Page 1

novemberDETSEMBER 2011

Eesti ametiühingute Keskliidu uudiskiri

Tagasivalitud EAKL esimeest õnnitleb Eesti Side- ja Teenindustöötajate Ametiühingute Liidu esimees Õie Väljas

Ametiühingute Keskliidu juhina jätkab Harri Taliga

E

esti Ametiühingute Keskliidu VI kongress otsustas, et keskliitu juhib ka aastatel 2012-2015 selle tänane esimees Harri Taliga.

Harri Taliga poolt hääletas kongressi 136 delegaadist 71, teine kandidaat Peep Peterson kogus 65 häält.

EAKL esimehena jätkava Taliga sõnul on ta tulemustega rahul, kuid samas tõdes ta, et ees seisab väga palju ränkrasket tööd.

Kongressil tehti ühtlasi kokkuvõtteid keskliidu tegevusest viimase nelja aasta jooksul, muudeti organisatsiooni põhikirja ning kinnitati tegevuskava aastateks 2012-2015.

„Väljakutsed on väga suured, sest nagu kongressi ajal mitmeid kordi nentisime – peame palju muutuma, et olla edaspidi tugevamad ja mõjusamad,“ kinnitas ta. „Me peame töötama selle nimel, et viia oma sõnumid inimesteni ja tekitada neis usku, et neil tasub parema elu ja töö nimel võidelda,“ sõnas ta.

Põhikirja olulisim muudatus seisneb selles, et erinevalt kongressist, kus otsuseid langetatakse üldjuhul lihthäälteenamusega, taotlevad EAKL juhatus ja volikogu edaspidi konsensuslikku otsustamist. Kui konsensust mõistliku aja jooksul ei saavutata, võetakse otsus vastu kohalolijate lihthäälteenamusega ning häälte võrdsel

jagunemisel langetab otsuse koosoleku juhataja. Kongress otsustas täpsustada ka volikogu ülesandeid, nimelt täiendatu volikogu pädevust keskliidu strateegiliste tegevussuundade kujundamisega. Tegevuskava osas pani kongress paika suunad ja eesmärgid olulisimates valdkondades: organisatsiooni areng, ühinemisvabaduse ja ametiühinguõiguste kaitse, tulupoliitika, sotsiaaldialoog ja sotsiaalpartnerlus, sotsiaalne turvalisus, tööpoliitika, rahvusvaheline töö, teavitamine ja koolitus, noored tööelus ja ametiühingus ning poliitikaelus osalemine ja suhted kodanikeühendustega.


Keskmine brutokuupalk ja reaalpalk tõusid III kvartalis Keskmine brutokuupalk oli 2011. aasta III kvartalis 809 eurot ja brutotunnipalk 4,82 eurot, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta III kvartaliga võrreldes keskmine brutokuupalk tõusis 6,6% ja brutotunnipalk 4,7%. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud ja mis näitab palga ostujõudu, tõusis 2011. aasta III kvartalis 1,2%. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes pärast üksteist kvartalit kestnud langust. Keskmine brutopalk oli juulis 785 eurot, augustis 817 eurot ja septembris 826 eurot. Keskmine brutokuupalk tõusis 2010. aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuses (13,4%) ja langes ainult muudes teenindavates tegevustes (10,2%). Keskmine brutotunnipalk tõusis 2010. aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (12,2%) ning langes kõige enam muudes teenindavates tegevustes (11,4%). 2011. aasta III kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1096 eurot ja tunnis 7,64 eurot. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis tõusid vastavalt 6,7% ja 4,1% võrreldes 2010. aasta III kvartaliga. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus tõusis 2010. aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam hulgi- ja jaekaubanduses (12,8%) ja langes ainult muudes teenindavates tegevustes (10,6%). Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis 2010. aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (12,1%) ja langes kõige enam muudes teenindavates tegevustes (9,3%). Allikas: Statistikaamet

Alampalk tõuseb 2012. aastal 290 euroni Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit on saavutanud põhimõttelise kokkuleppe järgmise aasta töötasu alammäära tõstmises 290 euroni. Sotsiaalpartnerid tõdevad, et kuna Eesti majandus kasvab ning elukallidus on tõusnud, on aeg tõsta ka alampalka. Kuna Euroopa majanduses püsib ebastabiilsus, puudub tööandjatel veel kindlustunne ulatuslikumaks palgatõusuks. Siiski peavad tööandjad ja ametiühingud vajalikuks alustada 2012. aastal alampalga ostujõu taastamisega, arvestades seejuures ka järgmiseks aastaks kavandatud pensionitõusuga. „Kui pensionid tõusevad ja palgad mitte, suurendab see tööturul passiivsust, mis oleks vale signaal,” märkis Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis. „Tööandjad on seisukohal, et töötasu üleriigiline alamäär võiks alates 1. jaanuarist 2012. a. tõusta 290 euroni kuus, samas tempos, nagu riik suurendab keskmist vanaduspensioni.”

Töötasu alammäära tõus aastate lõikes (EUR) 350

278,02 278,02 278,02 278,02

300 250 200

290

230,08 171,92 191,73

150 100 50 0 2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

Ka Ametiühingute Keskliit peab vajalikuks jätkata alampalga kokkulepete sõlmimist. „Meie algne ettepanek oli leppida kokku 300 eurost suuremas numbris, kuid esmatähtis on pääseda nii-öelda kännu tagant liikuma, taaselustada kokkulepete protsess,” märkis keskliidu esimees Harri Taliga. „Parimalgi tahtmisel pole kriisi tagajärgi võimalik ületada ühe aastaga, aga kui majanduses tagasilööki ei tule, saab järgmisel aastal juba suuremaid eesmärke seada.“ Kokkulepe, millega töötasu alammäär tõuseb 290 euroni kuus ja 1,80 euroni tunnis, allkirjastatakse teisipäeval, 20. detsembril kell 12.00 EAKL kontoris.

Tööandjad jäävad palkade tõstmisel äraootavale seisukohale Tööandjad on mõõdukaks palgatõusuks valmis, kuid sellega ei kiirustata, ilmnes tööandjate keskliidu novembris läbi viidud palgauuringust ja tööandjatelt saadud tagasisidest. Samuti ei ole loota kõigile ühtset palkade kasvu, pigem hinnatakse hoolega nii töötaja panust, turu olukorda kui ka ettevõtte finantsvõimalusi. Pooled küsitlusele vastanud tööandjatest ei ole töötasudes viimasel kuuel kuul muutusi teinud ega kavatse seda teha ka järgmise kuue kuu jooksul. Pisut üle viiendiku uuringus osalenud tööandjatest on viimasel kuuel kuul töötasusid kergitanud ja sama palju uuringus osalejatest kavandab seda teha järgmisel kuuel kuul. Neid, kes on viimasel kuuel kuul töötasusid korrigeerinud ja kavatsevad seda teha ka järgmisel kuuel kuul, oli väga vähe – 6%. Töötasude muutused ei pruugi puudu-tada kõiki ametikohti. Töötasude erinevused ametialade sees on üsna suured ja seda just ühe ettevõtte piires – sõltuvalt töötaja oskuste tasemest, erinevatest lisatasudest, boonustest ja töömahust.

Kui toimunud töötasude muutuste peamised põhjused on ettevõtte majandustulemustes ja töömahu kasvus, siis kavandatavate töötasude muutuste osas on suurenenud palgaturul toimuva mõju. Palku survestab tööturu olukorra paranemine olukord, tööjõupuudus teatud erialadel, samuti lähipiirkonna tööjõuturud. Tööandjate keskliit korraldab ametialade palgauuringut kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Seekordne uuring oli teine ja selle käigus vaadeldi oktoobrikuu töötasusid 26 valitud ametialal. Uuringule vastas 268 organisatsiooni, esindatud olid erineva suurusega ettevõtted, erinevad sektorid ja piirkonnad. Allikas: Tööandjate Keskliit


Õed soovivad alustada palgaläbirääkimisi Eesti Õdede Liidu volikogu otsustas pöörduda haiglate liidu ning sotsiaalministeeriumi poole, et alustada koos Eesti Tervishoiuala Ametiühingute Liiduga jaanuaris läbirääkimisi õendustöötajate ja hooldajate uue alampalgaleppe sõlmimiseks. „Eesti Õdede Liit soovib alustada läbirääkimisi uue alampalgaleppe sõlmimiseks, et alates 2013. aastast õendustöötajate palk järk-järgult kasvama hakkaks. Ilma palgatõusuta ei ole võimalik tagada tervishoiuteenuste kättesaadavust ning ühiskonna jaoks on auasi viia õdede töötasu vähegi vastavusse tööpanuse ning vastutusega,“ ütles Eesti Õdede Liidu president Ester Pruuden. Alates 2008. aastast on kehtinud alampalgamäär õele, ämmaemandale ja tervishoiuteenust osutavale spetsialistile 3,83 eurot (60 krooni) tunnis (arvestuslikult 644 eurot kuus) ja hooldajale 2,11 eurot (33 krooni) tunnis (arvestuslikult 354 eurot kuus). 2009. aastal kärbiti tervishoiuteenuste hindasid 6 protsendi võrra, mis tõi kaasa õdede palgakärpe keskmiselt 15 protsendi ulatuses. Eesti Haigekassa nõustus alates 2012. aasta 1. jaanuarist tervishoiuteenuste hinnad ennistama. „Oleme haiglajuhtidega palga taastamise küsimustes läbi rääkinud ning ootame mõistlikku koostööd ka nendelt haiglatelt, perearstikeskustelt ja teistelt õendusabi osutavatelt asutustelt, kus õdede palka on kohati vähendatud isegi enam kui kehtiv riiklik palgalepe lubab. Praegu peame läbirääkimisi tervishoiuasutuste tasandil kollektiivlepingute sõlmimiseks,“ ütles Eesti Õdede Liidu president Ester Pruuden. Eesti Õdede Liit on arvukaim ja kõigi maakondade õdesid ühendav organisatsioon, kuhu kuulub üle 4000 liikme ehk rohkem kui pool Eesti õeskonnast. Eesti Õdede Liitu kuuluvad nii üldõed kui kõikide õenduserialade õed: terviseõdedest pereõed ja kooliõed, kliinilise eriala õed nagu näiteks lasteõed ja koduõed, intensiivõed, hambaraviõed, vaimse tervise õed, õde-õpetajad ning ämmaemandad. Allikas: Eesti Õdede Liit

Meeskond kaitses end ühiselt tegutsedes Evelin Tomson, EMSA org-sekretär 8. novembril pöördusid ML Princess Maria Eestist pärit meeskonnaliikmed ITF-i inspektori Jaanus Kuiva poole. Tööle saabumisel olid nad saanud teada, et tööandja St.Peter Line on otsustatud nende töötasu vähendada 20%. Meeskond neil tingimustel tööd jätkata ei soovinud ning 59 teenindava personali töötaja koosolekul otsustati esitada nõudmine sõlmida uus tööleping kuueks kuuks samadel palgatingimustel kui seni. Ehkki töötajad arutasid ka laevaomaniku kompromisspakkumist piirduda 10% palgakärpega, jäädi siiski nõudmistes üksmeelseks ning kell 16.00 saabus St.Peterline esindaja Sergei Kotenevi e-kiri, mis teatas meeskonna esitatud tingimustega nõustumisest. Inspektori poolt etteloetud kirja tervitati juubelduste ja aplausiga.

Et meeskond keeldus enne töölepingute allkirjastamist tööd alustamast, kulus järgmised poolteist tundi lepingublankettide täitmisele. Kell 18.45, kui EMSA esindajad laevast lahkusid, olid enamus aktsioonis osalenud töötajatest oma töölepingu kätte saanud ja ka EMSA liikmeks astunud. EMSA organisatsioonisekretär Eveli Tomson kommenteeris juhtunut järgmiselt. „Mugavuslipu laeval reguleerib palgatingimusi kollektiivleping ja meeskonnaga sõlmitakse tähtajalised individuaalsed töölepingud selle alusel. Kui tööandja senikehtinud tingimusi muudab, saab ja tulebki ühiselt tegutsedes oma töötasu ja töölepingu eest välja astuda. Selleks, et tööandja sõlmitud lepingust ka kinni peaks, liitu ametiühinguga, ära pea iseseisvaid läbirääkimisi ning kutsu endale survestamiseks abi.“

Bussindus sai kollektiivlepingutega kaetud paremini kui kunagi varem Transpordi Ametiühing registreeris novembri alguseks kollektiivlepingud kaheksas Eesti bussiettevõttes: AS SEBE-s, AS Samatis, OÜ Personaal Viljandi osakonnas, AS Harjumaa Liinides, AS Mulgi Reisides, AS Järve Bussipargis, AS Narva Bussivedudes ja OÜ Tarbuses. Lisaks käivad läbirääkimised kollektiivlepingu sõlmimiseks OÜ-s Ekspress Auto L.

„Kollektiivlepingu olemasolu aitab paremini ja efektiivsemalt pakkumise sisu hinnata,“ on Kübarsepp veendunud.

Transpordi Ametiühingu esimehe Peep Petersoni sõnul sai nädala jooksul kollektiivlepingutega kaetud ligi 80 protsenti bussiettevõtetest, mis on senine rekord ning näiteks AS Samati näol on tegemist nö uue tulijaga - varem pole seal kollektiivlepingut olnud.

Peterson tunnustas Ida-Viru maavanemat Riho Breivelit, kes kollektiivlepingu olemasolu lisapunktina hankedokumentidesse sisse kirjutas. „Ühest küljest on selline tegu bussijuhtide käekäigu eest hoolitsev, kuid teisalt on see äriliselt kasulik ka maakonnale, sest alapakkumised ei pääse nii kergesti löögile ja konkurents on ausam.“

Leping kui soodustav tegur Transpordi Ametiühingu bussiala koordinaatori Aare Kübarsepa sõnul on praegu huvi kollektiivlepinguid sõlmida ka tööandjatel, kuna mitmel uuel liinikonkursil on üheks soodustavaks tingimuseks kehtiva kollektiivlepingu olemasolu.

Peterson tunnistas, et kuigi oma sisu poolest ei küündi kõik need lepingud majandusbuumi tasemele, loovad need töötajates siiski turvatunnet tulevikuks ja annavad hea pinnase palgatõusuks.

Paralleelselt kollektiivlepingute sõlmimisega räägib Transpordi Ametiühing Autoettevõtete Liidus läbi ka samasid kollektiivlepinguid puudutavaid üldtöökokkuleppe tingimusi.


Oktoobris püsis töötute arv endiselt langustrendis

Oktoobris vähenes töötukassas registreeritud töötute arv võrreldes eelmise kuuga, kuid aeglasemas tempos kui varasematel kuudel. Kuu lõpus oli töötuna arvel 46 421 inimest, mis teeb 7,2 protsenti 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust. Oktoobris lisandus rohkem tööpakkumisi kui septembris. Kuu jooksul lisati 6 414 uut tööpakkumist ning kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 10 842. Kõige suurem osakaal vahendatavatest tööpakkumistest oktoobris oli kontoritöötajatele ja ametnikele (26%), oskus- ja käsitöölistele (20%) ning seadme- ja masinaoperaatoritele (16%). Hoolimata keerulisest majandusolukorrast püsib tööpakkumiste arv endiselt kõrge ning inimesed on hakanud ka koolitustel aktiivsemalt osalema. Kõige suurema osa koolitustest moodustasid sõiduki- ning tõstukijuhtide ja arvutikasutuse koolitused. Järgnesid meditsiinija heaoluteenuste ning finants ja raamatupidamise valdkonna koolitused. Tööalasel koolitusel osales oktoobris 5 016 ja tööotsingu koolitusel 1 136 inimest. Tööpraktikal osales 620, tööharjutusel 500 ning tööklubis 1 025 inimest. Karjäärinõustamise teenust osutati 1 910 inimesele. Ettevõtluse alustamise toetust anti 24 inimesele, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 41 uut töökohta. Ettevõtetele mõeldud palgatoetusega rakendus oktoobris tööle 379 pikka aega tööta olnud inimest. Kokku oli oktoobris palgatoetusega töötamas 2 739 inimest. Varasema töökogemusega registreeritud töötute osakaal kõigist registreeritud töötutest oli oktoobri lõpus 88 protsenti. Kõige suurema osa (19%) eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid lihttöölised ning teenindus- ja müügitöötajad. Neile järgnesid oskus- ja käsitöölised (18%), kuhu liigituvad reeglina ka ehitustöölised. Uusi töötuid registreeriti oktoobris 6 766, mis on mõnevõrra vähem kui septembris. Arveloleku lõpetamiste osakaal tööle mineku tõttu oli oktoobris mõnevõrra kõrgem kui eelnevatel kuudel.

Töötu- ja haigekassa reservide liitmine riigikassaga tekitas usalduskriisi

T

öötukassa ja haigekassa teravast vastuseisust hoolimata otsustas Riigikogu anda sotsiaalkindlustusfondide reservid riigi käsutusse, seda rahavoo efektiivsema juhtimise ettekäändel. Valitsus on kinnitanud, et reservide koondamisest riigikassasse võidavad nii sotsiaalkindlustusfondid kui keskvalitsus: vähenevad finantsriskid, kulud ja lihtsustub varade üle arvestuse pidamine. Muudatuse plussidena on rahandusminister välja toonud veel, et riik hoiab kokku intressikuludelt ning hoiab ka võlakoormuse jätkuvalt madalana. Ehk otstarbekam on maksta intressi valitsussektori siseselt kui pankadele. Valitsus on kinnitanud, et nii töötukassa kui ka haigekassa on jätkuvalt oma rahade peremehed ja saavad igal ajal kasutada oma rahalisi vahendeid seadustes sätestatud ülesannete täitmiseks. Seadus näeb ette, et rahandusministeerium maksab neile vahendite jäägilt intressi ning osapoolte vahel sõlmitakse hoiulepingud, mitte laenulepingud, nagu töötukassa on soovinud. Ajalehe Äripäev arvutuste kohaselt kahaneb riigikassa vahendite hulk täna sellises tempos, et tõenäoliselt läheb töötukassa reserve vaja juba 2012. aasta suvel. Samas pole ei töötukassal ega rahandusministeeriumil ammendavat infot selle kohta, kui palju reaalselt kassa augu täiteks töötu-ja haigekassa raha kavatsetakse kulutada. Tööandjad lahkusid Protestiks reservide riigistamise vastu astusid Tööandjate Keskliidu esindajad välja nii töötu- kui haigekassa nõukogust. Sotsiaalminister Hanno Pevkur nimetas tööandjate sellist käitumist jonnimiseks. «Jonnimine ja ultimaatumite esitamine ei ole korraliku kompromissi otsimise koha pealt mõistlik,» ütles ta.

Allikas: Töötukassa

Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis

Konsolideerimise eestvedaja Jürgen Ligi

Tööandjate Keskliit teatas aga, et sotsiaalfondide liitmine riigikassaga piirab oluliselt haigekassa ja töötukassa finantsautonoomiat ning kolmepoolne dialoog nende organisatsioonide nõukogudes ei ole enam võimalik. «Riigil on oma huvid sotsiaalsfääri juhtimisel, meil ei ole mõtet riigiga pidevalt tülitseda,» lausus Kriis. «Enamusosalusega ühingus ei ole vähemusaktsionäridel midagi öelda.» Ajalehe Eesti Päevaleht küsimusele, kas ka ametiühingud kaaluvad töötukassa nõukogust lahkumist, vastas Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga: „Olen küll ise seda meelt olnud ja rõhutanud, et kui tahame, et meie arvamust kuulda võetakse, on vaja protsessides osaleda. Aga kui valitsus paneb tuima ja ütleb, et meid ei huvita ja teeme ikka nii, nagu tahame, sest me oleme kõige targemad, siis see risk on tõesti olemas.” Lahendus seadusemuudatusega? Valitsus kaalub probleemi lahendusena võimalust muuta töötukassa nõukogu regulatsioon sarnaseks haigekassa nõukogule, mis tähendaks, et nõukogu liikmed nimetab valitsus ise tööandjate organisatsioone, mitte ainult Tööandjate Keskliitu kuulates. Harri Taliga sõnul see probleemi ei lahenda. Ametiühingute Keskliit saatis peaminister Andrus Ansipile pöördumise, milles tegi ettepaneku tegeleda probleemi sisulise lahendamisega - astuda tõhusaid samme kolmepoolse sotsiaaldialoogi taastamiseks, sh tööandjate kaasamiseks töötukassa ja haigekassa nõukogu töösse. Selleks taotlesid ametiühingud peaministri, tööandjate ja ametiühingute kohtumist ning regulaarsete kolmepoolsete kohtumiste taastamist.


Eesti Post uuendas kollektiivlepingut Eesti Post ja Eesti Side- ja Teenindustöötajate Ametiühingute Liit (ESTAL) ning Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing (ETTA) sõlmisid oktoobri lõpus uue kollektiivlepingu. Juhatuse esimehe Ahti Kallaste sõnul näitab lepingu uuendamine, et rasketest olukordadest on võimalik välja tulla ainult ühiste jõupingutustega. „Pingeliste läbirääkimiste käigus arutasime erinevaid töösuhteid puudutavaid küsimusi, sealhulgas töötajate sotsiaaltagatisi puudutavaid kollektiivlepingu peatükke,” ütles ta ja lisas: “Eesti Posti, ESTAL-i ja ETTA vahelise koostöö eesmärgiks oli läbirääkimiste käigus saavutada kõiki osapooli rahuldav kokkulepe, milleni ka jõudsime. Lepingu kehtivusaeg on üks aasta,“ kommenteeris lepingut Kallaste. „Rõõmu teeb see, et palga- ja töötingimuste küsimused, mis nõuavad suurt tähelepanu, said läbirääkimiste käigus mõlemaid pooli rahuldavad lahendused. Erilist tähelepanu pöörati kollektiivlepingus palgale ja selle tõstmise võimalustele läbi kollektiivlepingu,“ ütles ESTAL-i esimees Õie Väljas. Eelmine kollektiivleping sõlmiti 2009. aastal kehtivusajaga kaks aastat. Ametiühingute poolset läbirääkimiste delegatsiooni juhtis ESTAL-i esimees Õie Väljas, Eesti Posti juhtkonda esindas juhatuse esimees Ahti Kallaste. 2. novembril sõlmis ESTALi eestvedamisel peale pikki läbirääkimisi kaks aastat kestva kollektiivlepingu tööandjaga ka Stockmann AS Tallinna Kaubamaja Ametiühing.

EU-OSHA fotokonkursi võit läks Poola Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA) kuulutas välja tööohutuse ja töötervishoiu teemalise üleeuroopalise fotovõistluse tulemused. Esimene auhind anti Bilbaos tervislike töökohtade kampaania tippkohtumisel Krzysztof Maksymowiczile (Poola) foto „Dressmaker” („Õmbleja”) eest (pildil).

Oma võidufotot kommenteeris Krzysztof Maksymowicz nii: „Püüdsin fotoga jäädvustada üleüldist arusaama tööohutusest, mis on midagi, mida saab arvestada igaüks. Tulin mõttele pildistada õmblejat töötamas nõela ja sõrmkübaraga – töövahendiga, mida hakatakse tasapisi unustama.”

EU-OSHA teisele fotovõistlusele esitasid oma vaatenurga tööohutusele ja töötervishoiule nii elukutselised kui ka harrastusfotograafid, kes saatsid üle 2500 töö 36 Euroopa riigist. Esikoha foto, millel on lähivõte õmbleja kätest tööhoos, valis professionaalsetest fotograafidest ja töötervishoiu ekspertidest koosnev rahvusvaheline žürii tänu selle „puhtale lihtsusele, mis näitab riskiennetust kõige elementaarsemal kujul.

Esikoha võitjale anti auhinnaks 3000 eurot. Teise koha võitnud Isa Kurtt (Türgi) sai foto „Grow Up” („Kasva suureks”) auhinnaks 2000 eurot ning kolmandaks tulnud Saša Kosanović (Horvaatia) sai foto „Gold Panning” („Kullapesemine”) eest 1000 eurot. Võitnud ja finaali pääsenud fotosid näeb siin: osha.europa.eu/en/press/photos/ competitions/photo-competition-2011/

Hooldustöötajate konverents Koerus Regina Lind Ajakirja „Sotsiaaltöö“ vastutav toimetaja 24. novembril SA Koeru hooldekeskuses toimunud haiglates ja hoolekandeasutustes töötavate hooldustöötajate 3. konverentsil “Kutse ja standard” tutvustati kutse taotlemise süsteemi, räägiti kevadel valmivast uuest hooldustöötaja kutsestandardist ja tutvustati erinevaid õppimisvõimalusi. Üks ettekanne käsitles tegevusjuhendaja rolli erihoolekandeteenuseid osutavates asutustes. Selleks et hooldustöötajate tööd ühiskonnas rohkem väärtustataks, on vaja, et selle töö tegijad tõstaksid oma kvalifikatsiooni ning omandaksid kutse.

Hooldustöötaja kutseõpet pakuvad mitmed õppeasutused, korraldatakse ka töökohapõhist õpet. Kutsekoja juures tegutsev töörühm tegeleb hooldustöötaja kutsestandardi väljatöötamisega, mis asendab senise sotsiaalhooldaja ja hooldusõe standardi. Konverentsil osalenud hooldustöötajate sõnul on üheks suureks probleemiks nende töö madal tasustamine. Kes aga seisab hooldustöötajate eest, kui mitte hooldustöötajad ise? Konverentsi korraldasid Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, ESTA, Kursana Eesti OÜ Merivälja pansion ja ETTAL. Vt lisaks www.ttk.ee.


VÄLISUUDISED

Alampalk rahvahääletuse kaudu

Üks kolmest Hollandi ametiühingute keskliidust läheb laiali

Šveitsi Ametiühingute Keskliidu väitel on liit taganud piisava hulga häälte olemasolu, mis on riigi põhiseaduse kohaselt vajalik, et korraldada rahvahääletus riikliku alampalga kehtestamiseks.

Hollandi suurim, 1,4 miljoni liikmega ametiühingute föderatsioon FNV lõpetab järgmisel aastal tegevuse ning selle asemele luuakse uus organisatsioon Uus Ametiühinguliikumine. Otsus langetati FNV 19 liikmesorganisatsiooni poolt pärast seda, kui keskliidu president otsustas toetada valitsuse pensionireforme. Olukorda raskendas omakorda liidu presidendi ja asepresidendi avalik rivaalitsemine.

Tööandjat karistati asukohamääraja väärkasutamise eest Prantsuse Ülemkohtu tööõiguskoda võttis vastu otsuse tööandja vastu, kes kasutas seadusevastaselt asukohamääramisseadet, et jälgida ühe oma ettevõtte müügimehe autot. Kuigi ettevõtte teavitas müügimeest seadme kasutamisest eesmärgiga optimeerida tootlikkust analüüsides ärireisidel veedetud aega, kasutati seda tegelikult müügimehe töötundide jälgimiseks, mis viis välja töötasu vähendamiseni. Tööandja oleks pidanud teavitama töötajat seadme kasutamisest ja selle konkreetsest eesmärgist. Kohus otsustas, et jälgimisseadme kasutamine on õigustatud ainult juhul, kui muul viisil pole võimalik järelvalvet teostada. Antud juhul aga seadme kasutamine ennast ei õigustanud, kuna müügimehe tööleping lubas töötajal määrata ise oma päevakava ning nõudis töötajalt igapäevaste raportite saatmist oma tegemistest. Lisaks otsustas kohus, et asukohamääraja kasutamine tulnuks registreerida Prantsuse Andmekaitseametis.

Diskrimineeriv riietuskoodeks Hispaania Ülemkohus menetles hagi, mille kohaselt haigla naissoost medõed pidid kollektiivlepingu järgi kandma seelikut ja põlle, mitte pükse, nagu haigla meestöötajad. Kohus leidis, et haigla ettekirjutused riietuse osas olid iganenud ning naistöötajate suhtes diskrimineerivad, lisaks rikuti nii ka töötervishoiunõudeid. Kohtuotsus kuulutas soopõhise riietuskoodeksi kehtetuks.

Iga viies osa-ajaga töötaja on vaeghõivatud Eurostati andmete kohaselt töötas 2010. aastal 41,3 miljonit inimest Euroopa Liidus osa-ajaga. 21% osa-ajaga töötavatest inimestest olid vaeghõivatud – neil oli soov ja valmidus töötada rohkem tunde, kui neil võimaldati. Kõige suurem hulk osa-ajaga töötavad inimesi, kes soovis töötada rohkem, elab Lätis (65%), Kreekas (49%), Hispaanias (46%) ja Bulgaarias (39%).

Keskliit on teinud ettepaneku kehtestada 42tunnise töönädala kohta 4000 frangi ehk 3250.43 euro suurune minimaalne kuutöötasu. Selle kohaselt oleks tunnitöötasu 21.98 franki ehk 17.86 eurot – määr, mis viiks paljude arvates Šveitsi majanduse destabiliseerumise ja koguni hävinemiseni.

Piirang järjestikustele tähtajalistele lepingutele Soome Ülemkohus võttis seisukoha hagis, kus uurimisassistent oli seitsme aasta jooksul töötanud 11 järjestikuse tähtajalise lepingu alusel. Tähtajalise lepingu sõlmimine eeldab Soomes objektiivselt põhjendatud aluseid – näiteks nagu töö hooajaline iseloom. Küsimuse all oleva juhtumi puhul tekkis arutelu, kas töö projektipõhine iseloom ja välise rahastamise ebakindlus õigustas järjestikuseid tähtajalisi lepinguid. Kohus otsustas, et tööga seotud riskid ei olnud märkimisväärselt erinevad võrreldes paljude alaliste ametikohtadega seotud riskidega, eriti arvestades tavalist majanduse kõikumist. Sellest tulenevalt leiti, et küsimuse all oleval ametikohal oli pidev töövajadus ning seetõttu ei olnud töö tähtajaline korraldus õigustatud.

Kõikidest osa-ajaga töötavatest inimestest oli keskmiselt kolm neljandikku naised. Need protsendid olid aga riigiti väga erinevad – Ida-Euroopas oli osa-ajaga töötavaid naisi oluliselt vähem kui LääneEuroopa riikides. 2010. aastal oli naiste osakaal osa-ajaga töötavate inimeste seas Bulgaarias kõigest 2%, Slovakkias 4%, Leedus 8% ja Eestis 10%. Hollandis oli sama näitaja 72%, Šveitsis 63% ja Saksamaal 46%.

Bulgaaria tõstab alampalka Bulgaaria tööminister Totyu Mladenov teatas, et järgmise aasta 1. aprillist alates tõuseb riiklik alampalk tänaselt 270 leevilt (138.05 EUR) 290 leevini (148.29 EUR). Vaatamata alampalga tõusule on Bulgaaria jätkuvalt Euroopa Liidu madalaima alampalgaga riik.


Läti alampalka ei tõstnud

L

äti tööturu osapooled leppisid kokku, et töötasu alammäär jääb 2012. aastal muutmata, kuigi majandusindikaatorid näitavad aeglast majanduskasvu. Kehtiv 285 eurone minimaalne brutopalk püsib ka järgmisel aastal. Läti valitsus säilitas alampalga taseme eesmärgiga vähendada eelarvedefitsiiti, makstes miinimumpalka ka paljudele avaliku sektori töötajatele. Kuigi 2003. aastal lepiti 2010. aastaks kokku alampalga järk-järgulises tõstmises kuni 50%ni eelneva aasta keskmisest brutopalgast, ei ole seda eesmärki saavutatud. Seni tõsteti Lätis alampalka järk-järgult vastavalt 2003. aastal kokku lepitud meetodile. Igal aastal enne riigieelarve vastuvõtmist leppisid sotsiaalpartnerid kokku miinimumpalga suuruses. Eelmise aasta sügisel sellest süsteemist loobuti. 2010. aastal töötas sotsiaalministeerium välja miinimumpalga määramise võimalikud meetodid, tuginedes: • riigi majandusolukorra jmt näitajatele; • tootlikkuse trendile alampalga kehtestamisele eelneval aastal; • minimaalsele toidukorvile viie aasta lõikes.

Toidukorvi väärtus põhineb Läti statistika keskbüroo arvutustel. Juulis maksis minimaalne toidukorv Lätis 248 eurot, samal ajal kui netokuupalga alammäär oli 206 eurot. Sotsiaalministeeriumi arvestuste kohaselt oleks bruto alampalk 2012. aastal esimest meetodit kasutades 293 eurot, 2013. aastal 302 eurot ja 2014. aastal 310 eurot. Aastal 2010 oli Lätis bruto alampalk 255 eurot. Kokkulepe meetodi osas Töötasu alammäära määramise meetodeid arutas Läti riiklik kolmepoolse koostöö nõukogu veebruaris 2011. Märtsis otsustas valitsus esimese variandi kasuks mööndusega, et kord aastas räägitakse alampalga suurus läbi sotsiaalpartneritega. Miinimumpalk võib Lätis koguni langeda, kui prognoosid ennustavad keskmise brutotulu langust 5% või enam. Selle määramisel arvestatakse muu hulgas

EAKL volikogu koguneb jaanuaris 15. detsembriks planeeritud esimene volikogu koosolek otsustati lükata edasi, volikogu koguneb neljapäeval, 19. jaanuaril kell 11.00 Tallinnas, Eesti Rahvusraamatukogus. Volikogu päevakord on järgmine: 1. 2. 3. 4. 5.

Volikogu liikmete kinnitamine Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine EAKL juhatuse moodustamine EAKL strateegilised tegevussuunad 2012. a. Ametilepingu sõlmimine EAKL esimehega

EAKL infokirja Homme Parem toimetaja: Helena Loorents 6412 808 helena@eakl.ee Eesti Ametiühingute Keskliit Pärnu mnt 41a Tallinn 10119

minimaalse töötasu ja maksuvaba tulu trende teistes Balti riikides. 2012. aasta miinimumpalga üksikasjalik arutelu algas 2011. aasta kevadsuvel. Juulis pani valitsus sotsiaalpartneritele ette hoida miinimumpalga praegust igakuist 285 eurost taset või tõsta see kuni 299 eurole. Augustis leppisid sotsiaalpartnerid ning sotsiaal-, rahandus- ja majandusministeerium kokku miinimumpalga senise taseme säilitamises. Siiski lükkasid peaminister ja rahandusminister tagasi sotsiaalpartnerite ettepaneku tõsta 2012. aastal maksuvaba tulu piirmäära. Allikas: Tööandjate Keskliit

Homme Parem 12/2011  

Ametiühingute Keskliidu uudiskiri

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you