Issuu on Google+

RAEKODA Laura Linsi Arhitektuur ja linnaplaneerimine III kursus Eesti Kunstiakadeemia 2011 Juhendajad: Ilmar Valdur, Markus Kaasik, Andres Ojari

ASUKOHA ANALÜÜS Valisin Narva maantee 1 krundi uurimiseks selle vahetu lähi-ümbruse – ala, mis jookseb mööda krundi piire. Siin valitsevad omadused suur, uus, läikiv, peegelduv, kallis ja vali. Liiklus on siin tihe, inimestel on kiire. Siin on kitsad tänavad ja helide virr-varr. Selles kaootilises keskkonnas on aga midagi väga staatilist. Päevast päeva domineerivad siin suured lagedad ja peegelduvad seinad. Nad muudavad oma kõrguse ja laiusega tänavad kitsaks ja määravad ära peamise liikumise. Enamasti jääb inimese otsene kontakt nendega esimese kahe korruse piiresse. Kuid ka need seinad on kunagi kujundatud hoopis erinevast vaatepunktist, ka nende kohta on kunagi olnud plaan. Igapäevaselt me seina iseenese väärtusi ei märka, kuid muutes vaatepunkti avanevad uued omadused, sõna saavad disain ja detail.

PROTOTÜÜBID

situatsioonivaade 1:2000

SITUATSIOONISKEEM

Linnaehituslikul tasandil on kõikide prototüüpide eesmärgiks situatsiooni tihendamine ning läbipääsu tagamine. Hoonemahud on vahelduvate kõrgustega ja vastanduvad niimoodi muidu sealseid tänavaid domineerivatele suurtele seintele. Peamiseks mõtteks on vältida ühe suure mahu domineerimist ja tegeleda pigem tihedusega. Teine prototüüp oli lõpp-projekti kõige otsesemaks eeskujuks. Selle moodustavad neljas küljes suured seinad, ms võtavad üle ümberkaudsete seinte poolt määratud piirid ning moodustavad omalt poolt vasturuumi. Mahtude keskele moodustub avalik väljak ning kitsastes blokkides on hästivälgustatud kitsab bürooruumid.

Tekkiv ulatuslik jalakäijate ala

praegune liikumisskeem rotermanni ja sealt ära

põhilised krunti määravad seinad

Liikumise mugavdamine täisnurkade kaotamise läbi

Narva maantee 1 krundi kõige selgemateks piirideks on kõrvalhoonete suured seinamahud. Need muudavad asukoha näiliselt suureks auguks. ning nende omavaheline paiknemine ei anna linnaruumile midagi juurde. Uus liinavalitsusehoone hakkab sellele süsteemile oma seinamahtudega nii-öelda vastu töötama, luues uusi tihedamaid situatsioone ning tänavaid.

Suur probleem praeguse postimaja ümbruses on ebamugav liikumine jalakäijale. Praegune hoonete paiknemine suleb Rotermanni kvartali linnale ning sinna pääsemine on tülikas. Olukorda lahendaks sujuvamate liikumisteede tekitamine ning krundi läbipääsetavus.

uus tee linnavalitsuse ja cc plaza vahelt Hobujaama tn muutumine ainult teenindustänavaks

Hobujaama tänava sulgemisega ainult teenindustänavaks moodustub piirkonda ulatuslik jalakäijate ala, mis seob mereäärt kesklinnaga. Uue tänavana tekib linnavalitsuse ja CC Plaza vahele Inseneri tänava pikendus. Hobujaama tänavaga paralleelselt kulgeb Stalkeri tänav - kitsas jalakäijate tänav, mis lõpeb linnavalitsuse esisel platsil.

Uus raekoda asub Tallinna kesklinnas äärmiselt olulises kohas. Siia satub igaäevaselt palju inimesi, nii kohalikke kui ka turiste. On hea kui sellisel kesksel kohal pole mitte mõni kommertsasutus, vaid linnakodanike hüvanguks töötav administratiivhoone. Tallinna uus raekoda ei taotle oma kesksea asukohas monumentaalsust, sest linnavalitsus pigem annab eeskuju ja kutsub osalema kui et annab endast märku kui suurest valitsejast. Ümbritsevate suurte mahtude seas on uus raekoda killustunud tihedusest kõnelev hoonekompleks, mis on huvitav nii ametnikule kui ka linnakodanikule.

situatsiooniskeem 1:2000

Krundi pindala: 5156 m2 Ehitusalune pind: 4226 m2 Täisehitusprotsent: 82% Hoone brutopindala: 30 372 m2 Hoone netopindala: 27 334,8 m2 Kubatuur: 92 345 m2


asendiplaan 1:500

Vaade sisetänavale

Pidulikkus jäägu Toompeale

Laialivalguvas mahus on vähem üksteise peal olemist

Tallinn vs Eesti on probleem, mida ei tohi rõhutada Linn on riigi osa, mitte isevalitseja

Killustunud maht räägib osakondade suuremast iseseisvusest

Toimimine eraldi, kuid alati sümbioosis

Eri osade ühendamine Kindlad funktsioonid jagatud eri mahtudesse

Sõbralik sissekutsumine aukartuse asemele Suur maht jätab kindluse mulje

Linn linnas mulje

m2 68 l3

ma

arh

a-a

iiv

me

27

t5

75

5 m2

m2

ko nv ere

nt

sis

aa

am

ela

tit

mu

eb

ok

ma

sid

jan

du

16

s5

7,7

71

m2

,7

m2

Funktsionaalsed sillad

2

6m

9,

0 t4

t võ

stu

va

ga

ler

ii 3

43

,6

m2

1. korrus

3. korrus

ko h

vik

25

2

tsi aa l-t erv is

ela mu ma

eh

jan

oid

57 1,7

du s5 71

,7

m2

m2

0m

pr

so

es

sik on ve re

s3

43

kes

kko

nn

ma

aam

et

a-a m

et

57

57

5 m2

5 m2

nt

2

d he

m 10

1

e

u

og lik

im es

vo

2. korrus 0m

saal 29

u volikog

2

4 . korrus

,6

m2


Sisevaade sillalt

Kollaaž kontorist

Kollaaž Narva mnr-lt

Kollaaž inseneri tn-lt

Ametite mahu ja filter-mahu vahel

Esindusmahu ja filter-mahu vahel

Ametite mahu ja esindusmahu vahel

KONVERENTSISAAL

VOLIKOGUSAAL

RESTORAN

Vaade pärnu mntlt

ametitemaht

filter-maht

ESINDUSMAHT volikogu, valitsuse juhtkond, linnakantselei kokku u 5396 m2

AMETITE MAHT kõik ametid, arhiiv, teenindusboksid kokku u 8473 m2

AVALIK MAHT teenindussaal, galerii kokku u 3000 m2

FILTER-MAHT pääsud saalidesse, kohvik, õppeklassid kokku u 1600 m2

avalik maht

ha

rid

tra

us

ns

am

po r

et

t5

57

71

1,7

,7

m2

m2

esindusmaht

õp

pe

kla

ssi

d2

m2

har

kom

idu

mu

sam

naa

et

lam

57

et

57

5 m2

5 m2

46

2

2

9,6

nif

9,

m

0 d4

ni

40

o isj

o

sio

6m

m ko , d

t ak

iku

fr

n õu

n

ku

ltu

uri

ma a-

vää

am et

rtu

57

sed

57

5 m2

5 m2

ela

mu

tra ns po rd

iam

ma jan du

et

s5

71

57 1,7

,7

m2

saali

7. korrus

5. korrus

m2

2

1,9 m rõdu 5

2

m 9,6

2

,6m

d

u nik

gu il ko

0

l4

9 40

d+

t me

a sa

on tk

uh

a

j se

tsu

vo

li va

6 . korrus

8. korrus


Lõiked 1:400

Lõige A-A

Lõige B-B

Vaade Stalkeri tn-le

Sillad

Avalik ala

mu

nit

sip

aa

lpo

lit

se

i2

68

res

,2

tor

m2

an

57

5 m2

kö ö

k5

71

,7

m2

ett ev õt lus am et 23 4,9 m

2

Liikumisteed

2

2

9,

m

,6 09

n4

0 i4

le

se

a or

st

t an

ak

n lin

re

st or an

25

7,

2

m2

re

6m

11. korrus

mu

nit

ett ev õt

sip

lus

aa lpo

lit se

am et 5

i5

71 ,7

71 ,7

m2

m2

9. korrus

2

2

6m

9,

,

lei

9 40

0 i4

le

se nt

se nt

ka

a

k na

6m

a inn

lin

l

10. korrus

12. korrus


Vaade Inseneri tnlt

Vaade Narva mntlt

Vaated 1:400

Vaade P채rnu mntlt

Vaade Stalkeri tnlt

Fassaadid 1:1000

Kiviplaat

Tellis

Betoon

pa

rk

la

60

44

m2

2

6m

9,

0 i4

le

se nt

a

ak

n lin

-2. korrus

13. korrus

pa

rk

la

31

95

m2

2

6m

arh

9,

0 i4

iiv

ele

n ka

315

9 m2

ts

na

lin

14. korrus

-1. korrus


Laura Linsi linnavalitsus