Issuu on Google+

LIINID

IDEE

LIINID

VÄLJAKUD

Lahenduse ideeks on läbi lineaarpargi kulgevad mitmesugustele tegevustele ettenähtud liinid. Liinid on märgistatud eri värvuste ja materjalidega ning muudavad oma laiust ja järjekorda vastavalt kõrvalseisvale olukorrale Seminari tänava ääres. Antud lahendus võimaldab kogu promenaadi ulatuses saada osa parki ettenähtud rekreatsioonivõmalustest. On loodud Seminari tänavaga ristiolev tihedus, mis pakub pargikasutajatele rohkeid valikuvõimalusi. Samas rõhutab lahendus kulgemist mööda sirgjoonelist tänavat. Lineaarpark on jaotatud spordi-, laste-/noorte-, haljastus-, valgus- ja autoliiniks. Vastavalt sellele, milline liin väljakul teiste liinide üle domineerib, tekivad eri platsidele iseloomud. Spordiliin on sileda pinnakattega punasest asfaldist küllaltki kitsas ja ühtlane rada, millel on võimalik rulluisutada ja rattaga sõita. Laste ja noorte liin on sinise kattega ja väga suurte laiusvariatsioonidega rada, millel on lastele ja noortele mõeldud erinevad atraktsioonid. Pehmem teekatte muudab ka kogu mängimise ohutumaks Haljastusliin varieerub haljastuse kõrguse ja tiheduse muutumisega vastavalt keskonnale. Valgusliine on kaks. Üks autoteede valgustamiseks ja teine meeleolu loomiseks ning spordiraja lisavalgustamiseks. Juhul, kui kaks valgustuse liini hakkavad teiineteist dubleerima, ,muutub meeleoluvalguse liin tagasihoidlikumaks. Valguse liin aitab ka öösel liinide ideed edasi anda, kuna kulgevad samamoodi järkestikku. Autode liinid kulgevad nii ühe kui ka kaherealise rajana, tehes aeg-ajalt põikeid ühele ja teisele poole, mis aitab oluliselt ka liiklust rahustada. Ka ristipidine liiklus läbi pargi on võimaldatud, kuid aeglustatud tänu kõrgemal olevatele platvormidele, mida liinid tekitavad. Liinide vahele tekkinud puhkesopid on mõeldud pingikobaratele, mis oma disainis rõhutavad samuti tänava kulgemist ja jätkuvust. Liinidele tekivad pidepunktid väljakute näol, mis asuvad ristmike juures, laiematel aladel. Väljakud annavad rekreatsioonitrajektooridele võimaluse üksteisega ristuda ning paisuda suurejoonelisemalt, kui see tänavalaiuse ulatuses võimalik on. Vastavalt sellele, milline liin või omadus parasjagu väljakul domineerib, saavad ka platsid endale teatava iseloomu. Seminari ja Tuleviku tänava ristmikul – vabaõhu ürituste väljak.

1. Seminari ja Tuleviku tänava ristmikul – Kontserdiväljak Väljak on kõige linnapoolsem ja avalikuma funktsiooniga. Nimelt annab platsile jääv suur tühjem ala võimaluse korraldada väiksemat sorti muusikaüritusi, välikino, tänavateatrit jne. Ümber olev haljastus ja mänguplatsid aitavad platsil toimida ka siis, kui parasjagu mingit suuremat üritust ei toimu.

Laste ja noorte liin Pehmest sinisest spordihalli või väljakut katvast põrutuskindlast materjalist.

Seminari tänava väljakud on justkui metrooliinide peatuspunktid.

Spordiliin Teekattematerjaliks on punaseks värvitud asfalt, mis võimaldab jalgratturitel ja rulluisutajatel sujuvamat treeningut teha.

2. Seminari ja Lembitu tänava ristmikul – Turuväljak Selle väljaku juures asub kohalik pood ja veel mitmed avaliku funktsiooniga hooned, seetõttu sobiks seal pidada turgusid/laatasid. Rakverel küll on juba üks turuväljak, kuid see on seda pigem ajaloolises võtmes. Seminari ja Lembitu tänava nurga äärne turuplats võiks olla just õige koht kauplemiseks, sest asub ühe suurima asustustihendusega piirkonna südames. Kuid kui väljakul parasjagu midagi aktiivset ei toimu, siis on see lihtsalt üks läbikulgemise koht, mis annab ruumi just seda ümbritsevatele avaliku funktsiooniga hoonetele. 3. Seminari ja Kungla tänava ristmikul – Spordi-ja mänguväljak Suurem väljak, kus on lastele ja noortele mitmeid erinevaid turnimisatraktsioone, rularampe, korvpalliväljak ja trenažöörid. Väljak asub just kõige tihedamalt paiknevate korterelamute keskel, mis võimaldab ka korteris elavatel lastel ning noortel väljas aktiivselt tegutseda. 4. Seminari ja Karja tänava ristmikul – Roheline väljak Seminari tänavat lõpetav rahulikum plats, mis on sissejuhatuseks metsarajale. Kuna plats asub väga lähedal kahele väiksemale korterelamule ning aiaga majadele, siis sobib sinna ristumiskohta just vaiksemalt tegevusele suunatud plats.

1.

2.

Soppide ala On laotud helehallidest graniitplaatidest

3.

4.

Haljastusliin Koosneb madal-ja kõrghaljastusest. Liini terves ulatuses on rohi ja erinevate tihedustega paigutatud kasepuud. Kasepuud loovad mõnusalt läbipaistva keskonna ning nende tüved toimivad ka ruumiliste elementidena olemasolevas kvartalis. Kitsamas osas on puud paigutatud hõredamalt ja läbipaistvamalt, defineerides avaramat ruumi. Laiendites aga tihedamalt ja moodustavad väikseid puugruppe, mille vahele tekivad sopid, kus jalutada või piknikku pidada saab.


LIINID

ASENDIPLAAN 1:1000

LÕIKED 1:250

LÕIKED 1:250


LIINID

ASENDIPLAANI FRAGMENT 1:250

Graniitplaatidest pinnakate

Autotee ja muru 체henduskohal on pinnakatteks murukivi ehk looduslikult kasvava murututiga

Koerte jalutusaed Paneelmajades elavatel koertel on v천imalik kaskede keskel asuvas taraga piiratud alas vabalt joosta ja m채ngida . Rattaparkla

Valgustid


LIINID

KORTERMAJADE FASSAADID

KORTERMAJAD Seminari tänavat ümbritsevad paneelmajad on jaotatud suures plaanis nelja rühma. Esimene rühm on Karja ja Kungla tänava äärde jäävad majad (suures osas arhitekt Miia Masso majad), mis eristuvad sellega, et väikeste elumajade keskel on kõrged püstjad mahud. Kuna majades on piisavalt liigendatust ning teatavat iseloomu, on püütud mahud lihtsalt horisontaalse joonega tuua rohkem maad ligi. Erineva paksusega puitviimistlus lisab liigendatust veelgi. Teise rühma moodustavad Kungla tänava äärde jäävad majad, mis oma lineaarse tiheduse tõttu moodustavad omapärase urbanistliku meeleolu. Need majad on tänavapoolsel küljel kujundatud ühtlasemalt ning mitte nii sopiliselt, kui aedade poolel on jäetud pigem jällegi horisontaalsust rõhutavateks ning rõdudega rohkem liigendatuks. Suuremad aknad kinniehitatud rõdude ees on pigem suunatud lõunasse. Kolmas liik korterelamuid jääb Lembitu tänava äärde, mis jääb lineaarpargi loodavad turuväljaku äärde, seepärast väljakupoolses osas on püütud hoida ühtlasemat ning vertikaalsemat joont. Madalamate majade sekka suubudes muutuvad hooned vähehaaval ka liigendatumakse. Kuna antud majade ümbruses pole liigses läheduses teisi suuremaid maju on kinni ja juurdeehitatud rõdud oma suurde akendega pööratud mõlemile poole. Neljas tüüp on Lembitu tänavast linna poole jäävad kortermajad, mis eristuvad teistest majadest oma kõige vabama paigutuse poolest. Seetõttu on ka fassaadikujundust küllaltki eklektiline. Kõik majad on viimistletud puiduga, mis aitab seda piirkonda muuta tunduvalt kodusemaks. Viimistlus on õhuline ning mänglev. Majad on soojustatud penoplastiga. Korterelamute energiasäästlikus seisneb rõdude osalises kinniehitamises ning suurtemate akende suunamisega lõuna suunda. Samas on lisaks energiasäästlikusele oluline ka korterite sisekliima parandamine läbi valguse suurendamise ning kõigile korteritele rõdu (kas kinnise või lahtise) ehitamine.

Üldine maja seinalõige 1:50 Puitkarkass

Vineer Soojustus

Tuuletõkkeplaat

[Academic use only]

[Academic use only]

[Academic use only]

[Academic use only]

Näide puitfassaadribidest


/liinid