Page 1

NORDPLUS PROGRAMM EESTIS HARIDUSKOOSTÖÖ PÕHJA- JA BALTIMAADEGA 2012-2017 1


SISUKORD

Mis on NORDPLUS?.................................................................................3 Nordplus Eestis 2012-2017 – ülevaade tulemustest.............................4 Nordplus juunior.....................................................................................8 Nordplus kõrgharidusprogramm..........................................................16 Nordplus täiskasvanuharidusprogramm.............................................22 Nordplus horisontaalprogramm..........................................................30 Nordplus keelearendusprogramm.......................................................37

2


Mis on NORDPLUS? NORDPLUS on Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogramm, mille eesmärk on edendada ja tugevdada koostööd Põhja- ja Baltimaade vahel nii üldharidus-, kõrg-, kui täiskasvanuhariduses.

siooni õpirände, koostööprojektide ja võrgustike kaudu; • toetada, arendada ja levitada uuenduslikke tulemusi ja protsesse hariduses parimate kogemuste ja ideede vahetamise kaudu; • tugevdada ja arendada Põhjamaade hariduskoostööd ning anda oma panus Põhja- ja Baltimaade ühisesse haridusmaastikku.

NORDPLUS programmis osalevad: • Põhjamaad Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, sh autonoomsed piirkonnad Gröönimaa (Taani), Fääri saared (Taani) ja Ahvenamaa (Soome); • Balti riigid Eesti, Läti, Leedu.

NORDPLUS programm on suunatud hariduse ja elukestva õppega seotud asutustele ja organisatsioonidele. NORDPLUS programmi kuuluvad: • Nordplus juunior programm (Nordplus Junior) • Nordplus kõrgharidusprogramm (Nordplus Higher Education) • Nordplus täiskasvanuhariduse programm (Nordplus Adult) • Nordplus horisontaalprogramm (Nordplus Horizontal) • Nordplus keelearendusprogramm (Nordplus Nordic Languages) NORDPLUS toetab • õpirännet • koostööprojekte • koostöövõrgustikke

NORDPLUS loodi selleks, et • tutvustada Põhjamaade keeli ja kultuuri ning arendada Põhja- ja Baltimaade vastastikust keelelist ja kultuurilist üksteisemõistmist; • panustada elukestva õppe kvaliteeti ja innovat3


NORDPLUS Eestis 2012-2017 – ülevaade tulemustest jekti, mille eelarve oli rohkem kui 58,85 miljonit eurot. Kõikidest toetusesaajatest moodustasid 45% kõrgharidusprogrammi projektid, järgnesid 33% juuniori programmi projektid, 12% täiskasvanuhariduse programmi, 6% horisontaalprogrammi ja 4% keelearendusprogrammi projektid.

Eesti on osalenud Nordplus programmis 2008. aastast. Käivitamise, tutvustamise ja enesetõestamise perioodid on möödas ja tänaseks on Nordplus kinnistunud kõikide aktiivsete ja rahvusvahelisest koostööst huvitatud Eesti haridusringkondade teadvusesse ja sõnavarasse. Kõik see on olnud üheksa osalusaasta ühine saavutus.

Joonisel 1 on välja toodud Nordplus programmi eelarve jaotus valdkondlike programmide lõikes võrdluses Eesti asutuste poolt juhitud projektide eelarve jaotusega. Eesti koordinaatorite juhitud projektide eelarve kokku oli 4,34 miljonit eurot, mis oli 7% kogu Nordplusi eelarvest. Kui Nordplusi üldises eelarve jaotuses on kõrghariduse osakaal 44%, siis Eestis on see isegi 52%.

Eestis on Nordplus programmil väga positiivne maine. Kindlasti on see seotud programmi loogilise ülesehituse, reeglistiku selguse, läbipaistvuse ja arusaadavuse ning vastastikuse usaldusega. Mitte vähem tähtsad pole olnud märkimisväärsed tulemused osalemisel - äratundmine, et meid hinnatakse ja kaasatakse. Perioodil 2012 – 2017 said Nordplus programmi toetuse kokku 2 576 erinevate valdkondade pro-

4


8000; 0%

529276; 12%

NP Nordic language NP Junior NP Adult

1241492; 29%

NP Higher Education NP Horizontal

309135; 7%

2257086; 52%

Joonis 1. Eesti koordineeritud Nordplus programmi toetuste osakaal perioodil 2012 – 2017. Vaatamata oma väiksusele oli Eestil hea positsioon Põhja- ja Baltimaade seas ja märkimisväärne programmi kaasatud asutuste arv nii eelmisel perioodi 2008-2011 kui ka möödunud perioodil, aastatel

Taani Soome Rootsi Norra Läti Leedu Island Gröönimaa Fääri saared Eesti Ahvenamaa

2012-2017. Paljudel asutustel on välja kujunenud partnerasutused Põhja- ja Baltimaades, kellega koostöö on laienenud Nordplus programmist teistesse toetusskeemidesse.

1514 1605 1586 1416 808 784 1104 300 390 796 88 0

200

400

600

800

1000 1200

1400 1600 1800

Joonis 2. Riikide edukus aastatel 2012- 2017 toetatud projektide arvu põhjal. 5


Perioodil 2012-2017 osalesid Eesti asutused kokku 796 projektis (kas koordinaatorina või partnerina), mis on 30% kõikidest Nordplusi toetuse saanud projektidest (vt joonis 2). See on Eesti jaoks mär-

kimisväärne tulemus. Võrdluseks, 2008-2011 osales 470 Eesti asutust (26%), mis näitab, et võrreldes eelmise perioodiga on osalusaktiivsus tervikuna kasvanud.

Nordplus kõik 500

443

460

443

381

400

Eesti 455

394

300 200

129

118

148

128

141

132

100 0 2012

2013

2014

2015

2016

2017

Joonis 3. Kõik Nordplus programmi projektid versus Eesti osalusega projektid 2012-2017. saanud projektidest. Võrdluseks 2008-2011 koordineeriti 62 Nordplus projekti, mis oli 3,5% kõikidest projektidest.

Kasvanud on ka koordineeritud projektide arv, perioodil 2012-2017 koordineeriti 178 projekti (vt joonis 3), mis oli 7% kõikidest Nordplusi toetuse Eesti koordinaatorid 120

99

100

Eesti partneritega projektid

107

96

107

109

100

80 60 40 20

19

33

41 21

32

32

0 2012

2013

2014

2015

2016

2017

Joonis 4. Nordplus programmi toetuse saanud Eesti osalusega projektid 2012-2017. 6


Koordinaatoriks olemine tähendab vastutada taotlemise, toetuse ja aruandluse eest. Kõige arvukamalt on Eesti koordineeritud projekte juuniori programmis - 69, millele järgneb kõrgharidusprogramm 60 projektiga. Eesti asutused osalesid partnerina kokku 618 projektis.

jooksul (2014-2016) Nordplusis osalenud. Probleem on aktuaalne ka Eestis, kus toetusesaajate seas on palju selliseid asutusi, kes on varem korduvalt olnud kas koordinaatori rollis või osalenud partner­ asutusena. Hoolimata sellest võib kindlalt väita, et Nordplus programm on Eestis hinnatud ja oluline ning seda tunnustatakse kui regionaalse koostöö edulugu.

Viimasel paaril aastal on Nordplusi murekoht uute taotlejate väike osakaal. 2017. aastal oli taotlejate seas vaid 5% asutusi, kes ei olnud eelneva 3 aasta

7


NORDPLUS juunior Nordplus juuniori programm toetab üldharidusja kutsehariduskoolide osalemist projektitöös ja võrgustikes ning õpetajate, õpilaste ja töötajate õpirännet. Programmi eesmärgiks on arendada ja tugevdada koolidevahelist koostööd, edendada hariduse kvaliteeti, toetada haridusuuendust ja loovust ning toetada hea kogemuse levitamist. Lisaks eelnimetatutele toetab programm ka kaasava hariduse põhimõtetele ning kooli ja tööelu teemadele suunatud koostööd, Põhjamaade ja Baltimaade

keelte ja kultuuri tundmise edendamist. Perioodil 2012-2017 toetas Nordplus juunior kokku 854 projekti rohkem kui 16 miljoni euroga. Eesti konkureerib vaatamata väiksusele edukalt Põhjala suuremate riikidega ja teiste Balti riikidega (vt joonis 5). Eesti asutused juhtisid või olid kaasatud partneritena kokku 222 projektis, mis on tervelt neljandik kõikidest toetuse saanud projektides.

2012-2017 Aland Gröönimaa Fääri saared Island Eesti Norra Leedu Läti Taani Rootsi Soome

24 37 55 222 222 233 260 278 292 317 328 0

50

100

150

200

250

300

350

Joonis 5. Nordplus juuniori programmi projektide arvu põhjal riikide osalusaktiivsus 2012- 2017. 8


Eesti projektide head kvaliteeti ja konkurentsi­võimet kinnitab meie taotlejate edukus, mis on olnud tunduvalt kõrgem võrreldes kõikide teistega. Kuue taotlusvooru (2012-2017) andmete põhjal oli NP juuniori programmis taotlejate edukus 64 %, aga Eesti taotlejate edukus samal perioodil oli märksa kõrgem, 74%.

Rahvusvaheline projekt koolis on kindlasti lisaväärtus õppekava eesmärkide täitmisel. Kohtumised kolleegidega erinevatest riikidest, koolide külastused ja erinevate haridussüsteemide tundmaõppimine on olulised koolile, nii õpetajatele kui õpilastele. Projektitööga seotud ühised eesmärgid, kohustused ja vastutus ühendab ja arendab kõiki osapooli, mis omakorda aitab kaasa kogu õppeprotsessi paranemisele.

Sellel perioodil on Nordplus juuniori programmi reeglites toimunud olulised muutused – toetusskeemis on kasutusele võetud ühikupõhine rahastamine, mis on programmi kuvandile mõjunud väga positiivselt. Kuigi Nordplus juuniori programmi reeglid on lihtsad ja arusaadavad ning Eestis on palju asutusi, kes taotlevad toetust rahvusvaheliseks koostööks Põhja- ja Baltimaadega, võiks taotlejate ring olla märkimisväärselt laiem.

Jätkuvalt on Eestis neid koole, kellel on piisavalt kogemust ja tahtmist projekte algatada ning juhtida. Aastatel 2012-2017 juhtisid Eesti koolid kokku 69 projekti (vt joonis 6), mille kogusumma oli üle 1,2 miljoni euro. Traditsiooniliselt on arvukalt Eesti koole ja asutusi, kes osalevad Nordplus juunior projektides partnerina. Perioodil 2012-2017 oli Eesti partnerite osalusega projekte arv kokku 153. Sarnaselt teiste programmidega pole erandlik kui ühes projektis on osalemas mitu Eesti kooli/asutust või osaletakse mitmes erinevas projektis. Eestis on mitmeid koole, kes on algatanud rohkem kui ühe projekti (vt tabel 1).

Kõige populaarsemaks Nordplus juuniori projektitüübiks on Eestis olnud õpirändeprojektid – õpilasgruppide ja õpetajate vahetused, õpilaste ja õpetajate õpiränne, projekti ettevalmistavad lähetused. Arendusprojekte ja temaatilisi võrgustikuprojekte on olnud oluliselt vähem. Kuigi nii mõnegi projekti teema viitab arendusprojektile, siis tegelikult piirduvad tegevused hea kogemuse levitamise ja üksteiselt õppimisega.

9


Eesti koordinaatorid

Eesti partneritega projektid

35 30

29

27

25

23

22

20 15 10

16

13 9

28 24 14

9

8

5 0 2012

2013

2014

2015

2016

2017

Joonis 6. Eesti osalusega projektid Nordplus juuniori programmis 2012-2017. Nordplus juuniori Eesti projektide eelarved olid pigem tagasihoidlikud, näiteks keskmine toetus oli ligikaudu 18 000 eurot ja vaid viiel projektil oli toetus üle 40 000 euro. Samas ei pruugi suur eelarve näidata töömahtu vaid pigem õpirännetega seotud reisikulusid sõltuvalt sihtriigi asukohast ja osalejate arvukusest. Fääri saartega õpirände projekt, kus osaleb terve klass ongi suure eelarve projekt.

lasteaed 13%

loodushariduskeskus 1%

kutsekool 16%

keskkool 41%

põhikool 29%

Sarnaselt eelmise perioodiga on Nordplus juuniori projekte juhtivate Eesti koolide seas kõige rohkem keskkoole, 41%, järgnevad põhikoolid, 20% ja kutsekoolid, 16% ning lasteaiad, 13% (vt joonis 7). Huvikoolide osalus programmis on väiksem ning koordinaatorite seas leiame vaid ühe -Tartu Keskkonnahariduse Keskuse.

Joonis 7. Nordplus juuniori Eesti koordinaatorid 2012-2017.

10


Programmiperioodil 2012-2017 olid kõige populaarsemad teemad koostööks nii Eestis kui kõikides teistes riikides hariduse kvaliteet, uued oskused, kliima ja kutseharidus. Koostööks valitud teemad

olid veel tervis, mitmekultuuriline klass, ettevõtlikkus/ettevõtlus, koolist väljalangemise ennetamine jms (vt tabel 1).

Tabel 1: Eesti koordineeritud projektid Nordplus juuniori programmis 2012-2017. Taotlus­ Projekti koordinaator aasta

Projekti teema

2012

Pärnu Vabakool

Free Thinking and Experiential Learning

Pärnumaa Kutsehariduskeskus

Making Connections Between EUC Nordvestsjaelland and Pärnumaa Kutsehariduskeskus

Rannu Keskkool

IT in the classroom - an open mind for different teaching and learning

Rõuge Põhikool

Chess in School

Tabasalu Gümnaasium

Learning Through Interactive Co-operation in a Foreign Language

Tallinna 21. Kool

Crossing Nordic borders in entrepreneurship education II

Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium

The Co-operation Between the Nordic and Baltic Countries for Developing Mathemati...

Tallinna Sikupilli Keskkool

Creativity and recycling - let’s make art together!

Vändra Gümnaasium

PV - Friendship with/through nature and culture

Ahtme Kool

Partnership building for SEN pupils’ better social inclusion

Kohila Lasteaed Sipsik

Cooperation between Kohila “Sipsik” kindergarten and Reykjakot kindergarten

Kolga Kool

Digital Nature Trails

Narva Vanalinna Riigikool

Teaching human values at school: every step matters

Paide Gümnaasium

4. Methods of Integrating Science, Math and Outdoor Learning – MINTS

Pärnumaa Kutsehariduskeskus

Connected by the service training - sharing teaching experiences

Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium

The co-operation between the Nordic and Baltic countries for developing Mathematic...

Tallinna Rahumäe Põhikool

Partnership: traditions and history through combined learning

Tallinna Sikupilli Keskkool

Creativity and recycling - let’s make art together!

Tartu Erahariduse Edendamise Selts

International network of Reggio Emilia learning approach

Tartu Raatuse Gümnaasium

PV for Nordplus Junior pupils mobility project “Are we more ...

2013

11


Taotlus­ Projekti koordinaator aasta

Projekti teema

2013

Viimsi Kool

Be Active - Stay Healthy!

Vändra Gümnaasium

Friendship with/through nature and culture

Ahtme Kool

Development of SEN pupils’ life skills in international environment

Kohtla-Järve Slaavi Põhikool

Bilingual education: stories of success

Pärnu Vabakool

Creation Through NFL

Pärnumaa Kutsehariduskeskus

Competitive development of schools

Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium

The co-operation between the Nordic and Baltic countries for developing Mathematic...

Tallinna Lehola Lasteaed

Outdoor education with The Winnie Pooh in the 100 acre wood

Tartu Kroonuaia Kool

Estonia and Finland Need All Hands

Tartu Raatuse Gümnaasium

Are we more similar or different 2014-2016

Viljandi Kaare Kool

On my way to vocational studies in Estonia and in Finland

Illuka Kool

Kalevalan aarre - The Treasure of Kalevala - Kalevala aare. On the Footprints of K...

Kuressaare Gümnaasium

The youth supports sustainable development on the islands

Kuusalu Keskkool

PV - Cultural idendity

Pärnumaa Kutsehariduskeskus

Sharing experiences on hospitality management courses and curriculum

Rakvere Rohuaia Lasteaed

International network of environmental learning between Estonia and Sweden

Tallinna 21. Kool

Tallinn-Lahti Music Bridge

Tallinna Arbu Lasteaed

PV - Children health improvement by integrating 5 elements of S. Kneipp philosophy...

Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium

PV - The co-operation between the Nordic and Baltic countries for developing Math...

Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium

The co-operation between the Nordic and Baltic countries for developing Mathematic...

Tallinna Ehituskool

Nordic Experience for VET Professionals

Tartu Keskkonnahariduse Keskus

#C-YOU-2: Sharing NorLtic Way of Living

Tartu Raatuse Kool

4500 km of culture and traditions

Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool

Blacksmithing skills to Nordic levels

2014

2015

12


Taotlus­ Projekti koordinaator aasta 2015

2016

2017

Projekti teema

Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool

Vocational skills to Nordic levels

Viimsi Kool

EstWay

Võrumaa Kutsehariduskeskus

PV - Developing professional skills and knowledge in vocational education

Paide Gümnaasium

Let´s make a school radio!

Rakvere Gümnaasium

NEET - Networking Entrepreneurship Education Teachers

Sillamäe Vanalinna Kool

Non-Formal Methods in Formal Education?

Tallinna Arbu Lasteaed

Children health improvement by integrating 5 elements of S. Kneipp philosophy: wat...

Tartu Raatuse Kool

Modern Art Uniting People

Tartu Raatuse Kool

Nordic Cultural Landing - Breaking The Borders

Viljandi Kutseõppekeskus

Challenge

Võrumaa Kutsehariduskeskus

Best practise from each other

Kuressaare Gümnaasium

PV - Engaging Youth in sustainable tourism

Kuusalu Keskkool

CULTURE - Competence, Understanding, Learning, Tolerance, Unity, Relation, Empathy

Narva Keeltelütseum

Exciting science for sustainable development - students’ exchange

Narva Lasteaed Põngerjas

Open Minds investigate STEM

Paikuse Lasteaed Mesimumm

Sharing and learning!

Põlva Kool

The power of initiative

Pärnu Vabakool

Cultural learning through education

Tallinna Männi Lasteaed

Meet yourself

Tallinn Paekaare Lasteaed

Playing families

Tapa Gümnaasium

Enterprising youth in Sweden and Estonia

Tartu Raatuse Kool

Healthy nutrition in 21st century school

Tartu Raatuse Kool

Nordic Cultural Landing - Breaking The Borders 2017-2018

Vastse-Kuuste Kool

Feel better - Learn better

Võrumaa Kutsehariduskeskus

PV - Best international skills and knowledge for vocational training

13


Nordplus juunior projekti näide Projekt „Be active. Stay healthy!“ on muutnud koolipäeva liikuvamaks

kutsuvad mängima nii suuri kui väikeseid. Haabneeme kooli soetatud lauajalgpall on paljude koolilaste pilgud nutitelefonidelt ära tõmmanud.

2013. aasta septembris alguse saanud Nordplus juuniori projekt „Be active. Stay healthy!“ keskendus I ja II kooliastme õpilaste teadlikkuse tõstmisele aktiivsest ja tervislikust eluviisist. Tänu projektile on õpilastel rohkem aktiivseid vahetunni veetmise võimalusi, mis on suurendanud ka nende õues viibimist.

Aktiivsete vahetundide ja liikumisnädalate läbiviimiseks koolitati projekti jooksul igas koolis välja noored mängujuhid (3.-6. klassi õpilased), kes õpetasid koostatud mänguraamatutesse kogutud mänge. See kogemus andis neile võimaluse arendada nende juhtimis- ja sotsiaalseid oskusi, mida kasutada ka edaspidi. Lisaks vahetundidele toetasime õpilaste teadlikkuse kasvu tervislikest eluviisidest ka ainetundides. Terviseja liikumisnädalate raames kutsusime külla eksperte kõnelema erinevatel teemadel alates unetervishoiust lõpetades tantsimisega. Oma tarkusi liikumise, toitumise ja tervise teemadel jagas olümpiavõitja Gerd Kanter, Martin Reimi jalgpallikooli treener Signe Pärtel ja paljud teised.

Plaanide ja tegevuste käigus keskendusime vahetunnitegevustele koolimajas ja kooliõues. Soovisime, et õpilased liiguksid rohkem ning soomlaste eeskujul ärgitasime õpilasi ja õpetajaid rohkem vahetundides õues viibima. Tänu Viimsi Kooli A korpuse õuealade sisustamisele korvpallialade, jalgpalliväravate ja värvitud mängualadega, mida saab kasutada ka õuesõppetundides, veedavad õpilased oluliselt rohkem vaba aega koolimajast väljas. Randvere koolis alustati projekti jooksul väiksemas mastaabis ja alates septembrist 2015 ülekooliliselt õuevahetundidega, mis tähendab, et päevas on vähemalt ühes vahetunnis kõik õues. Haabneeme kooli soetatud vahendid aitavad rohkem tunde õues teha ning eelmise õppeaasta lõpus toimuski õuesõppepäev.

Viimsi koolis korraldasime kevadel postrikampaania „Mis teete?“ ja „Liigume!“ ning koolides täideti usinalt vaatluspäevikut „Minu aktiivne eluviis“, mis võimaldas õpilastel ning ka vanematel oma liikumis- ja toitumisharjumusi kaardistada, analüüsida ja selles tervislikkust toetavaid muudatusi teha. Viisime ellu senisest enam liikumisüritusi nagu näiteks õpetajate sammulugemisvõistlused, liikumisnädalad sügisel ja kevadel, liikumispäevi ning eriti populaarseks kujunenud sopsuturniiri. Randveres korraldati kogukonna ühine liikumisõhtu tõrvikutega. Õpetajatele kasutamiseks on projekti käigus valminud nn tööriistakast, kuhu kuuluvad erinevad töölehed, mängualade kasutamise juhised, mänguraamatud, mõtteseina plakatid ja erinevad mänguvahendid.

Projektikoolides muutus tantsuvahetund iganädalaseks oodatud ürituseks, sest see osutus eriti populaarseks liikumisvõimaluseks olenemata vanusest. Tantsuvahetundides näitasid liigutusi ette ka Tallinna Ülikooli tantsutüdrukud ja JJ Street tantsijad. Siseruumides pakuvad vaheldust püsivalt iga kooli koridoridesse paigaldatud twisteri ja keksualad, mis 14


Projekti lõppedes läbi viidud mõju-uuringus tõid õpilased esile, et tegevused panid neid eelkõige mõtlema sellele, kas ka nemad piisavalt liiguvad ja tervislikult toituvad. Samuti märkisid õpilased, et veedavad tõesti liiga palju aega nutiseadmetes, mille tõttu jääb liiga väheks nii uneaega kui igapäevaselt vajalikku liikumist ning leidsid projekti käigus ellu viidud algatused olevat kasulikud ja toredad, millega kindlasti jätkata.

kasutatakse pidevalt ning neid jagatakse ka väljaspool projektikoole ning soetatud vahendid on õpilaste igapäevases kasutuses nii vahetundides kui ka tunnitegevustes. Projekti tulemusi ja koostatud materjale on võimalik vaadata ning kasutusele võtta projekti koduleheküljelt beactive2013.weebly.com. Ühisprojekti viisid ellu Viimsi kool, Haabneeme kool ja Randvere kool (mis sel ajal olid veel Viimsi kooli koosseisus), Soome Rantakylä kool ja Leedu Šiauliai Centro Pradine Mokykla kool. Meeskonda kuulusid Maarja Urb, Merike Sepp, Jaanika Pärnamägi, Greta Ammer, Marge Tammiste, Birgot Tammik, Merit Eskel Viimsi koolist, Kirsti Esperk Randvere koolist ja Eliis Ait ning Maris Tuulik Haabneeme koolist. Projekt kestis kaks aastat ja lõppes käesoleva aasta augustis, finantseerijaks Nordplus Junior programm.

Olgugi et projekti jooksul viisime ellu laiemaid algatusi kogu kooli tasandil, ei saa alahinnata projekti mõju meeskonda kuulunud õpetajatele. Algkooli õpetajad ei puutu just sageli kokku oma välismaa kolleegidega, mistõttu andis projekt osalejatele hea võimaluse keelepraktikaks, heade kogemuste jagamiseks ning teiste riikide haridussüsteemide tundmaõppimiseks. Kuna tegemist oli Viimsi valla kolme kooli ühisprojektiga, siis andis see hea võimaluse koostööks ja heade praktikate jagamiseks ka kohalikul tasandil.

Maarja Urb Greta Ammer Be active. Stay healthy! projekti meeskonna liikmed

Projekt on tänaseks ametlikult küll lõppenud, kuid selle jooksul käima lükatud algatused jätkuvad ning neid arendatakse edasi, koostatud materjale

15


NORDPLUS kõrgharidusprogramm ­ rojekti kokku 26 miljoni euroga. Ühes taotlusp voorus said toetuse kuni 200 projekti, mis reeglina koondasid erinevaid alltegevusi, näiteks õpirännet, intensiivkursusi, ühisõppekavasid, kõrghariduse arendusprojekte, koostöövõrgustike loomist ja arendamist.

Nordplus kõrgharidusprogrammi eesmärgid on Põhja- ja Baltimaade kõrgkoolide vaheliste võrgustike loomine kogemuste vahetamiseks, levitamiseks ja uuenduslike tulemuste saavutamiseks ning õpirände edendamine Nordplus programmi riikides. Lisaks on sihiks edendada kõrgkoolide ning teiste kõrgharidusega seotud asutuste vahelist ning kõrgharidusasutuste ja tööturu vahelist koostööd.

Baltimaad liitusid programmiga alates 2008. aastast ja on üheksa aasta jooksul suutnud edukalt kasvatada osalust Põhjamaade kõrval. Eesti kõrgkoolid juhtisid või olid kaasatud partneritena kokku 383 projektis, mis oli tervelt kolmandik kõikidest Nordplusi kõrghariduseprogrammi toetuse saanud projektides aastatel 2012- 2017. Joonisel 8 on riigid ja piirkonnad reastatud toetuse saanud projektides osalusaktiivsuse põhjal, Eesti on 6. positsioonil, edestades veenvalt Lätit ja Leedut.

Kõrgharidusprogrammi prioriteedid on läbi aastate olnud ühisõppekavade arendamine, kvaliteedikindlustus kõrghariduses ning olemasolevate koostöövõrgustike laiendamine ja uuendamine. Nordplusi kõige mahukam allprogramm on kõrgharidusprogramm. Möödunud perioodil toetas programm 1165 Põhja- ja Baltimaade kõrgkoolide

16


2012-2017 Ahvenamaa Gröönimaa Fääri saared Leedu Läti Eesti Island Norra Taani Rootsi Soome 0

46 227 284 336 339 383

691 937 948 971 994

200

400

600

800

1000

1200

Joonis 8. Nordplus kõrgharidusprogrammi projektide arvu põhjal riikide osalusaktiivsus 2012- 2017. Aastatel 2012-2017 juhtisid Eesti kõrgkoolid kokku 60 projekti (vt joonis 9), mille kogusumma oli üle 2,2 miljoni eurot. Eesti partnerite osalusega projekte arv oli 323, mis on aastate lõikes olnud väga Eesti koordinaatorid 60

Eesti parneritega projektid 59

53

51

50

50

stabiilne, 50 või enam. Sarnaselt teiste allprogrammidega pole erandlik kui ühes projektis on osalemas mitu Eesti kõrgkooli või osaletakse mitmes erinevas projektis.

59

51

40 30 20 10

5

9

8

2013

2014

13

13

12

0 2012

2015

2016

2017

Joonis 9. Eesti osalusega projektid Nordplus kõrgharidusprogrammis 2012-2017. 17


Nordplus kõrgharidusprogrammi taotlejatering on väljakujunenud, uusi liitujaid oli vähe. Meie kõrgkoolidel on piisavalt kogemusi ja tahtmist projekte algatada ning juhtida. Möödunud perioodil koordineeris Tartu Ülikool 21 projekti kõikidest Eesti kõrgkoolide koordineeritud 60-st projektist, järgnesid Tallinna Ülikool ja Eesti Kunstiakadeemia, mõlemad juhtisid 10 projekti (vt joonis 9A ja tabel 1).

0,06; 3%

0,09; 4% 0,28; 12%

Eesti Kunsti­akadeemia koordineeris väga arvukate partneritega võrgustike, mille Nordplusi toetused kokku olid rohkem kui 0,94 miljonit eurot. Lisaks oli Eesti Kunstiakadeemia väga aktiivselt kaasatud partnerina erinevates koostööprojektides. Kahjuks osalesid rakenduskõrgkoolid tagasihoidlikult, näiteks koordineerisid vaid 2 projekti 60-st.

Eesti Kunstiakadeemia (10)

0,006; 0%

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (6) Tartu Ülikool (21)

0,94; 42%

0,33; 15%

Tallinna Ülikool (10) Tallinna Tehnikaülikool (7)

0,53; 24%

Rakenduskõrgkoolid (2)

Joonis 9A. Nordplus kõrgharidusprogrammi Eesti koordinaatorid - projektide arv ja toetussumma (miljon eurot) 2012-2017. Nordplusi Põhja- ja Baltimaade kõrgkoolide vahelises koostöös on väga olulisel kohal õpiränne. Lisaks traditsioonilisele üliõpilaste ja õppejõudude õpirändele toetab programm ka lühiajalist õpirännet üliõpilastele – ekspressmobiilsus, mille kestus on 5 tööpäeva – 1 kuu. Ekspressmobiilsus on väga hinnatud just paindlikkuse ja operatiivsuse poolest. Aastatel 2013 - 2015 toimunud Eestisse sissetulevast ja Eestist väljaminevast Norplusi toetatud õpirändest annab ülevaate joonis 10.

Eelmisel perioodil olid Nordplusi kõrgharidusprogrammi toetuse saanud projektide seast pooled intensiivprojektid, mis enamasti on lühiajalised õppmoodulid, näiteks suve- ja talvekoolid. Ühe viiendiku moodustasid koostöövõrgustike projektid ning teise viiendiku arendusprojektid. Kuigi ühisõppe­kavaprojektide osakaal oli kõige väiksem - 2%, oli nende toetussumma suurem võrreldes teiste projektidega.

18


Üliõpilased 200 180 160 140 120 100 80 60 40 20 0

Ekspressmobiilsus üliõpilastele

Õppejõud 180

175 133 87

83

81

73

100

99 76

72

48 19

16 välja

sisse

13

8 välja

2013

sisse 2014

12

19

välja

sisse 2015

Joonis 10. Norplus kõrgharidusprogrammi õpiränne Eestisse ja Eestist välja aastatel 2012-2015. Eelmisel perioodil oli Põhja- ja Baltimaad koostöös meelisteemadeks õpetajakoolitus, meditsiin ning kaunid kunstid, hinnatud oli innovaatilisus ja kvali-

teedi parendamine. Eesti kõrgkoolide poolt juhitud projektid oli seotud sotsiaalteaduste, kaunite kunstide ja haridus teemadega (vt tabel 2).

Tabel 2: Eesti koordineeritud projektid Nordplus kõrgharidusprogrammis 2012-2017. Taotlus­ Projekti koordinaator aasta

Projekti teema

2012

Eesti Kunstiakadeemia

KUNO - An Art University Without Walls

Eesti Maaülikool

EASTERN BALTIC NETWORK OF LANDSCAPE ARCHITECTURE SCHOOLS

Tallinna Tehnikakõrgkool

Nordapparel

Tartu Ülikool

Folklore-Philology - The Encounter with the Other World – Supernatural and Fantas...

Tartu Ülikool

Understanding Societal Change: Developing the Regional Consortium for Advancement...

Eesti Kunstiakadeemia

KUNO - An Art Academy Without Walls/2013

Eesti Kunstiakadeemia

CIRRUS/2013

2013

19


Taotlus­ Projekti koordinaator aasta

Projekti teema

2013

Eesti Maaülikool

EBANELAS/2013

Tallinna Ülikool

Teaching and learning in open, informal learning environment (Open learning)

Tallinna Ülikool

Student-activating teaching methods in driver education

Tallinna Ülikool

Nordic-Baltic Philosophy Symposia 2013/2014

Tartu Ülikool

DAMA Network/2013

Tartu Ülikool

Network The Encounter with the Other World – Supernatural and Fantastic in Pre-mod...

Tartu Ülikool

Sustainable development in the Baltic Sea Region

Eesti Kunstiakadeemia

CIRRUS/2014

Eesti Kunstiakadeemia

KUNO - An Art Academy Without Walls/2014

Tallinna Tehnikaülikool

Nordic concept in Biomedical Engineering and Medical Physics education through Nor...

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Prevention of intimate partner violence in primary nursing practice

Tallinna Ülikool

Nordic-Baltic Philosophy Symposia 2014/2015

Tartu Ülikool

Norbatour/2014

Tartu Ülikool

DAMA network 2014

Tartu Ülikool

Baltic Sea Region Studies Network

Eesti Kunstiakadeemia

CIRRUS / 2015

Eesti Kunstiakadeemia

KUNO - An Art Academy Without Walls / 2015

Eesti Maaülikool

EBANELAS 2015

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

SIBELIUS network/2015

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

ActinArt/2015

Tallinna Tehnikaülikool

Environmental Computational Design and Planning Workshop

Tallinna Ülikool

Nordic-Baltic Philosophy Symposia 2015/2016

Tallinna Ülikool

LAWMEDIA NETWORK 2015

Tallinna Ülikool

Networking Social Pedagogues - Challenges in Social Pedagogy today and tomorrow

Tartu Ülikool

The cavity-free future - is it possible?

Tartu Ülikool

Enhancing Student Learning Experience in Interdisciplinary Area Studies

Tartu Ülikool

Norbatour 2015

2014

2015

20


Taotlus­ Projekti koordinaator aasta

Projekti teema

2015

Tartu Ülikool

Network DAMA/2015

2016

Eesti Kunstiakadeemia

CIRRUS Network / 2016

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

ActInArt 2016

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

SIBELIUS network/2016

Tallinna Tehnikaülikool

Economic Analysis Program Development and Networking

Tallinna Tehnikaülikool

Learning and Teaching Cyber-Physical Engineering/2016

Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Events as Means for Promoting Tourism, Health, Wellness, and Kolledž Culture in the Nordi...

2017

Tallinna Ülikool

Law and Media Network 2016

Tallinna Ülikool

Experimental Interaction Design course for non-ICT audiences

Tartu Ülikool

Project partnership Mobility for Internationalization of Youth Work/2016

Tartu Ülikool

Network DAMA/2016

Tartu Ülikool

European Union and Russia Studies/2016

Tartu Ülikool

Network of Nordic and Baltic Writing Centers /2016

Tartu Ülikool

Norbatour 2016

Eesti Kunstiakadeemia

Nordic Academy of Architecture

Eesti Kunstiakadeemia

CIRRUS

Eesti Maaülikool

Localized Learning Approach to Urban Studies & Planning in the Baltic Sea Region

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Sibelius network/2017

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Network Act in Art/2017

Tallinna Tehnikaülikool

Economic Analysis Program Development and Networking NN/2017

Tallinna Tehnikaülikool

Performative Integrated Architectural Design and Planning

Tallinna Ülikool

COLLECTIVE DREAMING: Experimental Interaction Design course for non-ICT audiences

Tartu Ülikool

Nordic-Baltic Philosophy Symposia 2017-18

Tartu Ülikool

The Nordic and Baltic Network for Writing in Higher Education

Tartu Ülikool

Development of an interdisciplinary curriculum

Tartu Ülikool

DAMA Network/2017

21


NORDPLUS täiskasvanuharidusprogramm Nordplus täiskasvanuharidusprogrammi eesmärgiks on tõsta Põhja- ja Baltimaade täiskasvanute koolitamise kvaliteeti, viia ellu häid ja uuenduslikke ideid ning arendada täiskasvanuhariduse valdkonda tervikuna. Programm toetab täiskasvanute koolitajate ja teiste täiskasvanuhariduse valdkonna töötajate õpirännet ning täiskasvanuharidusega seotud asutuste osalemist projektitöös ja võrgustikes.

Põhjamaad on olnud Baltimaadele heaks eeskujuks täiskasvanuhariduse ja elukestva õppe edendamisel ning Nordplus täiskasvanuharidusprogramm on igakülgselt hoogustanud rahvusvahelist koostööd. Eestis on programm hästi omaks võetud, eelkõige täiskasvanute koolitamisega tegelevate Eesti asutuste poolt. Sarnaselt eelmisele perioodile paistab Eesti teiste Põhja- ja Baltimaade kõrval silma just osalevate asutuste suhteliselt suure arvu poolest (vt joonis 11). 2012-2017

2012-2017 Ahvenamaa Gröönimaa Fääri saared Island Norra Eesti Läti Leedu Soome Rootsi Taani

8 12 17 92 106 117 118 123 130 140 143 0

20

40

60

80

100

120

140

160

Joonis 11. Nordplus täiskasvanuharidusprogrammi projektide arvu põhjal riikide osalusaktiivsus 2012- 2017. 22


Perioodil 2012-2017 oli Nordplus täiskasvanuharidusprogrammi eelarve 6,9 miljonit eurot, vaid 12% Nordplusi kogueelarvest. Kokku said Nordplus täiskasvanuharidusprogrammi toetuse 309 projekti, millest ligikaudu kolmandikus - 117 projektis osalesid Eesti asutused. Möödunud perioodi iseloomustab taotluste vähenemine Põhjamaadest ja

samas suurusjärgus taotluste arvu suurenemine Baltimaadest. Taotlemise edukuselt ei jää Eesti taotlejad maha teistest riikidest. Kuigi mõnel aastal on Eesti asutustel läinud ka paremini, on kogu perioodi lõikes nii Eesti kui teiste riikide edukus 52% (vt joonis 12). 2012-2017

NP Adult Eesti taotlejate edukus

NP Adult kõikide taotlejate edukus

80% 70%

70% 60% 50%

60% 54%

40%

58% 47%

53% 38%

30%

51% 50%

54%

50%

39%

20% 10% 0% 2012

2013

2014

2015

2016

2017

Joonis 12. Nordplus täiskasvanuharidusprogrammi projektide taotlemise edukus – toetuse saanud projektide osakaal esitatud taotlustest, Eesti võrdluses kõikide teiste projektidega 2012-2017. Aastatel 2012-2017 juhtisid Eesti asutused 30 projekti (vt joonis 13), mille kogusumma oli rohkem kui 309 000 eurot. Nordplus täiskasvanuharidusprogrammi projektide eelarved olid pigem tagasihoidlikud, keskmine toetus on 10 300 eurot. Kolmekümnest projektist vaid neljal arendusprojektil oli

toetus üle 30 000 euro. Möödunud perioodil osales kokku 103 Eesti partnerasutust. Võrdluseks aastatel 2008-2011 toetati 13 Eesti asutuse juhitud projekti ning osales 57 Eesti asutust. Nordplusis pole erandlik kui ühes projektis on osalemas mitu Eesti asutust või osaletakse mitmes erinevas projektis.

23


2012-2017 Eesti koordinaatorid

Eesti partnerasutused

30 24

25 20

17

15

15 10 5

24

7 3

7

7

13

10

3

3

0 2012

2013

2014

2015

2016

2017

Joonis 13. Nordplus täiskasvanuharidusprogrammi rahastuse saanud Eesti osalusega projektid aastatel 2012-2017. Kuigi Eesti taotlejate seas on kõige populaarsemaks projektitüübiks õpirändeprojekt, on aasta-aastalt kasvanud ka asutuste vaheliste arendusprojektide osakaal, moodustades 23% Eesti juhitud projektidest (vt joonis 14). Eesti asutuste osalemine uurimisprojektides ja võrgustikes on seni olnud tagasihoidlikum. Kõikidest Nordplus täiskasvanu­ haridusprogrammis rahastatud projektidest moodustasid kolmandiku arendusprojektid, järgnesid õpirändeprojektid ja temaatilised koostöövõrgustikud. Eesti juhitud projektides oli õpirändeprojektide osakaal koguni 57%. Täiskasvanute koolitajatele ja täiskasvanud õppijatele suunatud õpiränne on oluliselt mitmekesistanud sihtgrupi võimalusi ja Eesti taotlejad on seda aktiivselt kasutatud. Hinnatud on ka projekte ettevalmistavad lähetused, mis moodustavad 20% toetuse saanud projektidest.

24


Täiskasvanuharidusprogrammi õpirände statistika näitab, et eestlaste eelissihtkohad olid Island, Taani, Soome ja Läti. Eestisse on tuldud eelkõige Lätist, Leedust, Soomest ja Rootsist.

2012-2017

Võrreldes teiste Nordplus valdkondlike programmidega iseloomustab Nordplus täiskasvanuharidusprogrammis osalevaid asutusi erisugune taust ja tegevusvaldkond (vt tabel 3). Mitmed asutused on haridusega seotud pigem kõrvaltegevusena ja näevad hariduskoostöö projektis osalemises uut põnevat väljakutset. Sellisteks asutusteks on näiteks muuseumid, erialaliidud ja seltsid.

20% 34% 23% 23%

Kõikide Nordplusi täiskasvanuharidusprogrammi toetuse saajate seas domineerivad erinevad MTÜ-d, kõrgkoolid, kutseõppeasutused ning täiskasvanuhariduse keskused. Eestis on toetusesaajate seas juhtival kohal kutsekoolid, nende osakaal on sellel perioodil 40%. Järgnevad erinevad ühendused, liidud ja MTÜ-d. Paraku on Eesti koordinaatorasutuste seas vähe täiskasvanute gümnaasiume ja vabahariduskoole.

õpiränne - täiskasvanute koolitajad õpiränne - täiskasvanud õppijad arendusprojek�d e�evalmistavad lähetused

Nordplusi täiskasvanuharidusprogrammi projektide teemad on väga erinevatest valdkondadest, alates täiskasvanuõppe koolitusmeetoditest, õppekavade arendusest keeleõppes kuni kultuuriürituste korraldamise ja eakate mälutreeninguteni. (vt tabel 3).

Joonis 14. Nordplus täiskasvanuharidusprogrammis Eesti juhitud projektide tüübid 2012-2017.

25


Tabel 3: Eesti koordineeritud projektid Nordplus täiskasvanuharidusprogrammis 2012-2017. Taotlus­ Projekti koordinaator aasta

Projekti teema

Projekti valdkond

2012

Eesti Korteriühistuste Liit

PVs for ENCHEPA: Estonian-Norwegian Cooperative Housing Education Program for Adults

projekti ettevalmistav lähetus

Järvamaa Kutsehariduskeskus

Answering what and how - advancing Nordic training programmes by unifying quality: Estonia, Finland and Denmark

transpordi ja logistika õppekavade arendus

Personality Development MTÜ

Effective language learning for people aged 18-30

noorte keeleõpe

Eesti Korteriühistuste Liit

ENCHEPA: Estonian-Norwegian Cooperative Housing Education Program for Adults

korteriühistute kogemuste vahetamine Eesti-Norra ühistute vahel

Eesti Massaažikool

Massage training in Iceland

täiskasvanuõppe koolitusmeetodid (massaaž)

Eesti Vabaharidusliit

Studying in Youth Leader Education course at the International Academy of Physical Education in Ollerup

vabatahtlike ühenduste juhtimine

Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste

Development of the Voluntary Maritime Rescue Training

koolitusmeetodid vabatahtlike merepäästjate koolitamisel

International Supervision and Coaching Institute (ISCI)

Supervision training programme curriculum and toolkit

supervisiooni õppekavad

Järvamaa Kutsehariduskeskus

Sharing good practices in vocational training for automotive technology and transport

täiskasvanuõppe koolitusmeetodid (autotööstus ja -transport)

2013

Pärnumaa Kutsehariduskeskus European Practice for Estonian Masters 2014

Avitus MTÜ

Knowledge exchange - Avitus NGO & Finnish Central Association for Mental Health

Experiences and good practices from the Pärnumaa Kutsehariduskeskus Nordic countries for The Vocational Centre of Pärnu County specialists

26

täiskasvanuõppe koolitusmeetodid (iluteenindus, rätsepatöö) täiskasvanute vaimne tervis ja selle toetamine täiskasvanukoolituse korraldus ja meetodid


Taotlus­ Projekti koordinaator aasta

Projekti teema

Projekti valdkond

2014

Eestimaa Looduse Fond

Improving learning through conservation volunteering

projekti ettevalmistav lähetus

2015

Eestimaa Looduse Fond

Talkoot, talgud, talkas - quality volunteer management for Nordic-Baltic protected areas

vabatahtlik töö, loodusja keskkonnakaitse

Eesti Vabaharidusliit

Studying in Brandbjerg Højskole

kultuuriürituste korraldamine

Eesti Vabaharidusliit

Learning in INTAC The Academy of Physical Education (Gymnastikhøjskolen i Ollerup)

vabatahtlike ühenduste juhtimine, sport

Pärnumaa Kutsehariduskeskus

Improvement of quality and innovation for Adult Education

õpimotivatsioon ja varane koolist väljalangevus

Tantsuklubi Triiniks

Gymnastics development in Estonia

sportvõimlemine

Teddyhelp

PV - Preliminary mobility project: redesign/ remake and reuse courses for adult learners

projekti ettevalmistav lähetus

Võrumaa Kutsehariduskeskus

PV- Broad skills and knowledge for vocational training

projekti ettevalmistav lähetus

65B MTÜ

Untitled project Old Memory Shake (OLMES)

eakate mälutreening

A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel

Exchange of knowledge and practices in adult education field between two writer’s museum muuseumiharidus in Iceland and in Estonia

Eesti Massaaži- ja Teraapiakool

Educational cooperation between Estonian and Icelandic therapy schools

täiskasvanuõppe koolitusmeetodid (massaaž)

Eesti Vabaharidusliit

Study in International Youth Leader course

noorsootöö, sport

Eesti Vabaharidusliit

Study in the Institute of Art Therapy

kunstiteraapia

Pärnumaa Kutsehariduskeskus

Challenges for adult education in a changing society

õpimotivatsioon ja erineva kultuuritaustaga õppijad kutseõppes

Vestifex OÜ

Step forward into growth

ennastjuhtiv õppimine töökohal

Pärnumaa Kutsehariduskeskus

Transfer of new approaches and challenges in täiskasvanuõppe Adult Education koolitusmeetodid

Räpina Aianduskool

PV - Garden gate to the north

projekti ettevalmistav lähetus

Võrumaa Kutsehariduskeskus

PV - Best training for adults in Baltic countries

projekti ettevalmistav lähetus

2016

2017

27


Nordplus täiskasvanuharidus­ programmi projekti näide Eesti mälutreenerid õpetasid soomlasi ja leedukaid. MTÜ 65B juhib Nordplusi täiskasvanuhariduse projekti „Old Memory Shake“, mille eesmärk on vanemaealiste mälutreenerite väljaõpe Leedus ja Soomes ning mälutreeningu töövahendite arendamine eesti, vene, soome ja leedu keeles. Mälutreener ja projekti koordinaator Riina Enke tutvustab projekti elluviimist lähemalt. Selleks, et oma väärtuslikke kogemusi mitte ainult endale hoida ja saada ka rahvusvahelist haaret, sai hakatud otsima koolituste läbiviimise võimalusi lähinaabrite juures. Meiega koostööst huvitatuid leidsime nii Soomest kui Leedust. Huvi üks põhjus oli see, et seal ei olnud varem vanemaealistele mälu­ treenereid koolitatud. Nii nagu iga uus ettevõtmine/ algatus ei saa läbi ilma toetuseta, nii ka MTÜ 65B. Toetuse saime tänu Nordplus Adult programmile, mis rahastab Põhja- ja Baltimaade täiskasvanu­ hariduse projekte.

läbi viidud kaks 40 tunnist koolitust nii Vilniuses kui Helsingis. Koolitajateks on olnud Anu Jonuks, Reet Trei ja Riina Enke. Koolituse lõpus hinnati omandatud teadmisi testiga. Vilniuses läbis koolituse edukalt 18 õppurit ja Helsingis 16. Võrdluseks, et Eestis on analoogse koolituse edukalt läbinud juba üle kolmekümne inimese. Koolitatavate seltskond on olnud väga kirju nii vanuse kui ka ametite poolest. Esindatud on nii pedagoogid, sotsiaaltöötajad, füsioterapeudid, meditsiiniõenduse tudengid kui ka aktiivsed pensionärid. Osalejaid on olnud nii vanurite päevakeskuste kui ka hooldekodude personali hulgast, aga on ka neid, kes tulnud eesmärgiga kasutada neid teadmisi lihtsalt oma lähikonnas.

Projekti nimeks sai valitud „Old Memory Shake“ ehk akronüüm OLMES. Projekt algas eelmise aasta septembris ja lõpeb 2017 detsembris. Partneriteks on meil Soomest Laurea Ammatikorkeakoulu ja Leedust Vilniuse Väärikate Ülikool.

Koolituste tagasiside on olnud väga positiivne. Ainsaks probleemiks on olnud mõnedel eakamatel õppuritel keele probleem, kuna koolitused toimuvad inglise keeles. Projekti järgmiseks tegevuseks on kõigi partnerite poolt eakate mälutreeneritele käsiraamatu koostamine, mis peab sisaldama harjutusi nii grupitööks kui ka õppuritele iseseisvaks harjutamiseks. Kõigi partnerite poolt kogutud harjutused modifitseeritakse vastavalt iga maa keelele ja kultuurile. Elektrooniline käsiraamat valmib neljas keeles- eesti, vene, soome ja leedu keeles. Soome partneril on plaanis ette valmistada ka juhend­ materjal koolitajatele tahvelarvutites kasutamiseks.

Projekti eesmärk on arendada eakate õppimisvõimeid ja võimalusi Eestis, Leedus ja Soomes korraldades seeniorite mälutreenerite koolitusi. Meil on

Eestis teeme me koostööd ettevõte Sentab OÜga, kes on väljatöötanud vanemaealistele sobiva virtuaalse keskkonna nii suhtlemiseks kui ka ene-

28


searenduseks. Läbi Sentabi virtuaalse keskkonna on plaanis hakata levitama projekti käigus välja töötatud mälutreeningu materjale. See annab võimaluse TV ekraanil osaleda mälutreeningu ja mälutehnikate töötubades, kus saab individuaalselt oma mälu treenida. Nii nagu lihased vajavad treenimist nii ei tohi ka me oma ajurakke unarusse jätta. See oli lühi ülevaade MTÜ 65B tegemistest OLMES projekti raames. Pikemalt juba siis kui projekt on edukalt lõppenud. Eestis hakati vanemaealiste mälutreenereid koolitama juba 2004. aastal ja koolitajaks oli siis Dana Steinova Euroopa vanemaealiste võrgustiku EURAG mälutreeningu keskusest. Sellest ajast on meil Eestis tegutsenud ka üks staažikamaid mälu­ treenereid Anu Jonuks. Vahepeal möödus kümme

aastat ja siis oli Dana uuesti tagasi, et koolitada uut gruppi mälutreenereid ja sellest grupist kasvasid välja juba nii meie oma mälutreenerite koolitajad kui ka MTÜ 65B. Projekti partnerid on MTÜ 65B, Vilniuse väärikate ülikool Medardas Cobotas Third Age University, Laurea University of Applied Sciences ning projektiga teeb koostööd ettevõte Sentab. Projekt kestab 1. septembrist 2016 kuni 31. detsembrini 2017. Artikkel ilmus ajalehe Elukaar 2017. aasta veebruari­ numbris

29


NORDPLUS horisontaalprogramm Horisontaalprogrammis puuduvad piirangud nii toetust taotleda võivate asutuste tüüpide kui teemade osas, oluline on, et koostöö hõlmaks vähemalt kahte haridusvaldkonda. Programm toetab erinevaid valdkondi hõlmavaid projekte ja võrgustikke, sealhulgas ka varasemate Nordplus programmi toetatud võrgustike või projektide edasiarendusi või laiendusi, mis analüüsivad, võrdlevad, levitavad ja kasutavad laialdasemalt nende projektide ja võrgustike tulemusi. Samuti toetatakse uuenduslikke projekte, mis ühendavad traditsioonilisi kategooriaid ja valdkondi ning tegelevad uute, eripäraste, laiemate või komplekssemate teemadega. Horisontaalprogrammi toetusega projektid ja võr-

gustikud edendavad osalevate riikide elukestvale õppele suunatud haridussüsteemide kvaliteeti ja uuenduslikkust. Võrreldes eelmise perioodiga on Eesti jätkanud Nordplus horisontaalprogrammis edukal lainel. Eesti projektide head kvaliteeti ja konkurentsivõimet kinnitab meie taotlejate edukus, mis oli tunduvalt kõrgem võrreldes kõikide taotluste edukusega. Kuue taotlusvooru (2012-2017) andmete põhjal oli horisontaalprogrammi taotlejate edukus 44 %, Eesti taotlejate edukus aga märksa kõrgem, 56% (vt joonis 15). 2012-2017

NP Horizontal Eesti taotlejate edukus

NP Horizontali taotlejate edukus

70% 60% 50%

50%

40% 30%

57% 44%

62% 50%

67% 56% 49%

43%

50% 41%

30%

20% 10% 0% 2012

2013

2014

2015

2016

2017

Joonis 15. Nordplus horisontaalprogrammi projektide taotlemise edukus – toetuse saanud projektide osakaal esitatud taotlustest, Eesti võrdluses kõikide teiste projektidega 2012-2017. 30


Perioodil 2012-2017 said Nordplus horisontaalprogrammi toetuse kokku 141 projekti ning toetuste kogusumma oli 6 miljonit eurot. Osalevate riikide seas oli Eesti jätkuvalt edukalt esindatud (4. koht),

konkureerides vaatamata väiksusele edukalt ka Põhjala suuremate riikidega ja edestades teisi Balti riike (vt joonis 16). 2012-2017

2012-2017 Ahvenamaa Fääri saared Gröönimaa Island Leedu Läti Taani Eesti Norra Rootsi Soome

1 7 10 52 56 63 63 65 79 82 103 0

20

40

60

80

100

120

Joonis 16. Nordplus horisontaalprogrammi projektide arvu põhjal riikide osalusaktiivsus 2012-2017.

31


Perioodil 2012-2017 juhtisid Eesti asutused 18 projekti ning 63 Eesti partnerasutust osales erinevates projektides (vt joonis 17). Programmis pole erandlik, et ühes projektis on osalemas mitu

Eesti asutust või üks asutus on osalemas mitmes erinevas projektis. Võrdluseks oli aastatel 2008-2011 Eesti asutuste juhitud projekte kokku 8 ning Eesti partnerasutusi 44. 2012-2017

Eesti koordinaatorid 18 16 14 12 10 8 6 4 2 0

Eesti partnerasutused

16 13

12

8

8 5

4 2

2012

6 4 2

1 2013

2014

2015

2016

2017

Joonis 17. Nordplus horisontaalprogrammi Eesti osalusega projektid aastatel 2012-2017. Eesti asutuste juhitud projektide kogusumma oli peaaegu 530 000 eurot ning kuigi tegemist oli enamasti mahukate arendusprojektidega, siis eelarved olid pigem tagasihoidlikud, keskmine toetus on 29 600. Projektidest vaid neljandikul oli toetus üle 40 000 euro. Võrreldes eelmise perioodiga on taotlejate ring laienenud ja uute taotlejate lisandumine on avarda-

nud teemade ringi ning kaasanud uusi sihtgruppe. Sarnaselt eelmise perioodiga on kõige aktiivsemad ja edukamad horisontaalprogrammi arendusprojektide taotlejad ja toetusesaajad just kõrgkoolid. Eesti projektidest pooli juhtisid kõrgkoolid, neist Tallinna Ülikool lausa nelja arendusprojekti. Sel perioodil on koordinaatorite ringis kutsekool, muuseum, uute tulijatena teaduskeskused (vt joonis 18).

32


Riigiasutus 5% Muuseum 6%

Muud 17%

Muude asutuste alla on joonisel koondatud erinevad MTÜ-d ja sihtasutused, kes ei esinda otseselt haridusvaldkonda, kuid kelle projektid on väga selge elukestva õppe suunitlusega. Nende asutuste kaasarääkimine erinevatel haridusteemadel annab uudse vaatenurga ja tulemuste mõju on märksa laiem tavapärasest. Eesti juhitud arendusprojektid on valdavalt uuenduslikud ning tegelevad elukestvale õppele suunatud haridussüsteemide kvaliteedi edendamisega (vt tabel 4).

Kutsekool 5% Teaduskeskus 17%

Kõrgkool 50%

Joonis 18. Nordplus horisontaalprogrammi arendusprojekte juhtivad Eesti asutused 2012-2017. Tabel 4: Eesti koordineeritud projektid Nordplus horisontaalprogrammis 2012-2017. Taotlus­ Projekti koordinaator aasta 2012

2013

2014

Projekti teema

Projekti valdkond

SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus

Discover the Art of Math!

Avastusõpe matemaatikas

Eesti Kirjandusmuuseum

Family History: Facilitating Intergenerational and Intercultural Exchange

Elukestev õpe

Junior Achievement Eesti

Linking Schools, NGOs and Enterprises into a Network of Entrepreneurship Education

Ettevõtlusharidus

SOS Lasteküla Eesti Ühing

Quality Education for Children at Social Risk

Riskilaste hariduse kvaliteet

Tallinna Ülikool

Mimir

Filmitööstus ja TV

Tallinna Ülikool

Promoting efficient co-operation network of film and media schools and media indus...

Loomingulisuse edendamine kõrgkoolis

Tallinna Ülikool

Preparation for the international study programme Serious Games

Õppekavaarendus

33


Taotlus­ Projekti koordinaator aasta

Projekti teema

Projekti valdkond

2015

Eesti Kunstiakadeemia

ArtCar - Career in Creative Industries for Artists

Ettevõtlikkus loomemajanduses

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Percussion PLUS

Muusikaharidus

Sisekaitseakadeemia

Integrated Language Teaching in the Field of Cross-border Security

Keeleõpe

Tarbjakaitseamet

Consumer education - teaching survival skills in consumer society

Tarbijaharidus

Teaduskeskus AHHAA

SciFEAB- Science Facilitation Expertise Across Borders

Teaduse populariseerimine

Eesti Nooremarstide Ühendus

Becoming a Doctor in Baltic Sea Region empowering junior doctors in the Baltics

Meditsiiniharidus

Luua Metsanduskool

Improvement of Forest Machinenery Operator Õppekavaarendus curricula according to the needs of lab... metsanduses

Tallinna Ülikool

Connecting the Nordic and Baltic region for achieving excellence in cross-media in...

Õppekavaarendus ristmeedias

Tartu Ülikool

Choices in school - choices for life

Valikainete valiku­ võimalused keskkoolis

AS Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor

Study quality in terms of multiculturalism in the Baltic countries

Õppekvaliteet kõrg­ hariduse rahvus­ vahelistumisel

SciSkills 2.0

Õpetajakoolituses programmeerimis- ja arvutikasutusoskuste arendamine

2016

2017

Teaduskeskus AHHAA

34


Nordplus horisontaalprogrammi projekti näide Metsapilootide projekt - Nordplus võimaldab keskenduda sisule! „Metsa, nagu ka põldu, majandavad koolitatud mehed kõrgtehnoloogilistel masinatel. Nii kutsumegi neid hellitavalt metsapilootideks,” kirjutab Pille Ligi Luua Metsanduskoolist. Luua on Nordplus projekti juhtpartner. Kaheaastase projekti eesmärk on metsamasina­ operaatori õppekavade täiustamine vastavalt tööturu nõudmistele. „Keskendume ettevõtjate abiga Soomes, Lätis ja Eestis metsapiloote õpetavate koolide küsimustele vastuste leidmisele. Nii lihtne see ongi! Nordplusi valik olnud õigustatud, sest on kooli ja ettevõtjate sõbralikult suhteliselt bürokraatia­­vaba. See võimaldab keskenduda sisule,” lisab Ligi. Tema sõnul on iga kooli dilemmad elukestvas õppes sarnased: Kuidas õpetada elukestva õppe sihtgruppe? Koos? Eraldi? Mis tasemel käelise oskusega peaks väljuma 18-aastane Jaanus kutsekoolist? Mida tuleb koolis juurde õpetada näiteks põllumajandusest tulnud 57-aastasele Jürile? Kas baasmetsandust? IT algoskusi? Ja mida ning kuidas naaberriigid seda teevad? „Selleks viime osapooli rääkima koosolekutele, õppereisidele (field trip) ja praktikavaatlustele,” selgitab Ligi. Projekti partneri RMK metsamajanduse peaspetsialisti Rainer Laigu sõnul soovivad nad koolidest tööjõuturule saada heade oskustega inimesi. „Sel-

leks teeme koolidega tihedat koostööd. Käesolevas projektis saame teada, kuidas õpetatakse metsa­ masinate operaatoreid Lätis ja Soomes. Tahame teada, kas saame nende kogemustest midagi ka Eesti metsakoolidesse tuua ning anname oma teadmisi ja oskusi lätlastele ja soomlastele,” kirjeldab Laigu. Ligi sõnul on juba ümber vaadatud Eesti õppekavad ja õpilase edasiviimise tingimused. „Lisaks oleme rakendanud väga edukalt õpipoisi õpet töötavaile täiskasvanud meestele. Koolis kaardistasime parandamise võimalused õppemeetodites ning juhendajate teadmistes. Oleme saanud konkreetse kujutluse, mida ja kuidas kontrollib tööandja personali teadmiste ja oskuste juures. On olnud aega uurida võimalikke koostööpartnereid simulatsioonide, masinate laenamiseks (sh teisest koolist) ja ostmiseks. „Boonusena on koolidel olnud võimalik allkirjastada rahvusvahelistumise strateegiate eesmärkide elluviimiseks omavahelisi lepinguid õpiränneteks. Oleme leidnud õppekavade mõttes nii-öelda juba leiutatud jalgrattad. Läti ja Eesti õpivad veel Soomelt, kuidas õpetada individuaalselt (individual learning path), aga grupis täiskasvanud õppureid koos noortega.” „Kas vastuvõtt 3-4 korda aastas tundub võimatu? Eks õpime! On ju õpipoiss käeliste oskuste õpetamisel pikema traditsiooniga õppimise meetod kui klassiruumi meetod,” on Ligi veendunud. Karol Sepik

35


NORDPLUS keelearendusprogramm Eesti koos teiste Baltimaadega osaleb keelearendus­ programmis alates 2012. aastast, eelnevalt oli see avatud vaid Põhjamaadele. Programmi eesmärk on taani, norra ja rootsi keelte õppe toetamine kõikides osalevates riikides ja kõikidel haridustasanditel. Arendusprojektide ja võrgustike võimalikud tegevused on näiteks metoodikate/õppematerjalide/sõnastike väljatöötamine, õppekava arendus, IKT-lahendused keeleõppes, uuringute läbiviimine, konverentside/seminaride korraldamine, teavitustöö jm. Osalemisõigus on koolieelsetel lasteasutustel, koolidel, ülikoolidel, keeltekoolidel, keelõppega tegelevatel organisatsioonidel, kultuuriinstituutidel, äriettevõtetel jms. 2012. aastal aset leidnud muudatused keelearendusprogrammi reeglites tõid kaasa taotluste arvu märkimisväärse vähenemise ja kahandasid huvigruppi kõikides riikides. Samas kinnitas programmi vahehindamise aruanne, et vaatamata probleemidele on olnud ka positiivseid muutusi - tõusnud on taotluste kvaliteet ning vähenenud on nõuetele mittevastavate taotluste arv. Endistelt on välja­kutseks kõikidele taotlustingimustele vastamine, seda ka Eestis, kus võimalike asutuste ring olnud pigem tagasihoidlik.

Tõenäoliselt on olnud meie taotlejatele probleemiks 50%-line kaasfinantseerimise nõue, tingimus kaasata projekti kolm osalevat riiki sh üks põhjamaa ja eriti keeleõpet alles alustavatele asutustele nõue esitada taotlus norra, rootsi või taani keeles. Aastatel 2012-2017 esitati Nordplus keelearendusprogrammis kokku üle 150 taotluse, millest rahastuse sai 107 projekti (rohkem kui 65%), toetuste kogusumma oli 3,6 miljonit eurot. Eesti asutused on osalenud sama perioodil kokku üheksas keelearenduse koostööprojektis (8% kõikidest toetuse saanud projektidest), millest ühte koordineeritakse ning kaheksas lüüakse kaasa partnerina. Osalejate seas on ülikoolid, keelõppega tegelevatel organisatsioonid ja keskkoolid. 2017. aasta taotlusvoorus sai toetuse Tartu Ülikooli koordineeritud projekt „Estniska röster i de nordiska språken“, milles partnerid on Tampere Rakenduskõrgkool Soomest, Halmstadi Ülikool Rootsist ja Daugavpilsi Ülikool Lätist.

36


Tabel 5: Eesti asutuste osalemine Nordplus keelearendusprogrammis 2012-2017. Taotlus­ Projekti koordinaator aasta

Projekti teema

Eesti partner

2012

TA Group, Läti

Problemløsningsopgaver for læring af dansk som andet- og fremmedsprog i transformative læringsrum

Tartu Ülikool

2013

Oulu University of Applied Sciences, Soome

Tre digitala broar över Östersjön

Tallinna Ülikool

Daugavpils University, Läti

Ett steg mot Sverige

Tallinna Ülikool

Vasa arbetarinstitut, Soome

Svenska på nätet

Haapsalu Rahvaülikool

Sønsterud skole, Norra

Building language bridges

Järveotsa Gümnaasium

2015

Västra Nylands Folkhögskola, Soome

Nyckeln till Norden

Gustav Adolfi Gümnaasium

2016

Daugavpils University, Läti

Ett steg mot Sverige 1

Tartu Ülikool

2017

Campus NooA, Norra

PONC - Partnership for Online Norwegian Courses

Multilingua Keelekeskus OÜ

Tartu Ülikool, Eesti

Estniska röster i de nordiska språken

2014

37


Väljaandja: Sihtasutus Archimedes L. Koidula 13A Tallinn 10125 haridus.archimedes.ee

38

NORDPLUS PROGRAMM EESTIS  

HARIDUSKOOSTÖÖ PÕHJA- JA BALTIMAADEGA 2012-2017