Page 1

HIND 0.50€

Littera Aprill 2016

PAIDE GÜMNAASIUMI AJALEHT

Kõrget lendu 12. klass!


2

LITTERA

12.a klass

TOIMETAJA VEERG STELLA Themas

P äike

sillerdab ning muruplats rohetab järjest rohkem. Kevad on pärale jõudnud ning talveaeg läbi saanud. Kellaseier tiksub ka järjest kiiremini lõpuklassil, kelle teekond hakkab samuti finišijoonele lähenema. Mõelda vaid, kaksteist aastat pingsat mõttetööd on peatselt läbi ning gümnaasiumi lõputunnistus peagi taskus. Olen kindel, et nii mõnelgi läheb meel kurvaks, kui heliseb lõpukell, sest kindlasti on sellel ajal, kui koolis on käidud, pugenud hinge mõni mälestus või ettevõtmine, mida kordaks veel. Samas on millegi lõpp alati millegi uue ja veel parema algus. Loodame, et lapsepõlve koolist saadud teadmised tagasid abiturentidele põhjaliku vundamendi, millele toetuda, kui on raske, ning mida edaspidises elus praktiseerida oma unistuste täide viimiseks. Kõrget ja kauget lendu, armsad abiturendid! Esimeses kevadises Litteras on võimalik tutvuda Kreeka koolielu ja kultuuriga. Näinud ise seda kõike lähemalt, võin kindlalt öelda, et meie koolil on väga kõrge tase ning pakutavate tingimuste üle ei ole võimalik nuriseda. Seekordses väljaandes lõime ka lugejatele väikese kriminurga, kus peategelaseks on gümnaasiumis õppiv Robin Oja. Väikeste koolijütside head soovid abiturentidele panevad kindlasti ka kõige tõsisemad naeratama. Päikselist kevadet!

TOIMETUS Peatoimetaja Stella Themas Küljendajad: Henry Vool Keeletoimetaja: Ülle Rohtma Toimetajad: Dianne Aalde, Kaarel Siimut, Birgit Sitska, Martin Nõulik, Brigita Palmi, Kaisa Lütt, Liisa Volkova, Diana Mäesalu, Egelyn Oja, Kelli Seinoja

ELSBETH Heinaste

2

013. aastal alustas 10.a klassis õppimist 21 õpilast, kellest kolm liitusid meiega teistest koolidest. Gümnaasiumiaste oli uus ja huvitav: uued õpilased, õpetajad ja ka mõned õppeained. 10. klass algas meeleoluka rebaste ristimisega, mis tagas meile kindlasti raudse tervise kolmeks järgnevaks aastaks. Esimene gümnaasiumiaasta oli paras katsumus, aga just 11. klass oli kõige töisem. Kooli peal ringi käies oli näha klassikaaslasi, kes närviliselt õpetajate juures sagisid, sest ees ootas uurimistöö. Peas keerlesid jubedad mõtted ja miljon küsimust. Tuleb tunnistada, et tegelikult ei olnud põdemine üldse vajalik, kuid ilmselt keegi ei oleks meid saanud kuidagi maha rahustada. Enne kui arugi saime, jõudis kätte viimane gümnaasiumiaasta 14 tugeva abituriendiga. Lõpuks jõudis kätte aeg, mil meie saime olla kõige vanemad ja mõistagi kõige targemad. Loomulikult tegime selle kristallselgeks oma rebastele, kes õppisid, et abituriendil on alati õigus. Suure õppetöö ja ajuragistamise kõrval saime üheskoos õppida klassikava jaoks ka mõned tantsusammud, korralda pulmad ja võtta osa mitmetest kooliüritustest. Kindlasti jääb meelde koostöö tegemine nii õppimises, kontrolltöödes kui ka suur kohusetunne sündmuste korraldamises, sest kedagi ei jäetud hätta. Ka on meil klassis uskumatult targad õpilased, kes on esindanud kooli olümpiaadidel, pälvinud palju kiitusid ja autasusid, mis vahepeal tekitas isegi aukartust ja pani teisi rohkem pingutama. Alati on hea kooli tulla, kui su kõrval õpivad sõbralikud klassikaaslased, kellega iga päev saab jagada naeratusi. Rõõmudega kaasnesid muidugi ka mured ja muidugi ei läinud meist mööda hetked, kui tahtsime kõigele käega lüüa, mingil moel oleme ukerdanud mõõnahetkedest välja. Vahel olime muidugi ka laisad ja ei teinud asju õigel ajal ära, sest nii hea oli venitada tähtsate töödega ja pärast ennast kiruda. Kõige raskemaks katsumuseks kujunes tegelikult hommikuti üles saamine ja tundides väsimusega võitlemine. 12.a on klass, kus käivad küll erinevad inimesed, kuid kes on üllataval kombel tihti ühel arvamusel. Keegi ei vingu üleliia ja tundub, et kõik oskavad arvestada ka teiste soovidega. Samas oleme praktikas natuke viletsamad, sest kui oli vaja planeerida ekskursioone või moodustada spordivõistlustele meeskond, jäi see alatasa soiku. Nagu arvata võib, ei teagi me veel, mida oma lõpureisiks ette võtame. Õnneks on meil alati toetav klassijuhata Silva Jürisoo, kellele võime kurta kõik oma mured. Meie füüsikatunnid möödusid sageli mitmeid aineväliseid probleeme lahendades kui ka muude elu küsimuste üle arutades. On möödunud väga meeleolukad kooliaastad imeliste klassikaaslastega. Nüüd jäävad vaid eksamid ning 12 aastat kooliaega jääb mälestustesse ja pildialbumisse.


LITTERA LITTERA

12.a klass

3

Armas 12.a klassi lõpetaja! SILVA Jürisoo

M

a pole kunagi kirjutanud ühtegi artiklit meie kooli lehte. See on esimene. Ausalt öeldes ei mäleta, kuidas pääsesin sellest siis, kui lõpetas minu eelmine lend. Loodan siiralt, et minu "esimene pääsuke" selles vallas ei lähe täielikult "aia taha". Te teate seda, et reaalaine inimesena on mul väga raske sõnu seada.

mõne otsuse vastu võtnud, siis sellest Sa ei tagane. Maikel – Sa väärid täielikult järgmist sõnapaari – mees annab sõna ja mees peab sõna, sest kui oled midagi lubanud, siis täidad selle surmkindlalt. Kulla – Sinu malbe naeratus ja tagasihoidlikkus on see, mida jään mäletama. Kahel esimesel gümnaasiumiaastal ei puudunud Sa vist mitte ühtegi päeva.

Olen Sulle füüsikatundides öelnud, et kõike seda, mis on olemas meie soovist ja tahtest sõltumata, võib iseloomustada sõnaga mateeria. Sinu 3 aastat kestnud õpingud gümnaaasiumis on peaaegu läbi saanud, meeldib see Sulle või mitte (järelikult mateeria).

Marten – tahaksin mõnikord ka nii aeglaselt ja natuke "uimaselt" kulgeda nagu Sina. Loodan, et mõni päev tagasi öeldud sõnad uue liiklushuligaani lisandumise kohta ei osutu tõeks.

Ma ei tea, milline oli Sinu esimene koolipäev. Ehk oli seal natuke tuult või tormi, vihma või päikest, rõõmu või kurbust. Seda, et oled praeguseks kõike eelpoolnimetetut kogenud, tean aga päris kindlalt.

Sille – aitäh, et valisid gümnaasiumis õppimiseks just meie kooli, sest Sinu spordiarmastus, lugemishimu ja soov teisi aidata rikastasid meie koolielu.

Tahan Sulle öelda järgmist: Dianne – jään igatsema Sinu ilusat naeratust ja head tuju ning seda, et olid minuga kõikides tundides "ühel lainel".

Karolin ja Maris – ka teid ei suuda ma lahutada, sest liikusite ja tegutsesite enamast koos, üritasite "varjuda" füüsikatundides kottide taha ning riietusite, meikisite ja värvisite juukseid isikupärasemalt kui teised.

Kaarel – olen sageli mõelnud, et kust tulevad sellised lapsed, kes saavad suurepäraselt hakkama nii õppimise, spordi kui ka muusikaga. Vastus on lihtne – ikka sealt, kust teised lapsedki.

Sander – Sinu spordi- ja muusikaarmastus on see, mille pärast Sind kadestan. Sporti tegin kooliajal ilmselt samapalju, aga muusikas olen Sinuga võrreldes täielik võhik.

Elsbeth ja Daiana Hanna – kuigi üritasin teid "lahutada", jäin sellega hätta, sest olete mõlemad suuresti panustanud sellesse, et koolielu oleks mitmekesisem ning samas saanud hästi hakkama oma põhitööga (õppimisega).

Katrin – olen õnnelik, et leidsid 12. klassis jälle üles "oma kooli". Sinu sõbralikkus, rõõmus meel ja abivalmidus meeldivad paljudele.

Martin – soovin, et kõik meesterahvad oleksid nii viisakad kui Sina, ma ei unusta iialgi seda imearmast tegutsemist selle aasta jõulupeol koolimaja trepil. Marleen – imetlen Sinu ilusat lauluhäält ja enesekindlust, mis väljendub selles, et kui oled

Teie kõik olete vorminud meie kooli nägu ja kool teie nägu – olete kujundanud isikupärase lehekülje selle kooli ajalooraamatus.

Kõike ilusat ja palju päikest! Teie klassijuhataja


4

12.a klass

LITTERA LITTERA

Minu Paide gümnaasiumi aastad MARTIN Nõulik Kolm aastat tagasi astusin ma esimest korda Paide gümnaasiumi uksest sisse, mis jättis mulle positiivse mulje ja tekitas tunde, et see on õige koht, sest ma nägin selles edasiliikumise võimalust. Kümnendas klassis ma õieti veel ei mõistnud, mida ma sellest kohast ootan, millised on mu perspektiivid ning kas ma üldse näen end Paide gümnaasiumi üldpildis. Ma üritasin ennast mingil määral kehtestada, sisse elada ning kohaneda keskkonnaga, sest kõik oli uus, kuid sellega kaasnesid ka õpiprobleemid, sest pole võimalik kahe inimese elu korraga elada, õppija ja elumehe elu, mille tõttu kannatasid hinded. Ma arvan, et elus võib iga esimene kogemus muuta inimest täielikult, sest minu jaoks oli Paide gümnaasiumi 10. klassi astumine täielik kannapöörde tegemine. Ma usun, et kõige olulisem tegur oli minu jaoks seltskonna kaotamine, kes oli mu kõrval põhikoolis kaua aastaid olnud, kuid vaadates tagasi, võiksin öelda, et see oli parim valik, mida ma teha sain, sest nüüd, kolm aastat hiljem, võiks öelda, et olen muutunud palju iseseisvamaks - kui ise ei võta asja kätte, ei võta keegi. Ma usun, et see tuleb elus kasuks, kuna mõttetu on loota kellegi peale, sest parim abi tulenevat iseendast. 11. klass möödus iseenesest rahulikumalt, klassikaaslastega parem läbisaamine ning leidnud oma koha A klassis, mis oli suureks kergenduseks, kuna sai pühendada rohkem aega õppimisele ja parandada oma 10. klassi seisu, kuid matemaatikaga olin ikka hädas, sest leidus palju muid tegevusi, mida ma peale kooli tahtsin teha. 11. klass oli minu jaoks vist veel suurem muutus, eriti lõpupoole, kui ma hakkasin mõtlema tuleviku peale, mis minust saab, kellena ja kus ma kunagi töötama hakkan, kuna reaalsuses oli see aeg juba käega katsuda. 12. klassi jõudes olid minu prioriteedid täielikult muutunud, mind ei huvitanud enam tegevused, mis põhimõtteliselt raiskasid aega, näiteks Facebook, väljas "tšillimine" või mingi muu asendustegevuse leidmine, esiplaanile on kerkinud õppimine ja asjadest aru saamine, millele on kindlasti kaasa aidanud ka õpetaja Ülle Rohtma, kellele ma olen väga tänulik, sest minu meelest on kool enda avastamise koht, kus järjest arutatakse niidikera lahti, millega kaasnevad rõõmud ja kogemused, mida on võimalik rakendada tulevikus. Kindlasti on tekkinud arusaam ka kohustusliku kirjanduse lugemisest, üks headest viisidest õppida elama, sest enamik päriselu juhtumid on raamatutes sees, mis on toodud välja üksikasjadena ning see annab minu arvates igale sündmusele elus tähenduse, võimaluse luua paralleele päriselu ja kujutelma vahel. Gümnaasium on etapp, mis viib järgmisele redeliastmele, kuid see ei ole lõpp, sest järgmiselt astmelt tuleb astuda edasi ülikooli või õppida eriala, sest gümnaasium on etapp, mille läbimine aitab võimaluse mõista iseennast rohkem kui kunagi varem. Kogemused ja emotsioonid, mis ma olen Paide gümnaasiumist omandanud, on kindlasti olnud väärt seda vaeva, pingutusi ja toredaid hetki Diannega – kelleta ma poleks 10. klassist edasi läinud.

Küsimus pole mitte, mismoodi olla moes, vaid kuidas elada tões kõikide tuulte käes? Meeleselguses, vapruses, kannatlikkuses, kaastundes – kuidas püsida kindel vaimu vankuvas väes? (Doris Kareva) Kallis A-kas, ära unusta luulet! Kui tunned, et ei leia vastuseid, otsi üles Artur Alliksaar või Betti Alver või Doris Kareva või Kristiina Ehin või Jürgen Rooste või Hando Runnel või keegi muu - kuula, kuidas read räägivad. Ülle

Ära külva võõrasse Sa mulda Igal mullal peremees Võrsub vili, katab põllu Igal mullal peremees Märka päikest pilve varjus Tuulest abi oodates Voogab kuldselt, loodad saaki Saagi võtab võõras mees Selget taevast märka siiski Sulle on see käidav tee Lorina, 2016 TÕLGE Ära spikerda nüüd ega hiljem, sest sa petad iseennast. Leia aega ja planeeri oma tegevusi, võta hetki puhkamiseks. Kui sa siiski usud valskuse võlujõudu, ole valmis vastu võtma ka tagasilööke. Usu endasse ja oma võimetesse, tee seda, mis pakub rõõmu ja saadki hakkama.


LITTERA LITTERA

12.b klass

5 Meie omapärane klass-12.b!

12.b klass

MARIS Raudsepp

BIRGIT Sitska

Mäletan hästi 2013. aasta 1.septembrit, kui

kogunesime kellatädi Maie laua juurde, et siis sealt kõik koos spordihalli suunduda. Aktusel, kui meid ükshaaval koolimütsi ja matrikli järele kutsuti, nägime lõpuks neid 6 õpilast, kes mujalt koolidest gümnaasiumisse tulid. Nad sulandusid uskumatult kiiresti ning praeguseks tundub, nagu oleksime nendega juba terve elu ühes klassis käinud. 2016. aasta kevadeks on meie arv kahanenud vaid ühe õpilase võrra ning meie kogemuste ja teadmiste pagas tohutult suurenenud. Esiteks tahaksin ära mainida meie suurepärase klassijuhataja Maris Raudsepa. Tänu sellele, et ta meid pidevalt tagant sundis, motiveeris ja toetas, oleme praegu siin, gümnaasiumi lõpusirgel. Meie jaoks on tavaliseks saanud see, et ta hommikul 6 paiku Facebookis klassigruppi postitab, ning see, et halval päeval leiab tema kapist alati kommi. Tänu temale on meie klassile üks meeldejäävamaid lauseid gümnaasiumiajast kindlasti „Kes on boss? – Maris on boss!“ Veel tahaksin välja tuua selle, kui meid retsiti ja kui meie nooremaid retsisime… See oli kindlasti gümnaasiumiaja parimaid osi. Eriti eredalt jäid meelde veel Metsajõe laager, lennupulm, koogikorvid ja võimlemispeod. Õpetajalt kuulsime liiga tihti seda, et A klass jõuab ikka palju rohkem kui meie, miks me üldse gümnaasiumisse tulime, kui õppida ei taha, kuidas me küll eksamid läbime, kas me tõesti oleme kõik korraga koolis ja et meile peaks andma ainult piitsa ja präänikut. Loomulikult ei saa unustada ka õpetaja Maarika Uustali poolt saadud kümneid erinevaid nimesid. Klassikaaslastelt kuulsime tihti lauseid: kes täna all on?, kas kellelgi nätsu on?, kas kellelgi vastustega faili on?, kas kellelgi tööst pilti pole?, Marjuuša möllab jälle grupis ja kes meid täna tunnist ära küsib? Juba nelja aasta pärast tuleme kooli kokkutulekule koolilaulu laulma ja hiljemalt järgmisel aastal kanafileed kastmes sööma! Omalt poolt tahaksime Paide Gümnaasiumile käppa visata, tänada kaunite aegade eest ja hüüda "Nu Sheuuu"!

L

innulennul on möödunud 6 aastat ja läbi saamas üks teekondadest elus! Alustasime oma teekonda 2010. aastal – uskumatult kiiresti on aeg meid 12. klassi lõpusirgele lennutanud. Nendesse aastatesse mahub kuhjaga sekeldusi, põnevaid üritusi, mõõduvõtmisi ja muid tegemisi. Meid jäävad eluks ajaks saatma kallid mälestused ja ühiselt veedetud hetked. See on klass, kuhu on sattunud suurepärased isiksused, kes muudavad meie klassi muhedaks ning jätavad jälje ajalukku, vähemalt meist igaühe enda omasse. Meie klass on vägev koosseis, mis koosneb sõbralikest, sportlikest, aktiivsetest, musikaalsetest ning lahedatest õpilastest. Meie klassis õpivad järgmised õpilased: Innukad Nunnud Ulakad (pisut) Kisakõrid Lärmakad Aktiivsed Sportlikud Sihikindlad Osavõtlikud Naljaninad Peaaegu ausad Abivalmid Rahvatantsijad Innovaatilised Muhedad


6

Kreeka reis LITTERA

Kreeka reis EGELYN Oja Mina ja Stella osalesime vahetusõpilaste projektis ROUTE. Sügisel majutasime enda kodudes kaht Kreeka tüdrukut, tänu sellele avanes meil võimalus kevadel sõita neile nädalaks ajaks külla. Reis toimus 4.-10. aprillil. Pidasin väikset päevikut ja nüüd saate lugeda meie lahedast kogemusterikkast reisist päevade kaupa. 1. päev. Alustasime oma sõitu esmaspäeva varahommikul Saksamaale ja sealt lendasime edasi Kreekasse. Kohale jõudes olid emotsioonid laes, sest ees oli põnev nädal ning ilm väga suvine ja soe. Täpselt nagu Eesti südasuvi. Ateena lennujaamast sõitsime edasi 50 kilomeetri kaugusele suurde sadamalinna Piraeusesse. Õpetajad läksid hotelli ning meie suundusime Anastasia ja Irini juurde. Anastasia elas korteris, mis nägi suhteliselt Eesti kodu moodi välja ning tema all korteris elasid tüdruku vanaema, vanaisa ja nõbu. Õhtul käisime Kreeka tüdrukutega linnas jalutamas ning kohvitasime merevaatega kohvikus. 2. päev. Järgmisel päeval ärkasime hommikul kell 7 ning sõitsime 10minutilise bussisõidu kaugusele kooli,mis asus Piraeuse kesklinna kortermajas ning oli väike kolmekorruseline hoone, kus õppisid ainult tüdrukud. Seal saime tuttavaks teiste välismaalastega, kes olid pärit Rootsist ja Portugalist. Päeva

Mägedes veinitehases ülesandeks oli inglis keeles väidelda pagulaste teemal ning algul oli kõigil vahetusõpilastel tund aega, et arutada poolt- ja vastuargumente. Pärast seda said ka õpetajad meie väitlust kuulama tulla. Lõpetasime oma debati sellega, et kirjutasime ülevaatliku deklaratsiooni. Lõuna paiku esinesid meile kooli tüdrukud oma kuulsa teatriteosega „Zorba". Koolis oli kaetud rikkalik Kreeka traditsiooniliste toitude laud, mille valmistasid lapsevanemad ning õpetajad. Päeva lõpetasime järjekordselt ühes kohvikus päikeseloojangut nautides. Piraeuse linn on täis väikseid kohvikuid ning on väga tavaline, et iga päev käiakse nendes aega veetmas.

3. päev. Ees ootas väga pikk päev. Hommikul sõitsime mitu tundi mägedesse, et külastada suure veinitootja tehast, kus tutvustati veini valmistamise protsessi. Edasi suundusime vaatama kuulsat Korintose kanalit, mis muudab Aadria ja Joonia mere läbimise laevadele 325 kilomeetrit lühemaks, sest ei pea minema ümber Peloponnesuse poolsaare. Kuna ilm oli väga kuum, siis tegime mitmetunnise peatuse ühes ilusas linnakeses, kus oli võimalik randa minna ja kohvikuid külastada. Õhtul külastasime Sousaki vulkaani. 4. päev. Neljapäeval sõitsime metrooga Anteenasse, kus vaatasime maailmakuulsat Ateena Akropoli, Parthenoni ja külastasime ülisuur ning moodsat Akropli muuseumit.


LITTERA

Kreeka reis

7

Poseidoni templi ümbruses

Õhtul olid meil uhkes k o m m e r t s m a j a s ettevõtlusteemaliste ettekannete esitlused, mida esitasid ärimeestele kreeklased ja meie Stellaga. Olime eelnevalt valmis teinud esitluse, kus tutvustasime Eestit, Paide Gümnaasiumit, majandussuunda, töövarjupäeva ning meie õpilasfirmat The Notebook. Õhtu lõpetasime rootslaste, portugallaste ja nende majutajatega rannas õhtut ja seltskonda nautides. 5. päev. Viiendal päeval läksime Piraeusest ida poole Lavrioni linna, kus olid ekskursioonid vanas metallikaevanduses ja antiikaja teatri varemetel. Pärast seda läksime Cape Sounioni, kus asub Kreeka merejumala Poseidoni tempel.

Tegemist oli superilusa kohaga, mida ümbritses helesinine vesi. Kasutasime Stella ja Heleniga võimalust ning ronisime suurest mäest alla, et minna esimest korda reisi jooksul ujuma, see oli reisi üks naljakamaid ja vägemaid hetki. Õhtul läksime kogu seltskonnaga klubisse, kus tähistasime kreeklasete ja portugallase sünnipäevi. Põnev fakt on veel see, et Kreekas pole alkoholil, tubakatoodetel ja ööklubidel vanusepiirangut ning klubis oli inimesi vanuses 146. päev. Käes oli meie viimane päev oma Kreeka peredega. See oli väga eriline laupäev, sest A n a s t a s i a l o l i seitsmeteistkümnes sünnipäev. Otsustasime Anastasia, Irini ja Stellaga, et teeme šoppingupäeva. Alguses olime

Piraeuse linnas, kuid pärast läksime Ateenasse Akropoli juurde suurele turu tänavale. Seal leidus kõike, mida hing ihaldas: suveniire, riideid, oliive, maitseaineid, puuvilju, pähkleid. Õhtul tulid Anastasiale külla sugulased ning me laulsime talle sünnipäevalaulu, sõime torti ja jutustasime. Tema onu teadis väga palju Eesti kohta, et oleme ainuke e-riik Euroopas ja terve õhtu guugeldas ta erinevaid kohti, et veel rohkem selle pisikese riigi kohta teada saada. Öösel ärkasime kella 3 üles ja hakkaski tagasisõit Eestisse. Jäime kõik reisiga väga rahule, meil läks kõik suurepäraselt ning see oli väga lõbus ja uusi avastusi täis nädal. Oleme kindlasti nüüd suure kogemuse võrra rikkamad ja meil on sõbrad Kreekas, kes ootavad külla.


8 KAAREL Siimut

Pulm

LITTERA

Klassipulm

Oli

ko r d p ä e v, m i l l e täpsema korralduse üle olid abituriendid vaielnud juba mitu kuud. Suurem s a g i n a l g a s võimlemispeol, kui kaks poissi tüdrukutele abieluettepaneku tegid. Pulmadele eelnes m e e l e o l u k a s poissmeesteõhtu Tallinna vanalinnas, kui tähistasime Martini ja Eriku viimast nädalat vaba ja vallalisena. See päev, mil toimus klassipulm, oli 26. veebruar. Kell 17.00 kogunesid noorpaarid Dianne ja Martin ning Erik ja Helin ning nende sõbrad, tuttavad ja lähedased (klassikaaslased) Järva maavalitsusse, kus maavanem Alo Aasma noorte vahel pidulikult sunnitud abielu sõlmis. Tseremooniale ning õnnitlustele järgnes autorong, mis ligi poole tunni vältel Paide linna lähedal asuvad ringteed mõneks ajaks hõivas, sest kümmekonnast valgete lintidega autost koosnev kolonn signaalitas noorpaaride auks pikalt. Õhtu lõbusaim osa otsustati veeta Prandi külalistemajas, kus

Pruutpaaride esimesed õnnehetked pärast tseremooniat

pidulisi ootas tõeline söömaaeg. Esimesed paar tundi istuti laua ääres ning aeti sõpradega juttu, kuid siis oli aeg pulmatraditsioonideks. Esmalt visati pruudikimpu, mille üle läksid neiud peaaegu kaklema, seejärel tehti väike paus tordi söömiseks ning siis tantsiti veidi. Arvan, et pulmamängud olid enamike jaoks meeleolukaim osa õhtust.

Meeskondades pidid pulmalised moodustama pikima riideketi, pruudid pidid piduliste seast leidma oma abikaasa, katsudes kord poiste säärt, kord käsi ja nii edasi. Kõigi abiturientide arvates oli see öö väga tore, sest erinevalt tavalisest tänapäeva noortepeost, oli kogu aeg tegevust ning kordagi ei hakanud igav. Pidu lõppes alles varahommikul.


LITTERA

Klassipulm

9

Pulmalistel oli m채ngude jaoks palju jaburaid ja ka normaalsemaid ideid, kuid 체ks on kindel: v채ga l천bus oli!


10

Intervjuu

LITTERA

Kert PiirimäeKAAREL Siimut

Kert, oled lõpetamas gümnaasiumit ning oled koolis ja laiemalt tuntud kui kõva spordimees. Miks eelistasid tugevatele spordikoolidele, nagu Audentes või Lähte ÜG, Paide gümnaasiumit? Paides on kõik käe-jala juures: siin on mu treener ja head sportimisvõimalused. Samuti ei valinud ma näiteks Audentest, kuna sellistes koolides on rõhk spordil niivõrd suur, et hiljem on keeruline mõnes ülikoolis õpinguid jätkata. Mina tahan saada spordi tegemise kõrvalt ka võimalikult hea hariduse ning ülikooli edasi minna. Lähte kasuks ei otsustanud ma seetõttu, et pidasin seda liiga kaugeks oma kodust. Milline on sinu eredaim mälestus gümnaasiumiajast? Kindlasti rebaste ristimine 10. klassis, see oli ikka kõige parem aeg. Sain väga palju uusi tutvusi, sulandusin väga lihtsalt uude

seltskonda ning meie klass ja kogu kool sai justkui üheks suureks perekonnaks. Mina mäletan sind umbes 8.9 . k l a s s i s t kergejõustikuvõistlustelt kui poissi, keda on heitealadel pea võimatu võita. Kuidas jõudsid heitealade juurde? Heitealade juurde jõudsin juhuslikult, mõnda teist sportlast vaadates. Siis tundus, et tegemist on laheda asjaga, mida võiks isegi proovida. Lõpuks läksin võistlustele, kus sain vist 7. koha, aga ma ei osanud isegi tehnikat, nii et selle kohta oli tulemus suurepärane. Siis hakkasin Türil trennis käima ja sain vaikselt paremaks. Kindlasti on minu kujunemisele kaasa aidanud perekond, sest mõlemad vanemad on noorena heitealadega lähedalt seotud olnud. Eks sealt see ,,perekonna traditsioon'' tulnud on.

Kui tihti sa trenni teed? Kooli ajal umbes 5-6 korda nädalas, millest kolm on jõutrennid, kaks jooksutrenni kiiruse arendamiseks ja üks trenn on mõeldud tehnika arendamiseks. Suvel teen ma tavaliselt kolm trenni päevas ehk ca 18 trenni nädalas. See tähendab, et kui ma praegu treenin päevas 2-3 tundi, siis suvel tõuseb maht 5-6 tunnini, mis teeb nädala peale kokku ca 20-30 tundi. Sel suvel toimub Poolas ka MM, mille jaoks on vaja kõvasti harjutada. Milline on sinu tüüpiline kuulitõuketreening? Trenn algab muidugi soojendusega, kõik lihased ja liigesed tuleb hästi soojaks teha, eriti küünarnukid ja põlved. Mul ongi viimasel ajal väike probleem küünarnukiga, mis pärast kahte tundi tõukamist tunda hakkab andma. Siis hakkan vaikselt kuuli tõukama, suurendades järjest hoovõttu.


LITTERA

Intervjuu

11

tuleviku- ja olevikusangar Samuti võtan vahel kergema või raskema kuuli, et timmida lennukaart või saada kätte särtsu juurde. Hiljuti käisin Portugalis, kus sain tõugata 8,26 kg kuuliga. Kui pärast sellega tõukamist võtta kätte 6 kg kuul, siis see on käes nagu udusulg. Sellel on aga omad ohud, sest tehnika hakkab lagunema ning võib kaasa tuua vigastusi.

pidada ja kaotavad motivatsiooni ja viitsimise spordiga tegelemiseks. Ühel sportlasel peab kindlasti alati olema ka võidutahe või ahnus, sest kui sportlast ei huvita koht, mille ta saab, siis ei ole mõtet üldse võistelda. Samuti peab olema alati valmis endast maksimumi andma ning tegelema sellega, mis endale tõeliselt meeldib.

Mida pead seni enda suurimaks õnnestumiseks? Võistlustel on minu suurim õnnestumine noorte olümpiamängud Hiinas, kus sain 5. koha, mis oli Eesti koondise parim tulemus. Eestis sain eelmisel aastal parimaks juunioriks, mis oli väga meeldiv üllatus.

Mis on sinu parimad omadused sportlasena? Arvan, et mul on piisavalt tahtejõudu ja ahnust poodiumi kõrgeimale astmele pürgimisel. Minevikus oli küll probleem sellega, et sattusin palju teisele kohale, kuid tegin selle nimel palju tööd ja sain sammu kõrgemalt astuda.

Mida tulevaselt MMilt ootad? Te g e l i k u l t l o o d a k s i n poodiumikohta, aga eks ole näha, mis elu toob.

Mis jääb sul puudu Euroopa ja maailma tipptasemest? Praegu on selleks takistavaks teguriks kindlasti aeg, sest ma pean sporti tegema kooli kõrvalt. See muudab sporditegemise omakorda raskemaks, sest pärast kooli olen juba veidi väsinud. Seejuures mu sõbrad peaaegu et ei jõuagi kooli, vaid reisivad mööda maailma ringi ja teevad trenni. Näiteks sain mina talvel teha vaid

Milliseid omadusi on vaja, et saada heast sportlasest tippsportlaseks? Kindlasti on vaja tohutult tahtejõudu. Tean mõnda sõpra, kes vanemaks saades ja konkurentsi tugevnedes ei jõua enam sammu

ühe tehnikatreeningu nädalas, kui minimaalselt peaks kaks trenni tegema. Miks otsustasid kuulitõukele spetsialiseeruda, kui oskad hästi ka ketast heita ja oda visata? Just, ma teen kõiki heitealasid vähemalt rahuldaval tasemel, kuid kuuli valisin seepärast, et see tundus mulle kõige sobivam. Näiteks Türil trennis käies ootasin alati kuulitõuget. Millegipärast hakkas see mulle väga meeldima ja nii ta läks. Mida plaanid pärast lõpetamist teha? Praegune plaan on minna Tartusse ülikooli füsioteraapiat või kehakultuuri õppima. Esimene meeldib mulle seepärast, et olen saanud inimestelt selle kohta head tagasisidet ja mulle on seda soovitatud. Plaan B on kehakultuur, sest tahaksin viia Eestis heitealasid edasi. Mulle meeldib väga lastega tegeleda ja oma teadmisi edasi anda, seega tundub see igati mõistlik valik.


12

LITTERA

Kuidas me näidendit tegime 4.

a ja 4.b klassi õpilased tõid õpetaja Kersti Variku ja Taimi Jürgensteini käe all ühistööna lavale Kaval Antsu ja Vanapagana lood. Neljavaatuselist etendust, kus osalevad kõik õpilased, on mängitud juba oma koolikaaslastele. Ees on oota ma s v eel mõned etendused ja osalemine m a a k o n n a näitemängupäeval. L a v a s t u s e ettevalmistustööd kestsid pikalt ja nõudsid kõigi ühist pingutust. Kuid samas on see aeg pakkunud ka palju õppimisvõimalusi, üllatusi, avastamis- ja leidmisrõõmu. Mida asjaosalised ise arvavad? Koolis võiks teha rohkem näitlemist, sest seda võib elus vaja minna, seda on tore teha ja tore vaadata. Nüüd ma tean, kuidas lava taga asjad käivad ja kindlasti tahan veel näidelda. Ootan huviga uut näidendit! Kirke Näidendeid on koolis vaja, et saaks õppida ja rõõmu. Nüüd ma ei karda enam laval olla, varem kartsin seda. Adeele Ma õppisin oma rolli hästi mängima, sest see meeldis mulle väga. Randolf

12 Sain teada, kuidas päris näitlejad seda arvatavasti teevad. Raske on mängida emotsioone, mida sul tegelikult ei ole. Steven Olen õppinud paremini teistega arvestama. Maret Mulle meeldis, et nädendis sai teha rühmatööd, aga see ei meeldinud, et mõned ei pidanud oma rolli tähtsaks. Kõik rollid on olulised! Angela Keeruline oli see, et õppimise ajal tuli kohutavalt palju muutusi. Ootamatult pidi üks poiss haiglasse minema ja teine pidi paari päevaga osa selgeks saama. Mikk

Ma olen õppinud, kuidas üks lavastus sünnib. Mulle meeldis, et kõik näitlesid nii hästi ja lavakujundus oli nii hea. Näidendeid peab koolis tegema, sest siis on lisaks õppimisele koolis ka midagi muud. Kuigi seal pidi ka kogu aeg uusi asju õppima... Täheke Ma õppisin mängima ksülofoni ja tundsin rõõmu, et osalesin selles etenduses. Karmen Kõige pingelisem oli rollide jagamine. Ma harjutasin Vanapagana rolli, nüüd olen häältetegija. See pole lahe! Kevin S.


13

LITTERA

Ootamatu oli see, et pidin olema varas ja varastasin õhku, mitte kulda. Järgmine kord tahaks mingit suuremat rolli. Rait

Ma õppisin väga palju, näiteks seda, kuidas laineid teha, sest olen etenduses järv. Sai õppida ka teistelt, sest igaüks tegi omamoodi. Mulle meeldib väga see näidend.

Üks huvitavamaid asju oli dekoratsioonide tegemine. Raske oli lava taga kiiresti riideid vahetada, sest seal oli palju sagimist. Eviita

Helery

Lõbus oli olla Kaval - Antsu rollis, aga keeruline on mõelda, mida tegelane mõtleb. Asko Ma õppisin erinevate häälte tegemist, see oli tore, kuid raske.

Marek

Ma olen õppinud, et tuleb olla kannatlik ja näidend ei saa lihtsalt paugupealt selgeks. Ade-Briana Kui me alustasime etendust, siis ma arvasin, et see on lihtne, aga kui sa kogu aeg pead sirge käega kuud hoidma, siis võib see sinu arvamus pöörduda vastupidiseks. Ma olen uhke, et me sellise toreda etendusega hakkama oleme saanud.

Laura L. Keeruline on õigel ajal õiges kohas olla. Andrian Kõige rohkem meeldis mulle see, et sain sellega hakkama. Laura P.


14 Stardiks motivatsioon, eduks harjumus DIANNE Aalde

Mis sind motiveerib ja millegi uuega

tegutsema tõukab? Mind motiveerib laiemas perspektiivi eesmärgi saavutusihalus, ilmselt ka sind. Ja ilmselt nii nagu minulgi on sul nii mõnelgi korral esialgse stardiimpulsi laeng raugenud enne, kui eesmärgini jõudnud oled. Lugesin hiljuti üht artiklit, mis rääkis meetodist „Ära lõhu ketti", mille on kuulsaks teinud Jerry Seinfeld. Milles see meetod seisnes? Seinfeldil oli seina peal kalender ja iga kord, kui ta täitis oma päevase kirjutamiseesmärgi, märkis ta vastavale päevale punase ristikese. Mõne päeva möödudes oli ristikestest tekkinud väike kett. Edaspidi oligi tema eesmärk seda ketti mitte katkestada ja ehitada üha pikemaks. Kett ise juba sümboliseerib millegi järjepidevust ja seotust, just seda, mis annab stardiimpulsile pidevalt lisa ja millest tihti pelgalt mõttel „Ma tahan jõuda eesmärgini" väheks jääb. Nagu öeldase, motivatsioon tõmbab käima, aga harjumus hoiab töös. Järjepidevus loob eelduse harjumuse tekkeks. Olen veendunud, et nähes ketti oma kalendris, on raskem käega lüüa kui ilma selleta. Veel üks huvitav nüanss on selle juures NET-põhimõte (no extra time). Mis sisuliselt tähendab kahe tegevuse k o r r a g a t e g e m i s t . Va s t u p i d i s e l t t a v a l i s e l e rööprähklemisele on NET-põhimõtte järgimise puhul korraga tehtavad tegevused üksteist täiustavad. Tõsi, seda põhimõtet ei saa rakendada igal pool, kuid kui su eesmärgiks on näiteks mõne kirjaliku materjali läbi töötamine, on heaks lahenduseks kõiksugused audiomaterjalid, mida saad kuulata kas trennis, autoga sõites või jalutades. Oma tegevustes lähtu alati printsiibist, et kõik üle nulli on parem kui null. Kui sa homseks raamatut läbi lugeda ei jõua, siis alustada tasub ikkagi. Kui planeerid nii, et pead iga päev tegema natukene, ei ole tegevus sulle nii vastumeelne ja väheneb ka selle edasi lükkamise tõenäosus. Tähelepanu 10ndikud ja 11ndikud! Mina soovin, et oleksin "Ära lõhu ketti" meetodil hakanud matemaatikat õppima hiljemalt 12. klassi alguses.

LITTERA

1.klassi soovid lõpetajatele Marta – Soovin, et Erik Mikussaar saaks kunagi firmajuhiks ja tal elus kõik hästi läheks. Robin – Birgitile head kooliteed. Emma – Soovin, et Danal läheb kunagises töös hästi. Birgit – Kert Piirimäel spordis hästi läheks. Iti – Kõiks saaksid teha seda, mida nad tahavad. Merilin – Head elu ja kõik päevad oleks rõõmsad. Maikel – Tahaksin, et Helin Kikerpill saaks tööjuhiks ja koolis läheks kõik hästi. Andre – Lahe oleks, kui nad kõik rikkaks saaks! Diandra – Paula on ilus ja tulevases koolis hästi läheks. Karola – Birgitil oleks äge töökoht, saaks rikkaks ja palju rõõmu! Mariken – Mina sooviksin, et nad töötaksid kunagi tsirkuses, et Paides rohkem etendusi toimuks! Oliver – Head elu, ilusat peret ja et nad kindlasti oleksid sportlikud ning ei muutuks kunagi halvaks. Simo – Head kooli lõppu! Eliise K – Sigmar Allikule ma soovin head elu. Isabell – Sander Paalperele head Paide Gümnaasiumi lõpetamist. Sandra – Kõik oleks ka edasipidi toredad. Mart – Tervislikku toitumist! Hanna-Marie – Ilusaid lapsi! Joosep – Päikselist elu! Angela – Sooviksin Teile kõike head!


15

LITTERA

Olümpiaadid Selle aasta olümpiaadelt on meie

õpilased toonud ohtralt auhinnalisi kohti, kuigi aukirjad on juba käes, toome veelkord välja parimad. Geograafiaolümpiaad 7. klass - III koht KAAREL VENE 8. klass - I koht HEIGO TORNIK 12. klass – III koht KAAREL SIIMUT 12. klassi inglise keele olümpiaad II koht – MARIN MERISALU III-IV koht - LIIS SEPANDI Keemiaolümpiaad 8. klass – I koht HEIGO TORNIK, kutsuti vabariiklikule olümpiaadi võitjate huvipäevale Tartusse 12.klass – I koht KAAREL SIIMUT Matemaatikaolümpiaad 4. klass – I koht MIKK VAARMARI, II koht ALEKS LEMBER 10. klass - I koht MIKK MARGUS MÖLL, II koht MAGNUS RENSER 11. klass – I koht ROBIN OJA, II koht TAAVI PÕLDSAMM 12. klass – I koht KAAREL SIIMUT Bioloogiaolümpiaad 6. klass – I koht ALEKSANDER KOPPEL 7. klass – II-III koht SIIM KASESTE 8. klass – I koht HEIGO TORNIK 10. klass – II koht MARI VIIRPUU, III koht EGE PABERIT 11. klass – I koht ROBIN OJA 12. klass – II koht LIIS SEPANDI Ajaloo-olümpiaad 6. klass – II koht ALEKSANDER KOPPEL 7. klass – II koht SIIM KASESTE 10.-12. klass – I koht LIIS SEPANDI, I koht DIANNE AALDE, II koht KAAREL SIIMUT, III koht EGE PABERIT, III koht HENRI VILMRE

Vabariikliku esseekonkursi võitjad HEIGO TORNIK ja BIRGIT SITSKA Käsitöö- ja tehnoloogiaolümpiaad I koht ELIISE PERŽINSKI (käsitöö) III koht AIKI SUITS (käsitöö) II koht MÄRTEN VIITMA (tehnoloogia) Füüsikaolümpiaad Põhikool – III koht HEIGO TORNIK Gümnaasium – I koht KAAREL SIIMUT II koht MIKK MARGUS MÖLL 8. klasside inglise keele olümpiaad III koht KARL MARKUS REISENBUK Majandusolümpiaad II koht HENRI VILMRE, III koht KAAREL SIIMUT Õigekirjakonkurss 5. klass – II-III koht MAIVO SIRELBU 6. klass – III-IV koht STELLA VICTORIA SIIDER, LISETTE MARII ÕISMA 9. klass – III-IV koht LINDA BLANDE 10. klass – I koht ANNEMAI RAABE 11. klass – II koht JANE RATTIK Muusikaolümpiaad I koht EGE PABERIT II koht ERIK MIKUSSAAR III koht PAULA KIVIMÄE Loodusteaduste olümpiaad I koht HEIGO TORNIK (esindab maakonda septembris vabariiklikul olümpiaadil)


16

LITTERA

KRIMI Tere, Robin, tänu sinu viimasele intsidendile otsustasin Litterasse punuda väikese kriminurga.

Po s t i t a s i d k a F a c e b o o k i abipalve ratta otsingute koha. Kui palju vihjeid laekus ning kas sellest oli sulle abi?

Kirjelda lähemalt, mis "üllatus" sind pärast moepargi koosolekut tabas? Astusin kooli uksest välja ja hakkasin rattahoidla poole kõndima, aga juba eemalt märkasin, et mu ratast pole seal, kuhu ma ta enda mäletamist mööda jätsin. Vaatasin siis teise rattahoidla poole, aga seal polnud samuti mu ratast. Tegin minutilise mõttepausi, et kindlaks teha, kas ma ikka olin tol hommikul rattaga kooli tulnud. Jõudsin järeldusele, et jah, ma olin rattaga kooli tulnud, seega oli keegi mu ratta ära võtnud.

Vihjeid tuli ohtralt ja enamik neist minu jaoks täiesti võõrastelt inimestelt. Alguses pakuti väga erinevaid nimesid, aga ajapikku hakkas üks ja sama nimi korduma. Kõige edasiviivam info tuli ühe Tallinnas elava neiu käest, kes andis mulle kahtlustatava isiku aadressi.

Milline oli sinu järgnev reaktsioon ja tegutsemisviis? Säilitasin rahu ja läksin tagasi kooli. Enne politseisse helistamist otsustasin läbi vaadata kooli tuvakaamera salvestise, sest mõtlesin, et äkki mõnel sõbral oli vaja ratast kiiresti laenata ja ta unustas mulle öelda. Helen kutsus IT-Tiidu, kellega koos läksime salvestusi vaatama. Videolt oli näha, kuidas kapuutsiga noormees võttis rahulikult mu ratta ja sõitis minema. Kuna ma teda ära ei tundnud, siis helistasin kohe politseisse. Politseid oodates laadisime varguse klipi üles mitmesse Facebooki gruppi ja palusime inimeste abi varga tuvastamisel.

Kui kiirelt oli süüdlane teada ning kas sul oli temaga v a r a s e m a i d ko k k u p u u t e i d olnud? Sama päeva õhtuks oli süüdlane leitud ja tuli välja, et ta ei tegutsenud üksi. Tema kaasosaline oli viinud mu ratta pandimajja, kust see hiljem ka leiti. Isiklikult ma neid kahte inimest varem ei tundnud, isegi nimed ei olnud tuttavad. Mida õppisid sellest loost? Õppisin seda, et ei tohi jätta ratast lukustamata, isegi mitte videovalvega kohtadesse. Vanemad on seda kogu aeg rääkinud, aga eks noor inimene peab ikka ise oma vitsad kätte saama, enne kui midagi õpib. Nagu näha, on halbu inimesi, kes ei austa seaduseid ja teiste inimeste vara. Samas on ka väga palju häid inimesi, tänu kellele ma oma ratta üles leidsin.

Soovid J

ärjekordne õppeaasta hakkab lõpule jõudma. See tähendab, et varsti lahkub meie koolist praegune 12. klass. Selle puhul otsustasid mõned kümnendikud kirjutada abiturientidele soove nii tulevikuks kui ka eksamiteajaks ning meenutasid vahvat retsimist. Ave Marie Tuherm: Positiivset ellusuhtumist ja tugevat pealehakkamist uute asjade katsetamisel. Sälly Rihe: Soovin teile tuult tiibadesse, kõige paremat, ja soovitan teil süüa hästi palju sibulat ja küüslauku nagu meie rebaste ristimisel - tervis tuleb, tervis tuleb! K e l l i Ta l i m a a : K a l l i d abituriendid! Soovin Teile tuult tiibadesse, edu edaspidises elus ja väljakutsete ületamist. Kõige o l u l i s e m , e t Te u s u k s i t e iseendasse. Siis ületate kõik raskused, mis Teie teele satuvad. Ning muidugi soovin Teile tarkust, loovust ja erksat mõttelendu riigieksamitel! Georg Hlevno: Südamesoojust ootamatutes kohtades, helisevat naeru sompus ilmades ja lihtsat headust inimestes, keda kohtate! Merrit Rattur: Soovin kõikidele abiturentidele häid tulemusi eksamitel, et neil edaspidises elus kõik hästi läheks. Olete kõik hästi lõbusad ja toredad ning retsimine oli hästi vahva. Kunagi ei hakanud retsimisel igav, sest oskasite huvitavaid mänge välja mõelda.

Aprill2016  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you