Page 1

Sinu kestvusalade ajakiri

Veebruar 2014 · Hind 2.90 · 100 lk

Miks Kambodžas joosta ei armastata? Räägime tõsisemalt venitamisest!

KRISTJAN PORT jooksmisest ja joomisest

Eesti koondis SOTSI OLUMPIAL

ROMAN FOSTI rubriigis: NI

O TŠEMPI

Mati Alaver: RUBRII

SEST! MI

UUSATA KS

www.jooksja.ee

KAASAEGNE TULEVIK – spordiala valik geenitesti abil il

www.facebook.com/Jooksja


[ VÄLJAANDJALT LUGEJALE ]

Nr 1 (29) 2014 Ajakiri Jooksja postiaadress: Sõjakooli 10 Tallinn 11316

Kontakt:

ajakiri@jooksja.ee kontakttelefon: 626 4780

Toimetus:

Peatoimetaja: Lauri Birkan lauri@jooksja.ee Toimetaja: Helen Sulg ajakiri@jooksja.ee Velo toimetaja: Romet Puuram romet@motokross.eu Foto: ajakiri Jooksja

EKJL toimetaja: Pärt Talimaa ajakiri@jooksja.ee Disainer: Maia Vaab ajakiri@jooksja.ee Turundus-ja levijuht: Sören Saarikko soren@jooksja.ee Toimetaja-sekretär: Laura Rahe laura@jooksja.ee Väljaandja: Donatas Narmont donatas@jooksja.ee

Trükk:

AS Printall

Reklaam ja tellimine: ajakiri@jooksja.ee kontakttelefon: 626 4780 Nordicom: reklaam@nordicom.ee kontakttelefon: 5666 7770

Tellimishinnad:

aasta (6 numbrit) - 12 € poolaasta (3 numbrit) - 6 €

Koduleht:

www.jooksja.ee Leia meid ka Facebookis

Jooksja esimese numbri esitlusel ajakirja väljaandja Donatas Narmont (vasakul) ja Priit Pullerits. Tänavu kevadel saab Jooksja juba viie aastaseks.

Head Jooksja lugejad !

K

äesolev taliolümpia aasta algas Eestimaal suure murega - mis saab sel aastal meie mõnusast suusatalvest? Jõulud ja aastavahetus möödas, jaanuar juba pea poole peal, aga lund ei kuskil. Ometigi siis 10. jaanuari paiku taevaluugid avanesid ning maa sai valgeks. Ja kuigi kuni Jooksja trükki minekuni veebruari alguses väga palju lumelisa juurde sadanud polnud, võis siiski öelda, et kaunis Eestimaa suusatalv oli igati täies hoos ja loodetavasti saavad ka kõik plaanitud maratonid ja muud suusavõistlused peetud. Jooksja veebruari number on paljuski suusatamise temaatikaga kaetud -

esikaanepersoon Mati Alaver, taliolümpia eelsed teemad, uus rubriik koostöös Eesti Suusaliiduga, kus ka meie suusatamise järelkasvu tegemisi jälgime ja veel palju põnevaid teemasid. Ning loomulikult ka teised Jooksja rubriigid oma tuntud headuses. Jätkuvalt oleme viimaste numbrite osas rohkem vaeva näinud ajakirja kujunduslike elementide osas ning usun, et see on ka märgata. Ikka kõik selle nimel, et teha senisest veelgi sisukamat ja atraktiivsemat Jooksjat.

Donatas Narmont, Jooksja väljaandja

Koostööpartnerid:

www.ekjl.ee

Esikaanel: Mati Alaver Foto: Maris Ojasuu

www.koolisport.ee

PEASPONSOR www.suusaliit.ee

MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi www.jooks.ee

www.stamina.ee

www.tartumaraton.ee VEEBRUAR 2014 | JOOKSJA.EE

5


6

SISUKORD

Selles numbris

JOOKSJA 2/2009

Selles numbris

[ SISUKORD ] Jooksja suvenumbris jagavad asjatundjad nõu ja juhiseid eri vastupidavusalade treeninguks,

tutvustatakse nii Eesti paremaid tegijaid kui ka sitkemaid harrastusportlasi, käsitletakse laste sportimist, avaldatakse tähtsamate rahvaspordiürituste kalender.

010 MATI ALAVER:

Legendaarne murdmaasuusatreener mõtiskleb Eesti suusatamise oleviku, mineviku ja tuleviku üle (esikaane persoon!).

9 Kaanestaar Gerli Ots Aastaid oma lõbuks jooksnud noor naine räägib, kuidas ta valmistub elu esimeseks maratoniks.

14 Joostes õpite iseennast tundma

018 TARTU MARATON:

Jooksuekspert Meelis Minn annab jooksukooli teises osas nõu,

Valmistume Eesti suusatalve tippsündmuseks. Heidame pilgu rajale ja tuletame meelde, millega maratonile minnes arvestama peaks.

mille üle peab treenima hakates kõigepealt mõtlema.

022 SOTŠI 2014:

22 Joostes jalutuks

Tutvume Eesti olümpiakoondisega, uurime nende mõtteid ja vaatame, millal keegi võistleb.

20 Löö kaasa järvejooksudel! Järvejooksude korraldaja Stamina juht Urmo Raiend selgitab, mida tuleks osalejate jaoks paremini teha.

Mitmekülgne harrastussportlane Priit Pullerits tunnistab, et vigastas end liialt ahnelt harjutades.

25 Rekordimees Pavel Loskutov jälle hoos

028 UUS RUBRIIK!

40-aastaseks saav üks Eesti paremaid pikamaajooksjaid tahab

Koostöös Eesti Suusaliiduga tuleb juttu põnevatest noorte võistlussarjadest, kaasaskantavast suusahüppemäest ning suusatajate sõnavarast.

veel noorematega võidu joosta.

26 Mudast, veest ja kõva mehe tiitlist

040 KERGEJÕUSTIK:

27 Maratonihundi come backk Stockholmis

Jätkame koostööd Eesti kergejõustikuliiduga! Räägime tulevasest kodusest EM-ist ning vaatame, milline näeb välja kahe Eesti esinumbri, Anna Iljuštšenko ja Marek Niidu päev.

62-aastane Enn Bachmann koges pärast pikka pausi taas maratoni

Mitmekülgne harrastussportlane Valdo Jahilo kirjeldab adrenaliinitulva esilekutsunud kõvamehejooksu.

joostes võimsat emotsionaalset laengut.

28 Elu pärast põlveoperatsiooni Tennist ja jooksu harrastav Kalle Muuli kirjutab, kuidas saab pärast põlvelõikust taas harjutada.

047 VELO: Vestleme endise profi Janek Tombakuga. Uurime, kus on parim kevadlaagris käia. Tutvume huvitavate hobide: BMX-i ja Downhilliga.

30 Jooksjaid kutsutakse Pärnu ja Elvasse

10

Olümpiasangar Jüri Jaanson lubab pärast sõudjakarjääri lõppu ka ise jooksudel kaasa teha.

32 Jooksuriiete valimine Aastaid jooksuriideid müünud 1980. aastate tipptegija Rein Valdmaa

058 SPARTA:

annab nõu, mida peaks treeningul selga panema.

Saame teada, mida huvitavat võib kestvusaladega tegeleja jõusaalist, iseäranis kardioalast leida.

34 Valik rahvaspordiüritusi Jooksmine, jalgrattasõit, triatlon, ujumine, rulluisutamine,

32

orienteerumine ja seiklussport.

37 Eksootikajanu viib eri maailmanurkadesse Harrastusjooksja Villu Zirnask seab oma reisikavu nii, et võtab sihiks maratonijooksu senikäimata linnas. 6

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014

56


6

SISUKORD

Selles numbris

JOOKSJA 2/2009

Selle

[ SISUKORD ] asjatu Jooksja suvenumbris jagavad tutvustatakse nii Eesti pare käsitletakse laste sportimist, av

60 72

060 TALIJOOKSUD:

Ülevaade talviste maratonide tulemus-

9 Kaan

test ning hulgaliselt talviseid jooksusoo-

Aastaid

vitusi.

elu esim

14 Joo

066 TALIUJUMINE:

Jooksue

Heidame pilgu kaugele Venemaale ja

mille üle

elame kaasa maailma tipptulemuse sünnile. Peaosas Henri Kaarma, kes suutis

Järvejoo

ujuda jääkülmas vees 2400 meetrit.

mida tule

072 TŠEMPIONI EINE:

22 Joo

Seekord kokkame koos Eesti ühe parima

Mitmekü

kestvusjooksja Roman Fostiga.

et vigast

25 Rek

074 JOO(KS)MINE:

40-aasta

Kristjan Port mõtiskleb sedapuhku

veel noo

jooksmise ning vedelikutarbimise tee-

26 Mud

madel.

Mitmekü

adrenalii

078 VENITAMINE:

27 Mar

Teeme endale selgeks millal, kuidas ja

78

66

62-aasta

milleks venitada. Appi tuleb füsiotera-

joostes v

peut Indrek Tustit.

28 Elu

086 GENEETIKA:

Tennist j

Kui soovite täpsemalt teada, milline

põlvelõik

spordiala teile kõige paremini sobib, tut-

30 Joo

vugem Eesti geneetikute välja töötatud

Olümpia

uusimate võimalustega.

ka ise jo

32 Joo

092 REISILUGU:

Aastaid

Kambodžalaste eluoluga kohapeal tutvumas käinud Märt Roosna tutvustab

92

20 Löö

annab nõ

khmeeride lemmikspordiala, milleks

34 Vali

pole sugugi mitte jooksmine.

Jooksmi

orienteer

37 Eks

Harrastu et võtab VEEBRUAR 2014 | JOOKSJA.EE

7


[ LÜHIUUDISED ]

Valmis veebilehekülg: „Suusatades...” – leheküljed kõigile

Kaire Leibak

Kõigil suusahuvilistel on võimalik kasutada Tartu ja Tallinna ülikoolides töötanud pikaaegse suusaõpetaja Kaarel Zilmeri äsjavalminud suusaveebi, mille leiab aadressil www.suusatades.weebly.com. Nagu märgib lehekülje autor, siis soovib ta, et kõikvõimalik tema käsutuses olev materjal saaks laia kasutuse ja selle kaudu leiaks enam inimesi tee suusatamise juurde, õpiks suusatama ja naudiks seda. Praegu üles pandu on heaks alustuseks uutele plaanidele ja veelgi atraktiivsematele materjalidele. See lehekülg on tunnustuse ja tänu märgiks oma õpetajatele, kolleegidele ja muidugi kõigile neile, kes on Kaarel Zilmeri suusaõpetusest osa saanud. Leheküljel saate infot suusatamisoskuse omandamisest – selle õppimisest ja õpetamisest. Lehekülg on mõeldud lugemiseks, kasutamiseks ning teadmiste saamiseks kõigile, kes suusatamise vastu huvi tunnevad. Püüame teieni tuua erinevate asjatundjate, paljude kolleegide ja suusaõpetajate arvamusi, tõekspidamisi ja lihtsalt meenutusi. Autor püüab kokku võtta enda peaaegu 50-aastast suusaõpetaja tööd koos kolleegidega Tartu ja Tallinna Ülikoolist. Veebikülg täieneb pidevalt ning  muutustest saab teada  rubriigis – VÄRSKE VÄRK. www.suusatades.weebly.com Eesti Suusaliit

Nike ulatab abikäe Kõik jooksjad otsivad ühel või teisel moel abi, et oma jooksuvormi parandada. Kas tõsist treeningplaani või lihtsalt kellegi head nõuannet. Nüüd ei ole vaja enam otsida – Nike tõi turule Nike+ jooksuaplikatsiooni uue versiooni (iOS telefonidele), milles on uueks funktsionaalsuseks Nike+ Coach. Mugavalt kasutajasõbralik süsteem, mis pakub Nike tipptreenerite ja jooksjate näpunäidete järgi koostatud treeningplaane 5, 10, 21 või 42 kilomeetri edukaks läbimiseks. Kuna jooksjate tasemed on erinevad, siis pakub Nike+ Coach sobivaid treeningplaane nii algajatele kui ka tõsistele harrastajatele. Nike+ Coach programmi on lihtne kasutada. Tuleb liituda Nike+ süsteemiga aadressil www.nikeplus. com. Seejärel tuleb sisestada oma võistluse kuupäev, distants ja treeningute tase ning süsteem saadab jooksjale seejärel isikliku soovitusliku treeningkava. Lisaks täpsetele treeningnõuannetele, saadab Nike+ Coach jooksjatele ka meeldetuletusi, kui treeningud kipuvad ununema. Samuti on võimalik oma treeningplaane jagada sõpradega sotsiaalmeedias. Jooksja

Kaire Leibak lõpetas tippspordi Kolmikhüppe Eesti naiste rekordi omanik, Kaire Leibak teatas jaanuaris tegevsportlase karjääri lõpetamisest, kuna pole 2010. aasta kannakõõluse vigastusest täielikult taastunud. Leibak on tänulik kõigile, kes teda 18 aasta jooksul kergejõustikutreeningutes on aidanud ja toetanud, et edukalt ja väärikalt Eesti riiki sportlasena esindada – eelkõige treeneritele Kersti ja Mehis Virule, Andrei Nazarovile, Rana Reiderile ning Anne ja Taivo Mägile, vahendab Eesti Kergejõustikuliit. Endine tippsportlane soovib südamest tänada erinevaid spordiorganisatsioone ja -klubisid, EOK-d, sponsoreid, perekonda, sõpru-tuttavaid ning kõiki spordifänne, kes teda sportlasteel on toetanud ja innustanud. Leibaku säravamateks tulemusteks jäid: 2006. aasta juunioride MM-i ja 2007. aasta juunioride EM-i kuld ning Pekingi OM-i 10. koht naiste kolmikhüppes 2008. a. Leibaku nimele kuuluvad Eesti naiste kolmikhüpperekordid nii väljas – 14.43 (2006) kui ka sisehallis – 14.26 (2008). ERR

Hoidke alt, Täppsportlased tulevad! Eesti jooksumaastikule tekkis uus klubi nimega Täppsportlased. Treener Riho Menti ümber koondunud mõttekaaslaste kogumit ühendab eelkõige armastus jooksmise vastu. Lisaks tavapärastele harjutajatele kuuluvad klubisse ka tõsisemad harrastaja tasemel tegijad, kes löövad uuest hooajast kaasa Eesti meistrivõistlustel. Alanud aastal on klubi esindatud ka 10 km, poolmaratoni, maratoni, murdmaajooksu ning ekideni Eesti meistrivõistlustel. Täppsportlaste tuumiku moodustab ligi 30 jooksuhuvilist. Tallinna spordihallis toimuvatele talvistele treeningutele on oodatud kõik jooksuhuvilised. Täpset informatsiooni iganädalaste treeningkavade kohta saab Täppsportlaste Facebooki kodulehelt. Jooksuportaal 8

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014


[ LÜHIUUDISED ]

Marko Albert Hawaii Ironmanil.

Marko Albert alustas hooaega Lõuna-Aafrika poolpika Ironmani 10. kohaga Eesti esitriatleet Marko Albert tegi tänavugi oma esimese võistlusstardi Lõuna-Aafrika Vabariigis Ironman 70.3 sarja kuuluval poolpikal triatlonil. Ujumisetapil parimat minekut näidanud Albert lõpetas tugevas konkurentsis toimunud võistluse lõpuks 10. kohaga. 1,9-kilomeetrise ujumisetapi võitmiseks kulus Albertil aega 0:23:40. Teisena veest väljunud Will Clarke jäi Markost maha kahe sekundiga. Rattarajal hakkasid kiiremad sõidumehed Markost peagi mööduma ning kukutasid meie sportlase 12. kohale. Eestlase jaoks tähendas see jooksurajale siirdudes enam kui kümneminutilist kaotust liidrikohta hoidvale Romain Guillaume’le. Jooksurajal suutis Albert mööduda kahest konkurendist, mis andis talle võistluse kokkuvõttes 10. koha. Lõppajaks märgiti Markole finišiprotokolli 04:13:56, mis eelmisel aastal oleks samal jõukatsumisel tähendanud neljandat kohta. Meenutuseks, et just neljandana Marko tookord ka lõpetas, ent ajaks oli siis 04:12:11. Kodupubliku rõõmuks tõusis poodiumi kõrgeimale astmele tänavu James Cunnama, kes tugeva jooksuga tagas endale võiduajaks 04:05:01. Kuigi Cunnamast suutis jooksurajal veelgi nobedam olla inglane Will Clarke, ei olnud 21,1 km pikkune jooksudistants siiski piisav, et lõppkokkuvõttes lõuna-aafriklast edestada. Finišis jäi kahte triatleeti lahutama 23 sekundit. Kolmas koht läks rattarajal säranud Guillaume´le, kelle lõppajaks oli 04:06:24. Jooksja

2013. aasta parimateks valiti Nikolajev, Tšernov ja Kaigas Jooksuportaalis korraldatud hääletamise tulemusena selgusid 2013. aasta parimad jooksjad ja treener. Parimaks meesjooksjaks osutus 142 häälega klubi Jooksupartner ridadesse kuuluv Ilja Nikolajev, kes saavutas 27. oktoobril Saksamaal Frankfurdi maratonil Eesti kõigi aegade kolmanda tulemuse 2:17.31. Ühtlasi täitis ta 2014. aasta Zürichi EM-i normi 2:20. MM-i normist jäi tal puudu vaid 31 sekundit. Naiste parimaks kuulutati 131 häält kogunud Liina Tšernov. Endel Pärna käe all harjutav ja Sportkeskus. ee-d esindav Tšernov püstitas 1000 m jooksus Eesti rekordi 2.43,77. Lisaks püstitas ta kolm isiklikku rekordit ja Eesti hooaja tippmarki: 800 m: 2.05,70, 1500 m: 4.14,93 ja 2000 m: 6.09,37. Ille Kuke nimele kuuluvast 1500 meetri Eesti rekordist jäi puudu vaid 0,98 sekundit. Parimaks treeneriks valisid Jooksuportaali lugejad Nikolajevi treeneri Einar Kaigase, kes kogus 91 häält.  Jooksuportaal

Kaur Kivistik võitis Portugalis kohaliku linnajooksu Portugalis treeninglaagris viibiv Kaur Kivistik võistles 4. jaanuaril Algarve maakonnas Faro linnas sealsel 7,35 kilomeetri pikkusel jooksul, mille võitis ajaga 21.49. Trass kulges kitsastel tänavatel, millest osa munakiviga kaetud, esines ka järske pöördeid. Raskust lisas seegi, et meeste start anti hämaras. Kivistik püsis algul kahe jooksjaga koos. Viimased kaks kilomeetrit suutis tema tempos olla vaid soomlane Jaakko Piesanen, kes võitis U-23 arvestuses ja finišeeris eestlasest kolm sekundit hiljem teisena. Üldarvestuses kolmanda ja meesteklassis teise koha sai tõusva tempoga jooksnud Jan Õiglane ajaga 22.15. Argo Jõesoole kuulus üldarvestuses 15. ja meesteklassis 10. koht ajaga 23.40. Naisjuunioride arvestuses võitis Birgit Pihelgas 5,65 kilomeetri pikkuse jooksu ajaga 20.58. Üldarvestuses andis see tulemus neljanda koha, sest Pihelgasest olid kiiremad kolm naisteklassi jooksjat. Esikoha võitis soomlanna Janica Mäkela ajaga 19.38. Teise koha sai portugallanna Ana Cabecinha 19.52. Enne Birgit Pihelgat jõudis finišisse veel soomlanna Heini Hartikainen 20.49-ga. Jooksuportaal VEEBRUAR 2014 | JOOKSJA.EE

9


[ ESIKAANE PERSOON ]

Mati Alaver

valmistub Eesti suusatamise uueks tõusulaineks

Optimistliku pilguga tulevikku vaatava Eesti kõigi aegade edukaima murdmaasuusatreeneri Mati Alaveri sõnul määravad just sportlaste talent, pühendumus ja töö ära siinse suusatamise järgmise tõusulaine kõrguse ja kestvuse. 10

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014

Tekst: Lauri Birkan Fotod: Maris Ojasuu, Mari Luud


[ ESIKAANE PERSOON ]

E

esti murdmaasuusatamine on jõudnud huvitavasse ajajärku: vanad tegijad on lõpetanud ning kätte on jõudnud uue põlvkonna aeg. Mida see teie jaoks tähendab? On väga selge põlvkondade vahetus ja see on eelneva edu foonil raske. Kas eksin kui ütlen, et olete treenerina saavutanud juba kõik, mida saavutada võib? Kas just kõik, aga kindlasti rohkem kui ma kõige julgemates unistustes seda ette nägin. Päris kindlasti ei osanud ma sellist stsenaariumi näha 1976. aastal, kui Tartu ülikooli lõpetasin, ega isegi mitte veel 1. septembril 1996, mil täiskohaga Eesti Suusaliidus treenerina tööle asusin. Siiski, palun öelge, mida soovite veel treenerina saavutada, mille nimel pingutate? Esitasin selle hea küsimuse ka iseendale. Vastan: et Eesti suusataja jõuaks uuesti tiitlivõistluste poodiumile. Kas Eesti suusatamise ühe ajajärgu lõpp tekitas teis ka mingisugust tühjusetunnet, nukrust millegi ammendumisest vms? Valetaksin, kui eitaksin. Tühjusetunne valdab treenerit alati, kui üks protsess on eduka lõpuni jõudnud. Ja tühjusetunne on võrdelises sõltuvuses saavutatuga ehk OM-i võidu puhul on ka tunded intensiivsemad. Ent kust leidsite motivatsiooni uuesti otsast alustada?   Päris otsast ei tulegi alustada. Eesti Suusaliidu suurim vara on sportlased ja head suusatajad on Eestis alati olemas. Treeneri ülesanne on ainult aidata sportlastel edu saavutada. Kusjuures treeneritöö esimene proovikivi on: kas ma olen võimeline kasvatama oma sportlastes pühendumust ja innukust?

Debüüt, mida ei osatud hinnata Kuidas hindate meie murdmasuusatamise olevikku hetkel, mil olümpiale läheb kõigi aegade väikseim arv murdmaasuusatajaid? Kas ja kui palju sarnast näete siin omal ajal Albertville’i minekuga? Võrdleksin meelsamini 1997. aastaga. Tegime meeletult tööd, aga keegi ei märganud ega tunnustanud. Kriitika oli valdav! 1997. aasta MM-i parimaks kohaks oli Raul Olle 30. koht 50 kilomeetris, Andrus Veerpalu oli 31. Juba

aasta pärast Naganos tuli Andrus 8. ja Jaak Mae 6. kohale ning seesama halastamatult kritiseerinud meedia kirjutas: Daehlie pole enam kaugel... Minnes siiski tagasi 1992. aastasse (loe: Albertville’i olümpiale), siis suurim õppetund minule treenerina oli: 1. nägin oma silmaga esimest korda maailma tippsuusatamist; 2. nägin Daehliet, Smirnovi, Ulvangit, Myllylät ja seda, kuidas nad suusatasid; 3. tekkis vastupandamatu unistus – näha Eesti suusatajat nendega võidu sõitmas ja sõitu võitmas; 4. huvitavaks seigaks oli Andrus Veerpalu OM-i debüüt – 21-aastane noormees ja 21. koht keskmäestikus, Pärnu suuskadega!!! Kogu tollast konteksti arvestades – kes me olime ja kust tulime – oli see niivõrd kõva saavutus, et seda ei osatud õigesti hinnata. Mina ka ei osanud. Hiljem mõistsin, et see näitas üheselt, et tegu on väga andeka ja perspektiivika sportlasega.

nevad suusalihvi masinad realiseerida suusalihvi innovaatilisi ideid kohe siin ja praegu. Kuna hooldemasinad nõuavad suurt raha, siis naudivad rikkad suusariigid ka vaesematega võrreldes teatud eeliseid. Aga meie õnneks on ja jääb otsustavaks inimfaktor ehk isiksus. See on sportlane suure algustähega ja tema hooldemees/-mehed. Siin on head näited olemas – Justyna Kowalczyk sõidab ja võidab Are Metsa ja Peep Koidu telgis määritud suuskadega, vaatamata sellele, et Perry Olsson määrib Marit

Plastkohver ja kaks kilekotti Siinkohal sobiks uurida, kui palju on vahepealse aja jooksul varustus, määrded ja kogu sellealane knowhow edasi arenenud? Kas Veerpalu ja Kaija Parve kunagine edu Pärnu suuskadel oleks veel mõeldav? Areng on olnud tohutu. Kui 1992. aasta Albertville’i OM-i hooldevahen-

"Tühjusetunne valdab treenerit alati, kui üks protsess on eduka lõpuni jõudnud. Ja tühjusetunne on võrdelises sõltuvuses saavutatuga ehk OM-i võidu puhul on ka tunded intensiivsemad." did mahtusid ära Hain Kinksi ühte plastkohvrisse ja paari kilekotti, siis Sotši OM-i Eesti Suusaliidu hooldevarustus kaalub 550 kg. Seevastu Venemaa hooldemasin (täisvarustuses sadulauto) kaalub 30 tonni ja Norra oma 40 tonni!!! Murdmaasuusatamine ja laskesuusatamine on topelt tehnilised spordialad. Ühelt poolt erialane sooritustehnika, teisalt suuskade ettevalmistustehnika, õigemini juba tehnoloogia. Veel 10 aastat tagasi ei rääkinud keegi hooldemasinatest, aga praegu on nii murdmaa- kui ka laskesuusatamise kaheksal maailma tugevamal riigil oma ratastel liikuv hooldekeskus. Lisaks mugavusele, kompaktsusele, mobiilsusele jne võimaldavad hooldemasinates paik-

Björgeni suusad Norra kahekorruselises hoolde-monstrummasinas. Sama telgil baseeruvat edumudelit näitasid kogu maailmale ka Andrus Veerpalu ja Aleksei Poltoranin. Need näited kinnitavad, et vaatamata hooldesektori tormilisele arengule on ka Eesti suusatajatel võimalik maailmas kõigiga võidu sõita!

Treener = ergutuskoor ja kriitik Minu ema, kes ise ka kunagi tõsiselt suusatamisega tegeles, rääkis Klasinimelisest treenerist, kes õpilastele trennis kogu aeg vale määrde alla pani – tüdrukud lausa nutsid. Võistlustel määris aga suusad nii, et kõik õpilased nagu lendasid mööda rada. VEEBRUAR 2014 | JOOKSJA.EE

11


[ ESIKAANE PERSOON ] Kas säärane metoodika töötaks ka tänapäeva noorte puhul? David Klas oli legendaarne treener ja ühes nendega liiguvad ikka värvikad legendid. Ilmselt oli Klas lugenud kuulsa Vene väejuhi Kutuzovi õpetust: õppustel raske, lahingus kerge... Sellist metoodilist võtet oleme meiegi kasutanud: • imitatsioon Väikesel Munamäel või Haanjas Vällamäel, 16 – 20 kg kaaluv liivakott õlgadel • autokummide vedamine suusarollerite trennis • raske autokummi vedamine imitatsioonitreeningul maanteel

Kõigi selliste metoodiliste võtete eesmärk on lisada sooritusele suuremat erialase jõu komponenti. Olete olnud ka Eesti murdmaasuusatamise eelmise tõusulaine alguse juures. Kas praegust algust annab eelmisega kuidagi võrrelda? Kindlasti. Andekad sportlased olid aluseks eelmisele tõusulainele ja on otsustav ka uue tõusulaine puhul. Just sportlaste talent, pühendumus ja töö on need, mis määravad ära järgmise tõusulaine kõrguse ja kestvuse. Vajame uueks tõusulaineks kõrgelt motiveeritud treenereid, kes kasvatavad

meie sportlastes pühendumust, arendavad uudishimu, julgust ja eneseusku. Nad suudavad mõjutada inimeste tundeid, suhtumist ja otsusekindlust. Vajame treenereid, kes on pidevalt piisavalt lähedal sportlasele – 24 tundi ööpäevas tema käsutuses. See treener peab ühtaegu olema peamine ergutuskoor ja peamine kriitik – üks pole piisav ilma teiseta. Uuele tõusulainele jõudmiseks peame paremini juhtima energiat, indu, entusiasmi, kirgi ja ambitsioone. Peame säilitama kõigutamatu usu sellesse, et kõigist raskustest hoolimata jõuab suusatamine uuele tõusulainele ja Eesti suusataja tõuseb taas tiitlivõistluste autasustamise pjedestaalile.

Noori tuleb rohkem tunnustada! Mida arvate, kas praegustel tegijatel on sellevõrra lihtsam, et suured eeskujud sõitsid n-ö raja ette ja näitasid, et kõik on võimalik, kui on annet ja tahtmist, vaja vaid järjepidevalt ja sihikindlalt vaeva näha? Andrus, Kristina ja Jaak näitasid oma tulemustega maailma tipus, et ka Otepää küngastelt, Tehvandi ja Väikese Munamäe tõusudelt ning Eesti treenerite juhendamisel ja Eesti hooldemeeste määritud suuskadega on võimalik olla edukas. See ei ole abstraktne millegi teadmine, see on meie tippude saavutatu, nende poolt läbi käidud tee.

Ehk lõid nad lati sedavõrd kõrgele, et see ahistab praeguseid noori? Näiteks tahetakse kiirelt kaugele jõuda, püstitatakse enesele kohe liiga suuri ootusi ja lootusi ning sedasi on oht läbi põleda. Kindlasti võib siinkohal arutleda, et Andruse, Kristina ja Jaagu poolt on latt liiga kõrgele seatud. Aga siin tulebki mängu treeneri oskus – teadmine, kui kõrgele latti tõsta? Milline väljakutse oleks tugevat pingutust nõudev, kuid samas ka saavutatav? Eks treeneri ülesanne olegi aidata seada jõukohaseid kõrgeid eesmärke ja aidata neid ka saavutada. Kui suur osa mõne noorsuusataja läbipõlemises võib meedial olla?  Suusatamises pole seda veel juhtunud. Meil pole olnud ühtegi noort suusatähte! Kui juba meediast rääkida, siis milline oleks teie arvates kõige targem moodus tippu rühkijate meedias kajastamiseks? 12

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014


[ ESIKAANE PERSOON ] Eesti meedia võiks tõesti rohkem tunnustada noori sportlasi, kes on püstitanud endale kõrge eesmärgi – konkureerida rahvusvahelisel areenil. Tunnustada sportlase teeraja algaastatel tema sporti panustamist ja eesmärgile pühendumist – kajastada positiivses võtmes seda protsessi. Selle kohta on väga hästi öelnud maailma üks mainekamaid jooksutreenereid Arthur Lydiard: Me ei saa käskida noori ohverdada oma vaba aega sportimisele ja treenimisele ega sundida neid rohkem treenima. Ainus, mida me saame teha, on neid tunnustada pühendunud töö eest, mis viib kõrgemale meie spordisaavutused ja meie rahvuse enesehinnangu. Aga kus on piir? Nii võib ju motiveerida vaid teatud piirini. Olen kindel, et noorte sportlaste tunnustamine on võimas vahend, mida peaksime kõik julgemini kasutama.

Peamine õppetund

Murdmaasuusatamine on teadupärast väga raske ala ja kiirelt ei sünni siin midagi. Samamoodi tagant otsast alustasid ka Veerpalu ja Mae. Kuidas kommenteerite? Ega Andrus ja Jaak juunioride hulgas tõesti maailmas silma ei paistnud. Tõsi, 21-aastase Andruse 21. koht 1992. aasta OM-il osutas juba tema potentsiaalile. Kasutasime Andruse ja Jaagu juures nn aeglase tipputõusu mudelit. Praktikas tähendas see suusataja tähtsaima töövõimet limiteeriva süsteemi, südame vereringesüsteemi, eriti südame pumbafunktsiooni väljaarendamist. Viimase aluseks on teadupärast suuremahuline, madala intensiivsusega treening. See võttis küll aega, kuid pump, mis töötas Andruse ja Jaagu rinnus, oli võimas ja töökindel. See õige metoodikaga pumba välja arendamine võttis küll kaua aega (1992 – 1998), aga võimaldas neil suusatada maailma tippkonkurentsis 40. eluaastani. Andrusele tuli kasuks ka eelnev ujuja taust. Kui, siis mille poolest erineb praeguste tippude või tippu rühkijate ettevalmistus Veerpalu ja Mae omast? Kuna kasutasime „aeglase tipputõusu” mudelit, siis väga palju Karel Tammjärve, Raido Ränkeli ja Algo Kärpi ettevalmistus Andruse ja Jaagu omast ei 14

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014

"Üks peamine õppetund, mida kusagil ei õpetata – see oli tagasilöökide talumine. Ehk selle tõdemine, et just uuesti püstitõusjates on ainest tõusta võitjateks."

Olümpiaeelne trenn Otepääl. Juhendamas Karel Tammjärve (veab) ja Algo Kärpi...

...ning Raido Ränkelit...

erine. Esiplaanil on ikka südame pumbafunktsiooni arendamine, seoses massistartide osakaalu tõusuga on lisandunud varasemaga võrreldes jõutreeningu osakaal – eesmärgiga tõsta sportlase erialase mehaanilise võimsuse taset.

Kahtlemata oli esimesel juhul rohkem katsetamist? Katsetamised – treeningumeetodite ja ka treeninguvahendite valikuga – kuuluvad treeningu argipäeva. On tulemuslikke katsetamisi, aga paraku selliseidki, mis viivad lõppeesmärgist kaugemale. Iga treeneri unistus on neid viimaseid vältida, aga igasugusesse katsetamisse on juba paraku sissekirjutatud omad riskid ja võimalikud vead. Kuigi püüame katsetamisega kaasnevaid vigu minimaliseerida, siis päris vältida ei suuda neid keegi.


[ ESIKAANE PERSOON ] Suusaliidu nimel kõnelenud Jaak Mae ütles, et mõnelgi Sotšis startival mehel on eesmärk jõuda esikümnesse. Mida arvate, milliseid eesmärke on praegu põhjust olümpiaks püstitada ja miks? Ma ei kahtle, et meie sportlased on sisimas püstitanud endale kõrged eesmärgid. Treenerina võin kinnitada, et meie suusatajad on teinud kõik selleks, et neid eesmärke ka saavutada.

Kas võite öelda, et treenerina on teil pärast Maed ja Veerpalu lihtsam uusi noori tippu viia? Seda muidugi eeldusel, et materjal, millest uusi tippe voolida, on samast klassist? Lihtsam on selles mõttes, et olen Andruse ja Jaagu kõrval selle tee tippu läbi käinud. Ja üks peamine õppetund, mida kusagil ei õpetata – see oli tagasilöökide talumine. Ehk selle tõdemine, et just uuesti püstitõusjates on ainest tõusta võitjateks. Me peamegi oma sportlastes arendama tagasilöökide ja ebaõnnestumiste talumise võimet. Miks? Sest võimalus maailmas ebaõnnestuda on kordades suurem edu võimalustest. Tõelisse tippu tõus võtab enamasti aastaid, kus tunnustust ja tunnustajaid sel huvitaval, väljakutseterohkel teekonnal ei ole kunagi liiga palju.

10. koht on suur kordaminek

Kas Sotši minejate hulgas on analoogset materjali?  Mul pole põhjust vastata eitavalt, kuna sportlase anne ja potentsiaal avanevad alles töö käigus järk-järgult, kihtkihilt. Alustasin Andruse ja Jaaguga koostööd 1992, aga alles 1997 hakkasin mõistma, et neis on ainest ja talenti tõusmaks suusamaailma tippu. Seega saame alles paari aasta pärast vastata küsimusele: kas Sotši minejate hulgas on analoogset materjali?

Kahtlemata on varasemate aegadega võrreldes panused muutunud. Mida peate teie algaval OM-il kordaminekuks? Panused on muutunud ja me peame varuma kannatust. Väikesed riigid ei suuda pidevalt edukad olla – lihtsalt napib talente. Paar näidet suusatamisest: • pärast Evi Kratzeri medalivõitu Oberstdorfi MM-il 1987 tuli Šveitsil üle 30 aasta oodata uue staari – Dario Cologna – esilekerkimist; • Poola taliolümpia võit enne Kowalczyku Vancouveri kulda oli Wojciech Fortuna 1972. aasta Sapporo OM-i suusahüppekuld – vahe ligi 40 aastat. Tulles siit tagasi eelmise küsimuse juurde, vastan otse: Sotši olümpial on koht esikümnes väiksele riigile kindlasti suur kordaminek. Just selliste sõnadega tunnustati Andruse ja Jaagu Nagano OM-i saavutusi. Kas võite öelda, et kellelgi murdmaasuusakoondisesse kuulujaist on potentsiaali isegi teid heas mõttes üllatada? Sport oma parimas esituses on alati täis emotsioone, kirgi, ootamatusi, suuri ja ülendavaid tundeid, aga ka ränki pettumusi. Me kõik ootame spordis positiivseid üllatusi, nii ka Sotšist. Palun öelge, mida on vaja teie üllatamiseks korda saata? Iga saavutus OM-il, mis ületab senise karjääri parimat, on kindlasti positiivne üllatus. Ent kas „luuavarrest pauku” on põhjust oodata või saame sellest rääkida alles järgmises OM-i tsüklis? Tänapäeva sporditulemuste tase on juba nii kõrge, et „paugud luuavarrest” kui nähtused jäävad järjest harvemaks. Rääkides noortest: täpselt nagu Allar Levandi ja Ago Markvardti ajal kahevõistlusega, kasvas ka ühes Veerpalu, Mae ja Kristina Šmiguni

eduga suusatamise populaarsus Eestis hüppeliselt. Kas võib öelda, et meie suurte tegijate positiivne mõju ulatub veel tänasessegi päeva? Kindlasti andsid Andruse, Kristina ja Jaagu saavutused tugeva positiivse tõuke kogu suusatamise arengule: • suusatamise populaarsus kasvas nii laste ja noorte kui ka täiskasvanute hulgas; • tekkis vajadus suusatamise harrastamise keskkonna järele ja selle käivitamisel ja väljaarendamisel tegid uskumatut tööd Toomas Annus, Indrek Neivelt ja Sandor Liive, Merko, Swedbank ja Eesti Energia. Eesti Terviseradade kaubamärgi all on viimase 10 aastaga viidud sportimisvõimalused vabas looduses üle kogu Eestimaa täiesti euroopalikule tasemele; • tänu Andruse, Kristina ja Jaagu edule tekkis võimalus korraldada Eestis murdmaasuusatamise MK-d. Selle võimaluse realiseeris aastate jooksul suurepäraseks suusapeoks Tehvandi Spordikeskuse meeskond Alar Arukuuse juhtimisel. Olen kindel, et nad jätkavad ka järgmistel aastatel samal, kõige kõrgemal tasemel.

Päris nullist ei pea alustama

Oleks ju loogiline arvata, et mida laiem on mingi ala kandepind, seda enam uusi tippe juurde tekib. Ometi pole juurdekasv murdmaasuusatamises olnud võrreldav Skandinaaviamaadega, iseäranis Norraga, kus tekib riburada pidi pidevalt uusi nimesid. Norras on suusatamine aastakümnete pikkuse sihipärase tööga tõusnud/ tõstetud religiooni staatusesse, koos kõige sellega kaasnevate funktsioonide ja õigustega. Tõsi, nende rahvaarv on suurem ja suuremad on ka toetussummad, aga lõppude lõpuks on ju nemadki inimesed nagu meie ning Otepääl üles kasvanud noort võib sama moodi nimetada „suuskadel sündinuks” nagu mõnd Holmenkolleni poisikest/tüdrukut. Meil polnud aga isegi hiilgeajal kunagi nelja võrdselt tugevat teatesuusatajat. Miks? See kõik on väga pikk teema, mis vajaks juba eraldi lugu... On aga ebaloogiline loota, et mõne tuhande inimese hulgast – nii väike on Otepää elanikkond – leitakse see uus inimene. Isegi Andrus, Kristina ning Jaak pole Otepäält. Nad on sinna hiljem kolinud. VEEBRUAR 2014 | JOOKSJA.EE

15


[ ESIKAANE PERSOON ]

Mati Alaver: „Kõige tähtsam – me peame säilitama kõigutamatu usu sellesse, et ükskord võidab Eesti suusataja kõigist raskustest hoolimata taas tiitlivõistluste medali.”

Mida arvate, kui, siis mida võiks veel paremini teha, et Eesti suusanoortel jätkuks motivatsiooni edasi treenida ja indu tippu pürgida? Varasemast ajast on ju kogemused olemas – nii treeneritel, alaliidul, sponsoritel kui ka riigil. Me ei pea alustama tühjalt kohalt – meil on aukartust äratavad traditsioonid, andekad sportlased ja talendikad noored. Meil on pühendunud treenerid, kes teevad päevast päeva suure perspektiivitundega professionaalset tööd. Meil on tugev alaliit, kes on karastunud tippspordi maailma halastamatus olelusvõitluses. Meil on sponsorid, kes ehitasid üles Eesti suusaelu, kes olid meie kõrval nii prožektorite valguses kui ka tagasilöökide raskel perioodil. Kõige tähtsam – me peame säilitama kõigutamatu usu sellesse, et ükskord võidab Eesti suusataja kõigist raskustest hoolimata taas tiitlivõistluste medali.

Aega on alati vähe

Millise pilguga vaatate Eesti suusatamise tulevikku? Kuidas oleks parim viis edasi minna, millele rõhku panna jne? 16

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014

Optimistliku pilguga. Me peame jätkama uute Kristinade, Andruste ja Jaakude otsinguid. Suusatajat saame aga valida ainult suusatajate hulgast, lisaks ka krossijooksuvõistlustelt. Kes pikas maas etteotsa jooksevad, on kindlasti andekad. Krossijooksuvõistlustel võiksid suusatreenerid väljas olla. Peame tegema sihikindlat tööd ja varuma kannatust. Milline on Mati Alaver väljaspool trenni? Tavaline inimene. Olete jätnud kõrvaltvaatajaile alati mulje kui treener, kes on treener 24/7. Kas uue põlvkonna suusatajate tippudeks vormimisel jätate enesele rohkem aega kui Veerpalu-Maega tegeledes? Aega on alati vähe. Oli varem, on nüüd. Channing Pollock ütles selle kohta hästi: keegi pole 40-tunnise töönädalaga kaugele jõudnud. Kõige silmapaistvamad inimesed, keda ma tean, üritavad töötada 40 tundi päevas. On minulgi veel reserve...

Kuidas uut energiat ammutate ja kuidas teie jaoks uued ideed sünnivad? Energiat annavad kordaminekud, sageli ka kõige pisemad. Püüan võimaluste piires ka ise sportida: suvel sõidan rattaga, talvel suusatan. See on parim aeg analüüsiks ja uute mõtete-ideede sünniks. Sageli pole rõõmuks ja rahuloluks midagi suurt vajagi – piisab väikestestki asjadest. Kuidas see teie puhul toimib? Rõõmu ja rahulolu tunnen sellest, kui Eestil ja eestlastel läheb hästi, sektorist või tegevusalast sõltumata. Ent mida peate elus kõige tähtsamaks? Et meil oleks neid, keda armastada ja neid, kes meid armastavad. Aga kui räägime verstapostidest, mille nimel pingutada? Kuulus naftamagnaat J. Paul Getty saatis ühele ajakirjale, mis tellis temalt ta edu seletava lühiartikli järgmise sõnumi: „Mõni inimene leiab naftat. Mõni ei leia.” Treeneritega on samuti...


Lรถfbergs Lila on Tartu Maratoni ametlik kohvipartner

Lรถfbergs Lila 500 g kohvipakiga kaasa helkur Helkuriga kampaaniatooteid on piiratud koguses


[ TARTU MARATON ]

JÄRVEJÄÄ TESTIMINE: Tartu suusamaraton võib toimuda ka Võrtsjärvel.

Talv tuli, külm näpistab, aga maratonirajal suusalund napib

Kahju küll, aga üks kahest ajakirja Jooksja Tartu suusamaratoni lugudest tuli seekord kirjutada teemal, kuidas ilm võistluse korraldajaid kiusab. Tartu maraton on alates selle esimesest toimumisest (1960) lumepuuduse tõttu ära jäänud 12 korral, ent tänavune olukord moodustab erandi. Tekst: Ants Põldoja

Fotod: Peeter Liik, Scanpix

„M

idagi analoogset tõesti ei mäleta,” märkis Klubi Tartu Maraton juhatuse esimees Indrek Kelk. „Seni on maratoni ärajäämise põhjus alati olnud tugev sula. Oli aastaid, kus lund praktiliselt polnudki. Jaanuaris on ennegi olnud lumeta külma või ka sula, ent vähemalt Otepää kandis sajab mingi lumikate alati maha perioodil, mil sügis talveks üle läheb. Tänavu seda ei juhtunud.” Tõesti, isegi Haanja kõrgustikel haljendasid uue aasta hakul veel aasad – ajakirjanduses avaldatud fotodel paistis Eesti maastik sügisene või isegi pigem varakevadine kui talvine. 10. jaanuari õhtul läks külmaks, sadas ka paar päeva lund, siis jõudis kohale külm kõrgrõhkkond. Hiljem on lumelisa tulnud peamiselt vaid põhjarannikul.

Rada nõuab 10 cm lund

„Soome lahe pealt tuleb niiskus ja sajab rannikul lumena maha. Ameeriklased nimetavad seda nähtust järve-efektiks, sest neil on analoogilised sajud Suure Järvistu ääres. Meil võiks see olla siis lahe-efekt,” muigas Kelk virilalt. „Üldiselt on sel talvel nii, et kui sõita Tallinnast Tartusse, siis pärast Kose-Ristit hakkab lumikate järsult õhenema. 18

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014

Kelgu sõnul on korraliku klassikaraja valmistamiseks vaja vähemalt 10-sentimeetrist lumikatet, mis jaanuari viimasel päeval valitses Eestis vaid üksikutes piirkondades (Kõrvemaa, Kirde-Eesti). „Ma täiesti usun, et praeguse seisuga ei saaks isegi Tallinna lähistel suurt suusamaratoni korraldada. Põhi peab olema kõva ja jälg tuleb sisse freesida, aga praegu on see vähenegi lumikate kuiv tuhklumi,” selgitas Kelk.

Indrek Kelk: „Midagi analoogilist tõesti ei mäleta. Seni on maratoni ärajäämise põhjus alati olnud tugev sula.” Kui maraton peetaks vabatehnikas, siis võiks läbi ajada ehk 5 cm paksuse kattega. „Päris täpset arvu siin anda ei saa, see sõltub ka raja aluspinnast, aga kui on 5 cm kokku pressitud lund, peaks saama vabatehnikat sõita,” leidis Kelk. Tänavuses Eesti ilmas, kus külm on kestnud ligi kuu aega järjest, pole tege-

mist olukorraga, kus rada hoitakse sõidukorras, aga kõrval põldudel ja metsa all kuigivõrd lund pole – seda oleme tihti näinud Kesk-Euroopa suusavõistlustelt. Kuid seal on lisavõimalus lume toomine mägedest. Kuna praegu on põllud ja metsad siiski õhukese lumekihiga kaetud, võiks ehk kuidagi sealt lume rajale kuhjata? „Meil on olemas tehnikat – näiteks sahad või puhurid –, et halvema talve puhul nende abil lund rajale kuhjata. Tänavu on aga raja ääres ka sedavõrd vähe lund, et ei piisa. Sellise meetodiga me ikkagi piisavat lumikatet ei taga,” rääkis Kelk.

Alternatiiviks Võrtsjärv?

Tundub, et maratoni korraldajad on raskel aastal sunnitud lausa käed rüpes istuma, sest raja põhja valmistada ja jälgi sisse sõita ei saa. Kuid Kelk muidugi tõrjub sellise rumala arvamuse, et tööd väheseks jääb. „Eks tegeleme ju ikka selle logistikaga, mis vaja maratoni ettevalmistamiseks. Me ei ole katkestanud tööd põhjusel, et rada pole valmis. Ning teine asi on alternatiivsete võimaluste otsimine. Tänu sellele on rajameistritel isegi kahekordselt tööd,” märkis Kelk.


[ TARTU MARATON ]

Nelja-viie aasta kohta korra jääb maraton ära 1960. aastal algas Tartu suusamaratoni traditsioon. Tänavune võistlus peaks olema järjekorras 55., aga tegelikult on 43. Tartu maraton. Kui seda ei toimu, on järgmisel aastal sama numbriga võistlus. Arvutame välja: senise 54 korra jooksul pole maratoni toimunud 12 korda ehk üks kord 4 – 5 aasta jooksul. Tegelikkus on muidugi selline, et vähemalt eelmisel sajandil kippusid sula-aastad tulema järjestikku. On olnud kaks nelja-aastast sulatalvede perioodi, kõigepealt 1972 – 1975 jäi Tartu suusamaraton alati ära ning aastatel 1988 – 1992 toimus vaid korra (1991). Ehk siis senisest 2/3 ärajäänud maratonidest langeb nimetatud aastatesse. Pikim järjestikku toimunud võistluste periood oli 1976 – 1987 ehk 12 korda. Uuel sajandil algas aga omapärane tsükkel, kui suusamaraton ei toimunud aastatel 2000, 2004 ja 2008. „Õnneks see tsükkel katkes tunamullu, seega loodame, et matemaatika meid aitab ja saame tänavu sõidu pidada,” ütles Kelk. „Viimane kord, 2008. aastal, oli küll täielik sula. Lund polnud ollagi. Seetõttu oli see tänavusest seisust muidugi teistsugune ja märksa lootusetum.”

JÄRJEPIDEVUS: Pildil kõikidest Tartu suusamaratonidest osa võtnud August Tammeväli

Kui see lugu Jooksjas ilmub, peaks olema selge, kas korraldajate töö alternatiivi otsimisel kandis vilja. „Esialgse plaani kohaselt oleks uueks distantsiks 50-kilomeetrine ring, maraton kulgeks mööda Võrtsjärve äärt, peamiselt järve lõunapoolses osas ja ületaks keskel järve pikuti. Maraton toimuks klassikalises tehnikas,” ütles Kelk, lisades, et maraton peab olema vähemalt 50 km pikk, et see läheks kirja ametliku Worldloppeti võistlusena. Koos pearajameister Assar Küttiga käidi ka juba järvejääd testimas. „12-tonnine rajatraktor püsis jää peal ja järve peale proovijälje tegemine õnnestus. See annab lootust, et varuplaanina on taoline stsenaarium praeguse seisuga mõeldav,” märkis Kelk. Jaanuari viimasel päeval ei tõotanud ilmaprognoos endiselt Tartu maratoni korraldajatele midagi head. „Vahepeal lubas ilmateade veebruari esimesteks päevadeks Lõuna-Eestisse tänavuse talve suurimat lumesadu. Ütleme, et ennustus oli julgustav, kuigi võib-olla veel mitte päästev. Aga nüüd on seegi optimism prognoosidest kadunud,” kurvastas Kelk. Ametlik otsus 16. veebruarile planeeritud 43. Tartu maratoni toimumise või mitte toimumise ning asukoha osas tuleb kõige varem maratoni nädala esmaspäeval ehk 10. veebruaril.

VEEBRUAR 2014 | JOOKSJA.EE

19


[ TARTU MARATON ]

ARST MANITSEB: Iga hinna eest naabrimehe alistamine pole terviseriket väärt.

Parem sõitu nautida, kui tervis ohtu seada!

Paljudele harrastussportlastele on Eesti suusamaratonidest pikim, 63-kilomeetrine Tartu maraton talve tippsündmus. Paraku lisandub igal aastal ka neid, kes „moega” kaasa tahavad minna, aga ettevalmistusele rõhku ei pane. Tekst: Ants Põldoja

Fotod: Scanpix

A

Klubi Tartu Maraton meditsiiniteenistuse koordinaatorTiit Piiskoppel ja suusatreener Ave Ojasoon pajatavad, milliseid ohte suusamaratoni läbimine endas kätkeb ning mida tuleks osalejail silmas pidada.

Liikumine kõige tähtsam

„Suusatamisel on kestvusspordialade tüüpilised ohud – kui organism pole piisavalt treenitud, võib tekkida ülepingutus, mis võib viia tõsise tervisekahjustuseni,” sõnab Piiskoppel. Tänavu on probleem olnud hiline talv – spordisõbrad pole saanud läbida piisavalt suusakilomeetreid, et olla tõsiseks pingutuseks valmis. Ent nii Piiskoppel kui ka Ojasoon leiavad, et peamine on inimese kehaline valmisolek, mida võib saavutada ka teiste alade treenimise ja pideva liikumisega. „Üldjuhul arvavad harrastajad, et kui Tartu maratoni eel on treeningul suusatatud umbes 300 kilomeetrit, võiks 20

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014

stardinumbri selga panna. Rõhutaksin kilometraaži asemel hoopis üldist baasvastupidavust, mis nõuab järjepidevat tööd ja aastaringset aeroobset liikumist: matkamine, rattasõit, ujumine, jooksmine, suusatamine,” märgib Ojasoon. Ta arvab, et kui mõnele suusasõbrale muude aladega tegelemine ei meeldi, siis ainult talvel ettevalmistust alustades võib 63 km läbida, ent millise hinnaga? „Võib-olla selgub aastaid hiljem nende pingutuste mõju. Treeningut võib võrrelda söömise või magamisega: ette ja tagantjärele liikuda pole võimalik. Sestap – järjepidev liikumisharrastus au sisse!” rõhutab Ojasoon.

Traagikat ei tasu esile tuua

Tervise ohtu seadmiseks on suusamaratonil peamiselt kolm võimalust: organismi ülepingutus, harvem liigesja lihastraumad või külmetamine. "Kui rajal tekib halb enesetunne - tugev väsimus või nõrkus, peavalu, iiveldus, silmade ees hakkab virvendama,

siis tuleb kindlasti mõelda, kas tasub edasi pingutada ja kas poleks parem abi otsida. Kui selliseid organismi poolseid signaale eirata, võib järgneda teadvusekaotus või isegi südame äkksurm! Paraku seda rahvaspordiüritustel juhtub,” räägib Piiskoppel. Traagilise võimaluse välja toomine pole hirmutamiseks. „Surmajuhtumeid ei saa üldisest kontekstist välja rebida. Tervisesport pole alati süüdi, kuid riski teadvustama peaks iga vähese ettevalmistusega suusataja. Toimub halbade asjade kokkulangemine – üleväsimus koos eelsoodumuse või avastamata terviserikkega –, võivad tagajärjed olla traagilised,” teab Piiskoppel. Tartu Maratonil pole viimastel aastatel surmajuhtumeid esinenud. Suurtel tervisespordiüritustel kehtib nii-öelda kriitilise massi reegel: mõne startinu tervislik seisund võib parajasti ilmutada ohumärke ning pingutus annab saatusliku hoobi. Ent sarnaselt võinuks see inimene samal ajal infarkti saada näiteks kodus rassides. Piiskoppel toetab seda mõttekäiku: „Seepärast ei


[ TARTU MARATON ] tasugi surmajuhtumit tervisespordiüritusel eriliselt esile tuua, aga tuleks ohte teadvustada, et pikaajaline pingutus nõuab eeltööd enda kallal.” Veel märkis Piiskoppel, et oluline on maratoni kestel vee- ja energia tasakaalu hoidmine: "Tungivalt soovitatav, et mitte öelda kohustuslik, on joogipunktides vedelikku tarbida ja midagi süüa. Loomulikult ei saa välistada ka lihtsalt õnnetusi: kukkumisi ja sellest tingitud haavu või luumurde. Laskumistel võivad suusakepiotsad valmistada palju pahandust!"”

Ärge riskige tervisega!

Loomulikult on Tartu maratoni võimalik suusatada erinevalt: mõni jahib teatud tulemust või võitu sõbra (sugulase, naabri, töökaaslase jne) üle, mõni lihtsalt läbib kilomeetrid võimeid proovile panemata. Jälle on Piiskoppel ja Ojasoon ühel meelel, et võistlemine iseenesest lisab rahvaspordile vürtsi. „Inimestel on erinevad eesmärgid: kes tahab Tartu maratonil naeratusega Otepäält Elvasse jõuda; kes ei lepi mingil juhul ajaga üle nelja tunni; kes tahab konkurentidele „ära panna” jne. Leian, et üks kõige adekvaatsemaid eesmärke on enda varasema tulemuse ületamine – mis saaks olla magusam kui võit iseenda üle?” leiab Ojasoon, kelle sõnul saavad teatud tulemuslikke eesmärke seada siiski treenitud inimesed. „Kõik eesmärgid, mis eeldavad järjepidevat mõistlikkuse piires treenimist, on kiiduväärt. Kuid ma ei kiida heaks saunalaval püstitatud äkk-eesmärke stiilis: „Veame kihla, et lähen kuu/nädala pärast Tartu maratonile.” Võimalik, et selliste eesmärkidega inimesed võidavadki kasti õlut, kuid sama suur on võimalus, et nad hiljem oma tervisele lõivu maksavad. Ja see hind on kallim kui kast õlut...” arutleb Ojasoon. Ta jätkab: „Tahaks kõikidele

Maratoni meditsiiniteenistuses ainult asjatundjad Tartu Maratoni kohapealne meditsiiniteenistus on üsna mitmetahuline, kuid üks on kindel: kõik Klubi Tartu Maraton meditsiiniteenistuses olevad inimesed on vastava hariduse, ettevalmistuse ja töökogemusega meditsiinitöötajad. „Kuus mootorsaani patrullivad rajal, viis täisvarustuses kiirabibrigaadi liiguvad raja vahetus läheduses. Lisaks on meedik igas teeninduspunktis ning finišialas meditsiiniteenindus,” loetleb Tiit Piiskoppel. „Meditsiiniteenistust juhib maratoni ajal eraldi staap, kel on GPS-i abil nähtavad nii rajal liikuvate saanid kui ka raja vahetus läheduses liikuvad kiirabid. Maratonipäeval on töös 40 meditsiinitöötajat, kes igapäevast tööd teevad SA Tartu Kiirabis või SA Tartu Ülikooli Kliinikumis." Sellegipoolest rõhutab Piiskoppel, et ka suusatajad ise peaksid olema tähelepanelikud: „Kui näed kedagi olevat hädas, ära suusata edasi ja mõtle, et küll ta hakkama saab! Kui oskad, anna abi ja helista kindlasti hädaabinumbril 112. Mobiil peaks olema kõigil kaasas!” Samuti palub Piiskoppel mõistvat suhtumist rajal liikuvatesse mootorsaanidesse. „Nad ei ole sinna toodud osavõtjate häirimiseks, sellest võiks aru saada.”

liikumisharrastajatele südamele panna, et tähtis pole eesmärk, vaid tee selleni: iseenese areng, enesedistsipliin, protsessi nautimine. Miks teha terve aasta valusat treeningut, et läbida Tartu maraton alla nelja tunni? Võiks hoopis aasta vältel teha nauditavat tervisetreeningut ja läbida maraton viie tunniga.” „Tekib küsimus, kas naabrimehe alistamine suure pingutuse korral on väärt südamelihase infarkti?” hoiatab Piiskoppel võistlusjanulisi, kuid vähem treenitud suusatajaid. „Ei saa salata, et aja peale sõit teeb ürituse huvitavamaks, ent minu seisukohalt on väärtuslikum ilus ja aktiivne päev, mida värskes õhus ja meeldivate kaaslaste seas veeta.” Ojasoon meenutas üht ettevõtet, kelle inimesed käisid tema juures suusatehnika koolitusel. Nende eesmärk oli ühiselt läbida Tartu maraton, ehkki osalejad olid väga erineva kehalise ettevalmistusega. „Lõpuks pidid kaks kasinama füüsilise vormiga inimest pärast lõpetamist kodutee asemel suunduma Maarjamõisa haiglasse. Tahaks öelda: head inimesed, teil on ÜKS elu, ÜKS organism – ärge eksperimenteerige sellega! Isegi kui kolleeg seda teeb…” Distantsi pikkust ei too Ojasoon esile kui liiga olulist faktorit. „Mõnikord

TÄHELEPANU! Joogipunktides vedeliku tarbimine on tungivalt soovitatav.

võib lühem, aga vahelduva maastikuga suusamaraton osutuda hoopis kurnavamaks,” leiab ta. „Kordaksin üht kulunud lauset: „Distants ei tapa, tempo tapab.” Üks minu suusakursusel käinud harrastaja püstitas absoluutselt eluterve eesmärgi – jõuda naerusuiselt Tartu maratoni finišisse. Olin ammu oma sõidu lõpetanud ja lugesin kodus raamatut, kui ta helistas ja rõkkas rõõmust, et jõudis napilt, aga kindlalt kohale enne finišikoridori sulgemist!”

Kihiline riietus

Pisut ka kolmandast terviseohust ehk külmetamisest. „Drastiliste ilmaolude korral jäetakse võistlus ära või lükatakse start edasi,” rõhutab Piiskoppel, et –25 on karm isegi treenitud sportlastele. „Haigeks jäämise võimalus on kõige suurem pärast finišit. Tahetakse muljeid vahetada, aga kauaks ei tohi rääkima jääda, vaid vahetada riided võimalikult kiiresti.” Millises riietuses suusatada? „Peamine on kihilise riietuse põhimõte. Alusriietus ei tohiks olla puuvillane, vaid spetsiaalsest kangast, mis ei ime niiskust. Pealisriiete kihid olgu pigem kerged, aga tuult- ja vettpidavad ja hingavad. Soojus, mida keha eraldab, ei tohiks jääda riiete alla kinni. Tuulise ilmaga on ka spetsiaalne riietus olemas. Tähtis on ka enne starti mitte liiga vara lahti riietuda. Oodates ei tohi külm hakata,” selgitab Piiskoppel. „Kuna viimastel nädalatel on Eestit kimbutanud tugevad külmakraadid, võiksid harrastajad panustada termopesu ning spetsiaalsete suusasokkide ja -kinnaste soetamisele,” soovitab Ojasoon. „Ei maksa alahinnata ka tuulekülma-faktorit – kanda torusalli, katta nägu ning võimalusel kanda näole rasvast kreemi. Samuti soovitan naistel kõrvarõngad ära võtta - metall tõmbab külma ligi.” VEEBRUAR 2014 | JOOKSJA.EE

21


Eesti olümpiakoondis Sotšis Algavatel taliolümpiamängudel kaitseb Eesti au 25 sportlast. Heidame kiire pilgu värskele olümpiakoondisele: uurime nende hetkeseisu ning eesmärke ja vaatame, millal keegi võistlustulle läheb. Tekst: Jooksja

Esitasime sportlastele ka 1. Kuidas hindate oma ettks küsimust: evalmistust ja hetkeseisu? 2. Millise eesmärgiga olü lähete? Palun põhjendag mpiale e.

Fotod: Scanpix, Eesti Suusaliit, Eesti Laskesuusaliit

MURDMAASUUSATAMINE

Triin Ojaste Sündinud: 14. märts 1990 Klubi: Karupesa team Treener: Kalju Ojaste Pikkus: 165 cm Alad, kus osaleb: 11. veebruar 12.00 – vabatehnika sprint 13. veebruar 12.00 – 10 km klassika

Aivar Rehemaa Sündinud: 28. september 1982 Klubi: Sparta spordiselts Treener: Anatoli Šmigun Pikkus: 194 cm Alad, kus osaleb: 9. veebruar 12.00 – 15 km + 15 km suusavahetusega sõit (siin ja edaspidi Eesti aeg) 14. veebruar 12.00 – 15 km klassika 16. veebruar 12.00 – 4 x 10 km teatesõit 19. veebruar 12.06 – sprinditeade 23. veebruar 9.00 – 50 km vabatehnika 1. Ettevalmistusel kasutasin sama metoodikat nagu eelmisel aastal enne Val di Fiemme MM-i: peale Tour de Skid ja enne olümpiat ma ei võistle ning jaanuaris viibisin mäestikulaagris Santa Caterinas. Siiamaani on kõik sujunud plaanipäraselt. 2. Eesmärgid olen endale seadnud ja tõde selgub juba Sotšis.

Peeter Kümmel Sündinud: 11. mai 1982 Klubi: Tartu suusaklubi Pikkus: 192 cm Alad, kus osaleb: 11. veebruar 12.25 – vabatehnika sprint 16. veebruar 12.00 – 4 x 10 km teatesõit 19. veebruar 12.06 – sprinditeade 1. Ettevalmistus on läinud plaanipäraselt ja viimast lihvi annan vormile koos Siim Sellisega Val di Fiemmes. Elame 1900 m kõrgusel ja kiirustreeninguid teeme allpool. 2. Eesmärgid on kõrged ja rajad rasked ning enesekindlust on. 22

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014

Algo Kärp

1. Olümpiale pääs oli minu jaoks suur üllatus, kuna siiani on hooaeg läinud veidi üle kivide ja kändude. On olnud häid ja halbu starte. Loodan aga, et suudan alles jäänud ajaga saada võimalikult heasse seisu tagasi.  2. Muidugi on eesmärgiks sooritada oma parim sõit suurvõislustel, kuid hetke seisu hinnates, tuleb lihtsalt loota, et olümpial sprindi päevaks suudan olla parimas seisus ja et õnn oleks minuga. Muidugi on ka oluline hankida suurvõistluste kogemusi.  

Sündinud: 13. aprill 1985 Klubi: Viljandi suusaklubi Treener: Heino ja Urve Bergman, Mati Alaver Pikkus: 192 cm

Alad, kus osaleb: 14. veebruar 12.00 – 15 km klassika 16. veebruar 12.00 – 4 x 10 km teatesõit 1. Jaanuaris on mul olnud päris suur võistluskoormus. Tour de Ski, Swixskiclassic sarja maraton ning viimasel nädalavahetusel Poolas MK etapp. Pärast viimast võistlust olin üsna väsinud. Hetkeseis võiks küll parem olla, kuid väga hetkel ei muretse. Ees ootab kolmenädalane treeningtsükkel OM-iks. Kasutan läbiproovitud mudelit ning loodetavasti olen olümpial hooaja parimas seisundis. 2. Ma ei pane endale koha eesmärki, kuna sa ei saa ju oma konkurente kontrollida. Tahan teha hooaja parima tulemuse ning kindlasti annan selleks endast rajal kõik.

Raido Ränkel Sündinud: 13. jaanuar 1990 Klubi: Võru suusaklubi Treener: Mati Alaver, Hille Saarepuu Pikkus: 186 cm Alad, kus osaleb: 11. veebruar 12.25 – vabatehnika sprint 14. veebruar 12.00 – 15 km klassika 16. veebruar 12.00 – 4 x 10 km teatesõit 19. veebruar 12.06 – sprinditeade 1. Hetkevormi hindan heaks, eks kindlasti parandamisruumi on ja sellega tegelen olümpiaeelses laagris. Esialgu olümpialt kõrvalejäämine kuidagi treeninguid ei ole mõjutanud. 2. Midagi täpset ei taha ennustama hakata. Tahan kindlasti teha senise karjääri parimad sõidud.


HOKI RIOT!

MAAILMA TIPPMÄNGUD SOTŠIS ALATES 7. VEEBRUARIST LISAB PÕNEVUST


Siim Sellis

Karel Tammjärv

Sündinud: 5. mai 1987 Klubi: Sparta spordiselts Treener: Christoph Schmid, Jaanus Teppan Pikkus: 188 cm

Sündinud: 25. mai 1989 Klubi: Tartu suusaklubi Treener: Mati Alaver Pikkus: 193 cm

Alad, kus osaleb: 11. veebruar 12.25 – vabatehnika sprint 19. veebruar 12.06 – sprinditeade

Alad, kus osaleb: 14. veebruar 12.00 – 15 km klassika 16. veebruar 12.00 – 4 x 10 km teatesõit 23. veebruar 9.00 – 50 km vabatehnika

1. Hoolimata sellest, et jäin esialgu koondisest välja, olen treeninud ikkagi olümpiaplaanide järgi edasi. Seetõttu pole ettevalmistuses midagi tegemata jäänud. 2. Eesmärk vabatehnikasprindis 30. sekka jõuda.  Valmistun hetkel just vabatehnikasprindiks ja kas sprinditeatesse koha saan, selgub juba peale individuaalset sprinti. Hetkel selle peale ei mõtle.

1. Ma hindan oma hetkeseisu optimaalseks. Vaadates tagasi käesoleva hooaja tulemustele ja seisundile, näen Tour de Ski järel mõningast edasiminekut. Samal ajal on siin-seal veel parandamisruumi, millega viimases olümpiaeelses laagris tegeleda saab. 2. Olümpial tahan tunda pärast finišeerimist, et olen endast kõik rajale jätnud. Ei teeks sugugi paha, kui sellise soorituse järel on tulemus parem minu senisest kõrgeimast tiitlivõistluste resultaadist – Oslo MM-i 15 km klassika 26. koht :).

LASKESUUSATAJAD

Darja Jurlova Sündinud: 3. märts 1992 Klubi: Äkke suusaklubi Treener: Māris Čakars Pikkus: 168 cm

Grete Gaim Sündinud: 21. mai 1993 Klubi: Zahkna team Treener: Māris Čakars, Mihkel Joosing Pikkus: 171 cm Alad, kus osaleb: 9. veebruar kell 16.30 – 7,5 km sprint 11. veebruar kell 17.00 – 10 km jälitussõit 14. veebruar kell 16.00 – 15 km distants 21. veebruar kell 16.30 – teatesõit 4 x 6 km 1. Viimane lihv ja ettevalmistus veel kestab, kuid senini on läinud kõik hästi ja olen suutnud vältida haigusi ja vigastusi. Hetkeseis on aina paranemas. 2. Lähen olümpiale andma endast parimat ehk soovin sõita oma maksimaalsete võimete kohaselt. Mõtlen, et suudaksin maksimaalselt oma võimed igas sõidus realiseerida. Tore oleks üllatada nii ennast kui ka teisi.

Kauri Kõiv Sündinud: 25. juuli 1983 Klubi: Elva suusaklubi Treener: Māris Čakars Pikkus: 188 cm Alad, kus osaleb: 8. veebruar 16.30 – 10 km sprint 10. veebruar 17.00 – 12,5 km jälitussõit 13. veebruar 16.00 – 20 km 19. veebruar 16.30 – segateade 22. veebruar 16.30 – teatesõit 4 x 7,5 km

24

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014

Alad, kus osaleb: 9. veebruar 16.30 – 7,5 km sprint 11. veebruar 17.00 – 10 km jälitussõit 14. veebruar 16.00 – 15 km 19. veebruar 16.30 – segateade 21. veebruar 16.30 – teatesõit 4 x 6 km

Johanna Talihärm Sündinud: 27. juuni 1993 Klubi: Spordiklubi Biathlon Treener: Māris Čakars, Mihkel Joosing, Tõnu Pääsuke Pikkus: 161 cm Alad, kus osaleb: 9. veebruar 16.30 – 7,5 km sprint 11. veebruar 17.00 – 10 km jälitussõit 14. veebruar 16.00 – 15 km 21. veebruar 16.30 – teatesõit 4 x 6 km 1. Ettevalmistust rikkus sügisel põetud haigus, millest väga kaua toibusin. Õnneks tundub, et nüüd olen taas jalul ja viimastel võistlustel on ka lasketiirus kindlust jagunud. 2. Teha ilus sooritus nii rajal kui ka tiirus.

Kalev Ermits Sündinud: 19. september 1992 Klubi: Elva suusaklubi Treener: Rein Pedaja, Ilkka Luttunen Pikkus: 181 cm Alad, kus osaleb: 8. veebruar 16.30 – 10 km sprint 10. veebruar 17.00 – 12,5 km jälitussõit 13. veebruar 16.00 – 20 km 22. veebruar 16.30 – teatesõit 4 x 7,5 km 1. Olümpia ettevalmistus on läinud üle kivide ja kändude, kuid usun, et suudan Sotšis olla parimas vormis kui kunagi varem. 2. Eesmärgiks on teha tugev esitus, ehk lasta täpselt ja suusatada kiiresti.

Kadri Lehtla Sündinud: 3. mai 1985 Klubi: Spordiklubi Biathlon Treener: Meelis Aasmäe Pikkus: 158 cm Alad, kus osaleb: 9. veebruar 16.30 – 7,5 km sprint 11. veebruar 17.00 – 10 km jälitussõit 14. veebruar 16.00 – 15 km 19. veebruar 16.30 – segateade 21. veebruar 16.30 – teatesõit 4 x 6 km


Daniil Steptšenko

Roland Lessing Sündinud: 14. aprill 1978 Klubi: Elva suusaklubi, Kaitseväe spordiklubi Treener: Māris Čakars, Mihkel Joosing, Rein Pedaja Pikkus: 182 cm

Sündinud: 13. august 1986 Klubi: Äkke suusaklubi Treener: Māris Čakars, Jevgeni Vsivtsev Pikkus: 182 cm Alad, kus osaleb: 8. veebruar 16.30 – 10 km sprint 10. veebruar 17.00 – 12,5 km jälitussõit 13. veebruar 16.00 – 20 km 22. veebruar 16.30 – teatesõit 4 x 7,5 km

Indrek Tobreluts Sündinud: 5. aprill 1976 Klubi: Elva suusaklubi Treener: Jüri Käen, Māris Čakars Pikkus: 184 cm

Alad, kus osaleb: 8. veebruar 16.30 – 10 km sprint 10. veebruar 17.00 – 12,5 km jälitussõit 13. veebruar 16.00 – 20 km 19. veebruar 16.30 – segateade 22. veebruar 16.30 – teatesõit 4 x 7,5 km

Alad, kus osaleb: 8. veebruar 16.30 – 10 km sprint 10. veebruar 17.00 – 12,5 km jälitussõit 13. veebruar 16.00 – 20 km 19. veebruar 16.30 – segateade 22. veebruar 16.30 – teatesõit 4 x 7,5 km

KAHEVÕISTLEJAD Karl-August Tiirmaa  

Sündinud: 7. juuli 1989 Klubi: Otepää Põhjakotkas Treener: Tambet Pikkor, Kalmer Tramm Pikkus: 179 cm Alad, kus osaleb: 12. veebruar 11.30 – kahevõistluse hüpped, normaalmägi 12. veebruar 14.30 – kahevõistlus, murdmaasuusatamine 18. veebruar 11.30 – kahevõistluse hüpped, suur mägi 18. veebruar 14.00 – kahevõistlus murdmaasuusatamine 1. Ettevalmistus kulges kuni 17. juunini hästi. Siis aga tegin laagri esimesel päeval jalale korvpallis liiga ja jalg pandi kipsi kolmeks nädalaks. Diagnoos oli pahkluu mõra ja hüppeliigese teise astme vigastus. Tuju ja moraali alla ei lasknud ja kahe kuu pärast olin uuesti hüppetornis seal, kus pooleli jäi. Sügisene ettevalmistus läks hästi, sain hüpped uuele tasemele viidud ja murdmaas korraliku põhja alla talveks. Hetkeseis on hea, tervis on korras ja iga päevaga olen järjest rohkem valmis olümpiavõistlusteks. 2. Eesmärk on teha elu võistlus, see tähendab, et mõlemad alad peavad õnnestuma staabiilselt hästi. Mingi koha peale ei mõtle, lihtsalt tahan teha seda, mida ma oskan, hüpata kaugele ja ,et rajal endast kõik välja saaks.

Han Hendrik Piho Sündinud: 24. aprill 1993 Klubi: Spordiühing Taevatäht Treener: Tambet Pikkor, Kalmer Tramm, Mats Piho Pikkus: 176 cm Alad, kus osaleb: 12. veebruar 11.30 – kahevõistluse hüpped, normaalmägi 12. veebruar 14.30 – kahevõistlus, murdmaasuusatamine 18. veebruar 11.30 – kahevõistluse hüpped, suur mägi 18. veebruar 14.00 – kahevõistlus murdmaasuusatamine 1. Laias laastus olen olümpia ettevalmistusega rahul. Üht-teist oleks suutnud teha efektiivsemalt, aga seekord sedasi. Hetkeseis on hea ja enesekindluse kasvades läheb veel paremaks.  2. Üks eesmärk on sõita välja elu parim tiitlivõistluste koht (siiani parim 33. koht Val di Fiemme MM 2013), seega tahaks olla vähemalt 30 parema hulgas, isegi kõrgemal.

Kristjan Ilves Sündinud: 10. juuni 1996 Klubi: Elva suusaklubi Treener: Tambet Pikkor, Kalmer Tramm, Mats Piho Pikkus: 174 cm Alad, kus osaleb: 12. veebruar 11.30 – kahevõistluse hüpped, normaalmägi 12. veebruar 14.30 – kahevõistlus, murdmaasuusatamine 18. veebruar 11.30 – kahevõistluse hüpped, suur mägi 18. veebruar 14.00 – kahevõistlus murdmaasuusatamine 1. Vorm on hetkel päris hea. Tagasilööke pole olnud ja ettevalmistus on läinud nii, nagu oleme tahtnud. Vormi ajastame veebruari alguses toimuvaks juunioride MM-iks, peale MM-i siirdun Oberstdorfi laagrisse ja sealt juba edasi olümpiale. 2. Mingit konkreetset kohta ei taha välja käia, kuna põhirõhk hooajal on ikkagi juunioride MM-il ja kõrge koha saavutamisel seal. Põhiline on hüppemäel teha väga hea sooritus ning seejärel suusarajal endast kõik anda. VEEBRUAR 2014 | JOOKSJA.EE

25


MÄESUUSATAJAD Triin Tobi Sündinud: 3. juuni 1995 Klubi: Tartu Slalom Treener: Mika Pelli, Petri Härkönen, Eetu Virraniemi Pikkus: 160 cm Alad, kus osaleb: 18. veebruar 9.00 – suurslaalom 21. veebruar 14.45 – slaalom 1. Ettevalmistus on sujunud plaanipäraselt. Kuna OM-ile pääs on pikalt selge olnud, siis olen saanud ka rahulikult treenida. 2. Lähen kindlasti kogemusi hankima. Muidugi loodan elu esimesel suurvõistlusel saada kirja oma karjääri parima tulemuse.

Siim-Tanel Sammelselg Sündinud: 18. mai 1993 Klubi: Nõmme suusaklubi, Lahden Hiihtoseura Treener: Jaan Jüris Pikkus: 174 cm Alad, kus osaleb: 8. veebruar 18.30 – normaalmägi, kvalifikatsioon 9. veebruar 19.30 – normaalmägi, 1. ring 14. veebruar 19.30 – suur mägi, kvalifikatsioon 15. veebruar 19.30 – suur mägi, 1. ring 1. Kuna ma olümpiale pääsu enam ei lootnud, siis olid tehtud edaspidiseks muud võistlus- ja treeningplaanid. Teeme nüüd treeningplaanides väikesi korrektuure ja keskendume olümpiastartideks. Hetkeseisu hindan heaks, sest Sapporos suutsin nii kontinentaalkarikasarjas kui ka MK-etapil näidata päris rahuldavaid õhulende. 2. Eesmärgiks on põhivõistlusele pääs suurel mäel. Tahan eelkõige iseendale tõestada, et aastate pikkune töö on hakanud vilja kandma.

ILUUISUTAMINE

Warren Cummings Smith Sündinud: 21. juuni 1992 Klubi: Iced Out Raceing Treener: Bruce Knoepfel, Elliot Danniels Pikkus: 189 cm Alad, kus osaleb: 19. veebruar 9.00 – suurslaalom 22. veebruar 14.45 – slaalom 1. Ettevalmistus on sujunud plaanipäraselt, 2013. aasta suvel oldi Uus-Meremaal umbes 1 kuu laagris, sügisel/detsembris Austrias ja Skandinaavias. Lisaks veel laagrid USA-s ja Kanadas. Aastaga on ranking FIS-punktide tabelis tõusnud 160 kohta ja ollakse hetkel 312. Vorm on hea ja liigub tõusu suunas. 2. Eesmärk on 20 sisse jõuda. Kui seda teeb, siis on tulemus super, ise mõtlen, et kui 30 sees, siis on endiselt hea.

SUUSAHÜPPED Kaarel Nurmsalu Sündinud: 30. aprill 1991 Klubi: SK Telemark Treener: Topi Sarparanta Pikkus: 183 cm Alad, kus osaleb: 8. veebruar 18.30 – normaalmägi, kvalifikatsioon 9. veebruar 19.30 – normaalmägi, 1. ring 14. veebruar 19.30 – suur mägi, kvalifikatsioon 15. veebruar 19.30 – suur mägi, 1. ring 1. Normaalne. 2. Anda endast maksimum, teha võistlusel maksimaalselt head hüpped.

Jelena Glebova Sündinud: 16. mai 1989 Klubi: Medal Treener: Igor Krokavec, Craig Maurizi Pikkus: 166 cm Alad, kus osaleb: 19. veebruar 17.00 – naiste üksiksõit, lühikava 20. veebruar 17.00 – naiste üksiksõit, vabakava

Viktor Romanenkov Sündinud: 29. september 1993 Klubi: Arabesk Treener: Anna Levandi, Oksana Romanenkova Pikkus: 181 cm Alad, kus osaleb: 13. veebruar 17.00 – meeste üksiksõit, lühikava 14. veebruar 17.00 – meeste üksiksõit, vabakava

26

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014

Hiljutisel iluuisutamise EM-il karjääri kõrgeima, 7. koha saanud Glebova on Sotši olümpia eesmärkidest rääkides öelnud: „Seal tuleb uskumatult tugev konkurents. Eesmärk on mõlemad kavad puhtalt sõita. Lähme kindlasti veel ühe korra Kanadasse, et lihvida oma kavasid koos koreograafidega ja muidugi tugevdame minu tehnilist osa, et hüpetes ei oleks vigu ja kavad näeksid paremad välja.”


PUHAS RÕÕM AMBIT2 S GPS SPORTLASTELE. Suunto Ambit2 S toidab Su sportlikku kirge. Viimase peal GPS kerges ja õhukeses kestas; eriomadused jooksmiseks, ujumiseks, rattasõiduks ja enamakski veel. Saavuta parim tulemus - iga kord, igal pool. Elegantne valge Ambit2 S on loodud pehme ja elastse rihmaga, et tagada suurem mugavus peenemale randmele. Tuhanded Suunto App'id, mis lisavad kellale uusi võimalusi. Hoia end kursis: www.suunto.com

Saadaval Anome, Extreme Sport Tartu, MATKaSPORT, Popsport, Rademar ja Specialized Concept Store kauplustes


[ NOORTESPORT ]

Suusatamise järelkasv võtab mõõtu noortesarjades

Eesti suusanoored saavad jätkuvalt võistelda kolmes noortesarjas, millest üks keskendub murdmaasuusatamisele, teine kahevõistlusele ja suusahüpetele ning kolmas mäesuusatamisele. Tekst ja fotod: Eesti Suusaliit

J

uba 19. hooaega alustanud ETVSwedbanki noorte suusasari on suunatud 10 – 23- aastastele noortele murdmaasuusatajatele. Hooaja jooksul peetakse traditsiooniliselt viis etappi erinevates Eesti suusakeskustes. Paremusjärjestus selgitatakse 18 vanuseklassis ja igal etapil on osalemas peaaegu 600 noort suusahuvilist. Rekord jääb Torino OM-i aastasse, kui noorte suusasarjast võttis osa 923 last. Swedbank on lisaks meie tippsuusatamisele leidnud alati võimalusi toetada ka järelkasvu ning tuua igal aastal Swedbanki noorte suusasarja ja suvise suusalaagri kaudu rohkem noori spordi ja suusatamise juurde. Lapsi innustab kindlasti ka see, et kõik tänased murdmaasuusatamise rahvuskoondislased ja olümpiasportlased on alustanud teed tippsuusatamisse just sellestsamast noorte suusasarjast. Pingutame selle nimel, et suusasari lisaks edaspidigi noortele suusatajatele motivatsiooni ning oleks kogemuste kogumise kohaks, mille saab hiljem rahvusvahelisel areenil tipptulemuseks vormida. Noortesarja raames korraldati juba neljandat aastat ka noorte suvine suusalaager, mis sai alguse sarja nimisponsori Swedbanki ideest. Nüüdseks on huviliste arv kasvanud nii suureks, et laager 28

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014


[ NOORTESPORT ]

tiitlivõistluste medal. Pead on tõstmas ka meie noored suusahüppetüdrukud, kes hüppavad juba ka Tehvandi K90 mäelt ning eeloleval hooajal võtavad mõõtu ka omaealiste rahvusvahelises konkurentsis. Etappe peetakse hooaja jooksul viis. Traditsioonilised paigad on Otepää, Tallinn, Elva ja Võru. Loodame, et lähiajal saab karikasari külastada ka mõnd uut võistluskeskust. Tasapisi on kasvanud ka noorte uljaspeade arv, kes soovivad ennast hüppemägedel proovile panna. Esimest korda on kõigil noortesarja etappidel üleval ka teisaldatav MaruMägi, et pakkuda kõigile väikestele ja suurtele hüppamise kogemust ja miks mitte ka mõni noor hüppajate/ kahevõistlejate leeri meelitada. Vaata: www.suusaliit.ee/karikasari

toimub kahes vahetuses. Nelja laagripäeva kavva mahuvad traditsiooniliselt ühised treeningud endiste ja praeguste Eesti suusastaaridega, tutvust tehakse ka teiste spordialadega. Üllatuskülalisena on laagris käinud oma sportlasteest rääkimas kahekordne maailmameister Nikolai Novosjolov ning sõudjast Euroopa meister Kaspar Taimsoo. Samuti on laager heaks kogemuseks meie noortetreeneritele, kel võimalus koos kolleegidega teistest klubidest treeninguid läbi viia. Vaata: www.suusaliit. ee/noortesari

Mäesuusahuvilistele

Oma neljandale hooajale läheb vastu noorte mäesuusatajate võistlussari, mis kannab peasponsori järgi nime Alexela noorte alpisari. Võistlussari on mõeldud mäesuusatamise kahele nooremale vanuseklassile U10 ja U12. Sari on kolme aastaga leidnud kindla koha meie koduses mäesuusakalendris ning lapsed

saavad konkureerida ka sarjas osalevate Läti ja Venemaa noorte mäesuusatajatega. Tänavusel hooajal on kavas neli etappi: Tuhamäel, Nõmme lumepargis, Viljandis ja Väikesel Munamäel. Esimest korda on koos Alexela noorte alpisarjaga liikumas ka „Vallatute nõlvade” üritus, kus kõik lapsed saavad tasuta mäesuusatamist proovida. Selleks tarbeks on suusakomplektid välja pannud A&T Sport, Extreme Sport, Hawaii Express ja Surfhouse. Soovijaile jagavad kohapeal õpetussõnu oma ala profid. Igal etapil on kavas ka spordipisiku turg, mis on hea võimalus vanast varustusest lahti saada või – miks mitte! – soodsa hinnaga päris oma varustus soetada. Kogu päeva saab nii mäel kui ka siseruumides nautida mõnusat talvemuusikat, õhtupoolikut sisustab väike kaminakontsert. Silda kultuuri ja kehakultuuri vahele loob ka Kekuff ehk kehakultuuri filmifestival. Vaata: www.suusaliit.ee või www.facebook.ee/VallatudNolvad

PEASPONSOR

Suusahüppe huvilistele

Kahevõistluse ja suusahüpete noorte karikasari, kus võtavad mõõtu 8 – 16-aastased uljad poisid ja tüdrukud, on jõudnud juba 16. hooajani. Nendelt samadelt K10 ja K25 mägedelt on välja kasvanud ka kõik meie praegused kahevõistluse ja suusahüpete koondislased, kel juba ette näidata ka mõni VEEBRUAR 2014 | JOOKSJA.EE

29


[ HEA TEADA ]

Suusataja sõnaraamat Purakat täis võistluste liider jooksis kuuske tempoga, mis enamiku kiirelt punasesse viiks. Oma ehmatuseks märkas ta laskumisele minnes aga üht haamri saanud turisti, kes liikus päris kummipaela otsas. Kokkupõrke vältimiseks tuli tugevalt sahka panna. Tekst: Jooksja koostöös suusaliiduga

D

Foto: Scanpix

eja vu? Just nimelt! Jooksja eelmises numbris rääkisime jalgratturite kõnepruugist, seekord heidame aga pilgu suusatajate igapäeva ellu. Nagu näete, leidub siingi huvitavaid väljendeid, mida rajale minnes oleks igaühel kasulik teada.

Konnaasend

Heia! (selja tagant kostuv hüüe)

Kükklaskumine

Astu kõrvale ja vabasta rada! Seda kuuleb sageli suusavõistlustel.

Mogrenit sõitma

Paaristõukelise kahesammulise uisusammuga sõiduviis, lausiku variant. Saanud oma nime Rootsi suusalegendi Torgny Mogreni järgi, kes seda esimesena kasutama hakkas.

Wassbergi sõitma

Paaristõukelise ühesammulise uisusammuga sõiduviis. See oli teise Rootsi suusalegendi Thomas Wassbergi leivanumber, siit ka nimi.

Levandit sõitma

Vahelduvtõukelise kahesammulise uisusammuga sõiduviis. Siinkohal ei soovi keegi kahevõistluse OM-i pronksi saavutuste tähtsust kahandada, pigem sündis nimetus seetõttu, et Allar Levandi oli sel hetkel Eesti parim suusamees ning tegemist oli omalaadse humoorika austusavaldusega.

Kuuske jooksma

Käärtõus, käärjooksuga tõusust üles minema. Rajale tekib kuusekujuline kujutis.

Munakas, munaasend

Nn kiirlaskuja madal laskumisasend – reied maaga paralleelselt, rindkere toetatud reitele, kepid kaenlas. Kasutatakse laskumistel suurema kiiruse saavutamiseks. PANEB SAHKA: Pingutusest väsinud Norra suusaäss Petter Northugi stiilinäide. 30

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014

Kiirlaskuja asendi erivorm, mida kasutatakse siis, kui ähvardab kukkumisoht ning käed viiakse tasakaalu parandamiseks ette alla kõrvale. Seda asendit kohtab sageli telepildiski, kui suusataja laskumisel kurvi läbib.

Kõige madalam laskumisasend, võimaldab kiirust kaotamata hetkeks jalgu puhata. Eeldab head hüppeliigeste liikuvust, mistõttu ei suuda igaüks seda sooritada.

Telemark

Suusahüppajate maandumisasend, mis saanud nime Norra Telemargi küla järgi. Üks jalg teisest eespool, jalad põlvist kõverdatud nii, et ühe jala säär ja teise põlv on maaga paralleelsed, parema tasakaalu tarbeks viiakse käed külgedele. Omal moel kasutavad telemarki ka murdmaasuusatajad, kuid finišeerimisel – eesmärgiga jalg esimesena üle finišijoone sirutada.

Rong

Kui ühes jäljes läheb korraga samale laskumisele mitu suusatajat, toetuvad tagumised suusatajad eesoleva suusataja kepile, vältimaks eesolijale suusakandadele sõitmist. Sedasi üheskoos liikudes annavad tagant tulijad eesmistelegi hoogu juurde ning isegi võistlustel tehakse sedasi mõnda aega koostööd.

Haamer, kang

Olukord, kus organism on tühjaks pigistatud ja ei olda võimeline tavalise intensiivsusega edasi liikuma. Kõigi aegade kuulsaima kangi sai Rootsi ankrumees Jörgen Brink 2003. aasta Val di Fiemme MM-l meeste 4 x 10 km teatesõidus.

Kummipaela otsas sõitmine Grupi lõpus vahelduva eduga püsimine.

Silmamunade peal, nuudlid kurgus, aurudel Viimaste jõuvarude peal sõitmine.

„Nagu kirjamark”

Väsinult, justkui maa külge kleepunult pikali vedelema.

Gruppi tagasi imema

Meeleheitliku pingutusega gruppi tagasi sõitma.

Punases olema

Suure koormusega sõitma.

Purakas Hull jõud.

Sahka panema

Nn sahkpidurdust (suuskade ninad sisse poole, keha raskuskese taga) kasutama. Samal põhimõttel käib ka poolsahk, kuid siin liigutatakse üht suuska. Päris lõplikuks pidurdamiseks viiakse suusad uuesti kokku, samaaegselt külge ette keerates ning ennast vastassuunas kallutades. Nii võib pidurdada ka päris suurelt hoolt.

Turist

Algaja või väheste kogemustega suusataja, kellest möödudes tuleb olla ettevaatlik.

Turist, ära lasku!

Hoiatustekst Tehvandi radadel enne järsemat laskumist.

Tapab tempo, mitte rada! Suusatajate vanasõna.

PEASPONSOR


TERVISLIK ALTERNATIIV KARASTUS-JA SPORDIJOOGILE: • Maitsvad gaseerimata janukustutajad, mis on rikastatud paljude vitamiinide ja mineraalainetega, mis sportimisel olulised on. • Joogid sisaldavad ka puuvilja-ning taimeekstrakte. • Sisaldavad vähem suhkrut kui piim. • Saadaval viis erinevat sorti, kõikidel jookidel erinev maitse ning funktsioon. • Toodetud Rootsis, tunnistatud aasta parimaks tooteks.

LIINA TŠERNOV SOOVITAB: Vitamin Well jooke tarbivad igapäevaselt ka edukad sportlased, nende hulgas Liina Tšernov, kes möödunud hooajal elu parimas vormis oli ning ka 1000 meetris Eesti kõigi aegade rekordi püstitas. Miks juua igapäevaselt Vitamin Well jooke? „Vitamin Well jookidel on väga mõnus mahe maitse ja nad ei ole liiga magusad ehk ei suurenda joogijanu nagu tavalised karastusjoogid või mõningad spordijoogid. Reloadi ja Everydayd on hea juua treeningutel ning enne ja peale treeningut. Kõik Vitamin Well joogid on suurepäraseks vahelduseks ka tavalisele veele. Kindlasti leiab igaüks erinevate maitsete seast oma lemmiku, näiteks minu lemmikuks on Care, punase greibi maitsega. Kokkuvõttes on need mõnusad ja värskendavad joogid, mida julgen ka teistele soovitada!“


[ NOORTESPORT ]

Suusabuss ja MaruMägi kutsuvad talverõõme nautima

Koos kuuendat hooaega alustanud Suusabussi projektiga pandi esimest korda Eestis ringi sõitma kaks Suusabussi, neist üks Lõuna- ja Ida-Eestis ning teine Põhja- ja Lääne-Eestis. Tekst: Eesti Suusaliit

Fotod: Eesti Suusaliit ja Annika Haas

S

uusabussi sihtrühmaks on eelkõige alg- ja põhikooli õpilased, kellele soovime suusatamise algtõed selgeks teha mängu abil ja lastele see vaieldamatult meeldib. Et varustuse puudumisel mõnel lapsel suusatunnis osalemata ja talverõõmudest osa saamata ei jääks, on suusabussis olemas ka paarikümnele lapsele suusavarustust ning kõik suusahooldamiseks vajalikud vahendid. Suusabusse juhivad ja suusatunde viivad läbi treenerid Vahur Teppan ja Hillar Tamme. Suusatundidesse mahuvad suusatamise algõpe, suusamängud ja -võistlused. Koolitused on kindlasti õpetlikud ja kasulikud, aga samas ka emotsionaalsed, mängulised ning lõbusad.

Koolide huvi on olnud suur

Koolilaste ja õpetajate huvi Suusabussi tegemiste vastu on siiani olnud suur. Eriti aktiivsed on olnud koolid, kus reeglipäraselt ei suusatata ja puudub ka piisav varustus. Neis paigus on Suusabuss küll väga õiges kohas ja loodame, et nii mõnigi laps saab suusapisikust nakatatud. Seni on kõik koolid ühtviisi kinnitanud, et Suusabussi külaskäik on muutnud kooli talvise spordielu mitmekülgsemaks ja lõbusamaks. Suusabuss on Eesti suusaliidu ja kultuuriministeeriumi koolitusprojekt, mis jagab murdmaasuusatamise algõpet Eesti üldhariduskoolidele ja lasteaedadele. 2010 aastal pälvis Suusabussi projekt ka Rahvusvahelise Suusaliidu FIS Snow Kidz preemia.

Mobiilne hüppemägi

Esimest hooaega saavad kõik huvilised proovida suusahüppeid Eesti esimesel teisaldataval suusahüppemäel MaruMägi, mis sai oma nime valmistaja järgi. Hüppemäe projekteeris, valmis32

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014

tas ja kinkis 2013. aasta lõpus Eesti suusaliidule kahevõistluse koondise peasponsor Maru Ehitus. Eesmärgik ei ole toetada mitte ainult meie tippe, vaid hoolitseda ka ala järelkasvu eest. Maru hüppemäel on väga oluline osa suusahüpete ja kahevõistluse noortetööl ja ala tutvustamisel. Loodetavasti saavad just sealt tuule tiibadesse meie tulevased olümpiavõitjad. Sarnaseid mobiilseid hüppemägesid on Norras, Saksamaal ja Austrias ning nende riikide kogemuste põhjal võib julgelt öelda, et niisugune trampliin lubab igas vanuses inimestel proovida ohutut suuskadel lendamist. Hoovõturajal ja maandumisnõlval on kasutatud täpselt samu materjale, mis suurtel hüppemägedel. Seni on kõige noorem hüppaja olnud kolmeaastane ja vanim kuuekümnene ning lusti ja rõõmu on hüppamisest tundnud juba paljud lapsed. MaruMäge on võimalus tellida kõigil koolidel, lasteaedadel ja miks mitte ka firmadel. Kõik hüppamiseks vajalik varustus – suusad, kiivrid jne – on koos hüppemäega kaasas. Suusahüpete algtõdesid ja ohutust õpetab ja näitavad vajadusel ette Eesti Suusaliidu treenerid/instruktorid. Hüppemägi vastab klassile K3. Selle kõrgus on 2,4 meetrit, raja pikkus 7 meetrit ning hüppe pikkus kuni 3 meetrit. Hüppemäe kaal on ligi 500 kg ja selle võib püstitada kuni poole tunniga. Maandumisnõlva saab kogenumatele hüppajatele vajadusel pikendada nii, et hüppe pikkus kanduks 4 – 5 meetrini. Suusabussi ja MaruMägi tellimine: www.suusaliit.ee/suusabuss

PEASPONSOR


[ SUUSAMARATON ]

Kõrvemaa suusamaratoniga

anti avalöök 2014. aasta neliküritusele

25. jaanuaril peeti Kõrvemaa matka- ja suusakeskuses järjekorras üheksas Kõrvemaa suusamaraton, 2014. aasta esimene neljast sarja kuuluvast osavõistlusest. Nigelatest lumeoludest hoolimata suutsid korraldajad valmis teha korraliku suusaraja ning pakkuda spordisõpradele meeleoluka võistluspäeva. Fotod: Jarek Jõepera

S

tartida oli võimalik 38 km pikkusel vabatehnikadistantsil või 19 km pikkusel tervisesõidul. Loomulikult ei unustatud ka pere noorimaid, kes said üksteiselt mõõtu võtta 300-meetrisel suusarajal. Pikal vabatehnikadistantsil sai sel aastal aja kirja ligi kolmsada võistlejat ning tervisedistantsi finišijoone ületas ligi sada viiskümmend spordisõpra. Tänavuse Kõrvemaa suusamaratoni võitjateks krooniti meestest Timo Simonlatser CFC spordiklubist ja naistest üldarvestuses 16. Piret Pormeister. Teise ja kolmanda koha hõivasid meeste arvestuses vastavalt Peeter Kirss spordiklubist Biathlon ning eelmise aasta nelikürituse üldarvestuse võitja Allar Soo. Naistest järgnesid Pormeistrile teisena Heleri Kivil ja kolmandana Reeda Tuula klubist Jooksupartner.

Lumepuudus raskendas

T

se

Meeste võitja Timo Simonlatser kommenteeris sõidujärgses videointervjuus maratoni järgmiselt: „Kuna ma ei olnud rada enne läbi sõitnud, oli esimene ring veidi ehmatav. See oli tõsine suusakross! Kohati oli rada veidi o Simonlat im kivine, kuid arvestades tänavusi lumeolusid oli see loomulik. Kokkuvõttes on

r

34

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014

korraldajad kindlasti kiituse ära teeninud, sest nad olid suutnud valmis teha korraliku ja hästi sõidetava raja,” kõlas tema hinnang. Ka konkurentsiga jäi Simonlatser rahule. „Esimesed poolteist tundi sõitsime väikeses pundis koos Peep Koidu, Peeter Kirsi ja teistega. Tööjaotus toimis hästi. Pärast pooltteist ringi sain nii-öelda hamba verele, sest tõuse hakkas rohkem tulema ning edasi oli juba raskem end tagasi hoida,” kommenteeris Kõrvemaa nelikürituse suusamaratoni teist korda läbinud Simonlatser.

Väärt auhinnad

ste rmei r Po

Naiste võistluse võitja, Kõrvemaa suusamaratonil debüüdi teinud Piret Pormeistri jaoks oli sõit hea treeningu eest. Ka temal jagus korraldajatele kiidusõnu. „Arvestades seda, milline talv on olnud, ei olnud raja ettevalmistamine kindlasti kerge töö, kuid korraldajad tulid sellega väga hästi toime.” Pormeister ei välistanud ka järgmistel osavõistlustel kaasalöömist. „Kui võistlused treeningplaaniga sobituma saan, siis miks mitte. Siinne atmosfäär on väga mõnus.” Võistluse korraldaja Mati Lillialliku hinnangul väärivad tänusõnu kõik, kes Pir et

Tekst: Kersten Lehismets

sel päeval suusarajale tulid. „Lumepuuduse tõttu on inimesed saanud loodetust vähem harjutada. Võib-olla peame kaaluma võistluse nihutamist kalendris veidi edasi. Radade tegemine ei olnud kerge, kuid andsime endast antud olukorras maksimaalse ja usun, et saime hästi hakkama,” ütles korraldaja. Aprilli lõpus toimub Kõrvemaa nelikürituse järgmine osavõistlus, Kõrvemaa kevadjooks, kuhu Lilliallik kõiki spordisõpru osalema kutsub. Lisaks sportimisrõõmule ootavad neliküritusel startijaid ahvatlevad auhinnad. Kõigile suusamaratonil osalenutele pani Sportland käesolevaks suusahooajaks välja kolmekordse suusahoolduspaketi. Kõigil neljal ürituse raamesse kuuluval pikal distantsil osalenud saavad lisaks osavõtumedalile kingituseks Timexi spordikella ning vabapääsme 2015. aasta neliküritusele. Nelja osavõistluse lühema distantsi läbinud spordisõpradel on võimalus veeta mõnus saunaõhtu koos kolme sõbraga Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses.


[ SALOMONI NOORTETIIM ]

Salomon panustab noortesse suusalootustesse

Kui Salomoni suusasaapad on üle maailma tuntud juba aastakümneid, siis viimased hooajad maailmakarikasarjas on tõestanud, et ka Salomoni suusad pakuvad teistele valmistajatele arvestatavat konkurentsi. Tekst: Kersten Lehismets

S

Foto: Salomon

alomoni noortetiim loodi 2012. aastal eesmärgiga toetada lootustandvaid noorsportlasi, pakkudes neile võimalust kasutada maailmatasemel treeningu- ja võistlusvarustust. Tiimi liikmete kasutada on Salomoni suusad, saapad ja kepid. Õlg pannakse alla nii murdmaasuusatajatele kui kahevõistlejatele. Sel aastal kuuluvad Salomoni esindajate Allar Levandi ja Vahur Tasase ning suusaliidu spordidirektori Raul Olle koostöös kokkupandud tiimi järgmised noored: Stine-Lise Truu (1999) Triin Kihuoja (1997) Alvar Ratt (1998) Marten Soeson (1999) Kaspar Vaher (1996).

Lisaks noortetiimile toetab Salomon ka teisi talendikaid sportlasi, kes vanuse poolest noortetiimi hulka ei mahu. Salomoni varustusega sõidavad Heidi Raju (1990), Tomas Kaurson (1991) ja Janari Rajas (1992). Kahevõistlejaist kasutavad Salomoni varustust Kail Piho (1991) ning Han Hendrik Piho. Salomoni riietust kannab kogu Eesti kahevõistluse koondis. Nii Salomoni noortetiimi liikmed kui ka vanemad tegijad näitasid märkimisväärseid tulemusi juba eelmisel hooajal. Kahevõistlejate eelmise aasta üks märkimisväärsemaid tulemusi oli Han Hendriku pronksmedal Liberecis peetud juunioride maailmameistrivõistlustelt. Sel aastal on näidatud head minekut maailmakarikaetapil Venemaal

... ja pjedestaali kõrgeimal astmel

Stine-Lise Truu intervjuud andmas...

Tšaikovskis, kus Han Hendrik saavutas 11. ja vend Kail 16. koha. Sel aastal on noortesarjas edukas olnud Stine-Lise Truu, kes on korduvalt seisnud poodiumi kõrgeimal astmel, saavutades esikoha 25. jaanuaril Mammastes peetud Swedbanki noortevõistlusel ning sellele järgneval päeval peetud Eesti noorte meistrivõistluste sprindis. Viimane tagas Stine-Lisele koha ka Põhjamaade meistrivõistlustel. Salomoni esindaja Vahur Tasase sõnul pakub Salomon noortele talentidele võimalust harjutada ja võistelda maailma tippklassi varustuses. Teisalt antakse sellega tagasisidet Salomoni toodete valmistajatele ja arendajatele. Kui Salomoni suusasaapad on üle maailma tuntud juba aastakümneid, siis viimased hooajad maailmakarikasarjas on tõestanud, et ka Salomoni suusad pakuvad teistele valmistajatele arvestatavat konkurentsi. Salomoni suuskadega sõidab muuhulgas ka üks maailma parimaid kahevõistlejaid Jason Lamy-Chappuis. VEEBRUAR 2014 | JOOKSJA.EE

35


[ TERVISERAJAD ] Pirita tervisespordimaja.

Vaade õue. Aknast paistab uisutamiseplats.

Laenutus.

Pirita tervisespordimaja tõi sealsetele terviseradadele uue hingamise Ehkki 17. oktoobril avatud tervisespordimaja ehitati valmis vähem kui aastaga, kulus eelnevalt kaheksa aastat planeerimist, kuni kopp viimaks maasse löödi. Uue hoone ja terviseradade kasutamise võimalusi tutvustab Pirita spordikeskuse arendus- ja müügijuht Priit Aunroos. Tekst: Maila Kuus

Fotod: Pirita spordikeskus

T

ervisespordihoone kogupindala on ligi 900 m², millest 600 m² hõlmab esimene korrus, kus paiknevad tervisesportlastele mõeldud teenindusruumid: laenutusala koos suusahooldusruumiga, naiste ja meeste riietusruumid koos saunadega ning WC-d. Pakutavad teenused jäävad enamjaolt samaks, mida Pirita spordikeskus siiani võimaldas: laenutusalal saab talvisel ajal rentida uiske ja suuski ning soojal perioodil rulluiske, kepikõnni keppe, tennisevarustust ja uue võimalusena ka rullsuuski. Kuna uus hoone on mõeldud tervisesportlaste paremaks teenindamiseks, siis ei ole sinna rajatud jõusaali ega muid treeningsaale.

Nüüd saunaskäimise võimalus „Eelkõige paraneb teenuste kvaliteet, sest hoones on varasemaga võrreldes tunduvalt enam ruumi, mis võimaldab spordikeskusel vastu võtta rohkem rahvast ja välja laenutada suuremal hulgal spordivarustust,” räägib Aunroos. „See on oluline just talveperioodil, mil Tallinna koolid viivad Pirital läbi suusa36

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014

ja uisutunde.” Suureks plussiks peab Aunroos ka saunas käimise võimalust. Kui varem puudus pärast treeninguid korralik pesemis- ja saunaskäimise võimalus, siis nüüd on selleks loodud head tingimused. Lisaks paiknevad esimesel korrusel veel tehnohooldusruumid ning garaaž, kus on sooja koha leidnud terviseradade korrashoiuks vajaminev tehnika, mis siiani seisis lageda taeva all.

Uisuväljak tenniseväljakuteks

Teine korrus võtab enda alla 300 m². „Siin asub väike puhkeala, kus pärast sportimist saab soovi korral mõnusalt olla – kosutada ennast värskendava joogiga ja nautida kena vaadet Pirita jõele,” tutvustab Aunroos, kelle sõnul on puhkeala võimalik kasutada ka ürituste korraldamiseks. Näiteks on seal juba pressikonverentsi korraldanud EOK ja Eesti suusaliit. Peatselt peaks teisel korrusel uksed avama ka Spordimeditsiini SA filiaal doktor Mihkel Mardna juhtimisel, lisaks on seal SA Eesti Terviserajad ja Pirita aerutamisklubi ruumid. Pirita valgustatud terviserajad asuvad hoonest 30 m kaugusel. Talvel suusata-

miseks, suvel kõndimiseks, jooksmiseks või rattaga sõitmiseks mõeldud rajad on erineva pikkusega, neist pikim ring on ligi 8 km. Rajad on valgustatud õhtuti kella 23.00-ni ning nende kasutamine on huvilistele tasuta. Terviseraja äärde on paigutatud ka kolm jõulinnakut. Raja alguses ja lõpus asuvad Eesti Terviseradade poolt paigutatud venitusseinad. Renoveerimistöödega paranesid oluliselt ka kelgutamise tingimused, sest juba olemasolevat mäge laiendati ja lisati ka natuke kõrgust. Kelgumäe jõepoolsele küljele istutati umbes 500 taime ja paigutati neli istepinki. Tervisespordihoone ees asub ka korralik uisuväljak, mis ehitustööde käigus renoveeriti – eemaldati kogu vana pinnas ning väljaku alla paigaldati drenaažisüsteem ja külmutusseadme torustik valati betooni sisse. „Loodetavasti hoiame tänu uuele väljakule kokku jäätootmiskulusid,” usub Aunroos. „Suvel avame uisuväljaku asemel kaks tenniseväljakut ja lisaks veel harjutusseina.” Tenniseväljaku kate tellitakse samalt firmalt, kelle teenuseid kasutatakse Austraalia lahtistel meistrivõistlustel.


[ RIIETUMINE ]

Crafti soe

pesu aitab targalt riietuda

Head trenniriided on kerged ja kiiresti kuivavad. Kuivamiskiirust on väga lihtne määrata riideid pesumasinast välja võttes. Head trenniriided – alates spordipesust ning lõpetades jaki ja mütsiga – on pesumasina tsentrifuugimise režiimilt väljudes vaid veidi raskemad kui kuivanuna. Tekst: Risto Roonet, Craft spordirõivaste maaletooja Seefeld OÜ juhataja Fotod: Jooksja

R

iideese, mis on välja võttes raske nagu vettinud põrandakalts, on samasugune ka siis, kui temasse 2 – 3 tundi higistada. Riietuse kuivamiskiirusest sõltub, kas veame seda veekogust külma kompressina endaga kaasas või aurustub see sõidu ajal juba suures osas väliskeskkonda. Eestis valitsevat talveilma võib jagada kolme erinevat riietust nõudvaks temperatuuritsooniks: • plusskraadid kuni -1 oC – pehme talveilm, millega

külmumisoht on väga madal. Ka laskumistel ei jõua märjaks higistatud keha maha jahtuda. Spordipesust ja suusadressist piisab. • -3 oC kuni -10 oC – mõõdukas talvekülm, kõvema tuule puhul tuleb hakata osasid näo- ja kehapiirkondi eraldi kaitsma. Pikematel laskumistel võib tekkida külmatunne ka muidu sobivas riietuses. Aeglasematel kulgejatel on väga oluline lisada spordipesule kerge fliisikiht. • -11 oC ja külmem – sellise külmaga tuleb riietumisele pöörata juba erilist tähelepanu, et hea tervisega koju naasta. Riiete tuulepidavus peab olema keskmisest kõrgem, näonahka

tuleb kaitsa riidest maski või plaastritega, suusakinnastele lisaks võib kasutada aluskindaid. Tuule mõju muudab eelnevat tabelit oluliselt, (iga m/s tähendab kaht lisa miinuskraadi), sest kõva tormituulega tajub inimene 0-kraadist temperatuuri 10-kraadise pakasega samaväärselt. Läbi riiete puhuv tuul jahutab kehapinda palju aktiivsemalt kui seisev õhk. Seejuures päris tuuletu pole suusataja distants kunagi, sest ka tuulevaikuse puhul liigub suusataja pikematel laskumistel 30 – 50 km/h, mis tekitab õhu aktiivse liikumise vastu suusataja keha. Tuultpidavate riiete puhul kehtib üldjuhul reegel, et tuult takistatakse vaid ühe riidekihiga – näiteks tuuletõkkega pesukihi peale veel kilejaid riideid ladudes tekitame niiskuse kogumise kahe tuuletõkkekihi vahele ja see aurustub sealt väga kaua. 38

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014


Soodusregistreerimine 11. aprillini!

Autopartner:

SEB 32. Tartu Jooksumaraton

11. MAI 2014

23/10 km jooks ja kepik천nd

www.tartumaraton.ee

Meediapartner:

Jooksupartner:

Suurtoetajad:

Peasponsor:

Esitleja:


[ SPORTLASE PÄEV ]

Töö ja kooli kõrvalt

tiitlivõistlusele ehk Anna Iljuštšenko ja Marek Niidu valmistumine sise-MM-iks

Jaanuari lõpu seisuga on Eesti sportlastest täitnud 7.–9. märtsil Poolas Sopotis peetavate sisemaailmameistrivõistluste normatiivi kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko ja sprinter Marek Niit. Mõlemat ühendab ka see, et nad teevad sporti kas õpingute või töötamise kõrvalt*. Tekst: Pärt Talimaa

Fotod: Marko Mumm/EKJL

Anna Iljuštšenko päev Tööpäev

Töö on mul vaheldumisi – kas hommikuses või õhtuses vahetuses. Kliinikus töötavad meil enamasti kõik arstid nii. Hommikune vahetus kestab kella 8.00–14.00. Ärkan kell 6.50, söön hommikust ja lähen tööle. Pärast tööd lähen otse trenni. Hommikul olen kõik asjad kaasa pakkinud ja need on mul autos pagasnikus. Trenni jõuan umbes kella 14.30–15.00 ajal, seal läheb kusagil kaks tundi. Trenni järel käin saunas ja tavaliselt enne kojujõudmist ka poes. Kord nädalas on mul õhtuti massaaž. Sel juhul käin kiirelt kodus, panen asjad kuivama ja juba kell 18.00 lähen massaaži. Massaažist jõuan natukene pärast kella 19.00 koju ja siis algabki õhtune aeg. Ega vaba aega mul üldiselt eriti olegi, kuna trenn võtab sellest enamiku ära. Kui jõuan koju, siis on vaja süüa teha, see võtab ka aega. Lisaks on vaja poes käia ja kuna Tallinnas on nii suured järjekorrad, läheb sellega ikka tund aega. Pärast neid tegemisi enamasti puhkan ja vaatan näiteks televiisorit. Televiisorist mul lemmiksaateid ei ole. Enamasti vaatan õhtuseid „Aktuaalse kaamera” uudiseid ja mõningaid naljasaateid, mis parasjagu tulevad. Mõnikord, kui televiisorist midagi vaadata ei ole, siis on põhjust arvutist mõnda filmi vaadata. Juhul kui meil on Gaspariga (Gaspar Epro – Anna treener, kes õpib Kölni spordiülikoolis) treeningute analüü-

40

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014

simine, teeme seda arvuti vahendusel samuti õhtuti. Tavaliselt jääb see Eesti aja järgi kella 22–23 vahele. Ja kuna ma ärkan suhteliselt vara, siis põhimõtteliselt kell 23 lähen juba magama. Juhul kui mul on tööl õhtune vahetus, siis on aega veel vähem, sest hommikul tahaksin ikkagi natukene rohkem magada. Olen inimene, kellele meeldib magada, ja kui äratust ei oleks, võiksin vabalt kella kümneni magada. Üritan siiski kell 8.00–8.30 üles ärgata ja siis 9.00–9.30-ks trenni minna. Seal läheb kaks tundi ja ongi kell 12. Siis on vaja kiiresti lõunat süüa ja tööle minna.

Nädalavahetus

Ühel päeval on kindlasti trenn. Mõnikord juhtub nii, et olen algselt trenni planeerinud küll laupäevale, ent tunnen ennast väga väsinuna ja sel juhul lükkan selle edasi pühapäevaks. Ma kutsun seda laupäeva sündroomiks – arvan, et see väsimus tuleb tööst. Lisaks üritan nädalavahetusel natuke kauem magada ja nagu ikka, on vaja erinevaid asju teha. Kas samamoodi kusagil poes šoppamas käia või midagi muud muretseda. See kõik toimub enamasti nädalavahetusel. Suhteliselt sageli käin ka kodus Sillamäel vanemate juures. See võtab ka terve nädalavahetuse.

Sopoti MM ja tee sinna

Praegu hakkavad juba tasapisi väiksema koormusega treeningud, aga tunnen ennast siiski veel suhteliselt väsinuna. Olin küll sügisel paar korda kergelt haige, aga õnneks see treeninguid ei

mõjutanud ja midagi tegemata ei jäänud. Kindlasti võistlen 11. veebruaril Tartus Martin Kutmani mälestusvõistlustel. MM-il tahaksin kindlasti hästi hüpata. Selles mõttes on päris raske, et finaali saab ainult kaheksa naist. See on päris suur väljakutse, aga kindlasti tahaksin finaalis olla.


[ SPORTLASE PÄEV ]

Marek Niidu päev Koolipäev

Hommikul ärkan hästi varakult, tõusen kell 6.30. Kell 7.30 on tund, finantsrahandus. Siis on kerge puhkus, tavaliselt kella 11–15 on praktika kohalikus Fayetteville’i hotellis. Trenn algab 15.00–15.30 ja kestab kuni viie-kuueni, olenevalt sellest, kas teeme ka jõusaalitreeningu või mitte. Pärast seda on kindel päevakava ühel pool ning siis teen kas eraldi ise trenni või on õpingud. Ühel päeval käisin näiteks joogas – jõudsin alles kell 21 tagasi. See on selline omapärane asi, ma ikka proovin erinevate asjadega katsetada, et paremaks ja kiiremaks saada. Praktika puhul saan vajadusel ka mõne teise aja valida. Näiteks kui uuel semestril on koolikava teistsugune või tahan trenni teha mõnel muul ajal, saan sellega seoses muudatusi teha. Selles mõttes ei ole praktikaajad kivisse taotud. Varasemate aastatega võrreldes on mu treeningud selles mõttes muutunud, et mõnikord tuleb ka üksinda harjutada. Viimasel ajal on mul avanenud aga võimalus koos Spearmoniga (USA kergejõustiklane Wallace Spearmon, kes võitis 200 meetri distantsil medali nii 2005., 2007. kui ka 2009. aasta MM-il, lisaks 2007. aasta MM-i 4x100 meetri teatekuld) treenida, mida ma hakkan välishooajaks valmistumisel arvatavasti ka kasutama. Kuna nemad treenivad 11-12 ajal, peangi praktikagraafikuga natuke mängima, et saaksin kevadeks valmistumisel nii-öelda suurte poistega koos harjutada. Nendega koos tahaks eriti just starti harjutada. Kuna olen niikuinii juba viiendas aastas, siis koolitunde mul otseselt väga palju järele jäänud ei ole. Sel semestril on mul kolm ainet, mis on okei. Lisaks jääb suvesse ka üks tund, see tuleb arvatavasti siis online tund. Selles suhtes kool enam nii palju aega ära ei võta kui varem, mil oli viis-kuus ainetundi semestri jooksul. See oli ikka päris karm, kuna kogu aeg oli mingi tegevus. Praeguse graafiku järgi on natukene kergem ja kuna ained on ka kõik ühel või teisel viisil raamatupidamisega seotud, teeb see olukorra lihtsamaks. Aga

ausalt öeldes, ega millekski muuks küll aega ei jää. Tavaliselt olen õhtul kuue ajal tagasi ja siis valmistan endale süüa, õhtul seisavad ees kas õpingud või istun lihtsalt maha ja vaatan natukene televiisorit. Kell 22.30 lähen magama, et saaks korralikult une täis.

Nädalavahetus

Nädalavahetuseti on sageli treeningud. Nüüdki tegime laupäeval hästi raske trenni. Reedel-laupäeval olid sellised eeljooksu finaali imiteerivad treeningud. Lisaks otsin endale veel mingit tegevust. Kui väljas läheb soojemaks, siis on ümbruskonnas igasugused jõedjärved ja kohad, kus saab telkimas käia. Vahepeal tulevad sõbrad niisama külla. Sel talvel tuli korraks isegi lumi maha, siis käisime suusatamas ja kelgutamas.

Sopoti MM ja tee sinna

Praegu olen endiselt treeningtsüklis sees. Senimaani on tavaks saanud, et ma jooksen ennast võistlustega heasse vormi, aga seda aastat vaadates usun, et mul on parem lihtsalt trenni teha ja vähem võistelda. Ma tunnen, et trennidega saan vormi küll ja ma ei usu, et vajaksin neid võistlusi nii palju. Ameerikas teen 14.–15. veebruaril paar starti, arvatavasti osalen 200 ja 400 meetris või siis 400 ja 4x400. Ja siis 22.–23. veebruaril toimuvatel Eesti meistrivõistlustel teeksin umbes sama kava. MM-i koha pealt ei kujuta ma ette, kes starti tulevad ja ma ei oska öelda, milline rada Sopotis on, aga mulle meeldib sise 400 meetrit. See on rohkem võitluslik ja seal võib ka natukene kehvematel meestel võimalus olla, väljas on rohkem lihtsalt niisama andmine. Aga üldiselt, mis siin ikka, tahan joosta nii kiiresti kui võimalik. Ma arvan, et olen selleks ajaks päris heas hoos. Nüüd jooksin teatejooksus 46,4, arvan, et sealt on natukene alla tulnud. Oleme seni teinud vaid paar kiirustrenni ja usun, et liigume päris heas graafikus. *Iljuštšenko lõpetas eelmisel aastal Tartu ülikooli arstiteaduskonna ortodontia residentuuri ja töötab praegu

Tallinna Ortodontiakeskuses. Niit õpib Arkansase ülikoolis toiduteaduste erialal.

VEEBRUAR 2014 | JOOKSJA.EE

41


[ JÄRELKASV ]

Järgmisel aastal

astuvad kodusel EM-il publiku ette uue põlvkonna kergejõustikutähed

Aastal 2011 võõrustas Kadrioru staadion U-20 vanuseklassi EM-i, järgmisel suvel astub Eesti sammu edasi, kui 9.–12. juulini tuleb siia võistlema ligi tuhat U-23 vanuseklassi sportlast. Tekst: Pärt Talimaa

Fotod: Marko Mumm/EKJL

K

ahe tiitlivõistluse peamiseks erinevuseks ongi sportlaste vanus, mis tähendab, et tuleval suvel on Eesti publikul suure tõenäosusega võimalik oma silmaga näha selleks hetkeks maailmas juba ka täiskasvanute klassis kuulsust kogunud atleete. Juunioride (U-20 vanuseklass) tiitlivõistlus tõi siia küll juunioride maailmameistri ja sama vanuseklassi naiste teivashüppe maailmarekordiomaniku Angelica Bengtssoni. Tallinnas valitsenud harjumatus kuumuses võitis käimises maailmarekordilise tulemusega kuldmedali venelanna Jelena Lašmanova, kes pärast seda on teinud 20 kilomeetri distantsil puhta töö nii Londoni olümpial kui ka Moskva MM-il. Tallinnas oli võimalik kaasa elada ka Hollandi mitmevõistleja Dafne Schippersi triumfile. Moskvas võitis ta möödunud suvel mäletatavasti uue rahvusrekordiga pronksmedali. Need nimed kahvatuvad aga Prantsusmaa kolmikhüppe imelapse Teddy Tamgho kõrval, kes oli samal aastal Ostravas peetud noorsoo (U-23) vanuseklassi EM-i suurim staar. Tolleks hetkeks oli tema nimel sisemaailmarekord 17.92, välistingimustes oli ta veel kuue sentimeetri võrra kaugemal maandunud. Tiitlitest aga ette näidata sise EM-i ja MM-i kuldmedalid, Teemantliiga üldvõit ja Barcelona EM-i pronksmedal. Paraku purunesid tšehhide lootused imelast oma silmaga hüppamas näha kvalifikatsioonis, kus Tamgho ennast vigastas. Küll oli võimalik aga kaasa elada Saksa kuulitõukaja David Storli triumfi-

42

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014

Koduse juunioride EM-i viimasel võistluspäeval võitis naiste odaviskes Eestile kuldmedali Liina Laasma.

le. Paar kuud pärast võitu Tšehhis tõusis Storl poodiumi kõrgeimale astmele ka Daegu MM-il ja sakslase medalisadu pole siiani peatunud.

Kuldsed mälestused

Eestlaste mällu on kodune juunioride EM sööbinud peamiselt Liina Laasma viimase vooru kuldse odaviskekatsega. Finaalis konkurentide kõrval ka vigastusega võidelnud Laasma tõusis viimase vooruga viiendalt kohalt esimeseks ja kinkis kodupublikule rohkelt positiivseid emotsioone. „Olen emotsionaalne võistleja ja rahva abi andis seega vunki juurde. Nad elasid ikkagi meeletult kaasa,” meenutas Laasma kullavõitu. Paraku järgnes triumfile pikk vigastuspaus, ent möödunud aastal naasis neiu

tippsporti, täitis avavõistlusega Moskva MM-i normi ja kohendas augusti lõpus ka Eesti rekordnumbreid. Kodust juunioride EM-i võib pidada ka tõkkejooksja Rasmus Mägi tähelennu alguseks. „Tolleks hetkeks oli see üks mu suuremaid ja tähtsamaid võistlusi. Võib öelda, et juunioride EM-iga läkski kogu see värk laiali – olin seal esimest korda korralikult tippkonkurentsis ja tegin ju sama suve lõpus universiaadil väga korraliku jooksu,” rääkis kodusel EM-il esimesena medalita jäänud Mägi. Järgnevatel hooaegadel on ta pidevalt Eesti rekordnumbreid kohendanud ja samm-sammult maailma tippudega vahet vähendanud. „Tuleb endale aru anda, et juunioride EM ei ole siiski olümpiamängud ja see ei saa jääda kar-


[ JÄRELKASV ] jääri tipphetkeks. Sellel ei ole väga suurt vahet, kas saad siin medali või neljanda koha, peamine on siiski edasine areng ja edu täiskasvanute klassis,” selgitas Mägi. Positiivselt meenutab Tallinna võistlust ka kõrgushüppaja Eleriin Haas, kes jõudis pool aastat pärast emaks saamist kodusel EM-il finaali. „Enne võistlust oli finaalipääs minu jaoks pigem unistus kui usk. Eks salaja ikka lootsin, aga ma ei pidanud seda väga reaalseks,” rääkis Haas. „Mäletan, et enne võistlust oli meedias hästi palju negatiivseid kommentaare selle kohta, et nii noorelt emaks sain. Tahtsin tõestada, et kommentaarides kirjutatu on selline vastik eestlaslik kius. Lugesin neid kui anekdoote ja sain sealt lisajõudu ja energiat, tõestamaks, et saan ka lapse kõrvalt tippsporti teha,” lisas ta.

Toredad laagrid

Haas, Laasma ja ka Mägi ei saa vanuse tõttu järgmisel suvel U-23 EM-il võistelda, küll oskavad nad teatepulga ülevõtvatele sportlastele jagada soovitusi kodupubliku ees võistlemiseks. Laasma rõhutas, et peamine on jääda võistluste eel ja ajal rahulikuks. „Kindlasti pannakse koduse võistluse puhul kõrvalt rohkem pingeid peale ning meedia ja kergejõustikuliidu tähelepanu on hästi suur. Mulle ja Rasmusele riputati ju ka enne võistlust natukene medalit kaela, aga otseselt lisapingeid ma selle tõttu ei tundnud. Eks olin oma peas ka medalitele mõelnud. Tahtsin ju ise ka seda ning nii see pigem hoopis utsitas veelgi rohkem tagant,” rääkis ta. Rahulikkust süstib tulevastele võistlejatele ka Mägi. „Olukorda ei ole mõtet liiga keeruliseks ajada ja mõelda sellele, et kõik ootavad imeasju. Võistlus on võistlus ja tuleb siiski maksimaalselt enda sooritusele keskenduda,” ütles ta. Juunioride EM-i eel käivitas kergejõustikuliit koostöös partneritega projekti „Eesti juunioride koondis 2011”, mille käigus korraldati koondislastele ühiseid laagreid ja koolitusi eesmärgiga tagada koduseks tiitlivõistluseks parim ettevalmistus. „Need ühised ettevõtmised on siiamaani päris hästi meeles. Meeskonna tunne oli meil väga hea ning ühtlasi aitasid need tavapärasest rutiinist välja tulla,” meenutas Laasma.

Ühiselt maailma tipu suunas Jaanuaris selgusid ka 2014. aasta kergejõustikuliidu järelkasvutiimi liikmed. Kuueliikmelisse meeskonda kuuluvad kõrgushüppaja Eleriin Haas, odaviskaja Liina Laasma, 3000 meetri takistusjooksja Kaur Kivistik, 400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi, kaugushüppaja Rain Kask ja mitmevõistleja Maicel Uibo. Neist kaks viimast pääsesid järelkasvutiimi esmakordselt. Kergejõustikuliidu presidendi Erich Teigamägi sõnul on järelkasvu toetamine üks alaliidu prioriteete. „Toetades täiskasvanute klassi jõudnud noorsportlasi, loodame innustada konkurentsi ja püüdlusi paremate tulemuste poole,” lisas ta. Tänavusest aastast kannab tiim Utilitase nime, kuid tiimi sponsor on jäänud samaks. Utilitase nõukogu esimehe Kristjan Rahu hinnangul on otsus toetada kergejõustiku järelkasvutiimi ennast igati õigustanud: „Peame väga oluliseks toetada sporti ning perspektiivikaid Utilitas järelkasvutiimi liikmed koos tiimi mentori sportlasi. Liina Laasma lõGerd Kanteriga. Pildilt puudub USA-s õppiv ja petas hooaja Euroopa U-23 treeniv mitmevõistleja Maicel Uibo. edetabeli liidrina ja Rasmus Mägi võitis U-23 vanuseklassi EM-ilt pronksmedali – need saavutused ning mõlema sportlase püstitatud Eesti rekordid näitavad, et kuulutakse oma vanuseklassis Euroopa tippu. Näeme medalipotentsiaali kindlasti kõigil tiimiliikmetel,” rääkis Rahu.

Niisugust mudelit rakendab alaliit ka U-23 EM-i eel. „Esmalt paneme koondise kandidaatide nimekirja paika. Praeguse plaani kohaselt on kavas koondise kandidaate tutvustada tänavu mais,” selgitas kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi.

Soojendusväljaku hooldus

tõi Teigamägi välja aga soojendusväljakute olukorra.„Tagavaraväljak on seisus, kus ta vajab hädasti investeeringuid. Me oleme unikaalselt heas seisus, kuna meil on põhistaadioni kõval korralike mõõtmetega soojendusväljak. Enamikul sellistel võistlustel on soojendusväljak mingi muruplats, kuhu äärde on maha tõmmatud üks-kaks rida sprindisirgeid ja ongi kogu muusika või teise variandina asub soojendusväljak hästi kaugel, kust tuleb bussiga kohale tulla, mis on juba nii sportlastele kui ka nende abipersonalile tülikam,” selgitas ta.

Eesti koondise võimalikult hea ettevalmistuse kõrval on loomulikult ülimalt oluline ka kogu võistluse kõrge korralduslik tase. Juunioride EM-iks sai Kadrioru staadion maailmakuulsa Mondo rajakatte, uue näo said ka kuulitõukesektor, kettaheitering ja teivashüppematid. Nüüd vajaksid väljavahetamist kõrgushüppematid ja hädasti vajaks uuenduskuuri ka staadioni vastastribüün ning staadionihoone. Ideaalis võiksid staadionikompleksis olla ka eraldi väljaehitatud abihooned, mis tähendaks, et enam ei peaks kasutama ajutisi Rasmus Mägi utsitab veelgi kiiremini lahendusi ehk paigaldatajooksma üks kolmest 2011. aasta juuvaid telke või konteinereid. nioride EM-i kolmest maskotist. Ühe peamise murekohana

VEEBRUAR 2014 | JOOKSJA.EE

43


[ KROSSIJOOKS ] EESTI KROSSIJOOKSJAD: Vasakult: Jekaterina Patjuk, Dmitri Aristov, Andi Noot, Birgit Pihelgas, Kaur Kivistik, Jan Õiglane, Heleene Tambet. Esiplaanil Toomas Tarm.

Loodetavasti suudab vältida haigusi ja vigastusi ning pakkuda järgmisel hooajal tõsist konkurentsi meie parematele meestele.

Dmitri Aristov

Hooaja kulgu vaadates tundub, et ta ei olnud võistluseks parimal moel valmis. Pikk hooaeg ja sagedane võistlemine pikkadel distantsidel olid noore mehe tühjaks tõmmanud. Edasiseks arenguks peab kindlasti tegema korrektiive võistluskalendri planeerimisel ja eesmärkide seadmisel, muidu on oht jääda kohalike rahvajooksude tasemele.

Birgit Pihelgas

Birgitit tabas esimesel suuremal võistlusel ilmselt väike ehmatus: pehme rada ja harjumuspärasest pikem distants röövisid jõudu ning koht oli loodetust veidi nõrgem. Birgitil on usina ja järjekindla harjutajana kindlasti arenguvaru järgnevatel aastatel taset parandada. Ta saab joosta ka tuleval aastal juunioride vanuseklassis.

Krossijooksu EM-i ülevaade

Eesti Kergejõustikuliidu kestvusjooksu alarühma juhatav Toomas Tarm heidab kiire pilgu möödunud aasta lõpul peetud krossijooksu EM-ile, kus osales terve hulk Eesti kestvusjooksjaid. Tekst ja fotod: Toomas Tarm

Kaur Kivistik

Nii saavutatud koht kui ka ajaline kaotus võitjale räägivad sellest, et Kaur on noorsooklassis Euroopa paremiku lähedal. Taktikaliselt oli jooks õnnestunud: Kaur parandas pidevalt oma positsiooni. Tipus on tihe ja otsustavaks saavad pisiasjad, ilmselt oleks vaja enne EM-i paari tugeva konkurentsiga krossivõistlust, et saavutada võimete maksimum. See oli Kauri viimane võistlus noorsooklassis, sel aastal peab ta olema valmis meestega rinda pistma.

Heleene Tambet

Nii nagu Laura Suure puhul paar aastat tagasi, oli ka Heleene puhul näha, et USA krossijooksukarussellis osalemine annab karastuse ja valmisoleku joosta hästi EM-il. Kuigi vormitipp oli veidi minetatud ja võidelda tuli ajavahest tingitud väsimusega, tegi ta hea jooksu ja võttis kohaliselt maksimumi. Hea, et Heleene on vigastuspausi järel jooksurajal tagasi ning meil on üks arvestatav naisjooksja juures. Kaks järgmist aastat noorsooklassis lubavad oodata veelgi paremaid tulemusi.

Andi Noot

Tegi oma esimesel noorsooklassi aastal igati korraliku jooksu: kaotust võitjale vaid veidi üle minuti. Konkurents oli sel aastal väga tihe. Andil oli suvel sunnitud treeningupaus, kuid EM-iks õnnestus taas tõusta jalgele ja saavutada normaalne vorm. Järgnevatel aastatel ootame Andilt pääsu omavanuste tiitlivõistlustele ja kõrgemaid kohti ka krossi EM-ilt.

Jekaterina Patjuk

Tegi hetke maksimumi, kuid kaotust võitjale kogunes oodatust veidi rohkem. Vorm ei olnud pärast väikest haigust enam nii hea kui kuu aega tagasi ja tundus, et ka pehme rada polnud talle väga meeltmööda. Seda enam tasub oodata järgmisel aastal tõsisemaid poolmaratoni- ja maratonikatsetusi.

Jan Õiglane

Esimene tõsisem võistlus ja võib-olla oleks võinud joosta algul veidi julgemalt. Lõpus suutis mõned kohad tõusta, kuid potentsiaali oleks ehk veel 5-10 kohta eespool olla.

Meie maksimumeesmärk järgmisel aastal võiks olla üks koht esikümnes ja veel paar jooksjat esikahekümnes. Kes need tuua võiks? Senised kõrgeimad kohad oleme saanud noorsooklassis ja see ei ole juhus. Juuniorieas on meie hilisema arenguga noortel väga raske kõrgeid kohti saada ning praegu pole silmapiiril ka ühtegi supertalenti. Täiskasvanute hulgas on taas konkurents mõnevõrra karmim, suuremate riikide koondised osalevad võistkondadega ja valmistuvad selleks võistluseks põhjalikult. Nii et ka tulevatel aastatel võiks just noorsooklassist oodata kõrgemaid kohti. Heleene Tambet ja Andi Noot saavad mõlemad veel kaks aastat selles vanuseklassis osaleda. Loodetavasti mõjub USA-s õppimine ja treenimine Heleenele positiivselt ning järgmisel aastal ootaks temalt kohta esimese 20 hulgas, Andil oleks kindlasti reaalne 30 hulka pääseda. Meestest on Tiidrek Nurmel kahtlemata potentsiaali joosta vähemal 20 hulka, heal päeval ja õnnestunud ettevalmistusega ka esikümnesse. Kaur Kivistikult võiks oodata mõne aasta jooksul arengut esimese 20 tasemele ka meesteklassis, takistusjooksjana on krossijooks talle sobiv. Naiste puhul on praegu lootustandev seis maratonis, kuid staadionil ja krossis keerulisem. EM ei ole meile kõige sobivamal ajal, kuid võistlusena igati vajalik, näidates hästi ära jooksja taseme ning olles loodetavasti parematele hüppelauaks tiitlivõistlustele oma põhidistantsidel. Kuigi meil ei ole eraldi krossijooksule spetsialiseerunud jooksjaid, on krossijooks treeninguna ja võistlusena kahtlemata kasulik kõikidele jooksjatele, olenemata põhidistantsist. VEEBRUAR 2014 | JOOKSJA.EE

45


SINU DIGIPOOD

Erakordne telefon, erakordne hind!

Nutikas, õhuke ja vastupidav!

Edasiviiv mõtlemine

Motorola Moto G Kui otsid endale esimest nutitelefoni või midagi soodsat, ilusat ja head, siis on Motorola Moto G ainus ja õige otsus. Moto G sisaldab endas kõike, mida sa ühelt nutitelefonilt ihkad!

Sony Xperia Z Ainult Sony oskab luua samaaegselt ilusa ja vastupidava nutitelefoni. Xperia Z oma õhukeses 7.9mm kestas koos peegelduva klaasist pinnaga tundub käes mugav ja stiilne. Lisaks on Xperia Z valmistatud tolmu- ja veekindlaks, et olla valmis kõigeks mis elu teile ette viskab!

Apple iPhone 5S iPhone 5s on eesmärgipäraselt väljamõeldud. Põhjalikult kaalutletud. Täppistoodetud. See pole vaid näide sellest, mis on tehniliselt võimalik. Vaid ka sellest, mis tehnoloogiliselt kasulik. See pole lihtsalt järgmine samm. Vaid sellest veelgi edasi.

77 5. 8GB kuumakse alates

hind 199.-

OS.

protsessor

4.4.

1.2GHz

Android Quad-Core

54 6. 16GB

10.92

hind 229.-

ekraan

kõne-/ooteaeg

kaal

4.5" 14/336 143g tundi 720x1280

4G

hind 399.tavahind 719.-

OS.

protsessor

4.3.

1.5GHz

Android Quad-Core

mälu

16GB

Kui Sulle ei meeldi, et kõik nutitelefonid näevad välja nagu kaks tilka vett, siis osta enda seadmele vahva ümbris. KLICKi poodidest leiad Guessi ajatud ümbrised, mis sobivad igale maitsele, alates julgetest värvidest kuni soliidseteni. Hinnad alates 29,99 eurot.

www.klick.ee

osta kodust lahkumata

18.64

kuumakse alates

kuumakse alates

ekraan

kõne-/ooteaeg

kaal

5" 11/550 146g tundi 1080x1920

kuumakse alates

4G

hind 699.tavahind 899.-

OS.

protsessor

7

1.3GHz

iOS

Dual-Core

mälu

16GB

ekraan

kõne-/ooteaeg

kaal

4" 10/250 112g tundi 640x1136

Kui varem polnud suurtele nutitelefonidele kaitseümbriseid saadaval, siis nüüd on saadaval laias valikus Puro telefonide ümbriseid alates 14,99 eurost, mis sobivad Sony’le ja teistele suuremõõduslistele telefonidele.

Tähelepanu: Järelmaks on finantskohustus. Enne järelmaksu lepingu sõlmimist tutvuge vastava teenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerige asjatundjaga. UNO järelmaksu pakkujaks on Kaupmehe Järelmaks OÜ. Krediidi kulukuse määr on 25.56% aastas järgmistel näidistingimustel: järelmaksu summa 500€, intressiga 10.9%, tagastamise tähtaeg 3 aastat, lepingutasu 24.90€. Arvutus on ligikaudne ning võib erineda Teile pakutavatest tingimustest. Soovitame tutvuda järelmaksu infoga aadressil www.klick.ee/jarelmaks.

Kampaania kestab 01.02. 2014 - 28.02. 2014. Kaupa on piiratud koguses. Kõik pildid on illustratiivsed.

Säravad nutikad


[ INTERVJUU ]

w w w. ve lo a j a k i r i . e u

Janek Tombak

w w w. ve lo a j a k i r i . e u

Janek Tombak

Vanus: 37 Elukoht: Tallinn Perekonnaseis: vallaline Klubid: M. Lillevere, Jõgeva Centrum 1988 – 1993, AC Bisontine 1994, Vendee U 1995 – 1998, Cofidis1999 – 2005, Jartazi 2006 – 2007, Mitsubishi-Jartazi 2008, CC Bourgas 2009, Janek Tombak rattaklubi 2010 –

11 aastat rattaprofina Põltsamaalt pärit endine rattaproff Janek Tombak on tänu oma sihikindlusele sõitnud 11 aastat erinevates tippklubides ning kogunud suure hulga võite. Janek räägib Velole oma teest rattaspordi juurde, profiaastatest ning annab nõu Prantsusmaale pürgivatele noorratturitele. Tekst: Velo

Fotod: Scanpix, erakogu VEEBRUAR 2014 | JOOKSJA.EE

47


[ INTERVJUU ]

K

uidas ja millal jõudsid jalgrattaspordi juurde? Minu pinginaaber Aigar käis Põltsamaal jalgrattatrennis ja ühel päeval rääkis, et varsti saab ta endale ehtsa võiduka Start Šosse. See tegi kadedaks ja läksin ka trenni, et saada endale see unistuste ratas. Esimesed treeningud olid mõeldud nõrgemate väljasõelumiseks, kuna kõigile rattaid ei jagunud. Ühel talvisel päeval oli vaja joosta 10 km. Mäletan, et oli külm ilm ja hakkas pistma. Jäime sõber Dimaga teistest maha ja ei julgenud enam trenni tagasi minna. Treener oli meie jaoks nii suur autoriteet, et raske oli talle silma vaadata, kui olime treeningu katkestanud. Enne jalgrattatreeningutega alustamist tegelesin ka kergejõustikuga. Olin päris hea jooksja ja treeneril oli plaanis mind panna jooksma pikemat maad. Saavutasin rajooni meistrivõistlustel mõne teise ja mõne kolmanda koha. Eesti meistrivõistlustel oli parim koht neljas. Tagantjärele mõeldes arvan, et noorena ma just üliandekas sportlane ei olnud, pigem oli mul visa võitlejahing. Mõned aastad treenis mind Mallor Türna, siis suundus ta Soome tööle. Teine treener Margus Ääremaa tegi treeneritööd oma põhitöö kõrvalt ja mulle jäi sellest väheseks. Hakkasin rohkem oma peaga treenima ja katsetama.

Kuidas kohanesid eluga Prantsusmaal? Keele õppimisega läks ikka mõni aasta aega, et kohalike sõitjatega saaks normaalselt suhelda. Kui Eestis süüakse pidevalt kartulit, siis seal toitutakse ikka palju tervislikumalt ja mitmekesisemalt. Salatid ja erinevad köögiviljad, mida enne ei söönud, hakkasid väga meeldima ja toitun siiani enamvähem samamoodi, nagu elades Prantsusmaal. Kuigi siinne juurviljade valik on kahjuks palju kasinam. 1994–1999 elasin Besanconis, 2000–2005 Chamberys, siis kolisin Lõuna-Prantsusmaale Cap Antibesi ja kuni 2009. aastani elasin seal. Millised sõidud sulle kõige paremini sobisid? Kui ma sõitsin esimest aastat juunioride klassis, siis pidasin ennast mägedemeheks, kuna olin kerge ja sain päris hästi mäest üles. Finišikiirendus oli ka päris hea. Just võitu igal korral ei saanud, aga kolme parema sees olin ikka mitmeid kordi. Kui läksin meeste klassi, siis seal tuli välja, et pigem olen sprinter. Kui sain profiks, siis avastasin, et ka päris sprinter ma enam pole, vaid universaalne sõitja, kellel on kehv eraldistart. Võistlustel meeldis mulle eelkõige vihm ja külm ilm, kuna keskmisest kõrgem rasvakiht (11%) oli see, mis ei lasknud ära külmuda. Samas oli see suureks takistuseks väga palavatega ilmadega. Hästi istusid sileda maa sõidud, kus olid väikesed järsud, umbes kilomeetrised tõusud. Minu eelised tõi esile finiš, mis oli järsu põntsu lõpus. Millisel oma sportlaskarjääri hetkel oled olnud kõige rohkem rahul või lausa õnnelik ja miks? Kõige ilusam hetk oli, kui võitsin aasta pärast oma hea sõbra Janek Ermeli surma esimese võidusõidu profina (14.07.1998). See oli kõige suurem austusavaldus ja väga

PILK ALGUSAASTATESSE: Janek Tombaku treeningpäeviku väljavõte aastast 1994. Jooksu nädalakilometraaž 200!

Millal tekkis tahtmine profiks saada ning kuidas oma unistuse täitumiseni jõudsid? Aasta oli 1992, kui käisin Põltsamaa kutsekoolis. Kuna raha oli vähe, käisin mõned nädalad metsa tegemas ning siis tulid kohe laagrid peale. Koolis ei käinud peaaegu kaks kuud. Detsembri keskel läksin kooli ja kohe visati mulle ette kahe kuu järeltööde ja järelevastamise ultimaatum. Aega selleks oli kaks päeva. Üritasin õpetajatele selgeks teha, et kahe päevaga olen suuteline järele vastama, aga peale selle veel kõiki järeltöid teha ei ole reaalne. Selle peale öeldi, et valiksin kas spordi või kooli. Samal päeval võtsin oma paberid koolist välja. Siiamaani pole ma oma otsust kahetsema pidanud. Kuigi see ei ole hea näide noortele. Lihtsalt aeg oli selline ja muudmoodi ma oma elu ette ei kujutanud, kui treenida ja saada tugevaks ratturiks. Prantsusmaale läksime koos Erki Pütsepaga 1994. aastal tänu Martin Kuke ja kadunud Toivo Reinovi abiga. Maandusime mai alguses Besanconi linnas ja see jäi mitmeks aastaks minu teiseks koduks. Võite kogunes 69 stardist 25, teisi kohti 19, kolmandaid 15. Ainult 10 korral ei mahtunud poodiumile. Noortel, kes praegu Prantsusmaale siirduvad, on, mida järele teha. Kooliajal olid veel piirid kinni ja profiks saamine oli ainult suur unistus. Sihikindlus, kavalus võistlustel, vähene ebaõnn, suur õnn viisid selle 1999. aastal teoks. 48

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014

IGA ILMAGA: 51. Saaremaa Velotuur. Eesti Meistrivõistlused mitmepäevasõidus


[ INTERVJUU ]

VÕIT ON MAGUS! Picardie 2007...

emotsioonirikas võit. Profilepingu allakirjutamisest oli möödas vaid nädal. Arvan, et sõita profina 11 aastat on minu jaoks juba saavutus. Kõige kergem on olnud saada esimene profileping, aga igal järgneval aastal pead ennast tõestama, et saada uus leping. Parima saavutusena tooks ära Hamiltoni maailmameistrivõistluste 10. koha. Kaheksa meest olid eest ära sõitnud. Suure pundi finiši võitis Oscar Freire, mina olin teine ja kolmas oli Eric Zabel. Oled mõnda aega tippspordist eemal olnud, kuidas ennast vormis hoiad ja millega tegeled? 2010. aastal tegin täieliku puhkuse. Sõitsin rattaga umbes 700 km. 2011. aastal hakkasin aktiivsemalt osalema Eesti võistlustel. 2012 osalesin kõikidel Eesti jõuproovidel ja saavutasin ka kolm esikohta. 2013. aastal eriti trenni enam töö kõrvalt teha ei viitsinud ja võistlustel läks väga raskeks. Lõpetasin hooaja 29. juunil Rahvaralli viimase sõiduga ja rohkem pole ka ratast puutunud. Nüüd tuli õnneks lumi maha ja saab suusatada. Septembrist detsembrini olen käinud vahelduva eduga ujumas ning jooksmas 1-2 korda nädalas.

... ja Tartu rattaralli 2009

Mõned aastad tagasi asutasin ettevõtte JanekTombak.com. Tegeleme põhiliselt eritellimusel rattariiete vahendamisega klubidele, ettevõtetele ja eraisikutele, jaemüügiga. Eelmise aasta detsembri alguses avasime Regati puiesteel poe Doltcini Shop, kus talvel müüme suuski ja suusavarustust, suvel jalgrattaid, rattavarustust ja suures valikus soodsalt rattariideid. Rattaspordiga olen endiselt lähedalt seotud. Asutasime sõpradega viis aastat tagasi Janek Tombaku rattaklubi Põltsamaal, kus olen rohkem nõuga teistele abiks. Mida soovitad noorele ratturile, kes seda artiklit loeb ja tahaks kunagi maailma tippklubisse kuuluda? Minu arvamus on, et kõva töö võidab ka viletsad eeldused. Olen näinud palju talendikaid rattureid, kes ei viitsi tööd teha ja nende karjäär on jäänud väga lühikeseks. Samas olen näinud vähem andekaid rattureid, kes on olnud karussellil üle 10 aasta ja teinud metsikult tööd, et seal püsida. Mul on ainult üks soovitus: hoidke kõrge siht silme ees isegi siis, kui see tundub ebareaalne. Ja pidage meeles, et vahel tuleb sõita ka läbi kõige suurema jama. Tagasilööke tuleb alati ette ja mind tegid need ainult tugevamaks. VEEBRUAR 2014 | JOOKSJA.EE

49


[ UUDIS ]

Jaan Kirsipuu ja Rene Mandri plaanivad luua Eesti profiklubi Jalgrattasport on olnud läbi aegade üks Eesti rahvusspordialasid. Kui veel eelmise sajandi lõpul oli tipptasemel rattasportlasi ja järelkasvule mõeldud väljundeid mitu, siis nüüd puuduvad tulevikulootustel võimalused arenguks. Tekst: Velo

Fotod: Scanpix

P

õhjus pole andekate noorte puudumises, vaid selles, et Eestis puudub jalgratturite profiklubi, kes hoolitseks järeltuleva põlve eest, looks neile võimalused arenemiseks, treenimiseks ja võistlemiseks. Jalgrattasport on erinevalt teistest kestvusaladest profisport, kus klubita polegi võimalik tugevamatel võistlustel osaleda. Siiani on andekatele sõitjatele tippsporti teed rajanud oma isiklike kontaktide kaudu Jaan Kirsipuu. Selline olukord ei ole aga jätkusuutlik. Olukorra muutmiseks ongi ellu kutsutud projekt, mille tulemusena peaks 2015. aasta algusest hakkama tegutsema Eesti Jalgratturite profiklubi, mille alla koonduvad Eesti rattaspordi tulevikulootused. Endised Eesti rattaprofid Jaan Kirsipuu ja Rene Mandri panid seljad kokku ning asutasid koos rattafänni Tõnu Vahteriga aasta algul Eesti Vändameeste Sõpruskon-

Jaan Kirsipuu

na. Meeste plaan on koondada kõik rattaspordiharrastajad ja -toetajad ühe mütsi alla, et koos luua järelkasvumeeskond. Mehed proovivad taaskäivitada Eestis profiklubi, sest endise profiratturi Mandri sõnul on käes aeg, kus olukord seda nõuab. Nimelt ei pääse Eesti noored, kes väljuvad juunioride klassist, enam piiri taha klubidesse. „Majanduslikud raskused Kesk-Euroopa amatöörklubides on loonud olukorra, kus enam ei võeta noori kasvatamiseks ja kontinentaalsetesse klubidesse pääsevad samuti pigem omad kui võõrad. Näiteks on Lätis kaks profiklubi ja Skandinaavia peale kokku üle kümne. Nendes profiklubides (kontinentaal tase) tehaksegi töö U23 vanuseklassi poistega ära ja nüüd on vaja sellist meeskonda ka meile, et noored pääseks koos omaealiste paremikuga võistlema,” tõdeb Mandri. „Rattaspordi järelkasv vajab tasemel treening- ja võistlustingimusi murdmaks maailma tippu,” lisas endine profirattur ning praegu Astana profiklubi spordidirektorina töötav Jaan Kirsipuu. Uue klubi eesmärk olekski pakkuda noortele Eesti rattameestele parimat tuge nii treeningutel kui ka võistlustel. Kõik, kes tunnevad, et Eestis võiks olla järelkasvumeeskond profiklubi kuues, saavad ennast registreerida Eesti Vändameeste Sõpruskonda veebilehel www.vandamehed.ee. Loodava profiklubi eelarve on 700 000 eurot, millest ajakirja trükkimineku hetkel oli kokku kogutud 9%.

Mandri sõlmis Rietumu-Delfini profiklubiga lepingu

E

ndine profirattur Rene Mandri sõlmis lepingu Rietumu-Delfini profiklubiga ning asub ametisse klubi spordidirektorina. „Tööpakkumine tuli väga sobilikul hetkel, sest minu isiklik ambitsioon on luua Eestis profiratturite klubi. Töö lätlastega annab mulle vajalikke oskusi ja kogemusi spordidirektori tööst. RietumuDelfini rattaklubiga alustan tööd veebruari algusest ning osaliselt jätkan ka Prantsuse amatöörratturite treenimist,” sõnas Vändameeste Sõpruskonna eestvedaja ja värske spordidirektor Rene Mandri. 2014. aastal sõidab Rietumu-Delfini profiklubis 15 ratturit, nende seas kaks eestlast: raplamaalased Peeter Pruus ja Peeter Tarvis. Kontinentaal kategooriasse kuuluvas klubis on varem sõitnud mitmed eestlased ning spordidirektori tööd on seal teinud ka Jaan Kirsipuu.„Peagi on klubiga algamas kevadlaager Hispaanias ning enamiku võidusõitudest sõidame Kesk- ja Lääne-Euroopas,” lisas Mandri. 52

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014

Rene Mandri


[ UUSPROFF ]

Alo Jakin sõlmis profilepingu Eelmise hooaja jalgratturite maailmameistrivõistluste eel sõlmis seni amatööride ridades häid tulemusi näidanud Alo Jakin profilepingu klubiga BigMat Auber 93. Tekst: Velo

Fotod: erakogu

K

uidas ja millal jalgrattaspordi juurde jõudsid? Kui mäletad, siis kirjelda oma kõige esimest võistlust. Rattaspordi juurde jõudmisi oli tegelikult kaks. Esimene kord jäigi ainult katsetuseks, kuna ei sobinud kohe alguses, vanust oli siis 12. Esimese katse järel leidsin enda jaoks jalgpalli, mida mängisin neli aastat, kuni klubi laiali läks. Kuueteistaastaselt kutsus sõber mind uuesti jalgrattatrenni. Võtsin kutse vastu ja teine katse läks läbi ning kestab siiani. Esimene võistlus oli Elva kriteerium, mis sai kiire lõpu, kuna ma ei suutnud esimestega tempos püsida ja sain kiirelt ringi sisse. See esimene võistlus andis tegelikult ainult indu juurde ja aitas mul jõuda siia, kus ma praegu olen. Kas olid juba noorena üliandekas ja teistest peajagu üle või on sinu puhul kõik tulnud ainult raske töö ja trenniga? Esimesed aastad olid rasked, sest alustasin väga hilja ja oli vaja tööd teha, et teistega ühele pulgale jõuda. Pigem kaldun arvama, et selleks on töö ja vaev. Mis tüüpi sõidud sulle istuvad? Olen universaalne, saan kõigega hakkama, aga pigem on konti mööda selline raskemapoolne profiil, mis päris ronimine pole. Mida pikkade sõidutrennide juures kõige rohkem naudid ja mida kõige rohkem vihkad? Naudin rattaga sõitmist, aga ebameeldiv on seda teha külmas ja niisketes tingimustes. Väga suure kuumaga sõitmine ei ole minu jaoks ka enam meeldiv. Pärast maanteehooaega naudin väga maastikurattaga sõitmist. Millal aru said, et tahad profiks saada? Kui kaua võttis mõttest reaalsuseni jõudmine? Kui U23 vanuseklassis juba sõita jõudsin, hakkasid tekkima mõtted, et võiks ju proovida. Selle tasemeni jõudmine, kus hetkel paiknen, võttis aega oma kuus aastat.

Sõlmisid klubiga BigMat-Auber 93 profilepingu. Räägi oma uuest klubist natuke lähemalt. Lepingu sõlmisin kindlasti tänu väga heale hooajale ja eks igas asjas on ka saatuse käsi mängus. Pean siinkohal kindlasti tänama endist profiratturit Andrus Augi, kes on mind viimastel aastatel juhendanud treenimise koha pealt. Klubi puhul on tegemist Continentali tasemega meeskonnaga ning leping on kõigil sõitjatel üheks aastaks. Meeskonda kuulub 10 ratturit ning alustame treeninglaagriga Lõuna-Prantsusmaal. Võistluskalender on juba paigas ning minu osalemine hooaja esimesel kolmel sõidul on kinnitatud. Meeskonnasiseselt mingeid rolle meil jaotatud ei ole. Läheme hooajale vastu kui võrdsed ja edasine kujuneb välja hooaja vältel. Meeskond on üsna väike ning võin öelda, et mind võeti hästi vastu, läbisaamine kaaslastega on hea. Elad endiselt alaliselt Prantsusmaal? Jah, peamine elu möödub praegu siin. Sellest aastast vahetasin elukohta ja hetkel olen selle otsusega rahul. Varem elasin Rouenis, mis oli suur linn ja liiga palju liiklust. Uue koha nimi on St Philbert Sur Risle. Kuidas sulle trenni meeldib teha, kas koos pundiga või käid pigem üksinda sõitmas? Kui teen harjutusi, siis parema meelega sõidan üksinda. Pikad sõidutrennid on aga mõnusam pundiga mööda saata. Mida soovitad noorratturile, kes jõuab U23 vanuseklassi ning peab täismeestega mõõtu võtma hakkama? Tuleb hoida selget pead ja mitte üle treenida – nagu öeldakse „step by step”. Meie noored kipuvad arvama, et ainult „panna on vaja”, sealjuures unustatakse ära puhkamine ja tagajärjed, mida ületreening teha võib.

Nimi: Alo Jakin Vanus: 27 Elukoht: Tartu / Rouen (Prantsusmaa) Perekonnaseis: hõivatud Klubi: Big Mat Auber 93 / Eestis Peloton Ratas: Look 695 aero

2006–2007 hooajal kaitsesid Eesti profiklubi Kalev Chocolate Team värve, seega oled ka eelnevalt profiklubis sõitnud. Mida see kogemus sulle andis? Oli selline huvitav aeg, sai kuhjaga kogemusi ja enamgi veel. Meenuvad Ford Transitis veedetud ööd ja Poola teedel läbitud kilomeetrid. Tollaste sõitude tasemevahet praegustega ei oska võrrelda, kuna sõidud on väga erineva ülesehitusega. Eesti profiklubis sõidetud aeg oligi minu jaoks ainult kogemuste hankimine, kuna tol hetkel ei olnud ma veel sellisel tasemel sõitja, nagu praegu olen. VEEBRUAR 2014 | JOOKSJA.EE

53


[ SOOVITUS ]

Kuhu minna kevadlaagrisse? Jalgratturi hea hooaja aluseks on talvisel ettevalmistusperioodil laotud põhi ning enne hooaja algust kogutud kilomeetrid. Tekst: Velo

Fotod: Erakogu

E

esti heitlikes oludes on kevaditi keeruline korralikku põhja maanteel alla laduda, seepärast siirduvad kõik usinamad harrastajad, noored ja profiratturid lõunasse, et kasutada ära sealset sooja kliimat ning mitmekülgseid treeningradasid. Kes Velo lugejatest varem kevadlaagris käinud ei ole, saab alljärgnevalt lugeda ratturite soovitusi ja kogemusi, mis teevad laagripaiga valiku lihtsamaks.

Harrastusrattur, Hawaii Expressi turundusjuht Priit Salumäe: Olen käinud laagrites alates 2002. aastast. Itaalias, Hispaanias, Horvaatias, Mallorcal ja Kataloonias. Tavaliselt on laagri pikkuseks olnud kaks nädalat, teinekord paar päeva rohkemgi. See tundub minu jaoks paras aeg, mille jooksul jõuab endal akud täis laadida, kilomeetreid koguda, puhata ja lõpuks ka koduigatsus tekkida. Sihtkoha olen valinud peamiselt kliima pärast. Lemmikuteks on aja jooksul saanud Toscana ja Kataloonia just kena rulluva maastiku pärast – Otepää x koefitsient. Samas leiab peale laugete radade ka korralikke seinu ja 20 km pikkuseid tõuse. Laagris oldud aja jooksul on keskmiseks päevakilometraažiks jäänud umbes 100 km. Tavaliselt olen treeninud kolm päeva järjest ja siis teinud ühe puhkepäeva. Puhkepäev ei tähenda jalgratturile diivanil vedelemist, vaid omas tempos kerge ülekandega tunni või paari tunni pikkust sõitu. Laagripaikade hinnaklassid on küll erinevad, aga kahe nädala puhul algaks see umbes 500 eurost. Hind sisaldab edasi-tagasi lendamist ning kohapeal elamist. Eks ülejäänu sõltub juba sellest, kas elada hotellis ja kõikide söökidega või kööginurgaga majakestes, kus ise toimetada.

Harrastusrattur, Tervisespordi klubi eestvedaja Virgo Neeme: Käin tavaliselt Tervisespordi klubi korraldatavates kevadlaagrites. Sel aastal on plaanis minna Mallorcale ja seda juba teist aastat järjest. Minu arvates on Mallorca üks parimaid piirkondi kevadel Euroopas rattaga sõitmiseks. 54

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014

Liiklus on hõre, teed üliheas korras ja trasside valik suur. Saab „kühveldada” flätti ja ka „imeda” mitmekümne kilomeetri pikkuseid tõuse. Laagri pikkuseks on plaanitud tavaliselt 16 ööpäeva. Sellest 14 on puhast sõidupäeva ning paar puhkepäeva – tšillima peab ju ka! Laagri jooksul tuleb tavaliselt 1200 – 1400 sõidukilomeetrit ja ligikaudu 40 treeningtundi. Minu jaoks on kevadlaager pidu, mida ootan terve aasta. Elan nii, et tunneksin ennast mugavalt ja puhkaksin välja 110%. Minu eelarve on laagriks 1400 eurot. Sinna hulka kuulub lendamine, hotell koos söömisega hotelli restoranis, rattatransport ja meelelahutus koos perega.

Edukas noorrattur Janari-Joel Jõessar:

Minu arvates on kevadlaagriks parim paik kas Hispaanias asuv Oliva küla või siis Itaalias Pisa linna lähedal Puti. Sellel aastal on plaanis minna Olivasse. Hispaania sai valitud seepärast, et seal on temperatuur kõige sobivam. Siledat ja mägesid on piisavalt ning alati on seal mõnus seltskond koos. Laagri pikkuseks on alati olnud kuu aega. Sel aastal on plaanis minna märtsi alguses. Kilomeetreid koguneb laagri jooksul tavaliselt 1900 – 2400, olenevalt kui suure koormusega eelnevalt treenitud on. Laagrite hinnaklass on jäänud umbes 500 – 700 euro vahele, aga see võib olla erinev, oleneb sellest, kuidas kohapeal elada soovitakse. Kui minna pundiga, siis saab selle raha eest kuuks ajaks korraliku basseiniga maja.

Pelotoni klubi õrnema soo esindaja Kerdi Leetma: Olen kevadlaagris käinud Hispaanias Denias ning sinna on plaanis minna ka sel aastal. Olen valinud Denia, sest seal on hea kliima ning saab sõita eri raskusega radadel. Laager on kestnud tavaliselt kaks nädalat ning kilomeetreid on kogutud ligemale tuhat. Denia laagri hinnaklass jäi eelmisel aastal 700 – 800 euro vahele.

Rattamaratonide sarja neljakordne võitja Caspar Austa: Enamasti käime laagris Hispaanias Denias, kus on kohal suur osa Eesti ratturitest. Olen Hispaanias käinud neli aastat järjest, varem sai käidud Itaalias. Hispaania kliima sobib paremini, seal on heas korras laiad teed ja elu suhteliselt odav. Laager on kestnud tavaliselt kuu aega. Selle ajaga olen sõitnud umbes 2600 kilomeetrit. Eelmise aasta eelarve kuu peale oli 650 eurot.


Parimad töökindad saad ist! S JAOK Ö Ö T IGA VAD LEIDU NDAD AD KI SOBIV –

E AITAM E I E M ALIDA V L U S

Soojad ja paksud tekstiilkindad art 44-333

TAMREX WinterPRO 6000 talvised softkindad kitsenahast

2.90 €

art 44-383

SOODUSHIND 13.18 € TAVAHIND 15.50 €

Õhukesed ja eriti mugavad töökindad talvise polüestervoodriga. Väga vastupidav pehme kitsenahk ja nailonist käeselg tagavad suurepärase mugavuse. Hea puutetundlikkus ja nägus disain. Suurepärased kindad ka vabal ajal kandmiseks.

Lateksvahuga soojad töökindad art 44-328

3.90 €

Kitsenahast pehmed talvised töökindad

Seanahast pehmed talvised töökindad art 44-3001

art 44-301

5.50 €

4.50 €

Sooja Thinsulate voodriga ja täielikult veekindlad kvaliteetkindad art 44-385

25 €

Kitsenahast talvised softkindad kindad art 44-302

6.50 € Sooja Thinsulate voodriga mugavad kvaliteetkindad

Loomanahast Hi-Vis talvised töökindad art 44-409

19.90 €

LAPLAND valged kitsenahast talvekindad

8.- €

17.50 €

art 44-384

art 44-389

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 28.02.2014 või kuni kaupa jätkub!

TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN TARTU Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 Aardla 114, Ringtee 37a

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Tallinna mnt 19c

HAAPSALU Ehitajate tee 2a

PAIDE Pikk 2


[ HARRASTAJA ]

Nimi: Veiko Tammiste Vanus: 28 Elukoht: Tartu Klubi: SK Velo/ SK Keremeister Ratas: BMX- Haro Race Lite ja Downhill/Freeride- Spezialiced Status

Veiko Tammiste

Kahel rattal lõbusalt läbi elu Noorteklassis edukalt maanteel, maastikul ja trekil sõitnud Veiko Tammiste ei ole oma kaherattalist sõpra kõrvale heitnud, vaid valis harrastajana tegelemiseks lihtsalt natuke teistsugused jalgrattad. Veiko, kes hetkel on avastanud enda jaoks Eestis veel üsna vähe levinud downhill’i ja BMX-ratta, räägib Velole, mida need spordialad endast kujutavad ja kuidas ta ise nendeni jõudis. Tekst: Velo Fotod: erakogu 56

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014

Veikost Veiko jõudis jalgrattaspordi juurde 9-aastaselt, kui isa talle esimese käikudega jalgratta ostis. „Ilus uhke maastikuratas oli, millel nimeks Terminaator. Aastakese treenisin ja sõitsin oma lõbuks, sest mulle lihtsalt meeldis rattasõit.” Oma esimese ja võib öelda, et ainukese treeneri Jüri Kalmuse käe alla, sel ajal Elva spordikooli, leidis Veiko tee 10-aastaselt. Treeneri käe alla suunasid Veikot tema vanemad, kes arvasid, et omapead treenides võib poiss ennast üle pingutada. „Sellest ajast olen põhimõtteliselt kogu oma elu lõbusalt kahel rattal kulgenud,”


[ HARRASTAJA ] sõnas Veiko. Ennast väga andekaks sportlaseks Veiko ei pea, vaid arvab, et tema puhul on kõik tulemused tulnud trenni ja suure tahtega. Viimaste aastate tulemustest on Veikole eredamalt meelde jäänud Eesti esimeste BMX-rataste meistrivõistluste kuldmedal. „See lihtsalt meeldib mulle, kuna tean, et olen selle ala esimene Eesti meister. Varasematest tulemustest ja headest sõitudest on hästi meeles, kuidas Prantsusmaal oma sõbra ja klubikaaslase Paul Ruubeli grupifinišis võidule vedasin. Samuti pean oluliseks kõiki Eesti meistrivõistlustelt võidetud medaleid nii maanteelt, trekilt kui ka maastikusõitudelt.” Jalgratturi teel on Veikot tema sõnade kohaselt kõige rohkem innustanud ning toetanud tema vanemad ning treenerid Jüri Kalmus ja Toomas Puusepp. Jalgratta downhill’i ja BMX-jalgrattaga hakkas Veiko tegelema 2006. aasta sügisel. „Eks alguses oli julgust rohkem kui oskusi ja see maksis päris kiiresti kätte ka. Kukkusin valusasti ja see tegi mind pikaks ajaks oluliselt ettevaatlikumaks. Päris downhill’i juurde jõudsin tänu sõber Olavi Mändrele. Töötan Tartus „Rattaringis” ja alati kui Olavi poodi tuli, utsitas ta

Veiko soovitus ekstreemrattaspordiga alustajale: Kindlasti ei tasu päris üksi pusima hakata. Tuleb julgelt kontakti otsida mõne kogenuma sõitjaga, kes põhitõed lahti seletaks. ALATI tuleb kanda kiivrit ja käes kindaid. Muidugi oleks abiks ka küünarnuki- ja põlvekaitsmed. Alati tuleb sõites mõelda positiivselt ja siis muud polegi kui – TULD!!! mind tõsisemalt sõitma hakkama. Esimese downhill’i võistluse tegin kaasa 2008. aastal. BMX-rattaga sai tutvust tehtud 2009. aastal, sest siis valmis Tartus Eesti esimene rada. 2011. aastal saime juurde ka sisehalli, kus talvel treenida ja pärast seda sai mõneks aastaks BMX mulle prioriteediks number üks.” Veiko sõnade kohaselt täiustavad mõlemad alad teineteist ning ühel alal õpitut saab lihtsalt ka teisel alal kasutada. „Minu jaoks on downhill rohkem „fun” ja BMX tõsisem sport – aga see on puhtalt minu arvamus.” Kuigi Veiko peab ennast ise korralikuks harrastussportlaseks, meenutab tema nädalane treeningkava pigem professionaali oma. „Tavaliselt teen nädalas 4 – 5 treeningpäeva. Ühel päeval sõidan sisehallis BMX-ga ja sama palju üritan ka downhill’i rattaga sõita. Ülejäänud päevad on üldfüüsiline treening, kas siis jooksmine/matkamine, jõutreening, suusatamine või uisutamine. Suvisel ajal sõidan vähemalt kahel päeval maanteerattaga ja siis nii palju, kui on tahtmist ja jõudu, BMX-i või downhill’i rattaga. Väga kõrgeid eesmärke ma endale seadnud ei ole, kuid tahan hästi sõita Eesti meistrivõistlustel. Minu jaoks on kõige olulisem ise oma sõitmisega rahule jääda ja ennast seejuures hästi tunda.”

vajalik. Lastel ja noortel, kellel oma sissetulek puudub, on kindlasti lihtsam alustada BMX-i treeninguid. Eestis ongi olukord selline, et BMX on suhteliselt uus ja võõras ala. Suurem konkurents on laste hulgas ja mida vanem vanuseklass, seda vähem sõitjaid on. Downhill’is on asi pigem vastupidine,” sõnas Veiko. Veiko sõnade kohaselt on tulevikus näha siiski suuremat populaarsust ja konkurentsi sõitjate vahel BMX-s. „BMX sõitmisega saavad lapsed alustada oluliselt varem, kuna rattad on väikesed. Samas oleks meil vaja juurde rohkem radasid, kus treeninguid läbi viia. Praegu on selleks võimalus ainult Tartus ja kevadeks valmib ka Tabivere rada. Kaks rada Eesti peale on selgelt vähe. Võrreldes lähinaabritega, siis BMX-is oleme lätlastest ikka pika sammu jagu maas. Eks lätlased on selle alaga tegelenud ka üle 20 aasta ja seda võiks ka nende rahvusspordiks nimetada, kuna kahel olümpial järjest on võitjaks tulnud just läti sõitja Maris Strombergs. Soomlastega oleme BMX-i koha pealt suhteliselt võrdsed.” Aasta eest proovis ka Veiko ise noori sportlasi juhendada, kuid ajapuudusel ei saanud sellega pikemalt jätkata: „Tundsin, et ei suuda endast anda õpilastele nii palju, kui vaja oleks olnud. Kui ma teen midagi, siis kas kogu hingega või üldse mitte. Praegu käin noortega trennis, kui aega on ja see ei ole mulle kohustus. See sobib mulle palju paremini. Olen nõu ja jõuga abiks, kui keegi seda vajab.” BMX-i parimad harjutamiskohad on hetkel Tartus, kus on olemas nii välis- kui ka siserada. Veiko arvab, et treeninguteks hakatakse tihedalt kasutama ka valmivat Tabivere rada, millel on elemente, mida Tartu rajal ei ole. Downhill’i sõitmiseks on parim koht Veiko sõnul Võrumaal asuv Kütiorg ning samuti on sõiduvõimalused Kiviõli tuhamägedes ja Tartu lähedal Vooremäel. Omas elemendis

Downhill ja BMX Kahjuks ei ole downhill ja BMX Eestis veel eriti populaarseks saanud. „Downhill’i sõitmist ja sellega tegelevate harrastajate hulga kasvu pärsib see, et meil pole korralikke mägesid. Seega on vähe võimalusi, kus inimesed saaksid selle toreda alaga tutvust teha. Samas maksab ka downhill’i sõitmiseks mõeldud varustus palju rohkem, kui näiteks BMX-ga tegelemiseks VEEBRUAR 2014 | JOOKSJA.EE

57


[ SPARTA ]

Jõusaalitreeningud värskendavad kestvusaladega tegelejate keha ja vaimu

Vanasõna „Rege rauta suvel ja vankrit talvel” peaksid arvestama ka kestvusalade harrastajad treeningute kavandamisel. Sparta treenerid Ahto Tatter, Allan Aulik ja Jaanus Teppan annavad nõu, kuidas treeninguid jõusaali abil mitmekesistada. Tekst: Rando Soome

Fotod: Viktor Burkivski

S

parta jooksugrupi juhi Ahto Tatteri sõnul on talv jooksjatele parim aeg alternatiivseteks treeninguteks. Kui tihti on aga jooksjatel mõistlik talveperioodil jõusaalis/kardioalal treenida? „Talvel võiks jätkuda tavapärane harjutusrütm. Jooksja võiks põhiosa treeningutest teha looduslikes tingimustes,” räägib Tatter. „Kardioalal ja jõusaalis pakutavad võimalused aitavad vabaneda treeningrutiinist ning värskendada nii keha kui ka vaimu.” Tatter ei tähtsustaks jõusaali ennast, küll aga lihastreeningut, mis on jooksja jaoks oluline aasta läbi. See parandab ökonoomsust, võimekust, kehalist vormi ja vähendab vigastuseriski. „Jõusaalis harjutades peaks jooksja pöörama tähelepanu sellele, et harjutused oleksid suhteliselt kergete raskustega, mis võimaldavad korduste arvu 15 – 20, sest jooksja jõutreening peaks olema vastupidavuse suunitlusega, mitte üldise jõu ja lihasmassi suurendamine,” märgib Tatter. Ta soovitab jooksjatel talvisel perioodil treenida lihaseid kaks korda nädalas. Neist korra rühmatreeninguna ja teine kord jõusaalis raskustega.

Mida teha kardioalal? 

Kardioalal sobivad Tatteri hinnangul jooksjatele kõige paremini elliptiline trenažöör, jooksutrenažöör ja sõudeergomeeter. Elliptilisel trenažööril ehk crosstrainer’il jalgade ellipsikujuline liigutamine koos aktiivse kätetööga kulutab jooksmisega enam-vähem samapalju energiat. Jooksutrenažöör võimaldab aga talvel külma ja libedaga joosta sisetingimustes. „Jooksulindil jooksmise plussiks on see, et masin aitab püsida valitud tempos. Samuti saab muuta tõusunurka, mis annab võimaluse joosta või kõndida pikalt ülesmäge,” 58

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014

Jooksulint aitab püsida valitud tempos

Jaanus Teppani näidiskava jõusaali treeninguteks: Variant 1 15’ soojendusjooks 10’ paaristõuke trenažööril tööd 10’ kiirkäik tõusunurgaga jooksulindil (rõhutatud jalatõukega) 10’ mõõdukas tempos paaristõukeid trenažööril 10’ kiirkäik tõusunurgaga jooksulindil (rõhutatud jalatõukega) 10’ paaristõukelist tööd, teravama tõukega ja viimane 3’ tõusvas tempos 10’ kiirkäik tõusunurgaga jooksulindil (rõhutatud jalatõukega) 10’ rahulikku sörki jooksulindil 10’ lihaste venitamist  

Variant 2 (koos jõuharjutustega)

15’ soojendusjooks 10’ paaristõuke trenažööril tööd 10’ kõhulihaste harjutusi 10’ mõõdukas tempos paaristõukeid trenažööril 10’ kiirkäik tõusunurgaga jooksulindil (rõhutatud jalatõukega) 10’ paaristõukelist tööd, teravama tõukega ja viimane 3’ tõusvas tempos 10’ kõhulihase harjutusi 10’ rahulikku sörki jooksulindil 10’ lihaste venitamist  

loetleb Tatter trenažööri plusse. „Sõudeergomeetril treenimine parandab üldist kehalist töövõimet ja rakendab 80 protsenti lihastest. Lisaks võiks talvel sisetingimustes osaleda rühmatreeningutel, kus parandatakse lihasvastupidavust. Selleks soovitan Sparta IntervallVentti rühmatreeningut.”

Tõsta koormust aegamööda! Sparta jalgrattatreener Allan Aulik leiab, et ratturid võiksid alustada uue hooaja ettevalmistust novembris jõusaalitreeningutega.

Jaanus Teppani soovitused uisusuunitlusega sportlastele

15’ soojendusjooks 10’ paaristõuke trenažööril tööd 10’ ratta ergomeetril kerimine 10’ mõõdukas tempos paaristõukeid trenažööril 10’ ratta ergomeetril kerimine (suure vastupanuga) 10’ paaristõukelist tööd, teravama tõukega ja viimane 3’ tõusvas tempos 10’ ratta ergomeetril kerimine (mõõduka vastupanuga) 10’ rahulikku sörki jooksulindil 10’ lihaste venitamist


[ SPARTA ] Crosstrainer kulutab jooksmisega enam-vähem samapalju energiat.

Sõudeergomeetril treenides töötab peaaegu kogu keha.

„Mida aeg edasi, seda väiksemaks peaks jääma jõusaali osakaal ratturite treeningutes,” ütleb Aulik. „Novembrist kuni jaanuarini võiks jõusaali osakaal treeningtundidest olla 50 – 75%, veebruarist aprillini 25 – 50% ning sealt edasi kuni hooaja lõpuni 5 – 10%.” Kindlasti peaksid ratturid arvestama eelkõige sellega, et uut jõusaali hooaega alustades ei tohi lihastele ja liigestele liiga teha. „Kuna ratturitel on jalalihased üldjuhul tugevad ning arenevadtaastuvad jõusaalis üsna kiiresti, siis kiputakse koormusi üha tõstma ja seeläbi liigestele ja eelkõige põlvedele liiga tegema,” manitseb Aulik ettevaatusele. „Siinkohal tahangi meelde tuletada, et koormusi tuleb tõsta aegamööda ning pigem suurendada korduste arvu.” Parimaks soojendusvahendiks jõusaalis peab Aulik sõudeergomeetrit. „See treenib kogu keha ning sealjuures Wattbike aitab arendada võimsust ning pedaalimiskiirust

neidki lihaseid, mida ratturid tihtipeale hooletusse kipuvad jätma,” kinnitab juhendaja. Teise hea treeningvahendina toob Aulik välja Wattbike’i. „Sellega saab rattur lisaks tavapärasele väntamisele korrigeerida ka enda pedaalimist ning teha väga täpseid treeninguid või füüsilisi teste. Nimelt näitab Wattbike arendatavat võimsust ning pedaalimiskiirust, mis mõningatel treeningutel vajalikud, ning füüsilisi teste tehes palju lisavõimalusi annavad.” Wattbike’i puuduseks peab Aulik seda, et sisetingimustes ja eriti üksinda on raske leida motivatsiooni pikemateks treeninguteks. „Siin näen lahendusena siserattatreeninguid, kus tunnine treening saab tehtud üsna hõlpsasti, ilma erilise vaimse pingutuseta.” Ometi  ei tasuks ettevalmistusperioodil sellega liialdada ning piirduda tasuks Auliku hinnangul ühe-kahe treeninguga nädalas, millele võiksid lisanduda jõusaali treeningud ning matkamine, jooksmine, suusatamine ja muud aeroobsed tegevused.

Ergomeeter, mis sobib suusainimestele.

Jõusaali 2 – 3 korda nädalas

Kogenud Sparta suusatreener Jaanus Teppan soovitab suusatajatel lumevaesel talvel ja kitsamates tingimustes kasutada jõusaalis jooksuradasid ning suusa- ja rattatrenažööre. „Alati juurde teha lihasvastupidavust suurendavaid jõuharjutusi,” märgib Teppan, kelle sõnul peaks harjutusi valima nii, et need oleks suhteliselt lähedased suusatamise liigutusega – paaristõuke trenažööril ja jooksulindil tuleks tema hinnangul kasutada suure-

ma nurga all kiirkäiku, kus rõhuasetus on jalatõukel. Talveperioodil soovitab Teppan suusatajatel jõusaalis käia kaks-kolm korda nädalas. „Treeningute intensiivsus sõltub paljuski päeva hetke seisundist või pikemas perspektiivis seatud eesmärkide täitmisest,” kinnitab Sparta suusagrupi pealik. VEEBRUAR 2014 | JOOKSJA.EE

59


[ TALIJOOKS ]

Pilk talvistele jooksumaratonidele

Ilmaolusid arvestades on ülimalt keeruline hinnata, millisest hetkest lõpevad sügisesed ja algavad talvised jooksumaratonid. 2012. aasta oktoobris Haanja100 maratonidistantsi lumes-jääs-poris üksikute miinuskraadidega joostes alustaksin talviste jooksumaratonide ajaarvamist just nimelt sellest üritusest. Tekst: Meelis Koskaru

Fotod: Riho Lüüs, marathon100.com

M

öödunud aastane maratonide jada jätkus novembris Pääsküla Raba Maratoni, detsembris Vändra talvemaratoni, DNB vana-aasta maratoni ja Viimase Öö Unistusega ning käesoleva aasta jaanuaris VinniRakvere talvemaratoni 1. etapiga ja Pääsküla raba talvemaratoniga. Veebruaris jätkati Vinni-Rakvere jooksumaratoni 2. etapiga ning märtsis toimub Otepää-Tartu maraton. Järgnevalt põgus ülevaade, miks jooksuhullud ka talvel maratone jooksevad ja miks neid korraldatakse.

Heategevus ja entusiasm

23. novembril Pääsküla rabas toimunud maratoni korraldajad kandsid Eesti kergejõustikuliidule üle 1116 eurot, mis läheb sihtotstarbeliselt Eesti maratonitiimi uue hooaja ettevalmistuse toeJoel Tints

tuseks. Samuti läheb 2013. aasta DNB vana-aasta maratoni osalejatasudest suur summa ebasoodsas kasvukeskkonnas elavate laste ja noorte hariduse omandamise toetamiseks. Vändra maratoni, Vändra Mispo talvemaratoni ja Sakala maastikumaratoni korraldaja Joel Tints jookseb ka ise maratone, kusjuures eelmisel aastal kogunes neid koguni 24! Vaid Leili Teeväli oli 26 maratoniga selles arvestuses tublim! Joel jooksis oma esimese maratoni 1984. aastal ja on hetkel www. marathon100.com andmetel jõudnud läbida 81 maratoni. Kaheksakümnendatel korraldati maratone tunduvalt vähem ja Joeli kontosse jäi aastas vaid üks ja ainus Vändra maraton. Seejuures aastatel 1995 – 2012 seda maratoni ei korraldatud. „2012. aasta sügisel hakkasin käima Hans Mannsteni korraldatud üritustel Soomes ja seal sündis idee, et kuna Mispo aastalõpu tähistamine on detsembrikuu esimesel nädalavahetusel, siis korraldan ka samal ajal prooviks maratoni. Mispo 1. talvemaraton sündis

Ain-Ivar Tupp

Talvised jooksusoovitused: • •

• • •

• •

60

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014

Ära kanna kõrvaklappe! Talvel läheb kiiresti pimedaks ja pead rohkem lootma oma kuulmismeelele. Riietu kihiliselt. Vali riietus, millel on õhutusavad ja lukud, et vajadusel ülekuumenemise vältimiseks liigne soe õhk välja lasta. Tuuliste ilmadega peaks välimine kiht olema tuulekindlast ja hingavast materjalist, sisemised kihid aga materjalist, mis ei ima higi endasse, vaid juhivad selle nahast eemale välimistesse kihtidesse. Väldi üleriietumist! Trenni alustades on parem tunda, et riideid on seljas pisut liiga vähe ja olemine pigem jahe. Planeeri oma jooksu. Parem on joosta alguses vastutuult ja tagasi tulles pärituult. Enne jooksu algust kontrolli alati ilmastiku tingimusi. Müts ja kindad on olulised! Suur osa kehasoojusest väljub pea kaudu. Külma ilmaga joostes on mütsi peashoidmine suisa kohustuslik. Avatud liikluses jookse autodele vastassuunas. Ole tark ja tee end nähtavaks! Riietu nii, et välimine kiht oleks kerge ja märgatav. Kerge värviline materjal on nähtav isegi ilma tugeva valgustusallikata. Helkurmaterjalid töötavad ainult siis, kui neile langeb peale valgus. Soovitav oleks kasutada neid mõlemaid korraga. Väldi jäiseid teid! Kui on lumine ja jäine, pööra erilist tähelepanu oma jalanõude taldadele. Konarlikuma tallaga jalanõud nakkuvad lumega paremini. Joo vedelikke! Soovitavalt soojalt. Madal temperatuur ei aja eriti higistama, kuid siiski higi eritub ja vee joomine on oluline.


Pytho2 BUGrip® Libedate radade vallutaja

Loodud jäistel radadel jooksjatele tempokateks treeninguteks ja võistlusteks. 17 dünaamilise naastuga BUGrip® kummitald tagab aukartust äratava haarde libedal pinnasel ja teeb igati viisaka soorituse asfaldil. Madal tallaprofiil ja paindlikkus annavad hea rajatunnetuse ja lubavad jala loomulikku liikumist. Vetthülgav pealismaterjal imab minimaalselt vett. 3D vormitud karkass hoiab jala tugevalt vastu talda, võimaldades nii ka äkilisemaid liigutusi. Saadaval MATKaSPORT kauplustes www.matkasport.ee

www.icebug.se


[ TALIJOOKS ] 10 päevaga!” ütles Joel, kes ise peab end maratonituristiks ja loodab peagi jõuda 100 maratoni klubisse.

Jookseb enda maratonidel

Ain-Ivar Tupp elab huvitavas elurütmis: töötades aprillist oktoobrini ning vegeteerides novembrist märtsini. Sama, aga täpselt vastupidine skeem toimib tema spordiharrastaja elus – tööst vabadel kuudel teeb mees trenni ning suvisel ajal vegeteerib. Ivar korraldab Haanjas 100 km pikkuseid ratta-, suusa- ja jooksuvõistlusi just sellele loogikale tuginedes, et iga erineva ala võistlus toimub vastava ala hooaja lõpus. „Sest ükski normaalne harrastaja ei hakkaks keset võistlusperioodi oma vormi tuksi keerama ultraüritusel osalemisega,” ütles ta. Ivar vastab ausalt, et neid üritusi korraldades saab ta ka ise osaleda. Suvel jäid tal pikemad jooksud jooksmata ning novembrikuine Pääsküla sobis täpselt tema maratonigraafikuga. Õnneks sobis see üritus veel 65 startijale. „Inimesel peab olema mingi eesmärk, kuhu pürgida. Paar aastat tagasi oli minu eesmärgiks täispika triatloni läbimine ja see oli ka tegelik põhjus, miks ma oma esimese maratoni jooksin.” Pärast 5 – 6 maratoni läbimist sai ta aru, et uueks väljakutseks on maratonide kogumine. Nüüd on kogus 23 maratoni, kusjuures Ivari 4 parimat maratoni on joostud detsembris-jaanuaris.

Propageerib talvist jooksmist Vinni-Rakvere talvejooksude korraldamise mõte tuli Andrus Leinil sellest, et suviseks hooajaks laob ta põhja talvel joostes ja nähes, kui vähe inimesi talvel jookseb, tuleks ju kuidagi talvel jooksmist propageerida. „Paljud mõtlevad, et külm ilm ja kuidas sa jooksed, aga see ei ole vabandus, peab olema õige riietus ja pealehakkamist,” ütles Andrus. „Teiseks põhjuseks oli see, et tõsisematel harrastajatel puudub talvel võistlusvõimalus oma vormi kontrollimiseks.” 2009. aastal valminud Vinni-Rakvere kergliiklustee sai kohalike seas väga populaarseks treeningpaigaks ja täpselt 10-kilomeetrine lõik sai maha mõõdetud. „Talvejooksude korraldamine on suvistest üritustest veidi spetsiifilisem. Suurim võitlus käib talviste ilmaoludega, et kindlustada joostav rada. Ideaalset rada talvel ei saa ja sellega peavad jooksjad arvestama.”

Tee talviste maratonideni

Eelmisel aastal 14 jooksumaratoni läbinud Marika Roopärgi esimene kogemus talvel nullilähedase temperatuuriga 62

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014

TALVEL RASKE, SUVEL KERGE: Andrus Lein kasutab talvel jooksmist suvehooajaks põhja ladumiseks.

Talviste maratonide tulemusi HAANJA100 MARATON 26.10.2013 1. Meelis Koskaru 4:06.34 ja Marika Roopärg 5:08.01 2. Janno Greenbaum 4:22.13 ja Kadri Otsalt 6:44.39 3. Meelis Atonen 4:22.41 ja Anneli Parksepp 6:57.57 PÄÄSKÜLA RABA MARATON 23.11.2013 1. Villu Eller 3:03.18 ja Mari Boikov 3:10.21 2. Rain Seepõld 3:05.34 ja Viivi-Anne Soots 3:34.22 3. Rait Pallo 3:08.11 ja Raili Nugin 3:52.54 VÄNDRA MISPO TALVEMARATON 07.12.2013 1. Aleksei Belousov 3:10.11 ja Annika Vaher 3:16.43 2. Tiit Kibuspuu 3:10.19 ja Tatjana Sviridova 3:27.01 3. Marek Atonen 3:10.26 ja Inga Zalite 3:31.11 DNB VANA-AASTA MARATON 21.12.2013 1. Ando Õitspuu 2:36.31 ja Mari Boikov 3:06.39 2. Kristo Reinsalu 2:38.23 ja Guna Kudrjavceva 3:16.46 3. Martin Sagaja 2:53.45 ja Katri Randmaa 3:19.42 VIIMASE ÖÖ UNISTUSE MARATON 31.12.2013 1. Tarvo Kapp 3:47.08 ja Marika Roopärg 4:16.05 2. Meelis Koskaru 3:56.38 ja Mare Mändla 4:22.08 3. Ain-Ivar Tupp 4:11.05 ja Merje Meerits 5:13.52 VINNI-RAKVERE TALVEMARATON 12.01.2014 1. Veiko Sulev 2:56 ja Margarete Merenäkk 3:49 2. Sander Hannus 3:01 ja Eve Härm 3:56 3. Lauri Valdmaa 3:07 ja Evelin Pellenen 3:58 PÄÄSKÜLA RABA TALVEMARATON 25.01.2014 1. Lauri Valdmaa 3:18.47,8 ja 1. Mari Boikov 3:29.08,6 2. Rain Seepõld 3:18.47,9 ja 2. Marika Roopärg 4:11.59,3 3. Silver Eensaar 3:20.59,8 ja 3. Maichl Suur 4:47.50,8

joosta oli 2007. aastal poolmaratoni distantsil. Järgmise külma ilma võistlusjooksu tegi ta alles 2010. aasta oktoobris Saaremaa kolme päeva jooksul, kus teisel päeval kostitas ilmataat jooksjaid lörtsi ja külmakraadidega. 2011/2012. aasta talvel jooksis ta juba teadlikumalt, kuna soovis 2012. aasta märtsiks Barcelona maratoniks vormi koguda. Sisetingimustes pole lindil jooksmine Marikale kunagi meeldinud ja tasapisi hakkas talle talvine jooks sobima. Esimese talvemaratoni läbis Marika 2012. aasta lõpus DNB vana-aasta jooksul ja sealt sai alguse juba kestev maratonide kogumine. 2013. aastal soovis ta joosta aja alla 4 tunni, kuid alati jäi veidi puudu, kuni alles aasta lõpus DNB vana-aasta jooksul heades ilmaoludes saavutas isikliku rekordi 3:55! Enne seda osales ta kõikidel nimetatud talvistel maratonidel ja jätkas 28. detsembril „Pekist priiks” ultraüritusel, kus vaheldumisi jooksu ja kõndimisega läbiti koguni 45 km pikkune teekond. Punkti aastale pani Marika aasta viimasel päeval Viimase Öö Unistuse maratonil. Aastas 14 maratoni ja isiklik rekord! „Pean tõdema, et mu talvised jahedama

ilmaga joostud maratonid on tehtud parema tundega, kui suvel palavaga!” sõnas Marika.

Marika Roopärg


[ MATKA- JA SPORDIJALATS ]

Icebugi jalatsid

Kõik algas soovist teha paremini …

Eliza Törnkvist ja David Ekelund juhtisid väikest jalatsiettevõtet, mille nad olid asutanud mõni aasta varem, pärast seda, kui David otsustas lahkuda ajakirjandusest ja liituda oma disainerist emaga, et aidata tal lõpuks teenida loovusega kasumit (mitte aidata enam suurema ärivaistuga inimesi rikkaks saada oma ideedega). Teksti tõlge ja fotod: MATKaSPORT

I

dee oli lihtne: disainida, arendada, müüa ja seejärel toota jalanõusid koos Taiwani partneri Vanbestco’ga Skandinaavia firmamärkide ja kettide jaoks. Ka eesmärk oli üsna selge, vähemalt Davidi jaoks – teenida miljon dollarit ning seejärel minna pensionile ja kirjutada romaane, ilma et peaks muretsema raamatute müügi pärast. Mõnevõrra ebatõenäoline paar oli edukas ja äri edenes jõudsalt. Kuna turu pideva surve tõttu kvaliteet langes ja originaalsust oli vähem, siis ei pakkunud rahalugemine kuigi suurt rahuldust. Võimatu oli eirata frustratsiooni, mida põhjustas see, et ei lubatud teha parimaid võimalikke jalatseid. Seega otsustati koos Vanbestco’ga alustada oma firmamärgi tootmist. Eliza oli alati kompetentne kõiges, mis puudutas tali-

64

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014

sporti, ta osales ka 1980-ndatel Rootsis toimunud suusariietuse firmamärkide revolutsioonilises muutmisprotsessis ja leiutas 1990-ndate alguses, mil soe tähendas endiselt rasket jalatsit, jalatseid puudutava mõiste wintertrek (talimatkamine): kerged, kuid siiski soojad jalatsid, millel on talla sees soojustuskiht. Käes oli 1999-ndate lõpp ning endiselt ei olnud olemas suures valikus häid talvejalatseid. Kindlasti oli ruumi millegi parema jaoks, kuid mis see täpselt oli, tuli alles välja mõelda.

„Need tõesti töötavad!”

Töö käigus leidis Rudolph Chang, üks ettevõtte Vanbestco Ltd partneritest, ajakirjas Runner’s World lühikese ülevaate jooksujalatsist, mille talla sisse olid integreeritud dünaamili-

sed naastud. Ta näitas seda Elizale ja Davidile ning küsis, kas see võiks olla midagi uue firmamärgi jaoks? Ideed ei võetud kohe entusiasmiga vastu. Tol ajal (vähemalt Rootsis) olid libisemisvastased vahendid midagi, mida alla 70 aasta vanused inimesed isegi mitte ei puudutanud, ja kuigi plaan ei olnud kunagi üritada olla „lahe”, siis võib-olla polnud siiski vaja teha võimalikult mittelahedat firmamärki. Dünaamiliste naastude idee, mis oli uue firmamärgi tunnuseks, kasvas kiiresti. Kuigi oli olemas palju jalatseid, mis hoidsid jalad soojade ja kuivadena ning mõned neist nägid isegi üsna kenad välja (kuigi need ei jõudnud ligilähedalegi Eliza visioonile stiili ja funktsionaalsuse ühendamisest), ei olnud ühtegi jalanõud, mis oleks libe-


[ MATKA- JA SPORDIJALATS ] dates oludes taganud hea haarduvuse pinnasega. Kui see toimiks, siis lahendaks see talviseid tegevusi puudutava suurima probleemi. Esimesed näidised jõudsid testimiseks Rootsi hiliskevadel. Need nägid välja väga algelised (see on veel hästi öeldud). Kuna maapinnalt olid jää ja lumi ammu kadunud, siis mindi nendega liuväljale. Esimesed üksikud ettevaatlikud sammud väga libedal (ja kõval) jääl olid ebakindlad. Seejärel tehti veel mõned sammud, mis ei olnud enam nii ettevaatlikud, hakati jooksma, mindi kohalt ära ja jäädi seisma. Seda tehes märgati, et mida kõvemini lükati, seda parem haarduvus tekkis, tehti kiireid pöördeid. Naeratus muutus minutminutilt aina suuremaks. Eliza ja David vaatasid teineteisele otsa ja hüüdsid: „See on hämmastav, need töötavad, need tõesti töötavad!” Icebugi lugu peatub sellel hetkel. Tegemist oli ilmutusega ning see tähendas missiooni leidmist. See juhtub ikka ja jälle uuesti ja uuesti. Kümme aastat hiljem on Davidi arvates endiselt imeline panna jalga oma jalatsid ning minna jooksma jäistele radadele. See on lõbus, aga veel motiveerivam on kogu see tunnustus, mida Icebug saab, mis näitab, et maailmas on palju teisigi inimesi, kes kogevad täpselt sama ning see annab nende elule uue väärtuse. Pöördume nüüd tagasi loo juurde. Eliza ja David võtsid ühendust dünaamilise naastu tehnoloogia leiutajaga – värvika kanadalase, kummivabriku omaniku Sid Kastneriga, kel kolmevõistlejana oli vaja joosta terve talve, samas oli tal vabrikuomanikuna võimalus lahendada probleem rohkete katsete abil – ning kinnitasid õigused sellele patendile. Pärast arendamist ja katsetamist esitleti Icebugi 2001. aasta veebruaris Münchenis peetud ISPO kaubandusmessil – see on maailma suurim sporditarvete mess. Icebugi logo loodi ISPO kohvikus salvrätikule. Valgel paberilehel oli näha väikest putukat, kellest sai Icebug. Putukas, kes on päris elus ka

Allikas: www.icebug.se Ostukohad: MATKaSPORT ning orienteerumis- ja seiklusspordi võistlused.

olemas. Eriline kooreürask suudab jääl liikuda ja ronida ükskõik mis suunas ilma alla kukkumata. See sobis loomulikult ideaalselt ettevõttele Icebug kasutamiseks!

Panus maailma heaks

Mess läks Münchenis väga edukalt, Icebug võitis parima innovatsiooni eest jalatsite valdkonnas auhinna Outdoor Award ning alustas 2001. aasta sügisel esimeste eksporttarnetega seitsmesse riiki. Kõik ülejäänu on juba ajalugu! … lugu, mille ajalugu sisaldab tõsiseid „hambumisprobleeme” (varem esines palju probleeme naastude ärakadumisega), tohutul hulgal väga kõvasti tagant tõukamist, kuid mille tulemusel ei olnud näha midagi liikumas, ja väga suurel määral loomingulist meeleheidet (või võib-olla meeleheitlikku loovust), et elada üle suvine likviidsusraskus. Samuti ka lugu, mis sisaldab palju lõbusaid ja häid inimesi. Just meeskonna-

töö on olnud see, mis rohkem kui ükski teine asi on aidanud Icebugil tõusta sinna, kus me nüüd oleme: maailma juhtiv haarduvate jalatsite tootja (kusjuures mõned suuremad firmamärgid jäljendavad meid …). Me näitame, et sa võid olla väike, kuid siiski valmistada silmapaistvaid tooteid. Meie uusim teetähis on RB9X ühend, mille tõime turule 2013. aasta kevadel. See haardub märjal pinnal paremini kui ükski teine turul saadaolev jalanõu ning põnevust ei paku mitte ainult kogu „kamba” eesotsas olemine, vaid võimalus kogeda seda „vau – see tõesti töötab” tunnet märjal kivil. Oleme siin, et jääda ning pidevalt kasvades säilitame oma terviklikkuse ja kire. Meie mõtteviis on alati tahta õppida rohkem ja muuta meie toodet paremaks ning mõelda välja, kuidas jõuda nendeni, kes meie tooteid vajavad. Meie eesmärk on valmistada 2020. aastaks miljon paari jalanõusid (mis ka juhtub, kui jätkame kasvamist samas tempos). Meie motivatsioon ei ole kasvada kasvu pärast, vaid näha seda efekti, kui miljon inimest saavad endale selle „tööriista” ja nad on innustunud olema üha aktiivsemad. Oleme veendunud, et see parandab vähemalt natukene nende elukvaliteeti ning kui me jätkame unistamist, siis on see meie väike panus maailma paremaks muutmisse. VEEBRUAR 2014 | JOOKSJA.EE

65


[ TALIUJUMINE ]

Henri Kaarma ujus taliujumise maailma tipptulemuse!

Mullu üle Beringi väina ujunud Toomas Haggi ja Henri Kaarma valiti Eesti aasta taliujujateks. Samuti tunnistas maailma avaveeujumise assotsiatsioon Venemaalt USA-sse kulgenud teateujumise aasta sündmuseks. Kaarma nihutas piire veelgi, ujudes Tjumenis toimunud rahvusvahelisel võistlusel 0-kraadises vees 2400 meetrit! Tekst: Lauri Birkan

1

Fotod: Erakogu

3. – 15. detsembrini Tjumenis peetud Venemaa linnade meistrivõistlus on aastatega kasvanud üheks maailma prestiižseimaks taliujumise ürituseks. Kui viimasel võistlusel osales kokku juba 11 riiki, siis 2016. aastal soovib Tjumen korraldada lausa taliujumise MM-i. Teist korda Tjumenis võistelnud Henri Kaarma sõnul on sisuliselt tegu Venemaa meistrivõistlustega, kaalu lisab üritusele aga rahvusvaheliselt kirev seltskond, mis saanud teoks korraldajate pingutuste läbi. Väliskülalistele tehakse kõik välja, alates lennupiletitest ning lõpetades öömaja ja toitlustamisega. Kaarma oli valmistunud ujuma lausa 30-kraadise pakasega (just nii külm oli seal mullu). Küllap just seetõttu tundus – 10-kraadine õhutemperatuur mehele sedavõrd mõnusana, et nagu kohalikud lehed pärast kirjutasid: eestlane keeldus veest välja tulemast...

pööramisel. Tjumeni pikamaaujumises on reeglid lihtsad: võidab see, kes ujub kõige kaugemale. „Ujusin seal eelmine aasta 1650 m, pärast Murmanskis ka 2150 m, nüüd oli soov teha vähemalt isiklik rekord. Teadsin, et venelaste tipptulemus oli 2250 m,” räägib Kaarma, kes seekord alustas võistlust rahulikult – et oleks jõudu ka lõpupoole pingutada. „Nõnda möödus miil...ja kaks kilomeetrit... punnisin ikka edasi. Päris lõpus ei hakanud enam vaatamagi, mida mulle paberilehelt näidati,” meenutab ta. Mingist hetkest alates hakati meie meest juba veest välja kutsuma, aga tema sellest välja ei teinud. „Aktiivsemaks tirimiseks läks 50 m enne lõppu.

Haarati käest kinni... Ma vaatasin, et mis te jamate, ma võin ju veel ujuda!” muigab Henri, kes ei öelnud vastu midagi ja jätkas ujumist. „Vaatasin vaid kurja pilguga otsa, et ära tiri! Tahan natuke veel ujuda. Ega sellises seisus ole rääkimine lihtne ka, sest peaaegu võimatu on lõuga nii liigutada, et mingi arusaadav sõna välja tuleks... Rahvamass liikus minuga kaasa ja 25 meetrit hiljem kõik kordus. Ju nad hõikasid, et tule välja. Mul olid kõrvatropid peas, sõnadest aru ei saanud... Ujusin rahulikult 2400 m peale ära ja siis mõtlesin, et aitab kah, kõik nii aktiivselt kutsuvad mind välja, ju siis on aeg lõpetada. Eks nad oli minu pärast mures ka.” Aega kulus Henril 42 minutit (see oli ühtlasi

Soov oli parandada rekordit

Võistluste esimene päev oli lühemate distantside päralt: ujuti 25 – 300 meetrini. Teine päev kuulus aga pikamaaujujatele. Ujuti kahes järvejäässe lõigatud 25-meetrises basseinis, millel olid ka puust otsaseinad – abiks tõukamisel/ 66

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014

START: Ees ootab 42 minutit ujumist.


[ TALIUJUMINE ] INIMHÜLJES: Võistlusel osales ka pullimehi.

TEENITUD TÄHELEPANU: Ujuti publiku ja meedikute valvsa pilgu all.

pikim aeg, mis ta seni jääaugus olnud). „Venemaal on mehi, kes võivad ka tund aega vees olla,” teab Kaarma. „Mis aga distantsi puutub, siis mitte keegi praegustest tegijatest pole kuulnud, et keegi oleks kunagi jääaugus pikema maa maha ujunud.” Ka on suur vahe, kas ujutakse lihtsalt 4,9-kraadises vees või jääaugus, kus veetemperatuur nulli ringis. „Ujudes tundub kõik okei, mingit värinat ei olnud jne, hiljem videolt vaadates aga mõistad, et tegelikult olid kaks korda tavapärasest aeglasem. Mõnel, kel mõõdetud, on kehatemperatuur sellise võistlusega kuni kolm kraadi kukkunud,” pajatab Henri.

Autasuks haihammas

Et ujumine läheks kirja, peab ujuja ise veest välja ronima. Jääaugust väljaronimine käib Kaarma sõnul nii, et algul tasapisi ise, kui jalg juba maad puudutab, haaratakse ujujast kahelt poolt kinni ja tassitakse sauna. Üles soojendamine käib Tjumenis järgmiselt: jõudnud sauna (õhutemperatuur on seal maksimaalselt +60), pannakse inimene istuvasse asendisse ja mässitakse soojad märjad rätikud ümber keha. Kui need paari minuti pärast maha jahtuvad, pannakse kohe uued asemele. Pea ümber rätte ei mässita. „Ujudes kuuled ainult mingit müra, sest kõik tajud on muutunud ähmaseks. Taju tuli tagasi alles saunas. Tasapisi tuli naeratus näole, kui nägin teisi, kes juba rätikute alt vabastatud ja tegid minu kulul nalja: rõõm näha, et oled ka välja saanud! jne,” meenutab Kaarma lõbusat seika ning lisab, et pärast sauna ei tahtnud käesurumised ja kallistused lõppeda. „Venemaal oli see ikka suur asi. Kõik olid väga

positiivsed. Küll taheti pilti koos teha, küll küsiti autogrammi.” Kuigi autasuks oli vaid medal ja diplom ning mõni suveniir – neist eksootilisim igikeltsast leitud haihammas (ehkki tänapäeva Tjumen on sügaval sisemaal, siis kunagi oli see ala vee all) –, peab Kaarma kõige tähtsamaks saavutatut ennast, rekordit. Järgmiseks eesmärgiks seab mees märtsi lõpul Rovaniemis toimuvat MM-i, kus pikim distants 450 m. „Arendada tuleb kiirust, et ligi kuus minutit, mis ujumiseks kulub, kiirelt läbida,” teab mees. Üle pika aja on taliujumise MM jälle sünnimaal Soomes. „Eelmisel MM-il 2012. aastal Jurmalas läks Eestil väga hästi – saime palju medaleid, ka

kuldasid,” ütleb Henri. „Loodame jälle tublilt esineda, kuigi iga MM-iga on läinud konkurents üha tugevamaks.” Enne MM-i tuleb läbida veel Eesti taliujumise suursündmus Pirita Open, 22. veebruaril Pirita TOP-i alal. „Kutsume kõiki osalema! Proovimas võib käia iga teisipäev, neljapäev ja pühapäev. Uks on lahti ja saun soe,” agiteerib Kaarma. „Teised on ka kohal, kuhugi ei pea üksi minema. Tervisele on kasu kindlasti.” Näiteks ei mäleta mees, millal tal viimati tõsisem tervise probleem oli. Ka ei tea ta kedagi, kellel oleks jääkülmas vees kramp tekkinud. „Pigem tuleb kramp jahedas basseinivees,” teab taliujuja. Henri on rõõmus, et tema hobi toetab kogu pere ja et nainegi on tal taliujuja. See toob kaasa mõistmise, kui vaja mõnele võistlusele minna. Kui võistlus toimub aga Eestis, käiakse alati üksteisele kaasa elamas.

EESTLASE JONN: Tule välja! Ei tule!!! PÄRAST VÕISTLUST: Teel ülessoojenema.

TEHTUD! Rõõmustamiseks on põhjust.

VEEBRUAR 2014 | JOOKSJA.EE

67


[ JOOKSUSOKID ]

Nanso põlvikud aitasid harrastusjooksjal treeningut nautida AS Nanso spordisokid on leidnud järjest rohkem kasutust nii tegevsportlaste kui ka harrastajate seas. Jooksu- ja üldse liikumissõber Karel Lember proovis samuti Nanso põlvikuid ning nüüd ei jõua enda õiget valikut ära kiita. Tekst: Ants Põldoja

„A

Foto: Sportfoto

usalt öeldes ei ole ma paremaid spordisokke kohanud. Väga vastupidavad ja mugavad, kuigi näiteks eelmisel aastal üritasin 2 paari kulutada üle 200 tunni nii joostes, suusatades kui rattaga sõites. Siiani sama head kui ostes. Tänud!“ Selle lause ei ole ajakiri Jooksja intervjuus Karel Lemberilt „välja pigistanud“, vaid ta saatis ise sellise kirja Nansole – just niisugune tunnustus on parim reklaam tootele! Lemberi sõnul on ta viimasel ajal hakanud tõsisemalt treenima, käib sageli jooksmas ja talvel suusatamas, kuid sokkide probleem vaevas teda päris kaua – küll kulusid jalavarjud kiiresti ära, küll tekitasid hõõrumist ja ville. „Kui sa lähed spordipoodi ja ostad sealt spetsiaalsed jooksusokid, siis sa ju eeldad, et need peaksid jooksjale sobima. Pikka aega kasutasin pigem lihtsaid puuvillaseid sokke, kuid tulemus ei olnud kahjuks hea. Kui hakkasin tõsisemalt liikuma, siis otsustasin, et tuleb rõhuda kvaliteedile,“ rääkis Lember. Nanso sokkide reklaamist Lember suurt midagi ei teadnud, kui ta need poest endale valis. „Vaatasin, et Eesti firma ja tunduvad kvaliteetsed, võiks proovida. Ja näe, siiamaani kestavad!“ kiitis Lember. Ta arvas, et on Nanso põlvikutega läbinud umbes 1500 kilomeetrit joostes ja sama palju maad suusatades. „Võtsin eelkõige tarvitusele põlvikud, millega oli sobiv jooksutrenni teha kevadel või sügisel, aga ka pehmema ilmaga suusatada. Lisaks vastupidavusele on oluline muidugi mugavus. Huvitav, et nii kui hakkasin nende sokkidega jooksma, kadusid villid kohe ära. See andis ikka treeningute kvaliteedile väga palju juurde!“ rõhutas Lember. Lember on kaasa teinud SEB Tartu Nelikürituse etappe, sageli võistelnud Kõrvemaal, kuid ta peab ennast pigem tavaliseks asjahuviliseks, mitte harras68

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014

tussportlaseks. Tähtsam on isegi teha sobiva mahuga trenni ja võimalikult palju liikuda. Seepärast ei oska Lember ka kindlalt öelda, kas Nanso sokkide veel üks kasulik omadus – parandab sportlase tulemust – talle ka mõju avaldas. „Arvan, et ma ei ole sellise kaliibriga spordimees, et oskaksin tulemuse paranemist õigesti hinnata. Peaasi, et näiteks 16 km jooksus jalad toimivad algusest lõpuni ning selles osas oli sokkidest raudselt abi,“ ütles Lember. Lemberil on lisaks põlvikudele olemas ka lühemad Nanso sokid, kuid ta Karel Lember RMK Kõrvemaa Kevadjooksul.

ei ole neid veel kasutanud. „Suvel sooja ilma ja lühikeses riietuses lleks põlvikutega pisut kummaline joosta. Kindlasti võtan eeloleval suvel kasutusele ka lühemad sokid. Usun, et need on kvaliteedilt sama head,“ sõnas Lember. Siiski oli põlvikute vastupidavus Lemberile kõige positiivsem üllatus. „Varasemad sokid muutusid kiiresti näruseks, aga need sokid on praegu täpselt samasugused nagu poest ostes! Täpselt küll ei mäleta, aga oma arust ostsin Nanso põlvikud rohkem kui aasta tagasi,“ märkis Lember.


[ NÕUANNE ]

Millal treenida, süüa, venitada ja puhata – et saada võistlustel oma parim tulemus? Tekst: Helen Sulg, välisajakirjandus Fotod: internet

s u t s a j a ne

Idea al

Täiuslik ajastus S

portlased elavad kella järgi – võistlushooaeg möödub minuteid-sekundeid, kilomeetreid, päevi ja kuid mõõtes. Oluline pole ainult treenimine, vaid ka treeninguvälised tegevused nagu toitumine, venitused ja massaaž, sest need mõjutavad meie võimekust. Seega on „kunas” päris oluline küsimus, sest sporditeooria järgi leidub igale tegevusele optimaalne aeg ehk õige hetke tabamata jäämisel ei ole tegevusest kasu. Toome allpool mõned üldised põhimõtted päeva ja nädala planeerimiseks.

Päevaplaan

Toitumisel olgu põhimõtteks, et tund enne treeningut on mõistlik võtta kerge eine, mis sisaldab süsivesikuid ja valke. Süües liiga vähe aega enne treeningut, segab keha seedetegevus trenni, kui aga süüa liiga kaua aega enne trenni, võib sportija tunda nõrkust. Eesmärk on hoida vere suhkrutase treeningu jooksul ühtlane. Erandiks on hommikujooksu harrastajad, kes võivad alla tunnise pingutuse puhul piirduda joogiga ja lükata hommikueine trennijärgsesse aega. Kaitse nahka. Kasuta päikesekaitsevahendit 20–30 minutit enne treeningut, faktoriga 30 ja enam. Rulli lihastest välja pinge enne ja pärast trenni, kasutades vaht- või massaažirulli. See valmistab ette ja venitab lihaseid. Venita. Klassikaline küsimus: “Enne, pärast, kas ka vigastuste korral?” Enne trenni sobivad kehale dünaamilised liigutused ja vibutused – nii on meie liigutused treeningus optimaalse ulatusega ja sujuvad. Pärast treeningut sobivad aga staatilised venitused, et vabastada lihastest sinna tekkinud pinge – veni70

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014

tuses võiks püsida 30 sekundit. Selline venitus aitab ka kroonilise, valutava lihasvaeguse korral, sest selle põhjuseks on just lihaspinge. Torkav ja terav valu on siinjuures erand, kuivõrd see annab märku vigastusest, mida venitada ei tohi ja võiks rahustada hoopis jääkotiga. Soojendus. Just kroonilised valud (näiteks Achilleuse kand) saavad soojendusest leevendust, sest temperatuuri tõus parandab verevarustust ja seega musklite elastsust. Kerge sörk ja hüpped, mõne profi praktikas on ka soojenduskott kümme minutit enne trenni abiks. Treeni. Paljud uuringud soovitavad sportida hilisel pärastlõunal – just siis kui oleme tööl või heal juhul teel koju. Lohutuseks olgu aga teinegi teaduslik tõde – me saame oma keha harjutada parimaid tulemusi saavutama ka teistel aegadel. Seda juhul, kui pidevalt harjutame samal kellaajal. Nii treenime oma kardiovaskulaarset süsteemi varustama lihaseid hapnikuga rutiinselt teatud kindlal kellaajal. Siin on siiski veel üks tegur – psühholoogia. Pirita teel sörk tipptunni ajal lõõmavas päikeses või tuiskavas vastutuules ei ole just parim mõte. Argiasjad, olgu see siis ilm, pere või töö, mõjutavad ka meie füüsilist enesetunnet. Kui kaldud unetusele,

spordi alati rohkem kui kolm tundi enne uneaega. Taastu pärast rasket (üle tunni kestnud) trenni, einestades vähemalt poole tunni jooksul. Just süsivesikute ja valkudega taastad ja ehitad oma lihaseid. Lühema trenni puhul võib söögikord oodata kuni tunni. Ravi jääga. Kroonilise valu korral sobib järjestus: vahtrull, staatiline venitus ja jää. Trennis saadud ühekordse vigastuste korral on aga oluline kiirus – mida rutem saab jää valutavale kohale, seda kiiremini peatad põletiku ning algab paranemine. Rusikareegel võiks olla: 72 tunni jooksul pärast vigastust 15-minutiliste tsüklitega jääravi.

Hommikusele sportijale:

5:30 Äratus
 5:40 Eine (kui trenn on kauem kui 60 minutit) 5:45 Lihaste vahtrulliga venitamine
 5:50 Dünaamilised venitused
 6:00 Treening
 7:05 Lihaste vahtrulliga venitamine
 7:15 Staatilised venitused või kerge jooga
 7:25 Eine ja jääga lihaste rahustamine
 7:35 Dušš
 8:30 Tööle. Õhtuse treeningu puhul 18:00 Jõutrenn või jooga
 19:00 Õhtusöök
 9:30 Voodisse




Nädala plaan

Lisa kiirust. Sprinditrenn on kehale intensiivne koormus, seetõttu tasub selle trenni ja pikemate jooksude vahele jätta


[ NÕUANNE ]

Jäävann on tõeliselt tugev taastumise käivitaja.

vähemalt kaks päeva. Sa pead taastuma intervalltreeningust 10 – 15-kilomeetrise vastupidavustrenni eel ja vastupidi. Iganädalane 7 – 8 kilomeetri pikkune kiirustrenn, milles vaheldub kilomeetri kiirus keskmise (pingutus 50%) ja suurema (pingutus 70%) kiiruse vahel 6 – 10 nädalat enne võistlust, tasub ennast kindlasti ära. See õpetab hoidma suuremat keskmist kiirust pikal distantsil. Paarist kuust pikemal perioodil kiirustrenni harrastamine võib aga tuua arengus platoo. Mõned kiired jooksuvõtted nagu lõigud ja spurt treppidel võiks treeningu osaks olla kogu hooajal. Tugevaks. Kaks jõutreeningut nädalas parandab meie biomehaanikat, tugevdab lihaseid, vähendab vigastusohte ja kokkuvõttes jooksu tulemust. Ka neid trenne tasub hoida vähemalt ühepäevase puhkeajaga pikemast jooksutreeningust. Kergemad stabiilsusharjutused (plank, toengasendis jalasirutused ehk sild) sobivad ka päev enne rasket treeningut ja pärast kergemat treeningut. Kindlasti tasub hoiduda raskest jõutreeningust pärast intensiivsemat jooksutreeningut, sest see kahjustab taastumist. Võistluseks parima vormi saavutamiseks lisa kolmas jõutreening 6 – 8 nädalat enne tähtsat päeva oma treeningnädalasse. Söö kestvustreeningul, sest keha suudab toiduga kütta meid koormuse korral kuni kaks tundi. Pikema trenni puhul vajame tunnis 30 grammi süsivesikuid, seega võta esimene geel 45–60 minutit pärast treeningu algust, järgmine 45–60 minuti pärast jne. Kui kasutad spordijooki, ei ole geel vajalik. Vahelduse mõttes on geeli ja joogi kordamööda tarvitamine hea valik. Taasta keha. Iganädalane massaaž aitab lihaspingete vastu ja kesken-

dub probleemsetele kohtadele kohe, selle asemel et lasta neil ajas areneda. Ideaalne massööri külastus võiks olla 24 kuni 36 tundi pärast treeningut. Võistluste eel, aga mitte vähem kui neli päeva enne tähtsat starti. Spordimassaaž vabastab n-ö bioloogilisi jäätmeid, mis on kasulik ja hea, kuid võib jätta jalgadesse raskustunde. Kerge võistlusjärgne massaaž võib pakkuda lõõgastust, kuid taastumise tõeliselt tugev käivitaja on pigem

jäävann. Kui lihasvalu on leevenenud (2–6 päeva), aitab süvakudede massaaž vabaneda pingest. Eksperimenteeri jääga. Oma iganädalase intensiivse treeningu võiksid lõpetada jäävanniga, mis kiirendab taastumist ja vähendab lihaste pinget. Vannid mõjuvad võrreldes jääpakkidekuubikutega sügavamale ja suuremale kudede piirkonnale. Esmalt lihaste rullimine ja venitus, seejärel jäävann. Venitused ja jooga. Parim ajastus sõltub treeningu eesmärgist – kas kasvatad jõudu või soovid venitada. Lihasjõu parandamiseks on parim rutiin 1-2 korda nädalas, venitust ja paindlikkuse arendamist võib aga kombineerida iga trenni järel. Hooajavälisel perioodil sobivad jõulisemad stiilid nagu ashtanga, power-jooga.

Nädala plaan

E: Kerge jooks/jooga (kerge)
 T: Kerge jooks / Kerge jõutrenn K: Sprinditrenn
 N: Kerge jooks/ Massaaž
 R: Kerge jooks või tempo
 L: Kerge jõutrenn või jõuline jooga P: Pikem jooks

Spain24 kutsub jooksusõpru

veetma üks pikk nädalavahetus või nädal

Ibizal,

osaledes kõrvalsaare Formentera poolmaratonil või 8 km jooksul 17. mail 2014!

Eestikeelne, kiire ja kvaliteetne teenus otse Ibizalt. Küsi lisainformatsiooni: ibiza@spain24.ee või 56 48 2161. www.spain24.ee/ibiza VEEBRUAR 2014 | JOOKSJA.EE

71


[ TŠEMPIONI EINE ]

Roman “Romka” Fosti: toit on taastaja ja kütus

Varem sõin nagu juhtus – hommikul võileib, lõunaks praad-magustoit ning õhtuks ikka korralikud portsud. Kõht sai suure energiapuudusega liiga täis söödud ja hommikuti polnud isu. Kaal kõikus, toitumine oli ebakorrapärane. Eelmisel sügisel otsustasin küsida nõu toitumisspetsialistilt Maris Kajarilt Spartast. Nüüd olen aru saanud, et toitumine on üks tähtsamaid taastumisosasid ning seega tulemuste määraja. Toit on minu kütus ning see, millise kvaliteediga ja kogustes seda tangitakse, on väga tähtis. Teksti toimetaja: Jooksja

Fotod: erakogu, internet

Valmistamine: Vahusta munad ja suhkur, lisa segule täisterakaerahelbed ning sega koostisosad ühtlaseks massiks. Pane ahi sooja ning aseta lusikaga sobiva suurusega küpsised ahjuplaadile. Küpsemiseks kulub 185 °C kuumusel ligikaudu 10 minutit.

Jooksja küpsised

4 muna 1 klaas suhkrut 500 g täisterakaerahelbeid

Romka kommentaar: Kuna meie toidukordade vahe ei tohi olla üle kolme tunni, siis võtan vahepalad tööle kaasa. Kaer on pikk süsivesik – glükoos vabaneb aeglaselt ja vere suhkrutase ei hüppa kohe „lakke”. Need imenduvad vereringesse aeglasemalt kui rafineeritud suhkrud ning hoiavad vere suhkrutaset ja söögiisu parema kontrolli all. Samuti on kaeraküpsised kiudaine- ja toitainerikkamad kui tavalist valget suhkrut sisaldavad toidud (koogid, saiad, kommid). Poest ostetud kaeraküpsised ei ole kõige paremad, sest sisaldavad väga palju suhkrut.

Madridis treeninglaagris Rainis Mittiga (vasakul) ja Kaupo Sasminiga 3 koostisainet, 30 minutit ning valmib lihtne vahepala 72

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014


[ TŠEMPIONI EINE ]

Toitev smuuti

100 g külmutatud kirsse (või muid marju) 1 külmutatud banaan 50 g marjamaitselist High5 EnergySource 4:1 joogipulbrit (4 osa süsivesikuid, 1 osa valku) 100 g kodujuustu 1 klaas õunamahla ½ klaasi vett

Valmistamine: pane kõik koostisosad blenderisse, püreeri ning naudi jooki kergeks vahepalaks.

Romka kommentaar: Smuuti on suurepärane kerge eine vahetult pärast treeningut. Kodujuust annab mõnusa kreemja konsistentsi – soovi korral võib selle asendada poole klaasi keefiriga.

Valmistamine: Pane vesi keema, lisa puljongikuubikud. Samal ajal vahusta eraldi nõus munad, lisa manna, seejärel riivjuust ning sega ühtlaseks massiks. Kui vesi keeb, lisa segu keevasse vette ning keeda paar minutit kõrgel temperatuuril. Seejärel hauta suppi mõni minut kaane all, maitsestamiseks võid lisada maitserohelist, näiteks tilli.

Caesari supp 2-le 2-3 muna 500 ml vett 1-2 kanapuljongi kuubikut 3 sl mannat 150 g riivjuustu

Romka kommentaar: Caesari supp on minu menüüs juba aastaid vähemalt kaks korda nädalas, sest see on lihtsalt ja kiirelt valmistatav (kokku kulub umbes kaheksa minutit). Roog on suhteliselt kaloririkas, mida just ongi jooksjale vaja. Enamik külalisi, kes on suppi minu juures proovinud, on seda kiitnud.

VEEBRUAR 2014 | JOOKSJA.EE

73


[ MÕTISKLUS ]

Joo(KS)mine

Meie aju on üllatavalt ebaterve: koosneb 60% rasvast ja sisaldab samal ajal 80% vett (nagu ämber koosneb 100% metallist ja sisaldab 95% vett). Eesliide eba- on loomulikult selle sama aju arvamus. Ja neid arvamusi mahub ajju palju. Võtkem kasvõi lihtne küsimus – kui palju ja mida juua? Tekst: Kristjan Port

Fotod: Heiko Kruusi/Linnaleht, internet

T

änapäevane töö koormab keha asemel pigem aju ja selle ergutamise-ärkveloleku eest hoolitsetakse mitmel moel. Populaarseim vahend on kindlasti kohvi. Sotsioloog Sidney Mintz nimetas kohvi koguni suhkru, tee ja šokolaadi kõrval töölisklassi loomise vahendiks. Miljoneid aastaid loodusliku rütmi järgi elanud inimesi on raske sundida kellast kellani tööle, eriti peaga. Kohvi ja suhkru abil saab kiiresti käivitada aju „mootori” hommikul ning see aitab vastu pidada tööpäeva teisel poolel. Kuhu mu mõte triivib? Kohvi paistab tõestavat, et kiired keha abistavad lahendused on olemas ja need on maitsvad. Paraku on kohvi diureetikum. Viimane tähendab uriini tootmise suurenemist. Uriini toodetakse keha veevarudest. Mõnede hinnangute järgi kannatabki suur osa modernsest elanikkonnast kerge, kuid kroonilise veepuuduse all. See ei ole eluohtlik, aga mõjutab meie töövõimet. Mõtle aju veesisaldusele. Jah, vett juues ei saa tarkust juurde, kuid tegemist on üliolulise lahustiga, milles keeruline ainevahetus teoks saab. Üks mõtlemist ja tarkuse omandamist segav tegur on peavalu. Peavalu põhjustavate sündmuste valik on mitmekesine, kuid veepuudus on üks selle päästikuid. Peavalu tõrjutakse käepäraste vahenditega, ka kohviga – mis on diureetikum. Omamoodi nõiaring?

Lemmikjookides leiduv kofeiin pole ainuke ega peamine põhjus, miks kehas on vähe vett. Põhjuseid tasub otsida pigem elamise ja töötamise viisidest ning toitumisest. 74

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014


[ MÕTISKLUS ] Üldiselt toitub tööealine elanikkond ebapiisavalt ja kiirustades, lootes ekslikult, et suhupistetu saigi tema omaks. Tegelikkuses on ligikaudu 9-meetrine seedetrakt keha välispind – toitainete ning vee omandamine seal liikuvast toidumassist toimub alles imendumise käigus. Ehk toimub töötlemine, milles on oluline roll umbes sajal triljonil mikroorganismil (jah, neid on rohkem kui kehas rakke). Lühidalt – jagame sööki nähtamatute partneritega ega saa kontrollida oma toitumist täiel määral. Kiirustamisest, maitsemugavusest või kinnisideest kantuna jääb keha mõnestki soetatud toitainest tegelikult ilma. Sama puudutab ka keha veega varustamist. Treeningul muutub joomisega seonduv keerulisemaks, sest keha veega varustamine lükkub tagaplaanile. Sportijale muutuvad tähtsamaks töövõime ja kehakaal. Kahjuks areneb töövõime suhteliselt aeglaselt, liiga palju rahmeldades üldse mitte või koguni tagurpidi käigul. Siin põrkuvad kaks maailma: argielust õpitud tupikute lahendamise meetodeid püütakse rakendada keha käskimiseks. Keha ei huvita, mis on kirjutatud joogipudelile ja treenitus ei parane korrelatsioonis sellega, kui kallist kraami suhu pista. Pelgalt vee joomine tundub kuidagi hale ja lahja. Higistav keha vajab vett (H2O), energiat kaotav keha vajab süsivesikuid (näiteks glükoosi), mineraalaineid kaotav keha vajab tavaliselt naatriumi. Aga olulisim – organism vajab elus püsimiseks sadu toidus leiduvaid aineid. Viimane tähendab, et mõnest komponendist kokku segatud spordijook või valgukokteil ei saa toitu asendada.

Vesi imendub aeglaselt – 1,2 liitrit tunnis olenevalt sellest, palju on joogis lahustunud aineid. Spordijoogi tüüpiline imendumise tempo on 0,6–0,7 liitrit tunnis. Kui inimene higistab trennis kuni 3 liitrit tunnis, pole lootustki joogiga seda kaotust tasa teha. Mida siit järeldada? Esiteks on treenitud keha veepuudusega arvestanud ja suurendanud tasapisi vere plasmamahtu. Seda loomulikult juhul, kui te pole end argielus vaeg-

toitumisega juba kehva seisu viinud. Näiteks kipuvad kaalumurega inimesed tähelepanelikult oma kehakaalu jälgima ja teevad siin toiduga trikitades endale karuteene. Lühiajalised kaalumuutused on seotud peamiselt vee kaotusega. Samuti pole mõtet juua korraga poolt liitrit vedelikku, sest see imendub ikkagi tund aega ja loksuks seni pingutust segavalt ja oksetunnet edendades kõhus kaasa. Pealegi, vesi imendub esmalt vereringesse, mille kiire lahjenemine ajab neerud segadusse ja need muudavad osa joodud veest uriiniks, laskmata sellel jõuda „januste“ kudedeni.

Seega tuleks juua umbes pool klaasi vedelikku (100 ml ehk 3-4 lonksu) iga 10–15 minuti tagant.

Nii kurb kui see ka ei ole, harrastaja „raske“ pingutus pole tegelikult kuigi raske võrreldes tippudega. Ka ei ole harrastaja keha probleemid samad – isegi kui treening toob pingutusest nutuvõre ümber suu. Kaupu ja teenuseid turundatakse meile aga tippude taustal, tekitades ekslikke ootusi. Vastupidavust treeniv harrastaja kulutab tunnis 500–800 kcal. Kui treening kestab tund aega, pole kehaga suurt midagi juhtunud ja kasutatud varud taastuvad järgmise tasakaalustatud toitumiskorraga. Kui pingutus läheneb paarile tunnile ja tempo on mõõdukas, siis tasub tund enne treeningu lõppu täiendada energiavarusid, lisades jooki glükoosi, kasutada tahket sööki või geeli. Siin tasub aga arvestada prioriteete. Kui on soov põletada rasvu, ära toida keha süsivesikutega. Joo vett – odavam ja kasulikum. Teisalt vajab keha ka rasvade kasutamiseks energiat ja kui paaritunnistesse treeningutesse põimitakse intensiivseid lõike või hoitakse tempo pikemat aega kõrge, saavad süsivesikute varud otsa ja treeningu kvaliteet langeb, sealhulgas tempo. Pikeneb taastumine, seega

on sellisel juhul joogi energiasisaldus vajalik. Üldiselt on keha suure kohanemisvõimega ja elab lühiajalised toitumiskriisid kergelt üle. Toit ei tee kehaga imet, treeningul on palju suurem ja kesksem koht, ehkki reklaamidest võib jääda vastupidine mulje. Järelikult ei leia keha ainevahetus erinevatest spordijookidest muud vahet kui see, mida sinna sisse mõtleme. Enamikul juhtudel on kõige rohkem kasu veest, samas võib julgelt kasutada populaarseid isotoonilisi jooke, lähtudes maitse-eelistustest, mitte kaubamärgist. Järelikult ei maksa karta ka „isetehtud“ jooke, segades näiteks mineraalvett mahlaga. Vahetult pärast treeningut on taastumise kiirendamiseks kasulik magusam jook, segu süsivesikutest ja aminohapetest, ning puuviljad. Huvitav, et harrastajad on treeningu-võistlusejärgse alkoholi tarbimise suhtes kahevahel. Jah, harrastajad naudivad spordi kaudu elu ja otsivad ka siin mugavat ning ajatut tasakaalu mõnu ja võimete vahel.

Kui alkoholist oleks töövõimele ja taastumisele kasu, näeksime ja kuuleksime kindlasti Tour de France’i õhtustest toidulisanditest alkoholiga või sprindivõistluste järgsetest õlle- ja siidrirohketest pubikülastustest.

Lõpetuseks, janu ei ole tavaliselt hea indikaator otsustamaks vedeliku puuduse üle – tegemist on aju arvamusega ainevahetuse staatusest. Aga aju, nagu teame, ei saa olla kuigi tark, sest koosneb kõigest veest ja rasvast. VEEBRUAR 2014 | JOOKSJA.EE

75


[ NÕUANNE ]

D-vitamiini olulisusest sportlastele Vajalik kogus D-vitamiini parandab sportlase sooritusvõimet D-vitamiin on pakkunud kõneainet selle avastamisest saadik. Eestis tehtud uuringud on näidanud, et pimedatel kuudel on 70% elanikkonnast D-vitamiini puuduses. Alarmeeriv on aga see, et ka suvekuudel on ligi 20%-l eestlastel organismis D-vitamiini tase alla normi. Tekst: Kaidi Hunt, Quattromed HTI laborispetsialist

D

-vitamiini suurim looduslik allikas on päikesevalgus. Kuna tänapäeval viibivad inimesed enamiku ajast siseruumides, on D-vitamiini puudusest saanud tõsine probleem. Ka spordialad, mida harrastatakse sisestaadionitel või spordihallides, ei anna D-vitamiini sünteesi seisukohast vähimatki tulu. Küll aga on piisavast kogusest D-vitamiinist sportliku sooritusvõime parandamisel palju kasu. Vajaliku doosi D-vitamiini saamiseks piisaks juba 15 minutist paljasääri tervisejooksust lõunase päikese käes. Meie kliimavööndis kahjuks sellist võimalust aastaringselt pole, organismi D-vitamiini varude täiendamiseks tuleb abi otsida apteegist.

Parandab immuunsust

D-vitamiini bioloogiliselt aktiivne vorm on oma olemuselt streoidhormoon, mille madalat taset seostatakse mitmete haigusseisundite tekke riskiga. Sportimise seisukohast on eriti oluline selle hormooni toime luudele ja lihastele. D-vitamiin soodustab toidus sisalduva kaltsiumi imendumist, mida organism vajab, et tagada luude ainevahetus ja vähendada sellega luumurdude tekke riski. D-vitamiin mõjutab valgu sünteesi lihases, valgu hulk omakorda annab 76

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014

Foto: Jooksja

Vajaliku doosi D-vitamiini saamiseks piisaks juba 15 minutist paljasääri tervisejooksust lõunase päikese käes. lihasele suuruse, jõu, reaktsiooniaja, koordinatsiooni ja vastupidavuse. Kukkumisi ja luumurde aitab vähendada eeskätt D-vitamiini toime kiiret tüüpi vöötlihasrakkudele, mille ülesanne on kontrollida kehaasendit ja säilitada tasakaalu. Üldteada on ka D-vitamiini soosiv mõju organismi immuunsusele ja vastupanuvõimele. On tehtud uuringuid, millest on selgunud, et neil, kelle veres oli piisavalt D-vitamiini, paranes vertikaalse hüppe võime ja vähenes spordivigastuste hulk. Sportlased, kes treenisid aasta ringi õues, kogesid sügisel tulemustes järsku tagasilööki. Nende parimad tulemused langesid suve lõppu, mil D-vitamiini hulk organismis oli kõrgeim. Enamiku ekspertide hinnangul võib rääkida D-vitamiini defitsiidist, kui selle hulk langeb seerumis alla 50 nmol/L. Sportlike saavutuste parandamiseks

läheb vaja palju suuremat vitamiinivaru, kuid konsensust D-vitamiini optimaalse sisalduse kohta veel ei ole, kuigi sel teemal on tehtud hulgaliselt teadustöid. Praegu on valdav seisukoht, et sportlike saavutuste parandamiseks võiks D-vitamiini sisaldus veres olla aasta läbi üle 125 nmol/L.

Kevadväsimus?

Organismi D-vitamiini varu saab lasta hinnata meditsiinilaboris. Kevad- ja sügisväsimuse üks olulisi põhjustajaid võib olla justnimelt D-vitamiini puudus. Väsimuse ja depressiivse olekuga suusahooajale vastuminek ei pruugi olla tervislik ega ka sportlikku naudingut pakkuv. Küll aga saab D-vitamiini taseme õige toitumise ning spetsiaalsete preparaatide abil taastada ning spordist jälle mõnu tunda. Eesti Spordimeditsiini klaster SportEST on hulga materjale vigastuste ennetamisest, tervisekontrollist ning taastumisest koondanud oma kodulehele www.sport.ee (rubriik „Materjalid”). Nimetatud valdkondades tegutsevaid teenusepakkujaid leiab rubriigi „Teenused” alt.


Tťempionide eine! Hea toit on edu pant. Proovi Kikase kanaťnitslit – maitsvat, tervislikku ja toitvat klassikalist kanalihatoodet... ja ei mingit kunsti!

www.kikas.ee facebook.com/kikaseesti


[ NÕUANNE ]

Millal ja kuidas lihaseid venitada?

Sensatsioon venitamises – fastsia!

Venitamine ja painduvus on spordis ja füsioteraapias väga olulised. Aastate jooksul on palju vaieldud selle üle, kuidas venitada, milleks, millal ja kas üldse venitada. Tekst: Indrek Tustit, Füsioteraapia Kliinik OÜ, füsioterapeut

Fotod: Scanpix

V

enitamisest on üksjagu kirjutatud. Igale teooriale leitakse alati mingi põhjendus, millele järgnevad arvamused levivad teadusartiklites ja internetis kulutulena. Tekivad trendid: tehakse ainult dünaamilist, staatilist või mõnda muud venitust ja väidetakse, et kõik teised ei toimi ja võivad olla isegi kahjulikud. Seda artiklit sundis mind kirjutama Eestis levima hakanud trend (ka Runner´s Worldis ja New York Times´is kirjutati millalgi sellest), et venitamine on ääretult kahjulik. Sellist suundumust on hakanud levitama asjatundmatud treenerid ja kohati ka terapeudid, kes on lugenud läbi paar artiklit, vaevumata süvenema, kas tegu on teaduslikult tunnustatud või tunnustamata artiklitega. Veelgi enam, enda teadmisi hakatakse poolikult levitama: ei täpsustata, milline venitamine on kahjulik, miks ja millal, tehakse üldistus, et tekitada sensatsioon: venitamine on kahjulik. Sellega edastatakse ebaadekvaatne informatsioon, mis tegelikult asetab treenijad suuremasse ohtu. Füsioterapeudina pean ma vigastuste ennetamist vähemalt sama oluliseks või olulisemaks kui nende ravi ning sellise informatsiooni ebatäpset levitamist ohtlikuks ja pahatahtlikuks. Alustame kaugelt ja jätame kogu uuema teaduse kõrvale.

Milleks venitada?

Pika aja jooksul on levinud arvamus, et venitamine on kasulik nii vigastuste ennetamiseks kui ka raviks. Samuti aitab venitamine kaasa sooritusvõime paranemisele ja treeningutest taastumisele. Nüüd on jõutud aga vastupidistele järeldustele, et venitamine enne soorituse algust või vahetult pärast soorituse lõppu võib mõjuda tulemusele nega78

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014

Passiivsed venitused sooritatakse kaaslase abiga.

tiivselt ning isegi suurendada vigastuse ohtu. Kus on siis tõde? Venitamine – kui see on sooritatud korrektselt ja teadlikult – aitab kaasa mõlemale ja kui seda teha valesti, on efekt negatiivne. Et selles segaduses paremini selgusele jõuda, peab endale esmalt selgeks tegema venituse liigid ning nende õigesti sooritamise. Pole õige venitada eesmärgiga suurendada ainult painduvust, sest millisel eesmärgil meil on painduvust juurde vaja? Liigsuure liigesliikuvusega inimestel (tihtipeale väljendub see väga heas painduvuses ja seda eriti liigespiirkondades) on vigastusoht suurem kui neil, kes painduvad vähem või normaalsetes piirides. Pika aja jooksul arvati, et vigastused tulevad vähesest painduvusest. See mõte ei ole tegelikult vale, aga ta on veidi poolik: vigastused tekivad pigem vähesest erialasest painduvusest,

lihasdüsbalansist, koordinatsiooni või stabilisatsiooni mehhanismide puudulikkusest ning lihase vähesest võimest vastu panna ekstsentrilistele koormustele. Kvalitatiivne painduvus ehk kombinatsioon liigesliikuvusest ja selle kontroll on väga oluline paljudel spordialadel. Samuti inimese tervise seisukohast vaadatuna. Seega peab enne venitamisega aktiivselt tegelema hakkamist tegema endale selgeks oma füsioloogilised ja enda spordiga seotud biomehaanilised omadused.

Venituse liigid

Laias laastus võime venitamised jagada: • passiivseteks • staatilisteks • dünaamilisteks • PNF-venitusteks • ballistilisteks


[ NÕUANNE ] Passiivsed venitused on venitused, mida sooritatakse kaaslase abiga, kes hoiab lihast mingi aja jooksul pingeseisundis – sel ajavahemikul peaks lihas pikemaks venima. Staatilist venitust teatakse kõigist kõige paremini. See on venitus, kus võetakse üks konkreetne asend, mis venitab tavaliselt üht, vahel ka mitut lihasgruppi, ning seda asendit hoitakse venituses staatiliselt pikema aja jooksul. See väljapakutav aeg on olnud eri allikates ja erinevatel ajajärkudel erinev. Praeguseks on efektiivseks venituse kestuseks leitud 2 korda 30 sekundit, paus 30 sekundit. Selle aja jooksul ei

ga. Nende eesmärk on tekitada kehale tunnetus, milleks peab algaval tegevusel valmis olema. Needki venitused võivad olla ohtlikud, kui neile ei eelne korralik soojendus, millega kaasneb üldine kehatemperatuuri tõus – sidemete, kõõluste ja lihaste elastsus on sõltuvad keha temperatuurist. Tähelepanu tuleks pöörata liigutusulatuse järkjärgulisele suurendamisele ning liigutuslikule kontrollile. Vigastuste vältimiseks on õigesti üles ehitatud soojendus väga oluline: esmalt soojendus, millele järgnevad alaspetsiifilised dünaamilised venitused ja seejärel proprioretseptiivsed ehk asenditundlikkusharjutused.

Indrek Tustit: „Vigastused tekivad pigem vähesest erialasest painduvusest, lihasdüsbalansist, koordinatsiooni või stabilisatsiooni mehhanismide puudulikkusest ning lihase vähesest võimest vastu panna ekstsentrilistele koormustele.” parane füsioloogiliselt mitte niivõrd painduvus ise, kuivõrd venitust tundvad retseptorid muutuvad tundetumaks ja sellest tuleneb ka suurem painduvus. Staatilisi venitusi ei soovitata teha vahetult enne treeningu algust, sest see vähendab lihase ja kõõluse ühenduskoha jäikust, mistõttu kulub enam aega lihase kokkutõmbeks. Samuti väheneb staatilisi venitusi tehes närvisüsteemi tundlikkus ja kahaneb närviimpulsi kiirus, põhjustades seega aeglasema ning ebaefektiivsema lihasaktivatsiooni ning sooritusvõime languse. Seda on oluline teada vigastuste ennetamiseks, kuna ebaadekvaatse lihastöö tulemusel langeb suurem koormus kohtadele, kuhu ta sellel hetkel mõeldud ei ole ja keha ei suuda pingele vastu panna. Dünaamilisi venitusi tuntakse soojendusharjutuste nime all (kõige tuntumad: põlve-ja sääretõstejooks jne) ning neid ei peeta üldiselt venitusteks. Dünaamilised venitused peaksid eelnema igale sportlikule tegevusele ja olema vastavuses harrastatava spordiala-

PNF-venitustest on aastaid räägitud kui painduvuse suurendamiseks kõige kiiremast ja tõhusamast moodusest. PNF-venitus kujutab endast venitust, kus lihas viiakse venitusasendisse, hoitakse seal mõnda aega, sellele järgneb patsiendi või venitatava vastusurve venitusele, mille tugevus sõltuvub venituse eesmärgist (kõige sagedasem hoidmise aeg on 30 sekundit, pingutuse tugevus 15 – 20% maksimaalsest lihasjõust ning pingutuse kestuse 8 – 10 sekundit), pingutusele järgneb hetkeline

KÕIGE TUNTUM: Staatilises venituses võetakse üks konkreetne asend, mis venitab tavaliselt üht, vahel ka mitut lihasgruppi, ning seda asendit hoitakse venituses staatiliselt pikema aja jooksul.

Dünaamilisi venitusi tuntakse soojendusharjutuste nime all.

VEEBRUAR 2014 | JOOKSJA.EE

79


[ NÕUANNE ]

Erki Nool: „Vaadake kassi, ta ka alati ringutab enne, kui püsti tõuseb ja kiiresti jooksma hakkab!”

lõdvestus, seejärel viiakse lihas uude venituse lõppasendisse ja hoitakse seal jälle 30 sekundit. PNF-tehnikaid on erinevaid, mis tähendab, et varieeritakse nii pingutuse tugevust, kestust kui ka passiivset venitusaega. Samuti muudetakse tihtipeale järjekorda: alustatakse kas venituse või pingutusega. Viimaste aastate uuringud on siiski näidanud, et staatiline venitus suurendab painduvust paremini ja püsivamalt kui PNF-venitused. Ballistilised venitused on hooglevad liigutused, kus liigesel lastakse liikuda vabalt tema liikuvuse lõpppiirile ja püütakse sealt hooga kaugemalegi suruda. Sellised venitused on ohtlikud ja seda eriti juhul, kui keha ei ole selliseks koormuseks piisavalt soe või valmis. Ballistilised venitused põhjustavad mikrotraumasid ja kui sooritada neid liiga suure jõuga või teha liiga palju kordusi (peaks jääma vahemikku 8 – 12), siis närvisüsteem väsib ning lihas- ja kõõlusorganid hakkavad sooritatavale liigutusele vastu seisma, mis suurendab vigastusohtu veelgi. Ballistilised venitused on endiselt väga levinud iluvõimlejate seas, aga muudel spordialadel kasutatakse järjest vähem. Kui eelnev jutt räägib lihastest ja kõõlustest, siis viimase 5 – 10 aasta jooksul on hakanud järjest rohkem infor80

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014

matsiooni tulema sellise organi nagu fastsia ehk sidekirme kohta. Fastsiat on intensiivselt uuritud viimased 10 – 12 aastat ning uuringuid hakatakse nüüd avaldama. Uus informatsioon lükkab ümber väga palju kõigest sellest, millest eespool sai kirjutatud. Fastsia on kilelaadne tugev kollageenne materjal, mis katab kogu meie keha võrgustikuna. Ta ümbritseb kõiki lihaseid ja kõõluseid, sidemeid jne. Olles ümber lihase kuni lihasraku (lihaskiu) tasandini välja. Fastsia peamine ülesanne on vastu panna kehale mõjuvatele tõmbejõududele. Et nende jõududega paremini toime tulla, pakseneb ja restruktureerub fastsia kohtades, kus talle langeb suurem koormus. Selline paksenemine toob aga kaasa fastsia jäigastumise.

Kassid õpetavad

Tavaliselt põhjustab sellist jäigastumist pikaajaline ülekoormus ning tihtipeale ei osata seda märgata. Arvatakse, et probleemiks on lihas- või kõõlusjäikus, aga fastsiale ei pöörata tähelepanu, ning tehakse eespool mainitud venitusi. Fastsia normaliseerumise aeg on aga väga pikk ning püsivat efekti ei saavutata ühe- või kahekordse manipulatsiooniga. Kuigi hetkeliselt võib tunduda, et saavutatud efekt on väga hea. Fastsia venituseks on kõige paremad

pikad rahulikud staatilised venitused, mis võivad kesta 2 – 6 minutit. Ehkki eespool mainiti, et staatilised venitused ei paranda saavutust, siis koos fastsia uuringutega tulnud uued tulemused tõendavad, et kui staatilisi venitusi teha 2 – 3 korda nädalas süsteemselt ühe aasta jooksul, siis selle tulemusena reorganiseerub fastsia ning lihas muutub resistentsemaks vigastustele ja suureneb ka lihasjõud. Treeningueelne tegevus peaks olema suunatud ka fastsiate ettevalmistusele. Selleks peaks tegema dünaamilisi venitusi mitmele liigesele korraga keha eri tasapindades, hõlmates korraga nii painutus- või sirutus- kui ka pöördliikumist. Kui aastaid tagasi helistas mulle ajakirjanik, kes esitas täpselt samu küsimusi venitamise kasulikkuse ja kahjulikkuse kohta, siis ei puudutanud ma fastsiaid. Parima vastuse sai see ajakirjanik juba enne mind olümpiavõitja Erki Noolelt: „Vaadake kassi, ta ka alati ringutab enne, kui püsti tõuseb ja kiiresti jooksma hakkab!” Minule see loogika meeldis ja olen seda sellest ajast peale väga palju kasutanud. Nüüdseks on leitud, et täpselt selle liigutusega, kus kass tõmbab küüned enda poole, küüru selga ja sirutab end, venitab ta kõige efektiivsemalt välja kogu tema keha katva fastsia.


[ INSPIRATSIOON ]

Trenn nutiajastul

Nutiseadmed pakuvad tõehetke tegelike treeningkoormuste jälgimisel, seovad treenijaid e-kogukondadeks ja suurendavad treenimise tulemuslikkust. Uurisime teemat lähemalt. Tekst: Helen Sulg, välisajakirjandus

R

oy Baumeister tõdeb oma bestselleris „Tahtejõud”, et harjumuse ja motivatsiooni hoidmiseks on enda pidev jälgimine hädavajalik. Inimese ajus toimivad selle abil premeerimise päästikud ning faktid treeningpäevikus välistavad soovmõtlemise ehk esmalt kujundame endale harjumused, seejärel aga kujundavad harjumused meid. Eriti tähtis on tagasiside treeningutega alustamisel või platoost väljamurdmise perioodil – me vajame mängulisust ning väikseid auhindu, mis innustavad panustama rohkem.

Kümme aastat tagasi oleks vaadatud kui tulnukat inimest, kes oleks väitnud, et peagi võib käevõru-laadse kella abil tuvastada liigutud vahemaid ja sammude arvu, magatud tunde, sh REM und ning jälgida tarbitud kaloreid.

Kas treeningpäevik paberil on tulevikus vaid seenior-sportlase abiline ja selle asemele tulevad targad kellad, kiibid ja telefonid? Kas selline „enesejälitamine” võib ühel hetkel muutuda skisofreeniliseks ja kurnavaks enesekontrollimiseks?

Aplikatsioonide läbimurre

Nutiseadmete kasutamise plahvatuslik levik spordiharrastajate seas on siiski suhteliselt hiljutine nähtus. Nn enesejälgimise ehk self-track seadmete võidukäik algas alles 2008. aastal, mil ajakirja Wired blogist kasvas välja USA-s tohutu kiirusega populaarsuse saavutanud liikumine Quantified Self, millel on tänaseks üle maailma 24 000 liiget. Liikumise sünni eelduseks oli turul esimeste uuenduslike toodete levik, spordikelladele lisaks tekkisid liikumise jälgimise funktsiooniga käevõrud, kiibid ja telefonirakendused. 82

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014

Fotod: erakogu, internet Quantified Selfi raames tekkisid omaalgatuslikud grupid ja seminarid, kus harrastajad jagasid kogemusi ja nippe nutiseadmete kasutamiseks, tekkis nõudlus ning aina uusi arendusideid. Tehnikavõõrale lugejale selgituseks, et laias laastus võib jagada sportimist toetavad „nutitooted” kahte gruppi: tark- ja riistvaraga sarnasel põhimõttel rakendusteks (virtuaalsed aplikatsioonid ehk äpid) ning käel-jalal kantavateks seadmeteks. Rakendusi kasutatakse massiliselt telefonides, käevõrud on vaja varustada tavaliselt eraldi tarkvaraga, mis tuleb kaasa ostuga eraldi CD-l või mida saab internetist laadida.

Enesejälgimise kasutegur?

Kui seni olid üksikud spordijalatsite tootjad esimesi tooteid turule paisanud, siis korraliku e-võrgustumise ja kitsaste kasutusvõimaluste tõttu oli sektori areng aeglane. Algselt kutsuti teadlikke treenijaid kas fanaatilisteks IT- või spordihulludeks, kes võrdlesid erinevate seadmete täpsusastet ja masinlikult oma elu kontrollida üritasid. Nüüdseks on olukord täiesti muutunud – seadmed ja rakendused on jõudnud massidesse ning väidetavalt jälgib kümnest ameeriklasest seitse enda või oma lähedase mõnda tervise aspekti nutiseadmete ja/või telefonirakenduste abil. Levinumateks on kaalu ja menüü jälgimine, aga ka vererõhu ning vere suhkrutaseme, menstruaaltsükli, une ja trennis läbitud vahemaade – aja jälgimine. Küllap on paljud harrastajad märganud võistlustel “tegijate” käel minikompuutrit meenutavaid kellasid, ärevat telefoniekraani rullimist, et start saaks ikka fikseeritud, ja kella nullimist. Kui analüüsida “nutika” enesejälgimise mõttekust, võib välja tuua erinevaid kasutegureid. Ilmselt olulisim eelis nutiseadmete kasutamisel on pidev ja mugav koormuse jälgimine, mis aitab säilitada distsipliini ja motiveerib, ennetab ülevõi alatreenimist. Oleme omamoodi vaatlejad tõsielusaates, mille peaosas

meie enda keha ja erinevad arvuti- või telefoniekraanile joonistuvad graafikud. Nii näeb kiirelt vormi tõusu või mõõna. Aus vaade oma tegemistele äratab teatud psühholoogilised mehhanismid meie ajus.

Paljude rakenduste arendamisel on kasutatud treenerite abi – siin hakkab tarkvara meid treenima.

Näiteks intervall-trenniks sobib Tabata, kus telefon annab märku sekundeid sprindi ja sörgi režiimil vahelduvalt treenimiseks. Paljud rakendused piirduvad tulemuste mõõtmisega ehk harrastaja peab oma eesmärgid ja režiimi siiski ise seadma. Mitmeid häid rakendusi, sh ka tasuta (Nike Training) on kodus treenimiseks – joogat, aeroobikat, võimlemist hantlitega ja venitusi võib teha tahvelarvutil või telefoniekraanil ettenäidatava järgi. Siin on määravaks harrastaja temperament ehk kas jagub järjepidevust ja tahet. Üheks mõõtmeks self-trackimisel on nimetatud tervisehädade avastamist ja teadlikku ravimist. Näiteks unetuse või kroonilise väsimuse käes vaevleja saab seirata unetsükleid, ajastada parimat ärkamist, otsida unetuse põhjuseid kuni kolimise otsuseni lärmakast piirkonnast. Nutiseadmete kasutajal on erapooletut infot perearstiga või treeneriga jagamiseks ja suunab pidevalt logiraamatut pidama, mis omakorda aitab leida ideaalset toidu- ja treeningrežiimi.

Söömise jälgimisel on siiski paljude kasutajate hinnangul miinuseks andmete sisestamiseks kuluv aeg ja täpsusaste.

Ilmselt just seetõttu on valdkonna rakendusi arvukalt, kuid piiratud kasutajamugavusega. Ilmselgelt on eneseabi ja -arengu buumi taustal valdkond ka lähiaastatel hoogsalt arenemas. Eelmise aasta lõpus sai näiteks meedias sooja


[ INSPIRATSIOON ] Rakendused

Endomondo – eestlaste loodud rakendus kestvustreeningute ja võistluste jälgimiseks telefonis. Mõõdab läbitud distantsi (sh seob selle geograafiliselt kaardil), aega ja kulutatud kaloreid. Võimaldab tulemusi võrrelda sõprade omaga ning võtta ette väljakutseid (nn challenges) – teatud ajavahemikus ja sagedusega treeningute läbimise. RunKeeper – mõõdab jooksudistantsi, aega, tempot ning kaloreid. Tabata Training – võimaldab pidada treeningute päevikut ja tempomeister suure koormusega intervalltreeninguks. MyFitnessPal – online-päevik trenni ja toitumise jälgimiseks. Nike Training – koduse jõu- ja võimlemistreeningu rakendus, kus lähtuvalt eelistustest-probleemtsoonidest saab valida erinevaid harjutuste seeriaid, mida videoklippide saatel iseseisvalt kodus teha. Sleep Time – jälgib une aega ja kvaliteeti CureTogether – võimaldab jagada sümptomeid ja ravi rohkem kui 600 tervisehäda puhul Cardiio – südame löögisageduse mõõtja iPhone’i kaamera abil Happify – meeleolu jälgimise rakendus

tagasiside beebi-planeerimise rakendus Glow, mille abil saavad tulevased emad ja isad jälgida ning asjastada lapse eostamist.

Teiseks põnevaks enesejälgimise rakenduseks on Happify, mille abil saab treenida oma aju ning seirata tuju.

Nutiseadmetega sportimise jälgimisel on ka e-suhtlemise mõõde: kasutajad saavad jagada oma tulemusi valitud sõprade või kogu maailmaga, toimib kaalujälgijate fenomeni laadne võistlus ja tugi edusammude puhul. Nii on osa sportijaid sidunud oma tegevuse sotsiaalvõrku ehk Facebooki staatusega. Tunnustust vajame ju kõik, seega ei saa ka seda alahinnata, kuid siinjuures võiks kasutaja kaaluda ka oma andmekaitset.

TEADLIK TRENN Treeningpaelad

UP Jawbone Mõõdab samme, kaloreid, meeleolu, tarbitud toitu, und (sh saab kasutada hellaks äratamiseks). Elegantne välimus ja huvitav värvivalik, suur toidu andmebaas kaloraaži jälgimiseks, sh võimalus pildi või ostukoodi abil seda mõõta. Ei tööta wifipõhimõttel, st andmete laadimiseks tuleb võru ühendada telefoni või arvutiga, kuhu on installeeritud spetsiaalne tarkvara. www.jawbone.com/up, hind ca 110 € Fitbit Flex Sarnaselt UP-iga saab mõõta liikumist, und ja toitumist. Plussiks on wifi-põhine töö ehk võru ühendamine arvutiga pole vajalik. Värvivalik on küll kesisem kui UP-il, nagu ka mugavus võru käele panemisel, kuid see-eest on lisana motiveeriv LED-valgustusega funktsioon, mis vilgub eesmärgi saavutamisel või laisklemisega liialdamisel. Lisaks saab võru kasutaja ühendada end sõpradega, kes ka on võru kasutajad. www.fitbit.com, hind ca 85 € Nike+ FuelBand Selle võru puhul kannaksid endaga justkui kaasas eratreenerit – nupuvajutuse kaugusel on teade sammude, aja, kalorite ja kütuse (Nike leiutatud valem tegevuste tasemete arvutamiseks olenevalt kaalust ja soost). Ekraanilt saab reaalajas jälgida, kui kaugel oled oma eesmärgist. Mugavust lisab juhtmeta andmelaadimise süsteem ning põnevust sõprade ja teiste kasutajatega andmevahetuse võimalus. Võru on saadaval kolmes toonis ning mugavalt üle randme libistatav. Und ja toidu tarbimist FuelBand ei võimalda. www.nike.com/cdp/fuelband, hind ca 127 €

VEEBRUAR 2014 | JOOKSJA.EE

83


[ TEADUS ]

Sobiv spordiala geenitesti abil

Kas te sooviksite teada, millise spordialaga tegelemiseks on teil looduse poolt kõige suuremad eeldused kaasa antud? Tänapäeval pole selle välja selgitamine enam probleem. Tekst: Kersten Lehismets

Foto: Sports Gene

2

012. aastal töötasid Tartu Ülikooli füsioloogilise genoomika professor Sulev Kõks ning arstiteaduskonna professor Andres Salumets välja sportlike võimete geneetilise testi ehk SVGT, mis aitab välja selgitada, millisel spordialal on inimesel kõige suurem tõenäosus edu saavutada. Sportlike eelsoodumuste väljaselgitamiseks laseb enda geene uurida järjest kasvav hulk tervise- ja tippsportlasi.

Milline ala on sobiv?

Sportlike võimete geneetilist testi pakkuva AS Sports Gene analüütiku Karin Teini sõnul näitab test, kas inimese genotüüp soosib tegelemist pigem vastupidavus- või jõu- ja kiirusaladega. „Igal inimesel on olemas kuue erineva geeni variatsioonid, mis määravad tema sportlikud eeldused. Nendest geenidest kaks on seotud vastupidavusaladega, kaks jõu- ja kiirusaladega ning kaks geeni mõlema, nii vastupidavus- kui ka jõu- ja kiirusaladega,” selgitab Tein. „Mõne inimese puhul geenitestist selget erinevust välja ei tulegi, mis tähendab, et tal on võrdsed eeldused tegeleda mõlemat tüüpi aladega.” Lisaks näitab test sedagi, kas inimene väsib pigem kiiresti või mitte või kui hästi saadakse treeningu ajal kätte vajalikke toitaineid. Konkreetselt seda, millise spordiala valima peaks, naise sõnul testi tulemustest siiski välja lugeda ei saa, küll aga aitab see spordiala valikut suunata.

Kuidas test toimib?

„Spordiala, millega tegelema hakata, valib inimene siiski vastavalt sellele, mis talle endale südamelähedane on,” nendib Tein, kelle hinnangul tuleb ka arvesse võtta, et kõik spordialad ei ole niiöelda puhast tüüpi – näiteks edu pallimängudes eeldab võimekust nii jõu- ja kiirusaladel kui ka vastupidavusaladel. Testi tegemisel kasutatakse polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR), mille abil 86

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014

Karin Tein: „Igal inimesel on olemas kuue erineva geeni variatsioonid, mis määravad tema sportlikud eeldused. määratakse geenides ühenukleotiidsed polümorfismid (SNP-d). Viimased määravad selle, millised erinevused või variatsioonid meie DNA järjestuses on. Igas geenis määratakse genotüüp ning vastava geenivariatsiooni mõju on tähistatud numbrilise väärtuse ehk skooriga, mis jääb vahemikku 0 – 2. Saadud skoore tõlgendatakse järgnevalt. Väärtus 2 märgib soodsaimat võimalikku kombinatsiooni. Teisisõnu, sel juhul on eeldused mingil spordialal edu saavutada (vastupidavus- või jõu- ja kiirusalal) väga head. Kui skoor on 1, siis annab uuritav geen konkreetset tüüpi spordialaga tegelemiseks küll eelduse, mis pole aga nii märkimisväärne kui esimesel juhul, mil skoor oli 2. Väärtus 0 tähendab aga, et uuritav geen ei anna teatud spordialaga tegelemiseks eelist. Vastupidavusalade ning jõu- ja kiirusalade individuaalsete skooride

saamiseks liidetakse vastavad arvulised näitajad. Mõlema ala maksimaalne võimalik skoor on 8 punkti. Lõppkokkuvõttes vaadatakse üldskoori, mille järgi saab öelda, kas inimesele sobivad rohkem vastupidavusalad või jõu- ja kiirusalad. Mõnikord on skoor võrdne mõlemas kategoorias ning sellisel juhul ei olegi inimesel selgeid eeliseid ühe või teise alaga tegelemiseks.

Testi tulemused on püsivad

Testi tulemused on püsivad, sest inimese genotüüpi muuta ei saa. Kes on loodud jõu- ja kiirusaladega tegelema, jääb seda alatiseks. Tein rõhutab siiski, et kuigi geneetiline eelsoodumus määrab õige ala valikul palju, on treeningul, motivatsioonil ning ümbritseval keskkonnal edu saavutamisel oluline roll. Kõik need peavad sportlikke eesmärke toetama. Kuid kas inimesel, kellel on eeldused vastupidavusaladega tegeleda, kuid kes tahab ja on motiveeritud tegelema jõualaga, on üldse lootust jõualal edukas olla? „Loomulikult võib ta ka jõualal saavutada väga kõrgeid tulemusi, kuid päris maailma tippu pääsemine on tõenäoliselt keeruline,” arvab Tein. „Kõik oleneb ikkagi sellest, millega inimene tegeleda tahab. Geenitest näitab, millised on konkreetse inimese geneetilised


[ TEADUS ] eeldused, kuid lõpliku valiku sobiva spordiala suhtes peaks inimene tegema siiski selle põhjal, mis talle meeldib.”

Kasu igat masti sportlasele

Sportlike võimete geneetilisest testist on kasu väga erineval tasemel spordiharrastajatele. See aitab paremaid valikuid teha juba kogenud tippatleedil, oma ala alles valival noorsportlasel kui ka lihtsalt harrastajal. Tippsportlased saavad testi tulemusi analüüsides ning oma geenide eripärasid arvesse võttes

Kuidas testi teha saab? Sportlike võimete geneetilist testi on võimalik tellida Sports Gene koduleheküljelt internetiaadressilt sportsgene.ee/tellitest või osta Apotheka apteekidest. Testi saab tellida ka spordiklubide Arctic, Sparta ja Tere tennisekeskuse ning Kalev Spa ja Toila Spa vahendusel, aadressilt eratreener.ee ning paljudelt personaaltreeneritelt. Test maksab keskmiselt 95 – 99 eurot. Kui test olemas, tuleb steriilse vatitampooniga võtta põsekaabe ning seejärel kuivatada. Võetud proov tuleb saata ümbrikuga Sports Gene laborisse, kus see analüüsitakse. Testi tulemused saab kätte kümne päeva jooksul pärast proovi laborisse jõudmist. Sports Gene hakkab pakkuma koos SVGT testiga ka treeningnõustamist. Uudistoote detailsema tutvustuse leiab peagi Sports Gene uuenevalt kodulehelt.

oma treeningplaanidesse parandusi ja täiendusi teha. Noortel, kes tegelevad mitme spordialaga, aitab test tulevat alavalikut suunata. Kuigi testi võivad teha ka lapsed, peaks lõpliku spordiala valikuga siiski teismeeani ootama. „Kui põhiala valitakse juba väga varakult, võivad treeningud jääda liiga ühekülgseteks, mis omakorda loob soodsa pinnase vigastuste tekkeks,” hoiatab Tein. Testi võivad teha ka harrastussportlased, kes soovivad saavutada paremaid tulemusi ning samuti oma treeningplaane üle vaadata. Tein leiab, et geenitestist on kindlasti abi neilegi, kes spordist kaua aega eemal olnud või kes sportlike eluviisidega alles tutvust teevad. “Treenimise eesmärk on ju areneda ning tulemusi näha. Kui alles spordiga algust tegev inimene leiab testi abil talle kõige paremini sobiva spordiala ning hakkab sellega tegelema, areneb ta kiiremini ning on ka paremini motiveeritud jätkama,” põhjendab Tein.

Populaarsus kasvab

KIIRE: Testi tulemused, mis näitavad ühe või teise spordiala sobivust, saab kätte kõigest kümne päeva jooksul pärast proovi laborisse jõudmist. Fotol Sports Gene laborant Siiri Sarv.

Eelmisel aastal lasi Sport Genes oma eelsoodumust ühe või teise alaga tegelemiseks testida paarsada inimest, kelle hulgas oli nii tipp- kui ka harrastussportlasi. Lisaks neile lasid oma geene uurida paljud, kes polnud eelnevalt spordiga tegelenud ning kes tänu testimisele said teha paremaid otsuseid endale sobiva spordiala valimisel. Sport Genes saab teha ka testi, mis aitab teha õigemaid valikuid toidulauas. “Kehakaalu ohjeldamise geneetilise testi ehk KOGT puhul määratakse seitsmes geenis kaheksa ühenukleotiidset polümorfismi, mis näitavad seoseid päriliku eelsoodumuse ja kehakaalu tõusu, rasvade ja süsivesikute ainevahetuse ning kehalise aktiivsuse ja rasvapõletuse vahel,” tutvustab Tein ning lisab, et eelmisel aastal end Sport Genes testinud inimesed tegidki enamasti mõlemad testid korraga. VEEBRUAR 2014 | JOOKSJA.EE

87


[ TERVISESPORT ]

Tervisejooksu ja

Tervisekõnni sarjad täidavad Liikumisaasta 2014 eesmärke

2014. aasta on Eestis kuulutatud liikumisaastaks, mille eesmärk on suurendada liikumisharrastusega tegelejate osakaalu, tõsta liikumis- ja sportimisalast teadlikkust ning panna inimesed rohkem märkama sporti ja liikumisharrastust. Tekst: Urmo Raiend

Fotod: Mallor Malmre

O

n öeldud, et iga inimene peaks liikuma vähemalt 30 minutit järjest kaks korda nädalas. Tallinnas aitab liikumisaasta eesmärke ideaalselt juurutada Stamina korraldatavad Tervisejooksu ja Tervisekõnni sarjad. Kahel päeval nädalas viie ja poole kuu jooksul Tallinna erinevatel liikumisradadel toimuvad etapid on parasjagu nii pikad, et 30 minutit mõnusat jooksu- või kõnnitempot on garanteeritud. Lisaks sellele on veel mitmeid häid põhjuseid, miks just liikumisaastal liituda tervisespordisarjadega.

Liikumise rõõm eri radadel

Mõlemas sarjas on 21 etappi. Üks psühholoogide teooria ütleb, et harjumuse tekkeks on vaja ühte asja (loe: tulla jooksma või kõndima) teha 21 korda. Kindlasti ei ole see absoluutne tõde, aga sinnapoole kisub küll, et tekiks heas mõttes rutiin. Sarjas osalejatel ei tohiks ka igavaks minna, sest sarjalisi võõrustavad 15 Tallinna erinevat jooksu- ja kõnnirada. Kuna sel aastal toimub Tervisejooksu 1. etapp juba 16. aprillil ja Tervisekõnni 1. etapp 17. aprillil, siis on hooaja jooksul ka kolm puhkenädalat, mis annab kindlasti osalemiseks ja suvepuhkuste planeerimiseks paindlikkust juurde. Tervisejooksu ja -kõnni sarjad on ellu kutsutud nii, et võimalikult palju kasvatada ja tugevdada koostegemise rõõmu. Kui juba ollakse südameasjaks võetud koos sellisel moel oma tervise eest hoolitseda, siis on raskem anda järel ahvatlusele „seekord vahele jätta”. Juba ainuüksi lihtsalt tiimide moodustamise protsessi käigus tekib igaühel võimalus

88

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014

aidata ka oma lähedastel senisest sportlikumaks saada. Tervisejooksu tiimi kuulub viis ja Tervisekõnni tiimi neli liiget. Mitu tiimi liiget annab võimaluse mõelda ka keskkonnale, sest koos ühes autos kohale tulla on keskkonnasõbralikum. Samuti on võimalus moodustada pere-, sõpruskonna, firma-, kolleegide jne tiime.

Uuringud ja nõustamine

Heaks traditsiooniks on saanud osavõtjatele pakutavad erinevad nõustamisteenused. Eldredi töötajad eesotsas Erik Velleramiga mõõdavad sarjade etappidel osalejate erinevaid tervisenäitajaid (vererõhk, rasvaprotsent, kolesterool ja veresuhkur) ning annavad nõu, kuidas oma tervisekäitumist parandada. Igal Tervisejooksu etapil toimub Stamina Arcotransport jooksutiimi jooksutund, mille eesmärgiks on muuta jooksmine

veelgi nauditavamaks. Eesti jooksuparemikku kuuluvate Roman Fosti, Sergei Tšerepannikovi ja Evelin Taltsi isiklikud kogemused ja saavutused jooksmises kuluvad Tervisejooksu sarjas osalejatele kindlasti marjaks ära. Tervisekõnni sarja partner ILUUM annab kepikõndijatele parima võimaliku kepikõnni kogemuse koos tippklassi toodetega. Tervisejooksu raames toimuvad jooksuvarustuse tutvustused ja erinevad jalatestid, mis aitavad õige jooksujalanõu valikul.

Abiks liikumisharrastusele

Vältimaks Tallinna tänavate liiklustihedust on sarjade poolt soositud rattaga jooksma või kõndima saabujad. Neile on avatud rattaparkla ja kõigi vähemalt 10 korda rattaga etapile tulnute vahel loositakse välja ratas. Kuna etapid toimuvad argipäeva õhtuti, siis on lastega jooksu- ja kõnnisõprade jaoks lastetelk, kuhu liikumisrajale minnes saab oma lapsed jätta. Lastega tegelevad juhendajad ja pakuvad neile aktiivset tegevust. Hooaja värvikamaks muutmiseks toimuvad pika hooaja jooksul erinevad teemaetapid, sh seiklusspordi etapp, karnevalietapp ja veel nii mõndagi. Rohkem infot www.stamina.ee


[ RAHVASPORT ]

Järvejooksude sarjal uus nimi ja uus liige

Jooksusõprade hulgas populaarne Järvejooksude sari kutsub kõiki jooksusõpru taas regulaarselt harjutama ja osalema nelja järvejooksul. Tekst: Urmo Raiend

Fotod: Mallor Malmre

2

014. aastal DFDS Järvejooksude nime kandev sari alustab pühapäeval, 8. juunil 43. jooksuga ümber Harku järve. Juuli algul on jooksjad oodatud Otepääle, kus 5. juulil toimub 33. jooks ümber Pühajärve. Sarja uus liige, suvejooks ümber Saadjärve peetakse 27. juulil, stardi ja finišiga Äksi Jääaja keskuse juurest. Järvejooksude sarja lõpetab 30. augustil 42. jooks ümber tallinlaste joogivee allika Ülemiste järve. Järvejooksude sarjas on kaks suuremat uuendust. Lisaks sarja vanadele olijatele kuulub tänavu esmakordselt järvejooksude sarja 1. suvejooks ümber Saadjärve. Teine oluline uuendus on sarja nimi, milleks sel aastal on DFDS Järvejooksud. Sarja uus nimisponsor DFDS Seaways opereerib Paldiski-Kapellskäri laevaliini, mis on kiireim ja soodsaim viis reisida Eestist Rootsi. Kõik sarjas registreerunud jooksjad ja kõndijad saavad DFDS poolt atraktiivse reisipakkumise Rootsi. Traditsiooniliselt on järvejooksude sarjas olnud neli jooksu – jooksud ümber Viljandi, Harku, Pühajärve ja Ülemiste järve. Kuna möödunud aastal otsustasid Viljandi järvejooksu korraldajad sarjast loobuda ja ka sel aastal ei

90

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014

soovinud nad sarjaga liituda, siis kaalusid sarja korraldajad neljanda jooksu osas erinevaid variante. Sarja valitud Saadjärve jooksu kasuks rääkis mitu asjaolu. Jooks umber Saadjärve on mõnusa rajaprofiili ja paraja pikkusega. Tegemist on järvejooksude sarja kolmanda ning ühtlasi pikima ligi 17 kilomeetri pikkuse osavõistlusega. Jooksuringi laugjatel tõusudel ja langustel avanevad kaunid vaated järvele ning Vooremaale. Teiseks põhjuseks, miks Saadjärve kasuks otsustati, on võimalus korraldada jooks suvel, mil ümbruskonnas mitmed lisaatraktsioonid aktiivses kasutuses. Vudila mängumaal, Elistvere loomapargis ja Äksi Jääaja keskuses leidub erinevat tegevust kogu perele ning see võimaldab koos Saadjärve jooksuga veeta aktiivne puhkuse- ja spordinädalavahetus. Viimaseks ja kindlasti mitte vähem tähtsaks asjaoluks oli fakt, et nii Tartu vald kui ka eeldatava võistluskeskuse Äksi omavavalitsus, on väga huvitatud järvejooksude sarjaga liitumisest ja võimaluste piires ka jooksu korraldamisel abiks olemisest. Stamina korraldatava Järvejooksu sarja iga etapi raames peetakse laste-

jooksud kuni 12-aastastele väikestele jooksusõpradele. Lastejooksude stardid antakse enne põhijookse, mis võimaldab järvejooksu päeval osaleda kogu perega. Põhijooksu ajaks saavad vanemad jätta oma järeltulijad lastealasse. Neli erineva pikkuse ja reljeefiga järvejooksu annavad tõsistele jooksuharrastajatele ka hea võimaluse koos motivatsiooniga suvekuudel sihipäraselt harjutada ja koguda võistluskilomeetreid, et sügisel julgelt täispikal maratonil osaleda. Rohkem infot www.stamina.ee/jarvejooks


[ RAAMIDEST VÄLJA ]

Miks khmeer

HARULDUS: Jooksvat inimest Kambodžas väga tihti ei kohta. Üldjuhul joostakse siis, kui selleks on konkreetne vajadus.

joosta ei armasta?

Indohiina poolsaarel Kambodžas veedetud kolmenädalase puhkuse ajal hakkas silma, et khmeerid ei armasta jooksu mitte sugugi. Tänavapildis sörkijaid praktiliselt ei kohta. Pilk Kambodža rekordiraamatusse kinnitab jooksuleigust: 100 meetrit 10,78 sekundit, 3000 meetrit 9.59,54, 10 000 meetrit 33.40,2 … Milles asi? Tekst ja fotod: Märt Roosna, Õhtuleht

O

len ise kooliajal mõned ilusad aastad kergejõustikku harrastanud, aga erilist annet minus ei peitunud. Kuid nüüd vaatan, et Kambodža 400 meetri tõkkejooksu rekordist 56,42 jäi mul noorukina puudu vaid mõni sajandik. Huvitav, miks on selle verise ajalooga riigi jooksutase nii nadi? Valikut peaks ju olema – rahvaarvuks 15 miljonit. Kehatüübilt peaksid khmeerid samuti jooksjateks sobima, eks nad parajalt õblukesed ole, õllekõhtu rippumas naljalt ei näe. Hüva, vaesus ilmselgelt ei soosi saavutussporti. Aga miks pole jooksmine, mis on ülekaalukalt odavaim ala, popp ka harrastusspordina?

Kõnniteid pole ollagi

Põhjuseid on palju. „Liiga palav,” laiutab Siem Reapi spordihuvilisest turumüüja Sam Nang käsi. Õhusooja on aasta ringi 21 kraadist 35-ni, kuid jahedam aeg jääb

Kambodža

Rahvaarv: 14,9 miljonit Pindala: 181 000 km2 Riigikord: unitaarne parlamentaarne konstitutsiooniline monarhia Iseseisvus: 9.11.1953 Rahaühik: riel (1 euro = 5000 rieli) Riigikeel: khmeeri keel SKT inimese kohta: 1755 eurot aastas

vihmakuudele (maist oktoobrini), mil tulvavesi muudab igasuguse liikumise tihti parajaks katsumuseks. Muide, üheks proosaliseks põhjuseks, miks jooksmine pole khmeere eriti köitnud, on ka see, et isegi kuival aastaajal pole vähemalt pealinnas Phnom Penhis ja kuulsate Angkor Wati templite lähistel asuvas Siem Reapis jooksmiseks head kohta. Need linnad kõnniteid ei tunnista. Ja sõidutee on kaootiliselt liikuvatest mootorratastest, tuk-tuk’idest (väike

NAISTEMAGNET: Kui tööpäev on läbi, lõõgastuvad khmeeritarid aeroobikatunnis.

vankrike, mida veetakse mopeediga) ja autodest nii punnis, et sinna julgeb jooksma minna vaid nõdrameelne. 150-sentimeetrine Nang eelistab jooksmisele võrkpalli nagu paljud teised khmeerid, kes korvavad nigela kasvu palliplatsil uskumatult visa kaitsemänguga. Populaarseimad alad ongi võrkpall, jalgpall ja Kambodža poks. Rahvusvahelisel tasemel siiski midagi eriti hõisata pole: FIFA edetabelis hoiab Kambodža vutimeeskond 188. kohta, võrkpallisatsi pingeritta seatud 127 riigi hulgast ei leia.

TREENERID: Aeroobikatreener Sok Kim Ou (paremal) ja ta vend soovitavad ka Eesti naistel treeningutel kompleksid unustada. 92

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014


[ RAAMIDEST VÄLJA ]

Aeroobika on haaravam

Kambodža naiste hulgas on viimaste aastate jooksul väga suureks hitiks saanud tänavaaeroobika. Kui punaste khmeeride juht Pol Pot kasutas 1970. keskpaigas 50 000 inimest mahutavat Phnom Penhi olümpiastaadionit vastasleeri ametnike avalikuks hukkamiseks, siis nüüdseks on see kruusaraja ja ebaühtlase vutimuruga hiigelrajatis leidnud palju mõistlikuma kasutuse – iga päev enne päiksetõusu ja -loojangut (algusega kell 5 ja 17) koguneb seal paarsada naist, kes kohalike musklis meestreenerite utsitamisel asuvad muusikatümpsu saatel ühiselt vehkima. Tänavaaeroobika! Siit saame veel ühe vastuse, miks jooksmine on Kambodžas vaeslapse rollis. „See on igav!” teatab neiu, kel nimeks Nary. Küll aga fännab ta aeroobikatundi, mille eest keskmiselt kuus

Eesti – Kambodža 19:0 Eesti ja Kambodža rahvusrekordeid kõrvutades selgub, et kõrvutada pole midagi – meie üleolek on heidetes, hüpetes ja ka jooksudes mäekõrgune. Tabelist on välja jäetud odavise, kuna andmebaasis Kambodža rekordit kirjas polnud. Ala, Eesti rekord, Kambodža rekord 100 m: 10,19 Marek Niit (2012); 10,78 Pin Wanheab (2012) 200 m: 20,43 Marek Niit (2011); 21,85 Pin Wanheab (2012) 400 m: 45,91 Marek Niit (2012); 47,5 Chhem Savin (1967) 800 m: 1.45,87 Urmet Uusorg (1999); 1.55,1 Nhea Khay (1966) 1500 m: 3.38,59 Tiidrek Nurme (2008); 4.01,8 Nhea Khay (1965) 5000 m: 13.17,2 Enn Sellik (1976); 14.24,71 Hem Bunting (2007) 10 000 m: 27.40,61 Enn Sellik (1978); 33.40,2 Suos Chhin (1966) Maraton: 2:08.53 Pavel Loskutov (2002); 2:23.29 Hem Bunting (2012) 110 m tj: 13,62 Tarmo Jallai (2006); 15,79 Pech Iev (1962) 400 m tj: 49,19 Rasmus Mägi (2013); 56,42 Luk Khin (1962) 3000 m tak: 8.29,6 Ilmar Ruus (1971); 10.05,0 Nhea Khay (1963) Kaugushüpe: 8.10 Erki Nool (1995); 7.40 Proch Buntol (1966) Kolmikhüpe: 17.35 Jaak Uudmäe (1980); 14.85 Sao Mean (1966) Kõrgushüpe: 2.30 Marko Turban (1996); 2.03 Sin Sitha (1972) Teivashüpe: 5.86 Valeri Bukrejev (1994); 3.90 Peou Chin (1968) Kettaheide: 73.38 Gerd Kanter (2006); 45.90 Nheam Yeav (1969) Kuulitõuge: 20.53 Heino Sild (1979); 13.45 Mao Yon (1967) Vasaraheide: 84.40 Jüri Tamm (1984); 45.38 Chun Sin San (1969) Kümnevõistlus: 8815 Erki Nool (2001); 6320 Chai Kim San (1973)

MEESTEMAGNET: Meeste hulgas on populaarne raha peale võrkpalli taguda.

napilt 75 eurot teeniv kambodžalane peab välja käima 18 senti. „Töötan jäätisekioskis, istun terve päeva. Mulle väga meeldib end pika päeva järel veidi liigutada,” selgitab Nary. Võib-olla tõesti, et enesesse süvenemist võimaldav rutiinne jooksmine ei pruugi seltsiva ja vahest isegi veidi rahutu khmeeri loomusega klappida. Küll aga sobib aeroobika. Viis-kuus aastat tagasi alguse saanud kultus on kulutulena levinud ka paljudesse teistesse linnadesse, sellest on saanud omamoodi religioon. Olümpiastaadio-

nil seistes ja nähes, kuidas sajad naised ja nende vahele eksinud üksikud mehed ühiselt tööpäeva järel oma tervisesse (ja välimusse) investeerivad, tekib omamoodi ülev tunne. Kas selline välitreening võiks sama popiks muutuda ka Eestis? Kahtlane. Häbelik Eesti naine ei taha üldjuhul avalikus kohas liibuvates riietes higistada.

„Eesti naised, ärge põdege!” Siem Reapi aeroobikatreener Sok Kim Ou arvab, et see on harjumise asi. „Alguses oli ka siin väga raske. Osalejaid

oli napilt paarkümmend. Naised on ju tagasihoidlikud. Mõtlevad, et kõik vaatavad neid hirmsasti ja … Aga kui neile selgitada, et see hoiab neid tervetena, saavad nad sellest üle. Paar korda käivad, siis enam ei mõtle, vaid naudivad täiega. Eks ise pean nalja ka viskama,” jutustab Ou. Mis on su sõnum Eesti naistele, kes sarnaselt khmeeritaridega pole kõige julgemate killast? „Ärge põdege! Aeroobika teeb teid terveks ja õnnelikeks. Tunniajaline treening vabastab teid stressist.” *** Läänemaailmas on jooks ka tõhus abivahend võitluses suurenema kippuva kaaluga. Aasias pole see probleem nii valuline, oluline. Veel üks kild mosaiiki, mis aitab mõista, miks ei osata Kambodžas jooksmise kunsti vääriliselt hinnata. Samas saame ühe tuk-tuk’i juhiga vestlusse astudes ootamatu infokillu, mis sellisele teemakäsitlusele veidi vastu räägib: Tema: „Härra, kas vajate tuk-tuk’i? Tahate kuskile sõita?” Mina: „Tänan, ei!” Tema (häält tasandades): „Aga äkki soovite hoopis marihuaanat?” Mina: „Ei taha. Kas seda müüakse vaid turistidele või kasutavad kohalikud ka?” Tema: „Mitte eriti. Peamiselt vanemad mehed, kes tahavad kaalust alla võtta.” Mis?! Kas nood naeratavad ja üdini heatahtlikud asiaadid eelistavad ühele mõnusale kümnekilomeetrisele jooksuringile tõesti … dopingut? VEEBRUAR 2014 | JOOKSJA.EE

93


[ LUGEMISELAMUS ]

Hõimust,

jooksmisest ja ärist

Möödunud jõulud tõid jooksusõpradele suurepäraseid uudiseid – mujal maailmas juba mõnda aega ilma teinud Christopher McDougalli bestseller „Jooksjana sündinud” („Born to run”) ilmus lõpuks ometi ka eesti keeles. Tekst: Helen Sulg

Fotod: internet

A

lustuseks tasub rõhutada, et tegu ei ole pelgalt jooksjatele näpunäiteid jagava spordiraamatuga, vaid kaasahaarava seiklusjutuga ning pilguga ühe hõimu ellu, jooksufilosoofiasse ja mõttelaadi. Tarahumara indiaanlased on Mehhiko Vasekanjonis elav hõim, kes on täiuseni arendanud oma oskused joosta sadu kilomeetreid puhkamata ja vigastusteta. Raamat kulgeb kirjaniku otsingutena kadunud hõimu ja nende jooksuvõimete fenomeni dekodeerimiseks. Seejuures saab kogu seiklus alguse autori lihtsast küsimusest: miks mu jalg valutab? Segu põnevast seiklusjutust ja kasulikust silmaringi avardavast nipiraamatust teeb raskeks lugemise katkestamise – mitmed raamatut lugenud jooksusõbrad tõdesid, et „neelasid” selle ühe jutiga. Koduse ja ausa sõnakasutuse tõttu tekkis raamatut lugedes kohati tunne, et oled sattunud ülimalt pädeva jooksufänniga sauna kogemusi ja tarkusi jagama. Ehk muudabki just see raamatu nii köitvaks ja veenvaks, et autor on kirglik jooksja ja aastaid kirjutanud lugusid spordisõprade seas armastatud ajakirjadele Runner’s World ja Men’s Health.

Teiseks võib raamatu niivõrd laialdase menu põhjuseks olla see, et autor astub julge sammu sporditööstuse vastu väitega, et paljajalu jooksmine on meile füsioloogiliselt parim ning loomuomane.

Veelgi enam, kirjanik usub, et joostes pikki vahemaid paljajalu, on see võti 94

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014

gava tootevaliku ehk siis minimalistliku jooksmise poole. Vaidlust teemal, kas parem on tugev toestus või liikumine paljajalu, jagub tänaseni – mitmes jooksuportaalis on just see teema enim kommenteeritud ja vaieldud. Näiteks leiavad paljajalu liikumise pooldajad, et nii joostes on väiksem painutus põlves ja väiksem dorsifleksioon hüppeliigeses maaga kontaktil, mis mõlemad vähendavad vigastuste riski. „Jooksjana sündinud” paneb mõistma ja märkama meie peas toimuvat – meid ei piira üldjuhul füüsiliste võimete puudumine või laiskus, vaid meie enda mõte, meeleolu ja jooksustiil.

Me kõik suudame tegelikult rohkem kui arvame end suutvat ja teisalt, me ei tohiks lasta distantsil või tempol muutuda kinnisideeks. „Jooksjana sündinud" autor Christopher McDougall on paljajalu liikumise suur toetaja ja fänn.

õnnele, tervisele ja pikaealisusele. Unustage ortopeedilised tallad, vetruv toestus, hingavad kõrgtehnoloogilised materjalid – McDougall leiab, et need muudavad jala ülitundlikuks ning põhjustavad päeva lõpuks vigastusi. Küllap olete märganud spordipoe jalatsiriiulitel lestasid meenutavaid varvas-susse, mis justkui sokina ümber jala liibuvad, andes joostes tunde, et liigud paljajalu. Minimalistliku liikumisviisi buumi võib siduda ka raamatu „Jooksjana sündinud” menuga. Nii näiteks arendas firma Vibram FiveFingers just sel ajal välja paljajalu liikumiseks varvasjalanõud ning Nike liikus jõuliselt oma Free-sarjaga ülikerge ja mu-

Teisisõnu – nautigem rohkem jooksmist kui mängulist protsessi, kuulakem oma sisehäält ja kiitkem end. Liikudes rõõmsas voolus (nn meditatiivses flowolekus) on ehk järgmise kurvi taga taipamine, et olete, nagu me kõik, jooksjana sündinud ning see tegevus laeb meid emotsionaalselt väga positiivselt.


[ SPORDIPOOD ]

adidas avas oma teise kaupluse

Tekst: Jooksja Fotod: adidas

Hea uudis kõigile sportlikele inimestele – spordibränd adidas avas Tartu Lõunakeskuses oma teise rahvusvahelistele standarditele vastava firmakaupluse Eestis. Uues kaupluses on müügipinda 160 m² ja valida on üle 2000 rõiva- ja jalatsiartikli vahel. Uus kauplus on parima adidase sporditoodete valikuga kauplus Eestis. “Suvel avatud Rocca al Mare kaupluse tagasiside julgustas meid laienema ning otsustasime teise esinduspoe avada Lõuna-Eesti rahvale,” rääkis adidase Eesti turundusjuht Evelin Pae. Heidke pilk uuele kauplusele!

VEEBRUAR 2014 | JOOKSJA.EE

95


[ JOOKSUANKEET ]

Pühendumine - tingimusteta Tekst: Helen Sulg

Foto: Scanpix

1. Millal ja kuidas avastasid enda jaoks suusaspordi?

Esimesed suusasõidud said tehtud ema ja isaga kolme-nelja aasta vanuselt. Tõsisemalt hakkas asi meeldima, kui õde Jana ja täditütarde Kristiina-Katrini (Šmigun) eeskujul hakkasin 8-aastaselt käima Herbert Abeli suusatrennis Tartus. Edasi juba Otepää suusakool (praegune Audentes), Eesti koondis  ja nii see läks.

2. Kui palju treenid (treeningukoormus tundides, kilomeetrites, kordades)?

Saabunud lume ja suusahooaja puhul vastab veebruarikuu spordiankeedi küsimustele suusataja Aivar Rehemaa.

Koormused erinevad periooditi, raskeim osa aastast on juunist novembrini. Treenin 80–85 tundi kuus, läbides 850–950 kilomeetrit. Tavaliselt on laager kakskümmend päeva kuus ja kümme päeva treenin iseseisvalt. Pikemad treeningud “rullidel” on 70 kilomeetrit, kestes kuni neli ja pool, vahel isegi viis tundi. Suuskadel läbin pikemas trennis kuni kuuskümmend kilomeetrit.

3. Kus põhiliselt treenid?

Otepääl, kus on head rulli- ja jooksurajad, jõusaalid – ideaalne suusatajale. Eriti meeldivad Apteekrimäe ringid, kus olen läbinud tuhandeid kilomeetreid, sadu tunde. Seal tean juba igat puud ja põõsast. Välislaagritest on lemmikpaigaks Austrias Ramsau küla, kus olen alates 2002. aasta sügisest igal aastal harjutanud, seal on samuti juba tuttav liustik, rullirada, jooksuringid.

4. Kas treenid üksi või seltsilis(t)ega?

Viimasel ajal tähtsamad-tugevamad treeningud üksi ja see hakkab tasapisi meeldima. Mõned trennid on koos koondisekaaslastega, ka heade sõprade nagu Jaak Mae ja laskesuusataja Kauri Kõivuga. Kevadist ettevalmistust jõusaalis teeme sõbra ja endise sprindikoondise treeneri Tanel Ojastega.

5. Kas kuulad ka raadiot või muusikat, kui jah, siis millist?

Ütleme, et 98% treeningutest ei kuula, sest üritan 4–5 trennitundi keskenduda ainult olulisele ehk treeningule. Need 2% erandit on pikk rattatrenn ja sõudmine, mil vahel luban endale natuke muusikat.

6. Varustus: milliseid tosse, brände, materjale eelistad?

Eks mõnusam on ikka sportida, kui varustus on hea. Koondislasena alates 2002. aastast on meil kindlad brändid, kes toetavad – suvel Asics, talvel mul isiklikult Craft, mõlemaga olen väga rahul.

7. Mille üle spordiga seoses uhkust tunned (saavutus)?

Sportlase edukust hinnatakse ikka tiitlivõistluste tulemuste järgi. Kuigi maailmameistri medal on mul vaid juunioride klassis, siis kahel korral MM-i esikümne kohad on ka tulemused, mille pärast häbeneda pole vaja.

8. Raskeim kogetud hetk seoses spordiga?

Rasked hetked on, kui olen vigastatud või tervisega kimpus. Vahel läheb terve hooaeg selle nahka, et pidevalt on mõni häda küljes ja ei saa korralikult treenida-võistelda. Eks haigused käivad ikka mööda inimesi ja sinna pole midagi parata – tuleb leida uuesti motivatsioon ja edasi rühkida!

9. Mis on sinu sportlik mantra, moto või muu motivatsiooni allikas?

Mu töö ja hobi, mida väga teha meeldib ehk suusatamine on üks – seega polegi vaja otsida motivatsiooni. Loomulikult on eesmärgid, kuhu jõuda tahan ja kuni näen, et neid on reaalne täita, siis motivatsiooniga probleeme pole.

10. Soovitus või nipp teistele – nii tippudele kui ka  harrastajatele (söök, jook, koht, trenninipp, soov, mõte, tulenevalt meeleolust)?

Raske küsimus. Tehke ikka sporti – pole vahet, kas harrastaja, tervisesportlase või tipuna. Tundke rõõmu nii enda kui ka teiste saavutuste üle. 96

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014


on hea kink nii sõbrale kui ka iseendale!

Tellimine – see on mugav, kiire ja soodne!

HIND 2,24 €

ESIMESED EESTLASED NCAAS

NOVEM

MIS JUHTUS HEINO VESKILAGA

INTERVJUU JIŘÍ A WELSCHIG

BASKETBALL

NR.

DETSEMBER

KOKKUV ÕTE IMELISE ST KORVPA LLIAASTAS T 2013

55

?

HIND 2,24

NR. 54 BASKETBALLBER

INTERVJUUD MERIKE ANDERSONI, ANDREA TRINCHIERIGA

JUUBILAR AIVAR TOOMISTE

HIND 2,24

BASKETBA

LL

NR.

JAANUAR

56

DARIUS SONGAI LA KIIDAB EESTIT LEGEND : DETL EF SCHREM PF

LEGEND DINO MENEGHIN

24

·1 BASKETBALL

8324

1736 -

6 832 012

I S SN

BASKETBALL · 1

9 771 73

I S SN 1 7 3 6 - 8 3 2 4

9 771736 832012

VÕIDUNÄLJAS

VINCENT SIMPSON

6 9 77173

36 - 83 I S SN 1 7

832012

ETE EELVARAOD IIGA, ERI: ENUBA JLA NCAA

BASKETBA LL · 1

Tellimiseks mine veebiaadressile

www.Tellimine.ee või helisTa

617 7717. TellijaTe eeliseks on alaTi kiirus. ajakiri jõuab posTkasTi TavapäraselT päev-kaks varem kui müügileTTidele


[ RISTSÕNA ]

Lahenda ristsõna ja võida auhindu Kirjuta siia ristsõna lahendus (tekib õige lahendamise korral mummudesse)

Ees- ja perekonnanimi, kontakttelefon

Täidetud kupong saada ajakiri Jooksja toimetusse 16. märtsiks 2014: Ajakiri Jooksja, Sõjakooli 10, Tallinn 11316. Kõigi õigesti vastanute vahel läheb loosi 3 paari Nanso jooksupõlvikuid. Eelmise ristsõna võitjad on KAJA JÕEMETS, REIGO ROSENBERG ja ELIISE HOOGAND. Võtame võitjatega ühendust! Eelmise numbri ristsõna õige lahendus oli: Kaspar Taimsoo ja Anette Veerpalu. 98

JOOKSJA.EE | VEEBRUAR 2014


BE ACTIVE

PARANDA OMA TULEMUSI AASTARINGSELT!

Crafti spordipesu on välja töötatud kõigi aastaaegade, spordialade ja erineva tasemega sportlaste jaoks. Funktsionaalne pesu aitab parandada sinu tulemusi aastaringselt. Vali oma spordiala ja leia enda jaoks optimaalseim rõivastus. Crafti tooted saadaval: Rademar, Sportland, Tallinna Kaubamaja, Tartu Kaubamaja, Extreme Sport, Stopper, Surfhouse, Maratonsport, Silja Sport, Rakser Sport, Petersport, Viljandi Rattapood, Bivarix, Rix Ratas, A&T Sport, X-Sport, Veloplus, A2K Sport, Ardise Sport.


29. jooksja  
Advertisement
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you