuid. Teosed, mis kõnetaksid ja puudutaksid inimeste südameid, mis annaksid inspiratsiooni ja julgust unistada. Pakuksid tugevaid emotsioone, mis vahel juhtub minuga. Tean, et kirjutamine pole just lihtne töö. Teha ühest tekstist tervik, mis muutuks looks ja mida inimesed tahaksid lugeda. Et see ei oleks vaid kaante vahel olev mõttetu tekst, vaid meistriteos, mida inimesed tahaksid lugeda uuesti ja uuesti


4

LITTERA

Abiturientide tagasivaade

EGELYN Oja 12 aastat kooliteed hakkab 93. lennu jaoks läbi saama ja jäänud on ainult viimane samm sooritada riigieksamid. Silmade ees sillerdab unistus ilusast suvest, lõpuaktusest, ülikooli sisseastumiskatsetest ning kogu ees ootav uus aeg tekitab ärevust. Kuna tänapäeval on noortel nii palju erinevaid õppimis- ja reisimisvõimalus, siis küsisin oma klassikaaslaaselt, mida nad plaanivad sügisest edasi teha. Heade sõnadega jäädakse meenutama oma kooli Paide Gümnaasiumit ning toredaid õpetajaid. 1. Milliste kogemuste võrra said rikkamaks kolme aastaga? Patricia: Kindlasti sain kogemuse aja planeerimises. Lisaks kogemuse ürituste korraldamises ning seal ei saa anda suurt valikuvõimalust, vaid tuleb ise otsus paika panna. Liisa: Õppisin rohkem teistega arvestama, grupitöösid tegema ja olema kannatlik kõige ja kõigi suhtes. Õppisin ka ennast paremini tundma. Lisaks tänu praktilisele uurimistööle oskan üritust korraldada ja seda läbi viia. Jane: Projekt, mille viisime Meritiga uurimistöö asemel läbi, oli üks meeldejäävamaid ja õpetlikumaid kogemusi. Pigem tunnen, et olen väljaspoolt nelja kooliseina rohkem saanud, kuna kogemus ju tekib siis, kui ma midagi reaalselt ära teen. Kert: Ma oskan nüüd paremini aega planeerida ja vaba aega hindan ma palju rohkem kui varem. Robin: Sain kogemuse ürituste korraldamises ja aja efektiivses planeerimises. Frank: Ma sain väga head kogemused riigikaitses ja rahvatantsus ning põhja ülikooliks. 2. Mis klass oli sinu jaoks kõige raskem ja pingelisem ning miks? Patricia: 12. klass, sest eksamiainete kõrvalt tuleb väga palju aega pühendada ka teistele õppeainetele, mis võib-olla teisel poolaastal enam nii palju tähelepanu ei vääriks.

Liisa: 10-nda klassi algus, kui tuli sulanduda uude keskkonda. Klassi lisandus palju õpilasi, vahetusid ka mõned aineõpetajad ning lisaks tuli harjuda kiire õppimistempoga. Jane: Kusjuures ma ei mäletagi, milline kolmest viimasest kõige raskem oleks olnud. Kui võtta üleüldiselt, siis mainiksin 1. klassi, sest 7-aastase rüblikuna täiesti uues keskkonnas uute harjumuste ja hunniku inimestega oli tõesti väike šokk mu jaoks. Gümnaasiumiklassidest võib-olla kümnes, sest aja jaotamine õppimisele enda tegevuste kõrvalt tuli paremini läbi mõelda. Kert: 12. klass ja eriti veel lõpp, sest siis tulevad kõik lahendamata võlad kätte maksma. Robin: 11. klass, sest seal oli kõige rohkem õppida ja kõige mahukamad tööd. Frank: 10-nda klassi algus, sest siis oli vaja uude kooli ja klassi sisse elada. 12. klass oli kõige pingelisem, sest õpetajad nõuavad hästi palju ning see on väga raske, sest tegelen paljude huvialadega. 3. Millist õpetajat jääd Paide Gümnaasiumist kõige rohkem igatsema? Patricia: Kindlasti Silva Jürisood, Liivi Aaret ja Lorina Kukke, sest nad on alati rõõmsameelsed ja õpilassõbralikud. Samuti Daire Krabit ja Ülle Rohtmad, sest nende õpetajatega on kolme aasta jooksul kõige rohkem koos oldud. Liisa: See on raske küsimus. On mitmeid õpetajaid, kellele olen väga tänulik nende vastutulelikkuse ja lisaks nende poolt osutatud abi eest. Arvatavasti jään igatsema kõige rohkem oma esimest klassijuhatajat Õiet, kes on kõigi nende aastate jooksul armsaks saanud ja ta teeb oma positiivse olemusega kõik koolipäevad ilusamaks. Muidugi ka õpetaja Lead, kes on mulle läbi gümnaasiumi aastate olnud toeks nii nõu kui jõuga. Jane: Ülle Rohtmat. Isegi kui ma vahel olin tundides väsinud (mida terve klass kõrvalt nägi ja kommenteeris) pakkusid mulle huvi teemad, mille


5

LITTERA

gümnaasiumi ajale üle arutasime. See polnud ainult emakeeletund. Sain enda jaoks mõtteid, mis on ka tuleviku jaoks rajakese kündnud. Kert: Raske valida, igas õpetajas on midagi, mida igatsema jään. Vaatamata aine õppeedukusele jään igatsema Ahto Mäeotsa, sest ta on teistsugune teistest õpetajatest. Ta on samal ajal kõige hirmsam ja kõige naljakam õpetaja ja tema anekdootidest ei saa kunagi liiast. Robin: Merike Einmad. Tema tunnid tekitasid minus huvi bioloogia vastu.

Patricia: Ei teeks, sest sain 3 aastaga juba piisavalt, mida vaja. Liisa: Ei teeks, kuna uudishimu laia maailma näha on liiga suur ja kolmest gümnaasiumi aastat on täitsa piisav aeg aru saamaks, mida peale kooli lõppu teha soovid. Jane: Pigem mitte. Igale asjale on oma aeg ja minu aeg keskkoolis on läbi saanud. Ees ootavad uued seiklused. Kert: Ei, kindlasti mitte. Kord juba läbitud, ei taha sama kadalippu läbi teha.

Frank: Ma jään kõiki õpetajaid igatsema, sest nad on olnud hästi toredad ja vastutulelikud.

Robin: Tõenäoliselt mitte. Isu on juba üsna täis.

4. Mida plaanid pärast gümnaasiumi lõpetamist teha?

Frank: Ma teeksin seda kindlasti, aga ainult siis, kui kodutöösid ei oleks.

P a t r i c i a : Ta h a n m i n n a õ p p i m a E e s t i Kunstiakadeemiasse sisearhitektuuri. Liisa: Praegune soov on minna õppima Tartu Ülikooli turismindust või siis kehakultuuri, kuid teades mind, siis erialalised mõtted võivad mul muutuda päeva pealt. Jane: Pealinn ootab. Pool mu elust on juba Tallinnas ning nüüd suundun ka lisaks kõigele muule ülikooli edasi õppima. Kert: Plaan on edasi minna Tallinna Ülikooli Jaapani uuringute peale ning eks pärast seda näeb, kuhu elu edasi viib. Robin: Suvel on plaan minna kaitseväkke. Järgmisel sügisel lähen Tartu Ülikooli bioloogiat õppima. Frank: Mina lähen suvel ajateenistusse ning peale seda on plaan minna kõrgemasse sõjakooli Tartusse. 5. Kui sul oleks võimalus veel paar aastat keskkoolis õppida, siis kas sa teeksid seda?


LITTERA

Pulmad, pulmad ...

6

KELLI Seinoja 19. märtsil paistis päike ja ilm oli kevadiselt soe, sellel ilusal kuupäeval toimus iga-aastane traditsiooniline klassipulm, kus pandi paari meie klassiõde Merit ja klassivend Kristjan.

on võitja. Lisaks riputas noorpaar Pärnu jõe silla peale punase lindikese, mis meenutab nende pulmapäeva. Hakkasime autodega edasi sõitma ning, üllatus, üllatus, Mündi tänava tee peale oli tõmmatud köis, et me rohkem edasi sõita ei saaks, tuli välja, et siin ootab noorpaari ees uus ülesanne. Tänavale oli valmis pandud puupakk, kirves ning kartul, mille sees olid naelad. Kristjan pidi näitama oma oskusi ja puupaku pooleks lõhkuma ning pruudile õnnetuseks pidi ta uuesti kartulit koorima, aga noh... eks need mehed tahagi palju süüa ja ettevalmistus pereeluks oli hea. Edasi suundusime Türi-Allikule, kus pruut pidi tee ääres ühe auto kinni pidama ning andma pudeli vett.

Tseremoonia algas pool neli ning selleks ajaks olid ka kutsutud külalised kogunenud ning et üldse pulma läbi viia, kutsusime kohale Alo Aasma. Tseremoonia kulges ilusti ning raekojas veedetud aeg läks kiirelt, õnnitleti värskelt abiellunud noorpaari, anti lilli, kingitusi ja tehti perekondadega, sugulaste, tädide, onudega koos pilte, et oleks, mida meenutada.

Sõidud sõidetud, ülesanded tehtud, kogunesime kõik Vallimäele, kus saime 3. korruse galeriis süüa ning juua. Kohale tuli ka pulmaisa Alo Aasma, kes viis läbi erinevaid mänge ja tegevusi. Õhtu lõpetasime 9. korrusel diskoga. Me kõik ootasime seda päeva pikalt, meile kõigile oli see igati meeldejääv üritus ning kindlasti järgmisel aastal, kui omandame tarkust ülikoolis, hakkame igatsema kõike seda, mis 12. klassi vältel toimunud on.

Traditsioonide kohaselt, nagu pulmas ikka tehakse, sõitsime Paides ringi ning tegime erinevaid tegevusi. Esimeseks ülesandeks pidi Kristjan panema nukule pampersid jalga ja riided selga, samal ajal pidi Merit koorima kartulit, see oli selline rohkem võidu peale mäng, kes enne valmis saab,


7

LITTERA

Luubi all kehalise kasvatuse hindamine KELLI Talimaa

K

ehalise kasvatuse tund on võrreldav teiste õppeainetega, kuid samas on see ka täiesti erinev. Igal õpilasel on individuaalne füüsiline võimekus: on õpilasi, kes on füüsilise taseme poolest võimekamad, ja õpilased, kelle füüsiline võimekus on madalam. Tavaainetes on noortel võimalus õppimisega samale tasemele jõuda, kuid füüsilise võimekuse tõstmine on palju keerulisem. Vastupidavuse suurendamiseks tuleb inimesel vastu võtta olulised muutused igapäevaelus: tuleb suurendada oma kehalist aktiivsust ning teha regulaarselt trenni. Tartu Ülikooli uuringud on näidanud, et üldiselt on õpilased motiveeritud osalema kehalises kasvatuses, kuid paljudel juhtudel mõjutavad motivatsiooni välised tegurid. Näiteks tegutsetakse hinde pärast või hirmust saada karistus. Tean ka enda kogemusest rääkida, et on palju olukordi, kus madalama füüsilise võimekusega õpilased saavad halvema hinde sellepärast, et nad ei vasta teatud nõuete tasemele. Selline olukord omakorda võib tekitada õpilases trotsi ning kehalise kasvatuse tunni sootuks ebameeldivaks muuta. Leian, et kehalise kasvatuse tund peaks õpilasele positiivselt mõjuma - andma lisaenergiat, võimaluse tavaainetest puhata ning füüsiliselt areneda. Tooksin näiteks muusikaõpetuse, kus hakatakse õpilasi hindama laulmisoskuse põhjal. Õpilased, kes peavad hästi viisi, oleksid hea õppeedukusega, ja need, kes viisi ei pea, halva õppeedukusega. Selline hindamise viis oleks samamoodi ebaõiglane, sest inimene ei vali endale lauluhäält ja seda on ka puudumisel väga raske omandada. Samastaksin selle olukorra füüsilise võimekusega. Ei tohiks üheks massiks suruda õpilasi, kelle füüsiline võimekus on erinev. Igal noorel peaks olema võimalus individuaalselt oma füüsilist võimekust arendada. Kindlasti ei tohiks õpilaste jaoks asja muuta liiga lihtsaks. Sellisel juhul võivad õpilased laisaks muutuda ja vähem pingutada. Hindamissüsteem tuleks luua selliselt, et igal õpilasel on esitatud individuaalne norm (mõõdetakse tema normid kindlatel aladel ja hinnatakse tema füüsilist arengut), mille täitmisel

või mitte täitmisel saadakse vastav hinne arvestatud või mittearvestatud. Arengu kuldvõtmeks oleks tagasiside andmine õpetaja poolt tehtud töö eest. Arvan, et selline hindamissüsteem motiveeriks õpilasi palju rohkem ja kiirendaks kindlasti ka nende arengut. Inimestel tuleb avalikult läbi arutada, milline on nüüdisaegne kehaline kasvatus ning millist rolli see kannab ühiskonna iga liikme tervise tugevdamisel ja liikumisharjumuse kujundamisel. Õpilasel peaks olema võimalus ennast kehalise kasvatuse tunnis arendada ja saada hindeid vastavalt võimekusele ja toimunud arengu alusel. Selline hindamissüsteem võib anda õpilasele rohkem motivatsiooni ja on tõenäoline, et väheneb ka pidev puudumine kehalise kasvatuse tunnist. Nagu on öelnud ka Bulgaaria kirjanik Elias Canetti: „Inimeses toimuvad hüpped on väga tähtsad, kuid veel olulisem on, kui suur on nende hüpete vaheline kaugus.“ Kui ühe õpilase jaoks on kerge saada hinnet „5“, siis teise õpilase jaoks võib olla suureks saavutuseks iseenda isikliku tulemuse parandamine.


8

LITTERA LITTERA

Tantsimine on hinge peegel LIILI Filippov 18aastane Geir Samuel Voolaid on kogu oma elu olnud seotud tantsimisega. Varakult alustas ta võistlustantsuga, kuid liikus edasi rahvatantsu juurde. Tantsimine on üks osa temast. Tegin Geiriga intervjuu, et tutvuda lähemalt tema teekonnaga ning saada teada, mis on võistlustantsu ja rahvatantsu suurimad erinevused. Kuidas avastasid iseenda jaoks tantsimise? Eks tantsimine on see, mis tuleb inimestel loomulikult või noh, igaüks on korra elus puusa nõksutanud. Võistlustantsu avastasin ma, vaadates saadet ''Tantsud tähtedega''. Silm lõi kohe särama ja ma kargasin püsti ning hüüdsin emale, et ma tahan ka sellega tegeleda ja nii mu tantsuteekond alguse saigi. Kui vanalt sa alustasid võistlustantsuga? Kui ma õigesti mäletan, siis ma olin just astunud esimesse klassi ehk siis 8aastaselt. Millal tegid tutvust rahvatantsuga? Rahvatantsuga alustasin ka tegelikult esimeses klassis, kuid lõpetasin sellega päris kiirelt. Mäletan, et peale esimest tantsupidu ütlesin ma miskipärast oma emale, et mina nende ''karujalgadega'' enam koos tantsida ei taha. Sel hetkel võis see küll tunduda minust egoistlik, aga sellest hoolimata hakkasin ma uuesti rahvatantsuga tegelema 10. klassis. K u m b o n s i n u j a o k s südamelähedasem? Ma ei oska neid niiviisi hetkel võrrelda, sest enam ma võistlustantsuga ju ei tegele, aga suurema jälje on miskipärast ikkagi võistlustants jätnud. Ilmselt sellepärast, et võistlustants on minu

arvates siiski palju raskem ja nõuab niipalju rohkem pingutust ja tugevat füüsilist ettevalmistust. Mida annab tants noorele inimesele ja mida on see muutnud sinu enda elus? Tants annab kindlasti võimaluse muuta oma eluviis tervislikumaks ja mitte ainult noorele, vaid ka vanemale inimesele. Ta n t s u g a t e g e l e m i n e a n n a b k a võimaluse kohtuda suurepäraste inimestega ja võimaluse kogeda kuhjaga positiivseid emotsioone. Tants on samuti suurepärane viis eneseväljenduseks. Minule on kindlasti tants andnud kõik eelnevalt nimetatud võimalused, pluss väga hea rütmitaju, parema koordinatsiooni ja üleüldse oskuse tantsimiseks. K u i k a u g e l e j õ u d s i d võistlustantsuga? Võistlustantsuga jõudsin sellisele tasemele, nagu juunior 1 C-klass, mis oli päris kõva tulemus, ja saavutasin selle taseme kaks korda, kuna vahepeal oli olnud mul partneri vahetus. Mis on rahvatantsus ja võistlustantsus sarnast ning mis on suurimad erinevused? Sarnased on nad kindlasti selle poolest, et mõlemat tantsu on väga ilus vaadata. Ühine joon on neil ka paaristants ning ka mõningad sammud on sarnased. Erinevusteks on kindlasti riietus. Võistlustantsus on palju erinevaid kirevaid kostüüme, aga rahvatantsu tantsitakse nagu ikka kombeks rahvariietega. Samuti nõuab võistlustants kindlat kehahoiakut. Ma ei väida, et rahvatants lihtne on, aga arvan, et võistlustants on ikka oluliselt keerulisem. Olen teadlik, et võistlustants nõuab paksu rahakotti. Kas see võis olla

põhjuseks, miks võistlustantsuga lõpetasid? Kõik eratrennid, võistlused, kingad ning riided nõudsid küll väga palju raha, aga see nüüd küll põhjus ei olnud, miks lõpetasin. Nagu öeldakse, on tants keemia ja heaks etteasteks on vaja paarilisega häid suhteid ning üksteise mõistmist ja tunnetamist. Partner oli ka üks põhjustest, miks lõpetasin. Samuti avastasin enda jaoks jalgpalli, mis mängis olulist rolli võistlustantsuga lõpetamisel ning üleüldse tundsin ma, et on aeg lõpp teha. Mida ütleksid kõhklevale noorele, kes kaalub tantsuga tegelemist? Ütleksin talle, et kui süda seda väga ihkab, siis kindlasti tee proovi. See ei pruugi lihtne teekond olla, aga alati leiab mingi võimaluse. Kui teed kirega seda, mida armastad, võid üsna kaugele jõuda. Kas näed ennast tantsuga tegelemas ka tulevikus? Eks tants jääb alati mulle hinge ja vahepeal võib jalga keerutada küll, aga otseselt tegelemas ei näe. Kuidas seletaksid mõtet, et ''tantsimine on hinge peegel''? Olen selle väitega nõus, sest tantsimine tõesti peegeldab hinge. Kui sa armastad tantsuga tegelemist ja teed seda hingega, siis see peegeldub sinu etteastes. Samuti paned sa tantsu oma emotsioone ehk killukesi iseendast. Küsitles Liili Filippov


9

LITTERA LITTERA

Ja ongi lõpp!!


10

LITTERA

Meie aasta Paide Gümnaasiumis Kirke Pärn ja Ade-Briana Nurk Aasta Paide Gümnaasiumis on kulgenud väga kiirelt, sest toimunud on paljupõnevat!

Öölugemine, kus toimusid töötoad ning nagustavaks olid ka vinged filmiõhtud jaüllatusesinejad.

Jõululaat, kus müüdi säravat jõulukaupa, lõhnavaid piparkooke, kauneidjõulukaarte ja palju muud.

Võimlemispidu, kus noored said ennast tantsu abil väljendada.

Hammerbecki gala, kus autasusti parimaid õpilasi ja õpetajaid.

Sõbrapäev, kus oli avatud kohvik ja tänapäevale kohaselt toimus sel aastalka sõbrapäeva selfivõistlus.

Ja mitmeid muid toredaid ettevõtmisi, millest oleme ka juba kirjutanud.

Tulemas on veel hulga toredaid üritusi, näiteks Matsimäe laager, grillipiduja vigurivänt.

Lisaks nendele üritustele oleme aasta võrra targemad ja ootame rõõmsaltpeagi saabuvat suvevaheaega.


11

LITTERA

London pakub mitmekülgseid elamusi EMILY Bollverk Pärast kolmetunnist lennureisi ja pooletunnist rongisõitu olingi juba Inglismaa kirevas pealinnas Londonis.

Kuna Londonis elab peaaegu seitse millionit inimest, lisaks nendele on meeletult turiste, kes läbivad iga päev linna, on liiklus väga tihe ja inimmass meeletu. Sellepärast on tänaval liigeldes oluline järgida teiste inimeste suunda. Kitsatelt kõnniteedelt autoteedele põgenemisest ei ole ka kasu, kuna seal liiklevad ülikondades mehed jalgratastega ja neil on mustad taksod sabas kinni. Küll aga leiab rahu Londoni rohelistes oaasides, mis on kohe suurte majade vahel. Inglased hindavad neid eriti, pargid on hoitud ja puhtad ning öösiti lukus ja valve all. Seal saab inimene hinge tõmmata ja natuke ka loodust nautida, ilma et peaks sõitama mitu tundi rongiga Inglismaa maakohtadesse, mis on ka muidugi lummavad. Inglismaa pargid tärkavad juba väga varakult. Kui Eestis võib olla jaanuarist kuni märtsini veel paks lumi maas, siis Inglismaal õitsevad samal ajal juba tihti kirsipuud ja nartsissid.

Reisil veedetud ajal külastasin ka peamisi tuntud turismikohti. Nendeks olid Big Ben, Trafalgar Square, Carnaby Street ja Oxford Street. Oxford Street on Inglismaa kõige tuntum ostutänav, kus on üle kolmesaja poe. Trafalgar Square, mis mälestab Trafalgari lahingut, on väga majesteetlik, paljude kujude ja purskkaevudega. Londonis on palju väljakuid ja nende arhitektuur loob ajaloolise hõngu.

Üldiselt oli reis väga tore vaheldus. Londonis sain juba kevade hõngu sisse, mis aitas selle pika ja külma talve üle elada.


12

LITTERA 10

LITTERA

Külas oli Aleksei Turovski

1. klassi soovid 12. klassile

BERTA Kaleva

KELLI Seinoja

10. aprillil käis zooloog Aleksei Turovski Paide Gümnaasiumis esinemas. Tema loengu teemaks oli „Pole olemas igavat looma“. Kuulamas olid nii suured kui ka väikesed ning huvitavat teavet jätkus kõigile. Olen käinud juba varem tema loengut kuulamas, mis oli samuti põnev, ning ega seegi kord mulle pettumust valmistatud. Ta väljendab oma mõtteid väga selgelt ning üleminek uutele aruteludele on sujuv. Tema kirg looduse ning kõige sellega seonduva vastu on lihtsalt imetlusväärne. Seda võis näha ka sellest, et loeng läks kõvasti üle ettenähtud aja. Selgeks sai see, et nelikümmend viis minutit pole tema mõtete jaoks sugugi piisav aeg.

1. klassi õpilased tegid 12. klassile soovipurgi, kus iga väike kirjutas suurele edaspidiseks eluks häid mõtteid ja soove.

Kogu oma vestluse vältel püüdis ta kõigile seletada, millised on loomad ning kui huvitava nurga alt saab neid vaadata. Tõsi, mind ta suutis veenda. Kui ma varem ei teadnud, kuidas haikaladel hambad arenevad ning millised need täpsemalt on, siis nüüd sain ma teada. Huvitavamaks tegi asja ka see, et ta joonistas ning selleks, et ka kaugem vaatajaskond sellest osa saaks, pandi üles kaamera, mille pilti sai suurelt ekraanilt jälgida. Ta suhtles publikuga palju. Näiteks küsis, milline loom on kõige igavama. Loomulikult vastati tigu ja vihmauss. Tema reaktsioonist võis välja lugeda, et just sellist vastust ta ootaski. Mõne aja pärast võis näha elevil kuulajaid, kes olid vaimustuses vihmaussidest ning tigudest. Võib öelda, et see tund aega läks asja ette. Lapsed said targemaks ning teadlasepoolne kirg ja positiivsus andsid tugeva emotsiooni. Julgen soovitada tema loenguid ka teistele koolidele, kes oleksid huvitatud klassipingist väljaspool toimuvast õppetööst.

Johana Laurale: Õnne ja rõõmu! Stellale: Palju kommi ja jäätist! Patriciale: Et elu läheks hästi! Kaisale: Edu eksamitel! Palju magusat jäätist! Kellile: Et sa mäletaksid meie kooli! Egelynile: Et sa saaks ülikooli sisse! Robinile: Ole tubli! Palju kommi sulle! Kerdile: Head elu! Liisale: Palju edu eksamitel! Head kooli lõppu! Taavile: Edu eksamitel! Dianale: Head kooliteed! Loodan, et sa läbid eksamid. Loodan, et pääsed ülikooli! Aleksile: Sära päikese käes! Ole tubli ja alati rõõmus! Keitile: Head kooli lõppu ja head ülikooliteed! Meritile: Õnn kaasa ja kivi kotti eksamitel! Andrale: Palju naeratusi ja eluteele, edu eksamitel! Ulla-Riinule: Ole tubli! Ole virk ja usin! Joelile: Soovin sulle head kooliteed!

Lapsesuu KELLI Seinoja Mis või kes on tudeng? Mia: Kus aidatakse inimesi. Ingeri: Kui keegi lõpetab midagi ära. Annmarii: See asi, mis toetab asju. Kaspar E: Tund Kert: Laat Marko: Juhatab paljusid asju. Mis on oksjon? Ingeri: Üritus, kus kõik tulevad kokku. Marko: Antakse tasuta asju. Kaspar K: Koht, kus pannakse klassikaaslastega pidu. Marta: Asjade müümine Kert: Puuoks

Littera mai 19 05 17  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you