Issuu on Google+


Meie oleme ANTIGRAVIAJATRON. Meid ei mõjuta ei aeg, ega raskusjõud ning selle mõjusid saite Te kõik tunda nende viimase nelja päeva jooksul. Kõik pildid, videod, mõtted ning kirjutised on meie väljendus selles hullus maailmas, mida kutsume sessiooniks. See sisu on inspireeritud teilt. APLAUS! APLAUS ka Teile, kallid ajakirjanikud! Ma tunnen, et ma pole vääriline jagama teiega sama ruumi. See materjalikogum, mis sai toodetud, hoiab mind üleval kella kuueni hommikul ilma ühegi igava momendita. Aitäh nende kõhulihaseid treenivate naerupauside eest. AJAKIRJANIKUD: Timothy Henry Charles Tamm, Henry Murumaa, Erki Laansalu, Anette Piirsalu, Elina Udekjul, Triin Bõstrov, Bety Mehide ja Martin Laidla. PEATOIMETAJA: Annika Ader simulatsioon2014.wordpress.com/antigraviajatron facebook.com/Tallinna.Noortevolikogu


MIS PEITUB ANTIGRAVIAJATRONI MÕISTE TAGA? @Elina Udekjul ja Triin Bõstrov, abistasid Anette Piirsalu, Henry Murumaa, Bety Mehide ja Martin Laidla Simulatsiooni päevade jooksul on olnud erinevaid spekulatsioone selle kohta, mida tähendab antigraviajatron. Kuna wikipedia sellist sõna ei tunnusta, siis pöördusime delegaatide poole. Tulemused olid äärmiselt põnevad. Tuli välja, et suur osa delegaatidest on huvitatud füüsika valdkonnast. Tänu sellele laekus üpris palju vastuseid gravitatsiooni ja aja omavahelisetest seostest, nagu näiteks: antigraviajatron on... „Aeg, mis on väga antigravieeritud“- Liis (kultuur); „Midagi väga ägedat, out of this world (paralleelmaailm)“- Janet (kultuur). Nika (haridus) oli tõlgendamiseks isegi appi võtnud valemid, millega püüdis seletada gravitatsiooni või selle puudumise tagamaid- „Midagi mis seostub g =0, ehk gravitatsioonivalemiga“. Paljud tulihinglised filmifännid leidsid aga, et sõnal antigraviajatron ei ole mingit seost eelnevalt mainituga. Äkki on meediatiim ammutanud inspiratsiooni sellistest kuulsatest filmidest nagu Tron või Prohvet? Üheks nendest oli näiteks Sandra hariduskomisjonist: „Lõpp on nagu Troni filmist.... see oleks nagu extreme whatever kind of mida iganes“. Hoopis teisel lainel olnud delegaadid seostasid seda aga toiduvaldkonnaga. Hannes (transport) tõi välja, et see on inimese suutmatus rahuldada oma isusid: “Ta teab, et ta tahab midagi, aga ei tea mida“ ning Beth (kaasamine) seostas seda pigem juusturiiviga. Meediatiim ei ole kindel, kas tegemist oli tegelike

teadmistega või oli selles süüdi nende tühjad kõhud. Antigraviajatroni tiim ei suutnud uskuda oma õnne, kui üks delegaatidest jagas meiega lahkesti selle asukohta. „Ilmselget võib seda leida ainult Bermuda kolmnurgas või Valli baari läheduses“- Lauri (kaasamine). Tehnilistel põhjustel ei ole me veel jõudnud täpsemaid avastusretki läbi viia. Kaasamise komisjoni delegaat Neppo teadis rääkida: „Antigraviajatron on masin tulevikust, mis kaotab gravitatsiooni. See masin on pärit aastast 2957 ning on tulnud tagasi ajas, et inimestele õpetada ja selgitada tuleviku tehnoloogiat. Pärit 17ndast galaktikast“. Kõige rohkem seostati antigraviajatroni meediatiimiga. Tuli pakkumisi, et see on meie endi loodud firma või asi, millest ainult meie aru saame. Felix transpordist defineeris mõistet kui piirideta meedikuid. Cwen (linnaruum) ütles, et: „ See on kari inimesi, kes jooksevad ringi oma kaameratega ja teevad minust väga jubedaid pilte“. Kuigi ta meid otseselt ei maininud, siis tundsime ennast puudutatuna. Antigraviajatron= kari inimesi kaameratega= meeditiim? Antigraviajatron on kui must auk- ta nagu on ja ei ole ka. Võib-olla on Mariol (tervis ja sport) õigus ning tegelikult on see lihtsalt üks väga vana kosmodiski sarnane toode, millele on pandud äge nimi. Nimi müüb!


KAS TALLINNA TRANSPORT HAKKAB KUNAGI LIIKUMA? @Elina Udekjul

Selle probleemi lahendamiseks kogunes erakorralisele koosolekule tranpordivahendite koorekiht. Neid ma teile põgusalt tutvustangi. Kuna Tallinna liiklussüsteem ei võimalda auruveduritel mööda linna hõlbsasti liigelda, siis pidi Hannes tulema suure kaarega. Auruvedurite töö on füüsiliselt koormavam kui tavarongidel, sellepärast on tal ka erinevad lõõgastusvõtted. Parimaks on aga söögi tegemine- oma maiustusetega suudab ta panna ka kõige kangema aruvedurinna südame sulama. Pelgalt Tanelit vaadates võib tunduda, et tegemist on tavalise jalgrattaga, aga ärge laske ennast petta. Tegemist ei ole odava Hiina kaubaga, vaid tõeliselt kvaliteetse Saksa tootega. Tänu oma poksimiskogemusele on saanud temast kõigi rattavaraste õudus-

unenägu. Prominentne Tondi liinitramm Eliisa on väga unikaalne eksemplar omasuguste seas- ta on Eestis ainuke sõudev tramm! Kuigi Raiko elu mootorrattana on väga kiire ning wild, ei sega see tema poliitiku karjääri. Nagu kõik teised, alustas ka tema oma teed vihmavarjuhoidjana. Kohal olid ka õhuliikluse esindajad. Endine tallinlasest väikelennuk Henri oli erandkorras tulnud kohale Kuressaarest, kuhu ta oli kolinud lootes saada amatöörist päris animatööriks. Teiseks esindajaks oli veelennuk Reelika, kelle süda on kui voolav šokolaad- ta on väga heasüdamlik ning mõtleb alati ka teiste peale.


rohelist jalgratast Felixit, on kohe arusaada, et tegemist on väga intelligentse inimesega. Oma vaba aja sisustab ta luuletamisega, kuid seda ka eraldlikult ainult saksa keeles. Haagiselamu kaksikutest sai kohale tulla ainult Miia, kes oli katkestanud oma reisi, et panna Tallinna transport paremini liikuma. Koosolekul aega ei raisatud ning mindi kohe valuliste teemade juurde. Üheks nendest oli operatiivoperatsiooni strateegia paika panemine, kus trammipidurite ülesütlemine oleks võinud lõppeda õnnetusega. Arutelu möödus väga tuliselt ning pingeliselt. Kõigil olid oma kindlad arvamused, millest mitte keegi ei tahtnud taganeda.

Pärast pikka arutelu jõuti aga konsensusele, mis oleks kaasa toonud võimalikult vähe kaost. Kuna sellised situatsioonid on tulevikus välditavad, siis komisjon asuski leidma lahendusi, mis parandaksid Tallinna transpordi süsteemi. Tegevuskava arutades mõeldi eelkõige teiste inimeste peale, kus üheks figureerivaks isikuks oli naabrinaine Maiu. Tegevuskavast võib täpsemalt lugeda, mis pakkus osa-lejatele kõige enam muret ning mida tahetakse selle muutmiseks ette võtta.


HARIDUSRINDEL, MUUTUSTEGA Haritlaste meelelahutusäris karastatust ja lavastusoskusi väljendas suurepäraselt esimese õhtu glämmkava planeerimine, mis toimus radi-kaalses süžeeväänamise meeleolus ning mille puhul taheti voolida soorolle väänav lava-paroodia ühest rasvasest nahktagisid täis muusikalist. Lihtsalt öeldes, üksmeelse otsu-sega arvati paremaks olla meeste asemel hoopis naised ja autode asemel hoopis mehed.

@Martin Laidla Ühel paljutõotaval kevadpäeval kogunes grupp kultiveeritud haritlasi teineteisest aru saama ja Eesti haridusprobleemidest läbi närima. Selts-konnas oli võrdlemisi erineva kaliibriga erudeerituid, kõikidest ema- ja isamaa nur-kadest. Ühine keel ja võnkesagedus leiti kiiresti läbi muusika ning koera- ja korealembuse. Esimeste kõnevoorude ja isiklike riigisaladuste avaldamise järel selgus kõigile endi imestu-sekski, et kohaletulnud mitteformaalne haritlaskond on paksult täis kõrgema pilotaažilisi müüginaisi ja –mehi. Tundus, nagu oleksid nad just kambaga müügikoolituselt tulnud, sest parimad closingu tehnikad olid hästi meeles – igaüks suutis oma kaasmõtleja edukalt krõbeda hinnaga mustal turul komisjoni leheneegrile (ajakirjanikule) maha müüa.

Järgmise päeva hommiku varasuvine talveilm võeti vastu rõõmsalt teineteist kuumaõhupallist alla visates. Mõeldi ka, miks sellel Abigalil kunagi ikkagi riideid seljas ei ole ja kes on süüdi selles, et noored inimesed nagu tema satuvad tihti just jõgede ääres elades oma elus suurte konfliktide ette, mis vajavad alalõpmata erinevate komisjonide lahendusi. Kui need tähtsad asjad selgeks räägiti ja hingelõngad lahti põimitud saadi, jõuti oma haridustee informaalsusest pajatamiseni, mil-lest hiljem hakkasid välja kooruma uudsed kastivälised mõtted ettevisatud informaalse hariduse probleemi lahendamiseks.


FIRST TIMES

KOOS MARIAN VÕSUMETSAGA @ Bety Mehide ja Anette Piirsalu Intervjueerisime meie presidenti Marian Võsumetsa, kes muideks on sellel ametikohal esimest korda. Sellegi poolest on ta endas kindel ning tunneb, et saab just nii kõige paremini edasi anda oma aastate jooksul kogutud teadmisi. Milline oli Sinu esimene kokkupuude Tegusate Eesti Noortega? Minu esimene kokkupuude TEN-ga oli aastal 2008. Siis toimus Euroopa Noorteparlamendi Eesti 9. riiklik session, kus olin delegaat. Esialgu oli üpris hirmus, sest alles esimese sesiooni lõpuks saad sa aru, kuidas need asjad päriselt toimuvad. Mul oli nii palju küsimusi: miks on see protseduur selline nagu ta on, miks on meil vaja ajakirjanikke ja nii palju korraldajaid, kes need asepresidendid on. Veidi aega läks mööda ning siis loksus pilt paika. Järgmine kord oli juba kindlam tulla, tuhin oli suurem. Kus ja milline oli Sinu esimene välissessesioon? Mu esimene välissesioon oli Stock-


holmi Euroopa Noorteparlamendi rahvusvaheline sesioon 2009. aasta kevadel. Hästi põnev oli juba see, et ma teadsin neid inimesi, kes eestist veel lähevad. Meile tehti TEN-i juhatuse poolt tore sissejuhatus ja ettevalmistus. Kuna üritus kestab 10 päeva, siis seal on hästi-hästi palju meelelahutuslikke elemente. Näiteks eurokülaüritus, mis on üks mu lemmikuid. Seal pakuvad kõik 30 erinevat riiki oma traditsioonilisi suupisteid. Naps on ka teretulnud. Üritusel on enamasti kõik rahvariietes. Eestlased on alati murdnud oma kama, kohukeste ja Vana Tallinnaga. Ma mäletan, et 2008-2009 oli aeg, kus ma oma avaliku esinemise hirmust üle sain. Kui me tuleme tagasi kõige esimese sessiooni juurde Tartus, siis ma mäletan, kuidas ma läksin ründekõne tegema. Rühmajuht ütles mulle, et nüüd sina lähed ja teed. Ma mõtlesin, et kuidas ta saab mulle nii öelda, aga läksin ja tegin. Mäletan teekonda puldini ning teekonda puldist tagasi oma kohale, aga ma ei mäleta seda kõnet. Mul oli slime eest täiesti kirju, aga pärast oli mul tunne, et ma võiksin ükskõik mida teha, kasvõi maailma vallutada. Stockholmi läksin juba selle teadmisega, et yes I can, ja nii oligi. Seal sa üritad piire kombata, kui kaugele sa minna saad. Aastate jooksul on kogu avaliku esinemise hirm järjest väiksemaks läinud ja ma leian, et see ongi kõige suurem väärtus, mida

TEN ja Euroopa Noorteparlament on mulle andnud. Varem oli ikka see, et issand jumal, ma pean kõnet pidama, pean viis päeva selleks ette valmistuma ja kõik sõna-sõnalt endale ette kirjutama. Lõpuks saad aru, et südamest südamesse rääkimine mõjub kõige paremini. Seda kogemust ei oleks mul ilma nende üritusteta. Räägi oma esimesest EYP (Euroopa Noorteparlament) sõprusest? See oli üks lätlane hüüdnimega Safrix. Me kohtusime Belgias 2009. aasta suvel. Tema on küll selline inimene, kellega suhtleme tänasenigi. Esimene TEN-i või EYP sõprus oli kindlasti just temaga. Meil ei olnud mitte ühtegi ühist tuttavat ega ühist pidepunkti enne kui me tutvusime. Ma arvasin pikalt, et ta on iirlane või inglane. Kui ta aga küsis, kust ma pärit olen, vastasin, et ühest väiksest riigist, võib-olla oled kuulnud, Eestist, mille peale vastas, et ta on Lätist. Esimene kord kui kohtasid Kaarlet. Esimest korda ma ei mäleta, aga ma teadsin, et ta oli minu tollase klassiõe endine klassivend ja sellega asi piirdus. Mingil hetkel sain teada, et ta on mu kadunud kaksikvend, see muutis kõike. Me oleme Kaarlega sündinud samal aastal ja samal kuupäeval,


see on päris intrigreeriv. Milline oli Sinu esimene kokkupuude Vovaga? Minu esimene kokkupuude Vovaga oli eelmise aasta Linnavaolikogu Simulatsioonil, kus ma olin rühmajuht ning tema asepresident. Seda ma mäletan vägaväga hästi, sest ta on väga värvikas kuju. Ma olin äsja jõudnud rühmajuhtide ruumi. Vova käis ringi suures tuhinas, sest tal oli meeletult vaja leida kedagi, kes oksaks talle öelda, kust saada Karl Marxi Kapitali raamatut. Ta pidi kellelegi tegema sünnipäeva kinki. Ta lendas lihtsalt live’i ja küsis: “Kust ma võiksin leida Karl Marxi Kapitali ja KOHE!” Ma mõtlesin, et jumal, selline energiat ja teotahtmist täis vene noor pöördub minu poole ja tahab Karl Marxi Kapitali. See tekitas minus kui ajalugu õppinud inimeses väga palju küsimusi. Aga kiiresti sai selgeks, et tegemist on väga sooja ja sümaaptse inimesega. Kirjelda oma esimest päeva ülikoolis? Ma astusin sisse Tartu Ülikooli. Algul arvasin, et ülikooli astudes saad kohe paugust teada, mis iseseisvumine on. Olgugi, et ma kolisin üksi Tartusse ning üürisin ka korterit üksinda, aga sõltumine vanematest oli ikkagi väga suur.

Eraldi elamine ja teise linna kolimine on küll pool maad iseseisvumiseni, aga sinna lisandub mingil hetkel esimene töökoht ja kõik asjad, mis aina süvendavad iseseisvumist. Kui ma võrdlen ennast tänase päevaga, kus ma olen lähikuudel ülikooli lõpetamas, siis olen nüüd kindlasti palju iseseisvam. Mis oli Sinu esimene täiskohaga töö? Viis kuud tagasi ma poleks saanud sellele veel vastata. Ka sellel on seos TEN-ga. Töötan poliitika uuringute keskuses Praksis. Tööintervjuul oli määravaks minu juhtimise ja projektide läbiviimiskogemus TEN-s. Teatavasti olen ma TEN-i juhatuse liige ja seal ka aktiivse liikmena olnud juba 5-6 aastat. See on totaalne edulugu, sest kandideerisin märksa madalamale ametikohale-sekretariks. Sain aga hoopis projektijuhiks. Ma tänaseni ei suuda seda uskuda. Kuna Praksis on ise vaba ühendus nagu TEN-gi, siis mõisteti millega me siin tegeleme ja selle potensiaali. Kogemus TEN-s tuli mulle seal kindlasti kasuks ja ma olen selle eest lõputult tänulik. Ma tahaksingi öelda kõikidele osalejatele, et see on teie võimalus ning ärge kindlasti alahinnake seda, mis te siin teete.


SISSEVAADE KULTUURI

@ Bety Mehide

Kultuuri komisjon koosneb loomingulistest noort-est, kellele meeldib käia teatris, lugeda, tantsida ja palju muud. Igal ühel on oma huvi ning see on seotud just kultuuriga. Seltskonnana on nad rahulikud ning võtavad oma aja, et kõike põhjalikult arutada. Energizer`id mõjuvad kultuuri komisjonile ergastavalt ning avavad nende chakrad. Siin mõningad faktid delegaatidest ja nende vastused küsimusele: milline amet oleks nende arvates kõige tasustavam, kui töö eest makstaks õnnes ning miks? Hanna Faktid: 19-aastane ja käib Kuristiku Gümnaasiumis. Vabal ajal meeldib lugeda, vaadata filme, magada,

käia kontsertidel ja teatris. Amet: Raamatupoepidaja, sest raamatud pakuvad inimestele õnne ning nende müümine võimaldab jagada seda ka teistega. Greete Faktid: 17-aastane ja käib Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis. Vabal ajal tegeleb tantsimise, laulmise ja pillimänguga (viiul, akordion, klaver). Lisaks peab oma õpilasfirmat, mis tegeleb pimedas helendavate peoprillide tootmise ja müügiga. Amet: Laste tantsutreener, sest lapsed on siirad ning õppides midagi uut kandub nende rõõm edasi ka õpetajale.


Liis Faktid: 18-aastane ja käib Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Vabal ajal meeldib tegeleda käsitööga. Kultuurielust on teda osa võtma innustanud kirjanduse õpetaja. Amet: Ämmaemand, sest see amet on tänuväärne. Karit Faktid: 18-aastane ja käib samuti Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Vabal ajal tegeleb spordiga, täpsemalt jooksmisega. Ka Kariti on kultuuriellu toonud kirjanduse õpetaja. Amet: Lasteaiakasvataja, sest lapsed on siirad. Gertrud Faktid: 16-aastane ja ka tema õpib Gustav Afolfi Gümnaasiumis. Vabal ajal tegeleb klaverimänguga. Amet: Vabakutseline muusik, sest iga päev saaks teha midagi uut ja huvitavat. Janet Faktid: 16-aastane ja käib Järveotsa Gümnaasiumis. Vabal ajal tegeleb helinduse ning tänavakuns- tiga. Amet: Baaridaam, sest välismaalastega suhtlemine on üks huvitavaimaid tegevusi.

Merilyn Faktid: 16-aastane ja käib Viimsi Keskkoolis. Vabal ajal tegeleb vabatahtliku töö, fotograafia ja tantsimisega. Amet: Vabakutseline ajakirjanik, sest nad pildistavad, kirjutavad, suhtlevad, käivad välismaal ning üritustel. Gro Faktid: 17-aastane ja käib samuti Viimsi Keskkoolis. Vabal ajal tegeleb koorilauluga, kunstiga ja käib jõusaalis. Amet: Reisikirjanik, sest saab tutvuda uute kultuuride ning köökidega. Rõõmu pakub see amet muidugi vaid siis, kui rahaprobleemi ei ole. Grete Faktid: 16-aastane ja õpib Viimsi Keskkoolis. Vabal ajal meeldib talle reisida, kirjutada, käia looduses, vaadata filme ning mängida kitarri. Amet: Raamatukoguhoidja, sest siis saab karjuda inimestele, et nad vait oleksid.


MIS LOOM SEE SPORT JA TERVIS ON? @ Henry Murumaa

14.märtsil kohtusid Viimsi koolis kümme toredat noort, keda ühendas Spordi ja Tervise valdkond. Neid juhendavad kaks imelist inimest- Selene ja Dima. Uurisin noortelt, miks nad valisid just selle valdkonna ja mis loomad nad oleksid. Marek valis spordi ja tervise, sest klassiõde kutsus ta simulatsioonile ja Marek arvas, et ühes grupis oleks klassiõega huvitavam olla. Ta lisas aga, et oleks hästi sobinud ka Kultuuri komisjoni, sest kultuuriinimesed sümpatiseeruvad talle. Marek oleks sisalik, sest kui sisaliku sabale astuda, või see kuskile vahele jääb, siis kasvab sisalikule uus saba. Tauri tuli simulatsioonile tänu korraldaja Samuelile. Taurit paelub sport. Ta on ka üks „100 päeva hommikujooksu“ eestvedajaid. Tauri oleks gepard, sest gepard on kiire kasslane ja kuna ta on ise jooksja, siis peab ta kiirust väga oluliseks. Kristiina tuli simulatsioonile tänu saadud meilile. Kristiina oleks kass. Kristiinale meeldivad kassid, sest nad on karvased ja nad on.. kassid. Kass on tema arvates sensuaalne. Piia kutsus simulatsioonile tema endine klassiõde. Piia valis spordi ja tervise, sest ta arvab, et sport tuleks tuua noortele lähemale. Piia oleks koer, sest ta tahaks teada, kas koerad näevad unenägusid või mitte. Lisaks tahaks ta teada, mis tunne oleks näha must-valgelt.


Kristel tuli simulatsioonile tänu Kaasamise rühmajuhile. Spordi ja tervise valis ta sellepärast, et ta on ise sportlane ja soovib sporti tulevikus edasi õppida. Kristel oleks flamingo, sest flamingod on eksoo-tilised loomad. Elo tuli simulatsioonile Kervini kutsel. Elole meeldib sport ning ka tema tahab sporti noortele lähemale tuua. Elo oleks koer, sest koerad on südamlikud ja usaldavad Anne-Mariat suunas siia tuttav, kes on Võru Noorte Sotsiaaldemokraatide juht ning Anne arvas, et siin oleks fun. Anne tõdes, et sporti tuleks noorte seas edendada, sest see on üsna soiku jäänud. Kui Anne-Maria oleks loom, siis oleks ta kass, sest talle meeldib olla omaette. Ta on isepäine, nagu kassidele kohane- tahab ise teha, olla ja otsustada. Caroly kutsuti siia ka Kervini poolt, kes ütles, et siin on lahe ja ka Caroly peaks oma sõna sekka ütlema.Carolyle meeldib oma valdkond, sest on ta ise jalgpallur ja ta oskab nii mõndagi sellest kaasa rääkida. Caroly oleks koer, sest koerad on inimeste parimad sõbrad. Koerad hoiavad tema arust lähedasi ja on väga sõbralikud. Kervin ei olnud kindel, et ta simulatsioonile tuleb, akuid vaba aja tõttu tuli ikkagi. Spordi ja Tervise valis ta selle pärast, et tavaliselt ei ole spordi kohta suurt midagi juttu. Kervinit sport paelub. Kervin oleks lõvi, sest lõvid on uhked ja avatud.

Mariol on palju tuttavaid Simulatsioonil, kes ta siia kutsusid. Talle on Tervis ja Sport südamelähedane, sest ta tahab ennast ja teisi motiveerida rohkem sporti tegema. Mario oleks kärbes, sest ta arvab, et on lahe lennata kuskile tuppa ja seina peal põriseda.


... AND ALL THAT JAZZ!

@Martin Laidla ja Bety Mehide @Martin Laidla ja Bety Mehide

Esimene simulatsiooniõhtu kulmineerus pärast kohaletulnud delegaate lähendavaid mänge ja vestlusi kohvikus Lavendel, kus nauditi folkbändi, üksteise seltskonda ning komisjonide etteasteid. Õhtu stiiliks oli glamuursed 30ndad. Kohaleminek osutus arvatust keerukamaks. Oleks ju võinud arvata, et ühte teed ületada ja 400 meetrit kõndida on kerge, kuid nii, nagu sel simulatsioonil ei ole puudust erinevatest iseloomudest ja arvamustest, olid erinevad ka delegaatide liikumistempod. Muidugi võis tegemist olla ka ida poolt läheneva suvelõhnu peletava madalrõhkkonnaga. Õnneks jõudsime siiski kohale enne, kui lähenev talveilm meid kimbutama oleks jõudnud tulla. Pärast inglise keelseid „Welcome“ tervitusi kohviku ees, sai kogu kambaga end sooja keskkonda maha istutatud. Õhtu esimeseks esinejaks – ja mõned julgevad lausa väita, et ka peaesinejaks – oli viieaastane incognito klaverimaestro, kes nautis oma 15 minutit kuulsust ega pidanud oluliseks varem kodus

natukenegi oma improvisatsiooni jaoks harjutada. Vaatajatele meeldis see esitlus ikkagi. Järgmiseks näidati meedikuteühenduse Antigraviajatroni värskelt valminud paroodia produktsiooni „Valimiskool“, kus delegaadid said põhjaliku ülevaate Tallinna linna võimu- ja toimimismehhanismidest. Näha ja kuulda sai ka meie delegaatide nägemust Eesti pealinna töötamisest. Demokraatia i-le pani täpi peale meie linnapea parema käe reegli remake: „Toomas Vitsut minu paremal käel arvab, et see on demokraatia.“ Kaua oodatud erimenüü, mis oli kahtlaselt sarnane lastemenüüle ja mõeldud ainult Tallinna Linnavolikogu Simulatsiooni 2014 aasta delegaatidele ja muudele asjapulkadele, saabusid vaid loetud hetked enne viiuli ja akordioni folkduot. Oli aru saada, et enamik delegaate olid eelnenud lõimumismängudega oma jalad niivõrd ära kulutanud, et tantsimiseks ei olnud neist esialgu asja.


Esimesena said rambivalgusesse astuda Transpordi Spetsialistid, kes etendasid omalaadsete heliefektidega vaikmuusikali, mis põhines Sweeney Toddi ainetel. Siledad näod kateti habeme lõikuseks sensuaalselt inimvalehabemetega, keda etendasid komisjoni tüdrukud. Oodatud veresaun jäi kahjuks nägemata, kuid härra Toddi peegel sai palju actionit.

tud glämmaktsiooniga, mis klappis ülimalt hästi nende ainult tüdrukud komisjoniga.

Järgmisena lavale aplodeeritud bänd kahjuks hilines. Eesti-päraselt sügavamõtteline ning üpris napisõnaline duo-draama, mille keskmeks oli alkohoolne Roomeo, ei kostunud küll kaugus-tesse, kuid jättis vaatajad mõttesse.

Ka Rühmajuhid tulid välja oma muusikalilise tükiga, mis üritas saada Fame`i. Nad esitasid rea etüüde, kust ei puudunud ka Tegusate Eesti Noorte atribuutika. Kuigi president ise kohal ei viibinud, sai tema Kõrgeausus ülistatud ka selles muusikalis.

Kolmandana võimaldati au Linna Planeerijatele, kes tantsisid end laval ogaraks ning rabasid oma suurepärase tantsuoskusega ka publikut. Etteaste kulmineerus massipõlvitusega, ilmselt võttis kogu see rabelemine korralikult läbi. Tabavalt võeti kokku The Rocky Horror Picture Show. Seejärel ilmusid lavale Haritlased, kes etendasid vähem rasvase versiooni Grease`st. Nende versioonis oli meeste asemel naised ja autode asemel mehed. Lahendus oli nii tabav, et lõpus saadi endaga tantsima ka osad rühmajuhid. Viies järjekorras olid Kultuurilised. Chicagot –mitte segi ajada samanimelise linnaga- jäljendati kõrgelt kultiveeri-

Pärast Kultuurilisi jõudis kätte Kaasajate etteaste kord. Nad esitlesid oma versiooniga Helisevast Muusikast 30ndate aastate armuafääri. Tol ajal oli asi väga lihtne – piisas vaid tantsuoskusest ja rahast.

Ainsad piisavalt julged järgnema rühmajuhtidele olid Korraldusmeeskonnalised, kes esinesid mo-dernse riimiga metskitsedest ja kellestki Siimust.

Hoolimata tiheda kavaga õhtust oli vahepeal aega ka muudeks tegevusteks. Kõik said üksteisega pilte teha, süüa, juua ning korraldusmeeskond jõudis käia läbi ka lastemängutoas, et vahelduseks mõned legojupid omavahel kokku sobitada.

Õhtu lõppes viimaste kohalejäänute delegaatide spontaanse klaverimängu ja laulmisega.


e

. t –

s i i s

d e

a , a -

-

LINNARUUMI JUTUD

@ Anette Piirsalu

Linnaruumi komisjoni teemaks on noorte kaasamine tähtsate linnahoonete renoveerimisprojektidesse. Komisjon koosneb kümnest väga erilisest indiviidist, kes kõik koos moodustavad vägagi ühtse terviku. Seda kõike muidugi nende särtsaka rühmajuhi, Anna-Helena Saarso, käe all. Kui küsida neilt, milline linnahoone väljendaks neid kui komisjoni kõige paremini, vastaksid nad, et linnateater. Miks? Eks ikka sellepärast, et mis muu kui vaid teater saaks inimesi teha rõõmsamaks. Just piisava õnnelikkuse puudumise toobki komisjon välja maailma suurima probleemina, kuid sellele on komisjonil kohe varnast võtta ka lennukas lahendus. Nimelt soovivad nad luua MTÜ nimega ÕNN, et siis avas-

tada tõelise õnne retsept. Kuna selleks on neil endilgi vaja palju positiivsust, näeb linnaruumi komisjoni delegaate alati suu kõrvuni naeratamas. Nende tiimi eeliseks on kindlasti nende metsik positiivus ja arvamuste rohkus. Just nende arvamuste ühendamisel õnnestub neil luua midagi suurt ja väärtuslikku. Üks väike näide sellest, kuidas kõigi liikmete eri mõtted võivad viia uute innovaatiliste lahendusteni, on nende tehtud lood. Delegaatidele oli ette antud kolm erinevat loo algus ning nad kõik pidid mõtlema sellele lõpu. Vastuste kombineeritud tulemused on siin teie ees: Sina ja su sõbrad kõnnite mööda pikka valget kori-


idori. Järsku jääb teile silma üks erekollane uks. Te liigute ettevaatlikult ukse poole ning avate selle. Suureks üllatuseks avaneb teile armas panipaik, kus ilutseb Kaarle koos oma väljapaistvate sokkidega. Temalt saate uue ülesande, milleks on kõigi komisjoniliikmete mahutamine sellesse ruumi. Kõik asuvad ajusid ragistama. Järsku siseneb ruumi aplausi saatel Hitler, kes esitab väga valjuhäälse motivatsioonikõne. Lõpuks sai komisjon oma ülesandega siiski edukalt hakkama ning premeeris ennast väikese kohvipausiga. Karoliine, Liina, Canny Oli varajane hommikutund. Kõik oli haudvaikne. Päike oli alles tõusmas ja maad katsid pikad tumedad varjud. Sa kõndisid mööda üksikut kõrvaltänavat ning järsku nägid hiiglaslikku tumedat kogu, mis liikus sinu poole. Meeleheitlikult sammu kiirendades kukud kogemata kaisukaru otsa. Kogu ilmub su kohale ning on kosta tema rasket hingamist. Hooli-

mata valust kõhus, oled sunnitud edasi jooksma. Kuid juba hakkavad pimedusest vaikselt välja joonistuma kogu kontuurid. Ning…kas tõesti? Jah, sa näed enda ees seismas teletupsu kostüümis elevanti. Mariann, Edgar, Henri On üks järjekordne simulatsiooni hiline öötund, kuid sul ei ole ikka veel und. Sa kõnnid üksinda mööda tühja Viimsi kooli koridori ning järsku jõuab sulle kohale, et see ei olegi Viimsi kool. See on hoopis tulnukate järjekordne simulatsioon. Selja tagant kostuvad sammud; sa muutud paranoiliseks. Kuid pöörates ringi ei näe sa kedagi. Tahaksid põgeneda, kuid sulle ei meenu, kus on väljapääs. Järksu on keegi su selja taga ning tunned kahte suurt kätt end embamas. Pöörad järsult ringi ning näed, et see oli järjekordselt unes kõndiv Kaarle. Cwendolyn, Oskar, Heino


KAASA, KAASA, KAASA!

@ Triin Bõstrov

Kaasata või mitte kaasata? See ei ole küsimus, kui oled kaasamise komisjonis. Me kaasame kõiki, keda kaasatud ei ole. Ja see on fakt.

deks on noored ja kobedad Lisette, Elise Gertrud, Neppo, Hanna Maria, Alina, Helary, Marten, Laura Maria, Meeri ja Lauri.

Kaasamise komisjoni rühmajuhtideks on alati rõõmsa- tujulised Martin ja Elisabeth. Delegaati-

Simulatsiooni esimesel päeval toimus komisjonis teambuilding, mille eesmärgiks oli üksteist paremini tundma õppida. Isegi kui see hõlmab üksteisel süles istumist ja piinlikemate lugude jutustamist. Küsimusi, mida küsiti, oli palju. Nende hulka kuulus ka, mis on elu mõte? Vastus on SIGIMINE! Ja see on ainult üks näide esimese päeva raames tekkinud mõttesähvatus-test igihaldja küsimuse kohta. Teisel päeval toimus komisjonis aga midagi nii etteolematult, et isegi Tallinna TV oli kohal! Kaasamise komisjoni delegaadid leiutasid kolm geniaalselt asja, mida ei ole Teie ega Edgar Savisaare silmad kunagi näinud! Trummipõrina saates esitab Antigraviajatroni meeskond kõigile simulatsiooni osalistele need kolm leiutist, milleks on: • Eksootiline papagoi; • Karkulka, • Turbosimuhüper tops. Mis need on? Eksootiline papagoi on ülimat lahe nukk, mille eesmärgiks on võidelda Aafrikas kütitavate papagoide ellujäämise nimel. Karkulka puhul on oluline rõhutada, et see ei ole päris püss, vaid püss pärlitega, mis töötab soovi korral nii baaris, kasvatusotstarbelistel eesmärkidel kui ka magamistoas. Turbosimuhüper tops on sulega teekott, mille eesmärgiks on teha tee joomine põnevaks! Komisjonitööd rikastasid ka eksperdid Teele Pehk ja Maris Jõgeva. Eksperdid rääkisid kaasamise kontseptsioonidest ja vormidest. Lõpetuseks kutsume kõiki üles kaasama, sest kaasamisel on jõud algatada uusi protsessi Tallinnas kui ka Eestis. Antigraviajatroni meeskond loodab, et kõik Teie ootused saavad realiseeritud!


TENN, II-VAI-PII JA MEIE RIIGI TULEVIK Mida asi see TEN on? Asjaosalised ise ütlevad tihti, et TEN on kümnepunktiskaalal ten. Mõningad tulihinged on isegi arvamusel, et TEN on lausa mistahes detsiilskaala väline mitmemõtteline referents sümbolistlikult kvantifitseeritud ja kolmetäheliselt väljendatud lühisõnale, mis ootab anonüümseks soovida jäänud koputaja sõnutsi juba pikemat aega kooskõlastust Õigekeelsussõnaraamatu tegijatega. Tegelikult on see helisev kolmetähelisus lühidalt Tegusad Eesti Noored - noorteorganisatsioon noortele, mis loodi juba 13 aastat tagasi. Tegusad Eesti Noored on Eesti käepikendusversioon EYPst, mis on pisikirjutis kolmesõnalisest European Youth Parliamentist. Leidub ka allikaid, mis väidavad, et see lühend pärineb meie kaugetelt esivanematelt, neandertallastelt, kelle jaoks oli see hoopis tervitushäälitsus. Täpsemalt öeldes on EYP tegevused vaid osa sellest, mida TEN Eestis teeb. Lisaks EYP sessioonidele korraldab TEN igaaastaselt ka Linn Lilleliseks projekti, Tudengisessioone ja paljusid muid üritusi, mille kõigi eesmärgiks on pakkuda noortele omaalgatuse, meeskonnatöö, demokraatia jpm kogemusi.

Selle formaadi, meeskonnatöö ja teambuildingu, on TEN saanud oma üleeuroopaliselt sõbralt ning see on end vaid vähesel määral aja jooksul muutudes kindlalt ära tõestanud. Viimaste aastate jooksul on tegusad noored saanud suuremat tähelepanu ka laiema avalikkuse ja teiste vabaühenduste seas ning TENi ürituste formaati on ka mujale integreeritud ja kasutama hakatud. Näiteks koostöös Tallina Linna Noortevolikoguga simulatsioonil, mille osalejad on tõenäoliselt suurem osa selle artikli lugejatest. Aga miks peaks üks noor kõikidest võimalikest TENi üritusest osa võtma? Võib öelda, et mõned käivad TENi ja EYP üritustel seetõttu, et see on ainus koht, kus nende naljade üle naerdakse ja teised lähevad lihtsalt meediatiimi fännama. Kuid üldiselt saadakse neilt üritustelt palju toredaid sõpru ja mõttekaaslasi ning kuhjaga uusi isiksustarendavaid oskusi ja teadmisi. TENi võib seega võtta noore ja tärkava kodanikuaktiivi inkubaatorina, mille laiem mõju ühiskonnale on ettenägematult suuremastaabiline. Tegusad eesti noored pakuvad seega oma kaaslastele ja asjaosalistele väga suure tõukevõimega hüppelauda ühiskonnas suurte tegude tegemiseks.


KEA

KRUUSE: KINDLAMEELNE

KORRALDAJA @ Henry Murumaa Intervjuueerisin Simulatsiooni peakorraldajat ja Tallinna Noortevolikogu tänast esimeest Kea Kruuset ja uurisin temalt Noortevolikogu tegemiste ja olemuse kohta. Mis on Tallinna Noortevolikogu? Tallinna Noortevolikogu on nõuandev osaluskogu, mis on linnavolikogu juures. Kui linnavolikogus on teema, mis puudutab noori, siis arvestatakse Noortevolikogu arvamusega. Noortevolikogu esindab Tallinna noori. 5.mail saab kolm aastat Tallinna Linna Noortevolikogu loomisest. Kea enda esimene kokkupuude noortevolikoguga oli 2012.a alguses. Millised on väljakutsed, millega peab esimees rinda pistma? Nii väikeste kui suurte asjadega. Organisatsiooni juhina peab Kea käima linnavalitsuses, põhjendama

arvamusi ja kaasa rääkima noorte elu edendavatel teemadel. Milline on poliitiliste noorte osakaal praeguses noortevolikogu koosseisus? Poliitilisi ja mittepoliitilisi noori on Noortevolikogus pooleks. Kea arvates ei pea olema poliitilise taustaga, sest nii poliitilised kui ka mittepoliitilised noored teevad võrdselt tööd, panustavad võrdselt aega, et Tallinna noorte elu paremaks muuta. Millised on Tallinna Noortevolikogu prioriteedid ja mis on korda saadetud? Üks prioriteete on olla jätkuvalt edukas, sest noortevolikogu on üsna noor. Uue volikogu koosseisuga on vana struktuur muutunud. Vanasti oli ürituste korraldamine sassis, kuid nüüdseks on volikogu


liikmed jagatud komisjonidesse. Komisjonidesse jagamine on tõstnud noortevolikogu töö produktiivsust. Näiteks on Tallinna koolidesse viidud projekt prügi sorteerimise kohta, et arendada noortes keskkonnasõbralikku mõtlemist.Kas Kea näeb end tulevikus peaministrina? Kea ei näe end nii pea peaministrina, pigem näeb ta end tulevikus ettevõtjana. Samas ei mata ta ideed peaministriks saamise kohta maha. Mida tähendab olla noortevolikogu esimees? Esimees peaks nägeme suuremat pilti, kuhu jõuavad noored näiteks viie aasta pärast. Nägemuse järgi teeb Kea igapäevaselt erinevaid mõjutusi, suunates inimesi tööd tegema. Kea silmis on hea juht see, kes usaldab, koordineerib ja motiveerib, kuid ei tee kõiki asju ise.

@ Martin Laidla

Kuidas võiks Kea arvates ta parim sõber teda ühe sõnaga iseloomustada? Kea arvas, et ta parim sõber võiks teda iseloomustada sõnaga kartmatu. Miks on Kea sõbrad tema sõbrad? Kea arvas, et ta sõbrad on tema sõbrad, sest talle öeldakse, et ta lõhnab hästi, tal on tiik kus saab ujumas käia ja ta teeb hästi massaaži. Kea tõdes, et tegelikult oleneb sõprus pigem inimesest, kui minna koos läbi tule ja vee siis peaks koos ka edasi minema.



ANTIGRAVIAJATRON