Issuu on Google+

ANDRAGOOGIKA PRAKTIKAS: INNOVAATLISED LAHENDUSED Õppeaine: Ametialane rakenduslik tegevus

LAHENDUSED VALMISID ÜHE ÕPPEÜLESANDENA NING INSPIRATSIOONI KOGUTI TÖÖVARJUTADES.

https://www.linkedin.com/pulse/innovationphilosophy-2017-charles-ogilvie

Sügis 2016


Innovatsioon hariduses MARGARITA KOROL On teadatuntud tõde, et globaalse info kättesaadavus on tõstnud elutempot. See on muutnud inimeste sotsiaalseid käitumisi ja harjumusi. On täiesti tavapärane leida sõpru, toetusgruppe ja elukaaslaseid interneti vahendusel. Osta tarbeesemeid üle okeaani riikidest, kodust lahkumata samal ajal süües lõunasööki. Töökohad on muutunud paindlikumaks ning üha enam usaldatakse töötajat oma aega planeerima ja tööd teostama talle sobivas kohas ja ajas. Iidsest paradigmast, kuidas saada infot on üle mindud uude ühiskonna paradigmasse, kuidas tohutust infomürast leida see õige, mida sul parajasti on vaja. Kuid kas selle kiire arenguga on kaasa läinud ka meie haridus? Tõepoolest veel 15 aastat tagasi ei teatud, mis on e-kool, Moodle või üldse interneti keskkonnas õppimine. Tol ajal kui mina käisin koolis arvutiõpe seostus eelkõige Power Poindi esitluste ja Wordi referaatide tegemisega. Tänasel päeval on tekkinud palju erinevaid vabavaralisi programme, mida õppetöös võib kasutada.

On loodud võimalused ning paljud neid kasutavad. Koolid kirjutavad arengukavadesse digipöördeid ja õpetajad läbivad tohutul hulgal e-õppe alaseid koolitusi. Justkui kõik oleks tehtud, selleks et ka haridus muutuks globaalseks. Minnes süvitsi sageli võib leida koolist olukorra, kus haridustehnoloog üksinda pusib e-õppe kursuste loomisega või parimal juhul on tema kõrval kaks kolm õpetajat, kes entusiastlikult teevad ekraanide ees üle tunde. Olles töövarjuks Hiiumaa Ametikooli õppejuhile, nägin kuivõrd oluline on e-õpe kooli, õpetajate ja õpilaste jaoks. Samas märkasin ka tõrksust ja vastumeelsust ning esmapilgul tundunud ületamatuid takistusi: ajanõudlikkus, efektiivsus, praktilisus ja tehniline võimekus. Nende kahtluste taga märkasin, et kõige olulisem jääb e-õppe juures märkamata ning tänu sellele ühine eesmärk loomata. Tänu kiirele elutempole üha enam inimesed hakkavad hindama oma aega ja seega liikumist ühest punktist teise. Otsitakse vastuseid emakeeles ning sageli ei mõelda, kas internetis leitud info on adekvaatne. Olles harjunud ajama oma asju chattides, appides, e-poodides ja e-broneeringutes ootame, et ka haridus oleks sama kättesaadav ja kasutajasõbralik. Hariduse sihtgrupiks on eelkõige õppija, kes ootab hariduse pakkujalt innovaatilisust, paindlikkust ja asjakohasust. Nõudlik ja teadlik õppija seab reeglid hariduse omandamisel, mis avalduvad sisse astunud õppijate ja väljalangenud õpilaste arvus. Kui kool on seadnud oma tegevuse eesmärgiks anda võimalikult head haridust õpilastele ja seega tõsta riigi majanduslikku olukorda, siis on aeg astuda ühte jalga globaalse arenguga ja anda endast parim hariduse innovatsiooni elluviimisesse.


Muuseumite

põhiülesandeks

on

Kuidas luua süsteem külastusjuhtide töö eesmärgistamiseks, tõhustamiseks ja tööaja planeerimiseks muuseumi vahendustegevuste väljatöötamise ja arendamise protsessis koguda, säilitada, uurida ning vahendada inimese ja tema elukeskkonnaga seotud vaimset ja materiaalset kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. ( Muuseumiseadus, 2013) Muuseumites töötavate külastusjuhtide rolliks on läbi suhtlemise ja erinevate (programmiliste) tegevuste läbiviimise toetada ja rikastada külastajate külastuskogemust ning vahendada muuseumi teadmisi. Miks kaasata külastusjuhte erinevate vahendustegevuste arendamisse? Tulenevalt rollist, on külastusjuhid kõige otsesemalt ja vahetumalt seotud erinevate külastajatega. Seega omavad just nemad parimat pilti sellest, mis

külastajaid tõeliselt huvitab ning millised meetodid teadmiste vahendamiseks kõige paremini töötavad. Töökogemustest tulenevalt on külastusjuhtide teadmised ja kogemused väärtuslikuks potentsiaaliks kõige paremal viisil töötavate vahendustegevutse väljatöötamisel. Samaagselt on sellistes väljatöötamisprotsessides osalemine külastusjuhtidele lisaväljundit pakkuv ja kompetentsi tõstev.

Kompetentsuse

tõstmine, meeskonna tugevdamine ja silmaringi avardamine. 

Kuidas? Luua „sild“ külastusjuhtide ja muuseumis vahendustegevusi planeerivate ja välja töötavate inimeste vahel. 

Igakuised meeskonna koosolekud, mis toimuvad kindlal kokkulepitud ajal. Igakuised üks-ühele koosolekud külastusjuhi ja tema otsese juhi vahel.

Toetada isikliku tööaja planeerimise ja tööalaste eesmärkide seadmise oskust.

Suuremate üldeesmärkide isklik lahtikirjutamine kuu lõikes, nt google.docs vms formaadis. Tööaja kaardistamine toetamaks töö efektiivsuse tõstmist.

Regulaarselt toimuvad ühised õppekäigud teistesse muuseumitesse, külastuskeskustesse ja kultuuriüritustele.

Tagasiside kogumine vahendustegevuste toetamiseks. 

külastajatelt arendamise

Erinevate sündmuste ja programmide läbiviimise järgne tagasiside küsimine külastajatelt (ankeetküsitlused, erinevad elektroonilised lahendused, vestlused jms). KÜLASTUSJUHTIDEL ON OLULINE KOGEMUSTE- JA TEADMISTEPAGAS, MIS ANNAB OLULISE LISAVÄÄRTUSE VAHENDUSTEGEVUSTE VÄLJATÖÖTAMISE PROTSESSI.

Eva Ronk, Andragoogika


Mitteverbaalse suhtluse tööriistakast Mitteverbaalne kommunikatsioon on suhtlemisviis, mille puhul ei kasutata infovahetuseks sõnu, vaid teisi võimalusi (silmsidet, kehakeelt) (Gupta, 2013). Esmamuljest moodustab mitteverbaalne pool 93%, sõnad vaid 7% (Phutela, 2015) Iga täiskasvanukoolitaja saab leida just talle sobivad mitteverbaalsed meetodid, millega oma sõnumit toetada ja iseennast väestada luua oma karisma. Enesehäälestamine on tarvilik ruumi loomiseks.

Mitteverbaalsel kommunikatsioonil on viis peamist funktsiooni: • • • • •

emotsiooni väljendamine, inimestevaheliste hoiakute vahendamine, kõnet toetav funktsioon, enda esitlemine, rituaalse rolli täitmine.

Mida innustunum ja karismaatilisem on koolitaja, seda suurem on õpimotivatsioon ning seda paremaid tulemusi saavutatakse.

Mitteverbaalsete oskuste täiendamise tee on kõigil erinev. Lihtsam on muuta kehahoiakut, raskem on muuta hääletooni. All on toodud üks võimalik jada, alustades minu enda puhul kõige kergemini muudetavast/täiendatavast komponendist. Punasega on värvitud füüsilised komponendid, rohelisega kõrgema tasandi komponendid. • • • •

• • • • • •

(illustratiivne materjal Google´ist) Annely Tank, KAANM-2

puhas ja hoolitsetud välimus, sirge selg, huumori kasutamine (vabastab õppija pingest) ülemäärase žestikuleerimise piiramine, sujuv ja rahulik poosivahetus, hoolivus, õppija märkamine ja tunnustamine, silmside hoidmine, hetkeline reageering (õppijale reageerimine), kõneleja/partneri reflekteerimine, kinnitamine, edasisidestamine, oma hääletooni ja kõnelemise kiiruse kontrollimine.


E-õppe invasioon Hiiumaa Ametikooli haridusinnovatsioon Mobiilne Kaasaegne Õppijakeskne IKT pädevused Emakeeles Kättesaadav

Õppimine ei ole privileeg. Alusta juba täna, sulle sobival ajal ja kohas!

E­õpe on võrdväärne auditoorse õppega ning sellest osa saamine on eeldus kooli lõpetamiseka. Õppijal on võimalus võtta õpetajaga ühendust ja saada asjakohast tagasisidet.

Iga õppetund koosneb videost, õppematerjalist ja ülesannetest. Ülesanded on nii e­ keskkonnas kui ka praktilise väljundiga.

Kaasaegne e­õppe keskond on oma lihtsuses ja maguvasuse kättesaadav erinevatele sihtgrupidele.

Kõrgkvaliteetsed videod, mille pikkuseks on 2­15 minutit.


Veebipõhine juuksehooldustoodete koolitus Kiirelt muutuvas maailmas muutub üha olulisemaks õppimise paindlikkus, kättesaadavus, mugavus ning enesearengu subjektsusest lähtuvalt enesejuhitavus, ning seeläbi ka vabadus õppida endale sobival ajal, endale sobivas tempos ning endale sobivas kohas. Juuksehooldustoodete koolitus on igale maaletoojale, kui ka koolitusel osalejale, ajaja rahakulukas, kuid samas möödapääsmatu ja vajalik. Koolitusel osalemine on juuksurile vajalik ja arendav ning igapäevases töös vajaminev . Juuksehooldustoodete koolitus on tihti faktide omandamine ning oma iseloomult staatiline. Juuksehooldustoodete info on kättesaadav , visuaalselt ahvatlev ning haarav nii erinevate maaletoojate kodulehekülgedel , sotsaiaalmeediakanalites kui ka lihtsasti erinevaid otsingumootoreid kasutades leitav. Ajakulukas koolitus on võimalik läbi viia

veebipõhiselt, mis on innovaatiline, paindlik ning kättesaadav osalejale sobival ajahetkel. Juuksuri töö iseloomuks on tööpäeva kestel tekkivad pausid, mida on võimalik täita otstarbekalt oma aega kasutades . Miks mitte kasutada seda aega veebipõhiselt juuksehooldustooteid õppides? Veebipõhine tootekoolitus on kättesaadav osalejale sobival ajahetkel ning ei nõua füüsilist kohalolekut. Osaleja saab omandada toodete kohta infot veebipõhiselt ning tooteinfo omandamise kohta teha testi , mille tulemused on koheselt kättesaadavad ning ebaõnnestumise korral saab testi uuesti sooritada. Koolitus on kättesaadav nii noorele, oma karjääri alguses olevale juuksurile, kui ka juba kogemustega spetsialistile kes soovib oma teadmisi aegajalt uuendada ja kontrollida. Miinuspoolena võib välja tuua kontrollimatuse info omandamise kohta. Võib tekkida situatsioon, kus testi lahendatakse nö. oma lõbuks ilma süviti infot omandades. Info omandatakse pealiskaudselt ja justkui

Bingot mängides- läheb täppi või mitte. Kiiresti muutuvas maailmas muutuvad ka inimesed, õppijad ja ka õpetajad. Veebipõhistest kursustest saavad iseenesest mõistetavad toetavad kursused , mis aitavad paremini hakkama saada igapäevases töös, andes võimaluse oma aega paremini planeerida ning efektiivsemalt kasutada. Kuid peamine, enesejuhitavus oma õpingutes jääb siiski õppija kanda.

Aili Anton


Õpikeskkond kui õppeprotsessi toetaja Õpikeskkonnal on mõju õppeprotsessile ning koolitaja ja õppija ning õppijate vahelisele suhtele. Õpikeskkonnana eristatakse füüsilist ja psühholoogilist keskkonda. Füüsiline õpikeskkond peegeldab palju õpetajate ootusi ja kannab endas sõnumit selle kohta, mida võib hakata õppeprotsessilt ootama. Kaasavas õpikeskkonnas on õppijad istuma paigutatud viisil, mis soosib suhtlemist üksteisega. Uuringutes märgitakse ka seda, et kui õppijate poolt tehtud plakatid ja muu visuaalne materjal kuvatakse õpikeskkonna seintel, aitab see õppijatel arendada kokkukuuluvustunnet. Samuti on toodud välja taimede, loomade ja muusika positiivne mõju õpikeskkonnale. Psühholoogiline keskkond viitab sellele, kuidas õpilased õpivad. Konkreetsed ja selged reeglid, koolitaja kannatlikkus, selgus ja tolerantsus aitavad kaasa positiivse õpikeskkonna kujunemisele. Positiivne kinnitus, positiivsed sõnnumid. Õpikeskkond mängib suurt rolli õppijate akadeemilisel edukusel, mõjutades õppija enesehinnangut ja teistega suhtlemist.

Uuringutes on ilmnenud positiivne korrelatsioon õpikeskkonna ja õppimise ja lõpetamise määra vahel. Samuti mõjutab see positiivselt ka koolitajate püsivust. Ruum, mis toetab rühmatööd ja koosõppimist, loob eelduse ka tänapäevaste täiskasvanuõppe meetodite kasutamiseks. Eriti

Täiskasvanuõppes on õppijad ise resurss ja selle avaldumist saab toetada füüsilise õpikeskkonna kujundamisega oluliseks peavad mitmed uurijad õppijates uudishimu tekitamist läbi küsimuste esitamise. Küsimus toob esile õppija loomuliku uudishimu, tekib mõtestatud suhtlemine. Edukad õpetamispraktikad sisaldavad erinevaid õpetamismudeleid ja –tehnikaid, mida toetab füüsiline õppekeskkond grupitööd ja ideerühmad jne. Füüsilise õppekeskkonnana defineeritakse järjest enam ka e-õppe loodud võimalusi. Õpikeskkonnana soovitatakse siduda õpe ka ümbruskonnaga, kogukonnaga, tegeliku eluga.

Kasutatud allikad: Popan, E. M. (2016). Learning environment. Salem Press Encyclopedia Terry Heick The Characteristics Of A Highly Effective Learning Environment http://www.teachthought.com/learning/10characteristics-of-a-highly-effective-learningenvironment Ülle Mugu, andragoogika 2


Vanem vanema mentoriks Meil on olemas mentorlus kui strateegia ja süsteem ja samuti noored vanemad, kellel kasvatuses oleks vaja tuge ja kõrvalt vaadet, et paremini oma lapse/lastega toime tulla. Programm sobiks neile, kellel endal juba lapsed suured ja kes sooviks nii vanemate kui lihtsalt inimestena õppida mentoriks olemise oskusi. Koolitused saavad toimuda nii päevakeskuste, lasteaedade kui ka koolide juures ja kaudu.

Samuti annab see vanematele inimestele võimaluse olla jätkuvalt õppimisprotsessis ja läbi tasakaalus suhete olla vajalikud noorematele põlvkondadele. Side erinevate põlvkondade vahel tugevneks ja oldaks üksteisele rohkem vajalikud. Samuti annab see võimalusi ka vanavanematel või vanematel inimestel, kes ei ole vanavanemad, käia koos õppimas ja tunda selle kaudu ühtekuuluvustunnet ja jagamise kohta.

KOGENUD VANEMAD ON TOEKS TUGE VAJAVATELE VANEMATELE, OLLES NEILE MENTORIKS

MIKS? On noori vanemaid, kellel ei ole endal piisavalt oskusi lastega toime tulekuks. Samuti on vanemaid, kellel ei ole endal turvalist kodu olnud või ei ole ka endal enam vanemaid. Nad vajaksid kedagi, kes oleks neile toeks, kuid ei oleks neile õpetajad vaid pigem teekaaslased ja toed, kes pigem oskaksid näha neis kui vanemates nende tugevusi ja juba toimivaid toimetulekustrateegiaid – kes oskaksid noori võimestada olemaks enesekindel ja kehtestav lapsevanem.

KUIDAS? Võimalus süsteemi loomiseks on erinev. Noortel vanematel on endal võimalik läbi lasteaia ja kooli oma vajadusest teada anda. Kuid on ka läbi nõustamiste võimalik mentorit pakkuda. Selleks oleksid olemas mentorite andmebaas lapsevanematele.

Sellele järgneks supervisoon 1x kuus, mis toimub samuti 2 akadeemilist tundi ja kus on võimalik käia jagamas oma kogemusi – mure- ja rõõmukohti. Mis juhtub koolitusel? Omandatakse oskusi: mentori rolli olemus, suhtlemisoskused (aktiivne kuulamine, ümbersõnastamine, tunnete peegeldamine), konfronteerumine), erinevate suhtlemistasandite mõju ja kasutamine, enesekehtestamine). Räägitakse nõustamise olemusest ja harjutatakse praktilisi oskusi. Lisaväärtuseks kogu protsessile on kindlasti vanema generatsiooni rakendamine õppimisse ja tegevusse – igas eas on oluline tunda ennast vajaliku ja õppimisvõimelisena. Läbi selle koolituse saavad vanavanemad võimaluse olla ka efektiivsemad toed oma lastele ja lastelastele .

KOOLITUS Koolitus oleks 10-päevane baasõpe, mis toimuks 1x nädalas 2 akadeemilist tundi. LEMME RANDMA, Andragoogika


PRAKTIKABAASI ARENDAMINE Kuidas leida ettevõtteid ja asutusi, kes sooviksid antropoloogi praktikale? Kuidas motiveerida tudengeid ning tagada organisatsioonile hea praktikant? ETTEVÕTETE JA ASUTUSTE LEIDMINE

Leia organisatsioonid, kellel on rakendusantropoloogia tudengitest reaalne kasu. Kaardistage koos organisatsiooniga konkreetsed praktikaülesanded ja tegevused. Tee koostööd vaid nende asutustega, kes valmis võtma planeerimiseks aja! Näitab asutuse valmisolekut praktikanti kasutada. Läbimõeldud praktika on kasulik kõigile osapooltele!

TUDENGITE MOTIVEERIMINE Anna vastutus praktika sooritamise eest tudengile -> Praktikale saamiseks peab tudeng sinna kandideerima (motivatsioonikiri + praktikaplaan) Praktikale tulija valige välja koos praktikapakkujaga Selge praktikajuhis ja ülesanded


ÕHINAPÕHINE ÕPPIMINE Reili Randlo KAANM-15 Meil kõigil on kogemusi, kus oleme olnud sunnitud midagi vastumeelselt õppima. Mäletan milline vaev see oli ja kui kiiresti õpitu meelest läks. Kui miski aga mind tõsiselt huvitas, siis ei pannud õppimist tähelegi. Õpitud sai õhinal ning meeles on see veel aastaid hiljemgi. Töövarjutamise käigus tõdesin ma seda taaskord, et huvi korral on motivatsioon kõrgem ning tahe õppida/kogemust omandada suurem.

MIS ON ÕHINAPÕHINE ÕPPIMINE? Kirjandusest rohkem tuntud kui huvipõhine õppimine. Eestis nime „õhinapõhine” ristiisaks Hannes Tammjärv – Rocca al Mare kooli asutaja.

Õhinapõhine õppimine on õppimine, milles sisaldub huvi, soov ja tahe õppida, huvipoolte tulemuslik koostöö, rõõm ja eduelamus tulemustest ning elus toimetulekust

õpisituatsioonides on õpetajal ja õpilasel erinevaid rolle. Teadvustatakse, et õpilane on kõige olulisem. Ta suudab muutuda, areneda ja tal on olemas selleks vajalikud ressursid. Õpilane konstrueerib omaenese teadmise ja teeb seda huvi ja kogemuste abil. Huvi püsimajäämine sõltub paljudest asjadest ja on kiire kaduma.

HUVI ARENGU MUDEL Esimene faas – vallanduv situatsiooniline huvi. Ideede aksepteerimine ja teiste toetus, abi ja soov tunda, et nende pinutusi hinnatakse. Teine faas – jätkuv situatsiooniline huvi. Soov tunda ideede aksepteerimist, saada toetust ja konkreetseid näpunäiteid edasi minekul.

Õpiõhinat soodustab seoste loomine õppimise ja tegeliku elu vahel. Õppimisel kasutatakse selgeid ja toetavaid õpetamis- ja hindamismeetodeid.

Kolmas faas – vallanduv individuaalne huvi. Võib välja kujuneda teisest faasist sellisel juhul, kui situatsioonilist huvi hoitakse piisavalt pika aja jooksul. Tunda, et ideed on arusaadavad, tehtud jõupingutusi hinnatakse ja oodatakse tagasisidet.

Õpiõhinat takistavad meie uskumused ja hoiakud, motivatsiooni puudus ning hirm teha vigu, katsetada erinevaid lahenduskäike.

Neljas faas – süvenev individuaalne huvi. Ideed pakuvad väljakutset, soov saada konstruktiivset tagasisidet.

TEOREETILINE KÄSITLUS

Faasid on järjestikulised, progresseeruvad, ent siiski eraldiseisvad. Iga faasi kestvust ja iseloomu mõjutab õpilase isiklik kogemus, temperament ning ka geneetiline eelsoodumus. Oluline on toetus teistelt (õpetajatelt ja

Õhinapõhise õppimise eelduseks on arusaam, et õpitavat teemat/oskust on millekski vaja. Õppimine toimub paljudes erinevates kontekstides ning

kaasõpilastelt), sest ilma selleta võib huvi areng taanduda madalamale huvi astmele või sootuks kaduda.

“MINA” õpetajana 

loon eakohase, turvalise, arendava õpikeskkonna

olen olukorra hindaja, suunaja ning kuulaja ja muutuste agent

otsin ja annan tagasisidet, kasutan dialoogi

naudin uut lähenemisviisi ja väljakutseid

usk õpilase võimetesse ja vigade tegemine on tervitatav

olen ise õppija

aktiivne

“MINA” õpilasena 

vastutan oma õppimise eest ning valin mida õpin ja hindan enda õppimist

olen huvitatud oma arengust ning õpin ja uurin seda, mis aitab saavutada arengu eesmärke

olen rohkem lahendaja

aktiivsem info otsija ja uute ideede looja

suudan vastutada ka grupi õppimise eest

küsija,

uurija,

probleemide

Õhinapõhine õpikäsitlus rõhutab aktiivset kaasatust, oskust lahendada probleeme ja koguda selleks vajalikke teadmisi. Oluline on koosõppimine ja -loomine. Eduka õppijana peame tegema iseseisvalt teadlikke valikuid, et saavutada endale seatud eesmärke. Suur soov on seda teha õhinaga – huudishimu ja rõõmuga.


Mitmekesisus organisatsioonis kui sisekoolituse ressurss Sisekoolitus on tänapäeva ettevõtetes ja organisatsioonides üks levinumaid koolitusvõimalusi. Tänapäeva ettevõtetele ja organisatsioonidele on omane ka mitmekesisus. Mitmekesisuse all peetakse silmas kõike seda, mis annavad igaühele meist unikaalse elukogemuse ja võimaluse panustada - rahvus, sugu, vanus, haridus, töökogemus ja muud erisused. Seega pole mitmekesisus sugugi nähtus, mis puudutab ainult vähemusi. Mitmekesises keskkonnas tugevnevad kõik identiteedid. Võtmeküsimus on see, kui edukalt ettevõtted ja organisatsioonid suudavad erisusi ära kasutada ja muuta tugevusteks. Erilist tähelepanu tuleks pöörata mitmekesisusele avaliku sektori organisatsioonides, mis peavad teenuseid pakkuma kogu ühiskonnale. See tähendab, et teenuste osutamisel peab arvesse võtma väga erinevate omaduste ja taustaga inimeste võimalusi, vajadusi ja soove. Et tagada teenuste kvaliteeti, kasutataksegi sageli tööalaseks väljaõppeks sisekoolitusi. Sisekoolitused peavad olema kättesaadavad kõigile töötajatele vastavalt nende tööalasele vajadusele. Seega tuleb koolituste korraldamisel arvestada kõigi töötajate eripäradega. Õppijaid ja õppimist ei mõjuta ainult õppesituatsioon, vaid õppeprotsess tervikuna. Seetõttu on oluline, et sisekoolitaja lisaks teema valdamisele, teadvustaks grupis toimuvat ning oskaks arvestada koolitusel osalejatega kui täiskasvanud õppijatega. Andrgoogilisest aspektist lähtuvalt peaks koolitus olema kui võimalus osaleja kogemuse aktiviseerimiseks ja analüüsimiseks, iseseisvaks mõtlemiseks ja teadmiste loomiseks ning koostööks ja aktiivseks tegutsemiseks. Inimeste individuaalsus ja grupisuhted on sisekoolituse võtmetegurid. Individuaalsed omadused on eelduseks, mille abil väljendatakse ja realiseeritakse vajadusi, hoiakuid, väärtushinnanguid. Just individuaalsete omaduste tundmine, nii endas kui teistes, aitab arvestada inimeste eripära. Kui inimesed oma eripäradega kuuluvad mingisse gruppi, näiteks koolitusel, saab omavaheline sobivus üheks tähtsamaks grupi koostegevust mõjutavaks teguriks. Grupisuhtetes on olulised peamiselt kolm tegurit: füüsiline meeldivus, sarnasus ning vajaduste täiendavus, mille tõttu inimesed saavad üksteist täiendada. Mitmekesisusest saab sisekoolituse ressurss, kui sisekoolitaja arvestab koolituse kavandamisel ja läbiviimisel osalejatega eelkõige kui täiskasvanud õppijatega, mitte kui kaastöötajatega; peab õpikeskkonna kujundamisel silmas täiskasvanu loomust ja õppimise iseärasusi; valib koolituse koha, mis tagab suhtlemiseks, tegutsemiseks ja õppimiseks piisavalt ruumi; mitmekesistab õppemeetodeid, arvestades, et need ka kõigile osalejatele jõukohased on.


PIDU SINUS ENESES Õppimine ehk haridus on eneseloomine kultuuris ja kultuuri loomine iseendast. /Liimets, 2016/ Sageli arvatakse, et kultuurikorraldaja elu on üks suur pidu. Tema professionaalsust hinnatakse pigem õnnestunud ürituste, rahastuse saanud projektide või ilusa kuulutuse järgi, vähem pööratakse tähelepanu kultuurikorraldajale kui isiksusele. Nii ongi ta kujundlikult varjunud maski taha, valmis oma töös pakkuma teistele alati parimat ning selle nimel ka oma erialaseid oskusi täiendama.

Samas vaevavad küsimused: • • • •

kultuurikorraldajatki

Kes ma olen? Milliseid rolle kannan? Mis tähenduse neile annan? Milles väljendub minu professionaalsus?

Kohaliku omavalistuses tegutsevatele kultuurikorraldajatele esitatavad nõudmised on pidevas muutumises. Et muutuste tuules püsima jääda, tuleb tegeleda enesetäiendusega.

/Jarvis, 2004/

• • • • • • •

ERIALASES TÄIENDUSKOOLITUSES SUUNDUB FOOKUS OSKUSTE LIHVIMISELT ISIKSUSE ARENDAMISELE

Valdkondlikku erialast täienduskoolitust pakub Rahvakultuuri Keskus, õppekava koostamisel arvestatakse kultuurikorraldaja kutsestandardis kirjeldatud pädevusi ja kompetentsinõudeid.

Nad olid õppinud „olema“ oma ametikoht ja see oli kujundanud identiteedi.

Miks mitte eneseanalüüsiga, küsimustele:

Enamjaolt on täienduskoolituse teemad olnud seotud erialaste praktiliste oskuste ja teadmiste kujundamistega, on aeg pöörata suuremat tähelepanu ka isiksuse arendamisele.

tegeleda õppeprotsessis püüdes leida vastuseid

Millised on minu ressursid? Kes vastutab minu arengu eest? Kuhu ma kuulun? Kuidas ma tean, et olen professionaal? Kelle ja mille pärast ma õpin? Milliseid enesearendamise võimalusi ma täna selles valdkonnas näen? Milline on minu eneserefleksiooni viis, kuidas seda enda kasuks tööle panna? Kuidas väestada end?

Innovaatilise lahendusena lülitus kultuurikorraldaja täienduskoolituse õppeprotsessi psühholoog-nõustaja Pille Murriku jätkukoolitus „Enesega sõbrakssaamine ja efektiivsed toimetuleku strateegiad töötamiseks kultuurikorraldajana.“

Inimene õpib olukorrast, kujundades mitte ainult oma identiteeti, vaid kogeb ka rahulolu, enesekindlust, rõõmu, väljakutset, meeldimisi ja mittemeeldimisi ning veel palju muud. /Jarvis, 2004/

Reet Suurkask; KAANM-15


VÕIMEKAS VANASÕNA SISSEJUHATUS A.Hamburg ja A. Köörna (2009) raamatus „Innovatsioon: teooria ja praktika“ nimetavad, et innovatsioon on ühiskondlik fenomen. See ei ole üksiküritajate pärusmaa vaid sügavalt kollektiivne tegevus. Hästi! Järelikult, kui rääkida innovatsioonist, siis tuleb piiridest väljapoole rebida ja ennekõike teadvustada, millisele olukorrale (riigis) tuleks innovaatiliselt läheneda. Mina valin innovatsiooniliseks lähtekohaks hariduse. Põhjuse selleks annab inimeste rahulolematus oma juhtide käitumis -või otsustustegevusega ( lugeda saab sellest kas päevalehtedest või küsitlustest). Avalikkuse ette kerkivad mahhinatsioonid, spekulatsioonid jne. Nimetatu tagant kerkivad esile rahasummad, millised justkui nähtamatu masinavärgi käivitavad. Arvan, et puudused pesitsevad seega oskuses väärtusi väärtustada ehk hariduses. Soovin innovatsioonile läheneda Ülo Vooglaid´i juhistega: Esmalt on vajalik teadvustada olukord , seejärel sõnastada (mina pakun välja lahenduse) ning avalikustada.

OLUKORRA TEADVUSTAMINE: Eelpool kirjeldatust tulenevalt määrab rahakoti paksus selle, kellel ja kuipalju võimu on. Raha on saanud määravaks võimupositsioonil olevate inimeste käitumises kui ka otsustamistegevuses ning suurem osa (riigis elavaid) inimesi ei ole sellega rahul. INNOVATSIOONI (lahenduse) PAKKUMINE Vajalik on välja töötada innovatsiooniline lähenemine haridussüsteemis, milline kannaks

MIDA KÜLVAD SEDA LÕIKAD endas rohkem arusaamist vastutusest, normidest, piiridest, headusest, jagamisest, kaastundest jne. . EILNE ÕPPUR ON TÄNANE JUHT. Lapsed kes täna esimesse klassi lähevad vajavad uutmoodi suunamist ning seda võivad aidata teha vanasõnad. Vanasõnad on mõtlema kutsuvad, sügavad, subjektiivselt kui objektiivselt tõlgendatavad ning tihti suunavad juurdleja algtõdemuseni, et „andja“ ja „võtja“ on tegelikult üks ja sama tegelane. Ehk teisiti öeldes: niipalju kui annad niipalju ka saad või mida külvad seda lõikad. Seega tänased võimupositsioonil olijad on möödunud haridussüsteemi viljad ning vajame uut paradigmat. Vanasõnad hariduses aitavad luua uut moodi elu mõistmist ja mõtestamist.

AVALIKUSTAMINE: Vajalik on uue ideega jõuda inimesteni, kelle sõnadel on kaalu ning võimet olukorda mõista (luua seoseid tänase ja homse vahel.) Nendeks võivad olla inimesed riigikogust, meediaväljaannete juurest, haridusjuhid, kunstiinimesed, õppejõud ülikoolidest jne. Olles koondanud sarnaselt mõtlevad ning vanasõnade ideed tunnustavad inimesed tugigrupi loomiseks , aitavad nad ideed propageerida sellest rääkides ja poolt hääletades, et uuendus riiklikku koolisüsteemi sisse lülitatud saaks.

Vaata keskmist kollast punkti ja liiguta pead õrnalt edasi tagasi. Näed liikumist… Just samamoodi liigub nähtamatu maailm Sinu ümber iga teo või väljenduse tagajärjel. Millise maailma soovid Sina endast maha jätta ehk mida mõtled ja kuidas väljendud teades, et oled võimas mõjutaja? Kas kasutad tihti vanasõnu?

KATRIN HEINRICH KAANM 2


Kas kõrgkoolid toetavad ettevõtlust piisavalt? Ettevõtlus- ning innovatsioonialaste teadmiste ja oskuste ning teadlikkuse arendamise eesmärk on kõrge potentsiaaliga innovaatiliste äriideede juurdevoolu kasvatamine ja ettevõteteks arenemise kiirendamine ning kõrgkoolide intellektuaalkapitali laiem kasutusele võtmine läbi eduka teadmiste- ja tehnoloogiasiirde. Erinevates kõrgkoolides on võimalus läbida ettevõtlusega seotud õppekavasid, kõrvalaineid või -erialasid. Lisaks on võimalik läbida ka õppekavades olevaid üksikuid õppeaineid. Uuringus „Feasibility Study for an Estonian Materials Technology Programme“ rõhutati nõrka ülikoolide ja ettevõtete vahelist koostööd. Teiste seas tõsteti esile ka ettevõtete madalat teadus-ja arendustegevust puudutavat teadlikkust ning võimekust, praktiliste oskuste arendamise väikest osatähtsust kõrgkoolide õppekavades ning kvalifitseeritud tööjõu puudust. Tartu Ülikooli professor Alvo Aabloo nõustus uuringu tulemustega ning rõhutas hariduse kvaliteedi tõstmise tähtsust. Ühe olulise takistusena tõi ta välja asjaolu, et Eesti teadlaste ja õppejõudude töö hindamiskriteeriumid ei arvesta vajadusega toetada Eestis toimivat ettevõtlust. Läbi töövarjutuse tekkisid küsimused, kas kõrgkoolid mis pakuvad erinevaid ettevõtlusega seotud kursusi: 1. teevad koostööd erinevate ettevõtetega (mitte ainult teadus- ja arendustegevus); 2. kas ainult antud kursust läbi viinud õppejõud annab tagasisidet praktilisele tulemusele (äriplaan jne).

Ettepanekud ettevõtlusega seotud kursuste õpipädevuste tõstmiseks tudengile Ettevõtlikkust iseloomustab millegi uue alustamine, võimaluse nägemine ja sellele reageerimine, algatusvõime ning valmisolek riskida. Ettevõtlikkus eeldab loomingulisust, uuendusmeelsust, oskust välja selgitada enda eemärke ja nende saavutamise kavandamist. 1. Leia organisatsioon (ettevõte), mis tegeleb sama äriteemaga. Osale ettevõtte töös töövarjuna või praktikandina. Praktika annab õpilasele võimaluse tutvuda tööeluga ning omandada praktilisi oskusi. Praktika on lahutamatu osa haridusest, mis tagab koolis saadud teadmiste ja oskuste kinnistamise töökeskkonnas. 2. Palu ettevõtte looja enda kavandava äriplaani mentoriks. Mentor saab suunata ja nõustada sind äriplaani või eelarve koostamisel tekkinud kitsaskohtades. Äriplaani kirjutamine on aeganõudev tegevus, tuleb enne seda endale selgeks teha, kas äriidee on hea või mitte. Selleks tuleb uurida turgu, hinnata toodete müügivõimalusi, eelarvestada ettevõtte tulud ja kulud, hinnata iseenda oskusi ja ressursse, leida rahastamisvõimalused. 3. Leia endale vähemalt kolm ettevõtte loomisega seotud inimest, kes loevad üle sinu äriplaani, et saaksid teada, kas plaan on üheselt mõistetav ning toimiv. 4. Uuri ettevõtlusega alustamist toetavaid fonde ning organisatsioone ning millised on nende tegutsemise tingimused.


RAKENDUSANTROPOLOOGIA PRAKTIKABAASI ARENDAMINE Jaanika Jaanits, KAANM15 Töövarjutamise kogemusele mõeldes sai mulle selgeks, et kõige n-ö põletavam küsimus, kus saaksin ehk aidata edasi jõuda, on seotud laiemas mõttes rakendusantropoloogia valdkonna arendamisega Eestis, mida saaks alustada näiteks praktikabaasi välja töötamisega. Sellest tulenevalt kerkis esile kaks küsimust, millele innovaatiline lahendus võiks veidi abi pakkuda:  

Kuidas leida ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone, kelle juurde tudengid saaksid praktikale minna? Kuidas motiveerida tudengeid praktikat tõsiselt võtma, kasutama ära võimalust, mis praktika neile annaks et seeläbi tagada organisatsioonile hea praktikant?

Praktikabaasi väljaarendamisel on rakendusantropoloogia valdkonna arendamisel väga oluline roll, kuna praktika annab tudengitele n-ö päris kogemuse, kus nad saavad oma teoreetilisi teadmisi rakendada reaalsete olukordade lahendamiseks (vt Michaela Hynie, Krista Jensen, Michael Johnny, Jane Wedlock, & David Phipps, 2011). Samal ajal õpivad nad tundma ettevõtete sisemist asjaajamist ja toimimismehhanisme, mis neil oma erialaseid teadmisi tõlkida ettevõtluse keelde. Lisaks saavad praktika käigus ka ettevõtted paremini aimu, kuidas antropoloogid töötavad, milliseid meetodeid kasutavad ning näevad lisaväärtust, mida antropoloogiline lähenemine ettevõttele pakkuda võib. Heast praktikast on kasu kõigile kolmele osapoolele – tudengile, ettevõttele ning ülikoolile (Degravel, 2011, 28).

Leia organisatsioonid, kellele on rakendusantropoloogia tudengitest reaalne kasu Kõigepealt tuleks välja mõelda põhimõtted ja potentsiaalsed ülesandetüübid, mida tudeng saaks praktika raames teha. Praktikanti vastu võttev asutus peaks aga võimaldama sellised ülesandeid täita. Miks mitte mõni kohalik omavalitsus, kellel on mingi väga konkreetne lahendust vajav probleem. Näiteks milliseid noorte huviringe oleks mõne linnaosa noortekeskusesse tarvis; mis piirkonnas elab palju lapsi, kellele oleks tarvis mänguväljakut; millised on inimeste

liikumistrajektoorid ja kus ületatakse sõiduteed vales kohas (äkki on tarvis muuta ülekäiguradade kohti?) jne. Neile küsimustele saab kenasti vastused leida antropoloogide peamiste meetodite – intervjuude ja osalusvaatluse – abil ning see oleks koht, kus kohalik omavalitsus saaks koostöös tudengitega seda teha. Lisaks on need väga konkreetsed probleemid, mida praktika raames lahendada. Samuti saaksid erineva suurusega ettevõtted oma tooteidteenuseid antropoloogide teadmiste abil paremini ja kiiremini välja arendada. Näiteks erinevad idufirmad, kellel sageli ei ole alguses kasutajauuringute läbiviimiseks ressursse, kuid kes võidaksid toote välja arendamise protsessis sellest palju, kui neil oleks oma lõpptarbija vajaduste ja soovide kohta enam informatsiooni. Praktikandid saaksid sealjuures palju aidata.

suhtumist ja valmisolekut praktikanti ka reaalselt rakendada ning olukorrast ja ise õppida ning kasu saada. Läbimõeldud praktika on kasulik kõigile osapooltele!

Kaardistage koos organisatsiooniga konkreetsed praktikaülesanded ja tegevused

Praktikale saaja valige välja koos praktika pakkujaga

Kui mõned organisatsioonid on juba sõelale jäänud, tuleks koos nendega mõelda, millist abi võiks antropoloogist praktikant neile pakkuda. Siinkohal on oluline just see, et organisatsioonil oleks pakkuda konkreetseid ülesandeid või valmisolek välja mõelda, kuidas antropoloog saaks kasulik olla ja lisaväärtust luua. See aitab hiljem koostada praktikajuhendit ning sõnastada konkreetseid õpi- ja tööväljundeid. Selged juhised aitavad ka tudengil mõista praktika sisu ning seda, mida temalt selle käigus oodatakse. Soovituseks oleks teha koostööd vaid nende asutustega kes on valmis võtma aja, et koos praktikat planeerida! See näitab organisatsiooni

Kandidaatide hulgast ühiselt praktikandi valimine aitab organisatsioonil veelkord läbi mõelda praktika vajadus enda kontekstis. Samuti saavad nad praktikandi valikul juba otsida inimest, kes nende kollektiivi sobib ja kellega nad näevad viljakat koostööd. Praktikat vahendava õppeasutuse jaoks aitab selline n-ö jagatud vastutus tagada seda, et kandidaati koos valides saab organisatsioon praktikandi, kes tundub neile tol hetkel sobivaim.

Anna vastutus praktika sooritamise eest tudengile Kuna praktika võib olla sageli uks tulevasse töökohta, võiks praktikale saamine anda ka juba kandideerimise kogemuse. Seepärast oleks hea kui tudeng peaks praktikakohale kandideerima – kirjutama motivatsioonikirja, tegema ettevalmistamise faasis väljatöötatud info põhjal esialgse praktikaplaani ning miks ka mitte intervjueerida potentsiaalseid kandidaate. See annab tudengile signaali, et praktika on tõsine ettevõtmine, mille heast sooritamisest on huvitatud kõik osapooled.

Praktikaülesanded töötage välja koos praktikandiga Selleks, et tudeng oleks motiveeritud praktikat korralikult sooritama, peab ta tundma, et ta saab panustada konkreetsete praktikaülesannete väljatöötamisse vastavalt oma teadmistele, kogemustele ja huvidele ning tal on võimalus kaasa rääkida lõplikes töö- ja õpiväljundites. Sellisel juhul ajab tudeng praktikaülesandeid sooritades ka n-ö oma asja ning seisab selle eest, et enda seatud eesmärgid saaks täidetud. See aitab olla motiveeritum.

Kasutatud kirjandus Degravel, D. (2011). Internships and Small Business: A fruitful Union? A Conceptual Approach. Journal of Management Policy & Practice, 12(2), 27–43. Michaela Hynie, Krista Jensen, Michael Johnny, Jane Wedlock, & David Phipps. (2011). Student internships bridge research to real world problems. Education + Training, 53(2/3), 237–248.


(T)Rollimängud (aga võib ka trammis, bussis, rongis...) Kindlasti on trollis või mõnes muus transpordivahendis sõit tore ja põnev. Kuid miks mitte teha see veel põnevamaks ja kasulikuks, võimalik, et isegi harivaks ja arendavaks. Niisiis kujutagem ette, et liigub linnas ringi troll, mille reisijaks asudes astute koolituskeskkonda, mida saab kujundada vastavalt igaühe ajalimiidile või inimeste arvule.

Miks rollimängud ? Rollimängud annavad õppijale võimaluse praktiseerida olukordi oma karjääri või isikliku elu tarbeks.

Troll on väljast varustatud „hoiatavate“ siltidega, et sees antavad ülesanded ei tuleks ebameeldiva üllatusena. Samas kaasa mängimine ei ole kohustuslik, küll aga tuleb teisi mängijaid tolereerida.

Rollimängud võimaldavad arendada ajaloolist ja kultuurilist empaatiavõimet teiste suhtes. Rollimängud võimaldavad ette näha, kuidas inimene reageerib erinevates situatsioonides. Rollimängud aitavad kujundada suhtumist ja käitumist. Rollimängud võimaldavad õppijal kogeda teist vaatenurka ja loovalt mõelda. Rollimängus on võimalik leida olukorrale uus perspektiiv ja ülevaade ning leida seni varjul olnud aspektid.

Ülesane1: Leia, milline emotikon sind praegu iseloomustab – arutle, miks just see pilt. Ülesaane2: Pane end trollijuhi olukorda.

Trollimängud on võimalus ühistranspordis rollimängu mängida. Juhendid on sõiduvahendi seinal. Mängu aeg sõltub sõidu ajast. Mängida saab üksi ja koos kaaslasega.

http://www.andras.ee/ul/Koolitaja_kariraama t_2011.pdf

Piiratud tingimustes on õppemeetodina rollimängud trollis pingutusnõudev väljkutse.

http://clear.unt.edu/pedagogical-principlesrole-play-learning

Tavapäratu õpikeskkond kogemuse kujunemist.

Merli Tammi-Jõeveer; KAANM-15

mõjutab

õppija


RUUMIKUJUNDUS NOORTEKOOLITUSTEL Anastassia Kiseleva

Täiskasvanukoolitus on keeruline ja mitmekülgne protsess, kus koolitajal kui selle protsessi juhil on palju ülesandeid, funktsioone ja rolle. Kahtlemata koolituse puhul on olulised eeskätt koolitaja professionaalsed oskused ja pädevused, kuid tähelepanu väärib ka koolituse ruumi kujundus ja selle mõju õppijatele. Antud artikli eesmärk on vaadelda, millist mõju avaldub füüsiline õpikeskkond koolitavatele. Artikli idee tuli töövarju projektist, kus ühe noortekoolituse raames ruumikujundus oli muudetud (avatud poolkaarest oli tehtud laudadest nelinurk), mis tuntuvald mõjutas grupi dünaamikat: osalejad tundsid ennast just nagu koolis, nende motivatsioon kaasa rääkimiseks langes ning oli tunda, et grupp oli lausa pinges. Antud artikkel analüüsib juhtumit ning selgitab, miks ruumikujundus avaldus sellist mõju õppijatele. TEOREETILINE TAUST Õpikeskkond on füüsiline ümbrus, psühholoogilised või emotsionaalsed tingimused, ja sotsiaalsed või kultuurilised aspektid, mis mõjutavad täiskasvanu õppija kaasatust õpitegevustesse ja tema arengut õpiprotsessi tulemusena. (Rudovan & Makovec, 2015) Miks on füüsiline õpikeskkond oluline? Me tavaliselt näeme õpiruumi enne kui me saame selle kogeda teiste meeltega. Sellega algab meie tutvus koolitusega ja selle pinnal tekib ka esmamulje. (McLaughin) Vaadates õpikeskkonda õppija konstrueerib arvamust selles osas, millise koolitusega tegemist on saab ettekujutust koolituse sotsiaalsetest eeldustest. Õpiruumi erinevad detailid (värvid, ressursid, istekohtade paigutus) ei avalda suurt mõju ükshaaval, kuid koos nad võivad toetada õppimisvõimekust (Hannah, 2013). Üheks väga mõjusaks õpikeskkonna komponendiks on istekohtade paigutus (Lippman, 2010; Hannah, 2013; Barrett, Davies, Zhang & Barrett, 2015). Ruumikujundus, kus õppijad istuvad reas ei toeta õppimise sotsiaalset aspekti ning pigem on suunatud individuaalsetele ülesannetele. Kui istekohad on ringikujuliselt paigutatud, see toetab avalaiku esinemist ja mõtete väljendamist, sest õppijatel tekib antud grupile kuuluvustunne ja nad on valmis tähelepanelikult üks teist kuulata, saada silmsidet. (Hannah, 2013) ANALÜÜS Põhinedes teoreetilistele allikatele võib analüüsida koolitusel toimunud olukorda, kus istekohtade muutus

mõjutas suuresti osalejate motivatsiooni ja üldist grupi tunnet. Koolituse esimene osa möödus avatud atmosfääris, kus osalejad istusid poolkaares ning panustasid aktiivselt õpiprotsessi. Märkasin, et osalejad kes istusid servades, aga koolitajatele kõige lähedasem, olid julgemad oma küsimuste esitamises. Esmamulje, mille osalejaid tol hommikul said võis olla jagamine: koolitus toimub informaalses õhkkonnas, millega kaasneb ka aktiivne osalus. Seintel oli mõned informatiivsed plakatid ja nurgas seisis ressursside laud, kus olid lugemiseks pakutud erinevad publikatsioonid. See võis anda vihjet, et koolitusel on ruumi ka iseseisvateks tegevusteks ja osalejad saavad valida lähtudes nende huvidest ja vajadustest endale tegevust. Peale lõunat aga, kui osalejad tulid ruumi sisse, siis ootamatult oli ruumi keskel tekkinud lauad ja töölehed, mis muutsid õhkkonda formaalseks. Töölehtede olemasolu võis viidata sellele, et nüüd koolitusel on vähem ruumi mõtete väljendamiseks ja omavahelisteks aruteludeks ning keskendutakse individuaalsetele ülesannetele. Sellegipoolest koolitustegevused ikkagi eeldasid oma mõtete väljendamist, kuid oli näha, et osalejad ei jaganud oma ideid nii entusiastlikult, kui nad tegid selle varem. Algselt oli planeeritud küll, et koolituse teine osa keskendub osalejate ideedega töötamisele, kuid oli vaja osalejaid häälestada ennem, kui alustada tegevustega muudetud õpikeskkonnas. Teine variant oleks tekitada tööjaamad (work stations), kus osalejad saaksid töötada oma ideega, kuid vahepeal arutada selle ka kaaslastega, kes sattusid nendega ühe laua taga. KOKKUVÕTE Füüsilise õpikeskkonna kujundus mängib olulist rolli õppijate tähelepanu hoidmisel ja nende kaasamisel õpiprotsessi. Koolitaja võib mõjutada õppijate suutlikust informatsiooni omandada läbi ruumi kujundamist. Selleks võib erinevalt paigutada istekohti, dekoreerida seinu erinevate ülesannetega või informatiivse postritega jne.

ALLIKAD: Barrett, P., Davies, F., Zhang, Y., & Barrett, L. (2015). The impact of classroom design on pupils' learning: Final results of a holistic, multi-level analysis. Building and Environment, 89. Hannah, R. (2013). The Effect of Classroom Environment of Student Learning. Michigan: Western Michigan University. Lippman, P. C. (2010). Can the physical environment have an impact on the learning environment?. OECD. McLaughlin, D. Perception of the Adult Classroom Environment and Motivation to Learn. Edmond: University of Central Oklahoma.


Innovaatilised lahendused