Page 1

Anarâš Lostâ

Skammâmáánu 2019 32. Ihekerdi

Vaazzâšmin

Kove: Eljas Niskanen


Taan loostâst (3) Uáivičaalâ: IJ LAH LUHÂMUŠ? (4) SEERVIST UÁNIHÁVT (6) Henna Aikio: TAAIĐÂ IÄLÁ JÁ IÄLÁSKIT

Henna Aikio muštâl Outi Pieski Čuolmmadit-čáitálduvâst

(8) Sáárá Seipiharju: Eeji kielâ

Sáárá muštâl ejistis já suu kielâst

(10) Marja-Liisa Olthuis: KIRKKOKONSERT

Márjá-Liisá kuoskâtteijee nooveel

(16) Petter Morottaja: SMAKKIMPITTÁÁŠ MUNDURUKU AALMUGIST

Petter muštâl, maggaar uđđâ jurgâlus lii šoddâm já maht

(18) Henna Aikio: UÁINIMETTUMIST

Nooveelháástu vuossâmuš nooveel!

(22) Čäällimjuávkku: Širottâs

Unto Uárree šoddâmpeivijuhle -mainâsráiđu álgá

(25) Eljas Niskanen: PÄIKKIEEJI AICCÂMUŠAH KYEVTKIELÂGVUOĐÂST

Palsta, mast Eljis muštâl mii suu párnái kielâtááiđun kulloo

(26) KIELÂČUKKE: KÄÄHVI LII VAALMŠ!

Palsta juátkoo. Čällen Petter Morottaja.




Ij lah luhâmuš?

T

ovle lâi tehálâš piergiittâllâđ jieijâs apijguin. Koolgâi mättiđ jieš tuoijuđ teikkâ huksiđ, jis tarbâšij maid­nii.

Anarâškielâlii kirjálâšvuođâ kulâtteijest lii lamaš váhá siämmáálágán jurdâččemvyehi. Halijdah-uv luuhâđ fanta­ sia­mainâs anarâškielân – na čääli tom jieš! Ij tom tunjin kihheen tooimât njune oovdân.

Návt mij lep jurdâččâm jo kulmâlov ihheed. Anarâš­

kielâlâš kirjálâšvuotâ lii lamaš nuuvt uccáá, et lii puáh­tám ehidij illoon čalâččiđ tievâslijd listoid tast, mii ana­râš­kielân lii almostittum. Lii puáhtám ettâđ, et luhhum láá puoh kirjeh, já loopâst aalgân meid.

Kulmâlov ivveest kiergân kuittâg maidnii. Iäljáru­mosij

miäštárij pennâ lii suovâstâm jo kuhháá, já tääl kielâ­ piervâlsuhâpuolvâ vist lii kavnâm puállupeevdi. Ana­râš­ kielâ kuursâin puátih ohtânmaanoost lase kielâ­sár­nooh, kiäh láá moovtâ porgâđ anarâškielâ pyerrin. Taan ääigi čällein šaddeh mainâseh, jurgâlusah já blogi­čalluuh, maid puáris koŋkareh iä lah veltihánnáá ubâ uáinámgin. Lah-uv luuhâm Tejâblogi? Nabai Taannâl já Paavvâl fiäránijn?

Arvâlâm meid, et viehâ häärvis tááláin kielâsárnoin láá

laađim puoh Anarâš-loostâid čoođâ. Kulmâlov ive ääigi láá almostum paijeel čyeđe lostâd. Puáris Anarâš-loostah iä lah aarniäitti tuše kielâ- teikkâ historjá­tot­keid; Ivij tyehin pyehtih kavnuđ nuuvt noveleh já herviis muštâ­ lusah ko mielâkiddiivááh äššiteevstah-uv.

Koččâmuš lii, et kävnih-uv cimccâheh lohheidis. Anarâš-loostâ numerist 3/2005 Vuoli Ilmar kočâttij

biologilii poomi ko almostitij peivikirje tast, maht njuámmil njoomât uđâgáidis. Mut kiiba tom tiäđáččij uuccâđ, peic aaibâs sattum mield? Seervist lii ovdeláá almostum jo ohtâ nooveelčuágáldâh, Kyelisieidi maccâm já eres novelleh, mon siskáldâsâst uási lâi “puáris material” mut váddáht kavnâmnáál. Tääl sátáččij leđe šiev muddo almostittij nube. Käldden liččii Anarâš-loostâst almostum mainâsij lasseen blogih já uđđâ sárnoi pevdiloováh. Epke koolgâ vájáldittiđ tiivtâid teikkâ njuámmilpeivikiirjijdgin – toi várás šodâččii tiäđust-uv jieijâs čuágálduvah.

Motomeh ääših iä lah kuittâg vala ennuvgin muttum. Halijdah-uv luuhâđ scifi-mainâs anarâškielân –

čääli jieš. Já tondiet Anarâš-loostâ toollâm uđđâ čallui almostittemuállin lii mijjân ain tergâd.

Tejâblogi lii Márjá-Liisá Olthuis toollâm blogi čujottâsâst http://tejablogi.blogspot.com. Taannâl já Paavvâl párnáikäärdist lii vist Sämitige olgosadelem jurgâlus suomâkielâlii kirjeest Tatu ja Patu päiväkodissa.




Seervist uánihávt Lostâtoimâ juátkoo ive 2020 Lostâtoimâ lii kuávdáš uási seervi tooimâid. Loostâi (Anarâš-loostâ já Lostii) toimâttem fáálá uđđâ čälleid máhđulâšvuođâ almostittiđ čalluidis. Tot lii meid uáli tieđettiđ seervi tooimâin já tast, mii kulloo anarâškielân.

Loostâi tooimâtmist lii jyehi ive eenâb tâi ucceeb siämmááh čuolmah čuávdimnáál: kost ruttâ.

Stuárráámus koloh lohtâšuveh printtejum loostâ tooimâtmân. Taah koloh láá táássáš ain viehâ pyereest lovdum išeruđâiguin, veikkâ vijđedemvääri kale ij táátu táválávt leđegin. Vijđánem čuolmân lii meid tot, et loostâ toimâttempargo várás ij lah siämmáá älkkee finniđ ruuđâ. Nuuvtpa servi ij lah pastam pálkkááttiđ Anarâš-loostâ toimâtteijee: tot lii jo-uv toimâttum nuuvtá teikkâ tooimâtmist lii maksum urkkosumme talle ko budjet lii toos voonnâm. Muáddi majemuu ive seervi Čyeti čälled proojeektpargee lii toimâm meid lostâtooimâ jođetteijen, mut proojeekt lii nuhâmin ive 2020 loopâst.

Stivrâ lii meridâm, et lostâtoimâ juátkoo siämmáálágánin ko táássáš-uv. Ihán 2020 occoo ruttâ kuulmâ

Anarâš-loostâ já oovtâ kalender várás. Uáivitoimâtteijee puáttee ihán ij lah vala tiäđust, mut stiivrâ vuáváámij mield toimâttemvastuu puávtáččij jyehiđ maaŋgâ ulmuu kooskâ. Toimâttempargojuávkku sátáččij leđe šiev juurdâ loostâ várás, mii almostuvá kuittâg tuše moddii ivveest.

Šip šap šaapšâst váldoo siemin tiädus Riitta Vesala čäällim já kuvvim kirjeest Šip šap šapšâ váldoo 80 pitá tiädus. Kirje lii lamaš jo luuhâmnáál seervi internet-siijđoin – printtim lii kuođđum nube tohán ko toos ij lah väridum ruttâ. Tääl kuittâg Suomâ sämmilâš eromâškirjerááju, mii tuáimá Ruávinjaargâ kaavpugkirjerááju vyelni, tuárju kirje printtim.

Siämmáá ohtâvuođâst kirje mainâsááh láá

jurgâlum suomâkielân já lohtum kirje loopân. Jurgâlusâi vievâst kirje lii älkkeb toppiđ veikkâ anarâškielâ ij mátáččiigin. Suomâ sämmilâš kirjerááju ulmen lii levâttiđ kirje kirjeráájoid pirrâ Suomâ, mii taha anarâškielâ já anarâškielân almostittum kirjálâšvuođâ tobdosubbon. Kirje kolgâččij almostuđ skammâmáánust 2019.




Rumbu-kirjeráiđu lii forgâ tievâslâš Lee Rodgers čäällim já kuvvim Rumbu-kirjeráiđu (teik­kâ Saammâl-kirjeráiđu) vuossâmuš uási, Saam­ mâl já meeci kunâgâs, almostui ive 2013. Tot algâttij ráái­­đu, mast jyehi uási muštâl, maht uáivipersovn Saam­­mâl feeree oovtâ Säämi iveääigist. Lopâlii ráái­ đust šaddeh leđe käävci uássid. Mij lep tääl viđâ­dist monâmin já kuuđâd almostuvá ive 2019 loopâst. Šiev uuđâs mijjân lâi, et meid čiččâd já káávcád uási láá finnim ruttâdem. Tondiet ko Rumbu-kirjeráiđu lii kyevtikielâlâš (anarâškielân já eŋgâlâskielân), kiirján lâi älkkee uuccâđ ruttâdem meiddei olgoenâmijn. Ruttâdem kirjerááiđu kuulmâ majemuu uási várás mieđettij Arctic Indigenous Fund (arktilâš algâaalmuglâš ruttârááju) ohtsis 21 000 dollarid. Ubâ käävciuásásâš kirjeráiđu kolgâččij leđe tievâslâš puáttee ive loopâst. Puátteš ihe šadda leđe Leen hoppuu – sun ferttee kiergâttiđ kyehti kirje!

Tondiet ko kiirjij mainâseh láá meid eŋgâlâskielân

já mainâseh kieđâvušeh Säämi luándu já anarâš kulttuur, ličij puohháid pyeri keččâliđ levâttiđ kiirjijd Maadâ-Suomân já meid olgoenâmáid. Kirjerááiđu valmâštum leehâst meid máhđulâšvuođâ vyebdiđ Rumbukiirjijd kirjeráiđupakettin. Amahân juáháš haalijd tievâslii čuágálduv?

Čäällimkulttuur iäláskittem – “Čyeti čälled” uđđâ proojeektpargen Fabrizio Brecciaroli Servi lii valjim Čyeti čälled -proojeekt uđđâ proojeektpargen Fabrizio Brecciaroli. Suu pargon lii ovdediđ anarâškielâ kirjálâšvuođâ já čäällimkulttuur ovdâmerkkân valmâštâlmáin teevstâid olgosadelem várás já uásálistmáin kielâteknologisij pargoniävui pyereedmân. Fabrizio lii oppâm anarâškielâ Oulu ollâopâttuv Giellagas-institutist. Iäljáris uáppen sun vaaldij kielâ kiävtun jotelávt, já Anarâš-loostâst já Lostist lii-uv jo puáhtám luuhâđ suu čäällim teevstâid. Čyeti čälled Proojeektpargen sun väljejui roovvâdmáánu loopâst. Pargo juátkoo kidâ ive 2020 loopân, ton räi ko proojeekt pištá.

Čyeti čälled -proojeekt vyelni tuáimá meid proojeekt “1000 sijđod nuorâikirjálâšvuotâ anarâškielân”.

Projektist láá tääl joođoost käävci jurgâlempargod, ohtân meid Fabrizio jieijâs jurgâlemproojeekt Čuovâuáivi peivikirje (suomâkielân Neropatin päiväkirja). Jurgâlempargoi meeri sáttá vala lasaniđ puáttee ive peln. Jurgâlmist láá lamaš fáárust nuuvt anarâš nuorah ko puárrásuboh-uv. Luuvâ lase Čyeti čälled -projektist ovdâmerkkân proojeekt blogist cyeticalled.blogspot.com.




Taaiđâ iälá já iäláskit Henna Aikio

S

ämmilâš kovetaaidâr Outi Pieski Čuolmmâditčái­­tál­dâh lâi Oulu taaiđâmuseost uáinimnáál

kuovâ­máánu aalgâst kidâ kesimáánu aalgâ räi. Čáitál­ duv stuárráámus tyeji lii mučis, ivnáás Čokánem (Čoh­kiideapmi). Čokánem-installaatiost láá riesâ­ meh silhettáá já tot kovvee tom, maht sämmiliih láá čokánâm mááccuheh pajalist veikâ juhlođ. Čáitálduv lekkâmjuuhlijn kuovâmáánu vuossâmuu peeivi taai­ đâ­museost oroi-uv, ete Pieski tyeji lii elimin ko Oulu sämmiliih lijjii čokánâm juhlođ uđđâ čáitálduv máác­ c­uheh já silheh pajalist Čokánem pirrâ. Nube tove siämmáš tábáhtui jo kuovâmáánu kuuđâd peeivi ko juhluu sämmilii aalmugpeeivi Oulu taaiđâmuseo seminaarist já museo lâi oppeet tievâ mácuhijn. Outi Pieski jieš eeđâi lekkâmjuhle sahâvuárustis, ete siämmást ko Čokánem kovvee tom, mon lieggâ tobdo suu vááimust lii ko ennuv sämmiliih láá kost­ nii mááccuheh pajalist, tot čáittá meiddei ulguubel tom, ete sämmiliih láá vala tääbbin – vyeimist já elimin kolonisaatio já eres vaigâdvuođâin huolâ­




hánnáá. Ton lasseen sun valdâl ubâ čáitálduvâs

Pieski suuhâ lii Ucjuuvâst meddâl. Taidâr lii laset­

feministlâžžân: riesâmehhân láá eidu nisonij

tâm motomáid tavluidis Ucjuuvâ nissoon mááccuh

juhlepihtâs uási, moh uáinojeh Čokánem lasseen

uulbijd, mon puáhtá oppeet tulkkuđ feministlâš

suu eres tuojijn-uv. 12 sämmilâš nisonid láá čuol­

uáinun. Nube tááhust tain taavluin uáiná, maht

mâdâm suu iššeen Čokánem-installaatio riesâmijd.

olmooš lii ohtâ luándoin ko uulbij paajabeln lii

Nubbe tehálâš já meiddei feministlâš uási Pieski

kovvejum miinii luándust. Luándulávt luánduteema

čáitálduvvâst lii lájukappeer.

lii-uv Pieski tyejeest nissoonteema paaldâst ain váhá eres uáinust.

Pieski tuuđhâi oovtâst arkeolog Eeva-Kristiina Harlináin lájukappeer historjá kuhháá já kukken, ain

Rájácumma já Moratorio kieđâvušeh iänááš uđđâ

Lontoost kost ohtâ siäilum lájukaperijn lii museost.

kuálástemlaavâ já tom, maht sämmiliih reagistii toos

Čáitálduvâst uáiná, maht sunnust lii luhostum iälás­

Tiänujuuvâ kuávluin. Rájácumma-čuovâkuuvijn láá

kittiđ nisonij jo lappum kappeer. Iäláskittum kap­

tihtâkoolbah Tiänukuávlust, já Outi Pieski lasseen

peer viälláá ráávhust laasâ tyehin, mut Pieski lii

tain rähtimist láá lamaš Niillas Holmberg já Jenni

meid­­dei máálám oovtâ taavlun lájukaperijd tuoddâ­

Laiti. Muu mielâ mield kove tiivtâst lohá “Váldit

rân, mon puáhtá muu mielâst tulkkuđ muččâdávt

dušše maid tárbašša”.

nuuvt, ete lájukappeer ij taarbâš leđe tuše museo­ kálvu. Täälhân mij jo tiettip, ete sämmiliih nisoneh

Pieski čáitáldâh toovâi kaavpugsämmilâžžân pyerrin.

láá jo movtáskâm kuárruđ lájukaperijd olssis Pieski

L âi

já Harlin korrâ pargo áánsust. Ušom Pieski čáitálduv

kaavpugpirrâsist já uáiniđ, maht sämmilâš taaiđâ

stuárráámus merhâšume Säämi siärvádâhân já

iälá - já iäláskit kulttuur.

tyejikulttuurân lii eidu lájukaperist.

suotâs

uáiniđ

sämmilâš

kovetaiđuu




Eeji kielâ Sáárá Seipiharju

“Eeči, eeči, kost tun lah?” “Täällä minä olen.” Eeči iberdij. Sun lâi passiivlâš sárnoo, ađai sun ij jieš máttám ettâđ ennuvgin maiden. Eeji maainâs mana náávt:

E

Kielâ maasâd väldim

áhhoin, ennijn já eijijn. Kristiina-ákku já Rauna-enni

Talle peessâp-uv ihán 1997. Muu enni lâi varrim

sárnoin koskânis anarâškielâ já tot lâi sunnuu vuossâ­

Anarân paargon. Sun čokkái kievarist já teeivâi

muš kielâ. Eeči já suu viiljah já uábbi šoddii 1950-

iäččán, kote sovskappeer uáivist lâi moonnâm iänán

1960- lovvoost. Rauna-enni lâi meridâm, ete párnáid

sárnuđ. Forgâ palij šoddim mun, juovlâi iimâš. Enni

ij koolgâ sárnuđ kielâ ollágin. Kristiina-ákku ij lamaš

já eeči smiettáin, ete maht tääl väljejeen sunjin kielâ.

oovtâ uáivilist Raunain. Kristiina halijdij sárnuđ ák­

Kielâpiervâl toimâ lâi álgám, nuuvtpa mun moon­

ku­vijdis anarâškielâ. Nuuvtpa ain ko ákku lâi ákku­vij­

nim tohon. Oppim kielâ já maŋeláá vuolgim anarâš­

guin jäävri aln viermijd kuohâmin, sun syele sáárnui

kielâg ovdâškoovlân já vuáđuškoovlân.

kielâ. Talle párnááh mattii já iberdii. Sij kullii kielâ

jyehi peeivi, ko ákku já enni sárnoin, veikkâ Rauna ij

Sun aalgij čiärruđ, ko vuossâmuu tove kuulâi ko

kuássin sárnumgin njuolgist párnáid. Kielâ tile muu

sarnum anarâškielâ. Sun aalgij kevttiđ kielâ muin,

suuvâst lâi aaibâs pyeri vala talle.

sun láávlui munjin anarâškielân. Ákku kuittâg jaamij

ko lijjim 9-ihásâš. Muštám vala-uv maht sust lâi ain

eči lâi uccâ kaandâš. Sust lijjii kyehti viiljâ já ohtâ uábbi. Sun aasâi Muddusjävr’riddoost suu

Muštâlâm vala ton verd, ete kielâ potkânem

Eeji enni, Rauna-ákku maatij vala anarâškielâ.

tábáhtui muu eeji suhâpuolvâst.

sämikappeer uáivist, maht sun ij kuássin vuálgám

kuussân ton kappeerttáá.

Kristiina jaamij ko eeči lâi 11. Eeči kaartâi vyelgiđ

škoovlân. Škoovlâst máttááttâs lâi suomâkielân.

Muu ucc’viljâ šoodâi 2001 já sun vuolgij meid

Párnááh kale mattii sämikielâ, mutâ kihheen ij

kielâpiervâlân. Ton ääigi lâi tuše ohtâ anarâškielâg

halijdâm kevttiđ tom. Maaŋgâin kiäh láá vázzám

piervâl já muoi láim oovtâst tobbeen. Munnui kuoh­

škoovlâ siämmáá ääigi ejijn, láá ennuv traumah

tuid adeluvvojii anarâškielâg noomah: Hendâ já

kiivsedmist, mutâ iärráseh iä kivsedâm eeji. Sun ij

Sáárá. Heendâst kielah siähánii aalgâst ennuv. Enni

muštâlâm ige irâttâm sárnuđ sämikielâ. Sun halijdij

ij ain iberdâm maid sun keččâlij muštâliđ ko jyehi

leđe šiev uáppee já nuuvtpa máttáátteijeeh lijkkojii

nub­­be sääni lâi anarâškielân, jyehi nubbe suomâ­kie­

sunjin uáli jo ennuv. Tiäđust-uv eeji uábbi vuolgij

lân. Mun talle išedim ain ko lijjim fáárust. Hävskis

meid škoovlân. Já uábist ij lamaškin nuuvt älkkee.

mušto mon enni lii muštâlâm lâi tot ko sun lâi Hen­

Sun lâi uánihâš, sust lijjii ruškis čalmeh já čapis

dáin käävpist Anarist. Hendâ suullân huuihij maid­

vuoptah. Sun ličij halijdâm sárnuđ já čäittiđ

nii anarâškielân maid sun halijdij já enni keččâlij

sämmilâš­vuođâ. Suu algii máttáátteijeeh já eres

finniđ čielgâ mast lii saahâ. Forgâ Morottaja Matti

uáppeeh kivsediđ. Sunjin šoodâi kielâtrauma. Sun

puátá já muštâl iänán maid tot kaandâš haalijd já

mátáččij já lii luuhâm kuursâid sämikielân, mutâ

váháš povvâstij.

sun ij pyevti kevttiđ kielâ. Sun jieš iätá: “Jiem tuše

pyevti, must lii miinii taggaar luuhâid, ige tot tipte

muu luokkaast já tiäđám maid halijdâm puáttee­vuo­

muu sárnuđ”.

đâst. Halijdâm luuhâđ anarâškielâ, halijdâm por­gâđ

Talle peessâp-uv ihán 2014. Lam pajetääsi maje­




tag­gaar pargo mii iššeed kielâ tile. Meridim, ete áái­ gum uuccâđ luvâttâhân já talle Oulun Giella­ga­­sân.

Kielâ puátteevuotâ

Muu skipáreh imâštâleh, maht tun tääl jo puáv­táh

Kielâ iälá tääl mii suuvâst. Muu hyelhih ilodeh tast,

tiettiđ? Mij uáppu-uápisteijee iätá ete ij kannat vyel­

ete halijdâm luuhâđ já kevttiđ kielâ já tast ete

giđ luvâttâhân ige kuássin luuhâđ mát­táát­teijen. Sun

sämikulttuur iälá nuuvt kievrân must. Mun lam meri­

vissâ jieš lâi tulkkum paargon maid poorgâi. Muu ee­

dâm, ete mottoom peeivi ko munjin šaddeh párnááh,

ni­kielâ máttáátteijee kuittâg avžuut­tij muu vyel­giđ

sii vuossâmuš kielâ lii anarâš­kielâ, já veikkâ muu irge

já eeđâi ete “Tun puáđáh talle muu sajan mát­táát­tiđ

lii-uv syemmilâš, te mun kuittâg sáárnum párnáid

anarâškielân”. Tiettim ete mun lam taarbâšlâš. Tääl

anarâškielâ. Vissásávt muu irge-uv mot­toom peeivi

innig tile ij lah taggaar ko lâi talle. Mutâ vistig luvât­

álgá iberdiđ anarâškielâ já lam jo mot­toom verd

tâh, talle eskân ollâopâttâh. Algim smiettâđ mon

keččâlâm sunjin máttááttiđ. Ain ko sáárnum

luvâttâhân halijdâm. Muusikluvâttâh kiäsuttij, mu­tâ

sämikielâ lam ilolâš tast, ete muu vanhimeh väljejii,

liččim kolgâm varriđ Oulun jo talle. Oulun, oh­tuu.

ete muoi viljáin väldeen suuvâ kielâ maasâd.

Anarâš siärvádâh ličij pááccám Ana­rân. Jiem ha­lij­

Motomin poo­lâm, ete lii-uv muu kielâ ennuv

dâm tom. Halijdim leđe pääihist. Eel­liđ vala säm­mi­

hyeneeb ko jiem keev­ti tom tääbbin Oulust innig

lij kooskâst. Jiem lamaš vala vaalmâš. Tääl maŋe­láá

jyehi peeivi, tego Anarist kevttim. Kuittâg oskom,

lam luholâš, ete jiem vuálgám, veikkâ muusik­syer­gi

ete jis čálám já kiävtám kielâ, jiem pyevti vájáldittiđ

vala-uv kiäsuttičij. Muu kielâ puáránij hirmâ­dávt

tom, veikkâ muu pirrâsist kuulâm enâmustáá

luvâttuv ääigi. Ko verdid muu pajetääsi já luvât­tuv

suomâkielâ.

čalluid, iäru lii mielâttes styeres! Jiem tieđe mon­diet nuuvt keevâi, mutâ muu sänirááju vijđánij já al­gim tuođâi perustiđ kielâoopâst já halijdim op­pâđ uđ­­đâ saa­ nijd. Čaallim anarâškielâ eeni­ kiellân paje­­uáppee­­­iskosijn. Iskos moonâi pyereest, lijjim tuđâvâš.

Muu viljâ varrij vuáđu­

škoovlâ maŋa Ruávinjaargân jotteeđ škoovlâ. Algim pool­ lâđ maht suu kielân kiävá. Sun kuittâg lii jieš tääl iber­ dâm mon tergâd kielâ lii. Viljâm tääl jieš haalijd sár­ nuđ muin anarâškielâ, ko ovdil tot lijjim mun kii keččâ­ lim suin sárnuđ já sun ain västidij suomâkielân. Vissâ tast-uv lâi miinii aavhijd, ete kuittâg kevttim suin ain anarâš­kielâ.


10

Kirkkokonsert Kaabi-Eljis Márjá-Liisá

L

âi maailm muččâdumos syeinimáánu kesipeivi.

Tast luuvâi:

Mun halijdim leđe olgon, mut taa mun čokká­-

– Moonnâm äigi lii ruotâs, mast puohah sivnedeijen

jim – kirhoost kuldâlmin káámmármuusik. Tuáris­

(teikâ kopijisten) muttum ulmuuh šoddâdeh jämi­

pele kirkkokonsertist! Cembalo čuojâi tego alme kad­

mettum muorâ. Mij lep tuše ton loostah ovdilgo mij

lâs suáittes suormâin, já tot lâi jo čuoijâm aainâs-uv

muttup mušton. Tiptep kuittâg njunelijnijdân vala

muádi kuhes nuottâvihko verd. Já mun čierrum.

leđe... Moonnâm äigi kuoskât mii, puátá alda.

Jiem lam aaibâs vises, kuábáš jienâ kullui kirhoost pyere­beht: cembalo suáittu vâi muu njune nissoom.

Ijhân taan pahudistem čällee tiäđustkin uáinám

Mun iskim nissoođ nuuvt siijvost já joskâdávt ko

muu jävrimaisem, ige sun čälidijnis jurdâččâm taan

máhđulâš. Cembalo suáittee vuod korâdij suáittimis

kirho historjá ige tiättám muu nuorâvuođâ muštoin

jie­nâ. Luhhoost kihheen ij čokkám aaibâs muu paal­

maiden. Tubdim jieččân jo puárisin, veik tábáh­

dâst, pic siämmáá peeŋkâst kale oinui kiinii puárá­

tumeh iä moonnâmgin vala kukkeláá ko love, vitnu­

sub nisonijd. Tyellittälli sun keejâi munjin já čielgâ­­

báloh ihheed maassâdkulij. Mun lijjim eidu tiävdám

sávt jurdâččij, lijjim-uv mun oornigist. Já jis sun ličij

kyehtlovkäävci. Liijká tubdim jieččân moinnii

must tom koijâdâm, mun liččim rehelávt já njuolgist

naalijn puárisin. Tiettim kale, et taan konsertist

västidâm, et mun jiem lamaš maggaargin oornigist.

moonnâm äigi puáđáččij alda, mut jiem ervidâm, et

Mudoi kale lijjim oornigist mut jiem eidu tääbbin!

tot puáđáččij eidu näävt alda. Mut mun tiettim, et mun tarbâšim taan puudâ motomin eellimsân. Já tot

Must lâi lappum äigijuurdâ jo áigáá. Jiem tuođâi­gin

puddâ lâi eidu tääl já täst, mut liijká-uv tot oroi

tiättám, mon kuhháá mun ležžeem táágu jo čok­kám.

lemin nuuvt kukken, tovláá ääigist.

Jiemge mun čiärrum cembalo jiemge fijnâ muu­sik tiet mut tondiet ko keččim kirho laasâst olgos. Kirho

Oovdâs-maŋas vuojâččeijee kárbá peht muu muštoh

alttartaavlust mun jiem nuuvtkin perustâm, mut tast

juttii jieččân čuoigâmmáátkán jieččân tovláá ääigist,

kale, et laasâst oinui jävri. Já jäävri alne vuojâččij

eidu taan siämmáá sajan. Lijjim talle skipárijnân

käärbis oovdâs-maŋas. Tääl tot lâi vuáijám oovdâs-

Ailáin savehij alne. Siämmáánáál ko taat käärbis tääl

maŋas jo vittii. Kárbást čokkáin ain kyevtis. Vyeijee

vuojij, nuuvt muoi-uv Ailáin čuoigâdáin ovdâs-

lâi ain siämmáš almai, mut suu sátulâš muttui. Mun

maŋas. Aailân táágubeht čuoigâmân ij lam mihheen

jiem tubdâm vyeijee persovnlávt mut tiettim kale,

eres suujâid ko tot et eidu tie juuđij tuárispelsiijdâ

kii sun lâi. Sun tuálvuttâlâi festi­vaal­kuosijd jäävri

pyeremus čuoigâmlättee. Munjin vuod tien

alne. Mottoomlágán bisnes tot-uv lâi näävt

čuoigâmmookán lâi čuuvtij pyereeb suijâ: tot et mun

tuárispele kuávlust, lasetiänás. Konsert loppâ­beln

lijjim rähistum, vuossâmuu kerd eellim­stân! Teikâ jis

sun viijmâg riddonij kárbáinis kirho riidon ige innig

jiem aaibâs rähistum, te aainâs-uv hirmâd čuuvtij

ton tove vuálgám jäävri oolâ. Eidu taan kárbá tiet

ihástum! Tyemes, sun tot lâi! Maailm perttisumos

must lijjii kuullâm njuneliijneh jo oovtâ paakâ verd.

kandâ, kote aasâi eidu taan kirho paaldâst!

Luhhoost must lâi nubbe-uv pakkâ vala laavhâst. Toos mun ferttejim maŋeláá turvâstiđ.

Já jiešalnees muu čiärrum aalgij jo talle ko mun lävkkejim kiirkon siisâ ovdil konsert. Mun muštim

Mun kuovllistim ohjelmlostâžân, mii lâi muu

tállân Tuámmás. Já Tuámmás vaanhimkyevtis ain

kieđâst. Tot toovâi muu čierritile vala viärráábin.

assáin taan kirho paaldâst! Tyemes lâi sunnuu


11

párnáin nuorâmus, eehidtäsni. Mun jiem tom

liččim-uv lamaš čoođâ vaibâm, toh vaibâseh iä

tiättám, et suu vaanhimeh ain assáin täst, mut

tubdum kosten. Halijdim leđe eidu tie, mun halijdim

kuullim tom konsertliipui vyebdest ko koijâdim.

čuoigâđ, tuše čuoigâđ. Jiem mun tarbâšâm Tuámá­

Bruutaal koččâmuš tot lâi, mun jurdâččim, mut te

sáin maiden sárnuđgin. Taađeest ko cembalo čiärui

tiettim maid jo halijdim-uv. Tuámmás enni voojij

nuotâidis, mun muštim tom, mon luholâš mun

pyereest mut suu eeči lâi hyennin: suu parkinson lâi

lijjimgin eidu tiein čuoigâmmuuhijn.

ovdánâm viehâ muudon, ige mihheen innig pissoom suu kieđâst. Suu koolgâi távjá piemmâđ. Tot lâi imâš

Mun jiem lam nuuvtkin vises tast, et mon šiev

juurdâ - nuuvt kievrâ já tiätumuudon korrâ almai ige

skippáár Ailâ munjin mudoi lâi, mut mun lijkkojim

vala mihheen aheloppâ ulmuidgin. Jis mun liččim

leđe suu kulen eidu tondiet ko sun aasâi Tuámmás

lamaš ruokkâdub, mun liččim moonnâm sunnuu

ránnjátáálust. Toin naalijn lâi älkkee leđe siämmást

tiervâttiđ. Mut äigi lâi jo porgâm munjin pargoos.

Tuámmás alda. Ij Ailâ kale mihheen hyenes skipárijd­

Mondietpa mun omâs ulmuigijn liččim teivâm.

gin lamaš munjin, ij ton peeleest. Motomin must lâi tobdo, et mun kevttim suu mahtnii pyerrin jieččân

Já ain ko mun oinim kárbá vyejimin kirho lappâd,

tiileest. Rähistum olmooš ain čalmettuvá. Mut ij Ailâ

mun jurdâččim munnuu Ailáin čuoigâmin Tuámmás

tast muu räähistmist tiättám kuássin maiden, já tot

pääihi lappâd. Já muštám tom-uv ko Tyemes poođij

lâi vissâ pyeri. Já Aailâ kuuvl ko mun moonnim, mun

olgos uđđâ savehijdiskijn. Sun čaittâlij taid já

kolgim ain ijâstâllâđ. Taan siijdân lâi tommittáá

nahettij juálgásis. Vuoi ko suu lâi pyeri keččâđ! Muu

mätki, aainâs-uv kulmâ penâkkulâm muu pääihist.

čuoigâm lâi hitásub ko suu, mut sun ain vuordij.

Njuškejim ain škovlâbuusi sáátun já juuttim toin

Tyemes še laavij čuoigâđ eidu ton siämmáá lättee

naalijn Aailâ kuuvl, tiäđust-uv oovtâst suin. Já

mield. Mun tiettim, et ko muoi Ailáin čuoigâdáim

Tyemes še juuđij siämmáá škovlâauto sáátust!

jäävri alne tuárvi kuhháá, mottoom muddoost

Mudoihân Tuámásáin ij puáhtám teivâđ ko tuše

Tyemes-uv poođij olgos já čuoigâi mottoom mohe

škoovlâst, ige škoovlâst kuássin puáhtám sárnuđ

munnuin. Nuuvt sun ain laavij porgâđ. Já veik mun

maiden. Ij sun kuássin nieidâi juávhust jottáám. Já


12

jis jiem aaibâs siämmáá táálust puáhtám leđe Tuámá­

sáin, te ij tot maiden häittidâm. Tot-uv lâi tuárvi

uáp­pee. Puohah rähistii sárnudiđ suin veikâ maga­

pyeri et lijjim suullân kilomeetter siste sust. Talle

rijn aašijn, já ain sun kuldâlij já ravvij. Já muu mielâst

suu pááikán lâi älkkee moonnâđ jo-uv čuoigân teikâ

sun tuođâi-uv lâi ubâ škoovlâ perttisumos kandâ! Já

kaačân. Já mun lijjim Aailâ kulen uáli távjá tien

muu lukko lâi, et eidu talle iäráseh iä lam nuuvtkin

täälvi. Kale tiäđust-uv puohah imâštellii, mondiet

čuuvtij sunjin ihástum ko mun.

Tyemes lâi ubâ luokan puoh rákkásumos cagge­

Ailâ ij kuássin puáttám muu kuuvl mut mun ain moonnim suu kuuvl. Mut toos tiäđust-uv lâi muu

Já ain ko mun jurdâččim Tuámmás, muu stuárráá­

uáinust uáli jo jiärmálâš čielgiittâs.

mui superlatiivij listo tuš kuhoi. Sun lâi tot, kote finnij muu luuhâđ saksakielâ paješkoovlâst já

Já ko mun jurdâččim Tuámmás, muu uáivist kir­dâč­

sáárnui munjin, mon ávhálâš já pyeri lâi mättiđ

čii tuše alemus, jotelumos já kievrâmus super­la­

kielâid. Jiem mun jieš nuuvtkin čuuvtij tien kielân

tiiveh, aaibâs tego Olympialij jurdust Citius, altius,

lijkkum, mut halijdim leđe Tuámásáin siämmáá

fortius. Sun lâi siijdâ parohumos käččee já čyeigee.

luokkaast já juávhust. Já vala tääl-uv maŋeláá mun

Puoh maid sun valastâlmist poorgâi, luhostui ain.

lam kijttám taam vuosârähisvuottân: munhân kus­

Sun vuoitij nuuvt maŋgii puohmuđusijd kištoid.

too lam tarbâšâm uáli ennuv saksakielâ eellimstân!

Tom sun lâi ejistis arbim: suu eeči-uv lâi lamaš siäm­

Tiet táiđu ij kuássin liččii puáttám Tuámmásttáá.

máá pegâlmâs čyeigee já käččee nuorâvuođâstis. Sii

Mälistem­tiijmeh lijjii meiddei suottâseh, ko Tuám­

pääihist uáinojii veikâ mon ennuv Tuámmás eeji

más juávkku poorgâi muu juávhu ránnjápeevdist.

vyeittim palhâšumeliteh já mitaleh. Iänááš toh lijjii

Taan kyevti juávhust lâi ain kišto tast, kuábáš juávk­

kollemitaleh, tuš muáddi siilbâ. Tuámmás eeči

ku ráhtá njálgásub purrâmuš. Máttáátteijee tom ain

hirmástâlâi-uv, et sust ij lamaš ohtâgin pronssi­mii­

meridij, já sun eelij ain pastemáin kuáivustmin jyehi

taal. Sun jo-uv vuoitij, lâi moddii nubbe teikâ tastoo

pääđeest já smakkiistij mii vuošâmijd. Hävskimus lâi

tyellittälli harvii niäljád.

kuittâg ain purâdiđ oovtâst.

Tyemes lâi luoka já škoovlâ čepimus uáppee. Suu

Já Tyemes lâi tot, kiäin mun vuossâmuu tove

árvusäännin lovvááh-uv lijjii meendu kuokšâdeh já

čokánim tiätumaašin tuáhá spellâđ. Sun máttááttij

vyeligááh. Pyerebân-uv sun ličij olláám, jis tagareh

munjin tiätumaašinspeelâid, maid mun jiem kuássin

árvusäneh liččii lamaš já jis sun lâi viiššâđ váhá

lam ovdil spellâm. Tot lâi uáli jiereskittee. Mun jiem

eenâb porgâđ. Mut oovce já peeli iskosijn lâi sunjin

uáinám tomgin, mon oornigist puoh puáluh lijjii. Já

hirmâd táválâš, já tot vala hirmâd uccáá pargoin.

tot tobdo, ko Tyemes sihostij muu suormâid meddâl

Mun karttim jieš rooččâđ čuuvtij korrâsubbooht

tiätumaašin puálui alne já kuoskâttij muu... Ij sun

jieččân árvusanij oovdân. Mut toos-uv lâi čielgiittâs:

tom toin naalijn uáivildâm porgâđ mut nuuvt tuš

tiijmij ääigi mun vuoijum Tuámásân, já pargoid mun

keevâi. Mun lijjim tego almeest!

iänááš-uv porgim pääihist eehidtiijmij ääigi. Já jis mun jiem maka maidnii iberdâm, mun koijâdim

Tyemes lâi meiddei maailm pyeremus tánssájeijee

vuosmustáá Tuámásist. Enni já eeči iävá mudoigin

škoov­lâst! Škoovlâ tánssáámeh lijjii uáli jo puáris­

kuássin perustâm muu ravviđ. Suoi láin ton mielâst,

áigásiih. Toh lijjii lihâdemtijmij ääigi. Táválávt uáp­

et máttáátteijeeh lijjii tađe várás škoovlâst.

peeh ain páguttuvvojii jyehi áinoo sajan, vuojâ­


13

dâttâđ-uv, já táválávt eidu talle ko lijjii mánutaavdah.

Máttáátteijee ain eeđâi, et puáhtá pyereest kevttiđ

já keesi lâi puátimin, tot lâi muu mielâst maailm

tamponijd ige tot kiämmán häittidiččii, ige vorrâ

ahevumos puddâ. Ubâ keesi monâččij Tuámmásttáá!

kulgâččii áldás. Mun jieš jiem ton tamponjurdui

Ijhân tast mihheen puáđáččii! Ailâ-uv lâi talle

nuuvtkin čuuvtij lijkkum. Mut tánssáámij ornim lâi

vyelgimin kuusnii máádás suullân ubâ luámun,

kale aaibâs hirmos hommá. Máttáátteijee ain vaađâi

nuuvt et tasthân kevâččij hyeneeht. Mun ruokâs­mit­

vaanhimijn vuáláčaallum reeivâ tast, et uážui-uv

tim mielâ já ettim Tuámásân, et halijdim suin sár­

pärni (hirmâd mánálâš sääni mudoi-uv nuorâ

nuđ. Mut sun ij halijdâmgin muin sárnuđ! Sun halij­

ulmust!) uásálistiđ tánssámtijmijd škoovlâst vâi ij. Jis

dij et mun čáláččim. Tot tot eskin lâi-uv jiereskittee!

Já ko vuossâmuš tälvi paješkoovlâst lâi moonnâm

ij uážžum, talle koolgâi moonnâđ čuoigâđ. Já jis uážui, talle lâi ain lihâdemsalist tánssám­tijme. Mun

Reeivâ čälimân koolgâi-uv pyereest rahttâttâđ. Mun

jiem kuássin tuálvum reeivâ vaanhimáid pic čaallim

ferttejim vistig eelliđ kirjekäävpist já uástiđ mučis

tom jieš vuálá. Máttáátteijee illá oskoi, maht te

pááppár. Tiegárijd saavâid ij puáhtám skoovlâ ahevis

Tyemes puovtij tánssáđ. Ij máttáát­teijee kuássin tast

ruvdupápárân čalâččiđ. Já nuuvt mun aštus väridim

jiänusân ettâm mut váhá meendu stuorrâ jienân

oovtâ kuhes eehid reeivâ čälimân. Ovdilgo mun algât­

omâttâlâi, uážui-uv Tyemes tuođâi-uv tánssáđ. Jiem

tim, mun cirgáttellim hajâčääsi reeivâ oolâ. Jiem

tieđe, lâš-uv Tuámmás lope mieđettum siämmáánáál

meen­du ennuv kale mut eidu mudágávt. Tuáivu

ko muu-uv lope. Mun jiem kuássin tuostâm sust

mield tot haajâ vala váhá lâi reeivâst fáárust ko sun

koijâdiđ.

tom finnij. Tot lâi-uv jiereskittee reivâ. Mun čaallim sunjin, et mun lijkkojim sunjin! Já mun čaallim, et

Já nuuvt te keevâi, et vuossâmuu tánssáámist niei­

mun vissâ halijdiččim servuustâllâđ suin. (Jiem mun

dah já kaandah piäijojii kyevti rááiđun, vuástáluvâi.

tastkin lamaš mahten vises.) Já mun halijdim tiettiđ,

Já Tyemes sattui eidu muu puotâ já muu tánssám­

maid sun must arvâlij. Mun illá tuostim taid saanijd

paarrân! Maggaar stuorrâ lukko tot lâigin munjin!

celkkiđ, mut taan tove mun jiem luhhoost tarbâšâm­

Suu kieđah ucánjáhháá pivâstuvvii, mut tot lâi tuš

gin taid celkkiđ ko mun taid luhostuvvim čäälliđ. Ij

suotâs. Já talle eskin mun huámmášim, et suu čujo­

eres ko päävir kooveert siisâ já laavkân fáárun škoov­

hist­hân lâi čivle! Ij tot mihheen stuorrâ čiivlijd lamaš

lân! Mut muu čuávuvâš čuolmâ lâi tot, et muu ruok­

mut čivle kuittâg. Mun huolâstuvvim. Finniiččim-uv

kâdvuotâ nuuvâi. Moin áármu naalijn mun tom

mun-uv tääl čivle, veik njunásân? Tánsáádijn Tyemes

reeivâ sunjin kolgim keigiđ já kost nuuvt et puohah

jođettij, mun iskim lavkkiistâllâđ suu maajeeld.

iä tom uáináččii? Tyemes jo moddii koijâdij must, et

Hävski tot talle lâi. Mun tuš ucánjáhháá polâstellim,

lijjim-uv mun jo čáállám. Mun kielestim ko jiem

et kiinii mainâstičij muu tánssáámijn pääihist. Mut

tuostâm ettâđ tuotâvuođâ.

kii te totkis talle ličij lamaš? Ij kihheen! Mun tuš jurdim já tuušijd poollim. Ige onnáá peeivigin tast

Já nuuvt te keevâi mottoom peeivi, et tiet reivâ lâi

kihheen maiden tieđe, já muu tallaah škovlâskipáreh

koččâm muu laavhâst lättei. Ailâ tom reeivâ ooinij

láá vissásávt-uv taid peeivijd áigáá jo vájáldittám.

lättest já tiäđust-uv tom-uv, et kiäs tot lâi čujottum.

Nuuvt et onnáá peeivigin KIHHEEN taan maailmist

Ij sun luhhoost tiättám et tot lâi must. Já nuuvt te

ij tieđe et mun tánssájim já et mun tánssájim

must koijâdhánnáá sun toppij tom já keigij tom

Tuámásáin.

Tuámásân. Sun noobdij, et Tyemes lâi tom kočâttâm.


14

Mun hirmástuvvim já polâškuottim. Taa te ličij muu

Pivdim kale sust addâgâs tom tuávhis reeivâ, já suu

tuámu! Lopâlávt! Tyemes nahettij reeivâ lummosis

mielâst tot äšši lâi aaibâs oornigist.

já kejâstij munjin. Mun njielâstim já culijdim, et muu äšši lâi tieđee. Tyemes kiijtij já lopedij tom

Mut tääl ko mun čokkájim kirkkokonsertist, Tye­mes

luuhâđ.

vuod poođij muu mielân – taan tove taan kirho peht. Tot lâi meiddei taggaar maainâs, mii čiäruttij muu

Já čuávuváá peeivi Tyemes lâi kuokšâd. Sun culijdij

čuuvtij eenâb ko muu vuosâihástus. Já ko mun tom

munjin – kiijtij vala-uv reeivâst já eeđâi, et sun ij lam

jurdâččim, mun lijjim nuuvt luholâš tast, et sun

toos vaalmâš. Sun ij halijdâm muin eenâb.

paasij tuše oovtâ ive vavettes ihástussân. Já lijjim nuuvt luholâš, et lijjim čiärrum taid konnjâlijdân

Tot lâi muu viärráámus puddâ jieččân tallaa elimist!

uáli jotelávt jieččân nuorâvuođâst. Ääši jurdâččem-

Maht sun saatij toin naalijn jurdâččiđ? Mun čierrum

uv povčâgitij ain muu.

jyehi eehid ko moonnim seeŋgân. Oođđim hyeneeht vissâ mánuppaje. Lijjim nuuvt murâšlâš, hepânâššim

Nomâlâssân mottoom ihe munnuu čuoigâdem já

jieččân jaamâs! Mun jollâ jiem lam máttám rahttât­

mälistem maŋa miinii hirmosijd tábáhtui. Tyemes

tâđ toos, et sun muu nuuvt ohtâ­kiärdánávt, ovttáin

mielâttui! Tot ij lamaškin mii peri smavvâ šlun­

celkkuin, tuástuččij. Mun jiem tiäđustkin tuostâm

domijd mut miinii čuuvtij viärráábijd. Kuuloold sun

jiemge puáhtám tien murrâšist kiässán muštâliđ.

puáccái paješkoovlâ loppâkeččin já viärráábeht

Tom váimusoro koolgâi aaibâs ohtuu puoccâđ.

luvâttuvâst. Luvâttuvâst sun ij innig lamaš muu luok­ kaastkin, mut ainhân mun suu vázáttuvâi alne

Ton maŋa mun jiem innig tuostâm sárnuđ Tuámá­

oinim, kuás te maggaar oornigist. Sun lâi talle varrim

sângin ennustkin maiden. Muu lijkkuustum sunjin

siijdân aassâđ. Suu eeči lâi laiguuttâm sunjin smavvâ

lâi puátimin munjin kiksen: ovdil nuuvt hävskis

viste. Tobbeen sun aasâi já orodij ohoid, já oholoopâi

saksa- já mälistemtiijmeh šoddii stuorrâ kiärdá­

ääigi sun ain moonâi pááikán, jis tallegin. Suijân suu

muššân. Mut luhhoost, luhhoost kuhes keesi lâi eidu

varriimân lâi tot, et jotteem šoodâi sunjin máhđut­

puátimin! Já tot poođij-uv, já muu keesi puovtij uđđâ

teemmin tondiet ko škovlâ aalgij tolebiššáá ko

ulmuid já ustevijd. Tyemes mahtnii vájáldui. Keessiv

škovlâauto juuđij. Kihheen ij lamaš suu kocemin, já

mun algâkeesist ahevuššim suu ennuv, mut mun

sust lâi rijjâvuotâ porgâđ maid sun halijdij. Kován

huámášim loppâkeesist, et jiem innig smiettâm suu

lävkkejii maaŋgah nieidah já puárásub nisoneh.

nuuvt távjá. Čohčuv ko škovlâ aalgij, sun lâi tego kii

Kován poođij meiddei alkohol já ton keežild korrâ

peri škovlâskipárijd. Tot mii ovdil luámu oroi máh­

šlarvâdem. Siijdâst jođedijn ij kuássin tiättám, kii

đut­teemmin, adai táválâš škovlâeellim Tuámásáin,

nisonijd te tongis tove hiäŋgái suu čiäpáttist já

šoodâi-uv vuod máhđulâžžân. Já mun huámmášim,

maggaar tiileest. Puárásub nisoneh lijjii toin naalijn

et suu lasseen lijjii eres-uv kaandah. Ovdâmerkkân

viärráábeh, et sist lâi ruttâ mäksiđ suu juhâmijd, já

mottoom Pentti, kiäst ij lamaš čivle čujohist mut

seksijn Tyemes meiddei ruttâdij juhâmijdis.

njunepiällást. Sun-uv lâi aaibâs hävski mut jiem lam sust mahten vises. Mut taan tove mun kale lopedim

Tot nánnáás kaandâš, kiäm mun tubdim, šoodâi

olssân et liččim čuuvtij vijsásub: sunjin mun jiem

viehâváldálâžžân, uhkedškuođij lappâdjotteid. Sun

muštâliččii kuássin maiden, et liččim ucánjihhiigin

vuojij taksijn pirrâ siijdâ, ige sust kuássin lam ruttâ

sunjin lijkkuustum. Já nuuvt te Tyemes paasij suul­

mäksiđ jotemijdis. Nuuvt te Tuámásist šoodâi siijdâ

lân oovtâ ive ihástussân. Liijká muoi luhhoost čav­

viärráámus šlarvâ. Sun tuápánjušâi já kielestij nuuvt

váin siämmáá luokkaviistán stuorrâ murrâšijttáá.

čuuvtij ko kiergânij. Suu oovceh já peleh árvusäneh


15

koččii illá tuhhiittetten. Mahtnii sun kuittâg finnij

hoost tuáškuđ kieđâid. Já smiettim, lijjim-uv mun

pajeuáppeekaperis uáiván já totkosis čoođâ. Ige

ollágin kuullâm cembalosuáittee konsert.

kihheen tom addim et maht. Joskâdávt mun vazzim olgos, iärásij maajeeld. Ko Mut puoh, puoh viärráámus lâi eidu taat kirkko, kost

olgon keččim kukkeláá, oinim puárásub almaa čokut­

mun täälgis čokkájim konsertist. Muáddi ive paje­

tâlmin olgon, suábbi vala kieđâst. Häämi lâi uápis

uáp­peejuhlij maŋa kirkko paifakkist cokkânij já puo­­

mut čokkájeijee lâi puárrásub ko tot ovdil lâi lamaš.

lij kunnân, moinnii naalijn omâs tiileest! Puálu­kod­

Tot lâi Tuámmás eeči. Mun orostim keččâđ. Kiinii

de já páiháliih ulmuuh lijjii časkâdmin tom mut mih­

almaid, kote lâi kocemin konsert almolii oornig,

heen ij išedâm. Rakânâs liijká puolij puohrâk­kân!

orostij muu kuuvl já pahudij:

Sujâlii uccii veikâ kost. Lâi hirmos kuullâđ, et sujâlâš

– Ij sungin lah innig oovdiš.

taan mielâttes pyromaantahon lâi Tyemes! Tuámmás

Mun nuáiguttim já čielgejim, et tubdim suu kaandâ,

perrui taat lâi korrâ muurâš já tragedia, eromâšávt

Tuámmás, kote lâi muu luokkaskippáár. Já ettim, et

suu iäčán. Já ubâ sijdâ tast sáárnui veikâ mon kalle

tiettim taam kirho historjá.

ive. Taah muštoh pieijii muu oppeet joskâdin, puoh­

Sun keejâi váhá sorolâžžân já pahudij:

tii konnjâlijd čolmijd. Talle aalgij huksimpargogis:

– Naa. Tyemes lii lamaš ubâ taam ääigi mielâpyeccei­

sijdâliih išedii ennuv já huksejii uđđâ kirho jotelávt

viäsust. Tääl te iskeh sirdeđ suu palvâlemtáálun.

– eidu taan kirho, kost tääl cembalosuáittee lâi fin­ nim konsertis loopân jeđe paifakkist njuškij pajas já

Auton väzidijnân mun tiettim tääl vala pyerebeht ko

komerdij kuldâleijeidis. Mun-uv koccájim jieččân

ovdil, mondiet munjin lâi stuorrâ lukko, et taan

naha­rijn já peinijáin.

lijkkuustuumeest ij kuássin šoddâm mihheen. Mut liijká mun šalligâššim Tuámmás. Mun lijjim tuođâi

Puohah toškuu kieđâidis já kijttii suáittee. Mun váhá ruvvejim kieđâidân. Mun jiem kuássin máttám kir­

tuáivuđ sunjin siev já luholii eellim.


16

Smakkimpittááš munduruku aalmugist Petter Morottaja

M

undurukuh láá Maadâ-Ameri­ kist ässee algâaalmug. Tego tává­

lâš, sij láá ferttim piergiittâllâđ haldâ­ šei­jee­aalmugáin, kiäh pottii Portugalist já arvâlii, et ijhân tot eennâm lah tuše ko väldiđ olssis. Nubenáál ko motomeh aal­mugeh, mundurukuh láá jo kuhháá lamaš ohtâvuođáin vielgis ulmuiguin. Sij láá halijdâm leđe nánnááh já lattiđ us­tevlávt, mut mottoom uáinimčievâst tot ij lah ain lamaš hiäđulâš sijjân ols­ sis. Uđđâ kulttuur, uđđâ täävih já uđ­­đâ vyevih kevttiđ enâmijd láá tovâttâm är­ bi­vuáválii iälustem vaigâdin – uápis maainâs.

Ihe 2019 lii mottoomlágán juhleihe

mijjân puohháid. Ovtâstum aalmugeh láá asâttâm taam ive aalmugij­koskâ­ sâžžân algâaalmugkielâi juhleihheen. Mijhân kale

pyevtittâs: sun ana jieijâs eenâb-uv máttáátteijen já

juhlop anarâškielâ jyehi peeivi, mut taan ive uážžu

škuávlejeijen já mainâsijguin sun leevvât tiäđu

smietâdiđ maailm puoh 6000 kiellâd, main

munduruku aalmugist stuárráblohokulttuur siste.

stuárráámus uási láá vaarâst jäämmiđ. Juhleihe lii-uv

Sun lii aktivlávt fáárust organisaatioin, moh ovdedeh

laiđim meid Anarâškielâ seervi uásálistiđ ucá­njáhháá

Maadâ-Amerik algâaalmugij aašijd.

olâttittee vuovvijn. Mij lep jurgâlâm anarâš­kielân

mainâs, mii muštâl munduruku aalmugân kullee

stuorrâvuolgâttuv ooleest tuáimee Brasilia-Suomâ-

kandist kote uáppá jieijâs kulttuur taavijd. Mainâs

kulttuurkuávdáá jurdust. Sij halijdii proojeekt, mii

nommâ lii Kaandâš kote ij máttám nievdâđ. Mainâs

kunnijâtáččii OA asâttâm juhleive; siämmást sij

čällee Daniel Munduruku, kote jieš lii munduruku

tiäđust-uv halijdii, et brasilialii kirjálâšvuotâ šadda

aalmug jeessân, Helsigist kuásástâldijnis imâštâlâi

tobdosubbon. Sij meridii jurgâlittiđ maidnii

meid, maggaar tot anarâškielâlâš jurgâlus šoodâi.

sämikielân. Sattui nuuvt, et kultturkuávdást lâi

Daniel Munduruku lii iäljáris čällee. Sun lii čáál­

pargoost kiinii kote lâi eidu uápásmâm pyereest

lám portugalkielân luvij mield párnáikiirjijd. Kiirjij

anarâškielân já anarâššáid. Bianca, muu myerssee,

čäällim lii sunjin liijká lamaš masa tego uálgi­

iävtuttij et čuosâttâhkielâ ličij-uv anarâškielâ.

Ubâ jurgâlemproojeekt vuolgij joton Brasilia


17

Nuuvtpa masa vahâgist Centro Cultural BrasilFinlândia ađai CCBF kaav­ nâi Anarâškielâ seervi já mij algâttijm ohtsâšpargo.

Ko servi ij finnim ruttâ­

dem Daniel Munduruku oles kirje jurgâlmân, te CCBF meridij jurgâlittiđ kirje vuossâmuu uási, uáni­ his párnáimainâs. Servi huolâttij mainâs olgos­ addelmist já ornij meid uccâ almostittem­tilálâš­ vuođii Helsigist. Tilálâš­ vuođâ ääigi Daniel toolâi siemin pargopáájá, mast sun mai­nâstij jieijâs tuá­ váážist já maht sust alnees šoodâi mai­­­nâs­teijee. Uáni­ his ­kuáhtám suin lâi mielâ­ kiddiivâš, já sun lâi meid jieš moovtâ kuullâđ ana­­ râšâin. Ana­râšâi já mundu­­ ruku koos­kâ láá stuorrâ iä­ ruh, mut ohtâ äšši lii siäm­ máš: maht pier­giit­tâllâđ stuár­ráábij käŋŋir vyelni.

Nabai tot maainâs kote

jurgâlui? Tot lii tuše ohtâ siemin laasâš munduruku kulttuurân. Ennuv páácá

Daniel Munduruku finnij seervist skeŋkkân kirje “Revitalizing indigenous languages”.

maainâsthánnáá, mut tot liijká mááláá mottoom­

bin mainâsist oinuusteleh iä vala västid kielâkuursâ,

lágán kove eellimtiileest, mii mijjân lii sehe uápis já

mut mainâsteh jieijâs mainâs tast, mii mundu­ruku

oomâs. Mundurukukielâ säänih moh tiebbin tääb­

kulttuurist lii sääni árvusâš.

Daniel Munduruku mainâs “Kaandâš kote ij máttám nievdâđ” lii luuhâmnáál Anarâškielâ seervi nettisiijđoin čujottâsâst https://anaraskielaservi.fi/kaandas-kote-ij-mattam-nievdad/.


18

Nooveelhástu:

Uáinimettumist Henna Aikio

I

ähân sij puáhtám tiettiđ, et mun poolâm meerâst. Maht toh liččii tom tiättám? Veikâ liččim tom motomin ettâm, kiiba tom ličij innig muštám. Máátám-uv mun maka jieš tääl tállán ettâđ, mast ohtâgin sist pala, veikâ lijjim viättám vittâ ive elimistân siiguin masa jyehi peeivi? Ephân mij poollâm talle kuássin masten ko ubâ maailm lâi eskin vyerdimin mii. Muu jurduuh lijjii siämmáá čappâdeh ko skammâeehid muu pirrâ ko vazzim pááikán. Mondiet sij lijjii kolgâm eidu onne keksiđ vuolgâttiđ saavâid kesiteivâmist, eidu onne ko lii áinoo eehid ohhoost ko čäittih elleekuuvijd tääbbin já mun čokkájim kyehti tijme sevŋis teatterist puhelin kejâhánnáá. Mii peri ehidijd ovdil onne teikâ onnáá maŋa mun kal liččim čokkáám skammâeehid päihistân puhelin kieđâst, mutâ jiem onne. Jis liččim lamaš tállán fáárust savâstâlmist, liččim kiergânâm iävtuttiđ veikâ meccimohe teikâ hooteelluámu teikâ mottoom tuve mottoom uccjávráá riddoost. Mottoom šiev já rávhálâš saje, kost ličij asto leđe maiden porgâhánnáá já savâstâllâđ, puurrâđ já vuoiŋâstiđ. Maidnii muide ko merâmätki. Merâmääđhist mun jiem purâččii, vuoiŋâstiččii jiemge savâstâlâččii peic vuávsáččim já polâččim. Mut iähân sij puáhtám tiettiđ. Iä lamaš sälttipuolâšeh, mutâ mun tiettim, ete ličij aaibâs tušes hommá viggâđ luuhâđ saavâid olgon puolâšist. Puhelin ij killááččii teikâ muu suormah iä killááččii. Lijjim tuše kiergânâm uáiniđ elleekove maŋa, ete mii

Whatsapp-juávhust lijjii 24 uđđâ saahâd já tom maid majemuid saavâid kuovlâlim, tiettim, ete tääl toh lijjii jo nuuvt moovtâ šiev jurdustis, ete jiem mun innig puávtáččii iävtuttiđ eres muulsâiävtuid. Jis kuulmâs vyerdih jo moovtâ skiijpâmääđhi Helsigist Tukholman, iä toh vaarâ peerust, jis ohtâ halijdičij mielâstubbooht pisottâllâđ koške eennâm alne? Pääihist mun vuoššim teejâ, rottejim ullosuhháid juálgán ovdil ko čokánim vuálus luuhâđ ráávhust puoh saavâid. Tuođâi sij halijdii luoihâttiđ Sáárá eeji uđđâ káálgu skiijpâ já purjâstiđ toin Tukholman. Siiri rammui, ete lâi moonnâm keesi purjâstâm pargoskipárijguin Turku suáluikuávlust kyehti oho já tot lâi lamaš ”puoh pyeremus kesiluámu kuássin”, Reetta vuod lâi jo kiergânâm uuccâđ purjâstemkuursâid Oulust. Siämmást Sáárá jo vuolgâttij kove eejis uđđâ káálgu skiijpâst. Skiijpâ. Maid mungis maka tiettim skiijpâin? Muumieejist toovâi ain mielâ purjâstiđ kuusnii ko aibâšij fiäránijd, já te muumipeerâ pakkai skiijpâs tievâ evvisijn. Nipso paasij riidon ko ij tuostâm fáárun. Mun lijjim Nipso. Munjin meerâ ij lam fiäráán peic peinijâš. Nuorâvuođâ mielâmield tv-rááiđust Rachel viigâi máttááttiđ Joey purjâstiđ ko Joey lâi vahâgist uástám skiijpâ pyeretovâlâšvuotâjuuhlij äksionist. Joey mielâst ij lamaš mihheen jiermijd koččođ kárbást ”uálgis” já ”čižet” eres noomâin ko košknjušâst ige sun oppâm purjâstiđ, mut juuvâi vuolâ skiijpâ teehâ alne hamânist. Mun halijdim leđe


19


20

tego Joey. Mielân ij puáttám ohtâgin kirje teikâ elleekove, mast ličij keevvâm pyereest, jis kiinii vuálgá skijpáin meerâ oolâ. Ainhân toh vyejih kárgoid, pártáskeh teikâ kärttih stoormân. Mun jiem tiättám, maid čáláččim sijjân, muu ollâopâttâhskipáráid, muu puoh pyeremus usteváid love ihheed tuáhá. Páásám-uv pááikán jiemge uáini sii ubâ keesi? Kirdám-uv Tukholman uáiniđ sii – tuše huámmášiđ, ete sij sárnuh sii oskomettum merâmääđhist ige must lah mihheen ettâđ toos? Vuálgám-uv fáárun já vuávsám oho skiijpâst, tármuttuum já viällám hyytist ohtuu? Vâi tuostâm-uv tubdâstiđ, et poolâm meerâst nuuvt mielâttes ennuv, et tot palo lii ennuv stuárráb ko mihheen eres tobdoid? Nahareh iä ruttim muu. Ain ko moskodim čolmijdân, seŋgâ oroi juárbumin tego tamppâ páárui alne jiemge mun puáhtám tiettiđ, mii jieŋâlist vuárdá. Jiem puáhtám mušteđ, mon puáris lijjim, ko mottoom šiev kesipeeivi paaniik lâi kavnâm muu Aanaarjäävri alne kárbást. Lijjim kuittâg tuárvi puáris addiđ, et jiem uáini poonán. Paaniik väldidij juolgijdân, kieđâidân, čuávján. Oroi, ete siämmáá ääigi jiem pyevti lihâdiđ mut vuájum jotelávt ko miinii kiäsá muu jieŋâlâsân tevkisčuovjis páárui vuálá. Čapis čääsi vyelni uáinimettumist čääsiraavgâi njivláás pivdojyelgih viggii kiškođ muu fárusis. Loppâmääđhi mun vuoksim jiemge lamaš halijdâm jäävri oolâ kuássin ton maŋa. Jis Aanaarjävri lii julme, kal meerâ lii julmeeb. Jiem puávtáččii vyelgiđ merâmáátkán. Loppâ loopâst mun uuccim internetist kove Nipsoost ruugâ alne sevimin muumiperrui puurjâstmin skijpáin uđđâ fiäránáid. Vuolgâttim ustevijdân tom já čaallim Nipso uáivi oolâ “mun”. Váimum časka ko smiettim, maid sij västidiččii. Ij kihheen västidâm innig nuuvt

maŋŋeed. Lijjim pettâšum olssân. Mondiet kolgim vuolgâttiđ mottoom tuávhis Nipso-kove, mon illá kihheen äddee. Nube tááhust jiem puáhtám addiđ, mondiet tiptim merâpalo vaiguttiđ nuuvt ennuv elimâsân. Anarâš, kote pala stuorrâ čäcikuávluin nuuvt ennuv, et ij peesâ keessiv kuohâđ viermijd jäävri oolâ? Tothân lii tego pivdopeenuv, mii ij njunniistâl. Uágguđ mun kale tuostim. Aainâs-uv talle jo jieŋah lijjii kossuuh já piissum tuárvi alda rido. Mut tääl ij lam saahâ kuáláástmist. Lâi saahâ muu ustevijn, kiäid jiem tuostâm tubdâstiđ muu palo. Ušom hepânuššim nuuvt ennuv hiäjuvuottân, et ton tááhust jiem halijdâm ettâđ kiässán, mast já mon ennuv poollim. Vuossâmuu tove kuittâg-uv smietâškuottim, lam-uv hiäjub talle ko viigâm čiehâđ palo ko jis mieđettâm tom? Nahareh iä valagin kullum. Nuuvtpa must lâi asto smiettâđ, mondiet merâpalo lii ennuv viärráb ko veikâ kirdempalo. Kirdemmätki ij liččii mihheen eres ko sirdum pääihist nuubán, kost puávtáččij talle viettiđ luámu. Ij muide ko leggistiđ mottoom piller njáálmán kirdem­ määđhist ige tarbâšiččii poollâđ. Mun ijhân siämmáš tooimâ skiijpâmääđhist, mii pištá oho. Tijme lâi jo ohtâ jiemge uáđđám peic atâštuvvim ain eenâb já eenâb. Mun halijdim uáiniđ muu ustevijd kesiluámust! Ko puohah assii pirrâ Suomâ, kesiluámu lâi áinoo äigi, kuás lâi máhđulâšvuotâ finniđ puohâid siämmáá ääigi siämmáá sajan. Moonnâm keesi oholoppâ mii kesituuveest lâi lam uáli suotâs. Oholoppâ ustevijguin addel vuoimijd suullân kyevti lusis pargo-oho várás. Tuoivum, et mun lijjim vala siämmáá tehálâš ustevijdân ko sij lijjii munjin. Maid jis sij meridiččii vyelgiđ muuttáá? Ličij-uv mii ustevvuotâ innig kuássin siämmáš tast maŋa jis iärásijn ličij ohtâsâš fiäráán?


21

Nipso-kuuvij uuccâm lâi kustoo vaiguttâm muu mielâvuálážân ko paifakkist mielâvuáláást toovgâi čolmijdân oovdân Jansson Uáinimettum pärni -mainâs Ninni-nieidâ, kote čokkái merâriddoost já čiärui meerâ julmevuođâ. Maid immâšijd Ninni poorgâi tääl muu tiäđulâš­ vuođâst? Ko tuárvi kuhháá hundâruššim, äddejim, ete jiem mun halijdâm muttuđ uáini­ mettummin! Nuuvthân munjin kiävá, jis tiptám palo estiđ muu eelliđ jieččân eellim. Monâttâm ain kuuloold mottoom uási must – tego Ninni lâi monâttâm ärgivuođâs tiet – jis koolgâm karveđ jyehi meerâ já jäävri loppâelimân. Veikâ meridim, et ááigum porgâđ maidnii palon, tiettim, et jiem vala oovtâ keesist puurjâst polâhánnáá Tukholman. Kolgâččim hárjuttâllâđ ennuv eenâb ovdil stuorrâ merâmääđhi já vaarâ uuccâđ mottoomnáál iše toos, maht merâpalo puáhtá vyeittiđ. Jiem puáhtám pääcciđ seeŋgân jurdui­dân­ guin. Ko šloottim kievkkânân sattum huám­ mášiđ orroomviste laasâst, maht kuovsâkkâsah tuossii alme. Rottejim ullopusseer pajalân já

lävkkejim olgos. Meridim, et jis ruánáá čuovâi lasseen uáinám ruopsis kuovsâkkâsâid, tuostâm vuolgâttiđ vala uđđâ saavâ, mast eeđâm čielgâ­ sávt, mon ennuv poolâm meerâst. Kuovsâkkâsâi taansâ kejâdijnân mun rávhudim. Lijjim jiešalnees ilolâš, et kuuccim já oinim taid. Alme ij muttum ruopsâdin nuuvt kuhháá ko mun voojijm čuážžuđ olgon, mut mielâ lâi jo ennuv rávhálub já čalmeh-uv lijjii viijmâg lussâdeh. Ko moonnim siisâ já keččim tijme, huám­ mášim, ete must lâi uđđâ saahâ. Kieđah masa tuigestii ko lijjim nuuvt jierestum. Kii lâi västidâm já maid? Tot lâi Sáárá. “Elle, jis tun jieh haalijd meerâ oolâ, tiäđust-uv mij keksip maidnii muide! Addâgâs ko jiem muštám, et tun jieh killáá mee­ râst.” Mun masa čierrum ko lijjim nuuvt hiäl­ páskâm. Ilo tánssái muu nierâin, ko västidim: “Pyeri! Vuálgáččijm-uv puáttee keesi mie­ lâstubbooht vandârdiđ vâi finniim laseääigi lojodiđ merâpaloinân? Vâi pala-uv kiinii kuobžâst? :)”

Nooveelhástu lii nooveelráiđu, mii hástá ulmuid čäälliđ uánihis novelijd tiätu fáádást. Taam nooveel čällee Henna Aikio addel čuávuváá nooveel fáádá já Anarâš-loostâ toimâttâskis vuárbád, kotemuš ruokkâdis čällein čáálá čuávuváá nooveel. Čuávuvâš nooveelháástu nooveel almostuvá puáttee ive vuossâmuu Anarâšloostâst. Häästi jieijâd já almottât nooveelháástun! Nooveelháástu njuolgâdusah láá seervi nettisiijđoin čujottâsâst: https://anaraskielaservi.fi/anaras-losta/.


22

Unto Uárree šoddâmpeivi, uási 1

Širottâs

Mariann Aikio, Jemina Haahtikari, Anja Kaarret, Kirsti Länsman, Eljas Niskanen, Marja-Liisa Olthuis, Henna Tervaniemi

1. Lah-uv tun kuássin siijdâst jođedijnâd teivâm Sulo-säpligáin? Lah-uv? Vâi jieh-uv lah? Na, liävus maht lii, mut tääl tun kuittâg suin teeivah. Sulo-säplig áásá kaskoo markkân. Sun lii markkânsäplig. Tääl Sulo-säpligist lii hirmâd huáppu. Sun lii tomâmin Unto-uárree šoddâmpeivjuhlijd. Sun lii jieš ráhtám Unton skeeŋkâ. Tast sun lii nuuvt čiävláá. Sun lii kiessâm skeeŋkâ fiijnâ, kildee pááppár siisâ. Sun lii nahettâm tom lummosis. Kihheen ij uážu tom uáiniđ ovdilgo Unto tom liäkká. Sulo-säpligist lii tääl huáppu. Suu torvopiergâseh láá lappâsist! Torvoliivi lii lappum! Ige pyerá lamppugin oinuu kosten. Torvokappeer liijká hiäŋgáá spiijkárist. Tom sun tuáppee fárusis já piäjá uáivásis. Sulo usâstâl váháš ääigi liivi já laampu, mut toh iä liijkágin kavnuu. Na, liävus talle, sun smiättá já vuálgá olgos. Sunhân lii čepis säplig. Ijhân sunjin kuássin mahten hyeneeht keevâ. Ij pyevti keevvâđ! Ijhân sunjin kuássin ovdilgin lah mahten hyeneeht keevvâm! Suu tuolmâmpyerá lii ovdâšiljoost. Tot lii kale váhá huolâmáttumávt leggistum enâmân, mut sun pajedist tom já vyelgiškuát. Ige sun tomgin huámmáš, et pyerá širottâs lii koččâm čunnui. Veik lii algâeehid, liijkágin ij innig uáini maiden. Čohčuv siävŋán ain tolebiššáá já tolebiššáá.


23

Ko lamppu ij kavnuu, te Sulo ferttee vyejiliđ sevŋis pyeráin. Ij lah älkkee vyeijiđ sevŋâdin, mut sust lii tuođâi-uv huáppu. Sun hurgoot hirmos sáttoin. Forgâ sun lii-uv luoddâpellâst já eidu ton saajeest, kogo kátučuovah noheh. Tobbeen lii aaibâs pikkâsevŋâd, ige sun uáini maiden. Sulo-säplig masa jo pala.

2. Nijlâs-njuámmil lii meiddei monâmin Unto-uárree šod­ dâmpeivjuuhlán. Sust-uv lii huáppu. Sun ij kuássin mušte keččâđ tiijmásis, veik sust liiuv stuorrâ tijme kepilist. Nijlâs-njuámmil tiätá, et luodâ rasta kalga moonnâđ syejiluodâ peht. Mut kogobeht tot lâigin? Ij lah tääbbin, ige tyebbin. Ij tot oinuu kosten. Jispa mun taan tove tastoo cancom táágu? Nijlâs smiättá. Sunhân lii čepis njuámmil. Ijhân sunjin kuássin mahten hyeneeht keevâ. Ij pyevti keevvâđ! Ijhân sunjin kuássin ovdilgin lah mahten hyeneeht keevvâm! Siämmást sun kulá suámálii jienâ mut ij uáini maiden. Ij ubâ autoi čuovâidgin luodâ alne. Ijhân tobbeen mihheen autoid puáđi. Já nuuvt sun canccol luodâ rasta.

3. Ruošk, pešk já puŋk! Mii täälgis tábáhtui? Nijlâs-njuámmil ooinij taasnijd tánssáámin, já Sulo-säplig kuulâi ruumbuid čuojâmin. Lâi sattum hirmos pärtti. Nijlâs-nuámmil aalgij pappaattiđ. Tääl sun lâi lammâšum.


24

Já säplig visijdij. Suu váimu njuškoi korrâsávt. Sun lâi masa jaamâs suorgânâm. Nijlâs-njuámmil tuubdâi maht suu jyelgist kuulgâi vorrâ. Išediđ! Išediđ! sun huuihij. Tääl lii eeti! Mii munjin tábáhtui? Mii immâšijd tábáhtui? Huhuu! Uhuhuu! Tääbbin lii iše puátimin! Iše lii puátimin! kiärdui jienâ sevŋâd čoođâ almeest. Tobbeen kiirdij Irján-ijjâlodde. Sun ooinij Nijlâs-njuámmil jyelgi vardemin já kuulâi Sulo-säplig vááimu njuškomin. Kullui tuše puŋkâ-puŋkâ-puŋkâ-puŋk. Ijjâlodde huáputtij: Tääl lii huáppu tuáhtár kuuvl! Tääl lii tuođâi huáppu tuáhtár kuuvl! Nuuvt sun toppij kuohtuid fárusis. Nube sunnust sun faškâštij siälgásis, já nuubán sun tarvanij kozâidiskijn. Já nuuvt sij sodâstii tuáhtár kuuvl. Tuáhtár tuovŋâi njuámmil jyelgi, säplig lâi tuše suorgânâm. Irján ijjâlodde lâi uáinám ijjâčolmijdiskijn puoh, mii lâi tábáhtum, já sun muštâlij puoh tuáhtárân. Sulo-säplig lâi tuolmâm sevŋis pyeráin sevŋâdâsâst, já Nijlâs-njuámmil lâi canccom luodâ rasta puástu saajeest. Já nuuvt te keevâi surgâdávt et Sulo-säplig já Nijlâs-njuámmil iävá taan ive peessâm Unto-uárree šoddâmpeivijuhlijd. Tuáhtár ij tuostâm lyeštiđ sunnuu pááikán vala onne. Sulo liijká koijâdâlâi tuáhtárist, et ij-uvks sun puávtáččii vyelgiđ juhlijd, ko sust lii Unto-uárrei skeŋkkâ-uv. Tuáhtár ij kuittâg puáhtám adeliđ sunjin vyelgimlove. Já tuáhtár tipšoi kaandâkuáhtá já vala ohtii muštottij: Muštee pyereest taam. Puáttee tove kalgeh leđe torvoliivi, torvokappeer, širottâs já čuovah oornigist. Irján-ijjâlodde lopedij Sulo-säpligân tuálvuđ šoddâmpeiviskeeŋkâ Unto-uárrei. Sulo-säplig lâi murâšlâš, ko ij peessâm juhlijd já čiärustâlâi. Nijlâs-njuámmil jeđđij suu já koijâdij et mii skeeŋkâid tot lâi. Sulo-Säplig šuáhkádij: širottâs!

Širottâs lii almostum ovdeláá Márjá-Liisá Olthuis toollâm Tejâblogist.


25

Palsta:

Aiccâmušah Kyevtkielâgvuođâst Tekstâ: Eljas Niskanen

M

oonnâm Anarâš-loostâst čaallim moto­

eromâ­šávt Hildaast sämikielâ ceelhâopâliih

mijn aiccâmušâin kyevt­kielâg­vuođâst.

ráhtuseh vai­gutteh motomin suu suomâkielân.

Must kale lâi-uv šiev máhđulâšvuotâ toos, ko

Einoin lii tääl aaibâs siämmáš tile. Puoh

viet­­tim párnái­dânguin ađai Hildain já Einoin

ovdâmeerhâid lii máh­đuttem mušteđ. Kolgâččij

kääv­ci mánuppaijeed pääihist ko eenis vuolgij

vissâ peljiloostâ tyehin leđe pennâ ain valmâšin,

maassâd pargoelimân.

et puávtáččij čäälliđ muuš­ton­miärkkumijd. Jis

Äigihân kale huurgij já eromâšávt Eino šoodâi

tyest maidnii kuittâg maainâš, te Eino sáttá

viehâ ennuv tuon ääigist. Sunhân lâi tuon äigi­

ettâđ ovdâmerkkân “Avaa tämän oven!”, “se on

paje aalgâst tuše ive já 10 mánuppaijeed já masa

tämän laatikossa”, “minä pelkään möröstä” jna.

kyehti já peeli ton loopâst. Aalgâst sun laavij

Motomingis ovtâskâs sämikiel sääni sáttá

jyehiđ jieijâs sämikiel celkkuid nuuvt, et toh iä

sirdâšuđ suomâkiel celkkui. Ohtâ ovdâmerkkâ

lamaš aaibâs njyebžilis celkkuuh, peic sun eeđâi

tast lii “onko tässä kalassa tauteja?”, ađai “láá-uv

vistig oovtâ sääni, hundârušâi, eeđâi nube já

taan kyeleest täävtih”. Šušmegis lii meid suomâ­

nuuvt ain.

kielâg celkkuin šušme.

Tääl tile lii tot, et Eino-uv sárnu jieijâs ahasâžžân

Veikkâ párnáid kárttá ennuv kieldiđ porgâmist

tego Runeberg. Muin sun ij keevti ollágin suomâ­

oovtâ jis nube-uv ääši, te čielgâsávt kieldim­

kie­lâ. Sun sárnu viehâ njyebžilávt sämikielân,

haamij oppâm váátá vala maidnii muide-uv.

veik­kâ ij vala tiäđustkin aaibâs puoh haamijd jye­

Lam huámmášâm, et kuohtuuh mättiv kale kevt­

hi säänist pyevtigin mättiđ. Puoh argâ­piäi­vá­lijd

tiđ oovtâlovo kieldim­haamijd, tego “ele kiivsed,

aa­šijd sun čielgee munjin sämikielân. Moto­min

ele huško, ele vääldi muu kieđâst” jna, mut

tiä­đust-uv kiävá nuuvt, et sun ij tuubdâ mot­toom

kyevtilovo já maaŋgâlovo kiel­dim­haamij kevttim

sämikiel sää­ni, te sáttá vistig hun­dâ­ruš­šâđ tom já

oro lemin váhá vaigâdub. Harviiba tuon avveest

iätá loopâst tom oovtâ sääni suomâkielân. Ko

párnáin lii tiäđustkin alnestis tárbu ettâđ

mun muštâlâm talle tom sääni sämikielân, te sun

maiden tagarijd, et “eppee koolgâ, “eppeđ uážu”

masa jyehi tove vala kiärdu tom jiänusân. Čiel­gâ­

jna. Lâš aaibâs addiittettee, et toh iä vala puáđi

sávt sun haalijd aktiiv­lávt oppâđ mušteđ taid.

luándulávt. Ličij-uvsun täst ohtâ fáddá čuávuváá párnáikirje čällei, jis áigu maidnii máttááttâsâid

Moonnâm loostâst čaallim meid tast, maht

čiehâđ tekstâsis?


26

Kielâčukke: Käähvi lii vaalmâš! Petter Morottaja

M

otomeh säänih sättih soottâđ mii vuárdá­ mušâi vuástá. Ohtâ taggaar lii käähvi. Tieba sääni, mii kulá uáli maŋ­gâs aargân jyehi peeivi! Jo-uv lep ustevliih: Ááiguh-uv käähvi? Teik­kâ lep pargoid karv­ emin: Mun juu­vâm vistig käähvi, jeđe čäliš­kuá­đám Kielâčuhe. Säänist käähvi lii vuáđu­häämist-uv kuhes vookaal. Käähvi lii vaalmâš, puáđi juuhâđ! Tomhân mij ep táválávt vyerdi taan sorttâsijn saanijn. Láába tagareh säänih kuittâg mottoom (viermi, čielgi, kievhi, aarni). Älkkee lii siähániđ-uv. Suomâkielâ kahvi maa­ li mield ličij älkkee tuhhiittiđ uánihis vookaal anarâškielân-uv. Nubben septin kuhes vookaal kale uánnán-uv motomin, nomâlâsân kuálus­

saanijn: kähvi­koppâ, kähvipánnu, kähvi­viäsu. Kuálussaanijn kannat kuittâg mušteđ: veikkâ vookaal lii uánánâm, te h ij lah kukkom. Tondiet täid saa­nijd kalga ettâđ [käähviikoppâ], [käähviipánnu], [käähviiviäsu]. Nubenáál merkkejum: kä’hvi­pánnu, kä’hvikoppâ, kä’hviviäsu. Siämmáá ääši uáiná čielgâsubbooht eres kuálussanijguin, nuuvt ko sänikirje, parâtáálu já táluviehâ.

Te tääl mun toolâm kä’hvipuudâ! Lohheeh pyehtih iävtuttiđ fáádáid Kielâčuhe várás väldimáin ohtâvuođâ loostâ toimâttâsân.


Koveh Ovdâ- jå tyehilokke: Eljas Niskanen s. 3

Hannu Hurme

s. 4

Petter Morottaja

s. 5

Petter Morttaja

s. 6

Mika Friman

s. 7

Outi Pieski

s. 8

Petter Morottaja

s. 11

Gerd Altmann (Pixabay)

s. 15

Himsan (Pixabay)

s. 16

Petter Morottaja

s. 17

Petter Morottaja

s. 18

Anna Askala

s. 22

mcmurryjulie (Pixabay)

s. 25

OpenClipart-Vectors (Pixabay)

s. 26

Clker-Free-Vector-Images (Pixabay)

s. 26

Petter Morottaja


Anarâš

Siskáldâs Vaazzâšmin

1

Uáivičaalâ: Ij lah luhâmuš?

3

Seervist uánihávt

4

Taaiđâ iälá já iäláskit

6

Eeji kielâ

8

Kirkkokonsert

10

Smakkimpittááš munduruku aalmugist

16

Nooveelhástu: Uáinimettumist

18

Širottâs

22

Päikkieeji aiccâmušah kyevtkielâgvuođâst

25

Kielâčukke: Käähvi lii vaalmâš!

26

Algâtälvi

28 ANARŠ Seervâ Anarâškielâ siärván! ISSN 0788-0561

Toimâtteijee, toimâttâsčällee: Puhelinnummeer: 045 23 55 395 Sleđgâpostâčujottâs: anaraslosta@anaraskielaservi.fi Facebook: Petter Morottaja Toimâttâskodde: Anarâskielâ seervi stivrâ Kuástideijee: Anarâškielâ servi ry. Čujottâs (saavâjođetteijee): Marja-Liisa Olthuis Duinroos 11, 2651 XG Berkel en Rodenrijs NEDERLAND Puhelinnumereh: 040 544 7358 Sleđgâpostâčujottâs: marja-liisa.olthuis@oulu.fi Máccum: Anssi Mattus Toimâttâs váldá vuástá čalluid já kuuvijd, sehe máksá tain kuvvim- já čäällimpaalhijd. Teddilem: Waasa Graphics Oy

Algâtälvi

Kove: Eljas Niskanen

Profile for anaraskielaservi

Anarâš skammâmáánu 2019  

Anarâš skammâmáánu 2019  

Advertisement