Page 1

Kriminaalpoliitika arvudes: v천rdlusi statistikast ja uuringutest Comparative data on crime and justice in Estonia


Justiitsministeerium Kriminaalpoliitika osakond

Kriminaalpoliitika arvudes: v천rdlusi statistikast ja uuringutest Comparative data on crime and justice in Estonia

Tallinn 2013


Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a 15191 Tallinn Telefon: 620 8100 Faks: 620 8109 e-post: info@just.ee Justiitsministeeriumi võrgukodu: www.just.ee

Kujundus: DADA AD Trükk: Ecoprint ISBN 978-9949-9109-7-7 (trükis) ISBN 978-9949-9109-8-4 (pdf )


Hea lugeja

Dear reader

2013. aastal tähistab justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond kümnendat aastapäeva. Tänavu täitub ümmargune tähtpäev – 20 aastat – ka kuriteoennetuse nõukogul. Nende aastate jooksul on justiitsministeeriumis tehtud palju kriminaalpoliitikat, kuritegevuse olukorda ja elanike arvamusi käsitlevaid uuringuid. Uuringutel põhinev poliitika on eraldi rõhutatava väärtusena leidnud tee kriminaalpoliitika arengusuundadesse ja ka poliitikat kujundavate inimeste igapäevasesse tööellu. Peale selle et uuringute ja statistika toel saab teha paremaid otsuseid kuritegevuse vähendamise nimel, on nendel andmetel teinegi kaalukas tähendus. Peame väga tähtsaks, et kriminaalstatistika ilmub kindla aja tagant ja meie uuringud on avalikud. Käesolev kogumik sisaldab nii sisu kui ka kogumise viisi mõttes väga erinevaid andmeid. Kogumik katab kindlasti rohkem valdkondi kui iga-aastane kuritegevuse aastaraamat, rõhutades ühtlasi rohkem võrdlevat perspektiivi, seda nii ajalises kui ka teiste riikide kontekstis.

The year 2013 is the 10th anniversary of establishing the Criminal Policy Department of the Ministry of Justice. It is also the 20th anniversary of the Crime Prevention Council. Many studies have been conducted in the Ministry of Justice throughout those years, dealing with criminal policy, crime situation and residents’ opinions. Research-based policy as a value has found its place in current criminal policy guidelines and certainly in the daily work of people shaping the policy. In addition to helping make better decisions for reducing crime, the knowledge gained from studies and statistics has another important meaning. We consider it a value per se that criminal statistics are published with unwavering regularity and our studies are public. The public must have access to data gathered by the state and to information that is reliable. This collection contains a wide range of data and places it’s stress on comparative perspective, both in the time dimension and across different countries.

Head uurimist! Jako Salla Kogumiku koostaja

Have a good study! The collection’s preparer Jako Salla

5


SISUKORD TABLE OF CONTENTS

Sisukord

Table of contents

6

9 10 18 20

Prioriteedid Kriminaalpoliitika arengusuunad Kuritegevusvastased prioriteedid Karistuslike ja mittekaristuslike meetmete üldistatud skeem

Priorities Criminal policy guidelines Anti-crime priorities Generalized scheme of punitive and non-punitive sanctions

21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36

Kuritegevuse näitajad ja tajumine Registreeritud kuriteod Kuritegevuse levik Vargus Varguse ohvrid Tarbijapettus Vägivald Tapmine Vägivald laste hulgas Kuritegevuse ohu tunnetamine Kuritegevushirm Kodulähedase kuritegevuse probleem Mure kuritegevuse pärast Perevägivalla levik Perevägivallatsejad pere ja sõprade ringis Füüsilise perevägivalla tõsidus

Crime figures and sense of crime Number of registered criminal offences Distribution of crime Theft Theft victims Consumer fraud Violence Homicide Violence among children Sense of the crime threat Fear of crime Problem of crime near home Concern about crime Spread of domestic violence Domestic violence perpetrators in circle of friends and family Seriousness of physical domestic violence


SISUKORD TABLE OF CONTENTS

37 38 39 40

Hinnang perevägivalla raskusele Alaealiste kuritegevus Korruptsiooni tajumine Euroopas Kokkupuuted korruptsiooniga aasta jooksul

41 Õiguskaitseasutuste tegevus statistikas 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62

ja elanike hinnangutes Politsei eri rahvuste võrdse kohtlejana Politsei rikaste ja vaeste võrdse kohtlejana Kohus eri rahvuste võrdse kohtlejana Kohus rikaste ja vaeste võrdse kohtlejana Politsei vägivalla ennetajana Politsei sissemurdmiste avastajana Rahulolu politsei tegevusega Politsei legitiimsus Hinnang kohtute tööle Kohtunike suhtarv Prokuröride suhtarv Lahendatud kuriteod Jälitustegevus kriminaalmenetluses Konfiskeerimine kriminaalmenetluses Keskmine menetluse pikkus alaealise kahtlustatava jaoks Keskmine menetluse pikkus alaealise süüdistatava jaoks Keskmine kohtueelse menetluse pikkus alaealise kannatanu jaoks Lähenemiskeeld kriminaalmenetluses Vahistatute arv Vahistatute suhtarv Ohvriabi

Opinion on seriousness of domestic violence Juvenile offenders Perception of corruption in Europe Encounters with corruption in a year Criminal justice institutions in statistical perspective and in public perception Fairness of the police in treating people from different ethnic background Fairness of the police in treating rich and poor people Court's fairness in treating people from different ethnic background Court's fairness in treating rich and poor people Perception of corruption in Europe Police success in catching house burglars Satisfaction with treatment from police Police legitimacy Performance of courts Rate of judges Rate of prosecutors Solved crimes Surveillance in criminal procedure Confiscation of criminal assets Average length of proceeding for a juvenile suspect Average length of court proceeding for a juvenile Average length of pretrial proceeding for a juvenile victim Restraining order in criminal procedure Number of persons detained for investigation Rate of persons detained for investigation Victim support service

7


SISUKORD TABLE OF CONTENTS

63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81

8

Karistuste täideviimine Karistusliku järelevalvesüsteemi maht Süüdi mõistetud vangide arv Vangide suhtarv Euroopa Liidus Vangide suhtarvu muutus eri riikides Vanglast vabanemine Vanglast vabanenute retsidiivsus Narkokurjategijad vanglas Tapjad vanglas Vangistuse kestus Vangistuse keskmine kestus Põgenemised vanglast Vangistuse kulu Personali suhtarv vanglas Alaealised kinnistes asutustes Kriminaalhooldusaluste jaotus Kriminaalhooldusaluste suhtarv eri riikides Kriminaalhoolduse tulemused Elektroonilise valve alla määratud isikute arv

Execution of punishments Scope of penal supervision system Number of convicted inmates Prison population rate in the European Union Evolution of prison populations in selected countries Release from prison Recidivism of convicts released from prison Drug offence perpetrators in prison Homicide perpetrators in prison Length of prison sentence Average length of prison sentence Escpes from prison Cost of a day in prison Rate of cutodial staff in prison Juveniles in closed facilities Distribution of probationers Rate of persons under probation in selected countries Results of probation Persons placed under electronic monitoring


PRIORITEEDID PRIORITIES

Prioriteedid Priorities

9


PRIORITEEDID PRIORITIES

Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 Eesmärgid

1. „Kriminaalpoliitika arengsuundadega aastani 2018“ (edaspidi arengusuunad) määratletakse pikaajalised eesmärgid ja tegevused, millest avalik sektor peab lähtuma oma tegevuse kavandamisel ning elluviimisel. 2. Kriminaalpoliitika eesmärgiks on ühiskonna turvalisuse tagamine süütegude ennetamise ja nendele reageerimise, süütegudega tekitatud kahju vähendamise ning õigusrikkujatega tegelemise kaudu. 3. Kriminaalpoliitika esmasteks eesmärkideks on korduvkuritegevuse ning alaealiste kuritegevuse ennetamine. Alaealiste kuritegevuse ennetamine võimaldab ära hoida kuritegusid täiskasvanueas; korduvkuritegevuse ennetamine vähendab kuritegude arvu ning kuriteoohvriks langemise riski. 4. Kuna ühiskonnale tekitavad kõige suuremat kahju organiseeritud kuritegevus, sealhulgas majandus-, korruptsiooni-, küber- ja inimkaubanduse kuriteod, ning isikuvastased kuriteod, sealhulgas perevägivald, siis tuleb kõrgendatud tähelepanu pöörata nimetatud

10

kuritegude ennetamisele ning neile reageerimisele. 5. Avalik sektor peab oma tegevuseesmärkide seadmisel ja poliitika väljatöötamisel, eriti sotsiaal- ja hariduspoliitikas ning asulate planeerimisel, kriminaalpoliitika arengusuundadega arvestama. Iga ministeerium annab kord aastas Justiitsministeeriumile arengusuundade täitmisest aru, mille põhjal esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule hiljemalt 1. märtsiks iga-aastase ülevaate kriminaalpoliitika arengusuundade elluviimisest. Kriminaalpoliitika tulemuslikkuse hindamisel lähtutakse nii iga-aastastest ohvriuuringute andmetest kui ka kuritegevuse statistikast.

Põhimõtted

6. Kriminaalpoliitika kavandamisel ja elluviimisel tuleb avalikul sektoril teha koostööd era- ja mittetulundussektoriga, kaasates vabatahtlikke. Avaliku sektori ülesanne on arendada keskkonda, kus nii mittetulundus- kui ka erasektor saaksid täita oma rolli süütegude ennetamisel. 7. Süütegude ennetamine peab toimuma eelkõige kohalikul tasandil. Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on kohalikku elanikkonda ning era- ja mittetulundussektorit kaasates vähendada süütegusid soodustavaid tegureid. 8. Kriminaalpoliitilised otsused ning seadusemuudatused peavad põhinema teaduslikel uuringutel ning kvaliteetse statistika analüüsil. Selleks et vältida kvaliteedis järele andes ja kiirustades koostatud eelnõusid, tuleb kõikide


PRIORITEEDID PRIORITIES

olulisemate eelnõude puhul teha eelnevad mõju-uuringud. Kvaliteetse ja tervikliku statistika saamiseks tuleb jätkuvalt arendada e-toimiku menetlusinfosüsteemi. 9. Kriminaalpoliitika peab arvestama võimalikke tulevikuriske ning olema valmis Eestis seni veel tundmatute või vähe levinud rassilise, etnilise ja religioosse taustaga probleemide, näiteks sundabielud, aumõrvad, inimkaubanduse sihtriigiks saamine, ennetamiseks ning neile reageerimiseks. 10. Kannatanu ja tunnistaja väärikas kohtlemine kriminaalmenetluses suurendab inimeste usaldust õiguskaitsesüsteemi vastu, aitab ära hoida teiseseid kannatusi ning leevendada kuriteoga tekitatud kahju. Õiguskaitseasutused ja kohtud peavad võtma tarvitusele meetmed, et vältida kannatanute ja tunnistajate kriminaalmenetlusega kaasnevate teiseste kannatuste tekkimist, sealhulgas vältima menetluse venimist ning tagama isikuandmete kaitse. 11. Nüüdisaegsete kohtuekspertiisiliikide (DNA, IT jt) arendamine ning nende kasutamise laiendamine aitab tagada kvaliteetsema, säästlikuma ning isikute põhiõigusi vähem riivava kriminaalmenetluse. 12. Digitaalse e-toimiku menetlusinfosüsteemi arendamine aitab kaasa kriminaalmenetluse osapoolte paremale koostööle ning vähendab halduskoormust. Riik peab neid infosüsteeme arendama järjepidevalt, tagades

sealjuures ekspertiisi- ja karistusandmete rahvusvahelise kasutamise võimaluse.

Alaealiste kuritegevuse ennetamine

13. Alaealiste kuritegelikule teele sattumise vältimiseks ning riskilaste varajaseks tuvastamiseks tuleb kohalikel omavalitsustel välja töötada kasvukeskkonnas esinevate probleemide varajase tuvastamise süsteem, Sotsiaalministeeriumil koos kohalike omavalitsustega tuleb arendada lapsevanemate vanemlikke oskusi ning parandada valdkonna spetsialistide koostööd. 14. Koolikeskkonnas esinevate probleemidega tegelemine aitab vältida alaealiste kuritegelikule teele sattumist. Haridus- ja Teadusministeeriumil tuleb koos kohalike omavalitsuste ja koolidega rakendada meetmeid koolikohustuse mittetäitmise, koolikiusamise ning teiste koolikeskkonnas esinevate õpilaste vaimset ja füüsilist turvalisust mõjutavate probleemide vältimiseks. 15. Alaealiste kuritegudele paremaks reageerimiseks tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumil tagada alaealiste komisjonide ning nende kohaldatavate mõjutusvahendite ühtlane kvaliteet üle Eesti, soodustada kohalike komisjonide loomist ning tagada, et süütegude arutelu alaealiste komisjonis ei ületaks üldjuhul 14 päeva. 16. Erikoolid ei tohi soodustada alaealiste korduvõigusrikku-

11


PRIORITEEDID PRIORITIES

misi, vaid peavad toetama alaealiste iseseisvat õiguskuulekat toimetulekut. Haridus- ja Teadusministeeriumil tuleb arendada erikoolid toimivateks õppekasvatusasutusteks: korrastada infrastruktuur, individualiseerida õppe-kasvatustöö, tagada vajalikud tugiteenused ning koos kohalike omavalitsustega tagada erikooli lõpetanute järelhooldus. 17. Alaealiste kurjategijatega seotud kriminaalasjade kiire menetlemine aitab vähendada noorte tulevasi süütegusid ning vähendab kriminaalmenetlusega alaealisele kaasnevaid võimalikke negatiivseid tagajärgi. Prokuratuuril ja politseil tuleb tagada, et alaealiste kriminaalasjade kohtueelne menetlus ei kestaks üldjuhul üle ühe kuu.

Korduvkuritegevuse ennetamine

18. Korduvkuritegevust mõjutavad eelkõige sõltuvusprobleemid ja süüdimõistetute hilisem toimetulematus. Narkomaaniaravi vangistuse alternatiivina annab lisaks sõltuvusest võõrutamisele või selle kontrolli alla saamisele kasu ka retsidiivsuse vähenemise kaudu. Justiitsministeeriumil tuleb koos Sotsiaalministeeriumiga tagada narkomaania sõltuvushäirega kurjategijate ravikohad ja -võimalused; samuti tuleb Sotsiaalministeeriumil arendada ja kinnitada narkomaanide ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste kvaliteedistandardid.

12

19. Kinnipeetavate vabanemisjärgse toimetuleku soodustamiseks tuleb Justiitsministeeriumil koostöös Sotsiaalministeeriumi, kohalike omavalitsuste ning mittetulundusühendustega luua üle-eestiline tugiisikusüsteem vanglast vabanenute iseseisva toimetuleku toetamiseks. Korduvkuritegevuse vähendamiseks tuleb tagada rehabilitatsiooniprogrammid kurjategijatele, sealhulgas seksuaalkurjategijatele. 20. Justiitsministeeriumil tuleb koos teadusasutustega luua korduvkurjategijate seire rahvusvaheliselt võrreldav süsteem, mille eesmärgiks on anda sotsioloogilist teavet kriminaalkaristuse saanud isikute toimetuleku ning edasise elutee kohta (retsidiivsuse uuring). 21. Kinnipidamisasutuses peaksid viibima kõige ohtlikumad kurjategijad, samal ajal tuleb soodustada alternatiivkaristuste kasutamist (ÜKT, sõltuvusravi, leppimine jne). Kuna vangistuse suur osakaal soodustab korduvkuritegevust, tuleb Justiitsministeeriumil kinnipeetavate arvu lääneeuroopalikule tasemele viimiseks lõpule viia vanglate reform ning sulgeda laagri tüüpi vanglad: liita Tallinna ja Harku vangla ning avada uus Tallinna vangla, samuti sulgeda Murru vangla.

Isikuvastaste kuritegude ennetamine

22. Alkoholi liigtarvitamine on peamine isikuvastaste kurite-


PRIORITEEDID PRIORITIES

gude toimepanemist soodustav tegur. Vabariigi Valitsusel tuleb heaks kiita riikliku alkoholipoliitika raamdokument, mille eesmärgiks on alaealiste alkoholitarvitamise ning sellest tulenevate kahjude vähendamine; alkoholi riskitarvitamise ja sellest tekkivate kahjude vähendamine. 23. Perevägivald on raske isikuvastane kuritegu, mille tunnistajaks ning ohvriks olemine lapseeas suurendab tõenäosust puutuda vägivallaga kokku täiskasvanuna nii ohvri kui ka toimepanijana. Laialdane teavitamine perevägivallast kui raskest isikuvastasest kuriteost aitab kaasa selle kuriteo suhtes negatiivse hoiaku kujundamisele ühiskonnas ning võitlemisele selle vastu, seetõttu tuleb Sotsiaalministeeriumil suurendada ühiskonna teadlikkust perevägivallast, kaasates selleks politseid ja kohalikke omavalitsusi. Prokuröridel tuleb sobivatel juhtudel koos ohvriabitöötajatega rakendada ohvri ja kurjategija lepitamist. 24. Isikuvastaste kuritegude ohvritele, sealhulgas inimkaubanduse ja perevägivalla ohvritele, tuleb Sotsiaalministeeriumil koostöös kohalike omavalitsuste ja mittetulundussektoriga tagada üle Eesti piisaval hulgal varjupaiku. Politseil tuleb teavitada sihtrühmi abi saamise võimalustest ning abivajajad ohvriabitöötajate juurde suunata. Sotsiaalministeeriumil tuleb arendada ohvriabisüsteemi, muutes seda kliendikesksemaks.

25. Alaealise kannatanuga isikuvastastes kuritegudes tuleb politseil ja prokuratuuril tagada kiire kohtueelne menetlus, mille pikkus üldjuhul ei tohiks ületada kolme kuud.

Organiseeritud ja raske peitkuritegevuse ennetamine 26. Organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses tuleb vähendada kuritegevusest saadavat tulu kurjategijate poolt. Õiguskaitseasutustel tuleb keskenduda kriminaaltulu äravõtmisega seotud meetmetele, muu hulgas tuleb selleks tagada valdkonna spetsialistide süsteemne koolitus. 27. Organiseeritud ja piiriülese kuritegevuse vastases võitluses tuleb kasutada ning arendada rahvusvaheliste organisatsioonide justiits-, politsei- ja tollikoostöö instrumente. Prokuratuur ja uurimisasutused peavad ühiselt planeerima ressursse prioriteetsete valdkondadega tegelemiseks. 28. Raskete ning suure kahjuga majandus- ja korruptsioonikuritegude vastu võitlemiseks tuleb tagada igas uurimisasutuses ning ringkonnaprokuratuuris piisav arv nimetatud kuritegude menetlemisele spetsialiseerunud uurijaid ning prokuröre. Korruptsioonikuritegude uurimise kvaliteet politseiprefektuurides peab paranema. 29. Küberkuritegevuse vastane võitlus peab keskenduma alaealiste seksuaalse kuritarvitamise vastasele võitlusele,

13


PRIORITEEDID PRIORITIES

suurte arvutikelmuste tõkestamisele ning arvutiviiruste ja häkkimise leviku tõkestamisele. Küberkuritegevuse ennetamisel tuleb koostöös erasektoriga tegeleda haavatavate sihtrühmade (näiteks alaealised, eakad) teadlikkuse tõstmisega. Küberkuritegevuse paremaks piiramiseks tuleb tagada piisava hulga IT-spetsialistide olemasolu õiguskaitseasutustes. Vastu võetud Riigikogu 9. juuni 2010 otsusega.

Guidelines for development of criminal policy until 2018 Objectives

14

1. “Guidelines for Development of Criminal Policy until 2018” (hereinafter guidelines for development) define long-term objectives and activities on the basis of which the public sector shall plan and perform its activities. 2. The objective of criminal policy is to ensure public safety through the prevention of and responding to offences, reducing of damage caused by offences and dealing with offenders. 3. The primary objectives of criminal policy are the prevention of recidivism and juvenile delinquency. The prevention of juvenile

delinquency helps to prevent criminal offences in adulthood; the prevention of recidivism reduces the number of criminal offences and the risk of falling victim to crime. 4. Since organised crime, including economic crime, corruption crime, cybercrime and trafficking in human beings and criminal offences against persons, including domestic violence, cause the greatest damage to the society, enhanced attention shall be paid to the prevention of and responding to the abovementioned criminal offences. 5. The public sector shall take the guidelines for the development of criminal policy into account upon setting its operating objectives and development of policy, in particular of social and educational policy and upon planning of settlements. Each Ministry shall report to the Ministry of Justice on the implementation of the guidelines for the development, on the basis of which the Government of the Republic shall submit an annual overview concerning the implementation of the guidelines for the development of criminal policy to the Riigikogu not later than by 1 March each year. The efficiency of criminal policy shall be assessed on the basis of the data of annual victim surveys and crime statistics.

PRINCIPLES 6. Upon planning and implementation of criminal policy, the public sector shall cooperate with the private and non-profit sector and involve volunteers. It is the task of the public sector to develop an environment where both, the non-profit and the private sector could fulfil their role in the prevention of offences.


PRIORITEEDID PRIORITIES

7. The prevention of offences shall, first and foremost, take place at the local level. It is the task of local governments to reduce the factors contributing to offences by involving the local populations and the private and non-profit sector. 8. The decisions concerning criminal policy and amendments to legislation shall be based on scientific research and the analysis of high-quality statistics. In order to avoid draft legislation prepared in haste by compromising quality, prior impact studies shall be carried out in case of all the important draft legislation. The E-File processing information system shall be developed continuously in order to obtain high-quality and comprehensive statistics. 9. Criminal policy shall take potential future risks in to account and be ready for the prevention of and responding to problems with racial, ethnical and religious background unknown or rare so far in Estonia such as forced marriages, honour killings, becoming a destination country for trafficking in human beings. 10. Dignified treatment of victims and witnesses in criminal proceedings increases people’s trust in the system of legal protection, helps to prevent secondary victimization and alleviate damage caused by criminal offences. Law enforcement agencies and courts shall take measures to prevent secondary victimization of victims and witnesses by criminal proceedings, including avoiding delay of proceedings and ensuring personal data protection. 11. The development and expanding the use of modern types of forensic examination (DNA, IT, etc.) helps to ensure economical criminal proceedings of higher quality which violates less the fundamental rights of persons.

12. The development of the digital E-File processing information system facilitates better cooperation between parties to criminal proceedings and reduces the administrative burden. The state shall develop these information systems consistently by ensuring the possibility of international access to the examination and punishment data.

GUIDELINES FOR DEVELOPMENT Prevention of juvenile delinquency 13. In order to prevent minors turning to crime and for early identification of children at risk, the local governments shall develop a system for early identification of problems occurring in growing environment; the Ministry of Social Affairs together with local governments shall develop the parenting skills of parents and improve cooperation between the specialists of this field. 14. Dealing with the problems occurring in school environment helps to prevent minors turning to crime. The Ministry of Education and Research together with local governments and schools shall take measures for the prevention of non-performance of the obligation to attend school, bullying in schools and other problems occurring in school environment which affect mental and physical security of pupils . 15. In order to respond better to juvenile delinquency, the Ministry of Education and Research shall ensure even quality of juvenile committees and of the sanctions applied by them all over Estonia, facilitate the establishment of local committees and ensure that

15


PRIORITEEDID PRIORITIES

the hearing of offences in a juvenile committee would not, as a rule, exceed 14 days. 16. Reform schools shall not induce repeat offending by minors, but shall support the ability of minors to cope independently and law-abidingly. The Ministry of Education and Research shall develop reform schools into functioning educational institutions: systematise the infrastructure, individualise schooling and education, ensure the necessary support services and together with local governments ensure continued care of pupils leaving a reform school. 17. Expedited proceedings in criminal matters related to juvenile perpetrators helps to decrease future offences committed by young people and reduces the potential negative effects to minors arising from criminal proceedings. The Prosecutor’s Office and the police shall ensure that the pre-trial procedure in criminal matters regarding minors would not last, as a rule, for more than one month.

Prevention of recidivism 18. Addiction problems and later inability of convicted offenders to cope affect recidivism most of all. Drug treatment as an alternative to imprisonment is useful due to the fact that, in addition to weaning off from or taking control over addiction, it reduces recidivism. ´The Ministry of Justice together with the Ministry of Social Affairs shall ensure the places and possibilities for the treatment of criminal offenders with drug addiction disorders and the Ministry of Social Affairs shall develop and approve quality standards for the services of the treatment and rehabilitation of drug addicts.

16

19. In order to facilitate the ability of released prisoners to cope, the Ministry of Justice shall, in cooperation with the Ministry of Social Affairs, local governments and non-profit associations, establish a national system of support persons for supporting the ability of released prisoners to cope independently. In order to reduce recidivism, rehabilitation programmes shall be ensured for criminal offenders, including sexual offenders. 20. The Ministry of Justice together with research institutions shall establish an internationally comparable system for monitoring recidivists, the objective of which is to provide sociological information concerning the ability of persons who have undergone criminal punishment to cope and their subsequent life (recidivism study). 21. The most dangerous criminal offenders shall stay at penal institutions but at the same time the use of alternative punishments shall be promoted (community service, addiction treatment, conciliation, etc.). Since the big number of prisoners facilitates recidivism, the Ministry of Justice, shall, in order to take the number of prisoners to the level of Western Europe, complete the reforming of prisons and close the camp-type prisons, join Tallinn and Harku prisons and open the new Tallinn prison and also close Murru prison.

Prevention of criminal offences against persons 22. Alcohol abuse is the main factor facilitating commission of criminal offences against persons. The Government of the Republic shall approve a framework document of national alcohol policy, the objective of which is to reduce drinking of alcohol by minors


PRIORITEEDID PRIORITIES

and the damage caused thereby, risky drinking of alcohol and the damage caused thereby. 23. Domestic violence is a serious criminal offence against a person, being the witness and victim of which in childhood increases the likelihood of coming into contact with violence in adulthood both, as a victim and as an offender. Provision of broad range of information on domestic violence as a serious criminal offence against a person helps to develop a negative attitude to such a criminal offence in the society and to combat it, which is why the Ministry of Social Affairs shall raise awareness of domestic violence by involving the police and local governments. In appropriate cases, the prosecutors shall, in cooperation with staff members of victim assistance service, apply conciliation between a victim and a criminal offender. 24. The Ministry of Social Affairs together with local governments and non-profit sector shall ensure a sufficient number of shelters for victims of criminal offences against persons, including victims of trafficking in human beings and domestic violence, all over Estonia. The police shall inform the target groups of the possibilities to receive assistance and refer the persons who need assistance to the staff members of victim assistance service. The Ministry of Social Affairs shall develop the victim assistance system by making it more client-centered. 25. In the case of criminal offences against persons where the victim is a minor, the police and the Prosecutor’s Office shall ensure expedited pre-trial proceedings which, as a rule, should not exceed three months.

Prevention of organised crime and serious hidden crime 26. In combating organised crime the proceeds received by criminal offenders from crime shall be reduced. Law enforcement agencies shall focus on measures related to confiscation of proceeds from crime and systematic training of specialists in this field shall be ensured for that purpose. 27. Judicial, police and customs cooperation instruments of international organisations shall be used and developed in combating organised and cross-border crime. The Prosecutor’s Office and investigative bodies shall plan together resources for dealing with priority areas. 28. In order to combat serious economic crimes and corruption causing major damage, a sufficient number of preliminary investigators and prosecutors shall be ensured in each investigative body and district prosecutor’s office for processing the abovementioned criminal offences. The quality of investigation of corruption crimes in police prefectures shall be improved. 29. Combating cybercrime shall focus on combating sexual abuse of minors, prevention of major computer fraud and prevention of spreading of computer viruses and hacking. Upon the prevention of cybercrime, the awareness of vulnerable target groups (such as minors, elderly people) shall be raised in cooperation with the private sector. The existence of a sufficient number of IT specialists in law enforcement agencies shall be ensured in order to set bounds to cybercrime more efficiently. Approved with the resolution of the Parliament of 9. June 2010.

17


PRIORITEEDID PRIORITIES

Riigi kuritegevusvastased prioriteedid (2013) Lähtudes Riigikogu kriminaalpoliitika arengusuundadest aastani 2018 ning vajadusest seada politseile ja prokuratuurile kuritegevusvastases võitluses selged ja arusaadavad eesmärgid, peavad justiitsminister ja siseminister politsei ja prokuratuuri ühisteks prioriteetideks võitlust järgmiste kuritegevusliikidega: 1. alaealiste vastu toime pandud raske isikuvastane kuritegevus, eelkõige seksuaal-kuritegevus. Samuti on alaealiste poolt toime pandud kuritegudes ja alaealiste vastu toime pandud isikuvastastes kuritegudes eesmärk tagada nende kuritegude kiire kohtueelne menetlus; 2. perevägivald, eelkõige korduv vägivald; 3. organiseeritud ja raske peitkuritegevus, esmajärjekorras: 3.1. korruptsioonikuritegevus, 3.2. narkokuritegevus, eelkõige tugevatoimelistele uimastitele ja alaealistele suunatud kuritegevus, 3.3. suure kahjuga majanduskuritegevus, 3.4. inimkaubandus, pöörates sealjuures tähelepanu kriminaaltulu tuvastamisele ja konfiskeerimisele kuritegude toimepanijatelt ning küber-

18

ruumis toime pandud kuritegudele. Justiitsminister ja siseminister hindavad korrapäraselt prioriteetide mõju ning lepivad kokku ühised sammud prioriteetide elluviimiseks. Valitsuse kuritegevusvastased prioriteedid seati esimest korda 2005. aastal siseministri ja justiitsministri Laulasmaa kohtumisel. Hiljem on prioriteete mõnevõrra muudetud, kehtivad prioriteedid kinnitati 26. märtsil 2013.

National anti-crime priorities (2013) Pursuant to the parliament’s “Guidelines for Development of Criminal Policy until 2018” and the need to establish clear and understandable objectives for the Police and Prosecutor’s Office in the fight against crime, the Minister of Justice and the Minister of Internal Affairs deem the fight with the following types of crime as the joint priorities for the Police and Prosecutor’s Office: 1. serious criminal offences against minors, primarily sexual crime. The objective concerning the criminal offences committed by minors and against minors is also to guarantee prompt pre-trial procedure of these criminal offences;


PRIORITEEDID PRIORITIES

2. 3.

domestic violence, primarily repeated violence; organised and serious hidden crime, first of all: 3.1. corruption crime, 3.2. drug-related crime, primarily crime aimed at strong drugs and minors, 3.3. economic crime involving major damage, 3.4. human trafficking, thereby paying attention to the identification of criminal proceeds and confiscation from the perpetrators of criminal offences and to the criminal offences committed in cyberspace. The Minister of Justice and the Minister of Internal Affairs assess the impact of the priorities on a regular basis and agree upon joint steps in order to implement the priorities. Â The anti-crime priorities of the Government were set for the first time at the Laulasmaa meeting of the Minister of Internal Affairs and the Minister of Justice held in 2005. Later, the priorities have been somewhat changed, the priorities which are in force now were approved on 26th March 2013.

19


PRIORITEEDID PRIORITIES

Karistuslike ja mittekaristuslike meetmete üldistatud skeem Generalized scheme of punitive and non-punitive sanctions

Kuriteole järgneb kohustluslik menetlus politsei või teise uurimisasutuse poolt/ criminal offence is followed by mandaory investigation by police or other authorities with investigative powers Peale uurimist ja võimaliku toimepanija tabamist otsustab prokuratuur edasise tegevuse/ after the investigation prosecutor will decide what to do with the suspect

Kohtu poolt mõistetavad karistuslikud meetmed/ punitive measures imposed by court

Vangistus/ imprisonment

20

Rahaline karistus/ pecuniary punishment

Mittekaristuslikud meetmed/ non-punitive measures

Alaealiste mõjutusvahedid/ sanctions applicable for minors

Psühhiaatriline sundravi/ coercive psychiatric treatment

Menetluse lõpetamine prokuratuuris või kohtus/ diversion from prosecution or court

Vangistuse kandmine/ execution of the sentence

Rahalise karistuse täitmine/ execution of the pecunary punishment

Hoiatus/ admonition

Tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kahjud/ pay the expences of criminal proceedings and compensate the damages

Asendamine üldkasuliku tööga/ substitution by community service

Asendamine vangistusega/ substitution by imprisonment

Käitumiskontroll/ supervision of conduct (probation)

Mitte tarvitada narkootikume ja alluda ravile/ not to consume narcotic drugs and to undergo prescribed treatment

Asendamine elektroonilise valvega/ substitution by electronic surveillance

Asendamine üldkasuliku tööga/ substitution by community service

Noortekodusse paigutamine/ placement in a youth home

Teha üldkasulikku tööd/ perfom community service

Asendamine narkoraviga/ substitution by drug treatment

Asendamine sõltuvusraviga/ substitution by drug treatment

Erikooli paigutamine/ placement to the special school (closed institution)

Maksta määratud summa riigituludesse/ pay a fixed amount into the public revenues

Asendamine seksuaalkurjategijate kompleksraviga/ substitution by complex treatment for sexual offenders

Tingimisi vabastamine/ conditional non-enforcement of the pecuniary punishment

Tingimisi vabastamine/ conditional non-enforcement of imprisonment (probation)

Lepitus/ mediation

Materjalide saatmine alaealiste komisjonile/ case referral to juvenile committee


KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINE CRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME

Kuritegevuse näitajad ja kuritegevuse tajumine Crime figures and sense of crime

21


KURITEGEVUSE NĂ„ITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINE CRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME

Registreeritud kuriteod

Registered criminal offences 70000 60000

57799

51539

50000 40000 30000

58497 59036 57417 57168

45721 41254 39570 40972 37163 35411 35739 31748

55586 51834 50375 50977 48359

48340 42567 40816

20000 10000 0

1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Vaata lisa/Look for more: www.just.ee/kriminaalstatistika www.just.ee/crimestatistics

22


KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINE CRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME

Kuritegevuse levik Distribution of crime

Registreeritud kuritegude arv 10 000 inimese kohta maakondades ja suuremates linnades 2012. aastal Number of registered crimes per 10 000 citizens in counties and most populous cities in 2012. TALLINN

KOHTLAJÄRVE

NARVA

360–449 (2) 270–359 (5) PÄRNU

TARTU

180–269 (9) 90–179 (4)

Vaata lisa/Look for more: Raus, T. ja Timmusk, L. (2005). Kuritegevust mõjutavad sotsiaalmajanduslikud ja demograafilised tegurid. Justiitsministeerium.

23


KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINE CRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME

Vargus Theft

Registreeritud vargused Registered thefts 45000 40000 38117

35000 30000

34 501

33309

32331

30423

25000

24719

26615

24764

20000

25253 22471 18628

15000 10000 5000 0

24

1992

1994

1996

1998

2000

2002

2004

2006

2008

2010

2012


KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINE CRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME

Varguse ohvrid Theft victims

Aasta jooksul varguse ohvriks langenud elanikud Inhabitants who were victimized through theft 10%

9%

9% 8% 7% 6%

7% 7% 6%

5% 4%

7%

4%

3%

6% 5%

6%

5% 4%

5% 4%

4% 3%

3%

3%

2%

2%

2008

2012

2% 1%

4%

0% 1994

1999

2003

Vargus autost/Theft from car

Vargus garaažist või varjualusest/Theft from garage or shed

Vargus kodust/Theft from home

Isiklike asjade vargus/Theft of personal items

Andmed/Data: Ohvriuuringud/Victimization surveys

25


KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINE CRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME

Tarbijapettus

Consumer fraud Elanike osakaal, keda aasta jooksul peteti kauba müümisel või teenuse osutamisel Share of inhabitants who were cheated when something was sold or a service was provided 45% 39%

40% 35% 30%

31% 26%

26%

25% 18%

20%

16%

15%

14%

10% 5% 0% 1992

1994

1999

Andmed/Data: Ohvriuuringud/Victimization surveys

26

2003

2008

2010

2012


KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINE CRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME

Vägivald Violence

Registreeritud vägivallakuriteod Registered violent crimes 10000 9000 8923 8000

8239

7000 6000

9328

7843

7594

7696

7448

6979

6841

7360

5000 4000 3000 2000 1000 0 2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

27


KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINE CRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME

Tapmine Homicide

Vägivaldsete surmade arv Number of violent deaths 450

426

400

389

350

328 293

302

300

267

250

237

200 150

174 122

128

122 117

100

106 101 92 88

93

227

207

190

170

159

148 123

123

109

99 95 91 82

64 65

50

28

Andmed/Data: Surmapõhjuste register/Estonian Causes of Death Registry

2011

2010

2009

2008

2007

2006

2005

2004

2003

2002

2001

2000

1999

1998

1997

1996

1995

1994

1993

1992

1991

1990

1989

1988

1987

1986

1985

1984

1983

1982

1981

1980

0


KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINE CRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME

Vägivald laste hulgas Violence among children

11, 13 ja 15 aastaste laste osakaal, kes on enda sõnul osalenud vähemalt korra kakluses viimase 12 kuu jooksul % of children aged 11, 13 and 15 who report being involved in a physical fight at least once in the past 12 months. 55%

60% 49% 45%

43% 43% 42% 42% 39% 39% 38% 37%

50% 36% 36% 36% 36% 35% 35% 34% 33% 32% 32% 31% 30% 30% 29% 29% 28%

40% 23%

30% 20% 10%

Sp a/

eh

hi

ka

ni aa

ee Kr

sp Hi

/G

ai n /C ree Un zec ce ga h R ri/ e Hu p. ng Ru m Lä ary ee ti / Sl nia Lat ov / v ee Rom ia ni a/ ani Be Slo a v Sl lgia en ov /B ia ak el kia giu m / S Le ed lov Üh ak u/ i en Au Lith a dk u st un a ria ni in /A a gr us iik I t /U aa tria ni l i te a/I d ta Ka Kin ly na gd da om / Pr P Can an oo a ts la/ da us P Am m ola aa n ee rik Iirim /Fra d aÜ aa nce h / Ho end Irela Lu rii nd lla g ks n em d/N id/U S e bu rg the A rla /L ux nd e s Isl mb an ou d rg Ro /Ice la ot n s d Ta i/S an we i/D de en n Šv Ees mar ei ti/E k ts s / Po Sw ton rtu itze ia ga rla n l S /Po d Sa oom rtu ks g am e/F al aa inla /G n er d m an y

0%

Andmed/Data: UNICEF Office of Research (2013). Child Well-being in Rich Countries. Innocenti Report Card 11, UNICEF Office of Research, Florence.

29


KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINE CRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME

Kuritegevuse ohu tunnetamine Sense of the crime threat

Elanike osakaal, kes peab järgneva aasta jooksul tõenäoliseks järgneva juhtumist Share of people who consider the following likely to happen next year 50% 45% 40%

45% 41% 37%

37%

35% 29%

30%

25%

25%

27%

2011 24%

20%

21%

19%

2012

15% 10%

6%

8%

5% 0% Tahtlik petmine kauba või teenuse ostmisel/ Intentional deception regarding goods or services...

Midagi varastatakse või kahjustatakse/ Something stolen or damaged

Isikuandmete loata kasutamine/ Unauthorized use of personal data

Andmed/Data: Ohvriuuringud/Victimization surveys

30

Koju murtakse sisse/ Home will be burglarised

Vägivalla või vägivalla ähvarduse ohvriks langemine/ Victimization through violence or a threat of violence

Seksuaalkuriteo (nt vägistamise) ohvriks langemine/ Victimization through sex crime like rape


KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINE CRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME

Kuritegevushirm Fear of crime

Üksi oma kodukandis pärast pimeda saabumist turvaliselt ja ebaturvaliselt tundvate inimeste osakaal The proportion of residents feeling secure or insecure moving about in their home area alone after dark 100%

49%

43%

41%

32%

28%

27%

28%

31%

90% 80% 70% 60% 50%

51%

57%

59%

68%

72%

73%

72%

69%

40% 30% 20%

Pigem ebaturvaliselt/ Mostly insecure Pigem turvaliselt/ Mostly secure

10% 0% 1993

1995

2000

2004

2009

2010

2011

2012

Andmed/Data: Ohvriuuringud/Victimization surveys

31


KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINE CRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME

Kodulähedase kuritegevuse probleem Problem of crime near home

Leibkondade osakaal (%), kes peavad kuritegevust oma eluaseme läheduses probleemiks Share of households considering criminal activity near their home a probleem 45% 40% 35% 30%

40%

28%

33%

33%

32%

Põhja-Eesti/ Northern Estonia

29%

Kesk-Eesti/ Central Estonia

24%

25% 20%

Kirde-Eesti/ North-Eastern Estonia

36%

35%

18% 17%17%

15%

20%

11% 9% 8%

10%

22%

21% 17% 15% 10%9%

18% 16% 12% 11% 7%

7%

0% 2004

32

2006

2008

2010

Andmed/Data: Eesti Sotsiaaluuring, Statistikaame/Estonian Social Survey, Statistics Estonia

Lõuna-Eesti/ Southern Estonia

11%

5%

2012

Lääne-Eesti/ Western Estonia

4%

Eesti kokku/ Total


KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINE CRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME

Mure kuritegevuse pärast Concern about crime

Inimeste osakaal, kes peavad kuritegevust peamiseks riigi ees seisvaks mureks Share of people considering crime the main concern for their country 50% 45%

43%

43%

45%

40% 33%

35%

Eesti/ Estonia

30% 25% 20%

22% 24%

24%

23%

24%

19% 19%

15%

17%

EL keskmine/ EU average

15% 11%

11%

10% 9%

5% 0%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

7%

7%

2011

2012

Andmed/Data: Eurobarometer

33


KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINE CRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME

Perevägivalla levik

Spread of domestic violence 0% Kas teate oma perekonna- ja sõprade ringis mõnda naist, kes on olnud mistahes liiki koduvägivalla ohver?/ Do you know any women who have been a victim of any form of domestic violence in circle of friends and family?

10%

40%

50%

60%

Ei/ No Ei oska öelda/ Don't know

60%

Mitte eriti levinud/ Not very common Üldse mitte levinud/ Not common at all

70%

80%

69%

3% 1% 9%

2012

13%

Üsna levinud/ Rather common

Ei oska öelda/ Don't know

34

30% 27% 29%

Jah/ Yes

Väga levinud/ Very common Kui levinud on Teie arvates Eestis üldiselt naiste vastu suunatud koduvägivald?/ How common do you think that domestic violence against women is in Estronia?

20%

45%

2010 54%

28% 27% 2% 2% 4%

16%

Andmed/Data: Ohvriuuring 2012/Crime Victim Survey 2012 and Euroopa Komisjon/European Commission, Special Eurobarometer 344, Domestic Violence against Women


KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINE CRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME

Perevägivallatsejad pere ja sõprade ringis

Domestic violence perpetrators in circle of friends and family Tunneb kedagi oma pere või sõprade ringis, kes on naise suhtes kasutanud mistahes vormis koduvägivalda Knows anyone in the circle of family and friends who has subjected a woman to any form of domestic violence 50%

45%

45% 40%

36%

35%

32% 31% 30% 29% 29% 28% 27%

30% 25%

26% 26% 26% 25% 25% 21% 21% 21% 20% 19% 19% 18% 18%

20%

15%

17% 15% 14% 14%

10%

12%

10%

5%

e/

om

ed Le

So

u/

Lit h

ua ni Fi a Ee nla st i/E nd Üh Po sto en ni ol dk a a un Ro /Po ot la in n s gr iik i/Sw d /G ed re at en Br i Lä tain t i/L Be at lg vi ia a / Kü Belg pr iu m os T /C y P aa Lu ran ni/D pru s ks t em sus enm ar bu ma rg a/F k /L u ran Sl ov xem ce e b e H EL oll nia our /S g an -i lo ke d v sk /N m et enia h in e/ erl EU an ds Iir ave ra im ge aa /Ir K Ru ree ela m ka/ nd ee Gr ni a/ eec Ro e m an M al i t Hi a/ a M sp al aa ta Po n rtu ia/S pa ga in l/ Au Por tu st g r Un ia/A al Sa gar ust ri i ks am /Hu a aa nga /G Tš r er y eh m hi a ny Sl /Cz ov ak ech kia Re p /S lo . Bu Ita vak ia lg a aa lia ria /Ita /B l ul y ga ria

0%

Andmed/Data: Euroopa Komisjon/European Commission, Special Eurobarometer 344, Domestic Violence against Women

35


KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINE CRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME

Füüsilise perevägivalla tõsidus

Seriousness of physical domestic violence Elanikud, kelle meelest on füüsiline vägivald naiste vastu suunatud perevägivalla liigina väga tõsine People who think that physical violence as a form of domestic violence against women is a very serious matter 100% 90% 80% 70%

94% 93% 92% 92% 91% 91%

90% 89% 89% 88%

87% 87% 86%

85% 84% 84% 83%

81% 80% 78% 76% 76%

75% 73%

72% 72% 71%

67%

60% 50% 40% 30% 20% 10%

Üh e

R nd Pran oot ku ts si/S ni us w ng m ed rii aa/ en k/ Gr Fran e c Kü at B e pr rit a o Kr s/C in ee yp ka ru s / M Gre al ec t Iir a/ e im M aa alt T Ho aa /Ire a lla ni/ lan nd De d /N nm Lu et a ks em Be her rk l g bu ia lan rg /B ds /L el ux gi em um bo EL I t a u -i ke So alia rg sk o /It m m in e/ aly F e Sa / E in ks U la am av nd e Tš aa/G rag eh e e r hi m / Hi Cze any s c Bu paa h R lg ni ep aa a/ S . r Sl ov ia/B pain ak ul g k Po ia/ aria rtu Slo Sl ga vak ov l/P i ee o a ni rtu a/ g Au Slo al st ve ria ni U a / Ru nga Aus tri m ri/ ee Hu a ni ng a/ Ro ary Ee ma ni st i/ a Po Esto ol n ia Le a/ ed Po u/ lan Lit d hu Lä ani ti/ a La tv ia

0%

36

Andmed/Data: Euroopa Komisjon/European Commission, Special Eurobarometer 344, Domestic Violence against Women


KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINE CRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME

Hinnang perevägivalla raskusele

Opinion on seriousness of domestic violence Elanike hinnangud koduvägivalla erinevate vormide tõsidusele People’s perception on the seriousness of different forms of domestic violence 0%

10%

20%

30%

Füüsiline vägivald/ Physical violence

40%

70%

80%

90%

24%

80%

16%

100%

4% 0%

3% 1%

Väga raske Very serious Üsna raske Fairly serious

Psühholoogiline vägivald/ Psychological violence

Vägivalla ähvardused/ Threat of violence

60%

73%

Seksuaalne vägivald/ Sexual violence

Piiratud vabadus/ Restricted freedom

50%

63%

52%

45%

32%

36%

43%

5%0%

11% 1%

Mitte eriti raske Not very serious Üldse mitte raske Not at all serious

11% 1%

Andmed/Data: Ohvriuuring 2012/Crime Victim Survey 2012

37


KURITEGEVUSE NĂ„ITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINE CRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME

Alaealiste kuritegevus Juvenile offenders 2500 2056

2114

2289 1845

2000

1653

1610

1500

1486

1000 500

255

280

324

299

290

304

301

0 2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

Alaealiste kurjategijate arv/ Number of juvenile offenders Suhtarv 10 000 14-17 aastase elaniku kohta/ Number of juvenile offenders per 10 000 14-17 year old juveniles

Andmed/Data: Justiitsministeerium/Ministry of Justice

38


an i/ So Den om m ar e Ro /Fi k Šv ots nlan ei i/S d ts /S we w de itz n Ho No er lla rra lan nd /N d /N or Lu et wa ks he y em Is rl bu lan and d s rg / I Sa /Lu cela Üh ks xe n en am m d dk aa bou un /G rg in gr Bel erm g iik /U ia/B any n Pr ite elgi an d u ts Kin m us m gdo a m Au a/F st ran ri c Iir a/A e im us aa tri Kü /Ire a pr la Hi os/ nd sp Cy aa pr us ni a Ee /Sp Po st a rtu i/E in s Sl gal ton ov / i ee Por a tu ni g a/ al S Po love ol ni a/ a P M ola Un alta nd ga /M ri a Le /Hu lta ed ng ar Tš u/L y eh it hi hua /C n ze i ch a Sl ov Lät Rep . i/ a Ru kki Lat m a/S via ee l ni ova a/ Ro kia m Bu Ita an al ia lg aa ia/ ria Ita ly / Kr Bul g ee ka aria /G re ec e

Ta

KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINE CRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME

Korruptsiooni tajumine Euroopas

Perception of corruption in Europe

Korruptsioonitajumise indeksi näitaja 2012. aastal (kõrgem näitaja viitab madalamale tajule)

Corruption perception index score in 2012 (higher score refers to lesser perception) 100

90

80 90 90 88 86 85 84 82 80

70

60

50

40

Andmed/Data: Transparency International 79 75 74 71 69 69 66 65 64 63 61 58 57 55 54 49 49 46 44 42 41 36

30

20

10

0

39


KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINE CRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME

Kokkupuuted korruptsiooniga aasta jooksul Encounters with corruption in a year 0% Altkäemaksu on soovitud/ Bribe has been asked from

Ettevõtjad/Entrepreneurs

Altkäemaksu on masktud/ Bribe has been giveb by

Ettevõtjad/Entrepreneurs

5%

10%

15%

10%

18%

Otsene (isiklik) kokkuEttevõtjad/Entrepreneurs puude korruptsiooniga/ Direct (personal) encounter with corruption Elanikud/Residents Kaudne (mitte-isiklik) Ettevõtjad/Entrepreneurs kokkupuude korruptsiooniga/ Indirect (nonpersonal) Elanikud/Residents encounter with corruption

3% 4%

25%

30%

35%

40%

45%

27%

12% 2010

8%

2006

19% 20% 11%

14% 43% 43% 38%

43%

Andmed/Data: Sööt, M-L., Vajakas, K. (2010). Korruptsioon Eestis: Kolme sihtrühma uuring. Tallinn: Justiitsministeerium

40

50%

15%

Elanikud/Residents

Elanikud/Residents

20%


ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTES CRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION

Õiguskaitseasutuste tegevus statistikas ja elanike hinnangutes

Criminal justice institutions in statistical perspective and in public perception 41


ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTES CRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION

Politsei eri rahvuste võrdse kohtlejana

Fairness of police in treating people from different ethnic background Elanike osakaal, kelle hinnangul politsei kohtleb erinevast rassist/rahvusest kuriteoohvreid võrdselt Share of people who believe that police treats crime victims of different races/ethnic groups equally 100% 80%

80%

68% 56%

60%

55%

55%

55%

54%

52%

52%

51%

48%

47%

46%

45%

44%

41%

40%

40%

38%

32%

31%

23%

20%

42

Andmed/Data: Euroopa Sotsiaaluuring, 2010/European Social Survey, 2010

el

e

ra el

/Is

ra

ra Iis

/F aa m

us ts

an Pr

nc

en ed

ga

Sw

tu Ro

ot

si/

or

/R rtu

ga

l/P

aa

ne

m Po

Ve

l

sia us

um

y

gi

ar ng Be

lg

ia

Hu ri/

ga Un

/B el

la

nd

ay w

itz er w

/S ts ei

Šv

No

rra

/N or

Sp

ai n

nd Hi

sp

aa

ni

a/

ar m

a/

Po

ol

en i/D

an Ta

Po la

k

ria

m

ga /B

ria

Bu

lg

aa

d te ni

/U

Üh e

nd

ku n

in

gr

iik

ul

ng

ve

Ki

/S ia

en

do

ni a

y

lo

m

an

Sl ov e

am

aa

/G

er

Fi nl e/

om

ks Sa

So

an

d

s nd

p.

rla

Re nd

/N et

he

ni a

Ho lla

eh

hi

/C

ze

ch

ua

Lit h

u/ ed

Le

Ee

st

i/E st

on

ia

0%


ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTES CRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION

Politsei rikaste ja vaeste võrdse kohtlejana Police fairness in treating rich and poor people Elanike osakaal, kelle hinnangul politsei kohtleb rikkaid ja vaeseid kuriteoohvreid võrdselt Share of people who believe that police treats rich and poor crime victims equally 100% 76%

80%

74%

70%

67%

62%

62%

60%

58%

60%

58%

51%

49%

44%

42%

42%

38%

40%

36%

36%

35%

31%

30%

25%

20%

sia /R

aa m

Ve

ne

/L du

Le e

us

a ni ua

ith

/Is

ra

el

ria

el

Iis

ra

ul

ga

nd lg

aa

ria

/B

ga

Po la

a/

tu or

Po ol

Bu

Po

rtu

ga

l/P

/S ia

en

l

a ni

e

lo

ra /F aa

m us

Sl ov e

ts an Pr

ve

nc

ar

y

p.

Hu

ri/

ga

Un

/C hi

eh

ng

n

Re

ai

ch

Sp

ze

a/

sp aa

ni

w

ed en

om

i/S ot s

Hi

k/ Üh

en

dk

un

in g

rii

Ro

Un

ite

d

Ki n

gd

w

ay

nd la

ei

ts

No

rra

itz er

w

/S

/N or

um

y

gi

an

/B el ia

lg

Šv

d

ia

m

/G

er Be

aa m

ks a

Ee

st

i/E st

on

an

ar So

om

e/

m en

i/D an

Ta

Fi nl

Sa

Ho lla

nd

/N et

he

rla

nd

k

s

0%

Andmed/Data: Euroopa Sotsiaaluuring, 2010/European Social Survey, 2010

43


ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTES CRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION

Kohus eri rahvuste võrdse kohtlejana

Court’s fairness in treating people from different ethnic background Elanike osakaal, kelle hinnangul on erinevast rassist/rahvusest inimestel võrdne tõenäosus saada valesüüdistuse korral süüdimõistev otsus Share of people who believe that people from different races/ethnic groups have the same chance of being found quilty in court when falsely accused 90%

79%

80%

66% 65%

70% 60% 50% 40%

62% 61%

58% 56% 56% 56% 54% 54%

51% 50% 49% 48% 48% 46% 45%

42%

36% 35%

30% 20% 10%

an an ia i/D /U en ni m te ar d Sa k Ki ks am ngd o aa m /G er m No an rra y /N or Po w ay ol a/ Tš P eh ol an hi /C d ze c h So Re om p. e/ Ve Fi nl ne an m d aa Šv /R ei ts us /S sia w Sl itz ov er ee la ni nd a/ Sl o Be ve lg ni ia a /B e lg Ro iu ot m Pr si/ an Sw ts ed us m en aa /F Un ra ga nc ri/ e Bu Hu lg n ga aa ry ria /B ul Hi ga sp ria aa ni a/ Sp ai Iis n ra Po el rtu /Is ra ga el l/P or tu ga l

hu

rla

u/ ed

iik

Le

Ta

Lit

he

/N et

Üh

44

en

dk un

in

gr

Ho

lla

nd

Ee

st

i/E st

on

ia

nd s

0%

Andmed/Data: Euroopa Sotsiaaluuring, 2010/European Social Survey, 2010


ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTES CRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION

Kohus rikaste ja vaeste võrdse kohtlejana Court’s fairness in treating rich and poor people

Elanike osakaal, kelle hinnangul on rikkal ja vaesel võrdne tõenäosus saada valesüüdstuse korral süüdimõistev otsus Share of people who believe that rich and poor people have the same chance of being found quilty in court when falsely accused 100% 80%

67%

60%

59% 57% 55%

49% 49% 49% 47% 46% 45%

41% 41% 41%

40% 20%

35% 34%

28% 26% 24%

20% 19% 19%

he

et /N

nd

Ho

lla

Ta

an

i/D

en

m ar

k rla No rra nds /N Üh o So en om rwa S y dk ak e /F un sa in m in la aa gr iik /G nd /U er m ni an te d y Ki ng do Ee st m Šv i/E ei st ts on /S ia w i Ro tzer l ot an si/ d Be Swe de lg ia n /B e Po lgiu ol m a/ P Un ga olan Pr d an ri/H un ts us g a m ry aa /F ra nc Iis e ra Tš el eh /Is hi ra /C el ze Hi ch sp Re aa p. Sl ni ov a/ Sp ee ni ai n a/ Sl Ve ov ne en m ia aa Po /R rtu ga uss ia l/P or Le tu ed ga Bu u/L ith l lg aa u ria ani a /B ul ga ria

0%

Andmed/Data: Euroopa Sotsiaaluuring, 2010/European Social Survey, 2010

45


ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTES CRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION

Politsei vägivalla ennetajana

Police success in preventing violence Elanike osakaal, kelle hinnangul on politsei vägivallakuritegude ennetamisel edukas Share of people who believe that police is successful in preventing violent crimes 100% 80% 63%

62%

56%

60%

54%

51%

50%

47%

47%

47%

46%

46%

45%

44%

42%

39%

40%

34%

34%

34%

32%

28%

24%

20%

46

Ve

ne

m

sia us

aa

/R

/Is

ra

el

ria

el ra

Iis

aa

ria

/B

ul

ga

ni a

y

ua lg Bu

ed

u/

Lit h

ng Le

Un

ga

ri/

Hu

or l/P

ga

rtu

ar

ga

l

ia

tu

on

ni a

i/E st st

Ee

Po

e

lo

ve

nc en

ia

/S

/F aa

m us

Sl ov e

ts

an Pr

Andmed/Data: Euroopa Sotsiaaluuring, 2010/European Social Survey, 2010

ra

w

ay

p.

/N or

Re

No rra

ch

ed en Tš

eh

hi /C

ze

y

Sw si/

Ro ot

am

aa

/G

er

m

an

nd

m

Po la

do

a/

Po ol

ks

k/ rii ng

Üh e

nd

ku

ni

Sa

s d ite Un

nd lla

Ho

Ki ng

he et

/N

ia lg Be

rla

gi

nd

um

nd

/B el

er itz w

/S ts

Šv ei

la

k ar m en

nl Ta

an

i/D

Fi e/ om

So

Hi sp

aa

ni a/

Sp

an

ai

n

d

0%


ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTES CRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION

Politsei sissemurdmiste avastajana Police success in catching house burglars Elanike osakaal, kelle hinnangul on politsei koju sissemurdjate leidmisel edukas Share of people whe believe that police is successful in catching house burglars 100% 80%

67% 54%

60%

46%

46%

44%

40%

40%

38%

40%

36%

34%

34%

20%

31%

31%

30%

30%

29%

29%

28%

28%

21%

20%

ga ia ri/ Hu nd ng in /N ar gr y et iik he /U r la ni nd te d s Ki n Le gd ed om u/ Lit hu an Ee ia st i/E Po st rtu on ga ia l/P or tu Ro ga ot l si/ Sw Ta e d an i/D en Bu en lg m aa ar ria k /B ul g No ar ia rra /N or w Iis ay ra el Ve /Is ne ra el m aa /R us sia

e

ov Sl

Üh

en

dk un

Ho lla

Un

a/ ni

ee ov

us

Sl

ts

en

nc

um

ra /F

m

aa

/B el

ia lg

an

Be

ol a Po

gi

an

d

p.

ol

Re ch

/P

Pr

eh

hi /C

ze

Sp

ai

n

y an m Hi

sp

aa

ni a/

la

Sa

ks

am

aa

/G

er

er itz

w /S

ts

So

Šv ei

om

e/

Fi

nl

an

d

nd

0%

Andmed/Data: Euroopa Sotsiaaluuring, 2010/European Social Survey, 2010

47


ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTES CRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION

Rahulolu politsei tegevusega

Satisfaction with treatment from police Viimasel kokkupuutel politsei tegevusega rahul olnud elanike osakaal The share of people who were satisfied with the treatment from police when they were last contacted 100% 80%

80%

79%

73%

71%

71%

70%

69%

68%

68%

68%

68%

60%

67%

64%

58%

58%

53%

52%

51%

47% 40%

40%

37%

20%

en ga l Üh ia/S l o Un en v ite dku eni a d n Šv Kin ing gd riik ei ts /S om / Sa w it ks am zer la aa nd /G Pr an er m ts us an m y aa Tš /F eh ra nc hi /C e ze Bu ch lg Re aa p. ria /B ul ga Po ria ol a/ Po Un la ga nd ri/ Hu Le ng ed ar y u/ Lit hu an ia Iis ra el /Is Ve ra ne el m aa /R us sia

tu or l/P

ga

Sl ov e

rtu Po

Hi

sp

aa

ni

a/

Sp

ai

n

s nd

ay

rla

w

/N et

nd

lla Ho

he

or /N

No rra

Ta

an

i/D

en

m

iu

ar

k

m

ia

lg Be

ia / lg

Be

Ee

st

i/E

st

on

an nl

Fi e/ om

ot Ro

So

si/

Sw

ed

en

d

0%

Andmed/Data: Euroopa Sotsiaaluuring, 2010/European Social Survey, 2010

48


ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTES CRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION

Politsei legitiimsus Police legitimacy

Elanike osakaal, kelle hinnangul tuleb politsei otsuseid toetada ka siis, kui nendega ei nõustuta Share of people who agree that there is a duty to back police decisions, even if one doesn’t agree 100% 80%

71% 68%

68%

67%

67%

63%

63%

60%

60%

60%

59%

58%

40%

57%

56%

52%

52%

46%

45%

45%

42% 31%

29%

20%

ed

u/

Lit

ed

en hu So an om ia Pr e/ an Fi ts n la us nd m Ho aa lla /F ra nd nc /N e et he rla Be nd lg s ia /B e Hi l g sp iu m aa ni a/ S pa No in rra /N Po o rtu rw ga ay l/P or tu Üh Ee ga en st l i/E dk un st Un o in ga ni gr a ri/ iik Hu /U n ni g te ar y d Ki Bu ng lg d aa om ria /B Sl ov ul ga ee ria ni a/ Sl ov Ve en ne ia m aa /R us sia

el ot s

i/S

el ra Iis

w

/Is

ra

an

d

p. Re

/P ol a

Po

Ro

Le

eh

hi

/C

ze

ch

m /G

er

en

aa

am ks

Sa

ol

y

ar m

la er

i/D an

itz

Ta

w /S its Šv e

an

k

nd

0%

Andmed/Data: Euroopa Sotsiaaluuring, 2010/European Social Survey, 2010

49


ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTES CRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION

Hinnang kohtute tööle Performance of the courts

Elanike osakaal, kelle hinnangul teevad kohtud head tööd Share of inhabtants who think that courts are doing good job 100% 81%

77%

73%

80%

72%

60%

69%

62%

62%

61%

55%

54%

47%

40%

45%

45%

44%

36%

32%

30%

26%

24%

23%

21%

20%

Ho

w /S ts

ei Šv

e So om rlan d e / lla Fi nl nd an /N d et Sa he ks rla am nd aa s Pr /G an er ts m us an m y Üh aa / Un en Fra d n ite ku d ni ce Ki ng n Be gd riik om / lg ia /B e lg Un iu ga m ri/ Hu ng ar Ee y st i/E st o Po ni ol a a/ Po la nd Iis ra el /Is Hi ra sp el aa ni Tš a/ Sp eh ai hi n /C Sl ze ov ch ee Re ni p. a/ Sl Bu o lg v e aa ni ria a /B ul Ve g ne ar ia m aa / Le Ru ed ss ia u/ Lit Po hu rtu an ia ga l/P or tu ga l

en ed

itz

Sw si/

Ro

ot

/N ra

No r

Ta

an

i/D

en

m

or w

ar

k

ay

0%

Andmed/Data: Euroopa Sotsiaaluuring, 2010/European Social Survey, 2010

50


ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTES CRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION

Kohtunike suhtarv Rate of judges

Kohtunike arv 100000 elaniku kohta Number of professional judges per 100000 inhabitants 30

27,8 24,3

25

23,6 21,2

19

20

18,4

18

17,8

16,7

15,2

15

14,8 11,5

11,2

11

10,7

9

10 5

ar i/D en

m

nc an

ra /F aa m

us ts Pr

an

Ta

/It ia al Ita

k

e

y al

ay w

ra

/N

or

ed

Andmed/Data: Euroopa Nõukogu/Council of Europe, CEPEJ, Evaluation of European Judicial Systems

No r

Sw ot

si/

el Ro

Be

lg

ia

/B

he et /N

Ho

lla

nd

en

um gi

nd rla

on i/E st st

Ee

us ria

st

s

ia

a tri

d

/A

nl Fi Au

e/ om So

l/P

Po

rtu

ga

a/ ni ee

an

ga tu or

m Ro

ti/ Ru m

l

ia

tv La

an

ia

a ni Lä

ua ith

du

/L

er aa

am ks Sa

Le e

/G

a/ ol Po

an m

Po la

nd

y

0

51


ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTES CRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION

Prokuröride suhtarv Rate of prosecutors Prokuröride arv 100000 elaniku kohta Number of prosecutors per 100000 inhabitants 30 25,7 25 20

17,4

14,8

13,9

15

13,5

13,1 11,7

10,9

10,6

10

7,7

6,9

6,4

4,7

4,1

5

3,3

3

52

e /F

ia

ra

/It

nc

al

y

a

aa

al Pr

an

ts

us

m

Ita

us

st

ria

/A

rla

nd lla Ho

Au

he /N et

/G aa

Andmed/Data: Euroopa Nõukogu/Council of Europe, CEPEJ, Evaluation of European Judicial Systems

tri

nd s

y m er

nl Fi am ks Sa

So

om

e/

Be ia / lg

an

d an

m iu lg

ed Sw Be

Ro m

si/ Ro ot

a/ ni ee m

Ru

en

ia an

ay /N or

w

ia rra No

m

i/E st st Ee

en an

i/D

or Ta

l/P ga rtu

Po

on

ar

ga tu

la Po a/

k

l

nd

ia tv ol

ti/

La Po

Le e

du

/L

ith

ua

ni

a

0


ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTES CRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION

Lahendatud kuriteod Solved crimes 60000

100% 51834

50375

50977

50000

48359

90%

48340 42567

80% 70%

40000

24276

52,3%

46,8%

46,8%

30000

23562

26660

48,5%

48,5% 23478

54,7%

23460

60% 50%

23277

20000

40% 30%

Lahendatud kuriteod/ Solved crimes Registreeritud kuriteod/ Registered crimes Lahendamise %/ Clearance %

20%

10000

10% 0

2006

2007

2008

2009

2010

2011

0%

Andmed/Data: Justiitsministeerium/Ministry of Justice

53


ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTES CRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION

Jälitustegevus kriminaalmenetluses Surveillance in criminal procedure 9000 7610

8000

7989

7648

8316

6827

7000 6000

8370

5780

5000 4000 3000

2165

2578

2339

2156

2015

2000

1839

1848

1000 0

2006

2007

2008

Jälitustoiminguteks antud lubade koguarv/ Total number of permissions for surveillance activities

Andmed/Data: Justiitsministeerium/Ministry of Justice

54

2009

2010

2011

2012

Kriminaalasjade arv, kus anti jälituslube/ Number of criminal proceedings where permissions for survellance activities were granted


ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTES CRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION

Konfiskeerimine kriminaalmenetluses Confiscation of criminal assets Kuritegude toimepanijatelt konfiskeeritud raha Money confiscated from crime perpetrators 2 000 000 € 48 653 €

1 800 000 €

172 709 €

1 600 000 €

250 895 €

Muu/ Other

1 400 000 €

92 542 €

1 200 000 €

254 190 €

Kuritegelik ühendus/ Criminal organization

205 211 €

Majanduskuriteod/ Economic crime

1 128 637 €

1 000 000 € 800 000 € 600 000 € 400 000 € 200 000 €

Korruptsioon/ Corruption 151 848 € 122 657 €

45 400 €

128 380 € 43 440 €

454 374 €

875 676 €

Andmed/Data: Justiitsministeerium/Ministry of Justice

222 348 € 0€

2009

2011

Narkokuriteod/ Drug offences

2012

55


ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTES CRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION

Keskmine menetluse pikkus alaealise kahtlustatava jaoks Average length of proceeding for a juvenile suspect Keskmine kohtueelse menetluse pikkus alaealise kahtlustatava jaok kuudess Average length of pretrial proceeding for a juvenile suspect in months 8,0 7,0

7,0 6,1

6,1

2011

5,0 4,0 3,0

2012

5,7

6,0 4,0

4,0 2,8

2,9 2,4

3,1

3,1 2,5 2,4 2,2

2,4 2,3

2,0

2010

3,7

3,4 3,6

2,7 2,1 1,9 1,8

2009 2,3 2,4

2008

1,0 0,0 Põhjapiirkond/ District

Virupiirkond/ District

Lõunapiirkond/ District

Läänepiirkond/ District

KOKKU/ TOTAL

Andmed/Data: Ahven, A. (2013). Alaealiste kriminaalasjade menetlemise kiirus 2012. aasta II poolaastal. Justiitsministeerium

56


ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTES CRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION

Keskmine menetluse pikkus alaealise süüdistatava jaoks Average length of court proceeding for a juvenile Keskmine kohtumenetluse pikkus alaealise süüdistatava jaoks kuudes Average length of court proceeding for charged juveniles in months 8

2012 II

6,8

7

5 4 3

2012 I

5,6

6 4,5

4,4 3,7

3,2 3,1

2011 II

4,8 4,6 4,1

3,6 2,3

2 1

3,9

3,7 2,9

2,7 2,9 2,9 2,8 1,8

3,6

4,6

2,4 1,5

1,8

1,7 1,0

2,3 2,3

2,1 1,2

2011 I

4,1 3,1

2,6 2,9

2010 II

3,2 2,0

1,4 1,4

2,4

2010 I 2009 II 2009 I

0 Harju maakohus/ County court

Pärnu maakohus/ County court

Tartu maakohus/ County court

Viru maakohus/ County court

KOKKU/ TOTAL

Andmed/Data: Ahven, A. (2013). Alaealiste kriminaalasjade menetlemise kiirus 2012. aasta II poolaastal. Justiitsministeerium

57


ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTES CRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION

Keskmine kohtueelse menetluse pikkus alaealise kannatanu jaoks Average length of pretrial proceeding for a juvenile victim Keskmine kohtueelse menetluse pikkus alaealise kannatanu jaoks kuudes (ainult vägivallakuriteod) Average length of pretrial proceeding for a juvenile victim in months (only violent crimes) 7,0 6,0

Politsei/ Police

4,8

4,3

4,0

2,0

5,1

4,8

5,0

3,0

6,1

5,7

5,4

3,8

3,6

Prokuratuur/ Prosecution

3,8

3,4

2,9

KOKKU/ TOTAL 1,4

1,9

1,7 1,3

1,3

1,2

1,0 0,0

2010 I

2010 II

2011 I

2011 II

2012 I

2012 II

Andmed/Data: Ahven, A. (2013). Alaealiste kriminaalasjade menetlemise kiirus 2012. aasta II poolaastal. Justiitsministeerium

58


ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTES CRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION

Lähenemiskeeld kriminaalmenetluses Restraining order in criminal proceedings

Kohtu poolt määratud lähenemiskeeldude arv ja politsei poolt registreeritud lähenemiskeelu rikkumiste arv Number of restraining orders imposed by court and the number of violations registered by the police. 50

44

45 40

37

35

28

30 25 14

15 5 0

3

Määratud/ Applied Rikkumised/ Violations

18

20 10

29

12

12

11

6 0

2006

2007

2008

2009

2010

2011

Andmed/Data: Justiitsministeerium/Ministry of Justice

59


ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTES CRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION

Vahistatute arv

Number of persons detained for investigation 1800

1671

1691

1600

1639 1541

1540

1400

1505

1323

1293

1200

1355 1096

1000

1045 1024

990 836

916

800

830 750

600

754

400 200 0 1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

Andmed/Data: Justiitsministeerium/Ministry of Justice

60

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012


ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTES CRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION

Vahistatute suhtarv

Rate of persons detained for investigation Vahistatute arv 100000 elaniku kohta 2011. aastal Number of detained persons per 100000 inhabitants in 2011 90

85

80 70

59

60

50,5

50

49

46 34

40

31

28

30

25

25

25

23

18

20

17

16

12

10 d an

ia

nl Fi e/

Sl a/ ni

ov ee Sl

So om

w

ov

en

ed en

ay

i/S ot s

Ro

or

/N or

tu

No rra

l/P ga rtu Po

w

ga

l

p. Re ch ze

hi /C eh Tš

i/D an

us ts an Pr

Ta

m

aa

/F

en

ra

m

nc

ar

k

e

a ni aa

m iu lg Be ia /

lg Be

he et /N

nd lla Ho

Hi sp

s rla

Ita ia / al

Hu ri/ ga

nd

ly

y ar ng

ua ith Un

Ita

ni

ia /L

Le e

du

st

i/E st

on

vi a Ee

La t ti/ Lä

a

0

Andmed/Data: Euroopa Nõukogu, SPACE I, 2011.5/Council of Europe, SPACE I, 2011.5

61


ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTES CRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION

Ohvriabi

Victim support service 5000

4671

4510

4500 4000

3000

4116

4013

3500 3333

3978

3407

3005

2500 2000 1500 1000

0

191

171

500

29 2005

2006

Ohvritele mõeldud hüvitiste arv/ Number of persons who received victim compensation

2007

2008

2009

197

223

207

274

133

2010

Psühholoogilise abi kulude hüvitiste arve/ Number of persons who received compensation for psychological counselling

Andmed/Data: Sotsiaalkindlustusamet/Estonian Social Insurance Board

62

112

171

2011

2012

Ohvriabisse pöördumised/ Number of persons who contacted victim support


KARISTUSTE TÄIDEVIIMINE EXECUTION OF PUNISHMENTS

Karistuste täideviimine Execution of punishments

63


KARISTUSTE TÄIDEVIIMINE EXECUTION OF PUNISHMENTS

Karistusliku järelevalve­süsteemi maht Scope of penal supervision system 14 000 12 000 9 618

10 000

9 741

9 869 9 303

8 133

8 000 5 104

6 000 4 000

10 347

11 553 11 271 11 144 11 037 11 029 11 209 10 498 10 235

2 520 2 889

3 180

2 000 0 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

..Süüdimõistetud vanglas/ Convicts in prisons ..Kriminaalhooldusalused/ Probationers Karistusliku järelevalve all olevate inimeste koguarv/ Total number of persons under penal supervision

Andmed/Data: Ahven. A., Kruusement, A., Salla, J. (2013). Tingimisi vabastamise ja käitumiskontrolli kohaldamise analüüs. Justiitsministeerium.

64


KARISTUSTE TÄIDEVIIMINE EXECUTION OF PUNISHMENTS

Süüdi mõistetud vangide arv Number of convicted inmates 7000

6 588

6 153

6000

6 430

5 340

5000 4000 3000 2000

3350

3063

2891

3 469

3 592 3 069

2 625 2 500

2 889

3 019

3 262

3 265

3 059

2 666

2 667

2 541

1000

12 20

10 20

08 20

06 20

04 20

02 20

00 20

98 19

96 19

94 19

92 19

90 19

88 19

86 19

84 19

82 19

80 19

36 -1 9

31

32

-1 9

19

27 19

19

22

-1 9

26

0

Andmed/Data: Justiitsministeerium/Ministry of Justice

65


KARISTUSTE TÄIDEVIIMINE EXECUTION OF PUNISHMENTS

Vangide suhtarv Euroopa Liidus

Prison population rate in the European Union Vangide arv 100 000 elaniku kohta 1. jaanuaril 2011

Läti/ Latvia Leedu/ Lithuania Eesti/ Estonia Tšehhi Vabariik/ Czech Poola/ Poland Slovakkia/ Slovakia Ungari/ Hungary Hispaania/ Spain Bulgaaria/ Bulgaria Inglismaa ja Wales/ England and Wales Rumeenia/ Romania Malta/ Malta Luksemburg/ Luxembourg Portugal/ Portugal Horvaatia/ Croatia Itaalia/ Italy Kreeka/ Greece Prantsusmaa/ France Austria/ Austria Belgia/ Belgium Iirimaa/ Ireland Küpros/ Cyprus Saksamaa/ Germany Taani/ Denmark Rootsi/ Sweden Andmed/Data: Holland/ Netherlands Euroopa Nõukogu, SPACE I, 2011.1.4 Sloveenia/ Slovenia Council of Europe, SPACE I, 2011.1.4 Soome/ Finland

0

50

100

150

200

300 313 305

Number of prisoners per 100 000 inhabitants on 1st January 2011

66

250

231 219 211 192 174 151 150 147,5 130 122 120 116 113 108 105 99 98 96 91 78 78 71 68,5 68 60,5 59

350


KARISTUSTE TÄIDEVIIMINE EXECUTION OF PUNISHMENTS

Vangide arvu muutus eri riikides

Evolution of prison populations in selected countries Vangide suhtarvu muutus 2002. ja 2011. aasta vahel Evolution of prison population rates between 2002 and 2011 40% 28%

30%

22% 22%

20%

20% 20% 12% 12% 12% 11%

10%

0%

0%

-2% -10% -20%

-13%

ay /S co tla nd aa In /Ir gl e B la ism el nd gi aa a/ ja Be W lg al iu Ita es m al /E ia ng /It la al nd y an d Au W st al ria es /A us Ta tri an a i/D en m Po ar ol k a/ Po Ro la n ot d si/ Sw Le ed ed en u/ Sa Lit ks h am ua aa ni a /G er So m om an y e/ Po rtu Finl a ga nd l/P or tu ga Lä l ti/ La tv Ee ia Ho st i/E lla st nd on /N ia et he rla nd s

e

Andmed/Data: Euroopa Nõukogu, SPACE I, 2011.1.5 Council of Europe, SPACE I, 2011.1.5

Iir

aa

tim

Šo

im

or

w

nc ra /F

/N ra

aa

No r

m us ts

-9% -10%

-31%

-40%

an

-9%

-26%

-30%

Pr

-5%

67


KARISTUSTE TÄIDEVIIMINE EXECUTION OF PUNISHMENTS

Vanglast vabanemine Release from prison

Vanglast vabanenud süüdimõistetute jaotus vabanemise aluse järgi Share of released convicted prisoners by the type of release 100% 90%

Karistusaja lõpp/ End of sentence

80% 70%

52% 72%

60% 50% 40% 30% 20% 10% 0%

72%

73%

72%

Tingimisi vabastamine/ Conditional release with probation supervision

8%

Tingimisi elektroonilise valve allavabastamine/ Conditional release under electronic monitoring supervision 31%

9% 1% 2008

7%

7%

6%

6%

13%

14%

13%

14%

7% 1% 2009

6% 1% 2010

7% 1% 2011

7% 2% 2012

Andmed/Data: Justiitsministeerium/Ministry of Justice

68

Šokivangistuse lõpp/ End of partialli enforced imprisonment (shock imprisonment)

Muud põhjused/ Other causes


KARISTUSTE TÄIDEVIIMINE EXECUTION OF PUNISHMENTS

Vanglast vabanenute retsidiivsus

Recidivism of convicts released from prison Ühe aasta retsidiivsuse määr vabanemise viisi alusel One year recidivism of convicts released from prison by type of release 60% 50%

48% 48%

51% 50% 2011

38%

40%

30% 30%

30%

33% 21%

20%

24%

28%

2009 25%

20%

2007 14% 16%

2005

10% 0% Karistusaja lõpp/ End ofsentence

Šokivangistuse lõpp/ End ofpartialli enforced imprisonment (shockimprisonment)

Tingimisi elektroonilise Tingimisi vabastamine/ valve alla vabastamine/ Conditional release with Conditional release probation supervision under electronic monitoring supervision

Andmed/Data: Justiitsministeerium/Ministry of Justice

69


KARISTUSTE TÄIDEVIIMINE EXECUTION OF PUNISHMENTS

Narkokurjategijad vanglas

Drug offence perpetrators in prison Narkokurjategijate osakaal süüdi mõistetud vangide seas Share of sentenced prisoners whose main offence was drug crime 45% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 0%

40%

Sl

ov a

kk

ia /S

lo

tla /S

aa tim

Šo

9%

va kia

ce

nd

13%

co

Fr

an

ts

us

m

aa am ks

an

an er m

W d Sa

14%

y

s

15%

al e

s nd nd la /E ng es al W ja aa ism gl In

an

ia /N et

Ho lla

nd

Lä t

i/L

he rla

at v

on st i/E st

Andmed/Data: Euroopa Nõukogu, SPACE I, 2011.7/Council of Europe, SPACE I, 2011.7

70

15%

aa /

16%

Pr

17%

ia

d an nl

us

om e/ So

/A ria st

Fi

tri a

ga tu or Au

l/P

17%

/G

18%

l

18%

Ee

20%

ga

rtu Po

Iir

im

aa /Ir

er

el a

la

22%

nd

nd

22%

k ar m w /S

Šv e

its

i/D

en

w an Ta

i/S ot s

Ro

23%

ed en

ay w

ly

/N or

Ita ia / al

rra No

Ita

24%

itz

28%


KARISTUSTE TÄIDEVIIMINE EXECUTION OF PUNISHMENTS

Tapjad vanglas

Homicide perpetrators in prison Tapjate osakaal süüdi mõistetud vangide seas Share of sentenced prisoners whose main offence was intentional homicide 25%

23%

20%

18%

17%

16%

13%

15%

12%

12%

11%

11%

10%

10%

10%

8%

8%

7%

6%

6%

6%

5%

lo kia /S

/F aa Sl

ov

ak

m us ts

an

va kia

nc ra

w

e

ay

y

/N or rra

No

er

m

m

aa /G

en

m Sa ks a

Pr

ar

an

k

a tri i/D an Ta

Au

st

ria

/A

us

W al

es

l d an

In

gl

ism

aa

ja

W

al

es

/E

ng

Po

la

rtu

nd

ga

aa

l/P

/Ir

or

tu

ga

an d el

ed en im

Sw si/

ot Ro

Iir

a vi La t

nd la er itz

w /S ei ts

Šv

Lä ti/

s la nd er

tla nd nd /N

Ho lla

aa tim

et h

ly

/S co

ia /

Ita

ia

al

on st i/E st

Ee

Ita Šo

So

om

e/ F

in l

an

d

0%

Andmed/Data: Euroopa Nõukogu, SPACE I, 2011.7/Council of Europe, SPACE I, 2011.7

71


KARISTUSTE TÄIDEVIIMINE EXECUTION OF PUNISHMENTS

Vangistuse kestus

Length of prison sentence Mõistetud vangistuse kestus karistust kandvatel kinnipeetavatel Length of sentence for prisoners 20 aastat või enam/ 20 years or more

Eluaegne vangistus/ Life imprisonment

Muu/Other 0,0%

0-1 kuu/ months

1-3 kuud/ months

3-6 kuud/ months

6-12 kuud/ months

1-3 aastat/ years

3-5 aastat/ years

Eesti/Estonia

0,1%

1,6%

3,7%

7,5%

24,6%

25,2%

23,1%

11,9%

0,8%

1,5%

Leedu/Lithuania

0,2%

1,5%

1,4%

4,5%

30,1%

24,2%

24,3%

17,3%

0,2%

1,4%

0,0%

Läti/Latvia

0,1%

0,3%

1,2%

3,8%

20,6%

21,1%

37,9%

13,7%

0,2%

1,1%

0,0%

Soome/Finland

1,1%

4,3%

6,4%

9,7%

31,0%

18,2%

15,5%

7,3%

0,1%

6,5%

0,0%

Norra/Norway

3,7%

9,8%

8,5%

16,7%

27,0%

12,2%

10,8%

7,6%

0,8%

0,0%

2,9%

Saksamaa/ Germany

1,5%

8,8%

12,9%

20,5%

19,6%

24,5%

7,4%

1,3%

0,0%

3,4%

0,0%

Holland/ Netherlands

12,8%

9,5%

7,9%

14,0%

26,1%

9,6%

10,2%

6,2%

0,5%

0,5%

2,7%

Andmed/Data: Euroopa Nõukogu, SPACE I, 2011.9/Council of Europe, SPACE I, 2011.9

72

10-20 aastat/ years

5-10 aastat/ years


KARISTUSTE TÄIDEVIIMINE EXECUTION OF PUNISHMENTS

Vangistuse keskmine kestus

Average length of prison sentence Vangistuse kestuse indikaator kuudes 2010. aastal vanglasse saabunud ja vanglas viibinud süüdimõistetute karistusaja pikkuse järgi Indicator of the average length of prison sentence in months based on the entries to prison and the total number of prisoners in 2010 23,6

25 20

16,2

15

15,9 10,9

10 5

10,6

9,7

9

8,9

8,6

7,5

7,3

6,1

5,1

3,8

3,6

3,3

3

2,7

2,2

st on ia /C ze ch Re Po p. ol a/ P Le ol an ed d u/ Lit hu an ia Ita al ia / In Ita Au gl ly st ism ria Pr aa / an A ja us ts W tri us al a m es a a/ /E Fr ng an la ce nd an Sa d ks W am al es aa /G er m an Be y lg ia /B el gi So um om e/ Fi nl an d Lä ti/ La tv No ia rra Ho /N lla or nd w ay /N et he rla nd Ta an s i/D en m Iir ar im k aa / Ire Šo la tim nd aa /S co tla Ro nd ot si/ Sw ed en

i/E

hi

eh

Ee

st

Po

rtu

ga

l/P

or

tu

ga l

0

Andmed/Data: Euroopa Nõukogu, SPACE I, 2011.13.2/Council of Europe, SPACE I, 2011.13.2

73


KARISTUSTE TÄIDEVIIMINE EXECUTION OF PUNISHMENTS

Põgenemised vanglast Escapes from prison

Vanglast põgenemiste suhtarv 10 000 kinnipeetava kohta 2010. aastal Rate of escapes per 10 000 prisoners in 2010 60 48,2

50

38,2

36,2

40

34,9

30

en Šo

tim

tla

aa

/S

co

Sw si/ ot

Ro

0 nd

0 ed

Re

d an ol

/C ze ch

hi eh Tš

Po

0,5 p.

0,9

y an

vi

al

1,1

a

es

y d an nd la ng

/E es al ja W aa ism gl In

74

W

ia /It

al

ni a

Ita

al

ua

an

Lit h

el

u/ ed

Le

Iir

im

aa

/Ir

/F aa m

us

Pr

an ts

d

nc e ra

nd

s

ia on

he rla

st nd

/N

et

i/E st

Ee Ho

lla

l

iu m

el g

tu

/B

or

ia

Be

lg

l/P ga

Po

rtu

st Au

ga

tri a

d

us /A

ria

Fi e/

or

So om

/N ra

nl

w

an

ay

k ar m No r

i/D en an Ta

Andmed/Data: Euroopa Nõukogu, SPACE I, 2011.16/Council of Europe, SPACE I, 2011.16

1,5

ol a/ P

1,6

m

2,2

er

2,3

at

2,3

0

/G

4,6

aa

5,1

m

5,8

i/L

8,8

10

Sa ks a

12,1

Lä t

20


KARISTUSTE TÄIDEVIIMINE EXECUTION OF PUNISHMENTS

Vangistuse kulu

Cost of a day in prison Keskmine ühe kinnipeetava kulu päevas 2010. aastal eurodes Average amount spent per day for the detention of one person in 2010 in Euros 330

350 300

260 159

117

150

117

109

102

100

96

95 54

34

50

32

20

14

Lit h

Po

ua

la

ni a

nd

a ni

Le

ed

u/

a/

Po ol

ti/

Es

to

Re Ee s

ch /C

ze

or

hi eh Tš

ga rtu Po

p.

l ga tu

tla /S

aa tim

Šo

l/P

co

/F aa

nd

e ra nc

tri a us us ts an Pr

Au

st

m

ria

er /G aa

am ks

/A

m

Ita

an y

ly

s

ia / al Ita

W d an

nd la ng

/E es

11

In

gl

ism

aa

ja

W

al

Sa

an nl Fi

e/

So

om

i/D an

Ta

Ho

al e

d

k ar en m

an

d

s

el /Ir

aa

rla nd Iir

et /N

lla

nd

im

he

w i/S ot s Ro

No rra

/N or

ed

w

en

ay

0

a

178

vi

193

i/L at

215

200

Lä t

250

Andmed/Data: Euroopa Nõukogu, SPACE I, 2011.16/Council of Europe, SPACE I, 2011.16

75


KARISTUSTE TÄIDEVIIMINE EXECUTION OF PUNISHMENTS

Personali suhtarv vanglas

Rate of custodial staff in prison Vangide arv ühe vanglatöötaja kohta 2011. aastal Number of prisoners per staff member in 2011 40

Vangide arv ühe kinnipidamise tagamisega seotud vanglatöötaja kohta (sh valvurid) 2011. aastal/ Rate of prisoners per custodial staff member in 2011

35,8 29

an d nl

w

k ar

e/

Fi

or

m

2,3 5

ay

1,5

ra /N

No r

en

rla

i/D

Ta

an

he

el a

/N et

nd lla

5,5

1,5

nd s

nd

en ed

aa /Ir im

W ja aa ism gl In

Andmed/Data: Euroopa Nõukogu, SPACE I, 2011.20/Council of Europe, SPACE I, 2011.20

76

6,1

m

1,7

1,4

Iir

6,9

So o

7,8

Ho

nd

Sw

la

an

9 1,6

Ro ot

am ks

y

es d

an

la

nd

Sa

3,4

2,7

aa /G

W

la Po

a/ ol

al

nd

a

2,8

11,3

al

es

/E ng

Le e

Po

du

/L ith

ua

on

ni

ia

a i/E

st

us

tu

ria /A

or l/P ga

rtu Po

st

al y /It

vi a

al ia

La t

Ita

ti/ Lä

ga l

1,9

0

5,2

4,8

4,5

2,8

tri

3,1

st

5

Ee

5,4

Au

10

15,1

si/

15,8

ot

18,1

Sc

18,5

15

m

20

20

aa /

25

tim

30

29,8

er

31,1

Šo

35

Vangide arv ühe muu funktsiooniga vanglatöötaja kohta (sh meditsiin, sotsiaaltöö, haridus) 2011. aastal/ Rate of prisoners per other staff member (education,medicine, social work) in 2011


KARISTUSTE TÄIDEVIIMINE EXECUTION OF PUNISHMENTS

Alaealised kinnistes asutustes Juveniles in closed facilities 160 140 120 100

143 124 90

89

80

79 72

81

72

68 52

60

34

40

71 43

Alaealiste arv erikoolides õppeaasta alguses/ Juveniles in closed educational institutions in the beginning of the school year

67 53 36

Alaealiste arv vanglates kalendriaasta lõpus/ Juveniles in prisons in the end of the year

20 0

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

Andmed/Data: Justiitsministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium/Ministry of Justice and Ministry of Education and Research

77


KARISTUSTE TÄIDEVIIMINE EXECUTION OF PUNISHMENTS

Kriminaalhooldusaluste jaotus Distribution of probationers 9000 8000 7000 368

6000

12 26 505

618 107 183 528

502 663 153 140 672

1127 89 978

399 1508 55 569

5000

363 1357

Üldkasulik töö/ Community work

57 570

Alaealiste mõjutusvahend/ Sanction applicable forminors

4000 3000

5988

2000

394

1000

1691

6127

6648

6251

Šokivangistus/ Shock imprisonment

Vanglast ennetähtaegselt vabastatud/ Prematurely released from prison (Parole) 5667

5015

4415

Käitumiskontroll (v.a vanglast ennetähtaegseltvabastatud)/ Supervision of conduct (without prematurely released persons)

0 1998

78

2000

2002

2004

2006

2008

2010

2012

Andmed/Data: Justiitsministeerium/Ministry of Justice Vaata lisa: Ahven, A., Kruusement, A., Salla, J. (2013). Tingimisi vabastamise ja käitumiskontrolli kohaldamise analüüs. Tallinn: Justiitsministeerium


KARISTUSTE TÄIDEVIIMINE EXECUTION OF PUNISHMENTS

Kriminaalhooldusaluste suhtarv eri riikides

Rate of persons under probation in selected countries Kriminaalhooldusaluste suhtarv 100 000 elaniku kohta 2011. aastal/ Total number of persons under the supervision or care of probation agencies per 100 000 population in 2011 664

700

540

600 500

369

400

290

300

284

234

220

191

200

176

172

146

136

71

100

48

46

nl

w

e/ om So

ra

/N

Fi

or

/It No r

ia al

an d

ay

al y

nd

im

aa

/Ir

el a

ed Iir

Sw si/ ot

Ita

en

k ar m en Ro

i/D an

/A st

ria

er Au

Ta

m

us

an

tri a

y

s /G aa am ks Sa

Ho

lla

nd

du /

/N et

Lit

he

hu

rla

nd

ia an

nc /F m

us ts an Pr

Le e

aa

an nd la

/E ng es

In

gl

ism

aa

ja

W

al

ra

W d

/B el ia lg

Be

e

es al

um gi

on i/E st st Ee

Po

ol a

/P

ol

an

ia

d

0

Andmed/Data: Euroopa Nõukogu, SPACE II, 2011.1.3/Council of Europe, SPACE II, 2011.1.3

79


KARISTUSTE TÄIDEVIIMINE EXECUTION OF PUNISHMENTS

Kriminaalhoolduse tulemused Results of probation

Kriminaalhoolduse edukalt lõpetanud inimeste osakaal kõigist 2011. aastal lõpetanud klientidest Share of persons who completed the supervision or care of probation agencies out of all exits from probation system in 2011 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0%

89%

88%

85%

82%

75%

74%

74%

70%

68%

66%

64%

/Ir aa im Iir

ni a/

Ro

m

el

an

an

d

48%

ia

nd la Po ee m Ru

aa

a/

tla nd /S co

m tim Šo

Sa ks a

m

aa

/G

er

/A ria st

Po ol

y

tri us

W d Au

an nd

an

a

es al

ia an hu

In

gl

ism

aa

ja W

al

es

/E

ng

Le

la

ed

lg

u/

ia

Lit

/B el

st

gi

on

um

ia

s i/E st Ee

Be

nd

/N et

he rla

ia /It

al

nd

y

d Ita al

Ho lla

So

om

e/

/N

or

Fi nl

w

an

ay

l ga tu

No rra

or

Andmed/Data: Euroopa Nõukogu, SPACE II, 2011.4.2/Council of Europe, SPACE II, 2011.4.2

80

66%

52%

l/P ga rtu Po

87%


KARISTUSTE TÄIDEVIIMINE EXECUTION OF PUNISHMENTS

Elektroonilise valve alla määratud isikute arv Persons placed under electronic monitoring 200 180

31 1

160 140

31 5

120 100 80

167

Lühiajalise vangistuse asemel/ Replacement of the short-term prison sentence

188

60

115

141

158

Vahistamise asemel/ Replacement of detention

148

40

Vanglast ennetähtaegselt vabastatud/ Prematurely released fromprison (Parole)

20 0 2007

2008

2009

2010

2011

2012

Andmed/Data: Justiitsministeerium/Ministry of Justice Vaata lisa: Ahven A. ja Kruusement, A. (2013). Elektroonilise valve kohaldamine. Tallinn: Justiitsministeerium

81


Justiits kogumik uus  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you