Issuu on Google+

oktoober 2012

Eesti ametiühingute Keskliidu uudiskiri

ED RII R O O N U G IN H IÜ T AME

AS

KOOSTÖÖ NAABRITE VAHEL: Balti noorte foorumil, mis toimus Friedrich Eberti fondi toetusel Lätis, osales igast riigist kümneliikmeline delegatsioon.

7. oktoobril tähistati rahvusvahelist inimväärse töö päeva. Kuidas edenes roheliste lintide kampaania Pärnus ja Tartus?

Tervishoiutöötajate streik kujunes Eesti lähiajaloo pikimaks. Mida mõtlevad ja tunnevad sellises streigis osalejad?

Transpordi ametiühing asus vedama maanteeparklate kaardistamist ja korrastamist

>> Loe lk. 2-3

>> Loe lk. 4-5

>>Loe lk. 6-7


2

H omme Parem

OKTOOBER 2012 A

JUHTKIRI Ametiühingute Keskliit taotleb inimväärset elu kõigile eestimaalastele. Selle sihi saavutamine nõuab pidevat tegutsemist töö inimväärsemaks muutmisel. Inimväärse töö mõiste hõlmab endas tervet rida tööga ja selle tegemisega seotud tingimusi. Eelkõige väärikat töötasu, mis tagaks piisava äraelamise igale töötajale ja tema perele. Lisaks tervislikke töötingimusi ja piisavat sotsiaalset kaitset neile, kes mingil põhjusel töise sissetuleku kaotanud. Samuti kõigile kvaliteetseid töökohti – püsivaid, suurt lisandväärtust loovaid ning töötajatele arenguvõimalusi ja eneseteostust pakkuvaid. Vaid nii saab Eesti edukalt püsida üha teravamas üleilmses konkurentsis. Kahjuks on Eesti asunud oma kasinuse poliitikat püüdlikult ellu viies Euroopas nn kasuliku idioodi rolli. Üle võimete elada mõistagi ei saa, kuid tasakaalu saab hoida ka eelarvetulusid suurendades. Seda enam, et vastuseks poliitikute juttudele Eesti tublidusest kriisi ületamisel ja meie riigi edukusest lahkuvad kümned tuhanded tööinimesed kodumaalt, et leida endale töö lähiriikides. Eesti valitsejate iganenud mõtteviis tuli selgelt esile ka äsjase tervishoiutöötajate streigi ajal. Pidev demagoogia rahapuuduse teemal ei veena kedagi, sest olukorras on süüdi needsamad poliitikud, kes viimased 15 aastat on vastutustundetult edasi lükanud hädavajalikke otsuseid, mis suurendaksid meie ravikindlustuse rahastamist ja tulubaasi. Kõike seda on valitsejatele tungivalt ja korduvalt soovitanud autoriteetsed rahvusvahelised institutsioonid – paraku on nende hääl kõlanud kurtidele kõrvadele. Streigi peatumiseni viinud kokkulepe ei jäta siiski kahtlust, et „peost suhu” mentaliteedi aeg on pöördumatult läbi saamas. Harri Taliga, EAKL esimees

Kuidas möödus inimvää Tiina Parkja, EAKL Pärnu osakonna juhataja

Inimväärse töö päeva tähistati 7. oktoobril väikest viisi ka Pärnu linnas. Pooled Pärnusse saabunud flaierid ja neoonrohelised lindid läksid jagamisele Pärnu Haiglas, koolides ja kauplustes. 200 flaieri jagamisega tegelesin ise koos abilistega. Põhiline jagamise aeg oli 5. oktoobril. Pärnus tibutas vihma, kuid oli valge ja soe pärastlõuna. Viibisime, rohelised lindid rinnas, Lepa Säästumarketi parkimisplatsil. Paljud inimesed võtsid tuimalt ja kohusetundlikult meie poolt antud flaieri vastu, vangutasid pead ja liikusid edasi oma asju ajama. Aga leidus ka proua, kes kiitis flaierit ja selle väikest formaati ning arvas, et just väi-

keste lehtede trükkimine oligi õige - rohkem raha pole raisatud. Meenub veel üks inglastest abielupaar, kes lugesid flaierilt „World day for decent work“ ja kinnitasid rõõmsalt endale rohelised lindid rinda. Mitmed inimesed, kellega jutule saime, tundsid huvi meditsiinitöötajate streigi vastu. Nad arvasid, et ka teistel elualadel on palgad väikesed ja töö eest makstav miinimumtasu ei võimalda inimväärset äraelamist ning laste ülalpidamist. Mõned vanemad inimesed rääkisid oma kogemusest, et käivad tööl, et lapsi aidata. Paljud pensionärid, kelle lapsed välismaal tööl, üritavad aga võimalikult odavalt hakkama saada. Üksi koonerdades ongi võimalik kuidagi elamiskulud kanda ja ära elada. Küll ei saa aga kuidagi kõhu arvelt kokku hoida, kui peres on lapsed kasvamas. Kui jagasin selgitusi inimväärse töö põhitõdedest– palgast jätkub järgmise palgapäevani, töö jätab aega ka pere jaoks ja töökoht on olemas ka homme -, kuulsin kõige enam inimeste käest vastust, et sellest võib ainult unistada. Muidugi oleks tore, kui palgapäevast palgapäevani rahulikult ära saaks elada, tegelikkus on aga teine.

Eesti ametiühingunoored käisid Rii EAKL noorte delegatsioon Andrei Võssoveni juhtimisel osales 11.- 13. oktoobril Balti noorte foorumil, mis toimus Friedrich Eberti fondi toetusel Lätis.

Traditsiooniliselt oli iga Balti riik esindatud kümnest liikmest koosneva delegatsiooniga. Noored ametiühinguaktivistid arutasid kolmel päeval aktuaalseid probleeme, kolme riigi delegatsioonide juhid rääkisid sellest, millega nende

ametiühingunoored tegelevad, ja nende probleemidest. Esiplaanil oli tööpuuduse teema. Koos otsiti vastust küsimusele: kuidas suurendada noorte tööhõivet? Foorumi töös osales ka Läti tööandjate konföderatsiooni esimees Marina Sklara. Üritust kajastasid kohalik raadio ja televisioon. Paneeldiskussioonil suheldi Läti energeetikute ametiühingu asepresidendi Aivars Abolinsiga ja arutati ametiühinguliidri rolli. Tänan aktiivse osalemise eest


H omme Parem

OKTOOBER 2012

3

ärse töö päev Tartus ja Pärnus? EAKL Tartu osakonna juhataja Arno Arukask: „Tartus jagasime 5. oktoobril linte ja flaiereid Küüni tänaval kaubamaja ees ja suuremates ettevõtetes, kus ametiühingu usaldusisikud aitasid jagamist korraldada. Rahvas oli igati toetav ja soovis meile inimväärse töö saavutamisel edu.“

Pärnu 5. oktoobril jagasid Pärnu Lepa keskuses flaiereid ja neoonrohelisi linte: Tiina Parkja (EAKL), Martin Batugovski(EMT AÜ), Keiu Tamm(ETTAL), Kersti Türk (ETKA) ja Irma Tamm (ETKA). Töökohtadel tegid teavituskampaaniat: Anu Juurmann (ETTA), Annely Verbitskas (Haritlaste AÜ) ja Ilona Küüts (ROTAL).

Tartu Tänaval olid jagamas: Arno Arukask, Marka Ilisson, Jana Morozov, Malle Kurm Elle Pütsepp ja Toomas Arukask. Töökohtadel korraldasid jaotamist: Marika Ilisson , Elle Pütsepp, Iivi Luik, Sirje Viilup, Maie Raitar ja Pille Neerot.

UUDISTES: Lindikampaania jõudis 7. oktoobri õhtul ka ühte Eesti vaadatuimasse uudistesaatesse - “Aktuaalsesse kaamerasse”.

ias Balti noortefoorumil kogemusi omandamas ETKA, EMSA ja ERAÜ esindajaid. Tahaksin väga, et ka teiste haruametiühingute noored liikmed oleksid aktiivsemad. Suur tänu sooja vastuvõtu eest ka Läti ametiühingute keskorganisatsioonile (LBAS) ja selle presidendile Peteris Krigersile! Andrei Võssoven, EAKL noortekomisjoni esimees

TÖÖPÄEV LÄBI: Õhtul veedeti aega nii, nagu noored seda ikka teevad.


4

OKTOOBER 2012

H omme Parem

Tervishoiutöötajate streik kuju Neljapäeval, 25. oktoobril jõudsid tervishoiutöötajad tööandjatega kokkuleppele Eesti lähiajaloo pikima streigi lõpetamise asjus. Streik pole küll praegugi lõppenud, kuid siiski peatatud. Mida mõtlesid, tundsid ja arvasid lahenduse eelõhtul, neljanda streiginädala algul, aga streikijad ise? Selle pani kirja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu juht Iivi Luik.

4. streiginädala algus: mille nimel me streigime?

• Statsionaarse ravi koormused ehk üks meie põhinõudmisi. Vaja on suurendada arsti ja õe tööaja komponenti voodipäevas ja sellega tõuseks ka voodipäeva hind. Sealt edasi saab minna patsientide arvu juurde. Haiglate liit ja haigekassa on sama meelt, minister vastu. • Palganõue on täitmata • Residentide 40tunnise töönädala tasustamine • Lepinguga hõlmatuse probleem ehk kuidas laieneb kollektiivleping neile, kelle palgaraha tuleb mitte haigekassast, vaid riigieelarvest. Siin on edasiminek olemas, kuigi sotsiaalminister arvas, et lisaks temale peaks läbi rääkima ka justiitsministri (vanglaarstid) ja kaitseministriga (kaitseväe Tervishoiuvaldkonna töötajate streik mitte finantskonfliktis, vaid psühholoogimeedikud). kestab juba neljandat nädalat. Selles lises ja ideoloogilises konfliktis. Valitsus Neljanda streiginädala alguseks oli osalevad arstid, hambaarstid, õed, lihtsalt ei taha anda ja tundub, nagu ei põhimõtteline üksmeel leitud järgmises: ämmaemandad, hooldustöötajad ning toimuks streik mitte Eestimaa haiglates, Esiteks - kokkulepe ambulatoorsete koortervishoiu tugispetsialistid - massöörid, vaid kuskil mujal. muste vähendamise osas: esmast visiiti füsioterapeudid, tegevusterapeudid, Haigekassa nõukogus avalduvad mõispikendatakse viie minuti võrra. tegevusjuhendajad, logopeedid, radio- tusepärase tegutsemise märgid. Nad ei Teiseks - seadusest ümber kirjutatud loogiatehnikud ja bioanalüütikud. Mille läinud tagasi oma algse kolme- ja kuueõigus saada täienduskoolitust 20 päeva nimel? protsendise palgatõusupakkumise juurde aastas keskmise töötasu säilitamisega. Kolmandaks - summeeritud tööaja arvesMeie tervishoiutöötajate väljarändel ja on valmis tegelema edasi statsionaarse tus kollektiivlepingu järgi kuni 4 kuud. on kaks peamist põhjust: töötasu ja koormuse teemaga. Ainus, kes kogu plaani põhja lasi, oli ülekoormus. Praegu kehtib üleriigilise Kolmandal nädalal tuli aega ja energiat minimaalse brutopalgana 3,83 eurot kulutada ka tegelastele, kellel streigiga te- sotsiaalminister Hanno Pevkur: temal tunnis kõrgharidusega õele ja 2,11 eu- gelikult mingit pistmist ei ole. Nende ilmne polevat volitusi, tema on nõus „siis kui“ rot hooldajale, mis on vastutust ja töö eemärk oli ajada vesi võimalikult sogaseks, jne jne. Ühesõnaga - minister loobus võimalusest streik lõpetada. iseloomu arvestades selgelt ajast maha et siis hea kalu püüda. jäänud. Aga üldiselt - aitäh kõigile streikijatele viKas raha palkade tõstmiseks meie saduse ja kindlameelsuse eest. Eriline tänu Streigi kulg poolt pakutud kompromissi mahus on seejuures neile, kes algsesse streigiplaani olemas? Jah, muidugi - me ei soovi ju ei kuulunud, kuid on oma solidaarsust 1. oktoober Algus kasutada mitte erakorralisteks olukortoetusstreikidega näidanud ja näitamas: Kell 8.00 algas streik. See toimub Põhja-Eesti dadeks mõeldud haigekassa reserve, kolleegidele Ida-Viru Keskhaiglast, Tartu Regionaalhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Läävaid jaotamata kasumit (või peenema linna polikliinikust, Läänemaa Haiglast, ne-Tallinna Keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikunimega - jaotamata tulemit). See täValga Haiglast, Põlva Haiglast, samuti Kohmi plaanilise ambulatoorse arstiabi süsteemis. hendab kasutamata raha, mis on sinna tuekspertiisi Instituudi arstidele (nemad Ei tehta plaanilisi ambulatoorseid vastuvõtte, laekunud sotsiaalmaksuna. Kas mingilt tahtsid samuti toetusstreiki teha, aga see diagnostilisi uuringuid ja laborianalüüse plaateiselt ministeeriumilt tuleb raha ära polnud juriidiliselt võimalik, kuna nad on nilistele ambulatoorsetele patsientidele. võtta? Muidugi mitte. Probleem on küll seaduse järgi riigiametnikud). selles, et töötasu alusel peab SotsiaalPaljude arvates ei aja me ainult arstide ja 8. oktoober. Teise streiginädala algus ministeerium oma eelarverealt maksma meedikute asja. Usaldus kohustab. Streigiga liitusid Pärnu Haigla, Viljandi Haigla, lisa kiirabile ja residentidele. Kokku Ratas, mida me vändaga ringi ajame, Narva Haigla, Kuressaare Haigla plaanilise umbes 6 miljonit eurot. Kuid 2013. on suur, raske ja õlitamata, see liigub ambulatoorse arstiabi süsteem. Põhja-Eesti aasta riigieelarve projekteeritud tulu on vaevaliselt ja kriginal, aga ta liigub siiski! Regionaalhaiglas, Ida-Tallinna Keskhaiglas, 7,5 miljardit eurot, millest 2,8 miljardit Kuid selleks, et seda liikumas hoida, on Lääne-Tallinna Keskhaiglas ja Tartu Ülikooli Kliion Sotsiaalministeeriumi käsutuses. Ja „ringiajajatel“ vaja kindlat toetuspinda. nikumis laienes streik plaanilise statsionaarse tulud on ületanud kulusid. Ausõna – streigikomitee ja läbirääkijad ei arstiabi süsteemi. Samal päeval algas ühepäeMinister muidugi ise midagi ei otsusta. väsi ära, usume, et teie ka mitte! vane toetusstreik Tartu Linna Polikliinikus ja Ta ongi meil selline. Oleme tänaseks 24. oktoobril 2012 kolmepäevane toetusstreik Ida-Viru Keskhaig-


H omme Parem

OKTOOBER 2012

5

unes Eesti lähiajaloo pikimaks Kokkulepe saavutati 25. streigipäeva õhtul

Palganõue (eurot tunnis) Praegune tunnipalk

Esialgne soov

Streikijate kompromiss

Haigekassa pakkumine

Lõplik lepe

Arstid

7,16

8,6

8,0

7,6

8,0

Õed

3,83

5,5

4,5

4,2

4,5

Hooldajad

2,11

3,0

2,6

2,4

2,6

las, kus katkesid kõik plaanilised ambulatoorsed eriarstivastuvõtud. 12. oktoober Toimus arstide liidu, tervishoiutöötajate kutseliidu ja haiglate liidu vaheliste läbirääkimiste järjekordne voor. Kokkulepet, mis võimaldaks streigi lõpetada, ei sündinud. Ühisele arusaamisele jõuti ainult kollektiivlepingu vormilises küljes. Teise nädala lõpuks hakkas midagi arenema. Kokku õnnestus leppida ambulatoorse töö koormuse vähendamises. Töötasude osas esitasime kompromissi, et meie soovid mahuksid haigekassa jaotamata raha piiridesse. 15. oktoober. Algab kolmas streiginädal Streik jätkus samamoodi nagu eelmisel nädalal. Liitusid ka Valga haigla ja Läänemaa haigla kolmepäevase toetusstreigiga plaanilise ambulatoorse arstiabi osas.

Neljapäeva, 25. oktoobri õhtul kirjutasid Arstide Liit ja Tervishoiutöötajate Kutseliit Haiglate Liiduga alla eellepingu, mille järgi on pooled kokku leppinud kollektiivlepingu tähtsamates tingimustes. Streik peatati alates 26. oktoobrist. Kokkuleppe kohaselt hakatakse arst-residentidele alates järgmise aasta 1. jaanuarist maksma palka täistööaja eest. Arstide ja õdede koormust vähendatakse ambulatoorses töös 20 ja statsionaarses töös 16 protsenti. Alates 2013. aasta 1. märtsist tõuseb hooldajate miinimumtunnitasu 23, õdedel 17,5 ja arstidel 11 protsenti. Miinimumpalga tõus kehtib ka kiirabile ja teistele riigieelarvest rahastatavatele tervishoiutöötajatele. Sellega võttis haiglate liit vastu läbirääkimiste käigus tervishoiutöötajate esitatud kompromissettepaneku. Täiendava kompromissina nõustusid töötajad tingimuste jõustumise edasilükkamisega kahe kuu võrra. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna, sotsiaalminister Hanno Pevkur ja haigekassa juht Tanel Ross lubasid, et tervishoiutöötajate koormuste vähendamiseks ja palgatõusuks vajalik raha tagatakse nii haigekassast kui riigieelarvest. Haiglate Liidu juht Urmas Sule rääkis ETV hommikuprogrammis “Terevisioon”, et otsuste baasil haigekassa eelarve ei muutu. See tähendab, et süsteemi sees olevad asutused - eriti haiglad - peavad oma eelarvepoliitika umbes kümneks kuuks ringi vaatama. Sotsiaalkomisjoni esimees on lubanud arutada sotsiaalkomisjonis arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu ettepanekuid tervishoiu rahastamise suurendamiseks ja viia tervishoiu jätkusuutlikkuse kui riiklikult tähtsa küsimuse arutelu ka riigikogu saali.

22. oktoober. Neljanda streiginädala algus Haiglates on skeemid järgmised: Põhja-Eesti Regionaalhaigla - siseerialadel streigivad nii plaaniline ambulatoorne kui ka statsionaarne eriarstiabi , kirurgilistel erialadel ainult plaaniline ambulatoorne eriarstiabi. Lääne-Tallinna Keskhaigla – streigivad kirurgia ja uroloogia plaaniline ambulatoorne eriarstiabi ning neuroloogiline plaaniline ambulatoorne eriarstiabi, teiste erialade plaaniline ambulatoorne eriarstiabisüsteem streigib roteeruvalt. Ida-Tallinna Keskhaigla – reumatoloogias streigivad plaaniline ambulatoorne eriarstiabi ja statsionaar, 1. kirurgiaosakonnas streigib plaaniline ambulatoorne eriarstiabi, naistekliinikus plaaniline ambulatoorne arstiabi, taastusravis massöörid ja iseseisva vastuvõtu õed.

Tartu Ülikooli Kliinikum – streigivad sisehaiguste erialade plaaniline ambulatoorne eriarstiabi, kirurgilise plaanilise eriarstiabi ambulatoorsed vastuvõtud ja statsionaarid. Pärnu, Narva, Kuressaare, Viljandi – streik jätkub plaanilise ambulatoorse eriarstiabi osas, eri haiglates on mahud erinevad Põlva haiglas on 23.-25. oktoobril toetusstreik 25. oktoober Haiglate liidu esindajad kirjutasid streikijate esindajatega alla eelkokkuleppe, mille alusel streik peatub kuni kollektiivlepingu allakirjutamiseni, mis peaks sündima eeldatavalt ajavahemikus 23.-30. november. Selle juures olid ka riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna, sotsiaalminister Hanno Pevkur ja haigekassa juht Tanel Ross Streik lõpeb peale kollektiivlepingu allkirjastamist


6

OKTOOber 2012

H omme Parem

„Kui rahvusvaheline autojuht on kodust eemal, veedab ta selle aja enamasti täielikult autokabiinis. Ka süüa keedetakse kabiinis.“

AUHINNATUD: Sillamäe Truck Stop - piirieelne veokiparkla - oli üks neist, kes ametiühingutelt sel aastal aukirja said.

Transpordi ametiühing asus vedam Kui auto on pargitud maantee ääres suvalisse kohta - näiteks terveks nädalavahetuseks -, siis erilisest väljapuhkamisest Transpordi ametiühing on võtnud juttu olla ei saa. parklavõrgu arendamisel koordineeVarem on transpordi ametiühing teinud riva rolli: kus oleks vaja lisada mõni aktsiooninädalatel koostööd politseiga, teenus, kus eemaldada mõni märk peatanud maanteedel veokeid ning tutvõi kuhu teha täiesti uus plats. Kaart vustanud sõiduja puhkeajareegleid. Paon juba valmis ja esimesed auhinnad raku selgus neist kontaktidest ja vestlusparimatele ülegi antud. test, et reeglitest ja karmist kontrollist on vähe kasu, kui puuduvad elementaarsed Transpordi Ametiühing tutvustas oktoobris iga-aastase ITF aktsiooninä- tingimused seaduse täitmiseks. Eesti on dala raames Euroopa Transporditööta- oma parklavõrguga näiteks Leedu, Poola, Soome ja Rootsiga võrreldes ikka maha jate Föderatsiooni (ETF) veokijuhtide jäänud. töötingimuste uuringut, kust selgus muuhulgas, et 80% autojuhtidest tunnistavad alalist väsimust, kuigi töökao- Väsimus võib isegi tappa tuse hirmus sellest ei räägi. Liiklusspetside hinnangul on väsimus Väsimus on ka arusaadav: kui rahvus- liikluses väga suur riskifaktor ning just vaheline autojuht on kodust eemal, viimastel aastatel on hakanud sagenema veedab ta selle aja enamasti täielikult ilmselgelt väsimusest tingitud õnnetuautokabiinis. Seal tehakse tööd, maga- sed. Väsimus ei ole kahjuks joove, mida takse, vaadatakse telekat. Uuring kin- õnnetusse sattunud juhi puhul saab menitab, et ka süüa keedetakse kabiinis. ditsiiniliselt hinnata, seetõttu saavad küll Peep Peterson, ETTA

Tühimikke on enim Tallinna lähistel Tarmo Kahemi sõnul on kõige kriitilisem olukord veokiparklatega Tallinna lähiümbruses ning mõnedel konkreetsetel lõikudel: „Näiteks oleks hädasti vaja korralikku parklat Laeva ja Luhamaa vahele,“ sõnas Kahem. Kõige parem olukord parklate osas on Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel, kuigi ka seal on tühimikke. Järgmisena on ametiühingul plaanis kaardistada Tallinn-Paldiski, Rakvere-Pärnu ja Jõhvi-Valga maanteed ning tulevikus ka Ääsmäe-Haapsalu, Risti-Kuressaare, Valga-Uulu, TartuViljandi ja teised maanteed. tõendid olla vaid kaudsed – vastassuunavööndisse või teelt välja vajumised. Millised aga on siis need kohad, kus autojuht Eestis puhata saab? Olles


H omme Parem

OKTOOBER 2012

7

Auhinnad parimatele parklapidajatele jagatud

Google’i kaardi leiab aadressilt www.etta.ee/parklad Punane parklaklass – kõige madalama taseme parklad, sisuliselt vaid parklamärki kandvad peatuskohad. Transpordi Ametiühing taotleb nende varustamist välilaudade ja tualettidega. Kollane parklaklass – võimaldab teha vähemalt 45minutilist peatust ja saada kiirtoitu. Olemas tualett. Roheline parklaklass – kõige paremad parklad, kus on võimalik peatuda terve öö ning osta ka sooja toitu. Soovitatav on tasuta WiFi, turvakaamerad ja pesemisvõimalused.

Transpordi Ametiühingu juhatuse esimees Peep Peterson kinnitab, et ametiühingu koostatud parklakaart on ennekõike pedagoogilis-osutava iseloomuga. See näitab näiteks Maanteeametile kätte parklavabad tühimikud põhimaanteedel ja utsitab paljusid parklapidajaid oma tänase teenuse kvaliteeti tõstma. Kaardistamise käigus jäid aga ametiühingule silma mõned paigad, mida teistele eeskujuks seada. Nii anti aktsiooninädalal üle auhinnad Ikla parklas kantiini pidavale osaühingule, samuti Sillamäe parklas ja Tartumaal Laeva parklas tegutsevatele ettevõtjatele. Need on parklad, kuhu autojuhid tahavad minna ka ilma meie soovituseta. Ikla ja Sillamäe on loodud rohkem või vähem riigi või Euroopa Liidu toel, Laeva tankla on rohkem eraalgatusel põhinev, kuigi parklamaa omandiõiguse osas puuduvad meil andmed.

ma maanteeparklate korrastamist pikalt ja nõutult silmitsenud Maanteeameti koostatud, parklamärkidest üleni sinisepurust parklakaarti, jõuti järeldusele, et tuleb ise käed külge panna ja põhimaanteedel asuvad parklad otsast peale sõltumatult ära kaardistada. Nii koostati hindamiskriteeriumid kolme kategooria jaoks ja transpordi ametiühingu liiklusspetsialist Tarmo Kahemi võttiski oma kaameraga autosõidu ette: esiteks käis ta läbi TallinnIkla kui rahvusvaheliselt tähtsaima veokitee, siis Tallinn- Tartu-Luhamaa ja lõpuks Tallinn-Narva maanteed. Uurimistöö vilja kandsid Tarmo ja ametiühingu infojuht Jaan-Hendrik Transpordi Ametiühingu kodulehel asuvale Google’i kaardile (www.etta.ee/ parklad). Rohelisega tähistatud parklad Eesti Ametiühingute Keskliidu infokiri Homme Parem

kõlbavad ka ööpuhkuse veetmiseks, kollased tööpäevasisese 45minutilise peatuse tegemiseks ja punaseid kutsume omavahel „pissipeatusteks”. Kaardistatud parklates jälgime pakutavate teenuste muutumist ja teeme parklate pidajatele ettepanekuid, millele tasuks tähelepanu pöörata.

Nõuded elust enesest Kuna ETF uuring näitas, et 80% autojuhtidest sööb peamiselt vaid enda kaasavõetud pakitoitu ja konservid tehakse soojaks improviseeritud küttekehadel kabiinis, teepeenral või veoki kütusepaagi peal, siis on toitlustus parkla taseme hindamisel üheks olulisemaks kriteeriumiks. Uuringu järgi sööb kümnendik autojuhte sooja Toimetaja: Marko Kadanik 6412 808 marko@eakl.ee

toitu vaid nädalavahetustel ja teine kümnendik ei söö sooja toitu mitte kunagi. Tarmo Kahem on rahul, et alates septembri lõpust hakkasid näiteks Statoili tanklad sooja toitu pakkuma: „Seda, et tanklad võimaluse korral ka korralikku sooja toitu pakuksid, oleme taotlenud pikka aega ja seepärast pole me kaardistamise käigus vaid burgerit ja kabanossi pakkuvaid peatuskohti eriti kõrgelt hinnanud.“ Nüüd pääsevad ka Statoili teenindusjaamad ametiühingu rohelisse nimekirja. Kontaktipuudus lähedastega on samuti üks ETF uuringust nähtuv lünk autojuhi elus. Seetõttu eeldab ametiühing, et nende kaardil roheliselt hinnatud parklates oleks olemas ka Skype-kõnedeks piisav WiFi-ühendus. Eesti Ametiühingute Keskliit Pärnu mnt 41a Tallinn 10119


Homme Parem