Page 1

Mootor Mootor Grupi ettev천tete ajakiri

Kevad 2013

Teeme 체histranspordi nauditavaks


lk

20

lk

30

lk

36 lk

10

Mootor

SISUKORD

REIS 28 Lihtsalt ja luksuslikult

kolme Baltikumi pealinna

UUDISED 4 Lennujaama esimene piletiautomaat

6 Bussijaama avamine 8 Sebe koolitab tulevasi bussijuhte

10 Noored väärtustavad odavat sõitu

MUUTUSED

LUX EXPRESS

14 Mootor Grupp 16 Uued näod

30 Klienditugi aitab hädast välja 32 Noortele mõeldud

INTERVJUU

TARTU

Ameerika mägedel

20 Malle Raud ja Age

Käos räägivad tööst ja matemaatikast

Ajakirja väljaandja: Mootor Grupp AS Toimetajad: Ragne Lill, Piia Puuraid, ajakiri@mootorgrupp.ee, 681 3477 Kujundaja: Mark Šandali

2

praktikaprogramm

34 Lõuna- Eesti

ühsistranspordi süda

36 Bussijuhi tööpäev linnaliinil


Juhtkiri

Mootor Grupp ühendab ühistranspordi valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid. Täielikult Eesti erakapitalil põhineva grupi ligi 1000 töötajat on seadnud oma eesmärgiks pakkuda nauditavat ühistransporti. Esimene WiFiga kaetud liinivõrk, esimene gaasibuss linnapildis, esimene ratastoolibuss kaugsõiduks – ligi 20 aastat reisijaid teenindanud SEBE AS-i võib julgelt pidada Eesti bussiala suurimaks uuendajaks. Ettevõte pakub siseriiklikku-, maakondlikku-, linna- ja rahvusvahelist reisimisvõimalust ning busside remonditeenust. Lux Express Estonia AS on koos oma Läti, Leedu ja Venemaa tütarettevõtetega suurim rahvusvahelist bussiliiklust pakkuv ettevõte Baltikumis ja Peterburis. Kliendid hindavad nii ettevõtte kõrget teenindustaset, uudseid ja värvikaid lahendusi kui ka suuri investeeringuid uutesse bussidesse. Tallinna Bussijaam OÜ kui iseseisev ettevõte loodi küll alles 2011. aasta alguses, kuid tema ja ta eelkäijate tegudega on kokku puutunud iga eestlane. Just Tallinna Bussijaam OÜ müüb bussipileteid kõigis suuremates Eesti bussijaamades, ka näiteks Tartu bussijaamas ja internetis. Lisaks tegeleb ettevõte aastas ligi neli miljonit reisijat teenindava Tallinna bussijaama haldamisega. Grupi vanim ettevõte Cargobus OÜ pakub Baltimaades unikaalset teenust – väikepakkide kiireimat saatmist soovitud sihtkohta kasutades selleks tihedat liinibussivõrku. Cargobusil on partneriks üle 30 bussiettevõtte ja ühes päevas kasutab ta oma klientide pakkide transportimiseks ligikaudu 600 erinevat bussiliini. Meie hoolime sinu bussist – see on lubadus, mille täitmise nimel tegutseb Busland OÜ. Ettevõte hoolib oma klientide bussidest nii neid hooldades, remontides kui ka andes nõu probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks. Just sellepärast ongi paljud Eesti, Soome, Rootsi ja Norra bussiettevõtted valinud oma partneriks Buslandi.

  FOTO: HENDRIK OSULA

Kallid kolleegid! Käesolev Mootor on juba ajakirja seitsmes väljaanne. Loodan südamest, et loete huviga meie töötajate tegemistest, ettevõtete probleemidest ja arengutest, aga ka sellest, mida me pakume oma klientidele ja mida nad meie teenustest mõtlevad. Ühistransporti puudutavad teemad on erinevates meediakanalites tõusmas väga olulisele kohale. See on ka loomulik – vaadake, kui palju on selle teenuse kasutajaid ja kui paljud töötajad saavad oma igapäevase sissetuleku samas valdkonnas teenuseid pakkudes. Reisijal kui ühise transpordi kliendil on õigus oma rahulolematust väljendada ja tänapäeval on tal selleks olemas kiired ning mugavad võimalused. Meie oleme eesmärgiks seadnud pakkuda nauditavat ühiselt kasutatavat transporti. Vahel küsin endalt, et ehk oleme sellise üldiselt negatiivse uudistevoo juures liiga suured eesmärgid püstitanud. Paljud mu kolleegid välismaalt peavad Eestit maaks, kus ühistranspordialane innovatsioon on kaugele seljataha jätnud isegi Põhjamaad. Nad tõstavad esile väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega linnadevahelist liiklust, uskumatult hea teenustasemega Täistunni Ekspresse, uuenduslikku mõtlemist Tallinna tasuta ühistranspordi näol, korruptsioonivaba kohaliku liikluse hankekeskkonda ja muidugi kaasaegset Tpileti infosüsteemi. Sellest aga ei piisa, et saavutada Eesti meedias positiivne hinnang. Suuremat tähelepanu pälvivad ikkagi poliitikute trikitamised ja kraavi sõitnud buss. Meie ettevõtted on viimastel aastatel meedia silmis leidnud siiski rohket positiivset tähelepanu. Ometi kahtlen, kas see on piisav, et üldisest negatiivsest foonist eristuda. Bussiliiklus ei ole enam inimestele domineerivalt hädavajalik teenus punktist A punkti B liikumisel. Tänapäeva inimene on harjunud alternatiividega ja ühisele transpordile on neid palju. Kuni nii kaugele, et liikumise mugavuse ja headuse järgi valitakse elukohta. Mootor Grupp on aastatel 2008-2012 nii oma kui laenukapitali abil investeerinud kokku 31 miljonit eurot, et kaasajastada bussiparki, luua uutel alustel toimiv info- ja piletimüügisüsteem, uuendada tootmisbaase, moderniseerida Tallinna bussijaam ja muuta meie teenus tervikuna nauditavamaks. Selle kõrval on kõige tähtsam töötaja, ilma kelleta ei liiguks bussid ega sõidaks reisijad. Hugo Osula, Mootor Grupi juhatuse esimees

3


Uudised

EASi toetus läks Buslandile Airika Aruksaar, Buslandi tootmisjuht Novembri keskel kinnitas EAS ekspordi arendamise toetuse andmise Buslandile. Antud meede võimaldab saada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt toetust erinevatele välisturgudele suunatud turundustegevustele. Kaalukaimad on messidel osalemisega seotud kulud. Lisaks need kulud, mis on seotud klientide külastamisega ning kodulehe uuendamisega. Toetust makstakse abikõlbulikuks loetud kulust 50% ulatuses kuni 2014. aasta sügiseni. Busland OÜ sai antud toetuse EASilt teistkordselt. Eelmine toetusperiood oli oodatust edukam: igalt toetusena saadud kroonilt teeniti tagasi ekspordikasvu enam kui 10 krooni ning osa taotletud toetussummast jäi kasutamata. Sel korral on Busland seadnud ekspordi kasvu kõrval eesmärgiks kasumlikemate projektide osakaalu tõstmise ning suurte klientidega püsikontaktide loomise Rootsi-Norra turul. Ekspordi arendamise toetuse näol on tegemist väga kaaluka EASi toetusmehhanismiga. Selle määramine Busland OÜ-le kinnitab ettevõtte potentsiaali ja tõsiseltvõetavust ekspordi kasvatamisel.

Uus lähenemine jõulukaartidele Eelmise aasta lõpetuseks otsustasid SEBE ja Busland OÜ vältida jõulukaartide tootmiskulusid. Selle asemel ühendati eelarved ning vajalik kogus kaarte ja 2013 aasta lauakalendrid illustreeriti Caritas Eesti Pärnu lastepäevakodu hoolealuste poolt. Iga kaart, mille SEBE oma koostööpartneritele saatis, oli unikaalne. Iga kalender, mis jõudis Busland OÜ kliendini Skandinaavias, oli maalitud eraldi. Eduka projekti lõppu tähistasid Caritase lapsed detsembri lõpus jõulupeoga Pärnu lähistel.

Lennujaamas avati piletimüügi iseteenindusautomaat Veebruari algusest alates on Tallinna lennujaamas iseteenindusautomaat, kust saab osta pileteid Tartusse sõitvatele bussidele, mis graafikujärgselt lennujaamast läbi sõidavad. Kuigi mitmed Tartu bussid teevad peatuse ka lennujaamas, ei saanud varasemalt sealt piletit ette osta. Bussi peale sai ainult vabade kohtade olemasolul. Uue Tpileti süsteemiga tekkis küll etteostu võimalus, kuid see eeldas varasemat pileti lunastamist bussijaamas või väljatrükki internetipiletist. Täna on kõik veelgi lihtsam,

sest ka lennujaamas on olemas piletiautomaat. Vahetult enne bussi väljumist ei saa küll vaba kohta garanteerida, sest Tallinn-Tartu liin on populaarne ning sinna ostetakse suur osa pileteid juba ette ära. Kui aga vabu kohti on, saab automaadist pileti ostuga kindlustada, et bussijuht arvestab lennujaamast peale tulijatega juba bussijaamast väljudes. Internetist ostetud pileti saab aga

välja trükkida pileti numbriga, mille alusel automaat pileti väljastab. Piletiautomaat asub lennujaama parklatasandil, kuhu just äsja ehitati soe bussiootepaviljon. Sinna on suunatud nii linnasisene kui ka kaugbussiliiklus. Tasumine toimub kaardimakse või kliendilepingu krediidiga. Liinigraafikuga saab tutvuda Tpileti kodulehel.

Cargobus valis taaskord sõbra Cargobusi Sõbra valimised toimusid juba kolmandat korda. Valimiste eesmärgiks on meeles pidada tähtsamaid koostööpartnereid ehk bussijuhte. Cargobusi töötajad hindasid bussijuhte kolmes kategoorias: kes on kõige hoolsam pakkide toimetamisel, kes on

4

kõige sõbralikum Cargobusi töötajate vastu ning kes teeb kõige meelsamini koostööd. Kokku esitati sõbra kandidaatideks 17 SEBE, 9 Go Busi, 3 Taisto, 1 Arilixi ja 1 Sirel Reiside bussijuht. Kiidusõnu jagus neile kõikidele, kuid loosiõnn fortuunaks

palutud pearaamatupidaja Siiri Möldre käe läbi naeratas kolmele bussijuhile. Nendeks on Andrei Einasmaa (SEBE), Kalle Kalm (Taisto) ja Eedi Kermik (Go Bus). Cargobus Sõrba tiitliga kaasneb poole aasta jooksul igakuine üllatuspreemia.


Uudised

Nauditava teenuse väärtustamine maakonnaliini hangetel Kuldar Väärsi, SEBE juhatuse liige Avaliku liiniveo hangete alusel pakutakse maakonnaliinidel reisiteenust igal aastal ligi 20 miljonile reisijale ning läbitakse enam kui 33 miljonit kilomeetrit. See moodustab väga suure osa ühistransporditeenusest ning kujundab paljudele inimestele kuvandit sellest, milline on bussiliikluse kvaliteet. Riigihangetele tavapäraselt on ka avaliku liiniveo hangetel peamiseks valikukriteeriumiks odavaim hind. Soodne kilomeetri maksumus on loomulikult tore, kuid tuleb näha, mis on selle taga. Tüüpilisel maakonnaliini hankel moodustab kogukuludest 35 % bussijuhi palk, 30% kütus, 30% kapitalikulu ning bussi remont/hooldus ja 5% jääb muudeks kuludeks.

Määravaks bussijuhtide palgad Viimasel kahel hankel (Ida-Virumaal ning Harjumaal) on aga mängumaa vedaja nutikusele olnud veelgi ahtam. Kuivõrd bussid olid eraldatud riigi poolt ning kõigi jaoks võrdsed, siis tuli kõikidel arvestada ka võrdsete remondi- ja kütusekuluga. Seega käis võistlus suuresti ainult bussijuhtide palkade osas. Julgen väita, et just bussijuhtidele arvestatud kõrgem töötasu sai põhjuseks, miks SEBE-l ei õnnestunud olla edukas Harjumaal ning miks Ida-Virumaal saatis edu meid vaid ühes liinigrupis. Hinnale orienteeritud hangete puhul on kõige suuremaks ohuks, et odav hind saavutatakse töötaja palga arvelt. See ei tohiks nii olla. Bussijuhtidele väärika palga maksmine ei tohi vähendada vedajate konkurentsivõimet riigihangetel. Vastupidi see peab muutuma eeliseks. Maakonnaliinide hanked vajavad

SEBE on Tartu linnaliinidel opereerinud 2011. aasta algusest. FOTO: HENDRIK OSULA selgemaid teenuse kvaliteedi kriteeriumeid, mis väärtustavad bussijuhi ametit ning annavad eelise nendele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline reisijate rahulolu teenusega. Bussijuht ei ole lihtsalt roolikeeraja, kes viib bussi punktist A punkti B. Teda tuleb näha teenindajana ning teenuse näo ja kvaliteedi kõige olulisema kujundajana.

Ühistransport nauditavaks Maakonna bussiliikluse fookuspunkt ei tohi olla ainult inimeste võimalikult odavalt äravedamisel. Selles ühistranspordiliigis tuleb näha autole alternatiivi pakkujat ning keskenduda nauditava emotsiooni pakkumisele. See aga on võimalik vaid olukorras, kus vedaja teab juba pakkumist koostades, et väärtustatud on hea kvaliteet, nutikad lahendused ning aus lepingu täitmine.

Mootor Grupp on võtnud eesmärgiks, et ühistransport peab olema nauditav. Sellest eesmärgist lähtub SEBE ka riigihangetel osaledes ning pakkumisi koostades. Oleme järginud seda joont, et osaleme hankel pakkumisega, mis võimaldab meil osutada head teenust ja maksta seejuures väärikat palka. Kui nüüd lõpetuseks küsida, et milliseks hinnata SEBE võimekust olla edukas tulevastel hangetel, siis vastus on järgmine: kindlasti oleme tugevad hangetel, kus oluline on vedaja tarkus logistilise lahenduse leidmisel ning efektiivsel busside kasutusel. Kindlasti oleme aga nõrgad hangetel, kus põhirõhk on vaid bussijuhile madala töötasu maksmisel või selle kuidagi mitteametlikult kombineerimisel. Usun, et jätkusuutlik on teenus, mis väärtustab reisijat, bussijuhti ning vedaja ja tellija vahelist väärikat suhet.

Jõgeval taasavati Cargobusi esindus Jaanuaris taasavati koostööpartneri abiga Cargobusi Jõgeva esindus. Esindus asub Jõgeva modernse bussijaama kohvikus aadressil Estakaadi 1. Vanu ning uusi kliente oodatakse tööpäeviti 9:00-17:30 ning laupäeviti 9:00-14:00. Jõgeval pakub Cargobus traditsioonilist

Eesti kiireimat pakiteenust ning ka kullerteenust, aga loomulikult saab pakke saata ka Baltikumi või Euroopasse. Parkimisvõimalus on esinduse vahetus läheduses, et pakke saaks mugavalt tuua ja viia. Jõgeval asuv esindus on 21. Cargobusi bussijaamas asuv teeninduskeskus.

5


Uudised

Klaver, kuulsused ja minister Tallinna bussijaama avamine ei olnud sugugi tavaline päev. Võib isegi öelda, et kogu avamisnädal oli täis ebatavalisi üllatusi ning ootamatuid külalisi. Sigrid Arus,  Tallinna Bussijaama juhatuse liige FOTOD: HANNA ODRAS

6

Maja oli avamisnädalast kuni uue aastani kaunistatud hiiglasliku kingipaelaga, keldri trepiastmetel sai klaverit mängida, ootesaalis toimusid kontserdid ning pileteid müüsid kuulsused. Alustame klaverist. Kui klahvid paika said, oli sellest rõõmu ennekõike oma maja töötajatel, kes julgelt üles alla jooksid. Tavakülastajate reaktsioonid olid väga erinevad ning pakkusid distantsilt jälgides ka rohkelt meelelahutust. Oli neid, kel tahtmatult suunurgad üles tõusid ja teisi, kes ehmunult klahvidelt kõrvale astusid.

Kontserdid keset bussijaama Teisipäevast neljapäevani sai meie uskumatult hea akustikaga ootesaalis kuulata jazzi sugemetega muusikat. Esinesid Liisi Koikson ning ansamblid Greip ja UMA. Avamispäeval, 19. detsembril, ootas üllatus kõiki piletiostjaid, sest kassades sai oma reisiplaanid paika Marju Länniku ja Birgit Varjuni abiga. Müügioskustes võtsid mõõtu Hannes Hermaküla kassas ning Andrus Vaarik piletiautomaadi juures. Hermaküla kogemusest said osa ka õhtused telerivaatajad. Pealelõunal kogunes majja pidulikes riietes auväärne seltskond meie koostööpartneritest ning üldisemalt transpordivaldkonnas töötajatest. Kingad said viksitud ning sümboolne esimene bussipilet väljastati

majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Minister Parts avaldas omaltpoolt heameelt, et sellise ühiskondlikult olulise hoone renoveerimise võttis tervikuna ette erakapital. „Olen veendunud, et värske ilme saanud ja mugav Tallinna bussijaam aitab veelgi enam Eesti inimestes süvendada harjumust kasutada oma reisideks ühistransporti,“ ütles minister.

Palju valgust ja avar ruum Kõigile bussireisijatele tehtud kingitus on tõesti täies mahus meie endi investeering, sest Mootor Grupi ettevõtete ühine eesmärk on pakkuda nauditavat ühistransporti. Mis saab olla veel nauditavam kui rõõmsad värvid, palju valgust ja avaram ruum? Omakeskis oleme küll veel kriitilised ja püüame igapäevaselt nii maja kui siin olevaid teenused parandada, aga tulemuse üle võib ikka uhke olla küll. Ja tänulik! Tänulikud oleme kõigile, kes selle projekti reaalsuseks saamisele kas otseselt või kaudselt kaasa aitasid. Ehitajatele ja projekteerijatele, kes konstruktiivsete vaidluste läbi siiski alati lahenduse leidsid. Reisijatele, kes pea pool aastat välitingimustes bussi ootasid ja loomulikult oma maja töötajatele, kes kannatasid välja nii kontoris keerleva ehitustolmu kui ka vahel kõrvulukustavat müra. Aitäh!


Valdo Jahilo lööb Cargobusi tegevjuhi Kadri Johansoni saapad läikima.

Kassas kohtas palju tuttavaid nägusid.

Ei ole head ilma halvata Jõulupühade eel rõõmustasime reisijaid vastavatud ilusa bussijaamaga. Avamispäeval töötasid piletiautomaadid kenasti ja sümboolne esimese bussipileti üleandmine sai tehtud. Juba mõni päev hiljem tekkisid aga tehnilised rikked ning olime sunnitud automaadid ajutiselt sulgema. Loomulikult tekitas see palju segadust ja kiirele ajale omased pikad järjekorrad venisid veelgi. Olukorra leevendamiseks müüsid pileteid nii kassad kui ka infoleti töötajad. Rikke põhjuseks oli automaatide riist- ja tarkvara vaheline probleem. Süsteem ei mõistnud printerit või printer süsteemi. Tavainimesele jääb tegelik põhjus segaseks olenemata sellest, kuidas tehnikasõbrad seda seletavad. Ajaliselt oli valik samuti halb, sest pühade ajal ei ole kord üht ja siis teist spetsialisti, kelle võimuses on probleemi lahendamine. Täna võib aga juba kindlamal häälel väita, et suured probleemid on seljatatud ning väiksemad küsimused lahendame jooksvalt.

Klaveriks muutunud trepp pakkus kõigile palju avastamisrõõmu.

Esimese pileti sai majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

7


Uudised

SEBE koolitas EASi abiga tö SEBE käivitas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) abiga eelmisel aastal 105 740 eurot maksva koostööprojekti „Töötajate teadmiste ja oskuste arendamine“, mis vältas terve aasta. Marina Sonn,  SEBE personalijuht Projekti Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi poolne kaasrahastus laekub EAS-i teadmiste ja oskuste arendamise toetuste programmist. SEBE omafinantseering moodustab projekti kuludest 50 protsenti.

Säästva sõidu koolitus Ligi 40 protsenti õppeprojekti kogumahust moodustas säästva sõidu koolitus kõigile SEBE bussijuhtidele, mille eesmärkideks oli vähendada ökonoomsema sõiduga kütusekulu ning transpordiettevõtte ökoloogi-

Bussijuhid õppisid koolitusel nii säästva sõidu kui ka klienditeeninduse kuldreegleid.    kokkuhoid aga sugugi ainus koolituselt saadud õppetund. „Säästlikum sõit on ka rahulikum, see rahustab ühtlasi meie üldist liikluspilti ning teeb liiklemist sujuvamaks,“ osutas Evald. „Kokkuvõttes on säästliku sõiduviisi kasutegureid ju hulgi: keskkond on puhtam, kulutused madalamad ja kaasliiklejadki rahulikumad,“ lisas ta.

Ligi 40 protsenti õppe­ projekti kogumahust moodustas säästva sõidu koolitus Klienditeeninduskoolitus Klienditeeninduse kvaliteet on üks SEBE kõigile SEBE bussijuhtidele. prioriteete, mille tasemele ja arendamisele pöörab ettevõte pidevat tähelepanu. 2012. list jalajälge. Kahepäevase säästva sõidu koolituse läbis rohkem kui 400 bussijuhti. Säästliku sõidu tulemusena väheneb bussi kütusekulu umbes 5 liitri võrra 100 km kohta. SEBE- suuruse bussiettevõtte puhul tähendab see aastas 600 tonni võrra väiksemat CO2 emissiooni. Piltlikustatult vastab säästetud kogusele 175 keskmise sõiduauto aastane kütusekulu ja sellest tulenev heitmekogus. Lihtsustades arvestust, et umbkaudselt saadab üks inimene Tallinnast Brüsselisse ja tagasi lennates õhku 600 kg süsihappegaasi, mis teeb 900 inimese edasi-tagasi lennureisil Brüsselisse tekitatud keskkonnakulu. Bussijuht Evaldi sõnul pole kütuse

8

KOOLITUSPROJEKTI OLID KAASATUD • Inglise keele suhtlusõppe koolitus • Kliediteeninduskoolitus • Protsessijuhtide koolitus • Säästva sõidu koolitus • Tuletööde koolitus • Maalrite koolitus • Töökoja protsessi optimeerimise koolitus • VDL diagnostikute koolitus • Keevitajate täiendõpe • Rehvikoolitus

aastal oli SEBE eesmärgiks bussijuhtide kutsemeisterlikkuse arendamine nii sõiduoskuste kui ka klienditeeninduse osas – läbiti klienditeeninduse koolitus ning tellimusreisidega seotud õppisid suhtlema inglise keeles. Kokku osales koolituses 408 SEBE töötajat, sealhulgas bussijuhid, liinikontrolörid ja liikluskorraldajad. Koolitus toimus aktiivõppe vormis, kus analüüsiti kõiki kaasavalt õppefilmides nähtud teenindussituatsioonide sisu. Bussijuhid tunnistasid, et koolitus oli mõlemat pidi vajalik, sest see tõi esile nõuded teenindusele ja näitas tehtavaid vigu. Õppeprotsessi praktilisust elavdas koolitusjärgne vaatlemine-testimine, kus selleks hetkeks koolituse läbinud klienditeenindajaid proovile pannes selgus, et omandatud teadmine panustas märgatavalt teenindustaseme tõusu.

Remondipersonali koolitus Suure osa koolitustest läbisid ka SEBE remondijaoskonna töötajad – koolitustel osales 51 remonditöötajat. Õppeprotsess oli nii teoreetiline kui ka praktiline. Lisaks lõpetasid mitmed neist kas tunnistuse või sertifikaadi omandamisega. Toimus VDL-, tuleohutuse-, maalri- ja


Uudised

öötajaid

SEBE koolitab bussijuhtidele järelkasvu SEBE koolitab Tartus oma kuludega uusi bussijuhte. Üllar Kaljuste, SEBE Tartu linnaliikluse juht

FOTO: HENDRIK OSULA

Aasta aega väldanud koolitusprogrammi raames koolitati ja võimaldati erialast täiendust ca 82 protsendile kogu SEBE personalist. rehvikoolitus. Samuti keevitajate täiendõpe ning remondi- ja hooldusosakonna juhatajate ja meistrite koolitus. Koolitused panustasid SEBE töötajate teadlikkuse suurendamisele ohtudest, töökeskkonnast, uutest võimalustest ja sealhulgas tehnoloogiatest, ajajuhtimisest tööprotsessis ning seadusega määratud standarditest.

Transpordisektoris tegutsevad ettevõtted seisavad sageli silmitsi küsimusega sellest, et kuidas leida endale kvalifitseeritud ja motiveeritud töötajaid. D-kategooria sõidukoolituse hind on hetkel suurusjärgus 1000 eurot, ületades sellega Eesti keskmist brutokuupalka ja muutudes nii märkimisväärseks takistuseks noorte meeste-naiste võimalusel valida bussijuhi ameti kasuks. Sellest tulenevalt on seletatav, miks D-kategooriat omavate bussijuhtide keskmine vanus aasta-aastalt tõuseb ja noorte juhtide tööleasumist saab nimetada pigem positiivseks erandiks, kui harjumuspäraseks reegliks. SEBE soovib, et ka tulevikus oleksid Eestis bussiroolis head kõrgelt kvalifitseeritud ning motiveeritud töötajad, mistõttu käivitasime koostöös kutseliste sõidukijuhtide koolitustele spetsialiseerinud osaühinguga Positiivne programmi, mille raames avaneb soovijail võimalus omandada bussijuhi tööks vajalik juhiluba ja kutse ning seda tasuta. Panustada tuleb vaid enda aega ja entusiasmi.

Vestlused kandideerijatega 2013. aasta veebruari teises pooles käivitunud koolitusprogrammi raames tasub SEBE bussijuhiks soovijate D-kategooria sõidukijuhi kursuse ja bussijuhi ametikoolituse kulud. Valituks osutunutega sõlmiti ka leping, mille alusel on koolituse läbinutele

tagatud töö bussijuhina Tartu linnaliinidel. Sõidukoolitusel osalejate valik toimus pärast kõigi kandideerijatega peetud vestlusi, mille eesmärk oli selgitada välja need, kellel on bussijuhitööks kõige suuremad eeldused. SEBE koolitusprogrammist saavad osa võtta vähemalt 24-aastased inimesed. Täiendavalt oleme seadnud nõude, et kandideerijal peab olema minimaalselt kaheaastane B- kategooria sõiduki juhiluba ning keskvõi kutseharidus.

Ettevalmistus tööks Bussijuhtide koolitusprogramm on koostatud ühendõppena, andmaks nii ametialast üldkompetentsi kui ka valmistamaks ette sel erialal tööle asumiseks. D- kategooria mootorsõidukijuhi teooria- ja sõiduõppe kõrval annab koolitustsükkel koolitatavale juba konkreetseid ettevõtte vajadustest tulenevaid ja bussijuhi tööd puudutavaid teadmisi ning oskusi. Suurima bussiettevõttena Eestis tunnetame ühelt poolt nii kvalifitseeritud ja hea tööjõu leidmisega seotud raskusi kui ka vastutust transpordisektori elujõulise arengu eest. Taolise koolitusprogrammi algatamine on SEBE-s esmakordne, kuid edukaks osutumisel võib see jätkuda ka tulevikus. Usume, et peale Tartu linnaliinidele uute juhtide juurde toomise annab programm tõuke sarnastele algatustele sektoris tervikuna.

Koolituste mõju Aasta aega väldanud koolitusprogrammi raames koolitati ja võimaldati erialast täiendust ligikaudu 82 protsendile kogu SEBE personalist. Sellise tegevuse korraldamine oli suuremahuline ettevõtmine. Kõige keerulisem oli koolituste ja töötajate töö ühildamine, sest ettevõtte osakonnad asuvad Eesti eri piirkondades. Koolitused osutusid väga edukaks ning ettevõtte hinnangul oli neil otsene positiivne mõju firma tegevusele.

Tulevased bussijuhid õpivad ametit üheksa meetri pikkuse bussiga. FOTO: ERAKOGU

9


Uudised

Kristin Pihu (vasakul) ja Kaija Pook sõidavad Noorte Ekspressiga kuni kaks korda nädalas. FOTO: HENDRIK OSULA

Noorte Ekspressid meelitavad soodsa hinna ja tiheda graafikuga Tartu Ülikooli suhtekorraldus­tudengid Kristin Pihu (21) ja Kaija Pook (21) sõidavad Noorte Ekspressiga pealinna ja kooli vahet pea iga nädal. Piia Puuraid,  ajakirja Mootor toimetaja Nende sõnul on selle peamiseks eeliseks teiste liiklusvahendite ees soodne hind ja tihe graafik. „Minu jaoks on väga sobivad busside väljumisajad, näiteks jõuab bussi peale soovi korral otse loengust,“ rääkis Pihu. Lisaks eelistab ta bussi rongile eelkõige just asukoha ja tihedamate väljumisaegade tõttu. Pook lisas, et kõige tähtsam on kindlasti just Noorte Ekspressi hind. „Siiski ei saa öelda, et tudengi jaoks, kes iga nädal Tartu ja Tallinna vahet sõidab see odav oleks, sest kuus läheb nii kokku 32 eurot.“ Pook lisas, et kindlasti aitab ülikooli poolt makstav 28eurone sõidutoetus, mis katab suurema osa bussipiletitele kulutatud rahast.

10

Ta tõi välja ka ühe tudengi jaoks bussiga sõitmisel kõige olulisema asja - WiFi. See on tema sõnul bussisõidu üks suuremaid boonuseid, sest terve sõidu ajal saab tegeleda näiteks koolitöödega. „Natukene küll häirib, et WiFi on heitlik. Aeg-ajalt näitab, et internet on olemas küll, aga see siiski ei tööta. Mõnikord julgeb mõni sõitja bussijuhilt abi paluma minna, aga enamasti ei julgeta ja tulebki sel korral internetist loobuda,“ rääkis Pook.

Muu transpordi vastu ei vaheta Mõlemad neiud sõidavad Noorte Ekspressiga suisa nii tihedalt, et lugusid erinevatest vahejuhtumitest ei pea kaua otsima. „Mulle meenub paar juhtumit, kus inimesed on läbi pettuse bussi peale pääsenud ja siis teiste inimeste koha hõivanud,“ rääkis Pihu.

NOORTEGA AASTA ETTEVÕTTEKS Eesti Üliõpilaskondade liit andis SEBE-le eelmise aasta lõpus aasta ettevõtte tiitli. Oma otsust põhjendas Eesti Üliõpilaste liit järgmiselt: SEBE lisas Noorte Ekspress liinile uusi soodushinnaga väljumisi Tallinnast Tartu suunal ja vastupidi. Oktoobris ja novembris lisandusid Tallinn-Tartu suunale uued väljumised reedeti ja pühapäeviti. SEBE andis tudengitele lisakellaaja, millal on võimalik koju sõita. Lisaks igapäevastele Tallinna ja Tartu vahelistele reisidele teenindavad reisijaid Noorte Ekspressid reedeti ja pühapäeviti ka Pärnu ja Narva suunal.

Sellepeale peab bussijuht kõigi piletid üle kontrollima ning pettur leitakse tavaliselt kiirelt üles. „Lisaks olen ma paar korda bussiga erinevatel põhjustel ka tee peale jäänud,“ lisas Pihu. Nii Pihu kui ka Pook rääkisid, et Noorte Ekspressi nad aga niipea muu transpordivahendi vastu ei vaheta ja loodavad, et bussisõit muutub ainult meeldivamaks.


Uudised

Busland osales Rootsis ühistranspordi teemalisel messil

Uus eestimaine muusika Täistunni Ekspressides

Airika Aruksaar, Buslandi tootmisjuht

SEBEl on olnud hea võimalus teha koostööd heade kodumaiste artistidega ning pakkuda Täistunni Ekspressi meediasüsteemides noorte artistide loomingut. Esimene muusikaline projekt Täistunni Ekspressides oli Iiris Vesiku debüütplaat „The Magic Gift Box“, mida reisijail oli võimalik reisi ajal kuulata koos kahe seni avaldamata lisalooga. Teine muusikaline kooslus oli Eesti mulluse Noortebändi konkursi võitnud Sibyl Vane debüütplaat „Love, Holy Water & TV“. Kolmanda projektina on nii Eestis kui näiteks Saksamaal laineid lööva ansambli Sinine plaat „Dreams come true“. Muusika on saanud reisijailt ohtralt positiivset tagasisidet. SEBE on võtnud endale eesmärgiks ka edaspidi tutvustada reisijatele värsket ja head Eesti muusikat.

Busland osales esmakordselt Rootsis ühistranspordi teemalisel messil PersonTrafik. Mess toimub üle aasta hilissügiseti Rootsis Göteborgis ning see on Skandinaavia suurimaid ja olulisimaid ühistranspordi ja bussinduse valdkonna messe. Busland osales antud messil esmakordselt ning sai palju positiivseid kogemusi. Messil toimusid uute toodete esitlused, loengud ja arutelud erinevatel valdkonna teemadel. Õhtuti toimusid messil osalejate omavahelised koosiviibimised.

Rootsi suurkontsernide esindajatega, kellega on käivitatud läbirääkimised. Messilt saadud kontaktid ajakirjanikega on toonud kajastuse artikli näol Trafik Forumi erialaajakirjas. Busside uuenduskontseptsiooni tutvustati ka kohalikele avaliku sektori esindajatele. Järgmine PersonTrafik toimub 2014. aasta hilissügisel. Võttes arvesse seekordset head tagasisidet on see mess kindlasti üks parimaid mooduseid Buslandi teenuste tutvustuseks Rootsi turul. Seetõttu on kindlasti plaanis osaleda ka järgmisel korral.

Olulised tutvused

MESSIL OSALESID MUUHULGAS

Buslandis kestis messi etteplaneerimine mitu kuud ning selle aja jooksul tehti suur eeltöö kõikide väljapaneku materjalide ja logistika osas. Õnnestus saada ka EASi toetus. Busland presenteeris messil Rootsi turu jaoks täiesti uut lähenemist: busside uuendusremonti. Kui enne messi oli kõhklusi, kas 2001. aastal uuendatud Volvo presenteerimine end õigustab, siis Rootsi suurettevõtte Nobina värvides buss õigustas vaeva ja kulusid täielikult, sest pälviti ohtralt uusi ja kasulikke tutvusi. Tänaseks on Buslandis juba valminud esimesed bussid, mille tellijatega kohtuti just messil. Lisaks saadi esmaseid kontakte

• Suured bussitootjad: Volvo, Scania, Man, Neoplan, VDL, Optare, Mercedes jne • Busside varuosade/tarvikute müüjad: leida võib kõike alates jõuülekande varuosatootjatest ja rehvidest kuni tekstiilide, istmete või busside küttesüsteemide tootjateni • Liinioperaatorid: Veolia, Nobina, väiksemad ettevõtted • Eriala meedia esindajad: Trafik Forum, Bussdidningen • Rootsi transpordiala avalik sektor

Marel Kallas, SEBE turundusjuht

Lux Expressil ilmus esimene pardaajakiri Kristi Ajaots, Lux Express Grupi teenindusjuht Märtsi lõpus ilmus Lux Expressi esimene rahvusvaheline pardaajakiri „Direction“. Ajakiri on inglis-ja venekeelne, ilmub kord kvartalis ning on eelkõige suunatud rahvusvahelisele ärireisijale. Esimesest numbrist leiab palju huvitavat lugemist Lux Expressi erinevate sihtkohtade kohta, mida saab seal teha ja milliseid üritusi külastada. Põnev artikkel on IT-superstaarist Steve Wozniak’ist, kes oli Apple’i arvuti kaasleiutaja ja aprillis toimunud „Login“ tehnikakonverentsi peaesineja, millest ka pikalt kirjutakse. Lisaks leiab ajakirjast palju muud põnevat: konteinerhotellist, põnevatest restoranidest, moest, tehnikauuendustest või ettevõtlusest. Pardajakirja leiate kõikidest Lux Expressi ja Simple Expressi busside istmetaskutest ning müügiesindustes. Samuti ka Lux Expressi koduleheküljelt.

HAAGISE RENT OMADELE -50% Cargobus alustab kerghaagiste rendi pakkumist, vaata täpsemalt Cargobusi koduleheküljelt või küsi lisa 17799. Marek Metsis, Airika Aruksaar, Hugo Osula ja Otto Osula messil. FOTOD: ERAKOGU

11


Uudised

Tellimusreisid teenindavad nii ekspeaministrit kui ka golfimängijaid Augustis 2010 sai Bussreiside tellimusvedudega tegelev osakond osaks SEBES-t ning turule tuldi nimega SEBE Tellimusreisid. Kui aasta 2011 oli sisseelamise aeg, siis eelmine aasta näitas, et meid on turul märgatud ja usaldatakse. Kirke Williamson,  SEBE Tellimusveo spetsialist Tellimusvedudega tegelevate ettevõtete kõrghooaeg algab mais, kui saabuvad Tallinna esimesed kruiisilaevad ja lõppeb, kui lehed hakkavad langema. Kui suvekuudel jagub turiste kõigile transporditeenuseid osutatavatele ettevõtetele, siis talvekuudel on lood teised. Madalhooajal annavad enamiku tööst tellimusvedusid korraldavatele ettevõtetele turismifirmad, spordiühingud, koolid ja lasteaiad. Kõige suurema osa meie käibest annavad turismifirmad ja just need ettevõtted, kes toimetavad turul aastaringselt. Hea näide on Tallink Travel Club, kes pakub meid kui oma transpordipartnerit Soomest Eestisse tulevatele era- ja äriklientidele. Seeläbi on meie bussides istunud nii Soome endine peaminister kui ka suurte korporatsioonide võtmefiguurid. Rääkimata seltskondadest, keda viiakse golfi mängima või Pärnu sanatooriumisse. Kord aastas korraldab Tallink Peterburi turistidele aastavahetuse kruiisi algusega Tallinnast.

Bussijuhid kelneriteks Kokku telliti meilt eelmisel aastal kruiisile 20 bussi. Nädala jooksul, mil bussid on laevas Tallinki käsutuses, külastatakse lisaks Tallinnale ja Helsingile ka Stockholmi ning Kopenhaagenit.

Aastate jooksul on kruiis muutunud Peterburi inimeste seas väga populaarseks. Reisijate arv kasvas üle 50%. Selline ootamatu kasv andis kõige rohkem tunda söögikordadel, kus laeva personal oli sunnitud isegi meie tublid bussijuhid appi kutsuma. Nii pandi põlled ette ja Tallinki kelnerid jagasid õpetussõnu, kuidas on kõige kergem suur hulk taldrikuid tervena laualt kööki toimetada.

Violetsed bussid Euroopas Kõrvaltvaatajale võib tunduda bussijuhi kruiisil töötamise aeg väikese puhkusena, kus on hea söök ja muusikalise poole eest hoolitseb Anne Veski, siis tegelikult on selle taga suur töö. Kui müügi- ja logistikatiim koostab igale juhile kruiisi iga päeva kohta kondikava, siis tegelikkuses saab bussijuht Tallinki kruiisikorraldajatelt eelneval õhtul teada, milliseks tema marsruut järgmisel päeval kujuneb. Tagamaks veatu teeninduse, peab ka kõige kogenum juht marsruudi oma peas enne väljasõitu läbi töötama. Lisaks Tallinki aastavahetuse kruiisile oli meil läbi aasta mitmeid huvitavaid suuremaid ja keerukamaid projekte. Üks logistiliselt raskemaid projekte oli Liviko iga-aastane kliendiüritus, kus meie transportida olid Liviko külalised Eestimaa erinevatest linnadest Tallinnasse ning tagasi. Samuti võis meie violetseid busse kohata

Prantsusmaal, Hispaanias, Horvaatias ja Austrias. Rääkimata Baltikumist ja Skandinaaviast. Eelmisel aastal alustasime koostööd ka Via Hansaga, mis opereerib nii Baltikumi kui ka Saksamaa turul. Nende teenindamisega tuli meie teenuste nimekirja ka on-demand teenus ehk päevased väljasõidud Tallinnast toimuvad ainult teatud arvu reisijate korral. Selle, kas sõit toimub või mitte, saab logistik teada alles 24 tundi enne planeeritavat väljasõitu. See paneb logistiku päevagraafiku

Nii panid bussijuhid põlled ette ja Tallinki kelnerid jagasid õpetussõnu, kuidas on kõige kergem suur hulk taldrikuid tervena laualt kööki toimetada. koostamisel väga raskesse olukorda, aga samas on see jälle midagi uut ning põnevat. Eelmine hooaeg oli Tellimusreisidele väga töine ning väljakutseid esitav. Julgen väita, et suutsime oma klientidele pakkuda parimat teenust turul ja seda ennekõike tänu Tellimusreisides töötavatele bussijuhtidele ja taustajõududele. Põnevusega jääme ootama, mida uus hooaeg meile toob. Kindel on see, et hooaeg saab olema töine ja vaheldusrikas.

FOTO: JAANUS REE


Hendrik Jaagusoo on üks väheseid töötajaid, kes mäletab, milline oli bussijaam pärast esmaavamist. FOTO: HENDRIK OSULA

Meenutusi möödunust Hendrik - Anti Jaagusoo meenutab seiku möödunust, kui Mootor Grupp AS-i veel polnud ning tegutsesid tema esiklapsed MootorReisi AS ja SEBE. Hendrik-Anti Jaagusoo,  Mootor Grupi nõukogu esimees Nagu teame, tegutses MootorReisi AS rahvusvahelise äriühinguna. Tema üheks aktsionäriks oli 40%-ga Saksa Liitvabariigi ettevõte Deutsche Touring. Oli selles midagi märkimisväärset? Oli küll. Selline rahvusvaheline äriühing sai teoks tänu Hugo Osula sihikindlale ja arukale tegutsemisele. Töö läks käima, tublid olid kõik ja tublid on nad praegugi, tegutsedes uue ajanõuetele vastavalt „kohendatud ja kohandatud“ nime all.

Unine sakslane Saksa poole esindajateks olid algselt kolm härrasmeest ja üks daam. Esinduse „pealikuks“ oli juba soliidses eas piipu suitsetav Hr. Aloys Gombout. Midagi halba tema piibu tossutamises ei olnud. Ainult esimestel nõukogu koosolekutel tekitas kõigis teistes lõbusat elevust see, et peale piibu „korrastamist“ jäi „pealikust“ härrasmees koosolekul tavaliselt tukkuma. Seejuures võtsid saksa poolel sõna ja osalesid arutelus peamiselt nooremad kolleegid. Tegelikult oli vanahärra väga meeldiv ja arukas inimene. Ta osales nõukogu töös

mõned aastad, siis jäi ta pensionile ja teda asendas noorem aktiivne ja arukas kolleeg. Huvitav ja omapärane seik tuleb meelde, kui nõukogus vaadati läbi tulemusi ühe algusaasta kohta. Selle aasta bilansi passivas oli omakapitali osatähtsus alla 20%.

Oli üks asi, mida meie teadsime sakslastest paremini: kuidas ei tohi eelarvet koostada. Saksa kolleegid olid väga kohkunud, peaaegu kõnevõime kaotuse piiril. Nad küsisid: „Mis nüüd edasi saab? See on ju pankrot!“ Pankrotti tähendab selline omakapitali osatähtsuse tase tõesti arenenud turumajanduse korral. „Õitsvast“ sotsialismist välja saanud äriühingule selline omakapitali ja kogupassiva suhe veel pankrotti ei tähendanud. See oli reaalsus. Saksa kolleegid suudeti maha rahustada ja edaspidi ei pidanud sellist õudust rohkem üle elama. Saksa kolleegide kohta tuleb tõdeda seda, et nad pidid tegutsema üpris keerulises olukorras. Nad kohanesid kiiresti ja mõistsid kõiki olulisi erinevusi neile seni hästi tuntud ja täiesti tundmatu keskkonna

vahel. Soov meie olukorda mõista ei kergendanud nende olukorda, vaid pigem asetas nad kahe tule vahele. Kõrgemalt poolt antud suunised olid äratuntavad. Selle kohta saab näiteks tuua ühe seiga, mis oli seotud eelarvestamisega. Kord majandusaasta eelarve arutusel juhtisid saksa kolleegid äkki tähelepanu sellele, et eelseisva majandusaasta kasum peaks olema suurem, nõukogule esitatu olevat liialt tagasihoidlik. Tegelikult oli eelarve koostatud Age poolt korrektselt konservatiivsuse põhimõttest lähtudes. Majandusaasta tulemused kinnitasid seda, et Agel oli õigus. Kasumiks saavutati tulemus, mis mõõdukalt ületas eelarvestatud kasumit ja jäi „kindlalt“ alla eelarve arutusel „optimistlikult“ antud hinnangule.

Andekad kolleegid Mis puudutab eelarvestamist, siis julgen väita seda, et tegelikult nii saksa kui ka eesti pool teadsid, kuidas koostada eelarvet. Kuid oli üks asi, mida meie teadsime paremini: kuidas ei tohi eelarvet koostada. See teadmine tugines ja tugineb „nõukoguliku plaanimise“ karastusel. Kokkuvõtvalt võib öelda, et koostöö toimus sujuvalt. Mainisin, et saksa kolleegid pidid tegutsema üpris keerulises olukorras. See on tõsi, kuid neil vedas väga sellega, et partneriteks said nad meie poolt töökad, andekad, õppimisaltid ja sihiteadlikud kolleegid.

13


Muutused

Elu nagu Ameerika mägedel Hugo Osula, Mootor Grupi juhatuse esimees

Saan ettevõtluses osalemise pea kahekümne aastase ajaloo jooksul tuua piisavalt põnevaid näiteid, kus muutused turul ja ka eksimused ning valed arvestused on ettevõtted viinud kriitilise piirini ja isegi pankrotti. 1999. aastal käivitasime mugavate väikebussidega linnadevahelise liikluse, mis oli küll kallim kui tavaline buss, aga võitis hea teenusega kiiresti populaarsust. Rahavoog oli algusest peale positiivne ja äril nähti suurt perspektiivi. Kõik lõppes aga siis, kui Taisto paralleelselt samadel kellaaegadel vanade bussidega odavliikluse käivitas. Meie heale teenusele lihtsalt ei jätkunud enam piisavalt reisijaid ja piletihindade alandamine polnud turul võimalik. Algul väga paljulubav ettevõtmine pankrotistus. Aastail 2005-2006 sulgesime kunagi väga tulukad rahvusvahelised Saksamaa liinid. Turg muutus väga palju tänu odavlendudele. Lisaks võttis konkurent bussiliikluses meile vajaliku kriitilise arvu reisijaid ja ka meie ärimudelist tingitud kulutase ei võimaldanud enam liine majandada. Tänu headel aegadel kogutud reservidele õnnestus aga investeerida kaasaegse bussiliikluse rajamisse Balti riikides ja Peterburis. 2007. aastal kuulutasid uudised peatset

14

Bussireiside info- ja piletimüügisüsteemi hääbumist. Ametnikud olid otsustanud rajada riigi poolt hallatava keskse müügisüsteemi, mis võimaldaks reise planeerida ja pileteid osta alternatiivses müügikanalis. Kuna meie poolt loodud Bussireiside teenus muutus perspektiivituks, lõpetasime arendused ja alustasime otsade kokkutõmbamist. Läks aga hoopis nii, et riigi asjaajamises tekkisid tõrked ja selleks ajaks olime juba valmis pakkuma uuenduslikku ning turule sobivat Tpiletit. Möödunud aasta oli meile reisirongi maailma sisenemise aasta. SEBE rajas kompetentsi Eestisiseste reisirongide opereerimiseks ja Lux projekteeris vaimustust tekitava rongitoote Tallinn-Peterburi suunale. Kuigi praktilised sammud jäid suhteliselt kaugele, leidsime end äkitselt seltskonnast, kus meiega arvestama hakati. Saime kogemuse, teadmised ja ülevaate selle äri keerukusest. Nüüd on juba lihtsam uute võimaluste tekkimisel kaasa lüüa. Tuleb proovida, katsetada ja otsida ning ei tohi karta eksida. Kui ei julge ebaõnnestuda, siis ei ole ka lootust edu saavutada. Alati peab aga arvestama, et ebaõnnestumisega seotud kahjud peavad olema talutavad. Ambitsioonikaid projekte ja keerulisi muutusi vanem põlvkond vaevalt, et enam ette võtab. Ka minu mõtted tiirlevad rohkem rahuliku elu ümber. Vaadake aga ja pange tähele, kui aktiivselt ja jõuliselt

Konkurent bussiliikluses võttis meile vajaliku kriitilise arvu reisijaid ja ka meie ärimudelist tingitud kulutase ei võimaldanud enam liine majandada. on meie ettevõtetes esile tõusnud noored. Seda igas valdkonnas, kus vaja teadmisi, kompetentsi, suhtlemist ning protsesside juhtimist. Nüüd tuleb oodata, millal saabub noorte vahetus ka meie bussijuhtide perre. Selgelt peame endale teadvustama need eeldused, millede puhul tahavad juhid meie busside roolis pakkuda sõitjatele nauditavat reisimise teenust. See on oluline eeldus tulevikus püsimajäämiseks. 2012. aastast jäävad eriliselt särama uuenenud ja renoveeritud Tallinna bussijaam koos oma Tplatvormiga ning SEBE kõiki eestlasi (ka konkurente) jahmatava paneva täistunni teeninduskontseptsiooniga liinil Tallinn-Tartu. Mõlemad innovatiivsed arendused on silmatorkavad ja erilised ning tähelepanu leidnud ka rahvusvahelises meedias.


Muutused

Ettevõtlust võib võrrelda sõitmisega Ameerika mägedel. Rahulikult tuleb kelku taevapiirini vedada, et siis kõrgustest alla lennates taluda valu, higi ja pisaraid. Hea õnne korral jõuad pilvepiirile tagasi, et siis jälle hullu moodi kurve võttes teekonda jätkata. Kui raputamist taluda ei suuda, on parem loobuda...

EBÜ tänas liikluskorraldajaid ja SEBE tellimusreisi Eesti Bussijuhtide Ühing (EBÜ) tänas liikluskorraldajaid, kelleta oleks bussijuhtidel ilmvõimatu oma tööd hästi teha. Väino Ernits käis liikluskorraldajatel külas, tänutäheks kaasas aukirjad ja soojad pleedid. Lisaks tänas EBÜ ka SEBE tellimusreisi. EBÜ pidas meeles järgmisi Mootor Grupi töötajaid: Kirke Williamson, Piia Vilberg, Riina Kraam, Lüüli Boolmann, Svetlana Jõesaar, Lilian Rohelsaar, Andrus Pisa, Inna Sokolova, Anna Novikova, Tiina Kuus, Tiina Aasmaa, Külvi Kuusik, Piret Roos, Merike Pint, Hele Jurs, Svetlana Tennosaar, Natalja Saharuk, Sirje Põldmaa, Rita Penter, Eda Joost.

Ratsi preemia Buslandis

Edu võti seisneb ainult paremas teenuses ja seda näitab ka reisijate arvu kasv Täistunni Ekspressides.

2013.

aasta näitab meile aga murelikku palet. Kulud kasvavad pidevalt ja tihenev konkurents eeldab jätkuvaid suuri investeeringuid. Samal ajal tuleb lähiaastatel leida vahendeid bussijuhtide palgakasvuks. Meie tulud tulevad ainult bussipiletit ostvalt reisijalt ning ka seal ei ole olukord kõige lootustandvam. Hinda tõsta pole võimalik ja hinnatõus vähendaks kohe ka reisijate arvu. Edu võti seisneb ainult paremas teenuses ja seda näitab ka reisijate arvu kasv Täistunni Ekspressides. SEBE peabki jätkama kõrgkvaliteediga bussiteenuse laiendamist liinivõrgu selles sektoris, mis võimaldab pikaajaliselt stabiilset tulu teenida. Bussipargi jätkuv uuendamine on hädavajalik ja kriitilise tähtsusega on ka bussides pakutav teenus.

Lux Express suutis rahvusvahelistel bussiliinidel säilitada oma liidrirolli olukorras, kus kogu liinivõrgu ulatuses kasvas teenuse pakkumise maht poole aasta jooksul kaks korda. Kuigi Lux Expressi majandustulemus jäi 2012. aastal suurde miinusesse, on selle aasta alguseks rahavood tasakaalustunud ning oodata võib edukat suve. See aasta peabki jääma hingetõmbeks ja uute väljakutsete kujundamiseks. Busland ja Cargobus on heas stabiilses vormis ja neile jääb ainult soovida, et kliente jätkuks, sest turul käib võitlus iga kliendi pärast. Kui Virgini looja Richard Branson otsustas alustada Inglismaal reisirongidega opereerimist, siis talt küsiti, milles ta näeb oma tulevase edu võtit. Ka mina vastaksin sellele küsimusele täna tema sõnadega: Suhtle klientidega nii siis, kui neil on probleeme, kui siis, kui nad on ettevõtte teenusega rahul ja teiseks – täida oma lubadused!

Veebruaris esitati Ratsi preemia kandidaadiks Buslandi klaasitööde spetsialisti Villu Normaku tehtud abivahend, mis võimaldab klaasi saabumisest paigaldamiseni klaasi käitlemisega üksi hakkama saada. Abivahend on Buslandis igapäevaselt kasutusel ning Normak on oma preemia kätte saanud. Head ideed on jätkuvalt oodatud ning kahtlemata oleme valmis suurepäraseid ning teostatavaid mõtteid premeerima! Samuti on jätkuvalt oodatud kriitika, sest igasugune tagasiside on oluline.

Cargobus läks üle paberivabale raamatupidamisele Cargobus läks veebruaris üle paberivabale raamatupidamisele. Enamus arveid saadetakse e-posti teel ning üksikud paberarved saab kiirelt skännida. Arved sisestatakse raamatupidamisprogrammi, lisatakse manusena pilt arvest ja saadetakse elektroonilisele kinnitusringile. Paberivaba raamatupidamine säästab aega, raha ning loodust! Elektroonne kinnitusring tõstab kinnituste saamise kiirust ja töövoo sujuvust, kuna arveid saab kinnitada suvalisel ajal ja kohas, näiteks komandeeringus olles või end kodus ravides. Raamatupidaja aeg ei kulu paberitega mässamisele, vaid sisulisele tööle. Lisaks arvetele muudame elektroonseks kuludokumentide ja lähetusaruannete sisestamise ja kinnitamise.

15


Muutused

Mootor Grupi uued näod Mootor Gruppi on lisandunud palju uusi töötajaid ning osad neist ka ametit vahetanud. Kolleegid iseloomustavad millega ja kuidas nad silma on paistnud.

16

Ragne Lill,

Marek Tuul,

Aime Haljak,

MG juhiabi/kommunikatsioonijuht

Tallinna Bussijaama arendusjuht

SEBE Tartu osakonna pesula juhataja

Iseloomustab Hugo Osula

Iseloomustab Andres Osula

Iseloomustab Tõnu Ruusamäe

Alates möödunud aasta novembrist on mul uus abiline – Ragne Lill. Ragne on tubli noor naine, kes pärast kahe lapsega kodus veedetud aega osutus valituks tööle, kus on igapäevaselt vaja korraldada suhtlemist paljude ettevõtete ja inimestega. Lisaks tuleb protokollida ja korraldada nõupidamisi, hoida korras kantselei dokumentatsioon ning tegeleda paljude jooksvate küsimustega. Kõige muu kõrval korraldab Ragne Mootor Grupi suvepäevi ning annab välja grupi ajakirja Mootor. Uuel töökohal on Ragne lühikese ajaga näidanud ennast rõõmsameelse inimesena, kes on kiirelt selgeks saanud suure ettevõtte keerulise asjaajamise. Samuti on ta leidnud kontakti minu heade kolleegidega. Kõige selle juures hindan väga kõrgelt tema oskust kokku siduda pere ja laste kasvatamine igapäevase tööga Mootor Grupis.

Marek liitus Mootor Grupi meeskonnaga 2012. aasta sügisel, kui Tpileti müügisüsteem käivitus. Võib ilma liialdamata öelda, et Marek on kogu Tpileti edu võti. Ta koordineeris seda projekti sünnist saadik ning kasvades selle aja sees järk-järgult meie organisatsioonile lähemale. Marekul on erakordne anne mõista täpselt ja kalkuleeritult, mida on vaja teha mingi probleemi lahendamiseks. Ma näen Marekul suurt rolli Mootor Grupi ettevõtete efektiivsuse tõstmisel ja protsesside tõhustamisel. Enda analüüsides on ta kalkuleeriv ja mõnikord isegi harjumatult pragmaatiline. Kuid äris, kus me tegutseme, ongi tihtipeale just pragmatism see, mis edu toob. Igatahes üks on kindel – Marekule saab alati 100% kindel olla ning tegutsemisrõõmu tal jätkub. Ja meil on ka piisavalt tööpõldu, mida talle künda anda!

Aime on rõõmsameelne ja töökas inimene, kes sulandus Tartu kollektiivi väga kiiresti. Tänu eelnevale töökogemusele puhastus- ja koristusfirmas on Aimel laialdased teadmised erinevatest puhastusainetest ja puhastusvahenditest. Igapäevatöös tegeleb Aime viieteistkümne inimese juhtimisega ning pesula tulude ja kulude jälgimisega. Aime juhatada ja nõustada on nii pesula töötajad kui ka koristustädid. Aime töötab mitmel rindel. Lisaks tööülesannetele, mis tuleb täita Tartus, on Aime kogu SEBE busside puhastuse protsessijuht. Protsessijuhina on tema jälgida ja juhendada busside puhastus Võrus, Ida-Virumaal ja Tallinnas. Käesoleva 2013. aasta suurim eesmärk on hoida Tartu linnaliini uued bussid sama puhaste ja värsketena nagu nad on olnud. Lisaks loodame Aime kaasabil suurendada pesulas tehtavate võõrtööde hulka.


Muutused

Airika Aruksaar, Buslandi tootmisjuht Iseloomustab Otto Osula Meie meeskonda täiendust otsides kuulsin, et minu keskkoolikaaslane Airika vaatab peale kahe lapsega emapuhkusel viibimist jällegi tööturul ringi. Seega võtsin temaga ühendust ning talle pakkus asi huvi. Airika on olnud oma eelnevates ametites tihedalt seotud tootmisettevõtete ning nende logistikaga. Viimati, enne lapsepuhkusele siirdumist, oli ta tööl Baltika

logistikajuhina. Buslandis asus ta aga tööle tootmisjuhina. Meie tootmise planeerimisel on vaja eelkõige kombineerimisoskust, paindlikkust ning nö. „suure pildi“ nägemise oskust ja see on tal kindlasti olemas. Buslandis on Airika peamine eesmärk tootmise ja sellega seotud logistika ladus korraldus ning selle efektiivsuse tõstmine.

Raivo Tamm, SEBE Tallinna osakonna juhataja Iseloomustab Kuldar Väärsi Raivo asus SEBE Tallinna osakonna juhatajana tööle 2012. aasta oktoobrikuus. Tema korraldada on enam kui saja Tallinna bussijuhi eluolu. Samuti tuleb tal tagada Betooni töökoja sujuv ja efektiivne toimimine. Tegemist ei ole lihtsate ülesannetega. Tulevikku vaadates on ootamas palju uusi väljakutseid. Raivol on väga pikaajaline töökogemus Eesti Kaitseväes, kus ta on omandanud

väga head teoreetilised teadmised ning ka praktilise inimeste juhtimise kogemuse. Esimeste kuude põhjal tooksin esile tema sihikindluse eesmärkide saavutamisel ning oskuse planeerida oma tegevusi pikaajalist vaadet silmas pidades. Usun, et Raivo on õige inimene nende ülesannete täitmiseks ning Tallinna osakond saab targalt ja kindlakäeliselt juhitud.

Sigrid Arus, Tallinna Bussijaama juhatuse liige

Mootor Grupp on alati pidanud oluliseks enda töötajate motiveerimist ja tunnustamist, sealhulgas edutamist. Nii on mul hea meel teatada, et Sigrid Arus on alates 1. novembrist 2012 uus Tallinna Bussijaam OÜ juhatuse liige. Tema koordineerida ja juhtida jääb ettevõtte müügi- ja kliendisuhete valdkond, samuti on tal oluline roll ettevõtte strateegilises ja personalialases juhtimises.

Sigridi särav ja suhtlemisaldis iseloom aitab tal kindlasti ettevõtte klientide eest väga hästi hoolt kanda, samas kui tema meelekindlus ning nutikus aitavad ka kõige keerukamates situatsioonides leida õigeid lahendusi. Arvestades Tallinna Bussijaama ja Tpiletit ees ootavaid väljakutseid, on Sigridi nõusolek seda vastutust kanda suurt rõõmu tekitav.

FOTOD: HENDRIK OSULA

Iseloomustab Andres Osula

17


Intervjuu

Lars Annerberg: Rootsi tahab, et ühistransporti koheldaks võrdselt Rootsi on heaoluriik, kus ühistransport on eeskujulikult korraldatud. Vestluses Rootsi Bussiliidu regulaarliikluse osakonna juhataja Lars Annerbergiga selgub üllatavalt, et kuigi bussireisijate arv kasvab, on nende probleemid meie omadega päris sarnased. Lars Annerbergi küsitlesid Kuldar Väärsi ja Otto Osula.

Kes on linnadevahelise bussiliikluse peamised kliendid täna? See sõltub sellest, millist linnadevahelist liinitüüpi silmas peetakse. Teatavasti on suurem osa Rootsi avalikust ühistranspordist kohalike ühistranspordi ametite käes. Sealhulgas ka mitmed maakonnasisesed ja linnadevahelised bussiliinid. Sellisel juhul on peamisteks reisijateks igapäevaselt tööl või koolis käivad inimesed. Kui jutt käib aga regioonide vahelisest reisimisest, siis on sõitjateks tõenäolisemalt näiteks puhkajad.

Kas buss on transpordivahendina pigem populaarsust kogumas või eelistatakse autot ja rongi? Jällegi on kaks poolt. Mõlemal juhul on bussireiside arv suurenemas ning buss kui transpordivahend omab ka suurimat kasvu.

Mida peate siinkohal silmas kahe poole all? Kas regionaalset ja regioonide vahelist liiklust? Jah. Peaaegu sada protsenti regionaalsest bussiliiklusest korraldatakse riigihangete alusel.

Oskate Te öelda, kui suur on keskmine bussi täituvus regionaalsetel liinidel ning regioonide vahelistel liinidel?

18

Kahjuks ei oska ma neid täpseid numbreid öelda. Küll aga on perioodil 20072011 reiside arv suurenenud 41% võrra, see tähendab, et 3,5 miljonilt reisilt 5,1 miljonile. Riigihankelise liikluse puhul ei ole statistika regionaalsete ja regioonide vaheliste liinide puhul nii erinev.

puhul. Kui aga silmas pidada regioonide vahelist bussiliiklust, siis on tegemist ainult konkurentsiga.

Kas bussireisijate arvu kasv tuleb peamiselt rongi või auto arvelt või lihtsalt inimesed liiguvad rohkem?

Jah, seda juhtub väga sageli.

Viimased uuringud näitavad, et ühistransport on haaranud endale osa autode turuosast. Üle riigi on need näitajad aga väga erinevad.

Kuidas mõjutasid Alstomi uued rongid Rootsi bussiliiklust? Te mõtlete uusi ronge Põhja-Rootsis? Alguses vähendasid kohalikud võimud bussiliiklust järsult, et rongid end ära tasuks. Seepeale said nad aga mitmeid kaebusi inimestelt, kes elasid rongipeatustest kaugel. Seni on rongid olnud bussiliiklusele aga kasulikud, sest rongidega on sageli probleeme ja siis tõttavad bussid appi.

Kas linnadevaheline bussiliiklus on rongiliiklusega kuidagi ka seotud või on ainult konkurents? Esineb mõlemat ning seda ka riigihangete

Kas regioonide vahelises liikluses pakuvad buss ja rong ka lausa samade sihtkohtade vahel paralleelselt teenust? Mis motiveerib bussiettevõtteid riigihangete puhul hoidma kõrgeimat võimalikku teenindustaset ning meelitama rohkem inimesi bussiga reisima? Motiveerib see, kui ettevõte sõltub suurel määral (rohkem kui 25 %) piletimüügitulust. Vastasel juhul ületab reisijate meelitamine kasumi. See on üks meie dubleerimisprojekti peamisi argumente.

Millisel moel on ettevõtte edukus sõltuv piletitulust ja loodud seeläbi lisamotivatsioon? Riigihangete puhul makstakse lepingu sõlminud vedajale fikseeritud hinda. Teine osa tulust sõltub reisijate arvust. Näiteks ütlevad ametnikud, et toetus reisija kohta on 10-15 krooni. Nõnda, kui reisijatelt tulev tulu moodustab kogu tulust suure osa, muutub bussiettevõte rohkem


Intervjuu

kommertslikuks, sõltudes aina enam reisijate arvust.

Milliseid uusi arenguid on näha seoses uue ühistranspordi regulatsiooniga? Loodetavasti hakkavad kohalikud ametnikud ühel päeval meie hankedokumentides ja dotatsioonis nägema võimalusi, kuidas kõige efektiivsemalt ilma lisamaksumusteta reisijate arvu tõsta.

Mis tuleks hankedokumentides teisti sätestada, et Teie poolt nimetatud eesmärki täita? Me peaksime oma dokumentides olema poliitiliselt julgemad, mitte toimima nii nagu varem.

Kes on täna rohkem huvitatud reisijate arvu kasvust, kas vedajad või ametnikud? Huvitad on mõlemad. Vedajate jaoks on

Loodetavasti hakkavad kohalikud ametnikud ühel päeval meie hankedokumentides ja dotatsioonis nägema võimalusi, kuidas kõige efektiivsemalt ilma lisamaksumusteta reisijate arvu –Lars Annerberg tõsta. FOTO: JASHAR GHAVAMPOUR

siin võimalus suurendada tulu ning ametnike jaoks võimalus vähendada autode arvu linnades, muutes nõnda õhu puhtamaks.

ametid peavad. Paljudes kohtades pole kommertsliine sellistes planeerijates võimalik leida.

Milline on kommertsliikluse prioriteetsus võrrelduna riiklikult korraldatud bussiliiklusega?

Kas kommertsliinidel puudub võrdväärne ligipääs infosüsteemidele seadusandlusest tulenevalt või pole siin lihtsalt inimlikel põhjustel kokkulepetele jõutud?

Meie uue seaduse kohaselt on kommertsliiklus vaid üks osa ühistranspordist. Praegusel hetkel on meil probleeme mitmete kohalike ametitega, kes rohkemal või vähemal määral kommertsliikluse arengut takistada püüavad. Näiteks ei ole kommertsbussiliinidel läbipaistvate hindadega bussipeatustele sama juurdepääsu. Sama kehtib ka reisiplaneerijate kohta, mida kohalikud

Juurdepääs lihtsalt puudub. Näiteks ei ole Stockholmi reisiplaneerijates enam lennujaama transfeere. Valitsus tahab, et kogu avalikku ühistransporti koheldaks võrdselt, aga praegu see kahjuks nii ei ole. Hetkel ongi see üks peamisi küsimusi, millega Rootsi Bussiliit tegeleb.

19


Intervjuu

Age Käos (vasakul) ja Malle Raud tunnistavad, et on tööd tehes õnnelikud. FOTO: HENDRIK OSULA

Mallel ja Agel on matemaatika veres ja rahulolu südames Mootor Grupi pikaajalisemad töötajad Malle Raud ja Age Käos räägivad tööst, statistikaarmastusest, perest ning nende kõige koosmõjust. Piia Puuraid,   ajakirja Mootor toimetaja

20

Kuidas te üldse Mootor Gruppi tööle sattusite? Malle: See oli selline Vabariigi algusaeg, kui väikeseid aktsiaseltse tekkis väga palju ja koguaeg. Ma töötasin väga palju sellistes väikestes firmades, aga see mulle ikka lõpuni ei sobinud. Alati tuleb rääkida, kui midagi ei meeldi. Ei tohi kodus istuda ja muret endale hoida. Nägin korra Tiiut siin bussijaamas. Ta küsis, kuidas mul läheb ja eks ma siis talle rääkisingi kõik ausalt ära. Läks umbes aasta mööda, kui Tiiu tegi pakkumise. Ma ei ole väga pikalt ette mõtleja ning muidugi olin ma kohe nõus. Need väikesed firmad olid nagu nad olid, seal oli väga palju ühemeheõigust ja segast raamatupidamist. Age: Mina töötasin Eesti Vabariigi algusaastatel Tallinna Tehnikakõrgkoolis pearaamatupidajana. Krooni tulekuga oli palgatase riigiasutustes hästi madal. Kuna erafirmad pakkusid paremaid võimalusi, siis otsustasin just viimase kasuks. Töötamine seal osutus aga üsna probleemirohkeks. Ma lihtsalt tundsin, et mul sai villand ja tulin ära. Kuna mu laps läks esimesse klassi, siis mõtlesin, et olen natukene aega kodus. Mõne aja pärast aga hakkasin jälle ringi vaatama, et võiks kuhugi tööle minna. Leidsin lehest kuulutuse, et pakutakse tööd Mootor Reisi pearaamatupidajale ja nii see läks.


Intervjuu

Kas võite öelda, et olete oma valikuga rahul? Age: Ma olen peaaegu 20 aastat töötanud, siis ei saa nagu teistmoodi olla.

Mis siis nii pikalt ühes kohas kinni hoiab? Malle: Mina niimoodi ühe koha peal ei olegi töötanud. Kokku olen grupis neljas firmas kindlasti olnud, millest kahte ei ole enam. Töö on teisenenud, ta ei ole olnud koguaeg samasugune. Näiteks Roolikoolis andsin üldse loenguid. Need töökohad ei ole kuidagi olnud sellised, et oleks stagneerunud või saaks igav hakata. Pigem on vastupidi. Palju peab kiiresti tegutsema ja ette mõtlema. Age: Mina olen suhteliselt ühe koha peal kogu aeg olnud, aga igav ei ole mitte kunagi olnud. Ma olen palju aastaid samade inimestega koos töötanud meil on olnud hea koostöö ja pingevabad töösuhted.

Finantsinimesel peab olema suur armastus statistika vastu. Malle: Me oleme mõlemad lõpetanud reaalklassi. Seal armu ei antud. Aga matemaatika on ikka väga veres. Mis see matemaatika on sisuliselt? See on tegelikult ikka „tagumikutundide tegemine“ - muudkui

istud ja lahendad ülesandeid. Meil olid Ma kuulsin, et te olete mõlemad Agega keemia ja füüsika ka väga tugevad. suured töörügajad. Kui pikk siis üks TPI keemiateaduskond tahtis meid kohe keskmine tööpäev on? üle meelitada. Age: Ma ei ütleks, et ma nüüd nii hirmus Age: Minul oli ema matemaatikaõpetaja töörügaja olen. Ma üritan tööaja raamides ja peale keskkooli lõpetamist oli mul ka oma ülesannetega hakkama saada. Ma üks mõte minna Tartusse matemaatikat arvan ikka, et oma pere ja lähedased on õppima. Aga kuna olin ema tööd kõrvalt number üks ja alles siis tuleb töö. näinud, siis õpetajaks ma ikkagi saada ei Malle: Mina vastupidiselt Agele nii lihtsalt tahtnud ja tol ajal oli see, et sind suunati hakkama ei saa. Võibolla on viga minus, aga kusagile õpetajaks. See mulle ei istunud. mul jääb ainult tööajast puudu ja päevad Aga ma mäletan, võivad päris pikaks et kui ülikooli sis- Ma olen nendele inimestele venida. Ja muidugi seastumine oli, siis kui on võimalus ikka tänulik, kes mind töö me tegime kirjalikul üksinda ja segakatsel ka koolikaas- juurest ära tirivad. —Malle Raud matult töötada, siis lastele kolm või neli ma kasutan seda varianti ära, sest meie jaoks oli see hästi maksimaalselt. Töö ajal ei ole võimalik lihtne ja loogiline. Mulle on eluaeg mate- asjadesse niimoodi süveneda. maatika meeldinud.

Kas õhtul töölt koju minnes tiirlevad ka ainult numbrid peas? Malle: Aga siin on igasuguseid vahendeid, kuidas numbrid unustada. Näiteks lugemine aitab hästi. Age: Ega see töö ei olegi ainult arvud. See on vale arusaam. Tegelikult on hästi palju vaja loogilist mõtlemist ja protsesside mõistmist. Need on palju olulisemad, kui numbrid.

Millega te tavaliselt ühe tööpäeva jooksul tegelete? Malle: Mina valdavalt istun igasugustel nõupidamistel ja koosolekutel. See moodustab suurema osa mu päevast. Lisaks suhtlen teistega, kellel on mingi probleem ja kellele ma saan nõu anda. Minul kulub suur osa aega juba ainuüksi erinevale suhtlusele. Ning muidugi oleneb sellest, mis olukorras firma on. On selliseid vaiksemaid aegu, mil peab millekski valmistuma.

21


Intervjuu

See on pikem protsess. Age: Täpselt! See sõltub väga tugevalt perioodist ja arengufaasist. Intensiivse arengu perioodidel kulub palju aega uute projektide finantspoole läbimõtlemisele ja olemasolevasse süsteemi integreerimisele. Samas kui on rahulikumad perioodid, siis saab rohkem keskenduda igapäevasele tööle. Selline tavapärane igapäevane tegevus teatud perioodidel vajab ka ülevaatamist ja kaasajastamist. Teatud osa tööpäevast võtavad ka rutiinsed tegevused, mis korduvad päevast päeva ja mis tuleb lihtsalt ära teha.

Millal on olnud kõige raskem periood?

AGE KÄOS

MALLE RAUD

Sünd: 25.01.1958 Põhiharidus: Tootsi Põhikool Keskharidus: Pärnu Koidula Gümnaasium Kõrgharidus: Tallinna Polütehniline Instituut, majandusteaduskond, majandusinsener Tartu Ülikool, majandusteaduskond, ärijuhtimise kutsemagister 1981-1986 IÕV Lembitu, plaaniosakonna juhataja asetäitja 1986-1994 Tallinna Tehnikakõrgkool, pearaamatupidaja 1994-1996 erinevad väikefirmad, pearaamatupidaja 1996- … MootorReisi AS/Lux Express Estonia AS

Sünd: 29.05.1958 1965-1976 Lydia Koidula nim Pärnu II Keskkool ( matemaatika-füüsika eriklass) 1976-1981 TPI majandusteaduskond ( majandusinseneri diplom) 1981-1985 TK „Junor“ hinnainsener 1985-1986 I-Virumaa ATK pearaamatupidaja asetäitja 1986-1987 Kohtla-Järve TTV pearaamtupidaja 1987-1989 TK „Ühendus“ Kirde-Eesti filiaali ökonomist 1989-1992 lapsehoolduspuhkusel 1992-1994 AS UVE pearaamatupidaja 1994- 1996 Mootor Reisi AS pearaamatupidaja, finantsjuht 1996-2001 Balti Bussikeskuse AS 2001- 2006 AS SEBE pearaamatupidaja 2006- ... AS SEBE finantsdirektor

Malle: Majanduslikult rasked perioodid ei tee tööd keerulisemaks, vaid hoiavad aju töös ja mõtte värske. Selliste suurte asjade üle firma juurutamine, inimeste kõigega kurssi viimine on raske. Kuna firma on hästi suur, siis see, et kõigil tekiks üks ja sama ettekujutus, on kõige keerulisem. Kui ma üksinda kõiki asju teeksin, siis oleks mõned asjad imelihtsad. Raskeks teeb see, et kõik inimesed peavad saama koolituse, ikka väga palju ette ka. Kui tead kitsaskoharusaamise ja motivatsiooni, põhjenduse, tadest ja varitsevatest ohtudest, siis ei pea et miks just nii tehakse. muretsema. Pole vaja ka endale illusioone Age: Minu jaoks on olnud kõige raskemad luua. Ma usun, et SEBE jaoks on see majanintensiivse arengu ja äri ümberkorralduse dusliku tulemuse poolest üks parimaid aasperioodid. See toob finantspoolel tavali- taid. Enne, kui rongid tulevad, mis võib väga selt kaasa palju segadust ja ootamatusi. palju muutusi ka meile kaasa tuua. Võtab palju aega ja energiat, et kõik hakRäägime töö kaks toimima vaskõrvalt ka lõbutavuses seadustele Mäletan, et kui ülikooli sissesamatest asjaja infotarbijate vajaastumine oli, siis me tegime dest. Kas üldse dustele. Viimane hobide ja pere selline periood oli kirjalikul katsel ka koolikaasjaoks ka aega aasta-paar tagasi, lastele kolm või neli varianti jääb? kui meie ettevõte jõudis väga ära, sest meie jaoks oli see Malle: Kas üldse on intensiivse arengu toredamaid asju kui hästi lihtne ja loogiline. perioodi. Tööle tuli töö?  —Age Käos palju uusi inimesi, Age: Mida aeg kelle jaoks nii etteedasi, seda rohvõte kui meie tegevusvaldkond tervikuna kem ma üritan tegeleda tervisespordiga. olid uued ja üsna tundmatud. See aitab nii vaimselt kui füüsiliselt vormis püsida. Kui aega jääb ja vaimselt väga väsiMilline on teie kui finantsinimeste nud ei ole, siis võtan ka raamatu kätte. Suvel hinnang alanud aastale. Mida te meeldib mulle väga oma aias toimetada. ootate või kardate? Malle: Minul on pigem vastupidi, et mida Age: Mina olen positiivne. Mis seda ettevõ- rohkem on tööd, seda rohkem ma loen. See tet puudutab, kus mina töötan, siis ma olen aitab mõtteid puhastada. Olen tähele pankindel, et see aasta saab olema parem kui nud, et näiteks aastaaruande koostamise ajal eelmine. Eelmisel aastal tehtud muudatused loen rohkem. Suvel veedan suure osa ajast on ettevõtte tervisele hästi mõjunud. Nüüd Pärnus, kus on oma aed ja majapidamine. tuleb tehtut hoida ja tervislikult edasi liikuda. Nii palju kui võimalik üritan ka teatris käia. Malle: Alati tuleb loota kõige paremat ja Mul on ka kaks imetoredat lapselast, kellega karta kõige hullemat. Meie juhtkond mõtleb veedaks kõige parema meelega aega.

22

Kas pere vahepeal kurdab ka, et liiga kaua aega tööl olete? Malle: On ka selliseid perioode. Eks lapsed on niimoodi kasvanud, et nad juba oskavad arvestada. Ma olen nendele inimestele ikkagi tänulik, kes mind töö juurest ära tirivad. Age: Minul õpivad lapsed juba Tartus. On olnud erinevaid perioode, aga aja jooksul olen õppinud ise oma töö- ja puhkeaega reguleerima. Nädalavahetused, kui pere koos, jätan üldjuhul töövabaks.

Kui nüüd tulevikust rääkida, siis millised on järgmised suuremad eesmärgid? Age: Minu eas ma isiklikus plaanis enam väljaspool firmat suuri tööalaseid eesmärke ei sea. Loogiline elukäik on see, et äkki peaks hakkama endale seadma pigem väiksemaid eesmärke ja võtma elu ning tegemisi rahulikumalt. Ma arvan, et pigem sedapidi. Tööalaselt ettevõttes on aga kindlasti nii suuremaid kui väiksemaid eesmärke, teisiti ei saagi. Malle: Ma arvan sedasama, et asjad peavad firmas niimoodi käima, et mis kõik ka ei oleks, siis tühja kohta ei jää. See kõik, mida me arendame, peab olema arusaadav ja mõistetav. Inimesed peavad olema kaasatud. Ei tohi olla asendamatuid inimesi ja töökohti. Sinna poole me liigumegi. Iseenda koha pealt ma ei tunne, et peaks veel kusagil uuesti ja nullist pihta hakkama.


Parimad

SEBE valis möödunud aasta parimad kolleegid Uusaastapeol valiti parimad bussijuhid, remondimehed ja bussipuhastajad. Marel Kallas,  SEBE turundusjuht SEBE uusaastapidu toimus juba traditsiooniks kujunenult jaanuari lõpus ja seekord Pärnu Strandis. Samuti on traditsiooniks saanud parimate kolleegide tunnustamine. Valimine toimus igas osakonnas, kus demokraatlikul teel valit iga osakonna parimad bussijuhid. Parim bussijuht on see, kes kolleegide arvates sõidab bussiga kõige paremini, hoolitseb bussi eest heaperemehelikult, armastab oma ametit ning on tore ja sõbralik nii reisijate kui ka kolleegide suhtes.

Muuhulgas sai tänuüritusel ansambel Greip esinemise rütmis jalga keerutada.

Peol õpetati tantsimist Valiti ka iga SEBE osakonna kõige osavam ja kuldsete kätega remondimees ning lisaks ka osavaim bussipuhastaja, kes armastab oma tööd ja teeb seda rõõmuga. On tore, abivalmis ja sõbralik kolleegide suhtes. SEBE uusaastapeol osales üle 140 inimese ning meeleolukal peol oli võimalus nautida kolleegide seltskonnas ansambli Greip esinemist, lüüa tantsu ansambli taktis ning õppida tantsu Veiko Ratase juhendamisel, mis osutus osalejate seas väga menukaks.

Laval toimuv köitis publiku tähelepanu.

Parimaid peeti meeles hea sõnaga.

Tublimatele jagati ka meeneid.

JÕHVI

TALLINN

TARTU

VÕRU

Parim kaugliini bussijuht Vadim Prants Parim bussipuhastaja Nadzezhda Vaskrasenskaya

Parim kaugliini bussijuht Rein Kannastik Parim remondimees Aksel Allik Parim bussipuhastaja Sirje Põldmaa

Parim linnaliini bussijuht Georgi Juganson Parim kaugliini bussijuht Marek Bellen Parim remondimees Janis Vesso Parim bussipuhastaja Tamara Šamrai

Parim kaugliini bussijuht Peep Morel Parim remondimees Aare Toots Parim bussipuhastaja Kristel kimask

FOTOD: TANEL MEOS

SEBE TÄNAS OMA PARIMAID

23


Parimad

Mootor Grupp tänas parimaid Juba viiendat aastat järjest kutsus Mootor Grupp suurepärased bussijuhid ja tehnikamehed tänuõhtule. Ragne Lill, Mootor Grupi juhiabi/ kommununikatsioonijuht

Viiendal detsembril kogunesidki kutsutud Vabaduse väljakul, et jäädvustada see tähtis hetk ühispildi kujul. Seejärel jalutati juba üheskoos üle Toompea Kaval-Antsu tallu, et parimatest parimaid väärikalt tänada. Ühe laua taga istusid koos nii linnaliini, kaugliinide ja rahvusvaheliste liinide parimad bussijuhid Eestist, Lätist,

Leedust ja Venemaalt kui ka parimad tehnikamehed Võrust, Tartust, Karlast ja Tallinnast. Hugo, Kuldar, Hannes ja Otto kõnelesid lõpule jõudvast aastast ja tänasid südamest tublisid mehi ja naisi nende igapäevase panuse eest. Eesti Bussijuhtide Ühing tänas omakorda Hugot hoole eest, mida jätkub nii juhtidele, rattalistele kui ka kaassõitjatele. Sellel aastal jagati kingitustena vastakuti busse – bussijuhid ja tehnikamehed läksid koju SEBE ja LUXi värvides bussimudelitega, Hugo toas seisab aga siiani uhke klaasist buss Eesti Bussijuhtide Ühingult.

Hugo Osula sai bussijuhtidelt kingiks klaasist bussi.

Õhtu alguses koguneti ühispildi tegemiseks Vabaduse väljakule.

24

Täistunni Ekspresse kujutavad meened pälvis

Bussid ootasid jagamist.


Parimad

Kõik tänuõhtule kutsutud kogunesid suure laua taha.

sid palju uudistamist ja äratundmisrõõmu.

Bussi peale jäeti mälestuseks allkirjad.

Kokkusaamised viivad ülemuse-alluva teineteisele lähemale

Kiidusõnad Hugo Osulale selle õhtu organiseerimise eest. Need kokkusaamised mõjutavad sisekliimat ja viivad ülemusealluva teineteisele lähemale. Neid hetki pole palju, kui nii suur hulk bussijuhte kokku saab. Nüüd võiks öelda need sõnad: „Hinda oma väärtust, mitte tähtsust, oma kutsumust, mitte positsiooni, oma vastutust, mitte eesõigust.“ Vastukaja bussijuhtidelt oli väga positiivne. Kõigi ühine arvamus, kellega rääkisin, oli jätkata traditsiooni. Eesti

Bussijuhtide Ühingu poolt kinkisime härra Osulale Eesti klaasmeistrite poolt valmistatud bussimudeli. See bussimudelite kinkimine oli tõesti juhuslik - ei teadnud meie, mis üllatuse H. Osula teeb bussijuhtidele. Võib öelda, et asi läks kümnesse. Tore, kui järgmine kord võtaksid üritusest osa ka liikluskorraldajad. Suuresti tänu neile sujub bussijuhtide töö korrapäraselt ja hästi. Loodame, et sellised üritused jätkuvad – see on meie ühine töö ja oma tulemusi saame parandada ainult üksteist mõistes ja hinnates.

Parimad kutsuti meenet vastu võtma.

FOTOD: HENDRIK OSULA

Evald Lass, Eesti Bussijuhtide Ühing

25


Vanad bussid

Ikarus särab värskes kuues. FOTO: HENDRIK OSULA

Eestimaa teedel sõitnud Ikarus 255 särab taas Selle kevade maiuspala vanade busside assortiis on meie puna-valge nostalgiabuss Ikarus 255, mis on tehase väravaist veerenud välja aastal 1979. Tõnu Piibur,  vanatehnika huviline Uuemad 256-d olid juba nupust avaneva esiuksega ja vedrude asemel õhkpatjadega. Tumepunane-valge värvikombinatsioon oli asendunud oranžikate toonidega ja esimese plastikstangega. Meie nõtke kaunitar on 255 lõpuaastatest ja omab selgeid tunnuseid uue 256 põlvkonna tulekust, kuid on ikka oma olemuselt vana kooli „Akvaarium“. Ülemineku mudelile omaselt on juba uuem armatuurlaud, kus on arvestatud asjaolu, et juhi käed on statsionaarselt keha küljes ja levinud pikkusega. Vana armatuurlauaga harjunud juhtidele, või ka vana Lux-i meestele omast rooli tagant püsti tõusmist kaugemate nuppude käsitlemiseks pole vaja. Väljalaskeaastat määravaks nüansiks on ka reisijate uksest sisenemine. Nimelt on käsitsi avataval esiuksel kasutusel käepide, mis käelaba ehitust arvestades sobib pigem ahvidele

26

kui piletiga reisijatele. Hilisemal mudelil oli selline käepide kasutusel ainult tagumisel varuväljapääsul.

Pooleks murdumisest hoidis tahtejõud Meie värske vaatlusalune on teinud tööd Tartu Bussipargis, sõitnud EPA tudengitega Saksamaale ja täitnud T-Team Transis tellimisi. Peale esmast vaatlust võis tõdeda, et tegu on vägagi komplektse ja sõiduvõimelise bussiga, mida tasub taastada tulevastele põlvedele vaadeldavaks ajalooürikuks. Kui aga Buslandi töömehed olid eemaldanud väikevormid ja katteplekid, siis oli vaatepilt üsna lootusetu. Seni ainus Eestimaa teedel sõitnud Ikarus 255-test ellujäänu vaakus hinge poolpudeda karkassi najal ja pooleks murdumisest hoidis bussi eemal ainult tohutu tahtejõud. Kiiresti lülitasid lähedal olnud keevitajad sisse oma elektrišoki aparaadid ja asusid

mitmekesi nelikant toru abil turgutama bussi närtsinud karkassi. Paari kuuga suutsid Buslandi meistrid ajada bussi selja sirgu ja veel paari kuu möödudes väljus värvikambrist särav „maanteeõis“. Selle projekti peamised töömehed Andres Hõrak ja Jorven Rang on andnud endast kõik, et buss saaks selline, nagu nad omal ajal meie teedel vurasid.

Esinduslikuks tarvitamiseks bussijaamale Meistrid omakorda tänavad kõiki kolleege ja nõuandjaid, kelle näpunäidete abiga valmistati just täpselt selline buss, milliseks see erinevate täiustuste ja ajastukohaste muudatustega meie kohalikes bussiparkides olla võis. Kui tänapäeval peetakse enesest mõistetavaks, et bussijuht sõidab bussiga ja ei „tuuni“ seda omatahtsi, siis Ikaruse-aegadel peeti ikka tubliks bussijuhiks seda, kes oma bussi erinevate ratsidega täiustas. Meie üks lähteülesanne selle Ikaruse taastamisel oligi tuua esile omaaegseid bussijuhtide täiendusi. See nüanss teebki sellest Ikarus 255-st just Eesti bussiajaloole olulise bussi. Eesti Bussiajaloo Seltsil on au ja hea meel anda lähimineviku transpordiajaloo meene üle esinduslikuks tarvitamiseks Tallinna bussijaamale.


Vanad bussid

Tartus taassündinud viimane leivatehase buss TA 6-1 saab viimast lihvi On aasta 1957. Tartu Linna TSN TK 4. okt. 1957. a. otsusega nr 306 võetakse sarnaselt Elva tänava külmakindla pirnipuuga kaitse alla veel tosinkond teist puud erinevates linna otsades. Tõnu Piibur,  vanatehnika huviline Milleks selline sissejuhatus ühe bussi loole? Aga selleks, et samal ajal ja samas linnas, väikeses vaikses Tartus, veereb Riia ja Filosoofi tänava nurgapealsest tootmishoonest välja meie kangelane – TA 6-1, neiupõlvenimega TA 6 ja sünninumbriga 66, mille karkass ja aknaraamid olid tehtud puust. Meie kangelane on oma elu jooksul elanud üle vähemalt neli taassündi, neist viimane on oma mastaapidelt lausa reinkarnatsioon. Igatahes aastal 1957, mil buss väljus tehasest kandes markeeringut TA 6, oli tegu just paariaastased katsetused läbinud mudeliga, millele oli antud kasutamisluba.

Järjestikused remondid Vagun-tüüpi kerega TA 6 oli oluliselt suurema mahutavusega buss, kui eelnenud GZA 651 mudeli baasil valmistatud GAZ 51 ninaga buss. Hiljem muidugi limusiinide tulesid ja liiste nõnda palju ei jagunud, et nendega puust Tartu busse kaunistada.

Esimesse kapitaalremonti oma sünnitehasesse läks see bussikene aastal 1985. Algne ilu ning neljaaknaline nägu opereeriti leivaauto sarnaseks vormileivaks, kuhu sobitati PAZ-bussi kumerad klaasid. Kuna remondi käigus muutus olulisel määral bussi välisilme, juhtimise seadmed ning ka palju muid nüansse, siis anti bussile ka uus markeering. TA 6 nime taha tuli juurde number üks ja korrektselt välja öeldav mudeli nimi oli nüüdsest TA 6-1. Rasked elupäevad sundisid meie sõbra minema aastal 1992 juba kolmandasse kapitaalremonti. See remont andis talle kaasajast tuttava elektrisüsteemi plastmassist ühendustega ja välisele ilmele kitsama triibuseeliku kui varasematel mudelitel. Need olid keerulised üleminekuaastad, kus meie riik vahetas riigikorda ja bussijuhid busse. Normaalsed inimesed sõitsid juba Mercedeste ja Ford Transititega, kuhu mahtus sametist istmetele samapalju reisijaid. Keerulise aja tõttu jäi jutuks olev TA 6-1 viimaseks bussiks, mis väljus Tartu legendaarsest busside ja leivaautode tehasest

enne, kui peale põhjalikke ümberkorraldamisi alustati juba oluliselt teise taseme busside Scania Duple Metsecite valmistamist linnaliinide tarbeks.

Tagasi sünnilinna Kui muidu oli 90-ndate alguse jaoks tegu äärmiselt vanaks jäänud bussiga, siis Põltsamaa Graniidi tolmuste töömeeste vedamiseks kõlbas küll. Hiljem viidi buss muidugi Järva-Jaani vanatehnika varjupaika, kust me ta kurvalt konutamast leidsime ja varju alla vedasime. Nüüdseks on buss saamas uut elujõudu Tartu SEBE osakonnas Ahto Vesso käe all. Tartu sai taassünni kohaks valitud põhjusel, et Eesti bussitööstuse emaüsa koos võimalike kätthoidnud meestega on lähedalt teadmiste tarbeks võtta. Bussi number 66 lõpliku valmimiseni ei ole palju jäänud, kuid oodatud on kõikide teadjate mälestused, meenutused ja pildimaterjalid, et Eesti bussitööstuse kuusepuust au ja uhkus – kusjuures selles paatoses ei ole sarkasmi – saaks võimalikult autentse restauratsiooni osaliseks.

Võimekat TA 6-1 bussi võib peagi näha vanas hiilguses.  FOTOD: ERAKOGU

27


Reis

Lihtsalt ja luksuslikult Vilniusesse ja tagasi Ühepäevase reisiga Tallinnast Vilniusesse portreteerime keskmist bussireisijat nii Lux Express Loungeis kui ka Simple Expressis.

Piia Puuraid,  ajakirja Mootor toimetaja Varahommikul kell seitse Riia poole startivas Lux Express bussis on kottpime - vaid helesinised ekraanid kiirgavad valgust. Samuti on veebruarikuule kohaselt pimedal esmaspäevahommikul bussis hiirvaikne. Vaikus on aga petlik. Vaatamata varajasele hommikutunnile kiirgavad võidu nii helesinised istmete sisse monteeritud ekraanid kui ka reisijate sülearvutid. „Siin on hea enne koosolekut veel ette valmistuda. Lisaks on terve tee WiFi,“ räägib Riiga koosolekule sõitev sotsiaalministeeriumi ametnik Eveli Bauer. „Kuigi peaaegu terve tee raputab,“ lisab temaga koos reisiv töökaaslane Kristina Brant. „Samas ei saa lennukis ju internetti kasutada ja niimoodi arvutiga tööd teha,“ lisab ta, miks reisimisel just bussi kasuks sai otsustatud. Naistega nõustub juba kolmandat aastat Riia ja Tallinna vahet Lux Expressiga sõitev eraettevõtja Jaan Saar. Tema sõnul on bussisõit just paraja pikkusega hea aeg enda

Suurem osa reisijatest kasutab bussi just tööga seotud eesmärkide täitmiseks ning neil ei jätku mahti istmete erinevatele võimalustele rõhku pöörata. 28

mõtete kogumiseks. „Töö tegemisest bussis olen ma siiski loobunud, sest vahest raputab nii, et ei saa klaviatuurilegi pihta,“ räägib Saar, kuid lisab kohe, et see on vaid kehvas korras olevate teede viga. Tõsi see on, et pärast passikontrolli ning Läti piiri ületamist oleks kohati justki kuumaastikule sattunud.

Uni kipub vägisi peale Saar toob väga meeldiva uuendusena välja selle, et varasema kahe asemel on reas vaid üks suur ja mugav iste. „Nüüd on palju privaatsem ja ka jalgadel on mõnusalt ruumi,“ räägib ta. Iste on mõnus tõesti. Isegi neil, kel tavaliselt bussides jalgu kuhugi mahutada pole, jääks siin kindlasti ruumi ülegi. Mugavust lisavad ka eraldi välja tõmmatav jalatoestus ja istme suurus. Suurem osa reisijatest kasutab bussi just tööga seotud eesmärkide täitmiseks ja arvatavasti ei jää neil mahti istmete erinevatele võimalustele rõhku pöörata. Siiski eksisid puhtjuhuslikult Lounge`i ära ka kaks seljakotireisijat, kelle sõnul olid istmed nii mugavad, et uni kippus lausa vägisi peale. Seljakotiga Baltikumi avastavad norrakas Per Foser ning tema austraallasest reisikaaslane vaatasid internetis erinevaid transpordiviise ning otsustasid Lux Expressi kasuks. „Sellel oli kõige ilusam internetilehekülg,“ naerab Foser. Ta lisab, et ei saanud piletit ostes arugi, et bussis on ka eraldi Lounge osa. „Nüüd oleme me muidugi väga rahul, et just siia istuma saime,“ räägib ta. Foseri sõnul

on buss parim viis rahulikult ümbrusega tutvuda ning kindlasti võtab see vähem aega kui lennukiga sõitmine. „Siin tuli küll piiripunktis passi näidata, kuid lennukis on pikk ja keeruline turvakontroll,“ räägib ta. Märkamatult teatab bussijuht, et oleme jõudnud Riiga. Võrreldes Tallinna bussijaamaga tundub, et oleks justkui sattunud nõukogudeaegsesse Balti jaama. Omamoodi nalja ning ka ängi valmistavad väikesed söögiputkad, kust ninna tungib soojade hakklihapirukate aroom. Koos busside startimisel tekkinud tossuga moondub lõhn aga millekski selliseks, mis hinge kinni hoidma sunnib.

Mugavalt lennujaama Bussijaamas veedetud tunni järel liigume edasi Vilniusesse. Tallinnast Vilniusesse teel olev Simple Express buss teeb vahepeatuse ka Riias. Eesti keelt kohtab siin juba märkimisväärselt vähem ning ka reisiseltskond üllatab enda rahvusvahelisusega. Bussis reisivad koos nii Iisraeli maailmaavastajatest noormehed, lapselapsele külla sõitev vanadaam kui ka India ärimehed. Suurem osa seltskonnast tuleb peale just Riia lennujaamast. On ka neid, kes end unustada võivadki. Seetõttu ehmub inglise härra, kui bussijuhilt ehmatusega kuuleb, et järgmine peatus on juba Vilnius, ning ajab bussist välja tormates terve reisiseltskonna muigama. Simple Expressi buss on lihtne ning tavaline. Selle bussiga reisija ei ajagi taga


Reis

Vilniuse bussijaamas ei olnud keskpäeval Riiga suunduvat bussile kõige suurem tung.

Tallinnast Riia poole teel olev buss oli hea koht viimaste tööülesannete täitmiseks. luksust või tasuta WiFit vaid soovib just mugavat ning kiiret ühendust Baltimaade ning lennujaamade vahel. Baltikumis ringi rändavad iisraeli noormehed räägivad, et valisid transpordi hinna ja kvaliteedi suhtele toetudes. Nende sõnul ei ole nii väikest vahemaad ka kindlasti mõistlik lennukiga läbida. Enda valikut peavad nad aga igati õnnestunuks ning sõnavad, et on isegi üllatunud, et siinsetel teedel niivõrd modernsed bussid ja hea ühendus on. Simple’i bussis on töine õhkkond vahetunud pigem unise vastu. Neljatunnine sõit möödub kiirelt ning ühe päevaga ongi läbitud kõik Baltikumi pealinnad. Hilisõhtune Vilniuse bussijaam on peaaegu inimtühi. Vaid paar kahtlase olekuga meest saadavad bussijaamast väljujaid valvsal pilgul.

Ministeeriumi ametnikud leidsid töö kõrvalt aega, et enda reisist rääkida.

Simple Express bussis ei maganud vaid üksikud reisijad.

FOTOD: HENDRIK OSULA

29


Lux Express

Klienditugi aitab nii bussijuhte kui ka reisijaid Lux Expressi 24/7 klienditugi on end igati õigustanud. Signija Pupurane, klienditeeninduse osakonna juht Kuna meie ettevõte tahab olla kõrgkvaliteetse klienditeeninduse pakkumisel esirinnas, on 24/7 klienditoe teenuse väljatöötamine olnud jutuks juba mõnda aega. Möödunud aasta alguses asusime viimaks reaalselt tegutsema. Kogemus on näidanud, et teel tekib sageli olukordi, mille lahendamisega bussijuhid üksi hakkama ei saa. Või kui saaksidki, siis võtaks see väga palju aega ning hajutaks bussijuhi tähelepanu olulistelt asjadelt.

Sõidu ajal võib juhtuda kõike Algusest peale oli 24h klienditoe teenuse eesmärgiks olla see üksus, mis annab abi igal ajal – esmajoones bussijuhtidele ja baasi juhatajatele ning seejärel meie klientidele. Me teame, et sõidu ajal võib kõike juhtuda: hilinemised, tehnilised probleemid, õnnetused. Muidugi ka reisijatega seotud probleemid. Näiteks reisija hilinemine, agressiivne käitumine, abi vajamine, probleemid piletiga või kadunud pagasiga. Kõikide nende probleemide puhul tuleb appi 24h klienditoe teenus. Lisaks vastutab

teenus müügisüsteemide ning nendega seotud muudatuste eest. Nüüd on meil võimalus kõik vajalikud uuendused müügisüsteemis kohe teatavaks teha. Aasta hiljem usun ma, et kõik meie meeskonna-

Me teame, et sõidu ajal võib kõike juhtuda: hilinemised, tehnilised probleemid, õnnetused. liikmed on õnnelikud, et on olemas selline üksus, mis tõttab appi igasuguse olukorra lahendamisel ja ükskõik, mis kellaajal.

Olulise kogemuse võrra rikkamaks Üks suuremaid väljakutseid oli viimaste jõulude ja aastavahetuse ajal, kui reisijaid oli palju ja kõik bussid olid täis. See kõlab iseenesest hästi, aga teades „Murphy seadust“, siis sellises olukorras lihtsalt peab midagi juhtuma. Pea iga päev saatis meid ebaõnn

Klienditoe teenus aitab hädas reisija välja ka tehniliste probleemide näol, mis põhjustasid hilinemisi. Sel perioodil helises meie telefon vahetpidamata ning pidevalt otsiti mingisugustele probleemidele lahendusi. Kliendid helistasid üksteise järel ja soovisid teada, et kui kaua järgmise bussini aega on, kas neil on koht broneeritud või kuidas

KLIENDITUGI AITAB LEIDA KOTTE JA KADUNUD INIMESI

Unustatud kott Randa Orlovska, 24h klienditoe teenuse koordinaator Üks lõbusamaid juhtumeid oli siis, kui üks meie reisija, kes pidi sõitma Riiast Vilniusesse ja sealt edasi lennukile minema, oma pagasi bussi peale pani, aga ennast Riiga jättis (olgu lisatud, et klient oli varem pisut tähistanud). Mõne aja pärast võttis ta meie ettevõttega ühendust ja teatas, et tal pole aimugi, millise bussi peal tema

30

pagas on. Küll aga mainis, et tema kott on sinine ja lilledega. Võtsime siis äsja välja sõitnud bussijuhiga ühendust ning palusime tal vaadata, kas tema bussis sellisele kirjeldusele vastavat pagasit on. Ei olnud. Seega selgitasime kliendile, et ilmselt ta pani oma pagasi mõne muu bussi peale. Igatahes sai klient aru, et kogu lugu on tema vastutusel. Kuna ta pidi niikuinii lennuki peale minema, ostis ta uue bussipileti Vilniusesse. Järgmiseks saime aga kõne

esimeselt bussijuhilt, kes ütles, et pärast saabumist olla üks kott ikkagi bussi jäänud. Siiski mitte sinine ja lilledega, vaid roosa. Mõistsime, et ilmselt see roosa kott ongi kliendi oma ja tegutsesime järgmiselt: panime koti Riia poole sõitva bussi peale. Leppisime bussijuhtidega kokku, et kui nad tee peal kohtuvad, vaatab klient üle, kas tegemist on tema kotiga. Õnneks oligi ja klient sai nüüd juba koos pagasiga õnnelikult reisimist jätkata.


Lux Express

kõige keerulisemast olukorrast. FOTO: HENDRIK OSULA

Selle aasta uus väljakutse on see, et meie osakond toimiks iseseisvalt ja efektiivselt. Kadunud reisija Randa Orlovska, 24h klienditoe teenuse koordinaator Ühel õhtul sain kõne reisijalt, kes parasjagu meie bussiga sõitis. Talle nimelt tundus, et üks teine reisija on kaduma läinud, sest istmel on ainult asjad, aga mitte inimest ennast. Helistasin koheselt bussijuhile. Uurisin, kas on võimalik, et üks reisija on kaduma läinud. Selle peale teatas bussijuht, et tõepoolest ei tulnud üks inimene pärast lühikest peatust bussi

ja kust piletiraha tagasi saab. Need kaks nädalat olid kõigi jaoks tõeliselt pingelised, kuid tänu meie bussijuhtidele, baasi juhatajatele ning teiste kolleegide vahelisele koostööle õnnestus kõik probleemid lahendada. Lisaks saime olulise kogemuse võrra rikkamaks.

peale tagasi. Esmalt püüdsime välja selgitada, kes kaduma läinud reisija võiks olla. Hiljem üritasime temaga ühendust võtta, kuid tulutult, sest tema mobiiltelefon oli välja lülitatud. Mõne aja pärast saime kõne kaduma läinud reisija sõbralt ja leppisime temaga kokku, et kaotsi läinud reisija võib järgmise bussi peale minna: me tagame talle istekoha ja tema asjad ootavad teda sihtkohas. Polnuks 24h klienditoe teenust, oleks too reisija ilma oma asjade ning teadmiseta, mida järgmiseks teha, ilmselt öö lageda taeva all veetnud.

Nüüd tuleb aga edasi minna. Selle aasta uus väljakutse on see, et meie osakond toimiks iseseisvalt ja efektiivselt. Ma soovin, et kõik oleks jätkuvalt positiivsed, hoiaksid meeskonna vaimu kõrgel ja muidugi jätkaksid uute ideede genereerimist.

Haige beebi Jevgenij Kozyrev, 24h klienditoe teenuse koordinaator Mäletan üht seika, kus bussijuht helistas mulle ja teatas, et tema bussis on üks beebi haigeks jäänud ning vaja on kiirabi kutsuda. Ma olin väga ehmunud, kuid helistasin kiirabisse ja selgitasin, kus Riias buss täpselt asub. Peagi jõudis kiirabi kohale ja viis beebi haiglasse. Ülejäänud neljale - viiele pereliikmele organiseerisin takso, mis viis nemad samuti haiglasse.

31


Lux Express

Praktikaprogramm annab võimaluse noortele Lux Expressi Eesti baasi juhataja Janno Ritsberg räägib, kuidas lihtsast programmist õpingute kõrval sai järsku tähtis ning huvitav töökoht.

Olin parajasti lõpetanud teise kursuse, kui sain programmi tutvustava e-kirja. Kandideerisin koheselt, sest read „Who would like to work, work hard!“ programmi iseloomustuses ei lubanud pakkumisse ükskõikselt suhtuda – see oli minu võimalus. Läbisin edukalt kolm vestlust ning sain positiivse vastuse programmis osalemiseks. Nädal pärast ettevõtte ning inimestega tutvumist saingi oma esimese projekti väljaspool haridusasutusi. Nimelt pidin välja arendama liiniliikluse häirete registreerimis- ning teavitussüsteemi. Seda selleks, et kogu informatsioon liinil tulevastest või juba toimunud hälvetest oleks ühest kohast kättesaadav ja et teavitus jõuaks vajalike inimesteni.

Süsteem kasutusel praeguseni Kuna sellest süsteemist pidi saama põhiline töövahend 24h klienditoele ning baasijuhtidele, käisin juba esimesel kuul välislähetuses Riias, kus külastasin meie 24h kliendituge ning Läti baasi juhti. Näitasin neile tehtud tööd ning rääkisin plaanist, kuidas süsteem valmis saades tööle hakkab. Samuti märkisin üles nendepoolsed ettepanekud, mis muudaksid süsteemi kasutajasõbralikumaks (oleks ma vaid tookord teadnud, et hakkan seda ka ise kasutama). Umbes kahe kuu pärast sai süsteem täielikult valmis ning kasutatakse seda praeguseni. Üks näide süsteemi tööst: kui

32

juhtub, et Lux Express Special bussi asemel teenindab liini Lux Express buss, siis baasi juht registreerib selle süsteemis tootevahetusena. Selle informatsiooni põhjal tehakse vajalikud muudatused müügisüsteemis (istekohtade arvu muudatus). Samuti teavitatakse tootevahetusest klienti, kes on konkreetsele väljumisele pileti ostnud.

Vihane iirlane Järgmiseks ülesandeks sai busside seisukorra ja koristuse monitoorimine. Umbes paari nädalaga oli pilt selge kogu Lux Express Grupi busside seisukorrast ning mul oli võimalik anda tagasisidet baasijuhtidele. Pärast seda suundusin lähemalt tutvuma müügiosakonna tegemistega, mis oli päris huvitav. Näiteks sain pikemalt vestelda iirlasega, kes oli püha viha täis olukorras, kus süüdi oli hoopiski hotell, kus kodanik ööbis. Nimelt anti Peterburi hotellist vale

Ma ei ütle, et antud töö kerge on, kuid samas pole selles ka midagi võimatut – lihtsalt nõuab pühendumist ning aega. informatsioon meie bussi väljumiskoha kohta ning seal ta ootas – tunde. Tallinnasse jõudes tuli ta meilt piletiraha tagasi nõudma.

Olin poolteist kuud tegutsenud müügiosakonnas, kui sain teate minu järgmisest ülesandest – minna Eesti operatiivbaasi ning teha sealne „elu“ endale selgeks selleks, et grupis oleks reservis vähemalt üks inimene, kes omaks teadmisi ja praktilist kogemust baasi opereerimisest. Tundsin, et see on juba küllaltki suur vastutus.

Ootamatu pakkumine Siis ei osanud ma ette näha, et mõne hetke pärast vastutus veelgi suureneb. Veebruaris sai ettevõttes oldud kaheksa kuud ning sain pakkumise Eesti baasi juhatamine enda kätte võtta. Sellist võimalust ei teki tihti. Ma ei ütle, et antud töö kerge on, kuid samas pole selles ka midagi võimatut – lihtsalt nõuab pühendumist ning aega. Mida ettenägelikum suudan olla mina või mõni meie partneritest, seda parema teeninduse osaliseks saavad kliendid. Tundub, et hetkel olen leidnud oma koha, kus pinget on parajalt ja vastutust piisavalt. Samuti saab praktiseerida ümberkorraldamist. Näiteks siis, kui bussid on hooldustesse ning keretöödesse umbes kaks nädalat ette planeeritud ning üks üheksast bussist otsad annab. Sellisel juhul tuleb plaanid väga kiirelt ümber mängida. Mina arvan, et baasijuhi põhiline kriteerium ongi: „Who would like to work, work hard!“


Lux Express

Bussiga Marokot avastamas Sigrid Arus, Tallinna Bussijaama juhatuse liige Talv oli pikaks veninud ja tuju kiskus turri. Otsustasin märtsi lõpus kiire kõrvalpõike teha ning läksin sõpradega Marokosse päikest otsima. Teisel päeval sadas vihma ja meile näis, et Agadiris, kuhu Aurinkomatkat meid lennutas, pole enam midagi põnevat. Püüdsime käsi-jalgu ning olematut prantsuse keelt appi võttes välja selgitada, kus asub kohalik bussijaam. Esimene nõuandja ütles, et teekond on umbes kaks kilomeetrit pikk. Kui olime kümme minutit kõndinud, teatas järgmine kohalik, et bussijaama on väga pikk maa. Kohalik bussijaam oli suur kolmekordne ümar ehitis. Erinevatel vedajatel olid omad kassad. Piletihind sõltus sellest, kas bussis on tualett või mitte. 250 kilomeetrise teekonna hind oli 100 kohalikku, mis on umbes 10 eurot.

Kärudega teejuhid

Kandideerisin koheselt, sest read „Who would like to work, work hard!“ programmi iseloomustuses ei lubanud pakkumisse ükskõikselt suhtuda – see on –Janno Ritsberg minu võimalus. FOTO: ANNE-LY PALM

Programm annab noortele ülevaate ettevõtte tööprotsessidest Piret Luts, Lux Expressi admin- ja personaliprotsesside koordinaator Oleme pikka aega nuputanud, kuidas leida tööturult energilisi ja hakkajaid noori inimesi, kes jagaksid ettevõttes juba töötavate inimeste väärtushinnanguid ning oleksid valmis võtma vastutust ja tegema kiireid otsuseid. Osaledes ühel logistikaseminaril, tekkis Hannesel (Lux Express Grupi juhatuse liikmel) idee kaasata ettevõttesse noori, just kolmanda või neljanda kursuse tudengeid, kes on oma karjääritee loomise alguses. See ei ole laias maailmas sugugi uus mudel. Sarnast programmi kasutatakse ka teistes Eesti ettevõtetes. Programm kestab enamasti 12-36 kuud ning annab võimaluse sõlmida võimekate

inimestega enne programmi lõppu tähtajatud töölepingud. Ühelt poolt loob see osalejatele läbi erinevate rollide täitmise arusaamise ettevõtte toimimisest ja tööprotsessidest, teiselt poolt annab tööandajale ülevaate noorte tugevustest ja annetest. Mõnes mõttes on programm sarnane meie varasema mentor-programmiga. Programmi raames on ettevõttesse juurde tulnud neli noort ja särasilmset inimest, kellest kaks on tänaseks päevaks saanud ettepaneku jätkata pikemat koostööd, kui esialgselt kokku lepitud 18 kuud. Nad on ettepaneku ka vastu võtnud ning jätkavad ettevõttes partneritena.

Pärast paari päevast viibimist kirjus ja hoogsat sagimist täis Marrakeshi linnas, võtsime taaskord suuna bussijaama, et sõita 180 kilomeetri kaugusel asuvasse hipi- ja kalanduslinna Essaouirasse. Sõidu hind oli sel korral 75 kohalikku raha. Kõigil kolmel bussireisil ei saadetud kedagi puu alla pissile, vaid tehti poolel teel peatus, kus sai jalgu sirutada ning soovi korral süüajuua ja tualetti külastada. Imearmsasse rannikulinna Essaouirasse jõudsime peale päikseloojangut. Ühel hetkel hakkas buss tagurdama ja aknast välja vaadates oli näha tosinat kohalikku puust kärudega noormeest, kes reipalt bussile järgnesid. Esiti ei osanud me arvata, mida täpselt need noormehed tahavad, aga väljudes selgus, et siin on „teenäitajad“ lihtsalt bussigraafikule vastavalt organiseeritud. Kuna meil öömaja ei olnud, siis võttiski üks meestest meid sappa ja lubas viia Medina parimasse ööbimiskohta, kus olemas WiFi ja köögi kasutamise võimalus. Paar päeva hiljem taaskord teele asudes lootsime, et viimane bussireis on lühem. Tegelikkuses oli see kõigist kolmest pikim ehk pea neli tundi kestev sõit. Ranniku servas oli mägisem kui arvata oskasime. Õnneks sai vaadete maalilisus võitu südant läikima ajavast mägiteest. Marokosse võib tagasi minna kindlasti ja muretult erinevaid piirkondi avastada, sest bussisõit on seal võrdselt heal tasemel meie omaga ning selle hinna üle ei pea kauplema.

33


FOTOD: HENDRIK OSULA

Tartu: Lõuna-Eesti ühistranspordi süda Hetkel töötab Tartu Cargo kahes esinduses kokku viis klienditeenindajat ja kolm laotöötajat. Bussijaama esinduses on lisaks paki saatmisele väga populaarne pakihoiuteenus. Mõlemal esindusel on väljakujunenud oma püsikliendid (bussijaamas rohkem erakliendid ja Tähes rohkem lepingulised ärikliendid). Tähe esindus on ka „staabiks“ kulleritele: kõik saadetised, mis vajavad kullerite laialivedu, saadetakse Tähe esindusse. Kuna meedias on liikvel jutud Tartu olemasoleva bussijaama lammutamisest ja uue suure ärihoone ehitamisest (milles hakkab paiknema ka bussiterminal), siis loomulikult ollakse väikses ärevuses: kuhu ja kuidas vahepeal. Alles

CARGOBUS (TURU 2 JA TÄHE 127 A)

Huvitavaid fakte: • Kaks töötajat Gerly ja Margus on elukaaslased ja ning Gerly ja Mait on õde ja vend • Jaanuaris (mis on aasta kõige vaiksem kuu) liikus läbi bussijaama esinduse ca 2600 saadetist kogukaaluga peaaegu 11000 kg, Tähes vastavalt ca 3500 tk ja 36000 kg!

ju saadi hästi toimiv viis esindus bussijaama. Samas on ootus, et tuleviku ärihoones on ruumid ehk veel suuremad ja teenindus mugavam. Eesmärgiks on pakkuda klientidele turvalist ja kiiret pakiteenust - esinduse pidev liigutamine tekitab vaid segadust ja pahameelt.

Tartu


AS SEBE alustas kaugbussiliinide teenindamist Tartus 1. augustil 1999. aastal. Liine teenindati 50 bussiga ja töötajaid oli palgal 120. Vahepealsete aastate jooksul toimus liinivõrgu optimeerimine ja efektiivsuse tõstmine, mille tagajärjel vähenes töötajate ja busside arv Tartus. Väga suured muudatused Tartu osakonnas toimusid 2011. aastal, kui SEBE võitis Tartu linna bussiliiniveo avaliku

SEBE (RINGTEE 25)

Tartu osakonna üks päev: • Läbisõit päevas 20 000 km • Kütusekulu päevas 7000 liitrit • Ühes päevas teenindatakse 3500 klienti

teenindamise hanke. Tänasel päeval teenindatakse kaugbussiliine ja linnaliine 95 bussiga. Kokku on töötajaid Tartu osakonnas 240.

Bussipesula alustas tegevust üle kahe aasta tagasi, kui avati Tartu liinivedu. Pesulas töötab 12 inimest ja veel 4 inimest, kes teevad kaugliini ja Täistunni Ekspressi busside sisemist koristust. Pesula töötab 24 tundi ööpäevas kahes vahetuses. Igas vahetuses on tööl kolm inimest. Tööpäevad kujunevad välja põhimõttel kaks tööl ja kaks vaba. Busside puhastamine on eriti oluline tegevus. Lisaks tavapärasele tolmule, klaaside ja põranda puhastusele, eemaldatakse bussidest ka närimiskummi ja grafitit. Vahel tuleb mõne kliendi purunenud toidukoti tagajärjel teha istmetele tekkinud plekkide keemilist puhastust.

PESULA (RINGTEE 25)

35

Huvitavaid fakte: • Ühes ööpäevas puhastatakse seest ja väljast 50 linnaliinibussi; 30 kaugliinibussi ja 4 Täistunni Ekspressi. Võõrtööna puhastatakse näiteks kütuseveokeid, traktoreid või ATVsid. Võõrtöid tuleb ööpäeva jooksul ligi 20-30 masinat. • Vett kulub kuus 800 kuupmeetrit. Tuleb märkida, et kuud ei ole sarnased. Sügisel ja kevadel on kulud suuremad, suvel väiksemad, kuid siis tehakse palju keemilist puhastust. • 2012. aasta suurimaks väljakutseks oli uute Täistunni Ekspresside käivitamine. Kuna tegu on uute heledaja nahksisuga bussidega, siis töötati välja uus metoodika nende puhastamiseks ja viidi läbi ka vastav koolitus bussipuhastajatele.


Tartu

Tihe tööpäev Tartu ühistanspordis Hendrik Osula, fotograaf

Kell on kuus hommikul ja bussijuht Igor Gomozov on just kätte saanud kausta vajalike paberitega. Seejärel suundub ta bussi poole, millega terve päeva linnaelanike ringi sõidutab. 1 Igoril kulub vajaliku bussi leidmiseks vaid paarkümmend sekundit. Tegu on tuttava pikema kerega MAZiga, mille kohta ei ole bussijuhil ühtegi halba sõna öelda – Mercedese mootor ning pehme vedrustus teevad sellest bussi, millega on lust sõita.

8 Neljanda ringi lõpus on Igoril väiksem puhkus ning ta muudab liininumbri kaks korda väiksemaks – teise poole päevast vurab buss numbri all 5.

5 Juba esimeses peatuses tuleb peale neiu, kes soovib piletit osta – putkad on veel suletud. Kogenud juht räägib, et piletimüük sõltub palju liinist ja kellaajast, kuid ega neid ostjaid palju ole.

6 Kui esimestes peatustes tuleb peale vähe reisijaid, siis ringi teisel poolel täitub buss nii, et liikuda on juba raske. Pole ka ime – üks viimaseid peatuseid on suure gümnaasiumi lähedal.

7 Pärast igat ringi kontrollib Igor, et ega keegi pole midagi bussi unustanud. Õnneks seekord mitte. Igor räägib, et tihtipeale jäetakse maha koolitarbeid. Õhtuks leiavad kadunud asjad koha dispetšeri juures, kuhu asjade omanikud ka neile järele lähevad.


3 Seejärel paneb Igor bussi tööle, et selle suur sisemus enne reisijate teenindamist soojaks kütta. Lisaks peab kontrollima ka uste liikumist, mis külmade ilmadega ei taha korralikult töötada. Bussi soojenedes loksub kõik paika.

2 Enne bussi sisenemist asetab Igor kojamehed tagasi tavalisse asendisse. Öösel, kui bussid pesulas käivad tõstetakse need üles, et märgistada, millised on juba pestud.

4 Hommikused ettevalmistused võtavad Igoril tavaliselt aega paarkümmend minutit. Liinil nr 10 sõidavad paljud lapsed hommikuti kooli ja täiskasvanud tööle. “Esimene ots on tühjem, kuid mida aeg edasi, seda rohkem hakkab buss täituma,” seletab Igor.

0 Tööpäeva lõpus tangib Igor päev otsa liinil olnud bussi täis ja täidab kõik vajalikud paberid. Nii buss kui ka juht on välja teeninud puhkuse. 9 Reisija annab STOP nupu abil teada soovist peatuses väljuda. Selle kohta annab infot tuluke paneelil. MAZi miinusena toob bussijuht välja, et iga nupuvajutus vilgutab tulukest taas ning see segab juhti. Scaniates olevat see süsteem parem. , Koju Kivilinna, sõidab Igor bussiga, kuid seekord hoopiski tavalise reisijana.

37


Juhtumised

Bussijuht pajatab Heade mõtete linn Harry Ardel, SEBE bussijuht aastast 1995 Mul oleks paljugi öelda, aga olen leppinud paraku sellega, millega iga päev kokku puutun. Mõtlen paraku iga kord, kui Tartu sõidan või Tartust edasi sõidan, et reklaamib Tartu end kui heade mõtete linn. Jõudnud linnapiirile vaatan, et aega bussijaamani on 10-15 minutit. Hirm, et jõuan äkki varem. Aga võta näpust: jõudes esimese ringteeni, mis linna viib, hakkab mure pihta. Esimene peatus „Näituse“. Kohver all

Võru naljavennad

FOTOD: HENDRIK OSULA

Arved Rämmer, SEBE bussijuht aastast 1999 Küsisin Võru bussijuhilt bussi numbrit. Tema vastas: „Puul üts läbi viis minutit.“ Tuli välja, et bussi number oli 12-35 EK1. Niisugused naljavennad on Võru vennad. Tollal olid bussidel sellised numbrid. Siseneb täidlane daam bussi. Lõpp-peatuses väljuvad kõik peale tema. Kuulen taga hädaldamist: „Mis buss see on? Sisse sain, aga välja ei saa.“ Tuli välja, et reisijad olid tõstnud välimised istmed väljapoole. Sellega vähenes vahekäik 15 sentimeetrit. Tegemist oli Ikarus-bussiga.

pagasiruumis, raske leida (tihti on neid palju ja teiste varjus). Aeg jookseb, järgmine „Maarjamõisa“, sama lugu. „Pauluse kirik,“ jälle nii. Samas on ruumi peatuses vähe, kogu aeg jääd linnabussidele ette või nende järgi ootama. Lõpuks saad suuna bussijaama peale. Valgusfoor, aeg jookseb. Saad minema, järgmine ja järgmine. Oled juba bussijaama kõrval ja siis auring ümber bussijaama. Edasi piki Emajõge ja lõpuks oledki heade mõtete linnas - Tartus. Suur kergendus, kui oled õigeks ajaks jõudnud. Oled vastanud lubadusele õigel ajal kohal olla. See on tunne, mis mehe sõna väärt on.

Luule Üks buss see seisab rivi peal ja tööd ei tehta seal, sest bussijuht on väsinud. Oh tule noor ja tugev mees ja vaata ringi bussi sees. Löö armastus nüüd särama ja pane mootor põrrama, siis rahvas tuleb rõõmuga, et sõita Tartust-Tallinna. Kui su pilk läheb peeglisse ja neidu ilusat näed seal, siis ära sellest välja tee, sest jälgima pead teed…

Muuseumiöö vanade bussidega Muuseumiöö 2013, alapealkirjaga „Öös on inimesi“, toimus rahvusvahelisel muuseumipäeval 18. mail. Kõik avalikud muuseumid olid hiliste õhtutundideni tasuta avatud. Eesti Bussiajaloo Selts kutsus Muuseumiöö raames kõiki huvilisi Tallinna bussijaama, kus sai tutvuda nii haruldaste kui ka nostalgiahõnguliste retrobussidega ja tuletada meelde endisaegseid ühistranspordiga seotud kogemusi. Käivituma soostuvad bussid ja „marsad“ viisid huvilised lustisõidule Laagna teele.

38


AHOI, MEREKARU, -LÕVI JA -NEITSI NING PISIKESED PIRAADIHAKATISED! Otsi üles oma kalamehekummikud, pärlikarbist bikiinid, triibuline särk või kaptenimüts.

SADAMA KÕRTSIS SAAB SÜÜA, JUUA JA NALJA, KALAMEHEJUTTUDE RÄÄKIMINE ON LAUSA KOHUSTUSLIK.

Toimub jahtide võidusõit ja muud lõbusad mängud nii maal kui ka merel Lapsi ohjeldab Piraat Pepe Tantsuks mängib Audru Jõelaevanduse Punt Tormi keerutab üles tugev tuul meredisko lahes

Kui enam ei jõua ja tasane maa ei paista, siis leiab ka koha, kus külili visata, et merehaigust ravida.

Registreerimine toimub juuni lõpuni.

TUBANE ÖÖBIMINE (mahub u 300 inimest) töötaja 15 külaline 20 laps 5 laps alla 5 tasuta

Registreeri hiljemalt mai kuu jooksul ja võida SPA pakett kahele!

TELK töötaja 5 külaline 5 laps 5 laps alla 5 tasuta TORMI KORRAL SAALIMAJUTUS!

Küsi lisa pidu@mootorgrupp.ee

Profile for Berit Osula

Ajakiri Mootor kevad 2013  

Mootor Grupi ettevõtete ajakiri.

Ajakiri Mootor kevad 2013  

Mootor Grupi ettevõtete ajakiri.

Advertisement