teenust, kuid aruteludel käsitleti neid teenuseid koos tööturuküsimustega. Seega tasub tähele panna, et alljärgnevates teemaülevaadetes oleme paigutanud ettepanekud kõige sobivama teema alla. Näiteks Tartu ingliskeelse diskussiooniklubi haridusteema ettepanekud asuvad tööturuplokis, mis puudutavad välisüliõpilaste piiratud võimalusi osaleda Eesti tööturul. Nii tööturu kui ka hariduse (kui tööturuteema) aruteludel eesti keele õppe kohta sõnastatud probleemid ja lahendused oleme esitanud eesti keele õppe teema juures, kuigi algul käsitles seda teemat ainult kaks Ida-Virumaa venekeelset arutelurühma kõigist kuuest. Tarviduse korral on märgitud seos teiste aruteluteemadega. Igas alljärgnevas alapeatükis on esitatud analüütikute koostatud ülevaade sellest, kuidas hargnesid kohapealsest arutelust välja probleemid, millele pakuti lahendusi. Seejärel on analüütikud võrrelnud eri rühmi, kommenteerinud osalejate ettepanekuid ja nimetanud asjaomase teema puhul olulisemad ettepanekud lõimumise poliitikavaldkonna edendamise kohta. Lõpuks on esitatud diskussiooniklubides osalenud EKRKde ettepanekud. Siinse projekti EKRKde lõimumisarutelud kinnitasid varasemate sarnaste arutelude kogemust, et inimestel on kergem rääkida neist probleemidest, millega nad Eestis elades kokku puutuvad. Samuti on mõnevõrra lihtsam öelda, keda need probleemid puudutavad ehk kes peaksid kuuluma sihtrühma. Keerulisem on aga mõelda edasi selle üle, milliseid tegevusi ja programme on vaja nende probleemide lahendamiseks ning milliste institutsioonide (või ka inimeste endi) vastutusse peaks kuuluma nende tegevuste elluviimine. Lahenduste leidmine ja ettepanekuteni jõudmine kujunes lihtsamaks tänu sellele, et kogu kodanikepaneel oli üles ehitatud just ettepanekute sõnastamisele. Kui osalejad jäid rääkima oma muredest ja negatiivsetest kogemustest või kiitsid mõnda avastatud keeleõppeportaali või projektikonkurssi, siis suunas laudkonna arutelujuht nad sõnastama ja kirja panema ka sellekohaseid ettepanekuid.
12
Kui loete EKRKde ettepanekuid ülevaatlikes tabelites lisades 1–6, palume meeles pidada järgmist. Ühtegi ettepanekut ei ole välja jäetud. Osa eri aruteludest pärit sarnaseid ettepanekuid on koondatud üheks. Ettepanekud on esitatud probleemide kaupa, alustades iga probleemi puhul kõige suurema toetuse saanud ettepanekutest. Iga ettepaneku juures on läbivalt viidatud selle allikale: Tallinna või Ida-Virumaa vene suhtluskeelega arutelu (tähistatud vastavalt vene TLN ja vene IDA) või Tallinna ja Tartu inglise suhtluskeelega arutelu (inglise). Et iga teema puhul olid Tallinna ja Ida-Virumaa vene- ja ingliskeelsetele rühma dele tähtsad erinevad nüansid, võimaldab selline eristamine vaadata ettepanekuid lõimumisvald konna strateegia rakenduskava koostamise tarvis nendest kolmest sihtrühmast lähtuvalt. Iga ettepaneku juures on näidatud, kelle eluolu see puudutab (kasusaajad) ja kes peaksid selle ellu rakendama. Aruteludel jäi vähem aega vastutajate määramiseks. Ühelt poolt ei olnud osalejatel päris selge, millises haldusalas milliste teemadega tegeletakse ning millised on Riigikogu, valitsuse, ministeeriumide ja ametite tegutsemispiirid, teiselt poolt ei olnud aruteludel piisavalt aega osalejaid selles vallas harida. Seetõttu on iga tabeli veerud „Kellele? Ja kes?” suures osas toimetanud Praxise ja IBSi asjatundjad, arvestades ühtlasi arengukava „Lõimuv Eesti 2020” esialgselt kavandatud sihtrühmi, meetmeid ja rakendusasutusi. Et arutelud keskendusid EKRKde Eestis elamise kogemusele ja tegelikele vajadustele, ei puuduta ettepanekud ainult lõimumisvaldkonda. Ühiskonna lõimitus ja sidusus on horisontaalne, st läbib osaliselt kõiki poliitikavaldkondi, seepärast on analüütikud lisanud ettepaneku(te ploki) juurde läbivalt viiteid selle kohta, millist poliitikavald konda ettepanek(ud) puudutab (puudutavad).
Euroopa kolmandate riikide kodanike lõimumisarutelude aruanne