Issuu on Google+

AVP 211 LOODUSAJAKIRI Looduskaitse on väga oluline ning ühe enam tarbivas ühiskonnas on vaja mõelda ka homsele päevale. LOE PEATOIMETAJA KOLUMNI 2. LEHEKÜLJELT


PEATOIMETAJA KOLMN

SEEKORDNE ARMASTA LOODUST

Daniel Sepp, peatoimetaja

Peatoimetaja kolumn

3

Me ei saa enam edasi

Oi, kui raske on olla keskkonnasõber

4

Euroopa parandab keskkonda läbi autotööstuse

5

Arvutite tootmine: mõju keskkonnale

5-7

Taastuv energia ehk tuule energia

8

MIS VÄRK ON? Maagaas ja vedelkütused

9

Kuidas sünnib paber?

10

Kuidas sünnib elekter?

11

INDERVIUU: Keskkonna Neeger

12-13

Astu samm keskkonnasaaste vastu

14-15

Tellimisleht

16

Toimetuse koosseis

17

minna nii, et me tarbime aga tagasi ei anna. Üha enam tuleks mõelda sellele kuidas oleks võimalik jõuda loodusliku tasakaaluni ning ehk anda loodusele tagasi ka see, mis on varasemalt talt ebaõiglaselt võetud. Me oleme näinud kõik pilte prügimädegest kus vedeleb arvutikomponente mis ei peaks sinna üldse kuuluma. Kahjuks oleme me kõik visanud tavalistesse prügikastidesse kuigi nende koht ei ole üldse mitte seal. Kui me ei mõtle täna sellele,

Kui lugeda ei jaksa, siis vaata kindlasti lõuni!

et loodus ei ole vaid allikas vaid ka meie elukeskkond siis jääme me peagi sellest ilma ning me keegi ei taha elada keskkonnas, mis ei ole elukõblulik. Looduskaitse on väga oluline ning ühe enam tarbivas ühiskonnas on vaja mõelda ka homsele päevale. Nii ei saa enam jätkata.

ARMASTA LOODUST

3


OI, KUI RASKE ON OLLA KESKKONNASÕBER DANIEL SEPP, PEATOIMETAJA

Igapäevaselt oleme harjunud kasutama arvuteid ja muud arvutustehnikat, mis on muutnud meie elu suhteliselt mugavaks ja millega oleme harjunud. Ei kujuta ma enda elu teistmoodi ette kui hommikul enne bussile minekut vaadates bussiaega. Mis selle tehnika taga peitub? Selle taga peitub terve hulk loodust. Midagi ei saa teha mitte millegist, selleks tuleb midagi alati aluseks võtta. Pange tähele, et isegi MacGyver ei teinud asju õhust ja armastusest vaid mikrolaineahjust (osade allikate andmetel hoopis kirjaklambrist) ja enda kurikuulsast veekindlasti kleeplindist. Nii on ka teised asjad tehtud millestki olgu see siis puit, mõni maavara või gaas. Inimesed ei näe enda umber enam loodust vaid tervet hulka tehnikavidinaid. Samamoodi ei mõtle inimesed sellele, et aku viskamine tavalisse prügikasti tähendab seda, et talvel läheb meid veel külmemaks ja suvel veel soojemaks. Kurb ongi näha, et inimesed ei mõtle enne kui teevad midagi. See, et on Riigikogu on kehtestanud pudelite tagatisraha on tegelikult väga oluline. Nii tekib omamoodi äriline tegevus, kus inimesed on huvitatud pudelite tagastamisest. Võtke teadmiseks, et niinimetatud asotsiaalid on ühed kõige suuremad keskkonna sõbrad üldse! Mõelge kui palju nad neid pudeleid tagastavad? Samamoodi kehtestas riik kilekoti aktsiisi möödunud aastal ja sellega tõusis kilekottide hind. Inimeste pahameel oli metsik, aga korduvkasutatavate kottide ostmine on kasvanud hüppeliselt. Inimesed hoiavad ka kilekotte enda autodes või kottidest, et poodi minnes ei peaks uut ostma. Seevastu on taas keskkonnasõbrad tänavatel ringi liikuvad sendilunijad, kes taaskasutavad

ARMASTA LOODUST

kilekotte mis on vastutustundetult visatud prügikastidesse tänavatel. Kõik, mis puudutab tehnikat on paljude inimeste sõnul palju keskkonnasõbralikum kui paber. Head inimested, te eksite. Kõik ei olegi nii tore ja lilleline. Mõelge sellele millest need vidinad koosnevad mida me kasutame digiallkirja andmiseks, internetist teabe hankimiseks või lihtsalt telekava vaatamiseks. Naiivne on arvata, et igasugune tehnikavidin mis säästab paberit säästab loodust. Tihtipeale vastupidi. Kas siis tehnika on halb? Ka nii arvata oleks naiivne. Küsimus on jäätmete käitlemises. See tähendab seda, et pärast seda kui meie arvuti on andnud otsad ei tule seda visata enda kodu prügikasti. KÜSIMUS ONGI TAASKASUTAMISEST JA JÄÄTMEKÄITLUSES Jäätmete hulga piiramine ei ole väga keeruline. See säästaks meid liigse kasvuhoonegaaside emissiooni eest. Võta kooli enda võileib kaasa taaskasutatavas karbis mitte ära keera seda fooliumisse igal korral. Kui raske on visata patareid õigesse konteinerisse? Ei ole ju? Me näeme neid enda ümber iga viimne kui päev! Vii need kasvõi bensiinijaama ja nad võetakse hea meelega ära. Kui me natukenegi mõtleksime enne kui me viskame midagi prügikasti oleks meie loodus meiega palju rohkem rahul. Ja ehk oleksime ka meie temaga..?

4


EUROOPA PARANDAB KESKKONDA LÄBI AUTOTÖÖSTUSE KARL-KASPAR KOTTISE, STAARREPORTER

Paljud inimesed usuvad siiralt, et olla keskkonnasõber on väga keeruline ja seepärast ei ole nad uurinud ega tahagi teada kuidas olla meie emakese looduse vastu hea. Tegelikuses ei ole selles midagi väga keerulist. Näiteks uue auto ostmisel ei pruugi inimesed vaadata selle emissiooni taset. Miks seda vaadata? Aina enam räägitakse Euroopas selles, et tuleks kehtestada maks mille suurus sõltuks auto keskkonnasõbralikusest. Sinna arvestataks praeguse eelnõu kohaselt nii süsinikdioksiidi väljaheite suurus kui ka näiteks salongimaterjali mida on kasutatud.

Paljud autotootjad ongi nii läinud seda teed, et salonge toodetakse täiesti taaskasutatud materjalidest mis osade inimeste arvates tõstab auto hinda. Kui praegu see ongi võimalik siis praegu menetluses oleva korra järgi maksustaks tootjat materjalide kasutamise eest mille hankimiseks on tulnud kasutada varem ringluses mitte olnud materjale.

ARVUTITEST JA SEEKORD AUSALT DANIEL SEPP, RAUL POTTER, RAIN METSAS

Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. Abakus leiutati 3000 a a s t a t e k r. t a g a s i a r v a t a v a s t i Mesopotaamias. Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid kettaid pulga ühest otsast teise. Pulgad olid kinnitatud raamile. Abakust kasutasid arvutamiseks ka esimesed kaupmehed. Euroopas kaotas abakus oma tähtsuse siis, kui hakkasi levima paber ja kirjutamine. 

jätkub pöördel

ARMASTA LOODUST

5


eelmise lehekülje jätk Tuhanded vanad arvutid Lääne-Euroopast ja USA-st jõuavad iga päev Lääne-Aafrika sadamatesse (Accra Ghanas; Logos Nigeerias). Sealt liiguvad elektroonikajäätmed edasi kohalikele prügimägedele, kus lapsed ja täiskasvanud neid põletavad ja neist rahateenimise eesmärgil metalle koguvad. Ghana ja Nigeeria on muutumas Euroopast ja USA-st toodud elektroonikajäätmete prügimäeks. Inimesed, kes neid elektroonikajäätmeid sorteerivad, kurdavad sageli iiveldust, peavalu ja hingamisprobleeme. Taoline ohtlike jäätmete sissevedu arengumaadesse põhjustab pikaajalisi keskkonna- ja terviseriske. Hind metalli taaskasutamise eest on liigagi kõrge. EELLUGU Arenenud riigid on aastaid lasknud oma ohtlikke jäätmeid arengumaadesse vedada. Maailmas on piirkondi, mis ongi spetsialiseerunud just jäätmete käitlemisele. Tänapäeva üks tuntavamaid keskkonnaprobleeme on jäätmete hulga suurenemine. Inimkonna arvukus kasvab ja tarbimise mahud samuti. Suur osa tarbitavast kaubast on pakendatud, mis muudab keskkonnasaaste veelgi tuntavamaks. Maksimaalse kasumi nimel on esemete eluiga muudetud võimalikult lühikeseks. Suurem osa kodusest elektroonikast on valmistatud sünteetilistest ja raskesti kõdunevatest materjalidest. 1980ndatel aastatel karmistati lääneriikides märkimisväärselt keskkonnanõudeid ja see tõi kaasa illegaalse jäätmeekspordi paisumise - seda eriti Aafrikasse. Olgugi, et vahepeal on allkirjastatud mitmeid rahvusvahelisi konventsioone, mis piiravad või koguni keelavad ohtlike jäätmete vedu arengumaadesse, jätkub illegaalne prahivedu siiani. Jäätmed, mille ümber töötlemine on ebarentaabel või liiga ohtlik keskkonnale, suunatakse lääneriikide poolt arengumaadesse. Seal korjatakse vananenud tehnikaseadmetest minimaalse keskkonna säästmise ja tööjõu tervisekahjustuste hinnaga välja väärtuslikumad metallid. Muu osa elektroonikast kas põletatakse või jäetakse lihtsalt prügimäele vedelema. MÕJU KESKKONNALE JA TERVISELE Arvutid, televiisorid, raadiod ja telefonid kuuluvad jäätmete hulka, mis tavalisele prügimäele ei sobi. Elektroonikajäätmed võivad sisaldada pliid, kaadiumi, tina, elavhõbedat ja teisi ohtlikke kemikaale. Ka plastik, mida elektroonikaseadmetes kasutatakse ei sobi enamasti põletamiseks. Selliste elektroonikajäätmete algeline käitlemine tekitab tõsiseid terviseprobleeme kohalikele elanikele. Ligi pool miljonit arvutit jõuab Nigeeriasse iga kuu. Umbes üks neljast arvutist töötab. Ülejäänud müüakse mööda üleriigilist võrgustikku vanarauana maha. See on kõiges jäämäe tipp. Igal aastal toodetakse Euroopas 8,7 miljonit tonni elektroonikajäätmeid. Vaid 25% neist suunatakse ümbertöötlemisele. Ülejäänud elektroonika osas puudub kindel teadmine. jätkub kõrvalleheküljel ARMASTA LOODUST

6


kõrvallehekülje jätk, algus lk 5 Aafrikas otsivad purunenud kineskoopide seest metalle juba 6-aastased lapsed. Kogukond, kes selles saastunud piirkonnas elab, kasvab igapäevaselt. KASULIK ÄRI Illegaalne elektroonikajäätmete sissevedu Aafrikasse on väga kasulik äri. Vana elektroonika sisaldab palju väärismetalle. Miljoneid tonne elektroonikajäätmeid kaob igal aastal Euroopast ja USA-st. Need ilmuvad taas välja arengumaades. Seda hoolimata rahvusvahelistest keeldudest. MÕJU ABIORGANISATSIOONIDELE Suur osa ohtlikke elektroonikajäätmeid saabub Aafrikasse taaskasutamise nime all. Arvuteid uuakse väidetavalt koolide ja haiglate jaoks. 75% saabunud kaubast ei ole tegelikult heategevus, sest saadetud tehnika lihtsalt ei tööta. Arvuti töökorras olemine ja selle taaskasutusse saatmine vabastab paljudest piirangutest. Kahjuks puudub kontroll välja saadetud vana elektroonika üle. Nii juhtubki, et väärt heategevus seguneb prahimajandusega. Selline prügivedu heidab varju abiorganisatsioonidele ja kõikvõimalikule teise ringi kaubandusele piirkonnas. Siiski ei ole asi lootusetu. On olemas ka organisatsioone, mis on endale nime teinud just seoses elektroonika legaalse taaskasutamisega. Computer Aid on saatnud välisabisse 119 000 raali. Need arvutid on jõudnud näiteks Keeniasse ja Tšiilisse. Computer Aid on tegutsenud kokku 10 aastat. UK-s on see heategevusettevõte registreeritud, kui ametlik jäätmete käitleja. Nemad saadavad mitte töötavad masinad EL jäätmespetsialistide juurde. ABINÕUD Kui vaadata arvutite eluiga, siis 75% saastamisest on tehtud enne, kui masin esimest korda sisse lülitatakse. Saastamist põhjustavad materjalide kaevandamine ja tootmises kasutatavad toksilised ühendid. On selge, et tootjad hakkavad keskkonnasõbralikumat elektroonikat looma alles siis, kui vastupidine võimalus muutub liiga kalliks. Tarbijad vahetavad oma arvuteid ja elektroonikat senisest kiiremini ja elektroonikajäätmete mäed kahjuks ainult kasvavad. Probleem on selles, et miljoneid arvutid luuakse, aga tootjad ei tee enamasti midagi, et hõlbustada nende vananenud toodete käitlemist. Keskkonnakaitsjad on juba pikka aega kritiseerinud sellist käitlemispraktikat ja nõudnud uusi lahendusi. On oluline keskkonnasaastet ennetada, muutes arvutite tootmise keskkonnasõbralikumaks ning setõttu tuleks vältida kaugelt kohale transporditud tehnikat. Taaskasutamine ja käitlemine võiksid toimuda tarbimisega samas piirkonnas. Ennekõike tuleb vähendada tarbimise hulka ja pikendada tehnika eluiga.

ARMASTA LOODUST

7


TAASTUV ENERGIA EHK TUULE ENERGIA KEVIN AEDNIK Eestis konkureerival kohal on ka tuule energia tootmine, mis on ökonoomne tootmis viis loodus ressursse kulutamatta ja väga loodussõbralik kuigi nende tootmine nõuab ohtralt resursse. Tuule e n e rg i a t k o g u t a k s e t u u l e ro h k e t e s kohtades, lagendike, mere ääres jne. Eestis toodab tuuleenergia kogu energia tootmisest 0.8%, mis on väga väike ning mis võiks olla suurem.

Generaator muundab magnetväljade abil pöörlemisenergia elektrienergiaks. Sama meetodit kasutatakse ka harilikes jõujaamades. Saadud energia suunatakse transformaatorisse, mis muundab generaatorist pärineva elektri (umbes 700 volti) jagajale sobivaks (harilikult 33,000 volti). Riikliku elektrivõrgu abil transporditakse elekter üle kogu riigi. Masinaruumi kohale on paigutatud mõõteriistad tuulekiiruse ja suuna määramiseks. Kui tuul vahetab suunda, keeravad mootorid masinaruumi ja tiivikud esiosaga tuule poole. Selleks, et turbiin ei saaks tormi korral viga, on masinaruumis pidurid, mis lülitavad turbiini tormi ajal

Tootmisprotsess Tuul puhub labadele ja labad hakkavad pöörlema. Labad panevad pöörlema masinaruumis (turbiini otsas olev karp) asuva rootori. Rootor on ühendatud käigukastiga, mis omakorda tõstab pöördekiirust.

ARMASTA LOODUST

välja. Kuna arvutid salvestavad kogu info ja saadavad selle kontrollkeskusse, ei pea mehhaanikud turbiini pidevalt jälgima. Piisab perioodilisest kontrollist, millega tegelevad tavaliselt väljaõppe saanud kohalikud firmad. Eestis on üle kahetestkümmne tuulepargi, millest kolm suurimat on eesti energia omad ning need on: Aulepa tuulepark, Virtsu tuulepark, Ruhnu tuulepark.

8


MIS VÄRK ON? MAAGAAS JA VEDELKÜTUSED RAGNAR LÄÄN Eesti Energia Iru Elektrijaam on Eesti Energia äriüksus, mis varustab soojusenergiaga Tallinna Lasnamäe ja Kesklinna piirkonda ning Maardut. Iru elektrijaam on elektri ja soojuse koostootmisjaam, mis kasutab põhikütusena maagaasi ja reservkütusena vedelkütuseid.

Efektiivsuse ja keskkonnasäästlikkuse tõstmise eesmärgil on elektrijaama pidevalt renoveeritud ning selle tööd optimeeritud. Iru elektrijaama keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemil on (EMAS) sertifikaat ning tema tegevus vastab kvaliteedijuhtimise ISO 9001, töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi OHSAS 18001 standarditele ning keskkonnajuhtimise standardi ISO 14001 nõuetele. Esimese Enefit-280 põlevkiviõli tootmisseadme ehitus algas 2010.a kevadel, seade valmib 2012. aasta

Õlitööstus Õlitööstuse tehas käivitati aastal 1980. Aja jooksul on uuendatud ligikaudu 70% e s i a l g s e t e s t s e a d m e t e s t . P ro j e k t i uuendustele on võetud patendid. Kaks töötavat Enefit-140 seadet (kumbki töötleb 140 t/h põlevkivi). Maksimaalne põlevkiviõli tootmisvõimsus on 1,4 miljonit barrelit. Maksimaalne uttegaasi toodang 60 miljonit Nm3/a (kasutatakse elektrienergia tootmiseks). Õlitööstuse käive on viimastel aastatel kasvanud 25% aastas. Ainuke tahke soojuskandja tehnoloogiat kasutav tehas maailmas.

Vi r u õ l i t ö ö s t u s e l e o l e m e t a r n i n u d põlevkiviõli paakaudodesse laadimise estakaadi seadmed. SILEA ülalt- ja altlaadimisvarred ning laadimistrepid. Maagaasi ja vedelkütuste kasutus levineb järjest rohkem. Süsteeme on muudetud ja uuendatud, et saaks lihtsamalt ja odavamalt toota soojus- ja elektrienergiat.

alguses.

ARMASTA LOODUST

9


KUIDAS SÜNNIB PABER? RIHHARD ERIKSON, RAIVO HAAVISTE Tänapäeval kasutatava paberi sünnimaaks on Hiina. Legendi järgi leiutas paberi Cai Lun 105. aastal. Varasema, siidist ja kanepist valmistatud paberi arheoloogilised leiud vähemalt 200 aastat eKr on selle legendi ümber lükanud. Siiski ei kasutatud enne 1. sajandit paberit kuigi laialt ja alles 4. sajandil vahetas see välja varasemad kirjutusmaterjalid.

võeti vildid ära ja paberilehed pressiti uuesti väikese surve all. Paberipoognad kuivatati harilikult paberiveski pööningul. Kirjapaber liimistati enne kuivamist loomse liimiga (želatiin), mis võeti kasutusele 1380. aastatel. Paberi valmistamisel osales vähemalt 3 töölist. Kolme töölise päevatoodanguks oli 700 kuni 800 lehte paberit.

Tootmise algusaegadel kasutati Hiinas paberi toorainena peamiselt kanepikiude, hiljem lina, džuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi- ja nisuõlgi jm. Toormaterjal peenestati kivist uhmrites ja saadud mass segati veega. Paberimassi ammutati vannist nelinurksele bambuskiududest punutud sõelale. Sõelalt asetati paberimass vildile, pressiti liigne vesi välja, siluti ja kuivatati. Paberilehed liimistati taimsete liimidega. 7. sajandil levis paberivalmistamise oskus Koreasse ja Jaapanisse, hiljem läbi Tiibeti, Birma ning Nepaali Indiasse. Paberi valmistamine Euroopas. Paberitootmise tehnoloogia jäi kuni 18. sajandini lõpuni peaaegu muutumatuks. Paberi tooraineks olid peamiselt linased kaltsud, lisati ka kanepikiude. Kaltsud sorteeriti, pesti, keedeti lubjalahuses ning valgendati päikese käes. Seejärel kuhjati kaltsud kokku ja jäeti keldrisse lagunema, et kiud üksteisest kergemini eralduksid. Kaltsude määndamise järel purustati need veejõul töötavas tambiveskis. Saadud kiud segati veega poolvedelaks paberimassiks. Paberi ammutamiseks kasutati neljakandilisele puitraamile tõmmatud metallist sõelu. Sõelalt võetud paberileht asetati niiskele vildile. Hunnik paberilehti vaheldumisi viltidega asetati pressi, kus liigne vesi välja suruti. Seejärel ARMASTA LOODUST

Alates 14. sajandist hakkas nõudlus kirjutusmaterjali järele kiiresti tõusma ja paber kui tunduvalt odavamalt toodetav materjal tõrjus aegamisi pärgamendi välja. Paberi laialdasele kasutuselevõtule aitas kaasa trükikunsti leiutamine 15. sajandi k e s k e l . Ü h a s u u re n e v t r ü k i t a v a t e raamatute hulk nõudis paberitootmise tehnoloogia täiustamist. Umbes 1680. aastal leiutati Hollandis paberikiudaine jahvatamiseks hollander, mis kiirendas paberi tootmist ja aitas toorainet kokku hoida. Paberi tootmise kahjulikkus on väga suur, kuna seda toodetakse tselluloosist, ohtlikest materjalidest ja puidust. Üks puu annab ligikaudu 40 kg kontoripaberit, mis vastab 8000-le A4-formaadis lehele. Ajalehtede tegemiseks annab üks puu 80 kg paberit. Aga mets on väga aeglase taastavusega ressurss ja kui me nii palju toodame siis lõpuks jääb meil lihtsalt puidust puudu. Aga õnneks viiakse kastuatud paber taaskasutusse ja paljud puud on jälle päästetud. Või kas ikka viiakse? 10


ELEKTRIENERGIA TOOTMINE PRIIT KUKK

Eesti saab suurema osa oma elektrist põlevkivi põletamisel. Põlevkivi põletamine elektri tootmiseks on üks suurim keskkonda saastav elektrienergia tootmise meetod.

vasarpurustiteni. Põlevkivi tüki läbimõõt on kuni 300m, peale purustit on aga tüki läbimõõt kuni 25mm. Peale põlevkivi purustamist transporditakse see katla punktritesse. Kuid, et sinna jõudmist tuleb läbida ligi 950 meetri pikkune teekond. Elektrijaamas toodetakse elektrit energiaplokkides. Üks energiaplokk koosneb kahest katlast ja turbiinist ning 7 km torudest. Eesti energiajaamas on selliseidplokke kokku 8.

Eesti suurimaks elektrienergia tootjaks on Eesti Energiale kuuluvad Narva elektrijaamad, mis annavad ca 95% Eestis toodetavast elektrienergiast. Elektrijaamad toodavad aastas kokku ca 9 TWh elektrit. Igal aastal tarnitakse Narva raudteed mööda keskmiselt 9-13 mln tonni põlevkivi. Päevas saabub kaevandustest keskmiselt 300-400, talvel kuni 600 vagunitäit põlevkivi. Iga vagun mahutab 65-75 tonni põlevkivi. Kokku jõuab aastas elektrijaama põlevkivi 4161 km pikkuse rongi jagu. See on sama pikk kui vahemaa Tallinast Londonisse ning tagasi. Pärast elektrijaama jõudmist läbib põlevkivi erinevaid protseduure, jõudes konveiereid mööda lõpuks

ARMASTA LOODUST

Enne katlasse panemist jahvatatakse põlevkivi veskites tolmuks. Põlevkivi tolm puhutakse katla põletisse, kus tekkinud kuumus tootab aurukatlas veeauru. Aur suunatakse edasi auruturbiimi, kus auru kineetiline energia paneb pöörlema turbogeneraatori, mis selle tulemusena toodab elektrienergiat. Turbiinis toodetud elektrienergia pinge on 17,75 kV. Enne elektrivõrku andmist tõstetakse pinge

11


INDERVIUU: KESKKONNA NEEGER DANIEL SEPP, PEATOIMETAJA

Ühel tavalisel lugejal võib tekida küsimus, et kes on keskkonna Neeger. See on normaalne. Ka meie toimetusel, mis on terve viimase päeva tegelenud loodusteaduste uurimisega ei olnud vähimatki aimu. Kui meie kätte sattus üks raamat aastast 462, mis viitas selgelt, et Tartus on tegutsemas perekond mille vanim elusolev liige kannab kaasas keskkonnakaitse graali. Jah, see tõesti on nii - etterutates võime öelda, et me tabasime selle praeguse kandja. Väliselt ebamaine mees, kelle nahavärvi järgi saabki teda liigitada Neegriks ei ole tegelikult tavaline neeger. Tema nahavärv näitab keskkonnasaastet teda ümbritsevas keskkonnas (ülemisel pildil Neeger Tallinnas). Meie toimetus töötas ööd ja päevad, et neeger tabada ning meid pettis ära tema muutuv nahavärv. Uskumatul kombel suutis meie staarreporter Karl-Kaspar Kottisse koostöös turvamees Roby Mäesaluga tabada selle unikaalse isendi, mida on raamatu väitel võimalik leida vaid Tartus. Alumisel pildil võibki näha meie staarreporterit kes eskordib Neegrit meie toimetuse steriilsesse tuppa. Pange tähele kui hele on tema nahavärv võrreldes Tallinnaga tehtud fotoga! Suure ohu tõttu loobusid kõik toimetuse liikmed, peale peatoimetaja, Neegrit intervjueerimast, sest Neeger nõudis, et see toimuks pimedas toas. Me kartsime, et me kaotame ta ära, kuid keegi pidi võtma vastutuse ja lugejate nimel selle sammu ette võtma. Esmakordselt astubki lugejate ette neeger just Armasta Loodus 1. numbris. Varasemalt hoidus mees ajakirjanike eest, et kaitsta keskkonnakaitse graali, mille kaotamine tähendaks kurjuse võitu maamunal ning sellega lõpeks inimeste eksistents. jätkub kõrvallehelküljel

ARMASTA LOODUST

12


kõrvallehekülje jätk Neeger, mis on see, mis ajendab Sind seda graali kandma? See on rumal küsimus. Ma ei teagi, kuidas sellele vastama peaksin. Ma arvan, et kõige ausam on öelda lihtsalt, et ma ei soovi, et inimkond muutuks põrmuks. Inimesed tarbivad kordades, osad isegi kümnetes kordades rohkem kui meie maakera suudab taluda. Aastaks 2050 on meie tänasest keskkonnast sedaviisi alles vähem kui 25% ning meie loodusvarad peaksid otsa saama mõned aastad hiljem. Okei, saame aru, see on suur vastutus ning sa teed seda meie kõigi nimel. Aga kuidas sa elatud? Kuidas tood pere lauale leiva? Mul on sellejaoks midagi, mis on vanem kui kõik toimetuse liikmed kokku. Kas sa räägid Pühast keskkonnakaitse graalist? TE TEATE?! KUIDAS?! SEE EI OLE VÕIMALIK! Kui te paljastate selle saladuse saab maailm hukka lühema ajaga kui te suudate endale ettegi kujutada! Te peate vaikima sellest alati! Võtame nüüd asja rahulikult. Kuidas graal sind sinu ülesandes aitab? Kui see kaoks saaks hukka maailm. Ma arvan, et see on piisav motivatsioon tegutsemiseks. Aga motivatsiooni ei saa ju süüa..? Või saab? (naeratab salakavalalt). Piiratud maailmas saab teha piiratuid asju. Selleks, et jõuda enda eksistentsiredelil tippu tuleb avada enda silmad, süda ning hingata vähemalt 3 sõõmu puhast õhku novembrikuu 20. päeva kolmeteistkümnenda tunni esimesel sekundil. Kahjuks ei saa enamus inimkonda seda teha.

ARMASTA LOODUST

Kuidas ei saa? Kas tõesti pole enam kusagil sellist õhku, mis sobiks? Te ju isegi ei tea millist õhku hingata tuleks! (naerab). Te ei tea kust alustada! Kas te ei tahaks siis näljahäda lõpetada ja rääkida maailmale kuidas selleni jõuda? Oh, ma võin seda teha. Alustada tuleb merest ja tuleb järgida viite käsku. Kas te ütlete ka meile need? Jah. Ma sõnastan nad ise. Andke mulle vaid leheruumi... Siinkohal toomegi välja Neegri kirjutatud read: 1. Koristage mõistlikult! Ära pese enda autot ise, heitvesi pääseb nii põhjavette. Kasuta loodussõbralike vahendeid maja puhastamisel 2. S ö ö ö k o t o i t u . T ä n a p ä e v a n e põllumajandus soosib eutrofeerumist, mis on tingitud kunstväetistest. See tapab mereorganisme. 3. Vali õige hambapasta ja deodorant. Triklosaani sisaldusega vahendite kasutamine tapab merre jõudmisel sealset elu. 4. Vali õige šampoon. Tsinkpüritiooni sisaldusega šampoonid on mürgised ja tahes tahtmata jõuavad need neid kasutades vette. 5. Otsi sõber teiselpool Läänemerd. Meie kõikide eluviisid mõjutavad meie ühist vara - merd. Leia endale sõber ja jagage enda teadmisi.

Artikkel ilmus koostöös Eesti Jahiseltsiga ja rubriik on võrreldav Eesti Ekspressi Kranaadiga, kus on paljastused alati kõige suuremad.

13


TELLI ARMASTA LOODUST ENDALE KOJU!

------------------- lõika siit -----------------EESNIMI PEREKONNANIMI AADRESS POSTIINDEKS MAKSEVIIS

Armasta Loodust on

ÜLEKANDEGA

SULARAHAS

------------------- lõika siit ------------------

vähemalt 16leheküljeline väljaanne, mis ilmub nagu jumal

Armasta Loodust käsitleb igas enda numbrist mõnda

juhatab ning käsitleb

alltoodud teemadest:

teemasid, mis aitavad

• mida saan teha mina?

meil üheskoos muuta

• mis probleemid on maailmas aktuaalseks muutumas? • intervjuu keskonnakaitsjaga

maailma.

• riikliku tegevuse analüüs Tellimiseks täida kupong, lõika see välja

Sina, kes sa kardad, et meie ajakiri ei ole

ja saada meile

loodussõbralik ei pea muretsema ja võid selle endale ja

aadressil Rüütli 22-10,

julgelt tellida.

Tartu 51006 märgusõnaga “Armasta

Meie ajakirja antakse välja kõrge kvaliteeditunnusega

Loodust”.

ümbertöödeldud paberil mis biolaguneb 17 kuu jooksul selle kättesaamisest.

Ajakiri jõuab sinuni

LEVIME ÜLE MAAILMA Elad sa Austraalias või Gröönimaal võid sa siiski tellida endale Armasta Loodust koju.

ARMASTA LOODUST

14


ASTU SAMM KESKKONNASAASTE VASTU REKLAAMTEKST

Tänu sellele, et järjest rohkem Euroopa valitsusi panevad rõhku taaskasutusele, on ka igaühel lihtsam korduvkasutust toetada. Õpi uusi meetodeid, kuidas prügist vabaneda. Samuti seda, kuidas valida tooteid ja pakendeid, millel on väiksem negatiivne mõju keskkonnale. Vii tühjad pudelid ja purgid

Eelista võimalusel minimaalselt

vastuvõtupunkti ning sorteeri prügi hulgast välja papp ja paber, plastmass ja

pakendatud tooteid ja korduvtäidetavaid pakendeid. Nende ostmine ja kasutamine

konservikarbid. Ühe alumiiniumpurgi taaskasutamine hoiab kokku 90% uue purgi tootmiseks vajalikust energiast - ühe kilogrammi alumiiniumi tootmisel eraldub 9 kg CO2! 1 kg plastmassi

vähendab samuti jäätmete tekkimist ja energiakasutust!

taaskasutamise korral prügimäele viimise asemel jääb atmosfääri paiskamata 1,5 kg CO2, 1 kg taaskasutatud klaasi kohta 300 g CO2 ja 1 kg paberi kohta 900 gr CO2, samuti kahaneb metaani emissioon.

lagunemisel tekkiva metaanina eraldub prügilatest umbes 3% EL-i kasvuhoonegaaside emissioonist. Orgaaniliste jäätmete taaskasutusse suunamisel või komposteerimisel, juhul

Piira jäätmete hulka. Enamik meie poolt ostetavaid tooteid põhjustavad nii tootmis- kui turustamisprotsessi käigus ühel või teisel moel kasvuhoonegaaside emissiooni. Võttes toidu tööle kaasa taaskasutatavas karbis ühekordse asemel, hoiad kokku uue karbi tootmiseks vajaliku energia. Kasuta poekotti mitu korda. Poes käies hoiab energiat kokku ja vähendab prügi teket taaskasutatava koti kasutamine, selle asemel, et osta igast poest uus ühekordselt kasutatav kilekott. Prügist ei eraldu atmosfääri mitte ainult süsinikdioksiidi ja metaani, vaid saastuvad

Orgaanilised jäätmed tuleb taaskasutada - biolagunevate jäätmete

kui teil on aed, saate selle probleemi lahendamisele kaasa aidata! Komposteerimisel peab jälgima õiget tehnoloogiat, jäätmete lagunemine peab toimuma tingimustes, kus on piisavalt hapnikku, vältimaks metaani eraldumist ja haisu teket. Ära viska prügi maha! Hoidu prügi viskamisest tänavale, loodusesse ja rentslisse. Sealt võib praht sattuda veekäitlussüsteemi ja raskendada puhastusprotsessi. Kasuta linnades avalikke prügikaste. Neid leidub kõikjal ja just selleks nad mõeldud ongi. jätkub kõrvalleheküljel

ka õhk, põhjavesi ja pinnas. ARMASTA LOODUST

15


eelmise lehekülje jätk Vajad uusi prille? Igal aastal visatakse Euroopas ja PõhjaAmeerikas ära umbes 10 miljonit paari kasutuskõlblikke prille. Need võivad ära kuluda arengumaade inimestele, kes muidu endale prille lubada ei saaks. Praeguseks tegutseb enamik optikaärisid vanade prillide kogumispunktidena, kuhu võid ka enda omad viia, et neile uus eluvõimalus anda.

Käitle prügi hoolikalt! Vii oma elektroonikajäätmed kohalikku kogumispunkti või tagasi poodi, et need saaksid ringlusse võetud või nõuetekohaselt käideldud. Elektri- ja elektroonikaseadmed sisaldavad arvukalt mürgiseid aineid. Alates 2005. aasta keskpaigast on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid kohustatud looma süsteemid nende jäätmete tagasivõtmiseks. Prindi vähem!

Kui auto aku vajab väljavahetamist, lase vana aku ringlusse võtta. Uuri kohalikust omavalitsusest, kas selle saaks viia spetsiaalsesse prügilasse või töökotta, kus kogutakse akusid ringlussevõtmiseks ja nõuetekohaseks käitlemiseks. Anneta vanad riided heategevusühingutele või vii kogumissüsteemidesse. Sinu vanad riided saavad teisel ringil uue elu või võetakse tekstiil- ja pakkematerjalide toorainena taaskasutusse. See säästab väärtuslikku energiat ja meie nappe loodusvarasid. Käitle prügi hoolikalt! Vii oma elektroonikajäätmed kohalikku

Kontoris ärgita töökaaslasi kasutama paberi teist külge ning e-kirju ja manuseid printimise asemel elektrooniliselt arhiveerima. Samuti võid proovida kujundada harjumust ilma paberita läbi ajada. Mõned uuringud viitavad sellele, et kontoripaberi tarbimine kasvab igal aastal 20% ja tegelikult suurendab veebipõhine tehnoloogia dokumentide printimist. Iga töötaja kasutab keskmiselt umbes 50 lehte A4-formaadis paberit päevas. Kas ilma printimata ei saa? Osta kruus! Selle asemel, et kasutada ühekordseid plast- või papptopsikuid, hangi kontorisse isiklik kohvikruus. Juues kaks tassi kohvi päevas, hoiad aastas kokku ligikaudu 400 plasttopsikut.

kogumispunkti või tagasi poodi, et need saaksid ringlusse võetud või nõuetekohaselt käideldud. Elektri- ja elektroonikaseadmed sisaldavad arvukalt mürgiseid aineid. Alates 2005. aasta keskpaigast on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid kohustatud looma süsteemid nende jäätmete tagasivõtmiseks.

ARMASTA LOODUST

16


TOIMETUSE TÖÖTAJAD INIMESED, KES TOOVAD AJAKIRJA TEIENI

DANIEL SEPP peatoimetaja

PRIIT KUKK vastutav toimetaja

KEVIN AEDNIK redaktor

Vaatan üle terve väljaande enne selle ilmumumist ja korraldab toimetuse tööd. Tegelikult teen kõike.

Suunan toimetuse sisutööd ja... tegelikult kirjutan lugusid, tšekin meili ja lobisen peatoimetajaga koosolekutel.

Lugeja ei salli tühikut enne koma ja kuna meil ei tööta just kõige kirkamad kriidid siis korjangi mina need ära. Või trollin.

KARL-KASPAR KOTTISSE staarreporter

TAAVI KIVI Euroopa keskkonna spetsialist

RIHHARD ERIKSON Tehnika toimetaja

Kui on vaja leida keskkonnakaitsjat kelle asukohta on keeruline määrata siis tulen mängu mina. Olen varustatud harpuuniga.

Nagu näete pildilt siis kõik mis puudutab keskkonna-teemalist Euroopa Nõukogu tööd on toimetus minu rida.

Akud, trükiplaadid ja muu elektroonika on see, mille kirjapanek toob leiva minu lauale. Olen teinud ühe loo!

RAIN MELTSAS sekretär

ROBY MÄESALU turvamees

RIINA MÄNDLA keskkonnaõpetuse õpetaja

Mina vastan telefonile, saadan e-posti teel kirju ja vomistan tellimusi. Teen kohvi, küpsetan kooki ja keedan makarone.

Ajakirjandus - ja eriti keskkonnateemaline - on väga ohtlik tegevusvaldkond. Siin aitan mina!

Kust nad siis kõike teaksid, kui mina ei oleks rääkinud neile seda kõike? Ikka mina. Muidu oleksin nad null.

ARMASTA LOODUST

17


OSTA ARMASTA LOODUST JA TOETA ALLOLEVAID IT-ÕPPUREID! VÕI TEE ANNETUS Nimi: Daniel Sepp Konto nr: 771000796190 Selitus: Avalik/anonüümne annetus AVp211

Tartu Kutsehariduskeskuse AVp211 kursus Juriidiline asukoht: Kopli 1, Tartu Tegelik asukoht: Rüütli 22-10, Tartu E-post: Kursusevanem ja asevanemad

ARMASTA LOODUST

avp211-list@khk.ee Daniel Sepp (KV), Priit Kukk (AKV), Rain Meltsas (AKV)

18


REKLAAM

P.S. Loodame, et Te m천istate nalja ja suudate samas selle vahel v채lja lugeda olulise.

Ajakiri Armasta Loodust ilmub t채nu reklaamist saadud tulule. Reklaami saab osta vaid tagakaanele. Hind on individuaalne. K체si hinnapakkumist daniel.sepp@khk.ee!

ARMASTA LOODUST

19


Armast Loodust