Page 2

2

H omme Parem

JAANUAR 2014 JUHTKIRI Seadusi tuleb nagu Vändrast saelaudu Pea iga päev toob mõne sõnumi seaduseelnõust, mis juba riigikogus või veel valitsuses kooskõlastusringil. Kõiki ei jõuta partneritele lugemisekski saata. Siiski, hoiame ennast asjadega kursis ja püüame erinevate partnerite abiga vildakaid paragrahve sirgemaks väänata. Kollektiivlepingu ja kollektiivsete töötülide lahendamise eelnõust peaks varsti tulema uus versioon. Lisaks on kõige tähtsamana tulnud kooskõlastusele töövõime toetuse seaduse eelnõu, mis teeb põhjalikult ringi tänase töövõimetuspensionide süsteemi. Oleme taotlenud avalikku kohtumist sotsiaalministriga veel enne, kui 7. veebruariks oma seisukohad anname. Põhjapanevaid küsimusi on seitse. Väiksemad, aga siiski olulised asjad: töötukassale on teinud muret kontingent „kavalpäid-ärimehi“, kes osavasti vähese maksu eest end töötukindlustusel ülal laseb pidada, samal ajal kui nad justkui tasuta oma firmas tööd teevad ja dividende teenivad. Ausa korraloomise raames on Riigikokku jõudnud eelnõu, mis aga piirangutega vähe üle pingutab, välistades tööturaha saajate hulgast kõik, kel vähegi mõni kunagi tehtud ettevõte alles. Eelnõusse on sattunud ka mittetulundusühingute ja ühistute juhatuse liikmed, kes oma priitahtliku kõrvaltegevuse eest mingitki väikest raha saavad. Sellele astume julgelt vastu – loodame peagi kohtuda sotsiaalkomisjoniga ja pakkuda välja paremad sõnastused. Salamisi on tsiviikohtupidamise seadustiku sappa peidetud säte, mis võtab uutelt kutsehaigetelt võimaluse esitada oma kahjutasunõue ettevõtte vastu, kes kutsehaiguses tõenäoliselt süüdi on. Ja veel: lõputu vaidlus, kes ikkagi määrab töötuskindlustusmakse suuruse, on taas Riigikogus. Nimelt püüab valitsus riigieelarve baasseadusega öelda otse – tööandjate-ametiühingute jutt jäägu nõuande tasemele, otsuse teeb valitsus ikka omatahtsi. Selles on meil tööandjatega õnneks ühine positsioon.

Peep Peterson, EAKL esimees

Tallinki töötajad saavu olukorras, kus alates 1997. aastast on Eestis keskmine brutopalk kasvanud 3,89 korda ja Tallinki laevadel vaid 2,5 korda ning omanike vara on lisaks väljamakstud dividendidele kasvanud 8% jagu, on ka töötajatel saabunud aeg nõuda ja saada töö väärtusele vastavat tasu,“ märkis EMSA esimees Jüri Lember pöördumises. Tallinki esindajad väitsid aga Äripäevas, et nende firmas on palk niigi Eesti keskmisest kõrgem (kuigi koos lisatasudega kõigest kümnendiku võrra). Meediasse jõudnud info kohaselt juba Et Tallinki esindajad püüdsid ametiühingu septembri algusest vindunud läbirääkimised hinnangul kolmepoolse kokkusaamisega muutusid töötüliks, kui Tallinki töötajaid ametiühingu, lepitaja ja tööandja vahel veniesindav EMSA esitas 13. detsembril ettetada, tuli 8. jaanuaril esimest korda avalikult paneku 15-21protsendiliseks palgatõusuks (see oli üle 6% väiksem kui esmaselt esitatud jutuks hoiatusstreigi korraldamine. Tallink kuulutas selle küll esimese hooga ebaseatöötasu tõstmise nõue). Ehkki samu liine duslikuks, kuid ka riiklik lepitaja tunnistas, sõitvatel teiste firmade laevadel on palgad et see väide ei vasta tõele. 13. jaanuaril kuni kolmandiku võrra kõrgemad, oli Tallink seisukohal, et piisab 5% suurusest palgatõu- hoiatusstreik toimuski. Streigiti laevadel nii Tallinnas, Helsinkis, sust, mille nad tõstsid mõne aja möödudes Stockholmis kui ka merel. Streigi ajal Tallinna 5,5% peale. Et kumbki pool oma seisukohast ei tagane- Vanasadamas asunud laevade Star ja Victoria 150 streikivat laevapereliiget osalesid nud, pöördus EMSA 20. detsembril riikliku D-Terminali ees streigikoosolekul. lepitaja poole. „Olukorras, kus Eesti lipu all Edasi käis kõik võrdlemisi kiiresti: üle nelja asub meie sõlmitud kollektiivlepingu alusel jaanuarist tööle kaks laevaperet 30% kõrge- kuu kestnud läbirääkimised said põhimõttelise lahenduse kahe nädalaga. mate põhipalkadega kui on täna Tallinkis;

Pikka aega kestnud palgatüli Tallinkis sai 29. jaanuaril lõpuks lahenduse: Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu (EMSA) ja Tallinki juhtkonna esindajad kirjutasid alla kokkuleppele, mille kohaselt tõuseb töötajate palk jaanuari algusest alates keskmiselt 8,4%.

Eesti pangad lähevad arvelda

Alates 1. veebruarist 2014 lõpetab töötamise Eestis seni kasutusel olnud arveldussüsteem ning pangad liituvad Euroopa majanduspiirkonna arveldussüsteemiga (SEPA). See muudab maksete tegemise ühesuguseks terves Euroopa Liidus (ja lisaks ka Islandil, Liechtensteinis, Monacos, Norras ning Šveitsis). Selle plusspoolele võib kanda Euroopa-maksete ülekandekiiruse kasvu (raha peab saajani jõudma hiljemalt järgmiseks tööpäevaks ja jõuab juba praegu tavaliselt isegi kiiremini), nende arveldustasude ühtlustumise Eesti-siseste maksetega (Euroopa-makse teenustasu peab olema sama suur kui riigisisese makse eest võetav tasu ja pangad ei tohi raha saaja käest küsida lisatasusid) ning kui käivitunud on Euroopa otsekorralduse süsteem, siis ka võimaluse teha püsimakseid üle Euroopa – kui keegi

tahab näiteks Helsingi või Dublini korteri eest püsimaksega üüri maksta, ei pea ta tulevikus enam selleks Soome või Iirimaa pangas eraldi arvet avama. Tulevikus ei ole enam vahet, kas rahaasjade ajamiseks kasutatakse panka oma kodumaal või mujal Euroopa Liidus ja kui vaja, saab valida soodsamad makseteenused ka mõnest teisest riigist. Miinusena muutuvad aga pangakontode numbrid: senise ette lisandub kuuekohaline numbri- ja tähekombinatsioon ehk rahvusvaheline IBAN-kood (International Bank Account Number - riigikood EE ja veel neli numbrit; kui mõnes pangas on kontonumber lühem kui 14 kohta, lisandub kontonumbri ette ka vajalik arv nulle, et 14 numbrit täis saaks), mis on tegelikult ka Eestis piiriüleste maksete puhul kasutusel juba alates 2004. aastast ja sisaldab ka kontrollnumbrit, mis tagab makse tegemisel selle, et klient sisestab numbri õigesti. Eraisikute jaoks ei muutu praegu küll piltlikult öeldes õieti midagi. Uued kontonumbrid on küll internetipangas nähta-

jaanuar 2014  

Homme Parem

Advertisement