Page 1


Selle aasta 30. juunil väljub viimane SEBE buss Tartu linnaliinidele. 8-aastane lepinguperiood saab läbi, edasi jätkab GoBus, kes tegi hankel meist oluliselt odavama kilomeetrihinnaga pakkumise. Saime oma 8 aasta töö eest lepingupartnerilt Tartu linnavalitsuselt hindeks viie, võime selle üle uhked olla. Tänan selle eest kõiki meie Tartu SEBE töötajaid, eriti tunnustan aga Üllarit, kelle väsimatu energia, asjatundlikkus ja soov tartlastele head bussiliiklust pakkuda on välja teeninud linlaste ja meie kõigi suure lugupidamise. Linnaliinidel veo küll lõpetame, aga jätkame Tartus kvaliteetse linnadevahelise liiklusega ja olen veendunud, et järgmistel hangetel on bussijuhtidele väärikat palka pakkuvatel ettevõtetel juba palju suurem võimalus eduks. SEBE on võitnud mitmeid hankeid Eesti teistes regioonides ja näib, et hakkab kätte jõudma aeg, kus nõudmised ohutusele ja teenuse kvaliteedile senisest olulisemaks muutuvad.

MOOTOR GRUPI JA LUX EXPRESSI JUHATUSE ESIMEES HUGO OSULA.

Sellest hoolimata kummitab küsimus – kuidas leiame väärikaid bussijuhte, kui täna rooli keerav, suuremas osas juba kuuekümnele eluaastale liginev põlvkond roolikeeramisest loobub. Tehnoloogiasektor ja meedia pasundavad, et kohe-kohe tulevad isesõitvad autod ja bussid, liine planeerima ja liiklust juhtima hakkavad mobiilsusplatvormid. Usun sellisesse tulevikku, aga praktikuna tean, et nii nagu ei lenda lennuk ilma piloodita ja ei sõida rong ilma masinistita, kuigi need võimalused tehniliselt on ammu olemas, ei sõida kindlasti ka buss ilma teenindajata. Ja seda veel järgmised 30-40 aastat. Bussijuhi elukutsel on päris kindlasti väärikat perspektiivi veel pikkadeks aastakümneteks ja meie teeme kõik endast oleneva, et pakkuda oma hinnalistele bussijuhtidele head töösuhet ja toetavat keskkonda.

kitsas sektoris toimetava reisirongi arendamisse. Nüüd räägivad poliitikud, et kohe on vaja veel pool miljardit rongide kiiruse tõstmiseks, kvaliteedi parandamiseks, olemasoleva raudtee elektrifitseerimiseks ning 10 tuhande elanikuga Haapsallu reisirongi viimiseks.

Meie riik on odavalt ja madalate palkadega toiminud bussiliikluse ja muude oluliste valdkondade arvelt investeerinud uskumatult suuri summasid

Lugesin hiljuti kokku, et meie grupi ettevõtetes töötab ligi 1100 töötajat paljudest erinevatest valdkondadest ja meie kliendid asuvad kümnetes Euroopa riikides. Hinnakem ja väärtustagem neid tublisid inimesi, kes on Mootor Grupi oma töö ja panusega selliseks väärikaks ettevõtete grupiks kujundanud.

Kui ma olen poliitikutelt küsinud, kas meie väike ja Tallinnakeskne riik suudab nii kallist teenust kinni maksta, siis on ikka vastatud, et sa, Hugo, ajad taga oma kommertshuvi, tulevik on reisirongi käes. Las ta siis pealegi olla, aga julgen Eesti elanikele kinnitada, et kui ükskord need „rongi rattad krigisevad“, oleme meie ikka jätkuvalt väga hea teenusega reisijaid rõõmustamas. Lux Expressi särava ja eristuva toote jaoks jääb ka rongide kõrval alati koht.

1


On 30 June this year, the last SEBE bus will depart on Tartu city lines. The 8-year contract period is over, and GoBus who offered a significantly lower kilometre cost at the tender will take up the work. Our contract partner Tartu city government gave us an A for our 8 years of work, we can be proud of that. I would like to thank all our Tartu SEBE employees for that, I especially recognise Üllar, whose inexhaustive energy, professionalism and wish to offer quality public transport to the people of Tartu deserves great respect from the citizens. We end the service on city lines, but we will continue offering quality intercity traffic in Tartu and I am sure that at the next procurements, the companies that offer respectable salary to the drivers will have more opportunities. SEBE has won procurements elsewhere in Estonia and it seems that we are entering an era where requirements for safety and service quality are becoming more significant. Nevertheless, the question remains – how will we find decent bus drivers once the current group nearing their sixties retires from turning the wheel. The technology sector and media declare that self-driving cars and buses will be here any minute and mobility platforms will start planning the lines and organise traffic. I believe in such future, but as a practical person, I also know that just like a plane will not fly without a pilot and a train will not ride without an engineer, although technically such options have been existing for a while, a bus will also definitely not ride without a driver. And that will be the case for the next 30-40 years. The job of a bus driver has another several decades of notable perspective and we will do everything in our capacity to offer our valued bus drivers a good working relationship and supportive environment. Our country has made unbelievably large investments into developing the narrow passenger

2

MOOTOR GRUPP, LUX EXPRESS GRUPP, CHAIRMAN OF THE BOARD.

train sector at the expense of the cheap bus traffic with low salaries, and of other important areas. Now the politicians say that immediately, another half a billion is needed to make the trains faster, increase their quality, make the existing railroad electrical and connect Haapsalu with its 10 thousand citizens to a railroad network. Whenever I ask the politicians if our tiny capital-centred country can afford such an expensive service, they always reply that you, Hugo, are after commercial interests, the future is all about trains. Let it be then, the politicians cannot give us a “gift” for the commonly paid money while shining in front of Lux Express. But I dare promise to Estonian people that once the trains should “derail”, we will still be here offering great service to all passengers. I recently counted that there are nearly 1,100 employees in our group companies from very different areas and our clients are located in tens of European countries. Let’s appraise and value all these good people who have worked hard and contributed into making Mootor Grupp such an esteemed group of companies.


Mootor Grupi vanim ettevõte Cargobus tegutseb alates 1992. aastast ja on üks suuremaid pakiveoteenustega tegelevaid Eesti ettevõtteid. Cargobus pakub kõige tihedamat ja keskkonnasäästlikumat pakiveoteenuse võrgustikku regioonis. Meil on lai teenuste valik, sealhulgas osutame Baltimaades unikaalset pakiveo- ja kullerteenust – väikepakkide kiireimat saatmist soovitud sihtkohta kasutades selleks liinibusside võrgustikku, kaubaautosid ja pakipunkte. Cargobusi partneriks on üle 30 bussiettevõtte ja me kasutame oma klientide pakkide transportimiseks igapäevaselt ligikaudu 600 erinevat bussiliini. Cargobus on esindatud 14 Eesti linnas, lisaks Lätis ja Leedus. Cargobusi võimekus käsitleda päevas üle 2 000 saadetise, teeb meist usaldusväärse partneri.

HUGO OSULA CARGOBUS JUHATUSE LIIKMEST: AIRIKA ARUKSAAR OMA ENERGIA JA ORIGINAALSUSEGA ON TÕHUS MEESKONNA TAASKÄIVITAJA VANADESSE RUTIINIDESSE UNISELT TIKSUMA JÄÄNUD ORGANISATSIOONIDES.

Cargobusi vaikne tiksumine on asendunud kiire edasiminekuga Cargobusist räägivad Maie Saar, Ingrid Ivaste ja Sergei Rakov.

3


dast akendeta keldrist, saab täna töötada nii kenades, puhastes, soojades, avarates ruumides. Varasemalt sai istutud ikka paikselt oma Kuressaare esinduses, nüüd on ühtelugu ka Tallinna asja, erinevad koolitused ja arutelud, elu on pönevamaks läinud. Sergei: Esimesed paar aastat olin autojuht ja haagiste peal, sealt edasi laotööl. Töö laos ikka samasugune: kaup tuleb, võtame vastu, paneme bussi või võtame bussilt maha. Ingrid: Alustasin klienditeenindajana, edasi sai pikalt Tartu osakonda juhitud, alates novembrist 2018 olen esinduste juhi rollis. Uus töö tähendab kõvasti mööda esindusi ringi rändamist, palju suhtlemist inimestega. Püüame luua suuremat meeskonnatunnet, iga kahe kuu tagant toimuvad seminarid või infopäevad, kus esinduste töötajad kokku tulevad, sellised üritused liidavad. MAIEL TÄITUB SEL AASTAL 26 AASTAT CARGOBUSI KURESSAARE KLIENDITEENINDAJANA.

Kuidas te Cargobusi tööle sattusite? Maie: Olin lapsega kodus olnud 3 aastat, kui tuttav rääkis, et bussijaama pakihoidu on kaheks nädalaks vaja asendajat, sest keegi olla haigeks jäänud. Nii ma siis läksin sinna esialgu ajutise plaaniga. Sergei: Mind kutsus tööle tädi, kes töötab Mootor Grupis. Ingrid: Sattusin siia juhuslikult, nägin toona Cargobusi tulekut üsna ajutise töökohana, sest pakisaatmisest ei teadnud midagi ja arvasin, et ei saa eales seda pakisüsteemi selgeks. Tegelikult osutus töö hästi mitmekesiseks, erinevaid võimalusi ja tegevusi pakkuvaks. Oli huvitav ja jäin. Mis on teie töös muutunud nende aastatega? Maie: Töötingimused kindlasti – alustanud pime-

4

Mis on põhiline, mille poolest tänane Cargobus erineb sellest ettevõttest, kuhu tööle asusite? Maie: Ettevõte areneb kogu aeg. Meil nüüd uus programm, mis varasemast märksa lihtsam. Kui Lux bussid Kuressaarde käima hakkasid, on töö lihtsamaks ja vöimaluste rohkemaks muutnud. Varasemalt tundus, et köik tiksus vaikselt omas rütmis, seisva vee tunne oli, nüüd on kogu aeg midagi toimumas. Sergei: Kaubakogused on aastatetagusega võrreldes palju suuremad ja töötajaid on laos palju vähem. Ingrid: Ettevõte on muutunud pidevalt – alguses liikusid pakid ainult bussidega, siis tuli kullerite süsteem. Kaubikud sõidavad ringi üle Eesti, viime pakid ära ka Lätti ja Leetu, areng on suur olnud, loomulikult on ka klientide arv kasvanud.


Mis eristab Cargobusi tema konkurentidest? Sergei: No eks siin ole ka kohati ikka päris suur bardakk, aga mulle tundub, et meie kullerid vähemalt kui lubavad minna, siis ka välja sõidavad, klient ei pea ootama tundide kaupa. DPD-s ja Omnivas pidada inimesed väga kiirelt vahetuma, väikese palga ja raske töö pärast. Ingrid: Ikka kiirusega, ükski konkurent ei suuda pakki nii kiiresti transportida kui Cargobus koostöös Luxiga. Oleme küll hinnaklassis pisut kõrgemad, aga see ka igati põhjendatud kiirusega, mida pakkuda suudame.

LAOMEES SERGEIL ON TÖÖSTAAŽI CARGOBUSIS 7,5 AASTAT.

Kuidas suhtuvad kliendid Cargobusi teenustesse? Maie: Väga hästi suhtuvad, ainult positiivset tagasisidet saame. Käib ka virila olekuga kliente, aga need saab oma positiivsusega ümber kasvatatud - kaua ta ikka suudab vastu panna üdini sõbralikule teenindusele oma mossitava näoga! Ingrid: Kliendid annavad väga positiivset tagasisidet. Meiega liiguvad kiireloomulised saadetised – vereproovid, hambad jms. Küllap Tallinna esinduses on seis probleemsem, aga seal on kõige rohkem kaupa ja kliente – ka toidupoodides on õhtuti peale tööd järjekorrad. Eks mõni klient elab ka oma hetkelise pahameele välja, aga ega see ei tähenda, et meie teenusega rahul ei oldaks. Mis teid hoiab Cargobusis tööl? ESINDUSTE JUHT INGRIDIL ON TÄITUMAS 10. TÖÖAASTA CARGOBUSIS.

Maie: Töö on meeldinud, firma on rahul olnud. Siin on väga huvitav, klientidega on tore suhelda.

5


Kuidas iseloomustaksite tööõhkkonda oma meeskonnas, milliste inimestega koos töötate igapäevaselt?

Bussijuhid on väga sümpaatsed ja abivalmid. Saaremaa bussijuhid on väga erilised! Eks on olnud ka vahel tunne, et nüüd aitab, aga see läheb jälle üle. Kus see siis ikka parem on, eks omad pinged igal pool. Sergei: Vaheldus meeldib, saab teha erinevaid asju, toimetada laos, busside juures jne. Igal pool on omad probleemid, 100% hea pole kusagil. Tore on suhelda siin kaua töötanud bussijuhtidega – nemad teavad mind, mina neid. Ikka sõbralikud ja abivalmid, tulevad vastu ja ajavad laadimiseks bussi lähemale. Uued bussijuhid on teistmoodi – väldivad kontakti ja suhtlust. Näevad küll, et mul Cargobusi kirjadega tööriided seljas, aga ei tee tundmagi, mõni isegi ei vasta terele. Ingrid: Mulle meeldib minu töö – siin on palju erinevaid võimalusi, põnev on kliendiga kaasa mõelda, kuidas tema soovi parimal moel lahendada. Tore, kui klient või kolleeg on tänulik, et mõni häda lahendatud sai. Meil kõigil on paremaid ja halvemaid päevi, aga olles nüüd kõik esindused läbi käinud, olen veendunud, et inimesed on meil positiivselt meelestatud ja motiveeritud.

6

Maie: Meeskonnatunne on täiesti olemas. Nüüd, kui saab ühtelugu Tallinnas ka käidud, on märksa rohkem tuttavaid nägusid, tead, kellega telefonis räägid. Kui peakontorisse helistades Linda peale sattun, siis saab alati kõik probleemid lahendatud! Üks kuller siin Kuressaares (alltöövõtja, endine IT- mees) on hästi tore inimene ja aitab alati, kui mul mingi probleem arvutiga. Kui varasemalt oli tunne, et kõik tiksus vaikselt omas rütmis, siis nüüd kogu aeg toimub midagi. Sergei: Kollektiiv on väga normaalne, laopoisid on toredad. Kõik on abivalmid, aitavad üksteist, töökad ja püüdlikud. Töö on raske, paljud tulevad, proovivad paar nädalat, leiavad siis, et liiga palju pingutust nõuab ja lähevad ära. Need, kes otsustavad jääda, on tublid ja töökad. Ingrid: Meil on väga tore kollektiiv, ka peakontori poolt on selgelt tunda tahet rohkem arvestada


tädike soovis oma kassi bussi pagasiruumis saata teise linna, lõpuks nõudis, et müüksin talle kassipileti bussi… Lähedastele on tulnud selgitada, et kadunukest kirstuga me bussi pagasiruumi reisijate kohvrite vahele ei pane. Võib küll odavama lahendusena tunduda, kui lahkunu spetsiaaltranspordiga kodukanti toimetamine, aga me siiski kilohinna alusel tavapakina surnuid ei transpordi.

SERGEI RAKOV

töötajatega, rõhutatakse oma tegemistes ja ütlemistes, et meeskond on oluline. Huvitav etapp on – senine vaikne tiksumine on asendunud kiire edasiminekuga, ideesid oodatakse, kuulatakse ja head mõtted ka realiseeritakse väga kiirelt. Kas meenub mõni tore lugu seoses kolleegide või klientidega oma igapäevatööga seonduvalt? Sergei: Kunagi tuli üks noor poiss tööle, kes esimesed 3-4 nädalat kartis ja häbenes kõike, punastas iga asja peale. Püüdsin noort kolleegi käe kõrval talutades julgustada. Ingrid: No toredad lood on seotud ikka põnevate pakkide saatmisega. Ükskord oli pakk kaanidega läbi ligunenud ja kogu põrand oli ühtäkki ringi vingerdavaid kaane täis. Mesilasi on saadetud pakiga, ükskord susises madu paki sees. Üks

CARGOBUS PAKIVEO TEEB ERILISEKS KOHALETOIMETAMISE SAGEDUS: TALLINNAST TARTUSSE VÄHEMALT 12 KORDA, TALLINNAST PÄRNUSSE VÄHEMALT 9 KORDA JA TALLINNAST NARVA VÄHEMALT 6 KORDA PÄEVAS. SAADETISE SAAB SAATA CARGOBUS ESINDUSSE, PAKIPUNKTI, AADRESSILE VÕI BUSSILIINILE JÄÄVASSE BUSSIPEATUSESSE. KULLERTEENUS TOIMIB LINNASISESELT KUNI 6 JA EESTIÜLESELT 8 – 24 TUNNI JOOKSUL, PAKIPUNKTIDESSE JA KAUGEMATESSE PIIRKONDADESSE KUNI 48 TUNNI JOOKSUL.

7


Mootor Grupp’s oldest company Cargobus has been operating since 1992 and is one of the largest parcel delivery companies in Estonia. Cargobus offers the most frequent and environmentally friendly parcel delivery service in the region. We offer a wide selection of services, including parcel delivery and courier service unique in the Baltic states – the fastest delivery of small parcels to destination using the dense line bus network, delivery trucks and parcel points. Cargobus is partners with more than 30 bus companies and we use nearly 600 different bus lines daily to deliver our clients’ parcels. Cargobus is present in 14 towns in Estonia, additionally also in Latvia and Lithuania. Thanks to our experience in handling more than 2,000 parcels a day, Cargobus is a reliable partner.

Quiet ticking has been replaced by fast progress for Cargobus Maie Saar, Ingrid Ivaste and Sergei Rakov speak about Cargobus. How did you end up working at Cargobus? Maie: I had been at home with the baby for three years when a friend told me that they need a substitute for two weeks at the bus station parcel storage, because someone had fallen ill. So, I went there, initially with a temporary plan. Sergei: I was invited to work by my aunt who works at Mootor Grupp. Ingrid: I ended up here by chance, at the time Cargobus seemed to be a rather temporary employment, because I did not know anything about sending parcels and I thought I would never learn the parcel sending system. But in reality, the work turned out to be very diverse

8

and offered many different opportunities and activities. It was interesting so I stayed. How does Cargobus today differ from the company where you once started? Maie: The company evolves all the time. We have a new programme now which is much easier than the previous. When the Lux buses started coming to Kuressaare, the work got simpler and more opportunities came along. Before, it felt as though everything was just quietly ticking to its own beat, felt like standing water, but now there is constant action. Sergei: The shipment volumes are much greater, and the number of workers is much smaller in the warehouse. Ingrid: The company has been constantly changing – at first, the parcels only moved with buses, then the courier system started. Vans drive


solved. One courier here in Kuressaare (subcontractor, former IT-guy) is a very nice person and always helps with computer related issues. If before, it felt as though everything was just quietly ticking to its own beat, then now there is constant action. Sergei: The staff is great; the warehouse guys are nice. Everyone is helpful, productive, diligent and help each other out. Work is hard. Many come and try out for a couple of weeks but then find that it is too much strain and leave. Those who decide to stay are good hard workers. Ingrid: We have a great group of people, I can also sense from the headquarters’ side that they want to consider the employees more and they stress in their words and actions that team is important. We are at an exciting stage where the quiet ticking has been replaced by fast progress, ideas are expected, heard and good ideas are quickly realised.

WAREHOUSE WORKER SERGEI HAS BEEN WORKING AT CARGOBUS FOR 7.5 YEARS.

across Estonia, we deliver parcels to Latvia and Lithuania too. There has been huge development and the number of clients has also increased. How would you describe the work atmosphere in your team, what are the people you work with on the daily like? Maie: We have a sense of team. Now that there is more business in Tallinn, there are more familiar faces and you know the person you are talking to on the telephone. When I call the headquarters and catch Linda, then all problems are always

MAIE IS CELEBRATING HER 26TH ANNIVERSARY THIS YEAR AS THE CLERK AT THE CARGOBUS KURESSAARE TERMINAL.

9


What keeps you working at Cargobus?

TERMINALS MANAGER INGRID IS CELEBRATING HER 10TH WORK ANNIVERSARY AT CARGOBUS.

Do you remember any funny stories related with colleagues or clients? Ingrid: Well, all good stories always have to do with sending parcels. One time, a parcel containing leeches was soaked and suddenly the floor was covered in wriggling leeches. Bees have been sent in parcels, once a snake was hissing in a parcel. One lady wanted to send her cat to another town in the bus luggage compartment. Finally, she demanded that I sell her a cat ticket to the bus... We have had to explain to families that we will not put a deceased person in a coffin on the bus between other people’s luggage. It may seem like a more affordable solution than a specialised transport to send the deceased home, however we do not transport dead people as regular parcels based on price per kilogram.

10

Maie: I have liked the work, the company has been happy. It is very interesting here, it is fun to communicate with the clients. The bus drivers are very nice and always ready to help. Saaremaa bus drivers are very special! I guess I have felt at some point that I have had enough, but this feeling passes. Where else would be better? There are issues everywhere. Sergei: I like the change, I get to do different things, work in the warehouse, at the buses, etc. I think there are issues everywhere. No place is 100 percent great. I love talking to long-time bus drivers, they know me, I know them. They are always friendly and helpful. For example, they roll the buses nearer for loading. New bus drivers are different, they avoid contact and communication. They see that I am wearing Cargobus clothes, but they just do not recognise, some don’t even say “hi!” back. Ingrid: I like my work because there are plenty of different opportunities here and it is exciting to think along with people on how to best solve their wish. It feels great if a client or a colleague is grateful for solving a problem. We all have days that are good and not so good, but having visited all our terminals I am sure that all our people have positive mindsets and high motivation.


Meie hoolime sinu bussist – see on lubadus, mille täitmise nimel tegutseb Busland OÜ. Ettevõte hoolib oma klientide bussidest nii neid hooldades, remontides, kui ka andes nõu probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks. Just sellepärast ongi paljud Eesti, Soome, Rootsi ja Norra bussiettevõtted valinud oma partneriks Buslandi. Järjest enam tegeleb Busland ka busside ostu ja müügiga.

Väikesest töökojast maailmatasemel tegijaks HUGO OSULA BUSLANDI JUHATUSE LIIKMEST: OTTO OSULA JUHTIMISE ALL LIIGUVAD TASA JA TARGU KÕIK ASJAD KENASTI OMALE KOHALE, KA NEED, MIS ESIMESE HOOGA KOHE LOOGILISELT NAGU KOKKU EI TUNDU SOBIVATKI. SELLE KINNITUSEKS ON SKANDINAAVIA SUURKLIENDID JA NENDE JAOKS KUJUNDATUD TEENUSTE PAKETT.

Buslandi staažikad töötajad Lauri Varblas, Aita Jõgila ja Rain Käit jagavad, miks ettevõte konkurentidest eristub ja mis neid nii pikalt tööl hoiab. Buslandi töökoja juhataja Lauri Varblas sõnul on elu Buslandis pidevas muutuses. “Ükski päev ei sarnane teisega,” seda on elu talle õpetanud. Kuidas on aga Kose inimesed seal asuva töökoja vastu võtnud? “Busland on väga hea tööandja. Meil töötab siin palju kohalikku rahvast, meeskonnas ka kaks venda, isa-poeg ja elukaaslaste paar,” sõnas ta.

11


Need aastad Buslandis on aga kõigile meiega vestelnutele oma jälje jätnud ja palju uut õpetanud. “Elu on siin pidevas muutumises. Natukene tekitab see ka stressi, aga ei midagi hullu,” kommenteeris Varblas. Õmblusakonna juhataja Aita Jõgila on Buslandis töötades suutnud õppida ära valdkonna, millega varem kokku polnud puutunud. “Olen endale ise kasvatanud ja välja õpetanud meeskonna. Minu käe alt on läbi käinud kuus inimest ning keegi neist pole tulnud siia õmbleja kogemusega,” nentis ta. Käit lisas, et isiklikul tasandil on ta eelkõige õppinud seda,

TÖÖKOJA JUHATAJA LAURI VARBLAS’EL TÄITUB PEA KÜMME AASTAT TÖÖPOSTIL. ETTEVÕTTES ALUSTADES TEGI TA ESMALT SALONGITÖÖD JA SEEJÄREL JUBA KÕIKE MUUD.

Kuidas nad aga omal ajal Buslandi tööle sattusid? Meiega vestelnute lood on väga erinevad, kuid kindel on see, et töökoha valikut aitas langetada nii töökoha asukoht, kui ka maine. Rootsi suuna müügijuht Rain Käit sattus tööle aga hoopis huvitavalt positsioonilt. „Olin teinud varasemas karjääris nii-öelda vaheaasta ja reisisin nii Euroopas kui Aasias. Tagasi tulles otsustasin teha suunamuutuse. Uus valdkond, väljakutse,“ ja nii ta Buslandi jõudiski.

12

ÕMBLUSOSAKONNA JUHATAJA AITA JÕGILA ON 11 AASTA JOOKSUL OLNUD NAGU HUNT KRIIMSILM. ALUSTAS TA ÕMBLUSOSAKONNAS, SIIS TÖÖTAS MÕNDA AEGA KONTORIS JA SAI PEAAEGU RAAMATUPIDAJA ABIKS, KUID RINGIGA JÕUDIS IKKA ÕMBLUSE JUURDE, KUS TÖÖTAB TÄNASENI.


kui palju tuleb vaeva näha iseendaga, et mingit ametit reaalselt selgeks saada. “Olen saanud ka hästi palju sõpru juurde, nii koostööpartnerite seast, kui Mootor Grupi seest, mis on kollektiivi mõttes selline hästi meeldiv seltskond,” rääkis ta ja nentis, et lisaks kõigele on tulnud selgeks õppida ka rootsi keel. Dekaad on pikk aeg ja selle aja jooksul on paljud asjad ettevõttes muutunud. “Kui meeskonda tervikuna vaadata, siis mulle tundub, et muutunud on suhtumine töösse,” rääkis Varblas ja lisas, et kümme aastat tagasi oli hoopis teine tempo ja rutiinid. “Tänaseks on töö oluliselt pingelisemaks ja efektiivsemaks läinud. Kuid muutunud ei ole ainult inimeste suhtumine,

ROOTSI SUUNA TURUJUHT RAIN KÄIT ALUSTAS SAMAS POSITSIOONIS PEA KUUS AASTAT TAGASI NING NAUDIB IGAT PÄEVA, SEST RUTIIN PUUDUB JA IGA PÄEV ON MINGIL MOEL ÜLLATAV.

AITA JÕGILA

vaid ka tehnoloogia. Aita Jõgila teab seda omast käest. “Kõik see võimaldab tööd kiiremini teha,” sõnas ta. Rain Käit lisas, et väga oluline on ka see, et selle kõige taga ettevõte inimestesse usuks. “Edu ei tulnud üleöö, olen tänulik, et omanik ja juhtkond olid valmis minusse investeerima, on andnud aega atra seada ja oodanud kannatlikult tulemust,” nentis ta. “Buslandist on saanud peresõbralik tööandja – korraldatakse laste jõulupidusid, peredega oodatakse suvepäevadele,” lisas Jõgila. „Tööandja hoolitseb selle eest, et kogu pere oleks rahul sellega, et üks liige ettevõttes töötab“. Kõikide nende arengute tuules ja aastate jooksul on Buslandi kvaliteet kõikide sõnul aga märkimisväärselt tõusnud ja ettevõte on muutunud võimekamaks. “Kindlasti oleme sisemiselt palju kasvama hakanud. Mõistame, et on vaja eri etappe analüüsida ja tegeleda probleemide ennetamisega,” sõnas Käit. Mehe sõnul

13


Mootor Grupp saab 25-aastaseks. Buslandi töötajad juubilarile soovivad?

Mida

Rain Käit sõnas, et on rõõmustav näha, kuidas omanikud on järjest rohkem igapäevatöö sisse tulnud. “Varasemalt kohtusime aastas korra või kaks üritustel, täna tunnetan omanike poolset tuge, et kuulatakse ja huvitutakse meeskonna arvamustest,” kommenteeris ta ja lisas, et omanikele soovib meelekindlust ja seda, et tänases infomüras suudetaks hoida oma suunda. “Olla jätkuvalt teerajaja, mitte ainult ühistranspordi sektoris, vaid ka ühiskonnas tervikuna,” lisas ta.

AITA JÕGILA

kaasneb kiire arenguga ka äpardusi, aga see käib asja juurde. Kuid positiivselt ei suhtu muutustesse ainult töötajad, vaid ka kliendid. Varblas usub, et ettevõte jääb positiivselt silma ning hinnatakse töö kiirust ja kvaliteeti. “Konkurentidega võrreldes on meie eeliseks küllap see, et siin saavad kliendid sisuliselt täispaketi. On palju neid, kes värvivad, neid, kes teevad istmeid, meie võimekus on teha kõik tööd sisuliselt alusvankrist ja mootorist kuni värvi ja salongini välja,” rääkis Varblas, mis Buslandi konkurentidest eristab. RAIN KÄIT

14


autor: Tarmo Vatsel

Meil õue sõitis liinibuss, seda näris roosteuss, värvi maha kobrutas ja juhi iste narmendas. Küljeklaas veits udune, muidu tunne kodune. Sellest tuleb üks buss, sellest tuleb üks buss, sellest tuleb üks uhke liinibuss. Roosteuss see välja aeti, buss uhke värviga siis kaeti. Uued istme katted õmmeldi ja juhi iste paika tõmmeldi. Põranda katet veits lapiti ning küljeklaas puhtaks poleeriti. See on üks buss, see on üks buss, see on üks ilus liinibuss. Otto ei läinud närvi, sest buss sai õiget värvi. Hugo ei ole pahur, bussiga ta täitsa rahul. Buss õigeaegselt laeva jõudis, sellest meile kasum tõusis. Sellest tuli üks buss, sellest tuli üks buss, sellest tuli üks vahva liinibuss. 15


We care about your bus – this is the promise pursuant to which acts Busland OÜ. The company cares for its customers’ buses by repairing and maintaining them and also by giving advice to solve and prevent problems. This is why many bus companies in Estonia, Finland, Sweden and Norway have chosen Busland as their partner. Busland is more and more active also in bus purchase and sales.

From a small workshop to a world-level company The experienced employees of Busland share why the company stands out from competition and what has kept them on board for this long. Who are they? The workshop manager Lauri Varblas is soon celebrating his 10th work anniversary. When he first started, he worked with the interiors, but soon moved on to everything else. Sewing department manager Aita Jõgila has been the Jack of all trades over the past 11 years. She started at the sewing department, then worked at the office for a while and almost became an assistant accountant, but eventually arrived back to the sewing department where she is still working today. Market manager on the Sweden direction, Rain Käit, started on the same position almost six years ago and still enjoys every day, because there is no routine and every day brings surprises.

16

According to Lauri Varblas, the Busland workshop manager, life in Busland is constantly changing. “No day is like the previous one,” the life has taught him. But how have the people of Kose welcomed the workshop located there? “Busland is an excellent employer. We have many locals working here, the team also includes two brothers, a father and a son, and a couple,” he said. But how did they end up working at Busland? All the stories we heard are very different, but one thing is for sure – the location and reputation of the work place helped to make the decision. Rain Käit, the marketing manager for the Sweden direction came here to work from a very peculiar position. “I was just taking a gapyear from my previous career and was travelling in Europe and Asia. When I came back, I decided to make a shift in direction. New area, new challenge,” and so he ended up in Busland. The years spent in Busland have left an impression to


everyone who talked to us and also taught lots of new. “Life here is in constant change. It can be a little bit stressful, but nothing too much,” Varblas commented. Sewing department manager Aita Jõgila has managed to learn a whole new area while working in Busland, which she did not know before. “I have raised and trained a team for myself. Six people have worked with me and

none of them had any sewing experience when they first came,” she said. Käit added that on a personal level he has mainly learned how much work you need to do with yourself to actually learn a job. “I have gained many friends, both among the partners and from within Mootor Grupp, which as a work collective is a very nice bunch of people,” he said and added that in addition to everything else, he had to learn Swedish. A decade is a long time and over this period many things have changed in the company. “If I look at the team as a whole, it feels like the attitude towards work has changed,” Varblas said and added that ten years ago the tempo and routines were completely different. “Today, work is a lot more stressful and effective. In addition to people’s attitudes, technology has also changed. Aita Jõgila knows this from personal experience. “All this allows to work much faster,” she said. Rain Käit added that an important factor is also that behind all this, the company would believe in people. “We did not succeed overnight, I am grateful that the owner and the board agreed to invest in me, have given time to get properly settled and have patiently waited for the result,” he said. “Busland has become a family-friendly employer – we organise kids’ Christmas parties, families are welcome at the company summer outings,” Jõgila added and said that with this, the employer makes sure that the entire family is happy with one member working in Busland. On top of all these developments and with years, everyone confirms that the quality of Busland has considerably increased and the company has become more capable. “We have definitely started growing more from within. We realise that different stages need to be analysed and problem prevention is important,” Käit added. He says that fast development also brings along blunders but that is just part of the process. But it is not just

17


the employees who have a positive attitude – the clients do, too. Varblas believes that the company leaves a positive impression and the quick pace and quality of the work is valued. “Compared to competitors, our advantage is probably that from us, the clients basically get the full package. There are many who paint, or who make seats, but our capability is to do all works basically from the undercarriage and engine to painting and interior,” Varblas said, explaining how Busland stands out from competition. Mootor Grupp is turning 25. What do the Busland employees wish for the group? Rain Käit said that it is great to see how the owners have entered the daily work more and more. “Previously, we met once or twice a year at some event; today, I can feel the owners’ support, that they listen and are interested in the team’s opinion,” he commented and added that he wishes to the owners to keep the minds sharp, especially in current information abundance, to keep to their direction. “Continue being the pioneers, not only in the public transport industry, but in the society as a whole,” he added.

SERVICE SELECTION IS WIDE, STARTING FROM RENOVATIONS AND TOUCHUPS TO RESTORATIONS, RE-BUILDINGS AND CUSTOM WORKS. BUSLAND HAVE UNIQUE EXPERIENCE WITH RESTORING BUSES THAT HAVE BEEN IN ACCIDENTS OR BURNED, ALSO THEY HAVE RENOVATED VINTAGE BUSES.

18


LE Bus Service OÜ loodi 2017. aasta juunis arendamaks Mootor Grupis välja professionaalne, paindlik ja kaasaegne busside järelteeninduskeskus. Vaatamata ettevõtte noorele vanusele on meeskonnal pikaajaline erinevate tootjate busside hooldamise ja remondikogemus, mis võimaldab pakkuda klientidele vajalikke teenuseid. Oma töös peame eriti oluliseks ennetustegevusi, minimaliseerimaks häireid ja seisakuid busside kasutuse käigus. Igapäevaselt hoiame korras kõige kaasaegsemaid ja luksuslikumaid busse - alates alusvankrist kuni kohvimasinate ning multimeedia süsteemideni välja. HUGO OSULA LE BUS SERVICE JUHATUSE LIIKMEST: BETOONI TÖÖKOJAST ON KUJUNEMAS MEIE BUSSIALA VEERMIKUTEHNIKA KOMPETENTSIKESKUS. TOOMAS KÜMNIK TEAB, ET KÕIKIDE PILGUD ON TEMA MEESKONNA PEALE SUUNATUD JA TEGUTSEB SIHIKINDLALT NENDE OOTUSTE TÄITMISE NIMEL.

LE Bus Service: bussid on täpselt nii korras, nagu me ise teeme Kas Lux Expressi bussid on ainult reisijate silmale head vaadata või ka töömehe hinnangul parimad? Uurime asjatundjatelt järele. Kuidas ja milliste ootustega Le Busi tööle sattusite? Aleksandr: Tahtsin oma elus midagi muuta. Sain teada, et selline ettevõte on loodud ja kandideerisin. Olen bussidega tegelenud viimased kaheksa aastat ja töö oli tuttav. Eelmises töökohas, Scanias, tegelesin ka veoautodega, aga bussid meeldivad mulle rohkem, need on keerulisemad.

19


Ants: Selle 19 aasta jooksul olen nii SEBE, Mootor Reisid, kui Eesti Bussi läbi käinud. Kui see töökoda nüüd Luxi alla läks, toodi automaatselt Le Bus’i üle Reimo: Kuna Sass (Aleksander Volkov), on ka endine Scania mees, siis sain temalt infot, mis siin toimub. Tema tuli Scaniast enne siia, nüüd mina järgi. Seega sattusin siia sisuliselt tutvuste kaudu. Teadsin, et töö on tuttav: Scanias puutusin kokku samade bussidega. Ka mitmed inimesed olid tuttavad. Kas tajute, millist rolli mängib teie töö ja see töökoda siin grupi bussifirmade jaoks? Aleksandr: Jaa, tajun küll. Ants: Usun, et selle töökoja roll on oluline. Pisiremonttöid on bussides tarvis teha väga palju. Scania keskus ei suuda neid pisiasju vaja-

REIMO RAUDSEPP ON LE BUSIS HOOLDUSTEHNIKUNA TÖÖTANUD VAID MÕNED KUUD. TEMA VASTUTADA ON ROHKEM TEHNILISED ASJAD, JOOKSVAD REMONDITÖÖD JA PERIOODILISED HOOLDUSED.

liku operatiivsusega ära lahendada, neil on oma töögraafikud. Meie saame jooksvalt palju asju kiirelt ära teha. Reimo: Mulle tundub, et siinne panus on päris suur: kui meie oma tööd kehvasti teeks, siis bussid seisaks ja ettevõtetel oleks jama. Seda teades tulebki kõike teha vastutustundlikult ja probleemid kohe esimese korraga ära lahendada. Kas teie kõrvu jõuab ka kliendi kiitus või hoopiski nurin?

ELEKTRIK ANTS ORAS ON MOOTOR GRUPIS TÖÖTANUD 19 AASTAT JA SELLEST LE BUSIS ÜLE AASTA. TEMA TÖÖPÕLLUKS ON MONITORID, ELEKTRISÜSTEEMID, EHK KÕIK, MILLEL ON JUHE JÄRGI.

20

Aleksandr: Kui miski ei tööta, siis saame koheselt tagasisidet. Kaebusi kuuleb alati, aga positiivset tagasisidet on vähe.


Ants: Bussijuhid ja oma tuttavad, kes on meie bussidega sõitnud, ikka kiidavad. Minu sõbrad ja lähedased eelistavad küll Lux Expressi teistele bussifirmadele. Ise sõitsin viimati Lux Expressiga eelmise aasta lõpus, kui Reimoga Riias koolitusel käisime. Väga meeldis. Reimo: Otse siia tuleb tagasisidet vähe: kui kliendile midagi ei meeldi, räägib sellest bussijuhile, nemad omakorda Matile. Aga üldjuhul on ikka nii, et kui midagi on kehvasti, siis tullakse ja öeldakse, aga kui kõik hästi, siis ei võta keegi jutuks. Eestlaste värk! Kuidas bussid töökoja vaatenurgast paistavad? Aleksandr: Väga korralikud bussid on. Ants: Igast masinast leiab vigu, aga üldmulje nendest bussidest on enam-vähem. Siin tuleb

LE BUS SERVICE ON GRUPI ÜKS NOORIMAID ETTEVÕTTEID, AGA MEESKOND ON TUGEV SELLEGIPOOLEST.

ELEKTRIK ALEKSANDR VOLKOV ON LE BUSIS TÖÖTANUD SELLE LOOMISEST SAADIK. TEMA TÖÖKS ON OTSIDA ELEKTRISÜSTEEMIDEGA SEOTUD VIGU NING PÕHILISTEKS TÖÖRIISTADEKS ON TESTER, ARVUTI JA KONTROLL-LAMP.

vahepeal remontida ka Lux Charter’i Mercedeseid, aga need on pisut lihtsamad bussid. Irizaridel on omad vead, Mercedestel teistsugused nõrkused. Päris ideaalset bussi pole veel tehtud. Reimo: Eks need bussid on täpselt nii korras, nagu me ise teeme: kui õigel ajal vigu märkame, siis on järgmisel korral lihtsam. Ei tohi lasta probleemidel kuhjuda. Remontimise vaatenurgast on need bussid nii ja naa. Mõni asi on väga lihtsaks ja mugavaks tehtud, teise töö tegemiseks ei saa kohe kuidagi ligi. Näiteks on salongi põrandal vaiba all luugid, mille kaudu pääseb mootori ja käigukasti kallale kohtadesse, kuhu altpoolt või kõrvalt ei pääse.

21


Kas teie käest on läbi käinud ka uunikumbusse? Milline neist kõige enam meeldib? Ants: Iga suvi olen ikka siit-sealt saanud neid natukene kõpitseda. Eks nad on kõik omamoodi huvitavad, aga pisikesed Setrad meeldivad ja ZIS on väga korralikult renoveeritud. Mis teid Le Busis tööl hoiab? Aleksandr: Mulle meeldivad siinsed inimesed ja töö bussidega. Saan siin teha just seda, mis mulle kõige rohkem meeldib. Ants: Head meelt teeb, kui saab positiivset tagasisidet bussijuhtidelt. Kui õnnestub mõni probleem varem lahendada, kui esialgu planeeritud, siis ikka tuleb mõnikord bussijuhtidelt rahulolevaid kommentaare.

Reimo: Kui just parasjagu mingisuguseid kriitilisi olukordi lahendamisel ei ole, siis on siin suhteliselt inimlik töötempo. Palk on motiveeriv, töö on tuttav. Tunnen end siin kindlalt. Rahulolu pakuvad hetked, kus saan mingi uue teema lahendatud, millega varasemalt kokku puutunud ei ole või kui saab lahendatud mõne keerukana tundunud väljakutse. Mootor Grupp saab sel aastal 25-aastaseks, mida sooviksite juubilarile? Reimo: Soovin, et vähemalt teist samapalju veel edasi toimetaks, siis on meil kõigil tööd!

ALEKSANDR VOLKOV KESKENDUMAS TÖÖLE.

22


Regardless of the young age of the company, the team has extensive experience in maintenance and repair of buses from different manufacturers, which enables to offer suitable services for the clients. We consider preventive works especially important in our work to minimize emergencies and stoppages in bus use. Our daily work means maintaining even the most luxurious buses – everything from the undercarriage to coffee machines and multimedia systems.

LE Bus Service: The buses run as good as we make them Are the Lux Express buses simply good to look at or are they the best also in the opinion of experts? Let’s ask them. Electrician Aleksandr Volkov has been working at LE Bus since its founding. His work is to look for errors in the electrical systems and his main tools are tester, computer and control lamp. Electrician Ants Oras has been working in Mootor Grupp for 19 years and in LE Bus for a year. His work area includes monitors, electrical systems and all-in-all everything with a cord. Reimo Raudsepp has been working as a maintenance technician at LE Bus for only a few months. He is responsible for technical matters, ongoing repair works and periodical maintenance works.

How did you end up working at LE Bus and what were you expectations? Aleksandr: I wanted a change in my life. I found out that such a company exists and applied for a job. I have been working with buses for the last eight years so the work was familiar. At my last work place, Scania, I also worked with trucks, but I prefer buses because they are more complex. Ants: Over the 19 years I have been at SEBE, Mootor Reisid and Eesti Buss. Now that this workshop went under Lux, I was automatically transferred to LE Bus. Reimo: Since Sass (Aleksandr Volkov) is also a former Scania employee, I heard from him what was going on here. He came from Scania first, and now I followed. So basically, I ended up here

23


via acquaintance. I knew the work would be familiar: I worked with the same buses at Scania. I also knew many people. Do you sense the role your work and this workshop plays for the buses of the entire group? Aleksandr: Yes, I do. Ants: I believe this workshop has an important role. The buses need a lot of minor repair works. The Scania centre cannot repair those minor things as quickly as possible, they have their own schedules. We can do many things on the go. Reimo: I think our contribution is great: If we did our work poorly, the buses would stop and the whole company would be in trouble. Knowing this, you need to work responsibly and solve all issues at the first try. How do the buses look from the workshop perspective? Fancy and comfortable to ride in, but for repairs... Aleksandr: Very decent buses. Ants: There are shortcomings in all vehicles but in general these buses are more or less okay. From time to time, we also need to repair the Lux Charter Mercedes buses, but these are somewhat simpler buses. Irizars have their flaws and Mercedes’ theirs. A perfect bus is yet to be made. Reimo: The buses run as good as we make them: if we discover the errors on time then the next time will be easier. You must not let the problems pile. From repair perspective, the buses are 50/50. Some things are made very simple and convenient, and for some works there is hardly any access. For example, there are hatches under the floor carpet that allow to access the engine and gearbox from places you cannot reach from under or side.

24

What keeps you working at LE Bus? Aleksandr: I like the people here and the work involving buses. Here I can do what I like to do the most. Ants: Good feedback from the bus drivers makes me happy. If I manage to solve an issue ahead of schedule, then also bus drives sometimes express their content. Reimo: Unless there are critical situations to solve, the work pace is quite humane. Salary is motivating, work is familiar. I feel safe here. Moments when I manage to solve a new and unexperienced problem or a complicated challenge are very satisfying. Mootor Grupp is turning 25 this year, what are your birthday wishes? Reimo: I wish all the best for the next 25 at least, then there would be plenty of work for all of us!

ELECTRICIAN ANTS ORAS.


Milrem LCM OÜ on kaitsetööstusettevõte, mille põhitegevusalaks on kaitseväe sõidukite, eritehnika ning relvastuse hooldus, remont ja elutsüklihaldus. Hetkel kehtivad lepingud katavad kaitseväe XA-seeria soomukite, CV-9035 jalaväe lahingumasinate ning rivitehnikaga tegelemise. Mootor Grupi omanduses on 40% Milrem LCMist, 60% osalusest kuulub Soome suurimale kaitsetööstusettevõttele Patria.

HUGO OSULA MILREM LCM JUHATUSE ESIMEHEST: MEIE RIIK VAJAB MILITAAR- JA TSIVIILSEKTORI TULEVIKKU SUUNATUD KOOSTÖÖD. MILREM LCM-I TÜÜRI HOIDES ON INGVAR PÄRNAMÄEL KÕIK TEADMISED JA VÕIMALUSED SELLE SAAVUTAMISEKS.

Milrem LCM autotehnikud: lõppude lõpuks saab meist endist alguse hea töökeskkond Milremi autotehnikud Aivo Aidla, Christopher Lehe ja Oliver Lemmik räägivad, mis toob nende ametikohal erilist rõõmu ning mil määral mängivad selles rolli muutunud omanikering ja võimalus Eesti kaitseväele abiks olla. Oliver Lemmik alustas Milrem LCMis tööd üle nelja aasta tagasi, tema kolleegid Aivo Aidla ning Christopher Lehe kahe aasta eest. “Olin toimetamas üht bussi Buslandi Võru osakonnast Tallinna, kui jäime Milremi Võru osakonna juhataja Indrek Lepaga juttu ajama. Jutu käigus selgus, et vajatakse autotehnikut Milremi Võru osa-

25


konda,” räägib Aivo, “otsustamisel tuli kasuks võimalus teha tööd erinevat marki masinatega, mis tõotas mitmekülgset tööd.” Nii Christopher kui Oliver leidsid töö aga traditsioonilisemal moel - töökuulutusi sirvides. “Kuna olin harjunud enamasti sõiduautosid remontima, siis oli esialgu kerge hoop, kui kuulsin, et varuosade tarne on mitmenädalane. Samas on tegemist eritehnikaga, mille puhul see ongi normaalne,” meenutab Oliver esimesi emotsioone. Christopher peab nii spetsiifilise töökoha leidmist vedamiseks. “Kuna otsisin just rasketehnika remondi alast tööd, siis oli töökoht oodatust veelgi suurepärasem,” tõdeb ta.

CHRISTOPHER LEHE

Kaasaegsem tehnika, põnevam töö

HUGO OSULA TÖÖKOJA JUHATAJAST: INDREK LEPP ON KINDLAMEELNE LÕUNA-EESTI MEES, KES SEISAB NAGU KALJU OMA TUBLIDE TÖÖMEESTE JA REMONDITÖÖDE EEST, OLGU NEED SIIS SEOTUD SEBE BUSSIDE VÕI KAITSEVÄE RASKETEHNIKAGA.

26

Oliver, kes on kolmest mehest ettevõttes nüüdseks kõige kauem olnud, leiab, et ettevõte on nende aastatega märkimisväärselt arenenud. “Liigutud on lihtsast rivitehnikast ja soomukitest tänapäeva tehnoloogiasse – näiteks tehakse CV90 (Combat Vehicle 90 on Rootsi päritolu jalaväe lahingumasin – toim) remonti ja hooldust. Nende aastatega on Võru osakond muutunud üsna kolossaalselt. Töökoda on järk-järgult värskendatud, seadmeid juurde hangitud.” Christopheri sõnul on lühikese ajaga muutunud töö mitmekesisemaks. “Tuleb rohkem erinevat ja huvitavamat tehnikat,” ütleb ta. Olulise tõuke on andnud muutunud omanikering. “Minu kui töötaja jaoks on tegelikult väga positiivsed olnud muudatused omanikeringis: näiteks hindan väga sellist asja, kui juhatuse liige, Joonas Vesterlund, tunneb huvi tehniku seisukohtade vastu,” kiidab Oliver. “Hiljuti käisin väikesel ekskursioonil Tommi Mäkinen


Racing’u töökojas Peetris. Mul tekkis mõte, et tegelikult võiksid kõik ettevõtte töötajad silmaringi laiendamiseks käia sellises kohas, millest omakorda saaks igaüks luua endale etaloni, mille poole püüelda enda ettevõttes töökeskkonna korrektsuse ja puhtuse osas. Lõppude lõpuks saab meist endist alguse hea töökeskkond,” jagab Oliver oma vaateid ja kogemust. Meeste sõnul on Milremil Eesti kaitseväe abistamises suur roll. “Põhiliselt seostatakse Milremi Milrem Robotics (kaitsetööstus- ja robootikaettevõte – toim) nimega ning Milrem LCM on vähem teatud. Ent Milremi töö on meie riigile tähtis, sest seotud Eesti kaitseväe abistamisega nende masinapargi tehniliste probleemide puhul – masinapark on

OLIVER LEMMIK

väga suur ja neil ei ole selle hooldamiseks piisavalt tehnikuid,” tõdeb Aivo. “Milrem aitab kaasa meie kaitseväe paremale toimimisele ja tõstab selle läbi kaitsevõimekust,” lisab Christopher. “Arvan, et kaitseväel oleks üsna keeruline masinaparki kontrolli all hoida, kui poleks Milremi,” kinnitab ka Oliver. Huumorit täis töökeskkond

AIVO AIDLA

“Tööpäeva toredaimad hetked on siis, kui saan hakkama mingi keerulise ülesandega, mis tundus algul üsna ületamatu: eriti tuleb seda ette mõningaste elektrivigade puhul,” räägib Oliver Milrem LCMis töötamise parimatest momentidest.“ Positiivne on see, et siiani pole ettevõte seadnud takistusi hariduse omandamiseks. Algselt omandasin töö kõrvalt mootorsõiduki diagnostiku eriala, pärast mida sai koheselt edasi mindud õppima rakenduslikku autotehnika kõrgharidust. Lihtne see ei ole, aga midagi ületamatut ka mitte.”

27


Christopherile on kogu elu meeldinud tehnika ning autoremont, töö Milremis võimaldab neid kahte huvi siduda. “Toredaks teeb tööpäeva see, kui mõne asja korda saan ja see ka korda jääb,” nendib ta. Aivo nimetab töö tugevustena selle mitmekülgsust, häid koolitusvõimalusi ja toimivat koostööd kolleegidega. Töökeskkonnas leidub nii neid, kes rahul sellega, mida teevad, kui ka töötajaid, kes pidevalt edasi püüdlevad, arvab Oliver, kes eelistab võimalusel tiimitööle iseseisvat nokitsemist. Ent toredaid momente kolleegidega tekib siiski küllaga. “Bandwagenit (militaarotstarbeline liigendroomiksõiduk – toim) testides oli Aivo toitesüsteemi rollis ja sai väga hästi kütuse doseerimisega hakkama. Veoauto KrAZ testimisel sõitsin väga aeglaselt, umbes 35km/h, Indrek aga mainis, et ei tohi kihutada – tema auto spidomeeter näitas natuke üle 60 km/h.

Vanem tehnika kipub aeg-ajalt valetama,” tõdeb Oliver. Tööõhkkond ongi autotehnikutel sõbralik, abivalmis ning huumorit täis, lisavad Christopher ja Aivo. “Iga jumala päev selles kollektiivis on tore,” on Aivo kindel.

HUGO OSULA HOOLDUSE JA REMONDI JUHIST: AIVO OJALA LÄHTUB PÕHIMÕTTEST – IGA SÕDUR, KES MILITAARTRANSPORDIGA KOKKU PUUTUB, ON MEIE KLIENT. TEMA VEENDUNUD USK MEIE POOLT REMONDITUD JA HOOLDATUD TEHNIKA TÖÖKINDLUSESSE TAGAB JÄTKUSUUTLIKU KLIENDISUHTE. VÕRU TÖÖKOJA JUHATAJA INDREK LEPP.

28


Milrem LCM OÜ is a defence industry company, the main field of which is repair, maintenance and life cycle maintenance of vehicles, special equipment and weaponry of the Defence Forces. The current contracts cover the XA series armoured vehicles, CV-9035 IFV-s and soft-skinned vehicles. Mootor Grupp owns 40% of Milrem, and the 60% share belongs to the largest Finnish defence industry company Patria.

Milrem LCM vehicle technicians: in the end, creating a great working environment is up to no one but us Milrem vehicle technicians Aivo Aidla, Christopher Lehe and Oliver Lemmik speak what brings them joy in their work and to what extent this is affected by the new circle of owners and the option to help the Estonian Defence Forces. Oliver Lemmik started at Milrem LMC over four years ago, his colleagues Aivo Aidla and Christopher Lehe two years ago. “I was delivering a bus from Busland Võru department to Tallinn, when the Milrem Võru department manager Indrek Lepp and I got to talking. Turned out the Milrem Võru department needed a vehicle technician,” Aivo tells, “The opportunity to work with different vehicle brands, which means more diverse work helped to decide.” Both Christopher and Oliver, however, found their jobs by a more traditional course – browsing job advertisements. “Since I was used to repairing passenger cars, I was slightly shocked at first when I heard that spare part supply takes several weeks. At the same time, this is specialised equipment, which means this is normal,” says Oliver, remembering his first emotions. Christopher considers himself lucky to have found such a unique job.

“Since I was at the time looking for a job in heavy machinery repairs, this job turned out to be even more excellent,” he admits. Modern machinery, exciting work Oliver, who has been in the company the longest out of the three men, finds that the company has developed significantly over the past years. “We have moved from simple carrier vehicles and armoured vehicles to modern technology – for example, we repair and maintain the CV90s (Combat Vehicle 90 is a Swedish infantry fighting vehicle – editor). Over these years, the Võru department has seen a colossal change. The workshop has been updated in phases, more equipment is purchased.” According to Christopher, the work has become more exciting in the course of brief time. “More different and interesting technology

29


FROM THE LEFT: OLIVER LEMMIK, AIVO AIDLA, CHRISTOPHER LEHE

comes by,” he says. The changes in the group of owners has provided a significant boost. “The changes in the circle of owners have been actually very beneficial for me as an employee: for example, I really appreciate if the member of the board Joonas Vesterlund is interested in the technician’s opinion,” Oliver praises. “Recently, I had a short visit to the Tommi Mäkinen Racing workshop in Peetri. I had a thought that actually, all company employees should pay a visit to such a place that expands their views and which, in turn, could be used as a sort of etalon to strive for in terms of company working environment correctness and cleanliness. In the end, creating a good working environment is up to no one but us,” Oliver says about his experience and views.

30

According to the men, Milrem plays a significant role in assisting the Estonian Defence Forces. “Milrem is mostly associated with Milrem Robotics (defence industry and robotics company - editor), and Milrem LCM is less known. But Milrem’s work is important for Estonia, because it is mainly related with assisting the Defence Forces with technical issues in their vehicle fleet, which is very extensive, and they do not have enough technicians to maintain it,” Aivo says. “Milrem helps our Defence Forces to function better and therefore contributes also to national security,” Christopher adds. “I believe the Defence Forces would have a hard time maintaining the fleet if there was no Milrem,” Oliver confirms.


Lux Charter viib teid reisile, kus mugavus, turvalisus ja kvaliteet on iga kilomeetri lahutamatuks osaks. Lux Charter on tellimusvedusid teostav ettevõte, mis kuulub Lux Express gruppi. Bussiparki kaunistavad kõikidele kaasaegsetele standarditele vastavad Mercedes Benz turismibussid. Rooli keeravad aga bussijuhid, kes muudavad uhkusega iga sõidu reisijate jaoks suurepäraseks kogemuseks.

HUGO OSULA LUX CHARTER KOMMERTSJUHIST: JAANUS KUKK ON SUUREPÄRANE MÜÜGIMEES, KES OMA SARMIKA SUHTLUSMANEERIGA HOIAB KINDLALT LUX CHARTERI KÜLJES MEIE SOLIIDSED KLIENDID. KIIRESTI ON ARENEMAS KA JAANUSE ÄRIJUHTIMISE VÕIMEKUS.

LUX EXPRESSI GRUPPI KUULUV TELLIMUSVEDUSID TEOSTAV ÜKSUS, TÄNASE NIMEGA LUX CHARTER, ON TURUL TEGUTSENUD 1997. AASTAST ALATES.

LIGI POOLTEIST AASTAT TAGASI KAUBAMÄRGI LUX CHARTER LANSSEERIMISEGA SAI SENIST TEENUSE KVALITEETI OLULISELT TÕSTETUD.

31


Lux Charteri uus tulemine: põhjalikult uuendatud bussipark ja üha kasvav kvaliteet Reisijate südamed võitnud bussijuhid Aleksei Zaitsev ja Tiit Käis ning logistikajuht Siiri Saks räägivad, miks nad oma tööga rahul on ja kuidas see tellimusvedudel ametis oldud aja jooksul muutunud on. “Tellimusvedudel olen töötanud siin grupis kõigi ettevõtete ja nimede all,” alustab bussijuht Aleksei. “Lux Charterisse tulin sujuvalt üle koos selle äri liikumisega ühe ettevõtte alt teise – alustanud Mootoris, järgnes tellimusveo kaubamärk BussiReisid, sealt SEBE, Eesti Buss,

LOGISTIKAJUHT SIIRI SAKS.

BUSSIJUHT TIIT KÄIS.

32

kuni Lux Charterini välja.” Tema ametivend Tiit lõpetas bussijuhtide ametikoolituse ning alustas bussijuhina Tallinna Autobussikoondises aastal 1979. Seejärel suundus ta sõitma Tallinna linnaliine, siis Ülemiste filiaalis linnalähiliine ning viimaks kaugliine. “Pärast koondise lagunemist 1990. aastal läksin üle TAK Reisidesse tellimusvedu sõitma,” meenutab Tiit tellimusvedudega alustamist. “Tagasi Mootor Gruppi tulin samal päeval, kui TAK Reisid Hansabussiga ühinesid. Asusin tööle Bussireisides tellimusveo bussijuhina.” Nii Skandinaavia, kui ka Eesti kohaliku logistikaga tegeleval Siiril täitus märtsis SEBEsse liikluskorralduse praktikale asumisest 3 aastat. Siirile andsid väljaõppe Andrus Pisa ja Lüüli Boolmann, tollane tellimusvedude logistik, kelle kõrvale Siiri tööle jäigi. “Päris üksi ja iseseisvalt olen seda tööd teinud viimased poolteist aastat, sisuliselt Lux Charter kaubamärgi lansseerimisest alates,” ütleb ta.


BUSSIJUHT ALEKSEI ZAITSEV.

Mille poolest tänane Lux Charter sellest ettevõttest erineb, kuhu nad kunagi tööle asusid? “Lux Charter on teinud väga palju reklaami, turundust ja inimestele end tutvustanud, meie bussid näevad täna palju soliidsemad välja,” nimetab Siiri. Muutunud on ka klientuur: üha enam tellivad busse soliidsed firmad ja tähtsad kliendid. “Meid ei seostata enam SEBEga, pigem juhtub, et aetakse segamini Lux Expressiga,” lisab Siiri. Tiit ja Aleksei nimetavad kui ühest suust kaht peamist muutust: uued bussid ning professionaalsed bussijuhid. “Töötajate kutseoskused on läbi erinevate koolituste tõusnud,” kinnitab Tiit. Laienenud on ka töötajate ülesanded ja vastutus. “Lahendan kõik, mis vaja, et bussid teele oleks võimalik saata: logistika, kõik bussijuhil kaasas olevad dokumendid – omaette ooper igas riigis, kõikvõimalikud registreeringud, teemaksud ja

muu seesugune bürokraatia,” kirjeldab Siiri. Lux Charteri kaubamärgi lansseerimine on töötajate sõnul klientide rahulolu tõstnud. “Positiivset tagasisidet saame hästi palju. Just alles hiljuti sõidutasid Tiit ja Aleksei Vene näitlejaid ringi. Sealt tuli ikka selline ülevoolav tagasiside, lubati, et ainult meiega hakataksegi edaspidi sõitma!” meenutab Siiri. Nii Tiit kui ka Aleksei saavad klientidelt tihti kiita. “Klientide suhtumine ongi kõige rohkem tajutav läbi tellimuste hulga ja positiivse tagasiside,” on Tiit kindel. Konkurentidest eristavad Lux Charterit nii peaasjalikult vastupidavatest ja väga mugavatest Mercedese masinatest koosnev bussipark kui ka klienditeenindus. “Meie bussijuht ei ole lihtsalt bussijuht, tema profiil on bussijuht-teenindaja. Pole kahtlustki – meie bussijuhid on ikka tipptasemel professionaalid,” kiidab Siiri. Kui küsida, mis hoiab Siirit, Tiitu ja Alekseid rõõmuga Lux Charteris töötamas, on oluline koht inimestel. “Tiim on ikkagi see, mis mulle siin kõige rohkem meeldib: kontoris Piia ja Jaanus ning meie toredad bussijuhid. Võib öelda, et sattusin siia tööle poolenisti nagu juhuse tahtel, aga jäin põneva töö ja toreda meeskonna pärast,” ütleb Siiri. Tiit lisab: “Töökollektiiv on meil väike ja kokkuhoidev, me kõik toetame teineteist. Talvisel

BUSSIJUHT TIIT KÄIS.

33


ajal, kui tööd vähem, saame ka tööväliselt aegajalt kokku ja veedame mõnusalt aega erinevatel üritustel. Minu töö on väga huvitav, sest ükski päev ei sarnane teisega, iga päev on uued kohad ja uued inimesed. Saan siin teha tööd, mida armastan.” Lux Charter annab ka võimaluse oma professionaalseid oskusi parimal moel kasutada, leiab Aleksei. “Kui teed oma tööd südamega, mis siis veel tarvis? Tellimisvedu on minu elukutse ja see meeldib mulle,” tõdeb ta. Omal kohal on ka panus suurema eesmärgi nimel, leiab Siiri. “Ma ei ole selline inimene, kes kogu aeg peab rahutult kusagile liikuma. Tahaksin vaadata, kui palju suudan siin ise areneda ja kuhu see ettevõte liigub. Loodan ikka mingisuguse oma panuse ka anda, et ma ei käiks siin siblimas, ilma et ühtki jälge maha jääks.”

SIIRI ON VEENDUNUD, ET IGA REIS ON KORDUMATU JA ERILINE. LUX CHARTER KVALITEEDI OSAS KOMPROMISSE EI TEE NING TURVALISUS JA SUUREPÄRANE TEENINDUS ON ELEMENTAARNE.

Ind töötada on paljuski kantud ka igapäevastest toredatest seikadest. “Toredad hetked minu töös on need, kui kohtun pikkadel reisidel oma kolleegidega, kellel on hea meel kodust kaugel oma inimesi näha,” räägib Aleksei. Tööpostil juhtunud naljakad-põnevad seigad on aastate jooksul lausa legendideks muutunud. “Kord oli naljakas lugu ühe grupijuhiga Hiinast, kes minu palvele nimetada hotelli aadress, kuhu pidime jõudma, küsis: „Mis tähendab sõna “aadress”?. Sealt edasi suhtlesimegi ainult telefoni abil tõlkeprogramme kasutades,” meenutab Aleksei. BUSSIJUHT ALEKSEI ZAITSEV.

34


RUUMIKAS JA SOLIIDNE SALONG PEEGELDAB MERCEDES BENZI SÕIDUAUTODELT TUTTAVAID KVALITEEDINÕUDEID, MIS BUSSI PUHUL ON VEELGI ESINDUSLIKUMAD, SEST PEAVAD VASTU PIDAMA PIKEMATELE REISIDELE JA INTENSIIVSEMALE KASUTAMISELE. BUSSI MAHUB KUNI 55 REISIJAT.

Tänavu 25-aastaseks saavale Mootor Grupile on Lux Charteri töötajatel ka head soovid varuks. “Tahaksin, et inimesed, keda siia tööle valitakse, teeksid omavahel hästi koostööd – et oleks rohkem koostegemise sünergiat,” soovib Siiri.

35


Lux Charter takes you on a journey where comfort, safety and quality are integral to each passed kilometer. Lux Charter is a company in the Lux Express group offering charter bus service. The fleet is made up from the best Mercedes Benz touring buses that meet all the modern standards. Behind the wheel we have drivers who are proud to make each ride an exquisite experience for the passenger.

New coming of Lux Charter: thoroughly updated bus fleet and quality that keeps growing. The charter company in Lux Express group, today called Lux Charter, has been active on the market since 1997. The new brand Lux Charter that was launched nearly 1.5 years ago has significantly raised the service quality. Passengers’ favourite drivers Aleksei Zaitsev and Tiit Käis, and traffic organiser Siiri Saks told us why they are happy with their work and how it has changed over the years working in the charter travel business. How does the Lux Charter of today differ from the company where Tiit, Siiri and Aleksei once started? “Lux Charter has done a lot of advertising, marketing and introduction to people; our buses look much classier,” Siiri says. The clientele has also changed, more and more esteemed companies and clients use our charter services. “We are no longer associated with SEBE, rather it happens that we are confused with Lux Express,” Siiri adds. Tiit and Aleksei both name two main changes: new buses and professional drivers. “Employees’ professional skills have increased thanks to different trainings,” Tiit confirms. The

36

responsibilities and tasks of the employees have also expanded. “I solve everything necessary to get the bus on the road: logistics, all the documents the bus driver needs – that’s a different story in every country – all kinds of registrations, road taxes and other such bureaucracy,” Siiri describes. Launching the Lux Charter brand has raised the client satisfaction according to the employees. “We get a lot of positive feedback. Just recently, Tiit and Aleksei were driving around Russian actors. The feedback was overwhelming – they promised that from now on, they will only use our services!” Siiri says. Both Tiit and Aleksei often get praise from clients. “The attitude of the clients is the clearest from the number of orders and positive feedback,” Tiit is sure. Lux Charter


stands out from competitors both thanks to the fleet that is mainly made up from durable and very comfortable Mercedes vehicles and also thanks to customer service. “Our bus drivers are not just bus drivers: their profile is bus driver-server. There is no doubt – our bus drivers are top level professionals,” Siiri says. If asked, what keeps Siiri, Tiit and Aleksei happily employed at Lux Charter, they respond – the people. “Team is what I like the most here: Piia and Jaanus at the office, and our great bus drivers. I could say that I ended up working here almost by accident, but I stayed here thanks to the exciting work and nice team,” Siiri says. Tiit adds: “Our group is small and united, we all support each other. During winter time, when there is less work, we get together outside of work and have good time at different events. My work is very exciting because no day

is like the last one, every day brings new places and faces. Here, I get to do the work I love.”

BUSDRIVER TIIT KÄIS.

37


Author: Tõnu Piibur There are all kinds of buses in the world, but we have a selection of the brightest, which we keep with care and are happy to share with you. When riding a timeless bus, you can travel back to last century as you were in a time machine and we promise it will be an exciting and special trip to remember! Timeless collection includes 14 unique retro-buses – we have no duplicates; each bus has its own story and specifics for use. TA 6 - grey female cat found from the dumping ground Born in 1960, repair maintenance done in 1985. 25 seats. TA 6 is the all-time brightest representative of Estonian automotive industry. If one end of the scale held the Estonia formula cars with the speed and technical wit, then the other end saw the GAZ 51-based bus with its wooden frame, which was embarrassing at the time, but is nostalgic today, and which has become the milestone in the middle of the multi-lane freeway that hums when in third gear. Our Timeless TA 6 was made in the factory and issued as a semi-finished product to the Tamsalu state agriculture company. They, however, decided to slack off, did not want to bother with finishing the electrical works and forwarded the bus to the Tamsalu Secondary School for learning purposes. So that the boys would have something to play with and make the bus go. But they didn’t, they had other things to do. Instead, the door was locked, the key was lost, eventually the director died, and so the bus was forgotten, until 32 years later someone decided to clean the old shack in the school yard. The bus was taken to a junk yard in Rakvere where the scoop bit into the brand-new bus and lifted it on top of the scrap pile next to a red

38

Toyota. All these people do not understand the value of things like we do, so we either must accept it or advertise the history of public transport and valuing this history even more. We fixed the damaged bus. Replaced the tin, got the interior materials from a donor remodelled into a beehive, finished the electrical works and turned the key... And nothing! Right, this bus has the accelerator in the middle, brake on the top right-hand corner, almost behind the edge and a slightly smaller lever next to the gear lever for ignition that uses a cable to pull the bendix near the flywheel. The bus started like new buses usually do and now drives like a dream between the fields of childhood memories.


Autor: Tõnu Piibur Maailmas on busse igasuguseid, kuid meil on assortii neist kõige kaunimatest pärlitest, mida me hoole ja armastusega hoiame ning oleme lahked ka teistega jagama. Ajatute bussidega reisides saab teha ajarännaku eelmisesse sajandisse, sõita justkui ajamasinaga, see on põnev, meeldejääv ning eriline! Timeless kollektsiooni kuulub 14 unikaalset retrobussi meil ei ole kahte ühesugust bussi, igal bussil on oma lugu ja omad kasutamise eripärad.

HUGO OSULA: TÕNU PIIBURI KIRG VANATEHNIKA JA AUTOBUSSIDE VASTU ON NIISAMA SUUR, KUI KIRG ÕPETADA, SUUNATA JA JUHENDADA. ERILISELT PÜHENDUB TA AGA ERINEVATE SÜSTEEMIDE JA ORGANISATSIOONIDE TOIMIVAKS HÄÄLESTAMISELE.

TA 6 ON EHITATUD TARTUS VEOAUTO RAAMI PEALE, SÕITVA RAAMINA KASUTATI GAZ 51 ALUST.

TA 6 - halli värvi prügimäelt leitud emane kass Sündinud 1960, põhjalik remont läbitud 1985. Istekohtade arv 25. TA 6 on Eesti autotööstuse kõige eredam esindaja läbi aegade. Kui ühes skaala otsas olid Estonia vormelid oma kiiruse ja tehniliste nutikustega, siis teises otsas säras puust karkassiga GAZ 51 baasil ehitatud buss, mida omal ajal häbeneti. Tänapäeval on ta muutunud nostalgiliseks ja kolmanda käiguga undavaks verstapostiks keset mitmerealist maanteed. Meie kollektsiooni TA 6 tehti tehases valmis ja väljastati poolfabrikaadina Tamsalu EPT-le. Nood seal vedasid seanahka, ei viitsinud elektrisüsteemi ära lõpetada ja suunasid bussi Tamsalu Kesk-

KOLMAS SÜNKRONISEERIMATA KÄIK HELISEB, NAGU HAKKAKS BUSS LENDU TÕUSMA, AGA EI TÕUSE. BUSS JÄÄB MUDASE MAA KÜLGE TURVALISELT PIDAMA.

39


IGA REISIJA SAAB ENNAST SÕIDU AJAL TUNDA KUI TÕELINE HEINAPALL VÕI KOTT KARTULEID.

koolile õppevahendiks. Et las poisiraisad teevad ka midagi ja panevad bussi endale sõitma. No ei pannud, neil muudki teha. Uks keerati lukku, võti kaotati ära, direktor suri ka takkatipuks ära ja nii see buss unustuse hõlma vajus, kuni 32 aastat hiljem otsustati kooli hoovis seisev kuur ära koristada. Buss viidi Rakvere metallikokkuostu, kus täiesti tutikale bussile löödi kopakihvad katusesse ja tõsteti ülejäänud metallihunnikusse MOOTOR ASUB SALONGIS SEES, OTSE BUSSIJUHI JA KLASSIJUHATAJA VAHEL.

40


MOOTOR ON „JÕULINE“, SALONGI KOSTVA HÄÄLE JÄRGI OTSUSTADES JÄÄB PERUTAVAID HOBUSEID ÜLEGI.

BUSSIL ON PUIDUST KARKASS, KUHU PEALE ON HAAMRIGA LÖÖDUD VEIDI ROOSTES PLEKK.

vastu punast Toyotat. Ei mõista kõik inimesed asjade väärtust sama moodi nagu meie, sellega tuleb meil leppida, või asuda veelgi jõulisemalt propageerima ühistransporti ja selle ajaloo väärtustamist. Võtsime ja lappisime lõhutud bussikatuse ära. Pleki panime uue, sisemised materjalid võtsime Tartu külje all vedelenud mesilastaruks tehtud doonori küljest, lõpetasime elektritööd ja keerasime süütevõtit... Aga ei midagist! Õige, sellel bussil on ju gaasipedaal keskel, pidur üleval paremas nurgas, peaaegu serva taga. Ja käivitamiseks on käigukangi kõrval veidi väiksem kang, mis tõmbab trossiga pendiksi hooratta ligi. Buss käivitus nagu täiesti uued bussid ikka käivituma peavad ja sõidab nagu uneviiul voogavate viljapõldude vahel ikka lähemale meie meenutustes kangastuvale lapsepõlvemaale.

AINULT ALLAMÄGE VÕIB ÜLE 60 KM TUNNIS VÄLJA KUPATADA.

41


T grupp AS on transpordivaldkonna ettevõte, kelle tuntuim kaubamärk on Tpilet: piletimüügisüsteem, mille vahendusel müüakse üle 30 bussiettevõtte ja 12 Eesti bussijaamas, Tpileti veebilehel ja mobiilirakenduses. Lisaks tegeleb ettevõte Tallinna, Tartu ja Rakvere bussijaamade opereerimisega.

HUGO OSULA T GRUPP JUHATUSE ESIMEHEST: INGMAR ROOSIST PEAVAD LUGU KÕIK EESTI BUSSILIIKLUSE VALDKONNA TEGIJAD TEMA KÕRGE KOMPETENTSUSE, TÖÖKUSE, SIRGJOONELISUSE JA DISKREETSUSE TÕTTU. VAID SELLISTE OMADUSTEGA MEES SAABKI TAGADA DIGITAALSE INFRASTRUKTUURI JA BUSSIJAAMADE TOIMIMISE.

T grupp: positiivsusest nõrguv töökollektiiv Seda, kuidas kulgeb elu ühes bussijaamas, oskavad kõige paremini kirjeldada Tartu bussijaama administraator Heli Laanemets, klienditeenindajad Helle Kullasaar ja Ülle Tallmeister ning õuekoristaja Maimu Padar. Administraator Heli, kes on Tartu bussijaamas töötanud pea 25 aastat, asus töökohale kohe pärast keskkooli lõppu bussijaamas töötava ema eeskujul – dekreeti läinud kassapidaja asemele. “Olen viibinud oma elust enamik aega bussijaamas,” tõdeb Heli, “ja nüüd on ka kolmas põlv siin ülikooli kõrvalt tööl - minu tütar Kärolin.” Heli on bussijaamas tööd teinud Tarbusi, Liikori, BussiReiside ja veel mitmete teiste firmanimede all. “Äkki oli see 2012, kui Andres Osula otsustas

42


teha eraldi rahvusvaheliste piletite kassa Tartusse ja tegi mulle ettepaneku seal tööle asuda,” meenutab Heli nüüd. Aastal 1999 liitus kollektiiviga Maimu, kes toona kassiiriametit pidas ning nüüd õuekoristaja ametikohal teenib. Klienditeenindaja Helle leidis pakkumise 7 aastat tagasi tööportaali kaudu ning mäletab, et proovipäev kassas oli paras väljakutse. “Esimesed hetked kassas tundusid lõbusad, aga infot oli väga palju ja kõike pidi suutma kiiresti mõelda ja teha. Kuulasin, kuidas teenindasid teised, kes olid juba aastaid seal töötanud, ja mõtlesin: kuidas nad teavad kõike juba peaaegu peast, ilma arvutist otsimata?! Sel hetkel tundus see paras väljakutse. Aga võtsin tööpakkumise vastu.” Ülle jõudis aastal 2012 bussijaama klienditeenindusse tööle aga just läbi hea sõbranna-kolleegi Helle. Klient, kes rebis raha tükkideks Kõigi nelja naise igapäevatöö keskendub peaasjalikult inimestega suhtlemisele – ja tuhandete inimestega kohtumisega käivad kaasas ka arvukad põnevad lood. Esimesena nimetavad Helle ja Ülle loo piletit osta soovinud mustkunstnikust. Esialgu

TARTU BUSSIJAAMA HALDJAS HELI LAANEMETS LEIAB IGAST PÄEVAST RÕÕMU JA JAGAB SEDA KA TEISTEGA.

tundunud too olevat tavaline klient. “Müüsin talle pileti, ta võttis selle vastu ja ütles, et see pole õige – ning tegi pileti katki... ja siis kohe jälle terveks! Ja niimoodi tegi ta ka rahaga,” meenutab Ülle. Ta lisab: “Mina kontrollisin muidugi hirmust kohe raha üle, aga kõik oli okei. Kogu see protseduur oli äge. Oli põnev kohtumine!” Igasse päeva mustkunstnik-kliente ei jagu ja nii peavad töö toredaks tegema ka veidi tavapärasemad aspektid: töökaaslased ja -tingimused, juhtkond ja ülesanded. “Meil on tugev meeskond, inimlikud ülemused, ühised ettevõtmised ja hea palgasüsteem, mis annab kindlustunde. Ja ka konkreetselt minu töö on

43


Tore hommikust õhtuni “Palju toredaid hetki on tekkinud sõbralike ja hea huumorimeelega klientidega, kes teevad päeva rõõmsaks, samuti siis, kui olen saanud kliendi probleemi lahendatud ja ta jääb rahule,” räägib Helle. Ülle lisab: “Minu tööpäeva toredad hetked on need, kui klient väljendab oma rahulolu mõne ilusa soovi, šokolaadi või kiitusega.” Ka Heli leiab, et häid hetki jagub: “Enamik päevi algab juba toredate hetkedega – ja nii õhtuni välja.” Maimu usub, et kliendid on T grupi tegemistega rahul. “Teenused on neile internetiga ju koju kätte toodud,” ütleb ta. Helle aga teab: kliente on väga erinevaid ja arvamusi samuti. “Osade jaoks on hind liiga kõrge. Paljud küsivad enne pileti ostmist kõige soodsama hinnaga bussi. See ei pruugigi kliendile kõige sobivamal ajal minna, aga ta ostab just selle odavama,” jagab Helle. “Meie teenustesse suhtutakse minu arvates enamjaolt positiivselt. Aga alati on neid, kellele miskit ei meeldi,” leiab Ülle. MAIMU PADAR TEEB VAHEL KA TEADVUSTAJA TÖÖD.

mulle meeldiv,” loetleb Ülle. Heli mainib omalt poolt veel ka kompensatsioone ja häid töötingimusi; Helle toetavaid kolleege. Tõeliselt tundub Tartu bussijaama töötajail vedanud olevat aga ülemustega: hea sõnaga kirjeldavad neid kõik neli töötajat. “Meil on väga head ülemused,” ütlevad nii Heli kui ka Helle. “Inimlikud ülemused,” lisab Ülle. “T grupp hoolib oma töötajatest,” tunneb Maimu. Ja juhtub ka nii, et kiitus on ülemustel varuks neilegi. “Helistas mulle ükspäev Hugo Osula, rääkisime tähtsad jutud ära ja siis ta ütles mulle: ”Heli, sa oled superluks!” See oli hea tunne ja tunnustus!” jagab Heli seika, mis ta meele tõeliselt rõõmsaks tegi.

44

Uuendusmeelne T grupp Tänane T grupp on töötajate hinnangul sootuks teine ettevõte kui see, kuhu nad aastate eest tööle asusid. “Minu jaoks on see kõik nagu öö ja päev. Enne oli öö, nüüd on päev,” naerab Heli. Vanas bussijaamas töötanuna on tal olnud väga palju erinevatest inimestest otseseid ülemusi, korralik ports kolleege, arvukalt erinevaid ameteid, alati muutuvatest töötingimustest rääkimata. “Kunagi imestasin, et kuidas inimesed saavad öelda, et neile meeldib nende töö nii väga. Arvasin, et nad valetavad. Aga nüüd olen mina ka juba palju aastaid selles pundis, kellele meeldib oma töö väga,” tunnistab Heli. Helle sõnul on muutunud nii viis,


kuidas pileteid müüakse ning seeläbi ettevõtte kuvand tervikuna. Kõigepealt tuli uus Tpileti kassamüügiprogramm ja lisandusid piletiautomaadid, teadlikumad kliendid hakkasid pileteid internetist soetama, räägib Helle ja Maimu lisab, et süsteemid on muutunud digitaalsemaks. “Kindlasti on T grupp edasi arenenud: taas on tulemas uus kassaprogramm ja ettevõte tervikuna on hästi innovaatiline,” leiab Ülle. Tundub, et ettevõtte kuvand on selge ja hea ning see paistab välja ka tulevastele tööotsijatele. Heli jagab üht toredat lugu uue töötaja otsimisest. “Tegin töövestluseid ja ütlesin, et mis me omalt

KLIENDITEENINDAJA ÜLLE TALLMEISTER NAERATAB ALATI LAHKESTI.

poolt pakume: kompensatsioonid, ühisüritused, tore kollektiiv, soe tuba ja meeldivad töötingimused: tuled hommikul ja võtad oma vahetusraha, istud laua taha, teed päev otsa rõõmsa näoga tööd, lõpetad päeva ja lähed koju – ei pea kaupa välja panema, lund lükkama, koristama või midagi sellist. Kaheksast kandidaadist kaks helistas mulle tagasi ja palus, et ma kindlasti valiku nende kasuks teeks, sest koju minnes hakkasid nad mõtlema, et kõik see, mida ma eelnevalt rääkisin, oligi siin olemas. See oli päris hea tunne.” T grupi töötajad naudivad väga ka teiste töötajatega kohtumist, kuigi trehvatakse harva: olgu see ühisüritustel või hoopis koolitustel, mis alati huvitavad ja harivad on, arvab Ülle. Enim kokkupuutepunkte on Tartu Cargo ja Lux Expressi töötajatega, ütleb Heli, Helle aga näeb igapäevaselt enim Lux Expressi klienditeenindajaid ehk neid, kes viivad läbi klientide check-in’i. Siinkohal ei ole keegi kiitusega kitsi: kollektiivi kirjeldavad naised sõnadega “positiivne”, “abivalmis”, “sõbralik”, “lahke” ja “nalja ning naeruga täidetud”. Oma kollektiiv ongi ju alati kõige kallim – ning eriti veel siis, kui see on sedavõrd vahva nagu T grupis. SÄRAVATE SILMADEGA KLIENDITEENINDAJA HELLE KULLASAARE.

45


T grupp AS is a transport industry company whose best-known brand is Tpilet. Tpilet ticket sales system is used to sell the tickets of more than 30 bus companies in the majority of Estonian bus stations, on Tpilet website and in the mobile application. In addition, the company administers the Tallinn bus station that serves nearly 3 million passengers per year and operates also the Tartu and Rakvere bus stations.

T grupp: Staff loaded with positivity The best people to describe the daily life in a bus station are (probably) Heli Laanemets, the Tartu bus station administrator, cashiers Helle Kullasaar and Ülle Tallmeister and groundswoman Maimu Padar. Administrator Heli, who has worked at the Tartu bus station for nearly 25 years started working here immediately after finishing secondary school, following the footsteps of her mother – replacing a cashier on maternity leave. “I have spent the majority of my life at the bus station,” Heli says, “and now the third generation is also working here while studying: my daughter Kärolin.” Heli has worked at the bus station under companies such as Tarbus, Liikor, BussiReisid and several others. “It was maybe in 2012 when Andres Osula decided to establish a separate international ticket booth in Tartu and proposed I started working there,” Heli remembers. In 1999, Maimu joined the workforce as a cashier and works now as the groundswoman. Cashier Helle found the job offer 7 years ago in a job portal and remembers that the first day at the ticket booth was a challenge. “The first minutes at the ticket booth seemed fun, but there was lots of information pouring in and you had to think and act at an incredible speed. I listened

46

how the others, with years of experience were working and thought: how do they know all this almost by heart, without looking it up from the computer?! It seemed like a challenge at the time. But I accepted the job.” Ülle started working as the bus station cashier in 2012 thanks to her good friend and colleague Helle. Fun from morning until evening “There are many great moments with friendly and good-humoured clients who lift your spirits, also when I solve a client’s problem and they are happy,” Helle tells. Ülle adds: “The enjoyable moments in my working day are the ones when the client expresses their happiness with a nice wish, a chocolate or appraisal.” Heli also finds


had very different direct supervisors, numerous colleagues, several different positions, not to mention the everchanging work conditions. “There was a time when I wondered, how can people like their work. I thought they were lying. But for several years now, I have also belonged to the group that really enjoys their work,” Heli admits. According to Helle, both the way the tickets are sold, and therefore also the entire image of the company have changed. First, the new Tpilet cash register programme came and then the ticket machines, the advanced clients started buying tickets online, Helle tells and Maimu adds that the systems have become more

that there are enough happy moments: “Most days start out great and continue this way until the evening.” Maimu believes that the T grupp clients are happy with the company’s activities. “They are bringing the services to their homes via the internet,” she says. But Helle knows there are different clients and different opinions. “For some, the prices are too high. Many ask for the bus with the lowest price before buying the ticket. It may not depart at the best time for the client, but they will buy the most affordable ticket,” Helle shares. “In my opinion, most people view our services positively. But there are always those who are unhappy with something,” Ülle finds. Innovative T grupp T grupp of today is completely different from the company where they started working years ago. “For me, it’s like night and day. Before it was night, now it’s day,” Heli laughs. As someone who worked at the old bus station, she has

MAIMU PADAR

47


ÜLLE TALLMEISTER

digital. “T grupp has definitely evolved: there is a new cash register programme on the way again and the company as a whole is very innovative,” Ülle says. It seems that the company’s image is clear and positive, and it is visible to the future job seekers also. Heli shares a story about finding a new employee. “I held an interview and told what we offer: compensations, staff events, great people, warm room and pleasant work conditions: you come in in the morning and take the exchange money, sit down, work all day with a smile on your face, end the day and go home – you don’t have to put out products, shovel snow, clean or anything like that. Two out of the eight candidates called me back and asked to be selected because when they got home, they started thinking that everything I had said, was actually true here. That felt pretty good.”

48

T grupp employees also enjoy meeting the other employees although that happens infrequently: usually at events or trainings which are always interesting and educational, Ülle says. Most frequent contact is with Tartu Cargo and Lux Express employees, Heli says, however, Helle meets mostly the Lux Express boarding assistants who do the check-in daily. Here, no one is tight with appraisal: the women use words like positive, helpful, friendly, generous and filled with laughter and joy to describe the staff. But one’s own colleagues are always the best – especially if they are as great as they are at T grupp.


Ligi nelja aasta eest asutatud Turnit OÜ on juhtiv reisijateveo piletimüügisüsteemide pakkuja: nende kaugliikluse piletimüügiplatvormis Turnit Ride tehakse enam kui kaheksa miljonit istekoha reserveerimist aastas ning teenuseid kasutavad transpordifirmad üle maailma. Platvorm on suunatud transporditeenuse pakkujatele, kes vajavad täpset logistikajuhtimist, dünaamilist hinnastamist ning igakülgset valmisolekut turu muutustele.

KASSI PILT

HUGO OSULA TURNIT JUHATUSE LIIKMEST: ANDRES OSULAS PÕLEB KIRG TEHA MIDAGI UUT, SILMAPAISTVAT JA ERILIST. KÕIK SÄRAVAD IDEED EI SAA PARAKU ALATI EDUKALT REALISEERUDA. KUI TULEB TAGASILÖÖKE, EI JÄÄ TA PIKALT PÕDEMA, KOGUB END KIIRELT JA VEAB ÄRI EDASI.

TÖÖPINGEID ON HEA MAANDADA MÄNGUGA.

Turnit OÜ tiim: ühistranspordi populariseerimine on ka meie planeedi huvides Noore ettevõtte tegemiste iseloomu ning sissevaadet oma igapäeva jagavad Turnit’i noorem tarkvaraarendaja Juta Mäe, süsteemianalüütik Maarja Tuul ja tarkvaratestija Regle Raudsepp.

,

KARVANE SÜSTEEMIADMINISTRAATOR

49


“Mul oli Turnit’isse tööle tulles kolm olulist argumenti,” alustab Juta. “Tööle otsiti nooremarendajat, kellelt eelnevat töökogemust üldse ei oodatud. Arvasin, et see on haruldane võimalus IT-sse otse pääseda ning haarasingi sellest. Teiseks töötas T solutions’is (Turnit’i eelmine nimi – toim) tol ajal palju inimesi, keda ma tundsin veel oma eelmisest töökohast, mis tähendab, et ka tarkvarasüsteem, meeskond ja töö sisu olid mulle üsna tuttavad. Kolmandaks oli mul tunne, et ma ei saanud eelmisel töökohal piisavalt hästi hakkama ning olin sellepärast eriti motiveeritud, kui sain sama IT-projektiga nii-öelda teise võimaluse,” jagab Juta rohkeid positiivseid argumente, mis rääkisid Turnit’isse tööle asumise kasuks. Juta alustas ettevõttes tööd, olles bakalaureuseastme 2. kursuse üliõpilane. Ka Juta kolleeg Maarja leidis töö juba ülikooliõpingute ajal. “Kindlasti oli üheks suuremaks argumendiks see, et Turnit oli oma valdkonnas alles alustav ja võimalus olla millegi suure käivitamise juures oli äärmiselt ahvatlev,” meenutab Maarja, “ka tööintervjuu käigus ei reklaaminud Turnit mitte kõiki oma töötajatele pakutavaid lisahüvesid, vaid öeldi otse välja, et nad otsivad

50

inimesi, kes on valmis päriselt töötama – ning sellistel töötajatel ei ole ühtegi lage ees. Minu jaoks kõlas see äärmiselt hästi,” kirjeldab Maarja toonaseid motivaatoreid. Turnit’is töötab Maarja 2016. aasta lõpust, kui oli ühele poole saanud esimese kooliaastaga valdkonnaga seotud erialal. “Tundsin suurt soovi oma teadmisi päriselt rakendama hakata ja nii see CV-de väljasaatmine algas,” nendib Maarja. Regle saabus ettevõttesse kohe pärast kõrghariduse omandamist kolm aastat tagasi. “Kuna ma olin just koolipingist tulnud, siis ei hakanud kohe suurfirmadesse pürgima. Pigem vaatasingi selliseid väiksemaid ja nii-öelda värskemaid IT-ettevõtteid,” räägib Regle. Turnit jäi talle silma oma rahvusvahelisuse poolest – nii töötajate kui ka projektide osas. Tol ajal oli ettevõte

SÜSTEEMIANALÜÜTIK MAARJA TUUL.


laienemas ning otsiti spetsialiste mitmele ametikohale. “Tarkvara testija amet tundus minu jaoks huvitav ja väljakutsuv ning selle pärast sai siia kandideeritud,” tõdeb Regle. Kollektiiv, kes ei karda areneda Kuigi nii Juta, kui ka Maarja tulid tööle kooli kõrvalt, oli mõlemal olemas varasem töökogemus tarkvaraettevõttest. Juta töötas firmas nimega Uptime, kus tegi muuhulgas ka koostöös T solutions’iga Mootor Grupile tarkvaralahendusi. “Siis olin veel väga roheline, otse keskkoolipingist tulnud nooremarendaja ja kahtlen, et suutsin midagi oluliselt panustada. Nüüd katsun tegemata jäänut tasa teha,” nendib Juta. Maarja TARKVARATESTIJA REGLE RAUDSEPP.

TARKVARAARENDAJA JUTA MÄE.

töötas aga kahe ja poole aasta tagusest Turnit’ist veelgi pisemas ettevõttes. “Ettevõttekultuur oli seal teistsugune: järgiti tuttavaid, juba läbi käidud radasid ja uute huvitavate lahenduste proovimine ei tulnud kuigi palju jutuks. Turnit’is naudin seda, et me ei karda muudatusi ja arenemist ning ka tulevikueesmärkide nimel kõvasti töötamist,” kiidab Maarja oma praegust töökohta. Rahul on ka Regle. “Siiani ei ole tekkinud tunnet või tahtmist minna kuhugi mujale – suurde tarkvaralahendusi pakkuvasse ettevõttesse või mõnda ägedasse start-up-firmasse – tööle. Turnitit ennast võib nimetada ägedaks start-up’iks!” Mis tundeid tekitab teadmine, et töö, mida igapäevaselt teed, lõpuks meeletult suure hulga kasutajateni jõuab? “Kui aus olla, siis ma ei mõtle sellest kui “minu” tööst: me oleme siiski tihedalt seotud meeskond. Tarkvaraarenduses ongi raske ühe inimese panust eraldi võtta,” ütleb Juta. Ta nimetab protsessi osadena suhtlust kliendiga,

51


Kursis bussindusega siin ja seal

HUGO OSULA TURNITI JUHATUSE LIIKMEST JA TEHNOLOOGIAJUHIST: MAREK TUUL’E JUHTIMISEL VÄLJA TÖÖTATUD TEHNOLOOGIAPLATVORMID ANNAVAD SUUREPÄRASE VÕIMALUSE DIGITAALSE KLIENDISUHTE LOOMISEKS LINNADEVAHELISES BUSSILIIKLUSES JA ON VÕITNUD KASUTAJAID ÜLE EUROOPA JA KAUGEMALGI. HINDAN KÕRGELT TEMA TEHNOLOOGILIST KOMPETENTSI JA SUUTLIKKUST LUUA JA HOIDA EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS VAJALIKKU TEHNILIST MEESKONDA.

analüüsi, mitmetasemelist kvaliteedikontrolli ning juhtide rolli selle kõige koordineerimises. “Aga mulle meeldib selles ökosüsteemis rolli omada. Samuti tunnen, et töötan valdkonnas, kus me panustame tiimiga millessegi ühiskondlikult kasulikku nagu seda on ühistransport,” on Juta rahul. Maarja on temaga ühel nõul: ta näeb, et mida aeg edasi, seda paremat tunnet tekitab töötamine ettevõttes, mis niivõrd paljusid inimesi puudutab. “Eriti sellest perspektiivist, et kliima soojenemise valguses on ühistransport miski, mille populariseerimine on ka meie planeedi huvides. Olles osa sellest, ei teki kunagi tunnet, nagu oleksin pisike mutter suures masinavärgis, kellest midagi ei olene,” toob Maarja välja oma töö olulisuse.

52

Turnit on küll tarkvaraarenduse ettevõte, ent kuulub gruppi, mille suuremad ettevõtted on reisijateveoga päris otse seotud. Kas töö Turnit’is on ka bussindust teise pilguga vaatama pannud? Regle sõnul küll. “Kui varem ei teadnud ma peale Tartu–Tallinn bussigraafiku väga rohkemat midagi, siis nüüd on see bussimaailm mulle ikka päris lähedaseks saanud – ma ei ole kursis mitte ainult sellega, mis meil siin Eestis sellel alal toimub, vaid loen uudiseid ja artikleid ka sellest, kuidas see teistes riikides toimib,” räägib Regle. Ka Juta on bussiga liikleja ja saab pileteid ostes ja neid bussil registreerides tiimi tööd ise kogeda. “Ärilisest poolest tean tõepoolest rohkem ainult tänu Turnitis töötamisele: poleks arvanud, et reisijateveoga seotud korralduslik pool, müük, turundus, logistika ja teised esmapilgul erinevad komponendid saavad kõik ühes süsteemis kõrvuti elada ja omavahel koostööd teha,” kirjeldab Juta ja arvab, selles keerukas süsteemis ninapidi sees olemine polekski võimalik, kui ei oleks arusaama bussimaailma laiemast toimimisest. Maarja tunnistab, et tänu tema tööle on tal tekkinud professionaalne uudishimu. “Kui keegi lähedane kasutab välismaal reisides bussiveoteenuseid, siis ei saa parata, et uurin vahepeal sealt saadud kogemusi isegi liiga detailselt,” tunnistab ta. Maarja suudab tänu oma eelnevale tööle Turnit’i tugimeeskonnas mõista ka süsteemi kasutavate spetsialistide muresid ja prioriteete. Tiim, kes armastab oma tööd “Olen alati saanud piisavalt abi ja julgustavat juhendamist kui vähegi vajan: ja vajan seda palju, olles noorim meeskonnaliige. Arvan, et olen seeläbi tohutult arenenud nii spetsialisti kui ka inimesena,”


eraldi vaev, vaid loomulik igapäevaelu osa, mida siin ka igakülgselt toetatakse,” kiidab Maarja. Regle peab tähtsaks abivalmidust, mida Turnit’is jagub. “Me kõik töötame ikkagi ühise eesmärgi nimel ja anname endast maksimumi, et kliendid saaksid süsteemi, mis oleks stabiilne ja töökorras,” usub tarkvaratestija Regle. Pingelisi hetki leevendab kontorikass

REGLE RAUDSEPP JA KONTORIKASS MAŠA.

toob Juta esile noorte töötajate toetamiseks vajaliku aspekti. “Natuke skandaalsemat infot ka: meil on Turnit’is töönarkomaanide kultuur!” tunnistab Juta. Tema sõnul tulevad inimesed vabatahtlikult nädalavahetusel, puhkuse ajal ja isegi vahel harva haiguslehel tööle, kui pooleli on kas eriti hingelähedane või tavalisest olulisem tööülesanne. “Ise olen näiteks korra kontoris ööbinud ja varahommikul jätkanud, sest jube põnev task (ülesanne – toim) oli käsil. Raske öeldagi, kas see on kokkuvõttes hea või halb. Ülemused näiteks sellist asja ei poolda, aga ei saa ka alati keelata, kui inimene ise tahab,” kirjeldab tarkvaraarendaja Juta. Tema arvamust tööst vaimustunud kolleegidest jagab ka Maarja, kes nimetab kolleege uudishimulikeks, tarkadeks ja entusiastlikeks. “Igapäevaselt töötan koos inimestega, kelle silmad lähevad särama iga uue põneva infokillu peale, mis nad leiavad. Minu jaoks on äärmiselt motiveeriv töötada selliste kolleegide kõrval: nii ei ole eneseareng ja uute asjade õppimine mitte

Millised hetked oma tööelust on Turnit’i tiimiliikmetele kõige eredamalt meelde jäänud? “Üks meeldejäävamaid apsakaid on algusaegadest, kui ma süsteemi veel nii hästi ei tundnud ja pidin testima midagi seoses meilide saatmisega. Kui siis ühel hetkel avastasin, et olin oma testkirja saatnud laiali väga paljudele erinevatele meiliaadressidele…” meenutab Regle juhtunut. “Julgen väita, et neid aadresse oli julgelt üle 100! Sealhulgas kolleegid, kliendid ja ka tavakasutajad. Alguses oli ikka päris piinlik, aga eks me kõik õpime oma vigadest,” räägib Regle nüüd naeruga. Tööpäevade kõrghetkena nimetavad nii tema kui ka Maarja häbelikku, ent paimaiast kontorikassi Mašat, kellega kohvipausi ajal mängida. “Kui mõne lahenduse loomine peaks minema üle kivide ja kändude, siis toob murede leevenduse lauale meie kontorikass Maša. Ta on tänulik iga pai üle ja nurrumisega juba ei koonerda. Isegi hommikune rutiin - oma tool enne sellele istumist kassikarvadest puhtaks teha on omaette tore,” on Maarja siiralt rõõmus. Eredate mälestuste loomisel on kontorikassidel oluline roll: Maša on järjekorras nimelt juba mitmes hiirekütt, eelmist aga kutsuti tarkvaraettevõttele sobivalt nimega Admin. “Ükskord olime meeskonnakoosolekul suure laua ümber ja nägime läbi klaasukse, et Admin kraabib – tahab sisse saada. Lasime ta koosolekuruumi. Kassipreili hüppas

53


MEESKOND RALLIVÕISTLUSELE KAASA ELAMAS.

kohe koosolekulauale, võttis laua keskkohas tähtsa poosi sisse ja oli oma hoiakuga justkui teatamas: “No teie ei tea ikka mitte midagi! Las mina räägin, kuidas asi käib!” Meelde jäävad ka tööülesanded, mis erilist rahuldust pakkunud. Juta lemmikud on mitmetasandilised keerukad ülesanded. “Meeldib, kui saan tegeleda keerulise probleemiga, mida on võimalik lahendada, aga selleks on vaja nii-öelda mitmel rindel tegutseda,” kirjeldab ta. See tähendab uurimist, milleks ja kellele on olemasolev funktsionaalsus loodud; suhtlemist teiste arendajate või koguni teiste meeskondadega, et arutada, kuidas miski töötab ja kuidas seda parendada saaks; isiklikku arengut ja vigade parandamist ning viimaks tööst ja leitud infost kokkuvõtte kirjutamist. “See on väga hea tunne, kui suur töö saab tehtud ning tänu sellele õpid ise süsteemi paremini tundma ning oskad hiljem teistelegi seletada,” võtab Juta pika protsessi kokku. Maarja ja Regle lisavad, et probleemidele lahenduse leid-

54

mine on ka nende päeva parim osa. “Lihtsalt see teadmine, et nüüd sai tehtud midagi, mis paljude inimeste elu kergemaks teeb, annab endale suure laengu juurde,” teab Maarja. “Eriti tore ja korda läinud on päev siis, kui õpid midagi uut. Minu meelest on hea töökoht see, kus sul on võimalus ennast pidevalt arendada ja uusi asju õppida. Õnneks on Turnit’is see võimalus täiesti olemas,” võtab Regle Turnit’i olemuse kokku.

TERVES KEHAS TERVE VAIM - TURNITI MEESKOND PLANKIMAS.


Turnit OÜ, established nearly four years ago is a leading provider of ticket sales systems for passenger carriers: their long-distance traffic ticket sales platform named Turnit Ride is used for more than eight million seat reservations per year and transport companies across the world use the service. The platform is aimed at transport service providers who need precise logistics management, dynamic pricing and comprehensive readiness to face the changes on the market.

Turnit OÜ team: Promoting public transport is in the interest of the planet The character of the activities of the young company and their daily work is shared by Turnit’s junior software developer Juta Mäe, system analyst Maarja Tuul and software tester Regle Raudsepp. “I had three significant arguments when I started working at Turnit,” Juta begins. “They were looking for a junior developer, no previous experience was required. I thought this was a great opportunity to get access directly to IT and so I took it. On the other hand, there were a lot of people I knew from my last place of work working at T solutions (previous name of Turnit - editor), meaning the software system, people and work content were quite familiar. And third, I felt that I hadn’t contributed enough at my last place of work and therefore I was especially motivated to get a so-to-say second chance with the same IT project,” Juta says, explaining the numerous positive arguments in favour of starting work at Turnit. Juta started working for the company as a 2nd year bachelor student. Juta’s colleague Maarja also started working while studying. “A major argument was definitely

that Turnit was only just starting in its field and the potential to be a part of launching something great was very appealing,” Maarja tells, “Even during the interview, Turnit did not advertise all the perks offered to the employees, but instead they said up front that they are looking

55


for people who are willing to actually work – and such people will have no ceilings ahead. It sounded wonderful to me,” Maarja describes the motivators at the time. Maarja started working at Turnit at the end of 2016, when she had finished the first year of studies in a work-related field. “I felt that I really wanted to apply the acquired knowledge in real life, so I started sending out CV-s,” Maarja says. Regle landed at the company immediately after finishing university studies three years ago. “Since I had only just finished school, I didn’t push towards the big companies. Rather, I was looking at smaller and so-to-say fresher IT companies,” Regle tells. Turnit caught her attention thanks to its international character – both in terms of the employees and projects. At the time the company was expanding and they were looking for people for various positions. “Software tester’s position seemed exciting and challenging so I applied,” Regle says. Team that is not afraid to evolve Although both Juta and Maarja started working while studying, they both had previous work experience from software companies. Juta was working at a company called Uptime, where she was also making software solutions for Mootor Grupp in collaboration with T solutions. “At the time I was very green, straight out of secondary school and as a junior developer I doubt I contributed much. Now I am trying to compensate that,” Juta admits. Maarja, however, was working at a company even smaller than the Turnit two and half years ago. “The company culture there was very different – they followed the familiar paths that had already been taken several times and trying new and interesting solutions did not come up much. At Turnit, I

56

really enjoy that we are not afraid of changes and development, and also working hard for achieving future goals,” Maarja praises her current work place. Regle is also happy. “I have not felt that I would want to go somewhere else – a large software solutions company or a hip start-up. Turnit can also be considered a hip start-up!” How do you feel knowing that the work you do daily reaches a copious amount of people in the end? “Honestly, I don’t see it as ‘my’ work, we are a close team. It is difficult to single out one person’s contribution in software development,” Juta tells. She says the process parts include communication with the client, analysis, multi-level quality control and the role of the managers in coordinating all this. “But I like playing my part in this ecosystem. I also feel that I work in a field where our team contributes into something that is socially beneficial such as public transportation,” Juta is happy. Maarja agrees. She feels that as time moves on, the happier she feels working in a company that touches so many people. “Especially in the perspective that as the climate is warming, public transportation is something that should be promoted also in the interest of our planet. Being a part of this, I never feel like I am just a tiny wheel in a large machinery not making a difference,” Maarja highlights the importance of her work. Familiar with the bus industry here and there Turnit is a software development company but it belongs to a group in which the major companies are directly linked with passenger carriage. Has working at Turnit made you look differently on the bus industry? According to Regle, it has. “If before I didn’t know much more than the Tartu-Tallinn bus schedule, then now the whole


bus-world has become very familiar to me. Not only do I know about what goes on in Estonia, but I also read news and articles about what is done in other countries,” Regle tells. Juta is also a bus transport user and by buying tickets and checking-in on the buses she gets to experience the team’s work. “From the business side I indeed know more only thanks to working at Turnit. I would have never thought that the organisational side of passenger carriage, sales, marketing, logistics and other components that seem so different at first glance can all exist side by side in one system and collaborate,” Juta describes and guesses that one could not be inside this complex system if they did not understood how the bus industry functions in general. Maarja admits that thanks to her work, she has developed professional curiosity. “If a friend uses bus services while abroad, I can’t help but dissect their experience even in too much detail,” she admits. Thanks to her previous work in the Turnit support team, she also understands the concerns and priorities of the specialists using the system. Team that loves its work “I have always received sufficient help and encouraging guidance whenever I need it – and I do need it, being the youngest team member. I believe I have therefore evolved immensely both as a specialist and a person,” Juta highlights the necessary aspect of supporting young employees. “A little bit of scandalous information too: we have a workaholics culture in Turnit!” Juta admits. According to her people voluntarily come to work even on weekends, during holidays and rarely even while on sick leave, if an especially personal or important task is in process. “I have slept at the office, for instance and

continued in the early hours because I was in the middle of an exciting task. It’s hard to say if it is a good or a bad thing. The managers do not support such behaviour, but they cannot always stop it either, if a person really wants to,” software developer Juta describes. Maarja shares her opinion of the colleagues fascinated with work, calling them curious, smart and enthusiastic. “I work daily with people whose eyes light up as soon as they learn a new piece of information. It is extremely motivating to work with such people. Self-development and learning new things are never independent tasks, but an organic part of the day that is supported here,” Maarja praises. Regle considers helpfulness important, and there is plenty of that in Turnit. “In the end, we are all working towards the same goal and give our max, so the clients would get a stable and functioning system,” software tester Regle believes. Office cat helps to relieve stress Which moments do the Turnit team members remember the most from work life? “An error I remember is from way back when I had just started and was not that familiar with the system yet, and I needed to test something concerning sending emails. And then suddenly I discovered I had sent the test mail to very many different email addresses...” Regle remembers. “I dare say there were more than a hundred addresses! Including colleagues, clients and users. I was very embarrassed at first, but we all learn from our mistakes,” Regle now tells with a smile. Both she and Maarja say that the highlight of any work day is the office cat Masha who is rather shy but always ready to be petted and play during coffee breaks. “If some solution takes longer to come up with, then our office cat Masha brings

57


SYSTEM ANALYST MAARJA TUUL.

relief to daily hardship. She is grateful for all caresses and is not demure with purring. Even the morning routine of cleaning the chair from cat hair before sitting on it is kind of nice,” Maarja says happily. The office cats play an important role in creating bright memories: Masha is not the first cat working for the company. The previous one had a more suitable name for a software company – Admin. “We were once sitting at a large table at a team meeting when we saw through the glass door that Admin was scratching there, wanting to get in. We let her

58

in. The kitty immediately jumped on the meeting table, took a stand in the centre of it and seemed to announce: “Well, you know nothing! Let me tell you how things are done!” Work tasks that are especially pleasing also stay in mind. Juta’s favourites are the multi-level complex tasks. “I love working on a complicated problem that can be solved, but that needs working on several frontiers, so-to-say,” she describes. This means researching, for what purpose and for whom is the existing functionality created; communication with other developers or even other teams to discuss how something works and how it could be improved; personal development and correcting of errors and finally writing a summary about the work and the information found. “It feels great when you complete a major task and thanks to that learn to know the system better and can later explain it to others as well,” Juta summarises the long process. Maarja and Regle add that finding solutions to problems is also the best part of their day. “Simply knowing that you have done something to make people’s lives easier gives such a boost,” Maarja knows. “I consider especially successful the days when you learn something new. I think a good work place is one where you can constantly develop yourself and learn new things. Luckily, Turnit provides that,” Regle says, summing up the essence of Turnit.

FURRY SYSTEM ADMINISTRATOR


SEBE ajaloo pani kirja üks staažikamaid töötajaid: Toivo Leht Sellel aastal tähistavad oma 25. tegevusaastat Mootor Grupi kontserni kaks suurimat bussiettevõtet – Lux Express Estonia AS ja AS SEBE. Lugupidamine ja tänu kõikidele nii praegustele kui kunagistele kolleegidele suure panuse eest nende bussiettevõtete arengus! Mootor sümboliseerib kogu meie kontserni edasiviivat ja progressiivset jõudu, viidates ühtlasi ka tegevusvaldkonnale ja turule. Hingelis-tunnetusliku, mitte juriidilise järjepidevuse mõistmiseks tuleb ajalooliselt tagasi vaadata pikemale perioodile, mis eelnes nende bussiettevõtete tekkele. 1926. aasta jaanuari lõpus alustas Tallinna linnaja lähiliinidel tegutsemist OÜ Mootor, mille põhiaktsionäriks oli Krediidipank. Tegemist oli suurima bussiettevõttega kogu Eesti Vabariigis, 1940. aasta suveks ületas busside arv 80. Paraku tõi järgnev natsionaliseerimine ja sõda kaasa suure tagasikäigu bussinduses. Reisijateveo taastamiseks loodi Tallinnas 1944. aasta sügisel Autotranspordibaas nr 5, mis nimetati 1949. aastal ümber Tallinna Autobussipargiks, asukohaga Ülemistel Suur-Sõjamäe tn 4. 1967. aastal viidi ettevõtte keskus ja linnaliinide bussid Mustamäele uude tootmisbaasi Kadaka teele. Ülemiste filiaali jäid lähi- ja kaugliinide ning tellimusreiside bussid, samuti kuulus selle alla 1965. aastal valminud bussijaam aadressil Lastekodu tn 46. Lasnamäe filiaali lisandumisega sai 1985. aastal ettevõtte uueks nimeks Tallinna Autobussikoondis.

TOIVO LEHT, AS SEBE AKTSIONÄR, AS SEBE, EESTI BUSS OÜ JA BUSLAND OÜ NÕUKOGUDE LIIGE, EESTI BUSSIAJALOOSELTS MTÜ JUHATUSE LIIGE.

1980ndate aastate lõpus soovis Tallinna Autobussikoondise Ülemiste filiaal, milles oli ligi 1200 töötajat ja 300 bussi, koondisest eralduda. Töökollektiiv kutsus 1989. aastal endale direktoriks ja eraldumisvõitlust juhtima Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise tehnikadirektori Hugo Osula. 1990. aasta esimesel päeval moodustatigi iseseisev Bussiettevõte Mootor, mis nimetati aasta hiljem uue nimega: RAS Mootor. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi keerulistes majandusoludes tuli ettevõtte areng viia uuele tasemele, muuhulgas üritati kaugbussiliinide jaoks ellu kutsuda projekti MootorEkspress. Samas tuli arvestada riikliku ettevõtte eesseisva erastamisega. Juhtkonna liikmete poolt loodud Ühismootor AS-ilt küsis Eesti Erastamisagentuur 1994. aastal RAS Mootor

59


eest kahjuks ülikõrget hinda (50 miljonit krooni). Aasta hiljem lasi aga Eesti riik sisuliselt omaenese raha eest arusaamatu ärilis-poliitilise tehinguna RAS-i Mootor marginaalse panuse eest erastada ühel Taanist pärit ärimehel, moodustades ühisettevõtte Eesti Buss AS, mis 2000. aastal pankrotistus. Suur-Sõjamäe tn 4 kohale, kus ettevõte tegutsenud oli, kerkis mõne aja pärast Ülemiste kaubanduskeskus. Üks etapp oli läbi saanud. RAS Mootor endised juhid olid sunnitud 1994. aastal alustama oma

60

ettevõtlust ja seda sisuliselt nullist. Head suhted Soome bussiettevõtetega, usalduslik koostöö Hansa Liisinguga ja bussiala põhjalik tundmine andsid tugeva aluse, et saada hakkama ka reisijateveo vabaturul. Peatselt tõusti ka turuliidriks. Teede- ja Sideministeeriumilt saadi kaugbussiliinide load – 01. aprillist alustas Hugo Osula juhtimisel rahvusvaheliste liinide opereerimist MootorReisi AS ja 01. juunist käivitus Toivo Lehe juhtimisel Eesti-siseseid kaugbussiliine teenindav AS SEBE (nimi tähendas “Sise-Eesti Bussiettevõte”). SEBEl oli tegevuse alustamisel 12 Tallinnast lähtuvat kaugbussiliini (sihtpunktidega Tartu, Võru, Saru, Valga, Sillamäe, Narva, Narva-Jõesuu, Pärnu, Haapsalu). Algselt kasutati rendibusse, kuid sama aasta sügisest toimus üleminek oma bussidele ja juhtidele. Esimesed üheksa Volvo bussi osteti Soomest vanadelt tuttavatelt ja partneritelt. Vallandunud oli kiire, laialdane ja agressiivne laienemise protsess.


SEBE ostis Eesti Erastamisagentuurilt 1997. aasta kevadel tehase Mehis laohooned Tallinnas Betooni tänaval, kuhu remonditeenust osutav tütarettevõte Balti Bussikeskuse AS (1995-2001) rajas oma tootmisbaasi. Kaugbussiliine tuli järjest juurde. Muuhulgas teistelt ettevõtetelt (Maur AS, Eesti Buss AS) ennetähtaegselt oma liinide teenindamise lõpetamisel, aga ka sellekohaste lepingute alusel (Narva Bussiveod AS, Tarbus AS). Laienemine toimus Võru Autobaas AS-i ja Marsruut AS-i aktsiate ostu ja AS-ga SEBE ühendamisega. Tekkisid uued osakonnad – 1997.a. Ida-Virumaal, 1999.a. Tartus, 2004.a. Võrus, 2008.a. Jõgeval ja 2017.a. Pärnus. “Ekspressbuss” kaubamärgi alla loodi laialdane kaugbussiliinide võrk, milles vaja-

2010. aastal lisandus Tallinna osakonda BussiReisid OÜ-lt üle tulnud tellimusreiside üksus. Kui algselt oli AS SEBE valdavalt kaugbussiliinide operaator, siis aja jooksul hakati järjest rohkem osalema avaliku teenindamise lepingute aluseks olevatel hangetel. Suurimad mahud Võrumaal 2009-2016, Tartu linnas 2011-2019, Ida-Virumaal 2012-2020, Pärnu linnas 2017-2026, Harjumaal 2019-2027. Uutest hangetest on edukad pakkujad oldud nii Pärnumaal kui Harjumaal. Busside hoolduskeskused moderniseeriti 2009. aastal Tallinnas ja Võrus. Uued keskused rajati 2017. aastal Tartus ja Pärnus. Tipphetkedel on SEBE teenindamisel olnud ligi paarsada kaug- ja kohalikku liini, rohkem kui 250 bussi ja 550 töötajat.

dusel liine reorganiseeriti või ka suleti. HUGO OSULA: TOIVO LEHT ON MEIE OMA GRAND OLD MAN BUSSIMAAILMAS. EI OLE TEIST MEEST SIIN GRUPIS, KES TEAKS KÕIKI VÄRVIKAID DETAILE JA DAATUMEID BUSSIAJALOOST, MÄLETAKS SEBE IGAT LIINI JA PEATUST SELLE ETTEVÕTTE AEGADE ALGUSEST.

Teravas konkurentsis vajas eriti kõrget teenindustaset Tallinna ja Tartu vaheline ekspressbussiliiklus. Selleks pandi 2001. aastast liinile kogu päeva katvate väljumistega kümme korrusbussi, milles teenindas sõitjaid reisisaatja. 2007. aastast tulid nende asemele üheksa uut Bova Magiq bussi, millega seoses lansseeriti 2008. aastal Täistunniekspressi toode. 2012.

61


aasta augustis said Tallinn – Tartu Täistunniekspressideks kaheksa uut 56-istekohaga Scania Irizar bussi, milles oli igal istekohal reisijate jaoks uudne personaalne meediakeskus. Aasta hiljem lisandus veel kuus samasugust bussi, mis võimaldas Täistunniekspressi toote laiendada ka Tallinn – Pärnu ja Tallinn – Narva liinidele. Mootor Grupi kui terviku huvisid arvestades tõi senine bussiliikluse areng esile nõudluspõhise vajaduse rakendada ka Eesti-sisestel kaugbussiliinidel rahvusvahelistel liinidel ennast õigustanud tooteid. AS SEBE käivitas 2013. aastal tütarettevõt-

ted SEBE Ekspress OÜ (6 Täistunniekspressi liini) Lux Express tootena ja Eesti Buss OÜ (59 kaugliini) Simple Express tootena. SEBE Ekspress OÜ müüdi 2014.aastal Lux Express Estonia AS-ile, mis ühendas ettevõtte. Kaugliinide ulatusliku reorganiseerimise käigus müüdi Eesti Buss OÜ 2017. aastal samuti Lux Express Estonia AS-ile. 2018. aastal tuli muudatused läbi teinud Eesti Buss OÜ AS-ile SEBE tagasi eesmärgiga arendada Tartust lähtuvat liinivõrku Lux Express toote all. Bussinduse kõrval loodi AS-is SEBE 2013. aastal kaitsetehnika remondi- ja hoolduskompetents. Eesti Kaitseväe hanke võitmisega käivitus soomukite ja rivitehnika elutsükli haldusteenus, alustati mehitamata roomiksõiduki (UGV) arendamist. Järgnevates reorganiseerimistes eraldus grupist UGV arenduse suund Milrem Robotics’i nime all ning kaitsetehnika hooldus-remonti jätkas Milrem LCM OÜ Soome kaitsetööstusettevõtte Patria enamusosalusel. AS SEBE grupis on 2019. aasta kevadel kokku 88 bussiliini, 152 bussi ja 359 töötajat, nende hulgas 289 bussijuhti. Soovin kõigile meeldivaid reisikogemusi!

62


SEBE opereerib alates 2011. aasta algusest lepingu alusel Tartu linnaliine. Liiniveo aastane töömaht on 3,6 miljonit liinikilomeetrit.

HUGO OSULA SEBE JUHATUSE ESIMEHEST: TARTU LINNAVALITSUS HINDAS ÜLLAR KALJUSTE POOLT 8 AASTA JOOKSUL JUHITUD LINNALIIKLUST VÄGA HEAKS. OMA RAHULIKU, VÄÄRIKA JA ÕIGLASE JUHTIMISSTIILIGA ON TA VÕITNUD KÕIGI KOLLEEGIDE LUGUPIDAMISE.

SEBE Tartu linnaliinid: iga lõpp on millegi uue algus Alates 2011. aasta jaanuarist on Tartu linna elanikud harjunud linnapildis nägema punaseid SEBE busse. Bussijuhi ametit pidavaid Kaimu Pirbe ja Tõnu Partsi on just nende masinate roolis viimase kaheksa ja poole aasta jooksul kohata võinud. Sel suvel võtab linnaliinide lepingu üle uus vedaja ja nii meenutavadki bussijuhid, milliste sündmuste ja muutuste saatel see periood on möödunud.

Kaimu ja Tõnu on mõlemad SEBE all Tartu linnaliine teenindanud kõik need kaheksa ja pool aastat. Tõnul täitub kevadel lausa 20 aastat Tartu linnaliinidel alustamisest. “Mul polnud üldse plaanis linnaliini pikalt sõita. Kuna maal meelepärast tööd enam ei olnud, tulin siia proovima, mida see töö endast kujutab. Nii ma siis siiamaani proovin,” räägib ta. Kaimu tegi bussijuhi tööd enne SEBEga liitumist viimati 80ndatel. “Vajasin uut tööd ja uusi väljakutseid,”

63


räägib ta 2011. aastal taasavastatud ametist. Paljud näevad bussijuhitöös palju rutiini. Tegelikult on iga sõit huvitav, sest olenemata ilmast, teeoludest või kellaajast on eesmärk alati üks: reisijate heaolu. “Mulle meeldib sõita nii, et reisijad ei tunneks bussi pidurdamisi-kiirendamisi. Reisijatele peavad jääma märkamatuks juhi poolt tehtavad manöövrid. Veel meeldib täpsus: see, et minu töö on jälgitav. Töö on puhas ja töökoht soe,” arvab Tõnu. Ta lisab: “Tore hetk ongi, kui peeglisse vaadates näen, et reisijad tunnevad ennast turvaliselt.” Kaimu leiab, et bussijuhiameti eripärad muutuvad ajas ning sõltuvad ka sellest, mis tüüpi vedudega tegu. “Bussijuhitöö on kindlasti mitmekülgsem ja tänaseks päevaks ka vaheldusrikkam kui näiteks omal ajal kaubavedudel sõites,” leiab aga Kaimu. Lehvitavad lapsed ja tänulikud täiskasvanud Heatujulised reisijad on bussijuhitöös suur, et mitte öelda suurim rõõmuallikas. “Suhtlemine on selles töö üks positiivne pool. Kindlasti on toredad hetked need, kui kliendid väljudes isiklikult tänama tulevad ja väikesed lapsed tänaval lehvitavad,” räägib Kaimu. “Ja kui väikesed lapsed jooksevad tagant väljudes esiukse juurde, lehvitavad, ning hõikavad: “Tšau, bussionu!” Mõni on ise lapsekärus ja pooleldi magab, aga lehvitab,” rõõmustab Tõnu. Eriti palju rõõmu toob, kui reisijad ka ebatavalistes olukordades hea tuju säilitavad – need momendid jäävad bussijuhtidele pikaks meelde. “Meil oli üks lõõtsbussi variant, mille katuseluugi avamiseks tuli see tahapoole lükata. Avatud luugiga oli seega katuses luugisuurune auk. Sõitsin liini ja teadsin, et kõik luugid on kinni. Ühel hetkel märkan peeglist, et üks vanaproua istub, vihmavari lahti. Mõtlen, et temal küll seal ülevalpool kõik asjad korras pole. Veidi

64

BUSSIJUHT KAIMU PIRBE.

aega hiljem vaatan: teisel pool vahekäiku ka proual vihmavari lahti! Peatuses läksin asja uurima. Keegi oli luugi lahti lükanud. Üks prouadest ütleb: “Ärge pange kinni! Meid see väike vihm küll ei häiri – meil on vihmavarjud olemas.” See oli nii koomiline vaatepilt!” meenutab Tõnu. Eriti altid on sekeldustesse sattuma muidugi väikesed lapsed, võib järeldada Tõnuga juhtunud seigast. “Tuli üks ema umbes viieaastaste kaksikutest poistega bussi – poisid olid tõelised tulesädemed. Ja kui saabus hetk maha minna, läks ema maha vaid ühe poisiga, lootes ilmselt, et teine tuleb ise järele. Siis, kui bussiga juba taskust liikuma hakkasin, avastasin, et teine poiss jookseb ikka veel mööda


BUSSIJUHT TÕNU PARTS.

pikka bussi ja nägin ema peatuses vehkimas. Poiss ei tundunud eriti ehmunud, ema aga küll,” räägib Tõnu ühe siiski õnnelikult lõppenud loo.

jagab Tõnu selle valdkonna arenguid. Kaimu ja Tõnu usuvad, et kuigi igas meepotis leidub ka tilk tõrva, on ülikoolilinna elanikud ja külastajad SEBE teenuse kvaliteediga üldpildis rahule jäänud. “Seda näitasid ka eelmisel aastal Kiida Teenindajat kampaania raames saadetud linlaste tähelepanekud: nii mitmedki bussijuhid said teeninduse eest kiita,” meenutab Kaimu. “Aga selle uue liinivõrguga, mis suvel tuleb, küll kindlasti rahvas rahul ei ole. Soovitakse ikka, et liinid jääksid samaks,” ütleb Tiidu kogemus. Need, kes Tõnu ja Kaimu juhitud bussidega sõitmist nende aastate jooksul nautinud on, ei pea aga muretsema: mõlemad mehed plaanivad ametit ka edasi pidada. Kus, pole veel aga päris kindel. “SEBE on pakkunud kõik need aastad toredaid väljakutseid ja mõnusat töökeskkonda. Vaatan sellele ajale tagasi rahulolutundega. Esialgsete plaanide kohaselt teenindan edasi Tartu linnarahvast. Kuid headest pakkumistest ma ära ei ütle,” lubab Kaimu. Tõnu lisab: “SEBE oleks võinud linnaliinidel jätkata, mina olen rahul. Kindlasti soovin bussijuhina jätkata. On aega veel mõelda ja kaaluda erinevaid variante-võimalusi. Eks iga lõpp on millegi uue algus.”

Bussijuhi töö muutub mõnusamaks Reisijatega seonduvad põnevad lood on bussijuhiameti argipäev. Ent selles töös leidub ka pidevalt muutuvat ja üllatavat. “Liinid on läinud kiiremaks, bussid mugavamaks, liiklus tihedamaks,” kirjeldab Kaimu erinevusi, mida oma karjääris nüüd 80-ndatega võrreldes kogeb. Eriti tugevalt tajutakse neid muudatusi, mis roolikeerajate töö mõnusamaks teevad. “Juht ei pea enam mikrofoni peatusi ütlema – sõidugraafik jookseb kõik smart-süsteemis ise automaatselt ette koos peatuste nimede ja häälteavitusega,”

BUSSIJUHT KAIMU PIRBE.

65


As of the beginning of 2011, SEBE operates the Tartu city lines pursuant to a contract. The annual workload of line work is 3.6 million line kilometres.

SEBE Tartu city lines: Every ending is the beginning of something new Ever since January 2011, the citizens of Tartu are used to seeing the red SEBE buses around their hometown. Bus drivers Kaimu Pirbe and Tõnu Partsi have turned the wheels of those buses for the past 8 and half years. This summer, a new operator will take over the city lines contract and thus, the bus drivers look back at the events and changes this period brought about. Both Kaimu and Tõnu have worked for SEBE for the entire eight-and-half year period. This Spring, Tõnu celebrates his 20th anniversary working as a city lines bus driver in Tartu. “I did not plan to drive for that long. Since I no longer had suitable work in the countryside, I came here to try out this job. So here I am, still trying out,” he tells. The last time Kaimu was a bus driver before coming to SEBE was in the 80s. “I needed a new job and new challenges,” he tells about the occupation rediscovered in 2011. Many see bus driver’s work as a routine job. In reality, it is an interesting job, because regardless of the weather, road conditions or time of day, the aim is always the same – wellbeing of the passengers. “I like to drive smoothly, so the passengers would not feel the bus stopping or accelerating. The manoeuvres the driver makes must go unnoticed by the passenger. I also like precision, the fact that my work can be observed. It is a clean work and the work place is warm,” Tõnu thinks. He adds: “A great moment is when I look in the mirror and see that the passengers

66

feel safe.” Kaimu finds that the characteristics of bus driving change in time and depend on the type of carriage. “Bus driving is definitely more diverse and by today also more varied work than driving a delivery truck was back in the day, for example,” Kaimu believs. Bus driver’s work is becoming more pleasant Exciting stories concerning the passengers are a part of the bus driver’s daily work. But even this work has features that are in constant change and keep surprising. “The lines have become faster, the buses have become more comfortable and the traffic has become tenser,” Kaimu says describing the differences he experiences in his career compared to the 80s. The changes that make the drivers’ work more convenient are especially prominent. “The driver no longer has to announce the stops over the microphone – the entire schedule runs in the smart system automatically along with the stop names and voice messages,” Tõnu says sharing the innovations in the field. Kaimu and Tõnu believe that although there is always something to complain about, the citizens and guests of Tartu are in general happy with the SEBE service quality. “This was also visible in the customer service appraisal cam-


BUSDRIVER TÕNU PARTS.

paign feedback from the citizens last year, where several bus drivers received praise for good work,” Kaimu remembers. “But people will definitely not be happy with the new line network coming in summer. They want the lines to remain the same,” Tõnu says from experience. But those who have enjoyed being driven around by Tõnu and Kaimu over the past years need not to worry as both men intend to continue as bus drivers. It is not yet certain where, however. “For all these years, SEBE has offered great challenges

and nice working environment. I look back on this time with good emotions. According to current plans, I will continue serving the citizens of Tartu. But I will not turn down any great offers,” Kaimu promises. Tõnu adds: “I wish SEBE could continue operating the city lines, I am happy right now. I definitely want to continue working as a bus driver. I still have time to think and consider different options and possibilities. I guess every ending is the beginning of something new.”

67


2012. aasta 1. aprillist opereerib SEBE Ida-Virumaal 20 maakonnaliinidel 21 uue Iveco Irisbus Crossway bussiga. Bussid on soetatud riigi poolt saastekvootide müügi vahendusel ning bussid sõidavad Ida-Virumaal kuni aastani 2020. Alates 01.07.2018 hakkas kehtima tasuta ühistransport. Reisijate arv tõusis ligi 2 korda. Bussijuhtidele ja vedajale tekitas see juurde pinget ja probleeme, kuid toredad bussijuhid saavad hästi hakkama ning täidavad oma tööd kohusetundlikult, hoole ja armastusega.

HUGO OSULA: KUI ŽANNA JUNOLAINEN MEILE TÖÖLE KANDIDEERIS, OLI KÕHKLUSI, KAS IKKA ÕRN NAISTERAHVAS SAAB HAKKAMA NII MEESTEKESKSE VALDKONNAGA, NAGU IDA VIRUMAA BUSSILIIKLUSE JUHTIMISEGA. PRAEGU VÕIME TÄIE KINDLUSEGA TÕDEDA, ET TEGIME AINUÕIGE VALIKU – ŽANNA ON TÄITNUD KÕIK OOTUSED, MIS TALLE TOOKORD PANIME.

SEBE Ida-Virumaa maakonnaliinid: aastatele tagasi vaadates jäävad vaid hea mälestused Kel Ida-Virumaa kanti tihti asja pole, ei pruugi teadagi, et Tallinnaga on sel piirkonnal rohkem sarnasusi, kui esmapilgul arvata võiks. Näiteks on 2018. aasta suvest sealsete maakonnaliinide bussipileti hind null eurot ning sõit kõigile prii. Tasuta reisivaid turiste ja linnaelanikke sõidutavad veel aasta lõpuni SEBE bussid, kus keeravad teiste hulgas rooli Heinard Pärn, Andres Kriisk ja Väino Ernits. Vaatame koos töötatud ajale tagasi.

68

Väino on SEBE ridades kolmest mehest teenekaim: tema karjäär algas 1996 aastal Tallinna osakonnas. “Lepingu alusel sõitsin ka välisliinidel Eurolines’i alt,” räägib Väino. Heinard töötab SEBEs alates 2005. aastast, kuhu tuli üle ATKOst. “Seal olid palgad siis veel suhteliselt väikesed ning puudus ka oma buss. Pidevalt ühte liini sõita oli igav ning otsustasingi tulla SEBEsse,” meenutab ta nüüd. Esialgu töötas Heinard kolm aastat SEBE Tallinna osakonnas, mille alt sai läbi


sõidetud terve vabariik. “Kui tekkis võimalus üle minna Ida-Virumaa osakonda, siis saigi kodukanti tagasi tuldud,” meenutab ta. Bussirooli on Heinard aga keeranud juba 1979. aastast, kui asus tööle Kohtla-Järve ATP-sse (praegusesse ATKOsse – toim). Andrest kutsus aastal 2011 SEBEsse kandideerima tuttav remondimehaanik. “Enne seda vedasin 25 aastat kaupa mööda Idaja Lääne-Virumaad,” räägib Andres. Rohkem kiitust kui laitust Leping Ida-Virumaal lõppeb SEBE jaoks 2020. aasta tulekuga ning on sobiv aeg möödunule tagasi vaadata. Kuidas meil maakonnaliinide teenindamine õnnestus ja mida arvavad SEBEst Ida-Virumaa inimesed? Andrese sõnul on SEBE pakutav teenus kõrgetasemeline: “Seega usun, et Ida-Virumaa inimesed suhtuvad meisse positiiv-

BUSSIJUHT VÄINO ERNITS.

BUSSIJUHT ANDRES KRIISK.

selt,” leiab Andres. “Rohkem oleme saanud kiitusi kui laitusi või nurinat. Aeg-ajalt tuleb ikka väikeseid ütlemisi halbade teeolude üle, ja kui oli veel tasuline sõit, siis peenraha puudumise pärast. Üldiselt on inimesed meie firmaga rahul,” on Väino kindel. Heinard tõdeb: “Eriti viisakad on maainimesed, kes pidevalt sõidavad. Nad tervitavad bussi sisenedes ja tunnevad ka bussijuhte kõigi nende aastate järel, mis siin töötatud on”. Väino lisab: “Naljatades nimetan liini nr 108 Päevakaja raadiosaateks: peamiselt sõidavad sellega kogu päeva eakad inimesed, kes jagavad meelsasti nii hommikusi, kui ka päeval kuuldud uudiseid. Nad on rõõmsad, et leiavad üheaegselt võimaluse suhelda ja jõuda soovitud kohta.”

69


Tasuta sõidu plussid ja miinused Selles, kuidas on tööd mõjutanud tasuta ühistranspordi tulek Ida-Virumaale, on bussijuhid mõneti erineval arvamusel. Kui Heinard ja Väino toovad välja aeglase piletisüsteemi ja reisijate rohkuse tõttu nullpiletite trükkimiseks kuluva aja, siis Andres toetab igati mugavat rahavaba klienditeenindamise süsteemi. Sõitjaid on prii sõit kahtlemata juurde toonud. “Bussidega sõidetakse rohkem. Rohkem kasutatakse linnade sees asuvaid peatusi. Koolilapsi teenindavatel liinidel läheb palju aega lastele nullpiletite trükkimiseks, kuid hoolimata sellest püüame püsida sõidugraafikus,” räägib Väino. “Meie maakonnaliinidel sõidab väga palju ka linnainimesi. Praegu saavad tasuta sõita turistid nii Venemaalt kui ka Soomest,

BUSSIJUHT HEINARD PÄRN.

70

VASAKULT: BUSSIJUHID ANDRES KRIISK, VÄINO ERNITS, HEINARD PÄRN.

kes tulevad Toila spaasse puhkama. Nad on väga üllatunud, et bussisõit on tasuta,” jagab Heinard. Ent tasuta ühistranspordi tulek Ida-Virumaale on muutnud bussijuhtide töö väga närviliseks, nendib Heinard siiski. Ja seda mitte ainult bussiroolis: SEBE lepingu ümber (leping, mille alusel oli ettevõte kohalikku bussiliiklust juba kuus aastat opereerinud, ei sobitunud enam tasuta ühistranspordi tingimustesse – toim) tõusis ajakirjanduses hiljaaegu paras torm. “Meediamöll SEBE lepingu ümber oli väga ebameeldiv ning tekitas stressi. Maanteeamet oli seisukohal, et bussijuhid ei ole kompetentsed ega oska oma tööd teha. Otsiti igal sammul ainult vigu ega oldud koostöövalmid probleemide lahendamisel,” on Heinard häiritud. “Rahvas tekitas see vastakaid tundeid. Reisijatelt saime pigem toetavat ja mõistvat suhtumist. Mulle tundub, et tekitati meelega selline olukord, et kahjustada meie firma head nime,” usub aga Väino. Andres ütleb, et austab tööandjat ning end spekulatsioonidest häirida ei lasknud.


Hästi organiseeritud juhtimine on oluline Olgu töötingimused reisijate rohkusest kui stressirohked tahes, SEBE töökorraldusega on kõik kolm bussijuhti rahul. Toetav ja hästi organiseeritud juhtimine, hea töötasu ja selle õigeaegne väljamaksmine ning mainekas firmas töötamine on nende töökoha olulised plussid, ütlevad bussijuhid. “Positiivseks loen seda, et töötan hetkel kodulinnas,” ütleb Väino. “Minu päev on korda läinud siis, kui buss on tehniliselt korras ja vahetus edukalt lõpetatud,” lisab Heinard enda jaoks olulised aspektid. Andrese jaoks on iga reis erinev ja rahulolu pakkuv. “Bussijuhiametist olen unistanud lapsepõlvest saadik,” räägib ta suure soovi täitumisest. Roolikeeramine on mõnusam ikka siis, kui vahetuse eel ja selle lõppedes toredad kolleegid ees ootavad. “Kollektiiv on rahulolev, õhkkond positiivselt laetud,” kiidab Andres. “Kõik saavad BUSSIJUHT ANDRES KRIISK.

omavahel hästi läbi ning jagatakse oma muresid ja rõõme,” lisab Heinard. “Jõhvi osakonnas töötavad sõbralikud ja abivalmid inimesed. Oma paarimehega vahetame vahetuse lõpus infot bussi tehnilise seisukorra kohta, jutu sees räägime ka isiklikust elust ja viskame nalja. Ka teiste kolleegidega naljatame puhkepausidel, sest heal klienditeenindajal on mõnus huumorimeel,” tõdeb Väino. SEBE lepingu lõppemine Ida-Virumaal teeb mehed kurvaks. Andrese sõnul on tal väga kahju, et leping läbi saab. Väino lisab: “Tagasi vaadates leian, et oli kogemusterikas aeg: leidsin palju uusi tuttavaid nii töökaaslaste kui ka reisijate seast,” on Väinol hea meel. Heinard võtab meeste sõnad kokku: “Tulevik on ebakindel. Ent SEBEs töötatud aastatele tagasi vaadates jäävad vaid head mälestused.” BUSSIJUHT VÄINO ERNITS.

71


As of 1 April 2012, SEBE operates the Ida-Viru county lines with 20 and city lines with 21 new Iveco Irisbus Crossway buses. The buses are purchased by the state via emissions trading and the buses ride in the Ida-Viru county until 2020. Free transport was enforced on 01.07.2018. The traveller numbers nearly doubled. It created extra strain for the bus drivers and carriers, but the great bus drivers are doing their job well with honesty and with a sense of duty and love.

SEBE Ida-Viru county lines: looking back, we have only good memories Those who rarely visit Ida-Viru county may find it surprising just how much this region has in common with Tallinn. For example, since summer 2018, the bus tickets on all county lines cost zero euros, meaning the rides are free for everyone. Until the end of this year, the free-riding tourists and citizens are driven around in SEBE buses with, among others, Heinard Pärn, Andres Kriisk and Väino Ernits behind the wheels. Let’s take a look back at the time worked together. From the three men, Väino has the most experience with SEBE: his career started in 1996 at the Tallinn department. “Based on agreement I also drove foreign lines under Eurolines,” Väino tells. Heinard has been working for SEBE since 2005, when he transferred from ATKO. “The salaries were rather low there then and they also didn’t have their own buses. It was boring to drive the same line over and over again, so I decided to come over to SEBE,” he says. At first, Heinard worked at the SEBE Tallinn department for three years, which means he got drive across the entire country. “Once there was the option to transfer to the Ida-Viru department, I decided to come back to my home area,” he remembers.

72

ŽANNA JUNOLAINEN, HEAD OF SEBE IDA-VIRUMAA DEPARTMENT.

Heinard has been driving buses ever since 1979, when he started working at the Kohtla-Järve ATP (current ATKO - editor). Andres was invited to apply to SEBE in 2011 by a repair technician he knows. “Before that I carried goods across Idaand Lääne-Viru counties for 25 years,” Andres tells.


BUSDRIVER ANDRES KRIISK.

Turning the wheel is always more fun if you have nice colleagues waiting for you before and after the shift. “The team is happy, the atmosphere is positive,” Andres praises. “Everyone gets along well with each other and they share their joys and worries,” Heinard adds. “Friendly and helpful people work at the Jõhvi department. When a shift ends, my partner and I exchange information about the technical condition of the bus, but also talk about personal life and joke around. We also have fun with other colleagues while on break because a great cashier always has a good sense of humour,” Väino tells. SEBE contract ending in Ida-Viru county makes the men sad. According to Andres, it is very unfortunate that the contract is over. Väino adds: “Looking back, I find that it has been a period full of experience, I met many new people among colleagues and passengers,” Väino is happy. Heinard summarises the men’s words: “The future is uncertain. But looking back at the years working for SEBE, we have only good memories.”

Well organised management is important Regardless of the stress created by numerous passengers, all three bus drivers are happy with the management at SEBE. Supportive and well organised management, good remuneration and its timely payment and working at a reputable company are the main pluses the bus drivers highlight about their jobs. “I consider it positive that I am currently working in my hometown,” Väino says. “My day is accomplished if the bus is technically intact and the shift is successfully finished,” Heinard adds the important aspects for him. For Andres, each departure is different and satisfying. “I have dreamed of becoming a bus driver ever since I was a child,” he tells about his big dream coming true.

BUSDRIVER HEINARD PÄRN.

73


Aleksandr Bondarenko: töötajast peetakse lugu, sõltumata tema ametist SEBE Ida-Virumaa ekspluatatsiooni juht on kollektiivi liige olnud juba 2001. aastast, mil ta kutsuti tööle juhatuse esimees Toivo Leht poolt isiklikult. Bondarenko tunnistab, et tajub enda töö olulisust nii SEBE kui ka Ida-Virumaa inimeste jaoks, sest reisijate heaolu ja ettevõtte edukas tegutsemine sõltub otseselt busside tehnilisest seisukorrast. Mis on meest nii kaua firmas tööl hoidnud? “Siin on hea ärikeskkond, sõbralik ja ühtehoidev kollektiiv, lugupidav suhtumine töötajate suhtes,” nentis Bondarenko ja lisas, et tema jaoks on kõige positiivsem see, et võib ise võtta vastu nii otsuseid kui ka nende tulemuste eest vastutada. Kuid töö on pärast tasuta ühistranspordi tulekut märkimisväärselt muutunud. Bondarenko sõnul on kasvanud reisijate arv, mis omakorda on suurendanud nii busside kütusekulu kui ka bussijuhtide, liikluskorraldajate ja klienditeenindajate

ALEKSANDR BONDARENKO

74

koormust. Vähenenud on aga busside läbisõit hoolduste vahel. Kuid saadakse hakkama ja seda tänu täpsele reisijateveo organiseerimisele ja kõikide töötajate kohusetundlikkusele. Mis tundeid tekitab Aleksandr Bondarenkos aga SEBE lepingu ümber tekkinud meediamöll? Mees tunnistab, et tunded on erinevad, kuid ühtegi head emotsiooni see siiski ei tekita. “On väga märgatav, et see on kellegi poolt tellitud kampaania, mille eesmärk on konkurendi turult eemaldamine. Ning selleks kasutatakse ebaausaid meetodeid, faktide ilmselget moonutamist või isegi valet,” nentis ta. Kuid lõpetame positiivsel noodil. Bondarenko sõnul on firmas hea tööatmosfäär ja üksteisest peetakse lugu. “Meil peetakse töötajast lugu sõltumata tema ametist,” rääkis ta.


Aleksandr Bondarenko: Every employee is respected regardless of their position SEBE Ida-Viru County maintenance manager has been in the team ever since 2001, when he was offered the job personally by the chairman of the board Toivo Leht. Bondarenko admits that he senses the importance of his work both for SEBE and the people of Ida-Viru County, because the wellbeing of the passengers and success of the company is directly dependent on the technical condition of the buses.

of which is to eliminate competition. And for this purpose, unfair methods are used, facts are distorted and even lies are told,” he says. But let’s wrap up on a positive note. According to Bondarenko, the atmosphere in the company is great and people respect each other. “Employees here are respected regardless of their position,” he says.

What has kept the man here for so long? “The business environment here is great, people are friendly and stick together, employees are respected,” Bondarenko says and adds that for him the most positive fact is that he can make decisions and be responsible for the outcome. But the work has significantly changed after the free public transportation arrived. According to Bondarenko, the passenger numbers have gone up, meaning the fuel consumption of the buses and workload of the drivers, traffic organisers and customer service specialists have increased as well. However, the mileage of the buses between maintenance has decreased. But the people are handling it and that is mostly thanks to the precise passenger transport organisation and sense of duty of all the employees. But how does Aleksandr Bondarenko feel about the buzz the media created around the SEBE contract? The man admits that he has mixed feelings, but none of them are good. “It is very obviously a campaign orchestrated by someone, the aim

ALEKSANDR BONDARENKO

75


SEBE tulek Pärnusse on suvepealinna mainet positiivsemaks muutnud SEBE alustas Pärnu linnaliinide vedu 2017. juulis ning tänase seisuga jagub tööd suvepealinnas veel enam kui seitsmeks aastaks. Seda, mida SEBE tulek Pärnu linna elanike jaoks muutis ning milline on bussifirma töötajate töö Eesti suvepealinnas, räägivad pärnakatest bussijuht Tiit Übner ja liikluskorraldaja Gea Pärnoja ning Viljandist paari aasta eest Pärnusse kolinud bussijuht Urmas Pärgma. “Nagu iga algus on raske, olid ka uuendused linnaliini transpordis esimestel kuudel väga pingelised,” alustab meenutust bussijuht Urmas, “ent pooleteise aastaga on reisijad muutunud sõbralikumaks ning ka bussijuhtide teeninduskultuur märgatavalt paranenud.” Viimase pooleteise aasta jooksul nähtu kinnitab, et Pärnu linna elanikud ja selle külalised on SEBE pakutava teenusega linnaliinidel rahul ning uue transporditeenuse osutaja hästi vastu võtnud. Üle ootuste kiiresti on reisijad ja bussijuhid leidnud ühise keele, kinnitavad töötajad. Mis on õnnestunud ülemineku tagamaad?

76

HUGO OSULA: KUI REIN LAANEMETS HAARAS OHJAD PÄRNU OSAKONNAS, HAKKAS EEMALT VAADATES SEAL TÖÖ NAGU ISEENESEST LAABUMA. VAID TEMA ISE TEAB, KUI SUURI PINGEID JA TAKISTUSI TULI ÜLETADA SELLEKS, ET SEE KÄIVITAMISE KRIIS ÜLE ELADA JA PÄRNU LINNALIIKLUS HÄIRETETA TÖÖLE SAADA.

“Linnaliinidel on saavutatud uus kvaliteet: uued bussid, ühte karva, mugavusastet ei anna eelnevaga võrreldagi. Loomulikult on selle aja jooksul olnud ka nurinat, aga eks ajaga loksub kõik paika. Seni oleme hakkama saanud – küll saame ka edaspidi,” usub Tiit. “Kindlasti on põhjust uhke


olla. Liinidele tulid ju vanade asemel uued ja mugavad bussid ning tänu SEBE bussijuhtide koolitusgrupile lisandus ka palju noori hakkajaid bussijuhte,” nendib Gea. “Võib uhkusega tõdeda, et SEBE oma tulekuga suvepealinna on Pärnu mainet positiivselt muutnud,” arvab Urmas. Erinevad piirkonnad, samad ülesanded Kui SEBE linnaliinid Pärnus on alles hoogu sisse saamas ning linna bussiliiniveo leping kestab 2026. aasta lõpuni, siis leping Tartu linnas ning Ida-Virumaa maakondades ja linnades saab otsa sel aastal. Linnadevahelisi koostöökohti on selle aja jooksul ette tulnud harva, ent vahel siiski. “Suhtlesime Pärnu osakonna avamise algul tihedalt Tartu liikluskorraldajate ja bussijuhtidega, mõlemad käisid meil abiks. Arvan, et töö on üldjoontes igal pool samasugune. Erinevus ongi põhiliselt juhtide-liinide arvus ning piirkondade suuruses. Suuremas piirkonnas ja rohkemate

BUSSIJUHT TIIT ÜBNER.

juhtidega on ilmselt ka probleeme rohkem,” usub liikluskorraldaja Gea. Tiit, kes on küll Tartu ja sealse ametiühingu tegemistega kursis, satub teistesse piirkondadesse ikkagi harva. Bussijuhi töö, usub ta, kannab aga kohast olenemata sama eesmärki. “Igal pool pead sa oma tööd tegema hästi – olgu see liini pikkus siis 10 kilomeetrit või 20 kilomeetrit, olgu sul bussis 1 reisija või 120 reisijat.” Kui kaugemal asuvaid kalleid kolleege näeks senisest enam ning kokkupuutepunkte leiduks rohkem, teeks see töötajaid rõõmsamaks, arvab Urmas. “Igati väärilised ja suurejoonelised aastavahetuse kokkusaamised üksi seda rolli ei täida. Ei oska ka kohe mingit lahendust pakkuda, aga ehk on kellelgi hea idee selle tühimiku täitmiseks,“ on Urmas lootusrikas. Kollektiiv muudab töölkäimise kergeks

BUSSIJUHT URMAS PÄRGMA.

Gea, Urmase ja Tiidu jaoks sai töö SEBEs alguse just nimelt linnaliiniveo algusega Pärnus: kõik

77


kolm asusid oma ametikohale tööle 1. juulil 2017. aastal. Tiit ja Gea jõudsid SEBEsse GoBusist, kes eelnevalt suvepealinna liine teenindas. Urmas keeras aga varem bussirooli Viljandi linna Atko meeskonnas. “Juhuse tahtel sai elukohta vahetatud ja pärnakaks hakatud, samal ajal otsis SEBE oma tiimi lisajõude,” räägib ta. Tiidu bussijuhikarjäär sai alguse 1994. aastal Pärnu ATPs, mis toimetab täna GoBusi koosseisus. “Olen läbinud kõik etapid, mida bussijuhi amet pakub: linnaliin, linna lähiliin, maakonnaliin, kaugliin, rahvusvaheline liin ja tellimussõidud nii siin- kui sealpool piiri,” räägib 25-aastase staažiga bussijuht. Just linnaliin on aga see, mis Tiidule enim rõõmu pakub. “Olen endale selgeks teinud, et kodu on ülim. Olengi pidama jäänud linnaliini, kuna see võimaldab mul tegeleda koduste asjadega rohkem kui kaugliinil või mujal,” tõdeb ta. Tööpäeva teevad Tiidu jaoks toredaks lihtsad asjad: “See, kui reisija tänab väljudes. Hommikuti

BUSSIJUHT URMAS PÄRGMA.

78

LIIKLUSKORRALDAJA GEA PÄRNOJA.

enne tööpäeva algust toredate töökaaslastega kohtumine. Vahetuse lõppedes koju jõudmine…” Aga ka lõbusatel seikadel on oma koht. 23. veebruaril toimusid Pärnus EV 101 üritused ning linnaliinidel olid marsruudi läbimisel mõned muudatused sisse viidud. “Kolleeg sõitis sel hommikul liini number 14 vahetust. Mai tänaval sõites sisenesid mõned reisijad ja väljusid siis paari peatuse järel, et istuda ümber… number 14 bussi peale! Tavaliselt number 14 bussiliin ju Mai tänava kaudu ei sõida. Tähelepanu reisijatele! Vaadake ikka, mis liininumbriga bussi peale te lähete,” jagab Tiit naljakat seika. Pärnu kollektiivi kiidavad südamest kõik kolm. “Bussijuhi töö ei ole kergete killast. Aga kui on selline kollektiiv, siis igahommikune tööleminek ei valmista mingeid raskusi, vaid vastupidi: lähed sinna rõõmuga,” arvab Urmas. Ta lisab: “Ei saa ei üle ega ümber ka meie Pärnu kontori juhataja Reinu (Rein Laanemets – toim) ennastsalgavast


BUSSIJUHT TIIT ÜBNER.

panusest. Võiks öelda, et õige mees omal kohal. Pole probleeme, mille lahendamisega härra Laanemets hakkama ei saaks. Alati sõbralik, ka siis, kui on halvemad ajad. Abivalmis: ei jäta kunagi bussijuhti oma murede või probleemidega üksi maadlema, vaid aitab leida lahendusi. See on ka üks põhjuseid, miks mina tahan siin kollektiivis tööd teha,” ütleb Urmas.

reageerida, et asendus leida, ja see on minu jaoks põnev.” Urmas lisab, et ka äärmiselt vajalik töö. “Meie töö ei oleks nii sujuv ja tõrgeteta, kui meil ei oleks meeskonnas tublid liinikorraldajad, kes on oma ala professionaalid.” Gea leiab ilusaid hetki põnevuse kõrval ka selles, kui saab kellegi murekoormat kergendada. “Hästi hea soe tunne on näiteks alati, kui oled leidnud telefoni teel üles mõne vanema inimese bussi unustatud käekoti, kus on sees kõik talle oluline. See pisarate äärel rõõmus hääl, et ta oma asjad tagasi saab, võtab endal ka pisara silmanurka.” Mootor Gruppi ootab peatselt aga ees tähtis aastapäev ning Urmasel on selleks puhuks head soovid varuks. “Tahan tänada kogu selle raske koorma vedajat, hr Hugo Osulat. Soovin talle ja tema meeskonnale tugevat tervist, uusi pealehakkamisi ja meelekindlust edasistes ettevõtmistes. Ilusat aastapäeva kõigile Mootor Grupi liikmetele!”

Liikluskorraldaja põnev töö Roolikeerajaid kiidab aga omalt poolt Gea. “Töötan koos hästi toredate inimestega, kellel on igal ühel oma väikesed kiiksud, mille tundma õppimine on ka üks põnev osa tööst. Bussijuhid on üks omapärane, kokkuhoidev ja vahva seltskond. Eriti hoitakse muidugi neid väheseid naisi, kes sinna seltskonda sattunud on,” tõdeb ta naeratusega. Aga põnev on ka liikluskorraldaja amet iseenesest. “Töö on vaheldusrikas. Mõne avarii või tehnilise rikke puhul tuleb väga kiirelt

BUSSIJUHT URMAS PÄRGMA.

79


SEBE coming to Pärnu has improved the reputation of the summer capital SEBE started operating the Pärnu city lines in July 2017 and as of today, there is work for another seven years at least. What SEBE arriving to Pärnu changed for the citizens and what is the bus company’s employees’ work like in the summer capital of Estonia? Local bus driver Tiit Übner and traffic organiser Gea Pärnoja, and bus driver Urmas Pärgma who moved from Viljandi to Pärnu a few years back explain. “Just like every new thing is difficult at first, so were the changes in the city transport rather tense over the first months,” bus driver Urmas remembers, “but with the one and half years the passengers have grown friendlier and the service culture of the bus drivers has also significantly improved.” The past 18 months confirm that the citizens and visitors of Pärnu are happy with the service SEBE provides on the city lines and they have welcomed the new service provider. The passengers and bus drivers have found common ground faster than expected. What is behind the successful transfer? “A new quality is achieved on the city lines: new buses, all in same tones, and the level of comfort is incomparable with the previous. Of course, there have been complaints but in time, everything will shift to its place. We have come this far – we will continue,” Tiit believes. “There are definitely reasons to be proud. New and comfortable buses are replacing the old ones and thanks to the SEBE bus driver training group we also have several new and eager young bus drivers,” Gea says. “We can proudly say that with SEBE’s arrival to the summer capital, Pärnu’s reputation has been positively improved,” Urmas believes.

80

Team makes working easy For Gea, Urmas and Tiit, work at SEBE started exactly with the start of city line service provision in Pärnu: all three started working on 1 July 2017. Tiit and Gea came from GoBus that served the city lines previously. Urmas turned the wheel in the Atko team in Viljandi. “By chance, I moved and became a citizen of Pärnu, and at the same time, SEBE was looking for additional workforce,” he tells. The bus driver career of Tiit started in 1994 at the Pärnu ATP that is still active today under GoBus. “I have been through all the stages the bus driver’s profession offers: city lines, near-city lines, county lines, long-distance lines, international lines and charter services here and abroad,” the bus driver with 25 years of experience tells. All three have sincerely only the best to say about the Pärnu team. “Bus driver’s work is not easy.


But with a team like this, going to work every morning is not a challenge; quite the opposite – you are happy to go,” Urmas thinks. He adds: “We also can’t look over the selfless contributions of our Pärnu office head Rein (Rein Laanemets editor). You could say he is just the man for this job. There are no problems mister Laanemets can’t handle. Always friendly, even when times are though. Helpful – never leaves a bus driver to tackle their problems or concerns alone, but helps to find a solution. This is one of the reasons why I want to work in this team,” Urmas says. Exciting work of the traffic organiser Gea also praises the drivers. “I work with excellent people who each have their own character and getting to know these characters is one interesting part of my work. The bus drivers are a quaint, tight and fun group. They are of course especially looking out for the few women who have ended up in the group,” she admits with a smile. But the traffic organiser’s position in itself is interesting. “The work is diverse. In case of an accident or a technical error you must react quickly to find replacement and that is exciting for me.” Urmas confirms that it is also very necessary.

REIN LAANEMETS, HEAD OF SEBE PÄRNU DEPARTMENT.

“Our work would not be as smooth and flawless if we didn’t have such professional traffic organisers.” Gea also finds nice moments among the excitement when she gets to help someone in trouble. “It is always a very nice warm feeling when you manage to find via telephone an older person’s bag full of essentials they left on the bus. The tearful happy voice knowing they’ll get their things back brings tears to my eyes too.” But Mootor Grupp is nearing an important anniversary and Urmas has good wishes for that occasion. “I want to thank Mr Hugo Osula for carrying this whole heavy load. I wish good health, success and determination for him and his team for the coming endeavours. Happy anniversary to all Mootor Grupp members!”

GEA PÄRNOJA, TRAFFIC ORGANISER.

PÄRNU DEPARTMENT EMPLOYS 81 PEOPLE, 68 OF THEM ARE BUS DRIVERS.

81


Tulevik on integreeritud liikuvusteenuses Meie grupi esimene ettevõte aastast 1992 on Cargobus. Kuna bussijaamade ülalpidamiseks ja bussiliinide majandamiseks raha lihtsalt ei olnud, tekkis idee luua bussijaamades kaubaterminalid ja täita regulaarliinide busside tühjad pagasiruumid kaubaga. Paari aastaga kujunes Cargobusi teenustest oluline tugi bussireiside pakkumisel. Eesti väiksust arvestades – kõigest ligi 1,3 milj elanikku, ei ole meil jätkusuutliku regulaarse liikuvusteenuse ja vaid piletitulul põhineva bussiliikluse arendamiseks muud võimalust, kui analoogselt kunagisele Cargobusi ideele liita siia juurde kõiki nutikaid tulevikuteenuseid. Jah, bussist SPA-d ei tee ja bussijaama kinosaalina ka ei kasuta, aga traditsioonilisest bussisõidust mitu julget ja pikka sammu kaugemale, nauditava reisielamuse pakkumiseks, oleme oma teenuste arendamisel teinud kindlasti. Nutiseadmete pealetung on loonud olukorra, kus oleme pidevalt tegevuses oma telefoniekraani näppimisega, selle vahendusel suhtlemise ja aja sisustamisega. Et sellega ei saa tegeleda autoroolis, peitub siin suurepärane võimalus lisaväärtuse pakkumiseks bussiga reisimisel – võimaldame bussireisijatele väärtuslikku lisaaega, see on miski, mida meil alati napib. Mootor Grupi ettevõtted kannavad bussiliikluse paljusid erinevaid kompetentse. See võimaldab meil näha tuleviku arenguid ja hoida pilgud avatult õiges suunas ka siis, kui on raskeid aegu vaja üle elada. Suurimaks väljakutseks kujunebki edaspidi lahenduse leidmine küsimusele, kuidas ja kellega koostöös pakkuda reisijatele vähese aja- ja rahakuluga teekonda bussile jõudmiseks ning reisi jätkamiseks bussist väljudes. Lõpetuseks üks väike mõte, mis esmapilgul ehk pisut ulmemaailma tundub kuuluvat. Tahaks pakkuda bussireisijatele sõiduelamust, mis tunduks, nagu liugleks nad sujuvalt maantee kohal läbi õhu, nautides looduse ilu, vaadates teleprogramme, filme või lihtsalt suheldes tuttavatega läbi digikeskkonna. Et reisi nautimist ei segaks teeolud, busside tehnilised võimalused, mugavustaseme piirangud ja vähene „isiklik ruum“ või privaatsus…, oleks see tehtav? Usun siiralt, et Mootor Grupis ollakse tuleviku väljakutseteks avatud ja valmis. Hugo Osula

VÕIMALDAME BUSSIREISIJATELE VÄÄRTUSLIKKU LISAAEGA, SEE ON MISKI, MIDA MEIL ALATI NAPIB.

82


Integrated mobility service is the future Our group’s first company is Cargobus, established in 1992. Since there simply was not enough money to upkeep the bus stations and manage the bus lines, we had an idea to establish parcel terminals at bus stations and fill the empty luggage compartments of the regular line buses with goods. Within a few years, the Cargobus service developed into a significant support for offering bus services. Considering the small size of Estonia – merely 1.3 million people – we have no other option to develop a sustainable regular mobility service and bus traffic based only on ticket income then to add smart future services to it just like we did with Cargobus back in the day. While we will not turn a bus into a spa or use the bus station as a cinema, we definitely have advanced considerably from traditional bus ride offering many amenities to make the journey more enjoyable. Invasion of smart devices has created a situation where we are constantly busy with scrolling the screens to communicate and pass time. And because you cannot do that while driving a car, we have here a wonderful option to offer additional value when travelling by bus – we offer our passengers priceless additional time, something we are all consistently short of. The companies of Mootor Grupp carry different competences related with bus traffic. This allows us to see the future developments and keep our eyes in the right direction even when times are hard. The greatest challenge will be finding a solution to the question how and with whom should we offer the passengers a journey to the bus and after exiting the bus, that costs the least money and time. To finish, a thought that might seem too out of this world at the first glance. I would like to offer the bus passengers a travel experience that would feel like sailing smoothly through the air above the road, enjoying the nature’s beauty, watching TV programmes, movies or simply digitally talking to friends. So that the road conditions, technical capacities of the buses, comfort limitation, too little ‘personal space’ or privacy would not disrupt the journey... could that be possible? I sincerely believe that people here in Mootor Grupp are ready to take on the challenges of future. Hugo Osula

WE OFFER OUR PASSENGERS PRICELESS ADDITIONAL TIME, SOMETHING WE ARE ALL CONSISTENTLY SHORT OF.

83


Lux Expressi klienditeenindajad: Lux Express on suur ja äge perekond, mille liige on uhke olla Iga reisi alguses tervitavad Lux Expressi reisijaid rõõmsameelsed klienditeenindajad: nende ülesanne on bussis pileteid müüa ja sõitjad registreerida ning teha märkamatult palju muudki, et eesootav reis kõigile mõnusaks muuta. Kui astuda Lux Expressi pardale Tartust, võib teid bussis tervitada Mirjam Püss, kui Tallinnast, siis Rita Meremaa. Just nemad kaks oma tööst selles loos räägivadki. Klienditeenindajate amet on kogu bussisõidukogemuse juures ääretult oluline: just need inimesed loovad inimestega nende reisi esimese kontakti ja annavad sellega tervele kogemusele oma näo. Hästi ilmestab seda poolteist aastat Lux Expressi klienditeenindaja tööd teinud Mirjami kogemus. “Pika päeva vahetus kestab meil 12,5 tundi: tööpäev algab varavalges ning lõppeb pimedaga. Lõpetasin õhtul parasjagu kella kuuesele Tartu–Tallinn bussile check-in’i tegemise ning hakkasin bussijaama sisse kõndima, kui mind peatas üks inglane. Ta vabandas, et segab ning ütles, et soovib mind kiita. Olin imestunud ning uurisin vastu, et mis põhjusel,” alustab Mirjam lugu. “Härra vastas, et saatis oma tütre hommikul kell 9.00 Tallinna ning ma olevat olnud rõõmsameelne, energiline ning minu vastuvõtt oli olnud soe. Nüüd, kell 18.00, saatis ta oma poja Tallinna ning mina käitusin ikka kõigiga samamoodi nagu hommikul,” jagab ta. Mirjam jätkab: “Ta lisas ka, et sellist käitumist ei näe ta Eestis tihti ning soovis mulle seda isiklikult öelda. Olin heas mõttes ehmunud ning tänasin teda loomulikult ilusate sõnade eest. Tema öeldule hiljem tagasi mõeldes sain aru, et järelikult teen ma õiget asja ja olen nii-öelda koju jõudnud.” Perekond, mis aina kasvab Koju jõudmise metafoor näib Lux Expressi kollektiivi hästi sobivat. Rita, kes on seda tööd teinud neli aastat, nimetab ettevõtet üheks suureks ja ägedaks perekonnaks. “Ma olen väga uhke, et

84

HUGO OSULA LUX EXPRESSI JUHATUSE LIIKMEST JA KLIENDIKOGEMUSE JUHIST: ÜSNA KUMMALISI RADU MÖÖDA SATTUS PAUL KRISTJAN LILJE LUXI TÄPSELT SEL HETKEL, KUI SELLISTE ISIKUOMADUSTE JA KOMPETENTSIGA INIMEST SIIN VÄGA VAJASIME.

ma olen sellise ägeda perekonna liige,“ ütleb ta. Kuidas Maarjast ja Ritast Lux Expressi perekonna liikmed said? “Minu head sõbrad ja ühtlasi ka head naabrid on Lux Expressi bussijuhid. Tänu sellele toredale paarile teadsin, mis ettevõttega on tegemist,” kirjeldab Mirjam. Vastupidiselt Mirjamile polnud Rita varem Lux Expressiga kokku puutunud. “Luxi meeskonnaga liitumine oli seda põnevam. Olin jõudnud oma elus punkti, kus tundsin, et pean midagi muutma. Sel momendil otsiti Lux Expressi klienditeenindajat ja mõtlesin selle väljakutse vastu võtta,” räägib ta. Lux Expressi perekond on aastate jooksul jõudsalt kasvanud. “Kui ma poolteist aastat tagasi alustasin, oli Tartus kaks töötajat ja tiimi kohuseks teenindada ühes päevas ära 18 bussi. Tänaseks on meie töötajate arv tõusnud viiele ja busside arv kolmekümnele,” ütleb Mirjam. Laienenud on


hindavad ja väärtustavad seda. Pidevalt positiivset tagasisidet oma klientidelt saades ja bussis naeratavaid ja rahulolevaid reisijaid nähes saan aru, et teeme õiget asja,” on Rita kindel. Ühes kokkuhoidvas peres leiavad kõige mõnusamad hetked aset ikka üheskoos. “Kui meeskond on ühtne ja üksteise suhtes hooliv, on ka töö tõeline lust,” tunneb Rita. Tema sõnul on nende Tallinnas asuv meeskond “ülisuper” ning kokkuhoidev, tuues naeratuse näole ka kõige raskematel hetkedel. “Inimesed, kellega ma igapäevaselt koos töötan, on suurepärased ja tugevad isiksused. Tegemist on väga positiivsete ja tublide inimestega, kellega on puhas rõõm koos töötada,” jagub Rital vaid kiidusõnu. Mirjam on oma töökaaslastes leidnud sõbrad, kellega igapäevaselt ka töövälisel ajal suhelda. “Tartus on parim tiim, kellest unistada! Ma ei pea korrakski kartma, et töö jääb tegemata või poolikuks – vastupidi. Meeskond teeb isegi rohkem kui palunud olen. Tartu tiim rokib!” kinnitab ta. Koos nii heas kui halvas KLIENDITEENINDAJA MIRJAM PÜSS.

ka Tartu kontori pool. “Tänu sellele on ka meie võimalused Lux Expressis efektiivselt tööd teha tõusnud,” nendib ta. Suur perekond kogub üha enam fänne ka kodust väljaspool, leiab Rita. “Ettevõte on kindlasti kasvanud ja veelgi populaarsemaks muutunud. Töötades igapäevaselt selle nimel, et pakkuda oma klientidele kvaliteetseimat ja professionaalset teenindust, oleme kasvanud üheks hinnatuimaks bussiettevõtteks nii Eestis kui ka välismaal.”

Ehk loebki tiimi tugi enim siis, kui käsil mõni keerulisem hetk. Mirjami jaoks on kõige pingelisemad momendid need, kus tuleb reisijale öelda, et selles bussis enam temale vaba kohta ei jagu. “See tekitab hinges raskustunnet. Eriti raske on reedeti ja pühapäeviti, kui ka lisabussid

Klient peegeldab teenindajat Nagu öeldud, on klienditeenindajatel ettevõtte kuvandi loomisel ääretult suur roll, mida ei tasu alahinnata. Mirjami sõnul armastavad reisijad sooja vastuvõttu ja sõbralikke nägusid: iga klient peab saama samaväärset teenindust tema usust, välimusest, rahvusest või nahavärvist olenemata. “Inimesed suhtuvad meie teenindusse täpselt nii nagu meie nendele seda pakume. Kui klienditeenindaja on sõbralik, rõõmsameelne ja vastutulelik, siis klient peegeldab seda ka vastu,” leiab ta. Rita usub, et reisijale on olulised teenuse turvalisus, mugavus, professionaalsus ja kvaliteet. “Näen oma igapäevatöös, et meie kliendid

85


kuni järgmise apsuni,” tõdeb Mirjam naerulsui. Kui meeskond on kokkuhoidev ja toetav, ei ole ükski olukord raske, lisab Rita. Ta usubki, et erinevad huvitavad situatsioonid takistavad rutiinil ligi hiilimast. “Minu töö on huvitav ja mitmekülgne: ning see on üks suur pluss,” kinnitab ta. Millised on aga Mirjami ja Rita töised lemmikhetked? “Need, kui bussijuhid või kliendid teevad tuju rõõmsaks, viskavad nalja või räägivad lihtsalt naljakaid lugusid”, arvab Mirjam. Rital teeb südame soojaks ja toob naeratuse suule see, kui oma murega abi saanud klient ütleb midagi ilusat, mis läheb hinge. Töötades ettevõttes, mis tundub justkui üks suur pere, on lemmikaeg siiski see, mis üheskoos mööda saadetakse. “Kõige toredamad hetked on muidugi koos veedetud hetked oma kolleegidega,” kinnitab Rita.

KLIENDITEENINDAJA RITA MEREMAA.

on täis müüdud, kuid reisijaid oleks veel ja veel ja veel...” tõdeb ta. “Naerda mulle meeldib, naer paneb pingeid unustama ning muudab minu ja mu kolleegide tööpäeva lõbusaks. Ma armastan neid inimesi, kes mind Lux Expressis ümbritsevad,” ütleb Mirjam südamest. “Kui peaks ka juhtuma mõni aps töösse sisse tulema, siis ei näita keegi näpuga, vaid saame inimeste kombel oma vigadest õpitud ning töötame üheskoos edasi –

KLIENDITEENINDAJA MIRJAM PÜSS.

86


Lux Express boarding assistants: Lux Express is one big and awesome family one can be proud to be a member of At the beginning of each departure, the Lux Express passengers are greeted by happy boarding assistants: their task is to sell tickets on the bus, register the passengers and do several other things that go unnoticed, to make the journey a pleasant one. If you board Lux Express from Tartu, you may be greeted by Mirjam Püss, if you board from Tallinn, then Rita Meremaa. They are the two telling about their work in this story. The boarding assistant’s job is crucial to the bus ride experience – they are the people who create the first contact with the passengers and thus give their own presence to the entire journey. This is well illustrated by Mirjam’s experience who has worked as a Lux Express boarding assistant for 1.5 years. “The long shift is 12.5 hours, the work day starts early and ends when it’s already dark outside. I was just finishing the check-in for the six o’clock Tartu-Tallinn bus and was about to enter the bus station when an Englishman stopped me. He apologised for bothering me and said he would like to praise me. I was surprised and asked for what reason,” Mirjam says, starting her

RITA MEREMAA, CUSTOMER SERVICE SPECIALIST AND BUSDRIVER.

LUX EXPRESS HAS ESTABLISHED SERVICE STANDARDS, WHICH MEANS THAT WE KEEP TRACK OF OUR SERVICES BEING THE BEST IN THE REGION. WE VALUE CONTINUOUS PROFESSIONAL GROWTH IN OUR COMPANY - IT IS IMPORTANT IN THE LEVEL OF THE INDIVIDUAL, TEAM AND COMPANY. OUR GOAL IS TO DO OUR WORK A LITTLE BIT BETTER AND EVEN MORE PROFESSIONALLY EACH DAY.

story. “The gentleman replied that he had sent his daughter to Tallinn at 09.00 and I had been very positive and warm and welcoming. Now, at 18.00 he sent his son to Tallinn and I had still been the same way with everyone as I had been in the morning,” Mirjam says and continues: “He added that such behaviour is rare in Estonia and he wanted to let me know personally. I was shocked in the most positive way and thanked him for the kind words. Later, thinking back to what he had said, I realised that I must be doing the right thing and have, so-to-say, arrived home.” Family that keeps growing The metaphor of coming home seems to fit well with the Lux Express team. Rita who has been working here for four years, calls the company one big happy family. “I am very proud to be a part of this awesome family,” she says. How did Mirjam and Rita become the members of Lux Express family? “My good friends and also good neighbours are Lux Express bus drivers. Thanks to this great pair I knew the company,” Mirjam describes. But contrary to Mirjam, Rita had no previous contact with Lux Express. “Joining the Lux team was therefore even more exciting. I had reached a point in my life where I felt like something had to change. At the time, Lux Express was looking for a boarding assistant and I decided to accept the challenge,” she says. The Lux Express family has grown greatly over

87


MIRJAM PÜSS, SENIOR CUSTOMER SERVICE SPECIALIST.

the years. “When I started 1.5 years ago, we had two employees in Tartu and the team had to serve 18 buses per day. By today, the number of employees has gone up to five and the number of buses to thirty,” Mirjam says. The Tartu office has also expanded. “Thanks to this, we also have improved conditions to do effective work at Lux Express,” she states. The large family is gaining fans outside home also, Rita finds. “The company has definitely grown and become even more popular. By working daily to offer the service of the highest quality and professionalism, we have grown into one of the most valued bus companies in Estonia and abroad.”

tude towards our service with which we offer it. If the boarding assistant is friendly, happy and helpful then the client will reflect this,” she finds. Rita believes that the passengers care about safety of the service, comfort, professionalism and quality. “I see it in my daily work that our clients appreciate and value it. Receiving constant positive feedback from the clients and seeing smiling and satisfied faces on the bus, I understand that we are doing the right thing,” Rita is sure. In a tight-knit family, the most joyful moments always involve everyone. “If the team is united and caring then the work is also pure joy,” Rita feels. According to her, the Tallinn team is superb and close, bringing a smile to one’s face even at the hardest times. “The people I work with on the daily are great and strong persons. They are very positive and hard-working people who are a joy to work with,” Rita praises. Mirjam has found in her colleagues friends who are there also outside of working hours. “Tartu has the best team one can imagine! I never have to worry about the work being undone or done improperly – on the contrary, the team does more than I ask. The Tartu team rocks!” she confirms. Together in good and bad Perhaps the team support matters the most in difficult times. For Mirjam, the tensest moments are those when she needs to tell a client that there are no available seats on the bus. “This makes me feel bad inside. It is especially hard on

The client reflects the employee As said earlier, the boarding assistants play a major role in creating the company image which must not be underestimated. According to Mirjam, the passengers love a warm welcome and friendly faces: every client must receive the same service regardless of their faith, looks, nationality or skin colour. “People will have the exact same atti-

88

RITA MEREMAA, CUSTOMER SERVICE SPECIALIST AND BUSDRIVER.


Fridays and Sundays when all the extra buses are sold out as well, but the passengers just keep on coming...” she tells. “I like to laugh and laughing makes me forget stress and fills my and my colleagues’ work days with joy. I love the people who surround me at Lux Express,” Mirjam says from her heart. “Even if a mistake should happen, then no one points fingers, instead we learn from the mistakes as people do and go on together – until the next mistake,” Mirjam tells with a smile. If the team is close and supportive, no situation is difficult, Rita adds. She believes that different interesting situations stop a routine from settling in. “My work

is exciting and diverse, and that is one big plus,” she confirms. But what are the favourite work-related moments for Mirjam and Rita? “When the clients or bus drivers make you happy, make a joke or just tell funny stories,” Mirjam guesses. Rita is happy and smiles when a client who has had help with their problem says something nice that touches the soul. However, when working in a company that feels like one big family, the best time is the time spent together. “The greatest moments are of course the ones spent together with the colleagues,” Rita confirms.

LUX EXPRESS IS THE LARGEST INTERNATIONAL EXPRESS COACH LINE NETWORK, OFFERING THE MOST FREQUENT DAILY CONNECTIONS ON THE INTERNATIONAL MARKET AND ESTONIAN DOMESTIC LINES.

89


Lux Express on reisiteenuseid pakkuv ettevõte, luues parimaid reisikogemusi läbi kõrgete teenindusstandardite. Lux Express on suurim rahvusvaheline ekspressbussiliinide võrgustik (7 riigis), mis pakub kõige sagedasemaid igapäevaseid ühendusi rahvusvahelisel turul ja Eesti siseliinidel. Peamised reisisuunad on Peterburi, Tallinn, Riia, Vilnius ja Varssavi. Tegutseme rahvusvahelistel ja Eesti siseliinidel. Eestis pakub Lux Express mugavat ja kiiret teenindust liinidel Tallinn – Tartu, Tallinn – Pärnu, Tallinn – Narva, Tallinn – Kuressaare, Tallinn – Haapsalu, Tallinn – Võru, Tartu - Viljandi, Tartu - Pärnu and Tartu - Kuressaare, Pärnu - Viljandi, Pärnu Kuressaare. Lux Express pakub bussiühendust Lux Expressi, Lux Express Lounge’i, Lux Express Speciali, Lux Mini ja Simple Express kaubamärkide kaudu.

Lux Expressi bussijuhid Eestis: meeldib, et bussifirma areneb pidevalt uutesse kõrgustesse Kes juhtub Eestis bussiga ühest linnast teise või sootuks mõnda lähiriiki sõitma, teeb seda suure tõenäosusega Lux Expressi bussidega. Just Lux Expressi bussid pakuvad kõige tihedamaid igapäevaseid ühendusi nii Eesti kui ka Baltikumi suuremate linnade vahel ning on tuntud oma kõrgetasemelise teeninduse ja mugavate teenuste poolest. Eestis neil liinidel reisijaid teenindavad bussijuhid Gert Roosa, Evald Lass ja Aleksandr Jeskov jagavad, miks on just sellesse ettevõttesse tööle jäänud. “Mulle on poisiklutist peale meeldinud autode, aga eriti bussidega sõita. Väiksena tahtsin kogu aeg bussis võimalikult ees istuda, jälgida bussijuhi tööd ning esiaknast välja vaadata,” alustab Gert. “Nooruses tegin selle ameti nimel valikuid ning nüüd lihtsalt naudin bussi juhtimist, inimestega suhtlemist ja ringi reisimist,” räägib ta. Bussijuhiks kasvas Gert Viljandis, kus alustas Hansa Liinides remondilukksepana. Paari aasta möödudes sai temast aga bussijuht ning Lux Expressis on ta tänaseks seda ametit pidanud viis aastat. Pool kümnendit on ettevõttes veetnud ka Evald. “Bussijuht ei ole ainult roolikeeraja, vaid peab olema ka hea klienditeenindaja,” tõdeb ta. “See töö on andnud võimaluse enesearenguks: tunnen, 90


et arenen ise ja leidsin, et see on minu elukutse,” lisab ta. Bussijuhitööd iseloomustavad Evaldi sõnul suhtlus, erinevad situatsioonid, positiivsus ja vaheldusrikkus. “Puudub igapäevane rutiin,”

leiab ta ka nüüd, kui esimesest bussijuhina sõidetud reisist möödub peatselt 45 aastat. Kahe mehe ametivend Aleksandr on Lux Expressis leiba teeninud seitse aastat. “Tegelikult sattusin bussirooli juhuslikult. Sõitsin linnaliinidel ja elasin töösse nii sisse, et otsustasin edasi minna,” räägib ta. Igapäevatöö sõltub ka ettevõtte mainest

BUSSIJUHT GERT ROOSA.

Nii Evald kui ka Gert on kätt proovinud grupi teisteski ettevõtetes: Evald SEBEs ja Eesti Bussis, Gert tellimusvedudel. Mis võib sobida ühele juhile ei pruugi aga olla teise lemmik: kui Evald tellimusvedude tööd kindla töö- ja puhkeajagraafiku puudumise tõttu ei nautinud, siis Gert leiab selles töös hulgaliselt plusse. “Need kaks on erinevate iseloomudega tööd – liinidel on kindel ajagraafik, kindlad marsruudid ning saab oma aega rahulikult planeerida. Tellimusvedudel on palju uusi ja avastamata kohti, näeb vaatamisväärsusi, saab uusi tutvusi ning rutiinseks see töö juba ei muutu,” rõõmustab ta. Bussijuhtide räägitust kumab läbi, et firma kuvand on oluline aspekt, mis muudab juhtide jaoks oluliselt tehtava töö iseloomu ja igapäevaseid emotsioone. “Kuna Lux Expressi maine reisijate seas on väga kõrgelt hinnatud, suhtutakse meie teenustesse väga hästi,” kinnitab Evald, ning Gert toetab tema arvamust. “Reisijana, oleme ausad, puudub meil busside mugavuse ja liinivõrgu poolest konkurent,” nendib ta. Nii Aleksandr kui ka Evald tõdevad: Lux Expressi roolis tekib tunne,

91


et juhist peetakse lugu ja teda väärtustatakse. Aleksandr lisab: “Lux Expressil on ju parim toode: teised ei jõua kunagi meie teenusele järele.” Stabiilsus ja innovaatilisus Bussijuhtide nappus on Eestis suur ja head juhti võivad konkurendid nii siit kui ka sealt proovida enda juurde üle meelitada. Mis on pannud bussijuhid Lux Expressile kindlaks jääma? “Tihtipeale on konkurentide lubadused kõikuvad ja bussijuhid ei ole seal nii hinnatud kui meil,” ütleb Evald, kes konkureerivatelt firmadelt pakkumisi saanud. “Tsiteerin siinjuures härra Hugo Osula sõnu: mul võivad olla reisijaid täis tipptasemel bussid, aga kui mul ei ole bussijuhte, ei ole mul midagi.” Aleksandrit paeluvad nii kollektiiv, kui ka tasemel masinapark, ent ettevõtte maine ja visioon on sellest ehk isegi olulisemad. “Ettevõtte stabiilsus, innovaatilisus ja tulevikuvaade,” nimetab ta kolm asja, mis teda kindlalt Lux Expressis tööl hoiavad. Gert ütleb, et heade nooremate bussijuhtide puudus on Eestis kahtlemata olemas ning kõik firmad vaatavad seetõttu turul ringi. Ent nii tema kui ka paljud teised on just Lux Expressi tulnud ja siia jäänudki. “Mulle kui suhteliselt rahutule

BUSSIJUHT EVALD LASS.

hingele on ideaalne Lux Expressis pakutav võimalus sõita talveperioodil liini ning suvel käia tellimustega maailma avastamas – see on lihtsalt nii hea vaheldus!” kiidab Gert head võimalust. Edukas reis toob kiidusõnad

BUSSIJUHT ALEKSANDR JESKOV.

92

Rahulolevad bussijuhid suudavad reisijatele pakkuda ka head teenust. Parim tõestus sellest on klientide enda sõnad. “Pärast igat reisi leidub mõni, kes ütleb midagi head,” kinnitab Aleksandr. Tema jaoks on tõelise tunnustuse väljenduseks käepigistus. ” Kui reis on sujunud suurepäraselt, siis ei ole reisijad ka kitsid kiidu ega tänusõnadega,” on ka Evald kogenud. “Erilisemad kliendid on isegi midagi kinkinud,” lisab Gert. Mõnikord “kingivad” reisijad midagi ka kogemata, kui unustavad reisi järel oma olulised esemed bussiistmetele. Juhtub ka nii, et bussi jääb maha laps. “Ühel õhtusel Tallinn–Tartu liinil tulid Tallinnast bussi üks noor ja teine vanem proua. Kotte ja pakikesi palju, saatjaks meesterahvas, kes annab prouadele bussi kaasa turvatoolis tita. Sõit sujub, rahvas väljub, võetakse oma pakikesed ja


lahkutakse. Nagu tavaliselt, kontrollin bussi üle – ja mis ma leian: tita tudub rahulikult oma toolis edasi. Ihuüksi! Lähen lapsega välja ja küsin: kelle oma!? Keegi ei tunnista omaks,” jutustab Evald. Bussi tagant tormanud siis aga välja nii noorem kui ka vanem proua ning hüüdnud, et väikelaps on nende jagu. “Selgub, et naised läksid suuri kotte autosse viima ja jätsid lapse bussi. Aga kui ma poleks bussi kontrollinud ja oleksin ära sõitnud?” naerab Evald. Ette tuleb keerukamaidki olukordi. Öised sõidud, reegleid eiravad reisijad ning vilets liikluskultuur Eesti maanteedel muudavad bussijuhtide muidu mõnusa töö pingelisemaks. “Mind ärritavad kõige rohkem liikluses oskamatud ja teistega mitte arvestavad autojuhid,” kirjeldab Gert. Aga ka pingeliste olukordadega harjub, nendib Aleksandr. “Isegi, kui reisija ei taha aru saada, peab talle asjad selgeks tegema: näiteks pagasieeskirjade või piiriületamise kohta.”

BUSSIJUHT ALEKSANDR JESKOV.

Ettevõtte kuvandi kõrval on oluline roll töökaaslastel. “Kui ma siia tööle tulin, siis oli tõesti vau-efekt oma kolleegide osas: bussijuhid on äärmiselt lahe seltskond,” ütleb Gert. “Oma ala professionaalid, kellega ei karda sõtta minna,” lisab Aleksandr. Sedavõrd tubli meeskonnaga on tulevik helge nii töötajatele endile kui ka ettevõttele tervikuna. “Mulle meeldib, et Lux Express areneb pidevalt uutesse kõrgustesse,” on Gert uhke.

BUSSIJUHT EVALD LASS.

93


Lux Express is a travel company, providing highest standard services and best experience. Lux Express is the largest international coach operator in the Baltic region who offers bus services in 7 countries. The main directions are St. Petersburg, Tallinn, Riga, Vilnius and Warsaw. We operate on international and Estonian domestic routes. Lux Express offers bus services under Lux Express, Lux Express Lounge, Lux Express Special, Lux Mini and Simple Express brands.

Lux Express bus drivers in Estonia: It is great that the company keeps conquering new heights Anyone going from one town to another in Estonia, or visiting the neighbouring countries will likely do so on a Lux Express bus. Lux Express buses are the ones offering the most daily departures between Estonian towns and the larger cities in the Baltic states and are known for the high service quality and colourful solutions. Estonian bus drivers Gert Roosa, Evald Lass and Aleksandr Jeskov share why they have remained with the company. “Ever since I was little, I’ve always loved driving cars and especially buses. As a kid, I always wanted to sit in front of the bus so I could look at the driver working and out of the front window,” Gert says. “When I was young, I chose this profession and now I am simply enjoying driving a bus,” he tells. Gert grew to become a bus driver in Viljandi, where he started as a repairman at Hansa Liinid. A couple of years later he became a bus driver and by today, he has been working at Lux Express for five years. Evald has also spent half a decade at the company. “Driving a bus is not only about turning the wheel. You also need to serve the customers well,” Evald says. “This work has allowed me to improve myself: I feel like I am evolving and I have realised that this is my profession,” he adds. According to Evald, the bus driver’s work is characterised by communication, different situations, positivity and variety. “There is no daily routine,” he finds even now, when it has been 45 years since his first drive. Their colleague Aleksandr has been working for Lux Express for seven years. “I actually ended up

94

BUSDRIVER EVALD LASS.


driving a bus by accident. I was driving the city lines and I got so involved in my work that I decided to go further,” he tells. Company reputation matters in daily work as well Both Evald and Gert have tried their hand at other group companies: Evald at SEBE and Eesti Buss, and Gert at charter services. What one driver likes may not be the favourite of another. While Evald did not like the charter service work due to lack of concrete work and holiday schedule, Gert finds a tonne of plusses in this job. “These two works have very different characters – the lines have a specific schedule, concrete routes and you can plan your own time. Charter services offer many new and unexplored places, you get to see sights, meet new people and the work will never become routine,” he adds. From what the bus drivers tell, it is apparent that the company image is a significant aspect that makes all the difference with the nature of the work the bus drivers do and also their day-to-day emotions. “Since the passengers think highly of Lux Express, they have a good attitude towards our services,” Evald confirms and Gert supports

BUSDRIVER GERT ROOSA.

his thought. “From the passenger’s perspective, let’s be honest, we do not have competition in terms of comfort and line network,” he adds. Both Evald and Aleksandr state: When driving at Lux Express, you feel like the driver is respected and valued. Aleksandr adds: “Lux Express has the best product, others will never catch up with us.” Stability and innovation Shortage of bus drivers is prevalent in Estonia and competitors may try to draw a good driver away here and there. Why have the drivers stuck with Lux Express? “Often the promises the competitors make are unstable and the bus drivers are not as valued elsewhere as they are here,” Evald says, having received job offers from competitors. “I would like to quote Mr Hugo Osula here: ‘I may have buses full of passengers, but if I have no

95


BUSDRIVER GERT ROOSA.

drivers, I have nothing’.” Aleksandr is fascinated both by the colleagues and the top-level fleet, but the company reputation and vision are perhaps even above these. “Company stability, innovation and future perspective,” he says stating the three things keeping him at Lux Express. Gert says that the lack of good younger bus drivers is definitely visible in Estonia and therefore all companies are scouting the market. But just like him, many others have come to Lux Express and stayed. “Since I am sort of a restless soul, it fits me well that I get to drive the regular lines during winter and travel the world with charter services during summer – it’s the perfect balance!” Gert praises the great work options. Aside from the company image the co-workers also play an important role. “When I started working here, I definitely had a wow-reaction: the bus drivers are an awesome crowd,” Gert says. “They are professionals with whom you could go to war,” Aleksandr adds. With a staff as great as this, the future is bright both for the people and the company. “I love it that Lux Express keeps conquering new heights,” Gert states proudly. BUSDRIVER ALEKSANDR JESKOV.

96


Julija Nikolenko: “Elu on teekond” Autor: Anton Popov Julija Nikolenko, Lux Expressi rahvusvaheliste liinide bussijuht: “Inimesed, kes armastavad seda, mida teevad ning teevad seda, mida armastavad, ilma nendeta oleks maailmas vähem turvalisust, kindlust ja soojust. See ei oleks lihtsalt selline, nagu tunneme teda täna.“ Miks? Lugege Lux Expressi rahvusvaheliste liinide bussijuht Julija Nikolenko intervjuud ja mõistate kõike ise. Millal ja kuidas sattusite siia tööle? Kodulinnas Narvas (veel enne seda, kui hakkasin bussijuhiametit õppima) vaatasin alati rahvusvaheliste reiside busse ja unistasin tööst Lux Expressis. Umbes kolm aastat tagasi alustasin tööd linnasisestel liinidel. 2017. aasta juuni alguses asusin omandatud kogemusega tööle rahvusvahelistele reisidele ja hakkasin sõitma kõrgeima mugavuskvaliteediga bussidega. Kõik oli nagu muinasjutus: minu unistus täitus, ma olin lihtsalt eufoorias.

BUSSIJUHT JULIJA NIKOLENKO, FOTO MARTIN KIRIKAL.

Milliseks on kujunenud töösuhted kolleegidega? Ma sattusin vaid meestest koosnevasse kollektiivi. Mõned suhtusid minusse nagu väikesesse tüdrukusse, kes siia pikaks ajaks ei jää, sest töö on tõepoolest raske. Kuid aja möödudes kujunes meil väga sõbralik ja abivalmis meeskond, oleme alati valmis üksteist aitama. Selliseks sõbralikuks muutus suhtlus meie kollektiivis paar aastat tagasi, kui tähistasime üheskoos meie erialavaldkonna päeva. Enne seda sõbrustasime ja suhtlesime peamiselt oma baasi siseselt: Eesti baas eraldi, Läti baas eraldi jne. Aga pärast seda päeva tekkis meil selline ühine erinevate riikide inimestest koosnev meeskond. Me ei küsi ainult nõu üksteiselt, vaid õnnitleme üksteist pidupäevade puhul ka, olgu see aastavahetus, sünnipäev või pulmad. Töö ei ole tõesti kõige lihtsam – nii füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt. Kuidas Te hakkama saate? Ma tunnen kõrget vastutust, eriti kui bussis on lapsed. Võib olla see on emainstinkt: lapsed – see on kõige tähtsam. Sama tunnen ka eakatega. Ma üritan neid alati aidata ning nende naeratus pakub minu hingele rõõmu. Kui nemad tunnevad end bussis nagu kodus, lõõgastuvad, kui õnnestub luua nende südametes meelerahu, siis sõidan ka mina rahuliku südamega.

97


INVESTEERIME PIDEVALT BUSSIPARGI UUENDAMISSE, ET PIDADA SAMMU VALDKONNA TRENDIDEGA. LUX EXPRESS PEAB OLULISEKS PAKKUDA OMA KLIENTIDELE PARIMAID JA MUGAVAMAID KAASAEGSEID LAHENDUSI, MIS MUUDAVAD BUSSIREISI NAUDITAVAKS. ETTEVÕTTEL ON LIGI 90 KAASAEGSET BUSSI, ENAMUS NEIST ON VARUSTATUD ISIKLIKU PUUTETUNDLIKU MULTIMEEDIASÜSTEEMIGA (LUX TV).

Millisena näete oma tulevikku, ütleme viie aasta pärast? Elu on ettearvamatu, ei tea kunagi, kuhu satud. Kuid ilma bussita ei oska ma oma elu ette kujutada, vähemalt lähima viie aasta jooksul. Ma lihtsalt ei tea, millega võiks seda tööd võrrelda. Kui inimesed töötavad kontoris, siis nemad teavad, milliseks iga nende päev kujuneb. Mul on aga tööpäevad alati nii vaheldusrikkad, et minu töö ei väsita mind. Ma ei räägi muidugi füüsilisest väsimusest, see on olemas ja see on loomulik asi. Ma räägin läbipõlemisest, seda ei juhtu.

BUSSIJUHT JULIJA NIKOLENKO, FOTO MARTIN KIRIKAL.

Kas Teile meeldib vabal ajal reisida? Ma reisin väga palju, sealhulgas ka autoga. Minu sees elab seikleja, kes ei ole veel piisavalt palju reisinud. Sellepärast võtan igal vabal hetkel auto, oma poja ja sõidan näiteks Peterburi. Teile meeldib roolis olla? Ma ei ütleks, et armastan roolis olla… Lihtsalt teekond – see on nagu elu minu jaoks. Nagu Tatjana Ovsijenko laulus: «Meie elu on kiirtee, kiirtee, mis sama pikk kui elu».

98


Julija Nikolenko: “The road is like life to me” Author: Anton Popov Julija Nikolenko: “There are people who love what they do and do what they love, without them, there would be less reliability, certainty and warmth in this world. The world itself would simply not be the way we know it now.” Why? Read this interview, given to us by Julija Nikolenko, Lux Express international routes bus driver, and you will see. How and when did you get to do this job? Before I ever took my bus driver training, in my hometown of Narva, I used to see the international buses and dreamed of working at Lux Express. About three years ago I started working on domestic routes. After I gained some experience I enrolled with the international lines operating high-comfort buses in early June 2017. It felt like a fairytale: my dream came true, I was euphoric. How do you get along with your colleagues? I found myself in a purely male team. Some of them thought I was just a little girl that would not last long in a hard job like this. But with time we formed a very friendly team, where everyone is very helpful. This group started a couple of years ago at the celebration of our professional holiday, the Motorist Day. Before that we made friends mostly within our regional teams, with Estonians, Latvians etc. being separate. But from that day on we formed a mixed team. Not only do we ask each other for advice, but we also congratulate each other on various occasions, like New Year, birthdays or weddings. Your job is indeed hard, both physically and emotionally. How do you cope with it? I feel a high degree of responsibility, especially when children are aboard. That is probably my maternal instinct; children are our top priority. It

is the same with the elderly. I always try to help them, their smile gives me some special pleasure. When they start feeling at home and relax, when I manage to create some heartwarming comfort for them, I drive with peace of mind. Do you like travelling for leisure? I do travel a lot, by car as well. There is still an adventuress alive in me that has not had enough of the road. So when I have a minute to spare, I grab my son, get in my car and go somewhere, for instance to St. Petersburg. You love driving that much? It is not that I love driving… It is simply that the road is like life to me – just like in the song by Tatyana Ovseyenko (Russian pop singer): “Our life is a highway, a lifelong highway”. How do you see yourself, say, five years from now? Life is unpredictable and you never know where you are going to turn up next. But I cannot imagine myself without a bus, not in a five years’ time at least. I don’t even know how to compare this job with anything else. When people work in an office they know what each day will be like. My days are so different that my job doesn’t get tiresome. And I don’t mean physical fatigue, which is normal. I mean emotional burnout – it just does not happen.

99


Väljub buss Tallinnasse! Autor: Edgar Pfau Esimene regulaarbussiliin Peterburist Eesti pealinna tähistas 21. sünnipäeva 15. aprillil 1998. a. alustas liinil St.Peterburg (endine Leningrad) - Tallinn bussiliiklust meie Peterburi ettevõte ZAO Evrolines. See oli esimene EUROLINES brändi all toimiv liin Venemaalt. Kõige esimesest Peterburist väljunud reisist jutustab ZAO Evrolines’i (Lux Expressi Venemaa tütarettevõte) peadirektori asetäitja Edgar Pfau. Edgar, tol ajal töötasite juba ettevõttes. Palun rääkige, miks võeti vastu otsus avada bussiliin just Peterburi ja Tallinna vahel? ZAO Evrolines’i asutaja Hugo Osula tegi otsuse avada Peterburis ettevõte selleks, et ühendada kaks ilusat linna – Tallinn ja Peterburi. Selleks vajati Venemaa kohalikku vedajat ja pariteetset partnerit, kelleks saigi loodud ettevõte ZAO Evrolines. Nii sai alguse meie 1998. aastal avatud Peterburi-Tallinn bussiliin. Kas tollel ajal oli palju sarnaseid marsruute teostavaid vedajaid? Ei, neid ei olnud väga palju. Sellel liinil sõitis tol ajal Passažiravtotrans´i filiaal Bussipark № 1 («Автобусный парк №1»), mis teenindab täna linnaliine Peterburis. Ka mõned ettevõtted Tartust ja Kohtla-Järvelt pakkusid bussireise Eesti ja Peterburi vahel. Peterburis olime tegelikult esimene Venemaa eraettevõte, mis sisenes rahvusvaheliste regulaarbussiliinide turule. Kuni 2010. aastani tegime reise Euroopas tuntud kaubamärgi - Eurolines all. Seejärel toodi turule Lux Expressi kaubamärk, ettevõtte juhatus tegi otsuse pakkuda reisijatele kõrgetasemelist ning kaasaegsete mugavate bussidega teenust. Milline buss läks esimesele reisile? See oli üsna standardne Scania buss numbriga В708КУ78. Selliseid busse kasutati tollel ajal

100

HUGO OSULA ZAO EVROLINES TEGEVDIREKTORI ASETÄITJAST: ET MEIL ON TOIMIV ETTEVÕTE PETERBURIS, ON SUURESTI TÄNU EDGAR PFAU’LE - TEMA TARKUS, AUSUS JA VÄÄRIKUS ON OLULINE OSA LUX EXPRESSI IDENTITEEDIST VENEMAAL.

Euroopa riikides tellimusvedudel ja regulaarliinidel. Täna valmistatakse meie bussid eritellimusena, nad on seeriatootmise bussidest erinevad Luxi individuaalse stiili ja spetsiaalse konfiguratsiooniga salongi sisustuse ja varustuse küsimustes. Tähelepanuväärne on see, et isegi tollal, 21 aastat tagasi, oli see standardne Scania buss Venemaa turul linnadevahelistel liinidel sõitnud busside seas silmapaistev. See oli 49-kohaline buss mugavate istmetega, üsna samaväärne bussidega, mis sõitsid Euroopas. Salongis oli mikrolaineahi, et saaks sööki soojendada ja veekeedukann, et teha endale teed või kohvi. Muidugi ei olnud veel tol ajal puutetundliku ekraaniga meelelahutusseadmeid filmide ja mängudega, need ilmusid bussidesse alles 2014. aastal. Reisiteekonna lõbusamaks sisustamiseks oli salongis 2 monitori filmide näitamiseks. Ja mitu reisijat läks esimesele reisile? Esimene väljumine toimus 15. aprillil kell 7:00 Balti raudteejaama platsilt. Reisijaid ei olnud eriti palju, umbes kuus inimest, aga nende seas oli ka Venemaa ettevõtte esimene peadirektor. Aja jooksul reisijate arv kasvas ning tänapäeval tuleb tippaegadel (riigipühad ja suvehooaeg) panna Peterburi-Tallinna liinile isegi lisabusse.


Kas esimese reisi bussijuhid töötavad veel ettevõttes? Enam mitte. Hetkel töötavad veel mõned bussijuhid, kes tulid meile tööle ajavahemikul 1999 2000. Kas enne oli ka kaks bussijuhti reisil või jätkus ühest? Rahvusvahelistel liinidel on kohustuslik AETR´i (Rahvusvahelisel maanteeveol töötava sõiduki meeskonna tööaja Euroopa kokkulepe) nõuete täitmine, mis ei ole praktiliselt muutunud 1998. aastast. Seega töötavad kõigil meie Peterburi ja Tallinna vahelistel reisidel alati kaks bussijuhti. Bussijuht ei tohi olla roolis rohkem kui 9 tundi ööpäevas, sh peab olema võimaldatud puhkeaeg vähemalt 45 minutit. Mitu bussi töötas liinil alguses? Üks, kaks... kas kõik olid ühe mudeli bussid? Alustasime ühe bussiga, reisi populaarsuse kasvades hakkasime lisama mahtu, umbes kaks reisi aastas. Aastal 2000 sõitsime päevas juba ligikaudu 12 väljumist (ühel suunal). Hetkel on neid 8, igal suvel lisandub üks hooajaliselt juurde. 15 - 20 aastat tagasi olime praktiliselt

ainuke vedaja sellel liinil, praegu on turul piisavalt palju konkureerivaid ettevõtteid ning selline (12 väljumist päevas) reiside arv ei ole tänases turusituatsioonis enam mõistlik, ühel hetkel tuli sõidugraafikut optimeerima hakata. Kas uue reisi käivitamisel tegite ka mingi sümboolse žesti (näiteks nagu šampusepudel, mis uue laeva parda vastu puruks lüüakse)? Kui šampusepudel bussi vastu puruks lüüa, on tegemist juba liiklusõnnetusega (naerab). Mingisugust suurt tseremooniat ja erilist traditsiooni meil selleks puhuks ei ole, kuid tähistame neid sündmusi alati sümboolsete kingitustega meie reisijatele – see võib olla suveniir või šokolaad. 1998. aastal ei liikunud informatsioon selliselt, nagu praegu - internet ei olnud veel nii levinud, oma piletimüüki korraldasime otse Balti raudteejaamas. Buss väljus samuti sealtsamast. Balti raudteejaama juhatus lubas öelda nende valjuhääldi kaudu: „Väljub buss Tallinnasse“, pidasime seda heaks märgiks.

101


Kas praegu kohast?

toimuvad

väljumised

samast

Mõnda aega väljusid bussid Balti raudteejaamast. 2005. aastal olid kõik vedajad kohustatud alustama reise Obvodny kanali bussijaamast. Peatusime Balti raudteejaamas endiselt, sest kõik reisijad teadsid seda kohta ja sinna oli mugav metrooga saada. Siis tuli välja seadus transpordi turvalisuse kohta, mille järgi vedajad on kohustatud teostama pardale minekut ning bussist väljumisi ainult transpordi infrastruktuuri objektideks kinnitatud kohtades. Peterburis on selliseks objektiks Obvodny kanalil asuv bussijaam, kõik meie reisid algavad sealt ning lõpevad ka seal. Tallinnas saabume alati bussijaama. Mis linnades tegi buss peatusi? Kuidas muutus marsruut aja jooksul? Reeglina olid vahepealsed bussipeatused järgmised: Venemaa territooriumil Kingissepp, vahest ka Ivangorod, Eesti territooriumil: Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve, Jõhvi, Rakvere. Praeguseks on jäänud ainult üks reis, millel on 1998. aasta väljumisega sama marsruut. Ta on veidi pikem teistest väljumistest, kuid see on reisijate seas populaarne.

REIS PETERBURI KOOS KÕIKIDE MUGAVUSTEGA.

Kas on vähenenud aeg, mis kulub reisile Peterburist Tallinna? Praegu sõidame peamiselt ekspressreise - bussid teevad peatuse ainult Jõhvis või Narvas. Peterburis arendati Zapadniy Skorostnoy Diameter (The Western High-Speed Diameter) ja ringtee, mis lühendasid teed linna ja linnast välja. Kokkuvõtteks lühenes sõiduaeg ligi 1 tunni võrra. Kuidas muutusid bussid ise 21 aasta jooksul? Kuni 2010. aastani, niikaua kui töötasime Eurolines kaubamärgi all, olid ettevõttes erinevad bussid: Scania, Volvo, Mercedes ja isegi Hiina Yutong. Saksamaal läbisime pikki vahemaid mugavate Setra bussidega. Kui võtsime vastu otsuse töötada Lux Expressi kaubamärgi all, valisime Scania bussid, kuna tootjal olid paindlikud tingimused ja võimalus meie ideede elluviimiseks. Meie bussid valmistatakse Hispaania tehases Irizar individuaalse projekti alusel: salongis istmete vahel on rohkem ruumi, reisijate jaoks on paigaldatud

102


PETERBURI ON MOSKVA JÄREL SUURUSELT TEINE LINN VENEMAAL JA SUURIM LINN LÄÄNEMERE RANNIKUL.

individuaalsed monitorid (Lux TV), salongis on kuumade jookide automaadid ja WC. Kaks aastat tagasi ilmusid meie autoparki veel 16-kohalised minibussid Mercedes-Benz Sprinter, mis sõidavad reise Peterburi - Jõhvi liinil Lux Mini brändi all. Nendega on väga mugav sõita Ida-Virumaa linnadesse, piirikontrolli läbimine käib kiiresti. Kes valmistab busside projektid ette?

Meie reisijad on tavaliselt turistid, ärimehed ja need, kes reisivad sugulastele ja sõpradele külla. Neil ei ole tavaliselt palju pagasit ja kaupa kaasas. Kas kuulsused sõidavad teie bussidega ka? Päris tihti reisib Lux Expressiga tuntud laulja Anne Veski, tal on salongis isegi omanimeline istekoht, meiega on reisinud näiteks Tallinnast Peterburi ka Eesti kultuuriminister.

Eesti peakontoris on meil olemas innovaatiline noor meeskond, nemad tegelevadki nõuete ja standardite kujundamisega. Saame ju aru, et mugavus on väga oluline meie klientidele ning püüame arvestada kõiki nüansse. Kas on selle aja jooksul muutunud piirikontrolli läbimise reeglid? Üldiselt on kõik samaks jäänud. Õige pisut on muutunud Eesti piirikontrolli läbimine tagasiteel Venemaalt. Enne oli vaja reisijatel kontrolliks bussist väljuda, kuid pärast tollipunkti rekonstrueerimist see reegel muutus. Venemaa kontrollpunkti töötajad teevad oma tööd väga operatiivselt. Hiljuti muutusid kaupade deklareerimise reeglid, tekkisid kaalu- ja väärtuse piirangud.

VENEMAA KÕIGE ILUSAM LINN ON TAASKÜLASTAMIST- JA AVASTAMIST VÄÄRT.

103


Bus to Tallinn departs now! Author: Edgar Pfau The first regular bus line from St Petersburg to Tallinn celebrates its 21st birthday On 15 April 1998, our St Petersburg company ZAO Evrolines started driving between St Petersburg and Tallinn. This was the first line from Russia operating under the EUROLINES brand. The deputy director general of ZAO Evrolines (Russian subsidiary of Lux Express) Edgar Pfau tells us about the first journey departing from St Petersburg. Edgar, at the time you were already working at the company. Tell us, why did they decide to open a bus line between St Petersburg and Tallinn? The founder of ZAO Evrolines Hugo Osula decided to start a company in St Petersburg to link the two beautiful cities – Tallinn and St Petersburg. For this purpose, he needed a local transport company in Russia and a parity partner for which ZAO Evrolines was established. Thus, our St Petersburg-Tallinn bus line was opened in 1998. Were there many transport providers at the time who operated similar routes? No, not many. At the time, a branch of Passažiravtotrans Bus Park No. 1 («Автобусный парк №1») was operating that line, today they serve the St Petersburg city lines. Some companies from Tartu and Kohtla-Järve also offered bus travels between Estonia and St Petersburg. We were actually the first Russian private company in St Petersburg to enter the international regular lines market. Until 2010 we journeyed under the Eurolines brand which was known in Europe. Then the Lux Express brand was launched, the company management made the decision to offer a high-level service with modern buses and amenities.

104

Which bus went on the road first? A rather standard Scania bus with number plate В708КУ78. Such buses were used at the time in European charter services and on regular lines. Today, our buses are manufactured per order, they differ from standard series buses with the unique Lux style and special configurations regarding interior and accessories. It is remarkable that even back then 21 years ago, the standard Scania bus was standing out from the buses serving the city lines on the Russian market. It was a bus with 49 comfortable seats, quite like the ones that were driving around Europe. The bus had a microwave oven to heat food, and a kettle to make coffee or tea. Of course, we did not have the touch screens with movies and games, these came only in 2014. For entertainment the buses had 2 screens for showing films.


How many buses was working on the line at the beginning? One, two... were they all the same model? We started with one bus, as the route became more popular, we started adding volume, about two journeys per year. In 2000 we already had nearly 12 departures per day (in one direction). Currently we have 8, each summer one is added for the season. 15-20 years ago, we were basically the only transport provider on this line, currently there are enough competitors on the market and such number of departures (12 per day) no longer makes sense in the current market situation, so we needed to optimise the schedule. When you launched the new line, did you perform any symbolic gesture (like breaking a champagne bottle against a new ship)? USE YOUR TIME WISELY.

And how many passengers went on the first journey? The first departure took place on 15 April at 7.00 at the plot next to the Baltic train station. There were only six passengers, but among them also the first director general of the Russian company. Over time, the passenger numbers went up and today, we even have to add additional buses to the St Petersburg-Tallinn line during high season (national holidays and summer).

If you broke a champagne bottle against a bus, that would count as a traffic accident (laughs). We do not have a grand ceremony or a tradition for such events, but we always celebrate them with symbolic gifts to our passengers – a souvenir or a chocolate. In 1998, information did not move like it does today. Internet was not as

Were there two bus drivers in the past or was one enough back then? In case of international lines, following the AETR (The European Agreement Concerning the Work of Crews of Vehicles Engaged in International Road Transport) requirements is mandatory and these have not been amended much since 1998. Thus, all our buses that ride between Tallinn and St Petersburg always have two drivers. A bus driver cannot work longer than 9 hours within a 24h period and that includes a break of at least 45 minutes.

PLEASE - ALWAYS FASTEN YOUR SEATBELT!

105


widespread, and we organised our ticket sales directly from the Baltic train station. The bus also departed from there. The management of the Baltic train station allowed us to announce through their speaker: “Bus to Tallinn departs now”, we considered it a good sign. Do the departures still take place at the same place? For some time, the buses continued to depart from the Baltic train station. In 2005, all transport companies were obligated to depart from the Obvodny channel bus station. We still had a stop at the Baltic train station because all our passengers knew the place and it had easy access via the subway. Then a new law was enforced about transport safety, according to which the transport companies were ordered to organise boarding and exiting the bus only at locations confirmed as transport infrastructure objects. In St Petersburg, such a place is the Obvodny channel bus station, so all our rides begin and end there. In Tallinn, we always arrive to the bus station. In which cities did the bus stop? How has the route changed in time? As a rule, the stops on the route were: on Russian territory Kingisepp, sometimes also Ivangorod, on Estonian territory: Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve, Jõhvi, Rakvere. By now, there is only one departure that has the same route as the 1998 departure. It is a slightly longer journey, but very popular among the passengers. Has the travelling time from St Petersburg to Tallinn shortened? Today, we mostly do express travels – the buses only stop at Jõhvi or Narva. In St Petersburg, the Western High-Speed Diameter and a roundabout were developed which shorten the road to and from the city. In total, the journey time shortened by nearly 1 hour. How have the buses changed in 21 years? Until 2010, when we were still operating under the Eurolines brand, the company had diffe-

106

rent buses: Scania, Volvo, Mercedes and even a Yutong from China. In Germany, we covered great distances in the convenient Setra buses. Once we decided to start working under the Lux Express brand, we opted for the Scania buses because the manufacturer offered flexible conditions and had the capacity to execute our ideas. Our buses are manufactured at the Irizar factory in Spain following an individual project: there is more space between the seats, individual screens (Lux TV) are installed for all passengers, there are hot drink machines and a WC for the passengers. Two years ago, our fleet expanded by Mercedes-Benz Sprinter 16-seat minibuses that ride between St Petersburg and Jõhvi under Lux Mini brand. These offer a convenient travel to the cities in the Ida-Viru county allowing quick border check procedures. Who prepares the projects for the buses? At our Estonian headquarters we have an innovative young team, they work on planning the new requirements and standards. We understand that comfort is extremely important for our clients and we try to consider all the nuances. Have the border check rules changed over this time? Generally everything is the same. Passing the Estonian border check when returning from Russia has changed slightly. Before, the passengers had to exit the bus for the check, but after reconstructing the border checkpoint this rule changed. The Russian border check officers are very operative in their work. Recently, the rules for declaring goods changed, weight and value limits were added. Our passengers are usually tourists, business people and those visiting their relatives and friends. They normally do not bring along a lot of luggage or goods. Do celebrities ride your buses? Famous singer Anne Veski travels with Lux Express quite often, she even has a seat with her name. The Estonian minister of culture has also travelled from Tallinn to St Petersburg with us.


Lux Expressi bussijuhid Venemaal: kui vaatad mõne möödasõitva Lux Expressi aknast sisse, siis näed, et kõik bussid on alati reisijaid täis Aastal 2018 tervitasid nii Peterburi–Tallinna ja Peterburi–Helsingi liinid mitmeid uusi bussijuhte. Teiste seas alustasid Eesti ja Venemaa vahel sõitjaid vedama ka Dmitri Ševnin ning Soome ja Venemaa vahelisel liinil Sergei Yefimenko ning Damir Sattarov. Kolm bussijuhti jagavad, miks nad Lux Expressi oma töökohaks valisid.

HUGO OSULA LUX EXPRESS JUHATUSE LIIKMEST JA VENEMAA ÄRIJUHIST: RAIT REMMEL ON OMA SUHTLUSSTIILI, ISIKUOMADUSTE JA JUHTIMISSTIILI POOLEST PARIM VÕIMALIK MEES LUX EXPRESSI PETERBURI ETTEVÕTET JA KOGU GRUPI VENEMAA SUUNALIST ÄRI JUHTIMA.

KLIENDILE ORIENTEERITUD, ALATI RAHULIK JA SÕBRALIK SERGEI YEFIMENKO, KES ALATES 11.05.2018 ETTEVÕTTES NING HETKEL PETERBURI–HELSINGI LIINIL SÕIDAB.

“Nägin ükskord linnas ilusat bussi, mille küljel oli kirjas Lux Express. Uurisin siis läbi interneti selle ettevõtte kohta ja võimalusest Peterburis sinna tööle saada. Lugesin reisijate kommentaare ning sain aru, et tahan töötada Lux Expressis,” alustab Dmitri. Enne, kui ta oma bussijuhikarjääri seitse aastat tagasi alustas, oli ta tööd teinud nii politseis, kui ka lennuoperaatorina. “Mida suurem transpordivahend on, seda suurem on minu huvi selle vastu,” tõdeb ta – ja polegi siis ime, et just bussid Dmitri lemmikuteks said. Sergei suhtus imetlusega bussijuhtidesse juba lapsena. “Jälgisin huviga bussijuhte, kui Ikarus kaugliinibussidega Leningradist Narva sugulaste juurde sõitsime. Bussijuhid olid vormiriietuses ja nokaga mütsidega, justkui kaptenid,” kirjeldab ta. Alates millenniumivahetusest bussijuhina leiba teeninud Sergei leidis, et Lux Express on stabiilne ja tugev ettevõte, mil kindel visioon, ning kandideeris just

seetõttu möödunud aastal firmasse tööle. Damir, kes alates 2005. aastast bussirooli keeranud, peab lugu kvaliteetsest tehnikast. “Mulle meeldib sõita suure tehnikaga, eriti suure ja ilusa bussiga. Lux Expressil on šikid ja elegantsed bussid, mida hooldatakse professionaalselt ja süstemaatiliselt,” leiab Damir ja lisab, et firmas on head töötingimused ning empaatiline juhtkond. Ka Dmitri nõustub sellega. 107


masina roolis peavalu tekitavad: lumi, must jää ja vastutus kaasreisijate ees. Koju tagasi jõuda on mõnus

BUSSIJUHT DAMIR SATTAROV , KES TÖÖTAB MEIL BUSSIJUHINA JAANUARIST 2018 JA SÕIDAB PRAEGU PETERBURI–HELSINGI LIINIL.

Viiskümmend neli erinevat soovi Milline on ettevõtte maine Venemaal? Sergei leiab, et vastuse sellele küsimusele saab kätte väga lihtsal moel. “Vaata mõne mööda sõitva Lux Expressi aknast sisse ja näed, et kõik bussid on reisijaid täis. Kui meil oleks halb maine, poleks reisijad meid valinud,” on Sergei kindel. Dmitri ja Damir jagavad tema arvamust ning kogevad reisijate rahulolu iga päev: klientidele meeldivad nii bussid, kui ka avatud suhtlemisega ja viisakad bussijuhid, naeratused ja tänusõnad on selle selge väljendus. “Lõpp-punkti saabumisel reisijad naeratavad. Neil hetkedel tunnetan, et reisijad austavad ja hindavad meie tööd,” tõdeb Damir. Ent bussijuhid näevad selle tulemuse saavutamiseks ka kõvasti vaeva: iga kliendi nimel tuleb pingutada, võib nende jutust järeldada. “Kõige pingelisem on meie ametis see, et ei tule tagada mitte ühe ega kahe, vaid viiekümne nelja reisija mugavus. Igal reisijal on oma iseloom, omad soovid ja oma arusaam mugavusest. Peab tegema niimoodi, et reisija oleks rahul ja tuleks meie juurde tagasi,” jagab Sergei oma tööfilosoofiat. Loomulikult painavad ka praktilisemad mured, mis ka kõigile teistele juhtidele mis tahes

108

Kord küsinud reisijad Sergeilt, kuidas mees nii hästi Peterburi linna tunneb. Üks uuris, kas bussijuht on ehk Peterburis sündinud. “Vastasin, et olen sündinud Leningradis (aastatel 1924–1991 kandis Peterburi Leningradi nime – toim),” naerab Sergei. Seepeale pakkunud klient, et ju on siis bussijuht kaua aega tagasi Peterburi kolinud, et marsruuti nii osavalt koostab. “Mina vastasin siis, et kolisin kohe, kui linn ümber nimetati,” meenutab Sergei palju nalja pakkunud lugu. Klientidelt tuleb tänu pidevalt. Väljendatakse imestust, et bussi pardal pakutakse tasuta kõrvaklappe, vett ja kohvi; kiidetakse, kui jõuavad sihtkohta õigeks ajaks. Pika sõidu lõpp-jaama jõudmine pakub bussijuhtidele rahulolu. “Positiivne hetk on siis, kui jõuad lõpp-peatusesse ning reisijad bussist väljudes ütlevad, et meiega on palju parem reisida, kui teiste firmadega. Ning et soovitavad meie ettevõtet kõigile,” tunneb Sergei

BUSSIJUHT DMITRI ŠEVNIN, KES TULI ETTEVÕTTESSE MÄRTSIS 2018, SÕIDAB PETERBURI–TALLINNA LIINIL.


uhkust. “See on omamoodi moraalne toetus ja oma töö hea tulemuse teadvustamine,” lisab Dmitri. Ning kui päeva viimane reis läbi, saabub veel eriliselt magus hetk - pärast pikka vahetust koju tagasi jõudmine. Kui ühe päeva jooksul mitu riiki läbi sõidetud, on koju saabumine tõeliseks naudinguks. Meeldivaid hetki pakub ka suhtlus kolleegidega: piiripunktides ja bussijaamades. “Väga tihti suhtleme tööteemadel ka Eesti kolleegidega,” mainib Dmitri. Kohtutakse ka maanteel. “Siis jõuame teineteist vaid naeratusega tervitada,” märgib Damir. Kollektiiv on meeste sõnul Lux Expressis töötamise üks toredaimaid külgi. “Meil on hea ja sõbralik, omavahel suhtlev kollektiiv. See puudutab mitte ainult bussijuhte, vaid ettevõtte kõiki töötajaid,” ütleb Dmitri. Damir on temaga nõus. “Meie firmas on minu jaoks kõige olulisem professionaalne ja abivalmis kollektiiv. Mind kutsuti turismivedude firmasse tööle, aga ma ei ole valmis mingeid muid ettepanekuid kaaluma,” ütleb Damir veendunult.

BUSSIJUHT DAMIR SATTAROV.

109


Lux Express bus drivers in Russia: Whenever you look inside a passing Lux Express bus, it’s always full In 2018, several St Petersburg-Tallinn and St Petersburg-Helsinki lines welcomed new bus drivers. Among others, Dmitri Ševnin started driving between Estonia and Russia, and Sergei Yefimenko and Damir Sattarov between Finland and Russia. The three bus drivers share, why they chose Lux Express as their place of work.

“I once saw a beautiful bus in town that had Lux Express written on it. I researched the company online and saw they had a vacancy in St Petersburg. I read the passengers’ comments and realised that I wanted to work at Lux Express,” Dmitri says to begin. Before starting his career as a bus driver seven years ago, he had worked at the police and as a flight operations officer. “The larger the vehicle, the more interested I am,” he says, and therefore it is no wonder why buses turned out to be Dmitri’s favourites. Sergei admired bus drivers already when he was little. “I always observed the bus drivers with keen interest whenever we took the long-distance bus from Leningrad to Narva to visit our relatives. The bus drivers had uniforms and caps, they looked like captains,“ he says. Sergei, who has been working as a bus driver since the early 2000s, found that Lux Express is a stable and strong company with a clear vision and that is the reason he applied for work here last year. Damir whose bus driver career started in 2005 appreciates quality technology. “I like driving large machinery, especially a great and good-looking

110

bus. Lux Express has chic and elegant buses which are professionally and systematically maintained,” Damir finds and adds that the company has great working conditions and empathic management. Dmitri agrees with this. Fifty-four different requests What is the company’s reputation like in Russia? Sergei believes that this question is very simple to answer. “Look inside a passing Lux Express bus and you’ll see it is full. If we didn’t have a good reputation, the passengers would not choose us,” Sergei is sure. Dmitri and Damir share this opinion and experience customer satisfaction daily: the clients love the buses, and the open, friendly and polite bus drivers – smiles and gratitude are a clear indication of this. “When reaching the destination, the passengers smile. At those moments, I feel that the passengers respect and appreciate our work,” Damir says. But the bus drivers work hard to obtain such a result: you need to make an effort for each client, the bus drivers say. “The most stressful part of our job is that you don’t need to make


sure that one or two people are comfortable, but you need to look out for fifty-four people. Each passenger has their own nature, requests and understanding of comfort. We need to make sure the passengers are happy and would come back to us,” Sergei says sharing his work philosophy. Of course, there are also more practical concerns that cause stress for a driver of any vehicle, such as snow, black ice and being responsible for other passengers. Coming home feels great Once the passengers asked Sergei how come he knows the city of St Petersburg so well. One asked if the bus driver was perhaps born there. “I replied I was born in Leningrad (St Petersburg was called Leningrad from 1924 to 1991 editor),” Sergei says smiling. Then the passenger guessed that the bus driver probably moved to St Petersburg a long time ago and thus knows the routes so well. “I then responded that I moved immediately after the town was renamed,” Sergei says, remembering the funny story.

Clients are always grateful. They marvel at the fact that there are free headphones, water and coffee on the bus; they praise when the buses reach destination on time. Arriving at the destination after a long journey is very satisfying for the drivers. “When reaching the destination, it is always positive to hear the passengers say that travelling with us is so much better than with our competitors. And that they will recommend our company to everyone,” Sergei says proudly. “It is kind of a moral support and acknowledgement of our good work,” Dmitri adds. And once the final journey of a day is over, even a sweeter moment arrives when you finally get home. If you pass through several countries in a day, reaching home is a true pleasure. Seeing colleagues at border stops and bus stations is also nice. “We often talk to our Estonian colleagues about work, too,” Dmitri mentions. They also meet on the road. “Then we greet each other only with a smile,” Dmitri notes. According to the men, the personnel is one of the best aspects of working at Lux Express. “We have a great and friendly team with good communication. This means all the employees, not just the bus drivers,” Dmitri says and Damir agrees. “In our company, the most important thing for me is the professional and helpful team. I was invited to work at a tourist charter company, but I do not care for any other offers,” Damir states, determined.

BUSDRIVER DMITRI ŠEVNIN.

111


Lux Expressi juhid Lätis ja Leedus: reisijad, kes on proovinud teisi vedajaid, tulevad ikka meie juurde tagasi Lux Express teenindab liine nii Eesti sees kui ka sellest väljaspool. Nii ongi mõnel bussijuhil eriliselt vedanud, sest töökaaslasteks saab pidada nii rahvuskaaslasi kui ka juhte teistest riikidest, kellega peatustes ja jaamades kohtutakse ning suheldakse. Bussijuhiameti juurde jõudmisest ja sellele truuks jäämisest räägivad Lux Expressi bussijuhid Artūr Masalskij ja Aleksandr Starovojtov Leedust ning Indulis Helmanis ja Vitālijs Kalniņš Lätist. “Mulle on alati meeldinud suur tehnika ning nii minu ema kui ka isa on bussijuhid – see on meil perekondlik,” teeb Leedust pärit Artūr otsa lahti. Artūr kandideeris teadlikult tööle ettevõttesse, kuhu tööle pääsemine tundus keeruline. Nüüd on ta juba kolm aastat Lux Expressis leiba teeninud. Artūri Läti kolleeg Indulis alustas bussijuhitööd kaitseväes. “Lux Expressis töötav kolleeg pakkus mulle välja nende juurde tööle tulla,” räägib ta. Tänaseks on nad kutsujaks olnud sõbraga kuus aastat bussiroolis paarimehed olnud, kogustaaži on tal bussijuhina aga juba 19 aastat. Aleksandr, kes Leedus bussijuhina leiba teeninud juba kaks kümnendit, valis omal ajal selle ameti tööpakkumiste nappuse tõttu. Prestiižika töö ja heade tingimuste tõttu on ta aga Lux Expressi juba kaheksaks aastaks pidama jäänud. Aleksandrist veelgi kauem on juhiametit pidanud lätlane Vitālijs: peagi täitub tal selles ametis 40 aastat, mille hulka jäi ka Läti Eurolines’i all töötamine. Viimased seitse aastat on ta kuulunud aga Lux Expressi ridadesse. Konkurentsieeliseid on mitu Uued transpordivahendid, head töötingimused ja -tasu hoiavad Aleksandrit ja Vitālijst ettevõttes. “Positiivset emotsiooni tekitab teadmine, et minu töö pakub mulle naudingut,” lisab Artūr. Bussijuht Indulis tõdeb, et talle meeldib stabiilsus, mitte sage töökohavahetus. “Öeldakse, et parem on seal, kus meid ei ole. See ei pruugi alati tõde olla,” arvab Indulis. Nii näivad arvavat ka kliendid.

112

HUGO OSULA LUX EXPRESS JUHATUSE LIIKMEST JA BALTIKUMI ÄRIJUHIST: AASTAID LUXI LEEDU ÄRI KORRALDADES ON JANNO RITSBERG ARENDANUD SEALSEL TURUL KASULIKKE JUHIOMADUSI – KIIRUS, OTSUSTAVUS, TÄPSUS, KA JÕULISUS. SEE KOMBINATSIOON ON TÄIENEMAS EESTLASTELE OMASE PRAKTILISUSE, AUSUSE, SÜSTEEMSUSE JA PÕHJAMAISE SUHTLUSMANEERIGA.


“Reisijad, kes on proovinud teisi vedajaid, tulevad ikkagi tagasi. Lux Expressi maine on reisijate seas kõrgel tasemel,” räägib Indulis ning teised kolm juhti toetavad tema sõnu. Lux Expressi teenustest räägitakse uhkuse ja naeratusega, kinnitab Artur, ent ütleb, et konkurents muidugi eksisteerib. “Aga selles mõttes on Lux Expressil juhtiv positsioon paljudes aspektides. Näiteks tehnoloogiliselt uued bussid ning sõbralik meeskond,” on ta kindel. Sõbraliku meeskonna tõestuseks on reisijatelt laekuv tagasiside. “Peaaegu igal reisil on olemas kliendid, kes tänavad sind,” ütlevad nii Indulis, Vitālijs kui ka Aleksandr. Kui kiitus ei juhtu tulema otsesõnu, võib tänuks olla hoopis

BUSSIJUHT ALEKSANDR STAROVOJTOV.

.reisivate laste tähelepanu keskpunkti sattumine. “Meenub üks lõbus kord, kui lapsed joonistasid mind ja minu paarimeest kollase Simple Express bussi roolis,” meenutab Aleksandr armsat seika, mis siiani meeles mõlgub. Stressi tekitavad juhtides need aspektid, mis pole nende enda kontrollida: näiteks halvad teeolud ja ilm. “Sest meie vastutame mitte ainult enda, vaid ka reisijate eest,” nendib Indulis. “Kõige suuremat pinget valmistab bussi juhtimine talvel, eriti kui sajab ohtralt lörtsi, aga kus lumekoristusprotsessi eest vastutavate ettevõtete reageerimist ei ole näha,” ütleb Aleksandr. Vitālijs lisab: “Stressi põhjustab ka võitlus joobnud reisijatega.” Rahvusvahelised kolleegid Kuigi mõned olukorrad tekitavad eriti pinget, saavad neist hiljem põnevad lood, mida teistega jagada. Üht sellist jagab meiega Indulis. “Meenub juhus, kui kaks semu üritasid Valgevene piiril tolliametnikku veenda, et neil on suured pered – ja kaasasolevad toidulisandeid täis kohvrid, igaühel kaks, ongi peredele mõeldud. Hiljem selgus, et nad olid juba kahest piiripunktist tagasi saadetud,” meenutab Indulis.

BUSSIJUHT ARTŪR MASALSKIJ.

113


BUSSIJUHT ALEKSANDR STAROVOJTOV ABISTAB REISIJAID PAGASIPAIGUTUSEL.

Bussijuhtidega teistest riikidest kohtutakse nii peatustes kui ka jaamades. “Mul veab, et on olemas võimalus suhelda kolleegidega Lätist ja Eestist, sest teen reise Riiasse,” on leedukas Aleksandr rahul. Ta lisab: “Muidugi suhtleme omavahel kui kohtume, ja ka sotsiaalmeedia kanalite vahendusel.” Oma vahetu meeskonna tööõhkkonda peavad mehed heaks: töö sujub. Indulis, kel paarimeheks kauaaegne sõber, leiab, et pikk tutvus annab võimaluse teineteisega otse ja avatult suhelda. “Saame nalja visata, aga mõnikord ka teineteise peale karjuda,” naerab ta. Artūri sõnul ollakse Lux Expressi meeskonnas alati valmis üksteist aitama.

BUSSIJUHT VITĀLIJS KALNIŅŠ.

BUSSIJUHT INDULIS HELMANIS.

114


Lux Express drivers in Latvia and Lithuania: Passengers who have tried other buses always come back to us Lux Express serves lines in Estonia and abroad. And thus, there are some extra lucky bus drivers who have colleagues both among their own people and also among the drivers in other countries who meet and chat with them at stops and stations. Lux Express drivers Artūr Masalskij and Aleksandr Starovojtov from Lithuania and Indulis Helmanis and Vitālijs Kalniņš from Latvia tell us about how they started as bus drivers and why they will continue. “I have always loved large machinery and both my mother and father are bus drivers, so it runs in the family,” Artūr from Lithuania says to start. Artūr knowingly applied for a job in a company where getting a job seemed difficult. He has now been with Lux Express for three years. Artūr’s colleague Indulis started driving a bus when serving at the defence forces. “A colleague working at Lux Express suggested I should come and work here,” he tells. By today, they have been partners behind the wheel for 6 years, in total he has 19 years of experience as a bus driver. Aleksandr who has been a bus driver in Lithuania for two decades already chose this position due to lack of vacancies. However, thanks to the prestigious work and great conditions he has remained with Lux Express already for eight years. But Vitālijs from Latvia has been a bus driver for even longer than Aleksandr – Vitālijs will soon celebrate his 40th professional anniversary, which also includes time worked for Eurolines Latvia. But for the past 7 years he has been with Lux Express. Several competitive advantages New vehicles, great work conditions and remuneration are aspects keeping Aleksandr and Vitālijs in the company. “Knowing that my work pleases me creates positive emotion,” Artūr adds. Bus driver Indulis finds that he enjoys stability and he does not want to change jobs frequently. “They say it’s better elsewhere. That

might not always be true,“ Indulis believes. And the passengers seem to agree. “The passengers who have tried other buses always come back to us. Lux Express has great reputation among the passengers,” Indulis says and other three bus drivers agree. They speak highly of the Lux Express services Artūr confirms but adds also that there is still some competition. “But of course, Lux Express does have the leading position in several aspects. For example, technically the buses are new, and the team is friendly,” he states confidently. Feedback from clients underlines the friendly character of the personnel. “There are passengers thanking you on almost all departures,” Indulis, Vitālijs and Aleksandr say. And if the praise is not told directly, then the grati115


tude may take the form of getting the attention from travelling kids. “I remember once some kids drew a picture of me and my partner driving a yellow Simple Express bus,” Aleksandr tells, remembering a nice moment still in his mind. Stress is mainly created by aspects the bus drivers cannot control, such as bad road conditions and the weather. “Because we are not only responsible for ourselves but also for the passengers,” Indulis says. “It is especially stressful to drive in winter when slate is coming down but the companies responsible for keeping the roads clear are nowhere to be seen,” Aleksandr tells. Vitālijs adds: “Fighting drunk passengers is also stressful.” International colleagues Although some situations are tense, these often become exciting stories to tell later on. Indulis shares one such with us. “I remember one time when two guys tried to persuade a customs officer on the Belarussian border that they have large families, and the large suitcases filled with food supplements, two for each man, are meant for their families. Later it turned out that they had already been sent back from two other border checkpoints,” Indulis remembers.

BUSDRIVER ALEKSANDR STAROVOJTOV.

116

BUSDRIVER ARTŪR MASALSKIJ.

The bus drivers meet colleagues from other countries at stops and stations. “I am lucky that I get to talk to colleagues from Estonia and Latvia, because I drive to Riga,” Aleksandr from Lithuania is happy. He adds: “Of course, we talk when we meet and also use socialmedia channels.” The men consider the atmosphere in their immediate teams great: the work runs smoothly. Indulis who is partners with a long-time friend finds that knowing a person personally gives the opportunity to communicate with each other openly. “We get to joke around, but we also get to yell at each other from time to time,” he says smiling. According to Artūr, everyone at the Lux Express team is always ready to help each other.

BUSDRIVES VITĀLIJS KALNIŅŠ AND INDULIS HELMANIS.


Profile for Berit Osula

Ajakiri "Mootor" suvi 2019  

Kajastame ajakirjas Mootor töötajate tegemisi, ettevõtete probleeme ja arenguid, aga ka seda, mida me pakume oma klientidele ja mida nad mei...

Ajakiri "Mootor" suvi 2019  

Kajastame ajakirjas Mootor töötajate tegemisi, ettevõtete probleeme ja arenguid, aga ka seda, mida me pakume oma klientidele ja mida nad mei...

Advertisement

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded