Issuu on Google+

mis The Baltic Guide teile kusmidatutvustab Soomes teha millal ja näha tasub EESTI KEELES

SOOME TALV 2009/10

Talvemoodi mitmele maitsele Ajaviitevihjed täiskasvanutele Turu valmistub aastaks 2011 Mess tutvustab uudistooteid ja uuendusi Infopank abiks uuel kodumaal Ajalugu: pärast sõdu

TALVINE MEELELAHUTUS

safarid, lumepuhkused, Põhja-Soome suusakeskused…

VAATA VÕI KIRJUTA KA INTERNETIS

www.balticguide.ee • editorial@balticguide.ee

/ laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused /


KAGU-SOOME PARIMAD PALAD! Kotka turismibüroo, Keskuskatu 6, 48100 Kotka tel. +358 5 234 4424 e-mail: tourism@kotka.fi www.visitkotka.fi

Merelinn Kotka Kõigest tunnise sõidu kaugusel Helsingist pakub merelinn Kotka vaatamis- ja kogemisväärset kogu aasta läbi. Kotkas ootab sind värskendav kombinatsioon meresaarestiku idüllist, looduse võlust ja parkide rohelusest, ainulaadsest arhitektuurist ning kultuuri- ja muude sündmuste vahelduvast reipusest. Merekeskus Vellamos võid tundma õppida meresõidu ja Kymenlaakso ajaloo saladusi ning saada tugevaid nägemis- ja tegemiselamusi. Akvaariumimaja Maretarium esitleb meie vesistute põnevat maailma. Mõlemad populaarsed vaatamisväärsused pakuvad aasta läbi värvikaid elamusi kogu perele.

Akvaariumimaja Maretarium www.maretarium.fi

Merekeskus Vellamo www.merikeskusvellamo.fi

Hamina - Soome romantilisim linn Hamina linn on täis romantilisi vaatamisväärsusi ja huvitavaid ajaloolisi objekte, mis asuvad kõik sobiva jalgsimatka kaugusel üksteisest. Kui tuled Haminasse, peatu. Kuula, kuidas üle 350-aastase linna vana, tähekujuline kindlus sosistab sulle oma lugusid. Vaimustu meeleolukatest puukvartalitest ja astu sisse kõrvuti asuvatesse eri stiiliga kirikutesse ja muuseumidesse. Käi ära ka ajaloolisest kesklinnast väljaspool merel, maal ja ainulaadse saarestiku kalurikülades.

Tunne vaimustust Haminast! 1.-8.8. Hamina Tattoo Rahvusvaheline sõjaväemuusikaüritus.

Tattoonädal pakub unustamatuid muusikalisi elamusi vana kindluslinna tänavatel, parkides, turgudel ja mere rannal. www.haminatattoo.fi Piletid: Piletiteenused, www.lippupalvelu.fi

Kagu Soome – lähedal ja elamusi täis!

REISITEENUSED tel. +358 749 2641 faks +358 5 749 2640 matkailu@hamina.fi www.hurmaavahamina.fi


T H E B A LT I C G U I D E

TA LV 2 0 0 9 / 1 0

3

juhtkiri

Mõelgem positiivselt TA LV 2 0 0 9/ 1 0

A Selles numbris

sjad on harva nii halvasti, et olukorda joomisega hullemaks teha ei saaks. Kaeblemine pole kunagi midagi paremaks muutnud. Vaieldamatult on majandus nii Eestis, Soomes kui mujal maailmas kasvava kiirusega allapoole langenud. Paljude jaoks tähendab masu isiklikku tragöödiat, sest kaotatud on töökoht ja seetõttu ehk palju muudki. Rõhuv osa rahvast jätkab siiski töötamist endistel töökohtadel ja nende majanduslik olukord püsib masust hoolimata stabiilsena või on isegi paremaks muutunud. Seega ei tohiks paljudel olla põhjust kaeblemiseks, vaid pigem raha joomiseks. Masu toidab ennast ise. Tavainimeste tarbimisharjumusi mõjutavad meedia poolt maalitud ähvardavad pildid ja kuulutused saabuvatest halvematest aegadest. Kuigi sissetulek on endine ja ehk suuremgi, kasutatakse seda ettevaatlikumalt, sest kogutakse sääste veelgi mustemateks päevadeks.

Eestis näitab riik “head” eeskuju. Nii langeb nõudlus endiselt ja masu üha süveneb. Ainus ravim majanduse elavdamiseks kannab nime raha, ja see tuleb taas ringlusse saata. Kui “raiskaja” ostab uhke auto, pidutseb kallis restoranis, mängib golfi, reisib ja harrastab teisi n-ö eliitajaviiteid, maksab ta seeläbi ühtlasi paljudele palka. Säästmist on kaua peetud hüveks, kuid niisugustel aegadel peaks kõrgemalt hindama hoopis kulutamist. Unustagem siis säästmine ja hakakem kurvastuseta ja rõõmsal meelel raha kulutama.

Jukka Arponen peatoimetaja

Toimetus tel +372 6 117 760, faks +372 6 117 761 editorial@balticguide.ee

Turundusjuht Katja Järvelä-Romppainen tel +358 44 297 1354 (+372 6 117 773) Projektijuht Mari Tuovinen tel +372 6 117 773

Kvartalirestoran Old Anchor.

Reklaamihinnad

sündmused

09

Kontakt Põhja pst 25, 10415 Tallinn, Eesti

Turundusdirektor Marko Remes tel +372 6 117 774

Helsingist disainipealinn. Talve Top7.

restoranid

08

Peatoimetaja Jukka Arponen Kujundajad Andres Rõhu, Kristi Möls Fotograaf Stina Kase Toimetussekretär Pille Luik

Reklaamiosakond marketing@balticguide.ee faks +372 6 117 761

aktuaalne

05

The Baltic Guide

1/1-lk tagakaas 1/2-lk 1/4-lk 1/8-lk

Jõulu- ja uusaastaüritusi.

2635 € 3035 € 1395 € 750 € 425 €

Hindadele lisandub käibemaks.

Reklaamimõõdud 1/1 lk (laius x kõrgus) ......254 x 375 mm 1/2 lk (horisontaal) ......... 254 x 185 mm 1/2 lk (vertikaal) .............. 125 x 375 mm 1/3 lk (horisontaal) .........254 x 123 mm 1/4 lk (horisontaal) ...........254 x 91 mm 1/4 lk (vertikaal) ................125 x 185 mm 1/8 lk (horisontaal) ............ 125 x 91 mm 1/8 lk (vertikaal) ................. 61 x 185 mm

turism

10–11

Soovitusi talveturistile Helsingis.

Turu 2011 ja Helsingi 2012

majandus

12–13

Nõuandeid sisserändajatele ja töötajatele.

Trükk: AS Kroonpress

turism

14–17

Talvetegemised. Põhja-Soome suurimad suusakeskused. Lapi ja Kesk-Soome vahele jääb Põhja-Pohjanmaa.

kolumn

S ostud

18–21

Moekaubad Helsingis. Talvematka varustus.

aktuaalne

22 23 24

Delfiiniteater Särkänniemis. "Rööperi" DVD-l ja Blu-rayl. Talvemessidele oodatakse rekordarvu külastajaid. Linnapuhkusele Turusse, 2011. aasta kultuuripealinn.

ajalugu

30

Sõja järel maksti Nõukogude Liidule kontributsiooni.

Materjalid Valmis materjalid failidena: Freehand, Photoshop, Illustrator, pdf (composite) meedia: CD, DVD

oome rahvusvahelise turundamise seisukohalt on Turu 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna ja Helsingi 2012. aasta maailma disainipealinna staatuse langemine kahele järjestikulisele aastale väga õnnelik ajastus. Kultuuripealinn 2011 staatusele lisab väärtust seegi, et samal ajal on teiseks kultuuripealinnaks samuti Läänemere kaldal asuv Tallinn. Geograafiline lähedus lisab nii kultuuri- kui majandusalaseid koostöövõimalusi. Projektid toovad kasu Soome riigi kuvandile tervikuna ja seega peavad nii Turu kui Helsingi üksteist igakülgselt toetama. Soome tööstuskunsti, kultuuri ja disaini tutvustamiseks maailmale on Helsingi ja Turu igati sobivad linnad. Turku Design Now grupp on nähtavalt kohal ka “Habitare” messil. Turus on konverentside kõrvalprogrammiks disainialaseid vaatamisväärsusi tutvustav tuur. Turus kanda kinnitanud Tonfisk Designi esindaja Brian Keaney on äratanud tähelepanu uuenduslike toodete ja meeleolukate esitlustega. Nii on näiteks suhkrutoosist ja koorekannust koosnev

komplekt leidnud positiivset vastukaja rahvusvahelises ajakirjanduses. Lisaks iga-aastasele Turu disaininädalale korraldatakse selleteemalisi üritusi kogu aasta vältel. Turu naabruses asub lustlik ja elamusterohke Disainilinn, mis sobib reisisihiks väiksematele rühmadele. Seal võib kogeda ideekümblust ja proovida kätt väiksemate mõttevälgatuste teostamisel. Disainilinna funktsionäär Tiina Källi on ka Turku Design Weeki produtsent. Sel ajal võib linnas kohata tuttavaid Helsingist ja Stockholmist, kes on saabunud Turusse uusi disainialaseid trendituuli nuusutama. Ka Turu disainil on oma väärikas ajalugu. Alvar Aalto arhitektuuril ja mööblil on Soome kunstiajaloos oma kindel koht. 1910. a asutatud Korhoneni mööblivabrik on olnud alates 1930. aastatest Aalto mööbli peamine tootja ning ka täna Turu kultuuripealinna projektis nähtaval kohal. Aalto kõrgkooli üks eesmärk on ühendada kujundajaid, tehnilisi teostajaid ja turustajaid. Loodetavasti kannab 2012. a maailma disainipealinnaks valitud Helsingi talle osaks saanud au välja. Euroopa kultuuripealinna aasta jaoks ei ole EL abiraha ette nähtud. Kogu pealinna lähikond ning projektist huvitatud Lahti on selle ellu viimisel Helsingile abiks. Ka Turu toetab Helsingit ning vastupidi. Koos suudetakse rohkem! Anne-Marget Niemi turismijuht Turku Touring, Turu linn

The Baltic Guide’i levitatakse tasuta sadamates, laevadel, lennujaamas, hotellides, kaubamajades, reisibüroodes jms.

Kaanefoto Stina Kase Modell: Evelin

Väljaandja ei vastuta võimalike lehes ilmunud vigade põhjustatud majandusliku kahju eest. Väljaandja ei vastuta temast mitteolenevatel põhjustel ilmumata jäänud reklaami eest. Kõik asjakohased pretensioonid palume esitada kaheksa päeva jooksul pärast lehe ilmumist või plaanitud ilmumise päeva.


Päevakruiis Helsingisse koos hommiku- ja õhtusöögiga

al. 662.Päevakruiis Helsingisse

al. 350.K> @> C<

8AJ7

Reisijapilet

SOODSAIM SÕIT Helsingi südalinna!

Helsingisse koos hommikusöögiga

al. 365.Autopakett kahele 2 reisijat + sõiduauto üks suund

al. 785.-

VIKING XPRS Tallinn - Helsingi

08.00 > 10.30 14.00 < 11.30 18.00 > 20.30 (pühap. 16.30 > 19.00)

24.00 < 21.30 (pühap. 22.30 < 20.00)

K>@>C<

8AJ7

Hind kehtib ainult Viking Clubi liikmele. Registreeru TASUTA www.vikingline.ee

Sõiduauto kuni 6 m pikk ja 2,05 m kõrge Lisainfo telefonil 666 3966 Broneeri reis mugavalt www.vikingline.ee

6 500 saart, mereäärne majake, muuseumilaev Pommern, Viikingiturg, festivalid, ekskursioonid giidi saatel ja degustatsioonid Tjudö viinamarjaistanduses. Åland pakub võrratuid elamusi kodu lähedal! Alusta reisi eesti keeles aadressil visitaland.com või külasta meid messil Tourest.

´ visitaland.com


T H E B A LT I C G U I D E

TA LV 2 0 0 9 / 1 0

√Tipporkester Austriast

5

√Rootsi tippbänd Kent

Schönbrunni linnaorkestri koosseisu kuuluvad põhiliselt Viini suurorkestrite tippmuusikud. Orkester on populaarne ja seda hinnatakse väga kõrgelt nii kodulaval Schönbrunnis kui suurtel areenidel Euroopas ja Jaapanis. Repertuaar austab viinipäraste kontsertide traditsioone, mis on laiemalt tuttavaks saanud Viini uusaastakontsertide teleülekannete kaudu.

Kent on saanud Rootsis ja mujal Põhjalas oma eripärase ja võimsa kitarripopiga suure populaarsuse osaliseks. Enam kui miljon albumit müünud Kenti teatakse ka suurepärase live-esinejana. Kui Kent paar aastat tagasi Soomet külastas, müüdi Kulttuuritalos toimunud kolme kontserdi piletid ülikiiresti läbi. Nüüd on lava vahetatud suurema vastu ja Kent astub üles Hartwall Areenal.

2.1 Viini uusaastakontsert, Schönbrunni linnaorkester, Tampere-talo, Tampere. 3.1 Viini uusaastakontsert, Schönbrunni linnaorkester, Finlandia-talo, Helsingi.

5.3 Kent, Hartwall Areena, Helsingi.

Kultuur

Sündmused

Turu ja Tallinn — koos Läänemere kaitsel

Aasta 2011 kultuuripealinnad Turu ja Tallinn asuvad üksteisele geograafiliselt lähemal kui mistahes teised kultuuripealinnad varem. Kunagi varem pole ka kultuuripealinnadel olnud nii sarnast kultuurilist, väärtushinnangulist ja ajaloolist tausta. Ühisest merest rääkimata. Kultuuripealinna aasta pakub mõlemale linnale unikaalset võimalust tutvustada maailmale oma kultuuri, ajalugu ja tulevikuväljavaateid, aga ka aastasadu kestnud koostööd Läänemere regioonis. Koostöö ühendavaks lüliks on Läänemeri. Turu ja Tallinna aasta 2011 kultuuripealinnaks olemise koostöövõimaluste otsimine käib täie hooga. Laiahaardelisi koostöövõimalusi kätkeb endas Bordering Memories nimeline projekt, mis käsitleb eestlaste, soomlaste ja venelaste vastastikuseid suhteid. Tallinna elanikest 40 protsendil on suhtluskeeleks vene keel, Turus moodustab suurima sisserändajate grupi samuti venekeelne kontingent. Koostööpartnereid otsitakse projektile ka Peterburist. Projekt Läänemere Uus Draama 2011 sai alguse Läänemere piirkonnas tegutsevate teatritegijate soovist teha koostöö vallas midagi rutiinist erinevat ja uuenduslikku. Projekt on Turu-Tallinna teljelt laienenud ja praeguseks on seotud juba neli riiki — Soome, Eesti, Venemaa ja Rootsi. Kõne all on dramaturgiavõistlus, mis on suunatud nii uutele kui ka tegutsevatele näitekirjanikele. Võistluse teemaks on lahutav/ ühendav Läänemeri. Võistluselt loodetakse saada uusi näidendeid, mis käsitlevad Läänemere regiooni teemat. Eestis on projektiga liitunud kultuuripealinn Tallinn peaettevõtjana ja vastutava poolena. Näitekirjanikke esindab Eesti Teatriagentuur, tegeliku teostuse eest vastutab Tallinna Linnateater. Ajakava kohaselt tuleb käsikirjad üle anda 2009. aastal. Võitjad — igast riigist üks näitekirjanik, valitakse kevadel 2010 ja käsikirjad tehakse lavaküpseks ning lavastatakse Turu Linnateatris 2011. aastal. Uurimisreis Läänemerel kutsub Soome ja Eesti kunstiinimesi vaatlema Läänemerd ja sellega seonduvaid probleeme. Uurimisretkele kutsutakse kunstnikke, teadlasi ja kultuurivaldkonna arvamusliidreid, et kompida kultuuri ja teaduse piire. Projekti raames sünnivad uued teosed ja publikut julgustatakse kunstiloomeprotsessides osalema. Loodavad teosed peaksid kunstikeele kaudu juhtima tähelepanu Läänemere olukorrale ja äratama selle kallastel elavates rahvastes vastutustunnet oleviku ja tuleviku ees.

Helsingist saab 2012 disainipealinn

Soome talve TOP

Helsingi on valitud maailma 2012. aasta disainipealinnaks. Määramise otsustas tööstusdisaini maailmanõukogu (Icsid), mis tegi oma otsuse avalikuks Singapuris toimunud maailma 2009. aasta disainikongressil.

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD HELSINKI, HARRINIVA, YLLÄS, MUUMIMAAILMA

Jäine öömaja

Maailma suurimas lumelinnas Kemis on igal talvel alates 1996. aastast avanud uksed jääst ja lumest rajatud LumiHotell. Pakaselist öömaja ja iglukülasid pakutakse viimasel ajal ka suusakeskuste juures ja mujal põhjas. Tubades ootab siiski ees pehme voodi koos soojade magamiskottidega.

Messilt reisile

Põhjamaade suurim turismiteemaline üritus “Matka 2010” leiab Helsingi messikeskuses aset 21.—24. jaanuaril. Mess annab hea ülevaate nii kaugematest reisisihtidest kui Soome enda pakutavatest võimalustest. Paljud Soome ettevõtted on kohal ka Tallinnas 12.—14. veebruaril toimuval messil “Tourest 2010”, mis tutvustab reisihuvilistele uusimaid turismitrende.

Jäätunud järved

Tuhandete järvede jäätumine avab suurepärased võimalused talviste harrastustega tegelemiseks. Populaarseimad harrastused on jääpüük, mootorkelgusafarid, suusatamine, uisutamine ja talisuplus. Jääpüük on Soomes igameheõigus, mis tähendab, et kalastada võivad kõik ja enam-vähem igal pool ning seda ilma keerulise asjaajamiseta. Lõuna pool on jääkalastajate peamiseks saagiks ahven ja särg, põhja pool võib konksu otsa jääda ka paalia.

Toiduhinnad langesid, viinahind tõusis

Austavat staatust taotles kokku 46 linna. Finaalis edestas Helsingi teist lõppvooru jõudnud kandidaati, Hollandi linna Eindhovenit. World Design Capitali tiitel antakse üleaasta linnale, mis toob disaini abil keskkonnale uue hingamise ja edendab linnaruumi. Tiitli abil üritatakse linnu julgustada kasutama disaini sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise sfääri edendamiseks. Eelmine disainipealinn oli Torino ja tuleval aastal saab selleks Soul. Disainipealinna staatus toob Helsingisse rohkesti diasiniüritusi ja laialdast rahvusvahelist tähelepanu.

Toidukaupade käibemaksu langetati oktoobri alguses 17%-lt 12%-le. Seetõttu langesid toiduainete hinnad kauplustes veidi vähem kui 5%. Samas aga tõsteti alkoholiaktsiisi. Kangete alkohoolsete jookide hind tõusis 7%, veinide hind 5% ning siidri- ja õllehind 3%.

Aastalõpupeod

Jõule tähistatakse Soomes tavaliselt vaikselt ja rahulikult pere keskel. Jõuludest kuni aastavahetuseni tehaksegi pidutsemises väike paus, kuigi jõulu teine püha (26.12) on traditsiooniliselt pidupäev. Aastalõpu parim osa on aastavahetuspeod, mille tipphetke tähistab ilutulestik.

Otselennud Turusse ja Lappeenrantasse

Oktoobrikuus alustas airBaltic lendudega liinil Tallinn–Turu ja juba novembris avati uus otseühendus Lappeenrantaga. Mõlemad sihtpunktid on nüüd vähem kui ühe lennutunni kaugusel, kusjuures piletihind jääb alla 600 krooni.

Muinasjututalv

Kõik, kes teavad muumilugusid, on kursis, et muumitrollid magavad talveund. Mõnikord võivad nad aga keset kõige sügavamat und üles ärgata. Nii juhtubki Naantalis asuvas Muumimaailmas, mis muidu on talv läbi suletud, kui välja arvata üks maagiline nädal. Muumimaailma Muinasjututalv saab teoks 20.—28. veebruaril. Siis tegelevad Muumioru elanikud talviste toimetustega, millest saavad osa kõik külastajad.

Helsingi rõhus staatust taotledes targalt disaini osatähtsusele linnapildis ning igapäevaelu edendamises — hea olmedisain selle kõige otsesemas ja vahetumas mõttes. Ei mingit tagajalgadele tõstvat elitaarset vigurdamist. Projekti tunnuslauseks oli: Open Helsinki — Embedding Design in Life. Helsingi taotlusele aitasid kaasa Espoo, Vantaa, Kauniainen ja Lahti. Disainipealinna projekti maksumus on ligikaudu 15 miljonit eurot ja töö algab viivitamatult.


Tere tulemast Heureka teaduskeskusse! Heurekas saad tutvuda teaduse ja tehnoloogiaga kõike ise tehes ja katsetades. Õpi, üllatu ja koge uusi elamusi. Heurekas teenindatakse ka eesti keeles. Põhinäitusel saate tutvuda järgmiste teemadega - Keskkonnahoidlik tarbimine - Arukas liiklemine - Keeled ja kultuurid - Elu struktuur - Science On a Sphere - Maakerateadus Vahelduvad näitused: - Liigu ja mängi! - Heureka klassika - UUS: Mõrv Heurekas (alates 30.1.2010) Vattenfall Planetariumis kolm filmi: Elu otsinguil: Kas me oleme ikka üksi? Pääse universumisse Kaluoka´hina - nõiutud riff UUS FILM ALATES 19.2.2010: Mustad augud - teekond tundmatusse

Avatud iga päev (v.a 24.-25.12.2009)

Asukoht: Tikkurila linnaosa, Vantaa 15 min Helsingi raudteejaamast (rongid K, I, R, H, Z, N)

Tel. +358 9 85 799, www.heureka.fi, info@heureka.fi

SOKOS HOTEL HELSINKI – LÕÕGASTAV PUHKUS Naudi puhkust ja tunne elust rõõmu Helsingis! Hubane Sokos Hotel Helsinki pakub mõnusat majutust südalinnas. Lähikonnas leidub nii vaatamisväärsusi kui suurepäraseid ostuvõimalusi. Hotelli restoranid Fransmanni ja Memphis koos oma baaridega pakuvad suus sulavaid hõrgutisi igale maitsele ning lõbusat õhtust ajaviidet heas seltskonnas. Tere tulemast täisteenindusega Sokos Hotel Helsinkisse!

Kluuvikatu 8, 00100, Helsingi, Soome Tel +358 20 1234 601 e-post: hotelhelsinki.helsinki@sokoshotels.fi www.sokoshotels.fi


SOOME TÖÖ- JA OHUTUSALASED KOOLITUSED KOOLITUSLUBA NR 5344HTM

EST

FIN

RUS

Soomes teenuse osutamise reeglid

POL

Courses of study are taking place in ESTONIA, LATVIA and FINLAND

koolitus Soomes tegutsevatele ettevõtjatele, konsultantidele ja raamatupidajatele.

Soome tööle! Soomes töö leidmine, tööle minek, töölepingu sõlmimine, registreerimised, maksud, töötuskindlustus baaskoolitus välismaalasest tööotsijale

www.soome.ee info@soome.ee

Tallinna Esindus

ǺȈȓȓȐȕȕșȒȖȍ ȉȦȘȖ ǸȈȉȖȚȈȍȠȤ ȕȈ șȚȘȖȐȚȍȓȤșȚȊȍ Ȋ ǼȐȕȓȧȕȌȐȐ - ȏȕȈȑ șȊȖȐ ȗȘȈȊȈ, țșȓȖȊȐȧ ȚȘțȌȈ Ȑ ȏȈȘȈȉȖȚȕȖȑ ȗȓȈȚȣ. OȚȊȍȚȐȔ ȕȈ ȚȊȖȐ ȊȖȗȘȖșȣ, ȌȈȌȐȔ șȖȊȍȚ, ȗȖȔȖȎȍȔ. BșȚțȗȐ Ȋ ȗȘȖȜșȖȦȏ - ȏȈȡȐȚȐȔ ȚȊȖȐ ȐȕȚȍȘȍșȣ.

Töötad Soomes ehitusalal - tunne oma õigusi ning töö- ja palgatingimusi. Vastame sinu küsimustele, anname nõu, aitame. Astu Rakennusliitto liikmeks ametiühingu liikmele tasuta nõustamine, õiguste kaitse ja muud laialdased soodustused.

Võta ühendust või tule läbi!

Tel (+372) 566 49049

Liivalaia 11/4, Tallinn www.rakennusliitto.fi/tallinn tallinn@rakennusliitto.fi

ome Kas plaanid tulla So õppima või tööle?

Infopankki uus teenus! Alajaotusest “Helsingi regioon“ leiad teavet Helsingi, Espoo, Vantaa ja Kauniaineni teenuste kohta. www.infopankki.fi/helsingiregioon

Sinu giid Soome ühiskonnas.

Vajad teavet vabaajaveetmise kohta?

Kas murrad pead d, k kuidas leida elamispind, soom e keele kursus või töökoh t?

Tule Infopankkisse! Meilt saad igapäevastele küsimustele vastuseid eesti keeles. |

|

|

中文

AASTA TURISMISÜNDMUS EESTIS!

Tourest 2010

Ta l l i n n a m e s s i k e s k u s ,

Eesti turismi vaieldamatu tippüritus, mess Tourest, toimub juba 19. korda. Tule tutvu Eesti-Soome ühisekspositsiooniga “Look at Finland”, kust saad ka värskeima The Baltic Guide ajalehe. Messil on esindatud kõik suurimad reisikorraldajad, turismibürood, transpordifirmad, spaad, hotellid, restoranid, muuseumid jne. Tere tulemast Soome boksi: Levis on ajalehe The Baltic Guide eestikeelne erinumber, mis sisaldab terviklikku infopaketti Soome kohta.

12.–14.2.10

Vihje The Baltic Guide on esindatud ka populaarsetel Soome päevadel Hiiumaal Kärdlas 28.–29.5.10. Ürituse raames tutvustatakse Soome turismivõimalusi piirkondade kaupa ning Soome muusika- ja kultuurielu.

The Baltic Guide on siinkandi autoriteetseim turismitemaatikat käsitlev ajaleht!

www.balticguide.ee


BA A LT I C G TTHHEE B GU UIIDDEE

8

TA LV 2 0 0 9 / 1 0

√Italo-hevi

√Meistrite jälgedes

Eelmisel aastal Rakveres toimunud rokifestivalil “Green Christmas” peaesinejana üles astunud Lacuna Coil annab kontserdi Helsingis. Bänd astub eesotsas solist Cristina Scabbiaga klubi Nosturi lavale veebruari keskpaigas. Itaalia edukaim metal-bänd Lacuna Coil on viimastel aastatel olnud oodatud esineja väga paljudel metal-muusika festivalidel, rääkimata rokiklubidest kogu maailmas.

Ansambli Deep Purple 1970ndatel ilmunud album “Machine Head” kuulub raudselt hevimuusika klassikasse. Üks Californiast pärit punt näppas 1992. aastal iidoli albumi pealkirja oma bändile nimeks. Sellest ajast on Machine Head loonud traditsioonilist metal-muusikat. Bändi album “The Blackening” kergitas ansambli modernse metalli tipptegijate hulka.

15.2 Lacuna Coil, Nosturi, Helsingi.

1.2 Machine Head, Jäähall, Helsingi.

restoranid

Old Anchor kodusadam TEKST JA FOTOD MATS ÕUN

Helsigis ei ole enam üleliia palju selliseid lahedaid ja ladnasid kõrtse nagu Old Anchor.

S

ee asutati 1938. aastal ja on siiani tegutsenud järjepidevalt – küll erinevate nimede all – samades ruumides Punavuori rajoonis. Restorani sisekujundust kohendati aastal 2003, kuid merelisest stilistikast ei loobutud. Old Anchori interjööri dominantne element on ruumi ehitatud kaptenisild. Üldse on interjöör vaheldusrikas ja pakub kliendile olemisruumi ning naaberlaudadega parajat distantsi. Restorani joogivalikus jäävad silma õlled ja siidrid, toitude osas on külastajatel arvamusi seinast seina. Kõlama on jäänud seisukoht, et kunagi päris arvestatava köögiga restoran on mandunud koolisöökla tasemele, kus petta ei saa vaid hamburgeritega, mis seal tõesti tasemel olevat. Ise sai proovitud praetud maksa singi ja kartulipudruga (10,5 eurot). Võibolla oli see tühi kõht, mis toidule hea libisemise andis, kuid maks oli mahlane, praetud singitükid sulasid suus ja pudru kõrval pohlamoos – kõik toimis. Kõrvale Dark Foxi tugeva õunamaitsega kange siider (7,9 eurot) – talupoeglik rahulolu oligi saavutatud. Vastupidiselt igasugusele mõistlikule traditsioonile oli teiseks roaks ehk siis jutu kõrvale näkitsemiseks suupistevaagen – kalatapas (8,5 eurot), mis oli tegelikult hunnik kooritud krevette ja veidi miskit muud pehme juustu ja kalarulaadi lõikude laadset. Uskuge – see on palju etem järjekord, kui harjumuspärane: eelroog, supp, praad, dessert, kohv ja hingeldamine. Mu kaaskatsejänes Ankruga tutvumisel võttis lõheroa ning jäi sellega samuti rahule. Polnud temagi mingi peenutseja ning gurmaan – lihtne Eesti insener.

Old Anchor tegutseb samal aadressil juba aastakümneid.

le rahvusvahelistele küsimustele lauast vastuse hõikate – naaberlaudadest kostab vihast soomekeelset pobinat, et ette öelda ei tohi! Inimesed võtavad viktoriini täie tõsidusega, sest võitjatele on reaalsed auhinnad. Pärast vastuselehtede üleandmist läheb elavaks poleemikaks ühe küsimuse asjus ja mängujuht peab tõdema, et õige vastus erines vastustelehe omal märgitust tõepoolest.

Suhtlus kohalikega

Läinud nälg — algab mälumäng! Söögid söödud – oli teisipäeva õhtu – hakkas restoran oma tõelist soomelikku palet näitama. Nimelt alustati kiirelt rahvaga täitunud restoranis avaliku mälumänguga! Laudadele jaotati blanketid

küsimustele vastamiseks, sisse lülitati suur ekraan ning kenasti päevitunud naksikas neiu hakkaski selle abil küsimusi esitama. Et suurem osa küsimusi puudutas Soome siseasju, siis ei olnud mõtet sellest ajude gümnastikast osa võtta. Samas ärge riskige sellega, et üksikute-

Välisukse ees suitsupausil käies võib sattuda kohalike püsiklientidega elavasse vestlusse, kui veidigi soome keelt osata. Auväärses eas proua Kristi jutustab haarava loo sellest, kuidas tema nooruses oli samas majas asuvat korterit üürinud noor üliõpilaspere kartnud, et restoranimelu neid häirima hakkab. Kahe nädala pärast olid mõlemad aga juba restorani igapäevased püsikliendid. Prillidega lootustandev traagilisevõitu iseloomuga lahutatud mees osu-

tub maleentusiastiks, kes kiidab taevani Eesti malekorüfeed Hillar Kärnerit, kellega ta on korduvalt mänginud ning perekonniti suhelnud. Jutt kaldub globaalsetele teemadele – nahutada saavad nii rootslased, soomlased, venelased kui eestlased. Õhtu lõpeb sellega, et uljas maletaja tellib takso, topib meid sinna sisse ja juhhei – kuskile ööklubisse edasi… Ühesõnaga, tõeline Soome fiiling sellest ajast, mil üle lahe sai ainult viisaga ja maksid margad. Laupäeviti on Old Anchoris tants ja trall, mängib maja ansambel, sissepääs tasuta. Toimuvad ka kaardimänguõhtud – elu keeb. Laupäeviti saab mõnikord nautida ka stand-up koomikaetendusi. See on tüüpiline, mõnus, Soome stiilis kvartalikõrts, mis suhtlemisvalmi esmakülastaja probleemideta enda rüppe võtab nagu hell vanaema. Q

√Kus asub

16, √Old Anchor, Pursimiehenkatu 4, 11—2 E—N tud Ava . ingi Hels R 11—02, L 12—02, P 12—21


T H E B A LT I C G U I D E

TA LV 2 0 0 9 / 1 0

9

√Dr Faustus ooperis

√Straussi õukonnamuusika

22.1—25.2 “Faust”, Rahvusooper, Helsingi.

14.1 Sibeliustalo, Lahti. 15.1 Turu kontserdimaja, Turu. 16.1 Finlandia-talo, Helsingi.

Charles Gounod’ (1818—1893) “Faust” on Prantsuse ooperikunsti võib-olla et tähelepanuväärseim teos. Gounod’ ooper põhineb Goethe kuulsal näidendiversioonil, kuid lugu mehest, kes müüb hinge kuradile, et tagasi saada oma noorus, on sajandeid vana. Fausti lugu on püsinud aktuaalne alates 16. sajandist kuni tänapäevani, sel teemal on kirjutatud raamatuid, näidendeid ja oopereid ning vändatud mitmeid filme. Gounod’ ooperi tuntuim osa on Marguerite’i ehteaaria, mida laulab meelsasti ka Milano La Scala primadonna Bianca Castafiore.

Strauss Festival Orchestra ja Strauss Festival Ballet annavad talvel Euroopas ühisturnee. Etendust on iseloomustatud kui suurejoonelisimat Straussi galat läbi aegade. Johann Straussi muusikas heiastub Euroopa vanade kuningakodade sära, mida tõstavad veelgi esile uhked kostüümid. Kõik esinejad on tippartistid. Suur Johann Straussi galakontsert ja ballett

Foto: Mefisto Ain Anger.

Jõulurahu

sündmused

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD HELSINKI, KALEVALA SPIRIT, HIM

Turu linna vanalt turuplatsilt, Brinkkala maja rõdult kuulutatakse jõululaupäeval kell 12 välja kogu maad hõlmav jõulurahu.

P

ärgamendirullile kirjapandud tekst pärineb aastast 1827. Sõnum on taastatud ühe linnaametniku mälu järgi, sest varasema jõulurahu üleskutse täpne sõnastus hävis Turu linna põlengus. Traditsioon on pärit juba keskajast. Skandinaavia seadusandlus tundis mitmeid rahusid, mille seast jõulurahu oli tähtsaim. Vana seaduse kohaselt kestis jõulurahu 20 päeva – jõululaupäevast kuni 13. jaanuarini. Sel ajavahemikul oli igaühel õigus rahus jõulurõõme nautida. Jõulurahu rikkujaid karistati “vastavalt raskendavatele asjaoludele.” Kaasaegne seadusandlus jõuluajal sooritatud rikkumiste eest karmimat karistust siiski ette ei näe. Jõulurahu väljakuulutamise hiilgeaegadel 17. sajandil anti ohtralt näpunäiteid, kuidas ausalt ja karskelt jõule pidada. Elanikke kannustati jumalasõna kuulama, keelatud olid mässamine ja joo-

mine, vägivald kodus ja väljas, lärmamine ja igasugune tasakaalutu käitumine, hoiatati ka tuleohu eest ja lõpuks julgustati inimesi head nõu kuulda võtma. Jõulurahu kuulutamist on raadios üle kantud juba aastast 1935 ja televisioonis aastast 1983.

Helldone Ülipopulaarne HIM eesotsas laulja Ville Valoga annab aastavahetuse paiku Tavastia rokiklubis neli järjestikust kontserti. Viiendat korda toimuv uue aasta vastuvõtu festival “Helldone” loodab nüüd veelgi enam bändile HIM. Bänd on “Helldone’i” täieõiguslik peaesineja, sest omal ajal saigi kogu festival alguse HIMi üllatusesinemisest. Sel aastal astub HIM kõigil neljal päeval üles veidi erinevas seltskonnas. The 69 Eyes lööb kaasa kolmel korral ning teisteks kaasesinejateks on Flamer, Ghost Brigade, Vanity Beach, Anathema ja Major Label.

Jõuluvana külastab Kalevala Spiriti teemaparki.

vahendab YLE sündmusi alates kell 23.00 TV1 kanalil. Oodata on nii suurte staaride kui noorema põlvkonna tõusvate tähtede etteasteid, kes kõik esine-

vad kell 22.00 algaval kontserdil. Enne seda peetakse ülikooli saalis lastepidu. Õhtu päädib ametlike uusaastatervitustega ja Eteläsatamas toimuva ilutulestikuga.

Jõulud “Kalevala” moodi

√HIM kontserdid

er. 28.12 HIM, The 69 Eyes, Flam st 29.12 HIM, The 69 Eyes, Gho Brigade. ity 30.12 HIM, The 69 Eyes, Van Beach. el. 31.12 HIM, Anathema, Major Lab en kos Kek o Urh i, Klub √Tavastia katu 4–6, Helsingi.

Kalevala Spirit on Soome rahvuseepose temaatikale tuginev elamuspark Kuhmos. Jõulude ajal segunevad Kalevala külas aga jõulu- ja eeposetraditsioonid, sest külla tuleb Jõuluvana. Kalevala Spiriti seikluslik jõuluprogramm kogub külastajaid nii lähikonnast kui mujalt maailmast. Ööbimispaiga leiab meeleolukas Hotel Kalevalas, mis asub teemapargi vahetus läheduses. Veelgi laiemalt on maailmas tuntuks saanud Jõuluvana nabapiirilt Pajakülast, kes toimetab külastajate keskel iga päev kogu aasta läbi.

Senativäljakul algab aasta valgusküllaselt. Valguskunstnik Mikki Kunttu ühendab oma uues ainulaadses teoses valguse, varjud, seinaprojektsioonid ja helimaailma. Teose eesmärk on rõhutada piirkonna suurejoonelist, Carl Engeli poolt projekteeritud vana arhitektuuri ja samas paisata väljakule värske puhanguna mõjuvat modernset kunstikeelt. Teost esitatakse pooletunniste intervallidega 1.–6. jaanuaril õhtuti pimeduse saabudes, s.t umbes kella 17.00– 23.00. Üks ettekanne kestab 15 minutit.

Jõululaat keset linna 7.–22. detsembril vallutavad Helsingi südalinnas oleva Esplanadi pargi enam kui 120 müügipinda, kust saab osta käsitööesemeid, delikatesshoidiseid ja küpsetisi. Tutvuda saab seppade tööde näidistega ning kohata võib jõuluvana. 13.–23. detsembril saab vanas üliõpilashoones Stockmanni kaubamaja nurgal jõulumüügi raames soetada traditsioonilist käsitööd, küünlaid, sepiseid, jõuluhõrgutisi, rõivaid, kaunistusi, graafikat, kaarte, kudumeid jms.

Hobusõit vabaõhumuuseumis

S Senativäljaku uusaastapidu u S Senativäljakul on helsinglased uut aastat tervitanud juba aastast u 1932. Pidustust jälgitakse kõikjal 1 riigis algul raadio ja hiljem teleri vvisiooni vahendusel. Ka tänavu

Valgus pimedal ajal

Jõulumeeleolu Helsingi kesklinnas.

Seurasaari vabaõhumuuseumis toimub 26. detsembril, teisel jõulupühal kella 13–16 reesõit. Hobuse veetava reega saab sõita mööda vabaõhumuuseumi territooriumi, samas avaneb võimalus tutvuda vanade ehitistega, mida on muuseumisse toodud kõikjalt Soomest. Q


BA A LT I C G TTHHEE B GU UIIDDEE

10

TA LV 2 0 0 9 / 1 0

turism

Helsingi on elamuste varakamber TEKST KATJA JÄRVELÄ JA TEIJO ROMPPAINEN

Helsingi on elamusi otsiva turisti aardelaegas. Sihtkohti on palju ja neid jõuab väisata ka päevakruiisil olija. Sel korral keskendume täiskavanute ajaviitevõimalustega seotud näpunäidetele. Keegel, kasiinod, stand-up koomika, luksuslikud spaateenused ning tipptasemel meelelahutus — kõik mõnesaja meetri raadiuses raudteejaamast. Ja lageda taeva all talisuplemine koos saunatamisega vaid mõne metroopeatuse kaugusel kesklinnast.

Stand-up rahva keskel

S Grand Casino Helsinki pakub Show & Dinner ajaviidet mitmel päeval nädalas. Detsembris pakkus meeleolukat soulmuusikat "Baby I Need Your Loving" laulu järgi tuntud Tribute to The Four Tops USAst.

Mänge meelelahutusaltitele, kultuuri ja kulinaariat

K

uuendat aastat kevaditi pidutsev Grand Casino Helsinki on maailmas ainus kasiino, mille kasum läheb kogu täiega heategevuseks. Kuigi see on ainus kasiino kogu Soomes, pole tarvis kannatada alaväärsuskompleksi all: rahvusvaheliste mastaapide kohaselt on Grand Casino üllatavalt suur, hea maitsega sisustatud ning esmaklassilise teenindusega. Hea asukoht kesklinnas ning pikk lahtiolekuaeg (iga päev kella 12–04) annab võimaluse sisse astuda ka neile, kes viibivad Helsingis lühemat aega. Vastupidiselt paljude eelarvamusele, on kasiinosse lubatud siseneda ka vabamas riietuses. Piisab kui ollakse viisakalt ja puhtalt riides (smart casual). Teisalt, kui tahad end näidata oma kõige esinduslikumas kestas, annab kasiino

√Grand Casino Helsinki

√Mikonkatu 19, Helsinki Avatud 12—04, vanusepiir 18 a. Kaasa võtta isikutunnistus (välismaalastel Schengeni ruumi isikutunnistus või pass) √Päevapilet maksab 2 eurot ja sisaldab nn uksemaksu. Saab osta ka aasta kehtiva personaalse kasiinokaardi, mis maksab 10 eurot, hind sisaldab samuti „uksemaksu“. √Turniiriinfo: www.gch.fi √Broneeringud: tel (09) 6128 6600 √Piletid Lippupistest: Eestist saab tellida piletid Show & Dinner’ile. Lippupiste telefoniteenuse kaudu, tel 0600 900 900 (1,75eurot /min + kohaliku kõne maks) arve või krediitkaardiga saab osta internetis www.lippu.fi (Eestis pole piletimüügipunkte).

selleks sobiva võimaluse. Pidage meeles, et kaasa tuleb võtta pildiga isikut tõendav dokument. See on vajalik registreerumiseks kasiinosse sisenemisel.

Lai mängude valik Mängude valik on tõepoolest avar – juba paari euroga saab hakata proovima oma mänguõnne. Tähelepanuväärne fakt on see, et Grand Casino Helsingist on suurim võit saadud vaid paari euro suuruse algpanusega “ühekäelisesse bandiiti” (mänguautomaat). Santa Special jackpot’i võidusumma oli üle 223 000 euro. Kasiino ülemisel korrusel on mitmesuguseid mänguautomaate: puuviljamängud, videopokker ja automaatrulett. Osades mängudes on kasvavad peavõidud – jackpot’id, mis võivad kasvada tuhandete eurodeni. Automaatide väikseim panus n on üks sent. Alumiselt korruselt o lleiab nii lauamänge kui mänguauttomaate, sealhulgas pokkerilauad, blackjack’i, ruleti, red dog’i ja teisi b mänge. Alumise korruse mängum aautomaatide seast leiab Derbyrraja, kus saab sõlmida miniatuurssete hobuste võidujooksu peale kihlvedusid, panus on 20 senti. k Mäng, mida kutsutakse “hobuseM mänguks” on uskumatult popum llaarne. Ühest mängust saab kõige rrohkem osa võtta korraga 20 mänggijat. Kokku on kasiinos umbes 300 mänguautomaati ja 25 män3 ggulauda. Pokkeriruumis korraldataksse populaarseid turniire mitmel päeval nädalas. p Eestlased on neile turniiridelle vägagi teretulnud. Pokkeriturniiride piletite hankimine Eestist n

on pisut vaevarikas, sest nende eest ei saa maksta krediitkaartidega. Kui soovida osta piletit interneti teel, peab olema soome panga krediitkaart. Loomulikult saab pileteid lunastada kasiinode kassast ka sularaha eest, näiteks ostes pileti ette järgmise Helsingi külastuse jaoks. Väga sageli on pokkeriturniiride piletid samaks õhtuks juba läbi müüdud, nõustab kasiino avalike suhete juht AnnaKaisa Halme. Kasiinos saab tasuda sularahaga, maksevahendiks on euro. Kasiino restoranis saab maksta ka kaartidega.

Rokikuningas kasiinos Kasiino Fennia Salongis korraldatakse mitmesugustel teemadel Show & Dinner õhtuid, millele pääsemiseks tuleks kohad ja menüü broneerida näiteks Lippupiste kaudu. Kõige soodsamalt saab paketi isegi alla 60 euroga. Show ja restoranimenüü on iga päev erinevad. Õhtu algab kell 19.30 muusikaga ja kestab restoraniteenustega pikitult tubli kaks tundi. Üks kevadistest tõmbenumbritest on jaanuaris algav (20.1) show “Tribute to Elvis”, milles Elvisena ja solistina astuvad lavale maailmakuulus ja tunnustatud ning premeeritud Elvise tõlgendaja Doug Church (USA). Lisaks on laval seitsmeliikmeline orkester Las Vegas, mis on esinenud suurtel lavadel üle kogu maailma. Testgrupi arvates saab suurima elamuse Show & Dinner õhtust seltskonnas, kus vestlemiseks ei pea häält tõstma nii, et see ületaks esinejate oma. Programm ja menüüd: www.gch.fi Q

eisva nalja põhimõte on see, et koomikud valmistavad ette naljaka sketši, mille esitavad nii, et see mõjub spontaanse improvisatsioonina. Tavaliselt on selliste esinemiste rütm kiire ja erinevate situatsioonide vaheldumine toimub lennult. Populaarsemad koomikud riskivad sageli ka improviseerida publiku poolt vahetult saalist hõigatud teemadel. Parimal juhul tekib publiku ja esineja vahel aktiivne dialoog, mille käigus publik kujundab ka ise sketši kulgu. Soome stand-up’i tähtesineja, kiirete teemamuutuste spetsialist ja teravmeelse mõttelennu poolest kuulus Pekka Jalava, on nentinud, et stand-up on talle kui viisi mitte pidavale inimesele omamoodi rokkmuusika. Ta soovib pakkuda publikule huvitavat meelelahutust, ainet mõtlemiseks ja uusi vaatenurki neid ümbritsevale maailmale. Publiku hulgas istudes peab aga olema valmis ka selleks, et võite sattuda käigupealt esituse osaliseks ja teenida kuigivõrd ebamugavat tähelepanu, kuid alati aasib esineja samavõrra ka iseend.

Eelarvamustele sõitu Soome jõudis kaasaegne stand-up koomika 1990. aastatel ja praeguseks on seda lavadel rohkem kui kunagi varem. Ka tase on hea, kohati juba isegi väga hea. Mis aga ajab soomlasi naerma? Esinemiste teemad keskenduvad eelarvamustele, inimtüüpidele, naiste ja meeste vahelistele erinevustele, igapäevaelule ja elule globaalses plaanis tervikuna. Harilikult tuimadeks nuiadeks peetud soomlased lähevad stand-up etendustega kenasti kaasa. Mahavaikitud ja vastuoluliste teemade üle naermine laseb aru välja. Turist võib märgata, et käsitletakse teemasid, mida ei või

kogeda muude sihtkohtade või vaatamisväärsustega tutvudes. Eesti turist ei jää naljast ilma, kui ta enam-vähem soome keelest aru saab ning isegi ei räägi ise. Kogu Soomes ja esmajoones pealinna piirkonnas on palju erinevaid ja tasemel esinejaid, mistõttu ei pea stand-up koomika etendusi külastamisse suhtuma eelarvamusega. Näiteks kevadel toimub ülesoomeline, 35 esinemisega Suur Stand Up turnee, mille tähtedeks on teiste seas Jacke Björklund, Niko Kivelä, Ilari Johansson. Helsinkis saab etendust nautida 16. märtsil, mõne sammu kaugusel kesklinnast, Punavuori kultuurikeskuses Gloria. Piletite hinnad jäävad 15-20 euro vahele. Etendused kestavad umbes 2 tundi, sisaldavad lühikest vaheaega, mille vältel saavad külastajad tarbida alkoholi. Gloriast on mugav edasi liikuda läheduses asuvatesse IsoRoobertinkadu ja Uudenmaankadu arvukatesse restoranidesse. Kui teid teema huvitama hakkas, ei tasu jääda liiga kauaks mõtlema – piletid saab kohapealt, kuid ikka oleks parem teha eelnev broneering. Q

√Stand-up klubi

õhtud naerutavad

√Comedy Club Laugh Riot klubi õhtud. Lisainfo tulevastest üritustest www.laughriot.fi. Klubiõhtute piletid Lippupistest (www.lippu.fi) √Soome stand up komöödia veebilehed: (www.koomikot.com) leiad restorane ja klubisid, kus toimuvad üritused. √Lisaks on muu hulgas soositud ka Grand Casino Helsinki (www. grandcasinohelsinki.fi) ja On the Rocks (www.ontherocks.fi). Restoranide kodulehtedelt leiad oma ajakavale sobivad üritused.

Soome ajaloo suurim stand-up turnee “Jaht kadunud naerule” kutsus vaatama üle 10 000 inimese, koomikuteks superstaarid Ismo Leikola ja Pekka Jalava. Foto: Comedy Club Laugh Riot, fotoarhiiv


T H E B A LT I C G U I D E

TA LV 2 0 0 9 / 1 0

11

turism

Üldine lõõgastus ja tervis Esplanadil

E

elmisel suvel avati Helsingi kesklinnas, suurepärases kohas – Pohjoiseplanadil Louis Vuittoni kaupluse ülakorrusel avalik Siluetti Spa. Vaid liftisõiduga kõrgeimale korrusele ja satud Esplanadi saginast täieliku rahu atmosfääri. Juba aulas tunned sõõrmeid kõditavaid aroome, taustamuusika on mahe instrumentaal ja igal pool hubisevad küünlad. Iga siseneja peab astuma krüsanteemiõitega kaunistatud, sooja veega täidetud basseini. Selles spaas on ühendatud nii ilu- kui terviseteenused. Lisaks spaamõnudele ja mitmekesistele iluteenustele tegutseb Siluetti Spas kliinik Parempi Terveys, kus erinevate uuringute abil analüüsitakse ja kaardistatakse eluviise, tervise seisundit, luustiku ja südame tervist jms. Siluetti Spas töötavad spetsialistide meeskond koostab igale kliendile personaalse programmi. Selle abil alustatakse koheselt probleemidega tegelemist ja terviseriskide, nagu osteoporoosi ja tromboosi vähendamist.

Hooldus sviidis Siluetti Spa pakutavate teenuste hulka kuuluvad nooruslikkust säilitavad iluteenused ja arsti vastuvõtul tehtavad esteetilised toimingud. Anti-aging mõtteviis kuulub

samat ihuhooldusega või veeta sõpradega meeldiva päeva. Paarismassaažid on populaarsed abielupaaride või kihlatute seas. Paarismassaažis on valikuvõimalusi: näiteks luksuslikus hammamsviidis. Uks võib nautida kuumakivimassaaži, teine aga võtta klassikalist massaaži. Meeleolu sviidis on meeliülendav ja rahulik, paar võib nautida koos basseinis viibimist ja selle järel lõõgastuda aurusaunas. Sviiti saab reserveerida näiteks neljaks tunniks. Siis kuulub paketti ka lõunasöök. Turistide jaoks on Laavakivimassaaž avaldab sügavale ulatuvat mõju ja rahustab meeleolu. mõnus ka veel see, et Foto: Siluetti Spa Helsinki fotoarhiiv Siluetti Spa lähedal tegutsevas hotellis Haven on samuti preventiivsete meetodite kaks Siluetti Spa massaažiruumi, hulka. On üsna harvaesinev, et kuhu hotelli kliendid võivad tellitervise- ja iluteenused on nii kõr- da neile meeldiva teenuse. Kõrge gel tasemel koondatud sama katu- hinnatase tagab esmaklassilise se alla, räägib Siluetti Spa kliendi- teenuste kvaliteedi. Q teeninduse juht Kirsi Norri. Sellesse spaasse tasub sisse √Siluetti Spa astuda eriteenuste pärast. Paik Helsinki us on eriti asjakohane, kui näiteks √Pohjoisesplanadi 35, 4. korr soovid premeerida oma firma tel +358 9 2525 4200 pa.fi võtmeisikuid, üllatada oma arminfo@siluettispa.fi, www.siluettis

Talvine ujumine vabas õhus

M

iks minna talvel vabasse õhku ujuma? Veendunud talisuplejad ning teemat teaduslikult uurinud inimesed ütlevad, et see maandab stressi, tõstab külmataluvust, alandab vererõhku ja parandab meeleolu. Kui ei ole veel talisuplemist proovinud, aga huvi tekkis, siis tutvu Vuosaares, mere rannal paikneva Rastila Campingi neljatähe-laagriplatsiga. Ala on avatud aastaläbi igal päeval ja talvel saab seal ühitada talisuplemise ja saunamõnud. Esmakordne suplus külmas merevees võib anda tõuke uueks harrastuseks ja sobib peaaegu kõigile. Kui minna ujuma ka terve perega ei lähe ujumine ja saunatamine liiga kalliks. Täiskasvanute pilet on vaid 5 eurot ja lapsepilet 2 eurot. Hinnaalandust saavad sealsamas ööbivad kliendid ning Helsingi-kaardiga, mis teeb hinnaks täiskasvanutele 2 eurot a lastele vaid 1 euro. Saunu köetakse teisipäeviti, neljapäeviti, laupäeviti ja pühapäeviti. Saunades on meeste ja naiste korrad ja segasaunad. Privaatsust soovivatele ja gruppidele on headeks valikuvõimalusteks spetsiaalselt reserveeritavad privaat- ja peresaunad. Laagriplatsi talisuplushooaeg kestab mai lõpuni. See nõuanne on talisuplemishuvilistele väga kasulik, sest Rastila Campingi talisuplusvõimaluste plussiks on see, et ujuma ja sauna

Esimene talisuplus võib olla sissejuhatuseks harrastusele — tasub proovida. Foto: Johanna Vanamo ja Helsinki fotopank /Comma Image Oy

pääseb soovi korral igaüks ühekorra piletiga ning ujumiseks ei pea olema mingi talisuplusklubi liige. Helsingis kehtib viimati mainitud kitsendus mitmetes talisupluspaikades. Kui soovid testida talisuplust vaid metroosõidu kaugusel Helsingi kesklinnast ja samaaegselt veeta linnapuhkust kampingumeeleoluga, siis on laagripaik sovivaks valikuks. Meilt leiad erinevaid majutusvõimalusi, mis rahuldavad ka nõudlikumaid kliente, parimad puhkemajad on saunaga. Klientide käsutuses on ka abihooned ja kõrvalteenused ning restoran Kartanoravintola, räägib piirkonna mitmekesisest teenustevalikust turundusjuht Terhi Peltola.

√Rastila Camping

√Talisuplus & saun, lisainfo hindadest ja ajakavadest: 17 vastuvõtt, tel +358 9 310 785 www.rastilacamping.fi

Algaja meelespea Talisuplemine sobib peaaegu kõigile, kuid kui sul on mingi haigus, siis on targem esmalt pidada nõu arstiga. Iseäranis südame- ja vererõhuhäired võivad olla takistusteks külma vee nautimisel. Lihaseid on kasulik enne vette minekut soojendada, ka saunalavalt ei saa otse jäisesse vette hüpata – enne peab keha veidi jahtuma. Külmas vees võib alustuseks olla vaid mõned sekundid ning saunatamise ja ujumise järel tuleb soojalt riietuda, et vältida külmetamist. Talisuplema ei tohi minna purjus olekus ega haigena. Ennekõike tasub kuulata oma sisetunnet ja teha vaid seda, mis tundub õige ja meelepärane. Niipalju hoiatusest, kuid samas mitte unustades, et see harrasm ttus sobib paljudele – kas soovid proovida? Q p

Keegel on tänuväärt mäng, sest ka algaja saab mängust kogu lusti kätte. Janu ei ole probleemiks, sest keeglisaali juures tegutseb A-õigustega restoran. Foto: Kampin Keilahalli & Bar, fotopank

Keeglit mängima ja sauna

P

aljud eestlased viibivad Helsingis limiteeritud ajakavaga päevakruiiside käigus. Poodlevatele turistidele pakuvad kesklinnas asuva kaubanduskeskus Kampi rohkem kui 150 kauplust ja restorani avaraid ja mitmekesiseid otmisvõimalusi. Ostlemise järel jõuab lahedalt lõõgastuda ajaviitekeeglile spetsialiseerunud Kampi Keilahalli & Baaris, mis asub kaubanduskeskuse 4. korrusel. Keeglihalli sisekujundusse on investeeritud, ruumides on tunda kujundaja kätt ja traditsioonilist keeglisaali sisustust asendavad parkett ning pehmed sohvad. Mõnusad restoraniteenused on paigutatud keegliradadega samale korrusele, mis annab avarust ja loob juurde mõnusust. Selles hallis kolisevad küll keeglikurikad ja kuulid, kuid ei haise higi järele.

Sobib ka algajatele Keegel on selles suhtes tänuväärt mäng, et mängida saab ka see, kes alles alustanud. Põhitõdesid saab kiiresti õppida ja kõikide kurikate mahaniitminie pole ka algajal võimatu. Põhiline on suhtlusvõimalus, ei pruugi minna heitlema võidu peale, vaid saab ka mlihtsalt mõnusasti sõprade seltskonnas aega veeta. Lisaks kõigele saab minna oma oskusi lihvima ka täiesti omapäi. Keeglimäng pakub lahendust

√Kampin Keilahalli & Bar

ppi √Urho Kekkoksen katu 1 (Kam Kaubanduskeskus, 4. korrus.) ade tel +358 207 12 12 12 (NB! Rad broneerimine telefoni teel) www.varaarata.com

ka siis, kui osa seltskonnast soovib tegeleda poodlemisega ja teine osa eelistab kehalist tegevust. Keeglimänguga saab aega surnuks lüüa ilma suurema füüsilise või rahalise pingutuseta. Näiteks soodsaim aeg on argipäeviti kella 10-15 vahel, mil raja hind on 25 eurot. See sisaldab keeglijalatseid ja veeretamispalle raja kasutajatele (kuni 4 inimest). Õhtuti ja nädalalõputi on hinnad kõrgemad. Populaarsesse keeglihalli tasub sisse astuda ja küsida, kas mõni rada on vaba, kuid kindlam on taas rada eelnevalt broneerida. Kohale tasub tulla umbes veerand tundi varem. Kui oled seeniorkodanik või sul on turistide seas populaarne Helsinki Card – näita seda ja sa saad soodustust. Keeglihalli on teretulnud ka lapsed kuni kella 20-ni ja nende kaitseks saab radade ümber panna kaitseaiad. Tasub küsida ka perepakette, mille hind sisaldab jooke ja pitsat. Kui oled liikvel isikliku autoga, siis saad selle mugavalt parkida kaubanduskeskuse parklasse. Q

√Kas ei leidnud endale sobivat? Helsingi talvehooaeg kestab 2009. aasta oktoobrist kuni 2010. aasta märtsi lõpuni. Järgnevalt veel mõned näpunäited Helsingis päeva veetmiseks. Helsingis on rohkem kui 80 muuseumi, üle 1300 iga-aastase ürituse, üle 1200 restorani, enam kui 100 vaatamisväärsust ja parki. Internetist leiad infot: www.visithelsinki.fi. Võid ka võtta ühendust Helsingi linna turismi- ja kongressitoimetuse turisminõuandlaga, kust saad õpetust Helsingi poolt pakutavale ja vastused turismialastele küsimustele.


business guide 12

The Baltic

BA A LT I C G TTHHEE B GU UIIDDEE

TA LV 2 0 0 9 / 1 0

Maailma suurim kruiisilaev suundus Soomest Kariibidele

majandusuudised

Ligi miljard eurot maksma läinud Oasis of the Seas anti oktoobri lõpul Turus tellijatele üle. ���Helsingi turismiinfo

lennujaamas

Helsingi Vantaa lennujaamas on avatud piirkondlik turismiteabepunkt, mis on põhiliselt mõeldud välismaistele turistidele ja ümberistuvatele lendajatele. Silmast silma jagatakse teavet iga päev kella 10–20, samas on teabepunkti Internetiühendus ja bukletid kättesaadavad kogu ööpäeva. Teenindust täiendavad kaks digitaalset meediaekraani, millele kuvatakse asjakohast turismiinfot, näiteks tutvustatakse piirkonna vaatamisväärsusi ja turismiteenuseid. Sama tehnika on kasutusel ka Helsingi linna turismiteabepunktis Pohjoisesplanadil. Teabepunkt asub Terminal 2 saabumisalas 2A.

isus lammutustööde ajal. Eestis pole sel alal mingeid pädevusstandardeid. Sellele vaatamata kasutatakse Soomes Eesti firmade teenuseid näiteks asbestitöödel. Rohkesti viiakse töid läbi ilma järelvalveta ja öötundidel ning nädalavahetustel; töötajate terviseriskidest ei taheta midagi teada. Ehitusliit on seadnud eesmärgiks nõustada töötajaid oma õiguste kaitsmisel, et tööd ei peaks tegema tervisega riskides ning et töötasu oleks õiglane. Töötajatel on õigus ka tervisekindlustusele, mis aga eeldab sotsiaalmaksude tasumist rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt. Ehitusliidu infopunkt asub Tallinnas aadressil Liivalaia 11/4, tel 566 49 049.

√Masu läbi?

√Ehitusettevõtluse

infobüroo

Soome Ehitusliit on avanud Tallinnas oma kontori. Büroos töötab eestlasest ametnik, kelle peamiseks tööülesandeks on jagada informatsiooni Soome Ehitusliidu ja Soome töövõimaluste kohta ning mõjutada Soomes töötavaid eestlastest ehitajaid astuma Ehitusliidu liikmeteks. Eesmärk on teavitada Eesti ehitajaid, et Euroopa Liidus on töökohtade arv piiratud ning keegi ei saa kokkuvõttes kasu palgatasemete erinevusest. Eriti suure tähelepanu all on Ehitusliidus turval-

2009. aasta kolmanda kvartali statistika näitab, et majanduslangus on pidurdunud. Kuigi SKP on langenud võrreldes 2008. aastaga peaaegu 10%, on see eelneva kvartaliga võrreldes siiski kasvanud peaaegu 1% võrra. Majandusasjatundjate sõnul on tegemist ilmse märgiga, et Soome majandus järgib üldiseid Euroopa tendentse ning on pöördunud tõusuteele. Suurteks pidudeks pole siiski veel põhjust, sest Soome majandusele ennustatakse kogu käesoleva aasta jooksul 6–8%-list kahanemist. Positiivne on aga see, et masu tõttu kõige rängemalt kannatanud eksporditööstus näitab taas elavnemise märke. Töötuse suurenemisega vähesel määral arvestatakse siiski ka järgmisel aastal.

T

urus on tehtud mitmeid maailma suurimate hulka liigituvaid kruiisilaevu. Äsja valminud Oasis of the Seas asus valmides maailmas suuruselt esikohale, tõrjudes pjedestaali kõrgeimalt astmelt samuti Soomes valmistatud Independence of the Seas. Ühendriikide Royal Caribbea haldusesse läinud laev võttis Turust suuna Floridale, kus tema kodusadam paiknema hakkab. Reis algas närvikõdiga Taani väinades, kus üle 70 meetri kõrgune laev hädavaevalt sildade alt läbi mahtus.

Väiksemat sorti linn Oasis of the Seas ehitus vältas Turus kaks ja pool aastat. Kruiisilaeva on võrreldud väiksemat mõõtu linnaga, milles on seitse

Reisijate arv Pikkus Laius Tekid Veeväljasurve (GT) Hind Valmimisaasta

Tallinki Baltic Queen

Oasis of the Seas

2800 212 m 29 m 12 48 915 180 miljonit eurot 2009

6300 360 m 66 m 16 225 000 900 miljonit eurot 2009

kvartalit: keskpark ehk Central Park, promenaad Boardwalk ja ostutänav Royal Promenade, basseini- ja sportimispiirkond, sanatooriumi- ja tervishoiupiirkond, ööklubide- ja laste- ning noorteala – Youth Zone. Turu ellingutel käib parasjagu teise sama suure aluse ehitus –

valmib Oasis of the Seas sõsaralus Allure of the Seas. Laev peaks valmima 2010. aasta lõpus. STX Europe (varem Aker Yards) klientide hulka kuulub ka Tallink. Viimati Tallinkile Turus ehitatud laev on Baltic Queen.


T H E B A LT I C G U I D E

TA LV 2 0 0 9 / 1 0

13

Infopank riiki elama asujatele Helsingi kultuurikeskuse koordineeritav projekt pakub Soome tulijatele vajalikke juhiseid toimetulekuks.

I

nfopanga idee sündis projektijuht Ahmed Akari sõnul juba aastal 2001, kuid reaalse väljundi leidmine võttis aega paar aastat. “Sisuliselt olin viie aasta jooksul projekti ainus vedaja,” selgitab Akar. 2009. aasta algusest on infopanga vahendid ja võimalused märgatavalt suurenenud. Algatusele on õla alla pannud nii mõnedki riigiettevõtted, linnade omavalitsused ja avalike teenuste osutajad, näiteks Kela (riiklik haigekassa). Tänu uutele rahastajatele on eelarve kasvanud eelmiste aastatega võrreldes mitmekordseks, jõudes tänavu koguni 500 000 euroni, ja hetkel töötab infopangas seitse inimest. Lõviosa sellest summast neelab tekstide tõlkimine, vastavat teenust tellitakse tõlkebüroodest. “Just praegu on käsil sellekohase hanke korraldamine ning ootame uusi pakkumisi. Keeruliseks teeb ülesande aga asjaolu, et vajame tõlkeid neljateistkümnesse keelde, kusjuures meie soov on, et kõikide tõlgete puhul lähtutaks soomekeelsest versioonist. Eelmisel korral saime sarnasele hankele kolm pakkumist,” räägib iseteeninduse projektijuht Jaana Rytkönen. “15 keeleversiooni olemasolu seab piirangud ka igasugustele uuendustele. Me peame väga täpselt läbi mõtlema, millist teavet ja millal veebilehele lisada, sest infot tuleb uuendada kõikides keeles korraga. Erinevad keeleversioonid peavad olema võimalikult identsed, nii et kodulehte saaks vajadusel kasutada kas või tõlkeabina.” Ahmed Akar asus Soome elama paarkümmend aastat tagasi

Tuneesiast. Seega on ta infopanga potentsiaalsete kasutajate probleemidega vägagi kursis. “Soome on palju edasi arenenud, näiteks on immigratsiooni käsitlev seadusandlus väga kõrgel tasemel. Suhtumises ja eriti ametnike suhtumises on aga palju arenguruumi. Immigrante on mitut liiki: on asüülitaotlejaid, töö tõttu ümberasujaid ja ettevõtjaid, kes toovad uuele kodumaale kapitali ja investeeringuid. Kõiki peaks kohtlema võrdselt ja neil peaksid olema ühesugused õigused.”

Veebileht 15 keeles Võrguteenus Infopankki.fi on mõeldud mitmele sihtgrupile: Soomes elavatele võõrriikide kodanikele, immigrantidega tegelevatele ametnikele ning alles Soome kolimist kaaluvatele inimestele. Veebisaidi külastatavust jälgitakse pidevalt. Viimase statistika kohaselt käib infopangas iga kuu enam kui 60 000 huvilist. Ka riikide kohta peetakse arvet – Eesti jääb külastatavuse edetabelis viiendale kohale. Mida siis infopangast leida võib? “Oleme ühele veebilehele tervikuks kogunud suure hulga immigrantidele olulist teavet. See on jagatud teemade kaupa, näiteks on siin lingid elamine, tervishoid jne, mis hõlbustavad vajaliku teabe leidmist. Lisaks oleme üles pannud informatsiooni erinevate ametkondade, ministeeriumide ja riigiametite, töö kohta. Piirkondade alajaotusest, võtame näiteks Helsingi koos ääre- ja satelliit-

Infopangas töötavad (vasakult) Elina Huhta, Ahmed Akar ja Eija Kyllönen-Saarnio.

linnadega, leiab üksikasjalikumat infot kas või selle kohta, kus asub lähim arstiabikeskus. Kogu informatsioon on kättesaadav 15 keeles.”

Infopankki on juba nüüd toimiv tervik, kuid seda on plaanis pidevalt edasi arendada. Ideejahile on kaasatud 15 teenusekasutajat, üks neist on Terje Eestist, kes

samuti teeb plaane Soome kolimiseks. Tekst Jukka Arponen foto Infopankki

Selvehotell

Omena keti hotellid tutvustavad uut kontseptsiooni majutusturul.

O

mena hotellid teeb eriliseks asjaolu, et nendes peatuv külaline ei kohta üldse teenindavat personali. Vastuvõtulauda pole vaja, sest

√Omena hotell

√Broneerimine ja maksmine m). veebis (www.omenahotels.co ta √Kindel toa hind hoolima ööbijate hulgast. √Sissepääs uksekoodiga, mis el. toimib kogu broneeringu vält √Avarad hea sisustusega toad (maksimaalselt 4 inimest). √Asukoht kesklinnas. √Praeguseks võib Omena hotellides peatuda Helsingis, Tamperes, Turus, Vaasas ja Jyväskyläs.

broneerigud tehakse Internetis, turvalisuse tagavad valvekaamerad ning sisse- ja väljakirjutamine toimub uksekoodide abil. Koristus ja hommikusöök on korraldatud aalltöövõtuna väljastpoolt maja. Restorani ja muid lisateenuseid R hotellist ei leia. Kokkuhoid perh ssonali- ja muude lisakulude pealt vvõimaldab tube müüa soodsamalt. Põhiteenuste pealt ei ole Omena P h hotellides aga kokku hoitud. Igal pool asuvad Omena hotellid parip mates kohtades südalinnas, toad m on avarad ja suurepärase sisuso ttusega. Esimene Omena-hotell alusttas tegevust Tamperes 2003. aasta oktoobris. Praeguseks kuulub ketti o

7 hotelli viies linnas. Hoolimata majanduse üldisest madalseisust toimub keti aktiivne laienemine. Uus ja seni ühtlasi suurim Omena hotell avati sel sügisel taas Tamperes, kuid kavas on neid veelgi. Omena Hotellit Finland Oy tegevjuht Tarja Kivilahti selgitab, et eesmärk on luua aastaks 2012 umbes 25st hotellist koosnev kett, mis kataks Soome suuremad linnad. Lisaks on plaanis laieneda välismaale, peamiselt populaarsematesse linnapuhkuse sihtkohtadesse. Esimene hotell väljaspool Soomet avatakse järgmisel juba suvel Kopenhaagenis. Ka Tallinnasse planeeritakse Omena keti hotelli. Tekst Jukka Arponen


BA A LT I C G TTHHEE B GU UIIDDEE

14

TA LV 2 0 0 9 / 1 0

turism

Mida talvel teha TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD HARRINIVA, LUMELINN, KUOPIO, TALMA SKI

Jää, lumi ja pakane ning Põhja-Soome kesktalvine kaamos loovad kõikvõimalike põhjamaiste lõbustuste jaoks ainulaadsed tingimused. Karmid olud on tekitanud ka täiesti uusi harrastusi ja tegevusalasid. Siinsetel lehekülgedel tutvustame mõnesid tavalisi ja mitte nii väga tavalisi talveharrastusi ja turismiobjekte.

√Armastatuim talveala

Murdmaasuusatamine on Soome populaarsemaid spordialasid. Suusad on olemas pea igas kodus, ja vähemalt kord talve jooksul suusatajaid on miljoni ümber. Oma lemmikharrastuse tarbeks on soomlased vaeva pelgamata loonud märkimisväärsed tingimused. Hooldatud suusaradu leiab kõikjalt Soomes, kokku kümneid tuhandeid kilomeetreid. Põhja-Soomes algab suusahooaeg juba oktoobris ja kestab kuni maikuuni. Lõunapoolsemates piirkondades saab looduslikul lumel suusatada veebruaris-märtsis. Sügisel Helsingis avatud suusahallis püsib mõnus lumekate kogu aasta, mis lubab innukamatel harrastajatel oma lemmiktegevusele pühenduda kalendrist ja ilmast hoolimata. Paljud suusakeskused pakuvad suurepäraseid tingimusi, varustuse laenutust ja soovi korral ka suusaõpet.

√Räätsadel looduses

Räätsad on hiljuti taasavastatud iidvana leiutis. Viimastel aastatel võib matkavarustusele spetsialiseerunud kauplustest leida koguni mitut sorti räätsasid, mille hulgas on sobivaid nii väikeseks tervisematkaks kui suuremateks retkedeks. Räätsakõnd ei eelda muud kui lumist maastikku, mida puutumatumat, seda parem. Räätsamatkal võib kasutada ka käimiskeppe.

√Kiirusenauding mootorkelgusafaril

Soome safarifirmade ülivõimsalt enim pakutud teenus on mootorkelgutamine. Osaleda võib nii algajatele mõeldud lühemate vahemaade läbimisel kui suurtel, lausa sadade kilomeetrite pikkustel retkedel. Märgistatud radadel on turvaline sõita ka omal käel. Mootorkelgutamine ei eelda varasemat kogemust, sest kogenud juhendaja käe all saab kõik vajalik kiiresti selgeks. Safari korraldaja tagab nii varustuse kui väljaõppe, millega kindlustatakse sõitja turvalisus.

√Virmalised

Lapimaal avaneb tihti võimalus virmalisi imetleda. Mõned korrad aastas saab neid näha lausa Helsingis. Kindla peale minek on aga taevast uurida veebruaris-märtsis Põhja-Soomes.

√Karting jäärajal √Ökoloogiline koerarakend

Sõit koerarakendiga on üllatavalt lihtne. Koolitatud kelgukoerad saavad oma tööga mängeldes hakkama ning veavad rakendit sujuvalt mööda ettenähtud rada. Kõrvus vihisev tuul ja käppade alt tuiskav lumi loovad eriliselt laheda fiilingu. Kui võimalus avaneb, tasuks proovida kas või lühikest sõitu. Õige tunde saab siiski kätte pikemal safaril, kui karmides tingimustes pannakse proovile nii koerte kui meeste oskused. Koerasõit on ka ökoloogiline — huskyd kasvuhoonegaase ei erita.

Kartingit seostatakse eelkõige asfaltradade ja siseruumidega. Mõned üksikud on seda harrastanud ka libedal jäärajal. Igatahes Soomes võib seda proovida Vierumäel ja Rukal.

√Kalu narrimas

Landiga kalapüük on Soomes igameheõigus ehk püüda võib pea kõikjal ilma tasulise eriloata. Kui on soov suurendada kalasaagi tõenäosust, tasuks pöörduda kohalike asjatundjate poole. Nemad aitavad leida õige varustuse ja sööda ning kõige kindlamad kalapüügikohad.

√Tervistav talisuplus √Lapimaa talv

Lapimaal kestab talv umbes 200 päeva. Nabapiirist põhja pool valitseb osa talvest kaamos ehk polaaröö. Kaamose ajal saab päeva jooksul päikest näha vaid õige lühidalt või üldse mitte. Lumekiht on sügavaim märtsi keskpaigas, mil see ulatub umbes meetrini. Järved jäätuvad tavaliselt novembri lõpus ja detsembri alguses. Jääkiht on kõige paksem aprilli algul, keskmiselt 50—65 cm. Talve madalaimad temperatuurid langevad kohati kuni 50 miinuskraadini.

Pakane, jäine vesi ja paljas ihu on võrratu kooslus, mis tekitab päeva lõpuni kestva värske ja reipa tunde. Talisuplust harrastab hinnanguliselt umbes 120 000 soomlast. Paljud kinnitavad isikliku kogemuse põhjal, et talisuplus on parim vahend külmetushaiguste vastu.


T H E B A LT I C G U I D E

TA LV 2 0 0 9 / 1 0

15

turism

√Uiskudega looduses ja linnas

Helsingis ja mujalgi Soomes on linnarahva käsutuses palju uisuväljakuid, kas siis päris tasuta või sümboolse raha eest. Neist uhkeim on Rautatientori Jääpuisto (Raudteejaama väljaku jääpark), mis tegutseb Helsingi kesklinnas juba mitmendat talve. Kel uiske kaasas ei juhtu olema, saab neid kohapeal laenutada. Hokikepid pole liuväljal lubatud. Hoopis teine tera on uisuretk järvejääl. Eelkõige Ida-Soomes on rajatud häid uisuradasid, mida talvel korralikult hooldatakse. Tippsündmus on Kuopios toimuv iga-aastane Finland Ice Marathon, mille põhidistantants on 200 kilomeetrit. Väärt kogemus on ka uisuretk juhendajaga. Sobiva varustuse saab laenutada kohapeal. Õige ilma korral algab uisuhooaeg juba oktoobri lõpus ja kestab aprillini välja. Parim uisuaeg on jaanuarist märtsini.

√Minikruiis

jäälõhkujaga

Perämereks kutsutakse Läänemere põhjaosas asuva Põhjalahe lahte. Seal ristleva jäälõhkuja Sampo kodusadam on Kemi. Pärast 30aastast teenistust põhjamaistes vetes teeb alus edukat karjääri kruiisilaevana. Reis algab mootorsaanisõiduga mööda jääd laevale. Seal tutvustatakse jäälõhkuja senist elukäiku, ja vapraimad reisijad saavad võimaluse veekindlates kostüümides jäisesse vette sulpsata.

√Jõuluvana moodi

Põhjapõdrakasvatus on Põhja-Soomes väga oluline elatusallikas. Kuigi tegemist on eelkõige toiduainetetööstuse haruga, on põhjapõdrad rakendatud ka turismivankri ette. Huvilisel on võimalik külastada paljusid põhjapõdrakasvandusi, kus saab muu seas proovida saanisõitu. Põtrade veetud rees soojade tekkide all jõuluvana kombel mööda lumist loodust ringi kihutamine on unustamatu elamus.

√Maailma suurim lumeloss

√Mäesuusatamine kõikjal Soomes

Kemis on igal talvel alates aastast 1996 kerkinud maailma suurim lumest ja jääst loss. Ka tänavu rajatakse linna sadamapiirkonda terviklik jääst ja lumest kompleks, kuhu peale müüride ja suure lossiplatsi kuuuluvad ka restoran LumiRavintola, lumehotell ning -kabel, kus igal talvel laulatatakse kümneid paare. Aastate jooksul on lumehotellides ööbinud enam kui 10 000 külastajat. Lumelinna ametlik avamine toimub jaanuari lõpus, kuid juba varem saab tutvuda ehitustöödega, mille edenemine sõltub ilmaoludest. Kui talve alguses on piisavalt pakast, saadakse ehitus valmis tunduvalt varem. Eelmisel aastal suleti Lumelinn 10. aprillil, nii et kapitaalse ehitisega sai tutvuda vaid loetud kuude jooksul.

Mäesuusanõlvu leiab Soomes kõikjalt. Pikimad nõlvad ja suurimad keskused on Põhja-Soomes, kuid ka lõuna pool leidub sobivaid suusakeskusi igale maitsele. Helsingile kõige lähemad keskused on Serena Ski ja Talma, mis asuvad umbes 20 km kaugusel kesklinnast. Kesk-Soome keskustest tuntuimad on Himos, Riihivuori ja Hälärinteet Jyväskylä lähedal ning Kuopio lähistel Nilsiäs asuv Tahko. Kokku on Soomes suusakeskusi umbes 80 ringis. Hooaeg algab Põhja-Soomes juba oktoobris ja lõuna pool jõulude paiku. Kevadel on Lapimaal lund kuni maikuuni, samas kui lõunas mängitakse sel ajal juba golfi.

Kogupere hoogne suusakeskus TEKST MARI TUOVINEN, FOTO RUKA-KUUSAMO TURISMILIIT

Ruka on Soome populaarseim suusakeskus ja Kuusamo loodus on ühtviisi suurepärane nii suvel kui talvel.

T

undraküla keskuse kasv ja areng muutuvad iga aastaga üha jõulisemaks. Kõige värskemad uudised on kaheksa rajaga keeglisaal ning järjest suurenevad majutus- ja restoranivõimalused. Talvel on Ruka reeglina esimene suusakeskus, mis külastajatele oma uksed avab ning nõlvadele pääseb juba oktoobrikuus. Nõlvu

on kokku 29, millest pikim on 1300 m. 20 tõstukit liigutavad nõlvadel 23 000 mäesuusatajat ja lumelaudurit. Ruka nõlvaprofiil on tõeliselt mitmekülgne. Siit leiab nii laheda freestyle-keskuse kui FISi nõuetele vastava SuperPipe’i. Laineraja vahvatel hiigellainetel võib laskuda igaüks, kes vaid suuskadel püsti püsib. Ja kahe tundra tõstukipiletiga võib

lisaks Rukale suusatada ka Pyhä nõlvadel. Murdmaasuusatajatele pakub Kuusamo kant hingematvalt kaunist loodust ja vaheldusrikast ümbruskonda. Suusataja rõõmuks on radade äärde püsti pandud välikohvikuid, kus saab nautida tassikest kuuma jooki.

Lastele Rukal võib kõikjal näha märke võõrustajate soovist võtta vastu peredega reisijaid, mis tähendab erilist tähelepanu laste rõõmude

ja vajaduste suhtes. Kaltiolampi lastemaalt leiab pere pisematele mõeldud nõlva, mis on varustatud nöörtõstukiga – vahva koht, kus lapsed saavad oma oskusi proovile panna. Lastemaa Rosa ja Rudolf on paik, kust leiab lisaks nöörtõstukile ka lendava vaiba, mis lapsi nõlvale viib. Kui õues varbad külmetama hakkavad, võib minna Touhutalosse tuppa mängima. Kõikjal suusakeskuse aladel leidub mõnusaid puhkekohti, grillimispaiku ja mitmesuguseid teenuseid,

mis puhkaja elu meeldivaks muudavad.

√Nii saad Rukale

√Finnair lendab Kuusamosse kogu aasta läbi, Blue1 ainult talvel. Lennuaeg on umbes tund ja lennujaama buss viib reisijad otse Rukale. √Autoga Helsingist sõites on reisi pikkuseks umbes 800 km.

Kiirus ja elav öö Kardisõit jäärajal paneb proovile nii hobujõu kui naelrehvid. Siin saab koos sõpradega korraldada maailmatasemel kardisõiduvõistluse. Võistlus koosneb nii soojendus- kui kvalifikatsioonisõitudest ja finaalist. Parimad sõitjad lahkuvad medalid kaelas. Ruka ei maga ööselgi, sest suusahooajal kestavad afterski peod varajaste hom-

mikutundideni. Suusakeskuses on pea kolmkümmend meelelahutuspaika, – sellest valikust peaks igaüks just endale sobiva pidutsemiskoha leidma. Restoranid pakuvad kohalikust toorainest ja loodusandidest valminud hõrgutisi. Siia kuuluvad kindla peale Kitka järve rääbised ja muud järvest tõmmatud kalad, metsloomaliha ja magusad marjad. Q


BA A LT TTHHEE B

16

L

apimaa ja Kesk-Soome vahele jäävat ala nimetatakse Pohjois-Pohjanmaaks. See ulatub Pohjanlahti rannikul asuvatelt leetseljakutelt Kuusamo Oulankajõeni. Läänes hõlmab maastik viljakaid lagendikke, ida pool laiuvad vägevad tundrad. Pohjois-Pohjanmaa pindala on 35 291 km², kusjuures ela-

turi

nike koguarv ulatub kuni 375 000. Piirkonnakeskuseks on Oulu linn, kus elab 125 000 inimest. Soome lõunapoolseim tundrapiirkond Syöte on oma suusakeskuste ja tundrahotellidega PohjoisPohjanmaa kõige mitmekülgsemaid teenuseid pakkuv turismikeskus. Syöte looduskeskus ja rahvuspark jagavad teavet ja elamusi nii looduse- kui kultuurihuvilistele. Pohjois-

Pohjanmaa tuntuim talvepuhkuse veetmise paik on siiski Ruka suusakeskus Kuusamos.

Loomade talvetoimetused Aastaringselt avatud Ranua looduspark on piirkonna armastatumaid sihtkohti, kuhu meelsasti tullakse kogu perega. Paljud arktilised loomad on aktiivsed just talvel ja lumises keskkonnas on

neid lihtsam jälgida. Loomapargis on umbes 50 liiki metsloomi, kokku 200 isendit. Peale loomapargi külastuse pakutakse Ranuas veelgi teenuseid kogu perele, näiteks mitmesuguseid safareid. Talvel annavad pargile eripärase ilme jääehitised ja -skulptuurid. Tekst Jukka Arponen

Kaart Korsisaari/Saariselkä Express -traje

Ylläsel on kõik veidi suurem

√Kuidas saab

Levile ja Ylläsele?

TEKST MARI TUOVINEN, FOTOD SNOW VILLAGE

Levi naaber — Ylläs on mäesuusahuviliste esimene valik. Ylläsel on lisaks Soome suurimatele laskumisnõlvadele ka suurim kõrguste vahe. Ka laskumisradade arvu osas hoiab see suusakeskus Soomes esikohta.

Y

lläs jaguneb Äkäslompolo ja Ylläsjärve külade vahel. Neid ühendab üks Soome kaunimatest teedest, Ylläse maantee. Tee keerdub ümber Yllästunduri läänekülje ja sellelt avanevad lääne suunas kaunid panoraamvaated. Ka suusatades või matkates ühest külast teise saab läbida Pallas-Ylläs rahvuspargi kaunist ala. Ylläs kasvab kiires tempos. Keskusesse on paigaldatud uued gondel- ja tooltõstukid, on avatud uusi nõlvu. Samuti on uuendatud tõstukipiletite süsteemi ja ka restoraniteenuseid pakutakse senisest enam. Mäesuusahooaeg algab novembris ja suusatajaid jätkub nõlvadele kuni maini. Kuuekümne ühest nõlvast koguni kakskümmend üheksa on valgustatud, mis lubab mäesuusatamisega tegeleda ka pärast päikeseloojangut. Ylläs pakub

satajaid. Et suusaradu on üle kolmesaja kilomeetri, siis ei tarvitse samu radu kaks korda sõita.

Lohesuusatamist võimaldab tuul

Snow Village’i tubades magatakse soojades magamiskottides.

suurepäraseid võimalusi ka offpunkti suusatajatele. Ylläsel leidub tegevust murdmaasuusatajatelegi. Suurepärane loodus, vaikus ja hästi hooldatud rajavõrgustik meelitavad piirkonda nii algajaid kui kirglikke suu-

imetlema. Lumekülas saab veeta öö nii lumehotellis kui jääsviidis, süüa õhtust jäärestoranis või jalga keerutada jäädiskol, kus joogid ja söögid serveeritakse jääst nõudes. Lumegaleriis saab imetleda jääst

i √Kittilässe saab kõige paremin 1 Blue ja air Finn a. ukig lenn lendavad liinil Helsingi-Kittilä. iti FinnCom lendab Kittilässe talv st. Turust ja Tampere

kunstiteoseid, mille on turistide rõõmuks valmistanud selle ala tipptegijad. Kui aga plaanis on talvine pulmapidu, siis võib sellestki teha kordumatu ja unustamatu elamuse Snow Village’is. Q

Kevadel suunduvad lohesuusatajad Lapimaale. Ylläse maastik on aga lohe-entusiastide talvine meelispaik. Ühtlased tuuled, laugete nõlvadega künkad ning tuhklumi võimaldavad lohesuusatajatele parimaid tingimusi. Lohesuusatamist saavad Ylläsel proovida kõik soovijad, kes vanemad kui 14 aastat.

Lumeküla pimestab iluga Lainios asuv Snow Village on hingematvalt kaunis. Ehituseks kautatakse 15 miljonit kg lund ja umbes 300 000 kg kristallselget looduslikku jääd. Lumeküla saab igal aastal uue ilme, mis toob huvilised ikka ja jälle tagasi seda

Õhtusöök jäärestoranis on unustamatu el


TIC G GU UIIDDEE

TA LV 2 0 0 9 / 1 0

ism

Kas teadsid, et… Q Wireless Oulu

Oulus toimib Soome suurim tasuta Interneti leviala. Oulu linn Soomes on juhtmeta Interneti teerajaja. Kohalik panOULU võrgustik katab muuhulgas turuplatsi, südalinna ja paljusid avalikke hooneid. Võrk toimib nagu WiFi Eestis ehk sisselogimist ei nõuta. Elektronkirju võib saata, kasutades e-posti teenust smtp.panoulu.net. Võrgul on enam kui 1000 tugipunkti ja see on loodud paljude osapoolte koostöös. Toetava õla panid teiste seas alla Oulu linn, ülikool ja Elisa Oy.

Q Sportlik teaduskeskus

Soome vanima teaduskeskuse uusim näitus on Sporttimus. Nagu nimigi ütleb, esitletakse näitusel spordiga seotud teadust. Teaduskeskuse stiilis koostatud näitusel on põhirõhk interaktiivsetel eksponaatidel, mis tutvustavad mitmesuguseid sportlikke sooritusi mõjutavaid tegureid. Näiteks saab simulaatoris kogeda suusahüppeid toetavaid õhuvoole jne. Soome tuntuim teaduskeskus Heureka pidas just oma 20. sünnipäeva. Heurekast veel vanem teaduskeskus asub aga Oulus — Tietomaa avati suvel 1988.

Teaduskeskus Tietomaa, Nahkatehtaankatu 6, Oulu.

ektoor

lamus.

Levil toimub igal aastal slaalomi maailmakarika etapivõistlus.

Lapihullus annab tunda Levil TEKST JA FOTOD MARI TUOVINEN

Levil kohtuvad Kesk-Euroopa külamiljöö ja Lapi looduse ilu.

L

evi pakub ideaalseid tingimusi talvise puhkuse nautimiseks. Kas oled reisil üksi, kahekesi või perega – Levil jätkub alati tegevust, vaatamist ja kogemist. Lapi maagia jõuab turistideni, kel on julgust veeta öö iglus või maa sisse ehitatud onnis.

Lapi öö on tulvil maagiat Utsuvaaras saab ööbida osaliselt maa sisse rajatud onnis (kammi) või tähistaeva all paiknevas lumeonnis (iglu). Kammi’s on ruumi sada kakskümmend kolm ruutmeetrit. Klaustrofoobia seega ei kollita. Iglude seinad ja katus on läbipaistvad, mis lubab virmaliste vehklemist ja tähistaevast nautida otse motoriseeritud voodist. Nulituise Shamaani pakubki majutust kammi’s. Šamaani jutte kuulates alanud õhtu jätkub suitsusaunas ja lõpeb nooruseallika kaudu unemaal. Seal magatakse lavatsil loomanahkadel lahtise tule paistel. Esipoole nõlvade uusimast hotellist avaneb kaunis vaade õhtuvalguses säravale külale. Levi Panorama on vaid gondlitõusu kaugusel kaugusel Levi keskusest, laskumisnõlvale saab aga seevastu otse hotelli uksest.

Jääsaunast monotantsudele Ounasjogi juures pakub jäiseid elamusi Luvattumaa. Saab rentida jää- või väljas asuvate vettekastmisvõimalustega maasauna. Uudiseks on detsembris avatav baaridega jäärestoran, kus pole vaja karta, et joogid soojaks läheksid. Levi K5 hotelli hoovis asub ehtne maa alla ehitatud Saami onn. Meeleolukas Saami Kammis pakutakse elava tule äärde kaetud laualt traditsioonilisi Lapi hõrgutisi. Einet ilmestavad traditsiooniline Lapi joig ja lood. Restorane on Levi piirkonnas umbes 40 – sobiva leidub igale maitsele ja rahakotile – soovitakse siis einestada kõrgemal tasemel või tavalist kodust toitu. Õhtupoolikuti võib mõnes paigas minna eriti pööraseks, kui afterski käigus mõned ekstreemsemad tantsijad ka laudadele ronivad. Õhtuti pakuvad mitmed restoranid ka elavat muusikat Soome tippartistide esituses.

Kultuurinäljastele Levit külastavatel puhkajatel tasub tutvuda ka kohaliku kultuuriga. Kunstnikust professori Särestöniemi muuseum on külastamist vääriv paik. Kunstniku ateljees korraldatakse kontserte ja teatrietendusi ning galeriis saab tutvuda

püsiekspositsiooniga. Levi Summiti näitusekeskuses, tunduri tipus, on hetkel vaadata Reidar Särestöniemi viiekümne üheksast maalist koosnev ekspositsioon, mis keskendub aastaaegade vahetumisele Lapimaal.

Q Ranua looduspark erilise jõulukingi ootuses

Märtsis 2009 elati Ranua looduspargis põnevate sündmuste tähe all: isane jääkaru Manasse (19 a) tegi lähemalt tutvust oma naabritüdrukutega — nelja-aastaste õdede Venuse ja Valeskaga. Loomapargi jääkarud olid kõrvuti aedikutes elanud üle kolme aasta, alates sellest ajast, kui karutüdrukud Ranuasse saabusid. Kevad on jääkarude paaritumisaeg ja Manasse külaskäigu tulemusi on oodata jõuluks. Ka mujal Euroopas elatakse Ranua jääkarude pereelule innukalt kaasa. Euroopas on jääkarusid 55 loomaaias kokku 140–150 isendit, kuid nad saavad vangistuses elades harva järglasi.

Jõuluturu südamlik meeleolu Levi jõuluturg tegutseb eesmiste nõlvade juures, Zero Pointi ligiduses. Meeleoluka turumeeleolu asjus on võetud eeskuju Kesk-Euroopa jõuluturgudest. Standardsed kenad müügiputkad ja kaunid kostüümid loovad muinasjutulise Lapi meeleolu. Müügil on peamiselt käsitöötooted. Jõuluturg on avatud 10. jaanuarini.

Lapihullus, mis see on? Soomes räägitakse lapihullusest. Millest on jutt? Selgust selle osas annab retk Levile. Öeldakse, et lapihullus haarab inimest harilikult juba esimesel Lapimaa retkel. Tavaliselt liitub sellega imetlus Lapi tundurite, looduse ja vaikuse suhtes. Paljud kaotavad südame Lapimaale seal käies ja ainus viis seda tõbe ravida on kindlate ajavahemike järel uuesti ja uuesti Lapimaad külastada. On ka selliseid, kes esimese lummava mulje sunnil pakivad oma asjad kokku ja kolivad lõplikult Lapimaale elama. Q

Q Lapimaale stiilselt bussiga

Bussifirma Korsisaaren Saariselkä Express toimetab reisijad Helsingist ja Turust kiirelt ja mugavalt Lapimaa populaarseimatesse suusakeskustesse. Helsingist väljub Saariselkä Express autobussijaamast Kamppi kaubanduskeskuse juures, kuhu pääseb kerge vaevaga ka sadamatest. Alates 19. veebruarist hakkavad bussid väljuma reedeti kell 19.45, kõige kaugemasse sihtkohta saabutakse järgmisel päeval kell 13.15. Saariselkäst tagasi Helsingisse hakkab buss sõitma laupäeval kell 15.50 ja jõuab pealinna pühapäeval kell 9.00. Korsisaari bussid on peaaegu uued ja igati mugavad. Kes ihkab veelgi suuremaid reisimõnusid, võib osta Plus-teenuse. Plus-reisijatele on eraldatud bussis omaette avaramad kohad ja nende heaolu eest hoolitseb kogu sõidu kestel reisisaatja. Plus-reisijatele pakutakse ka hommikusööki ja maitsvaid eineid. Saariselkä Expressi hinnad Edasi-tagasi pilet täiskasvanutele 140 €, lastele (alla 17 a) 74 €. Plus-teenuse lisahind 110 €. Lisateave: www.korsisaari.fi


BA A LT I C G TTHHEE B GU UIIDDEE

18

TA LV 2 0 0 9 / 1 0

ostlemine

Moko — kogupere kaupluskohvik TEKST JA FOTOD MATS ÕUN

Punavuori ja Eira vahel Pursimiehenkatul tegutseb kauplus-kohvik Moko Market.

M

oko on 20 aastat tegutsenud perefirma. “Algselt kasutasime ruume kesklinnas, kuid sealsed kallid rendihinnad ning külastajate kontingent ei olnud meile päris meelepärased. Praeguses kohas Punavuori ja Eira vahel ollakse aga just seal, kus elavad – liiguvad nende stiili hindavad inimesed,” räägib kaupluses töötav Lilli Toukolehto. Ümbruses tegutseb arvukalt disaini-, reklaami- ja arhitektuuribüroosid, saatkondi, TV- ja ajalehetoimetusi ning kunstnike ateljeesid. Lõuna ajal on kohvik rahvast täis. Pühapäevahommikuti on neil traditsiooniline kogupere hommikusöök, kuhu tullakse hulgaliselt koos peredega. Nii Eira kui Puna-

√Kus asub

√Moko, Perämiehenkatu 10, Helsingi. www.moko.fi, avatud 0 tööpäeviti 9—18.00, L 10—17.0

Moko hakkas esimesena Soomes pakkuma elustiilikaupu ühes kohas.

vuori on Helsingi trendikamate elurajoonide seas.

Majakraami ja pesuvahendeid Moko kaupleb peamiselt majakraamiga. Populaarne on nende pakutav antiikse viimistlusega Indias valmistatav pseudoantiikmööbel. Mööblit tuuakse peale India ka mujalt Aasiast ja Prant-

susmaalt. Nende turustatavad vedelseebid pärinevad samuti Prantsusmaalt ning põhinevad oliiviõlil ning legendaarsel Marseille’ seebi retseptil. Method tootesarja pesuvahendid on mürgivabad ning keskkonnasõbralikud. Kõrvuti eelnevaga pakub kauplus ka voodiriideid-patju ning muid tekstiilesemeid, suures valikus küünlaid ning dekoratiivesemeid.

Rähni fantaasiaga koostatud sortimendi seast leiab isegi drenažööri ning laualampe. Kohviku kõrval on valik mahlu ning loodustooteid. Moko kabinet on väga populaarne koosolekute ning nõupidamiste korraldamise paik. Maksta selle kasutamise eest ei tule – piisab ette helistamisest ja broneerimisest. Ka Moko külastamise päe-

val võis tõdeda, et kabinetis istub elavalt žestikuleeriv seltskond. Detsembris alustatakse Mokos kohapeal kohvi praadimisega. Vastava masina paigaldus oli külastuse ajal veel pooleli. Kaffa brändi nime all varustatakse enda röstitud kvaliteetkohviga juba praegu mitmeid kohvikuid. “Kaupluse kontseptsioon ja idee pärineb Londonist ja New Yorgist,” räägib Lilli Toukolehto. Kõik sai alguse lastemängust, mille käigus tool muutus mööblitükist mänguseltsiliseks ning sai hinge ja nime – moko. 1990. aastal asutatud Moko on Soome esimene lifestyle sisusfirma. Moko kontseptsiooniks on kodu kui praktiline, mugav, värviküllane ja loominguline keskkond. Moko-kodu on klassikaliselt boheemlik, kuid ikka isikupärane. Koht, kus elatakse ja ollakse mugavalt ja kasvatakse avatuna kõigele meeldivale. Moko annab kodusoojuse. Mokol on ka teine kauplus Espoos, kaubanduskeskuses Iso omena. Mingit majanduslangust Lilli Toukolehto Moko majandusnäitajate põhjal välja tuua ei saa. Näib nii olevat, et hea äriidee veab välja ka raskel ajal. Q

Tee ise espressokohvi TEKST JA FOTOD MATS ÕUN

Mokost paari sammu kaugusel tegutseb keldriruumides kauplus-kohvik Kaffecentralen. Lisaks espresso joomisele kohapeal, saate seda ka kaasa osta.

E

spressot oleme ehk kõik vähemalt korra elus joonud. Espressot, mis itaalia keeles tähendab “välja pressitud“, valmistatakse 93kraadise vee 8–10atmosfäärise rõhu all läbi peene kohvipuru pressimise teel. Valdavalt kasutatakse klassikalise espresso valmistamiseks Arabica kohviube. On ka

neid, kes ei pea espresso valmistamiseks tingimata kohvikusse või kontorisse minema – masin võib ka kodus olla. Kuigi espressomasinad ei ole eriti odavad, saab ka nende seast teha valiku ja päris kättesaamatu see kodune lõbu ei olegi. Espressomasina soetamisel saab valida nii jahvatajaga kui koh-

Käsitööna valminud Marzocco maksab 6710 eurot.

Ulrika Hannula kinnitab demonstreerib täismehaanilist espressomasinat.

viveskita masina. Viimasel juhul tuleb kohv muidugi eraldi jahvatada. Parim espresso saadakse ikka värskelt jahvatatud kohviubadest. Laiatarbe espressomasinate hinnad jäävad Kaffecentraleni kaupluses 800–2500 euro vahele. Rivis seisab teiste seas ka käsitsi valmistatud la Marzocco masin, mille hinnaks on müstilisena tunduv 6710 eurot (üle 100 000 krooni). Poe juhataja Ulrika Hannula demonstreerib mõnuga täiesti elektroonikavaba, klassikalise disainiga espressomasinat. Rusikareegel on see, et mida vähem

elektroonikat masin sisaldab, seda töökindlam ta on. Kui espressomasinat regulaarselt puhastada, hooldada ning vahetada kuluvaid osi õigeaegselt, siis on täiesti tavaline, et masinat saab kasutada ka mitu põlvkonda. Kõige populaarsemaks margiks nimetab Ulrika Hannula Itaalia päritolu Mokaflori. Valdav osa espressokohvidest ongi pärit Itaaliast. Analoogiliselt tavaliste kannukohvidega on ka espressomargid segukohvid. Esprosso headust näitab selle pinnale ilmuv vähemalt 3 mm paksune

kiht pehme struktuuriga punakaspruun vahtu, mis Itaalias kannab nime la crema. Vaht peab olema nii tihe ja püsiv, et suudab kinni pidada pinnale riputatud suhkrukristallid. Vahu vähesus või puudumine surveaparaadiga valmistatud joogi puhul näitab, et espressot ei valmistatud kõige õigemini. Q

√Kus asub

√Kaffecentralen Pursimiehenkatu 23, Helsingi Avatud E—R 8.30—18, L 10—16


Linnapuhkus kämpingustiilis r   r  r  r 

&SJOFWBUBTFNFHBĂ&#x2022;Ă&#x2022;CJNJT WĂ&#x2014;JNBMVTFELBLĂ&#x2014;JHFOĂ&#x2014;VEMJLVNBMF NBJUTFMF )FMTJOHJMĂ&#x2014;CVTUVTUFTUNFUSPPTĂ&#x2014;JEV LBVHVTFM &MBNVTFEUBMJTVQMVTFTULVOJ  TBVOBTLĂ&#x2026;JHVOJ 0PEBUVEPOLBUĂ&#x2022;Ă&#x2022;SFJTJMPMJKBEKB HSVQJE

Rastila Camping

45

Fotod: Johanna Vanamo ja Helsingin kaupungin kuvapankki/Paul Williams

,)07-2+-Â&#x2C6;.=:c7/=0cÂ&#x2C6;8%14)6)Â&#x2C6;8969Â&#x2C6;:%%7%

â&#x201A;Ź / (1 â&#x20AC;&#x201C;4

INIME SE L E )

Restoran Chicoâ&#x20AC;&#x2122;s pakub Ameerika kÜÜgi parimaid palasid. Meie eestikeelne menßß muudab tellimise hĂľlpsaks. Chicoâ&#x20AC;&#x2122;s on hästi tuntud oma Ăľdusa miljÜÜ kui ka maitsvate roogade poolest. Maitseelamus ootabtule ja tunne sÜÜmisest mĂľnu. Tere tulemast â&#x20AC;&#x201C; Welcome â&#x20AC;&#x201C; Bienvenidos!

www.chicos.ďŹ

ESPOO: )SO/MENA 0IISPANSILTAs/LARI -AAPALLONKUJAs3ELLO ,EPPĂ&#x2039;VAARANKATU s4APIOLA ,OUHENTIEHELSINKI: !RABIA (Ă&#x2039;MEENTIE s"ULEVARDI (IETALAHDENRANTA# &ORUM -ANNERHEIMINTIEs)TĂ&#x2039;KESKUS )TĂ&#x2039;KATUs+ALLIO 0ORTHANINKATUs+LUUVI 9LIOPISTONKATUs3ALOMONKATU 3ALOMONKATUs4Ă&#x161;Ă&#x161;LĂ&#x161; -ANNERHEIMINTIEs6IIKKI 6IIKINTORI 6UOSAARI 6UOTIEVANTAA: *UMBO 6ANTAANPORTINKATUs-YYRMĂ&#x2039;KI -YYRMĂ&#x2039;ENRAITTIs4IKKURILA !SEMATIETUUSULA: 0YSĂ&#x2039;KKIKUJA

Kodusadam aastast 1897.

Beefy Queen Jambo Beefy Queen Jambo on Helsingi populaarsemaid lĂľunasÜÜgirestorane â&#x20AC;&#x201C; kiire ja sĂľbralik teenindus juba enam kui 30 aastat!

Restoran Salve on see osa Helsingist, mida peab ise kogema. Naudi merehĂľngulisi maitseid, mis on sĂźndinud tuhandetest tormidest, pritsivatest laineharjadest ja seiklustest sadamates.

Â&#x2021; Tuntud oma maitsvate liharoogade poolest. Â&#x2021; Maitsvad, suured portsjonid. Â&#x2021; Soodsad hinnad (pearoog 8â&#x20AC;&#x201C;16 EUR)

Hietalahdenranta 11, Helsingi Tel. +358 10 76 64280  rLĂ&#x2014;OF  rNJO

Avatud: E-L 10-24, P 10-23 Avatud Eâ&#x20AC;&#x201C;R 10.30â&#x20AC;&#x201C;18, L 11â&#x20AC;&#x201C;18

Restoran Beefy Queen Jambo Pieni Roobertinkatu 13, 00130 Helsingi tel +358 9 611 071


BA A LT I C G TTHHEE B GU UIIDDEE

20

√Talvine lõbustuspark

√Depeche Mode

Linnanmäe lõbustuspark avab talvisel ajal oma väravad külastajatele täpselt üheks nädalaks. Lõbutsejatele on kasutusvalmis seatud küll vaid osa atraktsioone, kuid talvistele oludele kohaselt ehitatakse neid lumest ja jääst juurde. Huvilised saavad muu hulgas proovida ka mootorsaanisõitu.

Depeche Mode (Dave Gahan, Martin Gore, Andy Fletcher) on vaieldamatult kultusbänd. Bändi muusikas on säilinud ehe underground-meeleolu, hoolimata faktist, et alates 1981. aastal ilmunud esimesest plaadist (“Speak & Spell”) on nad müünud kokku enam kui 75 miljonit albumit. Briti päritolu Depeche Mode’il on kirglikke fänne ja fänniklubisid paljudes riikides, ka Eestis ja Soomes, kus bänd uusim album, aprillis 2009 ilmunud “Sounds of the Universe”, tõusis hetkega albumimüügi edetabeli tippu.

20.—28.2 Talvetrall Jäähelmi, Linnanmäe lõbustuspark, Helsingi.

2.2 Depeche Mode, “Tour of the Universe”, Hartwall Areena, Helsingi.

TA LV 2 0 0 9 / 1 0

√Ilukunst Venemaalt

Näitus “Enchanting Beauty” esitleb Vene meistrite salongikunsti aastatest 1809—1917. Interjööre kaunistama loodud maalid ja skulptuurid peegeldavad idamaiseid maastikke, rokokoostiilis kauneid rõivaid ja stseene antiikmütoloogiast. Näha saab ka põnevaid ajaloolisi portreesid. Näitus on teine osa sarjast, mis tutvustab Helsingi linnamuuseumis Tretjakovi Galerii kollektsioone.

Foto: Dreaming, 1840s, Neff Timofei Andrejevitš © The State Tretyakov Gallery. Kuni 14.3 “Enchanting Beauty” — näitus Tretjakovi Galerii kollektsioonidest, Tennispalatsi kunstimuuseum, Helsingi.

ostlemine

Matkajate mess TEKST ANTTI SARASMO, FOTOD SASTA JA HAGLÖFS

Soome matkavarustaja ehk Outdoorsi sortiment on mõnevõrra erinev kui Eestis pakutav. Soomes moodustavad klientuuri reaalselt metsades matkajad. aga kannab endas metsapiirkondade traditsioone. Raamseljakoti kõrval on tüüpilised matkatarbed ka magamisvarustus, mida kasutatakse ööbimisel sügiseti ja talviti lõkke ääres. Enamasti on kõigil valmistajatel oma avatud küljega riidest varitelgid (laavu), teistel veel riidest avatud küljega varikojad (loude) või koguni multi-

T

üüpiline Soome matkavarustuse element on raamseljakott. Seljakotte on ikka valmistatud erinevatele matkatingimustele vastavalt ja kaasajal on levinuim mudel pärit Alpidest. Alpiseljakott istub kindlalt seljas ja ei liigu. Sellega on kerge liikuda konarlikul ja järsu profiiliga maastikul, aga ka mäkke ronida. Soome stiilis raamseljakott pärineb aga metsamaastikult. Seljakotiga metsas liikudes polnud tarvis mäkke ronida, kuid igasugust kraami pidi saama palju kaasas kanda. Just selles seisnebki matkavarustuse sortimendi peamine erinevus. KeskEuroopa valmistajate mudelid pärinevad Alpidest, soomlaste, norralaste ja rootslaste seljakott

funktsionaalseid varjekangad – Erätoveri. Üks Soome eriline matkamisvahend on metsakelk-lohisti (ahkio). Norra samalaadsed vahendid on rohkem tuntud, kuid neid kasutatakse valdavalt av amaa stikul. Tihedas metsas vajatakse aga sootuks teistlaadi lohistit – sellist, mis ei vaju lumme ja mida saab järsult pöörata. Paralleelselt vajatakse lumises metsas ka lumeräätsasid ja met-

√Matkavarustus Kauplused

√www.eratukku.fi √www.retkiaitta.fi √www.partioaitta.fi

Varustuse valmistajad

√www.finn-savotta.fi √www.kotiposti.net/ viherto/index.html √www.halti.fi

Riiete valmistajad

√www.rukka.com √www.sasta.fi √www.boreus.fi

Talvel läheb õues olemiseks vaja erivarustust.

sasuuski, mida Soomest ka laias valikus osta saab. Matkariietuse valmistajaid on Soomes mitu ja matkamiseks sobivaid laigulise mustriga komplekte (näiteks Goretex ja Drymax) leiab mitmete firmade sortimendist. Harilikult on need valmistatud tugevamast kangast kui vastavad alpimudelid. Metsas pole kergus nii oluline kui mägedes – olulisem on riide vastupidavus rebenemisele. Rootsi tootjate mudelid on samuti Soomes populaarsust kogunud ja neid saab osta paljudest kauplustest. Kotid raskete asjade kandmiseks, kattevarjud lõkke ääres ööbimiseks, lohistid ja suusad metsaaluses sügavas lumes liikumiseks ning vastupidavad riided – need on peamised tootegrupid, mida eestlasel tasuks Soome matkavarustusega kauplevatest poodidest otsida. Suurim välimatkamise varustust vahendav kett on skautidele kuuluv Partiokauppat. Helsinkis kannab Partiokauppa nime Partioaitta. Partiokaupluses on tooted jaotatud kolmele tasemele. Nõudlikule kasutajale

sobiv “Tunturisusi”, keskmisele vajadusele vastav “Tunturihaukka” ja hobimatkajatele mõeldud “Tunturisopuli”, on hinna ja kvaliteedi suhet arvestades head valikud. Küll mitte odavaimad, kuid samas hea kvaliteediga. Helsingis on Partioaitta konkurendiks Retkiaitta – suurim erakätes olev matkavarustusega kauplev ettevõte. Helsingi piirkonna soodsaim variant on aga Erätukku, mis valmistab oma tooteid eeskätt kalaja jahimeestele. Sortiment sisaldab siiski ka matkajatele mõeldud varustust. Q

√Kus asub

√Helsingi keskuse kaubandus keskuses Forum on Lassin Retkiaitta. Selle “taga” r Yrjönkadu teisel poolel on paa tioPar t. plus kau ita Partioa dusaitasid on ka teistes kauban s use esk Itäk eks näit tes, keskus ja Jumbos. Erätuku kauplus asub Vantaal Tammistos, kus on uus ostukvartal Kehä III:e ja Tuusulanväila ristumiskoha lähedal, Jumbo juures.


T H E B A LT I C G U I D E

TA LV 2 0 0 9 / 1 0

21

ostlemine

viaMonteNapoleone TEKST JA FOTOD MATS ÕUN

Helsingi kesklinnas on nüüd võimalus osta luksusbrändide toodangut poest, mille nimi viitab moemaailmas ikooni staatust omavale kohale — viaMonteNapoleone. Via Monte Napoleone Milanos

V

ia Monte Napoleone koos hargnevate kitsaste kõrvaltänavatega on Milano ja samas ka kogu Euroopa kõige elegantsiküllasem moetänav. Montenapo, nagu milaanolased seda ise kutsuvad, oli juba eelmisel sajandil üks Milano toretsevamate vaateakendega tänavatest, kus inimesed tavatsesid lusksukaupu imetlemas käia. Tänapäeval on tänav kellaajast sõltumata parkivaid sõidu- ja kaubaautosid tulvil ning jääb vaid imestada, miks pole veel vastu tuldud paljude soovile Via Monte Napoleone täielikult autovabaks muuta. Tänava nimelugu algab 1804. aastast – Napoleoni ajajärgu haripunktist. Neil päevil kubises linn välismaalastest, kes nautisid lisaks Milano heale ärikliimale ka linna rikkusest tingitud kunstilembust ning meeleahutusvõimalusi. Möödunud aegade ekstravagants peegeldub tänapäevas Milano moekvartali – Quadrilatero della moda kaudu. Kvartali moodustavad Via Sant’Andrea, Via Spiga, Via Borgospesso ja Via Monte Napoleone. Sealt leiab moehuviline läbisegi õdusate kohvikutega kõige suurema kontsentratsiooni kallitest moebrändidest, hinnalistest karusnahkadest ja juveelitoodetest. Pakutav kuulub maailma moetööstuse absoluutsesse tippu. Milano kõige kallima hinnatasemega Via Monte Napoleone on samas ka kogu maailma moepeatänav, sest Milanot peetakse ju maailma absoluutseks moepealinnaks. Kvartalist leiab mitmeid kõrgklassi outlet- ning ka antiigiärisid. Üks markantsemaid outlet’e on turis-

tide hinnangul imetilluke poeke aadressil Via Monte Napoleone 26 – D Magazine, kus võib leida väga soodsalt veidi moraalselt vananenud tipptasemel tooteid. Kui tõmmata paralleele Pariisi moetänavatega, siis võib Via Monte Napoleonet kõrvutada St Honoré tänavaga.

Moetänava import Soome lahe kaldale Sellest suvest Helsingis tegutsev kauplus asub Bulevardi ja Mannerheimintie nurgal – samuti väärikas ja elegantses kohas. Mitmesaja

Heino Enden √Sündinud 13. detsembril 1959. √Õppinud Tallinna 44. keskkoolis, lõpetas Moskva Kõrgema Kehakultuuriinstituudi 1992. aastal. √Korvpalluri- ja treenerikarjäär 1977—1983 Tallinna Kalev 1983—1988 Moskva AKSK 1979—1987 NSVLi koondislane 1988—1996 Soomes erinevate klubide (mängiv) treener 2000—2002 BC Hotronicu peatreener 2002—2004 TTÜ/A. Le Coqi peatreener 2004—2005 Dalkia/Nybiti peatreener 2001—2005 Eesti koondise peatreener √Sportlikud saavutused 1978 Euroopa juunioride meister 1981 Universiaadi hõbe 1982 maailmameister 1983 EMi pronks 1984 NSVLi meister, eelolümpia võitja 1985 Euroopa meister, NSVLi hõbe 1986 NSVLi hõbe 1987 EMi hõbe 1988 NSVLi meister

Talvemood TEKST JA FOTO MARI TUOVINEN

Hanna Saréni rõivastes saavad kokku peened detailid, üllastuslikkus ja kvaliteet.

H

anna Sarén tõusis Soome üheks tuntuimaks moeloojaks 21. sajandil. Tänaseks on tal selja taga kümne aasta pikkune karjäär. Sarén on pälvinud mitmeid erialaseid auhindu ja tema disainerikollektsioone on müüdud kõikjal maailmas. Maailmavallutamine algas Tokyost ja jätkus teistes moepealinnades – Londonis ja New Yorgis. Laiema avalikkuse ette jõudsid pildid Saréni puukingadest New Yorgi tänavatel sarja “Seks ja linn” vahendusel, kus neid

võis näha moeikoon Carrie Bradshaw’ jalas. Varasematel aastatel on disainer teinud koostööd tuntud Soome kaubamärkidega, nende seas Ril’si, Iittala ja Seppäläga. Hanna Saréni individuaalklientidele loodud unikaalsed tööd sünnivad tema isiklikus ateljees. Samal põhimõttel toimus koostöö ka kollektsiooni Seppälä by Hanna Sarén loomisel. Kuigi Seppäläs müüdavad rõivad kuuluvad seeriatoodete hulka, on need valmis õmmeldud Saréni ateljees.

ruutmeetri suuruse müügipinna ja mitmetasemelise põrandaga kaupluses pakutakse Gucci, Diori, Prada and Lanvini kaubamärke kandvaid tooteid. Soomes on neid kaubamärke küll varemgi turustatud, kuid mitte high-end tasemel. Eestlase jaoks teeb selle poe aga tähelepanuväärsemaks see, et kaupluse “nägu” on kunagine tippkorvpallur Heino Enden. Tema ülesandeks on poe tutvustamine ning suhtlus ümbritseva maailmaga. Ka Helsingis poodi külastades tuli nentida, et kunagi korvpalliplatsil vilgas mees on seda ka praegu – taas oli Heino Enden teel Milanosse ning kohtuda E ttemaga polnud võimalik. Kauplus ise on esemete osas pigem hõredavõitu kui kaubakülp llusega silmi pimestav. Sama kehtib kkülastajate suhtes – vaikus ja rahu, vvaid mõni üksik uitaja. Klienditeenidaja sõnul on ilmselt jõulude ajal n ssiiski oodata suuremat külastatavvust. Teisalt – taolise spetsiifikaga pood ei saagi olla läbisõiduhoop vviks nagu mingi kaubanduskeskkuse rõivakauplus. Inimesed, kes ttulevad viaMonteNapoleone’sse on moeteadlikud ning kuigi poest o iiga kord ostuga ei lahkuta, mõeldakse hästi läbi, kas ja mida osta. d On ju kauplus oma taseme kohta O aainus nii Soomes kui Eestis.

Raha kotis ja rahakotid R P Pood pakub riietusesemeid, jalatsseid ja aksessuaare nii naistele, meestele kui ka lastele. Hinnatase m on muidugi mainele vastav. Lanvio ni käekoti hinnaks on 835 € (13 360 n EEK), Gucci seemisnahast naisteE ssaapad 645 € (10 320 EEK), kutsupildiga lasteketsid maksavad 420 p

viaMonteNapoleone Helsingis.

€ (ca 6700 EEK), Lanvini naiste T-särgid 305–665 € (4880–10 640 EEK), Prada rahakotid maksavad ca 300 € (u 4500–5000 EEK), sama brändi võtmehoidja 120 € (1920 EEK), visiitkaarditasku aga kõigest 87 € (1392 EEK) jne. Kuigi isiklikult ei kuulu nende inimeste hulka, kes vöötavad oma püksid meelsasti näiteks rihmaga, mille pandlaks on metallist kiri “Dior” või hõbedaselt läikiv süda, mõistan neid, kelle jaoks see on soovitud staatuse saavutamisel või säilitamisel sama vajalik nagu veatud hambad reklaamnäole. Kõrvuti trendikusega on mainekate kaubamärkide tippklassi toodete vooruseks aga alati ka materjalide ning teostuse kvaliteet ning vastupidavus. Väike vastuolu siin on, sest mood on rajatud ideoloogiliselt eeskätt kiirele muutumisele. Mida teed sa moest läinud, kuid välimuselt nagu uhiuue riidega? Eriti kui oled moega sammu pidada üritav

trendiinimene. Ajab talupojamõistuse pisut lühisesse, kuid samas on teatud osa riietest alati ka ajatuma ja klassikalisema disainiga – viigipüksid, teksased, kostüümid jne. Selge, et viaMonteNapoleone pole kauplus neile, kes vaevu ots otsaga kokku tulevad, kuid tubli keskklass ei peaks siiski kartma sinna sisse astuda. Korra või paar elus võib ju lubada endale “Seksi ja linna” staare matkida ning soetada kingapaar või rahatasku, mis sõbrannad vaimustusest ohkima paneb. Või hooletult värvli vahelt välja jäetud hõlmaga triiksärk, mille kohta sobival hetkel nagu muuseas poetada: “Jude Law kannab muide täpselt samasugust …” Q

Eduka moelooja karjäär pole siiski alati olnud ainult lust ja lillepidu: sinna on mahtunud ka majanduslanguse alguses toimunud pankrot. Sarén ei löönud siiski käega, vaid rajas sõprade abiga talgukorras kõigest kaks kuud hiljem uut nime kandva ettevõtte.

nistavad rõivaid Saréni loomingule omased isikupärased ja üllatuslikud detailid. Saréni teine tänavuaastane kollektsioon kannab nime Hanna Sarén Vintage. Kollektsiooni idee on rõivaesemete taaskasutus ja uuele elule aitamine. Põhimõte on lihtne: kliendid toovad disainerile varasemate hooaaegade rõivaid. Neid veidi muutes, omavahel kombineerides ja kaunistades sünnivad uued riided ja aksessuaarid. Öeldakse, et igal rõival on oma lugu. Vintage kollektsiooni toodete lugudega saab tutvuda disaineri kodulehel. Q

Uus tulemine Uusimat naiste ja meeste talvekollektsiooni esitleti moehuvilisele üldsusele oktoobri lõpus. Praegu saab kollektsiooniga saab tutvuda disaineri nime kandvas kaupluses Helsingis Fredrikinkatul. Kauplusest võib leida unikaalseid rõivaid ka lastele ning suurendada oma kodust kinga- ja käekotivalikut. Nagu varasemates kollektsioonides, nii rõhutatakse ka selletalviste rõivaste juures eelkõige kvaliteeti ja naiselikku joont. Endiselt kau-

√Kus asub

√viaMonteNapoleone Bulevardi 2-4, Helsingi Avatud E—R 11—19, L 11—16. Pühapäevadel 13.12, 20.12, 3.1, 10.1 kella 12—17

√Kus asub

√Hanna Sarén Shop Fredrikinkatu 45, Helsingi


BA A LT I C G TTHHEE B GU UIIDDEE

22

TA LV 2 0 0 9 / 1 0

sündmused

Ainulaadne delfiininäitus TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD PETRI HEINONEN

Särkänniemi lõbustuspark pakub põnevaid elamusi ka talvel.

T

amperes asuv Särkänniemi lõbustuspark tähistab tänavu oma 40. sünnipäeva. Juubeliaasta tippsündmus toimub teatrilavaks muutunud Delfinaariumis, sest etenduse “Puhas otsus” peaosades astuvad üles viis delfiini – Veera, Näsi, Delfi, Leevi ja Eevertti – ja nende treenerid. Näidendi on nii kirjutanud kui lavastanud Tampere komöödiateatri juhataja Panu Raipia. Lugu räägib Emma ja Maxi sõprusest ja soovist aidata loodust. Emma ja Max otsustavad koos midagi

ette võtta järve saastava tehasega ja asuvad asjasse selgust tooma. Etenduse käigus saab näha pahalasi ja sangareid, põnevaid sündmusi ja uhkeid etteasteid, liigutavat sõprust ja isegi veidi armastust. Esietendus toimus juba sügisel septembrikuus. Talvel saab etendusi näha detsembri nädalavahetustel (L ja P kell 15). Teatripäevadel Delfinaariumis tavapäraseid etendusi ei toimu. Peale Delfinaariumi on Särkänniemis kogu talve avatud Akvaarium, Planetaarium, Näsinneula observatoorium, restoran Näsin-

neula ning Sara Hildéni kunstimuuseum. Muuseumi sügistalvine põhinäitus on “FLASH!” Jaanuari keskpaigani saab näitusesaalides uudistada kunstiteoseid, milles mängivad olulist osa elektrimootorid, prožektorid ja lambid, ning skulptuure, mille teras-, peegel- ja klaaspinnad peegeldavad ümbritsevat ruumi ja valgust. Tavapärased delfiinietendused toimuvad iga päev kell 13. Lisaks saab nädalavahetustel kell 15 näha lavastust “Puhas otsus.” Planetaariumis toimuvad etendused iga päev kell 12 ja 14, näda-

Nicolas Schöfferi “Suur prisma”, 1968. Sara Hildéni fondi kollektsioon.

lavahetustel lisaks kell 16. Akvaarium on avatud kella 11–21 ning Näsinneula observatoorium ja restoran kella 11–23.30.

film

"Rööperi Rööperi" TEKST AARO ARPONEN, FOTO SOLAR FILMS

Näitlejad Samuli Edelmann, Peter Franzén, Kari Hietalahti, Pihla Viitala. Tootja Markus Selin, Jukka Helle/Solar Films. Žanr triller/draama. Kestus 129 minutit. Vaatajate hulk kinos 255 954. Esilinastus 9.1.2009, DVD müügil 23.10.2009. DVD subtriitrid soome, rootsi, inglise, taani ja norra keeles. Piirangud: alla 15aastastele keelatud. TBG-hinnang:

(4/5)

QRööperi on Punavuori Helsingi linnaosa nr 5 kannab nime Punavuori. Slänginimi Rööperi on tuletatud rootsikeelsest nimest Rödbergen ja muutunud üldkasutatavaks. Rööperi asub Helsingi lõunaosas ning on tänapäeval hinnatud elupiirkond. Tomppa prototüübi Tom Sjöbergi seksipood King’s Sex asub endiselt Iso Roobertinkatul.

Aleksi Mäkela vändatud ja aasta alguses kinodesse jõudnud film “Rööperi” on nüüd kättesaadav DVDna ja Blue-ray versioonis.

K

äesoleva aastatuhande üheks vaadatumaks Soome filmiks võib julgelt nimetada “Rööperit” – kinodesse jõudis filmi vaatama enam kui 250 000 huvilist. “Rööperi” jutustab halva mainega Punavuori linnaosa kriminaalsest ajaloost aastatel 1966–1979. Sündmustik hargneb vaataja ees läbi peategelaste Tomppa (Edelmann), Krisu (Franzén) ja Kari (Hietalahti) vaatevinkli. Filmi alguses otsustab trio üle võtta salaviina levitamise Punavuoris. Plaan läheb korda, kuid sõprade teed viivad lahku: Kari satub vanglasse, Krisu Rootsi ja Tomppa hakkab tegelema legaalse äriga, asutades koos abikaasa Monikaga seksipoe. Kõik jätkavad siiski ebaseadusliku tegevusega ja tegelaste saatust jälgitakse kordamööda lähemalt. Näitlejate valik on erakordselt õnnestunud ja rollilahendused meisterlikud, eriti tõusevad esile

Kari Hietalahti ja Peter Franzéni osatäitmised. Ka režissööri- ja operaatoritöö väärivad ainult kiidusõnu – sündmustiku tagamaad jõuavad kergesti vaatajani ning lisapunkte annab ajastu läbimõeldud ja detailitruu olustik.

Aluseks tõestisündinud lugu Filmi tegevustik põhineb tõesti asetleidnud sündmustel, mis on siiski juba korra käinud läbi kunstiliste väljendusvahendite filtri. Krimiajakirjanik ja kirjanik Harri Nykänen ning pornokaupmees Tom Sjöberg (filmis kehastab Samuli Edelmann) andsid mõne aasta eest välja romaani “Rööperi – kuritegevuse aastad 1955–2005”, mille põhjal valmiski Marko Leino filmistsenaarium. Filmiversioon tervikuna on korda läinud, mida näitab ka kõrge kinokülastajate arv. “Rööperi” tragikoomiline meeleolu hoiab vaa-

Q Kuni 17.1 “FLASH!”

Edetabel

Kriminaalne tegevus Lavastaja Aleksi Mäkelä. Käsikiri Marko Leino. Originaalteos “RÖÖPERI — KURITEGEVUSE AASTAD 1955—2005”, autorid Harri Nykänen, Tom Sjöberg.

Kunstimuuseumi uksed on avatud kella 11–18.

tajat oma haardes algusest lõpuni. Tegelased mõjuvad sümpaatselt ja nende tegutsemine paneb kaasa elama, vaatamata hämaratele sekeldustele teispool seaduslikkuse piiri. Action’it ja draamat pakutakse vaheldumisi, kuid ette võiks heita filmi häirivalt ebaühtlast tempot: kohati edenevad sündmused liiga kiiresti, samas jäävad põhjendamatult venima. Meeleolu aitab luua Kalle Chydeniuse viiulimuusika, mis tõstab filmi soundtrack’i taseme keskmisest kõrgemale. Aleksi Mäkelä (1969) on edukalt linale toonud mitmeid filme, enamasti on peaosades ka “Rööperis” keskseid rolle mänginud näitlejad. Mäkelä filmide seast väärivad esiletõstmist “Romanovi kivid”, “Pussikangelased”, “Pahad poisid”, “Eradetektiiv Vares” ning suusalegend Matti Nykänenist jutustav eluloofilm “Matti.” Q

Vaadatuimad Soome filmid 21. sajandil (külastajaid kinodes)

1. “Pahat pojat” (Pahad poisid) 614 757 2. “Matti” 461 665 3. “Rentun ruusu” (Kaltsaka roos) 350 731 4. “Levottomat” (Rahutud) 290 291 5. “Joulutarina” (Jõululugu) 290 020 6. “Rölli ja metsänhenki” (Rölli ja metsavaim) 260 272 7. “Rööperi” 255 954 8. “Minä ja Morrison” 245 647 9. “Niko lentäjän poika” (Niko — lendaja poeg) 231 413 10. “FC Venus” 223 590

Vaadatuimad filmid Soomes läbi aegade (külastajaid kinodes esilinastumisaastal)

1. “Tuntematon sotilas” (Tundmatu sõdur, 1955) 2 800 000 2. “Kulkurin tanssi” (Teekäija tants, 1941) 1 500 000 3. “Titanic” (1998) 1 040 000 4. “Täällä Pohjantähden alla” (Siin Põhjatähe all, 1968) 1 020 000 5. “Juurakon Hulda” (Juuraku Hulda, 1937) 990 000 6. “Siltalan pehtoori” (Siltala talu eestööline”) 950 000 (1934) 7. “Yksi lensi yli käenpesän” (Lendas üle käopesa, 1976) 821 736 8. “Kaivopuiston kaunis Regina” (1941) 760 000 9. “Papillon” (1974) 759 301 10. “Uuno Turhapuro armeijan leivissä” (Uuno Turhapuro sõjaväes, 1984) 750 965


T H E B A LT I C G U I D E

TA LV 2 0 0 9 / 1 0

23

messid

Messikeskuses

Messilt loodetakse muljeid ja häid kontakte

14.—15.1. Next Step 2010, Suurim üleriigiline tööhõiveja koolitusmess.

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD SUOMEN MESSUT

Soome Messid on korraldanud äriüritusi juba 90 aastat.

M

essifirma Suomen Messut asutati 1919. aasta oktoobris, et edendada vastselt iseseisvuse saavutanud riigi majanduselu. Esimene üldmess korraldati 1920. aastal Helsingis, Johannese kiriku väljakul, kuhu üritus tõi kokku 120 000 inimest. Messi organiseerimine toimub tänapäevani ühistegevusena ja tegevuse eest vastutab Messifond. Tegevuse kaudu teenitud raha eest toetab Messifond majandussfääri jagades muu hulgas mitmesuguseid auhindu ja

preemiaid, millest üks tuntumaid on Kaj Francki disainiauhind. Ekspositsiooni pealik Mikko Horppu räägib, et praegu on Soome Messidel umbes 70 brändi, nagu Matka, Habitare, Vene ja kümneid teisi publiku- ja elukutseliste üritusi. Tegevust hoiab liikvel 220 inimesele rakendust pakkuv organisatsioon ja iga-aastane käive mahub suurusjärku 50–60 miljonit eurot. Suurimate ürituste kõrval korraldatakse Messikeskuses igal aastal umbes 1500 mitmesugust koosolekut ning seminari, millest saadav tulu moodustab kogutulust umbes poole. Soome Messide peakorter on Helsingis, Pasilas asuv 1975. aastal rajatud Messikeskus. Keskust on korduvalt laiendatud ja laiendamine jätkub pidevalt. “Tuleval aastal on kavas investeerida 50 miljonit eurot, mille eest ehitatakse juurde 15 000 ruutmeetrit ekspositsioonipinda ja laiendatakse parkimisala”, räägib Horppu. Praeguse seisuga on ekspositsioonipinda umbes 100 000 ruutmeetrit. See on 10 hektarit! Aastas külastab erinevate ürituste raames Messikeskust umbes miljon inimest. Hoolimata majandussurutisest on mitmete ürituste külastatavus kasvanud. Samas on masu siis-

Päevaga ümber maailma Üks Helsingi Messikeskuse iga-aastastest üritustest on jaanuaris toimuv Põhja-Euroopa suurim turismimess.

M

atka nime kandvat messi külastab paari päeva jooksul üle 80 000 inimese. Eksponente saabub kohale umbes 80st riigist üle maailma. Kuhu tahes sa ka plaanid puhkusereisile minna – messilt leiad ikka selle kohta kasulikku informatsiooni. Traditsiooniliselt on Matka 2010 jaotatud kahe saali vahel, millest ühes paiknevad Soome turismisihtkohti tutvustavad boksid ning teises muu maailm. Paralleelselt korraldatav haagissuvilate näitus Caravan moodustab kolmanda suure koosluse. Esimene messipäev on reserveeritud professionaalidele, publikule on mess avatud teisel päeval alates kella 12.00.

21.—24.1. Matka 2010 ja Caravan 2010, Põhja-Euroopa suurim turismimess. 12.—21.2. Vene 10 Båt, Paadiasjanduse ja veesõidu tähtüritus Soomes. 5.—7.3. GoExpo 2010, Fillari, Tervisesport, Golf, Matkamine, Kalastus, Jahindus: Aktiivse vabaajaveetmise kevadüritus. 18.—20.3. ViiniExpo 2010, Soome suurim üritus alkoholiga kauplejatele ning veinisõpradele. 25.—28.3. Kevadmess 2010, OmaPiha, OmaMökki, OmaKoti, Sisusta ja ASMA, viis elukeskkonnaga seotud messi samal ajal. 2.—5.4. American Car Show, unelmate autosid laiast maailmast.

Näitusepealik Mikko Horppu: “Mitmete ürituste publikuarv on hoolimata masust kasvanud.”

ki Soome Messide käibest “ära söönud” umbes kümme protsenti. “Mingites valdkondades on siiski majandussurutis tuntav. Näiteks transpordi, ekspordi, auto- ja mootoritööstuse näituste mahte on vähendatud, kuid vastukaaluks on mitmetel teistel suundadel mahud endisega võrreldes kasvanud nii külastajate arvu kui messil osalejate suhtes. Ka see on erinev, kuidas messidest kasu osatakse saada. Eriti hästi tuleb sellega toime paadiehitus, mööblitööstus (Habitare), koduelektroonika ja kirjastused”, räägib Horppu. Mitmetest ennustustest hoolimata läheb messiäril suurepäraselt. Soomes oli turundusinvesteeringute maht aastal 2008 kokku 3,5 miljardit eurot, sellest langes messide osaks 200 miljonit. Võrreldes eelmise aastaga oli kasv 5,1 protsenti (allikas: Mainonnan Neuvottelukunta). “Miski ei asenda silmast silma kontakte”, usub põhjuseks olevat Horppu. “Jätkame tulevikuski erinevate elualade spetsialistidele ja laiemale publikule suunatud ürituste

korraldamist. 2010. aastal esitletakse Messikeskuses 10 uut üritusbrändi, muu hulgas graafilisele disainile suunatud GrafTec’i ja Habitare’le lisanduvat kodumasinate näitust White-Expo. Üheks uueks suunaks messide korraldamisel ongi omavahel haakuvate teemanäituste üheaegne korraldamine. Nii jõutakse paremini ja tulemusrikkamalt suuremata sihtrühmadeni. Ka turismimess on juba mitmendat korda samal ajal haagis- ja autosuvilate näi-

23.—25.4. Laps 2010, Põhjamaade suurim lastega peredele suunatud üritus. Samal ajal toimub ka mudelite- ja lemmikloomamess.

tusega Caravan. Teiseks suunaks on messide muutmine senisest meelelahtuslikumaks. Üha rohkem on etendusi, show-elemente ja mitmesugust ajaviidet.” Soome Messid pakuvad võimalusi nii koha kui bokside püstitamise osas. Messikeskus on paljudele eestlastele tuttav paiku. “Eraviisiliselt messe külastavaid eestlasi ei saa loendada, kuid messidel osaleb professionaalse poole pealt igal aastal tuhandeid eestlasi”, võtab kokku Horppu. Q

Veebruaris esitletakse Messikeskuses uusimaid paadimudeleid.

Soome messidel TEKST JUKKA ARPONEN

Tourest 2010 pakub infot paljudest turismisihtkohtadest — sealhulgas ka Soomes paiknevatest.

M

asu ajal suureneb turism naaberriikide vahel. See avaldub ilmekalt Soome ja Eesti vahelises turistide liikumises – kallimad kaugreisid on asendunud odavamate lähireisidega. Juba eelmisel aastal oli Tourestil Soome boksides tavalisest rohkem sagimist. Look

at Finland ühise nimetaja all esines umbes kolmkümmend Soome turismisihtkohta ja samasugust osalust loodetakse ka 2010. aasta messilt. Soomlaste huvi Eesti turistide suhtes on kasvanud, mida näitab ka see, et üha rohkem infot jagatakse eesti keeles. Eesti turisti-

de osakaal Soome turismitööstuses on märkimisväärne. Rohkem turiste saabub Soomesse vaid Venemaalt ja Rootsist. Q Tourest 2010, 12.—14.2. Eesti Näituste messikeskus, Pirita tee 28, Tallinn.


BA A LT I C G TTHHEE B GU UIIDDEE

24

TA LV 2 0 0 9 / 1 0

√Jumala lambuke

√Tokio Hotel

√Parim hobuetendus

8.3 Lamb Of God, Kulttuuritalo, Helsingi.

7.3 Tokio Hotel, Hartwall Areena, Helsingi.

13.—14.2 Apassionata, Hartwall Areena, Helsingi.

Lamb Of God ei ole mingi trendide sabas sörkija, vaid on tippu tõusnud omadel tingimustel. USA lõunaosariikidest maailma vallutamist alustanud bänd laiendab järjest reviiri, mis nüüd ulatub juba Põhjalani välja. Ameerika new school-metalli viljeleva Lamb Of Godi viimane album kannab pealkirja “Wrath.”

Saksakeelset bändi Tokio Hotel oodati Soome asjatult juba eelmisel kevadel. Kontsert jäi paraku ära, kuid bänd saabub fännide palvel märtsis asendusturneele. Bändi Helsingisse meelitamiseks kogus Soome fännklubi vastavale pöördumisele tuhandeid nimesid. Tokio Hotel esineb koosseisus Bill Kaulitz (laul), Tom Kaulitz (kitarr), Georg Listing (bass) ja Gustav Schäfer (trummid).

Uuenenud Apassionata etendus “Charm of Freedom” toob areenile enam kui 40 hobust. Vabaduse lummus viitab ajale, mil hobused jooksid kõikjal maailmas veel priilt ringi. Etenduses mängitakse taas maha inimese ja hobuse esmakohtumise. Euroopa suurim hobuetendus esitleb uhkeid hobuseid, suurepäraseid ratsanikke, läbimõeldud kostüüme ja vaimustavaid eriefekte.

Turu

Vana modernne kultuurilinn TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD JUKKA ARPONEN JA TURKU TOURING

Kuhu minna

The Baltic Guide käis vaatamas, milline on 2011. aasta kultuuripealinn Turu aasta enne kõrghetke.

Söögikohad

Q Inglirestoran (Enkeliravintola), Kauppiaskatu 16. Tasemel köök ja mitu saalitäit ingliteemalisi rekvisiite. Q Restoran Rocca, Läntinen Rantakatu 55. Gurmee-eineteks. Q Viikingirestoran Harald, Aurakatu 3. Hea traditsiooniline toit ja rahuldavad portsjonid. Q Restoran Sergio’s, Läntinen Rantakatu 27. Itaallastest omanike au ja uhkus – ehe atmosfäär. Q Le Porc, Martinkatu 3. Suhteliselt hiljuti avatud “sealihabaar”, meelitav hinnakvaliteedi suhe. Q Mami, Linnankatu 3. Konnossöörid paigutasid Mami Soome parimate restoranide Top10sse!

T

uru sobib Euroopa kultuuripealinnaks mitmel põhjusel. Linnal on seljataga pikk ajalugu, seega on Turu ühtaegu iidne ja modernne ning suudab pakkuda üllatavalt mitmekülgset kultuuriprogrammi. Turus korraldatakse Soome vanimat rokifestivali ja kogu linna kaasavaid klassikalise muusika üritusi. Peale selle kindlustavad Turu keskaegne linnus ja teised suurepärased muuseumid kultuuriaastale tugeva aluspõhja. Aasta 2011 saab olema kultuurisündmuste kvaliteedilt ja paljususelt klass omaette, kuid Turusse linnapuhkusele tasub minna juba nüüd. Uus lennuühendus Tallinnast Turusse lühendab sõidu peale kuluvat aega oluliselt: kohale saab vähem kui tunniga. Samas tuleb arvestada, et lennud toimuvad vaid hommikupooliti. Öömaja vajavad turistid seisavad valiku ees, kas otsida peavarju mõnes

√Turismiinfo

√Turku Touring klienditeeninduspunkt, Aurakatu 4. Avatud , (oktoober—märts) E—R 8.30—18 L—P 10—15 (v.a 24.—26.12).

Turu kesklinna väljakutel ja parkides toimub talvel rohkelt sündmusi.

hea tasemega matkamajas, soodsate hindade ja iseteenindusega Omena kesklinnahotellis või kuskil tavapärasemas majutuskohas, mida leidub linnas hulgaliselt.

Meeldejäävad restoranid Turu linnas on käeulatuses kõik, mida linnapuhkuselt oodata võib. Paljude turistide jaoks on tähtsuselt esikohal restoranid, ja neid leidub linnas küll igale maitsele. Omanäoline Inglirestoran (Enkeliravintola) on külastust väärt juba ainuüksi sisekujunduse eripära tõttu. Teistest headest söögikohtadest võib soovitada näiteks vii-

kingiteemalist Haraldit, Itaalia toidukultuuri lipulaeva Sergio’s ja gurmeerestorani Rocca. Leidub ka teisi häid restorane, kusjuures neid tuleb pidevalt juurde. Märkimist väärivad muude hulgas Soome restoranide Top10 nimekirja tõusnud Mami ja Le Porc. Õhtust meelelahutust leiab mitmel poolt alates pruulirestoranidest kuni ööklubideni. Sigarisõbrad võiksid sammud seada Pikku-Havannasse, mis tegutseb koostöös Turu sigaretikauplusega. Tegemist on Soome esimese ja ainsa sigaribaariga, kus saab nautida suurepärast espressot, portveini ja veidi kangemaidki jooke. Sigarivalik on esinduslik ja põnev ning suitsu saab pahvida hubases tagatoas, kuhu uue tubakaseaduse kohaselt jooke siiski ei serveerita.

Jõgi läbi linna Turu südameks on Aura jõgi, mille mõlemal kaldal paiknevad restoranid, kauplused ja muuseumid on üksteisest vaid jalutuskäigu kaugusel. Üle jõe viib palju sildu ning kesklinnas liikudes ei olda kunagi valel kaldal. Suvel saab linnaga veidi teistsuguse nurga alt tutvuda jõekruiisile minnes. Järgmise paari aasta jooksul tutvustab The Baltic Guide oma lugejatele Turu linna põhjalikumalt. Jälgime aasta 2011 kultuuripealinna projekti, alates ettevalmistustest kuni tipphetkedeni, unustamata ka järellainetusi. Kuna Tallinn on koos Turuga kultuuripealinn, on ilmselge, et linnadevaheline koostöö on aastal 2011 endisest intensiivsem. Juba nüüd on teada mõningaid koostööprojekte ja tulemas on lisa. Q

Meelelahutus/ööklubid

Q The Old Bank, Aurakatu 3. Endine pank on leidnud parema kasutuse. Q Herman, Läntinen Rantakatu 37. Kirjandus- ja kultuurielu väikse õllega. Q Sokeri klubi & yökerho, Aurakatu 3. Trendikas klubimöll enne ja pärast südaööd. Q Giggling Marlin, Humalistonkatu 6. Klassikaline Soome ajaviiterestoran. Q Pruulikojarestoran Koulu, Eerikinkatu 18. Väga head oma pruulikoja õlled mõnusas õhkkonnas. Q Olavin Krouvi, Hämeenkatu 30. Veidi täiskasvanumate (30+) turulaste lemmikkoht. Q Sigarisalong Pikku-Havanna, Linnankatu 8. Naudiskleja Meka.

Ostuhullu vihjed

Meeleolukas Inglirestoran pakub taevalikult head toitu.

Šopata saab südalinnas asuvas Hansakvartali ostukeskuses ning mujal kesklinna butiikides. Vanast kaubahallist leiab erilisi tooteid nii toidulauale kui suveniiriks. Seal asub ka suurepärane sushibaar, kus toekas jaapanipärane lõunasöök maksab vähem kui 150 krooni. Ka Soome disain on Turus tugevalt esindatud. Disaini(ostu) retke võib teha kas või turismifirma poolt kokku pandud “Disaini- ja käsitöökaardi” juhtnööre järgides. Kaardile on märgitud piirkonna parimad kauplused ja palju muud huvitavat disainist, sisustusest jms huvitatule.

TurkuCard — ohtralt eeliseid turistidele TurkuCard on turisti sooduskaart, millega pääseb tasuta pea kõikidesse Turu linna muuseumidesse. Kaart võimaldab sekeldusteta kasutada ka Turu ühistransporti ja osaleda giidiga linnatuuridel. Paljud restoranid ja kauplused teevad kaardiomanikule allahindlusi või muid soodustusi.

√TurkuCardi hinnad

24 h TurkuCard 21 € 48 h TurkuCard 28 € Pere TurkuCard/24 h 40 € — kõige rohkem 2 täiskasvanut ja kolm kuni 15aastast last Kaardi võib soetada näiteks Turku Touring turismiteabepunktist, Turu muuseumidest, Ruissalo Campingust, Hostel Turust ja enamikust Turu linna hotellidest, ning loomulikult Internetist (www.turkutouring.fi).


Kogu pere talvespordikeskus Helsingis! Aastaringselt avatud suusahall, kus on stabiilselt -4 kraadi! 1,2 km vahelduvaid suusaradasid tundramaastikul Lastele ajaveetmiseks uisu- ja liumäealad Sportia spordipood, varustuse laenutus ja hooldus Jþusaal Artic Gym, www.articgym.fi LþunasÜÜgirestoran Luossa Tulekul: jääronimissein, curlinguhall ja jääbaar

Ă&#x153;hekordne pääse vaid 16 eurot/täiskasvanu koos saunade ja riietusruumide kasutamisega

10-korra kaart alates uuest aastast 140â&#x201A;Ź (+ kiipkaart 10 eurot)

Professionaalne suusahooldus ja -rent. Avatud ka pßhapäeviti.

Talvemaailma perepiletid: (uisutamine, liumägi, suusamaa) 20 eurot (kaks täiskasvanut ja sama pere alla 12-aastased lapsed) JĂ&#x2022;USAAL

Piletimßßk iga päev 8â&#x20AC;&#x201C;21

Savikiekontie 4, 00940 HeOVLQJLÂ&#x2021;tel. +358 9 224 5103

www.yllas-hDOOLĂ&#x20AC; Ylläs-Halli leiad hĂľlpsalt km kaugusel kauguselkiirteede kiirteede Ylläs-Halli leiad hĂľlpsaltautoga: autoga:hall hallasub asubHelsingi Helsingi kesklinnast kesklinnast vaid 13 km Kehä I jaI ja Lahdenväylä läheduses. Kohale viivad ka ka bussid 54,54, 78,78, 519. Aadress on on Savikiekontie 4. 4. Kehä Lahdenväylä läheduses. Kohale viivad bussid 519. Aadress Savikiekontie

Sanni Leinonen on noor, maailmatasemel edukas mäesuusataja, kes on þppinud muu seas ka Tahko mäesuusakoolis.

Talveelamused perega

D U U M E K I +z AUGEL KUIK

Tahko looduses saab nautida talviseid lumerþþme mäest laskudes, suusatades ja uisutades â&#x20AC;&#x201C; vĂľi kelgutades ja isegi koerarakendiga kihutades. Lastele jätab kindlasti unustamatu mulje pĂľhjapĂľdrasĂľit. Tahko Spa pakub lþþgastusvĂľimalusi ning kĂľrgel tasemel majutus- ja restoranivalik kindlustab kordaläinud puhkuse kogu perele. Tere tulemast Tahkosse keset Soomet! s(ELSINGIKM s+UOPIOKM s+UOPIOLENNUJAAMKM

SUOMALAINEN MATKAILUTAPAHTUMA VIROSSA: Suomi-päivät Hiidenmaan Kärdlassa 28.-29.5.2010 Suomen suurlähetystÜ yhteistyÜkumppaneineen järjestää suositut Suomi-päivät jo 10. kerran, tällä kertaa Hiidenmaalla (Kärdlassa). Tapahtumassa esitellään laajasti Suomen matkailutarjontaa alueittain sekä suomalaista kulttuuri- ja musiikkitarjontaa. The Baltic Guide -lehti osallistuu tähän matkailutapahtumaan kevään erikoisnumerolla, joka tarjoaa kattavan tietopaketin Suomen matkailusta. Tervetuloa osallistumaan Suomi-päiville kanssamme: - toukokuussa virolaiset suunnittelevat kuumeisesti Suomen lomiaan ja tekevät valintojaan lomakohteistaan Suomessa! Tavoita siis tuhannet lomaa suunnittelevat virolaiset - varaa mainospaikkasi The Baltic Guide -lehdestä jo nyt: olemme Suomenlahden alueen tunnetuin ja tehokkain mainosväline! Ota yhtettä ilmoitusmarkkinointiimme: katja@balticguide.ee // puh. +358 44 297 1354 // www.balticguide.ee

C OM


BA A LT I C G TTHHEE B GU UIIDDEE

26

mkm

TA LV 2 0 0 9 / 1 0

HELSINGI

m is ku s m il la l

majutus hostelid Eurohostel Linnankatu 9, Helsingi, tel +358 9622 0470, faks +358 9 6220 4747, e-post: eurohostel@eurohostel.fi, www.eurostel.fi. Soodne ja hubane hotell Helsingi kesklinnas. Ühe-, kahe- ja kolmekohalised toad kahes hinnaklassis.

Hostel Erottajanpuisto Uudenmaankatu 9, 00120 Helsingi, tel +358 9 642 169, faks +358 9 680 2757, e-post: booking@erottajanpuisto.com, www.erottajanpuisto.com Väike kodune hostel Helsingi kesklinnas.

Hostel Satakuntatalo Lapinrinne 1A, 00180 Helsingi, tel +358 9 6958 5233, faks +358 9 6854 245, e-post: ravintola.satakunta@sodexho.fi Vaba rahvusvahelise õhkkonnaga võrratu hostel kesklinnas pakub head teenindust ja soodsaid hindu. Hommikusöök ja õhtusaun hinna sees.

Stadion Hostel Pohjoinen Stadiontie 3B, 00250 Helsingi, tel +358 9 477 8480, faks +358 9 477 84811, e-post: stadion@hostel.inet.fi, www.stadionhostel.fi. Helsingi kõige odavam ja sõbralikum hostel Olümpiastaadionil; avatud aasta läbi.

hotellid Best Western Hotelli Katajanokka Vyökatu 1, 00160 Helsingi, tel +358 9 686 450, faks +358 9 670 290, e-post: sales@bwkatajanokka.fi, www.bwkatajanokka.fi. Ajalooline vanglamiljöö ärkab ellu kõrgklassi hotellis. Vanade müüride varjus avaneb teine maailm, park keset kivilinna, kuhu kesklinna melu ja lärm ei kostu. Modernne hotell endises vanglas; rikkalikult huvitavaid detaile.

Hotell Anna Annankatu 1, 00120 Helsingi, tel +358 9 616 621, faks +358 9 602 664, e-post: info@hotelanna.fi, www.hotelanna.fi Rahulik ja hubane hotell Helsingi kesklinnas, jalutuskäigu kaugusel suurematest kaubamajadest ja vaatamisväärsustest. Hotellis on 64 tuba, saun, väike nõupidamisruum ja parkimiskohad lähedalasuvas garaažis. Hotelli ümbruses palju suurepäraseid restorane ja pubisid.

Hotell Finn Kalevankatu 3B, 00100 Helsingi, tel +358 9 684 4360, faks +358 9 684 43610, www.hotellifinn.fi. Väike ja kodune perehotell Helsingi südames, Forumi ostukeskuse kõrval. Soodsad hinnad ja sõbralik teenindus. Pakume nii ühekohalisi kui peretube.

Sokos Hotel Aleksanteri Albertinkatu 34, 00180 Helsingi, tel +358 20 1234 643, faks +358 20 1234 644, e-post: aleksanteri.helsinki@sokoshotels.fi, www.sokoshotels.fi. Asub Helsingi kesklinnas Aleksandri teatri kõrval. Omanäoliste tubade sisustus rõhutab vana ja ajaloolist ehitusstiili.

Sokos Hotel Helsingi Kluuvikatu 8, 00100 Helsingi, tel +358 20 123 4601, faks +358 9 176 014, e-post: hotelHelsingi.Helsingi@sokoshotels.fi, www.sokoshotels.fi. Lihtne ja kaasaegne hotell Helsingi kesklinnas. Enamik 202 toast on suitsuvabad. 11 peretuba, 4 saunaga juuniorsviiti, ateljeesviit, 3 restorani.

16 Soome linnas. Legendaarne buffet, kus võib süüa ja juua palju jaksad, pakub pitsasid, pastasid, salateid, kanatiibu, karastusja kuumi jooke. Lisaks eriline salatibuffet ja laste buffet. Väga soodsad hinnad. Sobib hästi peredele.

Hotell Vuoranta Ramsinniemi, Täkykuja 3, 00980 Helsingi, tel +358 9 341 940, faks +358 9 341 94 360, e-post: hotelli.vuoranta@sodexho.fi, www.sodexho.fi. Mere kaldal looduskaunis kohas asuv hotell pakub suurepäraseid võimalusi lõõgastavaks puhkuseks Helsingi lähedal. Läheduses asub ka Põhjamaade suurim kaubanduskeskus Itäkeskus.

Raffaello Aleksanterinkatu 46, 00100 Helsingi, tel +358 9 856 857 30, e-post: rafaello@center-inn.fi, www.center-inn.fi, avatud E 11—23, T—R 11—24, L 12—24, P 13—23. Itaalia stiilis restoran pakub Vahemere hõrgutisi.

kämpingud Rastila Camping Karavaanikatu 4, 00980 Helsingi, tel +358 9 310 78517, faks +358 9 310 36659, e-post: rastilacamping@hel.fi. Asukoht mere ääres, kõigest 18minutilise metroosõidu kaugusel Helsingi kesklinnast. Kämpingu lähedal asuvad vajalikud kauplused. Erinevad vaba aja veetmise võimalused.

Sasso Pohjoisesplanadi 17, 00170 Helsingi, tel +358 9 1345 6240, e-post: tables@palacekamp.fi, www.palacekamp.fi, avatud E—R 11.30—24, L 13—24. Sassos on rõhk puhastel ja ehtsatel Itaalia maitsetel.

restoranid

Salve

Pohjoisesplanadi 21, 00100 Helsingi, tel +358 9 624 327, e-post: aino@marcante.fi, www.marcante.fi/aino, avatud E—N 11—22.30, R—L 11—23, P 12—22. Rahvusrestoran Helsingi kesklinnas Kauppatori läheduses, ajaloolisel Esplanadil. Menüü on koostatud Soome rahvusroogade põhjal.

Hietalahdenranta 11, 00180 Helsingi, tel +358 9 603 455, e-post: ravintola.salve.Helsingi@sok.fi, www.hok-elannonravintolat.fi/ravintolat/ ruokaravintolat/salve, avatud E—L 10—24, P 10—23. Merehõnguline, hubane ja armastatud restoran Hietaniemi turu külje all. Kodusest menüüst leiab muu hulgas sellised klassikalised toidud nagu Salve räimed ja praetud maks.

Bank Bar and Bistro

Suomi on the Plate

Aino

Unioninkatu 20, 00130 Helsingi, tel +358 9 1345 6271, faks +358 9 1345 6269, e-post: tables@palacekamp.fi, www.palacekamp.fi, avatud E—R 11.30—14. Kütkestav väike restoran, tuntud mugavuse ja laheda õhkkonna, hea ja meeldiva teeninduse ning korralike bistrootoitude poolest.

Bar Tapasta Uudenmaankatu 13, 00120 Helsingi, tel +358 9 640 724, www.marcante.fi/tapasta, avatud E—N 11—24, R 11—01, L 14—01. Meeleolukas tapase- ja pastarestoran Helsingi kesklinnas. Vahemeremaade hõng ja head hinnad on teinud väikesest restoranist eriti soositud koha.

Beefy Queen Jambo Pieni Roobertinkatu 13, Helsingi, tel +358 9 611 071, avatud E—R 10.30—18, L 11—18. Heade hindadega populaarne restoran kesklinnas. Suured ja maitsvad praed grillitud lõhest piprapihvini.

Belge Kluuvikatu 5, 00100 Helsingi, tel +358 9 622 9620, e-post: belge@sok.fi. Avatud E—N 11—02, R—L 11—03, P 14—22. Belgia Helsingi südames. Belge bar & bistroo on lihtne õlle- ja kohtumisrestoran. Lai valik Belgia õlut ja tõeliselt maitsvad söögid!

FishMarket

asuv à la carte restoran Kappeli on kultuurielamus, mis pakub nautimiseks Skandinaavia köögi hõrgutisi. Restorani terrass sobib suve ja linnamelu nautimiseks.

Kellarikrouvi Pohjoinen Makasiinikatu 6, 00130 Helsingi, tel +358 9 686 0730, e-post: myyntipalvelu@royalravintolat.com, www.royalravintolat.com/kellarikrouvi, avatud E—R 11—24, L 16—24. P ja pühadel avatud Fabiani kohvik tänaval 12—22 (pühapäeviti ka brunch 12—17). Restoran kahel korrusel: keldris Kellarikrouvi ja tänaval Fabian. Kellarikrouvis pakutakse lihatoite, menüü põhineb Soome ja Skandinaavia köögil ning toorainetel. Fabianis saab nautida maitsvaid ja lihtsaid sööke.

Kämp Café Pohjoisesplanadi 29, 00100 Helsingi, tel +358 9 5840 9530, faks +358 9 5761 1925, e-post: sales@palacekamp.fi, www.palacekamp.fi, avatud E—R 11.30—24, L—P 12—24, baar E—K 10—01, N—R 10—02, L 11—02, P 11—01. Kämp Café rahvusvaheliselt kirev õhkkond võimaldab argipäevast väljuda ning nautida kas klaasikest šampanjat või lihtsalt maiustada keset päeva.

Pohjoisesplanadi 17, 00170 Helsingi, tel +358 9 1345 6220, e-post: tables@palacekamp.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/fishmarket, avatud E—L 17—24. Kauppatori nurgal asuvasse keldrisse viib vaid paar trepiastet, kuid sisse astudes satud kui teise maailma. Siit leiavad mereandidesõbrad kõikvõimalikke hõrgutisi.

König

Havis

La Cocina

Eteläranta 16, 00130 Helsingi, tel +358 9 6869 5660, www.royalravintolat.com/havis, avatud E—R 11.30—24, L—P 17—24. Kauppatori kõrval asuv restoran pakub hooajalist kalavalikut ning põhjamaiseid mereande. Pakutakse ka Helsingi-menüüd.

Kappeli Eteläesplanadi 1, 00130 Helsingi, tel +358 10 766 3880, e-post: kappeli@sok.fi, www.ravintolakappeli.com, avatud E—L 10—24, P 10—23. Esplanadi pargi ääres

Mikonkatu 4, 00100 Helsingi, tel +358 9 856 857 40, e-post: jutta.paukku@center.inn.fi,www.center-inn.fi, avatud E 12—01, T—R 12—04, L 18—04. 1892. a asutatud ajalooline kõrgstiilis restoran König on Soome restoranimaailma legend. Kluuvikatu 4, 00100 Helsingi, tel +358 9 1345 6749, faks +358 9 1345 6750, e-post: tables@palacekamp.fi, www.palacekamp.fi. Avatud lõuna ajal E—R 11.30—14, à la carte E—T 17—23, K—R 17—24, L 17—24. Põhja-Hispaania menüüga restoran, mis pakub tänapäevaseks kohandatud traditsioonilisi maitseid. Loova toidukultuuri armastajate lemmikpaik.

Lappi Annankatu 22, 00100 Helsingi, tel +358 9 645 550, www.lappires.com,

avatud E—R 12—22.30, L—P 13—22.30. Ehe ja meeleolukas Lappi restoran pakub kohalikust toorainest valmistatud lapi hõrgutisi. Hubases Kelonkolo baaris võid nautida klaasikest veini sõbraliku hinnaga.

Lönnrotinkatu 13, 00100 Helsingi, tel +358 9 680 3780, www.suomirestaurant.fi, avatud E—R 11—22.30, L 16—22.30. Kodune, südamlik ja maitsekalt sisustatud Soome restoran Helsingi südalinnas.

Teatteri

Hietalahdenranta 14, Helsingi, tel. +358 9 607 299, faks +358 9 604 834. Avatud E—R 11—23, L 12—23, P 12—22. Hubane mereannirestoran üle 20-aastase kogemusega. Samuti maitsvad liha- ja taimetoidud. Suvel avatud merevaatega terrass, kust saab jälgida kruiisilaevade ehitamist.

Pohjois Esplanadi 2, 00130 Helsingi, tel +358 9 681 11310, e-post: myyntipalvelu@royalravintolat.com, www.royalravintolat.com/teatteri, avatud E—T 9—02, K—R 9—04, L 11—04, P 12—01. Menüü on modernselt klassikaline, muu hulgas filet Rossini ja ooperileib. Delist saab kaasa osta take away-roogi. Nädalalõppudel brunch’i serveerimine otse lauda.

Michelle, Bar & Bistro

Vltava

Restoran Merimakasiini

Mikonkatu 4, 00100 Helsingi, tel +358 9 856 857 50, e-post: michelle@center-inn.fi, www.center-inn.fi, avatud E 11—23, T—K 11—01, N—R 11—02, L 12—02. Stiilne euroopalik kohtumispaik Helsingi kesklinnas.

Omenapuu Keskuskatu 6, 00100 Helsingi, tel +358 9 856 856 40, e-post: omenapuu@center-inn.fi, www.center-inn.fi, avatud E 11—22, T—N 11—23, R 11—24, L 12—24, P 12.30—17. Hubane ja rahulik kogupererestoran.

Papà Giovanni World Trade Center, Keskuskatu 7, 00100 Helsingi, tel +358 10 766 4080, e-post: ristorante@papagiovanni.fi, www.papagiovanni.fi, avatud E—R 11—24, L 12—24, P suletud. Itaalia köök ja veinid Helsingi südames. Papà Giovanni pakub nii toiduelamusi kui meeldivaid kohvija veinihetki.

Pizzeria Rax Pizzeria Rax Forum, Mannerheimintie 20, 00100 Helsingi, tel +358 9 478 90550, e-post: forum.rax@restel.fi, avatud E—L 11—21, P 12—21.

Pizzeria Rax Aikatalo Mikonkatu 8, 00100 Helsingi, e-post: aikatalo.rax@restel.fi, tel +358 9 478 00555, www.rax.fi, avatud E—L 11—21, P 12—21. Pizzeria Rax asub

Elielinaukio 2, 00100 Helsingi, tel +358 10 766 3650, e-post: ravintolavltava@sok.fi, www.vltava.fi, avatud E—L 11—03, P 12—03. Tšehhipärane restoran otse Helsingi südames Elieli väljakul, juugendstiilis maja neljal korrusel. Pakub maailma parimaid õllesid koos Tšehhi köögi hõrgutistega.

Villi Wäinö Kalevankatu 4, Helsingi, tel. +358 10 3872 350, www.villiwaino.fi. Soome õllerestoran kolmel korrusel, parimad Soome õlled ja snäkid.

Zetor Kaivopiha, Mannerheimintie 3—5, 00100 Helsingi, tel +358 10 766 4450, e-post: zetor@sok.fi, www.zetor.net, avatud P—E 15—01, T 15—03, K—R 15—04, L 11—04. Zetor veab näo naerule, esindades parimal moel Soome koort ja sisu. Maitsvad, külluslikud ja taskukohased road tuuakse lauale, milleks on, uskuge või mitte, vana piimajahuti!

Yume Kluuvikatu 2, 00100 Helsingi, tel +358 9 5840 9356, faks +358 9 576 1122, e-post: tables@palacekamp.fi, www.palacekamp.fi, avatud E—R 12—24, L 17—24. Yume tähendab kaasaegset jaapani kööki, viies külastajad eksootiliste toitude, sake ja tee rikkalike maitseelamuste maailma.

kohvikud Cafe Engel Aleksanterinkatu 26, 00170 Helsingi, tel +358 9 652 776, www.cafeengel.fi, avatud E—R 8—22, L 9—22, P 10—22. Kohvik asub nn Sunni majas, mis on üks Helsingi vanemaid kivimaju.

Coffee House (kohvikukett) Näiteks Mikonkatu 9, 00100 Helsingi, tel +358 9 10 766 3510, www.coffeehouse.fi, avatud E—N 9—21, R 9—24, L 9—24, P 10—22. Palju erinevaid kohvijooke. Ketti kuuluvad kohvikud asuvad kõikjal Soomes, muu seas ka Tallinnas.

Fazer Café Kluuvikatu 3, Helsingi, tel +358 9 675 049, avatud E—R 7.30—22, L 9—22, www.fazercafe.fi. Fazer Café Rootsi lauas võib nautida rikkalikku ja maitsvat hommikusööki või maiustada suussulava jäätisega. Fazer Café asub elaval Kluuvi ostutänaval juba aastast 1891.

Robert´s Coffee (kohvikukett) Näiteks Aleksanterinkatu 13, Helsingi, tel +358 9 1314 4456, www.robertscoffee.com, avatud E—R 9—20, L 9—18. Kohvisõprade kohtumispaik. Suur kohvi- ja teevalik ning nende valmistamiseks vajalike tarvikute müük. Kinkepakid.

Wayne’s Coffee (kohvikukett) Näiteks Aleksanterinkatu 11, Helsingi, tel +358 9 679 725, www.waynescoffee.fi, avatud E—R 10—21, L 10—21, P 12—21. Skandinaavia kohvikud Soomes, Rootsis ja Tallinnas. Alati hea asukohaga populaarsed kohtumispaigad.

klubid Finlandia-talo Mannerheimintie 13E, Helsingi, www.finlandiatalo.fi. Finlandia-talos toimuvad kõige suurejoonelisemad firmapeod, konverentsid, messid, näitused ja kontserdid. Täpsem kava kodulehel.

Grand Casino Mikonkatu 19, 00100 Helsingi, tel +358 9 680 800, www.gch.fi, avatud E—P 12—04; vanusepiirang 18. Soome ainus rahvusvaheline kasiino Helsingi kesklinnas. Ahvatlev kasiinomaailm mängude, restoranide ja muu meelelahutusega, kus veeta meeldejääv õhtu. Kasiino külastajaks registreerimisel vajalik pildiga isikut tõendav dokument/pass.

Hevimesta Hallituskatu 3, 00170 Helsingi, tel +358 9 174 395, e-post: Helsingi@hevimesta.fi, www.hevimesta.com, avatud K ja R 21—04, N ja L 22—04. Hevimesta on hevimeeste nightclub Helsingi kesklinnas Kruununhaka südames, kus asub ka pealinna ainus Hevikaraoke. DJ keerutab plaate iga päev, karaokesõpru oodatakse kolmapäeviti ja reedeti.

Kuudes Linja Hämeentie 13 (sissepääs hoovist Kaikukatu 4), Helsingi, www.kuudeslinja.com, avatud T—N 21—03, R—L 22—04, P 20—03. Kava kodulehel.

Liberté Kolmas Linja 34, Helsingi, tel +358 9 272 6001, e-post: allu@clubliberte.fi, www.clubliberte.fi, avatud T—P 16—02. Club Liberté pakub elavmuusikat kuuel õhtul nädalas. WiFi ja piljard. Kava kodulehel.

Foto Royal Ravintolat


T H E B A LT I C G U I D E

TA LV 2 0 0 9 / 1 0

mkm

27

HELSINGI

m is ku s m il la l

pubid / õllebaarid

Mecca Korkeavuorenkatu 34, 00130 Helsingi, tel +358 9 1345 6200, e-post: tables@palacekamp.fi, www.mecca.fi, avatud E—T 16—24, K—N 16—02, R—L 16—04, vanusepiirang 24. Tasemel ööklubi Helsingi kesklinnas. Viimase peal kokteilid klaasis ja kannus.

Nosturi Telakkakatu 8, Helsingi, tel +358 9 681 1880, e-post: elmu@elmu.fi, www.elmu.fi. Hietalahti linnaosas asuv muusika- ja kultuurimaja Nosturi pakub vaheldusrikast muusikavalikut, kontserte ja muid üritusi. Kavas palju live-esinemisi. Täpsem teave kodulehel!

Redrum Vuorikatu 2, Helsingi, www.red.rum.fi Redrum on Soome esimene Funktion-One helivõimendust pakkuv ööklubi, kus kõlab DJde maitse järgi valitud musa. Muusikastiilide hulka kuuluvad muu hulgas indierock, reggae ja afrorütmid. Aeg-ajalt ka klubimuusikaõhtud.

Sportsacademy Kaivokatu 8, 00100 Helsingi, tel +358 10 7664 300, www.sportsacademy.fi, 1. korrus avatud iga päev 10—03, 2. korrus E—N 11—01, R—L 11—03, P 12—22. Põhjamaade populaarseim spordiülekandeid edastav restoran, mille 59 plasmakuvarit ja 6 hiigelekraani tagavad tippvõistlustel ja spordisündmustel kõigile huvilistele koha esireas. Lai söögi- ja joogivalik aitab pikkadel spordiõhtutel vastu pidada ning ulmelises TV-saunas tundub ka JaapaniUkraina kohtumine vaatemänguna.

Stockholm Diskotek Simonkatu 8, 00100 Helsingi, tel +358 45 110 0104, e-post: pia.nummi@stockholmdiskotek.com, www.stockholmdiskotek.com, avatud K 22—04, R—L 22—04, P 23—04, vanusepiirang kolmapäeviti 20, R—L 24, pühapäeviti 22. Muusikat seinast seina: disko, funky, soul, house, trance, pop, rokk, techno…

Churchill Arms Keskuskatu 3, Helsingi, tel +358 9 856 856 90, avatud E—T 12—24, K—N 12—02, R—L 12—03. Traditsiooniline inglise pubi; nädalalõppudel allkorrusel avatud Dancing Cellar.

Tavastia Urho Kekkosen katu 4—6, Helsingi, tel +358 9 774 67 423, www.tavastiaklubi.fi Soome üks mainekamaid rokiklubisid. Avatud P—N 21—02, R—L 21—03, kui teisiti ei teatata. Vaata esinemiskava kodulehelt.

The Club Simonkatu 6, 00100 Helsingi, tel +358 20 775 9365, www.theclub.fi, avatud T—L 21—04, vanusepiirang 18. The Club on aastast aastasse olnud just nooremate pidutsejate lemmik. Vihje: linna odavaimad ööklubihinnad tasemel miljöös ja mitmekülgse muusikavalikuga.

Vinyl Lounge Yliopistonkatu 8, 00100 Helsingi, tel +358 9 433 265 51, e-post: info@vinyl.fi, www.vinyl.fi, avatud E—N 16—02, R—L 16—04, P 20—04, vanusepiirang 22. Dringibaar, kus antakse suurepäraseid kokteile ja igal õhtul mängivad plaate parimad DJd.

Virgin Oil Co. Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi, tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi, avatud P 12—24, E—N 11—24, R 11—04, L 12—04. Restoran, baar ja ööklubi. Live-esinemised reedeti ja laupäeviti. Täpsem info kodulehel.

Lastemuuseum Tuomarinkylä 7, Tuomarinkylä mõisa kõrvalmaja, Helsingi, www.helsinginkaupunginmuseo.fi. Laste ja noorte elu kajastavad näitused on koostatud laste endi kaasabil.

Kitty O’Sheas Irish Pub Keskuskatu 6, Helsingi, tel +358 9 556 856 70, e-post: kittys@sok.fi, www.oluthuone.com/kittys-public.house, avatud P—N 12—01, R—L 12—02. Iiri pubi, kus saab kuulata nii iiri muusikat kui rokki ja poppi.

Molly Malone’s Kaisaniemenkatu 1C, Helsingi, tel +358 9 576 675 00, e-post: info@mollymalones.fi, www.mollymalones.fi, avatud E 10—02, T 10—03, K—L 10—04, P 12—02. 50 parima Euroopa iiri pubi hulka valitud Molly Malone’s Irish Bar pakub Helsingi südalinnas kahel korrusel ja kolmes baaris ehtsat, lõbusat ajaviidet. Iirimaist livemuusikat igal nädalapäeval.

Sir Eino Eteläesplanadi 18, 00130 Helsingi, tel +358 9 856 857 70, e-post: eino@center-inn.fi, avatud E—T 16—24, K—N 16—01, R—L 16—03. Kodune pubi kauni Esplanadi pargi ääres. Sir Einos saab ka väga hästi süüa.

Soopeli Keskuskatu 6, Helsingi, tel +358 9 856 856 60, avatud E—N 16—24, R—L 16—03. Hubases pubis on lai õllevalik ja tegemist hilisööni.

kaubanduskeskused Helsingi kesklinna suured kaubatänavad on muu hulgas Mannerheimintie, Aleksanterinkatu, Kaisanieminkatu, Esplanadid, Bulevardi ja Fredrikinkatu. Suured ostukeskused ja väiksed butiigid ootavad ostlejaid vaid jalutuskäigu kaugusel üksteisest. Väiksemad kauplused on reeglina lahti tööpäeviti 10—18 ja laupäeviti 9—14, kaubamajades ja ostukeskustes asuvad kauplused argipäeviti 9—21 ja laupäeviti 9—18. Suviti ja jõuluajal on kauplused avatud ka pühapäeviti kuni kella 21. Tuntuimad kesklinna kaubamajad on Stockmann, Sokos ja Aleksi13.

Mängukarumuuseum

ostutänavatel on esindatud kõik nimekad poeketid ja mitmed restoranid.

Jumbo Vantaanportinkatu 3, 01510 Vantaa, www.jumbo.fi. Jumbos on kaks kaubamaja, kaks hüpermarketit, 120 moe-, sisustus- ja vabaajakauplust ning restoranid. Jumbo on kogu perele mõeldud ostukeskus.

Kamppi Urho Kekkosen katu 1, 00100 Helsingi, tel +358 9 742 98552, www.kamppi.fi. Helsingi uusim kaubakeskus Kamppi tähendab 150 kauplust kuuel korrusel, restorane ja ööklubi, lisaks mitmesuguseid teenuseid. Kui soovid ostelda ja aega viita, siis pakub Kamppi võimalusi varahommikust hilisõhtuni.

Kiseleffi maja Aleksanterinkatu 28 ja Unioninkatu 27, Helsingi, www.kiseleffintalo.fi. Kiseleffi maja on kütkestav koht, kus müüakse palju käsitööd ja suveniire. Detsembris on jõulukaunistustega Kiseleffi maja eriti meeldiv paik, kust saab osta armsaid jõulukinke.

Kluuvi Aleksanterinkatu 9, 0100 Helsingi, www.kluuvi.fi. Kluuvi on esinduslik kaubakeskus Senaatintori läheduses, kus leidub muu hulgas huvitavaid rõivapoode noortele. Kes otsib, see leiab.

Kämp Galleria Kluuvikatu 4, 00100 Helsingi, www.kampgalleria.fi. Kämp Galleria on kaubakeskus, mille osa on ka luksushotell Kämp. Disaintooteid väiksemates kauplustes.

Sello Leppävaarankatu 3—9, 02600 Espoo, tel +358 9 599 889, www.sello.fi. Sellos ootab sind üle 160 kaupluse.

koos lastega

Forum Mannerheimintie 20A, 00100 Helsingi, tel +358 9 565 7450, e-post: info@cityforum.fi, www.cityforum.fi. Mannerheimintie ääres Forumi klaasseina taga asub mitu korrusetäit kauplusi, kohvikuid ja restorane. Forumis leiab ühest kohast kõik kõige ihaldusväärsemad brändid.

Fallkulla koduloomapark

Viikkis Vanhankaupunginlahti looduskaitseala ja Helsingi ülikooli filiaali lähedal. Aastaringselt avatud klaasist troopikamajast avaneb vaade Helsingi vanimatele põllumaadele. Eriliseks teevad Gardenia aiad, muu seas Jaapani stiilis aed, roosi- ja pojengiaiad. Erinevad näitused ja üritused.

Heureka teaduskeskus Tikkurila, 01300 Vantaa, tel +358 9 857 99, e-post: info@heureka.fi, www.heureka.fi. Kõik inimesed on uudishimulikud, meil on kaasasündinud soov tungida asjade olemuseni ja lahendada saladusi. Neid võimalusi pakubki Heureka. Heureka toob oma näitustega põnevust nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Suomenlinna Kauppatorilt veebussi või praamiga Mustasaarele, tel +358 9 684 1880, e-post: matkailu@suomenlinna.fi, www.suomenlinna.fi. Võimalus tutvuda Rootsi ja Vene võimu ajal ehitatud linnusega, nautida parke, merd ja saaristuloodust. Suomenlinnas on 6 muuseumi, ekskursioonid giidiga, näitused ja kaunid käsitööesemed. Toimuvad üritused, näiteks Viapori Jazz, suveteater ja laste suveteater. Tänu kvaliteetsele suveprogrammile on Suomenlinnast saanud populaarne kultuurireiside sihtkoht.

Linnanmäki lõbustuspark

Tropicario troopikamaja

Tivolikuja 1, 00510 Helsingi, tel +358 9 773 99 400, www.linnanmaki.fi. Linnanmäel on 40 erinevat atraktsiooni, millel saab lustida kogu päeva!

Gardenia-Helsinki botaanikaaed

Tel +358 9 343 1005, www.itis.fi. Itäkeskusse on hõlbus sõita metrooga, peatuse nimi ongi Itäkeskus. Keskuse suurtel

Koetilantie 1 (Viikki), 00790 Helsingi, tel +358 9 3478 4050, www.gardenia-helsinki.fi. Gardenia-Helsinki botaanikaaed asub

Tivolitie 10, 00510 Helsingi, tel +358 9 5658 200, www.sealife.fi. Keskus on väga populaarne, merealuse eluga on tänaseks tutvunud juba 1,2 miljonit

Eestis +372 6 409 808.

Laev: Nordlandia Tallinnas Reisisadam A-terminal Helsingis Länsiterminal www.eckeroline.ee

LindaLine Eestis +372 6 999 333 Soomes +358 600 066 8970 (1.64 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus)

Sulkapolku 2 (Pitäjänmäki), Helsingi, tel +358 10 548 9201, e-post: info@megazone. www.megazone.fi. Taibukust ja kiirust eeldav maagiline seiklus siseruumides hargnevates labürintides. Mäng on ohutu ja sobib kõigile. Alati on kohal ka personal, kes vajadusel nõustab ja aitab. Räägitakse soome, inglise ja rootsi keeles.

Sea Life meremaailm

laevad/lennud Tallink Soomes +358 6 001 5700 (1.64 eur/ kõne + kohaliku kõne maksumus). Laevad: Tallink Star, Baltic Princess, Superstar Tallinnas Reisisadam D-terminal Helsingis Länsiterminal. www.tallink.ee

Viking Line Eestis +372 6 663 966; Soomes +358 6 004 1577 (1.64 eur/ kõne + kohaliku kõne maksumus) Laevad: Viking XPRS Tallinnas Reisisadam A-terminal

Serena veepark

Mustikkamaanpolku 12, 00570 Helsingi, tel +358 9 169 5969, www.korkeasaari.fi. Korkeasaari loomaaias kohtab loomi nii tundrast kui troopilisest vihmametsast. Loomaaias elab umbes 200 loomaliiki, erinevaid taimi on tuhatkond. Amazonias ja Afrikasias avaneb troopika mitmekülgsus: papagoid, maod, sisalikud, väikesed ahvid, ämblikud, sääsed, konnad ja kilpkonnad. Arktilised loomad — põdra, tundraöökulli ja muskushärja — leiad õuest nii suvel kui talvel. Loomaaia südameasjaks on ohustatud liikide kaitsmine.

Itäkeskus

Eestis +372 6 646 000 Soomes +358 6000 4300 (1.64 eur/ kõne + kohaliku kõne maksumus)

Juvankartanontie 15, 02920 Espoo, www.huimala.fi. Suur seiklushall kogu perele. Huimala pakub aastaringselt liikumisrõõmu ja põnevat tegevust turvalises keskkonnas. Seiklusi otsivad lapsed saavad ennast tõestada ja lõbusalt aega veeta.

Korkeasaari loomaaed

Piispansilta 9, 02230 Espoo, tel +358 9 6150 0250, www.isoomena.fi. Iso Omena on Espoos omaette väike linnak, milles asub üle 100 erineva kaupluse.

Eckerö Line

Seiklushall Huimala

Näiteks HopLop Vantaa, Antaksentie 4, 01510 Vantaa, tel +358 9 7555 227, e-post: info.vantaa@hoplop.fi, www.hoplop.fi. HopLop on aastaringselt avatud siseseiklusparkide kett lastele, mis pakub rõõmu, meelelahutust ning ajaviidet 1—10 aasta vanustele ja nende peredele. HopLopis on nõutavad oma sokid või sussid! Nõue kehtib ka lapsega kaasas olevate täiskasvanute kohta.

Megazone

Iso Omena

külastajat. Sea Life viib külastajad maagilisele, lõbusale ja õpetlikule retkele allpool veepinda. Muu hulgas on eksponeeritud 10 erinevat hailiiki, korallriffide värvilisi kalu, mürgiseid konni, piraajasid, meduuse, merihobukesi jpm. Kokku üle 100 liigi ja umbes 3000 isendit.

Tornimäentie 10, 02970 Espoo, tel +358 9 88705 555, e-post: info@serena.fi, www.serena.fi. Põhjamaade suurim, alati troopiliselt soe veelõbustuspark Serena pakub nii palju võimalusi, et innukamatele veefännidele jääb päev lühikeseks. Kõikjal pargis purskab, voolab, mullitab ja lainetab troopiliselt soe vesi: lõõgastavates koskedes, liumägedes, terrassi- ja mullivannides ning lastebasseinides. Tõeliseks klassikaks on saanud Serena kaljudesse rajatud saunakoobastik, mida tasuks ilmtingimata külastada.

HopLopi seikluspark

Fallkulla, Tapanila, 00730 Helsingi, tel +358 9 3108 9094, www.hel.fi/wps/portal/Nuorisoasiainkeskus. Fallkullas näeb traditsioonilisi taluloomi: lambaid, kitsi, sigu, veiseid, kanu, parte, hanesid ja hobuseid. Lastel ja noortel on võimalus proovida ka aia- ja laudatöid, loomade eest hoolitsemist ning erinevaid käelisi oskusi. Pühapäevad on mõeldud peredele loomadega tutvumiseks.

m is ku s m il la l

www.lindaliini.ee

Ludviginkatu 2—4, Helsingi. Avatud T—P 11—17, www.paivalehdenmuseo.fi. Muuseumist saab teavet ajalehetööst ja selle ajaloost.

Aleksanterinkatu 46, 00100 Helsingi, tel +358 9 856 857 60, e-post: klaus.klefstrom@center-inn.fi, www.center-inn.fi, avatud T—N 16—01, R 16—03, L 18—03. Pubi Gaselli on üks Helsingi soositumaid kohti. Lai valik kraani- ja pudeliõlut.

mkm

Tallinnas Linnahalli sadam Helsingis Makasiiniterminal

Päevalehe muuseum

Gaselli

Storyville Museokatu 8, Helsingi, e-post: jazzclub@storyville.fi, www.storyville.fi, avatud E—L 20—04. Storyville on üks Euroopa paremaid džässiklubisid. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas. Storyville pakub cajun’i ja kreooli köögi hõrgutisi. Kava kodulehel.

Muuseumis saab sukelduda Läänemere sügavustesse, mängida lumega, vaadata kutsumata külalisi, mõelda evolutsiooni saavutuste üle ja imetleda skeletikollektsiooni. Püsinäitused: “Soome loodus”, “Elu ajalugu” ja “Luud räägivad.” Ajutised väljapanekud vahelduvad korrapäraselt.

Helsingis Katajanokka terminal www.vikingline.ee

Finnair Eestis +372 6 266 310, +372 6 266 309 Soomes +358 600 140 140 www.finnair.ee

Air Baltic Tel. +371 6700 6006 või +370 7005 5660 www.airbaltic.com

Sturenkatu 27, 00510 Helsingi, tel +358 40 7634 727, www.tropicario.com. Tropicario on Põhjamaade kaasaegseim troopikamaja, mis keskendub madudele ja sisalikele. Näha saab maailma mürgiseimaid madusid, suuri varaane ning hulgaliselt muid roomajaid ja loomi, muu hulgas linde ja kalu. Näitusel eksponeeritakse tõeliselt haruldasi sisalikke ja madusid.

lastesõbralikud muuseumid Loodusteaduste muuseum Pohjoinen Rautatiekatu 13, Helsingi. Avatud T—K, R 9—16, N 9—18, L—P 10—16. E suletud. www.fmnh.helsinki.fi. Helsingi

Helsingi Vanha Nalle Hämeentie 34D (sisehoov), Helsingi. Avatud L ja P 12—18, www.nallet.fi. Mängukaru- ja hobimuuseum, kus muu seas tutvustatakse ka kaameraid ja vanaaegseid rahasid.

Teatrimuuseum Tallberginkatu 1G, Kaablitehas, Helsingi. Avatud T—P 11—18, www.teatterimuseo.fi. Muuseumikülastaja saab võimaluse seigelda teatri maagilises maailmas.

Leikkilinna — Soome Mänguasjamuuseum Näitusekeskus WeeGees, Ahertajantie 5, Tapiola, Espoo. Avatud T 11—18, K—N 11—20, R—P 11—18, www.leikkilinna.fi. Leikkilinna on mängukultuuri muuseum, mis tutvustab mänge ja mänguasju 1900. aastate algusest tänapäevani. Mänguasjad, endised lemmikud, pööninguaarded, näitused ja mälestused.

vaba aeg Flamingo vabaajakeskus Tasetie 8 (Jumbo kaubakeskuse kõrval), Vantaa, www.flamingo.fi, avatud ööpäevaringselt. Suur veepark, spaa- ja tervisekeskus, keegel, kino, mitmekesine restoranimaailm, ööklubi, show restoran, mänguklubi ja palju poode. Hotellis üle 300 toa. 800 tasuta parkimiskohta.

ehitamine Mekanoväri Puusepänkatu 6, Helsingi, tel +358 9 788 058, www.mekanoväri.fi, avatud E—R 7—17. Lai valik kvaliteetseid värve, pahtleid, töörõivaid ja kattematerjale. Teenindus nii eesti kui vene keeles.

Soome viis suurimat linna Soome viis suurimat linna Soome viis suurimat linna on Helsingi, Espoo, Tampere, Vantaa ja Turu. Reisivihjeid vaatamisväärsuste, majutuse, liikluse ja ürituste kohta leiad järgmistelt aadressidelt. Helsingi, www.visithelsinki.fi Espoo, www.visitespoo.fi Tampere, www.tampere.fi/matkailu Vantaa, www.vantaa.fi Turku, www.turkutouring.fi


BA A LT I C G TTHHEE B GU UIIDDEE

28

mkm

kultuur

Klubi

Kontsert

Hämeentie 13 (sissepääs hoovist, Kaikukatu 4), Helsingi, www.kuudeslinja.com, avatud T—N 21—03, R—L 22—04, P 20—03. Kava kodulehel.

Machine Head, Helsingi Jäähall Depeche Mode, Helsingi Hartwall Areena 6.2 Lyle Lowett, Helsingi Kulttuuritalo 15.2 Lacuna Coil, Helsingi ööklubi Nosturi 16.2 MEW, Helsingi Kulttuuritalo 22.2 20 Rammstein, Helsingi Hartwall Areena 5.3 Kent, Helsingi Hartwall Areena 7.3 Tokio Hotel, Helsingi Hartwall Areena 8.3 Lamb of God, Helsingi Kulttuuritalo 12.3 30 Seconds to Mars, Helsingi Jäähall 28.3 19 Status Quo, Helsingi Finlandia-talo 26.4 Mariza, Helsingi Finlandia-talo 10.6 Whitney Houston, Helsingi Hartwall Areena 20.—21.8 U2, Helsingi Olümpiastaadion

m is ku s m il la l

Kuudes Linja

Liberté

Kolmas Linja 34, Helsingi, tel +358 9 272 6001, e-post: allu@clubliberte.fi, www.clubliberte.fi, avatud T—P 16—02. Club Liberté pakub elavmuusikat kuuel õhtul nädalas. WiFi ja piljard. Kava kodulehel.

Nosturi

Telakkakatu 8, Helsingi, tel +358 9 681 1880, e-post: elmu@elmu.fi, www.elmu.fi. Hietalahti linnaosas paiknev muusika- ja kultuurimaja Nosturi pakub mitmekülgset muusikavalikut, kontserte ja muid üritusi. Kavas palju live-esinemisi, täpsem info kodulehel!

Storyville

Museokatu 8, Helsingi, e-post: jazzclub@storyville.fi, www.storyville. fi, avatud E—L 20—04. Storyville on üks Euroopa paremaid džässiklubisid. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas. Storyville’i köök pakub cajun’i ja kreooli köögi hõrgutisi. Kava kodulehel.

Tavastia

Urho Kekkosen katu 4–6, Helsingi, tel +358 9 774 67 423, www.tavastiaklubi.fi, avatud P—N 21—02, R—L 21—03 juhul kui ei ole teisiti kirjas. Vaata esinemiskava kodulehelt. Soome mainekamaid rokiklubisid. 19.12 23.30 Tavastia laupäevadisko 25.12 22 Tavastia jõulupidu 26.12 20 Scandinavian Music Group 23.30 Tavastia laupäevadisko 28.12 20 Helldone Festival 2009 — HIM, Flamer ja The 69 Eyes 29.12 20 Helldone Festival 2009 — HIM, Ghost Brigade ja The 69 Eyes 30.12 20 Helldone Festival 2009 — HIM, Vanity Beach ja The 69 Eyes 31.12 20 Helldone Festival 2009 — HIM, Major Label ja Anathema acoustic 2.1 20 Manna 5.1 20 Tarharyhmä 6.1 20 Vesterinen 7.1 20 Doom Unit, The Grammers 8.1 19 R’n’P Festival — No Shame, Masshysteri (Rootsi), Abduktio, Moses Hazy, Relentless 9.1 20 The Micragirls, The Souls 13.1 20 Mean Streets (Rootsi), The Tarantula Waltz (Rootsi) 19.1 20 Sunn O))) (USA), Pharaoh Overlord 21.1 20 Veljekset Chydenius 22.1 21 Tuomo, Sansa 23.1 20 Backyard Babies (Rootsi) 27.1 20 Tuomari Nurmio & Hunajaluut 30.1 20 UK Subs (UK), The Vibrators (UK) 2.2 20 The Real McKenzies (Kanada), Heartbreak Stereo 4.2 20 Takida (Rootsi) 6.2 21 Reggae Snowsplash 11.2 20 UMO goes Blues Brothers! 13.2 20 Cannabis Corpse (USA) 22.2 20 Skindred (UK) 26.2 21 Cult Of Luna (Rootsi) 27.2 20 Irina 28.2 20 Deathstars (Rootsi), Fear Of Domination 12.3 20 Tindersticks (UK) 23.3 20 The Baseballs (Saksamaa)

Virgin Oil Co.

Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi, tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi, avatud P 12—24, E—N 11—24, R 11—04, L 12—04. Restoran, baar ja ööklubi. Live-esinemised reedeti ja laupäeviti, täpsem teave kodulehel.

TA LV 2 0 0 9 / 1 0

© The Baltic Guide

Lisainfo www.livenation.fi, www.festivals.fi 1.2 2.2

Festival 8.—9.1 14.—21.2 22.—28.2

11.—14.3 12.—20.3 14.—18.4 20.—25.4

Folklandia kruiis Turu-Stockholm Kokkola Talveharmoonia Laste ja noorte teatripäevad Oulus Turku Jazz Oulu Muusikafestival Tampere Biennale Tampere kaasaegse tantsu festival

Teater/muusika Finlandia-talo

Mannerheimintie 13 E, Helsingi, www.finlandiatalo.fi. Finlandia-talos toimuvad uhkeimad firmapeod, konverentsid, messid, näitused ja kontserdid. Täpsem kava kodulehel. Piletid Lippupalvelu ja Lippupiste müügipunktidest. 19.12 18 Jari Sillanpää jõulukontsert 3.1 15 Viini Uusaastakontsert: Schönbrunni linnaorkester (Austria) 13.1 19 Sümfooniakontsert, dirigent Sakari Oramo, kavas Dvorák, Prokofjev 15.1 19 Finlandia Jazz, Jussi Lehtonen Band, Kaisa Kulmala Trio, Jussi Fredriksson Busy Turtles 16.1 19 Suur Johann Straussi gala, Strauss Festival Orchestra 17.1 19 Hispaania kitarriõhtu, St. Petersburg State Symphony Orchestra 22.1 19 Sümfooniakontsert 27.1 19 Sümfooniakontsert, kavas Messiaen, Bartók ja Musorgsky-Ravel 31.1 19.30 Sibafesti orelikontsert, kavas Bach, Vierne, Below, Muschel, Prokofjev 5.2 19 Sümfooniakontsert, kavas Mahler 7.2 18 Anna Puu 10.2 19 Sümfooniakontsert, kavas Klami, Martinu, Mahler ja Hindemith 14.2 17 Savonlinna ooperifestivali ooperikontsert 17.2 14 Sibeliuse Akadeemia orelimatinee 20.2 19 Grand Slam 25.2 19 Kevin Costner & Modern West 5.3 20 Diego el Cigala 6.3 18 Katri Helena 19.3 19 Venemaa armee koor, ballett ja orkester 24.3 19 Sümfooniakontsert, kavas Widmann, Schönberg, Debussy, Ravel 28.3 19 Status Quo

Helsingi Linnateater

Ensi linja 2, 00530 Helsingi, www.hkt.fi

Soome Rahvusteater

Läntinen teatterikuja 1, 00100 Helsingi, tel +358 9 173 311, www.nationaltheatre.fi Esietenduvad muusikal Mary Poppins, must komöödia Mental Finland ning Disney Džungliraamat, kavas on endiselt Spring Awakening.

Savoy-teater

Kasarmikatu 46-48, Helsingi, tel +358 9 310 12000, http://kulttuuri.hel.fi/savoy

Soome Rahvusooper

Helsinginkatu 58, 00250 Helsingi, tel +358 9 4030 2211, www.operafin.fi Ooperit, balletti ja kontserte täiskasvanutele, noortele ja lastele. Sügishooajal mängukavas muu hulgas Aleksis Kivi, Falstaff, Chénier, La Traviata, Rusalka ja Bajadeer.

Tampere Ooperiteater

Yliopistonkatu 55, PL 16, 33101 Tampere, tel +358 600 94500, www.tampereenooppera.fi Tampere ooperiteater avati aastal 1946, orkestriks on Tampere Filharmonia. Igal aastal külastab teatrit enam kui 10 000 inimest.

Muuseum ja näitus

NB! Helsingi Linnamuuseumi filiaalidesse sissepääs tasuta!

Amos Andersoni kunstimuuseum

Yrjönkatu 27, 00100 Helsingi, tel +358 9 684 4460, www.amosanderson.fi Avatud E, N ja R 10—18, K 10—20, L—P 11—17. 29.5.09—20.9.10 Modernismi kaks nägu

Ateneumi kunstimuuseum

Kaivokatu 2, 00100 Helsingi, tel +358 9 1733 6401, www.ateneum.fi Avatud T ja R 9—18, K ja N 9—20, L ja P 11—17. 18.9.9—6.1.10 Pablo Picasso 18.9.9—6.1.10 Picasso moodi

Disainimuuseum

Korkeavuorenkatu 23, 00130 Helsingi, tel +358 9 622 0540, www.designmuseum.fi Avatud suvel 1.6—31.8. E—P 11—18 (T 11—20, K—P 11—18). 16.10—24.1 Soome ehete sajand Hakasalmi villa, Helsingi Linnamuuseum Karamzininkatu 2, Helsingi, tel +358 9 169 3444. Avatud K—P 11—17. Põhinäitused: Helsingi areng, Hea kodanik 14.10.9—28.3.10 Signe Branderi fotod

EMMA

WeeGee-talo, Ahertajantie 5 (Tapiola), Espoo, tel +358 9 8165 7512, e-post: info@emma.museum, http://emma.museum Avatud T, R—P 11—18, K—N 11—20. Püsinäitus Saastamoineni fondi kogudest 14.10.9—10.1.10 Tapio Wirkkala skulptuurid 14.10.9—10.1.10 Art & Language

Sederholmi maja, Helsingi Linnamuuseum

Aleksanterinkatu 16—18, Helsingi, tel +358 9 169 3625

Helsingi linna kunstimuuseum Tennispalatsi

√Picassod lähevad tagasi Pariisi

Ateneumi kunstimuuseumi esinduslik Pablo Picasso (1881—1973) loomingut tutvustav näitus on saanud rekordilise publikuhuvi osaliseks. Paarsada väljapandud teost on pärit Musée National Picasso kogudest Pariisis ja annavad ülevaate kunstniku loomingu kõikidest etappidest. Kahjuks saab näitust imetleda vaid jaanuarini, siis pakitakse teosed kokku ja need rändavad tagasi kodumuuseumisse.

Kuni 6.1 Ateneumi kunstimuuseum, Helsingi.

Heureka teaduskeskus

Tiedepuisto 1, Vantaa, tel +358 9 857 99, www.heureka.fi Alates 4.4 Heureka klassika Alates 4.4 Kummalised olendid — Bestiarium Construendum

Seurasaari Vabaõhumuuseum

Seurasaari, 00250 Seurasaari, tel +358 9 4050 9660 (suviti), +358 9 4050 9574 (talviti), www.nba.fi/fi/seurasaari Avatud E—P 11—17 (1.6—31.8). E—R 9—15, L—P 11—17 (15.5—31.5 ja 1.9—15.9).

Sinebrychoffi kunstimuuseum

Bulevardi 40, 00120 Helsingi, tel +358 9 1733 6460, www.sinebrychoffintaidemuuseum.fi Avatud T, R 10—18; K, N 10—20; L, P 11—17.

Salomonkatu 15, 00100 Helsingi, tel +358 9 3108 7001, www.taidemuseo.fi Avatud T—P 11—20.30.

Põhinäitus riigi väärtuslikemaist ja rahvusvaheliselt olulisematest maalidest. 11.9—31.12 Kõrtsid ja rahvalõbustused

Kuni 14.3 Enchanting Beauty, meistriteosed Tretjakovi galerii kollektsioonidest.

Soome Rahvusmuusem

Kiasma nüüdiskunstimuuseum

Mannerheiminaukio 2, 00100 Helsingi, tel +358 9 1733 6501, www.kiasma.fi Avatud T 10—17, K—P 10—20.30. 27.3—31.12 Õigetes jälgedes, Kiasma 10. kollektsiooninäitus.

Mannerheimintie 34, 00100 Helsingi, tel +358 9 4050 9544, www.nba.fi/fi/skm Keldrikorrusel püsinäitus Aardekambrid 1. korrusel püsinäitus Kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg 2. korrusel Riik ja rahvas — Soome rahvuskultuur 18. ja 19. sajandil 3. korrusel käsitöötuba Vintti, avatud T—P 12—16.

20.11.9—22.11.10 Tagaotsitav — Armfelt, G.M. Armfelt (1757—1814) kuninga ja keisri ohvitser

Soome Spordimuuseum

Olympiastadion, 00250 Helsingi, tel +358 9 434 2250, www.urheilumuuseum.fi Avatud E—R 11—17, L—P 12—16. Püsinäitusel on eksponeeritud enam kui 1000 eset 2000aastasest perioodist. Matti Nykäneni medalikollektsioon.

Soome Postimuuseum

Asema-aukio 5H, 00101 Helsingi, www.posti.fi/postimuseo Avatud E—R 10—18, L—P 12—17.

Soome Klaasimuuseum

Tehtaankatu 23, 11910 Riihimäki, tel +358 19 758 4108. Avatud veebruar—detsember T—P 10—18, jaanuaris suletud.

Alvar Aalto muuseum

Alvar Aalton katu 7, 40101 Jyväskylä, tel +358 14 624 809, www.alvaraalto.fi Avatud T—P 11—18, juuli—august T—R 10—18, L—P 11—18, suletud E. Püsiekspositsioon: Alvar Aalto. Arhitekt. Näha saab interjööre, makette, multimeediat ja filme. 10.11—31.12 Alvar Aalto — Puu ulatuvus


T H E B A LT I C G U I D E

T A L V 2 0 0 9/10

29

Olulisemad telefoninumbrid

Helsingi kesklinn

14

Hädaabi 112 (tasuta) Eesti Suursaatkond Itäinen Puistotie 10, 00140 Helsinki Tel +358 9 622 02 60, faks +358 9 622 02 610 E-post: embassy.helsinki@mfa.ee www.estemb.fi

25

Politsei 112 (tasuta) Meditsiiniinfo +358 910 023

turistiinfo

15

Mekanoväri Herttaniemi

13

1 1 1 1 2

Helsingi linna turismiinfo, Pohjoisesplanandi 19 Helsinki Expert / Tour Shop, Pohjoisesplanadi 19 Helsingi-info / Juugendsaal, Pohjoisesplanadi 19 Soome Turismi Infobüroo, Pohjoisesplanadi 19 Raudteejaam / Hotellikeskus, Asema-aukio

Valvehambaarst 9–21 +358 9 736 166

Olulisemad marsruudid

vaatamisväärsused 3 4 5 6 7 8 9

11

10 11 12 13 14 15

10 24

7 2

Taksod

8

3 20

5

1 16 4

12

26

6

22

16 17 18 19 20 21 22 23

Helsingi Linnamuuseum, Sofiankatu 4 Ateneumi Kunstimuuseum, Kaivokatu 2 Kaasaegse kunsti muuseum Kiasma, Mannerheiminaukio 2 Soome Rahvusmuuseum, Mannerheimintie 34 Amos Anderssoni kunstimuuseum, Yrjönkatu 27 Disainimuuseum, Korkeavuorenkatu 23 Design Forum Finland, Erottajankatu 7 Sinebrychoffi kunstimuuseum, Bulevardi 40

teatrid 24 Soome Rahvusteater, Läntinen Teatterikuja 1 25 Helsingi linnateater, Ensi linja 2 26 Svenska Teatern, Pohjoisesplanadi 2

Olümpiaterminal, Eteläsatama / Olympiaranta 1 (Tallink Silja) Makasiinitermnal, Eteläsatama / Eteläranta 7 (Linda Line) Katajanokka terminal, Katajanokkalaituri 8 (Viking Line) Länsiterminal, Hietasaarenkuja 8 (Tallink Silja, Eckerö Line)

Östra cetrum

Itäkeskus Järnvägstorget Central Railway Kaisaniemi Hakaniemi Sörnäinen Kalasatama Kulosaari Herttoniemi Siilitie Kajsaniemi Station Hagnäs Sörnäs Fiskhamnen Brändö Hertonäs Igelkottsvägen

Rautatientori

Metroo

Myllypuro

Kvarnbäcken

Rastila

Rastböle

Kontula

Gårdsbacka

31

Botby gård

27 28 30 31

Nordsjö

27

terminalid

Puotila

Viking Line Tallink Silja 30

Vuosaari

23

Gräsviken

28

Ruholahti

21

Mellungsbacka

Erottajan k

Kõik Soome taksod kuuluvad ühe katusorganisatsiooni alla ja on seetõttu eriti turvalised ning usaldusväärsed. Taksohind on kõikjal üks ja sama. Sõidu alustamise tasu on (E-R 6.00-20.00 ja L-P 6.00-16.00) 5.10 eurot, muul ajal 8 eurot. Kilomeetri hind on diferentseeritud, näiteks 1-2 reisija puhul on see 1.33 eurot/km üle 6 reisija 1.87 eurot/km. Tellimine tel 01000 700. Soome taksoliidu koduleht on www.taksiliitto.fi

muuseumid

17

Mellunmäki

18

Helsingi-Vantaa lennujaam - kesklinn (raudteejaam) Kohalikud bussid 415, 451 või 615 ja Finnair City Bus 20-minutilise intervalliga (pilet 4.90 eurot)

Kampen

9

Katajanokka - kesklinn Tramm 4 umbes 7-minutilise intervalliga

Kamppi

19

Lääneterminal - kesklinn (Elieli plats) Buss 15 või 15A umbes 15-minutlise intervalliga

Toomkirik, Senatiturg Helsingi Linnavalitsus, Pohjoisesplanadi 11-13 Presidendiloss, Mariankatu 2 Kauppatori turg, Eteläsatama Peapostimaja / Postimuuseum, Asema-aukio 5H Autobussijaam, Kamppi keskus Parlamendihoone, Mannerheimintie 30 Temppeliaukio kirik, Lutherikatu 3 Finlandia-talo kontserdimaja, Mannerheimintie 13 Uspenski katedraal, Liisankatu 29A Rahvusooper, Helsinginkatu 58 Olümpiastaadion Sibeliuse monument, Sibeliuse park, Mechelininkatu


BA A LT I C G TTHHEE B GU UIIDDEE

30

TA LV 2 0 0 9 / 1 0

ajalugu

Kohe pärast sõda TEKST ANTTI SARASMO, FOTOD STINA KASE

Sarasmo

JUTUSTAB

Sõ järel on Soomel läinud kokkuvõttes palju paremini kui Eestil. Sõja Vahetult pärast sõja lõppu olid aga ka Soomel rasked ajad. Va

N

õukogude armee suurpealetung peatati lõpuks Tali ja Ihantala külade juures. See massiivne rünnak tõi Punaarmee Soome piirilt ehk Tartu rahu järgselt rajajoonelt üle Viiburi Karjala lääneservale. Järgmisel teeristil oleks venelastel juba olnud valida mitme ümber Saimaa järve viiva tee vahel. Pärast seda sõlmpunkti poleks enam olnud tõenäoline peatada Punaarmee tanke vallutamast kogu Soomet. Nuga oli kõril – seda teadsid nii Soome sõjaline kui poliitiline juhtkond. Koguni nii teravalt kõrisõlmel, et uut samalaadset riski ei juletud võtta. Soome saatis rahuläbirääkijad Moskvasse ja vaherahu sõlmitigi 19.9.1944.

Lapi sõda Soome oli sõlminud küll Nõukogude Liiduga vaherahu, kuid Teine maailmasõda jätkus, sest Soomes oli ju ikka veel Saksa sõjaväeosi. Nõukogude Liit käskis Soomel sakslased riigist välja ajada. Vastasel juhul oleks Punaarmee seda ise tegema tulnud. Soomlased aga ei vihanud oma äsjaseid relvavendi ja nii kulges Lapi sõda härrasmehelikult. Sakslastele anti eelnevalt teada, millal ja kuhu antakse suurtükkide tulelöök ja kus rünnatakse. Koostöö sujus tõrgeteta, sest mõlemal oli ühine eesmärk. Sakslased viisid vägesid Norrasse ja soomlased tegid näo, nagu sunniksid nad kogu jõuga sakslasi tagant. Vaherahu sõlminud Soomes viibis enne lõpliku rahu allakirjutamist nii-öelda liitlaste komisjon. Soomes oli see tegelikkuses aga Nõukogude Liidu esindajatest moodustatud komisjon, mis tõsi küll – tegutses kõigi liitlaste heakskiidul. Mainitud komisjon nõudis ähvardavas vormis Lapimaal toimuva sõjamängu lõpetamist ning tegelikule sõjategevusele üle minemist, või muidu … Aega anti järgmise hommiku kella kaheksani. Sellist asjade käiku oli ette nähtud ja Soome lasi käiku varuplaani. Üks jalaväerügement saadeti Tornio juures sakslaste tagalasse dessanti tegema. Kui see oleks ebaõnnestunud, pääsenuksid sõdurid Rootsi poole põgenema ja samas oleks ka venelastele võitlustahet demonstreeritud. Dessant sooritati 1.10.1944 – veerand tundi enne valvekomisjoni poolt määratud aja kukkumist. Üllataval kombel õnnestus see nii hästi, et sinna saadeti järele koguni lisajõude. Üks rühm suundus Tornionjõe

President Risto Ryti (paremal) sai sõja järel 10 aasta pikkuse vanglakaristuse. Mannerheimist sai president.

Soomes loodi tänu kontributsiooni maksmise vajadusele sellisel tasemel masinaehitus, mida muudes tingimustes vaevalt oleks sündinud. orgu pidi, teine aga piki Kemijõge Rovaniemi suunas. Sakslased taganesid ja Soome väed liikusid nende jälgedes. Suuri lahinguid ei löödud, kuid sõda see siiski oli ja väiksemaid tõsiseid tulevahetusi tuli ikka ette. Taganevad Saksa väed tegid kõik, et soomlaste edenemist takistada – teel hävitati kõik sillad. Rusudeks muudeti ka teeäärsed hooned, Rovaniemi alev – Lapi halduskeskus. Otse keset Lapi sõda, 1944. aasta märtsis, sai Soome Valvekomisjonilt käsu sõjavägi laiali saata. Venelastele ei meeldinud enam see, et Soomel oli relvastatud regulaararmee. Lapi sõda jäid jätkama kutsealused ja armee löögijõud kaha-

nes mõne polguni. Õnneks polnud enam ka sõda palju järele jäänud – peaaegu kõik sakslased olid taganenud Norrasse. Jäänud olid vaid väikesed tugipunktid, mis valvasid 1944–1945 talve jooksul Põhja-Lapi kohalikel teedel. Kevade tulekuga lahkusid Soomest ka viimased saksa armee riismed Norra suunas ja Soome oligi 28.4.1945. võitnud Lapi sõja.

Relvapeitus Soome kaitsejõududes nähti tulevikku mitmetes tumeda varjundites. Üks süngematest oli nägemus Soome okupeerimisest või kommunistlikust riigipöördest. Selle puhuks loodi salajasi relvaladusid.

Juhtumit tuntakse soome keeles nime all: asekätkentäjuttu. Kokku oli peidetud relvi 35 000 mehe varustamiseks. Salajased laod oli väikesed ja hajutatud: üks suurtükk metsatalu laudas, jalaväerühma püssid usaldusväärse talu pööningul, kusagil maase kaevatud laskemoonakastid jne. Relvade peitmine toimus 1944. aasta kevadel – samal ajal kui venelaste tahet väljendav Valvekomisjon käskis armee laiali saata. Muret süvendas see, et kohe peale sõda keelustati riigikaitsele orienteeritud Kaitseliit. Nii laiaulatuslikku tegevust ei saanud aga kuidagi täiesti saladuses hoida. Järgmisel kevadel sai Valvekomsjon asjast teada. Komisjon, mis sisuliselt väljendas Nõukogude Liidu tahet, oli väga ärritunud kuuldes, et Soomes on tuhandeid peidetud relvi “põrandaaluse armee” varustamiseks. Soome valitsusega räägiti äärmiselt teravas toonis. Ohvitsere arreteeriti ja anti kohtu alla, kõrgemaid ohvitsere läks ja saadeti erru, kuid keegi ei reetnud. Asekätkentä jäi ametlike tõendusmaterjalide kohaselt vaid käputäie ohvitseride eraviisiliseks ettevõtmiseks, mille eest ei saanud vastutavaks teha Soome kaitsejõude ega valitsust.

Kontributsioon ja sõjakurjategijad

Kontributsiooni maksmine edendas tööstuse arengut. Foto Rosenlew-museo

Kaotajate poolel sõjast väljunud Soome sai kaela kopsaka kontributsiooni. Ametlikult oli summaks 300 miljonit USA dollarit, aga vastavalt 1938. aasta kursile! Kontributsioon sai makstud

aastaks 1952 ja selleks ajaks oli see tegeliku toonase kursi kohaselt juba 600 miljonit. Kontributsioon oli Soomele raske koorem – umbes 5% Soome aastasest rahvuslikust koguproduktist ja 15% riigi eelarvest. Kontributsiooni maksmine aeglustas Soome majanduslikku arengut märkimisväärselt ja rasked ajad kestsid 1950. aastate alguseni. Igas asjas on samas ka hea pool ja Soomes loodi tänu kontributsiooni maksmise vajadusele sellisel tasemel masinaehitus, mida muudes tingimustes vaevalt oleks sündinud. Hiljem, Soome ja NSVLi kaubavahetuse hiilgeaegadel teenis see end mitmekordselt tasa. Sõja järel oli tarvis loomulikult süüdlasi, keda kohtu alla anda ja neid leiti ka Soomest. Vastu Soome ja lääneriikide seadusi loodi sõjakuritegude seadus, mida rakendati tagasiulatuvalt. Selle kohaselt veeti süüpinki sõjaaastate poliitikud. Oli üks erand – Soome armee ülemjuhataja ja riigi president marssal Mannerheim. Kohtuprotsess oli poliitiline ja seda teadsid kõik. Valvekomisjon ehk Nõukogude Liit proovis protsessi käigus kannatamatult pressida soomlastelt välja karmimaid kohtuotsuseid. Kohtufarss sai läbi veebruaris 1946. aastaks. Teiste seas sai sõja aastate president Risto Ryti kümne aastase vanglakaristuse, sama aja peaministrid 6 aastat, välisministrid 2 aastat ja Berliini suursaadik 5 aastat. President Paasikivi amnesteeris viimased karistatud 1949. aastal. Q


Troopikaaed

GARDENIA-HELSINKI

HELSINGI, FINLAND

Hinnad alates

Värskendav sihtkoht aastaringselt! Tule tutvu Kagu-Aasia puuviljade ja maitsetaimedega. ELEVANDI MĂ&#x201E;LU 26.12.09-6.1.10 Giidita jalutuskäik troopikaaias, mille käigus saab tutvuda nii Aasia elevandi eluga kui troopiliste puuliikidega.

17,50 / in Avatud aastaringselt Broneeringud: Telefon: +358 9 477 8480 info@stadionhostel.ďŹ www.stadionhostel.ďŹ Stadion Hostel OlĂźmpiastaadion Pohjoinen Stadiontie 4 00250 Helsingi Soome

TROOPIKAAED ON AVATUD: E-N 10-18, R suletud, L-P 10-17 Vaata lahtiolekuaegade erandeid netist TROOPIKAAIA PILETIHINNAD: täiskasvanu 3,50 â&#x201A;Ź - laps 1,80 â&#x201A;Ź pensionär 2 â&#x201A;Ź - perepilet 8 â&#x201A;Ź

WWW.GARDENIA-HELSINKI.FI Koetilantie 1, Viikki, Helsingi Tel. +358 9 3478 400

TUTVU MAAILMA SUURIMATE MADUDEGA

HELSINGI KESKLINNAS Parim perereisisihtkoht 2008

Kalevankatu 3B, 00100 Helsingi, tel +358 9 684 4360, faks +358 9 6844 3610

Tere tulemast meie juurde! Oleme väike kodune kesklinnahotell Helsingi sßdames. Kþik Helsingi poolt pakutav vaid jalutuskäigu kaugusel.

9ÂŽ5.3hh721 0DDLOPDSLNLP

.$/-83hh721 83hh721 $DIULNDVXXULP DVXXULP

Soodsad hinnad, rahulik asukoht ja väiksele perekesksele hotellile omane teenindus. Lisainfot meie teenuste ja hindade kohta:

52+(/,1($1$.21'$ 0DDLOPDUDVNHLP

$0(7h673hh721 $XVWUDDOLDVXXULP

www.hotellifinn.fi e-post: hotelli.finn@kolumbus.fi

Sturenkatu 27

<:781+):17<:77813)5)2)

WHO ZZZWURSLFDULRFRP

8XjkXk\cc`dlj+eldYi`k klkmld`j_`eeX^X100<<B<\jk` ('<LIJffd\

/iÂ?Â?Â&#x2C6;Â&#x201C;Ă&#x2022;Ă&#x192; Â&#x2DC;Â&#x2C6;Â&#x201C;Â&#x2C6; iĂ&#x152;Ă&#x152;iĂ&#x203A;ÂŞĂ&#x152;i >>`Ă&#x20AC;iĂ&#x192;Ă&#x192;

Ă&#x152;iÂ?°

4ELLIN4HE"ALTIC'UIDE LEHEAASTAKS PALUN

$YDWXGLJDSlHYÄ&#x192; 3LOHWLGHXURW

6BĂ&#x20AC;Ă&#x192;Â&#x17D;iĂ&#x152; Â&#x2C6;Â&#x2DC;vÂ&#x153;Ă&#x152; -Â&#x153;Â&#x153;Â&#x201C;iĂ&#x192;Ă&#x152; {Ă?Ă&#x160;>>Ă&#x192;Ă&#x152;>Ă&#x192;t ->>`>Ă&#x160;Ă&#x152;iÂ?Â?Â&#x2C6;Â&#x201C;Ă&#x2022;Ă&#x192;Â&#x17D;Ă&#x2022;ÂŤÂ&#x153;Â&#x2DC;} v>Â&#x17D;Ă&#x192;Â&#x2C6;}>Ă&#x160;ÂłĂ&#x17D;Ă&#x2021;Ă&#x201C;Ă&#x160;Ă&#x2C6;Ă&#x160;ÂŁÂŁĂ&#x2021;Ă&#x160;Ă&#x2021;Ă&#x2C6;ÂŁ Ă&#x203A;ÂŞÂ&#x2C6;Ă&#x160;ÂŤÂ&#x153;Ă&#x192;Ă&#x152;Â&#x2C6;Ă&#x160;Ă&#x152;iiÂ?Ă&#x160;>>`Ă&#x20AC;iĂ&#x192;Ă&#x192;Â&#x2C6;Â?i /Â&#x2026;iĂ&#x160; >Â?Ă&#x152;Â&#x2C6;VĂ&#x160;Ă&#x2022;Â&#x2C6;`i *ÂŞÂ&#x2026;Â?>Ă&#x160;ÂŤĂ&#x192;Ă&#x152;°Ă&#x160;Ă&#x201C;x]Ă&#x160;£ä{ÂŁxĂ&#x160;/>Â?Â?Â&#x2C6;Â&#x2DC;Â&#x2DC; iÂ&#x2021;Â&#x201C;>Â&#x2C6;Â?\Ă&#x160; i`Â&#x2C6;Ă&#x152;Â&#x153;Ă&#x20AC;Â&#x2C6;>Â?JL>Â?Ă&#x152;Â&#x2C6;V}Ă&#x2022;Â&#x2C6;`i°ii


HETKEL TOIMUB HELSINGIS Pablo Picasso näitus (Ateneumi kunstimuuseum).

Kuni 6.1.

Jalutuskäik Tallipäkapikuga (Korkeasaari loomaaed).

Kuni 6.1.

Talvetsirkus Tuike (tantsuteater Hurjaruuth).

Kuni 6.1.

“Õigetel jälgedel” 10. kollekstiooninäitus (kaasaegse kunsti muuseum Kiasma). Kuni 14.2. Helsingi Jääpark (Rautatientori väljakul).

Kuni 31.3.

EDASPIDI TULEKUL – JA VEEL PALJU MUUD Toomalaat (Esplanadi park). Käsitööna valminud kingitused ja muud jõulukaubad.

7.–22.12.

Jõulumüük (Vana üliõpilasmaja). Traditsiooniline käsitöö, küünlad, sepised, jõuluhõrgutised, rõivad, kaunistused, graafika, kaardid, kudumid jpm.

13.–23.12.

“Matka 2010” (Messikeskus). Põhja-Euroopa suurim turismimess.

21.–24.1.

“Caravan 2010” (Messikeskus).

22.–24.1.

“DocPoint” Dokfilmifestival. Aasta parimad Soome dokfilmid ja avastused mujalt maailmast.

26.–31.1.

Disney On Ice – “Miki & Minni imeline reis” (Hartwall Areena). 28.–31.1. Vahva reis nelja põnevasse paika. Miki ja Minni viivad oma külalised väikese merineitsi, lõvikuninga, Lilo & Stitchi ning Peeter Paani lummavasse maailma. “Liigu ja mängi!” (teaduskeskus Heureka). Näitus paneb kõik liikuma. “Vene 10 Båt” (Messikeskus). Paadimess. Paadi- ja veesporditeemaline tippsündmus.

31.1–28.3. 12.–21.2.

Apassionata hobushow “Charm of Freedom” (Hartwall Areena). 13.–14.2. Euroopa suurim hobusõu: enam kui 40 hobust, kontinendi parimad ratsutajad, suurepärane muusika, uhked kostüümid ja fantastilised eriefektid. Vastlapäev Seurasaaril (Seurasaari vabaõhumuusem). Vastlapäeva veedetakse Seurasaari peoväljakul hobusõidu ja kelgutamisega. Tõukekelgud ja spetsiaalsed atraktsioonid lastele. Müüakse vastlapäevamaiust.

KONTSERDID Machine Head (USA) 1.2. Depeche Mode (UK) 2.2. "Reggae Snowsplash" 6.2. Soome suurim talvereggaesündmus.

14.2.

Linnanmäe talvetrall Jäähelmi (Linnanmäki). 20.–28.2. Tali Helsingis! Kogupereüritusel atraktsioonid kohvitassikarussellist autodroomini, talvelõbud suusatamisest mootorkelgutamiseni ning kuum mahl ja vorstid.

Rammstein (Saksamaa) 22.2. Status Quo (UK) 28.3. Kent (Rootsi) 5.3.

“Viapori Winter Blues” (Suomenlinna merekindlus).

5.–6.3.

Mess “GoExpo, Fillari, Retki, Kunto, Golf, Metsästys, Kalastus 2010” (Messikeskus). Huviorbiidis jalgrattad, matkamine, tervisesport, golf, jahindus ja kalapüük.

5.–7.3.

Helsinki Marathon on Ice (Laajalahti uisuretkerada). 6.3. 20 km, 50 km, 100 km ja 200 km meestele ja naistele (200 km on SM-võistlusdistants). Lihavõttelaat (Esplanadi park).

24.–28.3.

Mess “OmaMökki, OmaPiha, Oma Koti, Asuntomarkkinat ja Sisusta!” (Messikeskus). Teemadeks suvilad, aed, sisustus.

25.–28.3.

Helsinki Ink ‘10 International Tattoo Convention.

26.–28.3.

American Car Show (Messikeskus).

2.–5.4.

Gardenia botaanikaaed (Viikki linnaosas) mõjub linlase hingele palsamina, roheluse keskel saab puhata ja troopilist soojust nautida. Gardenia üritustekalender ”Tõde ürtidest” kuni 6.1. Tutvu ürtidega Aasia radadelt ja Euroopa teedelt. Detsembris on väljas Santa Maria maitseainenäitus. Jalutuskäik ”Elevandi mälu.” kuni 10.1. Troopilises botaanikaaias saab iseseisvalt rada läbides tutvuda troopiliste puuviljade ja Aasia elevandi eluga. Rada on mõeldud lastele, kuid pakub avastamisrõõmu ka lapsemeelsetele täiskasvanutele. 2009 Kasside öö (Korkeasaari).

2009 Vana Kaubahall.

Kaks uusimat Best of Helsinki 2009 auhinna võitjat.

Mis on Helsingis parim aastal 2010?

Turismi- ja kongressibüroo Pohjoisesplanadi 19, PL 28 FI-00099 HELSINGI LINN Tel +358 (0)9 3101 3300 Faks +358 (0)9 3101 3301 tourist.info@hel.fi

Vali enda arvates parim koht või teenus Helsingis ja hääleta oma lemmiku poolt! Osale võistlusel, võida vahvaid auhindu! Võistlus algab 21.1.2010.

Avatud: 1.10.–1.5. E–R kl 9-18, L–P kl 10–16 2.5.–30.9. E–R kl 9–20, L–P kl 9–18

www.visithelsinki.fi

(Võimalikud muudatused.)

www.bestofhelsinki.fi


Baltic Guide EST talv 2010