Issuu on Google+

Anal端端simeetodid November 2010 Risto Sverdlik Kristo Oidermaa


Tänane seminar Miks analüüsida? Kuidas analüüsida? - Tehniline analüüs - Fundamentaalanalüüs

2


Tehniline analüüs • • • • •

3

Mis asi on tehniline analüüs? Graafikute tüübid Toetus- ja vastupanutasemed Indikaatorid Mustrid


Mis asi on tehniline anal端端s?

4


Mis asi on tehniline anal端端s?

5


Graafikute t端端bid

6


Joongraafik

7


Bar OHLC

8


K체체nlad K천rgeim Avanemishind

Sulgemishind

Sulgemishind

Avanemishind Madalaim

9


Trend

10


Pikaajaline trend

11


Keskmine trend

12


L端hiajaline trend

13


Horisontaalne toetus ja vastupanu

14


Diagonaalne toetus ja vastupanu

15


Diagonaalne toetus ja vastupanu

16


Trendijooned

17


Tehnilised indikaatorid Indikaatoreid on palju!

Hinnagraafiku peal

Hinnagraafiku all

18


Tehnilised indikaatorid • 1) Juhtivad ehk leading indikaatorid (ostsillaatorid) • Annavad signaali enne trendi muutust

• 2) Mahajäävad ehk lagging indikaatorid (momentum) • Annavad signaali pärast trendi muutust

19


Libisevad keskmised Simple moving avarage (SMA)  Andmehulga keskmine väärtus  10 perioodi SMA = viimase kümne hinna keskmine väärtus

20


SMA

21


Libisevad keskmised Exponential moving average (EMA) Arvutamine keerulisem EMA(current) = EMA(previous) + SmoothingFactor x (Price – EMA[previous]) SmoothingFactor = 2/(1+n) n = periood Kui n = 10, siis SmoothingFactor = 2/11 = 0,181818 22


SMA vs EMA 50-SMA

50-EMA

23


MACD • • • •

24

Moving Avarage Convergence-Divergence MACD: (12-day EMA – 26-day EMA) Signal line: 9-day EMA of MACD Kasutatakse trendi pöördumise leidmiseks


MACD

Signal

25

MACD


Relative Strenght Index • Populaarseim ostsillaator • Vahemikus 0-100 • Mõõdab hinnaliikumise kiirust ja muutust ehk sisuliselt üleostetust ja ülemüüdust • Üldiselt: <30  ülemüüdud >70  üleostetud

26

RSI = 100 – 100/(1+RS) RS = Average gain / average loss


RSI

27


Divergents â&#x20AC;˘ Hinnagraafiku ja indikaatori lahknevus

28


Küünalde mustrid • Doji • Hammer & Hanging Man

29


N채ited

30


N채ited

31


Head and Shoulders

32


N채ited

33


Kokkuvõtteks • Ettevõtete puhul: – Piisavalt suur – Likviidne (korralik käive; piisav hulk vabalt kaubeldavaid aktsiaid ehk free float) – Ei tööta majandustulemuste ja oluliste makrouudiste ajal

• Objektiivsus ja universaalsus • www.stockcharts.com 34


Kuldreegel Hoia asi lihtsana!

35


Ă&#x201E;ra kĂľike ka usu...

36


Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks nimetatakse ettevõtte ja tema hinnataseme analüüsimist keskendudes finantsaruannetele, juhtkonnale, konkurentsile ja turusituatsioonile.

Fundamentaalse analüütiku tööriistadeks on: – Finantsaruanded (ettevõtte enda ja konkurentide omad) – Turuandmed (statistika, analüüsid, hinnangud) – Kontaktid juhtkonnaga – Aktsia hind (minevikuliikumised ja turuhind)


Fundamentaalse analüüsi eeldus Eeldus: Turg võib ettevõtet lühiajaliselt valesti hinnata, kuid pikaajaliselt turg märkab oma viga ning parandab selle.

Järeldus: Seega on analüütiku eesmärgiks leida valesti hinnatud ettevõtteid, neid osta (või müüa) ning teenida selle pealt, et turg oma vea pikemas perspektiivis parandab.


Analüüsi protsess 1) Ettevõtte ärimudeli analüüs 2) Tuleviku finantstulemuste prognoosimine 3) Õige väärtuse hindamise mudeli valimine 4) Ettevõtte väärtuse leidmine

Investeerimisotsuse tegemine


Ärimudeli analüüs • • • • • • • • •

Ettevõtte enda pikaajaline strateegia ja lähiaja plaanid Juhtkonna kohtumised, sõnavõtud Sektorianalüüs ning ettevõtte turupositsioon Välisfaktorid: tehnoloogia, regulatsioonid, sotsiaalsed mõjud Konkurentsieelis Peamised riskid Millised faktorid mõjutavad tulemusi enim? Finantsaruannete analüüs (käibe struktuur, kulude struktuur) Raamatupidamisstandard ja audiitori aruanne


Mineviku v천i tuleviku andmed? Mineviku finantsandmed (m체체k, kasumlikkus, kasum) Tehtud juhtimisotsused

Prognoosid tulude ja kulude kujunemisest tulevikus

Hinnangud turu edasise arengu kohta Kas sama juhtkond j채tkab?


Prognoosimine - tulud Võimaluse tasub tulud enda jaoks lahti võtta: Tallinki müügitulud 2008/2009 Piletimüük

3 147

Kaubaveoteenuste müük

1 677

Majutuse müük Müük restoranides ja poodide

154 6 705

Laevade rentimine

264

Muud tulud

440

Kokku müügitulu

Piletimüük, majutuse müük, restoranide ja poodide tulu sõltub reisijate arvust

12 389

Reisjate arv x tulu reisija kohta Kaubaveoteenuste müük (Tallink avaldab kuised mahud) Laevade rentimise tulu – uuri, millised laevad on välja renditud Muud tulud (ca 3,5% käibest)


Tulude sesoonsus Tallinki kvartaalne m端端gitulu (miljonit krooni) 4 500

4 000

3 500

3 000

2 500

2 000

1 500 1kv 2kv 3kv 4kv 1kv 2kv 3kv 4kv 1kv 2kv 3kv 4kv 1kv 2kv 3kv 4kv 06/07 06/07 06/07 06/07 07/08 07/08 07/08 07/08 08/09 08/09 08/09 08/09 09/10 09/10 09/10 09/10


Prognoosimine - kulud Kulude prognoosimisel tuleb selgelt eristada kululiike: – – – –

Müügiga otseselt seotud kulud (toore, materjal & teenused, ...) Müügiga kaudselt seotud kulud (turundus, tööjõud, üldkulud, ...) Müügiga väheseotud kulud (teadus- ja arendustegevus, ...) Müügiga mitte seotud kulud (amortisatsioonikulu, finantskulud, ...)

Kõiki kululiike prognoositakse erinevalt


Kulude analüüs 2008

2009

% müügitulust 2008 2009

1 194,3

880,2

100,0%

100,0%

Müüdud kaupade kulud

-560,5

-457,9

-46,9%

-52,0%

Turustuskulud

-588,6

-500,7

-49,3%

-56,9%

Üldhalduskulud

-50,5

-44,5

-4,2%

-5,1%

Muud äritulud/kulud

-0,3

-32,4

0,0%

-3,7%

Ärikasum

-5,7

-155,3

-0,5%

-17,6%

Finantskulud

-14,6

-17,6

-1,2%

-2,0%

Kasum enne maksustamist

-20,3

-172,9

-1,7%

-19,6%

-1,2

12,7

-0,1%

1,4%

-21,5

-160,3

-1,8%

-18,2%

Baltika (m EEK) Müügitulu

Tulumaks Puhaskasum

Müügist sõltuv, peamiselt materjalikulu ja tootmiskulus Poodide ülalpidamiskulud (rent, tööjõukulud, reklaam); vähesel määral müügist sõltuv Kontorikulud ja palgakulud, peamiselt püsikulud

Finantsukulu sõltub laenukoormusest

Tulumaks sõltub maksueelsest kasumist


Prognoosivead


Prognoosivead


Mida teevad ettevõtted rahaga? - lihtne rahavoogude mudel miljonit krooni Puhakasum Amortisatsioon Käibekapitali investeeringud

Põhivara investeeringud Põhivara müük

Laenude muutus Aktsiaemissioon

Baltika -45,8 24,0 -40,4

Olympic -19,2 144,8 -13,2

-1,8 24,6

-14,5 2,5

-28,3 106,2

-124,5

Baltika ei tooda põhitegevusest raha ning maksab laene tagasi läbi aktsiaemissiooni Olympic teenib põhitegevusest raha ning vähendab läbi selle laenukoormust


DCF – diskonteeritud rahavoogude meetod Olemus: Prognoositakse ettevõtte tuleviku rahavood ning leitakse nende nüüdisväärtus. Ettevõtte väärtus sõltub: • Tulevaste rahavoogude suurusest (ja kasvukiirusest) • Rahavoogude riskitasemest – omakapitali hinnast (ettevõttespetsiifilised riskid + riigi riskid + muud riskid) • Laenukapitali hinnast

Positiivne: aitab süveneda ettevõte ärimudelisse, enim kasutatavaid mudeleid Negatiivne: nõuab palju sisendeid, ajamahukas Niinimetatud “garbage in, garbage out” meetod, ehk siis tulemuse usaldusväärsus sõltub väga palju sisendandmete kvaliteedist.


DCF – sensitiivsus Ettevõtte väärtus

WACC – kapitali hind sh laenukapitalihind ja omakapitali hind CF = EBIT x (1-T) + amortisatsioon – käibekapitali investeeringud – põhivara investeeringud Lõpptulemus väga muutlik sisenditele: Pikaajaline kasvumäär

Kapitali hind


Valuatsioon – suhtarvud Enimkasutatud – P/E (aktsia hinna ja kasumi suhe) – EV/EBITDA (ettevõtte väärtuse ja amortisatsioonieelse ärikasumi suhe) – Dividenditootlus Vähemkasutatud – P/B (aktsia hinna ja raamatupidamisväärtuse suhe) – P/CF (aktsia hinna ja vaba rahavoo suhe) – P/S (aktsia hinna ja käibe suhe)

Kasutatakse eelkõige võrdluses sarnaste ettevõtetega


Suhtarvud P/E P/E = aktsiahind / kasum aktsia kohta Tugevus: • Ettevõtte väärtus sõltub eelkõige teenitavast kasumist • Levinuim võrdlusalus investorite hulgas Nõrkus: • Kahjumi korral või majanduse langusfaasis puudub kasutamisvõimalus • Kasuminäitajat tuleb tihti korrigeerida ühekordsete kulude/tuludega

Kõrgem P/E võib näidata ülehinnatust, kuid samas ka suuremat kasvuperspektiivi

Näide TEO LT kohta: Aktsiahind (LTL): Aktsiatearv (miljonit):

2,29 776,8

Kasum 2009: kasum aktsia kohta P/ E ajalooline

169,1 0,218 10,5

Kasum 2011 prognoos: kasum aktsia kohta P/ E tuleviku

143,8 0,185 12,4


Ajalooline P/E


Suhtarvud P/B P/B = aktsiahind / omakapital aktsia kohta Tugevus: • Omakapital peamiselt positiivne • Stabiilsem näitaja kui ettevõtte kasum • Kasutatakse tihti finantssektori analüüsimiseks • Näitab ettevõtte likvideerimisväärtust

Nõrkus: • Omakapital ei näita alati varade tegelikku väärtust (ajalooline väärtus)

Kõrgem P/B suhtarv peaks olema põhjendatud kõrgema omakapitali tootlusega (ROE)

Näide TEO LT kohta Aktsiahind (LTL): Aktsiate arv (miljonit):

2,29 776,8

Omakapital 6k/2010 omakapital aktsia kohta P/B jooksev

947,1 1,2 1,88


Suhtarvud P/S P/S = aktsiahind / müügitulu aktsia kohta Tugevus: • Käibenäitajad on positiivsed läbi majandustsükli • Saab kasutada madala kasumlikkusega või kahjumliku ettevõtte väärtuse leidmiseks • Käibenäitajatega on raskem manipuleerida Nõrkus: • Ettevõte peab väärtuse omamiseks pikaajaliselt ikka kasumit tootma

Kõrgem P/S suhtarv peaks olema põhjendatud kõrgema kasumlikkusega (puhaskasumi marginaal)

Näide TEO LT kohta Aktsiahind (LTL): Aktsiate arv (miljonit):

2,29 776,8

Müük 2009 Müük aktsia kohta P/S 2009

815,6 1,0 2,18


Suhtarvud EV/EBITDA EV/EBITDA = (turuväärtus + netolaenud)/ amortisatsiooni ja intresside eelne kasum Käive - Ärikulud

EBITDA - Amortisatsioon

Ärikasum Tugevus: • Võtab arvesse ettevõtte laenukoormuse • Kasutatakse suurte investeeringutega sektorite puhul, kus amortisatsioon on kõrge

Näide TEO LT kohta Aktsiahind (LTL): Aktsiate arv (miljonit): Turuväärtus (mLTL):

2,29 776,8 1 778,9

Laenukoormus (mLTL) Likviidseid finantsvahendeid Netolaenud (mLTL) EV (mLTL)

6,1 307,2 -301,1 1 477,8

EBITDA 2009 EV/EBITDA 2009

338,1 4,37


Suhtarvud dividenditootlus dividenditootlus = dividend aktsia kohta / aktsiahind Näide TEO LT kohta

Tugevus: • Dividendid on osa kogu investeeringu tootlusest • Dividendid on väiksema riskiga osa kogu tootlusest kui näiteks aktsiahinna tõusu ootus

Kõrge dividenditootlusega ettevõtted on tavaliselt kasvufaasi seljataha jätnud ning investeeringute vajadus laienemiseks puudub

Aktsiahind (LTL): Dividend aktsia kohta Dividenditootlus 2009

2,29 0,21 9,2%


Võrdlev suhtarvude analüüs Ettevõte

Riik

Turkcell Turk Telekom Telefonica O2 Telekomunikacja Polska Hrvatski Telekom Magyar Telekom Telekom Slovenije Arenevad turud

Türgi Türgi Tšehhi Poola Horvaatia Ungari Sloveenia

TEO LT

Leedu

Turukap. (EURmln) 12 130 11 950 5 020 6 130 3 020 2 270 597

515

P/ E 2010E 12,6 10,8 11,3 24,3 12,5 9,0 49,7 12,5

2011E 11,5 10,2 11,6 17,8 12,4 9,5 27,8 11,6

12,2

12,4

Dividenditootlus 2010E 2011E 4,3% 4,7% 7,7% 8,7% 10,0% 9,6% 8,4% 8,4% 10,9% 8,1% 12,0% 11,8% 0,8% 1,4% 8,4% 8,4% 8,3%

8,3%

EV/ EBITDA 2010E 2011E 7,4 6,8 6,0 5,8 4,9 5,0 4,9 4,6 5,6 5,6 4,2 4,3 4,4 4,3 4,9 5,0 5,0

5,2

Allikas: Bloomberg, LHV (TEO LT)

Järeldus: TEO hinnatase on samas vahemikus Ida Euroopa telekommunikatsiooni sektori keskmisega


Kokkuvõte fundamentaalsest analüüsist Fundamentaalne analüüs sobib investorile, kellel on pikem horisont ning on valmis ootama, et ettevõtte väärtus ja potentsiaal realiseeruks. Turud vaatavad tulevikku. Fundamentaalne analüüs põhineb enamasti tuleviku kohta tehtavatel prognoosidel ning seega sõltub edu eelkõige õigetest ootustest. Siiski tuleb jälgida, kas uudised ja lühiajalised muutused majanduses, sektoris jne muudavad pikaajalist investeerimisteesi.


T채name! Risto Sverdlik risto.sverdlik@lhv.ee 6 802 712 Kristo Oidermaa kristo.oidermaa@lhv.ee 6 802 623

Finantsportaal: www.lhv.ee/portaal Foorumid: www.lhv.ee/forums Investeerimiskool: www.lhv.ee/seminarid


Analüüsimeetodid