Issuu on Google+

2nd Teacher Training Seminar (TTS2012). Creativity, Musicality and Well-Being: Practical Teachers' Mentor Training/ II Õpetajakoolituse seminar (TTS2012). Loovus, musikaalsus ja heaolu: tegevõpetajate mentorkoolitus

5th scientific conference for BA, MA and PhD students

The Changing Face of Music and Art Education: Yesterday, Today, Tomorrow Creativity, Musicality, Well-Being Proceedings of CFMAEYTT2012 2nd Teacher Training Seminar “Creativity, musicality and wellbeing: practical teachers' mentor training”

Editors of CFMAEYTT2012 Tiina Selke (Head of Department of Music, Editor-in-Chief) Gerhard Lock (Managing Editor) Marit Mõistlik (Coordinating Editor)

ISBN 978-9949-29-044-4 (PDF, online) ISBN 978-9949-29-045-1 (PDF, CD)

5th scientific conference for BA, MA and PhD students The Changing Face of Music and Art Education: Yesterday, Today, Tomorrow: Creativity, Musicality, Well-Being www.tlu.ee/CFMAE/CFMAEYTT/CFMAEYTT2012.htm

1


2nd Teacher Training Seminar (TTS2012). Creativity, Musicality and Well-Being: Practical Teachers' Mentor Training/ II Õpetajakoolituse seminar (TTS2012). Loovus, musikaalsus ja heaolu: tegevõpetajate mentorkoolitus

V rahvusvaheline kraadiõppurite konverents

Muusika- ja kunstiharidus muutumises: eile, täna, homme Loovus, musikaalsus, heaolu CFMAEYTT2012 teeside kogumik II Õpetajakoolituse seminar „Loovus, musikaalsus ja heaolu: tegevõpetajate mentorkoolitus“

CFMAEYTT2012 Toimetajad Tiina Selke (Muusika osakonna juhataja, peatoimetaja) Gerhard Lock (Tegevtoimetaja) Marit Mõistlik (Koordineeriv toimetaja)

ISBN 978-9949-29-044-4 (PDF, online) ISBN 978-9949-29-045-1 (PDF, CD)

5th scientific conference for BA, MA and PhD students The Changing Face of Music and Art Education: Yesterday, Today, Tomorrow: Creativity, Musicality, Well-Being www.tlu.ee/CFMAE/CFMAEYTT/CFMAEYTT2012.htm

2


2nd Teacher Training Seminar (TTS2012). Creativity, Musicality and Well-Being: Practical Teachers' Mentor Training/ II Õpetajakoolituse seminar (TTS2012). Loovus, musikaalsus ja heaolu: tegevõpetajate mentorkoolitus

3

CONTENT TTS2012 abstracts of student papers Priidu Aardam, Gerhard Lock Comparison of singers’ and guitarists’ preparation for performance

6

Liisi Altsaar, Vaike Kiik-Salupere Singing students´ preparation for performances

7

Joonas Kollom About mirror neurons

8

Maarja Liik, Gerhard Lock The creative process and its phases in music

9

Johanna Oravas, Tiina Selke The musical preferences of first class students and listening textbook "Muusikamaa"

10

Jaanika Palkman, Tiina Selke Understanding of musicality of 16–19-year-old gymnasium students

10

Maarika Rohtsaar, Tiina Selke Children’s vocal range aged six to seven in Estonia

11

Kalli Samorodni The use of children in contemporary art: Social art or child abuse?

12

Mari-Liisi Soovik, Mart Kivi, Andres Avarand Comparison of breathing techniques of a vocalist and a brass player

13

Liis Teesalu „Chimney sweeper“ (2010) and „The Chimney“ (2011)

14

5th scientific conference for BA, MA and PhD students The Changing Face of Music and Art Education: Yesterday, Today, Tomorrow: Creativity, Musicality, Well-Being www.tlu.ee/CFMAE/CFMAEYTT/CFMAEYTT2012.htm


2nd Teacher Training Seminar (TTS2012). Creativity, Musicality and Well-Being: Practical Teachers' Mentor Training/ II Õpetajakoolituse seminar (TTS2012). Loovus, musikaalsus ja heaolu: tegevõpetajate mentorkoolitus

4

SISUKORD TTS2012 kraadiõppurite ettekannete teesid Priidu Aardam, Gerhard Lock Kitarristide ja lauljate esinemiseks valmistumise võrdlus

16

Liisi Altsaar, Vaike Kiik-Salupere Klassikalise- ja pop-jazz laulu eriala õpilaste esinemisteks valmistumine

17

Joonas Kollom Peegelneuronitest

18

Maarja Liik, Gerhard Lock Loomeprotsess ja selle etapid muusikaloomes

19

Johanna Oravas, Tiina Selke Eestikeelse üldhariduskooli I klassi õpilaste muusika eelistused ja I klassi muusika kuulamise õppematerjal "Muusikamaa"

20

Jaanika Palkman, Tiina Selke 16.–19. aastaste gümnaasiumiõpilaste arusaamu musikaalsusest

20

Maarika Rohtsaar, Tiina Selke Kuue kuni seitsmeaastaste laste keskmine hääleulatus

21

Kalli Samorodni Laste kasutamine kaasaegses kunstis: Kas sotsiaalne kunst või laste väärkohtlemine?

22

Mari-Liisi Soovik, Mart Kivi, Andres Avarand Vokalistide ja puhkpillimängijate hingamistehnika võrdlus

23

Liis Teesalu Tauno Kangro skulptuur "Korstnapühkija" ning anonüümne skulptuur "Korsten"

24

5th scientific conference for BA, MA and PhD students The Changing Face of Music and Art Education: Yesterday, Today, Tomorrow: Creativity, Musicality, Well-Being www.tlu.ee/CFMAE/CFMAEYTT/CFMAEYTT2012.htm


2nd Teacher Training Seminar (TTS2012). Creativity, Musicality and Well-Being: Practical Teachers' Mentor Training/ II Õpetajakoolituse seminar (TTS2012). Loovus, musikaalsus ja heaolu: tegevõpetajate mentorkoolitus

5

TTS2012 abstracts of student papers

Priidu Aardam, Gerhard Lock Comparison of singers’ and guitarists’ preparation for performance Department of Music, Institute of Fine Arts, Tallinn University Introduction Everyone prepares for performance differently. Actors, dancers and singers, they all create a pleasent atmosphere to feel good before going on stage (see Kenny & Ackermann 2009). To feel less nervous and to have no other disturbing factors around. This present work focuses on preparation for performance (see Greene 2001, rehearsal strategies see Jørgensen 2004, Likhacheva 2011) of guitarists and singers. As guitarists and singers are quite different form each – one works with an instrument and the other is as if an instrument itself – so I will bring out the difference and similarity of those two. Presuming that singer prepares more thorough than a guitarist. By thorough I mean for singer it takes both more time and physical preparation to get yourself ready. As far as I know, such research work has not been done yet. Mostly there is a body of research on performance anxiety (see Wilson & Roland 2002) of vocalists (see Erikson 2011). So this subject may be mainly of interest to students and teachers of vocal and instruments but also to young developing professional vocalists and instrumentalists. Aim The primary aim of this work is to find out differences and similarities of preparation for performance between vocalists and guitarists. Exactly how they prepare and how different previous performances have affected the preparation for performance of singers and guitarists. The hypothesis of seminar work – vocalist prepares more thorough for performance than guitarist. Method I used the questionnaire I made in Google.doc (Appendix A). The questionnare consisted of 19 claims and 7 open question. The proper answer for every claim was to be choosen out of five-level Likert-type scale, where 5 ment the respondent totally agreed with the claim, 4 – generally agreed, 3 – do not know, 2 – generally not agreed, 1 – totally not agreed. The 6 questions needed „yes“ or „no“ answer and in case of „yes“ the aswer was to be explaned. Conclusion Both in singers‘ and quitarists‘ opinion was that soundcheck and testing of acoustic were important. The claim „An half an hour/An hour before performance I need to be alone“ was rather unimportant for the students. In case of previous performances the most influence for the students of both specialty had performances in exam. The students claimed that good performace needs good practice. The open question got both similar and different answers. Only one quitarist did exercises without an instrument. For the question, what do you do to avoid feeling nervous, the answers of quitarists and vocalists were the same. Right before the performance the quitarists provided time approximatly 1,6 hour and singers 1,4 hour. The singers said that a important difference is between a performance and a competition. The tables and graphics show, in case of preparing for a performance, that gutarists have agreed with the clames on a 5point scale more (higher columns) than the vocalists. So the hypothesis of my work – vocalists prepare more thorough for performance than guitarist is disproved according to the results of this pilot research work, but those results are to be interpreted prudently as the sample is small and the target group is young students in studying stage Keywords Performance preparation, performance anxiety, different performance situations References Erikson, Ester-Silva (2011). Esinemisärevuse põhjused Tallinna Muusikakeskkooli õpilastel. Tallinn: Tallinna Ülikool [Muusika osakonna bakalaureusetöö, juh. V. Kiik-Salupere]. Greene, Don (2001). Performance Success: Performing Your Best Under Pressure. New York. Jørgensen, Harald (2004). Strategies for individual practice. A. Williamon (ed.). Musical excellence: strategies and techniques to enhance performance. Oxford: Oxford University Press, 85–103.

5th scientific conference for BA, MA and PhD students The Changing Face of Music and Art Education: Yesterday, Today, Tomorrow: Creativity, Musicality, Well-Being www.tlu.ee/CFMAE/CFMAEYTT/CFMAEYTT2012.htm


2nd Teacher Training Seminar (TTS2012). Creativity, Musicality and Well-Being: Practical Teachers' Mentor Training/ II Õpetajakoolituse seminar (TTS2012). Loovus, musikaalsus ja heaolu: tegevõpetajate mentorkoolitus

6

Kenny, D. T. & Ackermann, B. (2009). Optimizing physical and psychological health in performing musicians. In Hallam, S., Cross, I., & Thaut, M. (Eds.) The Oxford Handbook of Music Psychology. Oxford: Oxford University Press, 390–400. Likhacheva, Xenia (2011). Efektiivsest iseseisva harjutamise metoodikast saksofonil. Tallinn: Tallinna Ülikool [Muusika osakonna bakalaureusetöö, juh. G. Lock]. Wilson, G. D. & Roland, D. (2002). Performance anxiety. In Parncutt, R., & McPherson, G. E. (Eds.). The Science and Psychology of Music Performance. Oxford: Oxford University Press, 47–61.

Liisi Altsaar, Vaike Kiik-Salupere Singing students´ preparation for performances Department of Music, Institute of Fine Arts, Tallinn University Introduction Singers use their bodies as their instruments and both psychological and physical condition of the singer directly affect the generation of the voice. Therefore singers have to pay attention to mental as well as physical preparation to attain peak condition for performances. Background A performer is a „vocal athlete“; you will perform better if you are in shape. Being in shape comes from appropriate physical exercise, mental focus, good nutrition, and a reasonable amount of sleep. (Dayme 2005) Physical condition of the singer is important from a phsycological and vocal standpoint. It is connected to appearance, overall confidence and performance anxiety. (Kenny 2011) Aim The goal of this study is to give an overview of solo singing students’ ways of preparing for performances. Method A survey was conducted among the students of singing at the Tallinn Georg Ots High School of Music and at the Tallinn University. The empirical part of the study examines coping strategies, knowledge, skills and tips that singing students use in preparation for a performance and describes the attitudes of students towards a performance as an event. The similarities and discrepancies among pop-jazz and classical singing students’ performance preparation were also studied. Conclusion Results revealed that not depending on style of singing, most of the students consider a performance an important event. Attention is given to vocal warm-up before a performance and to singing through the setlist on the day of the performance. Most singing students also conduct a test performance and agree to the importance of having enough time to learn the pieces. They also consider their appearance at the performance important. Caused by the differences in classical and pop-jazz singing the singers of aforementioned styles have different approaches to the preparation for performing. Classical singers concentrate more than pop-jazz singers on the technical side of preparations, including vocal warm-up, test performances and generally more exhaustive preparation, that including mental concentration before the performance. Pop-jazz singers have a bigger inclination than classical singers for ritual behaviours, which manifests itself in undisclosed procedures conducted before the performance. Keywords Singing students, performance preparation, achieving peak performance References Dayme, M. B. (2005) The Performer's Voice; Realizing Your Vocal Potential. Vocal health. New York, London: W. W. Norton & Company, 193. Kenny, D.T. (2011). The Psychology of Music Performance Anxiety. Oxford: Oxford University Press.

5th scientific conference for BA, MA and PhD students The Changing Face of Music and Art Education: Yesterday, Today, Tomorrow: Creativity, Musicality, Well-Being www.tlu.ee/CFMAE/CFMAEYTT/CFMAEYTT2012.htm


2nd Teacher Training Seminar (TTS2012). Creativity, Musicality and Well-Being: Practical Teachers' Mentor Training/ II Õpetajakoolituse seminar (TTS2012). Loovus, musikaalsus ja heaolu: tegevõpetajate mentorkoolitus

7

Joonas Kollom About mirror neurons Department of Choreography, Institute of Fine Arts, Tallinn University Supervisor Heili Einasto Background Mirror neurons were discovered in early nineties in the University of Parma, Italy. Giacomo Rizzolati et al. [2011] were studying the activity of the brain of a maqaque monkey during simple movements. The maqaque had electrodes attached to the areas of the brain associated with movement to observe the activity of single neurons during certain movements. When the monkey reached it's hand to grab something a certain neuron would fire. It came as a surprise to the scientists that the same neuron fired also when the monkey observed somebody grab something (Calvo-Merino 2010). Later areas that behaved similarly were also discovered in the human brain – areas that lit up both when doing an action and when observing the same action. Main idea In the present study I focused on the side of the mirror neuron phenomenon observable with the naked eye. Assuming that mirror neurons play a part in learning new skills I explored, choosing juggling as an example, whether and how does observing a physical action affect the performance of the same action. Method and main contribution Inspired by studies about mirror neurons I conducted an experiment in which I tought two groups of university students a certain juggling pattern. The difference in the teaching approach between the groups was that one of the groups received only verbal instructions while the other received no verbal instructions but had the oppurtunity to observe juggling abundantly. I observed the differences of skill progression in the two groups. The main contribution of the study would hopefully be to bring into awareness the fact that observing an action is accompanied by physiological processes in the body that relate to the observed action – by desired and undesired ones (e.g. a student could unwittingly take over some of the teachers flaws). Implication The experiment showed that the progress of the „observing group“ was somewhat quicker compared to the group that received verbal instruction. A discussion with the participating students revealed that most of them would have preferred learning by an example. The fact that observing is not merely a passive witnessing of incoming visual information and that it is accompanied by physiological processes in the body that relate to the observed action puts observing as such into a new light. An injured dancer or an athlete might benefit from observing a training and after recovery pick up observed movement material quicker and more easily (Simpson 2008). Keywords Neuron, Mirror neuron, observation, learning References (selection) Calvo-Merino, B. (2010). Neural Mechanisms for Seeing Dance – The Neurocognition of Dance: Mind, Movement and Motor Skills (eds. Bläsing, B., Puttke, M., Schack), T. New York: Psychology Press. 153–176. Rizzolatti, G. (2011). Mirror neurons: from monkey to human. http://www.youtube.com/watch?v=yKPTuCoop8c [26.10.2011]. Simpson, M. (2008). Mirror neurons in the brain, how they help dancers as they train. http://www.balletdance.com/200806/articles/mirrorneurons20080600.html [30.09.2011].

5th scientific conference for BA, MA and PhD students The Changing Face of Music and Art Education: Yesterday, Today, Tomorrow: Creativity, Musicality, Well-Being www.tlu.ee/CFMAE/CFMAEYTT/CFMAEYTT2012.htm


2nd Teacher Training Seminar (TTS2012). Creativity, Musicality and Well-Being: Practical Teachers' Mentor Training/ II Õpetajakoolituse seminar (TTS2012). Loovus, musikaalsus ja heaolu: tegevõpetajate mentorkoolitus

8

Maarja Liik, Gerhard Lock The creative process and its phases in music Department of Music, Institute of Fine Arts, Tallinn University Introduction Writers from very different backgrounds work in the fields of music composition and songwriting - students in music schools and in general education, children and adults, amateurs and professional musicians (see Fjuk 1995). All creative endeavors include certain universal components (see Lock 2011) and this work attempts to examine these more closely. The necessity of increasing the part of creativity in education and the effect of creativity on musicality and original self-expression have become big topics as of late. Personally, I feel that the ideal would be acquiring a knowledge and skills in a creative way. This would help create spontaneous interest in finding out new things and motivate study. Creative activity helps foster an environment where a student wants to learn. This also contributes to the development of a distinct musical character. Aim This work aims to analyze the creative process, as well as distinguish and elaborate on the different stages of creative work. Every creative individual has their own unique path from inspiration to the creation of a work. These processes are generally not acknowledged or analyzed by the creators themselves. The main research problem lies in acknowledging these processes and finding commonalities in the outputs of different artists. Methods I will go on to analyze and compare theoretical literature to find shared elements and possible candidates for the different stages and phases of creative thought (see Kidron 2000). The seminar work will form the theoretical background of a bachelor work. The empirical part of the bachelor work will be provided by a questionnaire with questions corresponding to the theoretical material. The questionnaire will include both short-form and multiple choice questions, the method will be quantitative and partially qualitative. This study will only involve three participants, all with relevant backgrounds: a professional composer/conductor/producer, a band member with musical education, a band member without musical education. Conclusion It can generally be said that the conception of creative endeavors is split into two areas: subconscious and conscious. These areas grow out of each other, require each other and depend on each other. Studying the creative processes and stages of creation of different artists, they seem to have one common denominator communication. A constant communication between the subconscious and the conscious mind, between the artist and their environment, between spontaneity and rationality, between different forms of art, different cultures, different eras, and between a human and the universe. Keywords Creativity, inspiration, stages and phases in creative processes References Fjuk, Liina (1995). Heliloominguprotsessi etapid eesti heliloojate intervjuudes sõnastatud kogemusele toetudes (diplomitöö muusikateaduses). Tallinn: Eesti Muusikaakadeemia Kidron, Anti (2000). Loomingu köögipoolelt. Leidlik meel. Tallinn: Mondo, 159–173. Lock, Gerhard (2011). Musical creativity in the mirror of Glaveanu’s five principles of Cultural Psychology. Culture & Psychology, 17(1), 121–136.

5th scientific conference for BA, MA and PhD students The Changing Face of Music and Art Education: Yesterday, Today, Tomorrow: Creativity, Musicality, Well-Being www.tlu.ee/CFMAE/CFMAEYTT/CFMAEYTT2012.htm


2nd Teacher Training Seminar (TTS2012). Creativity, Musicality and Well-Being: Practical Teachers' Mentor Training/ II Õpetajakoolituse seminar (TTS2012). Loovus, musikaalsus ja heaolu: tegevõpetajate mentorkoolitus

9

Johanna Oravas, Tiina Selke The musical preferences of first class students and listening textbook "Muusikamaa" Department of Music, Institute of Fine Arts, Tallinn University Introduction Music is everywhere. Children today live in very different styles of music. School music also offers a wide range of educational material of listening. Is the music selection is based on the teachers interest or taste, and also takes into account the children's interests? Is it based on the traditional view that the is a need to present classical music as the only valuable music? What is the children's interest in different styles? This problem is generally studied in L. Jakobson, in her masters thesis (2008). Aim The which extent to first class listening in „Muusikamaa“ by Ainer, Muldma and Selke (2009) coincides with the interests of the children's own music. Method(s) and main contribution Respondents where choosen from two cities and one small-town school, all first grade students (N = 132). Listening to 20 stylistically different pieces. A questionnaire was used to assess styles with emoticons. Conclusion Children like diverse music. An important role in shaping children's musical preferences is music teacher. „Muusikamaa“ authors rather take into account children's music preferences. Further the authors should not hesitate to use a variety of styles (pop, rap, World Music, modern folk song). Children‘s preference: The National Anthem, rap, pop. The least preferred by the children: a romantic piano piece, World music Tibetan monks in ritual and choral singing. Keywords Children’s preferences, Estonian National Anthem, rap, pop References Anier, K.; Muldma, M.; Selke, T. (2009). Muusikamaa. Tallinn. Jakobson, Liivia (2008). 6–7-aastaste laste muusikalised eelistused. Magistritöö. Tallinn: Tallinna Ülikool.

Jaanika Palkman, Tiina Selke Understanding of musicality of 16–19-year-old gymnasium students Department of Music, Institute of Fine Arts, Tallinn University Introduction The problem of musicality in contemporary music psychology is a complicated, often contradictory and ambiguous issue . The ability to really experience music is one of the most significant features of musicality (Sloboda 2000: 18). The 2009 survey carried out by T. Selke among adults showed that although most people still stick to the traditional conceptions of musicality – related to the ability to sing, then a new environment of sounds and new ways of creating music have changed this traditional attitude, especially among young people and men (Selke 2009). This fact gave rise to the question: is the younger generation really changing their conception of musicality? Aim The aim of this study is to find out how gymnasium students understand musicality. At the same time it tests the study carried out by Docent Tiina Selke among the Estonian people in 2009. The autor of the present paper assumes that 16-19-year-olds understand musicality as a much more varied conception, not just the traditional ability to sing in key and have a good ear together with an expressive performance.

5th scientific conference for BA, MA and PhD students The Changing Face of Music and Art Education: Yesterday, Today, Tomorrow: Creativity, Musicality, Well-Being www.tlu.ee/CFMAE/CFMAEYTT/CFMAEYTT2012.htm


2nd Teacher Training Seminar (TTS2012). Creativity, Musicality and Well-Being: Practical Teachers' Mentor Training/ II Õpetajakoolituse seminar (TTS2012). Loovus, musikaalsus ja heaolu: tegevõpetajate mentorkoolitus

10

Method and main contribution In order to find out how gymnasium students understand musicality I prepared an Internet-based questionnaire compiled by Docent Tiina Selke and adapted by me. The questionnaire was for years 16-19 (N=124) (Käina Gymnasium, Kärdla Co-educational Gymnasium, J. Westholm Gymnasium). It consisted of two parts: the background data of the sample (gender, age, musical background) and questions about musicality. Conclusion The summary of the questionnaire shows that the most important indicator of musicality is thought to be the sense of rhythm (91.13 %), Selke`s study gave the same result . That young people prefer rhythm is also confirmed by an earlier study (Pikkel 2011) . The next important indicator was the sense of harmony (86.29 %), a good ear for music (84.68 %) and the ability to sing (79.84 %). The ability to communicate in the language of music was surprisingly highly valued (80.65 %). This may be due to the age peculiarities of the given sample, reflecting the young people`s social need to communicate through music. The lowest grades were given to interest in handling computer sounds (22.58%). This shows that although computers and computer-related activities play an important part in the lives of the present-day young people, their understanding of musicality is not influenced by them . Keywords Musicality, musical abilities, musical education, teaching methods References Pikkel, Merike (2011). 8. klassi õpilaste muusikatunni tegevuste eelistusi. [Magistritöö]. Tallinn: Tallinna Ülikool Selke, Tiina (2009). Musicality, beliefs and changed musical environment. Problems in Music Pedagogy, 4–5, 18–26. Sloboda, John A. (2000). Muusikaline meel. Tallinn: Scripta Musicalia.

Maarika Rohtsaar, Tiina Selke Children’s vocal range aged six to seven in Estonia Department of Music, Institute of Fine Arts, Tallinn University Introduction Because I've been teaching preschool kids for quite some time now and therefore having had to choose the appropriate singing repertuire for them I've noticed that a lot of the songs that have been suggested in the songbooks so far are not appropriate for kids that age because of their wide range. A lot of my colleagues that I have spoken to on this matter, have agreed with me. To my knowledge this certain topic hasn't been studied in Estonia before and that's why I wanted to explore the topic further. Even the smallest change in children's vocal range calls for attention, because singing has always had an important place in music classes at school and the songs might not be in a suitable key that would suit with the childs' natural vocal range today. Aim My purpose for this work is to find out the vocal range of estonian children aged six to seven and compare how their vocal range suits with the keys the songs have been written in the songbooks. When starting the work, the author assumed that childrens' (aged six to seven) natural vocal range today is lower than it was in the last half-century starting from 1960s. Method(s) and main contribution Methods used for data collecting are: the experiment for measuring the vocal range of children and the analysis of ten well-known childrens' songs and the keys they're written in. The selection of the treatise consisted of children (aged six to seven) attending Oru Kindergarden, Oru Basic School and KoseUuemõisa Kindergarden-Primary School in Harjumaa, Tamsalu Kindergarden in Lääne-Virumaa, Valjala kindergarden in Saaremaa and Puhja Kindergarden and Võnnu Kindergarden in Tartumaa.

5th scientific conference for BA, MA and PhD students The Changing Face of Music and Art Education: Yesterday, Today, Tomorrow: Creativity, Musicality, Well-Being www.tlu.ee/CFMAE/CFMAEYTT/CFMAEYTT2012.htm


2nd Teacher Training Seminar (TTS2012). Creativity, Musicality and Well-Being: Practical Teachers' Mentor Training/ II Õpetajakoolituse seminar (TTS2012). Loovus, musikaalsus ja heaolu: tegevõpetajate mentorkoolitus

11

Conclusion Results of the study were the following: the average vocal range of children today is lower than the vocal range suggested by different vocal pedagogues to 6–7 year olds in methodical literature published in earlier times; songbooks that have been published before 1990s are mostly in higher keys. The same songs are usually a tone lower in latest editions; a lot of the childrens' songs written by recognized composers are not in suitable keys for the children who took part in the study. This current research suggests that if there is taken into use more and more earlier published songbooks is very important to look critically keys because it’s known that probably the vocal range of children are much more lower. The singing repertoire is needed lowering. because of the wide range. Some children’s songs are not appropriate for kids because they are too high for them. Keywords Vocal training, preschool kids' natural vocal range

Kalli Samorodni The use of children in contemporary art: Social art or child abuse? Department of Art, Institute of Fine Arts, Tallinn University Introduction Since I work with children, I have developed a deeper interest children's art. Even more, that child's art topic is not very much discussed in theory. If there is a children's portrayal of the uncertainties, it is observed mostly controversial works of art either from lawyers or human point of view. Since I work as an investigator in the criminal police, and I am an art student at the same time, I have a good chance to represent both sides at once and simultaneously view the topic from two different viewpoint. Main idea In mine seminar work I analyze of modern artists, which has led to contradictory views for critics and viewers. Many artists balanced permitted and not permitted entry portraying children, and some have come to the attention of the police. I shall dissert in mine workthe laws which governing children's visual portrayal. Also, the fact that artists tend to forget the legality of perspective seems to think that art is a cross-Law. Method(s) and main contribution Firstly, I analyze in my work which effect have for child participation borderline artistic creation and later in life. Secondly, I analyze in my work, how well the artists pose real problems for children if they creating a social art. Implication The limited volume of seminar work it was not possible to answer the question, where the border is still, how is comme il faut of a child use for creating a work of art. The Penal Code, although the specific limits, but certain aspects of our legislation is flawed. It was found that children presenting artists set to put its creative ambitions, while there should always prioritize the interests of the child. It would probably be necessary in the public debate on this subject, the artists and the public aware of the problem and try to open it to speak. Keywords Children's portrayal in art, social art of children, child abuse, child pornography. References Ainscoup, C., Toon, K. (2006). Läbimurre. Abiks seksuaalset väärkohtlemist kogenuile. Tallinn: Ilo. Elken, J. (2004, 19.veebr.). Kas lasteporno on kunst? Eesti Ekspress. Kangilaski, J. (2004, 19.veebr.). Kunst ja kriminaalsus. Eesti Ekspress, Areen. Kunsti sildi all lastepornoga tegelejad said rahatrahvi. (2008, 18.juuni). SLÕhtuleht.

Kriminaalasi nr 01231603874. (2001–2002). Põhja prefektuuri valduses. Rosental, M., Tilk, K. (1999). Lapse seksuaalne väärkohtlemine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda. 5th scientific conference for BA, MA and PhD students The Changing Face of Music and Art Education: Yesterday, Today, Tomorrow: Creativity, Musicality, Well-Being www.tlu.ee/CFMAE/CFMAEYTT/CFMAEYTT2012.htm


2nd Teacher Training Seminar (TTS2012). Creativity, Musicality and Well-Being: Practical Teachers' Mentor Training/ II Õpetajakoolituse seminar (TTS2012). Loovus, musikaalsus ja heaolu: tegevõpetajate mentorkoolitus

12

Soonets, R. (1997). Lapse väärkohtlemise mõiste ja liigid. Laste väärkohtlemine. Kutsar, D., Tartu: Atlex, 91–105 Tank, M. (2007, 01.dets.). Sally Mann ja alasti tõde. Eesti Päevaleht.

Mari-Liisi Soovik, Mart Kivi, Andres Avarand Comparison of breathing techniques of a vocalist and a brass player Department of Music, Institute of Fine Arts, Tallinn University Theoretical Background For theoretical background I have used Estonian as well as English studies. A good overview of breathing techniques for brass playing can be found in Lauri (1998) Soosõrv (2002) and Ots (2010). As a foundation for singing and voice posture I chose Issakova (1989), Vurma (1996), Howard (2002), Hong Young (2003) ja Sihva (2009). Introduction Quite a lot of scientific studies have been conducted on the topic of breathing and its techniques. Various methods have been put together on how to develop good breathing techniques for vocalists as well as brass players. However, the comparison of the two hasn’t been reflected that much. Therefore, it’s is important to compare these methods and find the similarities and differences. The identification of similarities and differences in breathing techniques is an important objective in order to implement the new knowledge. By acknowledging the principals of breathing techniques, it is possible to come up with specific findings. Since the goal of this topic was to compare various breathing techniques, the outcome can give new ideas how to improve the breathing techniques of vocalists and brass players. The method for solution is, at first, theoretical analysis of the data, then, bringing out the comparative viewpoints on the topic. To study the raised matter, an interview is conducted with a brass player who can thoroughly describe the breathing techniques, has been doing it for many years and who can analyse the experience from his profession and share it. For the other comparable, an interview with a vocalist is conducted, who is similarly well profound on the subject and knows about the breathing techniques of a vocalist. The comparement is important to create reliable, specific and specified thorough knowledge. In my opinion, by comparing the breathing techniques, their dependency on each other is closely related and therefore conducting such an comparison is very important tho gain new knowledge that can be applied. Aim and main idea What are the main differences and similaritys between vocalists and brass players? How do they depend on each other? Methods and main contribution Data benchmarking and interview with analysis Results and conclusion Different results have been found when comparing the breathing techniques of a vocalist and a brass player. By collating the theoretical material with the conducted interviews, important comparing aspects can be brought out. In general, my viewpoint that both of the comparable braething techniques are connected with each other, came to be true. The biggest similarities which can be brought out are posture, automatic preparation of breathing, the automated process of breathing in whole, muscle elasticity and their readiness for various air pressure work and finally, goals of the breathing exercises and their positive impact on the body. Similarities can also be found in the functioning of the muscles of respiration. It is also important to highlight the mixed breathing technique – both of the interviewees preferred inhaling through the mouth. Training the muscles of respiration by doing sports brought out quite negative responses: sport can help develop a better lung volume but in the long run it can interfere with the specific breathing technique for brass players or vocalists by generating unnatural reflexes. There were a few differences as well. The main difference is in the need for a much bigger lung volume for brass players, therefore, brass players have a different air pressure, intensity and velocity compared to a vocalist. In addition, it is physically harder for brass players to carry out the breathing technique. A remarkable difference lies in the contra-pressure in brass playing, which derives from the reason that the air must be pushed through a little hole and a balance 5th scientific conference for BA, MA and PhD students The Changing Face of Music and Art Education: Yesterday, Today, Tomorrow: Creativity, Musicality, Well-Being www.tlu.ee/CFMAE/CFMAEYTT/CFMAEYTT2012.htm


2nd Teacher Training Seminar (TTS2012). Creativity, Musicality and Well-Being: Practical Teachers' Mentor Training/ II Õpetajakoolituse seminar (TTS2012). Loovus, musikaalsus ja heaolu: tegevõpetajate mentorkoolitus

13

must be found between the correct pitch, volume and timbre. The size of the hole is adjusted by the lips which control the air velocity, the accuracy of the exhaled air and the quality of the play as a whole. In summary, the identification of the similarities and differences has resulted in specific findings and has given an opportunity to apply the new knowledge. Keywords Breathing techniques, brass player, vocalist, interview, comparison References Soosõrv, T. (2002). Hingamine tromboonimängul: erinevad teooriad ja nende analüüs: vaskpillimängu õpetamise hetkeseis Eesti muusikakoolides. [Magistritöö]. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli. Muusikaosakond. Sihvo, M. (2009). Terve hääl: hääleravi ABC. Tallinn: Medicina. Vurma, A. (1996). Laulja pill: lauluõppimise tehnilistest probleemidest. Tallinn: Scripta Musicalia. Howard, E. (2002). Born to sing: vocal technique. Los Angeles: Vocal Power. Ots, A. (2010). Tuulefantaasia. Trompetiõpetaja käsiraamat. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Hong Young, A. (2003). Singing professionally: studying singing for singers and actors. Portsmouth, NH: Heinemann. Lauri, M. (1998). Puhkpillimängija hingamisest. [Proseminaritöö]. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli muusikaosakond. Issakova, L. (1989). Laulumetoodika ajalugu II. Eesti Teatriliit. Tallinn: Eesti NSV Riiklik Hariduskomitee.

Liis Teesalu „Chimney sweeper“ (2010) and „The Chimney“ (2011) Department of Art Pedagogy, Institute of Fine Arts, Tallinn University Supervisor: Heie Treier Background On the edge of Tallinn Old Town stands from the year 2010 a piece of art that has been a topic of discussion for many. This bronze complacent man in a stepping pose or so called „Lucky chimney sweeper“ (author Tauno Kangro) might seem like an innocent statue, in fact there are conflicts between art, politics and business hidden in it. Those are accompanied by disagreements amongst the public. The most memorable and outstanding expressions of negative opinion occured when one morning citizens who wished to remain anonymous built an installation called „The Chimney“ around the statue. Why such a topic? The case is one of the latest examples of the problematic situation in public art in Tallinn. Much can be learnt from the mistakes made concerning the statue - that could help avoid such problems in the future. The aim of that research was to clarify what had happened and why, to analyze it all, and find out what and why is the public’s opinion of „Chimney sweeper“ and „The Chimney“. The results of the interviews It appeared in the course of investigation that there had been no violation of the law in placing the statue in the city. So the problem can rather be that there is no rule that prohibits a piece of art to be placed in public areas without previous contest. The ideia of the sculpture (which, as it turned out, had not been an order from the hotel) has been in the commission of citydesign that should have discussed its suitability but no serious discussion had taken place and there were more sculpture-supportive employees of government than artists in the commission. „The Chimney“ was built by students of EKA, having no permission to their action. The results of polls According to the polls, all of the art students are agains the sculpture whereas most of the maths and science students are not. Opinions about „The Chimney“ are related to opinions about the sculpture. Many of the students who don’t study art did not know about the sculpture at all. Most of estonians said they did not care about „Chimney sweeper“ but there where also those who were negative about it. Tourists and 5th scientific conference for BA, MA and PhD students The Changing Face of Music and Art Education: Yesterday, Today, Tomorrow: Creativity, Musicality, Well-Being www.tlu.ee/CFMAE/CFMAEYTT/CFMAEYTT2012.htm


2nd Teacher Training Seminar (TTS2012). Creativity, Musicality and Well-Being: Practical Teachers' Mentor Training/ II Õpetajakoolituse seminar (TTS2012). Loovus, musikaalsus ja heaolu: tegevõpetajate mentorkoolitus

14

russians living in Tallinn, on the contrary, liked Kangro’s piece of art. On the other hand, there were several elderly estonians who liked it too. Conclusion and suggestions There has to be a proper law to follow when placing a piece of art in the city. The commission of citydesign must not proceed from their personal interests or political views and should, to some extent, take public’s (who is, after all, the public for art in the city) opinion into consideration. It is crucial to raise the level of art education amongst people as this can make them be interested in art more. The public has to be exercised with professional public art – that is art that everyone can easely and imperturbably enjoy. How to create such art is another question. Keywords Skulptuur, linnaruum, kunstiharidus References Elken, Jaan (2011). „Chimney sweeper“ and „The Chimney“ (interviewed by Liis Teesalu) [Recording]. (2011, 3. November).

5th scientific conference for BA, MA and PhD students The Changing Face of Music and Art Education: Yesterday, Today, Tomorrow: Creativity, Musicality, Well-Being www.tlu.ee/CFMAE/CFMAEYTT/CFMAEYTT2012.htm


2nd Teacher Training Seminar (TTS2012). Creativity, Musicality and Well-Being: Practical Teachers' Mentor Training/ II Õpetajakoolituse seminar (TTS2012). Loovus, musikaalsus ja heaolu: tegevõpetajate mentorkoolitus

15

TTS2012 kraadiõppurite ettekannete teesid

Priidu Aardam, Gerhard Lock Kitarristide ja lauljate esinemiseks valmistumise võrdlus Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool Sissejuhatus Esinemiseks valmistumine käib igaühel erinevalt. Nii näitlejad, tantsijad kui lauljad loovad omale meelepärase õhkkonna, et enne lavale minekut oleks enesetunne hea (vt Kenny & Ackermann 2009). Et ei oleks liialt närveerimist ja muid segavaid tegureid. Käesolev töö keskendub kitarristide ja lauljate esinemiseks valmistumisele (üldiselt vt Greene 2001, harjutamiststrateegiaid vt Jørgensen 2004, Likhacheva 2011). Kuna kitarrist ja laulja on küllaltki erinevad, üks teeb tööd pilliga, teine aga juskui oleks ise pill, siis antud teemas püüan välja tuua nende kahe erinevused ja sarnasused. Võib oletada, et lauljal läheb ettevalmistamiseks rohkem aega kui kitarristil. Põhjalikuma all mõtlen seda, et lauljal kulub nii ajaliselt kui ka füüsiliselt rohkem aega enda valmis seadmiseks. Minu teada pole sellist uurimust seni veel tehtud. Laiemalt on uuritud esinemisärevust (vt Wilson & Roland 2002) lauljatel (vt Erikson 2011). Seega võiks see teema huvi pakkuda peamiselt pilliõppe ja lauluõppe õpilastele ning õpetajatele aga ka noortele arenemisjärgus professionaalsetele lauljatele ja instrumentalistidele. Eesmärk Käesoleva töö eesmärk on välja selgitada kitarristide ja lauljate esinemiseks valmistumise erinevused ja sarnasused. Kuidas valmistutakse esinemiseks ja kuidas erinevad üritused mõjutavad kitarristide ja lauljate ettevalmistust. Seminaritöö hüpotees- laulja valmistub esinemiseks põhjalikumalt kui kitarrist. Meetod Kasutasin Google.docs’ keskkonnas tehtud küsimustikku (Lisa A). Küsimustik koosnes üheksateistkümnest väitest ja seitsmest avatud küsimusest. Igale väitele valiti sobiv vastusevariant viiepallisel Likerti tüüpi skaalal, kus 5 tähendas, et vastaja on väitega täiesti nõus, 4 - enamasti nõus, 3 - ei oska öelda, 2 - enamasti ei ole nõus, 1 - ei ole üldse nõus. Kuuele küsimusele tuli vastata kas jaatavalt või eitavalt ning jaatava vastuse korral tuli seda põhjendada. Kokkuvõte Esinemiseks valmistumise juures pidasid nii kitarristid ja lauljad oluliseks soundcheck’i ja akustika proovi. Küllaltki ebaoluliseks pidasid õpilased väidet, et „Pool tundi/ tund enne esinemist soovin olla üksi.“ Ürituste puhul avaldas enam mõju mõlema eriala õppuritele eksamil esinemine. Õpilaste väitel on heaks esinemiseks vaja korralikult harjutada. Avatud küsimustele tuli sarnanevaid kui erinevaid vastuseid. Ilma instrumendita tegi harjutusi vaid üks kitarrist. Küsimusele, mida ärevuse ärahoidmiseks teete, kattusid kitarristide ja lauljate vastused. Vahetult enne esinemist varusid kitarristid keskmiselt aega 1,6 tundi ja lauljad 1,4 tundi. Lauljad ütlesid, et oluline vahe on lihtsalt kontserdil ja konkursil. Esinemiseks valmistumise puhul võib tabelitest ja graafikutest välja lugeda, et 5-pallilisel skaalal on kitarristid vastanud väidetele suurema nõusolekuga (kõrgemad tulbad) kui lauljad. Minu töö hüpotees, et laulja valmistub esinemiseks põhjalikumalt kui kitarrist on seega pilootuurimuse andmete järgi ümber lükatud, kuid tulemusi tuleb tõlgendada ettevaatlikult, sest valim on väike ja sihtrühm on õppimisjärgus noored tudengid Märksõnad Esinemiseks valmistumine, esinemisärevus, erinevad esinemisekohad. Kasutatud kirjandus Erikson, Ester-Silva (2011). Esinemisärevuse põhjused Tallinna Muusikakeskkooli õpilastel. Tallinn: Tallinna Ülikool [Muusika osakonna bakalaureusetöö, juh. V. Kiik-Salupere]. Greene, Don (2001). Performance Success: Performing Your Best Under Pressure. New York. Jørgensen, Harald (2004). Strategies for individual practice. A. Williamon (ed.). Musical excellence: strategies and techniques to enhance performance. Oxford: Oxford University Press, 85–103. Kenny, D. T. & Ackermann, B. (2009). Optimizing physical and psychological health in performing musicians. In Hallam, S., Cross, I., & Thaut, M. (Eds.), The Oxford Handbook of Music Psychology. Oxford: Oxford University Press, 390–400.

5th scientific conference for BA, MA and PhD students The Changing Face of Music and Art Education: Yesterday, Today, Tomorrow: Creativity, Musicality, Well-Being www.tlu.ee/CFMAE/CFMAEYTT/CFMAEYTT2012.htm


2nd Teacher Training Seminar (TTS2012). Creativity, Musicality and Well-Being: Practical Teachers' Mentor Training/ II Õpetajakoolituse seminar (TTS2012). Loovus, musikaalsus ja heaolu: tegevõpetajate mentorkoolitus

16

Likhacheva, Xenia (2011). Efektiivsest iseseisva harjutamise metoodikast saksofonil. Tallinn: Tallinna Ülikool [Muusika osakonna bakalaureusetöö, juh. G. Lock]. Wilson, G. D. & Roland, D. (2002). Performance anxiety. In Parncutt, R., & McPherson, G. E. (Eds.), The Science and Psychology of Music Performance. Oxford: Oxford University Press, 47–61.

Liisi Altsaar, Vaike Kiik-Salupere Klassikalise- ja pop-jazz laulu eriala õpilaste esinemisteks valmistumine Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool Sissejuhatus Lauljad kasutavad instrumendina oma keha ning hääle tekitamine sõltub otseselt nii laulja psüühilisest kui füüsilisest seisundist. Selle tõttu on lauljal esinemiseks valmistumisel vaja pöörata tähelepanu nii vaimsele kui ka füüsilisele ettevalmistusele, et olla esinemise hetkel tippvormis. Teoreetiline taust Esineja on „vokaalne sportlane“, kes esineb paremini, kui on vormis. Vormisolek on sobiva füüsilise koormuse, vaimse keskendumise, hea toitumise ja piisava une tulemus. (Dayme 2005) Laulja füüsilise vormi osatähtsus esinemiste õnnestumisel on oluline nii psühholoogilisest kui füüsilisest/vokaaltehnilisest vaatenurgast. Füüsilise vormiga on seotud ka välimus ning sellel on omakorda seos enesekindluse ja lavanärviga. (Kenny 2011) Eesmärk Käesoleva töö eesmärk oli saada ülevaade sellest, kuidas soololaulu õpilased valmistuvad esinemisteks. Meetod Uurimuse läbiviimisel küsitlesin Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakooli õpilasi ja Tallinna Ülikooli üliõpilasi. Töö empiirilises osas uuritakse toimetulekustrateegiaid, teadmisi, oskusi ja nippe, mida lauluõpilased esinemiseks valmistumisel kasutavad ja kirjeldatakse seda, milline on õpilaste suhtumine esinemisesse kui sündmusse. Samuti uuritakse, milliseid sarnasusi ja erinevusi sellel teemal on pop-jazz- ja klassikalise laulu õpilaste vahel. Kokkuvõte Uurimuse tulemusena selgus, et olenemata laulustiilist peab suurem osa lauluõpilastest esinemist enda jaoks tähtsaks sündmuseks. Tähelepanu pööratakse hääle lahti laulmisele enne esinemist ja kava läbilaulmisele esinemise päeval. Samuti teevad enamus lauluõpilastest enne esinemist prooviesinemise ning on nõus sellega, et neil on kava õppimiseks vaja piisavalt aega. Lauluõpilased peavad tähtsaks ka oma väljanägemist esinemisel. Klassikalise ja pop-jazz laulu erinevustest tingituna on nende stiilide lauljatel küsitlusele vastanute hulgas erinevad lähenemised esinemiseks valmistumisele. Klassikalised lauljad keskenduvad rohkem kui pop-jazz lauljad esinemise tehnilise külje ettevalmistamisele, sealhulgas lahti laulmisele, prooviesinemistele ja üldisele põhjalikumale valmistumisele, sealhulgas vaimsele keskendumisele enne esinemist. Pop-jazz lauljatel on klassikalistest lauljatest suurem kalduvus rituaalsele käitumisele, mis avaldub neile endile teadaolevate toimingute sooritamises enne esinemist. Märksõnad Lauluõpilased, esinemiseks valmistumine, parima esinemisvormi saavutamine Kasutatud kirjandus Dayme, M. B. (2005). The Performer's Voice; Realizing Your Vocal Potential. Vocal health. New York, London: W. W. Norton & Company, 193. Kenny, D.T. (2011). The Psychology of Music Performance Anxiety. Oxford: Oxford University Press

5th scientific conference for BA, MA and PhD students The Changing Face of Music and Art Education: Yesterday, Today, Tomorrow: Creativity, Musicality, Well-Being www.tlu.ee/CFMAE/CFMAEYTT/CFMAEYTT2012.htm


2nd Teacher Training Seminar (TTS2012). Creativity, Musicality and Well-Being: Practical Teachers' Mentor Training/ II Õpetajakoolituse seminar (TTS2012). Loovus, musikaalsus ja heaolu: tegevõpetajate mentorkoolitus

17

Joonas Kollom Peegelneuronitest Koreograafia osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool Juhendaja: Heili Einasto Sissejuhatus ja teoreetiline taust Peegelneuronid avastati 90ndate aastate alguses Itaalias Parma Ülikoolis. Giacomo Rizzolati ja tema kaaslased [2011] uurisid seal makaagi ajutegevust lihtsate liikumistegevuste käigus. Makaagi ajusse, motoorikaga tegeleva piirkonna külge olid kinnitatud elektroodid, et jälgida üksikute neuronite tööd, kui ahv teatud kindlaid liikumisi sooritas. Kui makaak oma käe millegi haaramiseks välja sirutas oli näha teatud neuronite aktiivsust. Oma üllatuseks avastasid teadlased, et need samad neuronid töötasid ka siis kui ahv vaatas, kuidas laboritöötaja midagi haaras (Calvo-Merino 2010). Hiljem tehti ka inimese ajus kindlaks piirkonnad, mis paistsid sarnaselt käituvat – piirkonnad, mis töötavad nii mingisugust tegevust jälgides, kui seda tehes. Uurimuse põhiidee Käesolevas uurimustöös keskendusin peegelneuronite fenomeni silmaga jälgitavale poolele. Eeldades, et peegelneuronid mängivad rolli uute oskuste õppimisel uurisin, žongleerimise näitel, kas ja kuidas mõjutab füüsilise tegevuse vaatlemine selle sama füüsilise tegevuse sooritust. Meetod ja peamine uuringu panus Inspireerituna peegelneuronite kohta kirjutatud uurimustest tegin katse, kus õpetasin kahele rühmale tudengitele žongleerimist. Rühmade õpetamismetoodi erinevus seisnes selles, et ühele rühmale andsin võimaluse žongleerimist ohtralt vaadelda, neid sõnaliselt juhendamata, teisi juhendasin ainult verbaalsete instruktsioonide abil. Jälgisin katses osalejate arengu erinevusi ja iseärasusi mõlemas rühmas. Uurimuse peamine panus võiks olla tuua õpetajate teadvusesse fakt, et tegevuse vaatlemisega kaasnevad selle tegevusega seonduvad füsioloogilsed protsessid – nii soovitud kui soovimatud (näiteks hakkavad õpetaja vead õpilasele külge). Järeldused ja kokkuvõte Katsest tuli välja, et žongleerimist jälginud rühma areng oli kiirem kui juhtnööre saanud rühma oma. Vestlusest katses osalenutega tuli välja, et enamik neist oleks soovinud eeskuju järgi õppida. Teadmine, et tegevuse vaatlemine ei ole vaid sissetuleva visuaalse infotulva passiivne tunnistamine ja, et sellega kaasnevad vaadeldava tegevusega seonduvad füsioloogilised protsessid paneb vaatlemise kui sellise täiesti uude valgusesse. Vigastatud tantsija või sportlane võib treeningut jälgida ja niimoodi ikkagi treeningus osaleda. Vigastusest paranenult oleks nii märksa hõlpsam jälgitud liikumismaterjali hiljem omandada. (Simpson 2008) Märksõnad Neuron, peegelneuron, õppimine, vaatlemine Kasutatud kirjandus (valik) Calvo-Merino, B. (2010). Neural Mechanisms for Seeing Dance – The Neurocognition of Dance: Mind, Movement and Motor Skills (eds. Bläsing, B., Puttke, M., Schack), T. New York: Psychology Press. 153–176. Rizzolatti, G. (2011). Mirror neurons: from monkey to human. http://www.youtube.com/watch?v=yKPTuCoop8c [26.10.2011]. Simpson, M. (2008). Mirror neurons in the brain, how they help dancers as they train. http://www.balletdance.com/200806/articles/mirrorneurons20080600.html [30.09.2011].

5th scientific conference for BA, MA and PhD students The Changing Face of Music and Art Education: Yesterday, Today, Tomorrow: Creativity, Musicality, Well-Being www.tlu.ee/CFMAE/CFMAEYTT/CFMAEYTT2012.htm


2nd Teacher Training Seminar (TTS2012). Creativity, Musicality and Well-Being: Practical Teachers' Mentor Training/ II Õpetajakoolituse seminar (TTS2012). Loovus, musikaalsus ja heaolu: tegevõpetajate mentorkoolitus

18

Maarja Liik, Gerhard Lock Loomeprotsess ja selle etapid muusikaloomes Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool Sissejuhatus Heliloomingu, sh laulude kirjutamisega tegelevad väga erineva taustaga autorid – muusikaõppurid, üldharidusliku kooli õpilased, lapsed, täiskasvanud, asjaarmastajad ja professionaalsed muusikud (vt Fjuk 1995). Kõigis loomingulistes protsessides on teatud universaalsed komponendid (vt Lock 2011) ning käesoleva töö eesmärgiks on vaadelda neid lähemalt. Üha rohkem räägitakse loovuse osakaalu suurendamise vajalikkusest õppeprotsessis ja selle mõjust musikaalsuse ja originaalse eneseväljenduse arendamisel. Isiklikult arvan, et igasugune teadmiste ja oskuste omandamine peaks ideaaljuhul toimuma loomingulisel teel. See tähendab selliselt, et tekiks spontaanne huvi uue leidmise ja omandamise vastu ning motivatsioon õppimiseks. Leian, et loominguline tegevus aitab kaasa sellise kasvukeskkonna loomisele. See aktiveerib loomingulisust ja aitab kaasa muusikalise isiksuse kujunemisele. Eesmärk Töö eesmärgiks on analüüsida loomeprotsessi laiemalt ning eristada ja tuua välja loometöö erinevaid etappe ja faase. Igal loovisiksusel on oma eri autorite loomingus individuaalne tee, kuidas kujuneb teos ja millest on see inspireeritud. Üldiselt ei teadvusta ega analüüsi autor neid protsesse. Peamine uurimisprobleem seisab selles, et neid protsesse teadvustada ja ühiste joonte leidmises. Meetodid Töös analüüsin ja võrdlen teoreetilist kirjandust, et leida ühisosa teooriate vahel, mis jagavad loomingulise tegevuse eri etappideks ja faasideks (vt Kidron 2000). Seminaritöö omab teoreetilist tausta bakalaureusetöö jaoks. Bakalaureusetöö empiirilise osa jaoks on koostatud küsitlus, mis sisuliselt ühtib teoreetilise materjaliga. Küsitlus sisaldab nii vaba- kui valikvastuseid, meetod on kvantitatiivne ja osaliselt kvalitatiivne. Antud uurimus on pilootuuring ning seetõttu on vastajateks vaid kolm eritaustaga küsitletut: professionaalne/kutseline helilooja/dirigent/produtsent, muusikalise haridusega bändijuht ja liige, muusikalise hariduseta bändijuht ja liige. Kokkuvõte Üldistusena võib öelda, et laias laastus jagunevad loominguliste etappide kontseptsioonid kaheks faasiks: alateadlikuks ja teadlikuks. Need faasid kasvavad üksteisest välja, tingivad teineteist, sõltuvad üksteisest. Erinevate autorite loomingulist protsessi ja loominguliste etappide käsitlusi vaadeldes näib olevat sellel ühine nimetaja – kommunikatsioon. Pidev kommunikatsioon alataedvuse ja teadvuse vahel, ümbritseva keskkonna ja autori vahel, spontaanse ja ratsionaalse mõtteviisi vahel, erinevate kunstide, kultuuride, ajastute vahel, kõiksuse ja inimese vahel. Märksõnad Loovus, inspiratsioon, loomingulise protsessi etapid ja faasid Kasutatud kirjandus Fjuk, Liina (1995). Heliloominguprotsessi etapid eesti heliloojate intervjuudes sõnastatud kogemusele toetudes (diplomitöö muusikateaduses). Tallinn: Eesti Muusikaakadeemia Kidron, Anti (2000). Loomingu köögipoolelt. Leidlik meel. Tallinn: Mondo, 159–173. Lock, Gerhard (2011). Musical creativity in the mirror of Glaveanu’s five principles of Cultural Psychology. Culture & Psychology, 17(1), 121–136.

5th scientific conference for BA, MA and PhD students The Changing Face of Music and Art Education: Yesterday, Today, Tomorrow: Creativity, Musicality, Well-Being www.tlu.ee/CFMAE/CFMAEYTT/CFMAEYTT2012.htm


2nd Teacher Training Seminar (TTS2012). Creativity, Musicality and Well-Being: Practical Teachers' Mentor Training/ II Õpetajakoolituse seminar (TTS2012). Loovus, musikaalsus ja heaolu: tegevõpetajate mentorkoolitus

19

Johanna Oravas, Tiina Selke Eestikeelse üldhariduskooli I klassi õpilaste muusika eelistused ja I klassi muusika kuulamise õppematerjal "Muusikamaa" Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool Sissejuhatus Muusika on igalpool meie ümber. Tänapäeva lapsed elavad väga erinevate muusikastiilide mõjuväljas. Koolimuusika õppematerjal pakub samuti palju erinevaid kuulamispalu. Kas muusika valik on koostatud õpetaja maitsest ja huvist lähtuvalt või on arvestatud ka laste huvisid? Kas on lähtutud traditsioonilisest seisukohast, et muusikaõpetus peab tutvustama klassikalist muusikat seda nn väärt muusika põhjal, st klassikalise muusika tutvustamise vajadusest? Milline on laste huvi erinevate stiilide suhtes? Antud probleemi on üldisemalt uurinud ka L. Jakobson oma magistritöös (2008). Eesmärk Selgitada, kuivõrd esimese klassi kuulamismaterjal „Muusikamaa“ (Ainer, Muldma & Selke 2010) ühtib laste muusikahuvidega. Meetod(id) ja peamine uuringu panus Valimiks on kahe linna- ja ühe väikelinna kooli esimese klassi õpilased (N=132). Kuulamisnäited 20 stiililiselt võimalikult erineva palaga Stiilide hindamiseks emotikonidega küsitlusleht Kokkuvõte Lastele meeldib mitmekülgne muusika. Oluline roll on laste muuskaeelistuste kujunemisel muusikaõpetajal. „Muusikamaa“ autorid on küllalti arvestanud laste muusikaeelistustega. Edaspidi võiksid autorid veel julgemalt kasutada erinevaid stiile (pop, räpp, maailmamuusika, uuem rahvalaul). Laste eelistused: rahvushümn, räpp, pop. Kõige vähem eelistavad lapsed: romantilist klaveripala, Maailmamuusikast Tiibeti munkade rituaalset laulu ja koorilaulu. Märksõnad Laste muusikalised eelistused, rahvushümn, räpp, pop Kasutatud kirjandus Anier, K.; Muldma, M.; Selke, T. (2009). Muusikamaa. Tallinn. Jakobson, Liivia (2008). 6–7-aastaste laste muusikalised eelistused. Magistritöö. Tallinn: Tallinna Ülikool

Jaanika Palkman, Tiina Selke 16.–19. aastaste gümnaasiumiõpilaste arusaamu musikaalsusest Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool Sissejuhatus Musikaalsuse küsimus kaasaja muusikapsühholoogias on keeruline, tihtipeale vastuoluline ning mitte üheselt mõistetav. Võime muusikat sisuliselt läbi elada, on üheks olulisemaks musikaalsuse põhitunnuseks (Sloboda 2000: 18). T. Selke 2009. aastal läbiviidud uurimus täiskasvanute seas näitas, et kuigi vastajate enamus arvamused musikaalsusest on jäänud traditsiooniliseks- laulmisvõimega seotuks, siis uute helide keskkond ja uued muusika loomise võimalused on muutnud tavalist arusaama musikaalsusest, seda eriti noorte ning peamiselt meeste puhul (Selke 2009). See asjaolu tekitas huvi, et kas siis tõesti noorema põlvkonna arusaam musikaalsusest on muutumas? Eesmärk Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada, milline on gümnaasiumis õppivate noorte arusaam musikaalsusest. Käesolev töö on ühtlasi kontroll dotsent Tiina Selke (2009) läbiviidud uurimusele Eesti elanikkonna seas. Käesoleva töö autor eeldab, et 16-19 aastaste noorte arusaam musikaalsusest on palju mitmekesisem, kui traditsioonilised näitajad, nagu viisipidamine, hea muusikaline kuulmine koos ilmeka väljendusvõimega. 5th scientific conference for BA, MA and PhD students The Changing Face of Music and Art Education: Yesterday, Today, Tomorrow: Creativity, Musicality, Well-Being www.tlu.ee/CFMAE/CFMAEYTT/CFMAEYTT2012.htm


2nd Teacher Training Seminar (TTS2012). Creativity, Musicality and Well-Being: Practical Teachers' Mentor Training/ II Õpetajakoolituse seminar (TTS2012). Loovus, musikaalsus ja heaolu: tegevõpetajate mentorkoolitus

20

Meetod ja peamine uuringu panus Selleks, et teada saada mis on gümnaasiumiõpilaste arusaam musikaalsusest, valmistasin ette internetipõhise küsimustiku kasutades Dots. Tiina Selke poolt koostatud ja minu poolt kohandatud ankeeti. Küsitluse viisin läbi 10-12 klassi gümnaasiumiõpilaste seas (N=124) (Käina Gümnaasium, Kärdla Ühisgümnaasium, J. Westholmi Gümnaasium). Ankeet koosnes kahest osast: Valimi taustaandmed (sugu, vanus, muusikaline taust) ja küsimused musikaalsusest. Kokkuvõte Küsitluse kokkuvõtva tulemusena peavad gümnaasiumiõpilased musikaalsuse näitajaks kõige rohkem rütmitunnet (91,13 %), mis oli ka Selke uuringu tulemuste põhjal, noorema generatsiooni arvamusel, kõige suurem musikaalsuse näitaja. Noorte eelistust rütmiliste tegevuste kohta kinnitab ka varajasem (Pikkel 2011) uurimus. Seejärel hindasid noored kooskõlataju ehk harmooniataju (86,29 %), muusikalist kuulmist (84,68 %) ning ka laulmisoskust hinnatud kõrgelt (79,84 %). Üllatavalt kõrgelt hindasid noored võimet muusika abil suhelda (80,65 %). See võib olla tingitud antud valimi ealisest iseärasusest, mis peegeldab noorukite sotsiaalseid vajadusi, suhelda läbi muusika. Kõige madalamalt hindasid noored huvi tegeleda arvutikõladega (22,58%) Seega arvamus, et tänapäeva noored, kelle elus on arvuti ja sellega seotud tegevused, tähtsal kohal, ei mõjuta arusaamist musikaalsusest. Märksõnad Musikaalsus, muusikalised võimed, muusikaline haridus, õpetamise meetodid Kasutatud kirjandus Pikkel, Merike (2011). 8. klassi õpilaste muusikatunni tegevuste eelistusi. [Magistritöö]. Tallinn: Tallinna Ülikool Selke, Tiina (2009). Musicality, beliefs and changed musical environment. Problems in Music Pedagogy, 4–5, 18–26. Sloboda, John A. (2000). Muusikaline meel. Tallinn: Scripta Musicalia.

Maarika Rohtsaar, Tiina Selke Kuue kuni seitsmeaastaste laste keskmine hääleulatus Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool Sissejuhatus Olles õpetanud eelkooliealisi lapsi ning tegelenud sobiva repertuaari valimisega juba pikka aega, olen täheldanud, et paljud varem kogumikes soovitatud laulud ei ole oma ulatuselt enam selleealistele lastele sobivad. Tähelepanekuid laste häälte muutumise kohta on teinud ka mitmed juhtivad laulupedagoogid, kellega olen sellel teemal vestelnud. Kuna tänapäeval ei ole laste hääleulatust puudutavaid uuringuid Eestis tehtud või on tehtud põgusalt, omab antud töö praktilist tähtsust. Lapse hääleulatuse pisimgi muutus väärib tähelepanu, kuna läbi aegade on muusikaõpetuses domineerinud laulmine ning väga oluline on arvestada asjaoluga, et valides repertuaari 1960.–70. laulikutest, ei pruugi laulude helistikud olla sobivad lapse loomuliku hääleulatusega. Eesmärk Käesoleva töö eesmärgiks oli leida vastus küsimusele, milline on loomulik hääleulatus kuue kuni seitsme aastastel lastel Eesti eri piirkondades: Lõuna-, Põhja- ja Ida- Eesti ning Saaremaal. Alustades tööd eeldasin, et Eesti 6-7 aastaste laste keskmine hääleulatus (tessituur) on tänapäeval varasemast madalam ja esineb erinevusi poiste ja tüdrukute hääleulatuses. Meetod(id) ja peamine uuringu panus Töö meetodiks oli vokaaleksperiment 6–7 aastaste laste hääleulatuse määratlemiseks ning saadud tulemuste analüüs ning võrdlus metoodilises kirjanduses eeldatud laste hääleulatusega. Samuti vokaaleksperimendi tulemuste võrdlemine kümne tuntud lastelaulu tessituuridega lasteaia ja kooli laulikutes. Vokaal-eksperimendis osales 100 last Harjumaalt, Lääne-Virumaalt, Tartumaalt ning Saaremaalt.

5th scientific conference for BA, MA and PhD students The Changing Face of Music and Art Education: Yesterday, Today, Tomorrow: Creativity, Musicality, Well-Being www.tlu.ee/CFMAE/CFMAEYTT/CFMAEYTT2012.htm


2nd Teacher Training Seminar (TTS2012). Creativity, Musicality and Well-Being: Practical Teachers' Mentor Training/ II Õpetajakoolituse seminar (TTS2012). Loovus, musikaalsus ja heaolu: tegevõpetajate mentorkoolitus

21

Tulemused ja kokkuvõte Uurimuse tulemusel selgus, et Eesti laste keskmine hääleulatus on madalam kui metoodilises kirjanduses soovitatud hääleulatus 6–7 a. lastele. Lauluvara, mis on ilmunud enne 1990 a. on enamasti kõrgemas helistikus kui samad laulud uuemates laulikutes. Paljud laulud tunnustatud lastelaulude heliloojatelt ei ole tessituurilt sobivad vokaal-eksperimendis osalenud lastele. Tänapäeval, kui võetakse aina rohkem kasutusele varem ilmunud lauluvara, on kindlasti väga oluline laulude helistikke kriitiliselt üle vaadata, sest on teada, et laste hääled tänapäeval on madalamad võrreldes 1960.–70. aastatega. Laulurepertuaar on tänapäeva lastele kõrge ja vajab transponeerimist vähemalt sekundi võrra. Üksikud laulud on uutes õppematerjalides ka transponeeritud kuid suur osa laule on lastele ebasobivas kõrguses. Märksõnad Hääle arendamine, kuue kuni seitsme aastaste laste loomulik hääleulatus

Kalli Samorodni Laste kasutamine kaasaegses kunstis: Kas sotsiaalne kunst või laste väärkohtlemine? Kunstihariduse osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool Juhendaja: Heie Treier Sissejuhatus Kuna töötan lastega, siis pakub laste teema kunstis mulle sügavamat huvi. Seda enam, et lapse teemat kunstis ei ole just eriti palju teoreetiliselt käsitletud. Kui laste kujutamise osas on tekkinud küsitavusi, siis on enamasti vaadeldud vaieldavaid teoseid, kas juristi või kunstiinimeste seisukohast. Kuna töötan kriminaalpolitseis uurijana ning olen samal ajal kunstiüliõpilane, on mul hea võimalus esindada korraga mõlemat poolt ning vaadata teemale korraga kahest erinevast küljest. Uurimuse põhiidee Analüüsin oma seminaritöös kaasaegsete kunstnike teoseid, mis on tekitanud vaatajates ja kriitikutes vastakaid arvamusi. Mitmed kunstnikud balansseerivad lapsi kujutades lubatu ja lubamatu piiril ning mõned on sattunud ka politsei huviorbiiti. Käsitlen oma töös ka seadusi, mis reguleerivad laste visuaalset kujutamist. Samuti asjaolu, et kunstnikud kipuvad seaduslikkuse aspekti vahel ära unustama arvates justkui, et kunst on seaduseülene. Meetod(id) ja peamine uuringu panus Esiteks analüüsin oma töös kuidas mõjub lapsele piiripealse kunstiteose loomises modellina osalemine, nii teose loomise ajal, kui hilisemas elus. Teiseks analüüsin oma töös, kui hästi kunstnikud on sotsiaalset kunsti tehes kujutanud laste tegelikke probleeme. Järelm Seminaritöö mahu piiratuse tõttu ei olnud võimalik vastust leida küsimusele, kus ikkagi jookseb piir selles vahel, kuidas on sünnis last kasutatada kunstiteose loomisel. Karistusseadustik määrab küll konkreetsed piirid, kuid teatud aspektide osas on meie seadusandlus puudulik. Selgus, et lapsi kujutades seavad kunstnikud esikohale oma loomingulised ambitsioonid, kuigi peaks alati esikohale seadma lapse huvid. Ilmselt oleks vajalik ka selleteemaline avalik diskussioon, et kunstnikele ja ka avalikkusele probleemi teadvustada ja püüda seda lahti rääkida. Märksõnad Laste kujutamine kunstis, sotsiaalne kunst lastest, laste väärkohtlemine, lapspornograafia Kasutatud kirjandus Ainscoup, C., Toon, K. (2006). Läbimurre. Abiks seksuaalset väärkohtlemist kogenuile. Tallinn: Ilo. Elken, J. (2004, 19.veebr.). Kas lasteporno on kunst? Eesti Ekspress. Kangilaski, J. (2004, 19.veebr.). Kunst ja kriminaalsus. Eesti Ekspress, Areen. Kunsti sildi all lastepornoga tegelejad said rahatrahvi. (2008, 18.juuni). SLÕhtuleht.

5th scientific conference for BA, MA and PhD students The Changing Face of Music and Art Education: Yesterday, Today, Tomorrow: Creativity, Musicality, Well-Being www.tlu.ee/CFMAE/CFMAEYTT/CFMAEYTT2012.htm


2nd Teacher Training Seminar (TTS2012). Creativity, Musicality and Well-Being: Practical Teachers' Mentor Training/ II Õpetajakoolituse seminar (TTS2012). Loovus, musikaalsus ja heaolu: tegevõpetajate mentorkoolitus

22

Kriminaalasi nr 01231603874. (2001–2002). Põhja prefektuuri valduses. Rosental, M., Tilk, K. (1999). Lapse seksuaalne väärkohtlemine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda. Soonets, R. (1997). Lapse väärkohtlemise mõiste ja liigid. Laste väärkohtlemine. Kutsar, D., Tartu: Atlex, 91–105 Tank, M. (2007, 01.dets.). Sally Mann ja alasti tõde. Eesti Päevaleht.

Mari-Liisi Soovik, Mart Kivi, Andres Avarand Vokalistide ja puhkpillimängijate hingamistehnika võrdlus Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool Teoreetiline taust Teoreetiliseks taustaks kasutasin nii eesti kui ka ingliskeelseid uurimusi. Puhkpillmängu, sh trombooni- ja trompetimängu hingamisest pakuvad olulist ülevaadet Lauri (1998) Soosõrv (2002) ja Ots (2010). Laulmise ja häälehoiu kohta võtsin aluseks Issakova (1989), Vurma (1996), Howard (2002), Hong Young (2003) ja Sihva (2009). Sissejuhatus Hingamist ja selle tehnikat on teaduslikult uuritud üsna palju. Nii vokalistide kui ka puhkpillimängijate jaoks on koostatud palju erinevaid metoodikaid, kuidas õiget hingamist arendada. Seevastu nende kahe võrdlust pole kuigi palju kajastatud ega tähtsustatud. Seega on väga oluline võrrelda neid kahte metoodikat ja leida neis sarnasused ja erinevused. Hingamistehnikate erinevuste ja sarnasuste väljaselgitamine on oluline eesmärk, et uusi teadmisi rakendada. Teadvustades hingamistehnikate printsiipe, on võimalik tulla konkreetsetele järeldustele. Kuna antud teemas on eesmärk võrrelda erinevaid hingamistehnikaid, võivad tekkinud tulemused anda uusi ideid kuidas muuta vokalisti ja puhkpillimängija hingamistehnikat efektiivsemaks ja paremaks. Lahenduse meetodiks on esmalt teoreetiliste andmete analüüs, seejärel võrdlevate seisukohtade väljatoomine uuritava teema kohaselt. Püstitatud probleemi uurimiseks viin läbi intervjuu puhkpillimängijaga, kes oskab kirjeldada põhjalikult oma tööd puhkpillimängijana hingamisest, on sellega tegelenud hulk aastaid ja oskab analüüsida oma professioonist tulenevaid kogemusi ja jagada neid. Teiseks võrreldavaks valin oskusliku vokalisti, kes sarnaselt tunneb oma ala ning teab milline on vokalistide hingamistehnika. Antud võrdlus on oluline, et luua usaldusväärset, konkreetset ning täpsustatud, põhjalikku teavet. Olen seisukohal, et võrreldes hingamistehnikaid, on nende sõltuvus üksteisega tihedalt seotud ning seetõttu on antud võrdluse läbiviimine väga oluline, et tekiks uusi teadmisi, mida saab rakendada. Eesmärk ja uurimuse põhiidee Millised on puhkpillimängija ja laulja erinevused, sarnasused hingamistehnikas? Milline on hingamistehnikate seotus üksteisega? Meetodid Andmete analüüs (võrreldavate seisukohtade väljatoomine) ning intervjuu ja selle analüüs. Kokkuvõte Võrreldes vokalisti ja puhkpillimängija hingamistehnikaid, on minu töö andnud erinevaid tulemusi. Kõrvutades teoreetiliste materjalidega intervjuude tulemusi, saab välja tuua olulisi võrreldavaid aspekte. Minu esialgne seisukoht, et mõlemad võrreldavad hingamistehnikad on üksteisega seotud, leidis kinnitust. Suuremateks sarnasusteks saab nimetada kehahoidu, hingamise automaatset ettevalmistust ja kogu hingamisprotsessi automaatset tegevust, lihaste elastsust ja valmisolekut erineva õhusurvega tööks ning hingamisharjutuste eesmärke ja nende positiivset mõju organismile. Sarnasusi leidub ka hingamislihaste töös, mida eelnevates peatükkides saab vaadelda spetsiifilisemalt. Olulisem on segahingamise väljatoomine, sissehingates eelistasid mõlemad intervjueeritavad suukaudset hingamist. Hingamislihaste treenimine spordi näol andis kokkuvõttes suhteliselt negatiivse vastukaja: sellega tegelemine võib arendada küll kopsumahtu, kuid pikas perspektiivis võib see segada spetsiaalselt puhkpillimängule või vokaalsele tööle mõeldud hingamist, tekitades ebaloomulikke reflekse. Erinevusi leidus aga samuti. Põhiliseks erinevuseks võib ära märkida puhkpillihingamise olulisemalt suuremat kopsumahu vajadust, millest tulenevalt on puhkpillihingamisel võrreldes vokalisti hingamisega teistsugune õhusurve, tugevus ja kiirus. 5th scientific conference for BA, MA and PhD students The Changing Face of Music and Art Education: Yesterday, Today, Tomorrow: Creativity, Musicality, Well-Being www.tlu.ee/CFMAE/CFMAEYTT/CFMAEYTT2012.htm


2nd Teacher Training Seminar (TTS2012). Creativity, Musicality and Well-Being: Practical Teachers' Mentor Training/ II Õpetajakoolituse seminar (TTS2012). Loovus, musikaalsus ja heaolu: tegevõpetajate mentorkoolitus

23

Lisaks saab järeldada, et puhkpillimängijatel on füüsiliselt raskem hingamistehnikat teostada kui vokalistidel. Tähelepanuväärne erinevus hingamistehnikate võrdluses avaldub puhkpillimängimisel tekkiva vastusurve näol, mis tuleneb sellest, et õhk tuleb suunata läbi väikese õhuava ja leida tasakaal iga noodi kõrguse, helitugevuse ja tämbri jaoks. Kusjuures ava suurust reguleerivad huuled, millest sõltuvad õhu kiirus, väljahingatava õhujoa täpsus, laius ja kogu mängu kvaliteet. Kokkuvõtvalt saab väita, et hingamistehnikate erinevuste ja sarnasuste väljaselgitamine on loonud konkreetseid tulemusi ning andnud võimaluse uute teadmiste rakendamiseks. Märksõnad Hingamistehnikad, puhkpillimängija, vokalist, intervjuu, võrdlus Kasutatud kirjandus Soosõrv, T. (2002). Hingamine tromboonimängul: erinevad teooriad ja nende analüüs: vaskpillimängu õpetamise hetkeseis Eesti muusikakoolides. [Magistritöö]. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli. Muusikaosakond. Sihvo, M. (2009). Terve hääl: hääleravi ABC. Tallinn: Medicina. Vurma, A. (1996). Laulja pill: lauluõppimise tehnilistest probleemidest. Tallinn: Scripta Musicalia. Howard, E. (2002). Born to sing: vocal technique. Los Angeles: Vocal Power. Ots, A. (2010). Tuulefantaasia. Trompetiõpetaja käsiraamat. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Hong Young, A. (2003). Singing professionally: studying singing for singers and actors. Portsmouth, NH: Heinemann. Lauri, M. (1998). Puhkpillimängija hingamisest. [Proseminaritöö]. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli muusikaosakond. Issakova, L. (1989). Laulumetoodika ajalugu II. Eesti Teatriliit. Tallinn: Eesti NSV Riiklik Hariduskomitee.

Liis Teesalu Tauno Kangro skulptuur "Korstnapühkija" ning anonüümne skulptuur "Korsten" Kunstihariduse osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool Juhendaja: Heie Treier Taust Tallinna vanalinna servale Karjavärava väljakule püstitati 2010. aastal üks rohkelt kõneainet pakkunud skulptuur pealkirjaga „Korstnapühkija“, mille autor on Tauno Kangro. Teos on saanud palju kriitikat kunstiringkondadest, kes peavad kuju ebaprofessionaalseks ja linnaruumi sobimatuks ning selle püstitamist ebaseaduslikuks (konkursiväliselt ja korruptiivselt püstitatud). Oma arvamust skulptuuri kohta on kõige meeldejäävamalt avaldanud kunstitundlikud linnakodanikud, kes omavoliliselt kujule tellistest „Korstna“ ümber ehitasid. Avalik üldsus on nii „Korstnapühkijast“ kui „Korstnast“ väga erineval arvamusel. Miks selline teema? „Korstnapühkija“ juhtum on üheks hiliseimaks näiteks pealinnas valitsevast probleemsest olukorrast. Juhtum on heaks õppetunniks – vigade ja probleemide analüüsist saab järeldada, mida tuleks ette võtta, et tulevikus „Korstnapühkijaga“ seoses tekkinud probleeme vältida. Uurimistöö eesmärk oli selgitada „Korstnapühkija“ ja selle ümber püstitatud ajutise installatsiooni „Korsten“ püstitamisega esile kerkinud probleeme ning neid analüüsida; selgitada välja, mis seisukohal on avalik üldsus ning millel see põhineb. Intervjuude tulemused Uurimusest, mis põhineb suuresti intervjuudel, selgus, et skulptuurivastane kriitika on kohati alusetu, samas osa informatsiooni varjatakse. Näiteks ei tellinud teost selle vastas asuv hotell, nagu meedias kajastatud, kuid oli siiski millegipärast projekti toetajaks. Selgus, et ühegi seaduse vastu skulptuuri püstitamisel ei eksitud, siiski näis linnakujunduskomisjonis toimunu ebaselge ja kohati küsitav. Uurimine kinnitas, et „Korstna“ püstitasid EKA tudengid, kuigi neil puudus selleks luba ja pressiteates vastupidist väideti. Küsitluste tulemused Korraldasin ka küsitlused, mille tulemusena saab väita, et kunstitudengid suhtuvad skulptuuri negatiivselt, 5th scientific conference for BA, MA and PhD students The Changing Face of Music and Art Education: Yesterday, Today, Tomorrow: Creativity, Musicality, Well-Being www.tlu.ee/CFMAE/CFMAEYTT/CFMAEYTT2012.htm


2nd Teacher Training Seminar (TTS2012). Creativity, Musicality and Well-Being: Practical Teachers' Mentor Training/ II Õpetajakoolituse seminar (TTS2012). Loovus, musikaalsus ja heaolu: tegevõpetajate mentorkoolitus

24

matemaatika ja loodusteaduste tudengeil ei ole kuju vastu midagi. Mitmed kunsti mitteõppijad ei teadnudki skulptuuri olemasolust. Tänavaküsitlused näitasid, et avalik üldsus on skulptuurist eri arvamusel: enamik eestlasi on ükskõiksed (kas märk üldisest suhtumisest linnaruumi kunsti?), osa eestlasi arvas ka, et skulptuur ei peaks olema linnaruumis, teisalt turistidele ja vene rahvusest linnaelanikele kuju meeldib (oletatav põhjus seoses poliitikamaailmaga). Oli ka mitmeid eestlasi, kes suhtusid skulpturi hästi. Järeldused ja ettepanekud Uurimusest saab järeldada, et linnaruumi kunsti paigutamiseks on ühtset seadust vaja. Linna paigutatavatele kunstiteostele peab eelnema pikem ja põhjalikum arutelu ja linnaruumi kunsti eest vastutavad isikud ei tohiks lähtuda oma isiklikest huvidest ning kui korraldatakse konkurss (see ei ole reegel), siis žürii peaks olema objektiivselt koostatud. “Korstnaga” seoses kerkib esile ka eetika ja anonüümsuse küsimus. Lisaks, kui palju tegeletakse praegu kunstikõrgkoolides linnaruumi kunstiga? Eesti Kunstnike Liidu presidendi Jaan Elkeni (2011) väidet, et skulptuuril on võime vaatajat kunstialaselt harida ning kehv skulptuur viib ka eriala mainet alla, peaks tõsisemalt võtma. Linnaruumis eksponeeritav teos peab olema maksimaalselt heal tasemel. Märksõnad Skulptuur, linnaruum, kunstiharidus Kasutatud allikad Elken, Jaan (2011). „Korstnapühkija“ ja „Korsten“ (Eesti Kunstnike Liidus intervjueerinud Liis Teesalu). [Helisalvestis]. (2011, 3. november).

5th scientific conference for BA, MA and PhD students The Changing Face of Music and Art Education: Yesterday, Today, Tomorrow: Creativity, Musicality, Well-Being www.tlu.ee/CFMAE/CFMAEYTT/CFMAEYTT2012.htm


The Changing Face of Music and Art Education: Yesterday, Today, Tomorrow