Page 1

LÄÄNE – VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool

SOTSIAALTÖÖ – TEEMALISTE ÜLIÕPILASUURIMUSTE KOGUMIK III


Lääne- Viru Rakenduskõrgkool

Koostajad: Anu Varep, Meeli Männamäe Kujundus: Heli Freienthal Lääne- Viru Rakenduskõrgkooli toimetised Mõdriku 2013 ISBN 978-9949-9426-1-9 (pdf)


SISUKORD

SISSEJUHATUS ........................................................................................................................... 5 ERIALA VALIK JA SELLE SEOS ELUKOGEMUSEGA SOTSIAALTÖÖ ÜLIÕPILASTE HULGAS Anu Leuska .................................................................................... 6 I VÄÄRIKAS VANANEMINE .................................................................................................. 13 EAKATE NAISTE VÄÄRTUSHINNANGUD JA MOTIVATSIOON ELUKAAREL Marina Kuntro.......................................................................................................................... 13 EDUKA VANANEMISE TÕLGENDUSED LÄÄNE-VIRU MAAKONNA NAISTE NÄITEL Marianne Umborg .................................................................................................... 19 II SOTSIAALTÖÖ KOOLIS ..................................................................................................... 25 TEISMELISTE KIRJELDUSED EAKAASLASTE GRUPI MÕJUST NENDE KÄITUMISE KUJUNEMISELE Annely Ausma..................................................................... 25 KOOLIKESKKONNAGA SEOTUD STRESS MURDEEALISTEL NOORTEL Helene Lagle ............................................................................................................................. 31 KONFLIKTID KUI ÜHED VÕIMALIKUD KOOLIVAHETUSE PÕHJUSED Maida Michelson ...................................................................................................................... 37 SOTSIAALTÖÖ ERIALA ÜLIÕPILASTE TAGASIVAADE VAIMSE KOOLIKIUSAMISE KOGEMUSELE Elin Kütt .................................................................... 42 MAAKOOLI ÕPETAJA ROLLID JA VÄÄRTUSHINNANGUD Tiia Lepp ........................ 49 III SOTSIAALTÖÖ PEREGA .................................................................................................. 55 TÖÖTU ÜKSIKEMA TOIMETULEK TÄNASES EESTIS Karin Orel ................................ 55 VANEMATE LAHUTUS JA SELLE VÕIMALIKUD MÕJUTUSED LAPSE TOIMETULEKULE TÄISKASVANUNA Merit Rohtla ........................................................ 61 LAPSE HOOLETUSSEJÄTMINE JA SELLE VÕIMALIK MÕJU TEMA EDASISELE ELULE Gerly Tamm ................................................................................................................ 67


Lääne- Viru Rakenduskõrgkool IV SOTSIAALTÖÖ JA KAITSEVÄGI .................................................................................... 73 EESTI RAHUVALVESÕDURITE ABIKAASADE/ELUKAASLASTE TOIMETULEK MEESTE AFGANISTANI MISSIOONIL VIIBIMISE AJAL Anneli Seepter ....................... 73 KAITSEVÄELASTE TOIMETULEK IGAPÄEVAELUGA MISSIOONI AJAL JA PÄRAST SEDA Ilona Säde ..................................................................................................... 79


SISSEJUHATUS

Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö õppetooli üliõpilasuurimuste kogumik III annab ülevaate aastal 2012 kaitstud lõputöödest. Kogumiku koostamise põhimõtteks on läbilõike andmine erinevatest teemavaldkondadest, milles teeme üliõpilasuuringuid. Rakendusuuringu teostamine oma töö uurimisel või mõnel sotsiaalvaldkonna probleemsel teemal annab üliõpilasele hea kogemuse süvenemiseks ja koostööks õppejõuga. Kogumiku eripäraks on ka õppejõudude H. Kooli ja A. Leuska läbiviidud uuringu põhjal kirjutatud artikkel. Uuring puudutab sotsiaaltöö üliõpilaste eriala valikut ja selle seost elukogemusega. Kogumiku eesmärk on: 

tutvustada sotsiaaltöö õppetoolis tehtud lõputöid ja rakendusuuringuid;

tunnustada uurimuste autoreid ja üliõpilaste juhendajaid;

anda praegustele ja tulevastele sotsiaaltöö eriala üliõpilastele mõtteid ja innustust uurimistöö tegemiseks.

Tööd on koondatud nelja teema alla: 1. Väärikas vananemine 2. Sotsiaaltöö koolis 3. Sotsiaaltöö peres 4. Sotsiaaltöö ja kaitsevägi Viimane teemaplokk räägib ka tegelikult pereprobleemidest, mis tulenevad nii sõjalisel missioonil viibijate kui nende pereliikmete kohanemisest ning toimetulekust. Tänan kogumiku valmimisele kaasaaitajaid- õppejõude: koostajat Anu Varepit, uurimistööde juhendajaid, võõrkeelekorrektoreid Sirje Jakobsoni, Epp Kiike ja Merje Vaidet, tehnilist teostajat Heli Freienthali. Tunnustame üliõpilasi-vilistlasi, kes on uurinud erinevaid teemasid. Head lugemist! Meeli Männamäe Sotsiaaltöö õppetooli juhataja


6 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool ERIALA VALIK JA SELLE SEOS ELUKOGEMUSEGA SOTSIAALTÖÖ ÜLIÕPILASTE HULGAS Autor: Anu Leuska MSc Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Psühholoogiaainete lektor

Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis läbi viidud rakendusuuring. Autoriteks õppejõud Helen Kool ja Anu Leuska

Sissejuhatus Keskkonnatingimuste mõju indiviidi arengule on olnud oluline uurimis- ja arutlusteema mitmetes teadusdistsipliinides (sotsioloogia, psühholoogia, sotsiaaltöö jm). Osa koolkondi ja teooriaid peab ümbritseva keskkonna mõju ülekaalukalt kõige olulisemaks indiviidi käitumise kujundajaks (nt biheiviorism). Teised teooriad ja mudelid vaatlevad indiviidi arengut nii keskkonnatingimuste kui ka sisemiste, psüühiliste omaduste poolt determineeritavat keerulist protsessi. Osa uurijaid peab indiviidi oma keskkonna aktiivseks kujundajaks, mõjutades nii ka oma arengut (Scarr 1992). Keskkonnatingimused ja olulised teised (vanemad, sõbrad, õpetajad jm) võivad otsesemalt või kaudsemalt mõjutada inimese arengut ja käitumist, aga ka elus tehtavaid valikuid (nt koolivalik, karjäärivalikud jm). Uurimistöö keskendus küsimustele, kuivõrd sotsiaaltööd õppima asunud üliõpilased on oma varasemas elus sotsiaaltööga ja sotsiaalprobleemidega kokku puutunud, kuivõrd on see mõjutanud nende erialavalikut ja kuidas näevad nad end sotsiaaltöö tegijana tulevikus. Võib oletada, et sotsiaalprobleemidega kokku puutunud inimesed võivad olla rohkem motiveeritud sotsiaaltööd õppima, kuna tunnetavad ja näevad selle vajalikkust ühiskonnas. Samuti võib oletada, et inimesed, kes on ise kogenud mõnda sotsiaalprobleemi, on tulevikus paremad aitajad, sest omavad antud valdkonnas isiklikku kogemust ning on tulevikus oma klientide suhtes empaatilisemad. Samas ei saa välistada, et sotsiaalprobleemidega isiklikult kokku puutunud inimesel on kohati raske teisi (kliente) erapooletult aidata, kuna teema puudutab spetsialisti isiklikult ja tekitab seeläbi liigset stressi. Töö teoreetiliseks lähtekohaks oli sotsio-ökoloogiline teooria, mis on üks osa üldisest süsteemiteooriast. Payne´i (1995) järgi on süsteemiteooria eeliseks see, et lähenemine


7 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool tähtsustab keskkonda ja selle mõju indiviididele ning keskendub ka indiviidide vastastikusele mõjule, samas väldib süsteemiteoreetiline lähenemine käitumise otseseid põhjus-tagajärg seletusi ja juhib tähelepanu sama- ja multitulemuslikkusele (nt samad sündmused võivad mõjutada süsteeme erineval moel ning erinevate mõjutustega võib saavutada sarnase tulemuslikkuse). Uurimuse teoreetilises osas anti ülevaade ka indiviidi ja keskkonna vahelisest interaktsiooni iseärasustest ning võimalustest. Kuna uurimuse eesmärk on seotud erialavaliku motiividega, toodi teoreetilises osas välja ka ülevaade erinevatest karjäärivaliku mudelitest.

Uuringu eesmärgid Uuringu eesmärk oli selgitada, kui palju on sotsiaaltöö eriala üliõpilastel oma varasemas elus olnud kokkupuuteid sotsiaalprobleemidega (isiklikud kogemused, lähedaste kogemused jm) ning millisel määral on see neid mõjutanud sotsiaaltööd õppima. Samuti huvitas uurijaid, kui iseseisvalt tehti erialavaliku otsus, mis põhjustel valisid vastajad sotsiaaltöö õppimiseks just Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli, kui rahul ollakse õpingute ajal oma erialavalikuga ning milline on üliõpilaste tulevikunägemus õpitava erialaga seoses. Töö lähtus oletusest, et inimene, kes on ise kannatanud mõne sotsiaalprobleemi (tõrjutus, vaesus vm) all on tulevikus parem aitaja, sest omab antud valdkonnas isiklikku kogemust ning seeläbi on oma klientide suhtes empaatilisem. Uuringus lähtuti järgmistest küsimustest: 1. Milles seisneb sotsiaaltöö üliõpilaste arvates sotsiaaltöö? 2. Kui palju on sotsiaaltöö üliõpilased varem kokku puutunud sotsiaalprobleemidega ja sotsiaaltööga? 3. Kui palju on vastajatel tuttavaid sotsiaalvaldkonna töötajaid ja kuivõrd on nad vastajatele eeskujuks? 4. Kui palju mõjutasid varasemad elukogemused otsust tulla sotsiaaltööd õppima? 5. Kui iseseisvalt tegid vastajad otsuse sotsiaaltööd õppima asuda? 6. Millistel kaalutlustel valisid vastajad sotsiaaltöö õppimiseks LVRKK? 7. Kui õigeks peavad sotsiaaltöö üliõpilased oma erialavalikut? 8. Kas ja millistel põhjustel soovivad vastajad tulevikus teha erialast tööd? 9. Millise sotsiaaltöö sihtgrupiga soovivad vastajad tulevikus töötada?


8 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Uuringu metoodika, protseduur ja valim Uuringu metoodika oli kombineeritud, sest see sisaldas elemente nii kvalitatiivsest kui ka kvantitatiivsest uurimismetoodikast. Andmete kogumiseks kasutati avatud küsimustega ankeeti ja respondendid vastasid uurijate poolt koostatud küsimustele oma sõnadega. Andmete analüüsimisel kasutati nii kvantitatiivset kui kvalitatiivset metoodikat. Ankeedid loendati. Üldandmeid analüüsiti kvantitatiivselt, tuues välja vastajate arvulise ja protsentuaalse jaotuse. Sisulisi küsimusi analüüsiti kvalitatiivselt. Laheranna (2008: 24) järgi on kvalitatiivne uurimisviis suunatud inimeste kogemuste, arusaamade ja tõlgenduste mõistmisele. Kvalitatiivne uurimisviis lähtub tegeliku elu kirjeldamisest. Sündmused kujundavad üheaegselt üksteist ja seetõttu on võimalik käsitleda mitmesuunalisi suhteid (Hirsjärvi, Remes, Sajavaara 2007: 152). Avatud küsimuste vastuste analüüsimisel kasutati diskursuseanalüüsi. Küsimustikest saadud andmed sisestati tekstidokumendina küsimuste kaupa. Seejärel jaotati vastused kolme suurde diskursiivsesse repertuaari, mis kõik sisaldavad rohkem kui ühe küsimuse vastuseid: -

Elu enne praeguseid õpinguid (kokkupuuted sotsiaaltöö ja sotsiaalprobleemidega)

-

Erialavaliku põhjused ja protsess

-

Tulevikuvisioon ning rahulolu erialaga

Need repertuaarid annavad ülevaate kolmest olulisimast aspektist ning võimaldavad teha järeldusi. Andmete esitluse osas põimuvad omavahel diskursuseanalüüsile omased jooned ning kvantitatiivne statistika, et anda algmaterjalist võimalikult parim ülevaade. Uuringu valimi moodustasid 139 sotsiaaltöö erialal õppivat üliõpilast, neist 54 (39%) päevaõppes ja 80 (58%) kaugõppes, 5 vastajat (3%) polnud oma õppevormi märkinud. Valimisse pääsemise aluseks oli kindlal ajal loengus viibimine ning ankeedile vastamine toimus Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis. Uuringu läbiviimise ajavahemik oli veebruarist 2009 kuni oktoobrini 2009. Teoreetiliselt moodustas valimi kogu populatsioon ning seal eelistusi ei tehtud. 139-st vastajast oli naisi 136 ja mehi 3. Vastajate vanus jäi vahemikku 18-54 eluaastat, keskmise vanusega 29,4 aastat. Päevaõppe üliõpilaste keskmine vanus oli oluliselt madalam (20,4) kui kaugõppe üliõpilaste keskmine vanus (35,3). 3 vastajat oma vanust ei märkinud. Keskharidus oli 107 vastajal (77%), keskeriharidus 28 vastajal (20%). 4 vastajat ei olnud oma haridustaset märkinud. Uuringus osalenud isikute konfidentsiaalsus oli tagatud, ankeedid olid


9 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool anonüümsed ja saadud andmeid kasutati ainult üldistatud kujul käesoleva uuringu jaoks. Uuringus osalemine oli vabatahtlik ja keeldumist või ankeedi mittetagastamist aktsepteeriti. TULEMUSED Kokkupuuted sotsiaaltöö ja sotsiaalprobleemidega Tulemustest selgus, et vastajad on puutunud kokku väga paljude sotsiaalprobleemidega, enamik tõi välja mitu probleemi. Toodi välja nii isiklikke kogemusi kui neid, mida on kogetud kõrvaltvaatajana ja/või abistajana. Kõige rohkem olid üliõpilased kokku puutunud alkoholiprobleemidega. Selline tulemus on ootuspärane, kuna on teada, et Eestis on alkoholiprobleemid üsna levinud. Tihti esines alkoholiprobleeme üliõpilaste vanematel (eelkõige isal), vennal, samuti abikaasal ja kaugematel sugulastel. Mitmed vastajad tunnistasid, et probleem alkoholiga jätkub nende lähedastel ka praegu. Alkoholiprobleem oli mitmetel juhtudel seotud teiste probleemidega (perevägivald, töötus, terviseprobleemid). Üks vastaja tunnistas, et ka endal on varasemalt olnud probleeme alkoholiga. Sageduselt järgmisena nimetati peaaegu võrdselt kokkupuuteid puuetega inimestega, eakate hooldamise vajadusega, perevägivallaga, töötusega ja majanduslike raskustega (vaesusega). Isiklikult kogetud sotsiaalprobleemidena nimetati rohkem veel koolikiusamist ja üksikvanema probleeme, tööalaselt või kõrvalseisjana/abistajana asenduskodu laste probleeme, laste hooletussejätmist ja kodutust. Mõnel korral nimetati kas ise kogetud või pealt nähtud sotsiaalprobleemidena suurte perede probleeme, õigusrikkumisi ja vanglast vabanenute probleeme, vägivalda üldiselt, lahutust, kaassõltuvust, tõrjutust, narkosõltuvust, seksuaalset ahistamist, vägistamist, koolikohustuse mittetäitmist, käitumis- ja õpiraskusi, küberkiusamist, vanematelt vanemlike õiguste äravõtmist ning vanemate välismaal töötamist, kui alaealised lapsed jäävad omapead. Sotsiaaltööga on kokku puutunud valdav enamik vastanud üliõpilasi. Eelkõige toodi siin välja oma praegune või endine töötamine sotsiaalvaldkonnas – (eri)hooldekodus, asenduskodus, õpilaskodus, noortekeskuses, kohalikus omavalitsuses, töötukassas, pensioniametis, rehabilitatsioonikeskuses, avahoolduses jm. Osa vastajaid on teinud vabatahtlikku sotsiaaltööd või lihtsalt aidanud tähelepaneliku kodanikuna abivajajaid. Mõned vastajad on sotsiaaltööga kokku puutunud pereliikmete ja tuttavate töö kaudu. Enamikul vastajatest on ka tuttavaid, kes töötavad sotsiaalvaldkonnas ning nad on vastajatele eeskujuks.


10 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Erialavaliku põhjused ja protsess Uurimuses selgunud sotsiaaltöö eriala valiku põhjused jagati põhiliselt 3 gruppi. Esimese põhjuste grupi moodustasid isiklikud elukogemused või teiste inimeste probleemide nägemine, mis tekitas soovi abivajajaid aidata ja teha paremini kui nende endiga on käitutud. Siia gruppi paigutati ka motiivid, kus sotsiaalvaldkonnas töötades oli vajadus ennast erialaselt täiendada. Teise gruppi võeti kokku motiivid, mis olid seotud altruistlike soovidega aidata teisi ja sooviga muuta ühiskonda paremaks. Paljude vastajate jaoks on raske näha raskustes inimesi ning see tekitas soovi õppida neid aitama ja toetama. Rõhutati, et sotsiaaltöö on võimalus anda oma panus ühiskonna jaoks ja see valdkond on ühiskonnas oluline ja tähendusrikas. Samuti tõid vastajad välja selle, et teiste aitamine annab endale hea enesetunde ja võimaluse tunda ennast kasulikuna ja väärtusliku ühiskonnaliikmena. Kolmandasse gruppi paigutati põhjused, mis olid seotud vastajate isiksuse- jm omaduste sobivusega sotsiaaltöö iseloomuga, st isiku ja töö omavahelise sobivusega. Toodi välja huvi nende teadmiste ja oskuste vastu, mida sotsiaaltööd tehes saab rakendada (sh suhtlemisoskused), samuti huvi mõne konkreetse sotsiaaltöö sihtgrupi vastu. Kokkuvõtlikult võib erialavaliku põhjuste kohta öelda, et kõige rohkem on vastajaid mõjutanud sotsiaaltöö eriala valima enda või teiste isiklikud elukogemused ja abivajaduse tunnetamine, lisaks on erialavalikut motiveerinud huvi eriala vastu, soov teisi aidata ja toetada, anda oma panus ühiskonna paremaksmuutmiseks, soov ja võimalus rakendada suhtlemis- ja koostööoskusi ning isikuomaduste sobivus sotsiaaltöö iseloomuga. Valdav enamik uurimuses osalenud üliõpilastest tõdes, et eelneva elu kogemused on mõjutanud nende otsust sotsiaaltööd õppima tulla. Ka need mõjud jagati kolme alagruppi – 1) vastajad on ise kogenud sotsiaalprobleeme ja abi vajalikkust, 2) vastajad on näinud kõrvalt teiste inimeste sotsiaalprobleeme ja abivajadust, 3) vastajad on sotsiaaltööga ja –probleemidega kokku puutunud töö käigus. Kogetud probleemid olid seotud kas lapsepõlve või täiskasvanueluga. Sotsiaaltöö eriala valikut mõjutanud kogemustena nimetati: alkoholiprobleemid vanematel või abikaasal, vanematelt vanemlike õiguste äravõtmine, koolikiusamine, erivajadustega laps peres, abikaasa on kasvanud asenduskodus, peres kasvab endine asenduskodulaps, vanemate lahutus, oma lapse käitumisprobleemid, perevägivald lapsepõlvekodus, vaesus jm. Mitmed vastajad ei olnud kogetud probleeme täpsustanud, aga rõhutasid, et erialavalik oli tugevalt neist kogemustest mõjutatud. Paljud vastajad tõid välja, et just probleemide kogemine pani aluse soovile sotsiaaltööd õppida ja saada sellest valdkonnast rohkem teadmisi, et aidata teisi ja ka iseend. Näited uurimuses osalejate vastustest:


11 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool „Kindlasti. Kuna on läbi elatud mitte häid aegu, on soov teisi aidata, kuna tean ja võib-olla mõistan teatud olukordi paremini.“ „/…/ probleemidega varasemalt kokku puutumine on eeldus nende paremaks mõistmiseks ja lahenduste väljapakkumiseks.“ Enamik üliõpilasi tegi oma valiku sotsiaaltöö kasuks iseseisvalt, aga kohati arvestati ka vanemate, sõprade, töökaaslaste ja tööandjate soovitusi. Konkreetse kooli, Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli kasuks otsustamisel olid olulisemad mõjutajad varasem positiivne info kooli kohta läbi isiklike kontaktide, kodulähedus, sobiv ja huvitav õppekava ning praktikavõimalused, samuti soodsad vastuvõtutingimused ja õppevormi valiku võimalus. Tulevikuvisioon ning rahulolu erialaga Valdav enamik vastajatest olid kindlad, et tegid sotsiaaltöö eriala valides õige otsuse. Need üliõpilased, kes täiesti kindlad ei olnud, tõid reeglina välja selle, et lõpliku selguse saamiseks on nad seda eriala veel liiga vähe õppinud, avaldasid aga siiski lootust, et erialavalik on õige. Valdav enamik küsitletud üliõpilastest näeb end tulevikus ka sotsiaalvaldkonnas töötamas, sest nad on selleks teadmisi omandama tulnud, peavad seda tööd oluliseks ja usuvad, et suudavad selles valdkonnas oma olulise panuse anda. Paljud vastajad töötavad õpitaval erialal ka õppimise ajal. Kõige rohkem soovisid sotsiaaltöö üliõpilased tulevikus töötada laste ja noortega, neile järgnesid eelistatud sihtgruppidena kriminaalkorras karistatud isikud ja puuetega inimesed. Vähem soovivad praegused sotsiaaltöö üliõpilased töötada eakatega, töötutega ja kodututega. Soovi kindla sihtgrupiga töötada põhjendati enamasti sellega, et ollakse selle sihtgrupiga varasemalt kokku puutunud kas tööalaselt või isiklikus elus. Seega võib öelda, et varasemal kogemusel ja isiklikul kokkupuutel võib olla oluline tähtsus edasiste tööalaste valikute tegemisel. Vastajad rõhutasid ka, et soovivad sihtgruppi kuuluvad inimesi aidata ja/või mõjutada ning peavad nendega tegelemist huvitavaks ja südamelähedaseks. Osa vastajaid leidis enda isiksuseomadused sobivat just konkreetse kliendirühmaga tegelemiseks. Oletus, et sotsiaaltöö eriala õppivad üliõpilased on suuresti oma varasemas elus kas isiklikult või

tööalaselt

sotsiaalprobleemidega

kokku

puutunud,

osutus

tõeks.

Ka

võib

uurimistulemustele toetudes öelda, et varasemal elukogemusel on olnud suur mõju üliõpilaste erialavalikule.


12 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Olulisemad rakendusuuringus kasutatud kirjandusallikad Klefbeck, J., Ogden, T. 2001. Laps ja võrgustikutöö. SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus. Laherand, M-L. 2008. Kvalitatiivne uurimisviis. OÜ Infotrükk. Payne, M. 1995. Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus. Tallinn, Spinn Press. Scarr, S. 1992. Developmental theories for the 1990s: Development and the individual differences. Child Development. Scarr, S. 1993. Biological and cultural diversity: The legacy of Darwin for development. Child Development.


13 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool

I VÄÄRIKAS VANANEMINE EAKATE NAISTE VÄÄRTUSHINNANGUD JA MOTIVATSIOON ELUKAAREL Autor: Marina Kuntro Juhendaja: Kaja Altermann

Summary Marina Kuntro (2012). Lääne-Viru College. The title of the final paper is “Value Judgements and Motivation of Elderly Women in the Life Cycle”. The paper consists of 66 pages, including one figure and one annex. 58 sources have been used in the paper. 11 of the sources are the Internet based and 11 sources are in foreign languages. The social problem of the subject lies in the fact that in Estonian society there is predominantly a negative attitude towards the elderly. Public discussions about the elderly mainly focus on the concerns regarding care problems and coping with difficulties. In the author’s opinion, the experience and wisdom which the elderly have gained throughout their lives and the value judgements characteristic of them are not appreciated and valued sufficiently. However, on the other hand, it would be necessary to talk about and emphasize the positive life experience and motivation of the elderly. The objective of the final paper is to examine the progress of value judgements and motivation of women from the age of 68 to 86 in their life cycle, starting from their childhood to the old age. Accordingly, the following research objectives have been set: 

to examine the stages of women’s course of life from the childhood to the old age on the basis of the life cycle theory by Erik H. Erikson;

to examine the values characteristic of gender roles and the formation of value judgements during the life cycle;

to understand what has motivated them to be active and cope with difficulties throughout the life.

The final paper consists of the theoretical and empirical part. The theoretical basis of the paper is the development theory by Erik H. Erikson which claims that human development takes place through psychosocial crises to be solved in different stages of development. The theory offered an opportunity for the study and analysis of the life cycle of elderly women through the development crises and associating those primarily with value judgements and


14 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool motivation characteristic of them. The sample comprised seven women of public interest in the town of Rakvere from the age of 68 to 86. The author communicated with the respondents by means of a thematic interview which was based on the qualitative method. The outcomes were as follows: 

the values of the women under research developed in their early childhood under the influence of the surrounding environment where the most important role was taken by family, relations in the family and upbringing;

it appeared that values characteristic of female gender roles were related to human relationships and safety;

motivation in the life cycle was generated by values acquired during their childhood.

Probleemiseade ja uurimuse eesmärk Elukaar on inimese kogu elukäik sünnist kuni surmani. Inimene läbib eluteel mitmeid erinevaid perioode, kus iga perioodi iseloomustab selle eripära, põhiprobleemid ja lahendust ootavad ülesanded ning iga inimene läbib need elutsüklid omamoodi. Eesti ühiskonnas on sotsiaalseks probleemiks saanud enamjaolt negatiivne hoiak eakatesse, puudutades avalikes aruteludes valdavalt muret seoses vanurite hooldamisprobleemide ja toimetulekuraskustega. Vastukaaluks oleks vaja rääkida ja rõhutada ka eakate positiivseid elukogemusi ning enesemotivatsiooniga seonduvast. Põlvkondadevahelist lõhet on ajast aega tekitanud inimeste erinevad vaated elule – enamasti ei mõista noor inimene vana ja vana jällegi noort. Lõputöö autori arvates ei osata meie ühiskonnas piisavalt hinnata ega väärtustada eakate elu jooksul kogetud ja kogutud tarkusi ning neile omaseid väärtushinnanguid. Me kõik unistame aktiivsest ja tervest vanaduspõlvest. On täheldatud, et naine on sageli see, kes rasketel eluperioodidel on hakkama saanud tänu oma väärtushinnangutele ja enesemotivatsioonile ning suutnud toetada ka teisi lähedasi. Naine elukaare viimases etapis on sageli lesk ja üksi jäänud oma elutarkuse ja elukogemusega. Seda näitavad väga selgelt ka Statistikaameti andmed 01.01.2012.a. seisuga – Eestis elab 1 339 662 inimest, kellest naisi on 721 800. Üle 70 aastaseid eakaid kokku on 172 999, nendest naisi on 119 898 ning mehi poole vähem – 53 101 (Statistikaamet 2012). Lõputöö eesmärgiks oli uurida naiste väärtushinnangute kujunemist ja motivatsiooni elukaarel. Eesmärgist tulenevad ülesanded olid:


15 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool 

uurida elukaare etappe ja kriisiperioode lapsepõlvest kuni vanaduseni Erik H. Eriksoni käsitluse põhjal;

selgitada välja naiste väärtusi ja väärtushinnangute kujunemist elukaarel ning naise soorollile omaseid väärtushinnanguid;

tuua esile naiste motivatsioon elukaarel ja seostada uuritavat teoreetiliste käsitlustega.

Teoreetiline alus Lõputöö teoreetiline lähtekoht baseerus Erik H. Eriksoni arenguteoorial, mis väidab, et inimese areng toimub läbi erinevatel arenguastmetel lahendatavate psühhosotsiaalsete kriiside. Eriksoni teooria kohaselt on isiksuse arengus kindlad etapid, mille kõik oma elu jooksul läbivad ning millest igaühega kaasneb psühhosotsiaalne kriis või pöördepunkt – oluline periood, kus otsustav pööre ühel või teisel moel on vältimatu (Ryckman 2008: 178). Igas kriisis võib inimene valida kahe tee vahel: positiivne lahendus annab edasiliikumise võimaluse, negatiivne lahendus tekitab stressi ja ängistust ning ainult positiivse lahenduse puhul saame rääkida inimese normaalsest arengust (Tuulik 2006a: 114). Iga kriisi positiivse lahenduse järel saab inimene elu jooksul tugevamaks uue väärtuse näol, nendeks väärtusteks on: * lootus, kui põhiusaldus maailma vastu; * tahe, kui põhiusaldus maailma vastu; * sihikindlus, mis kasvab initsiatiivist; * kompetentsus, kui töötegemise osavus; * truudus, mis on kohustuse ja lojaalsuse alus; * armastus, kui elu suurim jõud; * hoolitsus, mis laseb märgata teisi enda ümber; * tarkus, kui pärandus (Tuulik 2006a: 115). Antud teooria andis võimaluse uurida ja analüüsida eakate naiste elukaart läbi arengukriiside ning seostada seda eelkõige neile omaste väärtushinnangute ja motivatsiooniga.

Uurimistöö metoodika ja andmete kogumine Andmekogumismeetod Andmekogumismeetodina

kasutati

teemaintervjuud,

milles

alateemad

lähtusid

uurimisülesannetest ning vaba vestlust intervjuu alguses ja lõpuosas. Teemaintervjuu sobib tundlike valdkondade uurimiseks ja võimaldab tuvastada uusi fakte uuritavate isikute kohta. Teemaintervjuude käigus püüdis autor välja selgitada, millised väärtused on omased naistele, kuidas on uuritavate väärtushinnangud kujunenud ning mis on uuritavaid motiveerinud olema aktiivne ja toimetulev elu jooksul. Uurimuse eesmärgist tulenevalt jagas autor teemaintervjuu


16 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool neljaks plokiks: respondentide üld- ja taustaandmed, väärtushinnangute kujunemine, väärtushinnangud täiskasvanueas ning väärtushinnangud ja motivatsioon vanaduspõlves. Intervjuu kolme eaka naisega viis autor läbi detsembris 2010. aastal ja neljaga jaanuaris 2012. aastal. Kokku viis autor läbi seitse teemaintervjuud, mille kestvused olid erinevad, kõikudes tunnist ajast kolme tunnini. Respondentide nõusolekul kasutati intervjuu salvestamiseks diktofoni. Andmete analüüsi metoodika Uurimistöö kolm esimest intervjuud viis autor läbi 2010. aasta detsembris, seejärel litereeris need ja tegi esialgse sisualüüsi, et enne järgmiste intervjuude läbiviimist oleks vajadusel võimalik ülejäänute käiku muuta. Uurimuse neli järgmist intervjuud viis autor läbi jaanuaris 2012. Analüüs kulges etapiviisiliselt. Peale salvestatud intervjuu tegemist uurija transkribeeris nimetatud salvestise tekstiks. Seejärel luges uurija saadud tulemused mitmekordselt läbi ja märkis ära ka mitteverbaalsed väljendused ning võrdles helisalvestistega. Teistkordsel kohtumisel said intervjueeritavad vajadusel oma väiteid ümber sõnastada, neist loobuda või asendada sobivamatega. Järgnevalt tegi uurija sisuanalüüsi ja pani kirja tekkinud mõtted ja seosed. Lõpuks muutis uurija uurimistulemused anonüümseks e kodeeris intervjueeritavad. Järgnes andmete liigitamine ja seostamine ning lõpuks jõuti tulemuste analüüsini. Valim ja uuringu eetiline aspekt Uurimistöö valimi moodustas seitse avaliku elu huviorbiidis olevat naist Rakvere linnas vanuses 68–86 eluaastat. Valim on moodustatud sihipäraselt ja valitud vastavalt sellele, kui olulised nad uuritava teema seisukohast tunduvad. Eelnevalt sõlmis autor eakate naistega suusõnalised kokkulepped läbiviidava uuringu kohta ning kõik nad olid suurima heameelega nõus osalema. Respondentidel oli õigus valida intervjuu toimumise aeg ja koht. Antud uurimuse läbiviimisel ei tekkinud eetilisi tõkkeid, kuna autor teavitas kõiki respondente, milles uuring seisneb, mis on uuringu eesmärk ning selgitas uurimistulemuste säilitamise aega ja kohta. Uuringus osalevatele naistele oli tagatud konfidentsiaalsus.Töös ei ole kasutatud respondentide nimesid. Töö autor kasutas koode, mis koosneb sulgudes olevast tähisest R ja naise numbrist. Numbriline järjekord saadi intervjuude läbiviimise aja järgi.


17 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Arutelu uurimistulemuste üle ja kokkuvõte Uuringu tulemustest selgus, et uuritavate naiste lapsepõlv oli turvaline ja õnnelik eluperiood, kus nende väärtushinnanguid kujundas ümbritsev keskkond, põhiliselt perekond, kus pereliikmete omavahelised suhted olid ühtehoidvad ja võrdsusel põhinevad. Väärtused kujunesid kindlapiirilise koduse kasvatuse tagajärjel, kus uuritavatel oli piisavalt iseseisvust ja otsustusvabadust. Noorukieas omaks võetud vanema generatsiooni väärtused, pereliikmete ja lähedaste toetus ning praktiline mõtteviis on mõjutanud olulisi otsuseid uuritavate elus ning ühtlasi kogu järgnevat elu. Naisena väärtustati perekonda, pereliikmeid ja teisi lähedasi inimesi, samuti turvalist ja harmoonilist kodu ning seega võib öelda, et naise soorollile omased väärtused on seotud eelkõige inimsuhete ja turvalisusega. Kõikidele uuritavatele on omane nõukogude perioodil kõrgharidusega omandatud teadmised – enamusel Tartu Ülikooli haridus, huvitav ja vastutustnõudev elukutse ja ühiskonnas esiletõstetud saavutused ning jätkuvalt aktiivne eluhoiak. Tööalase arengu ja saavutuste taga on olnud perekonna ja töökaaslaste toetus ning abi. Raskeimad olukorrad elus on uuritavatel seotud lähedaste inimeste surmaga ning nendest ülesaamiseks on naised esmalt saanud loota iseenda tugevusele, seejärel pereliikmetele ning samuti on osatud vastu võtta lähedaste inimeste abi. Uuritavate naiste arvates võiks noorem põlvkond materiaalsete hüvede asemel enam väärtustada häid inimsuhteid, loodushoidlikkust, kodumaad ja haridust. Mainitud väärtused on aidanud uuritavatel naistel olla kõrge eani elutervete väärtushinnangutega tegusad ja aktiivsed nii töö, pere kui ka ühiskondlikus elus. Siit võiksid nooremad põlvkonnad eeskuju võtta, luues seeläbi endale väärtuslikud hoiakud ja paremad võimalused eneseteostuseks, et oma eluga ja seal

saavutatuga

rahule jääda. On oluline

väärtustada

eakuseni

jõudnud

naiste

väärtushinnanguid, nende elutarkust ja elukogemusi, mis on võimaldanud palju ja olulist saavutada. Nad on arukalt ja vastutustvõtvalt üle elanud oma elu rõõmurohked ja murelikud ajad. See teadmine on toeks ja eeskujuks noorematele põlvkondadele, et samuti tegusalt ja aktiivselt vanadusperioodi jõuda. Parim toimetulekuõpetus ongi eluliselt toimiv ja austustäratav eeskuju.


18 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Olulisemad kirjandusallikad Arvist, M., Heinla, E. 2001. Kultuur, elukvaliteet ja väärtushinnangud – artiklite kogumik: Eesti elanikkonna väärtushinnangud 1993. ja 1998. aastal. Tallinn. Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjastus. Bachmann, T., Maruste, R. 2011. Psühholoogia alused. 3. tr. Tallinn. Ilo. Chamorro-Premuzic, T. 2007. Personality and individual differences. Malden. MA Blackwell. Kalmus, V. 2010. Eesti Inimarengu aruanne 2009: Eesti elanike väärtusmustrid. Tallinn. Eesti Ajalehed. Kalmus, V., Vihalemm, T. 2004. Eesti elavik 21. sajandi algul – ülevaade uurimuse "Mina. Maailm. Meedia tulemustest": Eesti siirdekultuuri väärtused. Tartu. Tartu Ülikooli Kirjastus. Lauristin, M. 2008. Mõtestatud Eesti – ühiseid väärtusi hoides – esseekogumik: demokraatia kui põhiseadusliku väärtuse tähendusest. Tartu. Eesti Keele Sihtasutus. Lauristin, M., Terk, E. 2009. Eesti Inimarengu aruanne 2008: Eesti inimarengust ja sotsiaalsetest riskidest majanduskriisi kontekstis. Tallinn. Eesti Ekspressi Kirjastuse AS. Rämmer, A. 2009. Väärtused ja väärtuskasvatus – valikud ja võimalused 21. sajandi Eesti ja Soome koolis: Eesti koolinoorte väärtused. Tartu. Eesti Keele Sihtasutus. Ryckman, Richard M. 2008. Theories of personality. 8th ed. Belmont (Calif). Thomson/Wadsworth.


19 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool EDUKA VANANEMISE TÕLGENDUSED LÄÄNE-VIRU MAAKONNA NAISTE NÄITEL Autor: Marianne Umborg Juhendaja: Kaja Altermann

Yhteenveto Marianne Umborg 2012 vuoden lopputyön otsikko on: Onnistuneen ikääntymisen tulkinnat Lääne-Viru Maakunnan ikääntyneiden naisten esimerkkinä. Lopputyö koostuu 58 sivusta ja yhdestä liitteestä. Lopputyön kirjoittamisen on käytetty 72 kirjallista lähdettä. Vuosi 2012 on julistettu Euroopan aktiivisen vanhentumisen vuodeksi ja siksi on tärkeää tehdä positiivisia tutkimuksia ja levittää saatuja tietoja, että tukea ja suunnata ihmisiä suunnitteleman omaa ikääntymistä arvokkaasti. Lopputyön tavoitteena on tutkia miten ihmisen kokemukset, tieto ja sosiaaliset taidot tukevat sen onnistunutta ikääntymistä. Tavoitteesta johtuvat tehtävät on: 

tutkia, miten vaikuttavat eri elämän ympäristöt yksilön valintoihin ja mahdollisuuksiin ikääntymisen aikana;

tutkia oppimiskokemuksen ja muodostuvan iäkkään pääoman täytäntöönpanon mahdollisuuksia ikääntymisen aikana;

tutkia, itsetunnon ja itsensä ajankohtaisia yhteyksiä ikääntymisen liittyvissä elämänvaiheissa.

Lopputyön teoreettisen taustan muodosti sosiaali-kognitiivinen teoria, mikä keskittyy siihen, miten käsitys ja ympäristön analysointi johtaa ihmisen käyttäytymistä. Tärkeitä on ihmisen oman tehokkuuteen uskomukset, mitkä vaikuttavat tunteen, motivaation, tunteiden ja valintojen mukaan. Lopputyön tekijä käytti tutkimuksen suorittamisen puolirakenteista aihe haastattelua, perustuen laadullisiin tutkimusmenetelmiin. Lopputyön otos koostui viidestä Lääne-Viru maakunnassa asuvasta yli 70 vuotiasta iäkkäästä naisesta. Lopputyö koostu kahdesta osasta – teoreettinen ja empiirinen. Ensimmäinen luku tarkastelee yhteiskunnan, ihmisen ja ympäristön suhteista. Toinen luku tarkastele, miten persoonallisuus kehittyy, sosiaalinen oppiminen ja motivaatio käytä kykyjään, lahjoja ja mahdollisuuksia tukevat ihmisen mahdollisuutta suunnitella elämäänsä. Kolmas luku esittele tutkimuksen tarkoitusta, menetelmiä ja otosta. Neljäs luku antaa yleiskuvan tutkimustuloksista sekä päätelmistä. Tutkimustuloksista voidaan päätellä, että onnistuneesti, sekä arvokkaasti ikääntyvä auttaa jos:


20 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool 

jokaiselle naiselle on tärkeä elämänympäristön tuki – niin perheeltä, kuin paikalliseen kunnan puolelta;

iäkkäille on tärkeä saata informaatiota palveluista ja tuista;

tärkeät ovat hyvät välit perheeseen;

eläke antaa naisille turvalliseen olon;

ikääntyessä muutu asenne ikääntymiseen myönteisemmäksi;

arvokana ikääntymiseen tunteen antaa ensisijaisesti positiivinen itsetunto, pärjääminen jokapäiväisessä elämässä sekä että ollaan valmiita oppimaan ja uusissa tilanteissä uusia kokemuksia ja tietoja hankkimaan;

onnistunutta ikääntymistä tukee, että iäkäs voi itse suunnata toimeentuloa elämän loppu vuosina. Elämän aikana kerätyt tiedot, kokemukset ja sosiaaliset taidot heijastuvat ikään pääomasta, minkä tukena on arvokasta siirtyä oman elämän loppuvaiheeseen.

Probleemiseade ja uurimuse eesmärk Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu kuulutasid 2012. aasta Euroopa aktiivse vananemise aastaks. Aasta eesmärkideks on suurendada üldsuse teadlikkust väärika vananemise tähtsusest, edendada aktiivsena vananemist ühiskonnas, toetades seda tervena ja iseseisvalt vananemise kaudu. Oluliseks peetakse Euroopa Liidu ja liikmesriikide tasanditel eakate elu kajastavate positiivsete uuringute läbiviimist ja saadud tulemuste levitamist liikmesriikide vahel (Euroopa Parlament 2010). Euroopa komisjon tõdeb, et Euroopa Liidu riikidel on eduka vananemisega seotud tegevuskavade ette valmistamiseks ja ellu viimiseks aega umbes kümme aastat, enne kui jõuab kätte pensioniiga praegustele 50 aastastele. Eakad, luues nn eakakapitali on oluline ressurss mitteametlike väärtushinnangute ja käitumisnormide kogumi loomisel ühiskonnas (Velberg 2008: 102). Seega tuleb eakate oskusi ja pädevusi kasutada parimal võimalikul viisil. Samuti tuleb inimesi ergutada eluaegsele õppimisele, et nad suudaksid ise rahuldust pakkuvalt tegutsedes leida endale ühiskonnas sobiv koht (ELT 2010). Uuringu „Väärtused Eestis ja Euroopas 2006“ tulemustest võib järeldada, et just üle 50aastased peavad oluliseks pidevat uute kogemuste omandamist ja enda edasiarendamist. See, Eesti ühiskonnas suurt osakaalu omav vanemale elanikkonnale iseloomulik väärtustrend mõjutab oluliselt üldise väärtuspildi kujunemist (Eesti Inimarengu Aruanne 2007: 61-62). Siit


21 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool tulenebki vajadus uurida ja jagada infot vanaduse väärikuse kohta. Igal elukäigu etapil on võimalik ja vajalik eneseteostus, mis omakorda on tihedalt seotud positiivse enesehinnanguga. Lõputöö eesmärgiks oli uurida, kuidas inimese kogemused, teadmised ja sotsiaalsed oskused toetavad tema edukat vananemist. Eesmärgini viivad ülesanded olid: 

teada saada, millist mõju avaldavad erinevad elukeskkonnad indiviidi valikutele ja võimalustele vananemise perioodil;

uurida õppimiskogemuste ja moodustuva eakakapitali rakendamise võimalusi eakaperioodil;

leida

enesehinnangu

ja

eneseaktualiseerimise

seoseid

vananemisega

seotud

eluetappidel

Teoreetiline alus Lõputöö teoreetilise tagapõhja moodustas sotsiaal-kognitiivne teooria, mis keskendub sellele, kuidas taju ja ümbruse analüüsimine inimese käitumist juhib. A. Bandura sotsiaalse õppimise teooria järgi õpetavad kogemused, kuidas üks käitumisviis tõotab edu, aga teine osutub ebatõhusaks. Olulised on inimese enesetõhususe uskumused, mis avaldavad oma mõju tunnetuse, motivatsiooni, emotsioonide ja valikute kaudu. Inimene sünnib ja kasvab ühiskonnas ning oma osa selles kasvamises on eelnevate põlvkondade poolt kogutud teadmiste e traditsioonide tundma õppimisel, sest neile toetudes on üksikisikul võimalik omandada mitmete sugupõlvede jooksul testitud probleemide lahendusi ja nende tulemuslikkust (Aimre 2001: 63). Ühiskondlikus elus ja argistes suhetes domineerivad vanemate naiste arvamused, sest neile kuulub teadja ja vahendaja positsioon. Vanematel naistel on aega, teadmisi, oskusi ja elukogemusi, mida noorematega jagada (Velberg 2008: 93). Eakad ongi rahvuspärandi kandjad, sest vanas inimeses on koos tema elu jooksul kogutud tarkus ja kogemused, temperament, rahvus ja sellega kaasnev kultuuriline taust. Läbi vanemate põlvkondade austamise ja aktsepteerimise saame rääkida hästitoimivast ühiskonnast, harmoonilisest elukeskkonnast ja edukast vananemisest (Eesti sotsiaalsed.. 2006: 166).


22 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Uurimistöö metoodika ja andmete kogumine Andmekogumismeetod Vananemisega

seonduvate

elukogemuste

teemaintervjuud.

poolstruktureeritud

uurimiseks

Autor

jagas

kasutas

uurimuse

autor

kvalitatiivset

eesmärgist

lähtuvalt

poolstruktureeritud intervjuu teemad nelja plokki. Esimene plokk: üldandmed ja taust. Teine plokk: ühiskonna ja keskkonna poolse toetuse seos vananemisega. Kolmas plokk: vananemisega seonduvad positiivsed ja negatiivsed nähtused. Neljas plokk: positiivse enesehinnangu mõju eluga rahulolule eakana. Intervjuud eakate naistega toimusid 2011. aasta detsembris ja 2012. aasta jaanuaris. Autor teostas viis teemaintervjuud, mille kestvused olid ühest kuni pooleteise tunnini. Andmete analüüsi metoodika Intervjuud transkribeeriti ning teksti kategoriseerimisel koondati sarnase tähendusega tekstiosad alakategooriateks. Töö autor määras kindlaks kategooriate ja alakategooriate omavahelised suhted. Kvalitatiivset sisuanalüüsi tehes esitati teooriad või muud uurimistulemused uurimistöö arutelu osas (Laherand 2008: 290-292). Üle 70 aastaste naiste vananemisega seonduvate elukogemuste uurimiseks ja analüüsimiseks käis autor läbi järgmised etapid: 1. Autor kuulas intervjuusid mitmeid kordi enne, kui asus liteerimise juurde. 2. Järgmisena liteeris autor intervjuud, tehes tähendusi pauside, emotsioonide, intonatsiooni ja mittetähenduslike sõnade kohta. 3. Peale liteerimist trükkis autor intervjuud välja ja luges neid mitmeid

kordi.

4.

Saamaks

ülevaadet

respondentide

sarnasustest

ja

erinevustest

süstematiseeris autor vajalikud lõigud arvutis küsimuste kaupa. 5. Järgmiseks analüüsis autor uuritavate üldandmeid: vanust, perekondlikku seisu, haridust, elukutse valikut, ametit, maale elama asumise aega, pensionile jäämise aega, kodust keskkonda ja majandusliku olukorda. 6. Seejärel asus autor analüüsi juurde, tuues välja alateemad, kujundades need peateemadeks – erinevate elukeskkondade toetus vananemisele, vananemisega seonduvad positiivsed ja negatiivsed kogemused ja positiivse enesehinnangu mõju eluga rahulolule eakana. 7. Alateemadele pealkirjade leidmiseks otsis autor respondentide jutust seoseid ja mustreid, valides välja need, mis tema arvates tõid kõige paremini välja ja iseloomustasid alateema mõtet.


23 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Valim ja uuringu eetiline aspekt Uurimistöö autor moodustas valimi viiest üle 70-aastasest naisest, kes omavad võimalikku positiivset eakakapitali. Valimisse olid haaratud Lääne-Viru maakonna X valla X piirkonna eakad naised. Kõik viis naist olid pensionärid, neli neist olid kodused, üks naine töötas kohaliku päevakeskuse juhatajana. Respondentidega oli teostatud juba eelnev miniuuring ja neid oli informeeritud eelseisvast uuringust ning neilt oli saadud osalemiseks suuline nõusolek. Respondentide vanus, üle 70aastased, lähtub põhimõttest, et need isikud on nüüdseks olnud pensionil üle viieteistkümne aasta. Vananemiskogemust ja eneseteostust oli just selles vanuses oluline uurida, sest naistele oli kogunenud piisav kogemustepagas elust eakana ja lisaks sellele oskasid nad hinnata oma valikute ja käitumisviiside tulemuslikkust vananemisprotsessis. Uuritavate intervjuud jäid anonüümseteks ja nende nimed kodeeriti.

Arutelu uurimistulemuste üle ja kokkuvõte Eaka perioodil toetavad edukat sh ka väärikana vananemist nii ümbritsevad elukeskkonnad, isiklikud kogemused kui ka positiivne enesehinnang. Uurimistöö empiirilises osas puudutati elukeskkondadest kahte: perekonda ja ühiskonda, mõeldes selle all Eesti riiki ja kohalikku omavalitsust (KOV). Erinevad elukeskkonnad mõjutavad inimesi erinevalt. Neis peituvad võimalused, kas toetavad inimesi nende valikute tegemisel ja potentsiaali välja arendamisel või raskendavad puudujäägid neil oma eesmärke ja huvisid realiseerida. Eakate oskused ja teadmised aitavad isiklikele kogemustele tähendusi ja hinnanguid anda ning nende kasutamisel on oluline indiviidi enesehinnangust tulenev oma elu väärtustamine. Positiivne enesehinnang, loovus, enesetõhususe uskumused ja isiklikud kogemused toetavad endasse ning oma võimetesse uskuvat inimest endale püstitatud eesmärkide täitmisel ja oma elu nautimisel. Vananemiseprotsessi tajusid eakad valdavalt positiivselt. Selgus, et keskealistena ei muretsenud eakad oma eelseisva vanaduse pärast. Pensionile jäämine tõi kaasa kergenduse ja vabadusetunde ning võimaluse lapsi aidata. Kogemused olid õpetanud naisi rahalisi väljaminekuid kontrollima ning pigem vähesega toime tulema, kui liigselt kulutama. Naised olid kohanenud oma uue välimuse ja võimekusega ning arvestasid sellega oma töödes ja tegemistes. Vananemine oli suurendanud eakates leplikkust, tolerantsi ning mõistvamat suhtumist vanematesse inimestesse. Seega saab väärikana vananeda, kui on olemas oskus kasutada elu jooksul kogutud kogemusi, et kujundada oma uskumised, hoiakud ja


24 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool käitumismudelid eduka vananemise toetuseks. Uurimistulemustest võis järeldada, et edukalt, sh väärikana vananeda aitab see, et: 

eakatele naistele on oluline elukeskkondade poolne tugi – nii perekonna kui ka KOV näol;

eakale on oluline kättesaadav info teenuste ja toetuste kohta;

olulised on head suhted perekonnaga;

pension annab naistele turvatunde;

vanemaks saades muutub suhtumine eakusesse positiivsemaks;

edukat vananemist toetab teadmine, et eakas võib ise oma elu lõpuaastate toimetulekut suunata;

väärikana vananemise tunde annab eelkõige: positiivne enesehinnang; igapäevaelus hakkamasaamine; see, et ollakse võimeline õppima ning sobivates olukordades uusi kogemusi ja teadmisi omandama.

Elu jooksul kogutud teadmised, kogemused ja sotsiaalsed oskused peegelduvad eakakapitalis, mille toel on väärikas suunduda oma elu lõpuetappi.

Olulisemad kirjandusallikad Aaviksoo, J. 2007. Inimene, ühiskond, leping. - Mõtestatud Eesti - ühiseid väärtusi hoides. 2008. Tartu. AS Pakett. Allik, J. 2009. Psühholoogia keerukusest. Tartu Ülikooli Kirjastus. Bandura, A., Bussey, K. 2008. Sotsiaalse soo kujunemise ja toimimise sotsiaal-kognitiivne teooria. - Soopsühholoogia. Tallinn. Külim. Gothoni, R. 2008. Vana ja väärikana - Eakate vananemise kogemused Eestis ja Soomes. TLÜ Kirjastus. Kamenskaja, E.N. 2008. Cоциальная психология. Rostov na Donu. Feniks. Kiis, A. 2002. Sotsiaaltöötajate hinnang eakate asendile Eesti ühiskonnas - Usaldus. Vastutus. Sidusus. Tallinn. TTÜ Kirjastus. Linno, T. 2010. Vanemaealiste ja eakate toimetuleku uuring 2009. - Sotsiaaltöö nr 4. Paju, I. 2008. Eesti eakate arusaamad elukestvast õppimisest - Eakate vananemise kogemused Eestis ja Soomes. Tallinn. OÜ Vali Press. Tulva, T., Viiralt, I. 2003. Väärikas vananemine: müüdid ja tegelikkus. Tallinn. AS Spinn Press.


25 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool II SOTSIAALTÖÖ KOOLIS TEISMELISTE KIRJELDUSED EAKAASLASTE GRUPI MÕJUST NENDE KÄITUMISE KUJUNEMISELE Autor: Annely Ausma Juhendaja: Airi Mitendorf

Summary „Teenagers’ Descriptions of Peer Influence on Their Behaviour.“ Lääne-Viru College, Department of Social Work, Social Work Program. The thesis consists of 50 pages. Key words: social constructionism, socialisation, behaviour, adolescence, teenager, peer group. The aim of the thesis is to study the theoretical foundations of the formation of teenage behaviour and groups and to analyse teenagers’ descriptions of peer influence on their behaviour. The theoretical basis of the thesis is in social constructionist theory, which views social phenomena as constructed in interaction between people (Burr 1995). This subject is topical, as studying teenage interpretation of the effect of their peer group on the formation of their behaviour helps to understand the substance of their search for identity and the values their choices are based on. The relevance of this study is underlined by the fact that there has been little research in Estonia on peer group effect on the formation of teenage behaviour that is based on the youths’ own description. The first chapter of the thesis deals with social constructionist theory (Burr 1995, 2003; Payne 1995), gives an overview of the evolvement and socialisation of people into members of society, and explains the concept, features, developmental stages and tasks of the adolescence group. The second chapter describes the concept of a group in relation to teenagers’ developmental need to belong and peer group effect on the development of teenagers. The third chapter describes the methodology of the study, the sample, and the methods of data collection and analysis. The fourth chapter comprises a description and analysis of the empirical results of the study. Qualitative phenomenological semi-structured in-depth interviews were used to collect data for studying teenage descriptions of peer group effect on the formation of their behaviour. All interviews were videotaped and transcribed. Interviews with the adolescents were carried out in the period from February to March 2012. The sample included six adolescents: three boys and


26 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool three girls. At the time of the study, all respondents had at least two years of experience of belonging to a peer group. Interviews lasted from 45 minutes to 2 hours. Thematic analysis was used as the method of analysis of the data. In describing the results, accurate quotes of respondents were used to preserve the authenticity of the statements and sensitivity to content. Teenagers regard friends of their age as the most important socialisation agent of teenage years and describe belonging to a peer group as the main influence in shaping their selfesteem, identity and behaviour. The adolescents describe their peers as major shapers of ethical value judgements, affecting their decisions, values and actions through group interactions.

Probleemiseade ja uurimuse eesmärk Käesoleva uurimistöö teema on aktuaalne, kuna läbi aegade on murdeeas noorukid teinud ennast märgatavaks ja põhjustanud probleeme oma pereliikmetele, koolikollektiivile ja ka ühiskonnale laiemalt. Teismelised oma ajuti mõistetamatu ja probleeme esile kutsuva käitumisega

on

vaatluse

all

ka

tänases

ühiskonnapildis

(Justiitsministeerium

-

Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018, Sotsiaalministeerium - Laste ja perede arengukava 2011-2020, Haridus- ja Teadusministeerium - Euroopa noortevaldkonna koostööraamistik 2010-2018, Eesti noorsootöö strateegia 2006-2013). Töö autor võib isiklikust kogemusest lähtuvalt ja sotsiaalpsühholoogia alustele tuginedes väita, et teismeliste grupis toimuvad dünaamikad ja grupi käitumine mõjutavad üksikindiviidi käitumist. Gruppidesse, kus hälbiv käitumine on normatiiviks, koonduvad eelkõige teatud tüüpi noored, kelle isikuomadused ja elukogemus saavad grupi normatiividest toetatud. Isiksuse kujunemise murdepunktides on sellised gruppidesse sattumised väga olulise kaaluga inimese edasisele elule. Kui noor satub gruppi, kus on positiivsed normatiivid, siis see toetab ka positiivset käitumist ning teismelisest kujuneb suure tõenäosusega selline ühiskonna liige, kes ei vaja ühiskonnas tegutsemiseks liigselt tuge, sotsiaaltoetusi ja muud ühiskondlikku abi. Destruktiivse mõtlemisega gruppides on enim probleeme, millega ühiskond silmitsi seisab. Alkoholi tarvitamine, suitsetamine, narkomaania, hulkurlus, koolikohustuse mittetäitmine ja isikuvastased kuriteod kuuluvad destruktiivse mõttelaadiga inimeste gruppide igapäevaellu. Lõputöö eesmärk oli uurida teismeliste käitumise kujunemise ja gruppide tekkimise teoreetilisi aluseid ning analüüsida teismeliste kirjeldusi eakaaslaste grupi mõjust nende


27 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool käitumise kujunemisele. Lähtuvalt lõputöö eesmärgist püstitati empiirilise uuringu uurimisküsimused, mis aitavad leida teismeea grupikuuluvuse põhjuseid ja mõista eakaaslaste grupi mõju teismeliste käitumise kujunemisele: 1. Kuidas teismelised kirjeldavad eakaaslaste gruppi ja sellesse kuulumist? 2. Millised on teismeliste arvates põhjused, miks nad hakkavad gruppi vajama? 3. Milliste tunnuste alusel valib teismeline endale sobiva grupi? 4. Millised on teismeliste interpretatsioonid eakaaslaste grupi mõjust nende käitumisele?

Teoreetiline alus Lõputöö teoreetiliseks lähtekohaks oli sotsiaalkonstruktsionistlik teooria, mille kohaselt sotsiaalsed nähtused on konstrueeritud inimestevahelise suhtlemisprotsessi tulemusena (Burr 1995) - interaktsioonide käigus konstrueeritakse sotsiaalne maailm. Seega pole olemas „objektiivset” reaalsust, vaid sotsiaalne reaalsus on inimestevahelise suhtlemise tulemus ja eksisteerib

vaid

suhtlemisprotsessis.

Kuna

lapsed

osalevad

sotsiaalsete

nähtuste

konstrueerimise protsessis sarnaselt täiskasvanutega: neil on isiklikud kogemused seoses sotsiaalsete protsessidega ning nende arusaamad ja arvamused sellest mõjutavad grupikuuluvuse kui nähtuse omadusi ja tähendust, on oluline uurida noorte tähendusi ja tõlgendusi seoses grupikuuluvussuhetega. Teismeliste interpretatsioonide tundmaõppimine grupi mõjust nende käitumise kujunemisele aitab mõista noorte identiteediotsingute sisu ja väärtushinnangutel põhinevaid valikuid. Lisaks antakse teoreetilises lähenemises ülevaade inimese arengust ja sotsialiseerumisest ühiskonna liikmeks, selgitatakse teismeea mõistet ja tunnusjooni, arengustaadiume ja arenguülesandeid. Samuti kirjeldab autor grupi mõistet seoses teismeea arengupärase kuulumisvajadusega ja eakaaslaste mõju teismelise arengule. Selgitatakse teismeliste grupikuuluvuse vajadust tuginedes teismeea emotsioonisotsioloogiale ja subkultuuriteooriale (Cohen 1955).

Uurimistöö metoodika ja andmete kogumine Andmekogumismeetod Teismeliste kirjelduste uurimiseks eakaaslaste grupi mõjust nende käitumise kujunemisele kasutati andmete kogumiseks kvalitatiivset fenomenoloogilist metoloogilist lähenemist.


28 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Uurimuses kasutati kvalitatiivset fenomenoloogilist poolstruktureeritud süvaintervjuud, mille eelis ankeetküsitluse ees teismeliste arvamuste uurimisel oli paindlikkus ning võimalus vestlust juhtida ja vastuseid täpsustada, kuna eesmärk oli mõista, kuidas teismelised interpreteerivad eakaaslaste grupi mõju nende käitumise kujunemisele. Huviobjektiks olid noorukite teadmised ja arusaamad eakaaslaste grupi mõjust teismeliste käitumisele. Intervjuud noorukitega viidi läbi ajavahemikul veebruar kuni märts 2012. Kokku osales intervjuudes kuus teismelist. Intervjuude kestvused olid ajavahemikus 45 minutit kuni 2 tundi. Respondendid viibisid intervjuu ajal oma igapäevases keskkonnas, mis võimaldas luua turvalise õhkkonna ja rahuliku vastamise meeleolu. Andmete analüüsi metoodika Kõik intervjuud salvestati videolindile, transkribeeriti ja anti respondentidele ülevaatamiseks. Iga läbiviidud intervjuu oli omanäoline, kordumatu teemaarenduse ja protsessiga, samas jäädes etteantud intervjuu teemaküsimuste raamistiku piiresse. Analüüsimeetodina kasutati andmete temaatilist analüüsi ning lähtuti fenomenoloogilisest lähenemisest, mis võimaldab leida ja süstematiseerida mõtlemisviise, mille abil inimesed reaalsuse erinevaid aspekte tõlgendavad. Andmeid analüüsiti videosalvestiste korduva kuulamise ja seejärel transkriptide mitmekordse lugemise kaudu. Erilist tähelepanu pöörati respondendi hääletoonile, mõttepausidele ja jutustuse käigus toimunud näoilme muutustele, seostades need antava informatsiooniga, mille kaudu on võimalik saada infot inimese varjatud hoiakute kohta. Valim ja uuringu eetiline aspekt Uuringu valimi moodustasid põhikooli keskastme noored vanuses 13-16 eluaastat, et selgitada välja teismeliste endi arvamuse põhjal, millised on nende käitumisele enim mõju omavad tegurid, mis grupisuhte kaudu teismeliste käitumist mõjutavad. Valimi suuruseks oli kuus noorukit, kolm poissi ja kolm tüdrukut. Kõigil respondentidel oli uuringu teostamise hetkel vähemalt kaheaastane eelnev kogemus eakaaslaste gruppi kuulumisest. Eelnevalt sõlmiti intervjueeritavate ja nende vanematega kirjalik kokkulepe, mille alusel lubasid lapsevanemad oma alaealistel lastel uuringus osaleda ning respondendid nõustusid intervjuus osalema, andsid loa saadud andmeid analüüsida ja tulemused esitada käesolevas lõputöös. Kokkuleppe sõlmimise käigus informeeriti respondente ja nende vanemaid põhjalikult uurimuse eesmärkidest ja andmete kasutamise viisist. Konfidentsiaalsust silmas pidades on uuringus


29 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool osalevate intervjueeritavate nimed muudetud. Nimesid on kasutatud valimi kirjeldamiseks, analüüsiosas on välja toodud respondentide ütlused ilma nimele viitamiseta. Arutelu uurimistulemuste üle ja kokkuvõte Teismeea üks tähtsamaid arenguülesandeid on kujundada positiivne enesehinnang ja rolliootused nii enda kui teiste silmis. Teismeea peamisi ülesandeid on identiteedi leidmine ning terviklikuks ja produktiivseks täiskasvanuks kujunemine. Uuringust selgus, et teismeliseea sotsiaalne areng sõltub nooruki suhtlusvõrgustikust, peamiselt aga tugineb suhtlemisele eakaaslaste ja perekonnaga, toimub sotsiaalsete rollide õppimine. Respondentide kirjeldustest selgus, et noorukid pidasid oluliseks heade omavaheliste suhete olemasolu kodus, mõlema vanema kohalolu ja avatud suhtlemisvõimalust pereliikmete vahel, seostades nende puudumise omaealiste gruppi kuulumise vajaduse suurenemisega. Selgus, et teismelised tunnetavad oma kodus toimivaid suhteid teravdatult ning võrdlevad oma kodu ja vanemaid eakaaslaste omadega. Uuringust selgus veel, et teismelised kirjeldavad eakaaslaste gruppi, kui neile väga olulist sotsiaalset kooslust, mille abil loovad noorukid oma identiteeti ja rahuldavad arengupärast kuulumisvajadust. Teismelised kirjeldasid, et suhtlemisprotsessis on eakaaslaste grupi mõju nende käitumise kujunemisele olulisim eeskujude ja väärtuste kujundaja. Emotsioonisotsioloogia seisukohalt on teismeliste grupisuhtlemise üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid eakaaslaste grupi tagasiside. Uuringus selgus, et noorukile on oluline, kuidas eakaaslased tema tegevusele reageerivad, milliseid emotsioone ta suudab esile kutsuda omasuguste seas ning milliseid emotsioone suudab nooruk tekitada eakaaslastele. Noorukid kirjeldasid, et tagasisidet oma isikule saavad teismelised eelkõige läbi grupikuuluvuse ja eakaaslastega vahetult suheldes. Subkultuuriteooria kohaselt annab kuulumine gruppi teismelisele identiteedi, mille najal on võimalik saavutada sisemise rahulolu tunnet ning leida rakendust ühiskonnas. Uuringust selgus, et noorte eneseotsingud on enim mõjutatud teda ümbritseva keskkonna poolt interpreteeritud suhetest ja ka sotsiaalsetest pingetest, mille leevenduseks liitub noor subkultuuriga, kus ta kogeb end väärtuslikuna ning saab tunnustust oma kujunevale isiksusele. Selgus, et noor, kes julgeb end identifitseerida üldnormist teisiti, on keskmisest loovam ja otsivam, kuid võib sageli olla ka sotsiaalselt häirunud positsioonis. Noorukid kirjeldasid, et nad soovivad, jäljendades grupiliikmete käitumist, astuda välja vanemate mõju alt ja kujundada eakaaslaste abil oma isiklikud käitumisnormatiivid. Lisaväärtusena selgus, et teismelised on oluliselt eneseteadlikumad ja


30 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool analüüsivõimelisemad, kui uurija eeldas, olles suutelised seostama eakaaslaste grupi mõju nende käitumise kujunemisele mitmete oluliste psühholoogiliste ja keskkondlike aspektidega.

Olulisemad kirjandusallikad Araste, L. 2009. Noorte subkultuurid. Sotsiaalpedagoogika kursuse materjal. Tallinna Ülikooli Avatud Ülikooli Täiendõppekeskus. Berns, R. 1989. Child, Family, Community. USA: Dryden Press. Blumer, H. 1986. Symbolic Interactionism. Perspective and Method. Berkley, Los Angeles, London. Burr, V. 1995. An Introduction to Social Constructionism. Routledge. London and New Jork. Butterworth, G. 2002. Arengupsühholoogia alused. TÜ Kirjastus. Downes, D. & Rock, P. 1992. Understanding Deviance: A Guide to the Sociology of Crime ang Rule-Breaking. Oxford. Ennet, H. L. 2008. Noor ema. Abivahend tööks teismelise emaga. Caritas. Kera, S. 2004. Üheskoos teel. Tallinn. Ilo. Murray, M. E. 2002. Moral Development and Moral Education: An Overview. Department of Psychology, University if Illinois at Chicago. .


31 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool KOOLIKESKKONNAGA SEOTUD STRESS MURDEEALISTEL NOORTEL Autor: Helene Lagle Juhendaja: Anu Leuska

Summary The title of the paper is: „Stress in Teenagers Caused by School Environment“. The paper includes six different figures to illustrate the outcomes. The size of the paper is fifty five pages. The aim of the paper was to examine the stress factors caused by the school environment in students in grades 7-9. According to the purpose of the paper the main goal is to find the factors that cause stress in the school environment; find out how much and what kind of stress indication teenagers experience; consider study load as a reason for stress; find out how many different after the school activities the school offers and to what extent the children are aware of those possibilities; how much support the school could offer to children who experience stress. The paper is based on the Childhood Development Theory introduced by Maria Montessori, who has divided it into 4 different paths of development, each period having its own certain characteristics. It is necessary to have a favourable environment and support in order to use the development potential. The present study deals with the development of boys and girls during their adolescence period, the nature and factors of stress. Additionally, stress caused by loaded curriculum, the features of teaching techniques and having hobbies as one way of coping with stress was examined in more detail. A theory based survey was carried out among the students in grades 7-9 in Viljandi Maagümnaasium. The analysis of the questionnaire resulted in the fact that teens deal with serious stress symptoms, such as nervousness, sleep disorders, constant weariness, and concentration problems, they often get ill, have stomach aches and diarrhoea. Students’ answers showed that the biggest cause of stress was the study load. The analysis also showed that the use of teachers’ teaching methods was one-sided and did not meet with students’ wishes. Furthermore, it became evident that the school children were aware of the possibilities of finding help and support in school in case of any problems. The teenagers mostly turned to their class teacher, a subject teacher or the head teacher when they needed help. The school offers a wide variety of after school activities and the analysis of the survey showed that the students were aware of those possibilities. The surveyed teenagers’ answers did not give any evidence of the fact that the stress was the reason of not continuing their studies. However,


32 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool stress proved to be influential in terms of their further choices. For instance, several students planned to continue their studies in vocational schools, because it seemed easier for them to succeed there. In order to reduce the tensions in the school environment, it is recommendable for teachers to use balanced teaching methods to make studying more interesting and develop various skills in students. Furthermore, it would be good to let students more actively join the decision making process related to school and studies, so that the co-operation between the school and the students would be stress free and suitable for each party. Lessons should be carried out in a way that the main focus of the studies remains on the classroom and the homework is not emphasized that much. It is advisable to organise more events at school so that the students would not only connect school with hard work and studying. Teenagers should gain more positive emotions and experience from school so that they would enjoy going there every day. The present paper stated that further research is required in the matter of teaching methods.

Probleemiseade ja uurimuse eesmärk Keskkond esitab inimestele, sh koolilastele palju nõudmisi ja üha uued nõudmised tekitavad stressi. Ühiskonnas on aktuaalne teema, et üha rohkem noori kooliõpilasi kannatab stressi mõju all. Neid põhjusi, mis õpilastele nii koolis kui ka koolivälises keskkonnas mõju võivad avaldada, on palju. Eestis on palju noori, kes pärast 9. klassi ei jätka õpinguid, mistõttu on hulk noorukeid, kellel puudub keskharidus või amet. Selline olukord on ühiskonna harituse seisukohalt probleem. Koolipingist välja astuvad õpilased on osa ühiskonnast ning haridussüsteem see, mis vormib meie noorukeid ja laiemalt ühiskonda tervikuna. Stress meie ühiskonnas on probleemne küsimus ning veel halvem, et see on hakanud mõjutama noori koolilapsi. Kui õppekava ning koolikeskkond sisaldavad palju stressi tekitavaid tegureid, võib olla see üks põhjus, mis ei soodusta noori õpinguid jätkama. Uurimistöö eesmärgiks oli uurida 7. - 9. klassi õpilaste koolikeskkonnaga seotud stressi faktoreid. Eesmärgist tulenevalt olid töö ülesandeks järgmised ajaolud: 1. Millised tegurid põhjustavad koolikeskkonnas stressi? 2. Kui palju ja milliseid stressi ilminguid noortel esineb? 3. Kas õppekoormus võib olla stressiallikas? 4. Kas õppemeetodid võivad olla võimalikud stressi soodustavad tegurid?


33 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool 5. Kui palju pakub kool erinevaid huvitegevuse võimalusi ja kuivõrd on õpilased sellest teadlikud? 6. Uurida koolipoolseid toetusvõimalusi stressi all kannatavatele õpilastele.

Teoreetiline alus Töö teoreetiliseks aluseks oli Maria Montessori lapse arengu teooria, mis käsitleb lapse arengu väljakujunemist erinevas vanuses, sooduskeskkonna ja toetuse tähtsust erinevatel arenguastmetel ning arengust tuleneva potentsiaali teostumist. Maria Montessori töötas välja lapse arengu teooria, mille kohaselt inimese areng on nagu uuestisündimiste sari. Montessori väitis, et igal lapsel on sees individuaalne arenguetappide mehhanism ning iga arenguetapi tulemuseks on uus indiviid. Igal staadiumil on oma kindlad kvaliteedid ja tunnused ning nii keskkond kui täiskasvanud, kes lastega tegelevad, peaksid nende omaduste ja iseärasustega arvestama. Igas etapis on potentsiaal teatud muutuste läbiviimiseks ja on oluline, et ümbrus, kus laps kasvab, soodustaks teda oma potentsiaali realiseerima (Isaacs 2007: 9–12). Montessori tõi ka välja lapse kõrval oluliste teguritena lapse keskkonna ja õpetaja, antud töös on uuritud, kuidas õppekava ja õppemeetodid on tekitanud võimalikke kõrvalekaldeid sobiva keskkonna ja õpetaja aspektist. Õppekava ja õppemeetodite käsitluse rõhuasetus ei ole suunatud füüsilisele aspektile, vaid vaimsele keskkonnale. Pikemalt on autor teooria peatükis käsitlenud puberteediiga poistel ja tüdrukutel ning teinud ülevaate stressi olemusest ning selle mõjust organismile.

Uurimistöö metoodika ja andmete kogumine Andmekogumismeetod Õpilaste arvamuste ja kogemuste kogumiseks koostati suletud ja avatud küsimustega küsimustik. Suletud küsimuste eesmärgiks oli saada õpilastelt informatsiooni, mida saab analüüsida, võrrelda ja esitada statistiliste näitajatena. Avatud küsimuste eesmärgiks oli saada põhjalikumat ja sisukamat õpilase arvamust. Avatud küsimused nõudsid pikemaid arutlusi, seletusi või kirjeldusi. Need olid vajalikud, et õpilastes huvi, uudishimu ja tähelepanu äratada, et soodustada mõtete ja ideede tekkimist ning oma arvamuse väljendamist. Küsimustike täitmine viidi läbi ajavahemikul märts 2012 – aprill 2012 a. Viljandi Maagümnaasiumi õppeklassides klassijuhatajate juuresolekul. Kokku viidi küsitlus läbi 73 õpilase hulgas.


34 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Küsimustik koosnes 24 küsimusest ning on jaotatud nelja erineva teema alla: huvitegevus, õppekoormus, hinnang stressile, koolipoolne toetuse võimalus. Küsimustike täitmine võttis õpilastel aega 15 – 20 minutit. Andmete analüüsi metoodika Küsimustike andmete analüüsimiseks kasutati kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid andmete analüüsimise meetodeid. Küsimustiku avatud lõpuga küsimuste analüüsimisel rakendati sisu analüüsi kvalitatiivseid meetodeid. Valikvastustega küsimuste korral kvantitatiivseid meetodeid esinemissageduste ja protsentjaotuste väljatoomiseks koos vajalike kirjeldavate karakteristikutega. Saadud andmed esitati tabelite ja joonistena. Analüüs viidi läbi teemade kaupa vastavalt küsimustikus esinenud teemadele. Kõik küsimustikus käsitletud küsimused on analüüsi kaasatud. Valim ja uuringu eetiline aspekt Valimi moodustasid Viljandi Maagümnaasiumi 7.–9. klassi õpilased vanuses 13–16. Kokku osales uuringus 73 õpilast, kellest 31 olid tüdrukud ja 42 poisid. Uuringusse kaasatud klassid valiti juhuslikkuse teel. Selleks, et õpilane saaks uuringus osaleda, oli vajalik saada õpilase vanema või eestkostja luba. Kõikides valitud klassides said kõik õpilased loa uuringus osaleda. Uuringus ei osalenud kõik valitud klasside õpilased, sest küsitluse läbiviimise hetkel oli klassides erinevatel põhjustel puudujaid. Ankeetküsitlus oli vabatahtlik ja anonüümne, täidetud küsimustikke ei edastatud kolmandatele isikutele, selle alusel on uurimuses osalenute isikute konfidentsiaalsus tagatud. Ankeedi vajalikeks andmeteks oli vanus, sugu ja klass, mille alusel oli võimalik teha kokkuvõtteid ning koostada statistilised näitajad.

Arutelu uurimistulemuste üle ja kokkuvõte Lõputöös käsitletavaks vanuserühmaks oli 13–16-aastased noored. Tuginedes Maria Montessori väljatöötatud teooriale, võib öelda, et just see periood on loomingulise arenemise ja individuaalsuse väljakujunemise periood. Sel etapil vajab inimene erilist hoolt, tähelepanu ja mõistmist, selle põhjuseks on inimese arengus toimuvad suured muudatused. Uuringus selgus, et 13–16-aastaste noorte hulgas esineb palju stressi. Õpilastel on esinenud kahe viimase kuu jooksul tõsiseid stressi tunnuseid: närvilisust, unehäireid, pidevat väsimust,


35 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool keskendumisraskusi, sageli haigestumist ning kõhuvalu, kõhulahtisust. Koolikeskkond on üheks stressoriks, seda kinnitab fakt, et õpilastel esineb enne tundi erinevaid negatiivseid kehalisi sümptomeid nagu peavalu, kõhuvalu, higistamist (peopesade niiskus), palavik ning tekib isegi kõhulahtisus. Sellised tunded soodustavad stressi süvenemist, kui probleemi allikaga ei tegeleta. Õpilastele tekitab kõige enam stressi suur õppekoormus, sest koolipäevad on pikad ning koduseid töid on palju. Õpetajate poolt kasutatavad õppemeetodid tundide läbiviimiseks on ühekülgsed ning õpilaste eelistustega vastuolus. Teismelised ise eelistavad mitmekülgseid meetodideid, mille kasutamine oleks tasakaalus, et tunnid oleksid sisukamad, huvitavamad ning mitmekülgsemad. Noored on teadlikud, et probleemide olemasolu korral on neil võimalus koolitöötajatelt abi saada. Kõige enam kasutavad õpilased probleemide lahendamiseks kaasõpilase abi, klassijuhataja abi või proovitakse oma probleemiga kõigepealt ise toime tulla. Kaks kolmandikku õpilastest tegeleb vabal ajal huvitegevusega. Noored on teadlikud, et kool pakub suurel hulgal erinevaid huvitegevusi. Suurem osa noortest ei võta kooli poolt pakutavatest huvitegevustest osa. Õpilased väärtustavad haridust, sellest tulenevalt tahab enamik õpilasi oma haridusteed jätkata gümnaasiumis või kutsekoolis, vaid väike hulk õpilasi pole oma valikutes veel kindel ning vaid üks õpilane tahab minna tööle. Autor tegi ettepanekuid

koolikeskkonnas

stressi

vähendamiseks:

*õpetajad

peaksid

kasutama

mitmekülgseid õppemeetodeid, et arvestada laste erinevust, kuna kõik õppemeetodid ei sobi kõigile õpilastele. Noortes on vaja arendada mitmekülgseid oskusi.* õpilastele tuleks anda rohkem sõnaõigust, et õpilaste ja kooli vaheline koostöö oleks efektiivsem ja stressivabam. *tundide mahtu nädalas tuleks vähendada. *tundides tehtav õppetöö peaks olema efektiivne, põhirõhk peaks olema koolis tehtaval, et kodus oleks vähem ülesandeid. *koolis võiks olla rohkem üritusi, et noored saaksid vabal ajal kaasõpilastega rohkem suhelda. Üritused võiksid toimuda õpilaste ja kooli vahelise koostöö tulemusel. Lisaks võiks toimuda rohkem sellised üritusi/võistkondlikke tegevusi, kus osalevad nii õpilased kui ka õpetajad, et kogetaks teistsugust rolli, mitte ainult õpilase ja õpetaja rolli.


36 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Olulisemad kirjandusallikad Elenurm, T., Kasmel, A., Kidron, A., Rüütel, E., Teiverlaur, M., Traat, U. 1997. Stressi teejuht. Tallinn. Tallinna Raamatutrükikoda. Isaacs, B. 2007. Bringing the Montessori Approach to your Early Years Practice. New York. Routledge. Leppik, P. 2006. Õppimine on tõesti huvitav. Tartu. Tartu Ülikooli Kirjastus. Liivamägi, J. 2011. Laste ja noorukite rasked stressihäired. Tallinn. AS Medicana. Montonen, R. 2005. Lapse areng. Tallinn. AS Ajakirjade Kirjastus. Niitra, S. 2004. STRESS: räägivad juhid ja hingetohtrid. Tallinna Raamatu trükikoda. Äripäeva Kirjastus. Salumaa, T.; Talvik, M. 2004. Ajakohastatud õppemeetodid. Tallinn. Merlecons ja Ko OÜ.


37 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool KONFLIKTID KUI ÜHED VÕIMALIKUD KOOLIVAHETUSE PÕHJUSED Autor: Maida Michelson Juhendaja: Triin Kirss

Summary Conflicts as Possible Reasons for Changing Schools. This paper consists of 46 pages and there are 38 sources used. The topic is significant as conflicts between students are thought to have caused a significant increase in the number of students changing schools in a primary school in Harju County. The aim of the paper was to analyse how conflict situations have impact on students’ transfer from school to school using the example of one primary school in Harju County. Based on the aim of the paper several goals are set: to analyse the nature of the conflict based on theory; to analyse the role of the teachers and the school in the development of a conflict and their impact on transfer during primary school period; to analyse the role of the parents in school-based conflicts. Conflict Theory is the basis of the research, while it explains scientifically the nature of a conflict. Narrative research method and the qualitative data collection are used. The respondents of the study are teachers and parents of one of the primary schools in Harju County. The paper starts with an introduction and it includes four main chapters. In the first chapter there is a review of the nature of the Conflict Theory and the reasons for rise and escalation of the conflict. The second chapter reviews conflicts within the school environment, the reasons for that, the participants and solution possibilities. The third chapter describes the methods used to collect and analyse the data, and the selection. The fourth chapter introduces the analysis as well conclusions. The summary gives a brief overview of the study done. The results of the analysis clearly show that conflicts in school play a major role in a student`s decision to change schools during primary school. The most important factors include the internal climate and the development of the school, the impact of the teachers’ work, relationships between students, different viewpoints and different understanding about solving a conflict of the parents and teachers. The findings of the paper will further help to understand conflicts as possible reasons for changing schools.


38 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Probleemiseade ja uurimuse eesmärk Ühest Harjumaa põhikoolist lahkus üksnes 2009/2010 õppeaastal 17 õpilast ehk 14% õpilaste üldarvust, seda just põhikooli teisest- ja kolmandast kooliastmest (Toomse 2011). Selline tulemus on mõtlemapanev ja näitab tõsist probleemi nii kooli maine kui ka püsimajäämise osas. Põhihariduse eesmärk on kujundada iseseisev õppija, kes suudab oma edasise õpitee kohta teadlikke valikuid teha, on otsustus- ja vastutusvõimeline, koostööaldis ja väärikas isiksus ning kodanik. Põhikoolis omandab õppur pädevused, mis aitavad tal kasvada täisväärtuslikuks ühiskonnaliikmeks (Haridus- ja Teadusministeerium 2011). Koolivahetuseks võivad olla erinevad põhjused. Näiteks vanemate töö- ja elukoha muutus; koolikiusamine; õpiraskused; kooli halb maine; kaasaegse õpikeskkonna puudumine; vähene huvitegevuste võimalus; lahendamata jäänud konfliktid. Lõputöö keskendub kirjeldatud nimistust konfliktidele kui võimalikele koolivahetuse põhjustajatele. Lõputöö eesmärgiks oli uurida konflikte kui võimalikke koolivahetuse põhjuseid põhikooli perioodil läbi lapsevanemate ja õpetajate vaatenurga, toetudes ühe Harjumaa põhikooli näitele. Eesmärgist tulenevad uurimisülesanded: 

selgitada konflikti olemust, toetudes teoreetilistele seisukohtadele;

uurida õpetajate ja kooli osa konflikti kujunemisel koolikeskkonnas ning nende seost koolivahetusel põhikooli perioodil;

uurida lastevanemate osatähtsust konfliktides koolikeskkonnas ja nende seost koolivahetusega põhikooli perioodil.

Teoreetiline alus Uurimuse teoreetiliseks aluseks oli konfliktiteooria, kuna nimetatud teooria seletab teaduslikult konfliktide sisulist poolt. Konfliktiteooria on sotsioloogilise uurimise vaatenurk, põhinedes eeldusel, et ühiskond on keeruline süsteem, mida iseloomustab ebavõrdsus ja konflikt, mis põhjustab ühiskondlikku muutust (Krips 2010: 11). Kuuldes sõna „konflikt“, mõtleme instinktiivselt sõnadele: * tüli; * pahandus; * arusaamatus. Enamasti ilmnevad indiviididevahelised vastuolud nende käitumisest ning üldistatult on tegemist vastuoluga selle vahel, mida indiviid teeb, ning selle vahel, kas see tegevus teisele indiviidile sobib. Cross, Names ja Beck (1979) väidavad, et konflikt on kui paratamatus, sest inimesed on erisugused. Ehk teisisõnu arusaamade, väärtuste, temperamendi, suhtlusstiilide, käitumisviiside, hoiakute,


39 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool keelekasutuse jne erinevused muudavad konfliktid vältimatuks. Siinkohal muutub oluliseks konfliktis õigesti ja kohaselt käituda – konstruktiivselt juhtida ( Lehtsaar 2008: 17). Pikemalt on teoreetilises lähenemises toodud välja veel konfliktid koolikeskkonnas.

Uurimistöö metoodika ja andmete kogumine Andmekogumismeetod Andmete kogumise põhimõtteks on essee kirjutamise võte etteantud teesil, mille sõnastus on välja töötatud autori enda poolt antud lõputöö raames ning pole varem kasutatud. Õpetajatele viis autor isiklikult paberile trükituna uurimuses osalemise palve essee teesiga, saades nõnda igaühega eraldi kontakti ning võimaluse lühidalt selgitada, milles nende ülesanne seisneb. Samuti võimaldas selline lähenemine näha reaktsiooni sellisele ettepanekule ja saada esimene tagasiside võimaliku nõustumise kohta osaleda uurimuses. Vahetu kontakt oli positiivne ja õpetajad olid huvitatud. Kaheksale lapsevanemale saadeti uurimuses osalemise palve koos teesiga elektroonilise kirja teel, kahele edastati paberil. Andmete analüüsi metoodika Analüüs on etapiline tegevus. Kõigepealt toimub materjali mitmekordne läbilugemine, et mõista saadud infot tervikuna. Järgneb olemasolevate andmete liigitamine, kirjeldamine ja seostamine ning kõige lõpus leiab aset tulemuste seletus (Hirsjärvi, Remes, Sarjavaara 2010: 210). Uurimistöö käigus analüüsiti tekste neis sisalduvate tähendust omavate sõnumite tõlgendamise ja korrastamise kaudu tekstide korduval läbilugemisel ning autorile oluliste mõtete välja toomisel. Selline lähenemine on inimolemise analüüs tema keelesõnade kaudu. Valim ja uuringu eetiline aspekt Uurimistöö valimi koostamise põhimõtete juures lähtus autor uurimistöö eesmärkidest. Valimi moodustasid ühe Harjumaa põhikooli õpetajad ja lapsevanemad, kelle laps on viimase kolme aasta jooksul põhikooli vahetanud. Valimi leidmine sai teoks läbi isikliku kogemuse lapsevanemana, kuna autor oli tuttav kohaliku põhikooli probleemidega õpilaste koolist lahkumise osas võimalike konfliktide tõttu. Uuringus osalemise kutse said 18 respondenti - 10 lapsevanemat ja 8 õpetajat, kellest vastasid 15 - kaheksa lapsevanemat ja seitse õpetajat. Uuring oli anonüümne ning respondendid kodeeriti numbritega, eristades nõnda õpetajate ja lapsevanemate vastused.


40 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Arutelu uurimistulemuste üle ja kokkuvõte Konflikt kuulub lahutamatult suhete juurde ja õpetab meile midagi, mida me muidu poleks õppinud. Empaatiavõime, suutlikkus andestada, lugupidav suhtumine teise inimesse, vastutusvõimelisus – need on isiksuseomadused, mis määravad omalt poolt, kas ja kuidas konfliktides käitutakse. Uurimusest selgus, et konfliktidel on seos koolivahetusega põhikooli perioodil, seda läbi erinevate vaatenurkade nii õpetajate, lastevanemate kui kooli seisukohalt tervikuna. Analüüsi põhjal võib väita, et määravaks teguriks saavad kooli areng ja sisekliima, klassijuhataja töö osatähtsus, laste omavahelised suhted, õpetajate ja lastevanemate erinevad vaatenurgad ning arusaamad konfliktide lahendamise kohta. Lahkhelide tekkimisel on tähtsal kohal oskus lahendada situatsioone, kuna inimesed on erisugused oma arusaamade, väärtuste, temperamendi, suhtlusstiilide, käitumisviiside, hoiakute ja keelekasutuse poolest. See muudab paratamatult konflikti vältimatuks. Valeks või ebaadekvaatseks saab vaid pidada konflikti lahendamise moodust, mitte konflikti ennast. Oluline on, et kõik osapooled soovivad jõuda konstruktiivsete lahendusteni. Ilma selleta jääb pingeolukord alles ning väljapääsu otsitakse äärmuslikest võimalustest, millest tulenevalt vanemate poolt näiteks lapse teise kooli viimine. Mõistes sügavamalt konflikti olemust, saab oskuslikumalt leida lahendusi erinevatele olukordadele, seda ka koolikeskkonnas. Koostatud uurimistöö tulemused annavad tulevikus võimaluse suuremat tähelepanu pöörata konfliktidele kui võimalikele koolivahetuse põhjustele põhikooli perioodil, nende ennetamisele ja lahendamisele. Autor leiab, et tõstatatud teema ja probleemilahenduste leidmisega tuleks kindlasti edasi tegeleda, kuna see aitab kaasa meie sotsiaal- ja hariduselu parendamisele ja edendamisele.

Olulisemad kirjandusallikad Burch, N., Gordon, T. 2006. Õpetajate kool. OÜ Väike Vanker. Cleary, M., Sullivan, G., Sullivan, K. 2004. Kiusamine koolis. AS Atlex Kadajane, T. 2001. Koolisotsiaaltöö käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus Krips, H. 2010. Konfliktidest ja suhtlemisoskustest õpetamisel ning juhtimisel. Tartu. AS Atlex. Krull, E. 2000. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus. Leino, M. 2004. Kas lapsi tuleb kaitsta kooli eest? Tallinn. Eesti Lastekaitse Liit. Leino, M. 2009. Kui koolis on halb. AS Ajakirjade Kirjastus.


41 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Leino, M. 2002. Sotsiaalsed probleemid koolis ja õpetajate toimetulek. Tallinn. TPÜ Kirjastus. Leppik, P. 2000. Lapse arendamine ja õpetamise probleeme koolis. Tartu Ülikooli Kirjastus Sarv, E-S. 2008. Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana. Tallinn. Tallinna Ülikooli kirjastus. Бородкин, Ф., Коряк, Н., И. 1983. Внимание – конфликт. Новосибирск. Сибирское отделение Веснин, В.Р. 2005. Менеджмент. ТК Велби Иванова, Е., Н. 2003. Иду на конфликт. Санкт-Петербург. Издательство ДНК. Райзберг, Б. А. 2005. Психология в экономике и управлении. Москва. Московский психолого-социальный институт.


42 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool SOTSIAALTÖÖ ERIALA ÜLIÕPILASTE TAGASIVAADE VAIMSE KOOLIKIUSAMISE KOGEMUSELE Autor: Elin Kütt Juhendaja: Pille Kriisa

Summary Social work students' experiences of mental bullying in retrospect. Topic of choice to bring more attention to the growing problem of bullying. This topic is very actual at the moment, and gathers the importance of each incident of bullying becomes evident. The aim of this study is to investigate retrospectively the Lääne-Viru College Social Work students’ experience of mental bullying and the impact of the current experience of life and social relationships between bullying incidents and specialty options. The study is based on ecological systems theory, which suggests that the environment is complete whereat all the events and situations are associated and factors influence a person’s behaviour. The study is quantitative and the data was collected using questionnaire, which had open and closed questions. The survey was carried out among I, II and III course Social Work students of the Lääne-Viru College. The questionnaire was answered by 121 students, of whom 98 had experienced mental bullying at school, which makes 81% out of all respondents. The survey showed that the respondents’ attitude towards going to school was quite positive in spite of being bullied. One can mentally be bullied in many ways: respondents experienced the most having nicknames, being lied to and told rumours about them; less was experienced being excluded from the group and being threatened. Mental bullying occurs the most often in grades V – IX and also during the first years of school – grades I – IV. It was experienced less in grades X - XII. Considerable part of bullying victims noted that bullying happened frequently or constantly; they considered it quite or highly serious and the bullying usually lasted months or a year or more. Surprisingly, there were more bullies among boys than girls. In the point of view of the victims the reasons for being bullied can be divided into five different categories: character and behaviour, looks, family or residence of the victim, jealously, other. The survey also showed that bullying has affected respondents life years after being bullied. They have vivid memories of the bullying event(s), which keep coming back


43 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool and cause sadness; they have dreams or nightmares about the bullying event(s) and also they feel hopelessness in situations, which remind them the bullying event(s). But the effects may be positive as well: now they know how to stand up for themselves and others; they are stronger and more independent; they know how to recognise a bully and a victim, and hereafter they will intervene in bullying. The survey showed that a wish to help other victims may be or was definitely a motive in choosing social work as a speciality. Social Work also gives former victims an opportunity to analyse and think about the experience. Studying social work has helped them to understand where does the bullying comes from and how to intervene, who are the bullies and why do they bully.

Probleemiseade ja uurimuse eesmärk Koolikiusamine on tänapäeval üha märgatavam probleem. Paljudele seostuvad tänase kooli põhiprobleemid õppimise, ülekoormuse ja ülepaisutatud õppekavaga. Ent uurimused näitavad, et õpilaste endi arvates on kõige tõsisemaks probleemiks hoopis koolivägivald (Kõiv 2002b). Teema valik tulenes üha kasvavast probleemist seoses koolikiusamisega. Antud teema on hetkel äärmiselt aktuaalne ning kogub tähtsust iga koolikiusamisjuhtumi ilmsiks tulekul. Samas on teema ka uudne, kuna soovitakse keskenduda mitte ainult koolikiusamisele ja selle mõjule ohvri edaspidises elus, vaid lisaks lähenetakse teema uurimisele ka tagasivaatavalt. Kusjuures valimiks on sotsiaaltöö eriala õppivad endised kiusatavad ehk isikud, kes õpivad nüüd eriala, mis on olemuselt abistav käitumine (Oko 2008: 2) ning mille käigus tegeletakse sotsiaalsete muutuste, inimsuhete probleemide lahendamisega ja inimeste jõustamisega, suurendamaks nende heaolu (IASSW 2000). Eestis on koolikiusamist ennetavaid, leevendavaid, tõrjuvaid ja likvideerivaid programme ja projekte läbi viidud nii Sotsiaalministeeriumi kui ka Lastekaitse Liidu poolt. Eestis on koolikiusamist ja kiusamiskäitumist uurinud ning selles vallas suuri läbimurdeid teinud Kristi Kõiv, kelle uuring "Koolikiusamine" näitab, et tavakooli õpilaste seas on regulaarselt 7% kiusajad ning 8% ohvrid (Mängel 2005). Sellest saab järeldada, et koolikiusamisega tuleb tegeleda ning seda järjepidevalt. Töös on palju toetutud ka Holmberg-Kalenius´le, kes väga suurel määral on kirjeldanud kiusatu elu pärast koolikiusamist (Holmberg-Kalenius 2009). Lõputöö eesmärgiks oli uurida tagasivaatavalt Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli (edaspidi LVRKK) sotsiaaltöö eriala üliõpilaste vaimse koolikiusamise kogemusi ja kogemuse mõju praegusele elule ning seoseid kiusamiskogemuse ja sotsiaaltöö eriala valiku vahel.


44 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Eesmärgi täitmiseks püstitati järgmised ülesanded: 

anda ülevaade vaimse koolikiusamise olemusest ning uurida, kuidas on ohvritel võimalik kiusamisest toibuda ja millist mõju vaimne koolikiusamine ohvri edaspidisele elule omab;

uurida ja analüüsida endiste kiusatute vaimse koolikiusamise kogemust;

uurida ja analüüsida kiusamiskogemuse mõju endiste kiusatute praegusele elule;

uurida ja analüüsida kiusamiskogemusest tulenevat soovi aidata teisi kiusatuid kui võimalikku ajendit sotsiaaltöö eriala valikul;

uurida ja analüüsida sotsiaaltöö eriala õppimist kui võimalust kiusamiskogemust lahti mõtestada.

Teoreetiline alus Töö teoreetilist lähtekohaks oli ökoloogiline süsteemiteooria. Teoreetilises osas määratleti ka mõiste sotsiaaltöö. Samuti uuriti ja analüüsiti lähemalt koolivägivalla ja koolikiusamise olemust, mille jaoks selgitati lähemalt selliseid mõisteid, nagu agressioon, afektiivne ja mitteafektiivne

agressioon,

suguluslik

agressioon,

vägivald,

koolivägivald,

kiusamine,

koolikiusamine ja vaimne koolikiusamine. Lisaks käsitleti lähemalt ka klassikollektiivi, kus kiusati,

räägiti

lähemalt

kiusaja,

ohvri

ehk

kiusatava

ja

kõrvaltvaataja

rollist

kiusamisprotsessis. Lisaks uuriti ja selgitati kiusamisest toibumist ja kiusamise mõju ohvri edaspidisele elule. Ökoloogilises süsteemiteoorias on olulisel kohal interaktsioonid nii keskkondade sees kui ka erinevate keskkondade vahel. Bronfenbrenner´i (1989) teooria järgi koosneb keskkonna struktuur järgmistest järjestikulistest süsteemidest: mikrosüsteem, mesosüsteem, eksosüsteem, makrosüsteem (Alfaro, Umaña-Taylor 2010). Mikrosüsteem on vahetult kogetud kontekst, see on indiviidi kõige lähemalt ümbritsev füüsilistest ja psühholoogilistest asjaoludest koosnev keskkond, millega indiviidil on otsene kontakt. See on esmane keskkond, nagu kodu, kool, lasteaed, huviring, lähikeskkond, milles laps või noor areneb, saab kogemusi ning loob isikliku reaalsuse (Klefbeck, Ogden 2001: 28). Õpilase jaoks on mikrosüsteemid näiteks kodu, kool ja eakaaslaste grupp (Odom, Peck, jt 2010.). Vähemalt kaks omavahel seotud mikrosüsteemi moodustavad mesosüsteemi. Mesosüsteem tekib kui indiviid liigub ühest mikrosüsteemist teise. Koolilapse mesosüsteem koosneb kodu-, kooli- ja vaba aja veetmise keskkonna vahelistest seostest (Klefbeck, Ogden 2001: 30). Eksosüsteemi


45 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool moodustavad seosed erinevate kontekstide/süsteemide vahel. Eksosüsteemi osadeks või elementideks on näiteks õe või venna kooliklass, ema ja isa töö ja tööga rahulolu, vanemate sotsiaalsed suhted väljaspool kodu, aga ka kõik sotsiaalsed teenused, mida on võimalik perele kogukonnas pakkuda (Odom, Peck, jt 2010). Makrosüsteemi moodustavad kultuuride ja subkultuuride kõrgema tasandi mudelid ja skeemid (Klefbeck, Ogden 2001: 32). See on indiviidist kõige kaugemal paiknev kontekst, kuid avaldab indiviidile siiski mõju erinevate alasüsteemide kaudu.

Uurimistöö metoodika ja andmete kogumine Andmekogumismeetod Andmekogumismeetodina kasutati ankeetküsimustikku. Küsimustikus kasutati suletud küsimuste ja avatud küsimuste vahevormi: lisaks valikvastustele esitatakse avatud küsimusi. Avatud küsimuste abil püütakse jõuda vastusteni, mida uurija ei ole osanud ette näha (Hirsjärvi, Remes, Sajavaara 2005: 186). Uuringu läbiviimiseks kasutati küsimustikku, kuna uurimistöö eesmärgi täitmiseks oli vajalik koguda suur andmestik: haarata palju inimesi ja esitada neile rohkelt küsimusi. Uurija kogus andmeid kahel erineval viisil: postiküsitluse ja kontrollitud küsitluse abil. Postiküsitluses osales valimi see osa, kellele ei olnud võimalik ankeete isiklikult üle anda. Suuremat osa valimist kohtas uurija isiklikult, mis võimaldas uurijal rääkida ja selgitada uurimuse eesmärki, täpsustada ankeedi täitmise nõudeid ja vastata küsimustele (Hirsjärvi, Remes, Sajavaara 2005: 182-183). Küsitlus viidi läbi LVRKK sotsiaaltöö eriala üliõpilaste seas 2012. aasta märtsikuus. Küsimustik oli tagasivaatav, s.t et uuriti valimi mälestusi kiusamiskogemusest ning nende arvamust kogemuse mõjust nende praegusele elule. Andmete analüüsi metoodika Uurimistulemuste analüüsimisel kasutati kvantitatiivset uurimismetoodikat, mis andis võimaluse saadud tulemusi võrrelda sarnaste arvnäitajatega ning võimaldas saada probleemist ülevaade ning saadud tulemusi esitada nii arvuliselt, protsentuaalselt kui ka jooniste ja tabelitena. Avatud küsimuste vastused olid küllaltki sarnased ning neid sai kategoriseerida temaatilistesse gruppidesse ning seejärel analüüsida sarnaselt suletud küsimustega. Kvantitatiivne analüüsimeetod eeldab täpselt konstrueeritud valimit, vaatleb ja mõõdab informatsiooni numbriliselt (Creswell 2003). Sellise analüüsimeetodi eesmärgiks on


46 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool keskenduda teadaoleva teabe kontrollimisele (Rikamann 2007). Uurimuse tulemuste statistiliseks esitamiseks diagrammidena kasutas töö autor arvutiprogrammi Microsoft Office Excel 2007 ning tabelitena Microsoft Office Word 2007. Valim ja uuringu eetiline aspekt Valimiks oli LVRKK sotsiaaltöö eriala I – III kursuse nii päevase õppevormi kui kaugõppe üliõpilased. Autor koostas küsimustiku ning viis selle alusel valimi seas läbi uuringu leidmaks endised vaimse koolikiusamise ohvrid, kelle vastuste analüüsimisel täidetakse uurimistöö eesmärk. Küsitlus viidi läbi 121 sotsiaaltöö eriala üliõpilase seas, kellest 98 määratleti kui endist kiusatavat. 98 kiusatu ankeetküsimustiku alusel uuriti nende koolikiusamiskogemusi ja kogemuste mõju nende praegusele elule ning soovi teisi kiusatuid aidata kui võimalikku ajendit

sotsiaaltöö

eriala

valikul

ja

sotsiaaltöö

eriala

õppimist

kui

võimalust

kiusamiskogemust lahti mõtestada. Uurimuses osalemine oli vabatahtlik ning vastajatele selgitati eelnevalt küsitluse eesmärki ja põhjust. Vastata paluti ausalt ja avameelselt, tuginedes küsimustiku anonüümsusele ja asjaolule, et tulemusi kasutatakse üldistatud kujul ainult käesolevas uurimuses.

Arutelu uurimistulemuste üle ja kokkuvõte Uurimistulemustest selgus, et vaimset koolikiusamist oli kogenud 81% küsitlusele vastanud Lääne-Viru

Rakenduskõrgkooli

sotsiaaltöö

eriala

üliõpilasest.

Olenemata

kiusamiskogemusest kaldus kiusatute suhtumine koolis käimisesse pigem positiivsele. Suur osa vastajatest suhtus koolis käimisesse neutraalselt või neile meeldis see natuke või väga. Vaimne koolikiusamine väljendub mitmeti. Kõige enam kogeti vaimset kiusamist hüüdnimede andmise ning valetamise ja kuulujuttude levitamisega. Kiusamine esineb kõikides kooliastmetes. Kõige rohkem kogeti vaimset kiusamist põhikooli astmes ning arvuliselt samuti palju kiusati vaimselt esimestel kooliaastatel. Uurija märkas ka, et kiusatuks osutunute seas oli suur hulk üliõpilasi, kes olid kiusatavad mitte ainult ühes vaid lausa mitmes erinevas kooliastmes. Vaimse koolikiusamise olemus on läbi kooliastmete küllaltki sarnane. Suurem osa iga kooliastme kiusatutest vastas, et kiusamine toimus harva või mõnikord, nad pidasid neid juhtumeid üldsegi mitte või natuke tõsisteks ning et kiusamine kestis tavaliselt mõni päev või nädalaid. Teooria järgi kasutavad vaimset koolikiusamist tavaliselt tüdrukud,


47 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool kuna selle taustal on kadedus ja see kuulub sageli tüdrukute käitumise juurde (HolmbergKalenius 2009: 45), oli üllatavaks tulemus, mille järgi olid kiusajateks erinevates kooliastmetes suuremas osas poisid. Kiusamise põhjusi on palju, kuid need on kooliastmetes sarnased. Kiusatute väljendatud põhjused, miks neid võidi kiusama hakata oli võimalik liigitada viite erinevasse kategooriasse – iseloom või käitumine; välimus; perekond või elukoht; kadedus ja muu. Tulemustest selgus veel, et kiusamiskogemus mõjutab endiste kiusatute praegust elu. Kiusamise juhtumitest kerkivad esile elavad mälestused, mis põhjustavad kurbust ning juhtumitest nähakse unenägusid või õudusunenägusid ja tuntakse ka lootusetust olukordades, mis meenutavad kiusamisjuhtumeid. Kiusamise negatiivsete mõjudena toodi enim esile: võimetust oma arvamuse avaldamisel või vestluse alustamisel; väiksemat enesekindlust; madalamat enesehinnangut ja alaväärsustunnet ning ebakindlust nt otsuste vastuvõtmisel ja esinemisel ning palju muud. Kiusamise positiivseks mõjuks nimetati, et pärast kiusamiskogemust osatakse nii enda kui ka teiste eest paremini seista ning mõeldakse teiste peale. Soov teisi kiusatuid aidata võib olla üheks ajendiks sotsiaaltöö eriala valikul. Sotsiaaltöö annab endistele kiusatutele võimaluse oma kiusamiskogemust mõtestada. Õppeainetes kiusamiskogemuse mõtestamine ja analüüsimine aitas aru saada, mis kiusamine üldse on – millest see tuleneb, kuidas see toimub ja kuidas sellesse sekkuda. Lisaks aitas mõista, kes on kiusajad ja miks nad kiusavad ning miks neid kiusati. Oluliseks tulemuseks oli asjaolu, et kiusamist peeti väga aktuaalseks ning väga tähtsaks peeti, et kiusamisest räägitaks juba enne selle esinemist, et sellega tegeletaks ning, et kiusatavaid märgataks ja aidataks. Koolikiusamise vastu on püütud võidelda erinevate programmide ja projektide läbiviimisega terves maailmas ning see on tänapäeval üha märgatavam probleem. See on kasvav, aktuaalne ja tähtis probleem, mida tuleks ennetada või millega tuleks tegeleda juba eos. Koolikiusamisega tuleks tegeleda järjepidevalt ning tähelepanu tuleks pöörata ka selle edasistele mõjudele. Töö autori tegi ettepanekud koolidele, kiusatutele ja sotsiaaltöö eriala üliõpilastele: -

pöörake tähelepanu koolikiusamisest toibumisele ja selle edasistele mõjudele;

-

rääkige oma kogemustest ja otsige abi;

-

sekkuge koolikiusamisse – märgake seda ning aidake kiusatut ja kiusajat.


48 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Olulisemad kirjandusallikad Berk, L., E. 2000. Child Development. 5th Edition. Boston: Allyn & Bacon. Brennan, P., Foster, S., Holder, H. 2004. Helping Adolescents at Risk. New York. Guilford Press. Clarke, D. 2003. Pro-Social and Anti-Social Behaviour. New York. Routledge. Deptula, P. D., Cohen, R. 2004. Aggressive, rejected, and delinquent children and adolescents: a comparison of their friendships: Aggression and Violent Behavior. s.l. Eslea, M., Rees, J. 2001. At what age are children most likely to be bullied at school? Aggressive Behavior. s.l. Holmberg-Kalenius, T. 2009. Elu pärast koolikiusamist. Kas koolikiusamisest on võimalik toibuda?. Tallinn. Kirjastus Pegasus. Kõiv, K. 2002a. Õpilaste suhtumine kiusamisse ja kiusamiskäitumise iseloomustus. Konverents “Ei vägivallale”. Konverentsi materjalid. Tallinn. AS Rebellis Kõiv, K. 2006. Kiusamiskäitumise mitu tahku: õpilastevaheline kiusamine, õpilaste kiusamine õpetajate poolt, õpetajate kiusamine õpilaste poolt ning õpetajate kiusamine koolipersonali ja lapsevanemate poolt. Tartu. OÜ Vali Press trükikoda. Roth, D.A., Coles, M.E., Heimberg, R.G. 2002. The relationship between memories for childhood teasing and anxiety and depression in adulthood. - Journal of Anxiety Disorders. Vol 16.


49 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool MAAKOOLI ÕPETAJA ROLLID JA VÄÄRTUSHINNANGUD Autor: Tiia Lepp Juhendaja: Kaja Altermann

Summary Tiia Lepp 2012. The title of the paper is „ Roles and Value Judgment of a Rural School Teacher “. The paper consists of 65 pages and 1 appendix. The topic of the paper is important because the author sees the emerging problems while working as a leisure activity instructor in a rural school. For the reasons named earlier, the author’s objective is to study different roles of teachers in rural schools, their values and whether the values have changed over time. The author has left the teacher’s role as a subject teacher on the second place and primarily focuses on a teacher as a social person. The objective of the paper is to analyse the values and roles of a rural teacher who has worked in a rural school for over twenty years. The tasks derived from the objectives of the study are as follows: 1. To study the different roles related to pedagogic work. 2. To study the personal values and values related to the work of a rural school teacher. 3. To describe the differences between the values and roles of teachers who ended their active career in 1980s and teachers who are currently active. The sample of the study consisted of seven rural school teachers of the age from 55 to 88 who have worked for at least 20 years. The author used focused semi structured interview, based on the qualitative research method. The study is divided into two parts – theoretical and empirical. In the first chapter the author looks at the theoretical aspects that give a good overview of the Role Theory and the different work related roles of the teacher. Motivation is also being examined in this chapter. In the second chapter, the author gives a deeper view of what are the values, value education, value judgment and how they are related to teacher’s everyday work. In the third chapter, the research problem and methodology are described. The fourth chapter consists of the conclusions and results of the study. The study concluded that the roles of a rural school teacher have changed significantly over time. In 1950s and 60s the teachers were highly valued. In addition, the teacher was also a promoter of culture in the community. Parents and villagers actively supported teachers and took part in cultural activities and parties. In 1970s and 80s, teachers were mostly valued as mediators and


50 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool resources of knowledge. The views of the political party and cooperation were especially important. Motivational and disciplinary systems were highly developed and wellfunctioning. Teachers nowadays, in addition to being a teacher, are carriers of many social roles including some of parental roles: upbringing, reconciling, motivating etc. In addition, the teacher has to meet high ethical requirements, to be a role model and helper, as well as the starter of changes. Teacher’s roles have changed during years but the main values have remained the same – quality, will to learn, cooperation, honesty, considerateness etc. Teacher’s work nowadays has many sides. Rural school teachers find it important to have a psychologist and a social pedagogue in their school. Teachers themselves value their work and wish that the society would too.

Probleemiseade ja uurimuse eesmärk Tänapäeva Eesti ühiskondlik elu ei soosi kahjuks elu maal: suur tööpuudus ja madal töötasu on põhjuseks, mis paljusid edumeelseid perekondi maalt ära kolima sunnivad. Selleks, et pere majanduslikult toime tuleks, on paljud lapsevanemad sunnitud kodust kaugemal tööl käima. Sotsiaalsetele probleemidele lahenduste otsimise asemel neile käega löömine on teema, millega mitmed maapiirkondade elanikud igapäevaselt kokku puutuvad. Lohutust ja abi otsitakse sageli alkoholist ning kasutatakse ära ka võimalus emapalga toel sündivatele lastele makstavast valla- ja riigipoolsest peretoetustest. Osad lapsevanemad on aga kas raskete sotsiaalsete, majanduslike tingimuste või siis oskamatuse ja tahtmatuse tõttu nö loobunud laste kasvatamisest ja kogu vastutuse lapse arendamisel koolile pannud (Leppik 2008: 203). Et maakoolide klassides on sageli vähe lapsi, peaks see õpetajatöö ju lihtsamaks tegema, kuid sageli on sellistel juhtudel klassikomplektid liidetud, mis teadmiste edasiandmise hoopiski keerulisemaks teeb. Maakooli õpetaja ei saa olla ainult professionaalne pedagoog, kes seisab klassi ees ja õpetab oma ainet - tal tuleb sageli olla ka lohutaja, psühholoog, nõuandja/nõustaja vms. Lõputöö eesmärgiks oli uurida maakooliõpetaja rolle ja väärtushinnanguid töötades maapiirkonnas. Eesmärgist lähtuvalt olid uurimisülesanneteks: 

uurida pedagoogi töö olemust sotsiaalsest aspektist lähtudes;

välja tuua, milliseid rolle täidavad maakooliõpetajad oma igapäevatööd tehes;

teada saada õpetajate väärtushinnanguid.


51 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Teoreetiline alus Lõputöö teoreetilise tagapõhja moodustas rolli- ja väärtusteteooria. Rolliteooria järgi on igal inimesel korraga täita erinevaid rolle ning igapäevaelu rollid muutuvad ajapikku osaks meist endist. Roll on ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviis, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt, kellelt oodatakse ka tema positsioonile vastavat käitumist. Seega annab roll teatud tegutsemisvõimalusi, kuid osad rollid seavad ka piiranguid, sest nad on üheks normide avaldumise vormiks (Virovere, Alas, Liigand 2008: 43; Vadi 1995: 112). Ühel inimesel on korraga täita mitmeid erinevaid rolle. Ühes isikus võivad korraga eksisteerida nii alluva kui ka juhi roll, õpilase ja ka õpetaja roll. Vadi (1995: 109) järgi eeldab iga rolli täitmine erinevat käitumist, mis omakorda loob suhtluskeskkonna. Rolli komplementaarsus esineb, kui rollid, käitumine ja ootused sobivad kokku ümbritsevate inimeste ootustega, rolli ebaselguseks nimetatakse olukorda, kui pole täpselt selge, mida konkreetne roll endas peidab (Payne 1995: 128). Rollikonflikt tekib aga juhul, kui ühel isikul on täita mitmeid erinevaid rolle, mida on raske ühitada. Rollisisene pinge tekib, kui erinevate inimeste ootused samale rollile on erinevad. Rollikindlus põhineb usul, et ollakse valmis täitma rolliga kooskõlastatud nõudeid ja ootusi ning esitatakse ka teistele rollist tulenevaid nõudeid ja ootusi (Virovere, Alas, Liigand 2008: 44). Õpetaja roll on läbi ajaloo olnud eriline ja teadmiste edasiandmine on ainult osa sellest. Õpetaja tegelik roll on seotud õpilaste moraalse ja eetilise suunamise, nende inimeseks ja väärikateks riigikodanikeks kasvatamisega, väärtushinnangute ja vastutuse kujundamisega. Sellest, kuidas õpetajad oma tööd teevad, kuivõrd motiveeritud, professionaalsed ja pühendunud nad on, sõltub meie riigi kvaliteet (Tampere 2011: 4). Lisaks antakse teoreetilises osas ülevaade väärtuste olemusest, väärtuskasvatusest ning motivatsioonist.

Uurimistöö metoodika ja andmete kogumine Andmekogumismeetod Maakooliõpetajate väärtushinnangute ning töörollide teadasaamiseks kasutas uurimuse autor kvalitatiivset poolstruktureeritud teemaintervjuud ning ka vaba vestlust enne intervjuu algust ja ka pärast intervjuu lõppu. Üheks lähtekohaks on teadmine, et inimene on teadvusega olend, kelle tegevus on eesmärgistatud. Uuritava arusaamad ja kogemused esitatakse puhtana, jättes kõrvale uurija esialgsed oletused ja eelarvamused (Laherand 2008: 87-88). Uurimise eesmärgist lähtudes jagas töö autor intervjuu teemad kolmeks plokiks: üldandmed vastaja


52 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool kohta, töörollid ja väärtustega seotud plokk . Intervjuud toimusid 2011 a detsembris ja 2012 a jaanuarikuus. Kokku viis uurija läbi seitse intervjuud, mille kestvused olid 75 - 150 minutit. Kuus intervjuud toimusid kokkuleppel vastajatega nende kodudes, üks intervjueeritav soovis intervjuu anda töökohas. Andmete analüüsi metoodika Taylor-Powell, Renner (2003) põhjal analüüsiti kvalitatiivset materjali tematiseerimisekodeerimise teel e tekstidest kirjutati välja sisu kandvad tekstiühikud ning jälgiti nende korduvust-varieeruvust. Maakooliõpetajate rollide ja väärtushinnangute välja selgitamiseks ja analüüsimiseks toimiti käesolevat tööd tehes järgmiselt: *enne transkribeerima asumist kuulas töö autor lindistatud materjali mitu korda, et intervjuus räägitut paremini mõista; *järgmisena litereeris ta intervjuud, lisades kirjalikule materjalile pausid, hääletooni tõusud ja langused jms; *parema ülevaate saamiseks koostati arvutisse uus kaust, kuhu paigutati saadud uurimisandmed teemade kaupa, trükkides vastajate ütlused erinevate värvidega; *järgmisena koostas uurija ülevaated analüüsitavate õpetajate üldandmetest (haridus, millise aine õpetaja, pedagoogiline staaž, hetkeolukord jne), *lõpuks asus töö autor analüüsi juurde. Valim ja uuringu eetiline aspekt Intervjuudes osales seitse 55 – 88aastast pedagoogi Lääne- Virumaa X-koolist. Vastanutest viis on hetkel pensionärid, nendest kolm töötasid X-koolis aastatel 1955 -1986, kaks 1982 – 2011 a ja kaks respondenti töötavad hetkel nimetatud koolis. Neli intervjueeritavat oli/on erialalt algklasside õpetajad, üks kehalise kasvatuse, üks matemaatika-füüsika ja üks loodusainete õpetaja. Uuringu puhul eetilisi tõkkeid esile ei kerkinud, sest enne intervjuu alustamist selgitati intervjueeritavatele, mille jaoks intervjuud tehakse ja kus ning mis tingimustel need avaldatakse. Töös ei kasutatud isikuandmeid, tekstinäidete juures on autor kasutanud respondentide nimede asemel kodeerimist. Et tegemist oli uuritavate isiklike arusaamade teadasaamisega, mis puudutas inimese mõtteid ja tundeid, siis oli väga oluline rõhutada konfidentsiaalsust. Kõikidele respondentidele oli uurimuses osalemine vabatahtlik.


53 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Arutelu uurimistulemuste üle ja kokkuvõte Kuuldes sõna õpetaja, mõeldakse enamasti selle all inimest, kes seisab klassi ees ja õpetab/selgitab õpilastele oma ainet. Tänapäeval on maakooli õpetajal kanda sootuks suurem ja vastutusrikkam roll kui ühiskonnast tulenevatest arusaamadest järeldada võib. Iga inimene vajab õpetajat, seega puudutab õpetaja roll iga inimest. Rolliteooria järgi on ühel inimesel korraga täita mitmeid erinevaid rolle. Uuringust selgus, et õpetajad tunnetavad oma töörollide paljusust ja nende muutumist, mis on enamasti tingitud ühiskonnas aset leidvatest muutustest. Õpetaja sotsiaalses käitumises peegelduvad nii tema mina-tunnetus kui ka maailmakäsitlus. Eelnimetatust kujuneb välja õpetaja oskus märgata, otsuseid langetada ja lahendusi otsida tema väärtusorientatsioon. Maakooli õpetajad väärtustavad kõrgelt elukeskkonda maal, võimalust iga õpilaseni jõuda ja tema eripäraga arvestada. Lugedes kolme pensionil oleva respondendi arvamusi selgus, et 50-60-ndatel oli maakooli õpetaja amet kõrgelt väärtustatud. Lisaks õpilaste õpetamisele oli õpetaja enamasti ka küla kultuuriedendaja, toonased lapsevanemad ja külaelanikud võtsid aktiivselt osa kooli juures töötavatest laulu-, tantsu-, näiteringidest ja abistasid pidude, väljasõitude jms korraldamisel. Respondentide juttude põhjal leidis kinnitust tõdemus, et läbi aegade on õpetaja tundnud, et tema tegemisi, ütlemisi jms jälgitakse ning jäljendatakse nii laste, lapsevanemate kui ka kogukonna poolt. Ka erinevate sündmuste korraldamise ja kultuuri alalhoidmisega on õpetajad alati tegelenud. Läbi aegade on olnud üheks õpetaja töörolliks olla motiveerija, lapse enesehinnangu kujundaja, kaitsja, lohutaja, kuulaja. Maakooli õpetajal on võimalus õpilasi väga hästi tundma õppida, sest ta näeb last erinevates situatsioonides: koolipingis, koduhoovis mängimas/töötamas kui ka lavalaudadel esinemas. Õpetajal on maakoolis väga suur roll väärtuskasvatuses, sest viibib ju laps suure osa oma päevast koolis. Et maapiirkonnas on õpetajal ja lapsevanematel kommunikatsioon isiklikum ja vahetum, olgu õpetaja oodatud või kardetud tagasiside andja, lasub tal suur vastutus maalapse sotsialiseerimisel ühiskonda. Iga inimene vajab õpetajat, tema rollid puudutavad igaühte meist.


54 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Olulisemad kirjandusallikad Abroi, A. 2009. Mis motiveerib Eesti, Soome ja Tšehhi õpetajaid? – Õpetajate Leht. (20.03.2009) Brühlmeier, A. 2009. Kujundada inimest. School for Children. Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013. 2009. Haridus-ja Teadusministeerium. Tartu Kadajane, T. 2001. Koolisotsiaaltöö käsiraamat. Tartu. Tartu Ülikooli Kirjastus. Kagadze, M., Kullasepp, K. 2005. Suhtlemine lahedaks! Õpetajaraamat. Tallinn. Koolibri. Kajak, M. 2011. Mis motiveerib noort õpetajana töötama? - Õpetajate Leht( 01.04.2011) Kasesalu, A. 2004. Õpilaste käitumine tunnis – õpilase või õpetaja probleem? – uuriv üliõpilane uurivaks õpetajaks. Tallinn. TPÜ Kirjastus Kraav, I. 2008. Uue põlvkonna väärtushinnangud Eestis, Soomes ja Venemaal - Uued ajaduued lapsed. Tallinn. TLÜ Kirjastus. Leino, M. 2002. Sotsiaalsed probleemid koolis ja õpetaja toimetulek. Tallinn. TPÜ Kirjastus Leppik, P. 2008. Õpetajatöö psühholoogilisi probleeme. Tartu. Tartu Ülikooli Kirjastus. Sutrop, M. 2006. Väärtuskasvatus koolis. - Õpetajate Leht (17.02.2006) Sutrop, M., Valk, P., Velbaum, K. 2009 Väärtused ja väärtuskasvatus. Tartu. Tartu Ülikooli eetikakeskus. Tuulik, M. 2008. Õpetaja eetika. Tallinn. Tõnumaa, Ü. 2007.Õpetaja enesehinnang, rahulolu ja loovus. - Õpetaja õppivas koolis ja ühiskonnas. Tallinn. Eesti Haridusfoorum.


55 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool

III SOTSIAALTÖÖ PEREGA TÖÖTU ÜKSIKEMA TOIMETULEK TÄNASES EESTIS Autor: Karin Orel Juhendaja: Airi Mitendorf

Zusammenfassung Karin Orel (2012). Über Arbeitslose alleinerziehende Mütter in heutigen Estland. Abschlussarbeit. Fachhochschule von Kreis Lääne-Viru, 63 Seiten, 61 Literaturhinweise, 2 Zeichnungen, 2 Anhänge. Das Ziel dieser Abschlussarbeit ist zu analysieren, wie kommen arbeitslose alleinerziehende Mütter in heutigen Estland mit ihrem Leben zurecht und wie hoch ist ihre innere Motivation für das Arbeiten. Folgende Fragestellungen wurden gestellt: Was erzählen die Alleinerziehende selber über ihr alltägliches Leben? Wie beschreiben sie ihre Zukunftsträume und –bemühungen? Wie schätzen sie ihre Chancen eine Arbeit zu finden ein? Wie lautet ihre Interpretation von ihrer eigenen Motivation? Es ist eine qualitative empirische Untersuchung, als Datenbeschaffungsmaßnahme wurden Tiefeninterviews verwendet. Als Datengrundlage

wurden

7

Familien

aus

Landgemeinde

Jõhvi

verwendet,

mit

alleinerziehenden Müttern zwischen 26 und 51 Jahren, die mindestens seit 2 Jahren bedarfsorientierte Sozialleistungen in Anspruch genommen haben. Als theoretische Grundlage bildete die Maslowsche Selbstverwirklichungstheorie, wonach jeder Mensch eine innere Motivation besitzt, um ihre Begabungen und Talente zu realisieren. Die Problemstellung der Abschlussarbeit bilden die Familien mit einem alleinerziehenden Elternteil, die über mehrere Jahre von staatlichen Sozialleistungen abhängig sind. Es wird untersucht, wie könnte man diese Zielgruppe dem Arbeitsmarkt wieder zur Verfügung stellen, um einerseits das Arbeitskräftemängel in Estland zu lindern und andererseits die wirtschaftliche Situation dieser Familien zu verbessern. Die Ergebnisse machen deutlich, dass es ohne ein unterstützendes Umfeld schwierig ist langjährige arbeitslose Alleinerziehende wieder in den Arbeitsmarkt zu integrieren. Es sollte eine Aufgabe des Staates sein, die Sozialleistungen so zu verteilen, dass sie eine erneute Arbeitsaufnahme motivieren würden. Die Qualifikation der Alleinerziehenden entspricht häufig nicht den Anforderungen des Arbeitsmarktes. Als zusätzlich motivierende Faktoren wurden die Höhe des Gehalts und eine unterstützende

Einstellung

des

Arbeitgebers

genannt.

Ein

Mindestlohn

motiviert


56 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Alleinerziehende noch kaum, da er oft sogar kleiner als die Sozialleistungen des Staates ausfällt. Häufige Rückschläge bei der Arbeitssuche erhöhen die Gefahr, dass man sich als arbeitslose Alleinerziehende mit diesem Zustand abfindet und keine weiteren aktiven Bemühungen bei der Arbeitssuche unternommen werden. Dieses ungünstige Umfeld beeinflusst wiederum den Lebenslauf der in diesen Familien aufwachsenden Kinder. Der soziale Status von diesen Familien hängt zunehmend von der Arbeitslosigkeit der auf die Sozialhilfe angewiesenen Alleinerziehenden ab. Als Ausweg aus dieser Situation werden von den

Betroffenen

Umschulungs-

eine und

Arbeitsvergütung

über

Weiterbildungsmaßnahmen

der

Mindestlohngrenze, und

dauerhafte

umfassende nicht-prekäre

Beschäftigungsverhältnisse genannt.

Probleemiseade ja uurimuse eesmärk 2008. aasta lõpust alates hakkasid Eesti tööturul ilmnema globaalse majanduskriisi mõjud, mis avaldusid kiires hõive languses ning töötute arvu kasvus. Perede halveneva majandusliku toimetuleku tingimustes on suurenenud vajadus parema sotsiaalse kaitse järele. Hapraks muutunud peresuhted ja kasvanud perestruktuuride mitmekesisus panevad proovile ühiskonna suutlikkuse ennast füüsiliselt ja vaimselt taastoota (Kutsar, Trumm 2010: 15-18). Töötusel on suur mõju vaesuse süvenemisel. Paljud pered on juba vaesuses, vaesusrisk ohustab eelkõige üksikvanemaga peresid. Pikka aega tööta olnud perede seas viivad tagasilöögid aktiivsetele tööotsingutele lõpuks olukorraga leppimiseni ja isiklike heaolustandardite kahanemisele. Selleks, et taastada sisemine vaimne tasakaal, õpitakse leppima vähemaga. Süveneb passiivsus ja huvipuudus. Riskigrupiks on üksikemad ning nende pere madal sissetulek. Probleem vajab lahendamist, et rahuldada riigi tööturu nõudmisi ja seeläbi parandada üksikemade majanduslikku olukorda. Tööturg vajab töökäsi ning üksikemad, kes on reeglina noored inimesed, võiksid seda tühimikku täita. Lõputöö eesmärk oli tuua välja töötute toimetulekutoetust saavate üksikemade kirjeldused enda toimetulekust ning analüüsida nende sisemist motivatsiooni töötamiseks. Eesmärgist tulenevad uurimisküsimused olid: 1. Kuidas üksi lapsi kasvatavad emad jutustavad enda igpäevasest toimetulekust? 2. Kuidas üksikemad kirjeldavad enda püüdlusi ja unistusi tulevikuks? 3. Kuidas üksikemad näevad enda võimalusi leida sobiv töö?


57 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool 4. Milline on üksikemade tõlgendus enda motivatsioonile?

Teoreetiline alus Lõputöö teoreetiliseks lähtekohaks on Maslow’ eneseaktualisatsiooni teooria, mis väidab, et igas inimeses on seesmine motivatsioon realiseerida enda potentsiaali kasutades selleks oma andeid ja võimeid (Maslow 2007: 76-87). Maslow lähtus teooria loomisel sellest, et inimese aktiivsuse allikaks on tema vajadused. Motiveerimaks kedagi, tuleb mõista, millisel tasandil ta asub. Abraham Maslow’ väitel kasvavad inimese vajadused progresseeruvalt: kui madalama taseme vajadused on rahuldatud, püüavad inimesed saavutada järgmise astme vajaduste täitumist. Mida lähemale inimene jõuab mingi teatud vajaduse rahuldamisele, seda tähtsamaks muutub sellest kõrgemal seisev vajadus (Virovere, jt 2005: 60-61). Rahuldatud vajadus ei ole enam stiimul. Kas see ka nii on ja kui palju mõjutab juba rahuldatud vajadus inimese motivatsiooni, see sõltub inimese oma minapildist. Minapilt saadakse kaasa lapsepõlvekodust või koolist ja seda antakse edasi ka oma lastele. Perede toimetulekut mõjutavad ka regiooni arengutase ja eripära. Piirkonna mahajäämust võib lugeda põhjuseks, miks perede probleemid ei leia lahendust ja mõnes regioonis pigem süvenevad ( Tamm 2006: 15-20). Lisaks Maslow´i eneseaktualisatsiooni teooriale tehakse teoorias pikem ülevaade üksikvanemaga perest ning selliste perede toimetulekust ühiskonnas.

Uurimistöö metoodika ja andmete kogumine Andmekogumismeetod Andmekogumismeetodina kasutati uurimistöös kvalitatiivset süvaintervjuud, mille puhul on suhtlemise aktiivsus kliendil. Seda liiki intervjuud kasutatakse sotsiaalvaldkonna uuringutes, kus on vaja koguda infot kliendi kohta. Süvaintervjuu viidi läbi individuaalintervjuuna, mis on kõige tavalisem intervjuu vorm (Hirsjärvi, jt 2007: 196-197).Teoreetilise taustmaterjali kogumine algas oktoobris 2010 ja kestis märtsini aastal 2012. Intervjuude läbiviimine toimus osaliselt Jõhvi valla sotsiaalhoolekande osakonnas ning osaliselt respondendiga kokkulepitud kohas. Eesmärgiks oli intervjueeritavate elulugude ärakuulamine. Intervjuude läbiviimiseks ja diktofoni kasutamiseks oli respondentide nõusolek, mida nad kinnitasid omapoolse allkirjaga. Intervjuu raamistik koosnes järgmistest teemadest: ankeetandmed ja üksikvanema päritolupere;

kogemus/või

mittekogemus

paarisuhetes

(üksikvanemaks

jäämine);


58 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool üksikvanema

suhtumine

õppimisse,

töösse,

tööturuametisse;

üksikvanema

visioon,

motivatsioon edasi areneda. Andmete analüüsi metoodika Andmete analüüsina kasutati andmete avatud kodeerimist ja temaatilist sisuanalüüsi. Temaatiline sisuanalüüs on induktiivne analüüsimeetod, milles teemad liigitatakse kategooriatesse, mitte ei määrata eelnevalt enne andmete kodeerimist. Neid kategooriaid mõjutavad saadud uurimuse andmed. See uurimisvorm viib uurija teemade juurde, mis on varjatud andmestikus. Teemade esmane määramine ehk avatud kodeerimine on avastuslik. (Ezzy 2002: 88-89). Analüüs kulges etapiviisiliselt. Kogutud materjal valmistati ette analüüsimiseks ning intervjuude transkribeerimiseks tekstiks. Eelnevalt tuli kõik intervjuud tõlkida vene keelest eesti keelde. Seejärel tulenevalt intervjuu eesmärgist analüüsiti ja hinnati kogutud materjali. Korduval materjali kuulamisel pandi kirja kõik tekkinud mõtted ja seosed, et keskenduda detailsemale analüüsile, saades niimoodi tervikliku pildi igast respondendist. Valim ja uuringu eetiline aspekt Valimi moodustasid Jõhvi vallas elavad mitte-eestlastest töötud üksikemad, kes pikka aega olid saanud riiklikku toimetulekutoetust. Antud uurimuse valimi moodustas seitse töötu üksikemaga peret, kes olid vormistanud toimetuleku toetust rohkem kui kaks aastat. Kõik respondendid olid naised vanuses 26 – 51 aastat. Kõikidel respondentidel oli üks kuni kolm last. Viiel respondendil oli olemas lähivõrgustiku abi ja toetus, kahel respondendil puudus lähivõrgustikuga läbisaamine. Antud uurimistöö valim oli mittejuhuvalim, kus üldkogumi elemendi valimisse sattumise tõenäosus olenes kriteeriumitest, mille uurija oli paika pannud (Kuusik, jt 2010: 323). Arvestades autori, kui sotsiaaltöötaja, ja respondentide, kui toimetulekutoetuse saajatega seotud suhet, kardeti intervjuude läbiviimisel rollikonflikti tekkimist. Rollikonflikti ennetamiseks tehti respondentide hulgas eeltööd, tutvustades ja põhjendades oma teguviisi neid intervjueerida. Kavandatav uurimus oli antud teada osalejatele, et autor kasutab saadud andmeid ainult lõputöös ega kuritarvita ega ohusta millegagi osalejate huve. Uurimuse juures, kus uurija puutus vahetult kokku uuritavatega, olid eetikaküsimused eriti olulised (Patton 2002: 245-246). Vastajate anonüümsus tagati sellega, et saadud andmeid ei seostatud konkreetsete isikutega ega nende elukohaga. Tagati täielik konfidentsiaalsus. Andmeid ei väljastatud kolmandatele isikutele.


59 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Arutelu uurimistulemuste üle ja kokkuvõte Üksikvanemate toimetulematus, töötus, vaesus, sõltuvus sotsiaaltoetustest on jäänud meie ühiskonnas jätkuvalt aktuaalseks probleemiks, mis vajab lahenduste otsimist. Lõputöö probleemiks oli üksikvanemaga pere, kus laste kasvatamise ja pere ülalpidamisega tegeles ainult ema ning kelle pere madal sissetulek oli viinud olukorrani, kus oldi juba pikki aastaid toimetulekutoetuse saajate hulgas. Üksikemade jutustuste ning uurimusest toimetulemise tausta kohta, võib järeldada, et süvenemas on tendents, kus päritolu määrab üksikvanema tulevase sotsiaalse staatuse. Korduvad samad mustrid, mis on juba olnud nende endi päritoluperedes. Toimetulekuvõime oleneb eelkõige võimalustest, siis tahtest ja oskustest neid realiseerida. Rohke alkoholi tarbimine ja vägivald oli viinud pered lahutusteni. Lähivõrgustiku puudumine või vähene toetus soodustas ebakindlust ka tööturule naasmisel. Turvatunde puudumine üksikemaga peres oli viinud selleni, et hoitakse kinni vähesest, mis kindlustas igakuise minimaalse sissetuleku so toimetulekutoetuse. Üksikemad ise nägid väljapääsu olukorrast leida töö, mis on miinimumpalgast suurem või tööturuameti poolset pikemat koolitust/ümberõpet koos pikemaajalise praktikaga, mis tagaks hiljem ka püsiva töökoha. Uuritavatel oli omandatud kutsekoolis saadud amet, osadel isegi neli-viis ametit. Püsiv töökoht aga puudus kõikidel uuritavatel, kuna puudus eelnev töökogemus, mida tööandjad nõudsid. Ettepanekud riigile/ministeeriumile: *tõhustada kutsenõustamisteenust, et inimene ja õpitud amet oleksid kooskõlas *õpetatavad ametid viia kooskõlla tööturu vajadustega *vaadata üle riigi poolt makstavad sotsiaaltoetuste süsteemid, mis soodustaksid ning motiveeriksid inimest tööturule naasma. Ettepanek tööandjatele: *tööandjatel suhtuda mõistvalt töökogemusteta töötajatesse kuni õpitud ameti kinnistumiseni. Riik peab arvestama kõigi oma liikmetega ning tagama ka parema/toetavama tugisüsteemi. Nii loome tugevama riigi ja tervema ühiskonna. Ei tohi kustutada ainult „tulekahjusid“, kuna majanduslangused ja tõusud on olnud ning tulevad ka tulevikus. Tark riik on see, kes suudab miinimumkahjudega need üle elada ja oma rahvast kaitsta.


60 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Olulisemad kirjandusallikad Demuth, S. & Brown, S. L. 1995. Family structure, family processes, and adolescent delinquency: The significance of parental absence versus parental gender. Journal of Research in Crime and Delinquency. Derman, N. 2006. Lastega perede elamistingimused ja majanduslik toimetulek. Tallinn. TLÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut. Kasearu, K., Rootalu, K. 2011. Lapse väärtus ja põlvkondadevahelised suhted. Uuringu lühiraport. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Tartu Ülikool. Tartu. Kutsar, D. 2000. Poverty in the life of a child, Children in Estonia. Tallinn. UNDP. Kutsar, D., Trumm, A. 2004. Vaesuse mõjud ja toimetulek vaesusega. Tallinn. Sotsiaalministeerium. Kutsar, D., Trumm, A. 2010. Perede elujärg riskiühiskonna tuultes. – Sotsiaaltöö nr 5. Reinomägi, A. 2007. Lasterikaste perede toimetulek ja vajadused. Poliitikaanalüüs. Sinisaar, H., Tammepuu, P Sotsiaalministeeriumi toimetised.

2009.

Ühe

vanemaga

pere

leibkonna

uuring.

Sinisaar, H., Tammepuu, P. 2009. Ühe vanemaga pered: probleemid, vajadused ja poliitikameetmed. Poliitikaanalüüs. Sotsiaalministeeriumi toimetised 4/2009. Sinisaar, H., Tammepuu, P. 2010. Ühe vanemaga pered: probleemid, vajadused ja poliitikameetmed. – Sotsiaaltöö nr 2/2010. Tööturuteenuste- ja toetuste seadus 2011. Riigi Teataja I, 2,. 22.04.2010, RT I 2010, 22, 108, 01.01.2011.


61 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool VANEMATE LAHUTUS JA SELLE VÕIMALIKUD MÕJUTUSED LAPSE TOIMETULEKULE TÄISKASVANUNA Autor: Merit Rohtla Juhendaja: Nelly Randver

Summary Merit Rohtla, 2012 ”Separation of Parents and its Possible Impact on Relations in Adulthood“. Lääne-Viru College, Mõdriku. Final paper consisting of 51 pages, 53 sources, seven of them are in a foreign language. Separation is very common phenomenon among families nowdays and marriage is not popular anymore. Separation of parents affects lots of children. The author of the final paper decided to examine this subject to understand, how separation of parents affects children and which consequences it has on children´s relationships in their adulthood. When parents separate, the causes of separation are not explained to children. If parents do not explain the causes, it might happen, that children will never understand, why parents separated. They might blame themselves in the breakup. The author believes, that it is important to examine, how the children from broken families cope with their own relationships with a partner. Lots of children have been growing up in broken families, so it is important to examine the effects of the separation of parents to children´s future life. The objective of the final paper was to examine how children, whose parents are separated, cope with their own families. The assignments are as follows: 

To examine possible effects of the separation of parents on children;

To examine, how the separation of parents affects the relationships of the interviewees in their future life;

To examine, how the interviewees cope with their own family life.

The final paper is composed of theoretical and empirical elements. The theoretical subject is General Systems Theory by Bertalanffys (1971) Bronfenbenner’s (1979) Ecological Theory and Golans (1978) treatment in crisis situations. In the theoretical part there is an overview of the matter of separation, its effects on children and their future life. In the empirical part there is analysis of ten interviews carried out with adults in the age between 21 and 32. The results demonstrate, that none of the interviewees has not got any extra help to cope with the crisis


62 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool caused by the separation of parents and if affects them to this day. The effect of parents’ separation on girls was direct, they had early relationships and they had babies in the early age. Children, who experienced violence during the separation of parents, have also experienced it in their own relationships in adulthood. It occurs that the interviewees have lack of knowledge and skills on how to behave effectively in conflict situations. The pattern of behaviour that they saw in their childhood is recurring in their relationships with partners. Male interviewees have rapport with their partner and they have no conflicts, they trust each other and have deep conversations. The most important effects of separation are the emotional condition of parents and their communication with the other parent and with their children. Effects of separation to children´s coping in their adulthood are significantly smaller, if they find a partner who has strong personality and who does not ignore their problems.

Probleemiseade ja uurimuse eesmärk Tänasel perekonnamaastikul on kujunenud olukord, kus abielu populaarsus hakkab kaduma ja lahkuminek üha sagedamini aset leidma. Vanemate lahutus puudutab väga paljusid lapsi. Mõistmaks, kuidas vanemate lahutus mõjutab lapsi ning milliseid tagajärgi võib see kaasa tuua nende suhetele täiskasvanuna, viidi läbi selleteemaline uuring. Martti Paloheimo on öelnud, et meie ühiskond elab parajasti tõsises kriisis, palju tõsisemas ja keerukamas, kui avalikult soovitakse tunnistada. Üha enam on varajasi abielulahutusi koos sellega kaasnevate raskete kriisidega. Abielulahutuse tagajärjel jäävad lapsed teisest vanemast ilma just sel ajal, kui neil teda kõige rohkem vaja oleks (Paloheimo 2008: 16-17). Teema on praeguses ühiskonnas väga aktuaalne. Lahutuste määr on Eestis aastate lõikes olnud suhteliselt kõrge: kui abielusid sõlmiti 2008. aastal 6127, siis lahutusi oli samal aastal 3501. Enamikul lahutavatest paaridest on ühiseid alaealisi lapsi. Vanemate abielulahutus puudutas 2008. aastal Eestis hinnanguliselt 2500 last. Vabade kooselude lõppemise kohta puudub statistika (Sinisaar jt 2009: 7). Paljud lapsed on pidanud üles kasvama purunenud perekonnas, seetõttu on vajalik uurida, millist mõju avaldab vanemate lahutus nende edasisele elule. Perenõustaja ja -terapeut Aita Keerbergi sõnul on tal kokkupuuteid paljude küpses eas inimestega, kelle käitumine ja irratsionaalsed uskumused abielu ning lähisuhetega seoses on ilmselt mõjutatud nende vanemate lahkuminekust, seega ühe vanema lahkumisest senisest perest. Enamasti on see sündmus aset leidnud paljude aastate eest (Keerberg 2001). Lõputöö eesmärk oli uurida,


63 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool kuidas lapsed, kelle vanemad on lahutatud, täiskasvanuna oma pereeluga toime tulevad. Eesmärgist tulenevad ülesanded: 

selgitada välja vanemate lahutuse võimalikke mõjutusi lapsele;

tuua välja, kuidas vanemate lahutus võib mõjutada intervjueeritavate suhete valikuid;

uurida intervjueeritavate toimetulekut pereeluga täiskasvanuna.

Teoreetiline alus Töö teoreetiliseks aluseks on Bertalaffi (1971) üldine süsteemiteooria, Bronfenbrenneri (1979)

ökoloogiline

süsteemiteooria

ja

Golani

(1978)

kriisisekkumise

teooria.

Süsteemiteooriad sotsiaaltöös pärinevad von Bertalaffi üldisest süsteemiteooriast, mille järgi on kõik organismid süsteemid, mis koosnevad all-süsteemidest ja need on omakorda suprasüsteemide osad (Payne 1995: 110). Sotsiaalse süsteemi mõiste aitab aru saada, millest koosneb sotsiaalsete suhete struktuur ja kuidas see toimib. Iga süsteem koosneb üksteisest sõltuvatest elementidest, mis on aja jooksul omavahel liidetud enam-vähem stabiilseks tervikuks. Muutus või liikumine süsteemi ühes osas mõjutab süsteemi tervikut. Süsteemiteooria on üheks võimaluseks uurida, kuidas süsteemid toimivad ja millest nad koosnevad. Süsteemi teoreetilisi lähenemisi kasutatakse paljudes teadusharudes (Hess jt. 2000: 48). Süsteemne arusaam inimesest rõhutab keskkonna mõju tähtsust igapäevasele käitumisele. Keskkond mõjutab inimest kahel viisil: esiteks pakub ümbritsev keskkond võimalusi tegevuseks, teiseks avaldab keskkond survet mingit laadi käitumisviiside kujunemisele. Seega võib keskkonda vaadelda kolmemõõtmelisena, kuna see hõlmab nii füüsilisi (loodus ja arhitektuur), sotsiaalseid ja selle võrgustikke (inimsuhted, rollid), kultuurilisi (sootsiumi kultuurimälu, väärtushinnangud, usuline kalduvus (Tulva jt. 2002: 33). Kriisisekkumine tähendab klassikaliselt tegevusi, mis katkestavad inimese normaalset funktsioneerimist takistavate sündmuste ahela ja püüab parandada inimeste suutlikkust eluliste probleemidega toime tulla. Kriisisekkumise teooria eeldab, et me elame kindlas süsteemis ning inimesel on võime tulla toime muutustega enda elus. Golan (1978) esitab ühe kõige selgema ülevaate kriisisekkumise teooriast. Golani arvates võivad ohtlikud sündmused olla kas ettearvamatud (nt noorukiiga, abielu, kolimine) või ootamatud (näiteks surm, lahutus). Kaitsmatuse seisund tekib siis, kui ohtlikud sündmused põhjustavad inimestele kaotusi (Payne 1995: 82- 84). Neil Frude (1991) sõnul võib lahutuse negatiivsete järelmõjude osas rääkida väga suurtest individuaalsetest erinevustest, seda nii lahutanute endi kui nende


64 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool laste puhul (Keerberg 2001). Pikem ülevaade tehakse ka perekonna ning abielu olemusest ja mõistest, samuti lahutusest.

Uurimistöö metoodika ja andmete kogumine Andmekogumismeetod Andmekogumiseks viis autor läbi kvalitatiivse poolstruktureeritud intervjuu. Intervjuu on ainulaadne

andmekogumismeetod,

sest

siin

ollakse

uuritavaga

vahetus

kõnelises

interaktsioonis (Hirsjärvi jt 2007: 191). Poolstruktureeritud intervjuud on kvalitatiivsetes uuringutes levinud andmekogumisviisid (Laherand 2008: 181). Poolstruktureeritud intervjuu on kombineeritud vabast vestlusest ja kindlatest küsimustest. Poolstruktureeritud intervjuudes on küsimused küll ette valmistatud ja teemavaldkonnad paika pandud, ent intervjueerijal on vabadus nende järjekorda ja sõnastust varieerida vastavalt vajadusele (Klaster Uuringukeskus 2004). Intervjueerides oli uurijal uuritavaga silmside, mis andis võimaluse näha inimese kehakeelt ning millised teemad toovad esile tugevaid emotsioone. Andmete analüüsi metoodika Andmete analüüsi kergendamiseks oli intervjuus kolm plokki, mis kajastavad järgmisi teemasid: 

vanemate lahutuse mõjutused lapsena;

vanemate lahutuse mõjutused partneri valikul;

vanemate lahutuse mõjutused paarisuhtele täiskasvanuna.

Kõigepealt transkribeeriti intervjuud, see tähendab kirjutati välja ja märgiti tekstis ära sümbolitega pausid, ohked, hääle kõikumised jne. Teisena loeti korduvalt intervjuusid, et leida sarnasusi ja korduvusi kõikidest intervjuudest. Uurimistulemused ilmestas autor valitud tsitaatitega uuritavatelt, tuues välja erilisemad teemad, mis arenesid vestluse käigus. Väljajäetud teksti osad tähistati märkidega //..//. Tsiteerimisel kasutas autor koode, mis koosnevad sulgudes olevast tähest ja numbritest. Sümbol (R) tähendab sõna respondent ja numbrid (1-10) tähendavad isikuid. Uuritavate tsitaadid on välja toodud kaldkirjas. Kodeerimine oli vajalik uuritavate konfidentsiaalsuse tagamiseks.


65 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Valim ja uuringu eetiline aspekt Kvalitatiivse uurimuse läbiviimiseks kasutas autor mugavusvalimit – see on valim, mis on lähedal uurija elu- või töökohale või moodustatakse sõprade abiga. Intervjueeritavateks oli kümme 21-32aastast lahutatud vanemate last, kes on hetkel täiskasvanud ning kelle minevikust on autor teadlik. Nende vanemad lahutasid ajal, kui kaheksa nais- ning kaks meessoost uuritavat olid alaealised. Eetilisest aspektist lähtudes teavitati uuritavaid eelnevalt intervjuust, arvestati sellega, et mõni intervjueeritav võib kohale mitte ilmuda ning sellises olukorras tuleb leida nende isikute asemele uued intervjueeritavad. Konfidentsiaalsuse põhimõtet arvestades ei pidanud autor vajalikuks avalikustada intervjueeritavate täpset elukohta, nime ega muid isikuandmeid

Arutelu uurimistulemuste üle ja kokkuvõte Uuringu tulemustest selgus, et lastel, kes olid vanemate lahutuse ajal 12-17aastased, väljendus lahutuse negatiivne mõju käitumises. Uuritavad, kes lahutusperioodil olid eelkooliealised, ei osanud lahutuse mõjust rääkides konkreetseid näiteid tuua, sest kõike täpselt ei mäletata. Ühest vanemast eemal elamine on jätnud jälje just usaldussuhte tekkimisel vanematega. Vanemate lahutuse hetkel on lapsele abi osutamine väga suure tähendusega. Mitte ükski uuritav ei olnud mingit kõrvalist abi saanud, et vanemate lahutusega kaasnenud kriisiga toime tulla. Abist saamatajäämine mõjutab intervjueeritavate suhetega toimetulekut tänaseni ja suhted vanematega pole täielikult taastunud, sest peres olevad probleemid ei leidnud lahendust.Vanemate lahutuse mõju suhetele oli tüdrukutel otsene, sest suures kriisis leidsid nad uusi sõpru, kellega pidutseda ning astusid varakult paarisuhtesse. Selle tulemusena said mitmed uuritavad alaealisena emaks. Vanemate lahutus mõjutas enamiku intervjueeritavate suhteid täiskasvanueas. Lapsed, kes kogesid vanemate lahutuse perioodil vägivalda, on seda samuti täiskasvanuna paarisuhtes kogenud. Nad lepivad probleemse suhtega lahutuse kogemise hirmu tõttu. Selgus, et intervjueeritavatel puuduvad teadmised ja oskused, kuidas konfliktsetes olukordades efektiivselt käituda. Nende suhtes on hakanud korduma sama muster, mida nad nägid oma lapsepõlve perekonnas. Lapsepõlves omandatud käitumismustrid tulevad inimestega kaasa, sest perekond on süsteem, mis õpetab lapsele juba varases eas, kuidas peab elama. Meesintervjueeritavate suhe partneriga on hetkel usaldusväärne ja konfliktivaba, nad usaldavad oma partneriga teineteist ning saavad omavahel kõigest rääkida.


66 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Ettepanekud lapsevanematele: 

selgitada lastele lahutuse põhjuseid, et lapsed ei tunneks ennast süüdi;

otsida pereprobleemide korral abi professionaalselt perenõustajalt või pereterapeudilt;

lahutamisel arvestada partneriga ja vältida lapse mõjutamist teist vanemat halvustades.

Uuringu tulemusena selgus, et vanemate lahutus mõjutab kõiki pereliikmeid, eriti lapsi. Kui puudub abi ja tugi vanemate poolt, mõjutab see tulevikus laste paarisuhteid, läbisaamist vanematega ning üldist toimetulekut.

Olulisemad kirjandusallikad Anderson, K. (23.03.2011).

1997.

Divorce.

http://www.leaderu.com/orgs/probe/docs/divorce.html

Clapp, G. 2000. Divorce and newbeginnings. New York. Collins, D., Jordan, C., Coleman, H. 2003. An Introduction to Family Social Work. Tartu. F.E.Peacock Publishers, Inc. Hansson, L. 2006. Perekond kui kasvukeskkond. Hansson, L.(toim.). Perekond ja uued sotsiaalsed riskid. Tallinn. TÜ. Hansson, L. 2007. Lahutusjärgsed pered tänasel perekonnamaastikul. -[WWW] URL http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/5_62007/37-40.pdf (06.04.2012). Keerberg, A. 2001. Lahutusest ja selle mõjust pereliikmetele.- Psühholoogia alused artiklid. [WWW] URL http://tnk.tartu.ee/0lahutusest.html#mil (02.02.2011). Kuslap, K. 2003. Lahutusperes lastele osaks saav emotsionaalne vägivald. Sotsiaaltöö nr 1. Lahutus. 2011. Divorce And How It Affects A Child. http://www.essortment.com/divorce-affects-child-36459.html (12.05.2011).

[WWW]

URL

Liivamägi, A., Niit, H., Hallimäe, M., Leopard, M., Ratnik, M. 2007. Abiks peredele lahutuse ja lahkumineku puhul. Tallinn. Lastekaitse Liit. Selg, M. 2000. Sotsiaaltöö perekonnaga – pigem mõtteviis kui meetodite kogum. Sotsiaaltöö nr 2. Tulva, T., Viiralt, I. 2001. Võrgustikutöö võimalusi laste- ja pereprobleemide lahendamisel. T.Tulva (Toim.), Laps ja pere tänases Eestis Teadusartiklite kogumik. Vaher, A. 2008. Lapsed vanemate lahutusprotsessis. S-A. Villo (Toimetanud). Tagasivaade tulevikku. Tallinn. Artiklite kogumik.


67 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool LAPSE HOOLETUSSEJÄTMINE JA SELLE VÕIMALIK MÕJU TEMA EDASISELE ELULE Autor: Gerly Tamm Juhendaja: Anu Leuska

Summary The neglect of a child and its possible influence on their further life. Gerli Tamm (2012). The thesis consists of 42 pages, to which references and appendices are added. There are 40 references altogether, three of which are in a foreign language. Seven drawings have been used as illustration in the thesis. The topic of this thesis is vital because the abuse of children is such a sensitive subject that it should concern every adult who has come into contact with it. Regardless of that fact, adults, sometimes unconsciously, still abuse children. Parents are often unaware of the fact that they are neglecting their child’s needs, which leads to the child being in a very uncomfortable position. There is absolutely no way to justify the reasons of an adult being reckless with a human being that is weaker and smaller than they are and also emotionally and financially dependent on them. A child depends greatly on their parents and, in order for them to fully develop as a person and a member of society, they need care, acceptance, understanding and a sense of security. The goal of this thesis is to research the possible reasons and consequences of child neglect. The objectives according to the purpose of the thesis are as follows: 

research the amount of neglect in childhood in the random sampling;

to get an overview of the dynamics of relationships and the emotional atmosphere in the family of origin;

to study the amount of interest parents have in their child’s education;

to research possible consequences of childhood neglect in adults.

Combined methodology has been used in this thesis. The author analyzed open questions quantitatively. The results of multiple choice questions were analyzed quantitatively and are presented in percentages in the thesis. Through this choice of methodology the author of the thesis aimed to gain a general picture of the subject and not to study single instances thoroughly. The results of the research show that in the random sampling of adults, 12 percent of the respondents have experienced neglect in their childhood, 34 percent experienced it


68 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool sometimes and 54 percent said they have never experienced it. This concludes that almost half of the respondents have experienced some form of neglect in their childhood in their family of origin. For adults, the consequences of childhood neglect usually show in the lack of trust for other people and the ability to create relationships. The results of this thesis can be used in social work through a number of different lectures and reports of specialists in order to further educate people in the various forms of neglect, how to identify it and how to successfully intervene in these kinds of situations.

Probleemiseade ja uurimuse eesmärk Viimastel aastatel on üha enam tähelepanu pööratud lapse ja noore toimetuleku soodustamisele ühiskonnas rõhuasetusega täisväärtusliku elu tagamisele ning võrdsete võimaluste loomisele. Inimõiguste Ülddeklaratsiooni artikli 25 punkt 1 sätestab kõigi inimeste, sealhulgas laste õiguse sellisele elustandardile, mis on vajalik tema heaolu hoidmiseks (Inimõiguste Instituut 2011). ÜRO lapse õiguste konventsiooni, millega Eesti ühines 1991, eesmärgiks on aidata kaasa sellele, et igale lapsele oleks tagatud võimalus igakülgseks arenguks, hoolitsuseks, kaitseks ja heaoluks. Eesti Vabariigi Lastekaitse Seaduse § 8 kohaselt on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule (Lai; Tiko, 2010). Laps sõltub suuresti oma vanematest ning selleks, et temast areneks täisväärtuslik inimene ja ühiskonnaliige, vajab ta vanematelt kvaliteetset hoolitsust, aktsepteerimist, mõistmist ja turvatunnet. Juhul, kui laps ei leia oma kodust soojust ja kindlustunnet, vaid kohtab ükskõiksust, hoolimatust ja vaenulikkust, kujuneb temast suure tõenäosusega vastuoluline ning endasse ning teistesse negatiivselt suhtuv inimene, kellel võib esineda raskusi suhete loomisel kui ka eluprobleemidega toimetulemise. Need indiviidid võtavad lapsepõlvekodust kaasa ebasoodsad interaktsioonimustrid, mida nad rakendavad oma tulevases kodus. Nii kandub ka edasi väärkohtlemine (Soo, K., Soo, I. 2002). Igal lapsel on õigus olla kaitstud ja areneda vastavalt oma võimetele ning vajadustele. Pere on peamine lapse toetaja ja heaolu edendaja, kuid riigil on siin samuti oma roll: arendada ja edendada teenuseid lastega perede toetamiseks ning võimaldada abi ja toetust nendele lastele ja noortele, kes on jäänud vanemliku hoolitsuse ja kaitseta (Lai; Tiko 2010). Töö eesmärk oli uurida hooletussejätmise võimalikke põhjuseid ning tagajärgi, mis ilmnevad seoses hooletussejätmisega. Uurimisülesanded lähtuvalt eesmärgist on:


69 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool 

selgitada välja, kui palju esines täiskasvanute juhuvalimis hooletussejätmist lapseeas;

saada ülevaade suhetest ja emotsionaalsest õhkkonnast päritoluperekonnas;

uurida vanemate huvi lapse haridustee vastu;

tuua välja hooletussejätmise võimalikke tagajärgi täiskasvanueas.

Teoreetiline alus Töö aluseks oli psühhoanalüütiline käsitlus üldiselt ning keskenduti Erik Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooriale. Psühhoanalüütiline arengukäsitlus aitab mõista lapse ja noore inimese arengu iseärasusi. Eriksoni käsitluses on inimesel igale eale vastav staadium, milles kogetakse kriitilisi konflikte ja saavutatavaid arengusamme. Kindlasti on plussiks see, et Eriksoni teooria põhineb praktikal. Psühhoanalüüsi arenguteooria järgi läbivad lapsed rea arengustaadiume, mille läbimisest oleneb isiksuse areng. Need ilmnevad tungidena, mis kujutavad endast psüühilist survet mingi kehalise vajaduse, näiteks janu või nälg, rahuldamiseks (Payne 1995). Areng toimub sujuvalt, kuna arengufaasid on omavahel läbi põimunud: üks arengufaas ei asendu teisega, vaid liitub selle külge. See arengupotentsiaal, mis avaldas end juba eelnevatel vanuseastmetel, ei kao, vaid jätkab veelgi intensiivsemalt kasvu, mis saabki määravaks uuele vanuseastmele (Kera 2004: 21). Psühhoanalüütilisest vaatenurgast reageerib ja käitub laps – lisaks omaenda fantaasiatele ja kogemustele – enamasti nii, nagu on vanemad ja kuidas nad teevad, mitte nii, nagu nad lubavad teha. Isegi, kui täiskasvanud vastutavad suuresti kasvutingimuste eest, mida nad oma lapsele võimaldavad, ei suuda nad ületada välistingimusi ega enda mitteteadvust ning veel vähem ei suuda vanemad ületada laste mitteteadvust (Mangs; Martell 2000: 28). Lapse arengus on tähtsal kohal kasvukeskkond, ennekõike perekond, kes on tema isiksuse kujundaja. Perekonnas omandavad lapsed valdava osa oma käitumismallidest, hoiakutest ja väärtusorientatsioonidest vanematelt. Kodu on eelkõige psühholoogiline fenomen, millel on kolm mõõdet: 1) füüsiline - ainult füüsilise mõõtmega kodu on lihtsalt maja või korter, kus käiakse magamas; 2) psüühiline, mille mõõtme kujundajaks on pereliikmete omavahelised suhted ning kodune mikrokliima; 3) vaimne ehk sotsiaalne - vaimsuse määravad need teadmised ja oskused, mille saab laps tee laia maailma kaasa kodust, et osata olla täisväärtuslik täiskasvanu (Niiberg 2010: 26). Pikemalt

kirjeldatakse ka lapse

hooletussejätmist, selle olemust ning tagajärgi. Läänesaar (2008) toob välja, et hooletussejätmine on kõige laiemalt levinud väärkohtlemise liike kogu maailmas, kuigi pälvib


70 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool võrreldes teiste väärkohtlemise liikidega kõige vähem tähelepanu. Töö autor andis ülevaate passiivse väärkohtlemise liikidest ja kuidas neid ära tunda. Keskenduti süviti põhjustele, mis kutsuvad esile lapse väärkohtlemise vanema poolt ning tagajärgedest, mis võivad lapsele ilmneda.

Uurimistöö metoodika ja andmete kogumine Andmekogumismeetod Lõputöös kasutati kombineeritud uuringut – kvalitatiivselt analüüsis avatud küsimustega ning kvantitatiivselt valikvastustega saadud tulemusi, mis olid avaldatud protsentides. Selline lähenemine aitas uurimisprobleemile kõige paremini vastuseid leida. Uurimistöö meetodiks oli küsitlus. Andmeid koguti küsitluse ehk informeeritud küsitluse kaudu. See on viis, kus uurija annab ankeedid uuritavatele käest-kätte ja räägib uurimuse eesmärgist, täpsustab ankeedi täitmise nõudeid ja vastab küsimustele (Hirsjärvi 2010: 183). Kvantitatiivsest metoodikast tulenevalt kasutas töö autor küsimustikku. Küsimustiku kaudu oli suurem võimalus saada adekvaatset informatsiooni, sest sellele vastamisel on vastanutel suurem kindlus, et nad jäävad anonüümseteks. Andmete analüüsi metoodika Töö autor analüüsis andmeid seletamist taotlevas lähenemisviisis, milles kasutatakse statistilist analüüsi ja järelduste tegemist. Selline analüüs annab võimaluse andmeid selgelt kirjeldada, vastavalt vajadusele liigitada ning seostada, peale mida saab teha järeldusi ja anda seletusi. Andmete analüüsi süstematiseerimiseks olid küsimused jagatud neljaks plokiks ning tulemusi analüüsiti teemaplokkide kaupa. Analüüsimisel kasutati programmi Microsoft Excel, millega tehti joonised ning arvestati protsendid. Valim ja uuringu eetiline aspekt Uurimuse valim koostati juhuslikkuse põhjal täiskasvanutest tagasivaatega oma lapsepõlvele päritoluperekonnas. Töö autor uuris, kui paljud juhuslikust valimist on lapsena hooletussejätmist kogenud. Lõplikuks valimiks jäi 35 uuritavat, sest osa vastajakandidaate keeldus küsimustele vastamast. See võimalus oli kõikidel olemas, sest täitmine oli vabatahtlik ning kõiki täidetud ankeete ei tagastatud töö autorile. Ankeete jagas autor kokku 45


71 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool uuritavale. Töö autor kaitses uurimuses osalenute konfidentsiaalsust sellega, et ankeedid olid anonüümsed. Uurimistulemusi kasutati üksnes uurimuse koostamisel, mitte teistel juhtudel. Töös arvestati ka sellega, et kõik vastajad ei tagasta ankeete ning keeldumist aktsepteeriti.

Arutelu uurimistulemuste üle ja kokkuvõte Kodu ja pere on lapse arengus tähtsal kohal, sest ilma selleta ei suudaks inimene efektiivselt areneda. Kodu on tähtis isiksuse kujunemise jaoks, sest just perekonnas omandatakse paljud käitumismallid, hoiakud ning väärtusorientatsioonid. Kodust peaks leidma laps armastust, mõistmist ja toetust, mille kaudu areneb temas välja turvalisus- ja kindlustunne. Nii nagu Erik Erikson rõhutab, tuleb välja ka uurimistööst, et lapse isiksuse kujunemisel on suur tähtsus kodul. Inimene läbib küll rea arengustaadiume, ent teistel inimestel, sotsiaalsel keskkonnal on samuti suur osa. Erikson leidis, et tähtsat rolli omab imikuea läbimine, kus lapsel kujuneb usaldus. Tööst selgus, et täiskasvanute juhuvalimis koges hooletussejätmist lapseeas 12% vastanutest, mõnikord koges seda 34% ning mitte kunagi ei kogenud hooletussejätmist 54% kõikidest vastajatest. Tuleb välja, et ligi pooled vastajatest on lapsepõlves oma päritoluperekonnas mingil moel hooletussejätmist kogenud. Suhted olid lastel perekonnas paremad emaga kui isaga. 40% ehk 14 vastajat leidis, et vanematel ei olnud nende jaoks alati aega. Peamiseks põhjuseks toodi välja vanemate hõivatus tööga, mille tõttu lapsed ei saanud alati nii palju tähelepanu kui vajasid. Emotsionaalse õhkkonna poolelt oleksid vastajad tahtnud saada kodunt rohkem vaimset tuge. Kodus valitsesid respondentidel igapäevaselt siiski positiivsed tunded. Kõige rohkem kogeti rahulolu ja turvatunnet. Ligi pooltel vastajatel oli lapsena emaga kujunenud kindel usaldussuhe, sest kõige suuremas osas pöördutakse murega esmalt ema juurde. Vanemate huvi lapse haridustee vastu oli igati olemas. Selgus, et lapsepõlves on kodunt ära jooksnud 14% vastanutest. Hooletussejätmise võimalikud tagajärjed täiskasvanueas on peamiselt seotud teiste inimeste usaldamisega ja suhete loomisega. Selgus, et üldiselt ei taha enamik vastanutest kasvatada oma lapsi samu kasvatusmeetodeid

järgides

nagu

vanemad

nende

puhul

kasutasid.

Arvestades

uurimistulemusi tegi autor järgmised ettepanekud: * Elanikkonda tuleb rohkem harida ja teavitada hooletussejätmise erinevatest vormidest ning sellest, kuidas hooletussejätmist ära tunda ja kuidas sekkuda, olles ise kolmas osapool. *Töö autor leiab, et võrreldes teiste väärkohtlemise liikidega on hooletussejätmine tahaplaanile jäänud, sest sellest ei räägita avalikult nii palju, mistõttu võiks ka sel teemal korraldada erinevaid loenguid, ettekandeid


72 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool vms. Siin saavad oma panuse anda ka sotsiaaltöötajad. *Vanematele tuleb rohkem jagada teadmisi

ja

oskusi

laste

kasvatamisest

ning

sellest,

kui

palju

oleneb

nende

kasvatusmeetoditest, et lapsest kujuneks täisväärtuslik ühiskonna liige.

Olulisemad kirjandusallikad Eesti Vabariigi Lastekaitse seadus. RT 1992, 28, 370. Eesti Vabariigi Sotsiaalhoolekande seadus. RT III 2004, 5, 45. Hansson, J., Oscarsson, C. 2006. Õnnelikud lapsed: raamat lapsevanemaks olemisest. Tallinn. Varrak. Kaev, M., Soova, K. 2009. Laste olukord Eestis - Laste õigustel põhinev ilma vanemliku hoolitsuseta laste või vanemliku hoolitsuseta jäämise ohus olevate laste olukorra analüüs. Tallinn. Leppiman, A., Korp, E., Meres, T., Vaher, A. 2002. Laps: elu, probleemid ja lahendused. Tallinn. Linde, S. 2001. Laps ja pere tänases Eestis. Teadusartiklite kogumik. Laste väärkohtlemine: vägivalla ilmingud eestlaste ja mitte-eestlaste hulgas. /toimetaja Taimi Tulva/ Kirjastus Tallinna Pedagoogikaülikool. Sotsiaalteaduskond. Lori Legano, MD, Margaret T. McHugh, MD, MPH, and Vincent J. Palusci, MD, MS. Child Abuse and Neglect. 2009 – [WWW] URL http://www.brown.uk.com/childabuse/legano.pdf (30.05.2011). Pärna, H., Lai, K. ja Tulva, T. 2008. Vanemate töötamine välismaal - kuidas see mõjutab lapse elu. Laste ja spetsialistide tõlgendused. Sotsiaaltöö, 6. Rogge, J.-U. 2002. Lapsed vajavad piire, vanemad seavad piire. Tallinn. Kirjastus Kunst.


73 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool

IV SOTSIAALTÖÖ JA KAITSEVÄGI EESTI RAHUVALVESÕDURITE ABIKAASADE/ELUKAASLASTE TOIMETULEK MEESTE AFGANISTANI MISSIOONIL VIIBIMISE AJAL Autor: Anneli Seepter Juhendaja: Nelly Randver

Summary Anneli Seepter (2012), the title of the final paper is “Subsistence of Estonian Peacekeepers´ Wives and Partners during Their Husbands’ Mission in Afghanistan “. The paper consists of 68 pages and eight diagrams. The author has used 55 sources, six of them in a foreign language and twenty one pages from the Internet. It is a stressful and strenuous situation for the women whose husbands or partners agree to go on a mission to Afghanistan, because it is a war zone. A wife or a partner who stays behind must now handle the everyday life alone. In addition, the family must come to terms with the fear of losing a family member during the mission or the possibility that this family member returns with a severe injury. The aim of this paper is to examine how Estonian peacekeepers´ wives cope with the stress during the period of their husbands´ mission in Afghanistan. The following questions are asked: How do the wives/partners of service members view their relationships with family members during the period between missions? How do the family relationships before, during, and after the mission differ? How do the family members of the peacekeepers handle the tension of the mission after the Afghan mission? In the theoretical part Social Exchange Theory, family relationships, and the stress caused by the tensions relating to the mission and the helpful ways to cope with these tensions are discussed. The sample respondents were 60 women/partners of peacekeepers, who had served in Afghanistan, aged 21-40. The research was carried out in January 2011. The questionnaire was sent to 60 respondents, out of which 48 were returned. To carry out the empirical study a combined method was used, which was based on a semi-structured questionnaire including 31 questions. In the questionnaire structured, semi-structured, and open questions were used. Multiple-choice questions were used when the focus was more on the general answers of respondents and open questions were asked in cases where the opinions of respondents were important. To analyse the data, a combined method was deployed, because structured, semi-structured, and open questions


74 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool were used. To illustrate the results of the quantitative method, a diagram was made. In the diagram the results are presented in numbers and percentages. In order to show the results of the qualitative method, the respondents´ answers to open questions are presented. The fact that peacekeepers join the mission has not significantly caused changes in family relationships. Women cope with the problems facing the family during their husbands’ mission in Afghanistan. MPT does not work as well as it should to help the peacekeepers´ wives or partners. The author of the paper proposes the MPT specialists some ways to support the families of peacekeepers better during the period of the mission.

Probleemiseade ja uurimuse eesmärk Iseseisvusest

tulenevate

hüvede

nautimise

kõrval

on

ühel

demokraatlikul

riigil

enesestmõistetavalt ka kohustused rahvusvahelisel areenil. Kuulumine Euroopa Liitu ja NATOsse on meie julgeolekut maailmas oluliselt suurendanud. Sellegipoolest ei tähenda see, et me võiksime rahulikult, käed rüpes, omapoolse panuseta nende organisatsioonide liikmestaatust nautida. Võrdväärse liikmena rahvusvahelisse kogukonda kuulumine nõuab ka omapoolset osalust rahvusvaheliste kriiside ohjamises ja rahutagamises (Missioonid 2012). Rahutagamismissioon kujutab endast pikaajalist (ca 6 kuud) isoleeritust perekonnast ja lähedastest. Missioonipiirkonnas valitsev range režiim kehtestab kindla korra ja reeglid, elu kulgeb sõjaväelistes laagrites kindlal territooriumil (Kivilo 2004: 6). Välismissioonidel osalemine võib perekonna kokkukuuluvustunnet suurendada näidates, kui olulised pereliikmed üksteisele on, ja rõhutada ühiseid väärtusi. Samas võivad missioonid olla suureks stressoriks. Lisaks igapäevasele stressile, mis tuleneb lahusolekust, peab perekond toime tulema hirmuga missioonil osaleva pereliikme kaotamise või võimaluse pärast, et ta naaseb missioonilt tõsiste vigastustega (Parmak 2010). Stressi all kannatajate hulk suureneb päevpäevalt, kuid arvestada tuleb ka sellega, et iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja sõprade toetusest. Sõjaväelaste pered näivad jõuline ja terve inimgrupp, aga samas ei saa väita, et nad ei ole mõjutatavad pingetest, mida sõda või trauma võib kaasa tuua. Lõputöö eesmärgiks oli uurida Eesti rahuvalvesõdurite naiste toimetulekut pingetega meeste Afganistani missiooniga seotud perioodi vältel. Eesmärgist tulenevalt olid uurimisküsimused järgmised:


75 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool 1. Mida arvavad kaitseväelaste abikaasad/elukaaslased oma suhetest pereliikmetega missioonivälisel ajal? 2. Milliseid muudatusi peresuhetesse toob missioonieelne, -aegne ja -järgne periood? 3. Kuidas rahuvalvesõduri perekond tuleb pingetega toime pärast Afganistani missiooni?

Teoreetiline alus Lõputöö teoreetiliseks aluseks oli sotsiaalse vahetuse teooria, mille kohaselt ühe isiku võime mõjutada teist sõltub esimese kontrollist ressursside üle, mida teine isik ihaldab (Lips 1991). Ressursid võivad olla nii konkreetsed - sissetulek, haridus, ametialane staatus - kui ka abstraktsed - füüsiline atraktiivsus, armastus, emotsionaalne sõltuvus (Nurk 2004). Sotsiaalse vahetuse teooria eeldab, et inimesed otsivad seda, mis on neile kasulik ja väldivad nö. kulusid. Sellest seisukohast vaadelduna on igapäevane sotsiaalne elu justkui „turuplats“, kus inimesed vahetavad armastust, tunnustust, turvalisust, heakskiitu ja teisi mittemateriaalseid hüvesid (Becoming a Social Being, lk 86-87 viidatud Nurk 2004). Kagadze jt (2007) kirjutab oma raamatus, et sotsiaalse vahetuse teooriale toetudes on võimalik mõista suhteprobleeme. Hüvena saab käsitleda kõike, mis teeb suhte ihaldusväärseks. Kuluna tajub indiviid negatiivset, mis suhtega kaasneb. Selle mudeli järgi tekitavad enam rahulolu ja kestavad kauem need suhted, millega kaasneb rohkem hüvesid kui kulusid (Kagadze jt 2007: 170). Armastussuhtele on omane, et me saame teineteise kaudu midagi head. See kogemus paneb meid algusest peale suhtesse kinnituma. Hea saamine tekitab soovi anda ka omalt poolt midagi head teisele (Kinnunen 2009: 35). Olukord, kus mõlemal abikaasal/elukaaslasel ja lapsevanemal tuleb olla erinevates rollides nii töö- kui pererollides, hoida tasakaalus töö- ja pereelule esitatavaid ning sageli ka vastuolulisi nõudeid, võib viia kahe olulise valdkonnavahelise konfliktini. Tihti hoiavad keerulised ja aeganõudvad teenistuse eripärast tingitud ülesanded kaitseväelasi kauem tööl, mistõttu ei ole alati võimalik koju pere juurde tulla siis, kui seda ise soovitakse või kui pere seda vajab (Aas 2008: 6-7). Sotsiaalse vahetuse teooriale toetudes sai uuringus välja tuua Afganistani missioonil osalenud rahuvalvesõdurite naiste ootused ja rahulolu peresuhetega.


76 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Uurimistöö metoodika ja andmete kogumine Andmekogumismeetod Andmete

kogumismeetodina

kasutati

uuringus

ankeetküsitlust,

kus

kasutati

nii

struktrueeritud, poolstruktrueeritud kui ka avatud küsimusi. Avatud küsimusi kasutati lisainfo saamise eesmärgil. Ankeedi küsimustik töötati välja töö autori poolt ning seda pole varem kasutatud. Ankeetküsitlus koosnes 31 küsimusest, mis olid jaotatud plokkidesse. I plokk – rahuvalvesõdurite abikaasade/elukaaslaste üldandmed – sisaldas kuut küsimust vastaja vanuse, soo, hariduse, perekonnaseisu, laste arvu ja töösuhte kohta. II plokk – rahuvalvesõdurite ning nende abikaasade/elukaaslaste suhted perekonnas missioonivälisel ajal – koosnes neljast küsimusest igapäevasuhete kohta. III plokk – rahuvalvesõdurite abikaasade/elukaaslaste üldteadmised stressist – sisaldas nelja küsimust, mis hõlmasid stressiga toimetulekut ning perekonna teadmisi stressi kohta. IV plokk - rahuvalvesõdurite suhted abikaasa/elukaaslasega missioonieelsel, -aegsel ja -järgsel perioodil – koosnes kuueteistkümnest küsimusest, mis sisaldasid missioonile mineku motiive, küsimusi suhete muutumise, tunnete, pingete ja stressi esinemise kohta perekonnas kogu missioonitsükli jooksul.V plokk – kaitseväe pakutav abi missiooniga seotud pingetega toimetulekuks – sisaldas kuut küsimust, mis puudutasid abisaamist ning vajakajäämisi abisaamisel. Andmete analüüsi metoodika Andmete analüüsimiseks kasutati kombineeritud meetodit, kuna ankeedis kasutati nii struktrueeritud, poolstruktrueeritud kui ka avatud küsimusi. Kvantitatiivse meetodi tulemuste ilmestamiseks kasutati diagramme, kus on andmed välja toodud nii arvuliselt kui ka protsentuaalselt. Kvalitatiivse meetodina toodi tulemuste ilmestamiseks välja respondentide vastused avatud küsimustele. Saadud ankeetide tulemused on töödeldud ja vormistatud arvutisüsteemis Microsoft Word. Kvantitatiivsel meetodil on andmete analüüsimiseks kasutatud jooniseid ja diagramme, mis on töödeldud Microsoft Exceli töökeskkonnas. Valim ja uuringu eetiline aspekt Üldvalimi

moodustas

kuuskümmend

Afganistani

rahutagamismissioonil

osalevat

kaitseväelaste abikaasat/elukaaslast, kes on vanuses 21 - 40 eluaastat. Uuring viidi läbi 2011. aasta jaanuaris. Valimi leidmisel lähtus töö autor sellest, et kaitseväelased, kes saadetakse


77 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Afganistani

rahutagamismissioonile,

satuvad

otse

lahinguväljale.

Mida

arvavad

rahuvalvesõdurite abikaasad/elukaaslased sellisest situatsioonist, kui mees on nn sõjatandril, ja kuidas see mõjutab pereliikmeid? Ankeetide jagamisel kasutati lumepallimeetodit, isiklikult jagas autor välja 30 ankeeti ning paluti Kaitseväe Logistikakeskuse tervisekeskuse sotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskonna psühholoogilt Anu Kivilolt ja sama asutuse sotsiaaltöötajalt Liilia Kivinukilt abi edastada ankeete posti teel.

Arutelu uurimistulemuste üle ja kokkuvõte Inimestevahelised suhted on meie igapäevaelu üks olulisemaid tahke. Kuid tähtsad ei ole mitte ainult suhted, vaid ka suhtlemine. Suhtlemisel ilmnevad inimese mitmed sotsiaalsed oskused:

eneseavamine,

inimestevahelise

usalduse

arendamine

ja

säilitamine,

suhtlemisoskuse arendamine, emotsioonide verbaalne ja mitteverbaalne väljendamine, toetav kuulamine ja vastamine, inimestevaheliste konfliktide lahendamine, viha, stressi ja emotsioonidega toimetulek. Antud uurimistöö tulemustest selgus, et rahuvalvesõdurite naised peavad kooselus kõige olulisemaks teineteise mõistmist, seejärel usaldust ja austust ning armastust. Väga tähtsaks märgiti ka teineteisega palju koosolemist, kuna kaitseväelased on oma töö eripärast tingituna sageli kodust eemal. Suhteid abikaasa/elukaaslasega missioonivälisel ajal hinnati peamiselt väga headeks. Vastustest tuli välja, et kaitseväelaste abikaasad/elukaaslased oskavad väga hästi ära tunda stressi tunnuseid, kuna enamik neist on oma elus kokku puutunud stressialase kirjandusega ning kasutavad oma teadmisi pingeliste olukordadega toimetulekuks. Enamik kaitseväelaste naistest on ennast ette valmistanud pingetega toimetulekuks, neil on oma meetodid stressi vähendamiseks ja igapäevasest elust rõõmutundmiseks. Oma pingetega toimetulemise viisiks märgiti peamiselt abikaasaga ning seejärel sõbrannaga rääkimist. Uurimuse tulemustest selgus veel, et igapäevased kohustused mehe missioonil oleku ajal ei tekita naistele lisapingeid. Tööst selgus, et kui mees naaseb missioonilt,

siis

enamasti

jagavad

kaitseväelaste

naised

oma

probleeme

abikaasa/elukaaslasega ning mõned ka oma sõbrannadega. Uurimuse tulemustest selgus, et kaitsevägi on loonud Missiooni Perede Toetusprogrammi (MPT) rahuvalvesõdurite perekondade toetuseks kaitseväelaste missioonil viibimise ajaks. Uuritavate vastustest selgus, et MPT ei õigusta ennast sellisel moel, kuna väga vähe naisi on kasutanud nende abi. MPT kodulehel missioonisõdurite perekondadele välja pandud psühholoogi soovituslike nõuannete kohta vastas üle poolte küsitletutest, et nad ei ole neid nõuandeid lugenud. Nende sõnul on


78 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool nad teinud ettepanekuid MPT tõhusamaks toimimiseks, aga paraku pole neid kuulda võetud. Sellega seoses tegi töö autor ettepanekud MPT spetsialistidele: * rahuvalvesõdurite missiooni perioodi jooksul tuleb nende peredega rohkem suhelda, anda reaalset infot missiooni kohta ja lähedaste küsimustele konkreetsemalt vastata *missiooniperedega tegelevad psühholoogid või kaitseväe sotsiaaltöötajad teeksid oma vastuvõtud ühel korral nädalas üle Eesti (ühel päeval Jõhvis, teisel Võrus, kolmandal Kuressaares jne) *missiooniperedele luua abistamiskeskus, kust nad saaksid vajadusel probleemide ilmnemisel abi küsida – laste hoidmisel, remondimehe tellimisel, arsti vastuvõtul käimiseks (mitmikud peres), erinevate juriidiliste paberite täitmisel jms *kaitseväel tuleb teostada erinevaid üle eestilisi uuringuid kaitseväelaste perekondade toimetulekute kohta erinevatel missiooniga seotud etappidel.

Olulisemad kirjandusallikad Collins, D., Jordan, C., Coleman, H. 2007. An Jntroduction to Family Social Work. Eesti Riigikaitse 2010. Kaitseministeerium avalike suhete osakond. Kruul. Kutsar, G. 2008. Missiooni varjud. Tartu. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. Lesk, G .2009. Keeruline Afganistani-aasta. Kaitseministeeriumi aastaraamat 2009 Parmak, M. 2010. Sõdurite psühholoogiline toetamine välismissioonidel: Juhtnöörid sõjaväelistele juhtidele. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. Tartu. Segal, D. R., Burk, J. 2012. Military Sociology Volume 3. Sage Library of Military and Strategic Studies. Sage. Soots, A. 2002. Kriis ja kriisisolija abistamine. Avahoolduse Arenduskeskus. Tallinn. Dm Marketing. Avaldamata allikad Aas, Marek. 2008. Töö– ja pere konflikt Eesti Kaitseväe näitel. Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituut, psühholoogia ja organisatsioonikäitumise osakond Tallinn. (Magistritöö). Kivilo, Anu. 2004. Stress ja selle ilmnemine rahutagamismissioonil Rahuoperatsioonide Keskuse ja Scoutspataljoni näitel. Akadeemia Nord. Tallinn. (Uurimistöö). Sillaste, M., Naarits, T. 2010. Missiooniks valmistumine – meelespea missiooniks valmistuvale kaitseväelasele ja tema pereliikmetele. Kaitseväe Logistikakeskuse tervisekeskuse sotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskond. Sillaste, M., Naarits, T. 2010. Missioonilt koju. Kaitseväe Logistikakeskuse tervisekeskuse sotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskond.


79 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool KAITSEVÄELASTE TOIMETULEK IGAPÄEVAELUGA MISSIOONI AJAL JA PÄRAST SEDA Autor: Ilona Säde Juhendaja: Nelly Randver

Summary „Coping with Everyday Life during and after a Military Deployment“. This Final paper consists of four chapters and is 70 pages long in total. It includes two illustrations (diagrams). The author has used 36 different literary and internet sources - 23 literary sources in Estonian, four in English, and 12 internet sources. The Subject of this research proves its actuality by being actively included in the Estonian media, but it is yet a very little studied subject in Estonia. The main goal of this Final paper is to find out how Estonian deployed soldiers are coping and to find out what kind of difficulties have they encountered during and after military deployments. The purpose of this research is set in the following research questions: 1. What is motivating the soldiers to participate in military deployments? 2. What are the main deployment-related difficulties, in soldiers’ opinion? 3. How are the soldiers adapting when they are deployed and after they return back home? 4. Whether and how the deployment is affecting family relations? The objects of this study were 38 former and present soldiers of Estonian Defence Forces, who have participated at least once in international military deployments. This research was carried out with a combined (qualitative and quantitative) method, in which a qualitative individual problem-centred interview and a survey-questionnaire were used. The data was analyzed with the Amadeo Giorgi method (qualitative data analysis) and a statistical data analysis (quantitative data analysis) using the Microsoft Office Excel program. In the fourth chapter of this Final paper the results of the analysis are discussed. The results of this research showed that the Estonian deployed soldiers are physically and psychologically trained before the deployment and are quite well prepared for what is expecting them in the combat zone. Most of the respondents adapted to the local conditions within a few weeks. Also, after returning home from the deployment, the reintegration for most of the respondents was not causing any major difficulties. The ability to adapt is related to stable and warm relationships


80 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool with the loved ones. The research revealed that the soldiers had enough opportunities to communicate with their families and experienced support from their families throughout the entire deployment period. After the reunion, many respondents noticed some changes in family relations, mainly in family roles. The partner at home has become more self-reliant and has taken over the responsibilities from the absent service member. In conclusion the results of the research show that although there were some respondents who experienced difficulties in adapting during the deployment period, most of the respondents still adapted successfully and had no major difficulties. The families of these soldiers remained supportive throughout the entire deployment period and no major conflicts occurred.

Probleemiseade ja uurimuse eesmärk Eesti sõdurid on teeninud erinevatel rahvusvahelistel operatsioonidel juba üle viieteistkümne aasta. Selle aja jooksul oleme kaotanud nii mõnedki Eestimaa mehed ning paljud on saanud lahingus vigastada. Teema on pakkunud avalikkusele huvi – Eesti sõdurite tegemisi missioonipiirkondades

on

kajastatud

nii

ajakirjanduses

kui

ka

telesaadetes

ja

dokumentaalfilmides. Vaatamata sellele on missioonikaitseväelaste toimetulekut Eestis vähe uuritud ning raske on leida andmeid missioonil käinud sõdurite tegeliku psühholoogilise seisundi kohta. Lõputöö eesmärk oli uurida, kuidas tulevad toime missioonil ja sealt naastes Eesti kaitseväelased ning milliseid läbielamisi on neil seoses missiooniga ette tulnud. Uurimistöö eesmärgist lähtuvalt olid püstitatud järgnevad uurimisküsimused: 1. Mis on sõduritele missioonile siirdumise ajendiks? 2. Millised on peamised missiooniga seotud läbielamised sõdurite endi arvates? 3. Kuidas kohanevad sõdurid missioonile siirdudes ning sealt tagasi koju naastes? 4. Kas ja kuidas mõjutab pereliikme missioonil viibimine peresuhteid?

Teoreetiline alus Teoreetiliseks aluseks oli kolm teooriat - sotsiaalkonstruktivistlik, kriisisekkumise ning ökoloogiline süsteemiteooria. Töö aluseks valitud teooriad aitavad selgitada inimese muutumist ja adapteerumist sõltuvuses ümbruse (keskkonna) muutumisega ning kirjeldavad


81 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool kriisidega toimetuleku viise. Sotsiaalkonstruktivistlik teooria (Berger, Luckmann 1971) väidab, et inimese „reaalsus“ juhib tema käitumist ning igaühel on reaalsusest erinev arusaam. Ühisele arusaamisele reaalsusest jõuame me oma teadmiste vahetamise kaudu erinevates sotsiaalsetes protsessides, mis objektiveerivad reaalsuse (Payne 1995: 6-7). Kriisisekkumise teooria (Golan 1978) järgi esineb iga inimese elus kriise ning nendega toimetulek sõltub varasematest probleemide lahendamise kogemustest (Payne 1995: 85). Nii pikale välismissioonile siirdumist kui sealt taas koju naasmist võib käsitleda kui kriisi. Kodune olukord on missioonipiirkonnas toimuvast väga erinev, seetõttu võib kujuneda tõsiseks väljakutseks järsult muutunud keskkonnaga kohanemine. Tekkinud kriisiga toimetulek sõltub suures osas indiviidist ning tema eelnevatest kogemustest seoses probleemide lahendamisega. Ökoloogilise süsteemiteooria järgi on inimene pidevalt adapteeruv olend – ta muudab keskkonda ja muutub selle mõjul (Payne 1995: 114). Ökoloogilise süsteemiteooria kohaselt võib kaitseväelase missioonile siirdumist käsitleda kui liikumist ühest mikrosüsteemist teise (perekonnasüsteemi vahetab välja missioonipiirkonnas toimiv süsteem). Kuna ühes mikrosüsteemis toimuv mõjutab ka teisi süsteeme, siis järelikult mõjutab koduses süsteemis toimuv sõduri käitumist missioonipiirkonnas ja vastupidi. Süsteemiteooria järgi muutub inimene keskkonna mõjul. Missioonilt koju naastes tuleb siseneda endisesse süsteemi ning uuesti adapteeruda. Kuna süsteemide vahetus koju naastes toimub väga järsku, võib tsiviileluga kohanemine võtta aega.

Uurimistöö metoodika ja andmete kogumine Andmekogumismeetod Andmete kogumiseks kasutati uuringus probleemikeskset intervjuud ja ankeetküsitlust. Ankeedid saadeti uuritavatele e-posti teel ning täidetud ankeedid tagastati samal viisil. Ankeedid saadeti autori poolt ainult selleks otstarbeks loodud elektronposti aadressile (sotsiaaluuring@gmail.com). Probleemikeskse intervjuu eesmärgiks on nii objektiivsete andmete kogumine inimese käitumise kohta kui ka nende subjektiivsete tajuviiside väljaselgitamine, mille abil inimene käsitleb sotsiaalset reaalsust (Laherand 2008: 195). Uuringu käigus tehtud intervjuude puhul on kasutatud helisalvestust, transkribeerimist, avatud kodeerimist ja andmete analüüsi Amadeo Giorgi meetodil.


82 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Andmete analüüsi metoodika Kvalitatiivsete andmete analüüsimiseks kasutas autor Amadeo Giorgi meetodit, kus analüüs läbib viis etappi. Esimeses etapis tutvutakse kogutud andmetega hoolikalt, et saada sellest ülevaadet. Teises etapis jagatakse andmestik tähendusüksusteks, mis väljendavad uuritava nähtuse seisukohast olulisi tähendusi. Kolmandas etapis tõlgitakse uuritav keelekasutus teaduskeelde. Neljas etapp kätkeb endas individuaalse tähendusvõrgustiku moodustamist, mis peab arvesse võtma kogemuse kogu variatiivsust. Viiendas etapis toimub üldise tähendusvõrgustiku loomine. Siin käsitletakse nähtuse tähendusi üldisel tasandil (Laherand 2008: 89-92). Ankeetküsitluse abil saadud kvantitatiivsed andmed (valikvastustega küsimuste vastused) analüüsiti statistiliselt, Microsoft Office Excel (2007) programmi abil. Andmete analüüsiks koostati andmetabel, kuhu sisestati kõikide vastajate üldandmed ning valikvastustega küsimuste vastused. Andmetabeli abil arvutati välja töös esitatud statistilised andmed, nagu vastajate keskmine vanus, vastuste summad jms. Valim ja uuringu eetiline aspekt Valimi

moodustasid

sõjalistel

välismissioonidel

osalenud

endised

ja

praegused

kaitseväelased. Intervjuu viidi läbi kolme respondendiga, lisaks saadeti välja 50 ankeetküsitlust, millele vastamine toimus elektronposti teel. Tegemist on mittetõenäosusliku, täpsemalt sobivusvalimiga, mida tihti nimetatakse ka juhuslikuks valimiks. Sobivusvalimis valitakse välja need ühikud (uuritavad), mis leitakse olevat mingil põhjusel sobivad: näiteks isikud, kes on seotud uuritava probleemiga ning keda uurija juhuslikult isiklikult tunneb (Ghauri, Grønhaug 2004: 125). Uurimistulemuste esitamisel ei ole indiviidid ega sündmuste toimumiskohad äratuntavad, uuritavate tegelikke isikuandmeid ei avaldata, vastajate märgistamiseks

kasutatakse

numbritega

koode

(intervjueeritavate

puhul

I+number;

ankeetküsitluse vastajatel V+number, nt V1, I2). Uurimistulemused esitatakse objektiivselt ja ausalt ning viisil, mis ei tekita kahju ühelegi osapoolele.

Arutelu uurimistulemuste üle ja kokkuvõte Uurimistöö tulemusena selgus, et välismissioonil osalemine on enamasti läbimõeldud ja teadlik otsus. Missioonile motiveerib minema kõrgem töötasu võrreldes teenistusega Eestis, samuti soov end täiendada ja proovile panna, saada uusi kogemusi ning tuua vaheldust ja


83 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool põnevust rutiinsesse tööellu. Järelikult tunnevad sõdurid eelkõige vajadust parandada majanduslikku toimetulekut ning ennast täiendada. Missioonile minek tekitab stressi nii sõdurites kui pereliikmetes. Kõige enam muretsetakse võimaluse pärast missioonipiirkonnas viga saada või hukkuda. Sõdurid tunnevad muret ka koduste toimetuleku pärast pika lahusoleku ajal. Missioonipiirkonda saabudes on valdav osa sõduritest ees ootavaks valmis, mis näitab, et sõdurid on missioonieelselt saanud hea ettevalmistuse. Samas erineb üsna paljude jaoks olukord missioonipiirkonnas kujutletust, seda eriti siis, kui missioonil ollakse esimest korda. Enim üllatusi pakub kohalik kliima, elutingimused ja reaalselt eluohtlikud olukorrad. Uurimistöö tulemustest selgub, et enamik sõdureid kohaneb missioonipiirkonnas mõne nädala jooksul, seega on stressoritega toimetulek olnud hea. Enne kojusõitu valdab sõdureid ootusärevus, igatsus, soov näha lähedasi ja sõpru ning hakata teostama missiooni jooksul tehtud plaane. Kodus võetakse missioonilt naasnud sõdurid pereliikmete poolt vastu soojalt, mis annab head eeldused kiireks kohanemiseks. Missioonijärgselt kogetakse mõningast väsimust ja unetust, ollakse emotsionaalselt veidi tundlikumad ning ärevamad. Suurem osa vastajaid kohanes koduse igapäevaeluga paari esimese nädala jooksul. Missioonil viibides oli enamikul vastanutest piisavalt võimalusi kodustega suhtlemiseks ning suhted lähedastega püsisid missiooniperioodi jooksul stabiilsed. Sõdurid tunnetasid missioonil olles koduste toetust, konflikte esines vähestel. Mitmetes peredes oli missiooniperioodil toimunud muutusi. Peamiselt on need seotud rollide muutumisega perekonnas. Missioonil viibinud mehed märkasid, et naised olid muutunud tunduvalt iseseisvamaks ning üle võtnud mehe ülesanded. Vastajad toonitasid, et peale missiooni oli keeruline taas igapäevarutiiniga harjuda ning rollide uuesti ümber jaotamine võttis veidi aega. Siin näeb autor ühe võimaliku lahendusvariandina sõduritele ja peredele aklimatiseerumise võimaluse pakkumist vahetult peale missioonilt naasmist, et vältida liiga järsult kodusesse rutiini naasmist . See aitaks perel taas lähedust saavutada ning võiks kaasa aidata missioonijärgsele kohanemisele. Oli ka suhteid, mis missiooni ajal purunesid. Raske on hinnata, kas üheks põhjustest oli missioon, kuid kahtlemata on pikaaegne lahusolek lähisuhtele tõsiseks proovikiviks. Missiooni ajal purunenud suhe raskendas kohanemist koju naasmisel. Uurimistöö tulemuste põhjal võib järeldada, et Eesti kaitseväelased on missioonile siirdudes saanud hea väljaõppe ning psühholoogilise ettevalmistuse, sest kohanemisega tekkis raskusi vaid üksikutel. Kuna valdav osa vastanutest ei välista ka tulevikus missioonidel osalemist, võib järeldada, et missioonikogemused on olnud kokkuvõttes positiivsed.


84 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Olulisemad kirjandusallikad Britt, T. W, Adler, A. B. 2003. The Psychology of the Peacekeeper: Lessons from the Field. Praeger Publishers. Castro, C.A, Adler, A. B, Britt, T. W. 2006. Military Life: The Psychology of serving in Peace and Combat. Volume 3: The Military Family. Praeger Security International. Eesti Kaitseväe rahvusvahelised missioonid 1995-2005: Kümme aastat rahuvalvekogemust. 2005. Tallinn. Kaitseministeerium. K-Print. (Infomaterjal). Hansson, L. 2009. Sissejuhatus perekonnasotsioloogiasse. Tallinn. TLÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut. Kennedy, C.H, Zillmer, E.A. 2006. Military Psychology: Clinical and Operational Applications. The Guilford Press. New York. Kidron, A . 1997. Stressi teejuht: kuidas saada lahti liigsest pingest? Eesti Tervisekasvatuse Keskus. Tallinna Raamatutrükikoda. Missioonilt koju. 2009. Eesti kaitsevägi. (Infovoldik). Parmak, M. 2010. Sõdurite psühholoogiline toetamine välismissioonidel: Juhtnöörid sõjaväelistele juhtidele. /Toimetaja Parmak, M/ Tartu. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused.

Lääne - Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö - teemaliste üliõpilasuurimuste kogumik III 2013  

Lääne-Viru rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö õppetooli 2012. aasta parimate lõputööde lühikokkuvõtted. Kogumik sisaldab üliõpilasuurimusi, mis o...