Page 1

HParem

omme

SEPTEMBEROKTOOBER 2011

EESTI AMETIÜHINGUTE KESKLIIDU UUDISKIRI

Tuhanded andsid allkirja reservide kaitseks

S

eptembris jahmatas valitsus sotsiaalpartnereid kavaga liita täna sõltumatuna tegutsevate töötukassa ja haigekassa reservid riigikassaga ning hakata reserve kasutama riigi igapäevakulude katmiseks. Valitsus esitas nimetatud kavatsusele rajatud eelarve eelnõu Riigikogule kinnitamiseks, kuigi plaanitava sammu vastu on nii ametiühingud ja tööandjad kui ka töötu- ja haigekassa juhtkond. Rahandusministeerium kinnitas, et valitsus soovib hakata haigekassa ja töötukassa reserve kasutama riigi igapäevakulude katteks, prognoosi järgi vajab riigikassa nelja aasta jooksul ligi 570 miljonit eurot. „Riigikassa otsustab, kui palju vahendeid paigutatakse investeeringutena turule ja kui palju vaba raha kasutatakse väljamaksete jaoks,» ütles Postimehele rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk. „Riigil on siis võimalik paigutada vaba raha pikaajalistesse instrumentidesse, aga ka kasutada finantsvoogude lahendamiseks. Haigekassa ja töötukassa enda jaoks ei muutu midagi, nende raha on kas investeerimiskontodel või kasutatud riigi väljamaksete tegemiseks,“ lisas ta. Reservid abivajajatele Ametiühingute Keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul ei ole sotsiaalpartnerid tänaseks saanud veenvaid selgitusi, mis kinnitaks, et nimetatud sammu puhul säilib töötukassa kui avalik-õigusliku isiku sõltumatus ning kassal on alati piisavalt raha, mida ta saab väliste piiranguteta kasutada töötute aitamiseks. Taliga sõnul on ametiühingud korduvalt rõhutanud, et töötajad maksavad töötus-

KAITSE OMA RAHA! rääkimisi. Riigile laenu andmise võimalkindlustusmakset väga kindlal Töötajad ja tööandjad onotstarbel aastaid kogunud raha töötu- ja haigekassasse, damiseks tuleb tööandjate sõnul samuti ning kogutavate reservide kasv peab et inimesed häda korral abi saaks. Olgu parajasti masu või buum. Nüüd muuta töötuskindlustuse seaduse § 24 teenima töötuskindlustuse eesmärke. on valitsus sirutanud käe nende varude järele. Me peame seda valeks ja lõiget 4, mis keelab töötukassal anda ohtlikuks! laenu või tagada teiste isikute kohustusi. “Ametiühingud on teinud mitmeid ettepanekuid, kuidas reserve töötute huviKriisihetkeks võivad kassad olla tühjad ning töötud ja Harri Taliga sõnul on valitsuse kava ebades paremini kasutada,” ütles Taliga ja haiged jäävad abita. lisas: “Täna on töötukassas piisavalt raha õiglane töötajate suhtes, kes ei saa tööselleks, et maksta pikaajalistele töötutele tuskindlustusmakse tasumisest kõrvale Valitsus hoiab töötusmakset põhjendamatult kõrgel, hoida. töötuskindlustushüvitist kauem, suurenet rahastada oma muid kulutusi. dada töötuskindlustushüvitist või vähen“Kuna valitsus vajab raha selliste kulude dada järgmisel aastal töötuskindlustusValitsuse jõuvõtted raha sundvõõrandamisel kahjustavad katteks, mida tehakse kogu ühiskonna makset. Reservide kasv jätkuks ka siis, kodanikuühiskonda huvides, peavad oma panuse andma kui summaarne töötuskindlustusmakse eranditult kõik maksumaksjad, sh ühislangeks tänase 4,2% pealt 3 protsendi Võime anda valitsusele laenu, kuid ei luba oma raha natsionaliseerida! konna jõukaim kiht, kes töötuskindlustasemele,” tõdes Taliga. tusmaksest vabastatud – tipp-poliitikud Anna allkiri - kaitse oma raha! ja –ametnikud, ettevõtete juhid, dividen“Kõik need ettepanekud on tehtud selleks, et tagada töötute parem toimetulek dide saajad jt,” ütles ta. ning langetada tänaste töötajate maksuJätkuv surve koormust,” lisas ta.

1. 2. 3.

www.kaitseomaraha.ee

Tööandjad omakorda teatasid, et töötukassa varade üleminek riigikassasse võib toimuda ainult töötukassa ja riigikassa vahel sõlmitava võlaõigusliku laenulepingu alusel. See aga eeldab töötukassa nõukogu ja rahandusministeeriumi läbi-

Ametiühingud korraldasid küsimuse arutamiseks erakondade esindajatega ümarlaua 7. oktoobril, ülemaailmsel väärika töö päeval. Üritusest osa võtnud rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas oma sõnavõttudes korduvalt, et valitsus ei ole


mingil juhul valmis võtma rahapuuduse leevendamiseks töötukassast laenu ning peab õigeks töötukassa kui avaliku raha kasutamist eelarvepuudujääkide leevendamiseks. Ümarlauast võtsid osa lisaks Harri Taliga ja Tarmo Kriis ning Riigikogu liikmed Eiki Nestor, Taavi Rõivas, Annely Akkermann ja Rainer Vakra. Üritust modereeris Ainar Ruussaar. Allkirjad Riigikogule Lisaks algatasid ametiühingud valitsuse kava vastu võitlemiseks allkirjade kogumise aktsiooni, mille raames kutsutakse inimesi üles kinnitama oma vastuseisu kodulehel www.kaitseomaraha.ee. Ametiühingute aktiivsemad liikmed kogusid allkirju ka laupäeval, 8. oktoobril Eesti eri linnades kaubanduskeskustes ja tänavatel - ühtekokku andis ühe päeva jooksul reservide kaitseks allkirja ligi 3000 inimest.

Alampalga küsimuses on oodata

positiivset lahendust S

eptembris toimus tööandjate keskliidu volikogu, kus ametiühingute seisukohti käis tutvustamas ka Harri Taliga.

Kuigi tööandjad teatasid kohtumise järel, et ei toeta ametiühingute ettepanekut tõsta alampalka 17% 325 euro tasemele, kinnitas Taliga, et kohtumisel tööandjatega näitasid tööandjad üles valmidust alustada taas läbirääkimisi ning jõuda kokkuleppele alampalga tõusus. EAKL jätkab läbirääkimisi novembris.

Riigieelarveläbirääkimised tõid

rõõmu ja pettumust R

Nii veebikeskkonnas kui ka tänavatel kogutud allkirjad antakse sobival hetkel üle Riigikogule, et survestada saadikuid töötajate ja tööandjate raha natsionaliseerimisega mitte nõustuma.

iigieelarve eelnõu valmimise ajal pidasid mitmed ametiühingud valitsuse esindajatega läbirääkimisi, et leida raha avaliku sektori töötajate palkade tõstmiseks. Mõnes valdkonnas tõid läbirääkimised kaasa eelarverea suurenemise, teistes aga jätkub säästurežiim.

Harri Taliga sõnul ootab ta, et vaidlustes sotsiaalkindlustusreservide teemal keskenduksid kõik osapooled kokkuleppe otsimisele, mitte positsioonide kaitsmisele.

Tervishoiutöötajatel on põhjust rahuloluks – 2012. aastal lisandub ravikindlustuse eelarvesse 50 miljonit eurot, millega kaotatakse kaks aastat tagasi kehtestatud allahindluskoefitsient.

“Me oleme valmis tegema valitsusega tihedat koostööd sellise lahenduse leidmiseks, mis säilitaks töötukassa kontrolli reservide üle ning ühtlasi võimaldaks valitsusel rahastada eelarvekulutusi,” lisas ta.

ETTALi esimehe Piret Kruuseri sõnul on see alles algus. „On tore, et 2009. aastal kehtestatud ja 2010. aastal ühe aasta võrra pikendatud kärbitud palk tõuseb endisele tasemele. Samas ei ole see kindlasti piisav, et teha tasa elukalliduse tõus. Loodame järgmistel aastatel juba suuremale hüppele tervishoiutöötajate palkades,“ tõdes ta.

Eelnõu Riigikogus 26. oktoobril jõudis sotsiaalkindlustusreservid riigikassaga konsolideeriv eelnõu Riigikokku, kus see läbis esimese lugemise. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuid häältega 25 poolt ja 50 vastu suruti see ettepanek tagasi. Postimehele antud intervjuus ütles rahandusminister Jürgen Ligi, et peab lugupidamise sotsiaalfondide juhtide vastu taastama, kassade liitmist nimetas ta aga tühiseks asjaks. «Nii palju lolli juttu nii tühja asja pärast on ikka raske tekitada, nagu on tekitatud, kusjuures kõik need argumendid on ükshaaval ära kukkunud,» lausus Ligi.

Alampalga allkirjastamine 2007.a.

Edu saatsid ka Transpordi Ametiühingu läbirääkimised. „Valitsus suurendas ühistranspordi dotatsiooni 5% võrra, lisandusid veel tasuta bussid Ida-Virumaal ja Harjumaal. See on minister Juhan Partsi poolt väga hea töö!,“ kiitis ametiühingujuht Peep Peterson sotsiaalpartnerit. Kiirabile taotletud 3,2 miljonist lisandus eelarvesse esialgu 700 tuhat. „Teeme erakondadega koostööd, et saada kätte ka ülejäänu, kuid juba seegi raha aitab kiirabiautojuhtidele tagada mõõduka palgatõusu,“ sõnas Peterson. ROTAL pidas läbirääkimisi siseministriga päästjate, politseinike ja piirivalvurite

põhipalga 8% tõusu nimel. “Kahjuks on riigitöötajate astmepalgad 2014. aastani külmutatud ning mõningast lisa on loota vaid seal, kus tänu koondamistele lisatasusid tõstetakse,” ütles ROTALi esimees Kalle Liivamägi. “Küll aga võib positiivseks pidada seda, et uuest aastast ei tule päästjatel-politseinikel enam tasustamata puhkepäevi. Päästesuutlikkuse tõstmiseks eraldati selleks 2,1 miljonit ning politseis leiti vajalik raha sisemistest reservidest. Jätkame aga läbirääkimisi, et leida raha 2012. aastaks plaanitud päästekomandode sulgemise ärahoidmiseks,” ütles ta. TALO esimees Ago Tuuling pidas läbirääkimisi kultuuritöötajate ja teiste TALO liikmesliitude nimel. Tema eelarveläbirääkimiste tulemustega rahul ei ole. „Peamine eesmärk oli võrdsustada meie liikmete miinimumtöötasu pedagoogide omaga ning saavutada kokkulepe, et kõrgharidust nõudval ametikohal töötava inimese töötasu võrdsustataks 2014. aastaks keskmise palgaga,“ rääkis TALO esimees Ago Tuuling. Palgatõusu aga 2012. aastaks eelarvesse ei kirjutatud ning valitsuse esindajate hinnangul saab töötasu tõstmine toimuda vaid sisemiste vahendite ümberjagamisel. Tuulingu hinnangul vihjab valitsus koondamisele. „Reaalselt selline võimalus puudub, sest kõikide asutuste koosseisud on juba täna minimaalsed, mis tingib raskusi töö- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamisega,“ kommenteeris ta läbirääkimiste tulemust.


Õpetajad korraldasid suurmeeleavalduse

25.

oktoobril kogunes Toompeale ligi 1500 inimesest koosnev meeleavaldajate seltskond, kelle kõned ja plakatid kutsusid valitsust üles jõudma õpetajate esindajatega kokkuleppele palgatõusu küsimuses. Üritusel õpetajaid toetanud EAKL rõhutas oma avalduses, et õpetajatel lasub tohutu vastutus selle eest, et tänastes noortes kasvaks huvi ja kujuneksid võimed, mis aitavad neil tööellu astudes Eesti elu edasi viia. Ka TALO tegi oma toetusavalduses valitsusele üleskutse: “Võtke ükskord vastutus ja püüdke lahendada konkreetsete otsuste kaudu pikaaegne ebaõiglus õpetajate töö madalaks hindamisel.”


KONGRESS 2011 A

metiühingute Keskliidu VI kongress toimub

Tegevuskava

Liikmemaksu küsimus

reedel, 25. novembril kell 11.00 - 18.00 Rahvusraamatukogus

28. oktoobril kiitis volikogu heaks ja esitas kongressile kinnitamiseks EAKL tegevuskava aastateks 2012-2015, mis määratleb eesmärgid 10 valdkonnas:

Kongressi päevakava:

1

EAKL liikmesliidud on esitanud ettepaneku kehtestada aastateks 2012-2015 liikmemaksuna ühesuurune fikseeritud rahasumma iga ametiühinguliikme kohta. Et EAKL laekuv liikmemaks ei muutuks oluliselt, peaks liikmemaks olema vähemalt 1,75€ iga ametiühinguliikme kohta. Liikmemaksu teemaline arutelu liitude esindajatega jätkub kongressieelsetel nädalatel.

1. EAKL tegevuse aruanne 2007-2011 2. EAKL revidentide aruanne 3. EAKL põhikirja muutmine 4. EAKL tegevuskava 2012–2015 5. EAKL esimehe valimine 6. EAKL volikogu moodustamine 7. EAKL revidentide valimine

EAKL volikogu otsuse kohaselt on kongressi esindusnorm 1 delegaat iga 200 liikmemaksu tasuva ametiühinguliikme kohta, kuid mitte vähem kui 1 delegaat iga EAKL liikmesorganisatsiooni kohta. Kongressi 137 delegaati jaotuvad haruliitude kaupa järgmiselt: Energeetikatöötajate AÜL Geoloogiatöötajate AÜ Haritlaste AÜ Kaevurite ja Energeetikute Sõltumatu AÜ Liinilennunduse AÜ Meremeeste AÜ Meremeeste Sõltumatu AÜ Metallitöötajate AÜF Metsatöötajate AÜ Raudteelaste AÜ Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate AÜL Side- ja Teenindustöötajate AÜL Teenindus- ja Kaubandustöötajate AÜ Tervishoiualatöötajate AÜL Tervishoiutöötajate Kutseliit Tööstustöötajate AÜF Transpordi- ja Teetöötajate AÜ Vedurimeeste AÜ Õdede Liit

11 1 5 11 1 1 9 7 2 6 11 5 5 9 14 3 19 1 16

Organisatsiooni areng - muuhulgas haruliitude ühinemise toetamine ja koostöökogude käivitamine kõigis maakondades

2

Ühinemisvabaduse ja ametiühinguõiguste kaitse - muuhulgas avalike teenistujate täieliku streigikeelu tühistamine

3

Tulupoliitika - muuhulgas alampalga tõstmine 60%ni keskmisest palgast ja progressiivse tulumaksu kehtestamine

4

Sotsiaaldialoog ja sotsiaalpartnerlus aü-liikmemaksu tulumaksuvabastuse taastamine ja laiendatud kollektiivlepingute rolli suurendamine

5

Sotsiaalne turvalisus - muuhulgas laiema ja paindlikuma töötuskindlustuskaitse taotlemine

6

Tööpoliitika - muuhulgas töölepingu seaduse vigade parandamise ja tööinspektsiooni tugevama rolli taotlemine

7

Rahvusvaheline töö - muuhulgas ametiühingute rahvusvahelistes solidaarsuskampaaniates osalemine

8

Teavitamine ja koolitus - muuhulgas kestliku ametiühingukoolituse mudeli väljatöötamise algatamine

9

Noored tööelus ja ametiühingus - muuhulgas tulevaste ametiühinguliidrite kasvatamine

10

Poliitikaelus osalemine ja suhted kodanikeühendustega - muuhulgas koostöö kõigi poliitiliste jõududega EAKL eesmärkide saavutamiseks

Olulised kuupäevad 28. oktoobri volikogu otsustas, et: • EAKL juhatus kinnitab kongressi 3liikmelise mandaatkomisjoni 1. novembril • ametlikud kirjalikud ettepanekud (juhtorgani asjakohane otsus) EAKL põhikirja muutmiseks ning EAKL tegevuskava aastateks 2012–2015 täiendamiseks ja muutmiseks on oodatud EAKL sekretariaati hiljemalt 4. novembriks • ametlikud ettepanekud kongressi juhatajate, volikogu moodustamise korra ja revidentide kohta on oodatud EAKL sekretariaati hiljemalt 4. novembriks • EAKL juhatus teeb ettepaneku teiste kongressi töö tagamiseks moodustatavate komisjonide koosseisu kohta 17. novembri koosolekul. Kongressi külalised Kongressile on kutsutud Eesti Vabariigi President, EAKL esimehed aastatel 1990 – 2003, Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, parlamendierakondade, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO, Eesti Tööandjate Keskliidu, Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni, Rahvusvahelise Ametiühingute Konföderatsiooni, Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola ja Venemaa ametiühingute keskorganisatsioonide esindajad.


KONGRESS 2011

EAKL esimehe kandidaadid - tutvustus ja valimisprogrammid

Harri Taliga EAKL tänase esimehe Harri Taliga sõnul on EAKL ja tema liikmesorganisatsioonide ees seisvad kesksed väljakutsed:

1 2 3

tõsta liikmeskonna suu­rendamise kaudu haruametiühingute mõju ning esin­duslikkust; tagada liik­metele turva­tunne tööelus; tõhusalt kaitsta ametiühinguõigusi. Tema sõnul annavad liikmed ametiühingule esinduslikkuse, usaldusväärsuse ja jõu. “Seepärast peab mõtestatud organiseerimis- ja värbamistegevus olema ametiühingutöö A ja O nii esma- kui ka haru­tasandil. Siin tuleb kõigil endale püstitada konk­reetsed eesmär­gid, eraldada ressursid nende saavutamiseks ja teha regulaarselt kokkuvõt­teid tule­ mustest,“ kirjutab Taliga oma programmis. “Ametiühingute roll on hoida initsiatiivi sotsiaalpartnerluse arendamisel, pidades alati meeles, et kollektiivleping on meie organisatsioonide visiitkaart ning haruta­sandi või tegevusala laiendatud palgalepped kasvavad välja töökohtadel sõlmitud kollektiiv­lepingutest,” tõdes ta ja lisas, et respekti partnerites tuleb vajadusel tekitada mõjusate aktsioonidega. Ka läbirääkimissuutlikkust ja aktsioonivõimet on Taliga kinnitusel vaja arendada igas organisatsioonis. Rääkides ametiühinguõiguste ja liikmete individuaalsete õiguste tõhusast kaitsest nendib Taliga, et parimatestki seadustest ja kollektiivlepingutest on kasu vaid siis, kui liikmed ja ametiühingud tõkestavad iga rikkumise. Tema kinnitusel esitab uus töölepingu seadus ametiühingutele tõsise väljakutse – veenda liikmeid ja töötajaid seisma enda eest, nõudma tööandja­telt seaduskuule-

kust ja edukalt kaitsta töötajate õigusi kõige keerukamateski töö­vaidlustes. “Siin tuleb täielikult ära kasutada EAKLi koostatud uute veebipõhiste abivahendite võimalused,” ütleb ta. Õigusloomes peab keskliit olema tippvormis pingelistel läbirääkimistel kollektiivse tööõiguse ja avaliku teenistuse reformimiseks, mille juures mängib tema sõnul ütlasi rolli suutlikkus kaitsta ametiühinguõigusi mõjusate aktsioonidega. Palju tuleb tema sõnul teha ametiühingute missiooni teadvustamiseks avalikkuses. “Parim reklaam ametiühingule on oma ühingu saavutuste üle uhkust tundev ametiühinguliige,” ütleb ta. Tõhu­ sa­maks peab tema hinnangul muutuma ka ra­haliste vahen­dite kasutamine. “Liikme­maksudest laeku­vat raha tuleb senisest rohkem ka­sutada harutasandil, et saavutada suuremat mõju ja tõsta ametiühingute võimekust seista liikmete huvide eest, ütleb ta. Taliga märgib ühtlasi, et ametiühingute mõju ja esinduslikkuse suurendamisel tagavad edu truudus liikumise põhimõtetele, liikmete aktiivsus ning ühisosa laiendamine, aktsepteerides erisusi.

Sündinud: 23.06.1957 Õppinud: Järvakandi Keskkoolis (1975), Moskva Riiklikus Ülikoolis (1980, lisaks aspirantuur 1980-1983 - filosoofiakandidaat) Täiendkoolitus: 2002 Northumbria Ülikool (Newcastle) 2001 ILO koolituskeskus (Torino) 1996 Yorki Ülikool (Toronto) 1994 Salzburg (Austria) 1989-1990 Humboldti Ülikool (Berliin) Töökogemus: 2003 - ... Eesti Ametiühingute Keskliit, esimees 1998 - 2003 Eesti Ametiühingute Keskliit, sotsiaalsekretär Töötanud ka Eesti Õigustõlke Keskuses arendusjuhina, Kultuuri- ja Haridusministeeriumis osakonnajuhatajana, Tallinna Kunstiülikoolis/Eesti Riiklikus Kunsti¬instituudis dotsendina ja teadusprorektorina Keelteoskus: eesti, vene, inglise, soome ja passiivne saksa keel


KONGRESS 2011

EAKL esimehe kandidaadid - tutvustus ja valimisprogrammid

Peep Peterson Transpordi Ametiühingu esimehe Peep Petersoni sõnul pole Eesti ametiühinguliikumine olnud kunagi varem nii sügavas kriisis kui täna. Tema hinnangul on vastuolud juhatuses ja volikogus viinud olukorrani, kus rida liite ei näe tänases EAKL-is oma huvide, seisukohtade ja väärtuste esindajat. “Luban visioonika juhtimise ja kogu ametiühinguaktiivi kaasamisega ametiühingud tänasest august välja aidata ning muuta nad ühiskonnas mõjukaks ja mainekaks jõuks, “ kõlab tema programmi juhtmõte. Petersoni sõnul viivad ametiühingud uuele ja tõhusamale tasemele järgmised muudatused:

12 34 5

Uus konsensuskultuur Uus loovam struktuur Uus tase usaldusisiku kaitsel Ametiühingute uus jõud Ühine õppimine

Tema sõnul on sisemise usu ja ühtekuuluvuse taastamiseks vaja juurutada konsensusliku otsustamise põhimõte igal tasandil, et kõigi huvid oleks arvestatud. Samuti lubab ta tõsta volikogu rolli, mis tähendab, et volikokku tuleb koondada rohkem inimpotentsiaali, tõsta selle nähtavust ja mainet ning lisada õigusi EAKL strateegilisel juhtimisel. Juhatus taandub EAKL sekretariaadi operatiivseks juhtorganiks, millel on väga selge vastutus oma töö tulemuste eest. Peterson peab vajalikuks luua EAKLi uus struktuur. Tema hinnangul tuleb liikmesliidud koondada sektsioonidesse, et keskliit saaks parema pildi majanduses toimuvast ning liikmesliitudel tekiks läbi koostöö motivatsioon liitumiseks. “Ka EAKL sekretariaadile saab luua tulemus-

likuma struktuuri, formeerides tänaste töötajate baasil piiritletud õiguskeskuse, analüüsi- ja koolituskeskuse, organisatsioonilise töö keskuse,” ütleb ta. Petersoni sõnul tuleb lisaks kõik Eesti maakonnad katta toimivate koostöökogudega.

Sündinud: 29.03.1975 Õppinud: Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumis (1993) Tallinna Majanduskoolis (1996, jurist) Tartu Ülikoolis (lõpetamata)

Tema kinnitusel peab EAKL tegelema rohkem ka usaldusisiku kaitsega, luues usaldusisikute kaitse fond ning kattes sellest kõik usaldusisikute kaitsmiseks tehtavad õigusabikulud.

Täiendkoolitus: 2005-2006 ETUI-REHS (Sofia, Brüssel, Madrid) 2003 ITF suvekool (Toronto) 1995 Saksa keele intensiivkursus (Kassel, Saksamaa)

Uue jõu saavutamiseks tuleb Petersoni sõnul areneda kolmes suunas: tõsta usutavust nõuandjana esinedes majanduskommentaaride ja ekspertiisidega tööelu puudutavates küsimustes, kasvatada aktsioonivõimet ning olla aktiivsem suhtlemisel tööandjate ja poliitikutega.

Töökogemus: 2003 - ... Transpordi Ametiühingu esimees 2007 - 2010 Lennuliiklusteeninduse AS nõukogu liige 2000 - 2003 Riigikogu kantselei, nõuniksekretariaadi juhataja, nädalalehe Rahva Hääl peatoimetaja

“Kõigist muutustest kõige olulisem on koolituskeskuse rajamine, mille ülesanne on tagada, et kogemused liiguksid haruliitude vahel ning et nii usaldusisikud kui haruliitude töötajad saaksid süsteemset uut teadmist ühiskonnas toimuva kohta,” nendib Peterson ning lisab, et keskus peab tagama tulemusliku koolitustegevuse jätkumise ka europrojektide lõppemisel.

Töötanud lisaks AS Liikor nõukogu liikmena, Transpordi Ametiühingu Tartu esinduse juhatajana ja õigusbüroos Rattus konsultandina. On ühtlasi Tartu linnavolikogu, Rahvusvahelise Transporditöötajate Föderatsiooni ITF juhatuse ja EAKL juhatuse liige. Keelteoskus: eesti, vene, inglise, saksa, soome ja algtasemel läti keel


Kalendripäeva tööajaga võib kaasneda töötajate

ebavõrdne kohtlemine

Nelli Loomets EAKL jurist

T

öölepingu seaduse kohaselt (§ 28 lg 2 p 4) peab tööandja pidama töötajate tööaja arvestust. Tööandja peab tööaja arvestamisel lähtuma töölepingu seaduses olevatest töö- ja puhkeaja piirangutest, kuid konkreetseid reegleid tööaja arvestamiseks seadus ette ei näe. Kui töötaja töötab esmaspäevast reedeni iga päev 8 töötundi, on asi lihtne. Keerulisem on aga summeeritud tööajaga töötava töötaja tööaja arvestus - tööaeg jaguneb ebaühtlaselt tööaja arvestamise perioodi jooksul ja tööandja koostab töötajatele töögraafikud, mille alusel töötajad tööl käivad. Kui palju on töötaja reaalselt tööd teinud ja kas töötaja on teinud ületunnitööd, see selgub tööaja summeerimise perioodi lõpus. Tööaja arvestamiseks töögraafikutega töötavatel töötajatele on mõned tööandjad võtnud kasutusele kalendripäeva tööaja mõiste, põhjendades seda sellega, et summeeritud tööajaga töötaja võib töötada kõikidel kalendrikuu päevadel. Selgitan kalendripäeva tööaja arvestamist järgnevate näidetega. Mati saab miinustunde Mati töötab täistööajaga, tööaega arvestatakse summaarselt kahekuulise arvestusperioodi jooksul. Kahekuulise arvestusperioodi ehk 2011. aasta juuli ja augusti kuu jooksul peab Mati kokku töötama 348 tundi, sest täistööaeg juulis on 168 tundi ja augustis 184 tundi. Mati juulikuu töögraafik oli järgmine: juulis 2011- täistööaeg 168 töötundi 1.-22. juulini oli Mati puhkusel. Pärast puhkust töötas ta 40 töötundi. E

T

K

N

4 P 11 P 18 P 25

5 P 12 P 19 P 26 10h

6 P 13 P 20 P 27

7 P 14 P 21 P 28 10h

R 1 P 8 P 15 P 22 P 29

L 2 P 9 P 16 P 23 30 10h

P 3 P 10 P 17 P 24 10h 31

Tööandja arvestas Mati tööaega järgmiselt: Kalendrikuu töötunnid jagati kuu kalendripäevade arvuga ja saadi kalendripäeva töötundide arv 5,42 (168 : 31). Kalendripäeva töötundide arv korrutati puhkuse päevade arvuga 5,42 x 22 =119,24. Saadud summa ehk nn puhkusele langenud tööaeg lahutati kalendrikuu töötundide arvust 168 – 119,24 = 48,76. Tulemuseks saadi tööaeg, mis tuli peale puhkust veel töötada. Kuna Mati peale puhkust töötas 40 töötundi, siis tekkis tal juulis 8,76 miinustundi, mis tuli summeerimise perioodi jooksul ära töötada. Kati jääb miinustundideta Võtame võrdluseks Kati, kes töötab samuti täistööajaga, kuid tema tööaega summaarselt ei arvestata. Kati töötab igal tööpäeval 8 tundi tööpäevas. Ka Kati oli juulis puhkusel 1.-22. juulini. Kati töögraafik juulis oli järgmine: Juuli 2011- täistööaeg 168 töötundi Kati töötas pärast puhkust 40 töötundi E

T

K

N

4 P 11 P 18 P 25 8h

5 P 12 P 19 P 26 8h

6 P 13 P 20 P 27 8h

7 P 14 P 21 P 28 8h

R 1 P 8 P 15 P 22 P 29 8h

L 2 P 9 P 16 P 23

P 3 P 10 P 17 P 24

30

31

Kui ka Kati tööaja arvestuse aluseks oleks kalendripäeva tööaeg, tekiks ka Katil 2011. aasta juulis 8,76 miinustundi. Samas pole mõeldav, et esmaspäevast reedeni töötaval täiskohaga töötajal tekiks miinustunnid, sest pärast puhkuse lõppemist oli kalendrikuu lõpuni ainult üks töönädal, st 5 tööpäeva. Seega ei saa Katil miinustunde tekkida. Järgnevalt vaatame, milliseks muutus tööaja arvestus, kui mõlemad töötajad 2011. aasta augustis haigestusid täpselt samal ajal.

Mati töögraafik augustis: E 1 8 10h 15 H 22 10h 29 10h

T 2 10h 9 10h 16 10h H 23 10h 30 10h

K 3 10h 10

N 4 10h 11

17 10h H 24

18 10h H 25 10h

31 10h

R 5 10h 12 10h 19 10h 26 10h

L 6

P 7

13 10h 20

14 21

27

28

Augustis 2011 on täistööaeg 184 töötundi. Arvestades juulis tekkinud 8,76 miinustundi tuleks Matil augustis ära töötada lisaks augusti täistööajale ka juulis tekkinud miinustunnid. Seega peaks ta augustis töötama 192,76 töötundi (184 + 8,76). Lähtudes sellest planeeris tööandja Matile augustiks 19 töövahetust töövahetuse kestusega 10 tundi. Kokku pidi Mati augustis töötama 190 töötundi. Kalendripäeva töötund augustis on 5,9 tundi (184:31). Mati oli haige 4 kalendripäeva ehk 23,6 töötundi (4 x 5,9). Ilma juuli miinustundideta pidi Mati augustis töötama 184 – 23,6 = 160,4. Mati töötas 150 tundi, seega augustis tekkis 10,4 miinustundi (160,4 – 150 = 10,4). Kuna juuli miinustunnid jäid samuti töötamata tekkis kogu 2 kuulise tööaja summeerimise perioodi lõpuks 19,1 miinustundi (8,7 + 10,4) Ka Kati oli haige täpselt samal ajal kui Mati. Kati töögraafik augustis: E 1 8h 8 8h 15 8h H 22 8h 29 8h

T 2 8h 9 8h 16 8h H 23 8h 30 8h

K 3 8h 10 8h 17 8h H 24 8h 31 8h

N 4 8h 11 8h 18 8h H 25 8h

R 5 8h 12 8h 19 8h

L 6

P 7

13

14

20

21

26 8h

27

28

Kui Kati tööaega oleks arvestatud kalendripäeva töötundide põhiselt, oleks tekkinud ka Katil miinustunnid. Kalendripäeva töötund augustis on


5,9 töötundi (184 : 31). Kati oli haige 4 kalendripäeva- 4 x 5,9 = 23,6. Seega Kati pidi augustis töötama 160,4 töötundi (184 – 23,6). Kati töötas 152 tundi (19 tööpäeva x 8 tundi). Kalendripäeva tööaja arvestuse korral oleks Katil tekkinud 8,4 miinustundi (184 –160,4). Kuna aga Kati tööaega ei arvestatud summeeritult, ei tekkinud Katil miinustunde. Summeeritud aeg ebavõrdne Kokkuvõtteks võib eeltoodud näidete põhjal väita, et summeeritud tööaja arvestuse korral, kui arvestatakse välja kalendripäeva töötundide arv, töötavad summeeritud tööajaga töötajad rohkem võrreldes nendega, kellele kalendripäeva töötundide arvu välja ei arvestata. Seega tööaja arvestamisel ei lähtuta võrdse kohtlemise põhimõttest. Kalendripäeva töötundide arvestus ei ole töölepingu seadusega kooskõlas, sest põhineb asjaolul, et töötaja peab tööd tegema kõikidel kalendripäevadel ja arvestatud ei ole töötaja õigust puhkeajale. Tööandjad unustavad, et ka summeeritud tööajaga töötajal on õigus vähemalt 36-tunnisele katkematule iganädalasele puhkeajale. Leian, et puhkuse kasutamisel tuleb töötaja täistööaega vähendada puhkusel viibitud kalendaarsete täistööaja töötundide võrra. Seega Mati juulikuu täistööaega oleks tulnud vähendada 128 tunni võrra, sest tema puhkuseajale langes 16 kalendaarset tööpäeva (16 x 8). Töötaja töövõimetuse tõttu puudutud tööaega tuleb vähendada graafikujärgsete töötundide võrra. Mati haigestumise tõttu oleks tööandja pidanud tema augusti tööaega vähendama 30 töötunni võrra (3 tööpäeva x 10 tundi).

Nelli Loomets

Töötukassa langetaks kindlustusmakset

20.

oktoobril arutati töötukassa nõukogus töötuskindlustusmakse määra ja töötukassa 2012. aasta eelarvet. Töötukassa nõukogu tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku langetada töötuskindlustusmakse määr 3%-ni praeguse maksimaalse seaduses lubatud 4,2% asemel. Nõukogu ettepaneku kohaselt oleks töötajatel järgmisel aastal maksemääraks 2% ja tööandjatel 1%. Ettepaneku vastu on valitsuse esinda jad, kelle sõnul ei tohiks langetada maksemäärasid seoses majanduse ebamääraste väljavaadetega. Seetõttu ei pruugi valitsus töötukassa nõukogu ettepanekut heaks kiita. Prognooside kohaselt kulub 2012. aastal töötuskindlustusest makstavatele hüvitistele 63,5 miljonit eurot ja tööturuteenustele 37,6 miljonit krooni (sealhulgas 4 miljonit eurot riigieelarvest).

Nõukogu arutas järgmise aasta eelarve projekti ning toetas tööturuteenuste rahastamist samal tasemel, mis käesoleval aastal. Töötukassa nõukogu esimehe Harri Taliga sõnul on töötukassa järgmise aasta peamiseks eesmärgiks pikaajaliste töötute tööleaitamine, töötuse ennetamine ja töötuse kestuse lühendamine. Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on kavas pakkuda järgmisel aastal vajalikku täiend- või ümberõpet töötajatele, kes halvenenud tervise tõttu ei saa oma töökohal jätkata, kuid kelle tööandja on valmis pakkuma koolituse järel teist tööd. Vabariigi Valitsuse plaani osas konsolideerida töötukassa reservid, asus töötukassa nõukogu seisukohale, et selleks on vajalik töötukassa nõukogu otsus ja puudub vajadus muuta töötuskindlustuse seadust.

Soolidse võrdõiguslikkuse teema on Eestis alles lapsekingades

A

ugustis valminud kollektiivläbirääkimiste käsiraamat annab muuhulgas ka olulisi suuniseid võrdõiguslikkuse küsimuse käsitlemiseks kollektiivläbirääkimistel. Võrdse kohtlemise küsimuse eest kandis raamatu koostamisel hoolt projekti partner Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT). ENUTi juhataja Reet Laja (pildil) sõnul on tegemist esimese katsega võrdõiguslikkuse ja palga teemat juhendina kirja panna, mistõttu ei osutunud ülesanne sugugi kergeks. „Pidime kaaluma pikalt, millised teemad sobivad kollektiivläbirääkimiste raamatusse ja millised on puhtalt individuaalsete töösuhete küsimused. Palju asju jätsime raske südamega välja, aga kindlasti leiame ka neile varsti väljundi,“ rääkis Laja. Reet Laja kolleeg, ENUTi projektijuht Liivi Pehk ütles, et see teema on Eesti ühiskonnas veel lapsekingades ning loodetavasti hakatakse kollektiiv­läbirääkimiste raames muude punktide kõrval sammhaaval ka võrdõiguslikkuse küsimusi lahendama. „Esialgu võib see teema kollektiivläbirääkimistel tunduda pisut võõras ja ebamugav, kuid seda käsitledes jõuame tasapisi lähemale oma eesmärgile vähendada meeste ja naiste vahelist ebavõrdsust tööturul,“ ütles ta.

23. septembril toimus Tallinnas Euroopa majas pidulik kollektiivläbirääkimiste käsiraamatut tutvustav seminar, kus oma mõtteid raamatust ja selle kasutamise võimalustest jagasid raamatu koostamisel osalenud Aare Kruuser, Peep Peterson, Reet Laja, Liivi Pehk, Kaja Toomsalu, Henn Pärn, Raivo Paavo, Alexander Martynenko ja projektijuht Jaan-Hendrik Toomel.


Uuring: O

ktoobris tutvustati Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud kollektiivsete töösuhete uuringuid, mis analüüsisid avalikus ja erasektoris nii kollektiivsete töösuhete hetkeolukorda, praktikaid kui osapoolte arvamusi ja tähelepanekuid kollektiivsete töösuhete ning valdkonna regulatsiooni toimimise kohta. Uuringud käsitlesid viit teemat: töötajate kaasamine; kollektiivlepingud ja –läbirääkimised; kollektiivsed töötülid, nende lahendamine ja riiklik lepitamine; töörahu, streik ja töösulg; töötajate esindajad.

puudub riigipoolne positiivne signaal

kollektiivlepingute sõlmimiseks

dusisikute teadlikkus oma õigustest ja kohustustest. Uuringu läbiviijad lisasid, et usaldusisikute teadmiste ja oskuste täiendamiseks tasub luua usaldusisikute vahelisi koostöövõrgustikke, kus usaldusisikud saavad jagada kogemusi ja parimaid praktikaid.

K

ollektiivlepingu tingimustes tuleb kokku leppida enne riigieelarve kinnitamist.

Kasu ametiühingust?

Uuringust selgus, et tihti on ametiühingu loomise eelduseks konflikt juhtkonna ja Madal teadlikkus töötajate vahel. Seetõttu ei näe töötajad, kelle töökohas konflikte ei esine, Avaliku sektori uuringust selgus, et vajadust ametiühingu loomise järele või teadlikkus ja huvi kollektiivsete töösuon sealne ametiühing passiivne. hete erinevate Ka siin rõhutati, et tahkude osas on ametiühinguliikuvõrdlemisi madal. mise kuvand ja roll metiühingu Näiteks soovitas vajavad laiemat uuring tegeleda tutvustamist, et loomise informeerimise töötajad näeksid eelduseks on ja konsulteerimuid ametiühingust mise vajalikkuse konflikt juhtkonna saadavaid kasusid. teadvustamisega ja töötajate vahel. Vähene teadlikkus nii töötajate kui tööandjate seas ja huvi on uuringu ning tutvustada läbiviijate hinnanja levitada asugul kitsaskohaks ka tustes selle informeerimise-konsulteerikollektiivlepingute rakendamise puhul mise positiivseid praktikaid. – osapooled ei tea, millist kasu võib kollektiivlepingust olla, ning ka riik ei Samuti leiti, et tõusma peaks ka usalole andnud positiivset signaali kollek-

A

Firmad salgavad maha

E

esti probleem on tööõnnetuste alaregistreerimine, teatas Tööinspektsioon. „Tavaliselt jäetakse teatamata kergetest tööõnnetustest,” märkis Herko Sunts, Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja. Ent viimastel aastatel on Tööinspektsioonis registreeritud tööõnnetuste hulgas suurenenud kergete tööõnnetuste osakaal. „Sel võib olla kaks põhjust: kas tööõnnetused muutuvadki kergemaks, mis on positiivne. Või siis on hakatud tööõnnetusi korralikumalt registreerima,” märkis Sunts. 2009. aastal oli kergete tööõnnetuste osakaal 79 protsenti kõigist tööõnnetustest, 2010. aastal aga 77,2

tiivlepingute sõlmimiseks. Riik tuleb kaasata

Asjaolu, et avalikus sektoris antakse eelarve üldjuhul asutuse juhile ette, ei võimalda uuringu elluviijate sõnul sõlmida töötajatega pikaajalisi rahalisi ressursse nõudvaid kokkuleppeid ega võimalda töötajatele seadusest soodsamaid tingimusi. Siinkohal pakub uuring lahenduseks riigivõi kohaliku omavalitsuse esindaja kaasamise ja kolmepoolse kollektiivlepingu sõlmimise. Teiseks rõhutati ka vajadust leppida kollektiivlepingu tingimustes kokku enne riigieelarve kinnitamist. Uuringud viisid läbi Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR koostöös Turu-uuringute AS-ga ja Tartu Ülikooli Rakendusuuringute Keskuse RAKE koostöös Poliitikauuringute Keskusega PRAXIS. Uuringute läbiviimist toetas Euroopa Sotsiaalfond programmi "Tööelu kvaliteedi parandamine 2009-2014" raames. Uuringu raportid on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi kodulehelt: http://www.sm.ee/meie/uuringud-jaanaluusid/toovaldkond.html

2/3 tööõnnetustest

protsenti. Võrdluseks: 2005. aastal oli nende osakaal 70,1 protsenti. 28. septembril toimunud töötervishoiuseminaril tutvustas Sotsiaalministeeriumi analüütik Ester Rünkla 2009. aastal läbi viidud Eesti tööelu uuringut, mille jaoks küsitleti viie ja enama töötajaga firmade tööandjaid ja töötajaid, kokku 1332 organisatsiooni esindajat ja 4609 töötajat. „Uuringu andmetel on tööõnnetusi juhtunud 2,4 protsendi töötajatega. Selle loogika järgi on 2009. aastal toimunud 11 503 tööõnnetust, kuid Tööinspektsiooni jõudnud andmetel on neid palju vähem,” nentis Rünkla.

Reaalselt oli Tööinspektsioonis registreeritud 2009. aastal 2939 tööõnnetust, neist 597 rasket ja 19 töösurma. Tööandjale ei kaasne tööõnnetuse registreerimisega mingeid vahetuid sanktsioone. Töötajale on kasulikum tööõnnetus registreerida, sest sel juhul saab ta haigushüvitist 100-protsendiliselt. Tavalise haigestumise puhul on hüvitis väiksem. Evelin Kivimaa Tööinspektsioonivalike suhete peaspetsialist


ANTON VERNER: noori motiveerib raha ja tunnustus

A

nton Verner astus ametiühingusse umbes 3 aastat tagasi, kui tema tööandja alustas koondamisi. „Osakondade ümberstruktureerimine ja muud ümberkorraldused tegid olukorra ebakindlaks – tahtsin teha kõik võimaliku, et oma töökohta kaitsta. Nii astusingi liikmeks,“ räägib 25aastane Verner, kes töötab täna Eesti Energia Jaotusvõrgu mõõteteenuste tarbimise järelevalve töödejuhatajana. „Pikk nimetus, mis tähendab sisuliselt, et juhin viieliikmelist brigaadi, kelle ülesandeks on suhelda klientidega ja kontrollida nende arvesteid, tuvastada elektrivargusi jne – minutaolisele noorele spetsialistile on see väga põnev töö,“ selgitab ta. Kui siiani oli tema kokkupuude ametiühinguga vähene, siis tõsisema kokkupuute ametiühingumaailmaga sai ta septembri algul Viljandimaal Kopra talus toimunud ametiühingunoorte seminaril. „Nüüd tean täpsemalt, mis on ametiühing, millised on selle võimalused mõjutada tööelu. Loomulikult on veel paljutki, mida ma ei tea ega mõista, aga mõtteid ja entusiasmi sain ürituselt küllaga,“ kiidab noor liige seminari. „Sain ürituselt muuhulgas piisavalt julgust, et kandideerida kontsernisiseselt ametikõrgendusele,“ lisab ta. Tuleb seada arengusihid Vestlus Anton Verneriga keerleb ennekõike küsimuse ümber, kuidas viia ametiühingu sõnum noorteni ning kuidas motiveerida noori olema ametiühingutes aktiivne. Tema hinnangul on aktiivsuse küsimus kriitiline ka väljaspool ametiühinguid.

Anton Verner (25) on Eesti Energeetikatöötajate Ametiühingute Liidu liige

sin koguaeg, et tahan edasi jõuda, võtsin vastu töökeskkonnavoliniku ameti, et käia erinevatel seminaridel ja saada rohkem tutvusi, kuulda teiste kogemustest, võtsin osa erinevatest kontsernis pakutavatest koolitustest ning väljendasin julgelt oma koolitussoove ka iga-aastastel arenguvestlustel,“ räägib Verner. Anton Verner tõdeb, et oma vanuse, kasvu ja kaalukategooria puhul peab ta näiteks juhtimis- ja suhtlemisoskuste lihvimist väga tõsiselt võtma. „Olen oma juhitavas brigaadis kõige noorem ja üsna lühikest kasvu – pean alati mõtlema, kuidas rääkida, kuidas oma kehakeelt kontrollida, kuidas inimestele rääkides otsa vaadata. Nendes küsimustes vigu tehes ei võtaks mehed mind tõsiselt,“ kirjeldab Verner väljakutseid oma tööelus. Juhiomadused vajalikud Tema hinnangul on oluline, et kõik ametiühingujuhid sellist treeningut saaksid. „Et tõmmata noori ametiühinguliikumisse kaasa, peavad ametiühingujuhid mitte lihtsalt nähtavad olema, vaid olema nähtavad liidritena, kes suudavad protsesse mõjutada ja teisi tegutsema panna,” ütleb ta. “Seda, et tegemist on liidriga, peab väljendama lisaks sõnumitele ka inimese kõnemaneer, kehahoiak, silmavaade – vaid siis on jutt usutav,“ kinnitas Verner, kelle sõnul on tema vastavaid oskusi omandanud õppides neurolingvistilist programmeerimist (NLP). Nähtavad ja mõjusad liidrid on tema hinnangul see, millega noori on võimalik ametiühinguliikumisest rohkem huvituma saada. Teiseks peab info ametiühingute tegevuse ja ennekõike tegevuse tulemuste kohta olema saadaval nendes kanalites, mida kasutavad noored.

„Ka tööelus on eriti noorte puhul oluline, et nad seaksid endale töös sihid ning hakkaksid kindlameelselt nende suunas liikuma. Näiteks ootavad paljud, et tööandja pakub neile ise võimalusi arenemiseks, oma oskuste ja teadmiste täiendamiseks,“ „Olen rääkinud oma sõpradega räägib noor energeetik. „Mina tund- ametiühingutest ja need, kes mida-


VÄLISUUDISED Austrias piirati laupäeval töötamist Austria valitsus pani paika piirid kaubandustöötajate tööajale. Muuhulgas sätestati reegel, mille kohaselt on võimalik määrata trahv tööandjale, kes lubab töötajatel töötada pärast kella 13.00 kahel järjestikusel laupäeval. Reeglite täitmise üle teostab järelvalvet Tööinspeksiooni Amet.

gi ametiühingutest teavad, oskavad välja tuua vaid negatiivseid kogemusi. Me peame olema nähtavad saavutustega, et noored mõistaksid, et ametiühingusse tasub kuuluda,“ tõdes Verner. Verner ütleb, et ametiühingunoored on liiga passiivsed. „Noori innustab see, kui on võimalik kaasa rääkida ja meid kuulatakse, ning kui meil on võimalus areneda. Siin on ametiühinguüritused kindlasti väga kasulikud ja mina leian, et sinna tuleks noori lausa kohustuslikus korras saata – küsimise peale ütleme me sageli mugavusest EI,“ muigab Verner. Saavutusi tuleks premeerida Anton Verneri hinnangul ei tohiks sugugi halvasti suhtuda küsimusse, mida inimene ametiühingusse kuulumisest saab. „See on tänapäeva materialistlikus maailmas täiesti normaalne, eriti noorte puhul. Kui mul on raha vähe, siis miks ma peaksin liigutama ennast missioonitundest? Kindlasti paneks teatud rahaline „preemia“ suurimate saavutuste eest paljusid suhtuma ametiühingutegevusse suurema pühendumusega,“ arvab ta. „Raha on paraku ka see, mis takistab tublidel noortel ametiühingu juhtkonda või juhi kohale kandideerimast. Kui ma investeeriksin asjasse nii palju aega ja energiat, tahaksin paratamatult selle eest ka hüvitist saada.“ Samas ütleb ta, et tunnustus kaasalöömise eest ei pea alati olema rahaline. Ka mitterahaline väärtus ehk avalik kiitus võib olla motiveeriv - eriti noortel on tema sõnul täna tunnustusest puudu.

Riigid piiravad tööjõu liikumist Üle kolmandiku EL riikidest piiravad täna Bulgaaria ja Rumeenia töötajate vaba liikumist ning riikidel on kuni selle aasta lõpuni võimalik taotleda Euroopa Komisjonilt nende piirangute pikendamist. Tänaseks on teatanud Holland ja Ühendkuningriik, et kavatsevad säilitada tööloa nõuded. Austria, Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg ja Malta ei ole veel lõplikku otsust langetanud. Augustis sai Hispaania loa piirata Rumeenia tööjõu liikumist riiki 2012. aasta lõpuni seoses riigi tööturu häiretega. Väljakutse sektorilepetele IMF ja Euroopa Liit survestavad Kreekat, et viimane muudaks abi saamise eeltingimusena palgapoliitikat paindlikumaks. IMF nõuab sektori palgalepete tühistamist, millega Kreeka tööministeerium ei ole seni nõus olnud, kuna see tooks kaasa palgalanguse. Sellele vaatamata rõhutavad mõlemad rahastavad organisatsioonid, et Kreeka peab parandama palkade konkurentsivõimet et jätkata kasvu ja meelitada ligi investeeringuid. Fiat lahkub Confindustriast Itaalia suurim erasektori tööandja Fiat kinnitas et lahkub riigi võimsaimast tööandjate ühendusest Confindustriast selle aasta lõpus, kuna uued tööseadused ja kollektiivlepingud ei ole taganud äritegevuses vajalikku paindlikkust. Sellest tulenevalt ei pea ettevõte järgmisest aastast alates järgima riiklikul tasemel läbi räägitud kokkuleppeid ning võib panna paika uued tööpraktikad ja töötingimused kõikides oma Itaalia tehastes. EAKL infokirja Homme Parem toimetaja: Helena Loorents 6412 808 helena@eakl.ee Eesti Ametiühingute Keskliit Pärnu mnt 41a Tallinn 10119

Euroopa Sotsiaalharta sai 50aastaseks Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni volikogu võttis vastu deklaratsiooni seoses Euroopa Sotsiaalharta 50. juubeliga. Deklaratsioonis on märgitud, et harta on alates selle vastu võtmisest 18. oktoobril 1961. aastal panustanud Euroopa inimeste töö- ja elutingimuste paranemisse ning oli esimene rahvusvaheline sotsiaalne standard mis tunnustas selgesõnaliselt töötajate streigiõigust. Harta innovatiivsus väljendus muuhulgas ka selles, et ta väljendas õigust töötamisele, õiglastele töötingimustele ja töötasule. 1996. aastal võeti vastu muudetud Euroopa Sotsiaalharta ja täna on sellega või originaalhartaga liitunud 47 Euroopa Liidu liikmesriigist 43. Samas on vaid 14 liikmesriiki rakendanud harta lisaprotokolliga loodud kollektiivkaebuste menetluse süsteemi, mis lubavad ametiühingutel tõstatada küsimusi seoses harta rikkumistega. ETUC leiab, et kriisi ajal on sotsiaalsed õigused ohus, mistõttu on eriti oluline, et sotsiaalstandardid näeksid ette teatava miinimumkaitse. Liikmesriigid, mis püüavad vähendada oma kodanike peamisi sotsiaalseid õigusi, näiteks Kreeka, Ungari, Rumeenia, Tšehhi Vabariik, Hispaania ja Portugal, peavad oma tegevusi õigustama lähtudes sellest, millised kohustused on nad harta ratifitseerimisega võtnud. ETUC rõhutab sotsiaalharta olulisust ning kutsub kõiki riike üles pidama kinni hartast tulenevatest sotsiaalstandarditest. Lisaks kutsub ETUC Euroopa Nõukogu, selle institutsioone ja liikmesriike üles parandama hartas sätestatud sotsiaalsete õiguste tõhusat rakendamist. Loe lisaks: Euroopa Sotsiaalharta

Homme Parem 09/2011  

Eesti Ametiühingute Keskliidu uudiskiri