Issuu on Google+

eesti vastupidavusalade ajakiri

Nr 1 (11) 2011

Hind 3 € / 46,94 kr

Kuidas õppida paremini ujuma?

Spordiseltsi

Sparta

Kes vaimustuvad suusamaratonist?

Veerpalu ja Mae

Kaks kivikõva

šokitreening

Rekordihoos

Marek Niit

suusaässa


Väljaandjalt

Nr 1 (11) 2011 Ajakiri Jooksja postiaadress: Marsi 4 Tallinn 11316

Turundus- ja levijuht: Arvo Antropov arvo@jooksja.ee Toimetaja-sekretär: Laura Rahe laura@jooksja.ee Disainer: Maia Vaab maia@jooksja.ee Väljaandja: Donatas Narmont donatas@jooksja.ee Trükk: AS Printall Reklaam ja tellimine: ajakiri@jooksja.ee kontakttelefon: 626 4780 Tellimishinnad: aasta (6 numbrit) - 12 € poolaasta (3 numbrit) - 6 € Koduleht: www.jooksja.ee

Head Jooksja lugejad!

Foto: Viktor Burkivski

Toimetus: Peatoimetaja: Andrus Nilk andrus@jooksja.ee andrusnilk@hot.ee

O

leme täiel kiirusel spurtinud 2011. aastasse ja uue aasta esimene Jooksja on nüüd ka teieni jõudnud, Eestimaa lumisele ja mõnusale talvele kohaselt suures osas suusateemadega kaetud. Mitu suurt suusamaratoni on veel tulemas ja suusatada peaks saama kindlasti veel märtsikuu lõpuni. Aga aeg läheb kiiresti, õhus on juba kohati tunda kevadet, päevad lähevad pikemaks, sulailmaga veed vulisevad, päikestki on aegajalt näha. Polegi teab kui kaugel see aeg, mil aprillikuu numbriga teie ette tuleme ja suure kevad-suve-sügishooaja avame, kus suusatamist asendavad jooksmine ja kõik teised mõnusad vastupidavusalad. Käesoleva numbri esikaanepersoonid on meie legendaarsed murdmaamehed Andrus Veerpalu ja Jaak Mae, kes on mõlemad oma tippsportlasekarjääri lõpusirgel, aga ometi veel sellises vormis, et ka suusatamise MMile medalijahile minna, vähemalt Veerpalul on see kindel eesmärk. Nagu teada, on Mae tänavust hooaega suures osas pärssinud seljavigastus. Tundub küll, et oma karjääri jooksul antud tuhandete intervjuudega on Andrus ja Jaak ära rääkinud vähegi kõik, mis neid ja nende seost suusatamisega puudutab. Samas võite lugeda ja veenduda, et meeste mõtted on endiselt värsked ja huvitavad. Sport erineval tasemel ei lähe täna mööda praktiliselt kellestki. Lisaks tippudele kasvab meil pidevalt harrastajate ja rahvasportlaste arv, sporti teeb enamik ärimehi ja suur osa poliitikuid, ilma hea füüsilise vormita pole lihtsalt võimalik enam oma põhitegevusalal konkurentsis püsida. Veel rohkem head meelt

Jooksja väljaandja Donatas Narmont on sel talvel asendanud nii mõnedki jooksutreeningud suusatamisega.

tunneme aga kindlasti sellest, kui sporti armastavad teha meie lapsed. Kellest tippsportlasi ei saa, neile annab sport ikkagi hea tervise ja hulgaliselt vaimseid väärtusi, mis aitavad elus läbi lüüa. Jooksja plaan on ka sel aastal anda jätkuvalt oma panus spordiharrastuse igakülgseks arenguks Eestimaal ning jagada häid nõuandeid ja kogemusi eri aladel ja eri tasemel. Kohtume uuesti aprillis! Kena suusatalve jätku, Donatas Narmont Jooksja väljaandja

Koostööpartnerid: Esikaanel: Andrus Veerpalu ja Jaak Mae Foto: Rainer Ojaste

5

Jooksjaga uude aastasse

eesti vastupidavusalade ajakiri

Kontakt: ajakiri@jooksja.ee kontakttelefon: 626 4780

lugejale

Jooksja 1/2011

www.ekjl.ee

www.stamina.ee

MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi www.jooks.ee


66

SISUKORD

sisukord JOOKSJA 2/2009

Jooksja 1/2011

Selles numbris Selles numbris

Selles numbris Selles numbris

Jooksja suvenumbris jagavad asjatundjad nõu ja juhiseid eri vastupidavusalade treeninguks, tutvustatakse nii Eesti paremaid tegijaid kui ka sitkemaid harrastusportlasi, 2011.käsitletakse aasta Jooksja esimeses numbris valitsevad suusatamise teemad. Suusaässad Andrus laste sportimist, avaldatakse tähtsamate rahvaspordiürituste kalender. Veerpalu ja Jaak Mae selgitavad oma spordiarmastuse lätteid ning suusasõbrad kirjeldavad Tartu maratoniks valmistumist. Treeninguelamuse pakub spordiseltsi Sparta sisetreening. 9 Kaanestaar Gerli Ots Jooksutreeninguteks annab nõu treener Harry Lemberg. Aastaid oma lõbuks jooksnud noor naine räägib, kuidas ta valmistub elu esimeseks maratoniks.

814Suusaässad Mae hullutavad poolehoidjaid Joostes õpiteVeerpalu iseennastjatundma

Üle tosina talve on Andrus Veerpalu ja Jaak Mae Jooksuekspert Meelis Minn annab jooksukooli teises osaskiired nõu, suusasõidud hoidnud kümnete tuhandete spordisõprade meeli ärevil. Nad on koju toonud hulgaliselt eri mille üle peab treenima hakates kõigepealt mõtlema. karva medaleid, nende spordimehe hoiak on kõigutamatu. 20 Löö kaasa järvejooksudel! Järvejooksude korraldaja Stamina juht Urmo Raiend selgitab, 16 Sparta suusatiim valmistub maratonideks

midapalju tulekskilomeetreid osalejate jaokspeaks paremini teha. Kui enne maratonile minekut läbima? Kuidas tempot valida? Kogemusi jagavad spordiseltsi Sparta suusarühma liikmed. 22 Joostes jalutuks Mitmekülgne harrastussportlane Priit Pullerits tunnistab,

19 Rahvusvahelise suusamaratonide koguja Aivo Liksor et vigastas end liialt ahnelt harjutades.

Eesti Worldloppeti klubi juhatuse liikmena korraldab Aivo Liksor suusatajate reise sarja maratonidele. Ta ise on osalenud rohkem kui kolmekümnel 25 Rekordimees Pavel Loskutov jälle hoos 40-aastaseks saavmaratonil. üks Eesti paremaid pikamaajooksjaid tahab rahvusvahelisel veel noorematega võidu joosta.

22 Kuidas riietuda Tartu maratonil?

26 Mudast, veest ja kõva mehe tiitlist Peamine soovitus: kiired suusatajad ei tohi liiga palju riideid kanda, puhkepausidega Mitmekülgne harrastussportlane Valdo Jahilo kirjeldab liikujad peaksid aga hoiduma keha alajahtumisest, kirjutab Simmo Kikkas. adrenaliinitulva esilekutsunud kõvamehejooksu.

24 Allar Levandi come suusatab sõpradega 27 Maratonihundi backkkoos Stockholmis

Olümpiamängude pronksmedalimees Allar Levandi toob oma kompanjonidega 62-aastane Enn Bachmann koges pärast pikka pausi taas maratoni Eestisse heatasemelist spordivarustust, ent tal on aega ja tahtmist ka ise joostes võimsat emotsionaalset laengut. mõõdukalt liigutada. 28 Elu pärast põlveoperatsiooni Tennist ja jooksusuusateisipäevakud harrastav Kalle Muuli kirjutab, kuidas saab pärast 27 Tallinna kutsuvad liikuma põlvelõikust taas harjutada.

28 Kaarel Talvoja õpib klassikatehnikat 30 Jooksjaid kutsutakse Pärnu ja Elvasse

Olümpiasangar Jüri Jaanson lubab pärast sõudjakarjääri lõppu

32 Alfa võistlus liidab nii tippe kui ka harrastajaid ka ise jooksudel kaasa teha.

Alfa sõudeergomeetrite võistlus üllatas suure osalejate arvuga. Võistlesid Eesti koondise liidrid, seeniorid 32 Jooksuriiete valimineja koolinoored. Aastaid jooksuriideid müünud 1980. aastate tipptegija Rein Valdmaa annab nõu, mida peaks treeningul selga panema. Miks mitte! 36 Sõudmise suurvõistlus Viljandis?

Viljandisse ehitatud uuest sõudekeskusest võib saada nõutud võistluspaik, kus saab 34 Valik rahvaspordiüritusi korraldada ka rahvusvahelisi võistlusi. Jooksmine, jalgrattasõit, triatlon, ujumine, rulluisutamine, orienteerumine ja seiklussport.

38 Tulge Spartasse šokitreeningule! 40 oma keha rassimist ja 20 sekundit puhkust. 37 sekundit Eksootikajanu viibraskusega eri maailmanurkadesse Kokku tund aega hoogsas tempos Harrastusjooksja Villu Zirnask seab oma treenimist reisikavu nii,võib ka kõige sitkema harrastussportlase tühjaks pigistada. et võtab sihiks maratonijooksu senikäimata linnas.


6 42 Kergejõustiku erileheküljed

Kuidas elavad ja harjutavad Marek Niit USA-s, Mari Klaup Rootsis ja Maris Mägi Rootsis? Dalkia järelkasvutiimis sirguvad uued tähed. TV 10 Olümpiastardi võistlussarja 40. hooaeg startis hoogsalt. Naishüppajad püstitavad rekordeid. Sportland avab Tallinnas jooksuvarustuse poe.

50 Maratoni treeningutel suureneb jooksu osakaal.

SISUKORD

Selles numbris JOOKSJA 2/2009

Selles numbris

sisukord

Jooksja 1/2011

7

Selle

Jooksja suvenumbris jagavad asjatu tutvustatakse nii Eesti pare käsitletakse laste sportimist, av

Kuidas valida parajat treeningukoormust? Treener Harry Lemberg jätkab juhiste jagamist.

9 Kaan

53 Registreerige end Eesti Energia tervisejooksule!

elu esim

54 SEB Tallinna maratonile suur tung!

14 Joo

Aastaid

Jaanuari lõpuks oli teisele SEB Tallinna maratonile registreerunud üle kolmesaja jooksja. Tutvustame kolme osaleja ettevalmistust.

Jooksue

55 Raudse tahtejõuga minister Jürgen Ligi

20 Löö

Rahandusminister Jürgen Ligi võitis möödunud aastal 50-aastaste vanuseklassis kõik triatlonivõistlused.

57 Eesti maratonitiimis suured eesmärgid

Taivo Püi, Kaupo Sasmin, Mario Mustasaar ja Tõnis Juulik sihivad maratonis aega 2:25.00.

59 Õppida krooli ujuma? Ei midagi võimatut!

Evelin Juhanson on kolme kuuga teinud kroolitehnika õppimisel suuri edusamme. Tema järgmised eesmärgid on triatlonivõistluse TriStar111 Estonia ja jooksumaratoni läbimine.

64 Mis on treppidel orienteerumine?

mille üle

Järvejoo

mida tule

22 Joo

Mitmekü

et vigast

25 Rek

40-aasta

veel noo

26 Mud

Valdo Jahilo kirjeldab, mida koges Tallinna reaalkoolis peetud orienteerumisvõistlusel.

Mitmekü

66 Mille järgi valida pulsikella?

27 Mar

68 Jooksjate Mekas Kenyas imet tabamas

Olavi Valner tõdeb, et eurooplasele pakub jooksjate meka kõrgmäestikku, Euroopa talvega võrreldes normaalset ilma ja tervislikku toitu.

70 Triatleet Marko Alberti soovitused harrastajatele 72 Rahvaspordiüritused elavdavad majandust

Spordiklubi Stamina juht Urmo Raiend kirjutab, et riik peaks suuri rahvaspordiüritusi rohkem toetama.

adrenalii

62-aasta

joostes v

28 Elu

Tennist j

põlvelõik

30 Joo

Olümpia

ka ise jo

74 Doktor Mihkel Mardna: harjutamise eesmärk peaks ikka olema tugevam tervis

32 Joo

76 Kirglik unistus, kindel otsus – jooksen maratoni

annab nõ

Aastaid

Veiko Valkiainen kirjutab, et maratoniks valmistumine ja 42,195-kilomeetrise distantsi läbimine aitab kombata oma piire.

34 Vali

80 Erki Nool kavandab Narvas suurt rahvajooksu

orienteer

81 lastekas

37 Eks

82 ristsõna

Jooksmi

Harrastu et võtab


8

Suusatamine Jooksja 1/2011

Kaaneisikud: Andrus Veerpalu ja Jaak Mae

Kahe

kivikõva

suusaässa

lõputu suusaarmastus Tekst: Andrus Nilk Fotod: Rainer Ojaste

Üle tosina talve on Andrus Veerpalu ja Jaak Mae kiired suusasõidud hoidnud kümnete tuhandete spordisõprade meeli ärevil. Nad on koju toonud hulgaliselt eri karva medaleid, nende spordimehe hoiak on kõigutamatu. Nad pole siiani suusatamisest tüdinud, vastupidi, mõlemad kinnitasid Oslo MM-võistluste eelõhtul: „Suusatamine on nauding!”

H

ead vestluskaaslased, olete üle

luvaga. Natuke kripeldab, et ei saa nii

Kui meenutad nooruspäevi, kui tree-

veerand sajandi suusatanud

palju suusatada, nagu tahaks. Kuigi

ningurütm alles kujunes, mis sind

kümneid tuhandeid kilomeetreid.

praegu on Otepääl väga head lume-

siis õue ajas ja mis aitas aeg-ajalt et-

Missuguseid momente praegu treenin-

olud, tuleb end tihti sundida treenin-

te tulevast laiskusest üle saada?

gutel naudite, millest rõõmu tunnete?

gut lõpetama ja koju minema.

Veerpalu: „Ei meenu, et ma poleks

Veerpalu: „Üldjuhul naudin kõiki

Mulle meeldivad pikad rahulikud

viitsinud varajases nooruses välja

treeninguid. Rahulikus tempos sõidud

treeningud. Näiteks sõitsime marato-

minna. Ma pole pidanud ennast sel-

pikal ringil metsade vahel on väga

nirajal Palult Otepääle, seda nautisin

leks sundima. Kui oli vaja minna Pär-

mõnusad. Samuti suvised imitatsioo-

täiel rinnal. Hing puhkab Kääriku

nust maale vanaema juurde, sõitsin

nid vahelduval maastikul. Aga naudi-

ümbruse metsaradadel. Aga kui ene-

25 kilomeetrit pigem rattaga kui teis-

tavad on ka tugevad treeningud, kui

setunne on hea, naudin ka raskeid tem-

tega koos autoga. Järgmisel päeval

tuleb oma võimeid arendada. Siis on

potrenne ja tugevat pingutamist, mida

väntasin linna tagasi ka.

suur eesmärk silme ees ja tugev tree-

organismi nõuab.” Olen määrdemees-

Treeningurütm kujunes varajases

ning viib eesmärgile lähemale.”

tele öelnud: „Lõpuks ometi saab vars-

nooruses. Pärast kooli tuli kohe minna

ti hakata suusatamist nautima!” Sõi-

ujumistreeningule. Koolivaheaegadel

dan siis just nii palju, nagu on isu!”

korraldati laagreid, kus harjutasime

Mae: „Naudin kogu protsessi, eriti suusatamist kõige sinna juurde kuu-


Kaaneisikud: Andrus Veerpalu ja Jaak Mae

Andrus Veerpalu

mendas klassis lisandus ujumisele suusatrenn. Lõpuks läks küll kahe alaga tegelemine raskeks ja jäi ainult suusatamine. Nädalavahetustel osalesime perega jooksuvõistlustel, talviti suusatasime. Nii palju, kui mäletan, on mulle kogu aeg meeldinud sportida.” Mae: „Oli üsna loomulik, et pärast kooli läksin sõpradega õue suusatama. Järvamaal Albus, kodunt paari kilomeetri kaugusel olid mäed. Sõitsime suure hurraaga sinna, tegime endale „hüpekaid”. Madistasime õhtupimedani ja see pakkus suurt lõbu. Koju-

Jooksja 1/2011

Jaak Mae

kaks korda päevas. Ujusime, jooksime, mängisime palli. Kuuendas ja seits-

suusatamine

minek võttis väga kaua aega. Janu

Väga tähtis päev 1. märtsil on Oslo MMvõistlustel kavas 15 km klassikasõit. Just sellel distantsil on Andrus Veerpalu võitnud kaks olümpiakulda ja kaks MM-tiitlit ning Jaak Mae olümpiapronksi ja MM-hõbeda. Veerpalu on ka sel korral üks medalisoosikuid. Kuid konkurents on ülitihe: medalit jahib kümmekond suusatajat.

kustutamiseks pugisime kahe suu poolega lund, et ikka jaksaks koju marssida. Treenima asudes oli mingi põhi juba all, tulid head tulemused ja see suurendas tahtmist. Aegviidu põhikoolis õppides harjutasin neli korda nädalas, nädalalõpul osalesin võistlustel. Otepää suusakoolis, kui tuli harjutada kaks korda päevas, suurenes koormus hüppeliselt. Vahel tekkis ka laiskusehoog, mis küll tulenes sellest, et treeningukoormus käis kondi pihta ja väsisin. Esimesel suusakooliaastal läksid tulemused kehvemaks.

9


10

Suusatamine Jooksja 1/2011

Kaaneisikud: Andrus Veerpalu ja Jaak Mae

Andrus Veerpalu Sündinud 8. veebruaril 1971 Jõulu suusaklubi Treener Mati Alaver Varasemad treenerid: Eeri Tammik, Johannes Toim Saavutused olümpial: 2002. aastal 15 km (kl) kuld, 50 km (kl) hõbe, 2006. aastal 15 km (kl) kuld; MM-il: 1999. aastal 50 km (kl) hõbe, 2001. aastal 30 km (kl) kuld, 2009. aastal 15 km (kl) kuld; MK-sarjas kuus etapivõitu: üks kord 10 km (kl), kolm korda 15 km (kl) ja kaks korda 50 km (kl). Vanim suusatamise individuaalne olümpiavõitja (35) ja maailmameister (38). Osalenud kuuel olümpial ja kaheksal MM-il. Abielus, abikaasa Angela, pojad Andreas (16) ja Anders (8), tütred Anette (14) ja Anlourdees (4).

Pidin endaga ise hakkama saama, millega olin küll harjunud ka Aegviidus, kus alates neljandast klassist elasin internaadis. Nii karastus ka vaim. Suusakooli teisel aastal olin juba oma vanuseklassis kümne parema hulgas. Laste ja noorte innukus sõltub palju tulemustest. 15–16-aastaselt tuleb hakata tegema ka tuima tööd, siis sõltub palju ka kaaslastest ja treeneritest, kes teeb harjutamise põnevaks. Suusakooli viimases paaris klassis oli tore punt, suhtlen klassivendadega siiani. Kui kaaslased läksid trenni, ei

Mae: „Nõudlik pean olema mõlemal

Andrus Veerpalu: „Pärast suvist rasket päeva rampväsinuna koju tulles viskan ennast esimesel võimalusel voodisse puhkama. Kogu keha suriseb, aga kordaläinud treeningust on hea tunne.”

saanud jääda norutama.” Mis on su moto treenimisel?

rem ja laagrid pikemad, kehaline väsimus on pidevalt suur. Teine raske periood on hilissügisene viienädalane lumelaager Põhja-Soomes, kus on pime ja külm. Seal treenime väga suurte koormustega, mis on ka vaimselt raske. Võistlusperioodil on treeningunälg isegi suurem ja mõnes mõttes on lihtsamgi harjutada. Igapäevast elurežiimi peab kogu aja järgima. Eriti viimasel viiel aastal, kui taastumine võtab varasemast rohkem aega. Laagrite ajal ja võistlusperioodil

pead olema enese suhtes nõudlikum,

kavandan sugulaste ja sõpradega

sest iga minut on rohkem arvel?

suhtlemist oluliselt vähem.

Veerpalu: „Naudin treeningut ja sel-

Veerpalu: „Suviti tuleb teha rohkes-

lest saadavat enesetunnet. Muidugi

ti mahutreeninguid. Kuigi olen kogu

pole alati võimalik treenida hea ene-

aja päris väsinud, teen raskeid tree-

setundega. Näiteks pärast suvist rasket

ninguid edasi. Vajalikud kilomeetrid

päeva rampväsinuna koju tulles viskan

ja tunnid tuleb täis saada. Siis ei pea

ennast esimesel võimalusel voodisse

enesetunnet palju jälgima ja tulebki

puhkama. Kogu keha suriseb, aga kor-

end nõrkemiseni väsitada. Talvine

daläinud treeningust on hea tunne.”

ettevalmistus nõuab aga rohkem ene-

Mae: „Juba noorena sai selgeks, et

setunde jälgimist. Mõtlen, mida on

treenin iseendale, mitte emale ja isa-

vaja vormi parandamiseks teha? Kas

le ning treeneritele. Kui olime kord

tuleb koormust vähendada või võib

kuu aega ilma treenerita, sai selgeks,

lisada mõne tugeva treeningu, mis

et mulle meeldib suusatada. Mõnus

teeks seisundi paremaks?

on pingutada.”

perioodil. Suvel on maht oluliselt suu-

Kõige raskemad on suvine mahutöö ja

sügisesed

mäestikulaagrid

Kui palju erineb treeningutesse suh-

Ramsaus, kui treeningud lähevad jär-

tumine suvise ettevalmistuse ja tal-

jest tugevamaks, aga samal ajal tuleb

vise võistlusperioodi ajal? Kas talvel

harjutada ka suure mahuga.”


12

Suusatamine Jooksja 1/2011

Kaaneisikud: Andrus Veerpalu ja Jaak Mae

Pigem olen kodus, et puhkamiseks ja taastumiseks jääks rohkem aega. Kui tütred on koolis ja poiss lasteaias, jääb tunnike keskpäevauinakuks.” Missugustest treeningutest ei saa sa mingil juhul loobuda? Veerpalu: „Ettevalmistaval perioodil ei saa rullisõidust üle ega ümber, eriti nüüd, kui saan joosta varasemast oluliselt vähem. Üritan ka imitatsioonitreeningutel osaleda, aga Tehvandi nõlvadel üles-alla liikudes pean põlvede hoidmiseks olema väga ettevaatlik, eriti mäest alla tulekul. Talvel on vaja teha kord nädalas vähemalt kahe ja poole tunnine suusasõit. Kui võistlusi pole, mahub nädalasse kaks arendavat treeningut. Tihedal võistlusperioodil võib ka arendavast treeningust loobuda. Arendaval treeningul teeme minutilisi kiirendusi võistlustempoga või

Jaak Mae Sündinud 25. veebruaril 1972 182 cm, 79 kg Oti suusaklubi Treener Mati Alaver Varasemad treenerid Uno Aavola, Tiiu Teiste Saavutused olümpial: 2002. aastal 15 km (kl) pronks, 2006. aastal 15 km (kl) 5. koht, 1998. aastal 10 km (kl) 6. koht; MM-il: 2003. aastal 15 km (kl) hõbe, 1999. aastal 15 km (Gundersen, v) 5. koht, 2009. aastal 15 km (kl) 5. koht; MK-sarjas: 10 km (v) 2. koht, 15 km (kl) kaks korda 2. koht ja neli korda 3. koht. Osalenud viiel olümpial ja üheksal MM-il. Abikaasa Jana, tütred Isabel (11), Lauren (8) ja poeg Ralf (2).

pisut kiiremini. Tähtis on hea tehniline sooritus, mida tuleb hoida ka võistlustel. Kordustöö, kui läbime 3–10-mi-

Veerpalu: „Paaril nädalal ujun, sõi-

nutilisi lõike, on üks raskemaid tree-

dan rattaga või harjutan pisut jõusaa-

ninguid. Kokku tuleb arendavat tööd 30–40 minutit ja puhkepausid kestavad kolm kuni viis minutit. Samuti on olulised tempotreeningud anaeroobse läve tsoonis. Need kestavad kuni tund, maratoniks valmistudes olen sõitnud ka 50 kilomeetrit. Seejuures läbin viimased 15–20 minutit võistluskiiruse lähedase tempoga.”

Jaak Mae: „Treener võib teha häid plaane ja pakkuda suurepäraseid ideid, kui aga sportlane ei suuda tagasisidet anda, pole võimalik tippu jõuda.”

lis. Kokku viis-kuus tundi nädalas. Enne laagrit taasalustan korrapäraste rahulike treeningutega, et organism järk-järgult koormustega kohaneks.” Mae: „Võib-olla neljal-viiel päeval ei tee midagi. Organism nõuab liigutamist, kas või pool tundi sörki enne sauna. Sörgin pulsiga 110–120 lööki minutis. Kui teed kannatavad, sõidan tundkaks rattaga. Alates mai algusest har-

Mae: „Suviti on väga vajalik imitat-

jutan 10–12 tundi nädalas, et laagri

sioon. Mida kogenumaks ja vanemaks

alguseks oleksin korralikus seisundis.

saad, seda rohkem tuleb teha erialast

Ma ei saa ju laagri teisel või kolmandal

treeningut ehk suviseid rullitreenin-

päeval treenerile öelda, et liigesed ja

guid. Talviti on olulised kuni kolmetun-

lihased on haiged, pigem jalutaksin

nised rahulikud sõidud, mis taastavad

metsas! Kes tahab end tippsportlaseks

aeroobset töövõimet. Samuti intensiiv-

pidada, peab olema laagri alguseks sel-

sed lõigu- ja tempotreeningud. Olulised

lises seisundis, et jõuaks tööd teha.”

on ka 8–12-sekundilised maksimaalse kiirusega spurdid närvilihasaparaadi

Missuguseid vigu võiksid välja tuua

treenimiseks ja minutilised võistluskii-

oma kujunemisaastatest, kui püüdsid

rusega lõigud, aga neid olen seljavigas-

jõuda maailma tippu? Kuidas tagant-

tuse tõttu saanud praegu vähe teha.”

järele targana saaksid öelda, mis aidanuks neid vigu vältida? Või on ek-

Kui palju sa spordid kahe hooaja va-

simuste ja vigade kaudu õppimine

hel, aprilli lõpust mai keskpaigani?

paratamatu?


Kaaneisikud: Andrus Veerpalu ja Jaak Mae

suusatamine Jooksja 1/2011

Veerpalu: „Nooremana, kui koormu-

Esimestel meesteklassi aastatel tu-

se valikul polnud veel piisavalt koge-

li treenida selleks, et jõuaks piisava

musi, oli vigade tegemine mingil mää-

koormusega töötada. Kui koormus

ral paratamatu. Tagantjärele võin

läks väga suureks, jäin haigeks ja siis

kinnitada, et vahel võinuksin koormust

pidin järele andma. Eks mind kannus-

julgelt vähendada. Arstid, kes on mu

tas tahtmine treenida sama palju ja

jalgu ravinud, on öelnud: järjepidevalt

kiiresti nagu vanemad mehed. Sel ajal

tehtavate õigete harjutustega saab pal-

oli treeneri roll suur, et sportlasele

jusid vigastusi ennetada. Aga ma ei

õige teeots kätte juhatada.

teadnud 1990. aastatel kõiki neid har-

Endale sobiva mudeli leidmine eel-

jutusi, mida mulle hiljem on näidatud

dab sportlase kaasa mõtlemist, enese

ja mida nüüd ka teen. Igas valdkonnas

tundma õppimist, siis saab ta anda

oli vähem teadmisi kui praegu.”

treenerile tagasisidet. Kui aasta Nor-

Mae: „Ühel hetkel pead aru saama,

ras õppisin, nägin, kui aktiivselt osa-

kui palju võid treenida, mis sobib ja

lesid sportlased treeninguplaani koos-

mis mitte. Enne teada ei saa, kui oled

tamisel. Võib-olla on see tippu pürgi-

piiril käinud. Lihtsaid vigu tuleb ikka

misel kõige olulisem oskus. Treener

teha, see on paratamatu. Rumalaid

võib teha häid plaane ja pakkuda suu-

vigu, mida treenerid räägivad või loed

repäraseid ideid, kui aga sportlane ei

raamatust, ei maksaks korrata. On va-

suuda tagasisidet anda, pole võimalik

ja õppida tundma koormuse taluvust

tippu jõuda. Raudkindla tervisega ini-

ja keskenduda endale sobivatele treeningutele maksimaalselt. Tippu jõuavad ainult need, kes harjutavad palju, et treenida organism vastupidavaks.

Treener Mati Alaver, kelle juhendamisel jõudsid Andrus Veerpalu ja Jaak Mae maailmaklassi ning valmistuvad ka Oslo MM-iks.

mesi, kes võiksid ükskõik kuidas harjutada, on väga vähe. Minu õnn on olnud, et mootor ehk süda on koormusi hästi talunud.

RÄSTIKUMÜRK, KAMPER, TÄRPENTINIÕLI, SALITSÜÜLHAPE

Grindeks, Krustpils 53, Riia, Läti www.grindex.lv Täiendav info: Grindeks Eesti filiaal. Tel 6120 224

13


14

Suusatamine Jooksja 1/2011

Kaaneisikud: Andrus Veerpalu ja Jaak Mae

Osal sportlastel läheb südame löögi-

paariks võistluseks viia tipptasemele,

sagedus suure koormusega harjutades

mitmeks kuuks enam mitte. Eks edu-

väga tihedaks, minuga juhtub vastu-

kas sõit sõltub ka ilmast. Raskel rajal

pidine – ma ei suuda üleväsimusega

võistlemine, kui vastupidavus ja or-

enam pulssi kiireks saada. Ülekoor-

ganismi funktsionaalsed võimed on

musest taastumine võtab kaua aega,

tähtsamad, on mulle rohkem sobinud.

mõnel ongi hooaeg seetõttu poolikuks

Stabiilsetes oludes on mu kaotus dis-

jäänud. Mul väsivad lihased rutem,

tantsi alguses suurenenud. Sel hooajal

aga lihasväsimusest on võimalik kii-

oleme lisanud närvilihasaparaadi tööd

remini välja tulla.”

mõjutavaid treeninguid.”

Öeldakse, et 40-nda eluaastani võib

Pärast Torino olümpiat on lehemehed

tippsportlane oma maksimaalset

teilt mõlemalt järjekindlalt küsinud, kui

töövõimet hoida, pärast seda algab

kaua teete veel tippsporti. Kui sageli

organismi vananemise tõttu võime-

oled endale ise seda küsimust esitanud

Siis ei teinud selg veel häda ja otsus-

te järkjärguline nõrgenemine. Kui

ja kui sügavalt selle üle mõelnud?

tasin, et võtan hooaeg korraga.”

järsk või sujuv on su võimete hää-

Veerpalu: „Pärast hooaja lõppu olen mõelnud veidi, mis siis saab, kui jätan

Oled suutnud pealtnäha edukalt sidu-

Veerpalu: „Kiiruslikud võimed on

tippspordi, aga uueks hooajaks val-

da tippsportlase nõudlikku elukorral-

jäänud nõrgemaks. Küll oleks olnud

mistumine on tulnud märkamatult

dust pereelu eelistuste ja vajaduste-

huvitav võistelda sprindis 20–25-aas-

peale ja olen jälle alustanud treeni-

ga. Sul on aastaid olnud Otepääl oma

tasena. Olin noorena küllaltki kiire,

mist. Teen seda, mida kõige paremini

kodu, kus elab suur pere. Tänu mil-

lõpuspurdiheitluses pöörasin paremu-

oskan. Et midagi muud eriti ei oskagi,

lele ja kellele on see õnnestunud?

bumine olnud?

Veerpalu: „Eks kõik on nii õnnesAndrus Veerpalu õnnitleb Otepää maailmakarikasarja etapi võitnud norralast Eldar Rønningut.

tunud eeskätt tänu Angelale. Tema panus on väga suur. Meie ühine otsus rajada kodu Otepääle treeningupaiga lähedale oli kindlasti õige. Maja ehitamine polnud lihtne, sest tuli ka treenida ja lapsed vajasid hoolt. Pärast kodu valmimist on olnud kindlasti kõike parem korraldada. Saan treeningute vahel perega olla. Kõik asjatoimetused, laste kasvatamine ja kooli saatmine on aga Angela suur töö. Abikaasa on pidanud oma huvid kõrvale jätma.” Mae: „Kindlasti peab tänama Janat, kes on võtnud tütarde ja poja kasvatamise oma õlule. Eks ta teadis minuga

se sageli enda kasuks. Vastupidavuse

olen otsustamist edasi lükanud. Hoo-

abielludes, mis elu teda ees ootab. Kõi-

vähenemist pole seni märganud. Et

aja keskel pole aga mahtigi mõelda,

ge rohkem on kahju, kui ei saa lastega

kiirusevaru pole nii suur kui varem,

mis võiks pärast tippspordist loobu-

piisavalt tegeleda. Talvel võiks nende-

tuleb distants läbida maksimaalse kii-

mist teha. Praegu naudin treenimist

ga kelgutada ja lumelinna ehitada,

ruse lähedase tempoga ja igal järsul

ja teen meelsasti edasi.”

kuid oma huvid tuleb esiplaanile sea-

tõusunukil teha väike lõpuspurt.”

Mae: „Enne Torino olümpiat mõtle-

da. Vahel on lapsed väga kurvad, et isa

Mae: „35-aastaselt võisin veel öelda:

sin, et kevadel lõpetan tippspordi. Aga

ei saa nendega koos välja minna, ja see

„Andke number ja pange kell käima!”

hooaeg läks hästi ja otsustasin jätkata.

teeb ennastki nukraks. Spordimehed

Suutsin kogu hooaja ühtlasel tasemel

Võtsin sihikule nelja-aastase tsükli,

on isekad, tema järgi tuleb asju seada.

võistelda. Sealt alates olen pidanud

mis lõppes Vancouveris. Möödunud

Abikaasa on olnud väga mõistev. Ke-

valima, kui palju võistelda. Maksi-

hooaeg ei läinud kõige paremini. Mi-

vadel, kui arutasime tuleviku üle, ütles

maalne kiirus ja võimsus on vähene-

dagi jäi kripeldama, tahtsin endale

ta: „Muud sa ju teha ei oska. Tee seda

nud. Eelmisel hooajal suutsin end

tõestada, et tagasilöök oli ühekordne.

nii kaua, kui tahad!”


16

Suusatamine Jooksja 1/2011

Suusamaratonid Eestis ja välismaal

Sparta treeningutel Valgehobusemäel osales ka Marje Tammo, kes spordiseltsi suusarühma küll ei kuulu. Ent ühistreeningutele on kõik huvilised teretulnud!

Iga suusamaratoni lõpetaja

tunneb võidurõõmu Tekst: Rando Soome/Sparta Fotod: Rainer Ojaste

Lumerohke talv on kutsunud põliste suusasõprade kõrval maratonidele ka rohkesti uudishimulikke uustulnukaid. Kui palju kilomeetreid peaks enne maratonile minekut läbima? Kuidas tempot valida, et hoogu jätkuks pika teekonna lõpuni? Kogemusi jagavad spordiseltsi Sparta suusarühma liikmed.

K

es detsembrikuistel lumetreeningutel usinalt suusatehnikat õppisid ning jaanuaris rahulikus

tempos vastupidavusele alusmüüri ladusid ja järk-järgult koormust suurendasid, võivad söakalt pikkadele suusasõitudele minna. Nemad on oma keha maratonideks ette valmistanud. Ühtlasi tugevdab järjepidev harjutamine ka harrastussportlase vaimu. Suusasõber, kes on jaksanud sadu kilomeetreid läbida, ei anna 50–60-kilomeetrisel distantsil alla! Ta jõuab kindlasti finišisse ja tunneb mitmetunnisest pingutamisest rõõmu väsimusest hoolimata.

Ärge alguses tormake! Novembris Sparta suusagrupiga liitunud Helen Virro on läbi ja lõhki har-

Helen Virro

Sparta suusarühma treeningud toimuvad kolm korda nädalas. Teisipäeval kella 18.00–20.00 suusapäevade ja tervisesarja raames, kas Nõmme spordikeskuses või Pirita spordikeskuses. (vt ajakava www.stamina.ee)

Treenerid Jaanus Teppan, Raul Olle ja Marius Unt. Neljapäeval kella 19.00–20.00 saalitreening Spartas. Laupäeval kella 10.00–12.00 suusatreening Järve metsas. (võimalikud on muudatused seoses maratonidega). Märtsis korraldatakse treeningulaager Jõulumäel.

www.spartasport.ee

nägusid: saime hakkama! Vunts võib olla küll mustikasupine ja jääpurikaline, aga hurraahüüded ja rõõm nakatavad,” kirjeldas Helen elamusi. Erilisena meenub Helenile Šveitsis peetava Engadini maratoni ja Rootsi

rastussportlane. Suvel sõidab ta meel-

Vasaloppeti stardieelne melu. Seevas-

sasti rullikutel, jookseb ning põletab

tu tunnistas naine, et kuulsas suusa-

kaloreid rühmatreeningutes, talvel

riigis Norras suusatades ta just nagu

suusatab ja rassib jõusaalis.

ei saanudki aru, et käib maraton.

„Olen pealtvaatajana imetlenud Tartu maratonide lõpetajate võidukaid

„Imeilus rada, aga olematu meeleolu,” tõdes ta.


Suusamaratonid Eestis ja välismaal

Suusatamine Jooksja 1/2011

Raul Roose Esmakordselt maratonile minejal

ka õppimisel suure sammu edasi. Jaa-

soovitab Helen jääda kannatlikuks:

nuari hakul Valgehobusemäel harju-

„Ei tasu kohe tormata täitma paberil

tades kinnistas ta treener Jaanus Tep-

välja arvutatud eesmärke. Pigem tu-

panilt saadud teoreetilisi nõuandeid.

leks kuulata oma enesetunnet. Ühtäk-

Pärast Tartu maratoni võtab Raul

ki võid üllatuda, kui lihtsalt ja naudi-

jalge alla 90-kilomeetrise Vasaloppe-

tavalt kõik kätte tuleb. Isegi soovitud

ti. „Hea, kui saaks kaela medali, mis

aeg. Olen näinud, kuidas paljud kaas-

antakse kõigile, kes kaotavad võitjale

võistlejad, kes viiendal kilomeetril

vähem kui poole ajaga,” lausus ta.

„täpiks” muutusid, tulid kolmeküm-

Nautige sõitu ja melu!

nendal selg ees vastu.” Tänavune Tartu maraton jääb He-

Kaheksa-aastaselt suusatreeningutega

lenil vahele, sest ta osaleb samal ajal

alustanud Tiiu Uuetalu on leidnud Vahepeal soiku jäänud suusakirg lõi

Helen Virro: „Eks innustus sõltub palju sellest, kui suurt hirmu järjekordse maratoni ees tunnen. Hirm on parim motiveerija,” Kanada ja USA maratonidel. „Seal tahan kindlasti üle pika aja nautida uisumaratoni ning ümbrust vaadates ohata: „Kui ilus siin ikka on!”” Võimaluse korral soovitab Helen õppida suuski määrima, eriti tulus on see oskus klassikamaratonidel. „Ma ise paraku seda kunsti ei valda ja oi kui suurt vaeva olen seetõttu näinud,” tunnistas ta. „Hästi pidavaid ja samal ajal ka libisevaid suuski on ikka tunduvalt harvem olnud kui kehvi.” Varasematel talvedel on Helen suusatanud 400–600 kilomeetrit, mis on andnud hea ettevalmistuse. „Eks in-

lõkkele paar aastat tagasi, kui Raul hakkas osalema nii jooksu- kui ka suusamaratonidel. Mullu pani sitke spordimees oma treeningumasinale piltlikult öeldes viienda käigu ja suusatas tuhatkond kilomeetrit. Põhirõhk oli suunatud Estoloppeti suusasõitudele, Viru maratonist kuni 63-kilomeetrise Tartu suusapeoni. Kuigi Raul peab end kohati keevaliseks suusatajaks, suutis ta mullustel maratonidel vältida ärakustumisi, mille tagas jõukohane tempo. Tartu maratoni ajaga alla viie tunni ja 1400. kohaga lõpetanud mees on lati kõrge-

nen. Hirm on parim motiveerija,” lausus ta.

Harjutage hoolsalt! Viieaastasena isa käekõrval tillukeste Visudega oma esimesi suusasamme teinud Raul Roose ei osanud toona arvatagi, et just sellest alast saab tema kirg ja hobi. Tõsi, spordis on teda alati võlunud ka teised alad.

noortevõistlusel suurt saaki lõiganud särtsakas neiu on saanud Teppanilt näpunäiteid nii klassika- kui ka uisutehnika lihvimiseks. Sel talvel on Tiiu suusatanud juba 150 kilomeetrit – mullu kogunes sama palju kogu hooajal! „Eelmisel talvel piirdusin vaid Kõrvemaa maratoniga,” meenutas Tiiu, kes nüüd valmistub tões ja vaimus esmakordselt läbima Tartu maratoni. „Sihin kohta keskpaigas, viimaseks ei taha jääda,” tutvustas Tiiu eesmärki. „Loodan, et suusad on head, saapad ei hõõru ja ilm on suurepärane. Lähen sõitu nautima!”

male seadnud. „Tahaksin pääseda esituhandesse, parimal juhul 700–800 parema hulka,” ütles ta. Eelkõige sõltub aja parandamine ilmast, enesetundest ja suuskadest. Paari aasta tagusel Haanja maratonil kadus ta suuskadelt juba kümnendaks kilomeetriks pidamismääre ja lõpuni jõudmine oli tõeline piin! Suvel treenis Raul Käärikul koos Sparta tippudega ja astus suusatehni-

nustus sõltub palju sellest, kui suurt hirmu järjekordse maratoni ees tun-

Spartas uue hingamise. Hansapanga

ARVAMUS Kogenud suusahundina paneb Urmas Heinrand maratonisuusatajatele südamele, et treenitust hinnataks realistlikult ja võetaks mõõdukas eesmärk. „Kui treenitus on ebapiisav ning pärast finišit ei soovi olla nagu laip, soovitaksin nautida suusatamist, kaaslasi ja ilusat talveilma. Kord läbisin Tartu maratoni umbes 45 minuti võrra aeglasemalt kui korralikult pingutades ja elamus oli võrreldav hea tulemusega.”

Tiiu Uuetalu

17


18

Suusatamine Jooksja 1/2011

Suusamaratonid Eestis ja välismaal

Isiklikule kogemustepagasile toetudes manitseb Tiiu tõbisena starti mi-

Karin Laurik

nekust loobuma. „Haigena suusatades head nahka ei tule,” viitas ta enda vigadele. „Sõidurõõmu pole, kogu aeg on suur kannatamine.” Ta on osalenud Viru, Tamsalu–Neeruti ja Kõrvemaa maratoni lühematel distantsidel. „Kõige enam meeldivad mulle raskel maastikul peetavad sõidud,” lausus Tiiu ja tõi näiteks Viru maratoni viimased kilomeetrid: „Jaksan kannatada seal, kus paljud küpsevad.”

Püüdke isiklikku rekordit! Urmas Heinrand alustas suusatreeningutega seitse aastat tagasi, kui töökollektiiv otsustas ta Vasaloppetile saata. Urmas läks ja nüüd ei kujuta ta oma elu suusatamiseta ettegi. Tema muljetealbumist võib leida pilte nii Tšehhi, Austria, Itaalia, Soome, Norra, Poola, Kanada kui ka USA mara-

„Olen õppinud teistmoodi treenima

tonidelt. Just kolm sõitu pikima aja-

nii rullidega sõites kui ka suusatades.

looga Vasaloppeti maratonil Sälenist

Lõigud, tasakaal, kiirendused, tehni-

Morasse on Urmasele kõige sügava-

kanipid,” loetles ta õpitut.

ma mulje jätnud. Põnevust pakkus ka

Tartu maratoniks valmistumisel on

Norra Birkenbeinerrenneti rohkete

Urmast seganud väikesed vigastused.

tõusudega üliraske rada.

Detsembri algusest saadik teeb talle

Sparta suusarühmas on Urmas kaa-

valu parema jala kannakõõlus. 9. jaa-

sa löönud peaaegu avapäevast saadik.

nuaril peetud Tšehhi maratonil ta kukkus ja venitas vasaku jala kube-

Urmas Heinrand

mepiirkonda.

Karin Laurik: „Pole mõtet Tartu maratonil sõpradele esimesest meetrist alates järele pressida.” Enne Spartasse tulekut treenis Karin juhuslikult. Suusatama läks ta vaid

Ometi ei lase tänavu umbes 600 ki-

ilusa ja parajalt külma ilmaga. Ühis-

lomeetrit suusatanud Urmas viperus-

treeningutel paelub teda kambavaim.

tel ennast häirida. Teekonnal Ote-

Teppanilt on ta saanud nõu suusateh-

pääst Elvasse tahab ta korralikku

nika parandamiseks.

tulemust püüda. Eesmärk võiks olla

„Head on üldkehalised trennid, suu-

oma sõidutempo võrdlemine võitja

sahoolduse juhised, kogenud mara-

liikumiskiirusega.

toonarite soovitused, mida pikkadel

„Võitjale võiks kaotada iga kilomeetriga vähem kui minut, näiteks

distantsidel ja treeningutel silmas pidada,” lausus ta.

umbes 55 sekundit, mis teeks finišis

200-kilomeetrine ettevalmistus sel-

umbes 55-minutilise mahajäämuse,”

jataga, loodab Karin Tartu maratonil

arvutas ta.

alistada kuue tunni piiri. „Maratoni tuleb sõita jõukohases

Vältige katkestamist!

tempos, pole mõtet sõpradele esime-

Kolme lapse ema Karin Laurik alustas

sest meetrist alates järele pressida,”

hoolsat sportimist pärast 30. eluaas-

soovitas ta. „Katkestada tuleks ainult

tat. Kui ta neli talve tagasi Tartu ma-

siis, kui varustus puruneb või tervi-

ratoni lõpetas, tundis ta finišis uhkust.

sega midagi juhtub. Ükski finišiaeg

„Mis sellest, et aeg oli kehvapoolne,”

pole nii kehv nagu katkestamine, mis

lausus ta.

jääb kauaks ajaks hinge närima.”


suusatamine

Tegija: Aivo Liksor

Jooksja 1/2011

Aivo Liksor – rahvusvaheliste

maratonide mees Tekst: Andrus Nilk Fotod: Rainer Ojaste

Talvel on lõviosa oma elust spordile pühendanud Aivo Liksoril kibekiire. Ta aitab suusasõpradel välismaa maratonidele minna, veab spordiseltsis Sparta harrastussporti ja paneb ka ise suurima rõõmuga suusad alla.

E

esti Worldloppeti klubi juhatuse liikmena korraldab Aivo suusatajate reise sarja maratonidele,

alustades transpordist ja lõpetades ööbimispaigaga. 9. jaanuaril peetud Jižerska maratonil Tšehhimaal osales Worldloppeti klubi kaudu 46 inimest. „Küsime hooaja lõpus või uue alguses, kus soovitakse maratoni sõita,” lausus Liksor. „Valik on suur – Worldloppeti sarja kuulub viisteist maratoni. Jagame infot ürituse kohta aegsasti, sest võistlustel on palju soovijaid ja registreerida tuleb varakult. Näiteks tänavusele Vasaloppetile soovib veel tulla mitu inimest, aga rinnanumbrid on juba jagatud. Kui keegi loobub, saab järjekorras olija tema numbri.” 2008. aastal sai Liksor esimese eestlasena kolmekordseks Worldloppeti Masteriks. Nimetuse saamiseks on vaja suusatada kümnel eri maratonil, osa neist peavad olema väljaspool Euroopat, kas USA-s, Kanadas, Jaapanis või Austraalias. Esimesed kümme maratoni sai Aivo täis 2004., järgmiAivo Liksor suusatab Valgehobusemäel.

sed kümme 2006. aastal. „Vasaloppet on moraalselt raske, sest 90 kilomeetrit on väga pikk distants, aga kehaliselt pean kõige raskemaks katsumuseks Trans Juraissenne Prantsusmaal, kus tuleb sõita 76 kilomeetrit uisutehnikas 1600 meetri kõrgusel üle merepinna,” kirjeldas Liksor. Omapärase kogemuse sai ta Austraalias: maraton peetakse augustis, enne seda pole ju põhjaeurooplane saanud mitu kuud suusatada. 1600 meetri kõrgusel üle merepinna asuv rada, õhutemperatuur 10 kraadi.

Vabal ajal kohtunikuametis Aivo Liksor tegutseb aktiivselt suusavõistluste korraldamisel. 30. jaanuaril peetud Viru maratonil oli ta tehniline delegaat. „Laupäevase tuisu tõttu olid teed paksu lund täis, pidin starti pool tundi edasi lükkama,” lausus ta. „Aga rajad olid varem hästi ettevalmistatud ja kõik sujus hästi.” Pärast suusahooaega osaleb ta B-kategooria kohtunikuna rattavõistluste korraldamisel.”

Tugeva emotsionaalse elamuse on Aivole jätnud kaks osalemist Marcialongal Itaalias. Rada kulgeb mägede vahel külast külla, külarahvas ergutab raja ääres ja kõlistab lehmakelli. Oma esimese välismaratonina lõpetas Aivo 1995. aastal Lahtis Finlandiahiihto. 2003. aastal tegi esimese suusareisi suure lombi taha USA-sse ja Kanadasse. „Meie reisid on ühtlasi kultuurireisid,” lausus Aivo. „Minneapolise kaudu läksime Ameerika maratonile,

19


20

Suusatamine Jooksja 1/2011

Tegija: Aivo Liksor

Aivo Liksor (vasakul) koos Sparta treeneri Jaanus Teppaniga.

ARVAMUSED Hillar Lepik

kahekordne Wordloppeti Master „Worldloppeti maratonid avardavad silmaringi. Käin ka Estoloppeti maratonidel, aga treenin ikkagi enda vormis hoidmiseks! 2003. aasta Keskinada loppetil Kanadas oli stardis 28 külmakraadi, distantsi läbimine oli omaette elamus. Vasaloppetil tekib ikka laulupeo tunne. Kõige nukram elamus pärineb samuti Vasaloppetilt, kui jäin maratoni eelõhtul haigeks.” enne seda külastasime ka New Yorki,

Klasilt, Aino Nurmelt ja Tõnu Pääsu-

kus väliseestlased korraldasid vastu-

keselt. 28. kaheksaklassilise kooli suu-

võtu Eesti majas. Kanadas võõrusta-

saklassi võistkonna liikmena sai ta

sid meid suusamehe Len Väljase ema

Pionerskaja Pravda üleliidulistel

ja isa. Sapporo maratoni järel käisime

võistlustel 4 x 3 km teatesõidus teise

ka Kyotos ja Tokyos, kus nägime Ba-

koha. Samas koolis õppisid hiljem ka

ruto treeningupaika. Kolmenädalasel

laskesuusatamise maailmameister

Austraalia reisil tutvusime paljude

Kaija Parve ja Even Tudeberg.

vaatamisväärsustega.”

Suusatamine on Aivole kõige täht-

Mõned suusasõbrad on reisinud koos

sam vastupidavusala. Ta suusatab

perega, et äratada ka lastes suusata-

umbes tuhat kilomeetrit hooajal. Mul-

mishuvi. Aivo poeg Rauno on osalenud

lusel lumerohkel talvel, kui Pirital

Vasaloppetil ja Poola maratonil.

olid kogu aeg väga head rajad, kogu-

„Enamik Worldloppeti klubi liik-

nes 1300 kilomeetrit.

Arvo Rodi

kolmekordne Worldloppeti Master „Ereda elamuse sain 1999. aastal esmakordselt Vasaloppetil suusatades. Eelõhtul küsisin majutuspaigas rootslastelt, kes ka suuski määrisid, kas peaks kliistri rajale kaasa võtma. „Ei pea! Alguses lubab viit, finišiks kahte külmakraadi,” vastasid nad. Kuid 30-ndal kilomeetril hakkas sadama lörtsi, seejärel vihma. Teeninduspunktides oli määrimisel pikk järjekord. Suusad ei pidanud üldse, distantsi läbimiseks kulus pisut üle kümne tunni, ajalimiit oli kaksteist tundi. 3500 suusatajat ei mahtunud ajalimiiti, nende seas Madis Lepajõe, kes oli rahvusvahelise Worldloppeti nõukogu liige. „Ole kas või Rootsi kuningas, kõik võetakse maha,” olid korraldajad ranged.”

meid lähenevad viiekümnendale elu-

„Kui kehval talvel kuulsin õhtul il-

aastale, soovime noort põlvkonda

mateatest, et homme hakkab lund

juurde saada,” lausus Aivo, kes pärast

sadama, läksin järgmisel päeval kohe

spordiseltsi Sparta tegevjuhiks asu-

suusatama,” lausus Liksor. „Nüüd on

ma uusi kehalisi ärritajaid. Seepärast

mist on arendanud kahe ühenduse

Tallinnas kahel talvel järjest olnud

osaleb ta ka ise Sparta kehalise ette-

koostööd. Osa Worldloppeti klubi ini-

korralikud rajad, Kõrvemaale või Val-

valmistuse treeningutel (neist on pi-

mestest osalevad Sparta treeningutel.

gehobusemäele polegi vaja treenima

kemalt kirjutatud lk 38–40).

Sparta suusatiimi liikmed lähevad

sõita. Aga on juhtunud ka talvi, kui

„Tõusudel on vaja jalgade jõudu,”

omakorda Vasaloppetile.

Eestis leidus lund ainult Lääne-Viru-

lausus ta. „Mulle on näiteks hästi mõ-

maal Ebaveres ja siis sõitsime sõpra-

junud järgmine harjutus: astun mõle-

dega sinna.”

ma jalaga kordamööda pingile või

Rattaga tööle ja tagasi Tallinna läänepiiril Laagris kasvanud

Liksor teab, et sportliku vormi hoid-

kastile, väike raskus käes.”

ja Hiiul koolis käinud Aivo sai suu-

miseks tuleb järjekindlalt vaeva näha.

Sparta keskuse kiviviske kaugus

saõpetust tuntud treeneritelt David

Kui tahad paremaks saada, peab otsi-

Järve metsale võimaldab välis- ja sisetreeninguid hästi siduda. „Järve

Tehnikajuhised Spordiseltsi Sparta treeneri Jaanus Teppani õpetused, mida Aivo Liksor püüab suusatamisel järgida. Klassikatehnika: 1. käed rohkem kokku, mitte liiga laiali; 2. paaristõukel kasuta puusasid; 3. kui on väike tõus, siis paaristõuge tihedamaks, et hoog säiliks. Vabatehnika: 1. ära kõigu paremale ja vasakule; 2. kalluta keha ette, nagu kukuksid suusale.

metsa rajad said korda tehtud tänu Sparta algatusele,” lausus Liksor. Kevadel pärast teede kuivamist hüppab Aivo rattale, millega sõidab vahel ka kodunt tööle ja tagasi. Ka ligi 40-kilomeetrise teekonna Keila lähedal Ohtus asuvasse maakoju läbib ta meelsasti rattaga. „Olen sportimisega maastmadalast harjunud, võtan seda elu loomuliku osana,” lausus ta.


THAI ROSE SPA on tõeline idamaine oaas Tallinna

kesklinnas, mis pakub laia valikut SPA protseduure ning luksuslikke idamaiseid kehahooldusi. Esmakordselt Eestis pakume tai massaaži teenust koostöös tai spetsialistidega. Kogenud ja professionaalsed tai meistrid pakuvad võimalust nautida traditsioonilist tai massaaži, tai aroomi või õli massaaži, tai jalatalla punktmassaaži ja muid unikaalseid hooldusi. Eksootiliste aroomide, rahustava muusika, otse Taist tulnud massaaži meistrite, stiilse interjööri ja Tallinna kesklinnas mugava asukoha abil pakume Teile sukelduda aasia kehahoolduse filosoofia imelisse maailma kodu lähedal.

TRADITSIOONILINE TAI MASSAAŽ

Tai massaažil on määramatult suur kasutusala. Tai massaaž on eriti effektiivne sportlastele ning eriti just jalgpalluritele, sest see vabastab lihased pingest, aitab taastuda, parandab liigeseid ning ravib vigastusi. Lisaks kasutatakse tai massaaži peavalu vaigistamiseks, liigeste liikuvuse suurendamiseks, lihaste toonuse tõstmiseks, seedimise probleemide kõrvaldamiseks, stressi ja unetuse raviks, närvisüsteemi tugevdamiseks, üldiseks organismi puhatuseks, kõikide siseorganite töö stimuleerimiseks ja paljuks muuks. See lubab organismil vabaks saada liigsest vedelikkust, toksiinidest, normaliseerida vere- ja lümfiringlust. Selle effekti saavutamiseks tai massaaži spetsialist kasutab oma küünarnukke ja küünarvarsi. Iga aktiivne sportlane peaks käima massööri juures vähemalt kord nädalas, ning tai massaaž on massaažidest effektiivseim. Lisaks tai massaažidele on Thai Rose SPA’s võimalik teha näo-, keha- ja jalgadehooldusi, käia kogu perega juuksuris, võtta lõõgastav SPA pakett, kus lisaks massaažile on ka saunade kasutamine või tellida endale või oma sõbrale imidži muutus.

MAguS PAkkuMInE!

Esmaspäevast reedeni kell 9-11 on kõigile teenustele

-20%

Thai Rose SPA asub Tallinna vanalinnas aadressil Aia 4/Vana-Viru 13 (VW Passaaz’i vastas). Thai Rose SPA klientidele on parkimine tasuta EuroParki nr 15 parklas (Vana-Viru 15). Thai Rose SPA on avatud E-R 09-21, L-P 11-20.

Öeldes salasõna

,,Jooksja’’ rakendub kõikidele teenustele allahindlus

(allahindlus sõltub protseduurist ja kellaajast), täpse soodustuse suuruse saate teada helistades 625 8910, saates e-posti aadressile info@thairose.ee või minnes ise Thai Rose SPA’sse kohale.

Info tel 625 8910

www.thairose.ee


22

Nõuanne

Jooksja 1/2011

Spordiriietuse valik

Kuidas riietuda

Tartu maratonil suusatades? Tekst: Simmo Kikkas Foto: Rainer Ojaste

Juba maratonile registreerides peaks suusasõber esitama endale mõned küsimused. Kui kiiresti ma sõidan ja kas peatumata või puhkepausidega? Kas higistan tavaliselt palju? Missugune võib olla maratonipäeva ilm? Millise ajaga jõuan distantsi läbida? Mida on mul selga panna?

E

estis valitseva talveilma võib ül-

jahtuda. Spordipesu ja suusadress on

raskemad kui kuivanuna. Kui riietus-

diselt jagada kolme eri riietust

kõik, mis vaja.

ese on pesumasinast välja võttes raske

nõudvaks temperatuuritsooniks.

• Miinus 3 kuni miinus 10 kraadi –

nagu vettinud põrandakalts, on see

• Plusskraadid kuni miinus üks

mõõdukas talvekülm, tavapärane tren-

samasugune ka siis, kui selle kandja

kraadi – pehme talveilm, mil külmu-

niriietus sobib ka maratonile, kõvema

on kaks-kolm tundi higistanud.

misoht on väga madal. Ka laskumistel

tuule puhul tuleb näo- ja kehapiirkondi

63 kilomeetri läbimisel eraldub suu-

ei jõua märjaks higistatud keha maha

kaitsta. Pikematel laskumistel (Harimä-

satajal higistades sõltuvalt kehakaa-

gi, Meegaste) võib muidu sobivana tun-

lust ja ainevahetuse kiirusest 1,5–3

duvas riietuses tekkida külmatunne.

liitrit vett, mis kõik riietesse imbub.

Rahulikel kulgejatel on väga oluline

Riietuse kuivamiskiirusest sõltub, kas

kanda spordipesu peal fliisi.

veame sellist vee hulka külma komp-

• Miinus 11 kraadi ja külmem – sellise külmaga tuleb riietumisele

Jaak Mae võistleb suusakostüümis.

ressina endaga kaasas või aurustub see suures osas sõidu ajal.

pöörata suurt tähelepanu, et ikka ter-

Keha ümber liibuvast materjalist

vena koju naasta. Riiete tuulepidavus

(levinumad materjalid on elastaan, lük-

peab olema keskmisest suurem, näo-

ra, polüamiid) elastsel võistluskostüü-

nahka tuleb kaitsta riidest maski või

mil on kaks väga head omadust: see ei

plaastritega, suusakinnaste all võib

piira tänu elastsusele suusataja liigu-

kasutada aluskindaid.

tusi ega lehvi tuules. Nende omaduste

Tuule mõju muudab eelnevat kirjel-

tõttu kannavad ka tippsuusatajad kos-

dust oluliselt, sest kõva tormituulega

tüüme. Rahulik suuskadel kulgeja

tajub inimene nullkraadist tempera-

peaks arvestama liibuvat kostüümi

tuuri nagu kümnekraadist külma, sest

kandes ka halbade omadustega nagu

tuul puhub läbi riiete ja jahutab ke-

kehv tuule- ja soojapidavus. Tippsuu-

hapinda palju aktiivsemalt kui seisev

sataja võitleb maratonil pigem ülekuu-

õhk. Tuult pidavate riiete puhul keh-

menemisega, rahvasuusatajal võib aga

tib üldjuhul põhimõte, et tuult takis-

tekkida keha alajahtumine ja soojust

tatakse vaid ühe riidekihiga. Näiteks

hoidev riidekiht ülemiste riiete all peab

tuuletõkkega pesukihi peale veel ki-

olema paksem. Võistluskostüümi all

leriideid ladudes tekitame niiskuse

tuleb kanda kvaliteetset spordipesu,

kogumise kahe tuuletõkkekihi vahele

millel võiks olla külma kaitseks elastne

ja see aurustub sealt väga kaua.

tuult tõkestav lisakiht (Windstopper). Seega võiksid puhkepausidega suu-

Kerged riided!

satajad riietuda samamoodi nagu sa-

Head maratoniriided on kerged ja kui-

ma ilmaga treenides, maratoni ühtla-

vavad kiiresti. Riiete kuivamiskiirust

selt ja ainult kiirete joogipausidega

on kodus lihtne määrata pärast pesu-

läbijad peaksid riietuma natukene

masinas pesemist. Head spordiriided

õhemalt. Maratoni eel peaks riietuse

alates spordipesust ning lõpetades ja-

sobivust proovima. Kui liialt higistada

ki ja mütsiga on pärast pesumasina

või tekivad külmajudinad, jääb aeg

tsentrifuugimise režiimi ainult natuke

oodatust kesisemaks.


Talverõõmude aeg on käes Tellimine: tel 626 6266 estravel@estravel.ee www.estravel.ee

Sind ootab suurim suusareiside valik! Estravel müüb edasi parimate suusareisikorraldajate reisipakette: Alpiexpress, Germalo Reisid, Mainor Meelis ja Tez Tour. Hinnad sisaldavad lennupileteid algusega Tallinnast sihtkohta ja tagasi, 7 ööd majutust hotellis ning transfeere, sööke ja reisiesindaja/instruktori teenuseid olenevalt reisikorraldaja paketist. Euroopa nädalaste suusapuhkuste sihtkohad on: Austria

Andorra

Itaalia

Prantsusmaa

alates 514 EUR / 8042.35 kr

alates 873.67 EUR / 13 669.97 kr

alates 766.50 EUR / 11 993.12 kr

alates 772.69 EUR / 12 089.97 kr

Skandinaavia suusakeskuste sihtkohad on: Himos, Soome

Are, Rootsi

Trysil, Norra

3-päevane pakett 6-kohalises majas

5-päevane pakett 6-kohalises majas

5-päevane pakett 6-kohalises majas

alates 104 EUR / 1633 kr reisija

alates 139 EUR / 2173 kr reisija

alates 173 EUR / 2701 kr reisija


24

Suusatamine Jooksja 1/2011

Tegija: Allar Levandi

Levandile meeldib koos sõpradega sportida Tekst: Andrus Nilk

Foto: Rainer Ojaste

1988. aasta Calgary taliolümpial kahevõistluses pronksmedali võitnud Allar Levandi toob oma kompanjonidega Eestisse heatasemelist spordivarustust, ent tal on aega ja tahtmist ka ise mõõdukalt liigutada.

„M

a pole väga hea harrastus-

üksinda midagi teha üle neljakümne

sportlane, minust on kõve-

minuti, kohe tekib tobe mõte: miks ma

maid,” ütles Levandi haka-

siin olen? Aga kui olen juba väljas, läheb

tuseks. „Maratonidel sõites lähevad

mõnusaks. Vahel tiirutan natuke Nõm-

inimeste silmad mind edestades sära-

mel, kuni leian, kellega koos sõita.”

ma. Ma pole kunagi üle pooleteise

Nädalavahetustel või ka argipäeva-

tunni järjest treeninud ja kui sõidan

õhtuti avaneb Nõmmel ja Pirital, ent

maratoni, tean oma piiri – kui aeg lä-

ilmselt ka teistel Eesti terviseradadel

heb üle kahe tunni ja viieteistkümne

rõõmus pilt: inimesed naudivad valgus-

minuti, võib juhtuda mida iganes.”

tatud ja hooldatud radadel liikumist.

Tõsi, möödunud talvel läbis Levan-

„Meil on Skandinaavia tase!” kiitis

di 90-kilomeetrise Vasaloppeti ja kül-

Levandi radade seisukorda ja osutas

lap tundis end nagu õnneseen.

Allar Levandi: „Kui sõidan maratoni, tean oma piiri – kui aeg läheb üle kahe tunni ja viieteistkümne minuti, võib juhtuda mida iganes.”

kohe ohule: „Mugavus on ülemaa-

„Inimesed on meil üle kümne aasta

„Ilusa ilmaga tahaks suusatada, aga

ilmne. Ka Norras, Soomes ja Rootsis

töötanud, maksame neile keskmisest

ma ei soovi minna üksi, sest ei suuda

lähevad lapsed paksemaks, liigutak-

kõrgemat palka, siis jaksavad nad ka

se järjest vähem. Teatud vanuses

nädalavahetusel väljas olla,” lausus

hakkavad inimesed siiski rohkem

Levandi. „Töötame põhimõtte 24/7

liikuma.”

järgi. Me ei ole kunagi omanikutulu

Allar Levandi koos kolmest pojast noorima, viieaastase Arletiga suuskadel.

Ütlen vahele: „Tekib heas mõttes kiiksuga seltskond, kes tahab sporti-

võtnud. Palga saamine ja tulu teenimine loovad ka hea meeleolu.”

da!” Levandi jätkas: „Ja kui see kiik-

A & T Spordiklubi on korralda-

suga seltskond moodustab elanikkon-

nud Järvamaal Albu vallas Valge-

nast üle kümne protsendi, muutuvad

hobusemäel kolmiküritust, mille

nad nähtavaks ning hakkavad kujun-

kavas on suusatamine, rattasõit ja

dama hoiakuid ja suundumusi Ka

jooks. Tänavu toetab sarja Swed-

Eestis on harrastajad nähtaval.”

bank. Sügisene jooks korraldatakse

Spordimehe kapital

seekord Pirital. Vestlen Levandiga Pirital Eesti

Levandi ja tema kaaslaste äritegevus

Olümpiakomitee majas, kus ta korral-

tugineb inimeste liikumisvajadusele.

dab firma Pafi mänedžerina Spordien-

Kes usinalt harjutab, tahab ka korra-

nustuse uuendusi.

likku varustust. „Eesti spordikaubandus on heal

Küsin: „Kas sulle on tulnud kasuks, et oled olnud spordimees?”

tasemel,” tõdes ta. „Suured ketid

„Väga! Palju püsib äris usaldusel.

müüvad laiatarbekaupa ilma nõu

Olen jäänud iseendaks. Ma ei saa en-

andmata. Kõrval on spetsialistide

dale lipsu ette panna. Erki Nool muu-

nišš: Hawaii Express, A & T Sport,

tus poliitikuks ja ta on hea poliitik.

Ekstreemsport, Surfhouse, kes tea-

Kuigi aeg-ajalt tahaks sõpra Erkit

vad asju süvitsi.”

kuulates toru haarata ja natuke aasi-

Levandi osaleb kahes ettevõttes:

da. Jüri Jaanson läks ka poliitikasse.

A & T Sport koos oma kahe poega ja Tova,

Tean tema tõsidust ja mainet, ta tegi

mis on Salomoni toodete maaletooja.

õige otsuse.”


Otepää - Tartu - Tallinn

Kõik vajalik Tartu Maratoniks A&T Spordist Stardid viimasest grupist? ..järelikult vajad sa PARIMAT varustust, ET JÕUDA ETTE! A&T SPORT jagab allahindlust vastavalt Tartu Maratoni stardigrupile kuni –30% kogu suusavarustusele! Soodustuse grupid põhidistantsil 1-5 -20%, Grupp 6-10: -25%, Grupp 11-15: -30% ja lühikesel distantsil kõigile osalejatele –25%.

Tipptasemel suuskade määrimine Too oma suusad A&T Sporti Tallinnas, Tartus, Otepääl – suusad kätte stardis! Tartu Maratoni määrimispaketid: P1 - 55eur; P2 – 35eur; P3 –20eur Kui eelistad ise määrida, küsi julgelt nõu meie suusaekspertidelt!

www.atsport.ee


26

Suusatamine Jooksja 1/2011

40. Tartu maraton

Suusavaimustus vallutab Eestimaad Tekst: Andrus Nilk Foto: Rainer Ojaste

Tartu suusamaratoni 63-kilomeetrisele põhidistantsile said kõik 6000 stardinumbrit jagatud juba jaanuari alguses. Kuidas tuleks Otepäält Elvasse kulgevat suurejoonelist suusasõitu edasi arendada, et osalejate arv võiks suureneda? Selgitab klubi Tartu Maraton tegevjuht Indrek Kelk.

20.

veebruaril 40. korda peetav Tartu maraton on murdnud jõuliselt spordi-

sõprade igapäevast rutiini. Kas tõesti võiks mõne aasta pärast öelda: „Kui mind pole Tartu maratoni stardis, pole mind olemaski!” Osalejate areng on olnud ootamatult kiire. Korraldajad kavandasid algselt 7500 startija teenindamist: 5500 pikal distantsil ja 2000 lühikesel, 31-kilomeetrisel distantsil. Kuid eestimaalaste huvi ennast kehaliselt liigutada ja juba detsembris kogu maad katnud paks lumevaip suurendasid maratonile registreerinute arvu hüppeliselt ning pikale distantsile otsustati lubada 6000 ja lühikesele

Tartu neliküritus

Klubi Tartu Maraton tegevjuht Indrek Kelk

20. veebruaril Tartu suusamaraton, 8. mail SEB Tartu jooksumaraton, 29. mail SEB Tartu rattaralli, 14. augustil SEB Tartu rulluisumaraton, 18. septembril SEB Tartu rattamaraton.

2500 suusatajat. Osalejate arvu järsku suurendamist takistab kõige rohkem stardipaik Tehvandi staadionil.

mõeldud. Silmas on peetud tippspor-

del ja RMK-ga on meil sõlmitud maa

divõistlusi.”

kasutusleping, mis hõlmab ka selle

Osalejate arvu suurendamine nõuab

„Uue staadioni valmimine suure

arendustöid ka finišipaigas Elvas. Ma-

laiendamist. Kes laiendamistöid teeb, tuleb eraldi kokku leppida.”

rahvaspordiürituse korraldajatele

ratoni lõpetajatele oleks vaja rohkem

Kelk loodab jätkuvalt, et kultuuri-

territooriumi juurde ei andnud,” lau-

riietumis- ja pesemisruume. Laienda-

ministeerium võtab oma ülesandeks

sus Kelk. „Aga et maratonile saaks

da tuleb parklaid.

ka riiklikult oluliste suurte rahvaspor-

minna veel rohkem soovijaid, peaksime stardiala laiendama.”

Suurendada stardiala

„Küsimus on, kuidas Tartumaa tervisespordikeskuse arengut planeeritakse,” lausus Kelk. Suvel kavatsevad maratoni korral-

diürituste toetamise. „Eks see on riigijuhtide suhtumise küsimus, antud juhul esindab riiki kultuuriministeerium,” ütles ta.

Kui vaadata Otepääle õhust, võib ma-

dajad koostöös maaomanike ja Riigi-

Küll püüab Kelk kultuurkapitali ke-

ratoni peakorraldaja sõnul näha

metsa Majandamise Keskusega aru-

hakultuuri ja spordi sihtkapitali nõu-

maad, kuhu saaks heal juhul rajada

tada ka raja laiendamist.

kogu uue koosseisu liikmena tutvusta-

„Tahaks taastada 1980. aastatel ol-

da raha jagajatele, missuguste prob-

„Lasketiiru juures võiks leida maad

nud raja laiust,” selgitas Kelk. „Mõ-

leemidega puutuvad spordiürituste

kahele-kolmele tuhandele startijale,”

nes kohas on vaja saada maaomanike

korraldajad igapäevaselt kokku. „Ei

ütles Kelk. „Tõsi, selleks tuleb leida

nõusolekut. Tsoon, kus rada on läbi

usu, et ma üksi midagi suudan muuta,

lahendus, kuidas teisaldada kuulide

läinud, on säilinud, aga mets on sinna

aga ilmselt olen esimene inimene, kes

põrkeseinad. Tehvandi rajatiste pro-

peale kasvanud. Üldjuhul suhtuvad

saab tuua nõukogu aruteludele igapäe-

jekteerimisel ja ehitamisel massiüri-

maaomanikud meie soovidesse mõist-

vase spordielu korraldamisega seotud

tuste paremale korraldamisele pole

valt. Suur osa rajast kulgeb riigimaa-

praktilisi küsimusi,” lausus Kelk.

stardipaiku.


Tallinna suusateisipäevakud

suusatamine Jooksja 1/2011

Sajab lund! Sajab lund! Sajab lund! Tekst: Jooksja Fotod: Marko Mumm

K

ui pildimees Marko Mumm ühel teisipäeva õhtul Nõmme spordikeskuses peetud Tallinna suusateisipäevakule läks, sadas seal paksu ja laia lund. Seltskond suusasõpru libises rahulikul sammul, teised kuulasid spordiseltsi Sparta treeneri Jaanus Teppani tehnikajuhiseid, kolmandad panid numbri rinnale, seadsid end lähtejoonele ja

sõitsid ajale. Ettevõtmist korraldava spordiklubi Stamina juht Urmo Raiend rääkis telgist teisipäevakulistele, mida teha ja mida pakutakse. Tundus, et kõigil oli hea olla. Teisipäevakud jätkuvad igal nädalal kuni 15. märtsini, koht vaheldumisi Nõmmel ja Pirita spordikeskuses (vt www.stamina.ee).

27


28

SUUSATAMINE Jooksja 1/2011

Tegija: Kaarel Talvoja

Hüvasti, uisusamm, elagu klassika!

Ees ootab Tartu maraton Tekst: Lauri Birkan

Fotod: Kristi Jahilo

„Kui algul mulle tundus, et klassikastiili ei ole võimalik armastada, siis nüüd on vastupidi,” tunnistas elu esimeseks Tartu suusamaratoniks valmistuv Kaarel Talvoja. ui novembri lõpus sadas esime-

K

Eneseületus näis seda suurem, et

ne lumi, tekkis automüügifirma

mees polnud kunagi varem klassika-

Amserv turundusjuhil Kaarel

tehnikat proovinudki! „Olin ainult

Talvojal kiiduväärt idee: miks mitte

kõrvalt vaadanud, mis imelik stiil see

võtta just nüüd ette elu esimene Tar-

veel on,” ütles ta.

tu suusamaraton?

Raplamaal koolis käies jäi Kaarlil

„Meil kõigil on mingid linnukesed,

suusatamise algõpe saamata, sest ke-

mida tahaksime elus teatud ridade

halise kasvatuse tundides suusateh-

taha tõmmata – nii ametialaselt kui ka

nikat ei õpetatud. Õpilased saadeti

sportlikult, et tõestad iseendale: kõik

lihtsalt rajale.

on võimalik,” lausus 28-aastane

„Suusatamine on nagu tantsimine, aga mehe asemel juhib maastik sinu liikumist. Mulle see mõte meeldib.” suusakooli treeningutel. Muretseda

Talvoja. „Mingit kihlvedu ma ei sõl-

Suuski aitas valida Olle

minud. Sporti teen ikka iseendale ja

Alates detsembrist on Talvoja käinud

appi teretuttavast 2000. aasta Vasa-

põhieesmärk on hea enesetunne, mit-

esmaspäeviti koos kahe sõbraga Piri-

loppeti võitja Raul Olle, kes valis A&T

te suured saavutused.”

ta spordikeskuse radadel Jaak Mae

kauplusest paari Madshusi suuski.

Amservi turundusjuht Kaarel Talvoja osaleb 20. veebruaril esimest korda Tartu maratonil.

tuli ka klassikasuusad. Talvojale tuli


Tegija: Kaarel Talvoja

Kolm meest alustasid Pirital tree-

tasakaalu ülekandmist jalalt jalale ja õiget käteasendit, et mitte küünarliigesest kepitõuke ajal läbi vajuda, samuti nii vahelduv- kui paaristõuget. Talvoja tunnistas, et nii nagu algajatel ikka, oligi temagi suurem mure

Jooksja 1/2011

Maast madalast sportimas

nerite valvsa pilgu all sisuliselt nullist: esmalt õppisid nad keppideta

suusatamine

Põhikoolis tegeles Kaarel Talvoja kergejõustikuga. Ta viskas palli üle 70meetri, paraku võtsid teised huvid üha enam võimust ja noorteklassi parimaks spordisaavutuseks jäi põhikooli lõpus teenitud Raplamaa kümnevõistluse noortemeistritiitel. Seejuures tegi ta mõnda ala esmakordselt. „Kui noorena üldjuhul ei mõtle, mis tulemusteni viib, siis täiskasvanuna saame aru, mis on järjepidevuse mõte,” ütles Talvoja. „Kui koju minnes vihma sajab ja kaalun, kas prügikasti oleks vaja kohe välja viia või mitte, siis kindlasti tuleks seda teha. Sama on ka suusarajal: kas teen ühe ringi veel? Jah, teen!”

nõrk jalgadetöö: „Hästi palju tahtsin kätega ära teha, andmata aru, et jalad on tugevamad kui käed,” tõdes ta.

vad kaaslased ta ümber. Tavaliselt

saab mees hakkama, ei ole tal kavat-

Kuigi tema suusatehnika üldpilt on

suusatatakse üle päeva. Argipäevadel

sus seda kunsti ise õppida.

märgatavalt paranenud, vajab õige

suusatavad nad 15, nädalavahetusel

„Usaldan asjatundjaid ja viin halba-

käteasend endiselt lihvimist.

25 kilomeetrit. Enne 20. veebruaril

de üllatuste vältimiseks suusad juba

„Mida rohkem klassikatehnikat sõita,

peetavat maratoni tahaksid nad läbida

mõni päev varem määrdemeistrite

seda enam märkan uusi väikeseid teh-

300–400 kilomeetrit, millest jaanuari

kätte,” lubas Talvoja. Kõik ülejäänu

nikanüansse,“ selgitas Talvoja. „Vahel

keskpaigaks oli enam kui pool juba

selgub juba rajal.

on küll raske end sundida klassikat sõit-

seljataga. Lisaks mängivad nad squas-

ma, kui teisiti saaks kiiremini. Näiteks

hi või korvpalli.

siis, kui on vaja mäest üles kääri joosta, siis tahaks küll uisustiilis sõita.” Talvoja tuletab kohe meelde eesmärki. „Kiusatustele on alati lihtne

Tehnika parandamiseks on Kaarel ja tema kaks kaaslast kasutanud ka Tartu maratonil esisajas lõpetanud tuttava näpunäiteid.

järele anda, kuid pisikesed võidud

„Treeneri käe all tehnika omanda-

enda üle viivad suurte võitudeni,”

mine on äärmiselt oluline mistahes

usub mees.

spordialal. Kui algul tundus, et klas-

Kolmel päeval nädalas harjutab

sikastiili ei ole võimalik armastada,

Kaarel sõpradega omapäi. Kindlat

siis nüüd on vastupidi,” nentis Talvo-

treeningukava nad ei järgi. Küll aga

ja, kes kavatseb koos kaaslastega lä-

panevad nad kirja distantsi pikkuse,

bida Tartu maratoni viie kuni viie ja

selle läbimiseks kulunud aja ning

poole tunniga. Ehkki aeg pole ees-

keskmise ja maksimaalse pulsi.

märk omaette, antakse enesele aru, et

Treeneri nõu on oluline

mida kauem pingutada, seda rohkem keha vatti saab.

„Ehkki tempo on jäänud samaks, on

„Väike hirm tervise pärast on,

keskmine pulss jäänud väiksemaks,”

sest asjata ei räägita, et vanad vi-

märkis Talvoja, kelle pulss on löönud

gastused löövad maratonirajal väl-

15-kilomeetrisel ringil keskmiselt

ja,” lausus Talvoja. Kohe meenutas

160–170 lööki minutis. Pulsikella näi-

ta senist pikimat kondiaurul läbitud

dust märksa olulisemaks peab ta aga

distantsi: suve hakul toimunud ligi

oma enesetunnet, mida kiivalt järgib.

40-kilomeetrisel orienteerumis-

Treening aitab automüügifirma tu-

võistlusel „Adrenaliiniöö“ tegi ta

rundusjuhil mõneks ajaks argirütmist

põlvedele liiga. Just seetõttu tahab

väljuda, olla looduses ja oma mõtteid

ta enne maratoni teha paar 30-kilo-

mõelda. Mobiil kõrva ääres treenimist

meetrist kontrollsõitu.

Talvoja õigeks ei pea, kuid talle meeldib kuulata kehalise pingutuse ajal

Suuski ise ei määri

audioraamatuid.

Suuskade määrimiseks kasutab Tal-

Keskmiselt läbivad Tartu maratoniks

voja peamiselt töökoha lähedase

valmistujad nädalas 50–60 kilomeet-

Sportlandi abi ja oma korteris ta triik-

rit. Kui mõnel päeval peakski kellelgi

rauaga kärsatanud pole. Ehkki pida-

triost tekkima viilimise soov, veena-

mismäärde paneku ja eemaldamisega

„Selle kohta on ka hästi öeldud: suusatamine on nagu tantsimine, aga mehe asemel juhib maastik sinu liikumist. Mulle see mõte meeldib,” tõdes ta.

29


30

suusatamine Jooksja 1/2011

Treener Jaanus Teppan annab nõu

Jaanus Teppan:

varuge maratoniks energiat! Tekst: Jooksja

Foto: Rainer Ojaste

Innustunud suusasõbrad on kindlasti piisavalt palju treeninud. Nüüd on aeg maratonidel osaleda. Suurim vägi läheb liikvele 20. veebruaril, kui peetakse 40. Tartu maraton.

K

uidas peaks jätkama harjuta-

Jaanus Teppan

mist, kui peaaegu igal nädalavahetusel seisab ees mitu tundi

sihikule eelmise aasta aja parandamise, aga siis peab klappima ka suuskade libisemine ja vedama ilmaga.

kestev ja rohkesti energiat kulutav maratonisõit?

Kas õigem oleks rühkida rahulikult

Kui sõidetakse igal nädalavahetusel

oma stardirühmas või kui rütm tundub

maratone ja eesmärk on saada hea

aeglane, püüda ettepoole liikuda?

tulemus, on pikast pingutamisest küll

Esimesel kahekümnel kilomeetril

ja argipäevadele erilisi treeninguid ei

võiks rahulikult oma stardirühmas

mahu. 15–20 minutit pärast maratoni

sõita. Saad mootori soojaks, hindad

peaks jooma süsivesikuterikast jooki,

enesetunnet ja suuskade libisemist.

et alustada energiavarude taaslaadi-

Kui seejärel tunned, et jõudu jääb üle,

mist. Ka toit olgu süsivesikuterohke.

võib aeglasematest järk-järgult möö-

Maratonijärgsel õhtul või järgmisel

duda. Rabelemine ei anna suurt võitu,

päeval tuleks käia saunas.

aga võib rohkesti energiat kulutada.

Esmaspäeval võiks teha kerge suu-

Tõusudel tuleks pigem tagasi hoida.

sasõidu, mis kiirendab taastumist.

Õigem on tasasel maal paaristõugete-

Suusatajatel, kes pole esimeses noo-

sõita ka uisumaratonil, mis annab

ruses, lööb väsimus välja teisel või

klassikastiilis rakendatud lihastele

kolmandal päeval pärast maratoni.

puhkust ja arendab teisi lihaseid.

Teisipäeval tuleks puhata. Kolmapäe-

Mida peaks arvestama toitumisel ja riietumisel?

val võiks teha mõõdukalt jõuharjutu-

Kuidas peaks harjutama Tartu mara-

si, mis toniseerivad lihaseid. Nelja-

toni eel?

päeval oleks jälle kerge suusasõit,

ga töötades oma kohta parandada.

Kontrollsõiduks

Viimastel päevadel enne maratoni peaks sööma süsivesikuterikast toitu,

sobib

hästi

aga kõhtu pole mõtet täis süüa. Hom-

mille ajal võiks teha 8–12-sekundilisi

13. veebruaril peetav 40-kilomeetrine

mikul sobib hästi kaerahelbepuder

kiirendusi 3–5-minutilise intervalli

Alutaguse maraton, mis kulgeb mõõ-

koos mõne moosisaiaga. Organismis

järel. Kiirendused parandavad veidi

dukalt raskel maastikul. Seal saab

peaks olema energiavaru. Rajal tuleks

energia taastootmist. Reedel on puh-

päris palju sõita paaristõugetega. Võib

juua igas teeninduspunktis. Kaasa

kus. Laupäeval on suuskade proovi-

teha kaasa ka oma kodukoha suusa-

võib võtta magusat jooki, mida saab

mine ja kerge soojendus.

sõidul, aga kui eesmärk on läbida 63

nõrkushetkel kohe juua. Samuti võib

kilomeetrit jõukohases tempos, mitte

lisaks võtta geele.

Kui enamik suusatreeninguid on teh-

sõpradega võidu sõitmine, pole kont-

tud klassikatehnikas, kas on mõtte-

rollsõit oluline.

Kui oled klassikatehnikas tugev ja

ka külm ei tohiks hakata. Enne võiks treeningul riietust proovida: kas ajab

kas osaleda vabatehnika maratonidel? Ja vastupidi ka!

Ei tohiks riietuda liiga paksult, kuid

Mis näitajate põhjal saaks valida ma-

liialt higistama või mitte? Enamik soo-

ratoni läbimise tempo?

jusest eraldub jalgadest ja peast. Tas-

tunned end uisutehnikas ebakindlalt,

Tempo ja taktika tuleb valida võist-

kusse võiks panna kuiva mütsi. Kui

pole mõtet vabastiili maratonile min-

luspäeva enesetunde järgi. Treenin-

tõmbad selle distantsil pähe, läheb

na. Seal sõitmine võib olla vaevaline

gud võivad olla läinud hästi, aga sei-

kohe tunne paremaks. Külma ilmaga

ja tekitada lihastes väikesi traumasid.

sundit võivad mõjutada viirused või

võiks kaasa võtta teise kindapaari ja

Kes aga tunneb end mõlemas tehni-

tööstress ning sel juhul ei tarvitse ees-

tuulise ilma kaitseks peaks olema ker-

kaviisis koduselt, võib vahelduseks

märk olla jõukohane. Võib ju võtta

ge tuulejakk.


EMT Estoloppet

MARATONID KÕIGILE! 30. jaanuaril nuaril 27. Viru Maraton

Mõedaku Spordibaas - vabatehnika 42/25km

bruaril 14. Tamsalu-Neeruti Maraton 6. veebruaril

Uudeküla/ Tamsalu suusastaadion - vabatehnika 44/22km

bruarill 13. Alutaguse Maraton 12. veebruaril

Pannjärve Tervisekeskus - klassikatehnika 40/20km

bruarill 40. Tartu Maraton 20. veebruaril

Otepää /Arula - klassikatehnika 63/31km

bruarill 14. Tallinna Suusamaraton 27. veebruaril

Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus - vabatehnika 42/21km

5. märtsil 39. Haanja Maraton

Haanja suusastaadion - klassikatehnika 43/22km

Registreerimine: www.sportinfo.ee EMT Topeltpluss kliendi soodusregistreerimine: www.emt.ee Lisainfo www.tartumaraton.ee


32

Sõudmine

Alfa sõudeergomeetrite võistlus

Jooksja 1/2011

Alfa võistlus muutub

üha populaarsemaks Tekst: Lauri Birkan Fotod: Lembit Peegel

Alfa sõudeergomeetrite võistlus üllatas suure osalejate arvuga. Kõrget taset näitasid nii Tõnu Endrekson, Allar Raja kui ka Kaisa Pajusalu, kes suvel püüavad täita olümpianormi.

E

hkki 22. jaanuari hommikul kel-

neidude ettevalmistus piirdus vaid

se poiste ja tüdrukute B-vanuseklassis

la 11-st kella 19-ni Tallinna

kehalise kasvatuse tundidega.

võitnud Krete Koovit ja Andreas Lü-

spordihallis väldanud võistluse

„Ütleme ausalt: Raatuse gümnaa-

maiuspaladeks olid meeste ja naiste

sium on lihtsalt kõva tegija,” teatas

nekund, kes võitsid pingelises konku-

õhtused finaalid, pakkusid rohkelt

võistkonna liider Enely Henno kaas-

Alfa 2011 peakorraldaja Mihkel

südamesooja teisedki mõõduvõtmi-

laste üldise heakskiidu saatel. Küsi-

Klementsov tunnistas, et üllatus, kui

sed, iseäranis koolinoorte võistkonda-

musele, miks sõudmine neidudele

võistluse koduleht rohkest registree-

de tihe rebimine 500-meetrisel dis-

meeldib, kostis ta aga: „Ei meeldigi,

rimisest umbe läks.

tantsil. Nii poiste üheksanda kui ka

aga õpetaja käskis…” Öeldu kutsus

„Enam tegi aga rõõmu, et sõudjate

kaheteistkümnenda klasside arvestu-

esile naerupahvaku. Reaalkooli võist-

arv suureneb: startis 60 meest ja har-

ses tegi puhta töö Tallinna reaalkool,

konnad koosnesid peamiselt Kalevi

rastajaid jagus kahte sõitu,” lausus ta.

tüdrukutest vastas samaga Tartu Raa-

noortekorvpalluritest, kes on varemgi

„Esimest korda oli kavas invasõudmi-

tuse gümnaasium.

rentsis 1000-meetrisel distantsil.

Alfal võidukalt kooliau kaitsnud. „Me

ne, mis tegi samuti südame soojaks.

Reaalkoolil oli ka trumpäss: Tallin-

ei ole kindlad, kas treener teabki, et

Need on erilised inimesed, kel jätkub

na sõudeklubis treeniva Jüri-Mikk

siin võistlesime,” viskasid nad nalja.

palju tahtmist ja entusiasmi. Nad pa-

Udami tippmark 500 m meetris on nii

Individuaalvõistlusel pakkusid

randavad sportides oma tervist ja

kõva kui 1.22,9. Raatuse gümnaasiumi

noortest kõige meeldejäävama elamu-

saavad oma probleemist jagu.”


Alfa sõudeergomeetrite võistlus

Krete Koovit

ARVAMUS

tüdrukute B-klassi 1. koht (3.32,8)

„Sõudmise avastasin endale juba esimeses klassis ning olen treeninud kaheksa aastat. Kindlasti üritan järjest kõrgemale jõuda.”

Ergomeetril ei saa kummuli minna Kahekordne olümpiahõbe, mullu tippspordist loobunud Jüri Jaanson:

Kaisa Pajusalu Naiste 1. koht (3.13,3)

Aivar Jürgenson

27–44-aastaste 1. koht (3.00,0) „Ratturitele sobib see ala väga hästi, kuna rohkem on jalgade tööd. Tore ja tugev seltskond innustavad. Meie vanuseklassis on päris palju võrdseid vendi.”

Sõudmine

Jooksja 1/2011

„Viimastel aastatel olen olnud iseenda konkurent. Aeg oli hea, aga mitte väga. Tehnilise soorituse ja tempoga jäin rahule, aga võim ei käinud sõidust üle, et natuke paremat aega saada. Teadsin, et lihased pole kõige paremas toonuses, aga mõtlesin, et suudan ehk siiski oma rekordit korrata. Suvel on peamine eesmärk võistelda edukalt olümpiakvalifikatsioonis – jõuda riikide arvestuses maailma kaheksa parema sekka, mis annab olümpiapileti.”

„Tunnetuslikult on ergomeeter ja paat sama erinevad kui jooksmine lindil ja maa peal. Kuid viis kuud aastas ei saa Eestis väljas sõuda. Ergomeetrivõistlus ühendab nii paljude alade tegijaid seetõttu, et sa ei pea oskama sõuda, sul ei ole võimalik ümber minna.”

Tiina Kapten

Tulemused

27–44-aastaste 1. koht (3.33,5)

Alfa 2011 paremad. Individuaalne 1000 m.

„Kunagi tulin ühepaadil NSV Liidu noorte seas viiendaks ning korjasin etapivõite Skandinaavia karikavõistlustel. Eesti meistritiitleid on ligi viisteist. Nüüd harrastan sõudmist kuival maal. Liikumine annab väga hea enesetunde ja kui paar päeva pole saanud sporti teha, on kohe midagi puudu.”

Naised:

1. Kaisa Pajusalu (SK Kalev): 3.13,3, 2. Keret Einaste (Pärnu SK) 3.26,5, 3. Natalija Garankina (Viljandi SK) 3.28,9.

Mehed:

1. Tõnu Endrekson (Pärnu SK): 2.43,6 2. Dairis Adamaitis (Läti): 2.44,3 3. Allar Raja (SK Kalev): 2.46,8.

Teiste klasside võitjaid.

Tüdrukute A: Elza Gulbe (Läti) 3.20,9. Poiste A: Gints Zunde (Läti) 2.53,7. Naiste kergekaal: Sille Vaiksaar (SAK Tartu) 3.35,1. Meeste kergekaal: Reigo Pihlak (TÜ ASK) 3.03,7. Naiste vabaklass: Liis Kraut (Harku sõudespinning) 3.55,4. Meeste vabaklass: Egert Erm (SAK Tartu) 3.00,9. Mehed 45–59: Jari Liimatta (Soome) 3.00,3. Mehed 60+: Antero Rossi (Soome) 3.14,5.

Invasõudjad.

Naised LTA: Jelena Pipper 4.30,8. Mehed LTA: Ahti Tromp 3.20,1. Mehed TA: Alar Õige 3.57,0.

Andreas Lünekund

poiste B-klassi 1. koht (3.03,0) „Tegelen sõudmisega kolmandat aastat. Treenin kuus korda nädalas Pärnu sõudeklubis. Kooli kõrvalt millelegi muule eriti aega ei jäägi. Sõudmine on ilus ala. Tahan saada tulevikus sama heaks kui Jüri Jaanson.”

Kaspar Taimsoo Meestest 5. koht

„Sõudeergomeeter on tunnustatud treeninguvahend, mida tõmmatakse nii kosmoses kui ka maal. Super riistapuu, sest sobib kõigile: ei koorma liigeseid, treenib võhma ning jõudu. Nüüd tehakse ka Eestis sõudespinningutrenni.”

Tõnu Endrekson Meeste 1. koht (2.43,6)

„Tahtsin sõita aega 2.44, mul on väga hea meel, et suutsin saada 2.43. Tugev konkurents sundis! Eks ka paadis väsivad nii jalad kui ka ülakeha, aga seal ei saa ennast kunagi nii läbi tõmmata kui ergomeetril. Ergomeetril saab vajadusel rohkem jalgadega töötada ja kätest järele anda. Suvel ootab ees olümpiakatsevõistlus, kus tuleb end hästi näidata.”

33


34

Sõudmine

Jooksja 1/2011

Tegija: Jüri Jaanson

Jüri Jaanson: terve inimene

säästab ka riigi raha Tekst: Andrus Nilk Foto: Lembit Peegel

Kahekordne olümpiamängude hõbemedalimees Jüri Jaanson tahab Kahe Silla jooksust kujundada ülelinnalise spordi- ja kultuuripeo.

J

üri, Pärnu suurimaks harrastusspordi ürituseks on kujune-

Jüri Jaanson

nud sinu ja su sõprade korralda-

tav Kahe Silla jooks. Tänu jooksule

Jüri Jaanson Sõudja Võitis 2004. aasta olümpial hõbemedali ühepaadil ja 2008. aasta olümpial hõbemedali kahepaadil koos Tõnu Endreksoniga, 1990. aasta MM-il kuldmedali ühepaadil ja 1995. aasta MM-il hõbemedali ühepaadil, 1989. aasta MM-il pronksmedali ühepaadil, 2007. aasta MM-il pronksmedali kahepaadil koos Tõnu Endreksoniga, 2005. aasta MM-il pronksmedali neljapaadil koos Tõnu Endreksoni, Andrei Jämsä ja Leonid Guloviga. Jaanson osales kuuel olümpial ja loobus tippspordist möödunud sügisel 45-aastasena. Ta kandideerib Reformierakonnas riigikokku.

on jõe ühele kaldale tehtud valgustatud kergliiklusrada, teine kallas vajab veel korrastamist. Kas su süda on juba pärnakate liikumisaktiivsust nähes ja jooksu osalejate arvu suurenemist arvestades rahul? Süda eriti ei ole, muidu vist enam ei veaks seda asja. Arvan, et kui vasakkallas ja kogu spordiring on valmis, hakkab endalgi parem, sest üks eesmärke saaks täidetud. Teine eesmärk: jooksupäevast kasvab loodetavasti välja nädalalõpu spordi- ja kultuuripidu, kus koht nii spordilaadale, kontsertidele kui ka jooksupäevale. Jooksupäev sisaldab edaspidi tegevust nii lastele, jooksjaile, kõndijaile ja ka ratastoolisõitjaile. Ratastoolisõidu loodame juba tänavu sügisest käivitada.

konda parandada. Näiteks Kahe Silla

vutusspordile platvormi rajamine on

ring kannab endas mõtet olla Pärnu

riigi ja omavalitsuste huvi. Selleks on

Kuidas võiks riik kaasa aidata harras-

nn päikeseks, kust kiired suubuvad

plaanis riigi eri piirkondadesse luua

tusspordi elavdamisel? Uusi sporti-

eri linnaosadesse. Inimestel on siis

saavutusspordi ettevalmistuskesku-

mispaiku rajades kindlasti, aga kas

võimalik näiteks rattaga või rulluis-

sed. Eesti Olümpiakomitee on katse-

riik võiks kuidagi soodustada inimes-

kudega sõita kogu linna piires.

projektidega juba alustanud. Viljandimaal, Jõgevamaal ja Tartumaal te-

te sportimishuvi? Või on oma tervise eest hoolitsemine ikka inimesest en-

Treeningutel osalevate poiste ja tüd-

gutsevad noorte spordimeisterlikkuse

dast sõltuv: ta kas peab kehalist ak-

rukute hulk on kogu maal suurene-

arendamisele suunatud keskused,

tiivsust vajalikuks või mitte?

nud. Nad tegelevad väga paljude ala-

millele panid ühise tegutsemise lepin-

Oma tervise eest hoolitsemine ning

dega. Küsimus on, kuidas võimaldada

gut sõlmides õla alla linna- ja maa-

selleks vajalike vahendite valik on

andekamatel ja töökamatel lastel har-

konnavalitsused, spordiliidud ja

kokkuvõttes ikkagi inimesest endast

jutada rohkem, et nad võiks tulevikus

olümpiakomitee.

sõltuv. Et inimestel oleks võimalik ja

tippsporti pürgida? Või ei peaks saa-

Tean oma kogemusest, et saavutus-

kerge sportida, saavad ja peavad riik

vutusspordi arendamine olema riigi

sporti pürgimine peab algama inime-

ja omavalitsused kaasa aitama spor-

ja omavalitsuste ülesanne?

se tugevast sisemisest motivatsioo-

ditaristute loomisega. Terve inimene

Noortesport algab kooli- ja klubi-

nist. Ükskõik kui palju toetust ka kel-

säästab ka riigi rahakotti, sest haige-

spordist, kust andekamad ja töökamad

lelegi maksta, ilma vaibumatu enese-

kassakulud vähenevad. Kergliiklus-

saavad edasi minna saavutuskeskse-

sunnita pole võimalik suurte tulemus-

teede rajamine aitab aga linnakesk-

tesse ettevalmistuskeskustesse. Saa-

teni ja eneseületamiseni jõuda.


SoovitusBรถrs


36

Sõudmine

Jooksja 1/2011

Viljandi sõudeklubi

Uus sõudeelling valmis 2009. aasta kevadel.

Viljandlased ihkavad sõudmise suurvõistlust Tekst: Lauri Birkan Fotod: Elmo Riig/Sakala/Scanpix

Tuhast tõusnud Viljandi sõudebaasist võib tulevikus saada nõutud võistluspaik, kus saab korraldada ka rahvusvahelisi võistlusi.

P

ärast uue sõudeellingu avamist 2009. aasta kevadel Viljandi järve kaldal pole Mulgimaa pealin-

na sõudeklubis huvilistest puudust tuntud. Praegu harjutab seal korrapäraselt 64 noort ja 40 harrastajat. Viljandi sõudeklubi juhataja Ruth Vaari sõnul oli sealsete sõudjate elu aastakümneid pehmelt öeldes nutune,

Ruth Vaar

sest puudusid nii riietumis- kui pese-

Viljandi sõudeklubi juhataja ja treener Ruth Vaar: „Uue ellingu ehitus viibis tükk aega, kuna seal elas varem üks haruldane konn.”

misvõimalused ning selleks külastati pärast trenni lähedal asuvat tennise-

rem,” rääkis Vaar. Küll tänas aastaid

„Olin kakskümmend aastat prakti-

hoonet. Ka paate tuli tassida mitusada

Viljandi sõudmist vedanud tarmukas

liselt üksi treener ja kogu see asi hak-

meetrit, enne kui need sai vette lasta.

naine õnne, et 13 miljoni kroonise pro-

kas üle jõu käima,” jutustas Vaar. Siis

„Klubihoone ja elling asusid ühes

jektiga enne masu tulekut ühele poole

tuli teenekale treenerile appi Raimo

vanas kuuris, mis oli kokku kukkumas.

saadi. Elling maksis 9,5 miljonit ja ve-

Pull, kes hakkas lõpetama ülikooli ja

Elling oli aga sedavõrd pehkinud, et

telpäästejaamast ümber ehitatud klu-

otsis endale töökohta.”

lõpuks hoidsid pigem paadid seda üle-

bihoone 3,5 miljonit.

Tänu noorele treenerile sai hoo sis-

val, mitte vastupidi,” meenutas Vaar.

„Tõenäoliselt jäänuks see ehitama-

se ka sõudespinningu treeningud.

Elling oli rajatud 1970. aastate keskel

ta, kui hiljem oleks pihta hakatud,”

Tekkis ka korralik fännide seltskond,

NSV Liidu koondise tarvis ja mõeldud

lausus Vaar. „Nüüd on meil aga riie-

kes käivad mitu korda nädalas spin-

ajutisena, kuid kavandatud paari aasta

tusruumid, saunad ja välja minnes

ningut tegemas ning võistlustel fän-

asemel kasutati seda aastakümneid.

saame kohe paadi vette panna.”

nisärke kandes oma kandi sportlaste-

„Õnneks leidis Viljandi linn võimaluse ehitada oma jõududega uus sõu-

Lapsevanemad kui fännid

deelling, põhjalikult uuendatud sõu-

Pärast uue ellingu valmimist tuli tree-

dekeskus valmis poolteist aastat va-

ningule palju lapsi juurde.

le kaasa elavad. Suure osa fännidest moodustavad lapsevanemad. „Tänu Raimole, kes treenib ka algajaid, on mul endal võimalus rohkem


Viljandi sõudeklubi

andekate ja edasijõudnud lastega tegeleda,” lausus Vaar. Kokku harjutab kahe treeneri juhendamisel 64 last, kellest noorimad on kuueaastased. „Neile teeme ainult üldkehalisi harjutusi, samuti õpetame neid ujuma, natuke jookseme, suusatame ja mängime palli,” selgitas treener. „Seitsme-kaheksa-aastased istuvad juba paati ka.”

Järvele ka sõuderajad Nüüd on seadnud Vaar eesmärgiks

ARVAMUS Kalle Jents, Viljandi linnapea „Oleme koos Eesti Sõudeliidu juhtidega arutanud rahvusvaheliste võistluste tarbeks sõuderadade ja ajavõtusüsteemide muretsemist. Linna eelaarve võimalused jäävad napiks, aga arvan et üsna reaalne saab see olema järgmise Euroopa Liidu rahastusperioodi võimaluste kasutamisel alates 2013. aastast. Arvestades sõudmise kandepinda, tegijate võimekust ja Viljandi järve looduslikku sobivust, on meil potentsiaali muutuda arvestatavaks rahvusvaheliseks sõudekeskuseks.”

teha teoks järgmine unistus: paigal-

Sõudmine

Jooksja 1/2011

„Nüüd on seal kahtlemata Baltimaade parim sõudeelling, rääkimata sellest, et Viljandi järv on sõudmiseks superkoht,” kinnitas Jaanson, kes ka ise on seal sageli laagris olnud. Saavutatut peab Jaanson ühtlasi Vaari elutööks. „Väga õnnestunud töö! Mitte ainult sõudmisele, vaid kogu Viljandile. Loodan, et ta saab edaspidi veel vähemalt sama suure asjaga hakkama,” ütles kahekordne olümpiahõbe. Samuti Viljandis sõudma hakanud, kuid nüüd Pärnus harjutav Kaspar

dada järvele rajad. „Kas või ajutiselt

viibis tükk aega, kuna seal elas varem

võistluste ajaks, nagu on tehtud Luzer-

üks haruldane konn,” märkis Vaar.

Taimsoo polnud kiitusega kitsi. „Kui järvele rajad saaks, oleks väga

nis, et saaks juba väiksemaid rahvus-

Kunagi just Viljandi järvelt tuule

hea, sest praegu on Eestis raske võrd-

vahelisi võistlusi korraldada,” põhjen-

tiibadesse saanud Eesti kõigi aegade

setes tingimustes võistlust pidada.

das treener. Keeruliseks teeb ettevõt-

tugevaim sõudja Jüri Jaanson usub,

Viljandis oleks see aga võimalik,” üt-

mise aga see, et Viljandi järv asub

et Viljandist saab peagi Eesti koondi-

les Taimsoo. „Pärnu jõgi on käänuline

Natura kaitsealas. „Isegi ellinguehitus

se lemmikharjutuspaik.

ja vool mängib seal kõvasti.”

37


38

Sisetreening Jooksja 1/2011

Intervall Ventti – harjutusi eri lihasrühmadele

Aus ülestunnistus:

„Olin tühi nagu kumm.” Tekst: Lauri Birkan Fotod: Rainer Ojaste

20 sekundit puhkust ja 40 sekundit oma keha raskusega rassimist – tund aega hoogsas tempos treenimist võib ka kõige sitkema harrastussportlase tühjaks pigistada.

T

allinna spordiseltsi Sparta sise-

järgi,” lausus Unt. „Kes teeb kolm-

treeningul võib lihtsal viisil oma

kümmend kükist üles hüpet, kes kaks-

tahtejõu piire kompida. Selleks

kümmend või viis. Oluline on neliküm-

pakutakse treeningut, mille nimetus

mend sekundit töötada ja kannatada

Intervall Ventti on tuletatud soome

viimased kümme sekundit alati lõpuni,

keelest. Põhjanaabrid kasutavad üt-

mitte alla anda. Vahet pole, kas koos

lust: „Olen ihan ventti.” Olen tühi na-

rassivad Eesti meistrid ja algajad, pin-

gu kumm, mille ventiil on välja kee-

gutama innustavad üksteist kõik.”

ratud. Soome suusatajad kutsuvad sellist treeningut kuntopiiri’ks ehk kehaliseks ettevalmistuseks. Tund aega muusika saatel vett ja vilet kätkeb endas peamiselt oma keha raskusega sooritatavaid jõu- ja staatikaharjutusi nii kerelihastele kui

Harjutus jalgadele: sügavad käärihüpped. Hüplemine vaheldumisi kord üht-, kord teistpidi väljaastesse. Rütmi valib igaüks ise. Oluline on teha tööd 40 sekundit ning pärast lühikest puhkepausi olla valmis teiseks samasuguseks seeriaks.

01

ka kätele ja jalgadele. Treening kulgeb rütmis 40 sekundit tööd ja 20 sekundit puhkust, lihastesse tulvav piimhape on tavaline. Igat harjutust tehakse järjest kaks seeriat. Korraliku koormuse saab ka südame-veresoonkond, sest mitmed harjutused tehakse hüpeldes. „See on väga hea jõuvastupidavustrenn, mis sobib eri vastupidavusalade ettevalmistuseks,” ütles treener Marius Unt, kes kuulub ka Eesti tippmassööride hulka. Tema sõnul on ventti-treeningu puhul tavaline, et esimesel kolmel korral ootab harjutajat nn sportlik surm ehk koju tuleb minna surmväsinuna, kuid neljandat trenni ta juba naudib. „Oma rühma lastega jõudsin isegi nii kaugele, et tegime igat harjutust kolm seeriat,” tõi Unt innustava näite. Ehkki ventti-treeningul saab vatti

Harjutused kätele: ketta tõukamine kiire rinnalt üles–alla, ette–tagasi või kukla tagant üles–alla. Vähestel kordadel, kui kasutada tuleb abivahendit, võib raskeks minna ennekõike neil, kes on harjunud sprinteri kombel tempokalt tegema 10–15 kordust ning avastavad äkki, et harjutus ei taha lõppeda, jõud aga küll! Harjutusi näitab treener Marius Unt (kollases särgis).

kogu keha, võib keskenduda kas rohkem käte-, jala- või kerelihaste arendamisele. „Suur pluss on, et igaüks saab valida koormust oma treenituse ja töövõime

Harjutus kõhule: selililamangus üles tõstetud jalgade puudutamine kätega. Kes suudab, teeb kiirelt, teised valivad aeglasema rütmi.

03

02


Sisetreening

Intervall Ventti – harjutusi eri lihasrühmadele

Harjutus jalgadele: madalstardi asendist üleshüpped jalgade vahetusega. Erakordselt mõjuv harjutus, mis võib reielihaseid lausa sel määral väsitada, et viimastel sekunditel tõukavad paljud end juba nii käte kui ka jalgade abil üles.

04

Harjutus jalgadele ja kõhule: paigalt üleshüpped, põlved suruda vastu rindkere. Kes meist ei ole kehalise kasvatuse tunnis 10 korda järjest maast lahti hüpanud? Aga 40 sekundit järjest?

06

Jooksja 1/2011

39

09 Harjutus seljale: kõhulilamangus keretõsted koos käte ette-taha viimisega. Kõht tohib maad puudutada alles siis, kui käed on jälle ees.

13a

05 10 Harjutus kõhule: selililamangus keretõsted, puudutada kätega vaheldumisi mõlema jala taldu.

Harjutus kerelihastele ja kätele: toenglamang küünarvartel, samast lähteasendist tõustakse hiljem ka toenglamangusse ning laskutakse tagasi.

Harjutus kõhule: selililamangus keretõsted, käed kukla taga. Hoida jalatallad kogu harjutuse vältel maas.

11

Harjutused kerele ja jalgadele: hüplemine samaaegselt käte ja jalgade ette viimisega (13a), seejärel sama harjutus, aga viia käed ja jalad taha (13b).

13b Harjutus seljale: kõhulilamangus vaheldumisi käe ja vastasjala tõstmine. Kergejõustiklaste keeli „Estopäevad”.

14

07 Venitusharjutus kõhule: toenglamangus puusade maa ligi laskmine.

08

Harjutus kätele: toenglamangus kätekõverdused. Oluline on säilitada kehaasendit harjutuse lõpuni, mitte teha seda kõvera seljaga.

Harjutus ülaseljale: toenglamang küünarvartel, vaheldumisi kord ühe, kord teise käe tõstmine.

12

Harjutus kätele, jalgadele ja kerele: toenglamangus käe ja vastasjala püsiasendis hoidmine 40 sekundit, siis vahetada kätt ja jalga. Harjutust nimetatakse kuulsa väravavahi järgi „Mart Poomiks”. Oluline on asendit harjutuse lõpuni säilitada, ehkki käed ja jalad kipuvad vägisi vajuma.

15


40

Sisetreening Jooksja 1/2011

Intervall Ventti – harjutusi eri lihasrühmadele

Lihasjõudu on vaja maratoni lõpus!

Harjutus küljelihastele: külili toenglamang küünarvarrel, võimalusel ülemise jala hoidmine püsiasendis. Eesmärk hoida jalgu võimalikult harkis. Tegu on vaieldamatult ühe raskema küljelihaseharjutusega, iseäranis pikkadele inimestele. Tee mis tahad, aga jalad kipuvad lausa vägisi kokku vajuma.

20

16

Rahvusvahelise Suusaliidu murdmaakomitee liige, innukas suusataja ja seiklussportlane Tiit Pekk: „Võlgnen vähemalt kolmandiku oma möödunud aastasest Tartu maratoni tulemusest venttitreeningule. Kes on 63-kilomeetrist maratoni sõitnud, võivad meelde tuletada, mis hakkab pärast Palu teeninduspunkti. Harimäeni on kõik kotkad, aga kas sa lõpus jaksad ka paaristõukeid teha, sõltub paljugi liikumis-tugiaparaadist, mida ventti-treeningutel saab väga hästi arendada. Kui su vaim pole aga Tiit Pekk niisuguseks pingutamiseks valmis, võib esimese hüppab treeningu šokk olla päris suur. Ma teadsin, mis ees ventti-trennis. ootab ja lubasin, et alla kaheksa korra seal ei käi. See on ettevalmistuses täistabamus kümnesse, seda enam, et vastupidavusalade harrastajad tegelevad jõuharjutustega enamasti vähe.”

Harjutus kõhule: selililamangus sirgete käte ja jalgade kokku-lahku viimine. Tähtis on säilitada algselt valitud rütmi harjutuse lõpuni.

Harjutus külje ja kõhulihastele: selililamangus sirgete jalgade ühele ja teisele poole viimine, käed hoida tasakaalu hoidmiseks külgedel. Mida teravam on harjutuse ajal nurk reite ja kõhu vahel, seda tugevam mõju.

21 17 Harjutus seljale: kõhulilamangus üles tõstetud sirgete käte-jalgade hoidmine 40 sekundit.

Harjutus kätele ja küljelihastele: toenglamangus pärast kätekõverdust vaheldumisi ühele ja teisele küljele liikumine, tõstes seejuures ühe käe ja jala maast lahti. Harjutusel on ka tabav nimi: „Erki Nool”.

22

Harjutus kõhule ja kätele: istudes jalad põlvest kõverdatult ees, ketta viimine vasakult paremale. Kõhule staatiline ja kätele dünaamiline jõuharjutus.

24

Harjutus kõhule, seljale ja jalgadele: toengkükist hüplemine toenglamangusse ja tagasi.

25

18 Harjutus jalgadele ja kõhule: paigal keksides ette sirutatud käte puudutamine, parem jalg puudutab vasakut kätt ja vastupidi.

19

Harjutus tuharaja kerelihastele: tagatoenglamangus kord ühe, kord teise ette sirutatud jala hoidmine maaga paralleelselt, mõlemat jalga hoida 40 sekundit. Eesmärk hoida puusad põrandast nii palju kõrgemal kui võimalik, jalg peab olema kogu aeg ette sirutatud.

23 Harjutus tuharalihastele, seljale ja kätele: ketta alt vibutusega üles sirgetele kätele viimine. Liigutus algab jalgadega tõukamisest ja lõpeb käte hooga ette viimisega. Kasuks tuleb kergejõustikust tuntud kuulijänni tehnika valdamine.

26 Harjutus jalgadele: kord ühe ja kord teise jalaga väljaastest käte abil kiire tõukega püsti tõusmine.


Erki Nool IRLi esikandidaat Ida-Virumaal Nr 288

Sinu kindel v천it!


42

kergejõustik Jooksja 1/2011

Eestlased välismaal

Välismaal harjutavad Eesti kergejõustiklased jahivad rekordeid Tekst: Jooksja Fotod: Scanpix

Välismaal elavatest eestlastest hoolitses jaanuaris väljapaistvamate tulemuste eest USA-s Arkansase ülikoolis õppiv Marek Niit, kes püstitas Eesti siserekordi 200 m jooksus 21,05 ja 400 m jooksus 46,76. Rootsis õppiv seitsmevõistleja Mari Klaup ja Austraalias treeniv veerandmailer Maris Mägi valmistuvad peamiselt suvehooajaks.

Marek Niit: mul on lootust saada võimsamaks Marek Niit Sündinud 9. augustil 1987 Arkansase ülikool Treener: Douglas Case Isiklikud rekordid: 100 m 10,42 (2007), 200 m (2007), 400 m 46,53 (2009); sisevõistlustel 200 m 21,05, 400 m 46,76. Marek Niit on sisehooajal väga hästi võistelnud. Jaanuari keskel saatis ta Eesti Kergejõustikuliidu presidendile Erich Teigamägile alljärgneva e-kirja (avaldame veidi muudetuna). Marek Niit: „Ilusal ja soojal reedesel õhtupoolikul Mondo kattega sisehallis toimunud võistlusel koos Mississippi ja Oklahomaga sai paljulubav sisehooaeg sisse juhatatud. Marek Niit jooksis 600 meetrit, et jalad pikaks hooajaks käima saada, ja tulemus oli märkimisväärne. Meie sprinditreeneri Case’i sõnad olid, et poisid, ärge täiega jooksma minge, ning mulle personaalselt: „Marek, hoia end viimaseks viiekümneks meetriks, see on võimsa 400 jooksmiseks vajalik.” Täpselt nii tegingi, esimesed 400 olid 52 ja lõpptulemus 1.22, mis on elu esimese 600 jaoks korralik. Vastupidavus on olemas ning mida aeg edasi, seda võimsamaks on lootus saada. Treener oli rahul, mina olin rahul ja jalad olid rahulikud, mitte vatis. Kahe tunni pärast oli ka 4 x 400 meetrit, kus kõik minu ankrumehe jooksu näha tahtsid, sest kandsin üle pika aja jälle kohalikku särki. Minu jooksu vaheaeg oli 47,5 ja tunne oli samuti hea. Esimesed 200 olid 22 midagi ja siis lõpuni, kuidas jalad rahulikuma tempoga edasi viisid. Mul oli ka konkurent ees, kes oli väga heas hoos ega lasknudki mind lõpumeetriteni mööda, aga tühja sellest, minu jaoks olid need elu kergemad 47 sekundit, mis samuti ainult heameelt valmistasid. Järgmisel nädalal tuleb aste ülespoole tõusta ning Texase poistega rinda pista. Eks siis paistab, kui palju energiat mul välja tuleb anda, et Arkansase metssigade au ja uhkust kaitsta. Mõtlesin 200 või 400 distantsi ja muidugi 4 x 400.” Sisehooajal tuleb Marek Niidul esindada Arkansase ülikooli USA üliõpilasmeistrivõistlustel. Suure tõenäosusega ei tee ta kaasa sise-EM-il Pariisis.


Eestlased välismaal

kergejõustik Jooksja 1/2011

Maris Mägi: pean treeningul hoidma kõrget taset Maris Mägi Sündinud 11. augustil 1987 Tartu Ülikooli ASK Treenerid: Anne ja Taivo Mägi, Eric Hollingsworth, Jeremy Oliver. Isiklikud rekordid: 200 m 23,87 (2010), 400 m 52,68 (2010). Maris Mägi elab ja harjutab teist aastat Austraalias Melbourne’is. Maris Mägi: „Ettevalmistus on üldjoontes hästi läinud, jooksutreeninguid alustasin plaanitust hiljem, et suvest saadik seganud jalaprobleemidest korralikult lahti saada. Tegin vesijooksu, ujusin, kasutasin sõudeergomeetrit, sõitsin rattaga ja harjutasin jõusaalis, et koormust hoida ning keha tugevdada. Oleme peamiselt keskendunud anaeroobse vastupidavuse arendamisele. Treeningute maht ja lõikude intensiivsus on suuremad kui kodus. Mind juhendavad kaks treenerit. Jeremy Oliver kannab hoolt üldkehalise ettevalmistuse eest. Jooksutrenne viib läbi Eric Hollingsworth. Peamine põhimõte on lihtne: tuleb kogu aeg endast parim anda! Mõlemal juhendajal on tugev iseloom, oleme pidevalt valvel, et hoida kõrget taset ja treenitavad olla. Treenin koos suuri eesmärke seadvate ja väga motiveeritud sportlastega. Tingimused on head ja kliima sobiv, olen seni korralikult harjutada saanud. Väiksemaid terviseprobleeme on ikka ette tulnud, aga õnneks oleme neid kontrolli all hoida suutnud. Lihaste eest on palju aidanud hoolitseda ka Priit Mein, füsioteraapiat õppinud kohalik eestlane. Taastumiseks kasutame jäävanne, ookeani ja massaaži. Õnneks on mul ka võimalus osariigi spordikeskuse jõusaali kasutada. Staadionid on kõigile avatud. Suvist hooaega Austraalias ootan huviga. Stardin peamiselt 200 m ja 400 m distantsil suurematel ja väiksematel võistlustel. Jooksen ka aprillis Melbourne’is peetavatel Austraalia meistrivõistlustel, kus vastased on kohalikud kiiremad jooksjad ja mul avaneb võimalus näidata korralikku tulemust. Euroopasse praeguse seisuga võistlema ei lenda, keskendun suvistele eesmärkidele. Püüan praegusest 400 meetri rekordist 52,68 kiiremat aega.”

Mari Klaup: soovin ühtlaselt hästi võistelda Mari Klaup Sündinud 27. veebruaril 1990 Mitmevõistleja Tartu Ülikooli ASK Treener Katrin Klaup Isiklikud rekordid: seitsmevõistluses 5739, 100 m tj 14,16, kõrgushüpe 1.81, kaugushüpe 6.08 (kõik 2010), odavise 45.43 (2009). Mari Klaup õpib Göteborgi Ülikoolis inglise filoloogiat ja harjutab ema Katrin Klaubi juhendamisel. Ta kuulub Dalkia järelkasvutiimi. Mari Klaup: „2011. aasta välishooajaks olen kavandanud kolm kõrgetasemelist seitsmevõistlust: Multistars Meeting Itaalias, loodetavasti mitmevõistluse Euroopa karikavõistlused ja alla 23-aastaste EM Ostravas. Eesmärk on kõigil neil võistlustel koguda 5700–5900 punkti. Ettevalmistus on sujunud. Võrreldes varasemate aastatega olen seekord pannud suuremat rõhku aeroobse põhja loomisele. Tõusnud on ka jõuharjutuste osakaal. Seitsmevõistluse alade tehnika on mul juba päris hea, seevastu kehaliste võimete arendamisel on palju varu. Rohkem olen töötanud kuulitõuke tehnikaga, see on mu nõrgim ala. Esimesel võistlusel detsembris parandasin juba poole meetriga isiklikku rekordit (12.08). Harjutamisolud Göteborgis on väga head. Kliima on soojem kui Eestis, väljas on võimalik kauem treenida. Kodu juures, mis asub kesklinnast ligi 20 kilomeetrit eemal, on treenimiseks sobivad metsarajad. Kergejõustikuhallis on kaks eri rajakatet: 110 meetri pikkusel sirgel on treenimiseks pehmem kate ning ringrajal on võistlusteks Mondo rada. Lisaks on mitu heiteringi, odaviskepaik, kangide, jõumasinate ja paljude peeglitega hästi varustatud jõusaal. Jõusaali kohal teisel korrusel asuvad konverentsiruumid ja suur puhkeruum, kus saab koolist tulles enne trenni õppida või puhata. Taastumisvõimalusi mul isiklikult eriti ei ole. Kui vahel massaaži aja saan, tuleb selle eest korralikult maksta. Et mu ema ja treeneri suhtumine oleks muutunud nõudlikumaks, ei saa öelda. Ettevalmistaval perioodil usaldan ema sajaprotsendiliselt, aga võistlusperioodi lähenedes arvestab tema suurel määral minu enesetundega. Kevadel loodan saada bakalaureuse kraadi. Seni pole olnud vajadust teha järeleandmisi õppimises ega spordis.”

43


44

kergejõustik Jooksja 1/2011

Juunioride EM-võistlused Tallinnas

Andke juunioride EM-i kolmele

maskotile nimi! Tekst ja pildid: EKJL

Juunioride Euroopa meistrivõistlustel on kolm maskotti, kes ootavad endale nime. Nimekonkurss algab 14. veebruaril Delfi portaalis.

E

esti Kergejõustikuliidu peasekretäri ja juunioride EM-võistluste direktori Sirje Lippe sõnul

valiti võistluse maskotiks täht eelkõige sellepärast, et juunioride võistluse puhul on tegemist tuleviku tähtedega. „Meil on palju andekaid noori, kellest võiks saada täiskasvanute tiitlivõistluse medalivõitjad ja olümpiavõitjad,” lausus ta. Kolm maskotti on sellepärast, et kollane täht oskab hästi joosta, oranž hästi hüpata ja sinine hästi heita. Kergejõustiku mitmekülgsusele osutav deviis „kiiremini, kõrgemale, kaugemale” on nendes tähtedes esindatud. „Kunstnik Helene Vetik on tähtedele andnud rõõmsameelse vormi ja loodan, et tähed saavad hea vastuvõtu nii sportlastelt kui ka pealtvaatajatelt,” lausus ta.

Alates 14. veebruarist saavad kõik

Parimatele nimede pakkujatele ja-

soovijad pakkuda maskottidele nime

gatakse auhinnaks tasuta võistlus-

– igaühele tuleb anda oma nimi! Ni-

pääsmeid ja nime autor pälvib

mekonkurss toimub Delfi portaalis.

moodsa Nikeˇi pusa.

Tulge juunioridele kaasa elama! Alanud on piletite eelmüük 21. kuni 24. juulini Tallinnas Kadrioru staadionil peetavatele juunioride Euroopa meistrivõistlustele. Nelja päeva pilet maksab 15 eurot, sooduspilet 9 eurot. Tasuta pääsevad staadionile alla 8-aastased lapsed. Piletid on saadaval Piletilevi müügipunktides ja internetis www.piletilevi.ee.


Dalkia järelkasvutiim

kergejõustik Jooksja 1/2011

Dalkia sillutab

kuue noore teed tippsporti Tekst: Jooksja Foto: Marko Mumm/EKJL

Eesti Kergejõustikuliit moodustas Dalkia järelkasvutiimi, kuhu kuuluvad kuus kergejõustiklast peavad lähematel hooaegadel tõestama, kas nad taluvad tippspordi koormusi ja pinget.

M

öödunud hooajal näidatud tulemuste järgi valiti Dalkia järelkasvutiimi kolmikhüppaja

Igor Sjunin (sündinud 1990), seitsmevõistlejad Grit Šadeiko (1989) ja Mari Klaup (1990), odaviskaja Tanel Laanmäe (1989), kümnevõistleja Hendrik Lepik (1990) ja kettaheitja Priidu Niit (1990). Sjunin ja Šadeiko esindasid mullu Eesti koondist Euroopa meistrivõistlustel Barcelonas ja juhtisid

Tiimi juht Jaanus Kriisk, tiimi mentor Gerd Kanter. Tiimi liikmed: Priidu Niit, Tanel Laanmäe, Igor Sjunin, Grit Šadeiko, Hendrik Lepik.

hooaja edetabelit, Klaup osales Euroo-

maratonis ning käimises läheb arves-

„Rahasumma pole kõige olulisem,”

pa karikavõistluste superliigas.

se üks tulemus. 2011. aastaks said

ütles Kriisk. „Mulle meeldib sõudet-

„Tiim on loodud selleks, et aidata noor-

võistkonda need, kelle keskmine tu-

reener Tatjana Jaansoni seletus tipp-

tel endas selgusele jõuda, kas nad on

lemus jääb Rahvusvahelise Kerge-

spordi kolme kõige tähtsama osapoo-

valmis tippsportlasele esitatavaid nõud-

jõustikuliidu punktitabeli järgi MM-i

le kohta. Esiteks: sisemiselt motivee-

misi täitma ja suurt pinget taluma ning

normile alla vähem kui 110 punkti.

ritud sportlane. Teiseks: sisemiselt

24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas

„Usun, et järgmisel aastal on tiimi

motiveeritud treener. Kolmandaks:

sporti professionaalselt suhtuma,” lau-

pääsemiseks vaja näidata paremaid tu-

materiaalsed võimalused. Edasine tee

sus järelkasvutiimi juht Jaanus Kriisk.

lemusi,” ütles Kriisk. „Meie eelmise

sõltub eeskätt noorsportlastest, kui

Kergejõustikuliidu juhtkond loodab

projekti lõpus 2004. aastal oli kõigil tiimi

palju nad on valmis kõrgemale pürgi-

saada järelkasvutiimist uusi täiskas-

liikmetel täidetud MM-i B-norm, Gerd

misel vaeva nägema.” Kõik kuus jä-

vanute tiitlivõistluste normi täitjaid.

Kanteril ka A-norm.” 2000 krooni kuus

relkasvutiimi liiget harjutavad eri

„Tiimis tuleks sõeluda välja sport-

saadav stipendium suurendab järelkas-

treeneri käe all. Kõige teenekamad on

vutiimi liikme sotsiaalset kindlust.

Kanteri olümpiavõiduni aidanud Ves-

lased, kes on järgmises kümnendis tegijad,” ütles Kriisk. „Et siis panustavad ka klubid, kõrgkoolid, emad ja isad neisse rohkem. Paari-kolme aasta jooksul näema, missugune on nende arengusuutlikkus.”

Tahtmise proovikivi Järelkasvutiimi võib kuuluda alates noorsooklassist ja kokku neli aastat. Sportlasi valitakse viimase suvise hooaja kahe parema määrustepärase tulemuse matemaatilise keskmise põhjal. Mitmevõistluses, 10 000 m ja

Dalkia tiim Järelkasvutiim 2010 – 2011. Igor Sjunin: kolmikhüppes 16.86 (2010), treener Toomas Klaup. Grit Šadeiko: seitsmevõistluses 5810 (2010), treener Anne Mägi. Mari Klaup (1990): seitsmevõistluses 5739, treener Katrin Klaup. Tanel Laanmäe (1989): odaviskes 81.96 (2009), treener Heino Puuste. Hendrik Lepik (1990): kümnevõistluses 7410 (2010), treener Huko Linnas. Priidu Niit (1990): kettaheites 57.60 (2010), treener Vesteinn Hafsteinsson.

teinn Hafsteinsson ja Andrus Värnikut maailmameistritiitli võitmise hooajal juhendanud Heino Puuste. „Ühtlasi näeme ka, kas treenerid, kel pole varem tipptegijaid olnud, on valmis taluma pinget ja kas nad tahavad areneda koos sportlasega,” ütles Kriisk. Tiimi koosseisu uuendamine toimub sügisel, kui IAAF on esitanud uued MM-i või olümpianormid. Kui keegi pole 1. juuliks tulemust kirja saanud, peatatakse talle stipendiumi maksmine kuni tulemuse tegemiseni.

45


46

kergejõustik Jooksja 1/2011

TV 10 Olümpiastarti

TV 10 Olümpiastarti rikastab laste sportimist Tekst: Jooksja ja EKJL Fotod: Marko Mumm/EKJL

Neljakümne aasta vältel Eesti kergejõustikule järelkasvu koolitanud koolinoorte võistlusel TV 10 Olümpiastarti on osalenud nii kettaheite olümpiavõitja Gerd Kanter kui ka sportimisrõõmu saanud tuhanded tüdrukud ja poisid. Sama hoogsalt jätkub sari ka alanud hooajal, kui koos Euroopa kultuuripealinna aastaga Tallinnas tähistatakse sarja ümmargust sünnipäeva.

Õ

petajad ja treenerid teevad jõupingutusi, et üle-eestilistele etappidele saata hästi valmistu-

Orissaare gümnaasiumi võistkond võitis mullu TV 10 Olümpiastardi võistlustel väikeste koolide arvestuses.

nud võistkonnad. Koolid, kelle õpilased on aastaid silma paistnud, alustasid edukalt ka tänavust sarja. Mullu väiksemate koolide grupis esikoha pälvinud Orissaare gümnaasium tõusis Tartus peetud avaetapi järel liidriks. „Võistkonna kokku panemine läheb iga aastaga raskemaks,” lausus Orissaare gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Ly Link. „Kes mängib korvpalli või võrkpalli, kes tegeleb rahvatantsuga või õpib muusikakoolis. Tõmba kas või lapsed lõhki!” Eri alade treeninguid ja vaba aja tegevusi on Orissaare koolis palju, aga lapsi õpib seal poole vähem kui 1974. aastal, mil Ly Link läks noore õpetajana esimest korda õpilastega TV 10 Olümpiastardi võistlustele. „Lapsed on väga tublid,” rõõmustas kehalise kasvatuse õpetaja, kes juhendab ka kergejõustikutreeninguid. „Rühmas on kakskümmend liiget, väikesed poisid ja tüdrukud harjutavad koos vanemate õpilastega. Mul on küll nii raskem tööd korraldada, teisalt saavad väiksemad suurematelt eeskuju võtta ja see tuleb arenemisel kasuks.” Saarlastel pole hõlbus mandrile võistlema sõita, pealegi toimub sel hooajal kolm etappi Lõuna-Eestis – kaks Tartus, millest esimene peeti 6. jaanuaril, ja üks veel Võrus.

Uuendused võistlusjuhendis Treenerite ja õpetajate soovide järgi on sellel aastal tehtud võistlusjuhendis mõned uuendused: • väikeste koolide grupis (põhikoolis kuni 250 õpilast) lubatakse koolidel moodustada ühisvõistkondi tingimusel, et ühisvõistkonna teinud koolide põhikooliastme õpilaste koguarv poleks suurem kui 250; • uue alana on kavas tüdrukute teivashüpe, mille tulemused ei lähe võistkondlikku punktiarvestusse; • neljast üle-eestilisest üksikalade etapist toimuvad kolm hallis ja üks staadionil; • mitmevõistluse finaaletapile pääsevad võistkonnad üksikalade etappide paremusjärjestuse järgi suurte koolide grupis kaksteist paremat ja väikeste koolide grupis kuus paremat kooli, peale selle kaks paremat kõigi ülejäänud koolide hulgast üldjärjestuse põhjal.

„Hiidlased on osalemisest loobunud, sest sõidud on pikad,” ütles Link. „Panime Saaremaa ühisgümnaasiumi ja Kuressaare gümnaasiumiga jõud kokku ning sõidame koos ühe bussiga võistlema.” Orissaarest on pärit mitu sarja paremikku kuulunud kergejõustiklast. Ly Link meenutas, kuidas nende kooli õpilased Kaie Kand ja Riin Rajanok jäid 1998. aasta finaalvõistlusel viimase ala, jooksuga napilt esikohata. „Kaie sai kaotusest nii palju indu, et hakkas seejärel vanaema juurest treeningutele jooksma ja läbis mitu kilomeetrit. Seitsmevõistluses on 800 meetri jooks nüüd üks tema trumpala,” lausus Link.


TV 10 Olümpiastarti

40. hooaeg algas Esimene etapp peeti Tartu Ülikooli spordihoones 16. jaanuaril. Osalesid 34 kooli võistkonnad, peale selle 32 kooli individuaalvõistlejad. Kõikide vanuseklasside noorsportlased selgitasid kiireimaid 60 m jooksus. Säravaima tulemuse tegi 13-aastane Annabel Kutman, kelle aeg 7,95 on võistlussarja kõigi aegade teine tulemus. Muide, Annabeli vanaisa Martin Kutman treenib samas hallis Eesti kõrgushüppe rekordinaist Anna Iljuštšenkot. Võistlussarja kõigi aegade tüdrukute teivashüppe edetabelile tegid alguse 22 noorema ja 26 vanema vanuseklassi tütarlast. Vanemad poisid võistlesid ka kaugushüppes ja nooremad kuulitõukes.

Koolitussari Treenerite-õpetajate ja laste ühiskoolituste esimene seminar peeti 6. jaanuaril Tartu Ülikooli spordihoones. Kristi Kiiratsi juhendamisel õpiti madalstarti, stardiharjutusi tehti starterite Hannes ja Peeter Randaru abiga, reaktsioonikiirust arendavaid mänge õpetas Martin Kutman, noored treenerid Madis Paju ja Gaspar Epro andsid nõu, kuidas teha oma treeningurühma kodulehte. Kevadel on kavas veel doktor Gunnar Männiku ja olümpiamängude pronksmedaliomaniku Aleksander Tammerti esinemised. 15. juunil saavad kõik teha Kuusalu keskkooli ujulas Svea Milleri juhendamisel kergejõustikuharjutusi vees. Koolitustele on oodatud ka treenerid ja õpetajad, kelle õpilased võistlussarjas veel ei osale.

Tänavu on tüdrukutel esimest korda kavas teivashüpe. Õpetaja Link kiitis uuenduse heaks: ta vastas Tallinna Pedagoogilises Instituudis kehakultuuri õppides kergejõustikueksamil teivashüpet ja õpetab selle ala tehnikat meelsasti. Orissaare spordihoones on teibaauk olemas ja teibad aitas soetada kooli kasvandik, kümnevõistlust teinud Andres Aavik.

Hoida laste innukust Valga gümnaasiumi noorsportlaste pingutused andsid mullusel finaalvõistlusel lõpuks kauaoodatud tulemuse: Riho Meri kasvandikud viisid suurte koolide grupis esmakordselt võistkondliku esikoha piirilinna.

kergejõustik Jooksja 1/2011

Võistlused Teine etapp 26. veebruaril Tallinnas Lasnamäe kergejõustikuhallis. (ETV2 4. märtsil kell 17.30, ETV 5. märtsil kell 14.20). Alad: PV 60 m tj ja teivashüpe, PN 60 m tj ja kõrgushüpe, TV 60 m tj ja kaugushüpe, TN 60 m tj ja kõrgushüpe. Kolmas etapp 27. märtsil Võru spordihallis (ETV2 1. aprillil kell 17.30, ETV 2. aprillil kell 16.10). Alad: PV kõrgushüpe, kuulitõuge, PN teivashüpe, kaugushüpe, TV kõrgushüpe, kuulitõuge. Neljas etapp 29. mail Tartus Tamme staadionil (ETV2 3. juunil kell 17.30, ETV 4. juunil kell 16). Alad: PV ja PN kettaheide, pallivise, 1000 m, TV kettaheide, pallivise, 600 m, TN kaugushüpe, pallivise, 600 m. Finaal 15. ja 16. juunil Kuusalu staadionil. PV ja PN üheksavõistlus, TV kaheksavõistlus, TN kuuevõistlus.

Rohkem infot kodulehelt: http://tv10.ekjl.ee/. „Napilt võitsime Kuusalu ees, eks

kõrgust tõstetakse liiga järsku – 60 sen-

võistkond on nii tugev kui tugev on

timeetrilt 76 sentimeetrile. Soomes ja

selle nõrgim lüli. Eesotsas olemine

Rootsis võistlevad lapsed ka 68-senti-

nõuab aastaringset tööd. Palju tuleb

meetri kõrguste tõketega.”

tegeleda tehniliste aladega, eks püüan

Kokkuvõttes peab Riho Meri, kelle

õpetada, nagu oskan,” lausus Meri, kes

tütar Margot sai mullusel finaalvõist-

tegi ka mõned ettepanekud, mis aitaks

lusel vanemate tüdrukute seas teise

lastel tehnikat paremini omandada.

koha, sarja noortespordi elavdamisel

„Näiteks võiks noorema rühma tüdrukud tõugata kahe-, mitte kolmekilost

ja laste mitmekülgsel arendamisel asendamatuks.

kuuli,” lausus Tartu Ülikoolis kehakul-

„Peab targalt toimetama, et laste hu-

tuuri õppinud treener-õpetaja. „Vane-

vi pärast sarjas võistlemist ei vaibuks,

ma rühma poisid viskavad palli üle 90

vaid nad saaksid innustust juurde,” üt-

meetri, kuid 150-grammine pall jääb

les ta. „Olen pidanud tähtsaks mitme-

neile kergeks ja nad võiksid lennutada

külgset ettevalmistust, et lapsed saaksid

400-grammist oda. Tüdrukute tõkete

edasiseks arenguks tugeva aluse.” Valga gümnaasiumi võistkond võitis mullu TV 10 Olümpiastardi võistlustel suurte koolide arvestuses.

47


48

kergejõustik Jooksja 1/2011

Uus spordipood

Uus spordipood

teenindab teadlikku jooksjat Tekst: Andrus Nilk Foto: Viktor Burkivski

Sportlandi omanikud avavad veebruari keskel Tallinnas Kristiine keskuses uue spordivarustuse poe, mis keskendub aktiivsete jooksjate soovide rahuldamisele ja harrastussportlaste teadlikkuse suurendamisele.

K

uigi esmapilgul tundub, et pealinnas on palju spordijalatsite ja -riietega kauplevaid poode, pole

mul siiski üpris valiva harrassportlasena teistest peajagu üle kauplust, kust saaksin soovitud toote. Rõõm oli uut spordivarustuse poodi käima ve-

Rein Sokk, spordipoe juhataja: „Teenindame klienti nii kaua, kuni ta saab vajaliku toote.”

davalt Rein Sokult kuulda, et ka spordivarustuse maaletoojad soovivad viia

„Algajale ei soovitaks kohe osta kõi-

nii tipp- kui ka harrastussportlaste

ge kõrgeme taseme jalatseid, mis on

teenindamise kõrgemale tasemele.

mõistagi ka kallimad, vaid alustada

„Kui mind uue poe juhatajaks kut-

tuleks endale vastuvõetavast tase-

suti, küsisin samuti Jalajälje omani-

mest,” selgitas Sokk. „Kui ta tunneb

kelt, kas Eestis on spordivarustuse ja

harjutamisest rõõmu ja tahab edasi

-tarvete kauplusi palju, vähe või pii-

joosta, saame teda jälle varustuse va-

savalt,” lausus Sokk. „Mulle vastati:

likul aidata.”

kohati on palju. Kuid oleks vaja, et turu jaotus oleks selgem. Pood, mida

Suur tootevalik

teeme, on teistsugune, kui Sportland

Uus pood avatakse Kristiine keskuse

ja Rademar, kus 50 protsenti müügi-

uues osas. Poe nimi on Sportland Run-

sortimendist moodustavad vaba aja

ning (jooks). „Võrdselt on esindatud

lased. „Meil on suur tootevalik. Kui

tooted. Spetsialiseerunud jooksuva-

kõik juhtivad jooksutoodete brändid

soovitud mudelit meil müügil pole,

rustuse poode polegi.”

ja pakume ainult seda, mida jooksjad

siis tellime soovijale,” lausus Sokk.

vajavad,” lausus Sokk.

„Poes on ka jala mõõtepink ja trena-

Enamikus spordipoodides seisavad

žöörid.”

säravad jooksujalatsid pikkadel riiu-

Sokk jätkas: „Oleme teenindajaid

litel, kuid sealt endale sobivama paa-

juba põhjalikult koolitanud, et nad os-

Sügisel ja talvel, kui jooksutreenin-

ri valikul sattub ostja segadusse.

kaksid kliendile anda pädevat nõu. Ta-

gud jäävad veidi tagaplaanile, kesken-

Võib-olla polegi tal sealt vajalikku

han poodi kutsuda tööle inimesi, kes

dub pood ka varustuse müümisele

paari leida! „Meie pood on suunatud

ise kergejõustikuga tegelevad. Soovin,

jõusaalis treenivatele meestele ja ae-

80 protsendi ulatuses jooksuhuvilis-

et meie töötajad ei müü asja, vaid emot-

roobikat harjutavatele naistele.

tele,” lausus Sokk.

siooni. Et nad jooksevad ka ise ja tun-

„Jooksuhuvilised on oodatud kaup-

Uue poe omanikud ja juhid soovivad

nevad rõõmu, kui suudavad oma väärt

lusesse, kus saavad piisavalt infot

pakkuda kaupa nii aktiivsetele jooks-

kogemusi anda edasi ka teistele, olgu

jooksuvarustuse kohta,” lausus Sokk.

jatele kui ka algajatele, kes alles õpi-

ostja tippsportlane või harrastaja.”

„Hiljem saame anda või leiame ini-

vad tundma, missuguseid jalatseid ja riietust nad sportimiseks vajavad.

Tee uude poodi peaks leidma ka Eesti tipud, eeskätt paremad kergejõustik-

mesed, kes jagavad infot treeningukavade kohta.”


BIGBANK Kuldliiga

Kergejõustik Jooksja 1/2011

BIGBANK Kuldliiga rikastab talvist hooaega Tekst: Jooksja

Fotod: Aldo Luud

BIGBANK Kuldliiga avaetapil Tartus paistsid Eesti kergejõustiklastest silma naishüppajad. Säravaima etteaste tegi kõrgushüppaja Grete Udras, kes täitis isikliku rekordiga 1.92 sise-EM-võistluste normi.

S

eis on juba nii hea, et märtsi alguses Pariisis peetavatel sise-EM-

võistlustel võib Eestit esindada neli naishüppajat. 22-aastasele Udrasele seekord alistunud Anna Iljuštšenko ületas kõrgushüppes 1.89, norm on 1.88. Kaugushüppes siseEM-i esikohta kaitsev Ksenija Balta näitas head kiirust 60 m tõkkejooksus (8,22). Treener Andrei Nazarovi sõnul on kaugushüppe Eesti rekordi omaniku treenitus parem kui aasta tagasi. Kolmikhüppes täitis tulemusega 13.74 sise-

Grete Udras võitis BIGBANK Kuldliiga avaetapil kõrgushüppes isikliku rekordiga 1.92.

EM-normi Veera Baranova. BIGBANK Kuldliiga peakorraldaja Mati Lilliallik kommenteeris avaetappi ja ees ootavat: „Hoolimata sellest, et mõnel alal oli Eesti kergejõustiklasi vähevõitu, võis publik elada kaasa heatasemelisele võistlusele. Meie kangelannad Grete Udras, Anna Iljuštšenko ja Ksenija Balta näitasid väga häid tulemusi. Vürtsi lisasid välismaa tipptegijad. Kolmas võistlus, mis peetakse 19. veebruaril

Ksenija Balta teeb BIGBANK Kuldliiga avaetapil 60 m tõkkejooksu ajaga 8,22. Kaugushüppes võistleb ta 19. veebruaril peetaval kolmandal etapil Tallinnas.

Tallinnas Lasnamäe hallis, tõotab tulla kõige põnevam, sest siis on veel võimalik täita sise-EM-i normi.”

Veera Baranova täitis kolmikhüppes 13.74-ga sise-EM-i normi.

49


50

Jooks

Jooksja 1/2011

Harry Lembergi maratonikool (3)

Jooksukevad ootab ukse ees

Tekst: Harry Lemberg Foto: Rainer Ojaste

Soojad kevadised ilmad pole kaugel ja treeningutel suureneb jooksu osakaal. Kuidas valida parajat treeningukoormust? Mis aitab maratoniks paremini valmistuda? Treener Harry Lemberg jätkab juhiste jagamist. ooksutreeningute suurenemine

med täielikult realiseerida, oleks ots-

Jooksutempo valik

esitab oluliselt suuremaid nõud-

tarbekas jätta sügiseks. Samuti ei

Maratoni joostakse teatud intensiiv-

misi tugiliikumisaparaadile.

soovita ruttu pikki jookse treeningu-

suse tasemel, mida on võimalik hin-

kavva võtta.

nata füsioloogiliste näitajatega ja mis

J

Jooksul koormust kandvates lihastes tekib suurem väsimus, kuid see on

Kui aga spordisõbrad on talvel te-

loomulik tagajärg, mis loob eeldused

gelenud palju teiste vastupidavusala-

lihassüsteemi kohanemiseks suure-

dega ja valmistanud organismi kesk-

aitavad treeninguid juhtida. Maratonitempo intensiivsuse näitajad:

mate koormustega. Seetõttu pole mõtet karta väsimustunnet pärast kestvat jooksutreeningut, oluline, et järgmiseks harjutuskorraks oleks suur väsimustunne lihastest kadunud. Väsimuse aste on seotud jooksutempoga ja treeningu kestusega. Ent kui talvekuudel on jooksumaht olnud küllaltki väike ja kevadel kohe

Kui jalg on valus või segab vigastus, pole mõtet väevõimuga joosta ja püüda valutavat jalga hoida, sest nii häirub jooksutehnika. Treenituse säilitamiseks tuleks tegeleda teiste vastupidavusaladega.

liialt palju kilomeetreid läbite, suureneb järsku põrutuskoormus liikumis-

sed mehhanismid ette kestvaks jook-

aparaadile, mis võib põhjustada üle-

sutreeninguks, ei ole üleminek jook-

koormuse nähtusid: valutavad pöiad,

sule keeruline. Sujuv üleminek sõltub

põlved, puusad, selg.

eelkõige nende jooksutehnikast.

Seetõttu peaks harrastajad, kes po-

Kevadine soe ilm võib tahtmatult

le talvel palju jooksnud, suurendama

viia jooksutempo liiga kiireks, kuid

jooksumahtu mõõdukalt. Alustada

maratoniks valmistumisel peaks siis-

tuleks 40–50-minutiliste rahulike

ki alguses suurendama treeningu kes-

jooksudega, et tugiliikumisaparaat

tust. Küll võib oma maratonirütmi ja

saaks kestva koormusega kohaneda.

tempot kontrollida 10–20-kilomeetris-

Maraton, kus jooksja saaks oma või-

tel võistlustel.

• südame löögisagedus on 60–90 protsenti maksimaalsest; • 60–85 protsenti maksimaalsest hapniku tarbimisest; • 97–99 protsent on aeroobne energiatootmissüsteem; • 1–3 protsenti on anaeroobne energiatootmissüsteem; • laktaat 2–3 millimooli (mmoll). Mida parem on jooksja treenitus, seda


Jooks

Harry Lembergi maratonikool (3)

Jooksja 1/2011

Treeninguvahendite kiirused aasta ringi treenivatele maratonijooksjatele sõltuvalt anaeroobse läve kiirusest Anaeroobse läve kiirus (1 km aeg)

Prognoositav maratoniaeg

Pikk aeglane jooks 30–40 km

Keskmises tempos jooks 20–25 km

Tempojooks 10–20 km

Pikad lõigud Intervalltreening võistluskiirusega 200–400 m 2–5 km (400 m aeg)

2.50 3.00 3.20 3.40 4.00 4.20

2:08 – 2:10 2:14 – 2:15 2:30 – 2:32 2:47 – 2:50 3:02 – 3:06 3:18 – 3:22

Kuni 3.25 Kuni 3.35 Kuni 3.55 Kuni 4.20 Kuni 4.45 Kuni 5.10

3.05 – 3.20 3.20 – 3.30 3.40 – 3.50 4.00 – 4.15 4.30 – 4.45 5.00 – 5.15

2.58 – 3.0 3.08 – 3.12 3.32 – 3.40 3.55 – 4.05 4.20 – 4.30 4.40 – 4.50

2.40 – 2.50 2.50 – 3.00 3.10 – 3.20 3.25 – 3.40 3.45 – 4.00 4.00 – 4.20

60 – 64 sek 62 – 66 70 – 75 76 – 81 82 – 88 87 – 92

Anaeroobne lävi: suurim töö intensiivsus, millega on võimalik treenida aeroobseid protsesse ning mida ületades hakkab lihastesse kuhjuma järsult anaeroobse ainevahetuse laguainet laktaati, mis põhjustab kiire lihasväsimuse.

suuremate tempo intensiivsuse näitaja-

maratonirütmiga treenida, on teinud

Väga suur osa pikamaajooksu

tega on ta võimeline maratoni läbima.

pidevalt jooksuharjutusi ja lihasvas-

treeningutest tehakse võistlusrüt-

Kui jooksja on talvel sisehallis või

tupidavuse treeninguid jooksul põhi-

mist aeglasema tempoga, see tä-

soojas kliimas saanud piisavalt palju

raskust kandvatele lihastele, on när-

hendab aeroobses tsoonis, kus põ-

vilihasaparaat ette valmistatud eri-

hilist rolli mängib rasvade aineva-

alatreeninguks, kus on esikohal mara-

hetus ja mis loob üldise vastupida-

tonirütm. Hea jooksutehnika vähendab

vuse alust. Isegi keskmaadistantsi-

aeglase jooksutempo ja võistlustempo

del on aeroobse energiatootmise

vahelist vastuolu, mis on pikamaajook-

osakaal aastaringses treeningus

sus üks väga oluline moment.

väga suur.

Alates 2003. aasta jaanuarist toetab Radolain OÜ väljapaistvat sportlast Mikk Pahapilli, olles Miku esimeseks sponsoriks. Viimasel kahel aastal toetab ka Eesti paremaid keskmaajooksjaid Roman Fostit ja Sergei Tšerepannikovi. Pavel Loskutov

Energiatootmissüsteemide osatähtsus eri distantsidel Distants Aeg

Energiatootmissüsteemi osa protsendides

Aeroobne

400 m 800 m 1500 m 3000 m 5000 m 10 000 m Maraton

43,29 1.41,73 3.29,45 7.29,45 12.58,39 27.08,23 2:06.50

30 57 76 88 93 97 99

Anaeroobne 70 43 24 12 7 3 1

Suur talvekaupade soodusmüük: allahindlus alates

-50

ASUME PÄRNU MNT. 153 Avatud E-R: 10-19, L-P: 11-18 Tel 608 85 53, 56 695 387 www.radolain.ee

51


jooks

Harry Lembergi maratonikool (3)

Jooksja 1/2011

Jooksutehnika ja võistlusrütm Head jooksutehnikat iseloomustab loomulikkus ja lõtvus, mis saavutatakse pingutuse ja lõdvestuse tasakaalustatud vaheldumise ja õige rütmiga.

Õ

ige rütm tuleneb individuaal-

Treeningukava

selt kõige sobivamast sammupikkusest, suhteliselt lühike-

Treeningu põhimõtteline skeem maratoniks (kerge variant). Nädalas on viis treeningut. Puhkepäevad võiksid olla enne või pärast pikka jooksu, samuti nädala keskel. Nii teisel kui ka neljandal päeval võiks joosta krossi maastikul.

sest lennufaasist ning väikesest kiiruse kaost toefaasis. Jalgade tegevus vahetub joostes pidevalt: kui äratõuge on lõppenud ja algab lennufaas, muu-

I päev

II päev

III päev

IV päev

V päev

tub äsjane tõukejalg hoojalaks ja ma-

Maratonirütm ja veidi kiirem tempo

Taastav jooks

Tempo kuni maratonirütmini

Taastav jooks

Pikk jooks

1. nädal

6 x 800 m, 400 m paus

30 min

2 x 20 min tempojooks, 5 min paus

30 min

16–19 km

2. nädal

3 x 1600 m, 3–4 min paus

30 min

5 km + 6 x 2 min, paus 2 min kerge jooks

30 min

19–22 km

haasetatud hoojalg tõukejalaks. Tõukefaasis toimub puusa- ja põlveliigese sirutus koos pöiatõukega ning hoofaasis tõuseb põlv keskmisele kõrgusele. Maratonijooksja maandub päkale ja tallale, maapinda puudutab ennekõike pöia eesmine või keskmine osa, see-

3. nädal

8 x 400 m, 200 m paus

40 min

40 min tempojooks

40 min

22–26 km

4. nädal

6 x 800 m, 400 m paus

30 min

40 min tempojooks

30 min

16–19 km

5. nädal

4 x 1200 m, 600 m + 4 x 400 m, 200 m paus

40 min

5 km + 4 x 3 min, paus 3 min kerge jooks

40 min

26–29 km

6. nädal

8 x 800 m, 400 m paus

40 min

50 min tempojooks

40 min

29–32 km

järel laskutakse kogu tallale. Keha on

7. nädal

4 x 1600 m, 3 min paus

45 min

60 min tempojooks

45 min

32 km

kergelt ettepoole kaldes. Kui jalg puu-

8. nädal

4 x 1200 m, 600 m paus

45 min

8 km + 4 x 2 min mägisel maastikul, paus 2 min kerge jooks

45 min

19 km

9. nädal

10 x 800 m, 400 m paus

45 min

1 t 10 min tempojooks

45 min

29 km

10. nädal

4 x 1400 m, 600 m + 4 x 400 m, 200 m paus

40 min

60 min tempojooks

40 min

24 km

dutab maad, on pea, õla, vaagna ja jalalaba raskuspunkt ühel liinil otse ja tasakaalus. Käte tegevus peab olema pingevaba. Väga oluline on jalgade ja käte tegevuse kooskõla. Käte tööl

11. nädal

6 x 800 m, 400 m paus

40 min

Puhkus

40 min

14–16 km

on tähtis osa tempo kiirendamisel,

12. nädal

Puhkus

30 min

40 min kergelt

30 min või puhkus

Maraton

väsides ja distantsi lõpuosas. Küünarliigesest kõverdatud käe nurk jääb

ment suureneb. Kui jooksete hea teh-

duse ja sammupikkuse püsiv seos.

kogu aeg peaaegu samaks.

nikaga, muutub teie jooksustiil väsi-

Väsimust korvatakse sammusageduse

Väsides muutub kontakt keharasku-

musseisundis vähem kui halvema

suurenemisega, mis aitab esialgu jook-

se ja maapinna vahel vähem elastse-

jooksutehnikaga jooksjal. Lihasväsi-

sukiirust säilitada. Jala mahaasetami-

maks ja pärast lennufaasi põrutusmo-

muse kasvades muutub sammusage-

sel jäävad puusa- ja põlveliiges suuremasse kõverdusse, väheneb põlvelii-

Võistlusrütm Paula Radcliffe – maratonijooksu esimene ja teine pool 2002–2007 Maailmarekordinaine Paula Radcliffe jooksis oma parematel maratonidel distantsi teise poole kiiremini kui esimese.

Maratoni esimene pool Maratoni teine pool

gese sirutus äratõukel, toefaasi kestus suureneb. Väsimus aina suureneb ja kui puudub piisav lihasvastupidavus, vähenevad nii sammupikkus kui ka sammusagedus veelgi ning jooksja ei suuda enam jooksutempot säilitada. Seetõttu on maratonijooksus väga olu-

Poole distantsi ajad

52

line õige rütmi ja tempo jaotus. Soovitav on joosta maraton ühtlase tempoga, et distantsi esimese ja teise poole vahe ei oleks suur. Tippmaratoonarid jooksevad maratoni tõusvas tempos ehk nad läbivad distantsi teise poole kiiremini kui esimese. Kindlasti eeldab niisugune tempo jaotus väga head treenitust.


Eesti Energia tervisejooks

JOOKS

Jooksja 1/2011

Eesti Energia annab jooksu- ja kõnnisõpradele terviselaengu Tekst: Stamina

Kas mäletate veel seda tunnet pärast väikest metsajooksu? Kuidas keha suriseb terviselaengust ning on üdini virgunud ja vaimustuses.

A

lates 2003. aastast on iganäda-

osalemiseks. Valitsev sportlik õhk-

Kuigi uue hooaja alguseni on veel

lane jooksusari, mis teist aastat

kond ja paljude koostööpartnerite

aega, tuleb esimese harjutusena ka

toimub Eesti Energia tervise-

ettevõtmised mõlema sarja raames

nüüd kokku panna mõnus tiim ja re-

jooksu nime all, pakkunud Tallinna

on kindlasti andnud harrastajatele

gistreeruda 2011. aasta Eesti Ener-

jooksusõpradele võimalust kord nä-

palju indu ning teadmisi oma spordi-

gia tervisejooksule või tervisekõnni-

dalas koos sõpradega joosta kodulinna

huvi arendamisel.

le. Kes on end sarja kirja pannud,

kaunites paikades. 2006. aastal käivi-

Peakorraldaja Stamina koos toeta-

võib vaikselt sooja hakata tegema,

tati käijatele ja kepikõndijatele mõel-

jatega on veendunud, et ka sel aastal

sest esimesed maikuised etapid pole

dud sõsarsari, tänase nimetusega

tasub alates mai esimesest nädalast

enam kaugel!

Eesti Energia tervisekõnd.

vähemalt kord nädalas argimured

Lisaks sellele, et sarjaga liitunud

unustada ja tossud jalga panna, et siis

on kõige paremal moel hoolitsenud

kas üksi või koos oma tiimiga jooksu-

oma tervise ja parema enesetunde

või kõnnikilomeetreid kogudes ka

eest, on veel palju häid põhjuseid

oma tervise eest hoolt kanda.

Sõbrapäevani 14. veebruarini kehtivad kõigile jooksu- ja kõnnisõpradele registreerimisel sõbrahinnad!

Tule

ja saa osa

Tervisespordi energiast!

Jookse igal kolmapäeval või kõnni igal neljapäeval maist kuni septembrini. JOOSTA SAAB VIIELIIKMELISES MEESKONNAS, KÕNDIDA NELJALIIKMELISES MEESKONNAS VÕI OMAETTE.

Loe lisainfot ja registreeri: Eesti Energia Tervisejooks www.stamina.ee/tervisejooks stamina@stamina.ee Kristi Kuusik, tervisesportlane

Eesti Energia Tervisekõnd www.stamina.ee/tervisekond stamina@stamina.ee

53


54

JOOKS

Jooksja 1/2011

SEB Tallinna maraton

Elamuse otsijad

stardivad jälle maratonil Tekst: Andrus Nilk Foto: Harri Veide

Paljud jooksusõbrad, kes võtsid esimese SEB Tallinna maratoni väga hästi vastu, on end juba pannud kirja 11. septembril peetavaks teiseks maratoniks, stardijoonele tuleb jälle ka uustulnukaid.

Ü

le kümne aasta pikamaajooksu harjutanud Kadri Possulil on seljataga aukartustäratav hulk

maratone – 26! Mitu tundi kestev pingutus on talle läbi ja lõhki tuttav. 2002. aastal püstitas ta isikliku rekordi

Valentin Mikson (394) koos kaaslastega esimesel SEB Tallinna maratonil.

3:23.55, vaimustus läks aina suuremaks ja joosta töö kõrvalt sada kilomeetrit nädalas ei valmistanud talle raskusi. Kuid lõpuks ei pidanud Kadri jalad koormusele vastu ja mõlemat sääreluuümbrist tuli opereerida. Kui Kadri aeg mullusel maratonil taas üle nelja tunni tiksus, otsustas ta teha treeningutes muudatusi. Sügisest saadik harjutab ta triatloniklubis 21 CC: jookseb, ujub, tegeleb üldkehalise ettevalmistusega. Suveks seadis ta endale kaks eesmärki: saada maratonis aeg 3:30–3:40, mida ta on varem korduvalt jaksanud, ja osaleda esmakordselt triatlonis. Sihikul on poolpikk distants: 1,9 km ujumist, 90 km rattasõitu ja 21,1 km jooksu. „Olen aastaid päris suure mahuga harjutanud, ei näe põhjust põnnama lüüa,” lausus Kadri. „Usun, et mitmekülgne treening aitab ka maratonis

nädalas ning eelistab ka talvel jooksu

Kadri Possul: „Kui triatlon tehtud, keskendun ainult jooksule. Usun, et mitmekülgne treening aitab ka maratonis aega parandada.”

suusatamisele. Seevastu SEB Tallinna maratonil debüteeriv Ursel Velve on lumistel teedel jooksnud vaid korra. Ta kogub vastupidavust spordiklubi spinningutundides, teeb ka bodypump’i ja ujub. „Olen jooksnud vahelduva eduga kaksteist aastat ja osalenud ka üritustel,” kirjutas Ursel. „Kõige suurem väljakutse oli Salomoni poolmaraton 2009. aastal Valgehobusemäe raskel,

aega parandada. Enesetunne on hea, keha on läinud tugevamaks. Küll ei

üks naine, kes osales maratonil esi-

aga vaheldusrikkal rajal, mis tegi

tahaks enam ühtki vigastust tunda!”

mest korda,” lausus Valentin. „Jook-

jooksmise põnevaks.”

Jooksurõõmu otsimas

sime ühtlases rütmis ja ta pidas kenasti vastu, lõpus jäi veidi maha.”

Maratonile läheb Ursel koos töökaaslastega Samsungist. „Harjutan

Mulluselt maratonilt saadud tugev

Kuigi parematel päevadel maratoni

igal võimalusel, mis tekib lapse tree-

emotsionaalne laeng kannustas ka

alla kolme tunni jooksnud Valentini

ningute, tööreiside ja magistriõpingu-

Valentin Miksonit varakult uueks

tulemus oli seekord ligi tunni võrra

te kõrval,” kirjutas ta. „Talvel armas-

42,195-kilomeetriseks jooksuks nime

aeglasem, ei olnud põhjust kurta. Tu-

tan ka lumelauasõidu oskusi täienda-

kirja panema. Kuigi ta ei saanud möö-

lemusest tähtsam on jooksurõõm!

da, võib juhtuda, et ei jõua spordiklu-

„Ega ma kiiremini ikka jookse, kui

bisse üle kahe korra nädalas. Loodan

keha lubab,” ütles kaksteist maratoni

septembriks saada piisavalt hea vor-

„Jooksime sõbraga koos ja viieteist-

ja ühe 50 km võistluse lõpetanud

mi, et suudaksin läbida suure välja-

kümnendal kilomeetril liitus meiega

mees, kes harjutab viis-kuus korda

kutse, Tallinna maratoni.”

dunud suvel korrapäraselt harjutada, nautis ta jooksjate pidupäeva.


Tegija: Jürgen Ligi

TRIATLON

Jooksja 1/2011

Raudse tahtejõuga spordimees

Jürgen Ligi Tekst: Valdo Jahilo Foto: Scanpix

Öeldakse, et vana arm ei roosteta ja selles osas on mõtteteral iva sees. Piitsutagu rauda tuul, päikeseleitsak või vesi – kui on tegu tõelise raudmehega, pole roostet paista ühestki otsast. Loodusjõud ja vintsutused muudavad raudmeest vaid tugevamaks.

R

aske on võrrelda ja öelda, kes on olnud Eesti valitsuses kõigi aegade kõige tublim sportlane.

ARVAMUS

ka 2:20 kanti küündinud, aga eelistasin staadionijookse ja mitmekülgsemat tegevust,” lausus Ligi.

Kõige vastupidavamat ja sitkemat pole

Dea Oja, 21CC treener

aga raske leida: rahandusministri ame-

„Alati ei peagi eesmärk olema aina paremate tulemuste tegemine, piisab ka, kui püsida heas kehalises vormis ja suuta distantsid konkurentidega võrreldes edukamalt läbida. Sportlasena on Jürgen Ligi väga sihikindel ja järjepidev. Vastupidavusspordis ei olegi võimalik muud moodi edukas olla, kui järjepidevalt ja sihipäraselt treenides.”

handusminister suuri eesmärke püsti-

ledes pole tema vormis erilist kadu

sava treeninguaja leidmine. Jooksu-

jooksjakarjäärist saadik,” tunnistas

märgata. 2010. aastal osales Ligi ka-

jalatseid kannab ta aga välislähetus-

Jürgen. „Kunagi ei saa harjutada

heteistkümnel duatloni- ja triatloni-

teski kaasas.

päris tahtmise järgi ja kogu mu

tit pidav Jürgen Ligi triatloniarmastus on kestnud juba kaksteist aastat. Noorpõlves oli Jürgen Ligi kibeda jalaga jooksumees (20-aastasena jooksis 1500 m aja 3.50,4), võites ka Eesti koondise katsevõistlused. Nüüd, M50 võistlusklassis triatlonivõistlustel osa-

võistlusel, noppides kõigil oma vanuseklassis võidu. „Sportimine on füsioloogiline vaja-

Algavaks triatlonihooajaks pole ratanud. „Mu eesmärk on püsida võistlusvormis, ei enam. Ma ei saa end täielikult spordile pühendada,” tõdes ta. Eluaeg spordiga kokku puutunud inimesena tuleb alati arvestada ka vigastuste ohuga. „Need on mind saatnud juba

„Oma ainsa maratoni jooksin 49-

praegune sportimine lähtub põhili-

aastasena triatlonitrenni pealt kõva

selt sellest, kui palju liikmed vastu

vihmaga ajaga 3:07. Noorena oleksin

suudavad võtta.”

dus,” lausus Ligi. „Protsess ise ja eakohatu vorm on miski, millest ma ei oska loobuda. Võistlemisest suudan. Võit on kõigest magustoit, aga selle nimel ma endale armu ei anna.” Kuigi Ligi kuulub triatloniklubi 21CC hingekirja, ta koos teistega ei harjuta. Eks piire seab ka igapäevatöö aktiivne ja heitlik iseloom. Seepärast treenib ta pigem iseseisvalt. „Midagi teen iga päev,” selgitas Ligi. „Talvel põhiliselt suusatan, suvel võtab suurema osa ajast rattasõit. Korralik trenn kestab paar tundi ja selle aja leidmine on paras kunsttükk. Ujun hommikuti, aga nii vähe, et see aitab vaid veetunnetust hoida. Joosta tahaks aasta ringi, kuid õnnestub soovitust harvem.”

Ujumist treeniks rohkem Ligi tahaks ujumisest rohkem välja pigistada. Paraku on takistuseks pii-

Jürgen Ligi võitis 2010. aasta triatloni olümpiadistantsi Eesti meistrivõistlustel vanuseklassis M50 esikoha. Ta ujus 1,5 km ajaga 28.42, sõitis rattaga 40 km 66.46-ga, jooksis 10 km 43.13-ga.

55


Eesti maratonitiim

jooks

Jooksja 1/2011

Kes tõuseb Loskutovi asemel

maratoni liidriks? Tekst: Andrus Nilk Foto: Rainer Ojaste

Mullu moodustatud Eesti maratonijooksjate tiimi kuuluvad Taivo Püi, Kaupo Sasmin, Mario Mustasaar ja Tõnis Juulik. Tänavuse hooajaga võib saada selgemaks, kes neist jaksab järgmise Eesti maratoonarina tiitlivõistlustele jõuda. üi, Sasmin ja Juulik ladusid hoo-

P

SEB Tallinna maratonil isikliku re-

ajaks vundamenti Kenyas 2300

kordiga 2:31.48 üheksanda koha saanud

kõrgusel üle merepinna harju-

ja Eesti meistrivõistlustel Loskutovi

tades. Ootused on suured: tiimi veda-

järel hõbeda teeninud Sasmin harjutas

ja, Eesti Kergejõustikuliidu kestusala-

mäestikulaagris esmakordselt.

de vastutav treener Toomas Tarm ja

„Kaupo oli eelmisel aastal võimeline

Tartu Ülikooli akadeemilise spordi-

jooksma 2:28–2:29, 2:25 ei nõua temalt

klubi treener Harry Lemberg looda-

imet,” ütles Sasminit juhendav Tarm.

vad, et kõik neli jooksevad tänavu maratoni ajaga alla 2:25.

Pool aastat Kenyas

Kõige suuremad eeldused eesmärki

Saaremaalt pärit Juulikult, kes mullu

täita on Püil, kes arenes 2009. aastal

jooksis Tallinnas 2:35.05, nõuab tiimis

nii 5000 m kui ka 10 000 m jooksus

seatud eesmärgi 2:25 täitmine suurt

hüppeliselt. Möödunud hooajal pärs-

arenguhüpet.

sisid 29-aastase staieri töövõimet ter-

„Tõnis saab Kenyas väga hea jooksu-

viseprobleemid. Küll opereeriti tal

kooli,” lausus Lemberg. „Treenida pea-

sügisel mandleid.

aegu pool aastat 2300 meetri kõrgusel

„Maratonis debüteeriv Taivo kes-

üle merepinna ja elada viie dollari eest

kendub ka sel aastal staadionijooksu-

päevas on omaette saavutus. Loodan

dele, kuid ta peaks parandama ka pool-

väga, et ta realiseerib raske töö kevadel

maratoni rekordit 1:07.58 ja maratonis

tulemuseks. Kõik sõltub sellest, kuidas

on tal tiimiliikmetest ilmselt kõige suu-

ta suudab kuulata oma keha.”

rem potentsiaal,” lausus Tarm, kes juhendab Püid koos Ahto Tatteriga.

Tartu Ülikooli loodusteaduskonna doktorantuuris õppiv Mustasaar jagab

Maratonitiim Taivo Püi (sündinud 4. juunil 1981): poolmaraton 1:07.58, 10 000 m 29.53,4, 5000 m 14.11,09 (joostud 2009). Mario Mustasaar (17. oktoobril 1984): maraton 2:30.15 (2010). Kaupo Sasmin (12. aprillil 1986): maraton 2:31.48 (2010). Tõnis Juulik (4. detsembril 1986): maraton 2:35.05 (2010). aega nii õpingutele kui ka treeningutele, seepärast ta Aafrikasse harjutama ei sõitnud. „Mario on treenimisel Tõnisest oluliselt ühtlasem ja see väljendub ka tema tulemustes. Teda iseloomustab väljend: tasa sõuad, kaugele jõuad,” hindas Lemberg mullu Rotterdamis 2:30.15 jooksnud ja Eesti meistrivõistlustel pronksi saanud Mustasaart. Püi, Sasmin ja Juulik stardivad 10. aprillil Rotterdami maratonil. Sealne tasane rada on rekordite püstitamiseks sobilik. Mustasaare avamaraton lükkub hilisemaks. „Sportland kindlustab tiimiliikmed varustusega, märtsis korraldame laagri Rooma lähedal itaallaste treeningukeskuses,” lausus Tarm. Tiimi eesmärk on ette valmistada kolmeliikmeline võistkond 2014. aasta Zürichi EM-võistlusteks. Lähemad ülesanded on viia üks maratoonar

Kaupo Sasmin pärast SEB Tallinna maratoni, mille ta lõpetas isikliku rekordiga 2:31.48.

Londoni olümpiale ja kaks maratoonarit 2013. aastal Moskva MM-ile. „Tiimi on võimalik pürgida ka teistel,” ütles Tarm. „Kui keegi naistest jookseb 2:50–2:55, tahaksime tedagi toetada.”

57


58

jooks

Jooksja 1/2011

Järvejooksusari

Järvejooksud tähistavad juubelit Tekst: Urmo Raiend/Stamina Foto: Kristi Lillemägi

2011. aastal kümnendat hooaega tähistav EMT Järvejooksude sari kutsub kõiki jooksusõpru taas korrapäraselt harjutama ja osalema nelja kuu jooksul neljal populaarsel järvejooksul.

V

iimastel aastatel palju populaar-

nika Rihmal ja Kristina Dolmatoval.

sust võitnud järvejooksude sari

2010. aastal kõik neli jooksu kindlalt

finišis medal. Sarja spordipartner

alustas 2002. aastal jooksudega

võitnud Pavel on teatanud aga aktiiv-

Adidas pakub soovijatele võimalust

ümber Viljandi, Pühajärve ja Ülemis-

se tegevsportlase karjääri lõpetami-

teha Footscani jalatesti, mille tulemu-

te järve ning 2003. aastal lisandus ka

sest ja seega peaksid nooremad me-

sed lihtsustavad õige jooksujalatsi

Harku järve jooks.

hed eesotsas Taivo Püi, Sergei Tšere-

valikut. Samuti on võimalik osta uu-

pannikovi, Aleksei Markovi ja Kaupo

simat ja parimat Adidase jooksuva-

Sari alustab traditsiooniliselt 1. mail

Kõigil jooksudel ootab lõpetajaid

järjekorras juba 82. suurjooksuga üm-

rustust. Sparta treenerid teevad jook-

ber Viljandi järve, mille raames sel-

susõpradele enne ümber järve jooksu

guvad ka Eesti murdmaajooksumeistrid pikal distantsil. 11. juunil joostakse 40. korda ümber Harku järve. Suve keskel on jooksjad oodatud Otepääle,

Järvejooksusari sobib hästi maratoniks valmistumisel.

kus 9. juulil toimub 30. jooks ümber Sasminiga omavahel selgitama kiirei-

augusti lõpus 39. jooks ümber tallin-

ma järvejooksja.

Tipus läheb põnevaks

nab iga jooksu igale lõpetajale kosutuseks sarja ametliku, Activia joogijogurti ja Saku kostitab lõpetajaid Vichy joogiga.

Pühajärve. EMT Järvejooksud lõpetab laste joogivee allika Ülemiste järve.

meeleoluka soojenduse. Danone an-

Viimastel aastatel on järvejooksudel osalejate arv suurenenud. 2010. aastal osales neljal etapil kokku rekordarv,

Tiiru ümber järve võivad teha ka kepikõnni harrastajad. Väiksemaid jooksusõpru ootavad uuel hooajal Lepatriinu lastejooksud.

Eelmise aasta võitjatena on sarja esi-

6298 lõpetajat. Võrreldes 2009. aasta

Treening enne maratoni

koht kaitsta Pavel Loskutovil ja Evelin

5889 lõpetajaga oli kasv 6,9 protsenti.

Spordiklubi Stamina korraldatava

Kärneril. Naistest on Evelin ka täna-

Kõigile neljale järvejooksule tegi möö-

EMT Järvejooksude sarja nelja jook-

vune esikohasoosik. Potentsiaalselt

dunud aastal tiiru peale 404 jooksusõp-

su distantside summa moodustab

võiks kiireim olla Jekaterina Patjuk,

ra, mis on 2009. aastaga võrreldes 43

enam-vähem maratoni pikkuse, mis

aga talle ei tarvitse tiheda staadioni-

lõpetajat rohkem. Järvejooksude kor-

ühtlasi suurendab jooksusõprade mo-

hooaja tõttu osalemine kõigil jooksudel

raldajad eeldavad kasvu ka 2011. aas-

tivatsiooni maist augustini sihipära-

sobida. Oma sõna on kindlasti öelda

tal ning on valmis pakkuma jooksusõp-

selt harjutada, et 11. septembril osa-

eelmise aasta teisel ja kolmandal An-

radele mitmeid lisaväärtusi.

leda SEB Tallinna maratonil.

Jooksjad stardivad Pühajärve jooksule.


Basseinitreening (3. osa): Evelin Juhansoni edusammud

Ujumine

Jooksja 1/2011

Ujumist õppiva Evelin Juhansoni kroolinäide

Õppida krooli ujuma? Ei midagi võimatut! Tekst: Valdo Jahilo

Fotod: Aldo Luud

Saagem tuttavaks tahtejõulise ujumisharrastaja Evelin Juhansoniga, kes on kolme kuuga teinud kroolitehnika õppimisel suuri edusamme. Tema järgmised eesmärgid on triatlonivõistluse TriStar111 Estonia ja jooksumaratoni läbimine.

E

velin Juhanson, keda korvpallihuvilised teavad Tartu Ülikool/ Rocki meeskonna tantsutüdru-

kuna, otsustas möödunud aasta oktoobris, et peab ujumise korralikult selgeks saama. „Kõige suurema tõuke treeningute alustamiseks andis soov kunagi triatlonivõistlustel teiste võistlejatega juba ujumises võrdväärne olla,” lausus Evelin, kes on osalenud neljal triatlonil, kuid veest välja tulles on alati üks viimaseid. „Konna ujudes just väga kiiresti

ARVAMUS Triatleet Ain-Alar Juhanson kommenteerib abikaasa Evelin Juhansoni ujumise õppimist: „Evelinil tuli krooli õppimisel alustada algusest: õigest hingamisest ning pea ja jalgade asendist, mis põhjustab paljudele probleeme. Tänu iluvõimlemisega tegelemisele on tal väga hea koordinatsioon. Ta õpib kiiresti ja oleme saanud tehnikatreeningutel suhteliselt kiiresti edasi minna. Kõige rohkem on aega võtnud erialase vastupidavuse arendamine. Kuigi Evelin on olnud kaua spordiga tihedalt seotud, pole ta vastupidavust eriti treeninud. Kolm ujumiskorda nädalas on aidanud tal parandada erialast vastupidavust.”

Ain-Alar Juhanson

edasi ei liigu,” nentis ta. „Suudan ujuda ka selili, aga mitte väga kaua ja see

on harjutanud kolmel korral nädalas

kontrolltreeningul 20 minutiga 950

stiil ei meeldi eriti. Tunne on ebakin-

tund kuni poolteist. Edasiminek on

meetrit. Detsembris püstitas ta 100

del, kui ei näe, kus suunas ujuda.”

silmanähtav: 2010. aasta TriStar111

meetri kroolis oma rekordi 1.37.

Abikaasa, ühe Eesti kõigi aegade

Estonia triatlonil ujus ta Pühajärvel

„Pikka aega tundus krooli selgeks

parema triatleedi Ain-Alari Juhanso-

kilomeetri ajaga 28.44. Nüüdseks on

õppimine mõttetu unistusena, sest olin

ni juhendamisel ja innustamisel võttis

ta oma tulemust basseinis mitme mi-

kindel, et ei suuda kunagi vees hinga-

Evelin treenimise usinalt käsile. Ta

nuti võrra parandanud: näiteks ujus

mist selgeks saada – ma lihtsalt ei

59


60

Ujumine

Jooksja 1/2011

Basseinitreening (3. osa): Evelin Juhansoni edusammud

julgenud! Arvasin, et olengi seda tüüpi, kellel vesi kogu aeg ninna läheb!” rääkis Evelin oma deemonitest. Kuid tunnistas kohe, et kohutav kartus – pea vee alla panna ja vette hingata – kadus väga ruttu. „Arvasin tõesti, et see saab tunduvalt raskem olema. Nii vee kui ka liigutuste tunnetus tulid üsna kiirelt,” lausus ta.

Vahel ka soov viilida Järgmisel aastal tahab Evelin ujuda kilomeetri avavees 18 minutist kiiremini. Esimeste treeningukuude areng lubab eesmärgi täitmist jõukohaseks pidada. „Soovisin saada kroolitehnika nii selgeks, et suudaksin ujuda hea tundega ega peaks pidevas hapnikupuuduses vaevlema,” lausus Evelin. „See siht on käes – naudin ujumist. Ainus

Klubi TriSmile

Evelin Juhanson koos ujumisvarustusega.

Ain-Alar Juhansoni loodud klubis TriSmile saavad Lõuna-Eesti triatlonihuvilised oma oskusi parandada ja sportlikku töövõimet tugevdada. Tartus tegutsevas klubis on 27 liiget, kokku osaleb treeningutel ligi 70 harrastajat. Ujumistreeningutel käib ligi 40 inimest. Juhanson kavatseb moodustada treeningurühma ka Tallinnas. Kes soovib treeningutest osa võtta või klubi liikmeks hakata, leiab infot kodulehelt

www.trismile.ee.

ebameeldivus on hommikuti kell kaheksa jalga vette pistes, sest vesi tundub algul nii kohutavalt külm!”

Tartus hommikuti kell kaheksa, tuleb

kat, kolmapäeval parandatakse jalga-

Ometi pole täiustumisel piire! Tri-

tavaliselt ujuda kokku 1,5–2,5 kilo-

de ja käte tööd ning reedel on enamas-

Smile ujumistreeningul, mis algab

meetrit. Esmaspäeval õpitakse tehni-

ti intervalltreening. „Hingamisharjutused on endiselt kõige raskemad,” tunnistas Evelin.

Treeningud

„Mõnel treeningul on kõik enam-vä-

Spordiklubi TriSmile ujumistunni intervalltreeningu näidiskava:

üldse ja siis üritan viilida. Vahel peab

300 m soojenduseks, 3 korda 50 m tehnikat + 50 m vabalt, 4 korda 200 m reipalt puhkepausiga 20–30 sekundit, 200 m selili, 200 m ajale, 200 selili. Kokku 2 kilomeetrit. Tugevamad ujuvad samas kavas 6 korda 200 m, lõik ajaga 3.10, puhkepaus 20 sekundit.

hem OK, aga mõnikord ei lähe kohe päris kaua hinge kinni hoidma ja kopsudes olevat hapnikku otstarbekalt kasutama. Ka kroolitehnika lihvimine pole väga lihtne.” Lemmikharjutuseks peab Evelin lestadega ujumist. „Siis on tunne, nagu oleks mootor taga,” lausus ta. „Ka meeldib väga teha delfiiniujumise jalgade harjutusi. Tehnika õppimisel ongi meeldivam ujuda kas ainult jalgade või ainult käte abil.” Noort naist innustavad kaks sportlikku unistust: läbida TriStar111 Estonia täispikk distants ehk siis 1 km ujumist, 100 km rattasõitu ja 10 km jooksu ning joosta 42,195 kilomeetrit. Võimlemisklubides Janika ja Rütmika iluvõimlemistreenerina töötav Evelin jõuab paaril korral nädalas ka BodyBalanceˇi treeningule, vahel harva ka jõusaali. Kõikide harrastuste vahele tuleb veel mahutada tantsutunnid. Ta sooviks rohkemgi jõuda, kuid aega jääb napiks.


62

SUUSATAMINE Jooksja 1/2011

Sihtasutus Eesti Terviserajad

Rahvas kogub

terviseradadel reipust Tekst: Andrus Nilk Foto: Marko Mumm

Eesti terviseradade kasutamise populaarsus on aasta-aastalt suurenenud. Juba novembri lõpus sadanud lumi võimaldas aegsasti suusarajad sõidukorda teha ja kuumemad paigad on nii argipäeva õhtuti kui ka nädalavahetustel ülerahvastatud.

„T

allinnas Nõmmel ja Pirital

Pulles peab oluliseks jätkata Tallin-

ning Tartu spordipargis üle-

nas suundumust, et looduses tasuta

tab tipptundide suusatajate

kasutatavaid sportimis- ja liikumis-

rohkus juba suusaraja koormustalu-

võimalusi loodaks igasse linnaossa.

Pulles. „Uue olmehoone valmimisega peaks see mure lahenema.”

Ehitada rohkem rattateid

vust,” ütles sihtasutuse Eesti Tervise-

„Eelmiseks talveks Järve metsa teh-

Pealinlaste liikumisvõimalust suu-

rajad juhataja Jaanus Pulles. „Alles

tud suusarajad annavad head eeskuju,”

rendaks tunduvalt vanale raudtee-

hilisõhtul, kui suusasõidud on lõppe-

lausus Pulles. „Sinna vajaliku valgus-

tammile kavandatav kergliiklustee,

nud, saab hakata rajamasinaga uut

tuse rajamisega tegeleb linnavõim.”

mis algab Hiiul ja lõppeb Mustamäel

suusajälge tegema. Värskelt tehtud

Terviserada kavandatakse Rocca al

Akadeemia teel. Raja esimese etapi

jälg peab saama ka aega külmuda.

Mare Vabaõhumuuseumi lähedale ra-

pikkus on veidi üle viie kilomeetri.

Siin pole muud valikut, kui radu pi-

bametsa. „Probleem on, et Pirita spor-

Seda teed saaksid kasutada ratturid,

kendada. Hea näide on Nõmme spor-

dikeskuses ei mahu enam kui üks

rulluisutajad ja jooksjad, aga miks

dikeskuse radade pikenemine Harku

klass korraga suusatundi minna, liht-

mitte ühest linnaosast teise tööle või

metsa kogupikkusega 15 km.”

salt ruumide vähesuse tõttu,” lausus

kooli sõitjad.

EMT Järvejooksud

82. Suurjooks ümber Viljandi järve Pühapäeval, 1. mail 2011. Start kell 12.00

40. jooks ümber Harku järve Laupäevav, 11. juunil 2011. Start kell 12.00

30. jooks ümber Pühajärve Laupäeval, 9. juulil 2011. Start kell 12.00

39. jooks ümber Ülemiste järve Laupäeval, 27. augustil 2011. Start kell 12.00

Info ja registreerimine www.stamina.ee/jarvejooks, tel. 671 8548 EMT registreerimissoodustust vaata www.emt.ee

EMT topeltpluss kliendile registreerimine palju soodsam!


Sihtasutus Eesti Terviserajad

SUUSATAMINE Jooksja 1/2011

„Mida rohkem ehitame rattaga ohutuks liiklemiseks sobivaid teid, seda rohkem kasvab inimeste liikumisaktiivsus,” lausus Pulles. „Näiteks Pirita Lillepi pargi kahe ja poole kilomeetrine ring ei mahuta õhtutundidel ammugi enam kõiki rulluisutamise harrastajad. Hea kvaliteediga ja ohutuid kergliiklusteid on kindlasti juurde vaja.” Arendustööd käivad ka maakondades. Möödunud aasta lõpus valmis Värska gümnaasiumi kõrval Euroopa Liidu toetusel valgustatud suusarada.

Praeguse seisuga on üle Eestimaa igapäevaselt hooldatud 400 kilomeetrit suusaradu, millest 123 on valgustatud.

Suusarajad Tallinnas Nõmmel.

Valgustus rajati Tartumaal Vooremäe

Praeguse seisuga on üle Eestimaa

terviseradadel. Läänemaal Paliveres

igapäevaselt hooldatud 400 kilomeet-

kohalike omavalitsuste ja SA Eesti

rit suusaradu, millest 123 on ka val-

Terviserajad koostööst valmivast ter-

gustatud. Eestimaalased võivad õhi-

viserajast on nüüdseks 1,3 kilomeetrit

naga suusatada, joosta ja looduses

valgustatud.

jalutada.

63


64

SAALISPORT

Jooksja 1/2011

Võistlus: Tallinna Kompassi siseorienteerumise sari

Kuidas siduda mälumängu liikumisega?

Mine treppidele orienteeruma! Tekst: Valdo Jahilo Fotod: Kirsti Jahilo

Kes meist poleks sellist olukorda kogenud – astute suures kaubanduskeskuses mõnda poodi ja kui sealt varsti välja tulete, jääte korraks mõtlema, mis suunas te enne liikusite. Vahel nõuab oma asukoha kindlaks tegemine mitu sekundit. Kes soovib end poodlemiseks treenida, osalegu siseorienteerumise võistlusel!

K

es golfi mängida ei soovi, võib

ilusat suusatalve nii väga tegeleda,

de liitmisel selgub kaksteist paremat

valida minigolfi, kes suurel jalg-

ent tahetakse ikka küll. Järjekorras

meest ja naist, kes võistlevad finaalis.

palliväljakul joosta ei viitsi, võib

on nii koolipoisse kui ka auväärses eas

Eraldi stardivad kuus paremat ja kuus

toksida palli võimlas või pargis puude

inimesi. Neli viiendikku osalejatest

järgmist orienteerujat, nad lähetatak-

vahel. Kui välisorienteerumine tun-

pidavat aga olema püsikliendid. Järe-

se ühisstardist hajutatud rajale.

dub liiga keeruline, võiks algust teha

likult peab võistlus köitma ja kaasa

siseorienteerumisega.

haarama.

Võhmal pole tähtsust

Spordiklubi Tallinna Kompass, mil-

„Mingit eriettevalmistust siin küll

Paljud võistlejad kannavad orientee-

le president on 1972. aastal Münche-

vaja pole,” julgustab kaheksa-aastase

rumisklubide rõivastust. Aga leidub

nis olümpiakulla võitnud kõrgushüp-

orienteerumisstaažiga Raimo Klei-

ka pealtnäha mitte eriti sportlikke

paja Jüri Tarmak, korraldab aastaid

nert, kui temalt pärin, kas oleks pida-

inimesi.

pealinnas siseorienteerumise võistlu-

nud kompassi kaasa võtma. Ta selgi-

„Siseorienteerumist võid ka teksa-

si. Ühel pühapäeval otsustan minna

tas: siseorienteerumine on lühike, ühe

pükstes teha,” lausub eelmisel hooajal

seda ala proovima. Kõigepealt ehma-

etapi läbimisele ei kulu üle kümne

M35 vanuseklassis võitnud Margus

tab peaaegu Tallinna reaalkooli välis-

minuti. Naised ja mehed jooksevad eri

Andresson. „Mingit erivarustust pole

ukseni ulatuv järjekord. Oletasin, et

rajal. Kui kõik osalejad on lõpetanud,

vaja, peaasi, et näeksid kaarti lugeda.

kes ikka tahab tubase spordiga keset

antakse teine start. Kahe jooksu aega-

Võhmal pole lühikese raja läbimisel

Kontrollpunktid asuvad eri korrustel.


Võistlus: Tallinna Kompassi siseorienteerumise sari

Rajakaart on ka eelteadmisteta loetav. Tähised, mida on kokku üheksa, on peidetud klassiruumi, trepi alla,

SAALISPORT

Jooksja 1/2011

Osalejate hulgast võis leida ka auväärses eas harrastajad.

garderoobi ja üks isegi meeste tualetti. Teine jooks pakub rohkem põnevust, sest esimene mekk on suus ja kujuneb arusaam, kuidas tuleb

Siseorienteerumine

kaarti lugeda ja majas liikuda. Tõsi, vahepeal on korraldajad rada uuendanud. Näiteks on mõnel trepil või

Mõned soovitused algajale siseorienteerujale, kes on otsustanud Tallinna Kompassi võistlustel kaasa teha. Alusta rahulikult! Kiire jooks pole kõige tähtsam. Püüa kaarti süveneda, õiget teed valida, kontrollpunkte üles leida. Kui võistlus peetakse hoones, kus kontrollpunktid asuvad eri korrustel, vaata, et liiguksid õigel korrusel ja suunas. Hoia kaarti õigesti käes ja keera seda vastavalt enda asukohale – nii on lihtsam ennast keskkonnas ette kujutada ja teekonda kavandada. Ole ettevaatlik treppidel ja uste juures. Uisapäisa tormates võid end kogemata vigastada või takistusega kokku põrgata. Ole seinanurkades tähelepanelik: kõrvalt võib sulle teine sportlane vastu tormata! erilist tähtsust. Väljas orienteerudes on kogemused ja treenitus olulisemad.” Raja võib läbida ka jalutades. Pea-

koridoris liikumine muudetud ühesuunaliseks või seisab keegi ees ja teatab, et läbipääsu polegi. Edasi minekuks tuleb leida teine võimalus. Või on liikumisruum lintidega piiratud. Teine jooks paneb isegi kergelt higistama. Punktist punkti liikudes tuleb ka spurtida ja nii tekib hasart. Jõuan finišisse kahe minuti võrra kiiremini kui esimesel korral. Finišis trükitakse paber, kus on kontrollpunktide läbimise ajaline graafika. Käib omavaheline võrdlemine, kui palju kellelgi ühe või teise tähise leidmiseks aega kulus.

Soojendus enne metsa minekut

mine, et kõik kontrollpunktid õiges

Juurde astub Tarmo Klaar, kes on loo-

järjekorras üles leiaksid. Punkti läbi-

nud orienteerumises kasutatava tark-

mise kinnitamiseks tuleb näpu otsas

vara, mille abil lähetatakse võistlejad

olev elektrooniline kiip pista lugejas-

rajale, võetakse aega ja liidetakse tu-

se. Kiibi saab väikese tasu eest üheks

lemused. „Kuidas oli?” küsib ta.

korraks rentida.

Naeratan ja noogutan tunnustavalt:

Võistlejad lähetatakse rajale kolme-

lahe! Kel tekib huvi orienteerumisega

kümnesekundilise vahega. Kaardi

lähemalt tutvust teha ja minna ka loo-

lugemisel probleeme ei teki, sest ting-

dusse kontrollpunkte otsima, neil soo-

märgid on lihtsad ja arusaadavad. Et

vitab ta lugeda enda koostatud raama-

kohe aru saada, kuidas kaarti käes

tut „Orienteerumisest iseõppijale”.

hoida ja korruste vahel orienteeruda, tuleb tempot maha võtta.

„Saad näiteks ka orienteerumise kodulehelt (www.orienteerumine.ee) uu-

Siit-sealt jooksevad vastu või möödu-

rida juba toimunud võistluste kaarte –

vad kaasvõistlejad, kuid nende järgi

nendelt on hea tingmärke selgeks õp-

pole mõtet oma liikumissuunda seada.

pida ja võrrelda, kuidas mõned linna-

Kontrollpunktide järjekord ja asuko-

pildist tuttavad kohad kaardil välja

had erinevad, usaldada tuleb iseennast.

näevad,” täiendab Margus Andresson.

Agaralt harrastusspordivõistlustel osalev Margus peab Jüri Tarmaku päevakuid väga sobivaks kohaks, kus orienteerumisega esimest tutvust teha: „Ruumis pole võimalik kusagile ära eksida!” Miks aga tema, moodsat viievõistlust teinud mees siseorienteerumas käib? „Sest see on ainus spordiala, kus liikumisega on ühendatud mälumäng. Ja mälumängud meeldivad inimestele!”

Võistlussari Tallinna Kompassi siseorienteerumise võistlussarjas on peetud neli etappi, ees on veel kolm: 26. veebruaril Audentese spordihallis (öine, ilma valgustuseta), 12. märtsil Lasnamäe spordihallis, 1. aprillil Sõmerpalu Adrenalin Arena’l (ainus etapp väljaspool Tallinna). Vaata www.osprint.ee.

65


66

Nõuanne

Jooksja 1/2011

Suunto pulsikell

Sten-Eric Uibo: Suunto kell on

asendamatu abiline Tekst: Lauri Birkan Foto: erakogu

Nüüdseks piisab vaid ühest kellast, et jälgida õhutemperatuuri ja õhurõhku, oma kõrgust, kiirust ning täpset asupaika – sõltumata sellest, kas viibite maal merel või õhus.

K

ümme aastat Suunto pulsikelli

le GPS ise, vaid selle vastuvõtja, kuid

kasutanud seiklusklubi Xdream

jälgida tuleb ju vaid üht ekraani.

tegevjuht, aktiivne matkaja ja

„Suunto pole ilmselt seadme tege-

harrastussportlane Sten-Eric Uibo üt-

misel kompromisse teinud ja tehnika

les, et ei teadnud Suunto pulsikella soe-

on viimastel aastatel nii palju arene-

tades selle tegelikku kasutusväärtust.

nud, et kõiki vajalikke funktsioone on

Esimene Suunto pulsikell oli pigem matkakell, millele oli lisatud pulsi-

võimalik ühte kella ära mahutada,” lausus Uibo.

mõõtmise funktsioon. 2006. aastal

Maratonidel osalemine on Eestis

toimus omamoodi revolutsioon, sest

muutunud üha populaarsemaks. „Pul-

turule tulid treeninguks mõeldud

sikella kandes saab inimene võistlusel

T-seeria kellad. Ühtlasi muutus hind

kontrollida, et ta ei tee endale liiga.

palju tarbijasõbralikumaks.

Ühtlasi võib ettevalmistusperioodil

Alguses läks Uibol kõigi oma tegemiste jaoks vaja nelja eri seadet: pulsikella spordi tegemiseks, matkakella

treeninguid palju täpsemini ja paremini jälgida,” ütles Uibo.

kõrguse, õhutemperatuuri ja -rõhu

Tempo kontrollija

mõõtmiseks, GPS-i vahemaa mõõtmi-

Maratoni joostes tuleb õppida hoidma

seks ning jalgrattaarvutit. Nüüd saab

ühtlast tempot, kell tuleb siingi appi.

kõike teha ühe kellaga. Tõsi, kellas po-

Vajadusel võib jooksja kuvada iga kilomeetri aja ja keskmise pulsi. „Mu kell mõõdab distantsi GPS-iga ja see on väga suur põhjus säärase abilise muretsemiseks,” lausus Uibo. „Kui sõidan kajakiga üle mere, saan kohe teada läbitud teekonna pikkuse ega pea seda enam kaartidelt arvutama.” Soovides joosta kindla tempoga, võib Uibo panna kella kiiruse hoidja režiimile. „Näiteks sisestan, et tahan liikuda kilomeetrikiirusega viis minutit ja kui tempo määratud vahemikust välja läheb, hakkab kell kohe karjuma,” ütles ta ja lisas, et kellaga saab

Suunto – Vector HR

Outdoor-sarja spordikell seiklushimulistele. Nüüd koos pulsimonitoriga. Kell, kronomeeter, kompass, kõrguse mõõtja, keskmine ja hetke pulss, pulsi vahemikud, 30 ringiaega jmt.

Suunto – t3d black

Pulsikell treeningute jälgimiseks ja mõõtmiseks. Kell, kronomeeter, südamemonitor pulsivahemikega, 15 treeningu mälu. Ühildub kiirusanduritega ja võimaldab arvutisse salvestada treeningu üldisi tulemusi.

Suunto – T6d Black fusion

Spordilabor randmel: professionaalne, kvaliteetne seade treeningukontrolli ja -analüüsi jaoks. Kell, kronomeeter, südamemonitor 10 sekundi kuni iga südamelöögi salvestusega, kõrgusemõõtja. Ühildub kiirusanduritega, suurte võimalustega arvutis analüüsimiseks.

ka nii soojenduse kui ka lõdvestuse kestuse määrata ning signaal annab selle lõppemisest märku. Kõik andmed saab salvestada treeningupäevikusse. Andmeid aitab töödelda kellaga kaasas olev programm. „Kell registreerib tohutul hulga infot, Sten-Eric Uibo

mida igaüks saab oma maitse järgi valida ja analüüsida,” ütles Uibo.

Suunto – GPS POD

Kerge ja täpne seade kiiruse ja teepikkuse jälgimiseks vabas õhus. Ühildub Suunto T3, T4 ja T6-ga.

Info www.matkasport.ee.


Liitu spordiseltskonnaga netis: www.movescount.com

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

PARIM TULEMUS TULEB MÕÕTES Eesmärkideni jõudmiseks vajad komplekti, mis teenib sind igal välispordialal - Suunto t6d ja Suunto GPS POD. Profitasemel südamemonitor Suunto t6 pakub treeningu kohta detailset füsioloogilist infot. Selle võid ka laadida infovahetuskeskkonda Movescount.com, et teha täpsemat analüüsi ning jagada trennikaaslaste ja treeneriga. Sisseehitatud kõrgusmõõtja ning käsivarrel oleva GPS seadme abil saad väärtuslikku infot sooritusvõime parandamiseks.

Suunto t6d Black Smoke

Suunto t6d Black Fusion


68

jooks

Jooksja 1/2011

Treener Olavi Valneri Kenya-reis

Jooksjate Mekas Kenyas

imet tabamas

Tekst: Andrus Nilk, Olavi Valner Fotod: Scanpix, Olavi Valner

Möödunud aasta novembris kaks nädalat Kenyas viibinud Olavi Valner tõdeb, et eurooplasele pakub jooksjate meka kõrgmäestikku, Euroopa talvega võrreldes normaalset ilma ja tervislikku toitu, mida ilmselt Vanas Maailmas enam eriti ei leiagi.

K

Kenya maratoonar Patrick Makau Musyoki võitis mullu Rotterdamis maailma hooaja tippajaga 2:04.48 ja Berliinis (pildil) ajaga 2:05.08.

enya on jooksjate imedemaa:

kus jooksjate kandepind on väga lai.

veel! Küsimusele, millal tuleb õige

vaadake tänavust maailma ede-

1700 meetri kõrgusel üle merepinna

aeg, jäi treener alguses vastuse võlgu,

tabelit ja lugege, mitu mittekee-

asuvas Nairobis peetud maratonil an-

kuid pärast ütles: „Läheb siis, kui jook-

nialast mahub 100 parema hulka! Ola-

dis aeg 2:30 kõigest 230. koha! Sportli-

seb samuti 2:05.”

vi, sul õnnestus hingata kaks nädalat

kele eeldustele panevad aluse jala lii-

Kogu aasta järgib 90 protsenti jooks-

tolle Ida-Aafrika riigi õhku ja näha Ite-

kumine lapsepõlves ja nooruses, värs-

jatest ühte skeemi. Kes hakkab kuhugi

nis,

olümpiavõitja

ke õhk, tervislik toit ja muidugi kõrg-

jõudma, nendega tegeletakse ka indi-

Kipchoge Keino järeltulijad elavad.

mäestik, mis annab merepinnal elava-

viduaalselt. Täisjõuga pingutamine on

Mis on nende elus erilist, et nad jaksa-

te jooksjate ees kindlasti mingi eelise.

keenialastel kombeks küll, aga eks see

kuidas

ole grupis treenides kõigi jooksjate

vad nii kiiresti pikki distantse joosta? Ega seal mingit väga suurt imet ole-

Kuuldavasti jooksevad keenialased

viga: ikka läheb nii-öelda panemiseks,

gi, kui arvestada olusid ja vaesust.

sageli koos ja viimastel kilomeetritel

keela palju tahad! Siis selgubki jooks-

Jooksmine pakub sisuliselt ainukest

pingutatakse täisjõuga. Nii saavad

ja tarkus. Kes teeb tugeva treeningu

reaalset väljapääsu vaesusest. Kenya

tugevamad veel tugevamaks ja nõr-

täielikult kaasa, kes mitte.

mõõdupuuga võttes jooksmisega rik-

gemad paremaks. Mida said nende

kaks saanuid elab Itenis ligi viisküm-

treeningutest teada?

mend. Nad toetavad teenitud algkapi-

Viibisin paar korda hommikusel

taliga ka oma suguvõsa ja parandavad

treeningul. Kiiresti

nende elamistingimusi.

praagiti tugevate pun-

Et seal pole eriti töökohti, tuleb vali-

dist välja paar meest,

da, kas joosta ja proovida nii midagi

kes üritasid end kaasa

saavutada või mitte. Suur hulk proo-

sättida. Selgitus oli

vibki jooksuga oma eluolu parandada,

lihtne: 2:12-vennal

kuid siiski suurema eduta. Ometi loob

pole mõtet 2:05-mees-

väljavaade paremale elule olukorra,

tega punti lüüa. Vara

Hea näide pidi olema sügisel Frankfurdi maratoni ajaga 2:04:57 võitnud Wilson Kiplagat. Treener rääkis, et pole teda kunagi


Treener Olavi Valneri Kenya-reis

Krokodill looduses kolme meetri kaugusel pildistajast.

jooks

Jooksja 1/2011

Kindlasti annab, kui suure, raske

Missuguste riikide jooksjaid seal harju-

öelda. Lornah Kiplagat väitis, et ta

tamas nägid ning mida nende treeneri-

pole selle eelisega kunagi arvesta-

telt ja tiimijuhtidelt huvitavat kuulsid?

nud. Millal mäestikust merepinna-

Seal harjutab palju jooksjaid, igaüks

le tulla ja seejärel võistelda, pidi

ajab oma asja ega kipu eriti jutustama.

neil olema ükskõik. Karjääri jook-

Nii palju kuulsin, et Itaalia pikkade

sul polevat ta täheldanud mingeid

distantside esinumber Andrea Lalli on

erinevusi.

Itenis harjutanud viiel talvel järjest, samuti treenivad seal pidevalt britid.

Jaanuaris harjutas Kenyas suur hulk

Pärast meie lahkumist tuli kahekord-

eri tasemega eestlasi eesotsas Tiid-

ne Euroopa meister Mo Farah.

rek Nurmega. Mida Kenya eurooplastele pakub?

Kui oleksid noor jooksja ja kõik aren-

Mäestikku, Euroopa talvega võrrel-

guvõimalused veel ees, kas läheksid

des normaalset ilma ja tervislikku

Kenyasse püsivalt elama, et maailma-

toitu, mida ilmselt Vanas Maailmas

klassi meheks saada?

enam eriti ei leiagi.

Kui keegi oleks sellisest võimalusest rääkinud 1976. aastal, läinuksin

Iteni staadion remondi ootel.

Sinu õpilased Taavi Tambur ja Olga

kindlasti. Soomlased, rootslased ja

Andrejeva treenisid Kenyas esimest

norralased otsisid sinna aastaid taga-

korda möödunud sügisel. Milleks

si püsilaagrikoha. Näiteks parim

näinud tree-

peab debüütharjutaja sinna minnes

Rootsi maratoonar Lars Johansson,

ningul eesotsas trügimas. Tempojook-

valmis olema ja kuidas ta peab oma

kes jooksis mullu veebruaris Valencias

sudel pidi ta end hoidma tagaplaanile

treeninguid üles ehitama?

2:17, on viimasel kolmel aastal viibinud Kenyas kolm–neli kuud.

ja sättima ise oma rütmi. Vesteldes

2300 meetri kõrgusel üle merepinna

tundus, et teda eristab ülejäänud

ja ülespoolegi on harjutamiseks väga

seltskonnast analüütiline suhtumine.

salakaval koht. Kui arvate, et olete

Kui palju on võimalik külalisjooksja-

Saunas uuris ta minult, kui palju seal

mäestikutreeninguplaanis piisavalt

tel loodust nautida?

käia ja mis on ohud. Temast võib veel

kiirusi ja mahtu vähendanud, võtke

Tegu on maapealse paradiisiga, mi-

kuulda.

veel igalt poolt 10–15 protsenti maha.

da kahjuks kohalikud ei oska eriti hin-

Naisjooksjaid on oluliselt vähem kui

Esmakordselt kõrgmäestikus viibides

nata. Räpased külad, prahti täis tee-

mehi. Nad püüavad ka koos meestega

organism lihtsalt ei taastu, jookse kas-

ääred. Kõik, mida pole vaja, visatakse

harjutada. On küll tekkinud ka nais-

või kuueminutise kilomeetritempoga.

maha. Kui enda eest hoolitseda ja olla

jooksjate rühmi.

Ka keenialased jooksevad päeva kol-

teatud asjades täpne, on elu Nairobist

mandal, taastaval treeningul vaid ki-

kaugemates piirkondades küllaltki

Missugusel maastikul nad harjuta-

lomeetritempoga kuus minutit ja na-

turvaline. Pealinn ja selle ümbrus on

vad?

tuke kiiremini. Selgitus on lihtne: kui

valgetele ohtlik, sest sind vaadatakse

Iteni ümbruse maastik on laugjate

õhus on tavalise 21 protsendi asemel

kui kõndivat rahakotti. Itenis ei suut-

nõlvade ja küngastega, kõrgus mere-

15 protsenti hapnikku, pikeneb taas-

nud keegi meenutada, millal seal toi-

pinnast 2330–2450 meetrit. 30 kilo-

tumisaeg kaks–kolm korda. Tavalistes

mus viimane mõrv. Inimelu on keenia-

meetri kaugusel asuv Eldoret on na-

oludes piisab tugevate treeningute

lastele piisavalt püha. Valgete suhtes

tuke madalamal ja sealne maastik

vahel kahest kergemast päevast, seal

püsib teatav lugupidamine: saadakse

tasasem. Kui uurisin, kust leida sile-

on vaja taastumiseks nelja päeva, al-

aru, et nad toovad sinna raha, iseasi,

damat rada, sain seitsmekilomeetrise

gul isegi rohkem.

kuidas see kellegini jõuab.

ringi kõrguste vahega 90 meetrit. Kahe–neljaprotsendilist tõusu võis joosta kaks–kolm kilomeetrit järjest. Pinnase moodustab jooksjasõbralik punane saviliiv, mille vihmasadu muudab küll kiiresti läbimatuks. Kui suure eelise võib keenialastele anda mäestikus elamine?

Selgitusi Iten on Rift Valley provintsilinn. Seal asub St Patricku kool, kus on 30 aasta kestel õppinud ja treeninud palju kuulsaid jooksjaid. 2000. aastal asutas Lornah Kiplagat sinna kõrgmäestiku treeningukeskuse, see on ainus koht, kus saavad harjutada ka Kenya naised. Lornah Kiplagat on 1974. aastal Kenyas sündinud pikamaajooksja, kes 2003. aastal sai Hollandi kodakondsuse. Tema tipptulemused: 5000 m maanteel 14.47 (maailmarekord), 10 000 m maanteel 30.32, 10 miili 50.50 (MR), 20 km 1:02.27 (MR), 21,1 km ehk poolmaraton 1:06.57 (MR), maraton 2:22.22.

69


70

TRIATLON

Jooksja 1/2011

Kolumn: Marko Alberti soovitused

Marko Albert: triatleet ei saa ühte ala treenida teiste arvel Tekst: Andrus Nilk Foto: Scanpix

Kahel olümpial osalenud triatleet Marko Albert kogus enne Hispaaniasse treenima sõitmist vastupidavust suusarajal. Ta soovitab ka triatloniharrastajatel suusatada, kuid aeglases tempos.

M

arko, kui palju sa oled sel talvel

rühmas väntamine muusika saatel võib

suusatanud? Kas harrastaja

osutuda üsna intensiivseks. Jõusaalis

võib suusatamisega aeroobset

võiks treenida rattasõidul peamist koor-

töövõimet arendada või tuleks arene-

must saavaid lihaseid. Harrastajad

miseks eeskätt ujuda ja joosta?

peaksid kõiki nimetatud treeninguva-

Hooajaks põhja ladudes suusatasin kuni kolm tundi päevas Harku ja Nõm-

hendeid kasutama ja leidma endale sobivaima lahenduse.

Rattasõidu taseme hoidmiseks ja arendamiseks sobib talvel vabatehnika suusatamine.

me radadel. Jaanuari keskel Hispaa-

Märtsis ja aprillis korraldavad nii

niasse treenima tulles tundsin klassi-

triatloniklubi 21 CC kui ka Trismile

kasõitudest kasu. Maastikujooks üsna

Hispaanias laagri, kus peamine on

künklikul maastikul sujub suurepära-

rattasõidukilomeetrite kogumine. En-

Tugevaid alasid tuleb hoida ja nõr-

selt. Ka harrastajad võiksid aeroobset

ne laagrisse minekut peaks aga tree-

gemaid järele aidata. Nõrgimal alal

töövõimet suusatamisega parandada.

nima nädalas mõne tunni kas veloer-

võiks teha nädalas ühe lisatreeningu.

Küll olen näinud suusatamas harras-

gomeetril või pukil. Siis

Kui nõrgim ala on ujumine, tasub kõi-

tajaid, kes sõidavad oma aeroobsest

gepealt selgeks saada korrektne teh-

pulsitsoonist kiiremini. Selle jär-

Marko Albert

nika ja seejärel alustada raskemate

gimine võib tähendada väga aeg-

treeningutega. Triatlon on kolme ala

last liikumist. Kui aga suuta en-

kooslus: ühte ala ei saa treenida teis-

nast tagasi hoida, on hiljem parem

te arvel.

aeroobsele põhjale kiiremat liikumist ehitada.

Harrastajad, kes tahavad suvel kaa-

Jooksmine lumepudrustel ja jäis-

sa teha Raudmehe distantsil, vaja-

tel teedel võib olla raske. Tegin

vad mitmetunnist kestvat tööd.

kõik kavandatud jooksutreeningud,

Kas tasuks näiteks osaleda X-drea-

aga kasutasin naeltega jalatseid.

mi võistlustel, kus saab liikuda nii

Loomulikult ei tohi unustada uju-

rattaga kui ka joostes?

mistreeninguid.

X-dreami võistlused pakuvad head vahepala, kuid soovitaksin

Talve selgroog on peagi murtud ja

osaleda kevadistel ja sügisestel

harrastussportlased, kes tahavad

võistlustel ning suvel keskendu-

osaleda ka triatlonivõistlustel, looda-

da triatlonile. Kolme ala võima-

vad varsti hüpata rattale, et koguda

likult hästi sidumiseks on pari-

maanteedel kilomeetreid. Kuidas nad

mad katsetuskohad siiski triatloni ja duatloni võistlused. X-

peaksid aga kevadeni oma rattasõidu harjuvad lihased

dreami võistkonnas osalemiseks lu-

väntamisliigutusega ja laagris ei suu-

badust andes tuleks aga vaadata, et

rene koormus liiga järsult.

teiste liikmete kehalised võimed po-

vormi hoidma? Rattasõidu taseme hoidmiseks ja arendamiseks sobib talvel vabatehnika suusatamine, mis koormab rattasõidus

leks liiga palju paremad. Kui mitme-

vajalikke lihasrühmi, samuti on kasulik

Kui harrastaja tahab oma nõrgimat

tunnisel võistlusel tuleb kaaslastega

veloergomeetril vändata või pukil sõita.

ala järele aidata, kas tal tasuks siis

sammu pidamiseks maksimaalselt

Poodides on saadaval lai valik pukke.

lõviosa treeninguid tehagi nõrgemal

pingutada, võib see lõppeda kurvalt.

Võib osaleda ka spinningutreeningul,

alal või peaks ikkagi kõiki kolme ala

Nii kaob ka vaheldusrikkast võistlu-

kuid seal peaks olema ettevaatlik, sest

võrdselt treenima?

sest saadav emotsionaalne laeng.


2011. aasta eesmärgid

KOLUMN

Jooksja 1/2011

Milleks ennast ette valmistada? Tekst: Valdo Jahilo Foto: Kristi Jahilo

2011. aastaks sportlikke sihte seades juhindun jälle tõekspidamisest läbida sportlik hooaeg suuremate vigastusteta ja mõistlikult treenides ning näidata vähemalt samu häid tulemusi kui mullustel võistlustel.

O

salen võistlustel ja üritustel, mis annavad võrdlusvõimaluse varasemate aastatega, samuti

tahan leida uusi põnevaid väljakutseid, alasid või treeninguid, mis aitak-

Valdo Jahilo koos poja Jaan Markusega, kes osales mullu elu esimesel jalgrattavõistlusel.

sid vaimu värskena hoida.

Ujumine Sügisel võtsin nõuks lihvida ujumisoskusi: soovin krooli selgeks saada. Küll pole spordikalendris basseiniujumises samasuguseid päevakuid, nagu on näiteks rattasõidus, jooksmises ja orienteerumises. Oleksin tänulik, kui keegi harrastajatele mõeldud basseiniujumise sarja ellu kutsuks! Konkurents ja võrdlusmoment on ikka edasiviivad jõud.

Jalgrattasport Rattavõistlusi on rohkesti ja vaheldusrikkaid, kohati on raske validagi, kus kaasa teha. Põneva uuendusena peetakse Filteri temposõidu karikasarja paar etappi Tallinna kesklinna tänavatel.

Jooksmine

ARVAMUS

Vahel tuleb laiskus kallale Spordis on Valdo pidurdamatu: tema piirideks saavad olla vaid kehalised võimed. Meeletu tahtejõuga teeb ta mu meelest võimatu võimalikuks. Hoolimata hoolsast treenimisest on Valdo mõneti ka laisk (naerab). Ta võiks rohkem tähelepanu pöörata keha süvalihastele, sest teda kimbutavad tihti seljahädad. Proovin teda meelitada vähemalt kolmel korral nädalas koos harjutusi tegema, kuid ta leiab kõrvale hiilimiseks alati ettekäände. Valdo harjutas klubis, siis treenis iseseisvalt, nüüd ühendab mõlemat võimalust. Ikka selleks, et jõuda paremasse vormi. Ühtlasi annab ta eeskuju meie pojale Jaan Markusele (sündinud 2001), kes osales sügisel oma esimesel triatlonil. Kristi Jahilo, abikaasa

Jooksus loodan arenemiseks nõu saada E-treeningu keskkonnast. Loen oma eesmärke täidetuks juhul, kui

ne, et ikka sportimisest rõõmu ja nau-

mul õnnestub SEB Tallinna maratonil

dingut tundes!

eelmise aasta aega vähemalt poole tunni jagu parandada.

Triatlon

Ühistreeningud

Võistlused Kohast tähtsamaks olen rahvasportlasena pidanud võistlusel saadavat mõnusat emotsiooni ja rahulolu. Rõõmu

Vaheldust ja värskust annavad ühis-

tunnen ka kaaslastest, kes ise rajal pin-

treeningud ning mõne uue ala proo-

gutades teisigi innustavad, samuti vaa-

Loodetavasti teostub suvel ammune

vimine. Nii tasuta kui ka tasuliste

tajaid, kes häälekalt kaasa elavad.

eesmärk panna end lõpuks proovile

ühistreeningute kohta saab päris hea

Et tavapäraselt nopivad spordiüri-

poolpikal triatlonidistantsil (1,9 km

ülevaate näiteks Facebooki suhtlus-

tustelt auhindu tõsisportlased, otsus-

ujumist, 90 km rattasõitu ja 21,1 km

keskkonnast. Olgu näiteks triatloni-

tasin möödunud aastal hakata innus-

jooksu). Olen saanud iseseisvalt har-

klubi 21 CC avaveeujumised ja Hawaii

tama ka endasuguseid spordisõpru.

jutades igal hooajal kindlust juurde.

Expressi hommikuti kell kuus peeta-

Ka algaval hooajal jagan mõnel võist-

Pisitasa võimete piiri nihutades on

vad rattasõidud. Loodetavasti jätku-

lusel auhindu neile, kes suudavad

võimalik ka pühapäevasportlasena

vad ka teised entusiastide algatatud

vahetult enne finišijoont mulle selga

pikemaid maid läbida. Kõige peami-

ühistreeningud.

näidata. Rajal näeme!

71


72

Kolumn

Ürituste korraldaja Urmo Raiend

Jooksja 1/2011

Rahvaspordiüritused elavdavad majandust Tekst: Urmo Raiend

Foto: Marko Mumm

Oluline on, et üha rohkem kaasmaalasi oleksid kehaliselt aktiivsed ja spordiksid. Inimeste eluviisi kujundamisel mängivad tähtsat rolli rahvaspordiüritused.

K

ultuuriministeerium kinnitas „Liikumisharrastuse arengukava

Urmo Raiend: „Hästi korraldatud üritused innustavad inimesi sihipäraselt harjutama, et rahvaspordivõistlusel oma sportlik töövõime proovile panna.“

2011–2014”. Igati tänuväärt do-

kumendis leiavad käsitlemist liikumispaigad, liikumisharrastuse üritused, inimeste teadlikkuse suurendamine, liikumisharrastajate nõustamissüsteem ja seadusandliku raamistiku korrastamine. Paraku jääb arengukavas vähe tähelepanu inimhulki liikuma innustavatele üritustele, mis ometigi on vähemal või suuremal määral seotud kõigi eespool toodud valdkondadega.

harjutab, seda vähem peab haigekas-

Peale selle elavdavad üritused otseselt

sa tegelema ebatervisliku eluviisi ta-

ka majandust: toovad riigieelarvesse

gajärgedega ehk haiguste raviga.

raha ja teisalt vähendavad kulusid, kui

Hästi korraldatud üritused innusta-

inimesed hoiavad tänu kehaliselt ak-

vad inimesi sihipäraselt harjutama,

tiivsele eluviisile tervist.

et harrastussportlase pidupäeval, rah-

Teist aastat järjest on Tartu suusa-

vaspordivõistlusel oma sportlik töö-

maratoni osalejanumbrid paljude

võime proovile panna.

maailma spordivõistluste eeskujul

Urmo Raiend

mitu nädalat enne stardipauku välja müüdud. SEB Tallinna sügisjooks,

Samuti on üritused edukad tervisenõustajad. Stamina korraldatava Eesti Energia tervisejooksu osalejatele

mille kavas oli mullu esmakordselt ka

laekub riigile ligi 150 000 eurot ehk

pakutakse võimalust teha terviseuu-

maraton, on tõusnud Baltikumi osa-

2,35 miljonit krooni, peale selle veel

ringuid. Terviseedendajad mõõdavad

võturohkeimaks spordiürituseks.

kütuseaktsiis.

osaleja vererõhku, rasvaprotsenti, ko-

Väiksematel jooksu-, ratta- ja muude alade võistlustel osaleb samuti üha enam harrastajaid.

Kergendus haigekassale

lesterooli ja veresuhkru näitajaid. Saadud näitude põhjal antakse nõu,

On selge, et rahvaspordiüritused ai-

kuidas parandada oma tervisekäitu-

Rahvaspordiüritused teevad märki-

tavad kujundada inimeste liikumis-

mist, milles väga tähtis osa on liiku-

misväärset tööd Eesti majanduse

harjumust ja sportlikku eluviisi. Üht-

misel ja sportimisel. Pika hooaja jook-

elavdamisel. Näiteks Tartu suusama-

lasi tähendab see tähtsat rolli tervise-

sul on osalejatel võimalus teha võrd-

ratonil osalemiseks peavad kõik üle

edenduses ja haiguste ennetamises.

lusmõõtmine, et saada teada, kuidas

8000 registreerunu heas mõttes kulu-

Mida rohkem inimesi korrapäraselt

liikumine on tervist tugevdanud.

tama raha eri tegevustele. Hinnanguliselt kulutab iga maratonisuusataja autokütusele, ööbimisele, söömisele, suuskade määrimisele, osavõtutasule 150 kuni 200 eurot. Isegi kui iga osaleja kulutab 100 eurot, läheb tänu suusamaratonile ringlusse 850 000 eurot, millest ainuüksi käibemaksuna

Soovitused rahva esindajatele! Teen kaks ettepanekut riigikogu valimistel kandideerijatele: et rahvaspordiüritustest võtaks osa rohkem inimesi, saab riik väga palju kaasa aidata. Esiteks: võimaldada tööandjatel teha teatud summas kulutusi töötajate tervise edenduseks erisoodustusmaksuta. Teiseks: vabastada rahvaspordiürituste osavõtutasud käibemaksust. Nende kahe muudatusega soosiks riik rahvaspordiürituste kaudu elanikkonna liikumisharrastust.


74

nõuanne

Jooksja 1/2011

Kuidas vigastusi vältida ja neid ravida? (2. osa)

Doktor Mardna: harjutamise eesmärk peaks ikka olema tugevam tervis Tekst: Andrus Nilk Foto: Scanpix

Suusamaratoni hooaeg on täies hoos. Mägede taga pole ka kevadised jooksud, orienteerumised ja rattavõistlused. Hea on tugevaks pingutuseks valmistuda, kui tervis on korras. Mida soovitab harrastajale Spordimeditsiini Sihtasutuse juhatuse liige, ortopeed Mihkel Mardna, kes jagas vigastustest hoidumise teemal nõu ka 2010. aasta Jooksjas nr 6. oktor Mardna, olen lugenud, et

D

Harrastussportlane ei tohiks võt-

vigastatud piirkonnale ei soovita-

ta valuvaigistit, et minna treenin-

ta teha venitusharjutusi. Miks?

gule. Tippsportlane peab muidugi

Värske vigastuse puhul kindlasti ei

suhtuma tiitlivõistlustel teistmoodi,

soovita venitada. Üks sagedasemaid

kui tal on medalivõimalus. Sporti-

jooksmisel tekkinud vigastusi on reie

mine on tippsportlase töö, tiitli-

tagumise rühma lihaste vigastus. Sel-

võistlustel on tal võimalus raha

le järel on vaja vigastatud koht elast-

teenida ja kui valu segab tulemuse

se sidemega kinni siduda ja teha või-

saavutamist, tuleb tal võtta valuvai-

malikult ruttu külmaravi. Vigastatud

gisteid. See kätkeb endas riske:

piirkonnale tuleb anda rahu, et sinna

vigastus võib minna tõsisemaks ja

tekiks esmane armkude, milleks ku-

põhjustada edasises karjääris ras-

lub kaks-kolm nädalat.

keid olukordi, isegi sundida seda

Kui kaks-kolm nädalat on vigastuse

lõpetama. Tuleb kaalutletult hinna-

tekkest möödas, võib kahjustada saa-

ta, kas risk on õigustatud. Tervise-

nud lihasrühma tasapisi venitada,

spordis pole vaja plusse ja miinu-

kõige objektiivsem mõõdupuu on va-

seid kaalukausile panna, tuleb va-

lu. Valu tundes ei tohi venitusharju-

lida plussid.

tusi teha, muidu kipume lõhkuma paraneva lihase äsja tekkinud õrna armkudet.

Spordiarst Mihkel Mardna

Kui julgelt võiks harrastussportlased lasta endale massaaži teha?

Peale selle ei tohi vigastatud piir-

uuesti ei teki, sörgilt jooksule. Näiteks

Meie paremad füsioterapeudid

konnale panna viinakompressi, mis

kui kannakõõlust on lõigatud ja see-

Lauri Rannama ja Indrek Tustit, kes

põhjustab verevarustuse suurenemise

järel on jalg olnud poolteist kuud kip-

töötavad Eesti koondiste juures, ka-

ja turse läheb suuremaks. Värske vi-

sis, pole võimalik minna kohe pärast

sutaksid oma seansi kirjeldamisel

gastuse järel on vaja anda lihasele ja

kipsi maha võtmist jooksma.

sõna „manuaalteraapia”. Nad kasutavad sportlast pärast treeningut ja

liigesele rahu. Järgida tuleks põhimõtet, millest rääkisin intervjuu esime-

Millal peaks tarvitama valuvaigisteid?

neid võistluseks valmistumisel aida-

ses osas. RICE ehk ingliskeelse lühen-

Valuvaigistid on oluline arsenal ravi-

tes eri massaaži ja manuaalteraapia

di selgitus: rest, ice, compression,

misel, aga nendega ei tohi liialdada. Kui

võtteid, mis parandavad liigese lii-

elevation. Eesti keeles lisandub seega

vigastatud piirkonna valutustame, ei

kuvusulatust. Pigem ongi nimetatud

KKK (panna peale külma, teha komp-

anna organism meile objektiivset taga-

seansi puhul õigem kasutada sõna

ress, tõsta kõrgemale) puhkus.

sisidet, kas see piirkond on paranenud,

„manuaalteraapia”, mis on laiem

paranemas või on ikka veel vigastatud

mõiste ja sisaldab ka massaaži.

Kuidas end vigastusest paranemise

ja me ei tohiks veel joosta, rattaga sõita,

järel uuesti treeningutel koormata?

ujuda või tegeleda ükskõik millise oma

Millest peaks pingutamisel lähtuma?

lemmikalaga. Tugevate valuvaigistite

Jah, samal ajal saavad füsioterapeu-

Jälgida tuleb valu ja turset vigasta-

kasutamine võib luua illusiooni, et ole-

did anda nõu ülekoormuse vigastusest

tud piirkonnas. Kui neid pole, võib

me vigastusest jagu saanud ja parane-

üle saamiseks. Tõsised harrastajad ei

minna käimiselt sörgile. Kui turse

nud, mis ei tarvitse tõsi olla.

erinegi ju profisportlastest palju.

Kas ikka tasub massaaži võtta?


Kuidas vigastusi vältida ja neid ravida? (2. osa)

Nõuanne

Jooksja 1/2011

Mõned kõrgeid kohti jahtivad harrastajad harjutavad kümme tundi! Rohkemgi – 15–20 tundi nädalas, kui põhitöökoht võimaldab. On harrastajaid, kelle äri vaikselt jookseb. Töölised teevad tööd ja omanik tegeleb lemmikharrastusega. Kui sageli võiks asendada treeningutel põhitegevust mõne muu alaga? Näiteks jooksja suusatab ja sõidab rattaga, rattur sikutab sõudeergomeetrit ja ujub.

Mihkel Mardna Sündinud 28. oktoobril 1966 Spordiarst, ortopeed. Haridus: Tartu Ülikooli arstiteaduskond, ravi eriala. Amet: Spordimeditsiini Sihtasutuse juhatuse liige, Põhja-Eesti regionaalhaigla valvetraumatoloog, AS Ortopeedia Arstid ortopeed, ravinud paljusid Eesti tippsportlasi ja olnud Eesti olümpiakoondise peaarst, juhtis Eesti Antidopingu Keskust. Sportlikud saavutused: sõudmise Eesti meistrivõistlustel paarisaerulisel neljapaadil kaks hõbemedalit, ühepaadil 5. koht; triatloni Eesti meistrivõistlustel poolpikal distantsil hõbemedal, oma vanuseklassis kuldmedal, Tartu suusamaratonil 68. koht.

Oleme sageli oma lemmikalast liialt sõltuvad. Võrkpalli- ja korvpalliväljak

„Miks ma seda teen?” Spordisaal või

Või kaaslastega koos sörkima ja

on tihti ka sotsiaalse suhtlemise koht.

terviserada pole ainult sotsiaalse

ujuma. Korvpall ja võrkpall lõhuvad

Minulgi on patsiente, kes pole nõus

suhtlemise koht, vaid sinna minnakse

kõige rohkem hüppeliigest, põlve,

pallimängu mingi muu spordiala vas-

liikuma ja liigutama, et olla terve. Kui

puusa. Paljudel 1970.–1980. aastatel

tu vahetama. Talle ei paku indivi-

sportimine kokkuvõttes meie tervise-

silma paistnud korvpalluritel on

daalala huvi, ta ei soovi üksi ujuda või

le halvasti mõjub, ei täida see mu ar-

puusaliigesed vahetatud. Spordija-

rattaga sõita. Aga tegelikult oleks te-

vates oma eesmärki.

latsid on küll paremad kui varem,

ma kehale vaja palli mängimise asemel teistsugust koormust. Oma lemmiktegevusse tuleks suhtuda objektiivselt ja küsida endalt:

ATTLA BUGrip®

leidub mudeleid eri vajadustele, Seega võiks teha üleskutse neile, kes

aga kui sportlik treening on ühe-

leiavad aega ainult pallimänguks:

külgne, ei aita need kokkuvõttes

minge metsa jalutama!

ülekoormust vältida.

Naast-tallaga ja veekindel jooksujalats treeninguteks jäätunud radadel

75


76

jooks

Jooksja 1/2011

Tegija: Veiko Valkiainen

Kirglik unistus,

kindel otsus – jooksen maratoni! Tekst: Veiko Valkiainen Foto: erakogu

Iga suur saavutus algab otsusest ja eesmärgist, mille nimel ollakse valmis tegema pikka aega üpris rasket tööd. Maratoniks valmistumine nõuab aega ja meelekindlust. Otsus peab olema kindel ja lõplik.

V

alin maratoni, kus joosta soovin

jooksmine nõuab enesepiitsutamist.

endale harjumuseks või isegi naudi-

ning seejärel ostan ligi pool aas-

Sinus peab olema midagi, mis sunnib

tavaks nende asjade tegemise, mis

tat enne maratoni rinnanumbri

sind astuma oma mugavustsoonist

neile ei meeldi. Nii raskel hetkel loo-

välja. Iga päev natukene.

bumine kui ka lõpuni pingutamine on

ja lennupiletid. Sa ei jäta endale teist võimalust, kui edasi minna. Meenub jutt sõdalastest, kes põletasid oma lae-

Iseseisvus ja üksindus

vad, kui läksid mandrit vallutama.

Kui võtad ette midagi, mis ei mahu

Võita lahing või siis hukkuda. Tagane-

tavainimese arusaamist mööda nor-

mine on võimatu. Sa oled edaspidi täie-

maalsuse piiridesse, ei mõisteta sind.

likult otsuse täitmisele pühendunud.

Imestatakse: kuidas sa ikkagi endaga

Usk iseendasse

ni jooksmine ei ole mõistlik ja miks see on ohtlik. Et vanaduses on põlved

meid ja potentsiaali maksimumini

läbi ja mida kõike veel. Vähesed toe-

arendada. Sellepärast inimene kom-

tavad. Teatud mõttes jäädki üksi. Sul

pabki oma võimete piire. Teame, et

peab olema kirg ja tahe. Ka treenin-

maratoni jooksmine on raske. Aga kui

gutel oled enamasti üksi.

puudub kogemus, mida see tegelikult

Jooksmine on erakute ala. Tean vähe

ikkagi tähendab? Meid viib edasi usk

jooksjaid, kes pidevalt kellegagi koos

iseendasse, oma võimetesse saada

jooksevad. Pigem nädalavahetustel või

hakkama ükskõik millega, mida elu

siis mingil üksikul õhtul. Üldjuhul

sellel teekonnal meie ette viskab.

joostakse oma elurütmis ja oma plaani

42 kilomeetrit ei ole naljaasi. Miks

järgi oma jooksu. Jooksmine on üksiku

mitmetunnist katsumust üldse ette võt-

hundi aeg eksklusiivselt iseendale. See

ta? Iga kord, kui jälle jooksma lähen,

on paljuski ka kvaliteetaeg. Saad ise-

tean, et see on raske ning iga korraga

endaga asju arutada ning sel ajal tule-

olen ilmselt paremini selleks valmis,

vad tavaliselt ka väga head mõtted.

vana tuttava tunde taasavastamine.

Enesedistsipliin

on suur tõenäosus, et annad ka edas-

nii teed? Nad räägivad, miks marato-

Usun, et iga inimene soovib oma või-

siiski on iga värske maratonikogemus

harjumus. Kui annad ühe korra alla,

Pinguta lõpuni Maratone jooksnuna tean väga hästi ette, et varem või hiljem tekib valu.

Maratoni ettevalmistuses on oluline

Nagu jookseks valule vastu. Tead, et

järjepidevus. Harjumus ennast pea-

see tuleb, aga ei tea täpselt, kuidas sel-

aegu iga päev treeningul piitsutada

lega hakkama saada. Kestusspordiala-

peab saama sama tavapäraseks nagu

sid võikski iseloomustada „kohtumi-

igapäevane hügieen. Enesedistsiplii-

seks valuga”. Võistlus iseenda valuta-

nil on meeletult suur roll. Ikka tekib

luvusega. Võitja on jooksja, kes kõige

tunne, et ei viitsi välja minna. Eriti

paremini saab hakkama oma valuga,

külmadel talveõhtutel, kui oled töölt

kes hoolimata valust suudab jätkata.

tulnud, veidike väsinud ja kõht on tü-

Kes läheks nagu oma valust läbi või

hi. Aga kui juba astud uksest õue, oled

kes oskab valuga sõbraks saada.

juba meelestatud jooksmise lainele.

Keegi on öelnud, et edukaid eristab

Inimesed on laisad. Aga maratoni

ebaedukatest see, et nad muudavad

Veiko Valkiainen sai mullu detsembris Tallinnas heategevuseks korraldatud maratonil aja 4:08.47, septembris jooksis Budapestis isikliku rekordi 3:39.32.


Tegija: Veiko Valkiainen

pidi, kui teekond raskeks läheb. Lõ-

Saad jälle korra kin-

puni minemine on ülioluline.

nitust, et oled või-

5 km reegel

ma. Et oled suutnud kõigutada või lausa

ta veel 42 kilomeetrit, oleks see aru-

nihutada oma aru-

saamatu suurusjärk. Mu mõistus tõr-

saama võimalikust

gub seda vastu võtmast. Liigun samm-

ja võimatust. Mara-

sammult, sammuks on viis kilomeet-

toni jooksmine on

rit. See on kerge. Isegi kui on väga

aidanud mul aru

raske olla, suudan viis kilomeetrit ala-

saada, et tegelikult

ti veel joosta. See distants ei hirmuta,

me ei tea, milleks

on minu kontrolli alla. Nii on mul ker-

oleme võimelised.

gem suurt distantsi alla neelata.

Kui oled teinud elus nõuab meeletut pingutust ja saad selle-

valule vaatamata olnud alati magusad.

ga hakkama, suure-

Tead, et oled kohe-kohe kohal. Usk

nevad su enesekind-

iseendasse on saanud jälle tõestust

lus ja enesehinnang

ning sa tunned tohutut rõõmu oma saa-

murranguliselt.

vutuse üle. Oled jälle suutnud astuda

Oled teine inimene.

läbi oma mugavustsooni. Oled ületa-

Pärast esimest kor-

nud ennast, alistanud valu. Arvan, et

da maratoni edukat

selliste hetkede nimel tasubki suuri

läbimist tõesti tund-

pingutusi ette võtta. See annab elule

sin tükk aega, et ei

vürtsi ja teeb olemise nauditavaks.

ole asja, millega ma

Esimene pool tundi kulub rütmi

elus hakkama ei saaks!

rid isegi ei meeldi. Kõik tuleb kuidagi

See on suurepära-

rabedalt. 20–30 minuti möödudes

ne tunne. Seda peak-

muutub jooksmine nagu automaatpi-

sime kõik võimali-

loodil tegevuseks. Mõtted rändavad

kult tihti tundma.

igasugustel muudel asjadel, unustad

Mida rohkem selli-

jooksmise sootuks. Järsku avastad: ma

seid hetki koged ja

ju jooksen praegu. See on fantastiline

enesekindlusele tuge

tunne. Transilaadne vooseisund.

saad, seda tugeva-

Tulen alati jooksult tagasi parema

malt

kinnistub

enesetundega, kui jooksmist alusta-

eduelamus enese-

des. Jooksmine annab mõnusa enese-

kindlusena alatead-

tunde. Maratoniks valmistumine on

vusesse ning sa hak-

piisavalt pikk ja ajamahukas ettevõt-

kad seda uuesti ja

mine. Sa pead oskama seda nautida.

uuesti järgima.

Muidu ei tule sellest midagi välja. Jooksmine ei ole lihtsalt üksluine ühe

Finaal

jala teise ette tõstmine, vaid elustiil

Maratoni jooksmine

ja osa identiteedist. Kui ütled, et oled

on hea metafoor üks-

jooksja, tunnetan sind kuidagi teisiti.

kõik milliste suurt

Jooksjatel on sarnased omadused.

pingutust nõudvate

Enesekindlus

Auh, lähme jalutama!

midagi sellist, mis

Maratoni viimased kaks kilomeetrit on

leidmisele. Mulle esimesed kilomeet-

77

meline ennast ületa-

Kui stardis mõtleksin, et mul on joos-

Eduelamus

jooks

Jooksja 1/2011

asjade ärategemiseks. Arvan, et meil kõigil

Iga kord pärast maratoni läbimist

on joosta „oma mara-

tunnen ennast enesekindlamana.

tonid”.

Liigesetabletid Kui su elu on põrgu, sest valutavad liigesed ei lase kõndida? Kui sa oled aastaid söönud glükosamiini tablette, kuid sinu liigesed on ikkagi valusad ja kanged? Kas sa oled seni kulutanud tohutult raha ilma abi saamata? Siis proovi uusi FLEXICUR liigesetablette, mille toimeaineks on kurkumiin, mis teaduslike uuringute ja kliiniliste katsete põhjal on abiks just sulle. Kurkumiinil on kiire toime. Juba nädalase kasutamise järel tundsid kurkuumiiniekstrakti tablette kasutanud patsiendid valu kadumist ja liigeste elastsuse paranemist. Pikamajalisel kasutamisel täheldasid 85% patsientidest oma elukvaliteedi märgatavat tõusu ja tundsid ennast füüsiliselt aktiivsete ja sportlikemana. Flexicur tabletid sisaldavad standardiseeritud kurkumiini ekstrakti, mis on eraldatud looduslikust kurkumist. 1 tablett sisaldab 32,65 spetsiaalset CURCUMIN OR 100© ekstrakti. Kuuri algul võetakse 3 tabletti päevas. Pärast liigeste valulikkuse kadumist võib toimet säilitava annusena jätkata 1 tabletiga päevas.

Flexicur on müügil

apteekides ja

http://www.tervis24.ee


Tallatoed KOHE k채tte!


ERIPAKKUMINE EESTI NA

PORTLA KALENISS DER 20SE11D

Jooksuekspert koostöös ajakirjaga Jooksja pakub Sulle

Ajakirja ,,Jooksja’’

aastatellimust. Pakkumine kehtib 28. veebruarini.

Tellida saab Express Posti kaudu www.tellimine.ee/tellimine/kampaania/JOOKSJA8EUR Esimesed 250 tellijat saavad kalendri kätte Best Press OÜ kontorist Tere Tennisekeskusest, Tallinn, Marsi 4. Lisainfo ja küsimused: laura@jooksja.ee või telefonil 626 4782

Jooksja ilmub 6 korda aastas ning esimene number jõuab Sinuni juba veebruaris!

kõige€st

8

kalender_.indd

1

5.11.2010

12:48:11

ESIMESED 250 TELLIJAT SAAVAD

TASUTA

KAASA KA NAISSPORTLASED 2011

KALENDRI

Lisaks saab Jooksueksperdis

TASUTA jalatsite testi,

mis muidu maksab 19 eurot.

Info leiad www.jooksuekspert.ee.

Kõigile testi tegijatele uued jalatsid

-10%

Ajakiri Jooksja koostöös Jooksueksperdiga suunab soovi korral inimese põhjalikumaks testimiseks edasi Eesti Ortoosikeskusesse. Iga sajas tellija saab Ortoosikeskuses testimise TASUTA!


80

jooks

Jooksja 1/2011

Maakonnasport: Ida-Virumaa

Olümpiavõitja Erki Nool kavandab Narvas suurt rahvajooksu Tekst: Lauri Birkan Foto: Anna Romanenko ja Peeter Lilleväli/Põhjarannik

„Integratsioon läbi spordi – mis saaks ühe massispordiürituse juures olla veel positiivsem?” arutles koos olümpiavõitja Erki Noolega Narvas suurt rahvajooksu kavandav Mati Lilliallik, kes veab koos kaaslastega SEB Tallinna maratoni.

J

õhvi kultuurikeskuses toimunud

Ka võistluste asupaiga valikul on

peremessil poliitikute debatil

tema sõnul lihtne põhjus: „Tegu on

osalenud Nool ei pidanud paljuks

suure maakonnaga, kuid ometi pole

põigata sisse ka pool kilomeetrit ee-

seal suuri massiüritusi olnud,” ütles

male jäävasse spordihoonesse, et pi-

ta. „Usun, et sellest tuleb kasu nii kul-

dada maha üks sportlik kõne ning

tuurile kui ka lõimumisele. Me kõik

osaleda Kiviõli võistkonnaga spordi-

elame ju väikeses Eesti Vabariigis ja

teemalisel mälumängul – auhinnaks

mis oleks veel positiivsem kui integ-

tuli kolmas koht.

ratsioon läbi spordi?”

Ida-Virumaa spordiliidu juhatuse

Ehkki Ida-Virumaal on kõige po-

esimees Valdek Murdi sõnul andis 2000. aastal kümnevõistluses olümpiakulla võitnud riigikogu liikme osale-

pulaarsemad spordialad jalgpall ja Erki Nool (vasakul) ja Ida-Virumaa spordiliidu juht Valdeko Murd

jäähoki, on aastate jooksul tulnud sealt ka häid kergejõustiklasi. Ees-

mine mälumängule palju värvi juurde.

gem patroonirolli täitva Noole teada

ti naiste kõrgushüppe rekordi oma-

Samas mõttemängusarjas on varem

toimub suur rahvaspordiüritus loode-

nik, Sillamäelt pärit Anna Iljuštšen-

kaasa teinud teisigi spordikuulsusi,

tavasti augustis.

ko on kõige eredam näide. Nool

näiteks olümpiavõitja Jaan Talts.

Sügisjooksu väike vend

„Oleme juba raja valmis vaadanud

ennustas suurt tulevikku viimasel

ja see on vaieldamatult kõige ilusam

hooajal lausa seitsme penikoorma

jooksutrass Eestis,” lausus Lilliallik.

sammudega tipu suunas lendavale

Et aga Noole külaskäigud Ida-Virumaa-

„See kulgeb piki Narva jõge ja läheb

Kohtla-Järvelt pärit kolmikhüppaja

le pole juhuslikud, näitab kas või see,

ka kindlusest mööda.”

Igor Sjuninile.

et juba sügisest saadik on tal koos mitmeid suuri spordivõistlusi korraldava Lilliallikuga küpsenud idee korraldada ka Ida-Eestis üks rahvajooks. „Tahame koos Matiga korraldada rahvajooksu, kuhu oleks kaasatud vähemalt kõik Ida-Viru vallad,” ütles Nool. Murdi sõnul on Ida-Virumaal aktiivne rahvaspordielu. Argipäeva õhtujooksudel on olnud sadakond, Jõhvi rahvajooksul aga kuni nelisada osalejat. Lillialliku ja Noole projekti õnnestumisel oleks see arv ilmselt oluliselt suurem. „Mõtleme teha midagi Tallinna sügisjooksu sarnast,” vihjas Nool Baltikumi suurimale rahvaspordisündmusele, mis nüüd kannab nime SEB Tallinna maraton. Lilliallik jäi esialgu tagasihoidlikuks ja tunnistas, et kõik on alles väga toores ja vajab veel tugevat planeerimist. Ettevõtmisel pi-

Ida-Virumaale ehitatakse suur spordikeskus 27. jaanuaril allkirjastasid koostöölepingu Eesti Tennise Liidu president Urmas Sõõrumaa (keskel), Eesti Sulgpalliliidu president Robert Antropov (vasakul) ja Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov (paremal) uue spordihalli rajamiseks Kohtla-Järve lähistel. Sinna on kavandatud esimesel etapil viis tennise siseväljakut ja neli välisväljakut, kaheksa sulgpalliväljakut ning maadlussaal ja fitness-keskus. Esimene etapp maksumusega ligi kaks miljonit eurot loodetakse valmis ehitada 2013. aastaks. Sõõrumaa sõnul on IdaVirumaal võrreldes Tallinna ja Lääne-Eestiga vähe tenniseväljakuid. Antropovi sõnul on sama probleem ka sulgpallis. Ühtlasi usub ta, et projektiga liituvad Kohtla-Järve ümberkaudsed linnad ja vallad, sest spordirajatisi napib kogu Ida-Virumaal.


Üle 18-aastastele keelatud!

Kui sul on vanust rohkem kui 18 aastat, siis ... Hea noor lugeja! Eelmises ajakirjas kuulutasime välja jutukonkursi teemal „Lahedad laagrid“. Suur tänu kõigile, kes jutukonkursist osa võtsid! Parimaks valis žürii seekord 10-aastase Karoli loo. Palju õnne, Sinule kuulub 60 euro väärtuses Sportlandi kinkekaart! Selles numbris kuulutame välja uue konkursi ja teemaks on „Minu elamus spordivõistluselt“. Saada oma lugu meile hiljemalt 13. märtsiks toimetuse aadressil: ajakiri@jooksja. ee või postiaadressil Best Press OÜ, ajakiri Jooksja, Marsi 4, Tallinn 11316. Jutukonkursi võitja valib toimetuse kolleegium ja parima töö autor saab auhinnaks 60 euro väärtuses Sportlandi kinkekaardi.

lastekas

Jooksja 1/2011

81

Leia 5 erinevust! Kergejõustikusari "TV 10 Olümpiastarti" 2011. aasta hooaeg on juba alanud! Esimene etapp toimus Tartu Ülikooli Spordihoones ja 26. veebruaril peetakse teine etapp Lasnamäe Kergejõustikuhallis. "TV 10 Olümpiastarti" 40. hooaja avamisel esitles juubelihooaja võistlussärki kaugushüppe Eesti rekordinaine Ksenija Balta, kes võitis 1998. aastal Valgas "TV 10 Olümpiastardi" finaalis nooremate tüdrukute kuuevõistluse.

Mõnusat kirjutamist!

Foto: Mihkel Maripuu/Postimees/Scanpix

Võidutöö Üks lahe laager – Päästeala Noortelaager Laagrites pole ma eriti käinud, ei ole jõudnud ka spordilaagrisse, kuid eelmisel suvel õnnestus mul käia Päästeala Noortelaagris Peipsi järve ääres. Olin seal koos õega. No seal laagris oli tõeliselt lahe! Igal päeval oli oma nimi, näiteks ellujäämispäev, tulepäev, veepäev. Laager kestis viis päeva. Erinevatel päevadel tegelesime erinevate asjadega, tulepäeval saime näiteks palju tuld kustutada ja tuletõrjevoolikutega joosta, veepäeval eriti palju vees möllata, jne.

Karol

Vastused: alumisel pildil on maskotil puudu üks kulm, kollase T-särgi rinnalt on puudu logo, Ksenija Balta üks käevõru on puudu, taustaplakatilt on puudu Elioni logo, maskotil on üks varruka riba teist värvi.

Mulle meeldis seal laagris ka väga see, et igal hommikul oli hommikuvõimlemine ja saime ka palju joosta. Jooksmine meeldis mulle eriti. Saime ka mööda metsa orienteeruda ja erinevaid ülesandeid lahendada. Ega sellest orienteerumiskaardist eriti kerge aru saada ei olnudki, kuid õnneks keegi metsa ei jäänud. Igal õhtul olime ikka parajalt väsinud, kuid meil oli sellegipoolest lõbus, sest järgnev päev oli jällegi põnev. See laager oli ikka väga kasulik, kuna saime päästja elukutsest palju teada, ega see töö nii kerge ei olegi. Igal juhul tahaksin ka järgmisel aastal sinna laagrisse minna!


82

ristsõna

Jooksja 1/2011

ristsõna

Lahenda ristsõna ja võida Sportlandi kinkekaart 60 euro väärtuses Kirjuta siia ristsõna lahendus (tekib õige lahendamise korral mummudesse)

Ees- ja perekonnanimi

Kontakttelefon

Täidetud kupong saada ajakiri Jooksja toimetusse aadressil: Ajakiri Jooksja, Marsi 4, Tallinn 11316. Kupongi viimane postitamise kuupäev on 13. märts 2011. a. Kõigi õigesti vastanute vahel läheb loosi Sportlandi kinkekaart 60 euro väärtuses. Eelmise ristsõna võitja on TUULIKKI SIKKA. Võtame võitjaga ühendust! Eelmise numbri ristsõna õige lahendus oli: Saskia Alusalu ja Anna Iljuštšenko.



11jooksja