Page 1

RAHVUSOOPER 5. september 2014

Ooper,

mis vallutas Inglismaa

Ballett

kui hea Briti telesari

Toomas Edur 채ratab uinuva kaunitari

e m u t h o K tul 천h as! i n o t Es

Cranko ONEGIN

London, Pariis, New York ja Tallinn!

Poisid on armunud Carmenisse

Kolm k체simust Andero Ermelile


SAATEKS

Sisukord 1 KOHTUME ÕHTUL ESTONIAS! 2 HEA OOPERISÕBER! 3 „RINALDO“ – OOPER, MIS VALLUTAS INGLISMAA 4 „CARDILLAC“. LINN, KUS OTSITAKSE MÕRVARIT 6 PUBLIKU LEMMIKUD JUULI LILL JA RENÉ SOOM 8 MUUSIKA, MIS VÄÄRIB AVASTAMIST 10 BALLETT KUI HEA BRITI TELESARI 11 TOOMAS EDUR ÄRATAB UINUVA KAUNITARI 12 CRANKO „ONEGIN“ 14 ESTONIA SAAREMAAST SEVILLANI 16 ERGO TANTSUPREEMIAD: ABIGAIL SHEPPARD JA VITALI NIKOLAJEV 19 FESTIVAL „SUUR TŠAIKOVSKI“ 22 „TSIRKUSPRINTSESS“ 23 ESTONIA BALL 24 POISID ON ARMUNUD CARMENISSE 25 ULJANA SUUREKS TANTSITUD ROLL 26 ESTONIALT LASTELE JA NOORTELE 27 KOLM KÜSIMUST ANDERO ERMELILE 29 GALAKONTSERT – GEORG OTS 95 30 RAHVUSOOPERI UUED DVDd 32 TÄHTPÄEVAD

Rahvusooper Estonia Estonia puiestee 4, 10148 Tallinn Piletite tellimine +372 683 1210 estonia@opera.ee, www.opera.ee #operaestonia

Peatoimetaja: Piret Verte Toimetajad: Liina Viru, Ülla Veerg, Alo Lõoke Kujundaja: Tiina Maripuu

AIVAR MÄE teatrijuht

Kohtume õhtul Estonias! Möödunud hooaeg jääb meile kõigile kauaks meelde – Estonia maja sai 100aastaseks ja sünnipäevakuul tuli lähedalt ja kaugelt õnnesoove tooma ning juubelisündmustest osa saama ligi 40 000 muusikasõpra. Niisiis võtsime kodus külalisi vastu ja ringirändamiseks oli võimalusi vähem. Algaval 109. hooajal on plaanis rattad taas käima lükata ja jätkata oma programme Eestimaa pinnal, minnes külla neile, kel Tallinna tulek keeruline või suisa võimatu. Maakonnafestivalide traditsiooniga alustasime 2011. aastal Eestimaa keskpaigas Paides. Nädala nimeks oli siis „Ooper ja ballett südames“, mida kogunes vaatama ligi 3500 järvamaalast. 2014. aasta kevadel, kui Saaremaa vallutamist ette valmistasime, viis lasteprojektide ringreis estoonlased 1500 väikese saaremaalase ette. Oktoobris järgneb sellele nädalane balleti- ja operetifestival „Estoonlastelt saarlastele“. 2015. aasta kevadel toimub lasteprojektide ringreis Lääne-Virumaal ja 2016. aastal ootab Estoniat pikemalt külla sügispealinn Narva. Kui lisame siia igaaastased külalisetendused Jõhvis, Tartus, Viljandis, Pärnus ja Paides, jõuab kaunis tantsu- ja laulukunst koju kätte ligi 20 000 eestimaalasele aastas. Estonia maakonnafestivalid teeb eriliseks see, et pakume avastamisrõõmu kõigile vanuse- ja huvigruppidele. Väikelastele on kavas beebikontserdid, kuulata saab kammermuusikakontserte, koolilapsed osalevad muusikaharidusprojektides ja toovad koos estoonlastega lavale päris oma kontsert-etenduse ning täiskasvanud saavad võimaluse nautida suuri balleti- ja operetietendusi. Lisaks muidugi näitused, laadad, kohtumised, klubiline tegevus jpm. Rahvusooper püüab koos kohalike omavalitsuste ja ettevõtjatega ka nõu ja jõuga abiks olla. Nii renoveeriti 2011. aastal Paide Kultuurikeskuse lava ja avati orkestriauk – ilma selleta poleks suurte balletietenduste andmine seal võimalik olnud. Alustatud töö jätkus hooga ja tänaseks on sealses saalis ka toolid vahetatud ja sisekujundus uuendatud. Kevadisel visiidil Narva selgus, et ka Geneva keskuse lava vajab estoonlaste esinemiseks sobivaks kohendamist. Ootame selgi korral kohalike tuge ja aitame ise heal meelel kaasa. Ratastel olek on ooperi- ja balletirahvale puhas rõõm. SEB publikupreemia võitja René Soom ütles intervjuus käesolevale ajakirjale: „Aga mispärast on just ringreisietendused nii head – esined sa siis Eestis, Lätis või Hispaanias? Sa oled teises keskkonnas, saad sõidu ajal kaaslastega suhelda, nii nagu oma majas mitte iialgi. Uus publik avaldab vaimustust ja etenduste tase on alati väga kõrge.“ Nii et rõõm on igal juhul mitmepoolne ja -kordne. Kutsun teid pakutavast osa saama – oktoobris Saaremaal ja Viljandis, novembris Pärnus, Paides, Jõhvis ja Tartus, veebruaris Pärnus, märtsis Paides ja Tartus ning aprillis taas Viljandis. Estonia maja ootab teid septembrist juunini. Muusikarikast 109. hooaega!

Fotod: Rahvusooper Estonia arhiiv ja erakogud, kui ei ole märgitud teisiti

RAHVUSOOPER • 5. september 2014

1


2

OOPER

OOPER

Hea ooperisõber!

Usaldus ei ole oluline märksõna üksnes panganduses ja meditsiinis, vaid ka teatris. Kuidas muidu seletada seda suurt tunnustust, mida publik on kõikvõimalikke külastusrekordeid purustades meile viimastel hooaegadel osutanud? Oleme hoolikalt kaalunud uuslavastuste valikut, et usaldust õigustada ning veelgi kinnistada. Luban, et 109. hooaeg tuleb väga põnev!

MART MIKK ooperijuht Foto: The Baltic Guide

Juba 18. septembril jõuab lavale „Rinaldo“, ooper, millega Georg Friedrich Händel vallutas Inglismaa. Inglismaalt on pärit ka kogu lavastusmeeskond: lavastaja William Relton, kunstnik Cordelia Chisholm ning valguskunstnik Johanna Town. Dirigendipuldis on Andres Mustonen ja Risto Joost. Sellest ooperist pärineb kuulus aaria „Lascia ch’io pianga“, mida oskab peast vilistada iga muusikasõber. Pärast aastavahetuse balli saab 3. jaanuaril lavaküpseks Imre Kálmáni operett „Tsirkusprintsess“, mille järele on juba pikka aega olnud publiku tungiv nõudmine. Viimati oli see armastatud teos Estonia laval 50 aastat tagasi ja saladusliku Mister X-i rollis oli toona Georg Ots. Samanimelist Venemaal tehtud kultusfilmi on ikka ja jälle televisioonis näidatud, ehkki süžeeliselt linateos operetist mõnevõrra erineb. „Tsirkusprintsessi“ lavastajaks on pika operetikogemusega Thomas Mittmann Saksamaalt, kunstnikutöö tema kaasmaalaselt Gilberto Giardinilt, valguskunstnik on Anton Kulagin ja koreograaf Marina Kesler. Mais on lavale oodata põnevat teost, mida ei ole Eestis veel mitte kunagi esitatud. Veelgi enam, Paul Hindemithi „Cardillac“ kuulub ooperite hulka, mis meelitab siia kindlasti ooperisõpru kõikjalt Euroopast ja kaugemaltki. Tugevalt kriminaalse alatooniga „Cardillaci“ toob publiku ette tuntud Soome lavastaja Vilppu Kiljunen koos kunstnik Kimmo Viskari ning valguskunstnik Anton Kulaginiga. Pärast Teist maailmasõda redigeeris helilooja teost põhjalikult, keelates algse versiooni esitamise sootuks. Meie aga teeme seda loomulikult just originaalkujul!

Seiklusrohke „Prints ja kerjus“ hakkab mööda Eestit tuuritama ning saab värskendust ka uute nimiosaliste näol. Seetõttu tasuks ka neil, kellel põnev lugu kord juba nähtud, siiski mängukavast uurida, millistel kuupäevadel kehastavad Mark Twaini populaarseid tegelasi Tallinna Linnateatri näitleja Andero Ermel ning rahvusooperi solist Andres Köster – nagu kaks tilka vett! Veel rõõmustame lapsi novembris esietenduva Maria Suomineni näidendiga „Väike prints Hamlet“, kus vaid tunni jooksul jutustatakse kahe noore näitleja vahendusel hoogsalt ja fantaasiarikkalt kogu Shakespeare’i „Hamleti“ lugu. Glamuursel Vana Tallinn Galal 25. septembril astuvad publiku ette pikisilmi oodatud maailmatasemel külalissolistid. Kontsertettekannete traditsiooni jätkab üks ilusamaid vene oopereid, Nikolai Rimski-Korsakovi „Snegurotška“, peaosas noor vene sopran Baieri Riigiooperist Jevgenia Sotnikova. 21. märtsil tähistame galakontserdiga Georg Otsa 95. sünniaastapäeva. Estonia orkester annab kaks sümfooniakontserti ning detsembris toimub traditsiooniline jõulukontsert Jaani kirikus. Hooaega mahub kaks festivali: 12.–16. oktoobrini „Estoonlastelt saarlastele“ Saaremaal ning 15.–19. aprillini „Suur Tšaikovski“, kus helilooja 175. sünniaastapäeva auks esitatakse nädala jooksul Tšaikovski imekaunist muusikat. Soovin põnevat hooaega!

109. hooaja pidulik avamine 10. septembril kell 19 Dirigeerib Vello Pähn Külalistena:

Tatiana Lisnic (Moldova) Cataldo Caputo (Itaalia) Tund enne algust itaalia suupisted ja turg ning tervitused Estonia solistidelt! Meeleolu loovad Liviko ja restoran Trattoria del Gallo Nero. Järgmised etendused 8. ja 23. oktoobril.

5. september 2014 • RAHVUSOOPER

Kui esmakordselt „Rinaldot“ nägin, ei osanud ma eladeski ette kujutada, et saan sellise elamuse! See on Händeli esimene Londoni publikule kirjutatud ooper, ja mitte ainult – see on esimene itaaliakeelne ooper, mis seal lavale jõudis. Tasso eepilise poeemi „Vabastatud Jeruusalemm“ ainetel valminud „Rinaldo“ esietendus 1711. aasta alguses Haymarketil asuvas Queen’s Theatre’is ja seda saatis suur menu. Imelised aariad, muinasjutuliselt ekstravagantne sisu, dramaatilised tegelased – siin on kõik, mida hing ihkab! Vallutamine, maagia, pettus, keelatud armastus, truudusetus, seks, vägivald, röövimine, õilis eesmärk, lahingud; näib nagu oleks Händel õpikutarkuse järgi koondanud ooperisse kõik teatraalsed vahendid. „Rinaldost“ sai üks enamesitatud Händeli oopereid tema eluajal. Suure menu tõttu tegi Händel sellest veel mitu versiooni, kuid meie lavastus põhineb esimese versiooni muusikal. Mida selle kohta öelda? „Rinaldos“ on arvukalt ahhetama panevaid „hitt-aariaid“. Loomulikult kuulub nende hulka ka Almirena II vaatuse võrratu aaria „Lascia ch’io pianga“, üks kaunimaid ja tuntumaid Händeli loomingus. See ooper on tõeline maiuspala! WILLIAM RELTON „Rinaldo“ on lugu armastusest, võitlusest ja lunastusest 1099. aastal, mil toimus Esimene Ristiretk. Teose esmalavastuses 1711. aastal olid kasutusel oma aja kohta suurejoonelised lavalised efektid, mistõttu publik etenduse suure vaimustusega vastu võttis. Vaatamata kriitikute vastuseisule itaalialiku meelelahutuse vohamise vastu inglise teatris, kujunes „Rinaldost“ Händeli üks silmapaistvamaid oopereid, kaunist aariast „Lascia ch’io pianga“ aga populaarne kontsertnumber. Sooja vastuvõtu kiuste vajus ooper aga kaheks sajandiks unustusehõlma, kuni tänu uuenenud huvile barokkmuusika vastu jõudis „Rinaldo“ 1954. aastal helilooja sünnilinnas Halles taas lavale. Ooper salvestati 1984. aastal pärast edukat ettekannet New Yorgi Metropolitan Operas, mis kasvatas selle tuntust maailmas veelgi. Meie laval on barokkooper üsna harv nähtus. Esmakordselt tutvustas seda Estonia publikule Arne Mikk, kes lavastas 1985. aastal Händeli ooperi „Alcina“. Eelmise barokkooperi lavastuse, 2012. aastal esietendunud Händeli „Julius Caesari“ kohta kirjutas kriitik Alvar Loog (Postimees 1. II 2012): „Ehkki barokkooperi lavastuse ja muusikalise taseme hindamiseks puuduvad meil Eesti rahvusooperit silmas pidades veel selged kriteeriumid (ikkagi esimene vasikas üle pika aja), võib eksperimenti ometi kordaläinuks lugeda. Tahaks väga loota, et Estonia koostöö barokifestivaliga jätkub ja barokkooperite lavaletoomine kujuneb igatalviseks traditsiooniks.“ Muusikagurmaanide rõõmuks on algaval hooajal teatri mängukavas lausa kaks Händeli ooperit. Kasutage esmakordset võimalust Estonia ooperiajaloos ja laske end lummata barokkmuusika rikkalikust helikeelest! PIRET VERTE

Esitleb SEB panustab finantskirjaosk use edendamis noorte harimis ega tugevalt se. Lisaks olem kultuuriteadlik e aastaid tõstnu kust ja ootame d noorte neid ooperisse - nautima kõik mida Rahvuso operil Estonia e head, pakkuda on! Väärtustame ku ltuuri! Riho Unt, SEB Panga juhatuse esimees

GEORG FRIEDRICH HÄNDELI OOPER KAHES VAATUSES Giacomo Rossi libreto Aaron Hilli ja Torquato Tasso järgi Maailmaesietendus 24. veebruaril 1711 Londoni Queen’s Theatre’is Esietendus Rahvusooperis Estonia 18. septembril 2014

Dirigendid: ANDRES MUSTONEN RISTO JOOST Lavastaja: WILLIAM RELTON (Inglismaa) Kunstnik: CORDELIA CHISHOLM (Inglismaa) Valguskunstnik: JOHANNA TOWN (Inglismaa)

RAHVUSOOPER • 5. september 2014

3


4

CARDILLAC OOPER

OOPER PAUL HINDEMITHI OOPER Ferdinand Lioni libreto E. T. A. Hoffmanni novelli „Mademoiselle de Scudéri“ ainetel Maailmaesietendus 9. novembril 1926 Dresdeni Semperoperis Esietendus Rahvusooperis Estonia 14. mail 2015 Esmakordselt Eestis!

2015. aasta kevadel tuleb esmakordselt Eestis lavale Saksa neoklassitsismi silmapaistvama helilooja, Paul Hindemithi ooper „Cardillac“ (1926). See on esimene teos Hindemithi ooperitriloogiast, mis käsitleb kunstniku ja ühiskonna vahelist suhet. Triloogiasse kuuluvad ka „Maalikunstnik Mathis“ (1935) ja „Maailmaharmoonia“ (1957). „Cardillacis“ kõlavad Hindemithi loomingu säravamad ja haaravamad meloodiad, milles avalduvad ooperi jõulisus, ainulaadne ilu ja kohati absurdini viiv ekstsentrilisus. „Cardillac“ oli 1920ndatel üks sagedamini esitatud oopereid, millest sai Hindemithi edukaim lavateos. Ooperist räägivad lavastaja Vilppu Kiljunen ja dirigent Vello Pähn.

Dirigendid: VELLO PÄHN RISTO JOOST LAURI SIRP Lavastaja: VILPPU KILJUNEN (Soome) Kunstnik: KIMMO VISKARI (Soome)

Millest räägib „Cardillac“? „Cardillac“ on enam kui lihtsalt kuriteolugu. See on jutustus inimmeele talitsematust jõust, kirgedest ja surmaihalusest. Lisaks muusikale teeb teose eriliselt fantaasiarikkaks, intensiivseks ja dramaatiliseks süžeeliini pingestatus, mis kestab ooperi lõpuni. Rahvas januneb kättemaksu ja karistuse järele – süüdlaseks osutub see, keda kõige vähem kahtlustatakse. Oluline pole aga kurjategija, vaid kuriteo motiiv. Iluihalus ja sisemise tungi järgimine võib viia meid elu pahupoolele. Kas suudaksime käituda teisiti? Elada teisiti? Kas kunstnik, inimene saab järgida muud kui oma sisemist tungi? Konflikt on sündinud: indiviid-ühiskond. Need küsimused kerkivad tahes-tahtmata nii „Cardillaci“ lavastajal kui ka vaatajal. Minu fantaasias toimub tegevus must-valges maailmas, linnas, kus otsitakse mõrvarit.

5. september 2014 • RAHVUSOOPER

Räägi mõne sõnaga Kimmo Viskarist. Kimmo Viskariga oleme teinud koos palju ooperilavastusi, lavakujundusi ja kostüüme. Temas on kunstnikuna midagi Cardillaci-sarnast: ta on eraklik, eriline, geniaalne. Arvan, et loome praegu suurepärast lavastust!

VELLO PÄHN dirigent

Valguskunstnik: ANTON KULAGIN

Linn, kus otsitakse mõrvarit VILPPU KILJUNEN lavastaja

ja üksindust ümbritsevas keskkonnas. Selles teoses ei suuda keegi päriselt mõista Cardillaci hingemaastikku. Ta on mõistetud eraldatusesse ja üksindusse. Rahvas on mõistmatu nii alguses kui ka lõpus, rahvas on pime. Cardillacis nähakse kas ebamaist kangelast või täielikku reeturit. Need kaks maailma ei saa kunagi kokku. Ülemklass ja õukond näevad Cardillaci vaid investeerimisobjekti ja staatuse näitajana. Ainsana püüab temast aru saada ja teda mõista tütar, kelle armastuse kaudu tekib empaatia ka kunstniku südames. Armastus ja kaastunne on ainsad jõud, mis suudavad läbistada eraldatuse müüri, olgu selle eraldatuse põhjuseks eriline anne, puue või trauma. See ooper ei näita geeniust kangelasena, vaid oma geniaalsuse orjana.

Kas kunstnik peab tegema kompromissi sisemise kire ja ühiskonna vahel? Kunstnik peab alati võitlust oma sisemise hääle või kire ning ümbritsevast tingitud piiride ja normide vahel. Parimal juhul seisavad kunstnikud, nagu filosoofidki, ühiskonnast väljaspool, nad on lindpriid. Ainult asju teisiti nähes saavad nad öelda midagi olulist selle maailma kohta, kus nad elavad. Inimese kõige kohutavam ja samas parim omadus on kohanemine. Kunstnik on ka inimene ja peab mingil määral ühiskonnaga kohanema. Seepärast tuleb teha kompromisse. Kellele kuulub kunstniku looming? Kunstnikule, ostjale, ühiskonnale, igavikule? Teos, mille kunstnik loob, on justkui tema laps, mis sünnib kunstniku kaudu, aga ei kuulu talle. See on kingitus elult ja kingitus elule. Põhimõtteliselt peaks kunstiteos kuuluma kõigile ja kõigil peaks olema õigus teha seda, mida võib nimetada kunstiks. Inimkonna arenedes on ka kunstitegemisest saanud erioskus, mida on hakanud tugevasti mõjutama majanduslikud ning muud sotsiaalse positsiooni ja staatusega seotud asjaolud. Kunstist on saanud kaup ja investeerimisobjekt, sama käib kunstnike kohta. Kunst on kaotanud oma autonoomsuse ja pidanud alistuma ühiskonna ja kogukonna mängureeglitele. Lühidalt võiks öelda, et asjaolu, kellele või millele kunstiteos kuulub, sõltub otseselt sellest ajaloolisest või kultuurilisest keskkonnast, kus teos on sündinud. Mis on sulle selle ooperi puhul oluline? Minu jaoks on oluline näidata kunstnikuhinge eraldatust

Foto: SuiradO

keel on erinev sellest, mida nii publik kui ka muusikud traditsioonilise ooperirepertuaari kaudu tundma on õppinud. Oleme kõik seda väärt, et liikuda erinevate muusikastiilide poole ja rikastada end uue muusikalise kogemuse kaudu. Eestis ei ole „Cardillaci“ kunagi esitatud ning ka maailmas on see vähe tuntud. Ometi on see üks väga tore teos, mida olen kaua silmas pidanud. Kui jätta välja eesti algupärandid, siis viimane sarnase nõudlikkusega teos meie repertuaaris oli Prokofjevi „Armastus kolme apelsini vastu“ (2010). See teenis sama eesmärki – rikastada meie repertuaari. Kahtlemata on „Cardillac“ väga omapärase helikeelega lugu, mille puhul õige koloriidi ning ajastu tunnetuse tabamine on raske ülesanne. Sama raske on selles teoses peituva inimlikkuse edasi andmine. Selles on teatud omapärane vaatenurk, mida ma sõnadesse panna ei oska. Küll aga peaks see kuulda olema. Ooperis on orkester sageli saatefunktsioonis, kuid siin on ta võrdne partner lauljatele. Mida ütleksid „Cardillaci“ kohta Eesti publikule, kes seda teost ei tunne? Miks tulla seda kuulamavaatama? Lugu põhineb E. T. A. Hoffmanni novellil „Mademoiselle de Scudéri“ ja selles püstitatud küsimus on ajatu – kellele kuulub kunstniku loodud teos ning kui suurt osa mängib teoses kunstniku elukogemus ja maailmanägemus. Kullassepp Cardillac ei suuda oma teostest lahkuda, sest see oleks nagu endast tüki ära andmine – see sisemine konflikt viib kuritegudeni. Cardillaci tütar on kurb, sest isa on pühendunud oma loomingule ja tal ei ole tema jaoks aega. See on väga kaasaegne teema, mis leiab vastukaja ka praeguses ühiskonnas. Ja sellest ooperi omapärane muusika jutustabki. Küsis LIINA VIRU

Hindemith kammerlikus formaadis oli Estonia repertuaaris juba eelmisel hooajal, mil kammersaalis esietendus Arne Miku 80. sünnipäeva puhul „Pikk jõulueine“. Kas see oli sissejuhatus täispikale ooperile „Cardillac“, mida pole Eestis varem esitatud? Algselt ei olnud see nii mõeldud, aga kui Arne tegi ettepaneku lavastada oma juubeli puhul „Pikka jõulueinet“, sobitus see suurepäraselt ideega tuua aasta pärast suurele lavale „Cardillac“. Hindemithi „Cardillaci“ (1926) esmaversiooni ja viimase ooperi „Pikk jõulueine“ (1963) vahele jääb pea 40 aastat – ühe puhul on tegemist noore Hindemithi helikeelega ja teise puhul juba väljakujunenud helilooja käekirjaga. Neil, kes jõudsid „Jõulueinet“ vaadata kevadel või teevad seda nüüd sügishooajal, on „Cardillaciga“ kindlasti teistsugune suhe. Ooperi esmaversioon kannab ajastu mõjusid: 1920ndatel kogus populaarsust ekspressionismile vastanduv uusasjalikkuse suund, sk „neue sachlichkeit“. Muusikas vastanduti romantilisele ooperile ja selle kultusele, samuti Wagneri kultusele – kõik see kajastub „Cardillaci“ helikeeles, algtekstis ja instrumentatsioonis. 1952. aastal kohendas Hindemith ooperi libretot ja lisas sellele ühe vaatuse. Ta soovis, et edaspidi esitatakse ainult viimast versiooni. Tänapäeval pöördutakse siiski järjest enam esimese juurde tagasi, mis on meist ajaliselt kaugemal ning seetõttu ehk huvitavam. „Tannhäuser“ 2014. aasta parima lavastusena on tunnustus kogu trupile, näidates muusikalise kollektiivi head vormi. Miks „Cardillac“? Kas see on järgmine väljakutse? Lühidalt vastates – liigume alati sammukese edasi ja võimalikult pika sammu. Hindemithi muusikaline

Kavandid: KIMMO VISKARI

RAHVUSOOPER • 5. september 2014

5


6

OOPER

Juuli Lill ja René Soom: lauljaks saab see, kelle suurim kirg on esineda

OOPER elukutse omandamine. Enamus Otsa-kooli kaaslastest sellega tegelikult elatist ei teenigi. Pärast nelja aastat Otsa-koolis õppisin kaheksa aastat EMTA-s. Noor laulja saabub teatrisse – mõni alustab kooris (René), mõni solistina (Juuli). Kas on vahet, kus ja kuidas alustada? René: Solistina käid rohkem oma rada, kooris saad paremini aru, kuidas teatri masinavärk töötab. Koor on suur kollektiiv, seal on hea võimalus kõrvalt vaadata, kuulata ja õppida. Juuli: Mõlemad teed on võimalikud ja see on inimtüübi küsimus. Kooli kõrvalt käisin küll Savonlinna ooperikooris ja olen laulnud ka Eesti Filharmoonia Kammerkooris, aga olen vist rohkem individualist, mitte eriline kambainimene. Kuivõrd peab professionaalne laulja oma hääle eest hoolt kandma, et see kestaks aastakümneid? René: Mulle tundub mõnikord, et see teema on ületähtsustatud. Loomulikult võib koos vanusega hääl muutuda ja väsida, nagu kogu organismgi. Ma võtan seda loomuliku ja enesestmõistetavana. Tegelikult teeme ju tööd nagu iga teinegi. Meil on hääl, on kogemused, läheme lavale, ehitame rolli – teeme toodet nimega muusika. Kui on vaja rohkem laulda, siis on vaja ka rohkem taastuda, aga ega hääl kuhugi kao.

Mitmekülgseks arenguks peaks üks trenn ja üks muusikaring lapsel ikka olema. Kui ta ise ei oska valida, siis peaks selles abistama. Minu poiss lõpetas Tallinna Muusikakooli klaveri erialal. Esineda talle praegu eriti ei meeldi, aga sellest hoolimata on ta otsustanud Otsa-kooli minna. Tüdruk õpib samuti muusikakoolis klaveri erialal ja on nii edev, et temast võib näitlejaks saamist oodata küll. René: Kui Merivälja koolis käimise aeg hakkas lõppema, arutasime Marie-Heleniga tema tuleviku üle. Tal on väga tugevad humanitaarkalduvused ja ta on juba Variuse teatris kaasa löönud. Ma ei tea teisi 13aastaseid, kes võtaksid riiulist luulekogu ja loeksid luulet, iseenda jaoks. Mina aga tahaksin teda näitlejateelt kõrvale suunata, sest ma näen, kui raske töö see on. Samas käib selle elukutsega kaasas positiivne emotsioon ja lai silmaring. Kui ma näiteks ei töötaks homsest enam lauljana, mõistaksin teatrikunsti ikkagi palju paremini. Ühesõnaga – minu pingutused veenda last näitleja elukutse keerukuses ei kanna vilja. Tunnen, et näitlemine pakub talle palju ja tal on olemas ka selle töö tegemiseks vajalik tahe. Igaüks peab saama oma valikud ise teha.

Küsis ÜLLA VEERG

Juuli: See vahe siiski on, et kui ma lähen näiteks rockkontserdile, siis ma ei karju lava ees, ja külma ilmaga õues ei lobise. Suvel, kui teater pikalt puhkab, on ikka siin-seal mõned kontserdid, nii et hääl püsib vormis. René: Tavaliselt on suvel nädalake täiesti lauluvaba aega, aga sel aastal tegin teadlikult otsuse, et kuu aega tööd ei tee. Oli vaja puhata ja rutiinist välja saada. Eks ma maatööde ajal veidi ümisesin ikka. Mõnikord võtan nädalavahetustel kitarri kätte ja laulan, aga see on hoopis teine asi.

JUDITH, JUULI ja JULIUS

DIANA, MARIE-HELEN ja RENÉ

2014. aasta publikulemmikud on ooperisolistid Juuli Lill (35) ja René Soom (37). SEB publikupreemia anti pidulikult üle 26. märtsil. Uurisime õnnelikelt võitjatelt hooaja (ja kooliaasta) lõpul, kus, kuidas ja kui kaua lemmiklauljaid kasvatatakse ja kuidas õpetavad nemad oma lapsi. Kas lauljaks sünnitakse, õpitakse või kasvatakse pereringis? Kuidas jõudsite teie muusika juurde? Juuli: Minul peres muusikuid ei ole. Käisin tavalise kooli muusikakallakuga klassis ja üritasin algkooli ajal klaverit õppida. See osutus ületamatult raskeks ja jäi pooleli. Mind kutsuti Ellerheina ja see on väga hea idee valida koolidest koori lauljaid. Ellerheinas käis aktiivne elu – kontserdid, solfedžotunnid, teooria… See viimane oli mul vaieldamatult nõrk, sest olin ikka täielik lillelaps nii otseses kui ka kaudses mõttes (Juuli isa on klaasikunstnik Ivo Lill). Esinemine oli hoopis teine tera ja näitlejaid on meil peres teisigi, näiteks täditütar Elisabeth Reinsalu, kellega koos tegime etendusi ja sundisime peresid neid vaatama. Nüüd olen juba ise sunnitud järgmise põlvkonna esitusi hindama. Paralleelselt gümnaasiumiga astusin Georg Otsa nim Tallinna Muusikakooli (Otsa-kool), Renéga ühele kursusele. Pidasin vastu pool aastat. Ühel hetkel arvasin lihtsalt, et muusikuks ma ei sobi, ja kavatsesin minna juurat õppima. Gümnaasiumi lõpetamise ajaks jäi siiski peale tahe minna Rimski-Korsakovi nimelisse Peterburi Riiklikusse Konservatooriumisse. Edasi tuli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) ja paralleelsed õpingud Viinis. Lisaks oleme koos abikaasaga (tenor Andres Köster) võtnud tunde erinevatelt õpetajatelt Ameerikas, Bulgaarias, Gruusias jm. Eriti tore on, kui head hääletreenerid koju kätte tuuakse.

5. september 2014 • RAHVUSOOPER

René: Palju sõltub saatusest, sellest, kuhu elu sind suunab. Aga raudne tahe peab olema, see määrab. Mina alustasin laulmisega lasteaias, ema suunamisel läksin lastemuusikakooli (praegune Tallinna Muusikakool). Olin sellele täiesti vastu, nutsin isegi, aga mulle meeldis laval esineda. Meeldis, kui inimesed plaksutasid. Ma oleksin ju võinud oma natuurile lähedasemate asjadega tegelema hakata. Olla maal ja metsas. Tahtsin isegi metsnikuks saada, aga tahe olla laulja, artist, osa teatrist jäi peale. Õppisin ühe aasta klaverit, siis jõudsin trompeti juurde, mida õppisin Lihula Lastemuusikakoolis kuus aastat. Et olin iseseisvalt kitarrimänguoskused omandanud, pakkus direktor sobivama õpetaja puudumisel mulle aastaks kitarriõpetaja kohta. Poiss, keda õpetasin, kasvas kiiresti minust paremaks, tal on praegu oma bänd. Olen poolteist aastat ka saksofoni õppinud. Kooli ajal mängisin bigbändis, see oli väikeseks sissetulekuallikaks. Aasta enne kooli lõppu soovitati mul minna Otsa-kooli koorijuhtimist õppima, sest koore oli palju ja lähedased nägid minus tulevast Lihula-kandi Hirvo Survat. Lõpetasin keskkooli hõbemedaliga ja minu mõtetes olid keemiaõpingud. Lõpuks otsustasin ikkagi Otsa-kooli kasuks, läbisin katsed ja sain sisse laulmisse. Mõned tuttavad vaatasid viltu – TPI-sse oleks saanud ilma eksamiteta, aga sina lähed laulmist õppima. Nende meelest oli see pikendatud noorus, mitte

Millises keskkonnas õpivad ja arenevad teie lapsed? Mida peate neile parimaks? Juuli: Minu lapsed (15aastane poeg Julius ja 9aastane tütar Judith) käivad Tallinna 21. Koolis. Mõlemad on korra kooli vahetanud ja praegusega väga rahul. Laps peab olema hommikul kooli minnes õnnelik, see on kõige olulisem. Kõik koolid ei sobi kõigile ja valikuks ei ole universaalseid aluseid. Lapsevanema asi on koos õpetajatega selgeks teha, mis kellelegi hea on. Tegelikult peaks looma süsteemi, kus lapsi uuritaks juba enne kooli ja komisjon, kuhu kuulub ka psühholoog, annaks hinnangu lapse olemusele, oskustele ja vajadustele ning soovitaks sobiva kooli. Lapsevanem ei ole alati adekvaatne oma lapsi ise hindama. Lapsed on erinevad ka ühes peres. René: See on hästi tähtis teema. Elan Meriväljal, minu lapse (13aastane tütar Marie-Helen) väike kuueklassiline kool oli kodu lähedal. Tal oli mugav ja turvaline ise kooli minna ja koju tulla. Kõlab võib-olla egoistlikult, aga see oli ka mulle turvaline. Selles väikeses koolis teavad kõik õpetajad kõikide laste nimesid. Kui arenguvestlusel rääkisin klassijuhatajaga, sain aru, et kohati teab ta lapsest rohkem kui mina. Sellest armsast koolimajast oli lapsel raske lahkuda ja ta käib koos koolikaaslastega siiani kooli külastamas. Suures kombinaatkoolis vaevalt sellist tunnet tekib. Aga sellega olen nõus – lapsed on tegelikult teistsugused, kui meie vanematena neid näeme. Kui palju te oma lapsi suunate? Kuidas on neil lood muusika ja näitlemisega? Kas kasvatate neist mantlipärijaid? René: Liigset suunamist ei ole vaja. Mina pole oma last ühtegi trenni suunanud, kuigi olen ise kõvasti sporti teinud. Ka muusika juurde pole suunanud. Laps teeb oma valikud ise – näiteks tuli ta ühel õhtul koju ja ütles, et käis saksofonitunnis, lihtsalt proovimas. Teine kord külastas maleringi, aru veel midagi ei saanud, aga tahab rohkem teada. Nüüd plaanib tantsuringi minna.

JUULI LILL hooajal 2014/2015: Carmen ooperis „Carmen“ Siebel ooperis „Faust“ Tangolita operetis „Savoy ball“ Rollid ooperites „Rinaldo“, „La traviata“, „Prints ja kerjus“ ja operetis „Tsirkusprintsess“

RENÉ SOOM hooajal 2014/2015: Belcore ooperis „Armujook“ Schaunard ooperis „Boheem“ John Canty / Henry VIII ooperis „Prints ja kerjus“ Mr X operetis „Tsirkusprintsess“ Aristide operetis „Savoy ball“ Edwin ja Boni operetis „Silva“ Henry Higgins muusikalis „Minu veetlev leedi“

Juuli: Lapsed on erinevad, mõnel ei ole algatusvõimet.

RAHVUSOOPER • 5. september 2014

7


8

OOPER/ KONTSERT

OOPER

Muusika, mis väärib avastamist VANA TALLINN GALA

25. septembril 2014 kell 19.00 Rahvusooperis Estonia Dirigent: Vello Pähn Solistid: Dmitri Galihin (tenor, Venemaa), Kurt Rydl (bass, Austria), Rauno Elp (bariton), Juuli Lill (metsosopran), Kristel Pärtna (koloratuursopran), Heli Veskus (sopran) jt Rahvusooper Estonia koor ja orkester Ettekandele tulevad kauneimad aariad ja ansamblid Verdi, Rossini, Tšaikovski, Puccini, Mozarti, Korngoldi, Donizetti, Wagneri jt heliloojate loomingust. Gala külalisteks on üks tuntumaid basse maailmas, kes on välja teeninud hüüdnime Megabass ja bass suure algustähega – Kurt Rydl, ning laia haardega tenor Dmitri Galihin Venemaalt, kelle isikupärast ja tundlikku musitseerimist hinnatakse kõrgelt mitmel pool maailmas.

Esitleb

iks, ö on märg e koostö õtlus ei kohtu n li ja a a pik ttev ja Liviko r ja rahvuslik e Estonia ämarik, ultuu H k ja si. rg it õ o k K ik i sl u k u u väärtu v s h a et ra aast des sam vaid kord lt kõrvuti, jaga dla avad kin esimees vaid seis nõukogu o ik iv L nila, AS Enn Ku

HINGEDEPÄEVA KONTSERT

2. novembril 2014 kell 17.00 Tallinna Jaani kirikus Rahvusooper Estonia koor annab hingedepäeva puhul südamliku kontserdi Tobiase, Wagneri ja Duruflé loomingust. Pooleteisetunnise kontserdi peateosena kantakse ette Maurice Duruflé mõtlik reekviem op. 9, mille helilooja pühendas oma isale. Reekviemis soleerivad Triin Ella (metsosopran), Pavlo Balakin (bass) ja Kristjan Saar (tšello). Lisaks kõlavad Tobiase „Otsekui hirv“ (Psalm 42), Wagneri „Valküüride lend“ ooperist „Valküür“ ja II vaatuse finaal ooperist „Tannhäuser“. Rahvusooper Estonia koori juhatab koormeister Elmo Tiisvald, orelil Toomas Trass.

RAHVUSOOPERI JÕULUTERVITUS 21. detsembril 2014 Tallinna Jaani kirikus

Dirigent: Eri Klas Rahvusooper Estonia solistid, koor ja orkester Tunniajase kontserdi meeleoluka kava peateoseks on Saint-Saënsi „Jõuluoratoorium“ op. 12 viiele lauljale, koorile, keelpilliorkestrile, harfile ja orelile. Lisaks kõlavad mitmed armastatud jõululaulud.

RAHVUSOOPER ESTONIA NAISTEPÄEVAKONTSERT 8. märtsil 2015 Tallinna raekojas

Kaunil varakevadisel päeval soojendavad südant klassikalised meloodiad Rahvusooper Estonia koori solistide esituses.

5. september 2014 • RAHVUSOOPER

SNEGUROTŠKA

Esmakordselt Eestis!

Nikolai Rimski-Korsakovi ooperi kontsertettekanne 19. novembril 2014 Estonia kontserdisaalis Helilooja libreto Aleksander Ostrovski samanimelise näidendi ainetel Maailmaesietendus 29. jaanuaril 1882 Maria teatris

ERAKORDNE HARMOONIA Juuli Lill ja René Soom: Lauljaks saab see, Rahvusooper Estonia harmoonias maailma populaarseima kelle suurim kirgEesti on likööriga esineda - see ongi imelise kooskõla saladus!

Dirigent: Vello Pähn Solistid: Jevgenia Sotnikova (sopran, Baieri Riigiooper), Maksim Paster (tenor, Moskva Suur Teater), Jaroslava Kozina (metsosopran, Valgevene), Rauno Elp (bariton), Olga Zaitseva (sopran), Juuli Lill (metsosopran), Pavlo Balakin (bass), Andres Köster (tenor), Jana Boiko (metsosopran), Vladislav Horuženko (tenor) jt Rahvusooper Estonia koor ja orkester

vanatallinn.eu

„“Snegurotška“ – see on minu parim teos!“ on helilooja öelnud. Ooperi muusika võlub värvikate loodusemaalingute ning oskuslikult tehtud rahvaviisiseadetega. Helges kevadmuinasjutus ülistatakse looduse eluandvat väge ja võideldakse talve ülemvõimu vastu. Rimski-Korsakovi „Snegurotška“ jätkab rahvusooperi ooperite kontsertettekannete sarja, olles neljateistkümnes kontserdilaval kõlav teos. Rimski-Korsakovi ooperitest on kontserdilaval varem kõlanud „Tsaari mõrsja“ (2011).

Esitleb stonia sooper E ja Rahvu varutiini i p ru G e mia ol argipä usi. Viru Kee väljaspo id tulem koostöö se rd o k ra annab e pp AS emia Gru Viru Ke

KONTSERDISARJAD „SIBELIUS 150“ ja „KULDNE KLASSIKA“ Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester 19. veebruaril 2015 Estonia kontserdisaalis Dirigent: Vello Pähn Solist: Henning Kraggerud (viiul, Norra) Rahvusooper Estonia orkester

Jean Sibelius. Sümfoonia nr 2 D-duur op. 43; Viiulikontsert d-moll op. 47 Norra viiuldaja Henning Kraggerud on Skandinaaviamaade tuntumaid artiste. Ta on siiras ja sundimatult andekas muusik, kelle mängus on ebatavaliselt soe viiulikõla ja muusikalise väljenduse puhas ilu kombineeritud muljetavaldava virtuoossusega, mis lummab nii publikut kui ka kriitikuid. 1998. aastal pälvis Kraggerud prestiižse Griegi auhinna ja 2007. aastal Sibeliuse auhinna kõrgetasemeliste Sibeliuse interpreteeringute eest. Henning Kraggerud mängib 1744. aasta Guarneri del Gesu viiulil. Kraggerud on Eestis mitmel korral varem esinenud, viimati 2008. aastal. Korraldaja: Eesti Kontsert

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist.

RAHVUSOOPER • 5. september 2014

9


10

BALLETT

Toomas Edur äratab Juuli Lill ja René Soom: Lauljaks saab see, uinuva kaunitari

Ballett

kui hea Briti telesari

kelle suurim kirg on esineda

TOOMAS EDUR Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Eelmisel hooajal asetas Eesti Rahvusballett rõhu nüüdisballetile – tõime Estonia lavale ühe tuntuma nüüdiskoreograafi Wayne McGregori lühiteose „Symbiont(s)“ ja Mai Murdmaa kaasaegsema versiooni balletist „Petruška“. Maailmaesietenduseni jõudis Gianluca Schiavoni originaalballett „Medea“. Mul on väga hea meel, et Estonia publik on need kaasaegsed balletid nii hästi vastu võtnud. Algaval 109. hooajal tõstame fookusesse parimad palad klassikalise ja draamaballeti kullafondist. Novembris esietendub taas kauaoodatud ballett „Uinuv kaunitar“, kevadel aga jõuab esimest korda Eestis lavale 20. sajandi ühe suurema koreograafi John Cranko ballett „Onegin“. Repertuaari osas hoiab Eesti Rahvusballett kindlat kvaliteeti. Töötame selle nimel, et oma taset hoida ja tõsta. Juba praegu oleme võimelised lavale tooma tantsuteoseid, millega veel mõned aastad tagasi oleks raskusi olnud. Ballett peaks olema

nagu hinnatud Briti telesari – nii kõrgetasemeline, et sellele võib alati kindel olla. Eraldi tahaksin veel esile tõsta rahvusballeti repetiitorite meeskonna suurepärast tööd. Elita Erkina, Viktor Fedortšenko, Marina Kesler, Daniel Otevrel ja Age Oks on inimesed, kelle töö jääb sageli tagaplaanile, kuid on ääretult oluline. Just nemad on need, kes aitavad Eesti Rahvusballeti taset jätkuvalt kõrgel hoida. Repertuaari puhul on teiseks oluliseks märksõnaks mitmekesisus. Meie ampluaa on võrdlemisi väikese teatri kohta uskumatult lai – lasteballettidest ja klassikast abstraktse nüüdisballetini. Repertuaar on suhteliselt püsiv ja sel hooajal ükski lavastus päris ära ei kao. Vaid Gyula Harangozó lasteballeti „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“ dekoratsioonid ja kostüümid andsime mõneks ajaks Lääne-Austraalia Balletiteatrile laenuks. Publikul ei maksa siiski muretseda – see imearmas lasteballett tuleb juba kevadel meie lavale tagasi. Kaugemast tulevikust rääkides on minu suureks unistuseks, et meil oleks pidev järelkasv kohalikke huvitavaid tantsijaid ja lavastajaid. Et võiksime laiale maailmale pakkuda Eesti pinnasest võrsunud kunsti: originaalmuusikaga algupäraseid ballette, mis jutustaks meie omi lugusid. Loomulikult liigume jõudumööda selle unistuse täitumise poole ja valmistume tasapisi ka Eesti balleti 100. sünnipäevaks.

109. hooaja avamine 11. septembril kell 19

Manon Jules Massenet’ muusikale

5. september 2014 • RAHVUSOOPER

BALLETT

Dirigeerib Vello Pähn Peaosades: Alena Shkatula

Michal Krčmář (Soome Rahvusballett)

Järgmised etendused 19. ja 28. septembril.

124 aastat on möödunud ajast, mil Peterburi Maria teatris esietendus Pjotr Tšaikovski ja Marius Petipa ballett „Uinuv kaunitar“. Balleti peategelaseks on printsess Aurora, kes needuse tõttu unne vajub ja alles sada aastat hiljem võluva printsi suudlusega üles äratatakse. Enam kui saja-aastase ajaloo vältel pole aga sel balletil lastud unne suikuda. Ikka ja jälle annavad tantsuteatrid üle maailma balletiklassika raudvarasse kuuluvale teosele elustava suudluse ja toovad selle publiku ette. Sügisel teeb seda taas ka Eesti Rahvusballett. „Uinuv kaunitar“ põhineb Charles Perrault’ teada-tuntud muinasjutul. Ent kui päris täpne olla, kujutab see lavateos endast värvikirevat muinasjuttude pillerkaari. Printsess Aurora ja prints Désiré pulmapeost võtavad osa Punamütsike, Saabastega Kass ja teised. 1890. aastal oli paljude jaoks üllatav, et balletilaval jutustatakse muinasjutte. Eksootiliste melodraamadega harjunud publikus tekitas „Uinuv kaunitar“ esialgu vastakaid arvamusi. Leidus isegi kriitikuid, kelle meelest andis just see ballett tunnistust Vene balletikunsti lõplikust allakäigust. Ent otse vastupidi, „Uinuvast kaunitarist“ on kujunenud 19. sajandi lõpuaastate Vene balleti musternäide.

Ehkki päris täpset originaalversiooni ei tunne enam keegi, kuulub „Uinuv kaunitar“ nende loetud balletiteoste hulka, mida ikka ja jälle lavale tuuakse. Kindlale klassikalise tantsu aluspõhjale on erinevad uus-redaktsioonide autorid lisanud oma ajastule omaseid nüansse. Ka Eesti Rahvusballeti „Uinuv kaunitar“ jätkab seda rida. Lavastaja Toomas Edur on vanale põhjale toetudes lisanud koreograafiasse uusi elemente ja voolavust. Tänapäeva vaatajat silmas pidades on lavastust veidi kohendatud: lugu on tehtud mõnevõrra kompaktsemaks ja lihtsasti jälgitavaks ning Estonia publik saab nautida dünaamilist ja värsket lahendust. „Uinuva kaunitari“ maitseka kujunduse eest hoolitseb britt Peter Docherty, kes on Eesti publikule tuttav ballettide „Bajadeer“ ja „Rosalinde“ kunstnikuna. Töö lavastuse valmimise nimel on väldanud juba mitu kuud. Muinasjutulise klassikapärli esietendus toimub Rahvusooperis Estonia 14. novembril 2014.

„Uinuv kaunitar“ (1997), prints Désiré – Toomas Edur, printsess Aurora – Age Oks

PJOTR TŠAIKOVSKI BALLETT KAHES VAATUSES Maailmaesietendus 15. jaanuaril 1890 Maria teatris Esietendus Rahvusooperis Estonia 14. novembril 2014

LEENU NIGU

Originaalkoreograafia autor: MARIUS PETIPA

Esitleb

ile auasi, on Kalev lisim  e in m le lu so östuse o ponsorik iduainetö pulaev. nia peas to to s e E is r a e li m p u o Rahvuso gu Kalev on kod siinse kultuurielu ja traditsioonid, na ia n lugu to s E sest nii, a on k a pikk aja ettevõte, nial on seljatag lised meistrid. sto ala tõe vil kui E d on oma a Nii Kale m le õ m imees atuse es h ju i v le Ka aare, AS Kaido K

Uusredaktsiooni koreograaf-lavastaja: TOOMAS EDUR Kunstnik: PETER DOCHERTY (Inglismaa) Dirigendid: VELLO PÄHN JÜRI ALPERTEN KASPAR MÄND

RAHVUSOOPER • 5. september 2014

11


12

BALLETT

Cranko ONEGIN

TRADITIONAL ESTONIAN INDUSTRY EESTI OMA SUURTÖÖSTUS

London, Pariis, New York ja Tallinn!

19. märtsil 2015 jõuab Rahvusooper Estonia lavale John Cranko ballett „Onegin“. Lavastus on loodud Aleksandr Puškini värss-romaani „Jevgeni Onegin“ ainetel, teose muusika on arranžeerinud Kurt-Heinz Stolze, kes on selle tarbeks kokku seadnud erinevaid palu Pjotr Tšaikovski loomingust. 1965. aastal Stuttgartis maailmaesietendunud balleti jõudmine Estonia lavale on Eesti balleti jaoks märkimisväärne sündmus. Cranko „Oneginil“ on kindel koht 20. sajandi olulisemate tantsuteoste nimistus ja see kuulub tänapäeval pea kõigi olulisemate balletiteatrite püsirepertuaari. Alates järgmise aasta kevadest saab Londoni, Pariisi ja New Yorgi kõrval nautida seda ka Tallinnas. Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Toomas Edur on „Onegini“ tuleku üle rõõmus: „Mul on väga hea meel, et meil õnnestus selle balleti esitusõigused saada. Algul oldi Estonia kui võrdlemisi väikese teatri võimekuses kahtleval seisukohal. Ent kui nähti, kui täpse ja autoritruuna suudame hoida Kenneth MacMillani balletti „Manon“, usaldati Eesti Rahvusballetile ka „Onegin“. Olen äärmiselt uhke, et see Cranko ballett jõuab Eestisse!“ John Cranko balletti „Onegin“ võib pidada Puškini ilukirjandusliku meistriteose vääriliseks vasteks tantsukunstis. Nii nagu Puškini terav sulg suudab vormilt rangetes värsiridades nüansipeenelt kujutada unistuste, armastuse, au ja kahetsuse pingevälja inimhinges, nii on Crankol õnnestunud luua meisterliku vormi ja peenelt psühholoogiliste karakteritega balletiteos. Iga vähimgi žest, peapööre ja pilk on koreograafi poolt täpselt paika pandud, et jutustada tantsukunsti keeles liigutavat lugu noorukese Tatjana kiindumusest ja Onegini liig hilja tärganud vastuarmastusest. John Cranko oli koreograaf, kelle silmapaistev karjäär jäi üürikeseks. Lõuna-Aafrikas sündinud noormees sai tantsuhariduse Londonis ja alustas tantsijateed Sadler’s Wellsi Balletis, millest hiljem kasvas välja Londoni Kuninglik Ballett (The Royal Ballet). Juba paari aasta pärast usaldati talle ka koreograafiamet ning 1961. aastal kutsuti Cranko juhtima Stuttgarti Balletti – kompaniid, mis ilmus tema juhtimise all säravalt rahvusvahelisele areenile. Jutustavad draamaballetid, nende seas „Onegin“, on Cranko visiitkaart. Nendes avanes tema eriline anne jutustada tantsu kaudu detailitäpseid ja kaasahaaravaid lugusid. Estonias juhib balleti lavaletoomist Stuttgarti Balleti kunagine koreoloog Jane Bourne, kes on Cranko loodud ballette lavastanud üle terve maailma, seal hulgas Rootsi Kuningliku Balleti, Moskva Suure Teatri, Milano La Scala, Pariisi Ooperi, Londoni Kuningliku Balleti jpt jaoks. „Onegini“ kohta on Jane Bourne öelnud järgmist: „Olen „Oneginit“ lavastanud üle kolmekümne korra ja kuigi olen seda teinud nii palju kordi, on tulemus alati isesugune. Tänu Cranko geniaalsusele mõjub see ballett alati uuena. Ma ei tüdi sellest iialgi.“ LEENU NIGU

Alicia Amatriain, Evan McKie ©Stuttgart Ballet

JOHN CRANKO BALLETT ALEKSANDR PUŠKINI AINETEL Koreograaf-lavastaja: John Cranko Pjotr Tšaikovski muusika, arranžeerija Kurt-Heinz Stolze Maailmaesietendus 13. aprill 1965, Stuttgarti Ballett Esietendus Rahvusooperis Estonia 19. märtsil 2015

Lavale seadnud: JANE BOURNE (Stuttgarti Ballett) Kunstnik: THOMAS MIKA (Saksamaa)

Esitleb

se mälu ub rahvu it e b p s e r, mis tee ioonid a kultuu . Tradits lj d ä ja e v s i b li n e o lu n io onid on o u tradits idest kuju Traditsio vus. Traditsioon use. Euroopalik alletti, üht Eesti v e b h a id vus ja järjep usest just selle r esti Rah roopa hv toetab E us parimaid Eu O G used. R E ühest ra a lletielam kandja hoiab a e b is s d u m v a , e v a v id ta us lae järjep me vaim uuri lipu kõrgkult ostöös kindlusta liige juhatuse one. Ko E io S s e it c d n a a tr sur RGO In amägi, E v ii L a ik Maar

5. september 2014 • RAHVUSOOPER

Valguskunstnik: STEEN BJARKE (Taani) Kunstniku assistent kostüümide alal: MAREN FISCHER (Saksamaa) Kunstniku assistent: DIANA ECKMANN (Saksamaa) Dirigendid: VELLO PÄHN, JÜRI ALPERTEN, KASPAR MÄND

MAAILMAS 1. PÕLEVKIVI ÜMBERTÖÖTLEMISKOMPLEKS ETTEVÕTE, MIS TOODAB 60% RIIGI PÕLEVKIVIÕLIST ANNAB ÜLE 40 MLN. EURO RIIGI EELARVESSE PANUSTAB RIIGI SKT’SSE 0,73% 2 200 KÕRGKVALIFITSEERITUD TÖÖTAJAT INVESTEERINGUD ARENDUSSE JA KESKKONDA VIIMASTEL AASTATEL ÜLE 650 MLN. EURO VÄLJA ON ARENDATUD UUS PÕLEVKIVI ÜMBERTÖÖTLEMISTEHNOLOOGIA PETROTER FOTOL ON VKG UUS PETROTER II TEHAS JA SELLE OPERAATORITE MEESKOND. FOTO AUTOR ON KAUPO KIKKAS


13 19.00 14 19.00 P 15 14 12.00 N 19 19.00 R 20 19.00 L 21 19.00 P 22 17.00 T 24 13.00 T 24 19.00 K 25 19.00 N 26 12.00 L 28 12.00 L 28 19.00 P 29 17.00* R

MEDEA G. Schiavoni ballett

B

L

TOSCA G. Puccini ooper

A

PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal

C

T

31

1 K 1 K 1 N 2 K 8 N 9 R 10 L 11 L 11 K

12.00

RINGREIS

J

MINU VEETLEV LEEDI F. Loewe’ muusikal

A

GALAKONTSERT – GEORG OTS 95 Estonia teatrisaalis

J

ONEGIN J. Cranko ballett P. Tšaikovski muusikale

I

SAVOY BALL P. Ábrahámi operett

20–25 €

Tartu Vanemuise teatris

SAVOY BALL P. Ábrahámi operett

20–25 €

Tartu Vanemuise teatris

TSIRKUSPRINTSESS I. Kálmáni operett

A

Haridusprojekt

8€

PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal

C

LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett

A

RINALDO G. Fr. Händeli ooper

C

SEB publikupreemiate üleandmine!

AKEN OOPERI- JA BALLETIMAAILMA

Haridusprojekt

8€

13.00

SAVOY BALL P. Ábrahámi operett Viljandi Ugala Teatris

23 €

SAVOY BALL P. Ábrahámi operett Viljandi Ugala Teatris

23 €

19.00 19.00 12.00 19.00

19.00

ONEGIN J. Cranko ballett P. Tšaikovski muusikale

19.00*

PADAEMAND P. Tšaikovski ooper Eldor Renter 90! A

19.00

BALLETIGALA

19.00

SÜMFOONIAKONTSERT

Estonia kontserdisaalis

I

I

25/15 €

12.00

UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballett

B

19.00

GALAKONTSERT Estonia teatrisaalis

J

17.00

PADAEMAND P. Tšaikovski ooper

A

NB! Ostes piletid kolmele erinevale festivali „Suur Tšaikovski“ üritusele, saad lisaks tasuta pileti festivali ajal toimuvale etendusele „Padaemand“, „Onegin“ või „Uinuv kaunitar“. Tel 683 1210.

16 19.00 17 12.00 N 21 19.00 R22 19.00 L 23 12.00 L 23 19.00 K 27 19.00 N28 19.00* R29 19.00 L 30 19.00 P 31 12.00 L

CARDILLAC P. Hindemithi ooper

J

P

TUHKATRIINU S. Prokofjevi ballett

C

CARDILLAC P. Hindemithi ooper

I

UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballett LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

B

G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett

C

BOHEEM G. Puccini ooper

B

CYRANO DE BERGERAC E. Tambergi ooper Eino Tamberg 85!

B

TUHKATRIINU S. Prokofjevi ballett

C

TSIRKUSPRINTSESS I. Kálmáni operett

A

UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballett

B

TALLINNA BALLETIKOOLI GALA

C

HINNAD ja SOODUSTUSED SOODUSTUSED Soodustused on personaalsed. Palume etendusele tulles kaasa võtta soodustust võimaldav dokument: Eesti Vabariigis välja antud kehtiv õpilas-, üliõpilaspilet või ISIC/ITIC kaart või Eesti Vabariigis välja antud pensionitunnistus. Korraga kehtib ainult üks soodustus. Soodustused ei kehti pileti ostmisel külalisetendustele ja eriprojektidele. ÕPILASTELE JA ÜLIÕPILASTELE • soodustus 50% piletihinnast. Sooduspiletid müügil Estonia kassas, Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades ning internetis aadressil www.piletimaailm.com ja www.piletilevi.ee. • 1 tund enne etendust on pileti hind 7 EUR. Sooduspiletid on müügil ainult Estonia kassas.

TEATRISAAL

I

22 19.00 N 23 19.00* R 24 19.00 L 25 12.00 L 25 19.00 P 26 12.00 K

2 P 3 K 6 N 7 R 8 L 9 P 10 N 14 R 15 L

19.00 19.00

SAVOY BALL P. Ábrahámi operett BOHEEM G. Puccini ooper

B

MINU VEETLEV LEEDI F. Loewe’ muusikal

A

I. Kálmáni operett

G. Harangozó/T. Kocsáki Lasteballett G. Puccini ooper

A

C B

P. Tšaikovski ballett

B

P. Pajusaare ooper

C

G. Verdi ooper

A

19.00

19.00

19.00

17.00

JUUNI

Põrand

Peasponsorid

KOOLIEELIKUTELE • Päevastele suure saali etendustele on soodustus 50%. • Päevastele suure saali etendustele on võimalik kuni 6-aastasele lapsele osta sülepilet hinnaga 4 EUR. Õhtustele etendustele väikelapsi kaasa võtta ei soovitata (kaasavõetud lapsele tuleb osta täispilet).

19.00

19.00

J. Cranko ballett P. Tšaikovski muusikale

12.–16. oktoobrini toimub Saaremaal festival ESTOONLASTELT SAARLASTELE, hõlmates lisaks kahele balleti- ja operetietendusele kammerkontserte maakondades ja ülesaarelist noorteprojekti, mis lõpeb piduliku kontsertetendusega. Lisaks on kolmel õhtul (13.–15. oktoobril) avatud Arensburg Boutique Hotel & Spas temaatiline festivalilounge, kus pärast etendusi mõnusalt aega veeta ja asjaosalistega vestelda. Kokku tuleb Saaremaale 250 estoonlast, tuuakse kohale kolm veoautotäit dekoratsioone-kostüüme ja ehitatakse suur lava Kuressaare Spordihoonesse. Hooaja vältel anname külalisetendusi ka mandrieestlastele. Mark Twaini seiklusliku noorteromaani põhjal valminud Priit Pajusaare ooperit PRINTS JA KERJUS esitame nii Viljandis, Pärnus, Paides, Jõhvis kui ka Tartus: 29. X 2014 Viljandi Ugala Teatris kell 13 ja 18 6. XI 2014 Pärnu kontserdimajas kell 13 ja 18 21. XI 2014 Paide Kultuurikeskuses kell 13 ja 18 25. XI 2014 Jõhvi kontserdimajas kell 13 ja 18 27. XI 2014 Tartu Vanemuise teatris kell 13 ja 18

5. september 2014 • RAHVUSOOPER

J

P. Hindemithi ooper Esietendus!

I

RAHVUSOOPER ESTONIA Estonia puiestee 4, 10148 Tallinn

K

C

G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett

NB! Mängukavas võib ette tulla muudatusi! * Soodustus pensionäridele -40%

Eesti Rahvusballeti peasponsor

KOOLIDE JA LASTEASUTUSTE GRUPPIDELE. Iga 20 lapse kohta 1 täiskasvanule tasuta pilet.

PÜHAPÄEVAÕHTUSED PEREETENDUSED. Pühapäeviti kell 17.00 algavatele 3 19.00 SAVOY BALL P. Ábrahámi operett C pereetendustele on koos täiskasvanutega teatrisse tulevatele õpilastele vanuses 7–18 võimalik osta pileteid hinnaga 7 EUR. Erandina on pühapäevaõhN 4 19.00 TANNHÄUSER R. Wagneri ooper B LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI tustele pereetendustele võimalik kuni 6-aastasele lapsele osta teatri kassast C G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett sülepilet hinnaga 4 EUR. R 5 19.00 BAJADEER L. Minkuse ballett C RIGOLETTO G. Verdi ooper A PARTNERKAARDI omanikele on kuni 2 pileti ostmisel soodustus 10%. L 6 19.00 CARDILLAC P. Hindemithi ooper A PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper C Piletid müügil Estonia kassas, Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades ning P 7 17.00 TSIRKUSPRINTSESS I. Kálmáni operett A internetis aadressil www.piletimaailm.com ja www.piletilevi.ee. MAI K 10 19.00 TANNHÄUSER R. Wagneri ooper B HINNAD: € € € € € ONEGIN J. Cranko ballett P. Tšaikovski muusikale I N 11 19.00 UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballett C A – hind 31 29 25 20 14 RAHVUSVAHELISE TANTSUPÄEVA R 12 19.00 SAVOY BALL P. Ábrahámi operett C BALLETIGALA. ERGO tantsupreemiate üleandmine! I B – hind 28 25 22 17 12 L 13 19.00opereti TUHKATRIINU S. Prokofjevi ballett B SAVOY BALL P. Ábrahámi operett ImreB Kálmáni TSIRKUSPRINTSESS C – hind 25 22 18 14 11 P 14 17.00* CYRANO DE BERGERAC E. Tambergi ooper C RIGOLETTO G. Verdi ooper B uuslavastusega rändame Pärnusse ja Paidesse: D – hind 22 18 15 12 10 K 17 19.00 SAVOY BALL P. Ábrahámi operett C TUHKATRIINU S. Prokofjevi ballett B E – hind 20 17 14 11 9 11. IIA 2015 Pärnu kontserdimajas N 18 19.00 BAJADEER L. Minkuse ballett kell 14 ja 19 C PADAEMAND P. Tšaikovski ooper J – hind 44 38 31 26 20 R 19 18.00 TANNHÄUSER R. Wagneri ooper kell 14 ja A LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI 4. III 2015 31 27 22 19 Paide Kultuurikeskuses 19 I – hind 38

Üheks muusikat ja armastust TSIRKUSPRINTSESS LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSIjooneks on see, et ühendavaks BOHEEM kumbki ei tunne piire ega vaja UINUV KAUNITAR PRINTS JA KERJUS sõnu, et puudutada hinge.CARDILLAC Liites ONEGIN RIGOLETTO sõnad „muusika“ ja „armastus“, saame ühe väge täis sõna – „muusikaarmastus“, mille võimuses on kanda kaugele ja tuua lähedale. Käesoleval hooajal rändavad Rahvusooper Estonia ja Eesti Rahvusballett Saaremaast Sevillani, andes etendusi ja kontserte kõigile muusikaarmastajatele. 19.00*

B

Kuldsponsor

LAVA

Saaremaast Sevillani

AKEN OOPERI- JA BALLETIMAAILMA

APRILL

12.00

15 N16 R 17 R 17 L 18 L 18 P 19

Estonia

Esietendus!

ONEGIN J. Cranko ballett P. Tšaikovski muusikale

19.00

B

15.–19. aprill 2015 K

ONEGIN J. Cranko ballett P. Tšaikovski muusikale

19.00

19.00

12 17.00 SAVOY BALL P. Ábrahámi operett Festival „Suur Tšaikovski“ P

K – hind L – hind

49 76

46 64

39 51

35 45

29 38

Piletite tellimine E–P 10–18 Tel 683 1210 Piletikassa 1. rõdu

E–P 11–19 Piletid müügil Piletimaailmas ja Piletilevis info@opera.ee www.opera.ee

Keskloož

2. rõdu

Kava 2014 2015 109. HOOAEG www.opera.ee

Pál Ábrahami operetti SAVOY BALL näevad nii tartlased kui ka viljandlased: 24. III 2015 Tartu Vanemuise teatris kell 13 ja 19 1. IV 2015 Viljandi Ugala Teatris kell 13 ja 19 Eesti Rahvusballett alustab uut aastat Sevillas, kus 6.–12. jaanuarini antakse Teatro de la Maestranzas viis etendust Tšaikovski balletiga PÄHKLIPUREJA.

Päev pärast rahvusballeti jõudmist Sevillasse lõppeb Hispaanias jõulufestival, mille ajal toimub palju värvikaid ja kohalikke traditsioone peegeldavaid sündmusi. Ka meie lavastus pakub kõike seda: kauneid tantse, vallatuid nalju, perekondlikku koosviibimist ja värvikaid kostüüme. Seega püüame festivalimeeleolu üleval hoida: ¡Felices fiestas! kallid hispaanlased, siit me tuleme! Hooaja lõpus toimub midagi erakordset meresõidu ajaloos. Marsruudil Hamburg–Gdansk–Klaipeda– Riia–Tallinn–Peterburi–Rønne liigub 2015. aasta suvel suurejooneline OOPERIKRUIIS, mis toob saksa luksuslaeva MS Deutschlandi pardal Estoniasse ligi 500 ooperisõpra. 12.–25. juunini seilab Peter Deilmanni laevakompanii unistustelaev Läänemerel, tutvustades publikule selle regiooni kaunimaid ooperimaju: Läti Rahvusooper, Rahvusooper Estonia ja Peterburi Maria teater. Kahenädalase ooperireisi jooksul vaadatakse Puccini, Wagneri ja Tšaikovski meistriteoseid. Estonia pakub 19. juunil külastajatele nautimiseks Wagneri romantilist ooperit TANNHÄUSER, mille tõi helilooja 200. sünniaastapäeva puhul lavale tuntud inglise lavastaja Daniel Slater. MS Deutschland on eestlastele tuttav saksa teleseriaalist „Unistuste laev“ (Das Traumschiff), mille võtted toimusid just selle laeva pardal.

RAHVUSOOPER • 5. september 2014


2014/

SEPTEMBER

L P

Festival „Estonia teatrilaat“ 5.–7. september 2014

K

R

N

5 12.00–17.00 BALLETIPÄEV välilaval Tasuta R 5 20.00 BALLETIGALA välilaval Tasuta L 6 12.00–17.00 OOPERIPÄEV välilaval Tasuta L 6 20.00 OOPERIGALA välilaval Tasuta P 7 12.00–15.00 TEATRILAAT Tasuta K 10 19.00 ARMUJOOK G. Donizetti ooper Hooaja avaetendus! A N 11 19.00 MANON K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale A R 12 19.00 FAUST C. Gounod’ ooper A L 13 19.00 MEDEA G. Schiavoni ballet B P 14 17.00 SILVA I. Kálmáni operett Tõnu Kilgas 60! A K 17 19.00* PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper C N 18 19.00 RINALDO G. Fr. Händeli ooper Esietendus! J R 19 19.00 MANON K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale A L 20 19.00 RINALDO G. Fr. Händeli ooper I P 21 17.00 BAJADEER L. Minkuse ballett A K 24 19.00 SILVA I. Kálmáni operett B N 25 19.00 VANA TALLINN GALA Estonia teatrisaalis J R 26 19.00 MEDEA G. Schiavoni ballett B L 27 19.00 FAUST C. Gounod’ ooper A P 28 17.00 MANON K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale B T 30 12.00 PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper C 2 2 R 3 L 4

OKTOOBER

N

12.00

COPPÉLIA L. Delibes’i ballett

C

N

19.00*

SILVA I. Kálmáni operett

B

19.00

RINALDO G. Fr. Händeli ooper

A

12.00

PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper

C

N R L L

4 5 8 9

19.00

MEDEA G. Schiavoni ballett

B

17.00

FAUST C. Gounod’ ooper

A

19.00

ARMUJOOK G. Donizetti ooper

B

12.00

AKEN OOPERI- JA BALLETIMAAILMA

9 19.00 10 19.00 11 12.00 11 19.00

Haridusprojekt

BAJADEER L. Minkuse ballett

B

L

CARMEN G. Bizet’ ooper

B

L

TUHKATRIINU S. Prokofjevi ballett

B

P

SILVA I. Kálmáni operett

A

P

12

18.00

PIKK JÕULUEINE P. Hindemithi lühiooper

T

14

14.00

BAJADEER L. Minkuse ballett

K K

14 15 15

16 N 16 N

Kuressaare Spordikeskuses 19.00

BAJADEER L. Minkuse ballett Kuressaare Spordikeskuses

17.30

LASTEGALA Kuressaare Spordikeskuses

19.00

KAMMERKONTSERT

13.00 18.00

17 19.00 L 18 19.00 P 19 17.00 K 22 19.00 N 23 19.00* R 24 19.00 L 25 12.00 L 25 19.00 P 26 17.00 R

Kuressaare Linnateatris

Kuressaare Laurentiuse kirikus

SILVA I. Kálmáni operett

Kuressaare Spordikeskuses

SILVA I. Kálmáni operett

Kuressaare Spordikeskuses

1 1 2 2

14/10 € 14/10 € 18/12 € 5€ 10/6 € 14/10 € 18/12 €

BAJADEER L. Minkuse ballett

B

RINALDO G. Fr. Händeli ooper

A

COPPÉLIA L. Delibes’i ballett

C

SAVOY BALL P. Ábrahámi operett

A

ARMUJOOK G. Donizetti ooper

B

COPPÉLIA L. Delibes’i ballett

C

PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper

C

TOSCA G. Puccini ooper

A

TUHKATRIINU S. Prokofjevi ballett

C

PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper Viljandi Ugala Teatris

21

TOSCA G. Puccini ooper

B

NOVEMBER

PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper

B

N

17.00

HINGEDEPÄEVA KONTSERT

PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper Pärnu kontserdimajas

9–14 € 9–14 €

BALLETIÕHTU W. McGregori „Symbiont(s)“,

I. Stravinski „Petruška“

C

CARMEN G. Bizet’ ooper

B

TUHKATRIINU S. Prokofjevi ballett Ülle Ulla 80!

A

AKEN OOPERI- JA BALLETIMAAILMA Haridusprojekt

AKEN OOPERI- JA BALLETIMAAILMA Haridusprojekt

SAVOY BALL P. Ábrahámi operett UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballett Esietendus!

ARMUJOOK G. Donizetti ooper UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballett BALLETIÕHTU W. McGregori „Symbiont(s)“, I. Stravinski „Petruška“

SNEGUROTŠKA N. Rimski-Korsakovi ooperi

kontsertettekanne Estonia kontserdisaalis

SILVA I. Kálmáni operett PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper Paide Kultuurikeskuses

8€ 8€ B J B I E

25/15 € B 11–22 €

A

18.00

RINALDO G. Fr. Händeli ooper

Pärnu kontserdimajas

C

25

17.00

PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper

CARMEN G. Bizet’ ooper PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper

T

B

19.00*

13.00

A

SILVA I. Kálmáni operett

C

UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballett

C

10/12 €

I. Stravinski „Petruška“

17.00

SAVOY BALL P. Ábrahámi operett

Tallinna Jaani kirikus

27 13.00 N 27 18.00 R 28 19.00 L 29 12.00 L 29 19.00 P 30 12.00 3 4 R 5 R 5 L 6 P 7 P 7 N 11 R 12 R 12 L 13 P 14 P 14

Jõhvi kontserdimajas

Jõhvi kontserdimajas

PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper Tartu Vanemuise teatris

PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper

Tartu Vanemuise teatris

Millised tunded ja mõtted sind valdasid, kui kuulsid preemia võidust? Oli see sinu jaoks üllatus?

Mida ootad uuelt hooajalt?

Abigail: Olin väga meeldivalt üllatunud. See on minu esimene autasu ja ma ei osanud seda kuidagi oodata.

Vitali: Tundsin hämmeldust ja rõõmu. Hämmeldust seepärast, et olen balletitrupis juba väga ammu ja minu ümber on palju noori ning andekaid, kellele oleks see auhind olnud suurem motivaator kui mulle. Aga muidugi tundsin rõõmu, nagu oleks tundnud iga teinegi inimene minu asemel, saades ootamatult meeldiva tunnustuse osaliseks. Millised on sinu lemmikrollid?

Abigail: Lõppenud hooajal olid minu lemmikud Lumekuninganna Ben Stevensoni „Pähklipurejas“ ja osa Wayne McGregori „Symbiont(s)is“. Need kaks rolli on üksteisest väga erinevad, sest üks on klassikalisest ja teine kaasaegsest balletist, aga mulle meeldibki mitmekülgsus. Oluline oli ka Marco Goecke „Mopey“, mida esitasin rahvusvahelise tantsupäeva balletigalal enne ERGO preemia kättesaamist. Vitali: Nagu öeldakse: ei ole suuri ega väikesi rolle… Aga mulle isiklikult meeldiva sellised rollid, kus saan välja tuua kangelase emotsionaalse ja psühholoogilise külje. Kui roll on veel seotud kauni ja meisterliku koreograafiaga, siis on see kohe väga lahe.

5. september 2014 • RAHVUSOOPER

6–20 € 15–20 € 15–20 € B

PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

C

SAVOY BALL P. Ábrahámi operett

A

PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

C

DETSEMBER

K

19.00*

BAJADEER L. Minkuse ballett

B

N

19.00

TANNHÄUSER R. Wagneri ooper

C

12.00

PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

C

19.00

PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

C

19.00

TANNHÄUSER R. Wagneri ooper

B

12.00

PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

C

19.00

SAVOY BALL P. Ábrahámi operett

A

19.00

UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballett

A

19.00

SAVOY BALL P. Ábrahámi operett

A

19.00

PIKK JÕULUEINE P. Hindemithi lühiooper Estonia kammersaalis

20/12 €

12.00

PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

C

12.00

PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

C

19.00

PIKK JÕULUEINE P. Hindemithi lühiooper

Edu balletis sõltub sellest, kui palju sa ise oma tegevusse panustad Kuidas laed oma „patareisid“?

6–20 €

LA TRAVIATA G. Verdi ooper

PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper

Rahvusvahelise tantsupäeva balletigalal andis Eesti Rahvusballeti peasponsor ERGO kätte tantsupreemiad. 108. hooajal valiti laureaatideks ABIGAIL SHEPPARD ja VITALI NIKOLAJEV. ERGO jagab tantsupreemiaid alates 2010. aastast.

11–22 €

Paide Kultuurikeskuses

BALLETIÕHTU W. McGregori „Symbiont(s)“,

19.00

22 P 23 T 25

TUHKATRIINU S. Prokofjevi ballett

18.00

21

L

19.00

5 19.00 N 6 13.00 N 6 18.00 N 6 19.00* R 7 19.00 L 8 19.00 P 9 12.00 K 12 12.00 N 13 19.00 R 14 19.00 L 15 19.00 P 16 12.00 K 19 12.00 K 19 19.00 N 20 19.00 R 21 13.00 R

R

Viljandi Ugala Teatris

12.00

K

12.–16. oktoober 2014 P

PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper

8€

Festival „Estoonlastelt saarlastele“

T

29 13.00 K 29 18.00 R 31 19.00* K

Abigail: Tervisliku toidu, rohke puhkuse ja balletiga mitteseotud tegevustega. Tantsijaks olemine on võrreldav sportlase eluga ja parim viis säilitada tervis ja tase on pärast pikka tööpäeva korralikult taastuda. Ja kuigi paljuski on töö minu elu, siis mu elu on ikkagi rohkem kui mu töö. Usun, et tegelemine ka teiste asjadega peale balleti hoiab mind teotahtelise ja rahulolevana.

Estonia kammersaalis

20/12 €

18 19.00 19 19.00 L 20 12.00 L 20 19.00 P 21 17.00 L 27 19.00* P 28 12.00 P 28 17.00 K 31 19.30 N

CARMEN G. Bizet’ ooper

C

R

BAJADEER L. Minkuse ballett

A

PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

C

LA TRAVIATA G. Verdi ooper Hendrik Krumm 80!

A

RAHVUSOOPERI JÕULUTERVITUS Tallinna Jaani kirikus

20/12 €

LA TRAVIATA G. Verdi ooper

B

PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

C

PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

C

ESTONIA BALL

L

VÄIKE PRINTS HAMLET

M. Suomineni muusikaline lastenäidend Estonia kammersaalis K 26.11 kell 12.00 Esietendus! K 26.11 kell 14.00 R 28.11 kell 10.00 ja 12.00 L 29.11 kell 12.00 ja 14.00 P 30.11 kell 12.00 ja 14.00 T 2.12 kell 10.00 ja 12.00 K 3.12 kell 12.00 ja 14.00 N 4.12 kell 10.00 ja 12.00 R 5.12 kell 12.00 L 6.12 kell 12.00 ja 14.00

L 13.12 kell 15 (Välja müüdud!) K 17.12 kell 10.00 ja 12.00 N 18.12 kell 12.00 ja 14.00 L 20.12 kell 12.00 ja 14.00 P 21.12 kell 12.00 ja 14.00 Võimalus tellida etendus (terve saal): R 5.12 kell 14.00 L 6.12 kell 16.00 N 18.12 kell 16.00

Piletid 15/9 € (sooduspiletid koolieelikutele ja õpilastele)

2015/

3 P 4 P 4 N 8 R 9 L 10 P 11 K 14 N 15 L

JAANUAR

19.00

TSIRKUSPRINTSESS I. Kálmáni operett Esietendus!

J

12.00

UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballett

A

19.00

UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballett

A

19.00

LA TRAVIATA G. Verdi ooper

B

19.00

TSIRKUSPRINTSESS I. Kálmáni operett

J

19.00

CARMEN G. Bizet’ ooper

B

17.00

TSIRKUSPRINTSESS I. Kálmáni operett

J

19.00

TSIRKUSPRINTSESS I. Kálmáni operett

J

19.00

UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballett

B

16 17 L 17 P 18 K 21 N 22 R 23 L 24 L 24 P 25 K 28 N 29 R 30 L 31

13 14 P 15 K 18 N 19

R

19.00*

LIBLIKAS Tõnu Kõrvitsa ooper

C

R

19.00

COPPÉLIA Léo Delibes’i ballett

B

L

12.00

PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal

C

L

19.00

FAUST C. Gounod’ ooper

A

19.00

UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballett

A

17.00*

MEDEA G. Schiavoni ballett

C

17.00

LA TRAVIATA G. Verdi ooper

B

19.00

TSIRKUSPRINTSESS I. Kálmáni operett

I

19.00

TSIRKUSPRINTSESS I. Kálmáni operett

19.00

SÜMFOONIAKONTSERT – SIBELIUS 150

19.00

ARMUJOOK G. Donizetti ooper

B

19.00

PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

B

12.00*

PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal

C

19.00

SAVOY BALL P. Ábrahámi operett

A

12.00

PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

C

19.00

PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper

C

19.00

CARMEN G. Bizet’ ooper

B

19.00

LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett

A

19.00

ARMUJOOK G. Donizetti ooper

A

12.00

PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

C

1 P 1 K 4 N 5 R 6 L 7 L 7 P 8 K 11 K 11 N 12 R 13 P

I

VEEBRUAR 17.00

PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

C

19.00

SAVOY BALL P. Ábrahámi operett

B

19.00

LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett

B

19.00

LIBLIKAS Tõnu Kõrvitsa ooper

C

12.00

PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper

C

19.00

MEDEA G. Schiavoni ballett

B

17.00

RINALDO G. Fr. Händeli ooper

C

14.00

TSIRKUSPRINTSESS I. Kálmáni operett Pärnu Kontserdimajas

19.00

TSIRKUSPRINTSESS I. Kálmáni operett

19.00

FAUST C. Gounod’ ooper

12.00

20 19.00 L 21 19.00 P 22 12.00 P 22 19.00 K 25 12.00 K 25 19.00 N 26 19.00* R 27 19.00 L 28 12.00 L 28 19.00 R

1 4 K 4 N 5 R 6 L 7 P 8 P 8

AKEN OOPERI- JA BALLETIMAAILMA Haridusprojekt

ABIGAIL SHEPPARD alustas tantsuõpinguid 2002. aastal Kanada Rahvusballeti koolis. Õpingute ajal tantsis ta kooli ja Kanada Rahvusballeti lavastustes. 2011. aastal jätkas Abigail õpinguid Hollandi Rahvusballeti Akadeemias, tantsides samaaegselt teatri lavastustes. Alates 2012. aasta sügisest on ta Eesti Rahvusballeti tantsija.

A

COPPÉLIA Léo Delibes’i ballett

C

SAVOY BALL P. Ábrahámi operett

B

PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper

C

TSIRKUSPRINTSESS I. Kálmáni operett

A

FAUST C. Gounod’ ooper

B

MEDEA G. Schiavoni ballett

B

PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal

C

ARMUJOOK G. Donizetti ooper

A

P

17.00 *

COPPÉLIA Léo Delibes’i ballett

K

14.00

TSIRKUSPRINTSESS I. Kálmáni operett

19.00

TSIRKUSPRINTSESS I. Kálmáni operett

19.00

PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper

C

19.00

SAVOY BALL P. Ábrahámi operett

A

Paide Kultuurikeskuses

Paide Kultuurikeskuses

B

LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett

B

19.00

RAHVUSOOPERI NAISTEPÄEVAKONTSERT MINU VEETLEV LEEDI F. Loewe’ muusikal

B

19.00

TOSCA G. Puccini ooper

B

3. mail 2015 Rahvusooperis Estonia Kunstiline juht: Toomas Edur Galal antakse üle ERGO tantsupreemia ühele rahvusballeti mees- ja ühele naistantsijale.

Vitali: Soovin, et oleks rohkem väljasõiduetendusi. Et ennast näidata ja teisi vaadata. See annab ka loomingulises plaanis suure annuse eneseusku. Oma koduteatris ootan aga uusi häid etendusi ja tänulikke vaatajaid täis saale.

TALLINNA BALLETIKOOLI GALA 31. mail 2015 Rahvusooperis Estonia Traditsioonilisel Tallinna Balletikooli galakontserdil esinevad balletikooli õpilased – Eesti balleti tulevased tähed.

Millised on sinu nõuanded-soovitused noortele, kes tahavad balletiga tegelema hakata?

Abigail: Esmalt tuleb mõista, et tantsimine on väga raske töö ja et edu sõltub paljuski sellest, kui palju sa ise oma tegevusse panustad. Kuigi see võib kõlada hirmutavana, olen päeva lõpuks alati rahul, et saan teha tööd, mida ma kõige rohkem armastan – tantsida! Vitali: Kõigepealt tuleb soovida noortele palju kannatlikkust ja töökust. Selleta ei saa hakkama isegi need, kel on head loomulikud eeldused balletiga tegelemiseks. Teiseks peab igal juhul olema lugupidamine, armastus ja kirg oma elukutse vastu. Küsis ANU PÕRK

15/10 €

19.00

RAHVUSVAHELISE TANTSUPÄEVA BALLETIGALA

Abigail: Järgmisel hooajal on oodata uut „Uinuvat kaunitari“, mille lavastaja on Toomas Edur, ja John Cranko maailmakuulsat „Oneginit“. Mõlemad balletid esitavad tõsise väljakutse nii tehnilise kui ka kunstilise poole pealt, aga ma ootan väga nende klassikaliste teostega töötamist.

16–27 €

RINALDO G. Fr. Händeli ooper

Tema rollide hulka kuuluvad Narr (Tšaikovski „Luikede järv“), Coppelius (Delibes’i „Coppélia“), Härra G. M. ja Vangivalvur (MacMillani „Manon“), Alfredo (Hyndi „Rosalinde“), Võim (Stravinski „Petruška“).

Vitali: Kui vähegi võimalik, sõidan perega maale. Seal on suur peenramaa, aed, kasvuhooned, mesipuud, ka kaunis mets ja järv. See on puhkamiseks hämmastavalt ilus ajaloolise maastikuga koht.

16–27 €

19.00

VITALI NIKOLAJEV on lõpetanud Tallinna Balletikooli 1986. aastal ja tantsinud seejärel Eesti Rahvusballetis, alates 2001. aastast solistina.

Abigaili olulisim roll Estonia laval on Glauke (Schiavoni „Medea“ Stravinski, Schnittke ja Dead Can Dance muusikale).

C

17.00

Tallinna raekojas

11 N 12 K

8€

A

ARMUJOOK G. Donizetti ooper

MÄRTS

Pärnu kontserdimajas

B

Estonia kontserdisaalis. Korraldaja: Eesti Kontsert

LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett

Foto: Jack Devant

RAHVUSOOPER • 5. september 2014


13 19.00 14 19.00 P 15 12.00 N 19 19.00 R 20 19.00 L 21 19.00 P 22 17.00 T 24 13.00 T 24 19.00 K 25 19.00 N 26 12.00 L 28 12.00 L 28 19.00 P 29 17.00* R

MEDEA G. Schiavoni ballett

B

L

TOSCA G. Puccini ooper

A

PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal

C

T

31

1 K 1 K 1 N 2 K 8 N 9 R 10 L 11 L 11 K

12.00

Esietendus!

J

MINU VEETLEV LEEDI F. Loewe’ muusikal

A

GALAKONTSERT – GEORG OTS 95 Estonia teatrisaalis

J

ONEGIN J. Cranko ballett P. Tšaikovski muusikale

I

20–25 €

Tartu Vanemuise teatris

SAVOY BALL P. Ábrahámi operett

20–25 €

Tartu Vanemuise teatris

TSIRKUSPRINTSESS I. Kálmáni operett AKEN OOPERI- JA BALLETIMAAILMA

Haridusprojekt

A 8€

PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal

C

LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett

A

RINALDO G. Fr. Händeli ooper

C

SEB publikupreemiate üleandmine!

AKEN OOPERI- JA BALLETIMAAILMA

Haridusprojekt

8€

APRILL 19.00

ONEGIN J. Cranko ballett P. Tšaikovski muusikale

I

SAVOY BALL P. Ábrahámi operett Viljandi Ugala Teatris

23 €

19.00

SAVOY BALL P. Ábrahámi operett Viljandi Ugala Teatris

23 €

19.00

TSIRKUSPRINTSESS I. Kálmáni operett

12.00

LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

19.00

BOHEEM G. Puccini ooper

B

19.00

UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballett

B

12.00

PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper

C

19.00

RIGOLETTO G. Verdi ooper

A

13.00

G. Harangozó/T. Kocsáki Lasteballett

A C

B

15.–19. aprill 2015

15 N16 R 17 R 17 L 18 L 18 P 19 K

ONEGIN J. Cranko ballett P. Tšaikovski muusikale

SAVOY BALL P. Ábrahámi operett

12 17.00 SAVOY BALL P. Ábrahámi operett Festival „Suur Tšaikovski“ P

19.00

ONEGIN J. Cranko ballett P. Tšaikovski muusikale

I

19.00*

PADAEMAND P. Tšaikovski ooper Eldor Renter 90! A

19.00

BALLETIGALA

19.00

SÜMFOONIAKONTSERT

I 25/15 €

Estonia kontserdisaalis

12.00

UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballett

B

19.00

GALAKONTSERT Estonia teatrisaalis

J

17.00

PADAEMAND P. Tšaikovski ooper

A

NB! Ostes piletid kolmele erinevale festivali „Suur Tšaikovski“ üritusele, saad lisaks tasuta pileti festivali ajal toimuvale etendusele „Padaemand“, „Onegin“ või „Uinuv kaunitar“. Tel 683 1210.

22 19.00 N 23 19.00* R 24 19.00 L 25 12.00 L 25 19.00 P 26 12.00 K

2 P 3 K 6 N 7 R 8 L 9 P 10 N 14 R 15 L

SAVOY BALL P. Ábrahámi operett

B

BOHEEM G. Puccini ooper

B

MINU VEETLEV LEEDI F. Loewe’ muusikal

A

LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett

C

RIGOLETTO G. Verdi ooper

A

PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper

C

MAI 19.00

ONEGIN J. Cranko ballett P. Tšaikovski muusikale

19.00

RAHVUSVAHELISE TANTSUPÄEVA BALLETIGALA. ERGO tantsupreemiate üleandmine! I SAVOY BALL P. Ábrahámi operett B

19.00*

I

19.00

RIGOLETTO G. Verdi ooper

B

19.00

TUHKATRIINU S. Prokofjevi ballett

B A

19.00

PADAEMAND P. Tšaikovski ooper

17.00

LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett

C

19.00

CARDILLAC P. Hindemithi ooper Esietendus!

J

19.00

ONEGIN J. Cranko ballett P. Tšaikovski muusikale

I

16 19.00 17 12.00 N 21 19.00 R22 19.00 L 23 12.00 L 23 19.00 K 27 19.00 N28 19.00* R29 19.00 L 30 19.00 P 31 12.00 L

CARDILLAC P. Hindemithi ooper

J

P

TUHKATRIINU S. Prokofjevi ballett

C

3 N 4 R 5 L 6 P 7 K 10 N 11 R 12 L 13 P 14 K 17 N 18 R 19 K

CARDILLAC P. Hindemithi ooper

I

UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballett LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

B

G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett

C

BOHEEM G. Puccini ooper

B

CYRANO DE BERGERAC E. Tambergi ooper Eino Tamberg 85!

B

TUHKATRIINU S. Prokofjevi ballett

C

TSIRKUSPRINTSESS I. Kálmáni operett

A

UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballett

B

TALLINNA BALLETIKOOLI GALA

C

JUUNI

HINNAD ja SOODUSTUSED SOODUSTUSED Soodustused on personaalsed. Palume etendusele tulles kaasa võtta soodustust võimaldav dokument: Eesti Vabariigis välja antud kehtiv õpilas-, üliõpilaspilet või ISIC/ITIC kaart või Eesti Vabariigis välja antud pensionitunnistus. Korraga kehtib ainult üks soodustus. Soodustused ei kehti pileti ostmisel külalisetendustele ja eriprojektidele. ÕPILASTELE JA ÜLIÕPILASTELE • soodustus 50% piletihinnast. Sooduspiletid müügil Estonia kassas, Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades ning internetis aadressil www.piletimaailm.com ja www.piletilevi.ee. • 1 tund enne etendust on pileti hind 7 EUR. Sooduspiletid on müügil ainult Estonia kassas.

19.00

BAJADEER L. Minkuse ballett

C

CARDILLAC P. Hindemithi ooper

A

PARTNERKAARDI omanikele on kuni 2 pileti ostmisel soodustus 10%.

17.00

TSIRKUSPRINTSESS I. Kálmáni operett

A

Piletid müügil Estonia kassas, Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades ning internetis aadressil www.piletimaailm.com ja www.piletilevi.ee.

HINNAD: A – hind B – hind C – hind D – hind E – hind J – hind I – hind K – hind L – hind

C

19.00

TANNHÄUSER R. Wagneri ooper

B

19.00

TANNHÄUSER R. Wagneri ooper

B

19.00

UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballett

C

19.00

SAVOY BALL P. Ábrahámi operett

C

19.00

TUHKATRIINU S. Prokofjevi ballett

B

17.00*

CYRANO DE BERGERAC E. Tambergi ooper

C

19.00

SAVOY BALL P. Ábrahámi operett

C

19.00

BAJADEER L. Minkuse ballett

C

18.00

TANNHÄUSER R. Wagneri ooper

A

NB! Mängukavas võib ette tulla muudatusi! * Soodustus pensionäridele -40%

€ 31 28 25 22 20 44 38 49 76

€ 29 25 22 18 17 38 31 46 64

€ 25 22 18 15 14 31 27 39 51

€ 20 17 14 12 11 26 22 35 45

€ 14 12 11 10 9 20 19 29 38

FESTIVAL

LAVA

Põrand

19

Peasponsorid

RAHVUSOOPER ESTONIA Estonia puiestee 4, 10148 Tallinn Piletite tellimine E–P 10–18 Tel 683 1210 Piletikassa E–P 11–19

1. rõdu

Piletid müügil Piletimaailmas ja Piletilevis info@opera.ee www.opera.ee

Keskloož

2. rõdu

Pjotr Tšaikovski sündis 1840. aasta 7. mail Votkinskis ning õppis pere soovil Peterburis õigusteadust. Professionaalsesse muusikasse tuli helilooja üsna küpse isiksusena. Ta oli kakskümmend kuus, kui lõpetas Peterburi konservatooriumi kompositsiooniklassi, ning asus seejärel pedagoogina tööle 1866. aastal avatud Moskva Konservatooriumis. Töö kõrvalt valmisid üksteise järel paljud talle kuulsust toonud teosed, nagu ballett „Luikede järv“, Esimene klaverikontsert ning klaveripalade tsükkel „Aastaajad“. Kuigi Tšaikovski osales aktiivselt Venemaa muusikaelus, oli ta pigem eraklik ning äärmiselt tundliku närvisüsteemiga – lapsepõlves kutsuti teda isegi „klaaspoisiks“. Hoolimata õnnelikust lapsepõlvest ning armastavast perekonnast oli ta pidevalt masenduses ning tundis end üksikuna. Helilooja viimased eluaastad möödusid Moskva lähedastes väikelinnades, kus lõi mitmed oma paremad teosed. Helilooja suri 1893. aastal koolerasse. Maailmakuulsa vene romantiku Pjotr Tšaikovski muusika on erakordselt tundeküllane, siiras ja südamlik. Igas tema teoses väljenduvad õnneotsingud, pettumused, rõõm, meeleheide, unistused ja kannatused. Helilooja loominguliseks eeskujuks olid 18.–19. sajandil laialt levinud linnalaulud ja romansid, milles on väga tähtsal kohal tundeküllane, voolav meloodia. Tšaikovski on maailmale pärandanud mitmed kauneimad ooperid ja balletid muusikateatri ajaloos, kuus sümfooniat, instrumentaalkontserte, kantaate ja romansse, mis on pakkunud hingestatud elamusi mitmetele põlvkondadele. 2015. aasta kevadel möödub suure vene helilooja sünnist 175. aastat. Rahvusooper Estonia tähistab suursündmust festivaliga, kus tuleb ettekandele valik helilooja mitmekülgsest loomingust: ooper „Padaemand“, ballett „Uinuv kaunitar“, Esimene klaverikontsert b-moll op. 23 ja Kolmas sümfoonia D-duur op. 29 Nikolai Aleksejevi dirigeerimisel, ooperi- ja balletigala ning John Cranko dramaatiline ballett „Onegin“ helilooja muusikale.

5. september 2014 • RAHVUSOOPER

Eesti Rahvusballeti peasponsor

KOOLIEELIKUTELE • Päevastele suure saali etendustele on soodustus 50%. • Päevastele suure saali etendustele on võimalik kuni 6-aastasele lapsele osta sülepilet hinnaga 4 EUR. Õhtustele etendustele väikelapsi kaasa võtta ei soovitata (kaasavõetud lapsele tuleb osta täispilet).

19.00

SAVOY BALL P. Ábrahámi operett

Kuldsponsor

KOOLIDE JA LASTEASUTUSTE GRUPPIDELE. Iga 20 lapse kohta 1 täiskasvanule tasuta pilet.

PÜHAPÄEVAÕHTUSED PEREETENDUSED. Pühapäeviti kell 17.00 algavatele pereetendustele on koos täiskasvanutega teatrisse tulevatele õpilastele vanuses 7–18 võimalik osta pileteid hinnaga 7 EUR. Erandina on pühapäevaõhtustele pereetendustele võimalik kuni 6-aastasele lapsele osta teatri kassast sülepilet hinnaga 4 EUR.

19.00

TEATRISAAL

Kava 2014 2015 109. HOOAEG www.opera.ee

15.04 Cranko ballett „Onegin“ Estonia teatrisaalis 16.04 Tšaikovski ooper „Padaemand“ Estonia teatrisaalis 17.04 Tšaikovski balletigala Estonia teatrisaalis 17.04 Sümfooniakontsert Tšaikovski muusikast Estonia kontserdisaalis, dirigent Nikolai Aleksejev 18.04 Tšaikovski ballett „Uinuv kaunitar“ Estonia teatrisaalis 18.04 Tšaikovski ooperigala Estonia teatrisaalis 19.04 Tšaikovski ooper „Padaemand“ Estonia teatrisaalis

NB! Ostes 3, saad 4! Ostes piletid kolmele erinevale festivali „Suur Tšaikovski“ üritusele, saad lisaks tasuta pileti festivali ajal toimuvale etendusele „Padaemand“, „Onegin“ või „Uinuv kaunitar“. Pakkumine kehtib Rahvusooper Estonia kassas ja broneerides tel 683 1210. Lisasoodustused ei kehti.

RAHVUSOOPER • 5. september 2014


PILKUPÜÜDEV UUS NX Lexuse uhiuus kompaktne hübriidmaastur NX 300h on loodud püüdma pilke. Dünaamilise joonega jõuline disain ning stiilse kujuga LED-tuled teevad NX-ist eheda tänavakunsti. Uue põlvkonna Lexuse täishübriidajam annab aga autole sujuva kiirenduse, mis on samas kombineeritud muljetavaldavalt väikese kütusekulu ja CO2 heitkogusega. Soovituslik hind alates 41 990 €

LEXUS.EE

Lexus NX 300h kombineeritud kütusekulu on 5,1 l/100 km. Kombineeritud CO2 emissioon on 117 g/km.

Küsige head pakkumist Lexuse edasimüüjalt

REGISTREERUGE PROOVISÕIDULE TEL +372 619 0010 LEXUS TALLINN, PETERBURI TEE 1, 11415 TALLINN, INFO@UNELMAUTO.EE

Lexus Eesti


22

OPERETT

Tsirkusprintsess Imre Kálmán on Franz Lehári kõrval üks tuntumaid operetiheliloojaid. Helilooja armastus ungari mustlasviiside ja Viini valsi vastu on andnud tema muusikale sügavalt isikupärase joone ning teinud kuulsaks nii „Silva“ (1915), „Krahvinna Mariza“ (1924) kui ka „Tsirkusprintsessi“ (1926). Loos on olemas kõik Viini opereti klassikalised komponendid: esimeses vaatuses armutakse, teises minnakse riidu ja kolmandas lepitakse ära. Tegevuse keskmes on romantiline intriig ja värvikas tsirkuseelu. Vürstinna Fedora Palinska tõrjutud kosilane palkab kättemaksuks salapärase tsirkuseartisti Mister X-i kehastama aadlikku ja paluma vürstinna kätt. Põnevate sündmuste keerises selgub, et Mister X on kadunud vürsti pärandusest ilma jäetud vennapoeg ja operett saab teenitult õnneliku lõpu. „Tsirkusprintsess“ on „opereti hõbeajastu“ meistriteos. Sellest sai Kálmáni üks enamesitatud operettidest, mis lõi laineid ka Broadwayl. Meisterlik ja värvikas orkestratsioon ning haarav süžee on just see, mida üheks lõõgastavaks õhtuks vaja. Muusika varieerub polkast aeglase valsini, peegeldades laia emotsioonidepaletti – armastus, vihkamine, uhkus, edevus, intriigid, segadus ja valestimõistmine, kuid lõpus... lepitakse ära. THOMAS MITTMANN Esimest korda jõudis Imre Kálmáni „Tsirkusprintsess“ Estonia lavale vaid aasta pärast opereti maailmaesietendust Theater an der Wienis. Peaosas publikut lummanud Alfred Sällik oli ühtlasi ka teose lavastaja. Tema kõrval astus üles toonane teatri raudvaramu Helmi Einer, Paul Pinna, Grete Sällik, Betty Kuuskemaa ja Agu Lüüdik. Ajalukku on läinud „Tsirkusprintsessi“ ainetel vändatud film „Mister X“ (Lenfilm, 1958). Hetkega vallutas Georg Otsa salapärane ja müstiline nimikangelane miljonite kinokülastajate südamed kogu maailmas. Teda jumaldati, tema esinemisi oodati pikisilmi mitte ainult meil, vaid Moskvast Baikali kallasteni, Soomes, Taanis, Rootsis, Egiptuses jm. Armsaks saanud Mister X-i rolli kehastas Georg Ots ka seni viimases „Tsirkusprintessi“ lavastuses Estonias hooajal 1963/64. Aasta varem „Kõrbelauluga“ lavastajana debüteerinud Georg Otsale oli see ühtlasi teine lavastajatöö. Tema lavapartneritena astusid üles Liidia Panova, Haili Sammelselg, Silvia Urb, Endel Pärn, Sulev Nõmmik ja Hugo Malmsten, Mister X-i osas dubleeris Illart Orav. Kuigi pealtnäha kerge sisuga meelelahutuslik operett, lähenes Georg Ots loole suure aukartuse ja lugupidamisega. Kunstinõukogu protokollis (18. III 1964) on jäädvustatud lavastaja sõnavõtt: „“Tsirkusprintsess“ on Kálmáni üks huvitavamaid operette. Ta tuletab meelde „Pajatseid“ – idee, et ka meil näitlejatel klounidel on tunded ja et nad mõnikord rohkem väärt on kui „kõrgem seltskond“.“ PIRET VERTE

ball

Dirigent: LAURI SIRP Rahvusooper Estonia ja Eesti Rahvusballeti solistid, koor ning orkester

31. detsembril 2014 „Tsirkusprintsess“ (1927), suurvürst Sergius Vladimir – Paul Pinna, Mister X – Alfred Sällik, vürstinna Fedora Palinska – Helmi Einer.

IMRE KÁLMÁNI OPERETT KOLMES VAATUSES Julius Brammeri ja Alfred Grünwaldi libreto, Thomas Mittmanni dramatiseering Laulutekstide tõlge: Peeter Volkonski Maailmaesietendus 26. märtsil 1926 Theater an der Wienis Esietendus 3. jaanuaril 2015 Rahvusooperis Estonia Dirigendid: LAURI SIRP JÜRI ALPERTEN KASPAR MÄND Lavastaja: THOMAS MITTMANN (Saksamaa) Kunstnik: GILBERTO GIARDINI (Saksamaa) Valguskunstnik: ANTON KULAGIN Koreograaf: MARINA KESLER

„Tsirkusprintsess“ (1964), Théodore – Haili Sammelselg, Mister X – Georg Ots.

Estonia

BALL

Rahvusooperis Estonia

Rahvusooper Estonia kutsub veetma ainulaadset aastavahetust teatri maagilises õhkkonnas, kus parimate solistide esituses avaneb võimalus näha katkendeid peatselt lavale jõudvast operetist ja uusimast balletist teatri repertuaaris! Tantsuks mängib GlamBand ning esinevad solistid Kelli Uustani ja Margus Jürisson. Õhtu esimeses osas tulevad ettekandele katkendid Kálmáni operetist „Tsirkusprintsess“ ja õhtu teises osas saab nautida Tšaikovski balleti „Uinuv kaunitar“ parimaid palu. • Pileti hind 38–76 eurot. Hind sisaldab etendust teatrisaalis ja tantsupiletit kontserdisaalis. • Õhtusöök lisatasu eest. Buffet-õhtusöök kell 18.00–19.30 Sinises saalis – 31. oktoobrini 49 eurot, alates 1. novembrist 59 eurot.

• Külm tapas-buffet (kestusega 1 tund) talveaias kell 18.00, 20.30 ja 22.40 – 31. oktoobrini 20 eurot, alates 1. novembrist 25 eurot.

• Soodsa hinnaga (25 eurot) tantsupilet võimaldab sissepääsu Estonia ballile, tantsida kontserdisaalis ja Club Colombinas, külastada kohvikuid ja baare ning saada osa balli üllatustest. Kui soovid sel õhtul vaadata ka etendust teatrisaalis, tuleb lunastada kindlaksmääratud istekohaga täispilet.

• Avatud on kohvikud ja baarid. Vaheajatellimusi vastu ei võeta. • Lisainfo 683 1210.

Estonia kostüümilaenutus E–R 12.00–18.00 tel 683 1262

Esitleb

iloos kultuur one, ib Eesti r e sio e it s d li a o ja tr ümb stonia s stades kultuuri isse. E r e p o o Rahvus idevust. Väärtu use selle jätkum pan rjep teatud jä hame anda oma ta gevjuht ic AS te lt a B ta oyo tsson, T Alar Me

5. september 2014 • RAHVUSOOPER

RAHVUSOOPER • 5. september 2014

23


24

NOORED LAVAL

NOORED LAVAL

Poisid on armunud Carmenisse

Uljana suureks tantsitud roll

Estonia poistekooris laulab dirigent Hirvo Surva käe all 170 poissi. Lisaks koorikontsertidele laulavad poisid ka teatri lavastustes. 15aastane Armani Pogosjan ja 14aastane Martin Einmann räägivad oma koorikogemusest. Miks te kooris laulate ja kuidas Estonia poistekoori jõudsite?

Armani: Alustasin laulmist 7aastaselt. Laulsin kooli poistekooris ja käisin ka lauluvõistlustel laulmas. Ükskord ütles üks žüriiliige mu emale, et peaksin minema Estoniasse laulma. Sama soovitas ka muusikaõpetaja ja nii ma tulingi. Estonia poistekooris laulan kolmandat aastat. Poistekoor on nagu pere, kus kõik töötavad ühise eesmärgi nimel. Muudkui töötad, töötad, töötad ja siis lõpuks kummardad laval ja publik plaksutab – see ongi stiimul, mis paneb töötama ja laulma. Martin: Mul on siin kooris sõbrad. Estonias olen laulnud kaks hooaega. Alustasin laulmist kunagi Musamaris. Seal laulsid rohkem vanemad kui lapsed (naerab), aga sealt sai kõik alguse. Siis läksin kooli poistekoori ja ka minul soovitas muusikaõpetaja tulla Estoniasse. Tema enda poeg oli siin samuti laulnud. Milline näeb välja uue ooperi õppimine?

Martin: Esmalt valitakse poisid, kes uues lavastuses laulavad, ja seejärel hakkab vokaalpedagoog neid õpetama. Armani: Vokaalpedagoog ütleb, kuidas ennast laval väljendama peab ja kuidas laulda tuleb.

Martin: Lavaproovides räägib lavastaja, kuhu peab liikuma ja kuhu vaatama. Millistes lavastustes te kaasa teete?

Martin: Praegu laulame ooperites „Carmen“, „Boheem“, „Tosca“, „Tannhäuser“ ja balletis „Pähklipureja“. Kas teil on lemmiklavastus?

Armani: Minu jaoks on praegu kõige huvitavam „Carmen“. Aga mulle meeldivad väga Verdi ooperid „Trubaduur“ ja „Falstaff“, kus ma kindlasti kunagi laulda tahaksin.

5. september 2014 • RAHVUSOOPER

Martin: Ma mäletan, et käisin enne Estoniasse laulma tulemist „Carmenit“ vaatamas ja tahtsin kangesti seal kaasa laulda. Noh, nüüd siis laulangi! Mulle meeldib väga ka „Mees La Manchast“. Mis on kõige raskem kooris laulmise juures? Kas mõnikord tahaks minna proovi asemel hoopis sõpradega näiteks jalgpalli mängima?

Armani: Ajapuudus mõnikord. Kooriproovid on kaks korda nädalas, aga uut lavastust õppides on ka lisaproovid, sest suurtes proovides peame ju ka kaasa tegema. Martin: Koolis läheb vahel raskeks. Kui ma olen etenduste pärast puudunud, siis ei taha väga õpetajate silma alla sattuda. Aga nad teavad, et ma laulan poistekooris ja ei puudu asjata. Vahel võtan õppimisasjad ka proovidesse kaasa, sest pärast proovi enam õppida ei jõua, kui proov kestab hilisõhtuni. Aga jalgpalli jõuan ka mängida. Kelleks te saada tahate? Kes on teie eeskujud?

Martin: Mina tahan astuda lavakasse. Ma loodan, et lauluoskus ja lavakogemus annavad mulle plusspunkte. Minu eeskujud on Jan Uuspõld ja Tiit Sukk. Armani: Väiksena tahtsin ma olla jõuluvana, siis tahtsin olla lendur. Pärast kõiki neid lennukatastroofe ma enam lenduriks ei taha saada. Siis tulid juba muusiku ja laulja elukutsega seotud mõtted ja praegu tahaks saada jurist-diplomaadiks. Kui veab, siis tahaks ikka dirigendiks saada, sest pikka aega on mu eeskuju olnud Hirvo. Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas ta ei lähe närvi, kui peab meile mingit asja kümme korda üle rääkima ja siis veel korra meelde tuletama. Küsis KATI KÄPP

„Tema lühikeses, ereda komeedina sähvatanud soolos väljendus eredalt lapse vastuhakk uuele „emale“ Glaukele, valu pere lagunemise ja maailma ülekohtu pärast. Esitaja oli noor, kuid valu vana; veetlev vorm teisenes ahastavaks karjatuseks. See noore tantsija suureks tantsitud väike roll annab lootust, et tulevik ja edasised koosseisud kasvatavad „Medeast“ efektse lõpuga liikumispeo asemele sügavaid elamusi pakkuva tantsudraama naiste saatusest.“

Balletti sattus Uljana tänu spordile ja... juhusele. Ta sündis NarvaJõesuus, nelja-aastaselt hakkas tegelema spordiaeroobikaga, osales aktiivselt kooli spordivõistlustel ja võimalik, et oleks vanema õe eeskujul sidunudki oma elu spordiga. Kuid ema, suur teatri- ja balletiaustaja, käis igal aastal koos Uljanaga Jõhvi balletifestivalil. Seal nägid nad Natalja Kassatkina ja Vladimir Vassiljevi klassikalise balleti etendust „Maailma loomine“. Saanud seejärel teada, et Tallinna Balletikool otsib põhikooli uusi õpilasi, otsustasid nad lihtsalt huvi pärast proovida. Vaatamata looduse poolt antud tagasihoidlikele füüsilistele eeldustele, sai tüdruk ootamatu kutse Tallinnasse järgmisse vooru. Nii sai Uljanast 2013. aasta suvel Tallinna Balletikooli õpilane.

Nii kirjutas eesti tantsukriitik Heili Einasto noorest Medea tütre rolli esitajast Uljana Žuravljovast Gianluca Schiavoni balletis „Medea“. Kõigil, kes nägid Uljanat laval, on raske nende sõnadega mitte nõustuda. Väljendusrikka plastika ja miimikaga temperamentne tüdruk jäi eredalt meelde.

Muidugi pole Narva-Jõesuu tütarlapsel lihtne elada kodust kaugel suures linnas. „Kõigega pean ise hakkama saama, isegi söögitegemise õppisin ära,“ jutustab Ulja. Tavalisel päeval tõuseb ta üles pool seitse ning õppetöö koolis algab kell 8.45. Päeval toimuvad proovid teatris ja õhtul ootavad tegemist koolitööd. Ulja õpib kõikides ainetes viitele, kuid kõige rohkem meeldib talle matemaatika ja erialaainetest klassikaline tants. Suhtlemine klassikaaslastega aitas ületada esialgsed raskused eesti keelega. Teisipäeviti ja neljapäeviti käib Ulja inglise keele lisatundides. Vabal ajal armastab ta vanalinnas ja Kadriorus jalutada. Sel suvel käis ta vanematega Venemaal vanaema juures ning Kurtna lastelaagris. Septembris saab Uljana 12aastaseks ja praegu on raske tulevikuplaanidele mõelda. Tema ema Ljudmilla Žuravljova aga kinnitas: „Uljal on palju huvisid, ent kui peale jääb tahtmine baleriiniks saada, aitame teda igati“.

11aastase Tallinna Balletikooli õpilase Uljana Žuravljova jaoks oli tegemist debüüdiga Estonia laval ning selle õnnestumine ületas tüdruku ootusi. „Minu jaoks oli täiesti ootamatu, kui balleti lavastusmeeskond tuli kooli ja valis mind Medea tütre rolli,“ jutustab Uljana. „Muidugi teadsin ma antiikmüüti Medeast ning mõistsin, et sellist traagilist rolli on raske tantsida. Palju abi oli sellest, kui kujutlesin end kangelanna asemele ja et lugu toimub reaalses elus. Minu „ema“ oli lavastuses Alena Shkatula, kellega saime kohe sõpradeks ja ta aitas mind igati. Nüüd püüan vaadata kõiki etendusi, milles ta tantsib. Ta on ilus ja emotsionaalne ning suurepärane baleriin. Alena Shkatula on minu lemmiktantsija teatris.“

TAMARA UNANOVA

RAHVUSOOPER • 5. september 2014

25


26

NOORED

Rahvusooper Estonia pakub midagi igale lapsele ja noorele Algaval hooajal jätkab Rahvusooper Estonia põnevate lastele ja noortele mõeldud etenduste, haridusprojektide ja eriüritustega. Ikka selleks, et igas vanuses lapsed saaksid paremini muusikateatrist osa! Meie teatrisaalis saab kaasa elada nii Tuhkatriinu, printsi ja kerjuse, Pipi Pikksuka, Lumivalgekese ja seitsme pöialpoisi, Pähklipureja kui ka Coppélia kaasahaaravatele seiklustele. Sellest sügisest astuvad ooperi „Prints ja kerjus“ nimiosades üles lisaks vendadele Piusidele ka Andero Ermel (Tallinna Linnateater) ja Andres Köster, nii et etendust on põhjust uuesti vaatama tulla ka neil, kes seda juba „Hunt ja seitse kitsetalle“ varem näinud on! Esmakordseid külastajaid ootame teatriseiklusele „Aken ooperi- ja balletimaailma“, milles ooperi- ja balletisolistide, koori ning orkestri abiga selgitatakse noorele publikule lähemalt, mida muusikateater endast kujutab. Uuslavastusena esietendub 14. novembril Toomas Eduri käe all muinasjutuline ballett „Uinuv kaunitar“, mis sobib vaatamiseks kõigile kooliealistele balletisõpradele. Enne jõule ootame aga noort publikut vaatama uut muusikalist lastelavastust „Väike prints Hamlet“, mis paneb mõtlema, et ehk ei erinegi printside ja printsesside elud nii palju meie omadest. Kõige nooremaid muusikahuvilisi ootame osa saama vahvast üritusest nimega „Kontsert kõige pisematele“, mis on mõeldud eeskätt kuni kolmeaastastele väikelastele ja nende vanematele. Algklasside lapsi ootame haridusprojektile „Hunt ja seitse kitsetalle“, mis selgitab lavastuse sündi muusikateatris. Põhikooliealistele teatrisõpradele tutvustame balletti ja selle kostüümide ajalugu haridusprojektis „Päikesekuningast Kratini“ ning kutsume osalema mängulises võistluses „Ka ooper kõlab tuttavalt“, milles lahatakse koos noortega erinevaid ooperiteatriga seotud müüte. Samuti üllatame sel hooajal uue balletiteemalise haridusprojektiga algkooliealistele lastele ning kevadesse jääb järjekordne haridusprojektide ringreis, seekord Lääne-Virumaal.

NOORED

Haridusprojektid 2014. aasta sügisel KONTSERT KÕIGE PISEMATELE talveaias E 22.09 kell 10.00 ja 11.30 L 18.10 kell 10.00 ja 11.30 L 8.11 kell 10.00 ja 11.30 E 1.12 kell 10.00 ja 11.30

PÄIKESEKUNINGAST KRATINI balleti proovisaalis E 6.10 kell 11.00 ja 12.30 E 17.11 kell 11.00 ja 12.30 E 15.12 kell 11.00 ja 12.30

HUNT JA SEITSE KITSETALLE talveaias

KA OOPER KÕLAB TUTTAVALT talveaias

E 27.10 kell 9.30 ja 11.00 E 10.11 kell 9.30 ja 11.00 E 8.12 kell 9.30 ja 11.00

E 29.09 kell 11.00 ja 12.30 E 3.11 kell 11.00 ja 12.30 E 24.11 kell 11.00 ja 12.30

Kolm küsimust Andero Ermelile

„Ka ooper kõlab tuttavalt“

Meie eriürituste kava algab traditsioonilise hooaja alguse teatrilaadaga, mille viimasel päeval on teatrimaja Pärnu mnt poolses küljes avatud mitmel moel kaasalöömisvõimalust pakkuv lasteala. Sel aastal on Rahvusooper Estonia varasemast ulatuslikumalt esindatud ka 8.–12. septembrini toimuval Tallinna Noortenädalal, pakkudes võimalust osaleda suurel ooperiteemalisel võistlusel ning Estonia vabatahtlike poolt korraldatud noortelt noortele mõeldud üritustel. 19. novembril ootame gümnaasiumiealisi noori vaatama etendust „Balletiõhtu: Symbiont(s). Petruška“ ning osalema selleteemalisel kirjandikonkursil. Seoses festivaliga „Estoonlastelt saarlastele“ valmib sügisel Saaremaal noorte tehtud Lastegala, milles kohalikud kooliõpilased laulavad, tantsivad ja mängivad orkestris ning lisaks aitavad ette valmistada etenduse kostüümid, grimmi ja dekoratsioonid. Jätkuvalt ootame kõigi noorte arvamusi nähtud teatrietenduste kohta Noorte Teatriblogisse (www.noorteteatriblogi.ee). Oopereid, ballette, operette ja muusikale on oodatud arvustama kõik kuni 26aastased noored. Liitudes rahvusooperi vabatahtlike klubiga WANTED, saab ooperimaja veelgi lähemalt tundma õppida ja osaleda mitmete eriürituste korraldamisel.

Prints ja kerjus – Andres Köster ja Andero Ermel

Kas „Prints ja kerjus“ on sinu lapsepõlveraamat? Minu lemmiksari oli „Seiklusjutte maalt ja merelt“ ning kuna ka „Prints ja kerjus“ kuulus sellesse sarja, lugesin selle koos teistega läbi küll. Mis on sinu jaoks lavastuses „Prints ja kerjus“ kõige huvitavam? Kõige huvitavam on see, kuidas need kaks poissi sulanduvad teineteise rolli. Nii prints kui ka kerjus satuvad enda jaoks väga võõrastesse olukordadesse ning kohanemiseks tuleb neil lisaks välistele seiklustele üle olla ka sisemistest heitlustest.

Kuidas „Printsi ja kerjuse“ lugu võiks kõnetada tänapäeva noort publikut? Minu jaoks on sedasorti lood kasvatanud just sõpruse, aususe ja austuse hoiakut. Kuigi kerjusel tekib oma uues positsioonis mitmeid kiusatusi, jääb lõpuks ikkagi peale ausus ja austus printsi vastu ning prints oskab seda hinnata. Sõpruse, aususe ja austuse teemad käivad läbi ka teiste tegelaste vahelistest suhetest. Mõnikord kipume neid väärtuseid unustama ning on hea, kui teater neid jälle meelde tuletab. Küsis RAHEL OTSA

„Kontsert kõige pisematele“ Vaatamis- ja kaasalöömisvõimalust leidub sel hooajal kõigile noortele muusikateatrihuvilistele. Lisainfot meie lastele ja noortele suunatud tegevuste kohta leiate Rahvusooper „Väike pr ints Ham Estonia Juniori lehelt Facebookis, aadressilt let“ esitle www.opera.ee/noortetoo ja Tele2 jao või kirjutades aadressile rahel.otsa@opera.ee. ks tähen

Peatse taaskohtumiseni! RAHEL OTSA noortetöö juht

5. september 2014 • RAHVUSOOPER

dab spon sorlus võ pare imalus Rahvuso ma ühiskonna ar enguks. P t anda omapooln operiga E e ikaajalin stonia lo o e koostöö panus suurepära b uusi võimalus i, pakkuma seid k ks meile Aitame k ultuurielamusi. ultuuril le vida. Argo Vir kebau, T ele2 Ees ti AS teg evjuht

RAHVUSOOPER • 5. september 2014

27


22

UUDISED

ESTOONLANE

Galakontsert – Georg Ots 95 21. märtsil 2015 Estonia teatrisaalis Dirigendid: Eri Klas, Jüri Alperten

21. märtsil tähistab Rahvusooper Estonia ühe armastatuma ja tuntuma eesti laulja Georg Otsa 95. sünniaastapäeva. Otsa väljendusrikas ja lüüriline baritonihääl laulis end sügavale publiku südamesse, tema sagedased esinemised klassikalise muusika ja estraadikontsertidel, raadios ja televisioonis tegid temast tõelise staari. Kolmekümne solistiaasta jooksul Estonias lõi erakordse lavasarmiga Georg Ots särava galerii detailideni viimistletud rolle. Unustamatutena püsivad tema Jago (Verdi „Otello“), Deemon (Rubinsteini „Deemon“), Rigoletto (Verdi „Rigoletto“), Don Giovanni (Mozarti „Don Giovanni“), Papageno (Mozarti „Võluflööt“), Porgy (Gershwini „Porgy ja Bess“), Cervantes/don Quijote (Leigh’ „Mees La Manchast) jpt. Ta oli üks vähestest lauljatest, kellel pärast sõda avanes võimalus laulda ka välisriikide, sh USA publikule. Tema loomingutee üheks tippsaavutuseks oli Imre Kálmáni opereti „Tsirkusprintsess“ ainetel Lenfilmi stuudios valminud film „Mister X“. Estonia laval laulis ta 1951. aastast kuni oma surmani 1975. aastal. Pooleli jäi tema esimene ooperilavastus „Don Giovanni“.

„La traviata“ – Hendrik Krumm 80 20. detsembril 2014

„Padaemand“ – Eldor Renter 90 16. aprillil 2015

„Cyrano de Bergerac“ – Eino Tamberg 85 27. mail 2015

5. september 2014 • RAHVUSOOPER

KRIUH-VA-TSIUH, ESTONIA!

UUED ESTOONLASED

Noorte ja entusiastlike lavastajate-näitlejate Paul Pinna ning Theodor Altermanni eestvõtmisel loodi 1865. aastal asutatud Estonia seltsi baasil kutseline teater. Kutselise Estonia avaetendus, Mait Metsanurga „Päikese tõusul“ anti uue kalendri järgi 16. septembril 1906. Teatri sajandat juubelit 2006. aastal tähistasime suurejooneliste galaetendustega ning avasime Rävala puiesteel mälestusmärgi, mis viitab vana teatrimaja kunagisele asukohale Väike-Tartu maanteel. Alanud hooajal alustame kaunist traditsiooni saada kokku igal aastal teatri sünnipäeval, et meenutada ühiseid hetki.

Rahvusooper Estonia hooaja avakoosolekul tutvustati 23 uut töökaaslast. Balletitrupp saab täiendust Valgevene Suurest Teatrist, kust saabusid esisolistideks Eestis juba „Luikede järvega“ tuntust kogunud Ekaterina Oleynik ja Denis Klimuk. Nooremsolistina alustab Marta Navasardyan Moskvast. Truppi täiendab veel viis uut tantsijat, neist üks Tallinna Balletikooli lõpetanu, teised aga Itaaliast, Jaapanist, Inglismaalt ja Kanadast. Dirigentide ridadesse lisanduvad Lauri Sirp ja Kaspar Mänd. Koori kontsertmeistrina alustab Soomest naasev Tiina Kärblane ja poistekoori õppekoori „Jukud“ hakkab juhtima Mariliis Kreintaal. 109. hooajal töötab Rahvusooperis Estonia 470 inimest. Teatri loomingulise juhi ametikohal jätkab Vello Pähn. Rõõm on tõdeda, et Toomas Eduri ja Age Oksaga on lepingud pikendatud ja nad jätkavad Eesti Rahvusballeti eesotsas.

RAHVUSOOPER • 5. september 2014

29


30

DVD

UUDISED Foto: Ülo Josing / ERR

Rahvusooperi uued DVDd: „Faust“ ja „Modigliani – neetud kunstnik“

Aasta alguses, 22.–25. jaanuarini töötas teatris Rahvusringhäälingu telemeeskond ning salvestas kaks Estonia menukat lavastust. Alanud sügishooajal jõuavad mahuka töö tulemusena ETV kavasse Toomas Eduri ballett „Modigliani – neetud kunstnik“ Tauno Aintsi muusikale ja Charles Gounod’ ooper „Faust“, kus külalissolistina teevad kaasa Ain Anger ja Joanna Freszel. Salvestiste režissöörid on Ruti Murusalu ja Ülle Õun, helirežissöörid Tanel Klesment ja Kaspar Karner, produtsent Ruth Alaküla. Klassikaline Fausti-lugu on Estonia laval Gounod’ tuntuima ooperina, millele annavad ootamatu lahenduse lavastaja Dmitri Bertman ja kunstnik Ene-Liis Semper. J. W. Goethe kuulsa värsstragöödia ainetel valminud lavateoses müüb Faust oma hinge saatan Mefistole, saades temalt vastu nooruse, et võrgutada Margarete, kelle saatuslik ilu on teda lummanud. Gounod’ tuntud meloodiate hulgas leidub publikule palju äratundmisrõõmu. „Modigliani – neetud kunstnik“ on Toomas Eduri lavastajadebüüt Estonia laval. Vaatajatele avaneb boheemlasest kunstniku Amedeo Modigliani (1884–1920) tormiline elukäik. Modigliani ekstsentriline natuur ja emotsionaalsed kannapöörded, kirglikud armulood, unistus pääseda Parnassosele ja rivaalitsemine

Picassoga, terviseprobleemid – see kõik on pakkunud kujundirikast materjali lavateose sünniks. Eesti Rahvusballeti kunstilise juhi Toomas Eduri sõnul on lavastuste salvestamine hindamatu tähtsusega ettevõtmine. „Iga etendus toimub vaid ühel õhtul, on kordumatu ja kaob igavikku. Lavastuste salvestamine ERRi poolt ja nende ülekanded annavad sadadele tuhandetele võimaluse kaunitele hetkedele kaasa elada ja ühtlasi teatrikunsti tulevastele põlvedele jäädvustada. Mul on hea meel, et rahvusooper ja ERR on sel aastal koguni kahe lavastuse ülesvõtmiseks käed löönud,“ rääkis Edur. DVDd jõuavad müügile novembri lõpuks ning need on parimaks jõulukingiks ooperi- ja balletisõbrale.

Vaheajatellimused teatri Sinises saalis. Talveaias toimuvate etenduste ja kontsertide puhul kaetakse laud enne üritust. Talveaia kohvik avatakse 1 tund enne kontserdi algust. Tellimused: Kuni 24 h enne etendust Estonia koduleheküljelt www.opera.ee • Enne etendust kohvikutes kohapeal Rühmatellimused: catering@opera.ee • Lisainfo: E-R 10-16 tel. 683 1371

RAHVUSOOPER • 5. september 2014

23


32

TÄHTPÄEVAD 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

Mare Jõgeva 75

Ülle Ulla 80

Kauaaegne Estonia solist Mare Jõgeva tähistas 24. augustil 75. juubelisünnipäeva. Sopran lõpetas 1965. aastal Tartu Muusikakooli Alma Kurtna klassi ja 1970. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Linda Sauli klassi. Muusikaõpingute kõrval laulis ta 1965–71 Eesti Raadio segakooris. Juba diplomietenduse, Verdi „Aida“ (1970) nimitegelasena rabas ooperisõpru Mare Jõgeva kaunikõlaline, kõigis registreis ühtlane, jõuline ja dramaatilise värvinguga hääl. Lisaks veel laulja suur musikaalsus, loomulik lavaline liikumine ja artistlikud eeldused, tuli ta ooperilavale nii küpsena, et juba 1971. aastal sai Jõgevast Estonia solist. Järgmised suurrollid tulid kiiresti: nimiosad Puccini „Õde Angelicas“ (1972), Straussi „Salomes“ (1973) ja Šostakovitši „Katerina Izmailovas“ (1977), donna Anna Mozarti „Don Giovannis“ (1975), Mimi Puccini „Boheemis“ (1977), Odabella Verdi „Attilas“ (1982) ja Senta Wagneri „Lendavas hollandlases“ (1984). Lisaks mitmekülgsele ooperirepertuaarile on Mare Jõgeva esinenud oratooriumi- ja kammerlauljana. Alates 1987. aastast on ta ühtlasi töötanud Otsa-nimelises muusikakoolis ning tõestanud end andeka laulupedagoogina.

10. novembril täitub kaheksas aastakümme ühel Eesti lavade aristokraatlikumal ja salapärasemal daamil Ülle Ullal. Baleriin, karaktertantsija, näitleja, tantsupedagoog, varieteelaulja ja kirjanik – pole vist muusat, mis poleks teda puudutanud. Kõike on ta teinud võrdväärse andumuse ja pühendumusega.

Tagant järele palavad õnnesoovid armsale estoonlasele! Kriuh-va-tsiuh!

Sünnipäevalapsele hüüame elagu ja kriuh-va-tsiuh! 8. novembri „Tuhkatriinu“ etendusel.

Ülle Ulla lõpetas 1953. aastal Tallinna Koreograafiakooli esimese lennu ning oli seejärel koos vaheajaga kakskümmend aastat Estonia balletisolist (1953–66 ja 1970–73). Vahepealsetel aastatel esines ta Leningradi Music-Halli jumaldatud staarina paljudes Euroopa riikides. Arvukatest rollidest väärivad esiletõstmist Gudule (Pugni, Glieri ja Vassilenko „Esmeralda“, 1954), Zarema (Assafjevi „Bahtšisarai purskkaev“, 1955), Mari (Austeri „Tiina“, 1955), Medeia (Barberi „Medeia“, 1966) ja Candelas (Falla „Suur võlur – armastus“, 1964). Balleti ajalukku tantsis Ülle Ulla end kahtlemata Maurice Raveli „Boleros“. Ühtlasi esines mitmekülgselt andekas artist ka ooperis ja operetis. Näiteks Eino Tambergi ooperi „Raudne kodu“ kauneima meloodia „Misty town“ kirjutas helilooja just Ülle hääle võimalusi silmas pidades. Pärast balletisolisti karjäär lõppu leidis ta 1972–85 eneseteostust Viru varietees ning 1990. aastail treeneri ja tantsuõpetajana Eesti Muusikaakadeemias, Eesti Draamateatris ja Estonias. Balletilaval iseloomustas Ülle Ullat võime süveneda keerulistesse inimkarakteritesse, oskus avada suuri tundeid ja kirgi, mistõttu sai tantsijast samavõrd hinnatud näitleja filmis, telelavastustes ja draamateatrites: Martha (Albee „Kes kardab Virginia Woolfi?“, 1993 Noorsooteatris), Lucille (Mencelli „Kalmistuklubi“, 1997 Draamateatris) ning praost (Enquisti „Ilvese tund“, 1991 Noorsooteatris), mille eest tunnustati Ülle Ullat ka Teatriliidu preemiaga.

9.

10.

11.

12. 14. 16.

Vasta ja võida!

13.

Ristsõna vastuse palume saata 29. septembriks aadressile anu@opera.ee või Turundus, Rahvusooper Estonia, Estonia pst 4, 10148 Tallinn. Palun märgi juurde oma nimi, vanus, telefoninumber ja e-maili aadress.

15. 17.

Kõigi õigesti vastanute vahel loositakse välja 10 kutset kahele rahvusooperi oktoobrikuu etendustele.

18. 19.

Võitjatega võetakse ühendust ja nimed avalikustatakse teatri kodulehel 1. oktoobril.

20. 21.

1. Erinevat värvi sukkade, erkpunaste patside ja tedretähnidega tüdruk rahvusooperi muusikalis 2. Cranko ballett Puškini ainetel 3. 2013. aasta Eesti parim lavastus 4. Festival „Estoonlastelt …“ 5. Toimuvad igal reedel ja laupäeval kl 17.30 Estonia teatris 6. Vello Pähna amet Rahvusooperis Estonia 7. Rahvusooper Estonia kuldsponsor 8. Detsembris on kammersaalis taas ooper … 9. … saali ei lubata (keda?) 10. Teater algab … (kust?) 11. Rahvusballeti lavastus, mis viiakse 2015. aasta jaanuaris Sevillasse 12. Kes saavad Estonia teatrisse tulles 50% soodustusega pileteid? 13. ERGO tantsu-preemia 2014. aasta üks võitjatest (perenimi) 14. Prints ja … 15. Võtmetegelane operetis „Tsirkusprintsess“ 16. Helilooja, kelle 175. juubelit tähistatakse Estonias festivaliga (perenimi) 17. Rahvusooper Estonia tegevusele pani 1865. aastal aluse laulu- ja mänguselts … 18. Händeli ooper 19. 31. detsembril toimub Estonias taas… 20. Estonia teatrist jutustav ooper 21. Hüüe heale etendusele

Estonia särab edasi Rahvusooperil Estonia on õnn sammuda ühist teed heade toetajate ja koostööpartneritega, kellest mõnega seob juba rohkem kui kümneaastane koostöö. Sel hooajal liitub teatriga peasponsorina Eesti ettevõte KH Energia-Konsult – pikaajaline partner, kes on tegelikult juba aastaid hoidnud sajandivanust Estonia maja tuledesäras. Soovime kõigile partneritele muusikarikast uut hooaega!

Maire Loorents 80 Juubelit tähistab teinegi Tallinna Balletikooli ajaloolise esimese lennu vilistlane – Maire Loorents saab 20. veebruaril 80aastaseks. Pärast Zoja Kalevi-Silla klassi lõpetamist asus ta tööle Estonia balletisolistina, täiendades end ühtlasi 1953–55 Leningradi koreograafiakoolis. Pea veerandsajandi jooksul (1953–76) kehastas ta teatrilaval Kullaketrajat (E. Kapi „Kullaketrajad“, 1956), Myrthat (Adami „Giselle“, 1959), Haldjat (Tšaikovski „Uinuv kaunitar“, 1962) jpt muinasjutulisi kaunitare. Seejärel oli Maire Loorents jätkuvalt tegev harrastustantsurühmade juhina ja modellina kunstiülikoolis. Baleriini ja modelli töö iseloom tundub lausa vastandlik – ühe puhul tuleb vajalikku väljendada läbi liikumise, teise puhul on oluline tarduda – ent sünnipäevlapse treenitud keha ja näitlejameisterlikkus on kasuks tulnud mõlemal juhul. Suured õnnesoovid ja kolm korda elagu armsale kolleegile! Kriuh-va-tsiuh!

me Kohttuul õh as! Estoni

me Kohttuul õh as! Estoni

me Kohttuul õh as! Estoni

me Kohttuul õh as! Estoni

me Kohttuul õh as! Estoni

me Kohttuul õh as! Estoni

me Kohttuul õh as! Estoni

Kampaania fotod: Toomas Volkmann

5. september 2014 • RAHVUSOOPER

RAHVUSOOPER • 5. september 2014


Rahvusooper  

Rahvusooper Estonia 109. hooaja ajakiri

Rahvusooper  

Rahvusooper Estonia 109. hooaja ajakiri

Advertisement