Vanad bussid
Tartus taassündinud viimane leivatehase buss TA 6-1 saab viimast lihvi On aasta 1957. Tartu Linna TSN TK 4. okt. 1957. a. otsusega nr 306 võetakse sarnaselt Elva tänava külmakindla pirnipuuga kaitse alla veel tosinkond teist puud erinevates linna otsades. Tõnu Piibur, vanatehnika huviline Milleks selline sissejuhatus ühe bussi loole? Aga selleks, et samal ajal ja samas linnas, väikeses vaikses Tartus, veereb Riia ja Filosoofi tänava nurgapealsest tootmishoonest välja meie kangelane – TA 6-1, neiupõlvenimega TA 6 ja sünninumbriga 66, mille karkass ja aknaraamid olid tehtud puust. Meie kangelane on oma elu jooksul elanud üle vähemalt neli taassündi, neist viimane on oma mastaapidelt lausa reinkarnatsioon. Igatahes aastal 1957, mil buss väljus tehasest kandes markeeringut TA 6, oli tegu just paariaastased katsetused läbinud mudeliga, millele oli antud kasutamisluba.
Järjestikused remondid Vagun-tüüpi kerega TA 6 oli oluliselt suurema mahutavusega buss, kui eelnenud GZA 651 mudeli baasil valmistatud GAZ 51 ninaga buss. Hiljem muidugi limusiinide tulesid ja liiste nõnda palju ei jagunud, et nendega puust Tartu busse kaunistada.
Esimesse kapitaalremonti oma sünnitehasesse läks see bussikene aastal 1985. Algne ilu ning neljaaknaline nägu opereeriti leivaauto sarnaseks vormileivaks, kuhu sobitati PAZ-bussi kumerad klaasid. Kuna remondi käigus muutus olulisel määral bussi välisilme, juhtimise seadmed ning ka palju muid nüansse, siis anti bussile ka uus markeering. TA 6 nime taha tuli juurde number üks ja korrektselt välja öeldav mudeli nimi oli nüüdsest TA 6-1. Rasked elupäevad sundisid meie sõbra minema aastal 1992 juba kolmandasse kapitaalremonti. See remont andis talle kaasajast tuttava elektrisüsteemi plastmassist ühendustega ja välisele ilmele kitsama triibuseeliku kui varasematel mudelitel. Need olid keerulised üleminekuaastad, kus meie riik vahetas riigikorda ja bussijuhid busse. Normaalsed inimesed sõitsid juba Mercedeste ja Ford Transititega, kuhu mahtus sametist istmetele samapalju reisijaid. Keerulise aja tõttu jäi jutuks olev TA 6-1 viimaseks bussiks, mis väljus Tartu legendaarsest busside ja leivaautode tehasest
enne, kui peale põhjalikke ümberkorraldamisi alustati juba oluliselt teise taseme busside Scania Duple Metsecite valmistamist linnaliinide tarbeks.
Tagasi sünnilinna Kui muidu oli 90-ndate alguse jaoks tegu äärmiselt vanaks jäänud bussiga, siis Põltsamaa Graniidi tolmuste töömeeste vedamiseks kõlbas küll. Hiljem viidi buss muidugi Järva-Jaani vanatehnika varjupaika, kust me ta kurvalt konutamast leidsime ja varju alla vedasime. Nüüdseks on buss saamas uut elujõudu Tartu SEBE osakonnas Ahto Vesso käe all. Tartu sai taassünni kohaks valitud põhjusel, et Eesti bussitööstuse emaüsa koos võimalike kätthoidnud meestega on lähedalt teadmiste tarbeks võtta. Bussi number 66 lõpliku valmimiseni ei ole palju jäänud, kuid oodatud on kõikide teadjate mälestused, meenutused ja pildimaterjalid, et Eesti bussitööstuse kuusepuust au ja uhkus – kusjuures selles paatoses ei ole sarkasmi – saaks võimalikult autentse restauratsiooni osaliseks.
Võimekat TA 6-1 bussi võib peagi näha vanas hiilguses. FOTOD: ERAKOGU
27