Page 1


Sisukord Spordiluule .............................................................................................................................................. 3 Tugitoolisportlase pilgu läbi .................................................................................................................... 4 Mulle meeldib iluuisutamine................................................................................................................... 6 Lemmiksportlane ..................................................................................................................................... 7 Kehalise tund ........................................................................................................................................... 8 Minu pere ja sport ................................................................................................................................... 9 Sport minu elus ..................................................................................................................................... 10 Meie kuulsused ..................................................................................................................................... 11 Eestlased olümpiamängudel ................................................................................................................. 12 Korvpall .................................................................................................................................................. 13 Jalgpall ................................................................................................................................................... 13 Rõõm liikumisest ................................................................................................................................... 14 Atleet ..................................................................................................................................................... 14 Tund kehaliseks kasvatuseks ................................................................................................................. 14 Väga kasulik tegevus ............................................................................................................................. 14 Sport kunstis .......................................................................................................................................... 15 Mängulist laadi võistluslik kehaline tegevus EHK sportimine ............................................................... 16 Spordipäev............................................................................................................................................. 16


SPORDILUULE Sportlane on olla hea, Siis koolitükke tegema ei pea. Kui on koolis spordipäev, Rõõmsatujuga ma sinna läen. Pärast kooli mängin jalkat, kossu, spordis fännan NIKE- tossu. Trenni teen ma kõigest väest, üles lähen Everesti mäest.

/Villy, Markus/ …………………………………………………………….

Ujun selili või krooli, kõik need stiilid ära proovin. Mängin jalkat ja ka tennist, Nendes kõikides käin trennis. Trennis käin ma iga päev, teisi sportlasi ka näen. Suvel rattaga ma sõidan, talvel kelgutades võidan. /Karl K, Trewor, Ronald/ ……………………………………………………………….

Välismaale sõitsin, essa koha võitsin. See tunne oli väga hea, ringi hakkas käima pea. Kui essa koha saaksin veel, oleks mul siis hea meel. Olümpia võitjaks tahan tulla, ja saada seda õiget kulda.

/Eerik, Robin, Maarek, Markus J, 4c/ Pilt: Edvin Kin ”Pelgman”


TUGITOOLISPORTLASE PILGU LÄBI Tugitoolisport on üks maailma enim harrastatav spordiala, kuigi seda spordi alla ei paigutata. Just televiisor on see leiutis, mis võimaldab meil jälgida oma kodust olümpiamänge, jalgpalli EM-e ja muid suurturniire. Kuna suurturniirid toimuvad enamasti iga kord eri paigus, siis ei ole kõigil inimestel võimalik alati seda spordisündmust koha peal jälgida. Põhjuseid on erinevaid: kas ei ole piisavalt raha või sihtkoht liiga kauge. Seepärast kantaksegi spordisündmuseid üle läbi TV, et kõigil inimestel oleks võimalik jälgida, kuidas just tema lemmiksportlasel läheb. Minule ja minu perele meeldib kõige enam jälgida Eesti sportlaste tegemisi suurturniiridel. Kõige rohkem ootame just olümpiamänge, sest meie usume, et olümpiamängud on kõige tähtsamad spordiüritused maailmas, sest nii saavad sportlased oma taset võrrelda teiste maailma sportlastega. Me loodame, et eestlased saavutavad ka edaspidi häid tulemusi. Minu arvates on kõige huvitavam spordiala jalgpall, sest kunagi ei saa kindel olla, kuidas mäng lõpeb. Kõige parem on mängu jälgida telekast, sest et kodus ei ole sellist müra, nagu on see staadionil, ning kui ära väsid, võid sa kohe minna voodisse magama. Olen käinud ka staadionil matše vaatamas, kuid eelistan jalgpalli kodus vaadata, sest nii on palju mugavam. Kuid igal heal asjal on ka oma halvad küljed. Nimelt kui inimesed vaatavad pidevalt telerit ja ei liiguta ennast piisavalt, muutub nende füüsiline vorm kehvaks ja tekivad erinevad haigused. Siin ma kutsun rahvast üles tasakaalustama oma telerivaatamist tervisespordiga, sest nii elavad inimesed kauem, kui ise ka sporti teevad.

/Henrik Paide, 9B/ Pildid: karikad 2008 kooli Spordiblogist


Sport on popp! SPORT ON POPP, SPORT ON POPP. Jalad teevad hipp ja hopp! Tervislikult sööma peame, seda me ju hästi teame. Liikuma peab värskes õhus, siis on mõnus tunne kõhus. Tule valge lumi, tule kohe terve kuhi. Siis ma lumememme teen, ja siis pärast teise veel. Nüüd ma lähen kelgutama, ei, see tundub päris jama. Nüüd ma võtan hoopis suusad, ja en sportlaseks siis muudan. /Mari-Liis, 9c/

Pildid: Jaanus Paulus „Trossit ja Trosit“ ning 7K ülevaatenäitus, Martin


MULLE MEELDIB ILUUISUTAMINE Minu peres on lemmikspordialaks iluuisutamine. Igakord, kui televiisorist tuleb iluuisutamine, on minu pere alati seda vaatamas ja neid on peaaegu võimatu teleka eest ära saada. Mõned aastad tagasi käisin ma oma perega Saku Suurhallis iluuisutamise MM-i vaatamas. Minu ema on iluuisutamise koha pealt juba nii targaks saanud, et ta võiks ise üks kohtunikest olla ja neid graatsilisi võistlejaid hinnata. Mu emale meeldivad Prantsusmaa iluuisutajad, kuigi minu arvates on Venemaa iluuisutajad samuti päris osavad. Mulle meeldib iluuisutamist jälgida sellepärast, et iluuisutamine on väga ilus ja keeruline spordiala ning iluuisutajad jääl on nagu luiged, kes liuglevad peegelsiledal merel. Iluuisutajatel on alati väga kaunid kostüümid. See, kuidas nende kostüümid sõidu ajal lehvivad ja lendlevad, on üpris põnev vaatemäng. Kostüümid aitavad ka nende tantsude teemadest paremini aru saada ja tantsude teemad võivad olla väga erinevad. Jäätantsude muusika on ka erinev, mis teeb asja veel põnevamaks. Minu ja mu pere arvates on iluuisutamine maailma kõige huvitavam ja ilusam spordiala. Iluuisutamine on spordiala, mida on minu arvates põnev jälgida ja kui on terve pere koos, on seda veelgi lõbusam tugitoolist harrastada. Perega koos iluuisutamise vaatamine on peaaegu juba meie peretraditsioon. Iluuisutamine pakub nii silmailu kui ka põnevust. /Grete Raudsepp 8B/

Pilt: Tatiana Volosozhar and Maxim Trankov harjutavad 2014 olümpiamängudeks, Olympic.org


LEMMIKSPORTLANE Minu lemmiksportlane on Markko Märtin. Markko on esimene eestlasest rallisõitja, kes on võitnud autoralli maailmameistrivõistluse etapi. Hiljem on ta võitnud veel 2003.aastal Soomes ja 2004.aastal Mehhikos, Prantsusmaal ning Hispaanias. Ta alustas võistlemist 1994.aastal. Markko esimene auto oli Lada Samara. See oli usaldusväärne auto, kuid lagunes kergesti. Märtini esimene võit oli 2003.aasta Akropolise rallil. Alates 2002.aastast elab ta Marokos. Kuni 2000.aastani oli Markko kaardilugejaks Toomas Kitsing, pärast seda Micael Park. Markko ja Micael ei olnud ainult ühe meeskonna liikmed, vaid ka head sõbrad. 18.septembril 2005.aastal hukkus Micael Park Walesis sõidetud Suurbritannia ralli 15.kiiruskatsel teelt väljasõidu tagajärjel. Auto sõitis teelt välja vastu puud. Auto uks sai tugeva löögi ja Park suri koha peal. See oli WRC sarjas üle kümne aasta ainuke surmaga lõppenud õnnetus. Pärast õnnetust oli Markko šokis ja ta viidi haiglasse. Tal ei olnud suuri vigastusi, kuid lonkas paremat jalga. Põrutus tekitas talle ajutised probleemid silmanägemisega. Markko ei saanud sõitmist jätkata ning tema asemel sõitis rootslane Daniel Carlsson. Pärast seda Markko enam rallit ei sõitnud. Mulle meeldib Markko sellepärast, et ta on minu arust üks parim eestlasest rallisõitja. Markko pole ühelgi sõidul viimaseks jäänud. Oma rallikarjääri jooksul on ta võitnud mitu rallit. /Hendrik Luuse 8K/ Pilt: Autoleht.ee - Markko Märtin osaleb Rally Estonial


KEHALISE TUND

Täna on meil kehka tund, mina olen kehkakunn. Spordivõistlus minu hobi, kohe vaatan kuhu kobin. Kehka tund on päris hea, sporti teen ma ülepea. Jalkat mängin terve päev, õpetaja on mul hää. /Emma, Carina, Hele-Mai/

Üle kitse hüppan ma, õpetaja hindab ka. Sain nüüd viie, kõik on hea, ainult valutab mul pea. Meile meeldib joosta õues, haiget teeb meil, higi põues. Poisid kõige kiiremad, koguaeg nad tiirlevad. /Olivia, Sarah, Triinu, Emilia/

Pilt: Kehalise kasvatuse blogi 2012


MINU PERE JA SPORT Keset kesktalve, jaanuari kolmandal nädalal voolasid uksest, aknast ja internetist sisse teated, et rannahooaeg on tulekul ning iga hinna eest tuleb vähemalt sentimeetri võrra saleneda. Kuna sport ei ole mulle kunagi hingelähedane olnud, kulutasin ümberelavate inimeste aega, sundides neid leidma spordiala, mis mulle tõenäoliselt hobiks saaks ning päästaks mind olukorrast, kui keegi mu lemmiktegevuste kohta pärib. Siiamaani olin vaid vaikinud ja midagi kaasaegsest kunstist – raamatutest kokku seletanud. Esimesena pöördusin spordiotsingutel ema poole, kes uhkelt teatas, et üle kõigi jõusaalitreeningute ning aeroobikaharjutuste on lumerookimine ning et meie aed pidavat selle tegevuse jaoks suurepärane olema. Venisin ema jutu peale suurte ootustega õue, kuid olin sealt pea kümne minuti möödudes tagasi: kogu oma oskusliku käitumisega olin suutnud labida lõhkuda. Järgmise asjana pöördusin oma murega isa poole, kes arvas, et suuski alla monteerides jääb rohkem esemeid terveks. Olin pakkumisele vastuvõtlik ning mõne aja möödudes suundusin juba mööda kahte lumega kaetud külatänavat metsa poole. Männikusse jõudes nägin aiast lahti pääsenud koera. Endale karvast kihvadega jälitajat seltsiks saada ei olnud parim, mis tol hetkel juhtuda võis, kuid nii just läkski. Vehkisin suuskadel läbi üksildaste metsaradade, koerahakatis kümme meetrit tagapool järele kõmpimas. Lõpuks kui tänavatele tagasi keerasin, lootes loomast lahti saada, muutus too minuga sõpruse loomise suhtes veelgi innukamaks. Tänu taevale, täpselt neli maja enne minu hoovi, jäi krants aga liikumatult seisma. Olin olukorraga rahul, sest koduloomad mulle ei meeldi, ning libisesin värava vahelt sisse. Kõigele lisaks jäin peale talispordi harrastamist palavikku, mis sundis mind kodus tegevust otsima. Otsisin innukalt, kuni leidsin kapilt malelaua. Veetsin ülejäänud nädala malenuppude seltsis. Igal juhul olid need maleturniirid vanaemaga nii lõbusad, et võin julgelt malet oma lemmikspordialaks nimetada. Sama julgen väita ka kõigi teiste pereliikmete kohta, miks meil muidu juba kaks päeva telekas vaikne seisab ning malenupud end põrandapragudes peidavad. /Berta Kisand/


SPORT MINU ELUS Spordil on minu elus olnud koht juba vähemalt kümme aastat. See arv tundub mu enda jaoks suur, aga see aeg on möödunud kui linnulennul, koos spordiga. Juba väga noorelt – ma arvan, et kolmeaastaselt – viis ema mind igal võimalikul hetkel õue: talvel uisutama või suusatama, suvel rattaga sõitma. Ta rõhutas alati, et peab liikuma, see teeb ainult head. Ega ma vastu vaielnud. Siiamaani ei kurda ka, et midagi valesti tegin. Minu pere on alati toetanud mu trenne ja kõike spordiga seoses. Teisest klassist alustasin korvpallitrenniga. Paar esimest aastat tegeles sellega ka enamik mu klassiõdedest. Mida aasta edasi, seda suuremaks osaks muutus korvpall mu elus: inimesed olid omad, õhkkond oli kokkuhoidlik, treener oli alati olemas. Kõik see kutsus mind iga kord trenni ja mu südametunnistus ei lubanud ühtegi trenni vahele jätta. Neid aegu meenutades tuleb vahel pisargi silma. 2012. aasta kevadel langetasin ühe suurima otsuse oma elus – loobuda korvpallist ja minna uude trenni. Suur osakaal selle otsuse juures oli seltskonnal, mis muutus iga aastaga. Aina vähem meeldis mulle korvpallitrennis käia. Kõik need keerulised hetked viisid mu lõpliku otsuseni jätta seitsme aasta pikkune korvpallikarjäär pooleli ja alustada tantsimisega. Tantsutrenn oli mind pikemat aega ahvatlenud. Sellel otsusel on siiski ka miinused: ma igatsen tohutult häid trennikaaslasi ja koosveedetud aegu, reise, laagreid ja kokkuhoidmistunnet. Me olime nagu üks suur perekond, alati üksteist toetamas ja aitamas. Kahjuks lagunes see kõik laiali, aga lähedased sõbrad leidsin terveks eluks. Tantsimine, täpsemalt vogue, on minu uus hobi. Seltskond on uus ja natuke võõras. Loodan, et kannatlikkus ja raske töö muudavad meid samuti ühtseks ja kokkuhoidvaks seltskonnaks. Sport minu elus on olnud väga tähtsal kohal. Sellega tegeledes olen muutunud just selliseks inimeseks, kes ma praegu olen. See on arendanud minu oskusi ja õpetanud raskustest üle saamist. Ma olen siiralt tänulik inimestele, kes on mind selle aja jooksul aidanud ja lihtsalt alati olemas olnud. /Kaia Üleoja 9K/


MEIE KUULSUSED Kullavõitja Erki Nool, oli siis veel väga noor. Meister Andrus Veerpalu, tal kõige suurem talu. Kristiina Šmigun-Vähi, tema eales ei köhi. Odaviskaja Andrus Värnik, viskas katki oma särgi. Suusataja Jaak Mae, võttis kätte, sõitis üle mäe. Ketast heitis Gerd Kanter, nägi välja nagu panter. Palli lõi Tiit Sokk, tuules ehvis tal kelmikas lokk. Jooksy pani Mikk Pahapill, tuules lehvis nurmelill. Aerudega Jüri Jaanson, kõigist teistest pikalt maas on. Viskas palli Martin Müürsepp, kodus on tal kõrge trepp. Väntas Erika Salumäe, võttes kokku kogu väe. Musklis Kristjan Palusalu, aias käib ringi paljajalu. Rattaga Jaan Kirsipuul võites oli tal naerul suu. /Mariliis, Roberta, Kerda, Kaidi, Eva-Maria, Berit, Berta/ Pildid: 5k Saida

Vancouver EOK Kristiina Šmigun Vähi


EESTLASED OLÜMPIAMÄNGUDEL Läbi aegade on olümpiamängud olnud menukad ja hoidnud tähtsat kohta rahva ja sportlaste seas. Sportlaste jaoks seda kõige kõige tähtsamat võistlust iga nelja aasta jooksul. Rahva jaoks aega, mil teleri vahendusel on võimalus saada osa spordist ja selle erinevatest aladest. Eestlaste jaoks olid tänavused olümpiamängud edukad. Eesti sai kahe olümpiamedali võrra rikkamaks. Võitude üle ollakse rõõmsad ja uhked. Üks medalivõitjatest on Heiki Nabi, kes pidi finaalis tunnistama kuubalase võitu ja sai seetõttu maadluses hõbemedali omanikuks. Väga suur oli eestlaste üllatus, kui Nabi finaali jõudis. Vähesed olid temast kuulnud ega pidanud teda medaliootuseks. Olümpiamängude suur kuldmedalilootus Gerd Kanter jäi kolmandale kohale. Eesti rahvas võis hetke nördinud olla, aga kaua ei nukrutsetud. Pronksmedalivõitja võeti hurraadega Eestis vastu. Eestlased on rõõmsad ka teiste sportlaste üle, kes olümpiamängudele pääsesid. Mängudele pääsemine on raske ja tubli hulk eestlasi sai sellega hakkama. Tihti tekitavad sellised suured võistlused nagu olümpiamängud suurt elevust ning kogenud sportlastel võivad närvide tõttu sooritused puudulikuks jääda. Nii juhtus eestlasest vehklejaga, kes oli kuldmedalifavoriit, aga lõpetas kuueteistkümnendal kohal. „Närvid võtsid üle,“ ütles sportlane ise. Londoni olümpiamängud olid ja jäävad eestlaste mälestustesse ja ajalukku meelierutavate hetkedega ja vaatemängu poolest. Nelja aasta pärast jälle toimuvad olümpiamängud on oodatud, siis on taas oodata suurt spordipidu, kus tähistatakse sporti ja Eesti sportlaste võimekust. /Maria Kirss 9K/ Pilt: Olümpiarõngad


KORVPALL Korvpall trill ja trall, see on üks tore pall. Viske teen ja üks kaks, pall tabab lauda laks. Vise tabab ja on sees, punkti toome tiimile.

/Sander Kangur, Hendrik Kangur , Sten Orasmäe, 5C/

JALGPALL Tarmo Rüütli palli lööb, Eesti koondis võitu sööb. Kalju Eesti meistriks sai, Nende treener väga pai. Tuntud väravavaht Poom, kaitseb väravat kui loom. Kaelas kõigil koondise sall, väravasse lendab pall. Mängija võidust särav, sest tema võiduks oli värav. /Britta, Noora, Liisi, Janely, Anette/

Pildid: korvpall, jalgpall allikas: Internet


RÕÕM LIIKUMISEST Koolis põhiasendid ja liikumised, kodus mänguväljakul kiikumised. Koolis mängime korvpalli, aga kodus lööme tralli. Talvel mäest alla sõidame, ja suvel kõik võistlused võidame. Palli väravasse lööme, pärast rõõmsalt pitsat sööme.

TUND KEHALISEKS KASVATUSEKS Kehka tund on tore tund, parem tund kui vahetund. Kehka tunnis oleme, ja kell kaheksa õue läheme. Kehka õps on väga tore, väljas ilm on hirmus kole. Sellest midagi ei ole, sest, et võimlatund on tore /Henri Kermo, Rasmus, Raul/

/Melani, Janely, Sandra, 6B/

VÄGA KASULIK TEGEVUS Sport on väga kasulik, hüppan kaugust nagu sikk. Ujuda ma oskan hästi, Koera, konna, risti-rästi. Jalgpall, korvpall ja ka tennis, nendes kõikides käin trennis. Kossus panen tanki ma, jalkas väravaid löön ka.

ATLEET Judos olen parim, sõudmises end leian karilt. Kaugushüppes vaja kiirust, siis on õhus tunda priiust.

Uisutada üli hää, kui on järvel sile jää. Koolis on meil kehaline seal ma olen viieline. /Kaarel, Sten-R, Reigo, Jaan/

Jooksudes ma olen kiire, hüppenööriga teen tiire. Peakat hüppan väga hästi, käsi panen risti-rästi. Võrkpallis murdsin sõrme, muidu olen päris kärme. Suusatamiseks vaja suuski, sõidan palju vastu kuuski. /Raul, Andres, Markus Kurg, Martin Meos, 6B/ Pildid: 2013 Püramiidivõistlus kooliolümpia


SPORT KUNSTIS Ammustest aegadest saati on lisaks igapäevatoimetustele, olulistele inimestele ja sündmustele kunstis kajastatud ka sporti ja sellega seostuvat. Sport on andnud kunsti palju juurde ning õpetanud (kunstnikke ja teisi) inimesi kasutama ära figuuride dünaamikat ja liikuvust. Traditsioonilistel maalidel ja enamikul mitme sajandi tagustel teostel kujutatakse inimest peamiselt püsivas, paigalseisvas ja liikumatus asendis. Modell pidi istuma võis seisma pikka aega sama koha peal, kuni kunstnik sai mingi osa oma tööst tehtud. Muidugi on sellest ajastust ja selles stiilis ka teoseid liikumises olevatest figuuridest, kuid neid on kindlasti vähem ja need pole nii tuntud või pole neid üldse kunagi avaldatud. Mida rohkem aega edasi, seda enam hakkasid objektid ja esemed, nagu kellad Dali teoses „ Voolavad kellad“, ning figuurid kunstiteostel liikuma. Tegevuses olnud inimesi hakati jälgima ning vaatluse tulemus kanti hiljem lõuendile. Nii oli see vähem tülikas, kuid esitas kunstnikele väljakutse. Figuuride liikumist ongi võimalik jälgida spordis. Sealsed julged ja silmapaistvad asendid ja positsioonid on tihti inspiratsiooniallikaks ning neid kasutatakse ära oma teose valmistamisel ja see näitabki kunsti seotust spordiga väga hästi. Ka koolis kunstitundides on tihti teemaks midagi spordiga seostuvat. See innustab paljusid õpilasi ning seetõttu on tihti teemadeks spordivõistlused, mõni huvitav ala või laste enda lemmiksportlased. Ka siit avaldub spordi roll kunstis. Oleks kunst ilma spordi ja sportliku tegevuseta hoopis teistsugune ning paljud muutused oleks toimumata jäänud. Tänu spordile saame väljendada figuuride liikumist täpsemalt ja asjakohasemalt ning mida kaugemale arenevad nii kunst kui ka sport, seda rohkem põimuvad nad nii üksteise kui ka teiste elualadega. /Kaire Jürgenson, 9K/


MÄNGULIST LAADI VÕISTLUSLIK KEHALINE TEGEVUS EHK SPORTIMINE Sport on nagu retk, rõõmu sealt saab igahetk. Spordipäev on tore päev, sõpru aina rohkem näeb. Kehalises oleme, sporti rohkem soovime. Esmaspäeval mängime ja neljapäeval hängime. /Grete, Diana, Karmen, Rika/

SPORDIPÄEV Spordipäev on tore päev, seal sa sõpru rohkem näed. Jooksed üle mäest ja veest, hüppad läbi rõnga seest. Spordipäeval hüüad jee, kui sa võidad suure mee. Ära spordipäeval söö, siis sul hästi läheb tööl. /Laura, Christiin, Kirke, Thea-Li/

Pilt: VARMO ONTON, neljakordne koolinoorte meister! Spordiblogi

…………………………………………………………….

Minge mustlasega hobust vahetama, siis alles näete, mis on sport! /A. H. Tammsaare/ Täname kõiki kes osalesid kooliolümpia projekti raames spordi e-raamatu kokkupanemisel. /PG kooliolümpia korraldusmeeskond/

Profile for Birgy Lorenz

Spordi e-raamat  

Sport Pelgulinna Gümnaasiumis

Spordi e-raamat  

Sport Pelgulinna Gümnaasiumis

Advertisement