Issuu on Google+

eesti vastupidavusalade ajakiri

Hind 39 kr / 2,49 eur

Nr 4 (8) 2010

!

k 100 l

Liina

Rattasõit on ajavõit

Leila

Lily

Jooksupidu SEB Tallinna maratonil

Ässad: Veerpalu ja Kirsipuu EMT Rullituur lõpusirgel

Kirev kergejõustikusuvi

Õdede rivaliteet: Kes on kõige

kiirem?


Väljaandjalt

Sügisstartideks valmis!

eesti vastupidavusalade ajakiri

Nr 4 (8) 2010 Ajakiri Jooksja postiaadress: Ahtri 6A Tallinn 10151 Kontakt: ajakiri@jooksja.ee kontakttelefon: 660 0277 Toimetus: Peatoimetaja: Andrus Nilk andrus@jooksja.ee andrusnilk@hot.ee Toimetaja-sekretär: Heili Horn heili@jooksja.ee Disainer: Maia Vaab maia@jooksja.ee Väljaandja: Donatas Narmont donatas@jooksja.ee Trükk: AS Printall Reklaam ja tellimine: ajakiri@jooksja.ee kontakttelefon: 626 4782 Tellimishinnad: aasta (6 numbrit) - 174 kr poolaasta (3 numbrit) - 99 kr Koduleht: www.jooksja.ee

Head vastupidavusalade sõbrad!

K

uum suvi hakkab pikkamisi taanduma ning asendub loodetavasti kena pehme sügisega, et saaksime mõnusalt oma treeninguid jätkata ning ka plaani võetud võistlustel osaleda. Erinevate alade üritusi on palju ja kindlasti leiavad kõik huvilised nende seast ka enda jaoks sobivad. EMT Järvejooksude sarja lõpetab Ülemiste järve jooks, paljud jooksevad kindlasti oma esimese maratoni SEB Tallinna maratonil, mille korraldajad väga põhjalikult ette on valmistanud. Otsustav etapp peetakse EMT Rullituuril, ka jalgrattavõistlusi jagub, triatloni harrastajail on võimalik end proovile panna sügisduatlonidel jne. Kokkuvõtted tehakse terve suve kestnud ja Stamina korraldatud Eesti Energia tervisejooksul ja -kõnnil. Jooksuhooaeg lõpeb paljudele aga traditsiooniliselt Saaremaal kolme päeva jooksuga. Nii et jääb üle ainult aktiivset osalemist soovida. Ajakiri Jooksja jõuab käesoleva numbriga teie ette juba kaheksandat korda ja seekord esmakordselt 100-leheküljelisena. Nagu oleme ka juba varem tõdenud, head materjali on palju ja meie ülesanne on sellest kõige huvitavam osa teieni tuua. Loodan, et lugedes veendute ka ise, et meie tegijate tiim ja kaasautorid Andrus Nilgi juhtimisel on igati head tööd teinud. Eesmärgid, mida saavutada, peavad minu arvates olema – nii on parem edasi pürgida ja soovitud tulemust saavutada. Eelmises Jooksjas mainisin, et Harku järve jooksul jäi mul eesmärgist ehk esimese saja hulka jõudmisest puudu 16 sekundit ja 12 kohta ning Pühajärve jooksul üritan uuesti. Juuli keskel palava ilmaga ja raskel rajal see ka õnnestus, lõpptulemus 88. koht ligi tuhande lõpetaja seas. Sama eesmärgi võtan ka

ümber Ülemiste järve joostes, kerge see kindlasti ei saa olema. Ajakiri Jooksja jõuab teieni sel aastal veel kaks korda, oktoobris ja detsembris. Seniks sportlikku sügist, positiivset meeleolu ja jõudu püstitatud eesmärkide täitmisel nii spordiradadel kui ka väljaspool seda! Donatas Narmont Jooksja väljaandja

Augusti keskel Tallinnas pärast Stamina korraldatud poolmaratoni läbimist. Viimane tõsine treeningvõistlus enne Ülemiste järve jooksu sai tehtud.

Koostööpartnerid: Esikaanel: Liina, Leila ja Lily Luik Foto: Rainer Ojaste

lugejale

Jooksja 4/2010

www.ekjl.ee

www.stamina.ee

MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi www.jooks.ee

5


66

SISUKORD

sisukord JOOKSJA 2/2009

Jooksja 4/2010

Selles numbris Selles numbris

Selles numbris Selles numbris

Jooksja suvenumbris jagavad asjatundjad nõu ja juhiseid eri vastupidavusalade treeninguks, tutvustatakse nii Eesti paremaid tegijaid kui ka sitkemaid harrastusportlasi, Jooksja kaheksandas numbris pälvivad rohkesti tähelepanu jooksusõbrad, kes tulevad käsitletakse laste sportimist, avaldatakse tähtsamate rahvaspordiürituste kalender. 12. septembril SEB Tallinna maratoni starti. Neile jagab nõu ka maratonihunt Meelis Atonen, kes on 42,195 km distantsil võistelnud 58 korda. Harrastusratturid saavad pädevat teavet 9 Kaanestaar Gerli Ots intervjuust teeneka jalgrattaspordi treeneri Rein Kirsipuuga. Kogemusi jagas kuuekordne Aastaid oma lõbuks jooksnud noor naine räägib, kuidas ta valmistub mäkkejooksu maailmameister Jonathan Wyatt. elu esimeseks maratoniks. Joostes õpite iseennast tundma 814Kaanepersoonid Liina, Leila ja Lily Luik

Jooksuekspert Meelis Minnpäeval annab jooksukooli osasLiina, nõu, Leila ja Lily Luik tulid Ühel ilusal oktoobrikuu ilmavalgustteises näinud tantsusaalist jooksurajale ja usutavasti kauaks ajaks. Nad unistavad võimalusest mille üle peab treenima hakates kõigepealt mõtlema. tõusta kord kolmekesi koos auhinna võitjatena pjedestaalile. 20 Löö kaasa järvejooksudel!

13 Kuidas maratonist teha Järvejooksude korraldaja Stamina juhtoma Urmopidupäev? Raiend selgitab,

Kuidas läbida edukalt esimene mida tuleks osalejate jaokselu paremini teha.maraton ja 42,195-kilomeetrisest jooksust rõõmu tunda? Näpunäiteid ettevalmistuse lõpuosaks ja jõu jaotamiseks distantsil annab Eesti jalutuks paremaid maratoonareid Toomas Tarm. 22 Joostes Mitmekülgne harrastussportlane Priit Pullerits tunnistab,

16 Kas sügisjooks kujuneb Tallinna tippürituseks? et vigastas end liialt ahnelt harjutades.

12. septembril saavad tuhanded jooksusõbrad Eesti pealinna südatänavatel eesõiguse: kell 9 algab SEB Tallinna maraton, kell 13.30 kõlab stardipauk kümnele 25 Rekordimees Pavel Loskutov jälle hoos kilomeetrile. 40-aastaseks saav üks Eesti paremaid pikamaajooksjaid tahab

veel Suur noorematega võidu joosta. 18 eesmärk: teha Tallinna maraton jooksjale nauditavaks

Rahvusvahelise maratonijooksude liidu AIMS-i tegevjuht Hugh Jones, kes kuulus 26 Mudast, ja kõva mehe tiitlist 1980. aastatelveest maailmaklassi ja võitis Londoni maratoni ajaga 2:09.24, käis juulis Mitmekülgne harrastussportlane Valdo Jahilo SEB Tallinna maratoni mõõtmas ja radakirjeldab nii-öelda õnnistamas. adrenaliinitulva esilekutsunud kõvamehejooksu.

21 Valu möödub, uhkustunne on igavene

27 Maratonihundi come backk Stockholmis Mida teha viimasel maratonieelsel nädalal ja võistluspäeval? Mõned soovitused, mida selgitab Bostoni maratoni neljakordne Bill Rodgers. 62-aastane Enn Bachmann koges pärast pikka pausi võitja taas maratoni joostes võimsat emotsionaalset laengut.

24 Maratonihunt Atonen: valige tempo, mis ruttu maha ei murra

Kui paljupärast peakspõlveoperatsiooni jooksu ajal jooma ja sööma? Kas kanda mütsi? Kuidas kaitsta 28 Elu varbaid ja rinnunibusid hõõrdumise eest? 58 korda maratoni läbinud Meelis Tennist ja jooksu harrastav Kalle Muuli kirjutab, kuidas saab pärast Atonenil ontaas kogemusi põlvelõikust harjutada.küllaga, kuulakem teda.

34 Kergejõustiku erileheküljed 30 Jooksjaid kutsutakse Pärnu ja Elvasse

Kirev kergejõustikusuvi: Barcelona EM, võistkondlik EM Budapestis ja Olümpiasangar Jüri Jaanson lubab pärast sõudjakarjääri lõppu mitmevõistluse superliiga Tallinnas, kõikjal pildistas Marko Mumm. Jaak Uudmäe ka ise jooksudel kaasa teha. ja Erki Nool meenutavad teekonda olümpiapjedestaali kõrgeimale astmele.

32 Jooksuriiete valimine

46 Mis on pokuporno ehk seikleja sõnavara

Aastaid jooksuriideid müünud 1980. aastate tipptegija Rein Valdmaa Eelmises Jooksjas ilmunud jalgrattasportlase sõnastik innustas koostama ka annab nõu, mida peaks treeningul Entusiastlik selga panema.seikleja Kaja Sepp saatis sellest väljavõtte. seiklussportlase sõnastikku.

34 Valik rahvaspordiüritusi 48 Katsumus rahvajooksul: põletav palavus Jooksmine, jalgrattasõit, triatlon, ujumine, rulluisutamine,

orienteerumine ja seiklussport. 49 Andrus Veerpalu kolumn

37 Eksootikajanu viib eri maailmanurkadesse 50 Teeme jooksmise mugavamaks!

Jooksmine on Villu suurepärane spordiala ja lihtsaim viis enda treenimiseks. Harrastusjooksja Zirnask seab oma reisikavu nii, Jooksmist saab harrastada peaaegu igal pool, igal ajal ja igaüks. et võtab sihiks maratonijooksu senikäimata linnas.


6 53 Jaan Kirsipuu: ärge kartke puhata! 54 Rein Kirsipuu: iseenda jälgimine on kõige tähtsam

Harrastaja kuldne reegel ütleb: kunagi ei tohi millegagi liialdada! Liialduse tunneb sageli ära enesetunde järgi, väidab tunnustatud rattatreener Rein Kirsipuu, Jaan Kirsipuu isa.

56 Vastasseis jätkub: maastik vs maantee

SISUKORD

Selles numbris JOOKSJA 2/2009

Selles numbris

sisukord

Jooksja 4/2010

7

Selle

Jooksja suvenumbris jagavad asjatu tutvustatakse nii Eesti pare käsitletakse laste sportimist, av

Viimastel aastatel võib nädalavahetuseti kodus ringi toimetavaid trimmis mehi või naisi kohata aina harvem. Nad on ära. Koos rattaga. Mõnel rallil, maratonil või niisama võidukihutamisel.

9 Kaan

59 Treenitud rattur rühib tõusudel mängeldes

14 Joo

Aastaid

elu esim

Rattasõidusõbrad käivad teisipäeviti Tallinnas Sparta spordiklubi treeneri Allan Auliku juhendamisel sõidutehnikat lihvimas ja heas seltskonnas mõnusalt aega veetmas.

Jooksue

64 Spordiklubi CFC ühendab rattureid ja suusatajaid

20 Löö

Vaevalt keegi kahtles selles, et 2002. aasta juulis endiste tippratturite Riho Suuna, Toomas Kirsipuu ja Tõnu Roosmäe, toonase tippsõitja Lauri Ausi ning teiste jalgrattaaktivistide loodud rattaklubi CFC kujuneb elujõuliseks.

67 Mäkkejooksu maailmameister kiidab Salomoni jalatseid 70 Jaanson: tahame teha Kahe Silla jooksust Pärnu spordipeo

Olümpiamängude pronksmedalimees Allar Levandi on lubanud Jüri Jaansonile, et tuleb 5. septembril taas Pärnu Kahe Silla jooksule. Jaanson loodab, et ajapikku kujunebki tema kodulinna suurüritusest olümpiamedaliomanike kokkusaamine.

72 Kahe maratoniga mägimatkareis Lapimaale

Meelis Koskaru kirjeldab, kuidas jooksis Lapimaal kahel maratonil ning vahepeal tegi mitmepäevase mägimatka Rootsis ja Lofootide saaretuuri Norras.

74 Rulluisutajad vallutasid Tartu 76 EMT toetab rullituuri ja järvejookse 80 Seitse aastat järvejooksule truu

2004. aastast alates kõigil neljal järvejooksul kaasa teinud Margit Peebot innustab võimalus oma tulemusi parandada ja keset ilusat loodust võistelda.

84 Kuidas valida jõukohast koormust?Jooksuprofessori nõuanded (4)

mille üle

Järvejoo

mida tule

22 Joo

Mitmekü

et vigast

25 Rek

40-aasta

veel noo

26 Mud

Mitmekü

adrenalii

27 Mar

62-aasta

joostes v

28 Elu

Tennist j

põlvelõik

Kuidas sobitada võistlusi ja treeninguid? Millal minna kuumal suvepäeval harjutama? Taas jagab soovitusi spordipedagoog Ants Nurmekivi.

30 Joo

86 MBT jalats kui vaba aja treeninguvahend

ka ise jo

90 Kotšegarov valmistus Hawaii põrgukuumust taluma

32 Joo

Olümpia

9. oktoobril stardib 24-aastaseks saav Kirill Kotšegarov noorima eestlasena Hawaiil Ironmanil ehk raudmehe triatlonil.

Aastaid

94 Igaühele jõukohane harrastus - kepikõnd

34 Vali

annab nõ

Põline spordimees Rene Meimer soovitab südant treenida kepikõnniga, mis aitas teda ennastki pärast rasket autoavariid.

Jooksmi

97 Lastekas

37 Eks

98 Ristsõna

orienteer

Harrastu et võtab


8

Kaanepersoonid Jooksja 4/2010

Kolmikõed Liina, Leila ja Lily Luik

Õed Liina, Leila ja Lily Luik koos treener Harry Lembergiga.

Kolme õe rivaliteet: kes on jooksurajal

kõige kiirem? Tekst: Andrus Nilk Fotod: Rainer Ojaste

Ühel ilusal oktoobrikuu päeval ilmavalgust näinud Liina, Leila ja Lily Luik tulid tantsusaalist jooksurajale ja usutavasti kauaks ajaks. Nad unistavad võimalusest tõusta kord kolmekesi koos auhinna võitjatena pjedestaalile. olm heledapäist 24-aastast õde

K

„Jooksmine hoiab heas kehalises

vaheldust. Saame väga toredate õpi-

on toonud jooksurajale elevust

vormis ja pärast trenni on alati väga

lastega koos aega veeta, head muusi-

ja värvikust, ent ka tantsurah-

hea enesetunne,” lausus Liina.

kat kuulata ja oma loomingut kasuta-

vas pole kaotanud. Hoolimata jook-

„Jooksmine toetab tantsimist ja vas-

da. Ilma jooksmiseta ei peaks me

sutreeningute sagenemisest ja koor-

tupidi. Kehaline koormus on väga

tantsutreeningul mitmeid tunde jär-

muse suurenemisest tantsivad kõik

suur, aga see mulle just meeldibki.”

jest vastu.”

kolm õde õhinaga edasi ja õpetavad

Lily täiendab sõsara mõttekäiku:

Võib vist liialdamata öelda, et õed

ka kümnetele neidudele hip-hop sõu-

„Tantsutreeningud ja -tunnid viis kor-

on tantsinud ja jooksnud läbi oma noo-

tantsu. Show must go on!

da nädalas pakuvad jooksmisele head

re elu. Neljanda klassi tüdrukutena


Kolmikõed Liina, Leila ja Lily Luik

Lily Luik: „Jooksmine on lihtne spordiala: paned dressid selga ja ketsid jalga ning lippad. Pikamaajooksutreening kestab kaua, saab vaimselt puhata ja linnulaulu kuulata. Pärast treeningut tunnen, et mu keha on õnnelik. kiindusid nad võistlustantsu ning te-

keegi meist ei taha ju kehvem olla,”

gelesid ka sõu- ja rahvatantsuga.

lausus Liina.

Energiast pulbitsevatena soostusid nad alati osalema koolidevahelistel

Üksteist õhutades

jooksu- või mõne muu ala võistlusel.

Kui õigesti mäletan, siis vist 2008. aas-

„Enamik klassiõdedest said meilt

ta Pühajärve jooksul märkasin õdesid

võistlustel pähe!” meenutasid õed lõ-

jooksurajal esimest korda. Alustasin

busalt. „Saime sportliku ande sündi-

rahulikult ning ettepoole rühkides jäid

des kaasa. Lapsepõlves polnud kuna-

ühepikkused ja samasuguseid riideid

gi igav, alati oli kaks mängukaaslast

kandnud kaks valgete patsidega neidu

olemas.”

kohe silma. Möödusin, sest nad olid

Nüüd on aga jooksukaaslane alati

ilmselt alustanud rutakalt. Paari kilo-

käepärast: koos harjutades ja võistel-

meetri pärast jõudsin aga järele veel

des on õdede tulemused järk-järgult

ühele täpselt samamoodi välja näinud

paranenud. Liina sai Eesti meistri-

piigale. Oh sa rist, mõtlesin, kas lasin

võistlustel kahel alal isikliku rekordi-

ühe õe järsul tõusul märkamatult möö-

ga viienda koha: 5000 m jooksus ajaga

da? Protokolli sirvides selgus, et jooksu

18.36 ja poolmaratonis ajaga 1:31.30.

lõpetas kolm õde Luike.

„Alati on hea koos treenida ja võistelda, toetame üksteist väga palju ja

Leila Luik (nr 88) poolmaratoni Eesti meistrivõistlustel, kus ta sai ajaga 1:41.24 16. koha.

Sel suvel kõige suuremaid edusamme teinud Liina on aga kindlalt

Kaanepersoonid Jooksja 4/2010

Lily Luik Sündinud 14. oktoobril 1985 Pikkus 163 cm, kaal 50 kg Maksimaalne pulss: 196 lööki minutis Nädala jooksumaht: 60–70 km Kõige pikem jooksutreening: 33 km Lemmiktants: hip-hop, break

Leila Luik Sündinud 14. oktoobril 1985 Pikkus 164 cm, kaal 49 kg Maksimaalne pulss: 196 lööki minutis Nädala jooksumaht: 70 km Kõige pikem jooksutreening: 33 km Lemmiktants: hip-hop, break

Liina Luik Sündinud 14. oktoobril 1985 Pikkus 164 cm, kaal 49 kg Maksimaalne pulss: 196 lööki minutis Nädala jooksumaht: 70 km Kõige pikem jooksutreening: 34,5 km Lemmiktants: hip-hop, ragga

9


10

Kaanepersoonid Jooksja 4/2010

Kolmikõed Liina, Leila ja Lily Luik

Liina Luik (nr 89) poolmaratoni Eesti meistrivõistlustel, kus ta sai ajaga 1:31.30 viienda koha.

ette läinud: tänavusel Pühajärve jook-

„Ma ei saa tänavuse hooaja etteas-

sul edestas ta mind peaaegu kahe

teid eriti kiita,” tunnistas poolmara-

minutiga ja lõpetas ajaga 43.40 naistest seitsmendana. Järeldus: harjutab

Kuidas õdesid eristada?

hoolega ja õigete juhiste järgi! „Eelmise aasta võistlustega võrreldes olen oma aegu parandanud keskmiselt kahe minutiga,” selgitas Liina. „Enesetunne, keskmine kiirus, pulss, jooksutehnika – kõik on tänu treeningutele läinud paremaks. Kadunud on ka pisted, mis mind varem võistlusel piinasid.” Järjepideva jooksmisega alustasid

toni Eesti meistrivõistlustel Liinale kümne minutiga kaotanud Leila. „Suvi on olnud jooksjale väga raske. Mee-

Lily Luik: „Liinal on lõual sünnimärk, praegu ka lühemad juuksed. Paljude meelest oleme Leilaga sarnasemad, ta on minust natuke pikem. Silmade kuju on kõigil natuke erinev. Lähedasemad tunnevad meid ka hääle järgi.”

letus kuumuses peab leidma aja, millal saaks treenida. Viimased võistlused on näidanud, et palavus ei sobi mulle. Harry ütleb: „Step by step.” Eks areng toimub tasapisi.” Lily rõõmustas kõige enam pärast maikuist Tartu jooksumaratoni: ta parandas 23 km distantsil oma mullust aega seitsme minutiga. Kuid niitmisel saadud jalavigastus lõi jooksu-

õed neli aastat tagasi rannavalves töökaaslase Veiko Randaru õhutusel. Kol-

si ja 1500 m jooksu Eesti rekordi oma-

kava sassi, augustis tuleb tal end ra-

leeg tegi tüdrukutele treeningukavad

nik Tiidrek Nurme olümpiale.

vida ja puhata.

ja võistlustel aitas neil tempot teha.

„Treeningukoormus on suurene-

„Kui alustasime treeningutega, olin

nud,” lausus Leila. „Lõigutreeningud

Kahekesi maratonile

mina õdedest teine ja Leila esimene,

on pikenenud, rohkem ja mitmekülg-

Liina on usinalt valmistunud SEB

aga eelmisest aastast on läinud vastu-

semalt teeme jooksu- ja lihasvastupi-

Tallinna maratoniks, kus ta tahab

pidi,” lausus Liina.

davusharjutusi.”

uuendada oma mullusel Tallinna rah-

Märtsist saadik nõustab õdesid Tar-

Soov üksteist üle trumbata annab

tu Ülikooli spordiklubi treener Harry

jooksutreeningutele vürtsi. Leila ja

Lemberg, kelle juhiste järgi jõudis

Lily ei kavatse pere esijooksja tiitlit

maratoonar Pavel Loskutov tippklas-

Liinale niisama loovutada.

vajooksu maratonil püstitatud isiklikku rekordit 3:33.48. „Veiko Randaru, kes oli kord maratoni läbinud, soovitas minulgi seda


Kolmikõed Liina, Leila ja Lily Luik

Liina, Leila ja Lily Luige peamised treeninguvahendid: Pikk jooks 70–120 minutit; ekstensiivsed 1000–3000-meetrised lõigud (1 km tempo 4.10–4.40); lühikesed 100–300-meetrised lõigud või mäkkejooksud; lihastreening ja jooksuharjutused; säilitava toimega või taastav jooks 30–50 minutit.

distantsi proovida,” lausus Liina.

km distantsil eelmisel sügisel tervise-

„Tekkis ka raskeid hetki, vahel mõt-

viperuse tõttu maratonilt eemale jää-

lesin endamisi, miks pidin siia tulema,

nud Leila.

aga kordagi ei tekkinud soovi katkes-

„Kui kunagi alustasin viiekilomeet-

tada. Olin ju suvel maratoniks treeni-

riste treeningutega, ei osanud arvata-

nud ja tahtmist jagus piisavalt.”

gi, et olen peagi nii pika distantsi lä-

Õe julgustamiseks, ergutamiseks ja

bimiseks võimeline,” lausus Leila, kes

abistamiseks sõitis Lily rajal rattaga

loodab 12. septembril Tallinnas Vaba-

kaasa. Kurnatusest hoolimata lange-

duse väljakul maratoni finišis enda

tas Liina kohe pärast finišeerimist

üle uhkust tunda.

ti, siis tahan paremat aega!”

Lily, kes tuleb aga kindlasti kahte osaleda järgmisel aastal. „Kihvt oleks

läbinud 25 ja kõige pikema otsana 34,5

kolmekesi koos esiridades joosta,”

kilomeetrit. Mullu oli tema kõige pi-

lausus ta.

„Ootan maratoni väga, loodan põne-

2010. aasta võistluste tulemusi: Viljandi järvejooks (11,5 km): 16. (naiste arvestuses) Liina 49.58, 17. Leila 50.23, 27. Lily 52.48. Tartu jooksumaraton (23 km): 13. Liina 1:44.01, 14. Leila 1:44.03, 20. Lily 1:48.53. Harku järvejooks (6,3 km): 13. Liina 25.41, 18. Leila 26.36, 25. Lily 28.16. Pühajärve jooks (10,7 km): 7. Liina 43.40, 13. Leila 46.05, 23. Lily 48.53. Tallinna rahvajooks, poolmaratoni Eesti meistrivõistlused (21,1 km): 5. Liina 1:31.30, 16. Leila 1:41.24.

õde ergutama, kavatseb maratonil

Kahel selle suve treeningul on Liina

kem treening 30 kilomeetrit.

Jooksja 4/2010

Õed omavahel

Treeningukava

otsuse: „Järgmisel aastal tulen uues-

Kaanepersoonid

Sihikul Eesti paremik

vat ja üllatusterohket jooksu,” ütles

Sügisest alates kooosnevad Tartu

Liina, kellega koos debüteerib 42,195

tervishoiu kõrgkooli lõpetanud Leila

Treener Harry Lemberg:

tüdrukute põsed pole enam ümarad

ja Lily päevad kodulinnas Emajõe ääres taas jooksmisest ja tantsimisest. Vabal ajal nad joonistavad või loovad uusi tantse. „Kui veel aega üle jääb, siis puhkame,” ütles Leila lõbusalt. Sügisest kevadeni Viljandi kultuuriakadeemias tantsukunsti õppiv Liina leiab päevakavas aega nii jooksmisele kui ka koolitöödele. Kahel korral nädalas juhendab ta ka tantsurühma. „Pean alati hoolikalt mõtlema, millal joosta, et ei tekiks ülekoormust ja

Tartu Ülikooli akadeemilise spordiklubi juhatuse liige, jooksutreener Harry Lemberg: „Kolmikud sattusid minu juurde jalgrattur Laura Lepasalu eestkostel. Nad olid mõned aastad jooksnud ja osalenud jooksuüritustel, seega oli teatud jooksutaust olemas. Igapäevane aeroobikatund on neile hea lihastreening. Kogu jooksutreening on üles ehitatud praktilisest õppetööst ja tantsutreeningutest lähtudes. On muu koormus suurem, siis jooksevad vähem või ei jookse üldse. Kuigi nad on kolmikud, arenevad nad ja taluvad koormust erinevalt. Liina on sel aastal teistest õdedest veidi eest liikunud. Suvel töötavad nad vetelpäästes. Tallinnas joostud poolmaratoni Eesti meistrivõistluste ajal vaatasin, et tüdrukud näevad juba jooksjate moodi välja, põsed pole enam ümarad. Arvestades tüdrukute hetkeseisu ja palavuses läbitud poolmaratoni tulemusi, planeerin Liinale maratonis aega 3:10 – 3:15 ja Leilale 3:30 – 3:35. Lily tegi hiljuti oma jalale vikatiga haiget ja jookseb ilmselt maratoni järgmisel aastal.”

suurt väsimust,” lausus Liina, kes on seadnud eesmärgi jõuda Eesti paremikku. „Siis edasi Euroopasse ja maailma,” lisas ta heatujuliselt. Ka Leila unistab suurelt. „Nii me ise kui ka treener tunneks uhkust, kui pjedestaalil esikohti vastu võtaksime,” lausus ta. Kuid arenemiseks on vaja väga palju harjutada, toonitas Liina. „Olen selleks valmis. Jooksupisik on mu sisse tulnud ning niipea see ei kao.”

11


1226

AINULAADSE GRAFIIDIST SISEKÜLJE TOESTUSEGA TREENINGJALATS

MR1226SG / WR1226SG • Eestis ainuke grafiidist sisekülje toestusega treeningjalats • ABZORB põrutust neutraliseeriv tehnoloogia kogu vahetalla ulatuses • PHANTOM LINER õmblusteta vooder lisab mugavust ja ei hõõrdu • Vaatamata tugevale toestusele on 1226 pehme ja väga hea rullavusega

MÜÜGIL: JOOKSUEKSPERT JA NEW BALANCE OUTLET SHOP PIRITAL

Made in the UK


Sündmus: SEB Tallinna maraton

Jooks

Jooksja 4/2010

Kuidas maratonist teha

oma pidupäev? Tekst: Toomas Tarm

Fotod: Scanpix

Kuidas läbida edukalt elu esimene maraton ja 42,195-kilomeetrisest jooksust rõõmu tunda? Näpunäiteid ettevalmistuse lõpuosaks ja jõu jaotamiseks distantsil annab Eesti paremaid maratoonareid Toomas Tarm.

L

oodetavasti tehakse 12. septemb-

gurütm on tavaline: tehakse viimased

meid venitama ja painutama. Nädal

ril peetaval esimesel SEB Tallin-

tugevad lõigutreeningud ja pikad

enne maratoni võib joosta pikema

na maratonil ka Eesti jooksuaja-

jooksud. Selle treeninguperioodi lõ-

rahulikus tempos jooksu, aga see

lugu: suure tõenäosusega osaleb kõige

petamiseks ja kehalise töövõime kont-

peaks moodustama 70 protsenti ta-

pikemal olümpiadistantsil rekordarv

rollimiseks sobib 28. augustil peetav

valisest pikast jooksust (vt kõrval

eestlasi. Neist rohkem kui pooled star-

14-kilomeetrine ümber Ülemiste

näidiskava kaheks viimaseks mara-

divad oma esimesel maratonil. Usu-

järve jooks.

tonieelseks nädalaks).

tavasti on enamik korralikult valmis-

Kahel viimasel nädalal ehk alates

Maratonieelsel nädalal tuleb täis-

tunud, terved ja valmis mitmetunni-

29. augustist tuleks treeningukoor-

väärtuslikult toituda, ülekaalus on

seks katsumuseks keskenduma. Kui-

must vähendada: jooksu intensiivsus

süsivesikuterikas toit. Samuti tuleks

das viimastel stardieelsetel nädalatel

ja maht peaks olema 60–70 protsenti

rohkesti juua.

tegutseda, et maratoni jooksmine ei

tavapärasest koormusest. Nädala

Raskusi maratoni teisel poolel põh-

kujuneks vaevlemiseks, vaid pakuks

keskel võiks teha ühe intensiivsema

justavad tavaliselt kas vale (loe: liiga

rõõmu ja naudingut?

treeningu, näiteks fartleki (kiiren-

kiire) algtempo või energiapuudus

dustega jooks), ülejäänud päevadel

(organism on tühi ja jõuetu, sest toit-

on kavas taastav jooks. Tavapärasest

ainevarud on kulutatud). Mõlema mõ-

Kolm-neli nädalat enne maratoni saab

rohkem peaks tegema jooksuharju-

jutaja vastu on targa tegutsemisega

veel sihikindlalt töötada. Treenin-

tusi ning lihaseid, liigeseid ja side-

võimalik edukalt võidelda.

Vähendada koormust!

13


14

jooks

Jooksja 4/2010

Sündmus: SEB Tallinna maraton

Valige sobiv algtempo!

Näidiskava kaheks viimaseks maratonieelseks nädalaks

Kuidas peaks algaja maratoonar leid-

(viis korda nädalas treenivale jooksjale):

ma sobiva jooksutempo? Üks reegel on: mida ühtlasemas tempos suudetakse

1. nädal:

maraton läbida, seda parem. Alates esimestest kilomeetritest peaks võtma

E. Puhkus. T. Taastav jooks 8 km, jooksuharjutused. K. Fartlek 10 km, selles vahelduvalt ühe- ja kaheminutilised lõigud poolmaratoni tempos, pausi pikkus valida nii, et olete enne järgmist lõiku taastunud. N. Puhkus. R. Taastav jooks 8 km, pärast 8 x 100 m kiirendusi, vahel sama pikk sörkjooks. L. Pikk jooks (70 protsenti tavapärasest pikkusest), venitusharjutused. P. Taastav jooks 8 km, jooksuharjutused.

algtempo, mida jooksja suudab eeldatavalt järgida ka distantsi lõpuosas. Iga minut, mida jooksja võidab esimesel kümnel kilo-meetril tänu kavandatust kiiremale algtempole, kaotab ta viimasel kümnel kilomeetril neljakordselt. Esimest korda maratonil startija saab algtempot valida lühematel distantsidel näidatud aegade järgi. Näiteks on tempo valimisel nn spikriks eelneva paari kuu vältel joostud 10 kilomeetri ja poolmaratoni või mõne järvejooksu ajad.

2. nädal:

Kõrval olevas tabelis (nr 1) on kirjas 10 km, 21,1 km, Pühajärve jooksu (10,7

E. Puhkus. T. Taastav jooks 8 km, pärast 8 x 100 m kiirendusi, vahel sama pikk sörkjooks. K. Fartlek 8 km, selles vahelduvalt ühe- ja kaheminutilised lõigud poolmaratoni tempos (viimane intensiivsem pingutus enne maratoni). N. Taastav jooks 8 km, jooksuharjutused. R. Puhkus. L. Soojendus 30 minutit või aktiivne puhkus (näiteks mõõdukas jalutuskäik, rattasõit). P. MARATON.

km) ja Ülemiste järve jooksu (14 km) orienteerivad ajad, mis vastavad üksteisele. Nende abil saate arvutada endale jõukohase maratoni tempo. Pühajärve jooksu muutis peale tõusude ja langustega raja raskemaks ka palavus. Olenevalt treenitusest ja jooksja tasemest võis ajaline kaotus olla kuni kaks minutit. Seda on ka allolevas tabelis arvestatud. Ka Tallinna rahvajooksu poolmaratoni aegu mõjutas palavus, tasemest sõltuvalt 2 - 10 minutit. 10 km

21,1 km

Pühajärve

Ülemiste

Maratoni tempo kilomeetri kohta

Maratoni esimene 10 km

Eeldatav maratoniaeg ühtlases tempos joostes

35.00

1:17.00

39.30

50.00

4.00

40.00

2:48-2:50

40.00

1:28.00

45.00

56.00

4.35

45.50

3:13-3:15

45.00

1:40.00

50.30

1:02.00

5.10

51.40

3:38-3:40

50.00

1:52.00

56.15

1:09.30

5.45

57.30

4:03-4:05

55.00

2:04.30

1:02.00

1:17.00

6.20

1:03.20

4:28-4:31

60.00

2:17.00

1:08.00

1:25.00

7.00

1:10.00

4:55-4:58

tõenäosus lõpetada kavandatud tulemusega. Kui distantsi teine pool jääb esimesest poolest 5–10 minuti võrra aeglasemaks, võib öelda: valisite õige algtempo. Kui distantsi teine pool on üle 10 minuti esimesest poolest aeglasem, on algtempo olnud tõenäoliselt liiga kiire. Kokkuvõttes: (alg)tempo kavandamine ja selle järgimine on muidugi vajalik, aga eelkõige tuleks usaldada

Tabelis toodud eri distantside aegu

Harrastusjooksja suudab valitud

ja nende suhet ei saa võtta absoluutse

algtempot lõpuni hoida vaid ideaalis.

tõena. Jooksja võimekus eri distant-

Tegelikkuses kipub tempo distantsi

sidel on individuaalne. Näiteks mara-

teisel poolel väsimuse ja organismi

tonis etendab suurt rolli, kui pikki

energiavarude kahanemise tõttu ikka-

treeninguid on jooksja eelneva kolme-

gi nn ära kukkuma ehk aeglustuma.

nelja kuu vältel teinud ning missugune

Mida parem on enesetunne ja suut-

on tema kehaline ja moraalne valmis-

likkus tempot säilitada, seda väiksem

olek just 42,195 kilomeetri läbimiseks.

on ärakukkumine ja seda suurem on

enesetunnet ja vastavalt sellele jooksu ajal tempot muuta.

Toomas Tarm (41)

on Eesti Kergejõustikuliidu kestusjooksualade vastutav treener. Ta on jooksnud maratoni ajaga 2:17.42 (1994), mis on Eesti kõigi aegade edetabelis 3. kohal.


1226

AINULAADSE GRAFIIDIST SISEKÜLJE TOESTUSEGA TREENINGJALATS

MR1226SG / WR1226SG • Eestis ainuke grafiidist sisekülje toestusega treeningjalats • ABZORB põrutust neutraliseeriv tehnoloogia kogu vahetalla ulatuses • PHANTOM LINER õmblusteta vooder lisab mugavust ja ei hõõrdu • Vaatamata tugevale toestusele on 1226 pehme ja väga hea rullavusega

MÜÜGIL: JOOKSUEKSPERT JA NEW BALANCE OUTLET SHOP PIRITAL

Made in the UK


16

jooks

Jooksja 4/2010

SEB Tallinna sügisjooks

Kas sügisjooks kujuneb Tallinna tippürituseks? Tekst: Andrus Nilk Foto: Scanpix

12. septembril saavad tuhanded jooksusõbrad Eesti pealinna südatänavatel eesõiguse: kell 9 algab SEB Tallinna maraton, kell 13.30 kõlab stardipauk kümnele kilomeetrile.

3

65 päeva aastas valitsevad linna mootorsõidukid, ühel päeval aastas kehtestatakse liiklemisel reeg-

lid inimeste järgi, kellele meeldib koos 42,195 kilomeetrit joosta. Esimene SEB Tallinna maraton tahab jõuda põhjamaade pealinnades peetavate suurjooksudega ühele pulgale. Kõige esmasem ülesanne on kindlustada osalejatele turvaline liikumine ja pakkuda

Välisriigid 17. augusti seisuga olid end SEB Tallinna maratonile kirja pannud ka Ameerika Ühendriikide, Etioopia, Hispaania, Hollandi, Inglismaa, Itaalia, Kasahstani, Kenya, Leedu, Luksemburgi, Läti, Portugali, Põhja-Iirimaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Šveitsi, Taani, Ungari ja Venemaa jooksjad.

täidetud. Arutame ka koos, mida saame paremini teha.”

Jätke auto koju! Jooksurada kulgeb ümber vanalinna, ent jalakäijatele jääb võimalus minna vanalinna ja tulla sealt tagasi. Autoomanikud peavad kesklinnast läbisõitmise asemel valima ümbersõidu. Vabaduse väljakul, Narva

rajal eredaid elamusi, mida tulevad eeskätt jahtima külalisjooksjad.

korraldajatele esitanud, on õigel ajal

saks. 10 km distantsil pidid osalejad

maanteel ja Pirita teel kuni muulini

„Linnavalitsus toetab igati sügis-

esimestel kilomeetritel mööda jalg-

on üks sõidusuund mõneks tunniks

jooksu, mis võiks olla üks meie mai-

rattateed minnes üksteise kandadele

jooksjate päralt.

neüritusi,” ütles Tallinna transpordi-

astuma ja trügima. Nüüd stardivad

„Tähtis on linnaelanike eelnev in-

ameti liikluskorralduse osakonna ju-

jooksjad Draamateatri ees, kus eri

formeerimine, inimesed peavad aru

hataja Vello Lõugas. „See on suur et-

võimetega osalejate rühmitamiseks

saama, et sügisjooks on vinge üritus,”

tevõtmine, nagu rahvapidu. Kõige

on piisavalt ruumi.

ütles Lõugas. „Küllap siis nad ka

suurema osalejaskonnaga spordi-

„Oleme kesklinnas peetavatesse

mõistavad piiranguid liikluses. Üksi-

võistlus Eestimaal ja heatasemelise

üritustesse suhtunud ettevaatlikult,

kuid emotsionaalseid telefonikõnesid

korraldusega.”

kuid mitte tõrksalt,” lausus Lõugas.

oleme varasematel aastatel ikka saa-

Sügisjooks kolis Rocca al Marest

„Sügisjooksu pluss on korraldus.

nud. Keegi on jäänud kuhugi hiljaks,

kesklinna 2007. aastal, eelmises

Kõik, mida Mati Lilliallik on teinud,

kellelgi lükkub mingi asjatoimetus

võistluspaigas läks jooksjatel kit-

on hästi tehtud. Soovid, mida oleme

edasi. Oma igapäevase elurütmi ümberkorraldamine võtab aega. Ka

Tallinna sügisjooksu on kesklinnas peetud kolm korda.

suurte remondiobjektide puhul kulub ligi nädal, enne kui inimesed uue liiklusskeemiga harjuvad.” Jooksjatel soovitab Lõugas võimaluse korral tulla stardipaika jalgrattaga või sinna lähedale ühistranspordiga. Kõige viimaseks valikuks jäägu isiklik auto. „Osalejatele jagatavas infovoldikus on kirjas, kuhu tuleb koguneda ja mida enne starti peab tegema,” ütles sügisjooksu korralduskomiteesse kuuluv Lõugas. „Kui igaüks järgib juhiseid, on ka korraldajatel kergem ja võimalikke probleeme saab eos vältida.” Jooksjal jääb vaid üle soovida: nautigem koos sportlikku pühapäeva!


759

KERGEKAALULINE ELIITKLASSI TREENINGJALATS

MR759SR / WR759BN • Kergekaaluline “kiire” treeningjalats sobib ka võistlemiseks • N-ERGY tehnoloogia suunab jala biomehhaaniliselt õigesse sammu, lisab oluliselt jalatsi rullavust ja vetruvust • PHANTOM LINER õmblusteta vooder lisab mugavust ja ei hõõrdu • LIGHTING DRY sisevooder hoiab jala kuivana ka pikema treeningu ajal

MÜÜGIL: TALLINNA JA TARTU KAUBAMAJAS, MARATONSPORT VÕRUS JA PÕLVAS, JOOKSUEKSPERT, NEW BALANCE OUTLET SHOP PIRITAL

Made in the UK


18

jooks

Jooksja 4/2010

SEB Tallinna maraton

Suur eesmärk: teha Tallinna maraton jooksjale nauditavaks Tekst: Andrus Nilk Foto: AIMS

Rahvusvahelise maratonijooksude liidu AIMS-i tegevjuht Hugh Jones, kes kuulus 1980. aastatel maailmaklassi ja võitis Londoni maratoni ajaga 2:09.24, käis juulis SEB Tallinna maratoni mõõtmas ja rada nii-öelda õnnistamas. Ta usub: kui pakkuda tavalisele jooksjale elamust nii jooksust kui ka linnast, tuleb ta tagasi koos sõpradega.

M

aratoniraja valikul tuli luua osalejatele võimalus kogeda

Iga maraton sõltub looduse armust.

linnaaurat, samal ajal pidi

leidma kompromissi liiklusega. Kuidas korraldajad on toime tulnud ja

linnas valitseb samasugune suurepä-

mis mulje rada jättis? Mu meelest on rada ideaaliläheda-

rane Põhja-Euroopa õhkkond, mida

ne: jooksjad stardivad ja lõpetavad

pakub inimesi tänavatele kutsuv pikk

linnasüdames, sinna on kerge saada

suvepäev.

ja sealt lahkuda. Algus kulgeb küllaltki laial sirgel teel. Läänemere äärde jõudes avaneb panoraamvaade Tallinnale ja ümbritsevale. Seda näevad jooksjad nii itta minnes kui ka pärast pöördepunkti lääne suunas tagasi tulles. Mere- ja metsaäärne trass on vaatamisväärne. Haripunkt on esimese ringi lõpetamine ning jooksjad saavad kõike ka teist korda kogeda. Kompromissina jääb liiklus avatuks, kuid vaid ühes sõidusuunas, seega pole ohutuseküsimusi. Paljudel maratonidel läbivad jooksjad südalinna maratoni alguses, Tal-

Terviklik ja hästi korrastatud vanaHugh Jones

Maratonijooksu seminar 11. septembril Tallinnas peetaval pikamaajooksu konverentsil esinevad 2002. aastal maratonis Euroopa meistriks tulnud soomlane Janne Holmen ja Itaalia treener Renato Canova, kes juhendab paljusid kuulsaid jooksjaid. „Holmen, kes EM-il edestas Pavel Loskutovi, räägib oma kujunemisteest,” lausus arutelu juhtiv Harry Lemberg. „Canova on hinnatud treener, kellelt olen ka ise palju õppinud.”

linnas on teisiti – jooksjad tuleb enne kesklinna saabumist laiali jaotada,

linn loob külastajatele hüva võimaluse linna hinnata. See võimendab lihtsat lahendust: püüda köita nii palju eri tasemel välisjooksjaid kui võimalik. Võib-olla kutsuda ka mõned tipud, aga ainult need, kes on Eesti paremikuga samal tasemel ja aitavad kohalikel jooksjatel areneda. Jooksumaailmas levivad uudised suust suhu. Kui külalisjooksjad naudivad Tallinna maratoni, võite olla kindel, et nad tulevad tagasi ja võtavad sõbrad kaasa. See on rohkem väärt, kui paar lõiku rahvusvahelises meedias, mida võivad tuua maailma-

Kuidas peaks tegutsema Tallinnas

klassi jooksjad.

sest rada läheb kitsaks. Lõigus, kus

– kas kutsuda siia tippjooksjaid, kes

maratoonarid jooksevad linnamüüri

suudaksid rekordeid purustada ja

Olete jooksnud paljudel linnamara-

ääres ja seejärel läbi lilleaia, õhkub

välismeedias tähelepanu äratada või

tonidel, samuti tiitlivõistlustel. Mis-

tõelist ajaloolist hõngu. See osa rajast

köita harrastajaid kogu maailmas?

sugused on teie kõige hinnatavamad

väärtustab tavalise maratoonari siiatulekut Euroopa teisest otsast.

Iga linnamaraton on omanäoline ja

kogemused?

pakub haruldast kogemust. Mu mee-

Mu parim kogemus on ilmselt 1982.

Rada on kiire ja tasane, välja ar-

lest see ongi enamiku maratonide

aasta Londoni maratoni võitmine. Ka

vatud ringi lõpus olev väike tõus ja

majandusliku edu võti. Ma ei usu, et

1983. ja 1992. aasta Stockholmi ma-

langus. See sobib ilmselt kohalikele

Tallinna maratonil on ressursse kut-

ratoni võitmine on jäänud eredalt

jooksjatele, kes tahavad head aega.

suda maailmameistreid ja rekordite

meelde. Lihtsa osaleja seisukohalt

Ainuke probleem on raja avatus

purustajaid. See läheb maksma mil-

pean lemmikuks viimast maratoni

tuulele. Kuid iga maraton, ükskõik

joneid eurosid. Vahendeid saab kasu-

Saharas. Lummasid nii paik kui ka

kus see peetakse, sõltub looduse

tada palju tõhusamalt, kui rahuldada

sealsed inimesed, kellega sain kohtu-

armust.

tavaliste jooksjate põhivajadusi. Tal-

da tänu maratonile.


1064

TURVALINE ELIITKLASSI TREENINGJALATS

MR1064EU / WR1064EU • Eriti hea rullavusega treeningjalats • ABZORB põrutust neutraliseeriv tehnoloogia kogu vahetalla ulatuses • N-ERGY tehnoloogia suunab jala biomehhaaniliselt õigesse sammu • LIGHTING DRY sisevooder hoiab jala kuivana ka pikemate treeningute ajal • PHANTON LINER õmblusteta vooder lisab mugavust ja ei hõõrdu

MÜÜGIL: TALLINNA JA TARTU KAUBAMAJA, RADEMAR, ARDISE SPORT, PETERSPORT, JOOKSUEKSPERT, RAKSER SPORT, NEW BALANCE OUTLET SHOP PIRITAL

Made in the UK


Nõuanne: maratoniks valmistumine

jooks

Jooksja 4/2010

Valu möödub,

uhkustunne on igavene Tekst: Jooksja

Fotod: Scanpix

Pikad treeningud väsitasid, ent tegid teid tugevamaks ja enesekindlamaks. Te olete mitmetunniseks pingutamiseks valmis. Mida teha viimasel maratonieelsel nädalal ja võistluspäeval? Mõned soovitused, mida selgitab Bostoni maratoni neljakordne võitja Bill Rodgers.

Nädal enne Teiper.

Vähendage oluliselt nädala jooksumahtu ja harjutage peamiselt nädala alguses. „Te peaksite tundma, et kogute nii vaimset kui ka kehalist energiat,” soovitab Bill Rodgers. Kui olete teinud ka kiirustreeningut, tehke rahuliku jooksu ajal mõned 100-meetrised kiirendused, et tuletada meelde, kui kiire ja heas vormis olete. Kui meeldib, sörkige maratonieelsel päeval 15–20 minutit ja võimelge.

Riietuse proov.

Neli–viis päeva enne maratoni proovige oma särki, pükse, sokke ja jalatseid. Jookske kolm– viis kilomeetrit maratoni tempos. Kujutlege end jooksmas võistlusrajal tugevana ja lõdvestununa. See suurendab enesekindlust ja aitab maratoni tempot kinnistada.

Treenige kella järgi.

Kui võimalik, harjutage samal kellaajal, kui jooksete maratoni. Keha harjub rütmiga, mida on vaja ka maratonipäeval.

Lõbus seltskond Riia maratonil: 42,195 kilomeetrit möödub nagu karnevalil.

Püstitage kaks eesmärki.

„Viimase paari-kolme kuu treeningute põhjal seadke kaks eesmärki: üks oleks heaks võistluspäevaks ja teine jääks varusse, kui on tuuline või kuum ilm või kui te ei tunne end suurepäraselt,” soovitab Rodgers. „Maratoni ajal võivad paljud asjad minna valesti. Te vajate varueesmärki, mis hoiab innustust siis, kui kõik pole täiuslik, mida enamasti juhtubki harva.” Peamise eesmärgi täitmiseks olete hoolsalt valmistunud. Varueesmärk hoiab halval päeval ka 35-ndal kilomeetril õhinat. Näiteks: läbida distantsi teine pool ainult kümme minutit esimesest poolest aeglasemalt või jõuda lihtsalt finišisse.

Kujutage ette edu.

Kujutage õhtuti enne magamaminekut või hommikuti pärast ärkamist, kuidas ületate lõpujoone ja kell näitab isiklikku rekordit. Manage endale silme ette pilt, kuidas kerite sujuvalt siledal ja rühite jõuliselt tõusust üles.

Veetke mõnusalt aega.

Lükake argipäevatoimetused edaspidiseks ja ärge laske ümbritseval elul end mõjutada. „See

pole parim aeg abiellumiseks ega lahutamiseks,” naljatleb Rodgers. Hoidke oma töökohustused kontrolli all, loobuge küllakutsetest. Peamine: ärge väsitage jalgu. Jätke muuseumide külastamine ja poodlemine pärast maratoni. Lobisege sõbraga maast ja ilmast.

Süsivesikud, mitte rasvad.

„Viimasel kolmel päeval sööge peamiselt süsivesikuterikast toitu: pastat, kartuleid, leiba, puuvilju, väherasvast jogurtit. Jooge puuviljamahla, väherasvast piima ja spordijooke. Treeningukoormuse vähendamise tõttu kulutate tavalisest vähem kilokaloreid, seega ei tohiks rohkem süüa. Toidu valikul eelistage süsivesikuterikkaid tooteid, mis annavad võistluspäeval energiat.

Usaldage tuntut.

Isegi kui Pavel Loskutov annab teile väga head nõu, järgige oma kava, millega olete ettevalmistuse ajal harjunud. Näiteks: kui te pole teinud kiirustreeningut, ei tohiks nüüd nii-öelda värskuse saamiseks nobedasti spurtida. Ärge hoolige toitumistrikkidest. Tundke end mugavalt kõiges, mida teete, uus ja tundmatu lükake kõrvale.

21


22

nõuanne

Jooksja 4/2010

Nõuanne: maratoniks valmistumine

Juua tuleb igas teeninduspunktis.

Võistluspäev Hommikusöök.

Kaks-kolm tundi enne starti sööge süsivesikuterikast hommikusööki. Hommikusöök laeb energiavarud, mis vähendab võimalust, et lõpukilomeetritel napib kütust. Banaan, mõned võileivad, spordibatoon. Kui muud pole käepärast, tuleks vähemalt juua spordijooki.

Soojendus.

Isegi maailma parimad maratoonarid sörgivad enne starti vähe, sest nad tahavad säilitada organismi glükogeenivaru ja hoida kehatemperatuur madalal. Kui läbite maratoni treeningutempost kiiremini, sörkige kümme minutit, lõpetage soojendus veerand tundi enne starti ja tehke mõned venitusharjutused. Kui läbite maratoni treeningutempos, loobuge sörgist. Pool tundi enne starti jalutage pisut ja tehke venitusharjutusi.

Keskendumine.

Leidke tund enne starti rahulik paik, süvenege viieks minutiks oma võistlusplaani ja innustage ennast. „Tuletage endale meelde, miks te siia

Uued kaasaskantavad 2- ja 3 liigendiga mõõdud 195 x 70 cm (peatoega 220 cm) kannab raskust kuni 250 kg laua kaal ca 16 kg kaasas kott Hind 2800 erinevad värvid

Hinnad kehtivad kuni soodushinnaga kaupa jätkub!

Uus hind

2200

Viimased harjutused.

Viisteist minutit enne starti tehke veidi venitusharjutusi. Pöörake tähelepanu sääre-, reie tagakülje ja tuharalihastele ning alaseljale. Meenutage, et teie eesmärk on alustada rahulikus tempos. Stardikoridoris võimelge ja venitage kergelt. Sörkige paigal, et südame löögisagedus oleks tavalisest suurem.

Alustage aeglaselt.

Jookske esimesel kolmel kuni viiel kilomeetril kavandatud tempost 7–10 sekundit ühe kilomeetri kohta aeglasemalt. See aitab glükogeenivaru distantsi teiseks pooleks säilitada ja loob eelduse tugevaks lõpuspurdiks.

Lõdvestuge.

Maratoonarid kurdavad sageli, et aeglane algus teeb rahutuks. Treenitus on hea, küll tahaks kiiresti joosta! Kuid jõudu ja energiat on tarvis 42 kilomeetrile ja 195 meetrile. Distantsi esimesel poolel jälgige ümbrust, otsige publiku seast tuttavaid nägusid.

Lugege ringe, mitte kilomeetreid.

Jagage jooksumaa osadeks, näiteks kaheksaks viiekilomeetriseks lõiguks. Keskenduge tempo hoidmisele igal lõigul.

Mõttemängud.

massaažilauad • • • • • •

olete tulnud,” lausub Rodgers. „Pikk treeninguperiood on andnud teile kindlust. Ees on põnev ja rahuldust pakkuv päev!” Kui jooksete koos kaaslasega, valmistuge maratoniks ühiselt: vestelge oma eesmärkidest ja julgustage teineteist.

Mõned maratoonarid ümisevad joostes lemmikviise. Mõned aga tegelevad peastarvutamisega. Näiteks: arvutage teatud maa järel, kui suure osa distantsist olete protsentuaalselt läbinud. „Kui olen läbinud üle poole maast ehk üle 50 protsendi, on väga hea tunne, sest siis kujutan ette, et enam ma ei katkesta,” soovitab üks maratoonar.

Jooge sageli. kr

kr

Võtke spordijoogitops kohe esimeses teeninduspunktis ja jooge jätkuvalt igas punktis. See aitab teil süsivesikuvarusid täiendada ja lükkab ühtlasi edasi veepuuduse tekkimise. Kui tunnete, et organismis napib vedelikku, on juba hilja: lihastesse kantakse vähem hapnikku ja kütust ning teie tempo aeglustub.

Hoidke energiat.

Pool distantsi läbige mõõdukalt ja energiat säästvalt, seejärel võite alustada võistlust. Kui tunnete end 29.–30. kilomeetril suhteliselt hästi, võite muutuda julgemaks. Siis jääb joosta 12–13 kilomeetrit, mis on nagu iseseisev võistlus. Püüdke eesolijaid, kelle samm muutub töntsiks. Eriti mõnus on kaasjooksjatest mööduda viimasel paaril kilomeetril. Selge, et jalad löövad tuld, aga mõelge: teised tunnevad end veel halvemini.

Kõnelused iseendaga.

Tel 520 7727 • www.aardlakaubandus.ee

Umbes viis kilomeetrit enne lõppu otsige jõudu sisemonoloogist. „Jah, olen väga väsinud, peaaegu kurnatud, aga kuidagi jaksan ikkagi edasi minna!” Korrake endale, et katsumuste ja kannatuste teekond saab peagi läbi ja valu möödub. Me kõik teame: rahulolu pärast finišeerimist on kõikvõimas ja uhkustunne kestab igavesti.


Sinust sõltub päris palju! Seepärast lippa mõnikord ka ERGOst läbi – arutame koos Sinu kindlustusplaani. ndlustusplaani.

ERGO on sügisjooksu suursponsor

Küsi lisainfot ja tutvu tingimustega ERGO kontoris või www.ergo.ee


24

jooks

Tegija: maratoonar Meelis Atonen

Jooksja 4/2010

Maratonihunt Atonen:

valige tempo, mis ruttu maha ei murra Tekst: Valdo Jahilo, Jooksja

Foto: erakogu

SEB Tallinna maratonil stardib hulk uustulnukaid, kes astuvad tundmatusse. Kui palju peaks jooksu ajal jooma ja sööma? Kas kanda mütsi? Kuidas kaitsta varbaid ja rinnunibusid hõõrdumise eest? 58 korda maratoni läbinud Meelis Atonenil on kogemusi küllaga, kuulakem teda.

M

eelis, maratonil soovitatakse

lüüa ja see on väga halb. Kõnnile peab

sin ebakindla jala mahapaneku tõttu

kanda valget nokatsit. Miks?

üle minema ikka siis, kui vorm on vä-

mõnegi minuti. Soovitan enne võist-

ga vilets või teeb väsimus liiga.

lusel kasutamist pikemal treeningul

Jaheda ilmaga ei oma müts

tähendust, aga palavuses kaitseb peakate päikese eest. Müts peaks olema hingav, parim on võrkmaterjalist. Mida peaks hommikul enne maratoni sööma?

korduvalt proovida. Kuidas siduda jooksususside paelu nii, et need pikal teel lahti ei

Miks peaks rinnanibusid teipima?

hargneks?

Teipimise mõte on sama, mis vase-

Teen umbsõlme ja panen pikad ot-

liini või spetsiaalse spordikreemipul-

sad paelte vahele, et need ei hargneks.

gaga määrimisel. Ilmselt kondisema

Kõige parem on süüa kolm tundi

rinnaga tüübil aitab teipimine, aga

enne starti ilmselt kaerahelbeputru

Määri vaseliiniga tagumikuvahe,

mind mitte. Poole tunni pärast on teip

koos paari võileivaga. Oluline on ka

kaenlaalused ja tallad, et ei hakkaks

kadunud ja algab hõõrumine, mis teeb

juua, vett ja teed.

hõõruma. Kas sobib ka mingi muu?

särgi veriseks.

Vaseliin on ju pervo! Kas võtta kaasa tabletid Ibumax

Kas võib joosta tavaliste spordisok-

400 või mõni muu valuvaigisti? Kui

kidega või peavad olema jooksusokid?

mõni vana vigastus välja lööb, saab sellest leevendust ja jõuad lõpuni kannatada. Olen seda võtet tõesti kuulnud, hiljuti ka oma vennalt hiljuti, aga mul puudub kogemus. Ma ei lähe vigastatuna maratonile ja kui mõni vaevus rajal on tekkinud, olen ikka abivahendita lõpuni jõudnud. Probleemid ilmnevad tavaliselt järgmisel päeval.

Kuulus Frank Shorter ütles: „Maratonis sureb igaüks.” Lõpukilomeetrid panevad igal juhul tahtejõu proovile ja siis tuleb oma nõrkusele vastu astuda.

Võtan rajale kaasa lisaks spordigeelile magneesiumitabletid, mis aitavad krampide vastu.

Eelistan jooksusokki, aga ka õigest materjalist spordisokid sobivad. Ei soovita puuvillaseid sokke, ehkki nõukaajal sai nendega joostud. Puuvillane sokk läheb raskeks ja kipub hõõrumist soodustama. Mida teha, kui lihased tõmbuvad krampi? Siis võib juba hilja olla. Krampe peab ennetama: tuleb palju enne jook-

Pervo on hoopis see, kui kümnendal

su ja jooksu ajal juua, võtta magnee-

kilomeetril särgi hõõrumisest rinna-

siumitablette, mida ise tarbin just

nibud veritsevad ja kogu särgi veri-

ultrapikkadel üritustel, kui pingutus

Kui oled esmakordne maratoni lä-

seks teevad ning korraldajad sind

ulatub üle kuue tunni. Vaid korra olen

bija, tee iga kümne minuti järel väike

rajalt maha tahavad võtta. Olen selle

hätta jäänud, aga tookord mõjutas

jalutuskäik ja siis jookse edasi. Päri-

probleemiga hästi kursis. Ühest USA

kehv treenitus. Paljusid jamasid ai-

selt või?

spordipoest ostsin spetsiaalse kreemi-

tabki ennetada korralik treenimine.

See soovitus on ilmselt väikese tree-

pulga, mis aitab hästi ning ei määri

nitusega algajale, kes on seadnud näi-

riideid. Aitab nii rinna, kaenlaaluste

teks eesmärgi läbida 42 kilomeetrit

kui ka jalgevahe kaitseks.

Mida teha ihuhäda leevendamiseks, kui kempsu pole läheduses ja

kuue tunniga. Maraton tuleks läbida

Jalgade määrimisel peab olema et-

ühtlases tempos. Oluline on just algu-

tevaatlik, mulle see ei sobi, sest tallad

ses tagasi hoida ja mitte kiirustada.

läksid libedaks ja kindel jalgealune

Ma ei tunne valehäbi. Kui korralda-

Jalutuskäik võib jooksurütmi segi

justkui kadus. Ühel maratonil kaota-

jate WC-d läheduses näha ei ole, aga

jooksed linnatänaval, kus puu taha ei saa minna?


Tegija: maratoonar Meelis Atonen

jooks

Jooksja 4/2010

häda painab, tuleb asi tee kõrval kor-

la eriti ei annagi, surun ka väga vä-

jõust jääb maratonieelsesse õhtusse

da ajada. Kui puid, põõsaid või mõnda

sinuna edasi, ehkki tempo jääb aeg-

ja järgmisel õhtul on sellest kole kah-

postamenti pole, tuleb tunnistajaid

laseks. Kõige õigem on valida sobiv

ju. Äkki on maratonifinišisse jõudmi-

kannatada. Olen Berliini südalinnas

algtempo, see peaks aitama surnud

ne sootuks parem kui seks ja jalgpall?

Kurfürsderdammil asja ajanud, ka

punkti ära hoida või edasi lükata.

Naismaratonijooksjatel on lood vist

publik oli mõistev. Muide, kuulus Pau-

Enne poolt maad ei tohiks tekkida

teised, aga ma pole teadjamees.

la Radcliff oli sunnitud kunagi Londo-

tunnet, et nüüd ma varsti küll ei

nis parlamendihoone läheduses kan-

jõua. Kui nii juhtub, tuleb kohe tem-

gemat häda teele jätma, ja keegi pole

pot vähendada. Kuulus Frank Shor-

teinud etteheiteid.

ter ütles: „Maratonis sureb igaüks.”

Vett kindlasti ja kui spordijook vä-

Lõpukilomeetrid panevad igal juhul

hegi sobib, siis sedagi. Liiga palju

tahtejõu proovile ja siis tuleb oma

joovad väga vähesed, vedelikupuudu-

nõrkusele vastu astuda.

se tõttu jääb aga tihti jõukohane ma-

Kuidas saada üle surnud punktist: enam ei jaksa, jätan pooleli?

raton jooksmata. Kui taskus on spor-

Jälle on õige vastus: peab korralikult treenima. Kuldset reeglit ei ole-

Kas juua jooksu ajal spordijooki või vett?

Kas maratoni eelõhtul tohib seksida?

digeel, saab parema puudumisel ai-

gi, sest kannatamisvõime on väga

Meestel ei soovita. Iseenesest pole

nult veega ilusti hakkama.

erinev. Olen suur kannataja ning al-

see ju keelatud, aga osa vajalikust Kas peaks tulema jooksma oma joogivööga või usaldama joogikohti? Kui joogikohti tundub olevat vähe, peaks vett kaasa võtma. Kuid pudeliga vöökott kaalub peaaegu kilo, tuleb mõelda, kas see lisaraskus on möödapääsmatu. Suurtel rahvusvahelistel maratonidel pole ma joogipuudust tundnud. Eesti jooksudel on vahel viis kilomeetrit enne lõppu vesi otsas. Siis sooviks küll korraldajale kõiki maailma hädasid kaela! Kas riietuda pigem veidi õhemalt või paksemalt? Riietuma peab parajalt. Jahedama ilmaga ei tohi mingi hinna eest liiga õhukeselt riietuda. Sooja ilmaga (üle 14 plusskraadi) piisab kanda maikasärki ja lühikesi pükse. Igaüks peaks ise enne proovima. Kas kange kohvi joomine enne maratoni on hea või halb? Joon kohvi imevähe, aga üks mu sõber veedab hommikukohvita päeva justkui poolunes. Kui jood iga päev kohvi, ei peaks see ka enne maratoni halba tegema.

Meelis Atonen pärast Marine Corpsi maratoni Washington DC-s.

Kui palju peaks enne maratoni magama? Korralikult on vaja välja puhata. Väsinuna ja magamatuna maratonile minek mõjub tulemusele laastavalt.

25


34

kergejõustik Jooksja 4/2010

EM-võistlused Barcelonas

Kergejõustiklaste tõe Andres Raja Eesti koondise raudvara, kes on osalenud 2006. aastast alates Euroopa karikavõistlustel ja aitas tänavusel mõõduvõtmisel Tallinnas võistkonnal ülekaalukalt võita. 2007. aastast alates on Andres osalenud ka kõigil tiitlivõistlustel: Pekingi olümpial kogus isikliku rekordi 8118 ja Berliini MM-il ühe punkti rohkem. EM-il jäi tema laeks 7991 ja kümnes koht. Kevadel Götzises rasketes oludes saadud 8029 osutab Remigija Nazaroviene õpilase arenguvarule.

Gerd Kanter Mai alguses USA-s Chula Vistas maailma hooaja tippmargi 71.45 heitnud Kanteri 2005. aastal alanud tiitlivõistluste medaliseeria lõppes Barcelonas. Tehnikaga pahuksis olümpiavõitja piirdus EM-il 66.20 ja neljanda kohaga. Hooaeg kulgeski Gerdil tõusude ja mõõnadega: võistkondlikul EM-il Budapestis võitis ta kõrgetasemelise 68.76-ga, kuid Teemantliiga etappidel esines kõikuvalt.

Tiidrek Nurme Aprillis kahel korral USA-s 5000 meetris heatasemelise aja jooksnud võhmamees tegi ajalugu: esmakordselt esindas Eesti staier pärast taasiseseisvumisaega tiitlivõistlusel staadionijooksus. Tippvorm jäi Tiidrekul EM-il realiseerimata. Esimesena finaalist välja jäänud ja 16. koha saanud Harry Lembergi hoolealune ületas lõpujoone ajaga 13.49,19 – üle 17 sekundi isiklikust rekordist hiljem.

Mikk Pahapill Talvel saatis mulluse sise-EM-i võitjat ebaõnn: kuigi ta kogus seitsmevõistluses maailma hooaja viienda tulemuse, ei kutsutud teda sise-MM-ile Dohasse. Kolmel kümnevõistlusel esines ta tõusvalt: Götzises 8084, Tallinnas Euroopa karikavõistluste superliigas 8198 ja EM-il isiklik rekord 8298. Neljanda kohaga tõestas Mikk kuulumist Euroopa paremikku.

Jaanus Uudmäe Vaid kolm sentimeetrit lahutas töö kõrvalt sportivat kolmikhüppajat lõppvõistlusest. 16.72 tähistas Jaanuse hooaja tippmarki ja tagas 14. koha. Põlv on terve, mis lubab olümpiavõitja Jaagu pojal taas 17 meetri joont rünnata.

Anna Iljuštšenko Tartu Ülikoolis hambaarstiks õppiv nääpsuke sillamäelanna täitis EM-il kaua sihikul olnud eesmärgi: 1.92 ületamine viis Anna kõrgushüppe lõppvõistlusele. Seal alistus 1.85, mis andis 11. koha. Ent juba kaks päeva hiljem rõõmustas Martin Kutmani hoolealune Rakveres BIGBANK Kuldliiga finaalis fänne Eesti rekordi 1.95 püstitamisega.


EM-võistlused Barcelonas

kergejõustik

hetked Barcelonas Ksenija Balta Üks Eesti koondise medalikandidaate, kes oli võidelnud vigastuse ja haigusega ning EM-i eelsel suvel kaugushüppes vaid kolm korda võistelnud, pidi leppima 6.53 ja 16. kohaga. Sama koha sai Ksenija 200 meetris: eeljooksus näitas ta aega 23,75, poolfinaalitulemus tühistati. Oma tegelikke võimeid kinnitas Andrei Nazarovi hoolealune pärast EM-i Kadrioru staadionil elu pikima õhulennuga välistingimustes 6.87. Sama kaugele hüppas ta ka mullu Euroopa sisemeistriks tulles.

Jooksja 4/2010

Märt Israel Karksi-Nuias Rein Ahuni käe all suurde sporti rühkinud kettaheitja jõudis esmakordselt tiitlivõistlustel kaheteistkümne parema hulka. Kuid tema hooaja tippmark 66.31 ja stabiilsed 64–65-meetrised kettakaared lubanuksid murda EM-il ka esikaheksasse. Natuke jäi puudu: 62.59 andis üheksanda koha.

Maris Mägi Ühtlaselt hea hooaja teinud tartlanna võitis võistkondlikul EM-il 400 m jooksu 53,17 ja Eesti meistrivõistlustel isikliku rekordiga 52,68. EM-i poolfinaalis sai Maris kirja 52,85, mis andis 11. koha. Finaali kaheksa parema hulka jõudmiseks pidanuks Eesti rekordit 51,91 sihtiv veerandmailer olema pool sekundit nobedam.

Igor Sjunin Veera Baranova Pärast tütre sündi läbis kolmikhüppaja mitmekülgse ettevalmistuse, mis andis tõuke nii üldiseks arenguks kui ka edasiminekuks põhialal. Katrin Klaubi hoolealune aitas Eesti seitsmevõistluse koondisel saada EK-sarja superliigas viienda koha ja viis kolmikhüppes isikliku rekordi 14.17-ni. EM-il andis 13.97 Veerale 17. koha.

Juba talvel arenenud ja juuli alguses Viljandis isikliku rekordi 16.63 püstitanud 19-aastase kolmikhüppaja debüüt tõi tulemuse 16.35 ja 15. koha. Toomas Klaubi käe all harjutava nooruki edujanu jäi aga rahuldamata: Viljandis hüppas ta juba 16.86. Täpselt meetri võrra mullusest tippmargist rohkem!

35


36

kergejõustik Jooksja 4/2010

EM-võistlused Barcelonas

Aarne Nirk Mulluse isikliku rekordi 51,05 ja normi täitmise eest EM-i võistkonda valitud 400 m tõkkejooksja areng pole läinud loodetud rütmis. EM-il jäi Aarnel ületamata ka neli aastat tagasi enda püstitatud juunioride Eesti rekord 52,13. Barcelonas kanti protokolli 52,75, mis andis 25. koha.

Taavi Peetre Aleksander Tammerti juhendamisel pöördestiilile üle läinud kuulitõukaja lennutas 7,26-kilost raudmuna mitmel korral üle 20 meetri ja tõi koondisele esikohapunktid võistkondlikul EM-il, kuid suure EM-i eelvõistlustel ei saanud logiseva tehnika tõttu enamat 19.42-st ja 14. kohast.

Mikk-Mihkel Arro Vajalik koondise liige: maavõistlusel Soome ja Rootsiga kogus ta 7707 punkti ja EK-võistluste superliigas täitis võiduka meeskonna kolmanda numbrina oma ülesande. Barcelonas tema etteaste ebaõnnestus. Teivashüppes saadud nulli järel jättis Mikk-Mihkel võistluse pooleli.

Grit Šadeiko Väga vajalik koondislane: võistkondlikul EM-il püstitas ta isikliku rekordi 100 m 11,82 ja kaugushüppes 6.21-ga. EKsarja superliigas täitis auga Eesti koondise liidri rolli ja kogus seitsmevõistluses 5810 punkti, vaid kolm punkti isiklikust tippmargist vähem. Samas rütmis esines Grit ka Barcelonas: 5761 andis 19. koha.

Aleksander Tammert

1995. aastast saadik tiitlivõistlustel osalenud Ateena olümpia pronksimees ei leidnud enam võistlushasarti. 60.07 jättis treeneriametist huvituva vanameistri 19. kohale.

EM-i ajal käis kibe töö ka Eesti Kergejõustikuliidu teiste projektidega. Tallinn võõrustab 2011. aastal juunioride (U20 vanuseklassi) Euroopa meistrivõistlusi, mida Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja sihtasutuse Tallinn 2011 toel tutvustati ka Barcelonas.

Tõnis Sahk Mullu purunenud Achilleuse kõõlus paranes kaua, mis lõi kaugushüppaja kehalisse seisundisse suure mõra. Tasapisi treenitust taastav Andrei Nazarovi hoolealune sai EM-i pileti pärast Eesti meistrivõistluste võitmist 7.72-ga, kuid tiitlivõistluste õhustikus ei pidanud närv vastu – vaid 7.46 ja 28. koht.


Võistkondlikud Euroopa karikavõistlused

kergejõustik Jooksja 4/2010

Koondise karm kadalipp Tekst: Jooksja Fotod: Marko Mumm

E

esti

kergejõustiku-

koondis kontrollis oma valmisolekut enne jaa-

nipäeva Budapestis peetud võistkondlikel Euroopa kari-

kavõistlustel. Meie esindusel ei õnnestunud esiliigasse püsima jääda. Hea kondiproovi sai

Tarmo Jallai

mitu sportlast, kes kandideerisid Euroopa meistrivõistlustele ja juunioride MM-ile. Osa neist esines võimetekohaselt, osa mitte.

Taivo Püi

Marek Niit Jekaterina Patjuk

Tanel Laanmäe

Richard Pulst

Raine Kuningas

37


38

kergejõustik Jooksja 4/2010

Euroopa karikavõistluste superliiga

Eesti sportlased tegid

superliigas ajalugu Tekst: Aivo Normak

Fotod: Marko Mumm

Lõpusirgele jõudnud suvine kergejõustikuhooaeg on olnud vahelduv, nagu on olnud ka Eestimaa ilm. Piltlikult öeldes: olud lubasid loota sademeid, kuid juuni lõpu hoovihmale (medali)sadu suve teisel poolel ei järgnenud.

R

ahvuskoondis näitas võistkondlikel Euroopa meistrivõistlustel Budapestis esiliiga konkurent-

sis sisukust ja mitmed kergejõustiklased tegid ennast ületavaid sooritusi, mida kroonisid kohad esikolmikus, isiklikud rekordid ja hooaja tippmargid. Kahjuks headest sooritustest alati ei piisa. Eesti sai riikide pingereas 23. koha, mis tähendab järgmisel aastal võistlemist grammi võrra nõrgemas konkurentsis ehk teises liigas.

Superliiga viies koht: Veera Baranova, Anne Viskov, Grit Šadeiko ja Mari Klaup

Eesti koondis tegi aga ajalugu juu-

Riitmuru. Varem olime võitnud ka

ni viimasel nädalavahetusel Tallin-

2004. ja 2005. aastal. Nooruke seits-

Hooaja kulminatsioon Barcelona

nas toimunud mitmevõistluse Euroo-

mevõistluse naiskond, kuhu kuulusid

EM-il jäi loodetust veidi kahvatumaks.

pa karikavõistluste superliigas.

Grit Šadeiko, Mari Klaup, Veera Ba-

Paljude jaoks tavapäraseks saanud

Kümnevõistluse võidukarikaga

ranova ja Anne Viskov, esines mak-

tiitlivõistluste medalit Eesti koondis

triumfeerisid Mikk Pahapill, Andres

simumvõimete lähedaselt. Tasuks

sel korral ei võitnud. Siiski ei pea ma

Raja, Mikk-Mihkel Arro ja Tarmo

viies koht ja võimalus jälle superlii-

õigeks spordiala edukust ja arengut

Superliiga võit: Andres Raja, Mikk-Mihkel Arro, Mikk Pahapill ja Tarmo Riitmuru

gas paremat tulemust püüda.

hinnata ainult võidetud medalite järgi. Koht kuueteistkümne parema seas on mõõdupuu, mille järgi saab objektiivsemalt hinnata koondise tugevust ja arenguvõimalust. Jooksualadel tähendab see poolfinaali ja väljakualadel lõppvõistluse lävepakule jõudmist. 2006. aasta EM-il said hõbedamehe Gerd Kanteri ja pronksimehe Aleksander Tammerti kõrval kuueteistkümne parema hulka veel kolm meie sportlast. Barcelonas tõusis sellele tasemele juba 11 kergejõustiklast. Eesti koondis tervikuna on aastate jooksul jõudsalt arenenud ja liigub õiges rütmis 2012. aasta Londoni olümpiale.


Vabatahtlikuna Barcelona EM-il

kergejõustik Jooksja 4/2010

Elamus Barcelonast ehk miks on hea olla vabatahtlik Tekst: Andrus Nilk Foto: erakogu

Huvitav töökogemus, uued tuttavad, põnevad võistlused, silmaringi avardamine. Need on olulisemad plussid, mis tiivustavad Barcelona EM-il töötanud Eilika Trummarit ja Eneli Veermäed taas vabatahtlikuks kandideerima.

„J

ärgmisel aastal Daegusse!”

jõustiklaste etteastetele.„Karjusime

hüüatas Eilika Trummar, kes

hääle kähedaks,” ütlesid eestlannad,

töötas koos Eneli Veermäega

kelle ergutushüüete üle rõõmustasid

EM-il VIP-i akrediteerimiskeskuses.

ka nende välismaalastest sõbrad,

Eesti koondise esindaja Aivo Normak:

Nüüd mõtlevad nad juba võimalusele

Prantsusmaa kümnevõistlejad Romain

minna vabatahtlikuks ka järgmise

Barras ja Florian Geffrouais ning Hol-

aasta augustis Lõuna-Korea linnas

landi tõkkejooksja Gregory Sedoc.

Barcelonasse saabunud Eesti koondislasi tervitati võistluse akrediteerimiskeskuses ootamatult eesti keeles. Tänu eestlanna abile läbisid kergejõustiklased akrediteerimise kiiresti. Mõni päev hiljem pakkus akrediteerimiskeskuses suurt abi Eesti noormees, kes kiiresti korraldas kaotatud akrediteerimiskaardi asendamise. Enne kümnevõistluse algust vabatahtlikele teivaste staadionile toimetamist selgitades üllatusin, kui juba kolmas kord sel EM-il aitas olulist küsimust lahendada eestlane. Infolauas töötav neiu palus mul jutt uuesti eesti keeles rääkida, sest ingliskeelne kergejõustiku sõnavara oli talle võõras.

peetavatele MM-võistlustele.

Praegu näib ka talvel Tallinnas

Kuigi vabatahtlikul tuleb oma kulul

iluuisutamise EM-il vabatahtlikuna

tiitlivõistlustele lennata ja seal töötami-

tegutsenud neidudele, et nad on alles

se ajal ka öömaja eest tasuda, kaaluvad

alguses. „Kuigi olen tegutsenud vaba-

plussid rahalise väljamineku üles.

tahtlikuna 2005. aastast, töötanud üli-

„Sain palju rohkem tagasi, kui oli

õpilaste võistlustel Hollandis, Hor-

mängu pandud raha väärtus,” lausus

vaatias ja Portugalis, on mul tunne, et

Eilika, kes suhtles VIP-idega inglise

palju paremaid võistlusi seisab ees,”

ja hispaania keeles, mida ta õppis

lausus Eilika, kes koos Eneliga on ju-

kaks aastat tagasi Tallinna Ülikooli

ba otsustanud kandideerida vabataht-

vahetustudengina Granada ülikoolis.

likuks Londoni olümpiale.

Rekreatsiooni eriala tudeerinud Eilika oli saanud õiguse sõita vabatahtlikuna ka 2008. aasta kevadel Va-

Meenutus

Tule vabatahtlikuks ja registreeri end aadressil www.tallinn2011.org

lenciasse sise-MM-ile, kuid ta pidi võimalusest loobuma.

Fännielamused Lisaks tööle akrediteerimiskeskuses lubati eestlannadel liikuda staadionil mitmes tsoonis, kus nad võisid jälgida nii-öelda korralduse tagatube. „Vajalik kogemus, millest võib järgmisel suvel kasu olla,” ütles Eneli, kes läheb 2011. aastal appi Tallinnas peetava juunioride EM-i korraldajatele. Töö VIP-i akrediteerimiskeskuses kestis üheksast kella kaheni päeval, seejärel elasid neiud olümpiastaadionil tulihingeliselt kaasa Eesti kerge-

Eilika Trummar (paremal) ja Eneli Veermäe Barcelona EM-il

39


40

kergejõustik Jooksja 4/2010

Eesti Kergejõustikuliidu kestusalade vastutav treener Toomas Tarm

Probleem: mis innustaks jooksumehi end ületama? Tekst: Jooksja

Foto: Scanpix

Eesti meister Tiidrek Nurme näitas 1500 m jooksu meistrivõistluse rekordiga 3.45,8 võites, et tugev ja treenitud mees jaksab ka üksi heal tasemel joosta. Miks temast eeskuju ei võeta? Intervjuu kergejõustikuliidu kestusjooksu vanemtreeneri Toomas Tarmiga.

T

oomas, mitmes Eesti meis-

taktikalist koostööd tehes jookseksid

pa meistrivõistlustel väikese ühekord-

trivõistluste meeste jooksus

häid aegu. Paraku eelistavad mitmed

se treeningutoetuse.

eelistati pigem passimistak-

tugevamad keskmaamehed väikse-

tikat, et medal teenida. Arusaamatust

maid võistlusi, kus on võimalik ker-

Taivo Püil ei õnnestunud 5000 m

tekitas Roman Fosti ja Keio Kitse loo-

gema vaevaga võita, aga see võit ei

jooksu meistritiitlit kaitsta. Hooaja

bumine Nurme tempoga kaasa-

anna peale hea tunde palju midagi.

haku jooksuajad lubasid suve teisel

minekust. Kuidas hindad meie meesjooksjate valmisolekut oma võimeid täiel määral realiseerida?

poolel paremaid tulemusi, kui ta on 3000 m takistusjooksus ja 5000 m

siiani näidanud. Mida kostad?

jooksus Eesti meistriks tulnud Sergei

Taivol pole olnud ühtegi haigust ega

Päevakohane probleem, millele

Tšerepannikov on teinud pärast

vigastust, mis päris raja kõrvale sun-

olen ka ise vestlustes treenerite ja

kuueaastast pausi Urmas Randma

niks jääma, aga kogu tema hooaeg on

sportlastega tähelepanu juhtinud, aga

käe all harjutades toreda tagasitule-

kujunenud vaevaliseks ja väikeste

eks igaüks teeb oma taktikaotsused

ku. Missugust väljavaadet näed tal

probleemide jadaks. Hooaja alguses

ise ja ette kirjutada on raske. Saan

edasi minna ja kui palju võiks (peaks)

põdes ta ilmselt märkamatult kerget

veel aru, kui passitakse ja joostakse

27-aastase jooksumehe pürgimusi

viirushaigust, mis pärssis sooritusvõi-

kohale Eesti meistrivõistlustel või

kergejõustikuliit toetada?

met. Seejärel on väiksemat sorti jala-

katsevõistlusel, kuid näiteks seeria-

Sergei (taas)areng on avaldanud

vigastused kimbutanud. Korralike

jooksudel ja Bigbanki kuldliiga etap-

muljet. Kui ta aasta tagasi staadionile

jooksude sekka (Eesti meistrivõistlus-

pidel peaksid jooksjad (samuti nende

ilmus, vaevalt isegi uskus, et ühe hoo-

tel 10 000 meetris hõbe) tuli Taivol ka

treenerid) suutma teha koostööd: lep-

ajaga nii palju edasi suudab minna.

selliseid, mis tema tasemele ei vasta.

pida kokku taktika, mis tagab kõigile

Praeguselt tasemelt muutub edasimi-

Ta ravib jalatallavigastust ja sel hoo-

maksimaalselt head tulemused. Kah-

nek aeglasemaks, aga ta on terve aas-

ajal ilmselt staadionil enam ei võistle.

juks koostöö eriti ei toimi. Lõpptule-

ta palju töötanud ning kui veel ühe

mus: hooaja lõpus ei kajasta edetabe-

hooaja samamoodi treenib ja sära sil-

lid sportlaste tegelikke võimeid, sest

mades püsib, õnnestub tal kindlasti

enamikul võistlustel passitakse.

tulemusi parandada.

Kes paistis silma 18–20-aastastest meesjooksjatest? Tooksin esile 20-aastase Rauno

Meistrivõistluste 1500 meetris lasid

Ka Lauri Soolo tagasitulek ja areng

Laumetsa julge jooksu ja isikliku re-

kaks meest (Kits ja Fosti) hea jooksu

on olnud meie väikest harrastajate

kordi 1.53,34 ning kolmanda koha 800

raisku. Mõlemal oli võimalus joosta hoo-

arvu silmas pidades väga hea üllatus.

m distantsil. Palju ei puudunud ka

aja mark ja võib-olla ka isiklik rekord.

Kindlasti pälvivad suurt tänu Urmas

võidust. 17-aastaseks saanud Hans-

Kuid soov teistele koht kätte näidata ja

Randma ja klubi Stamina, kes püüd-

Peeter Tulmin on korralikult arenenud

hõbe võita oli järelikult tugevam.

likke mehi toetavad ja innustavad.

800 m jooksus (1.56,79), meistrivõist-

Veidi häirib keskmaajooksjate võist-

Kergejõustikuliidu võimalus selle ta-

lustel tema etteaste veidi ebaõnnestus.

luste valik. Kuldliiga etapid peaks mu

seme sportlasi rahaliselt toetada on

Parim juunior Kaur Kivistik tšempio-

meelest olema Eesti tippvõistlused,

piiratud. Sergei sai Eesti koondise

naadil ei osalenud, sest võistles juu-

kus osaleksid kõik meie paremad, kes

esindamise eest võistkondlikel Euroo-

nioride MM-il 3000 m takistusjooksus.


Eesti Kergejõustikuliidu kestusalade vastutav treener Toomas Tarm

kergejõustik Jooksja 4/2010

Naistest püüdis EM-võistluste normi 3000 m takistusjooksus täita Jekaterina Patjuk, kuid hoolimata heast kevadisest ettevalmistusest Kenyas ja USA-s ning mitmest võistlusest, jäi tal ajast 9.55 siiski üle kaheksa sekundi puudu. Küll tuleb kiita tema visadust: koos juuni lõpus peetud 10 000 meetri meistritiitli võitmisega teenis Katja kolm kulda. Missuguseid väljavaateid tal näed? Treener Harry Lembergilt olen kuulnud, et Katja seis on veidi sarnane Taivo Püi omaga: talvel tegi ta kõvasti tööd, mis loonuks justkui kõik eeldused heaks esinemiseks, aga mingi pidur on peal ja kimbutavad ka väikesed hädad. Patjuk tundis ka ise, et sellises seisus polnud hea EM-ile minna. Tavaliselt saab kestusjooksus tehtud suur töö tasutud kunagi hiljem. Loodetavasti teeb Patjuk järgmisel hooajal arenguhüppe. Kuigi meistrivõistlustel ei pannud ta ehk endast kõike välja, polnud 3000 m takistusjooksus ja 5000 m jooksus tema üleolek enam mäekõrgune ning tal võib juba järgmisel aastal olla pikematel distantsidel tõsiseid ohustajaid (Nõmme seeriajooksul edestas Liina Tšernov Patjukki nii 2000 m kui ka 3000 m jooksus – toim). Keda teistest naisjooksjatest esile tõstaksid? Mullu vigastust ravinud Liina

Mida paremini teha?

Jooksu veab Tiidrek Nurme, kelle tuules on teistel kergem pingutada.

Tšernov tegi enne meistrivõistlusi korraliku 1500

meetri aja 4.18,65. TeToomas Tarmi kolm ettepanekut ma tagasitulek oli kestusjooksu arendamisel: 1. Täiskasvanute jooksutreenerite naiste kergejõustikumotiveerimine. Praegu teevad juhendajad le väga vajalik. Silma sisuliselt ühiskondlikku tööd. jäi Kristina Dolma2. Noorte toomine jooksu juurde. Igas maakonnas peaks olema üks–kaks noorte jooksutreenerit. tova, kes teenis hõbe3. Korraldada koondislastele (10–15 da ja pronksi. Kaks kestusjooksjale) ettevalmistaval hõbedat võitnud Laura perioodil kuni kaks paarinädalast treeningulaagrit. Suur on kogu aeg tasapisi arenenud.

41


42

kergejõustik Jooksja 4/2010

Olümpiavõitja Jaak Uudmäe

Uudmäe: konkurents karastas Tekst: Andrus Nilk Foto: Lembit Peegel

Tallinnas Rocca al Mare gümnaasiumis kehalise kasvatuse õpetajana töötav Jaak Uudmäe meenutas tähiseid teel kolmikhüppe olümpiavõidule.

K

uigi Uudmäe oli juba ühe aasta õppinud EPA-s isikliku graafiku järgi ja Arvo Lillestiku juhendu-

sel kaks korda päevas harjutanud, suurenes 1976. aasta sügisel N Liidu koondise laagrisse kutsutud nooruki treeningukoormus mitu korda. „Vahe oli meeletu!” osutas Uudmäe. „Muidugi ma tahtsin tugevasti harju-

Olümpiakuld Kolmikhüppefinaal 1980. aasta Moskva olümpial. 25. juuli. 1. Jaak Uudmäe, N Liit 17.35, 2. Viktor Sanejev, N Liit 17.24, 3. João Carlos de Oliveira, Brasiilia 17.22.

tada, aga mis liig see liig. Teistega koos võis aga harjutusi kaasa teha

mängudel medal. N Liidu koondise

mitmel moel. Intensiivsust said ise

kolmele kohale kandideeris seitse-ka-

valida, ei pidanud olema pidevalt esi-

heksa kolmikhüppajat.

rinnas. Tugev konkurents karastas.”

„Elasime Inturisti hotellides, toidud

N Liidu koondise treener, kahekord-

olid väga head,” meenutas Uudmäe

ne olümpiapronks Vitold Krejer omas

laagreid Suhhumis ja Taškendis. „Me-

ulatuslikke teadmisi, kuidas peab are-

lonid, viinamarjad, arbuusid. Korralik

nema tugevamaks ja kiiremaks.

uni, kvaliteetne söök ja tugev tree-

„Tal oli loonud teoreetilised mude-

ning. Muud saladust arenemisel pole.

lid, mis tuli teha, et hüpata 16.00,

Ettevalmistaval perioodil tuli vajalik

16.50, 17.00 ja 17.50, mitu meest olid-

töö ära teha. Kui läks tulemuse reali-

ki ületanud 17 meetrit,” lausus Uud-

seerimiseks, siis selgus, kes oli kunst-

sikul, maailmarekordit 17.89 omanud

mäe. „Kui treeningunäitajad lubasid

nik ja kes lihtsalt plangu värvija.”

João Carlos de Oliveiral oli enne vii-

Jaak Uudmäe

17 meetrit, alles siis võisid nii kauge-

Uudmäe, kelle kodune juhendaja oli

mast katset kirjas 17.22, aga taas tõusis

le hüpata. Teadsin, et kui mu kiirus

Jaan Jürgenstein, tõestas Moskvas

punane lipp – brasiillane sai neljanda

on vilets, pole ka vormi.”

peetud katsevõistlustel raudset võist-

nulli. Siis läks hoovõturajale kolme-

lejanärvi: viimasel katsel saadud

kordne olümpiavõitja Viktor Sanejev.

Raudsed närvid

17.07 andis teise koha ja pileti koon-

„Mõtlesin, et äkki mõõdavad ära,”

1979. aasta sügisel võitis Uudmäe Me-

disse. Olümpia eel hüppas Jaak juba

ütles Uudmäe pärast võistlust Eesti

xicos peetud üliõpilasmängudel isikli-

ka treeningutel üle 17 meetri.

Raadiole. „Kaua ei tulnud tabloole

ku rekordiga 17.20 hõbeda, mis andis

„Seisund läks paremaks, kuskil ei

tulemust, seepärast tekkis hull mõte,

talle maailma hooaja edetabelis neljan-

valutanud, mis on kolmikhüppajale

et midagi on viltu,” selgitas Jaak.

da koha.„Sellest võistlusest on kahju,”

harv olukord,” lausus spordisangar.

17.24 andis Sanejevile hõbeda.

ütles Jaak. „Jäin angiini ja 38-kraadi-

„Kui vorm oli hea, polnud mul kesken-

„Võib-olla jäi paarkümmend sen-

sesse palavikku, pika lennureisi järel

dumisega probleeme. Ka olümpiafinaa-

timeetrit varu,” hindas Uudmäe

Mexicosse jõudes olin nagu poolsurnu.

li päeval tegin tavalise lõunauinaku.”

25-aastasena saavutatud elu parimat

Uudmäe kolmas katse 25. juulil Luž-

vormi. „Neljas, üleastutud katse võis

niki olümpiastaadionil pani kodust saa-

olla ligi 17,5 meetrit. Päris vabalt ei

Olümpiahooajaks valmistus Uud-

bunud poolehoidjad püsti kargama ja

saanud sooritust teha, olümpiapinge

mäe suur tahtmisega võita Moskva

ülirõõmsalt rõkkama. 17.35! Suursoo-

kammitses.”

Õnneks oli võistluseni kümme päeva aega ja kosusin mingil määral.”


Olümpiavõitja Erki Nool

kergejõustik Jooksja 4/2010

Nool: kogu töö vääris võiduhetke Tekst: Andrus Nilk Foto: Peeter Langovits/Scanpix

Riigikogu liige Erki Nool meenutab linnulennul oma tähetundi Sydney olümpiamängudel.

N

ool: „1999. aasta jaanuaris Lan-

Josef Obermüller aitasid hädast üle,

zarotel treenides sain aru: kui

aga mul oli juba puusapõletik.”

tahan tulla olümpiavõitjaks, va-

27. september, Sydney: Nool jooksis

jan abiks oma ala tippe. Põlve otsas

100 m 10,68-ga, hüppas kaugust 7.76,

nokitsemine ei viinud edasi. Kevadel

tõukas kuuli 15.11, ületas kõrgushüp-

Götzises võisteldes läksin avapäeva

pes 2.00, jooksis 400 m 46,71-ga ja

järel Daley Thompsoni (kahekordne

lõpetas avapäeva 4505 punktiga kol-

kümnevõistluse olümpiavõitja) jutule.

mandana.

Seminar Erki Nool olümpiavõidu 10. aastapäeva tähistamiseks korraldab kergejõustikuliit 22. ja 23. septembril Tallinnas kümnevõistluse seminar. Esinevad Roman Šebrled ja Tomaš Dvorakut juhendanud Zdenek Vana Tšehhimaalt, Noole esimene treener Rein Sokk, Katrin Klaup ja Andrei Nazarov. Info www.ekjl.ee

Ta küsis: „Mida plaanid teiseks päe-

Nool: „Pärast esimest päeva nägin

vaks?” Daley soovis teada, kas mu

Katit (elukaaslane Kadri Kivine), kes

tunikku ümber veenma, et ta ei astu-

soovid ja tegelikkus lähevad kokku.

julgustas: „Pane kindlalt edasi.” Tõk-

nud ringi servale. Kohe tõusiski valge

Treeneriks kutsus ta Greg Richardsi,

keid jooksin vihmast märjal rajal ris-

lipp ja tulemus mõõdeti – 43.66. Tšeh-

ise oli mu mentor.

keerimata 14,48. Kettaheites läksin

hi, USA ja Suurbritannia protesti ei

Kevadel harjutasime kuus nädalat

avakatsel kõva tulemust tegema, aga

rahuldatud.

Californias, iga päev kuus tundi jär-

virutasin posti. Teisel katsel sama-

Nool: „Olin maganud neli tundi, pä-

jest. Olin maksimalistlik, aeg-ajalt

moodi – võrku! Fännid olid ärevuses,

rast kettaheidet tahtnuks puhata, aga

tekkis pingeid. Gregiga tekkis hea

filmikaamera surises, Dvorak jälgis

kulutasin rohkesti närvienergiat: mis

klapp, aga kord ta solvus. „Ta tahab

lähedalt. Sportlik dramaatika!”

edasi saab? Teivashüppes alistus vaid

sulle head,” ütles Daley. Selgitasin:

Pärast Noole kolmandat katset tõu-

viis meetrit, üliraske oli end kokku

„Olen enda, mitte Gregi peale viha-

sis punane lipp, kuid Erki tormas koh-

võtta. Avakatsel virutasin oda taevas-

ne.” Kui treening ei õnnestunud, sõimasin ennast. Olümpia peeti septembri lõpus, aga tšehhid Tomaš Dvorak ja Roman Šebrle olid juba veebruaris sise-EM-il

se, teisel viskel astusin napilt üle jooOlümpiavõitja Erki Noole vastuvõtt Tallinnas Raekoja platsil

ne. Istusin tühja tundega pingil ja mõtlesin: nii labaselt pole võimalik olümpiakulda loovutada! Võtsin end kokku: 65.82!”

head. „Keegi pole võimeline nii kaua

1500 m jooksuks oli Erki teinud eri-

supervormis püsima,” ütles Daley.

treeningut, inglased õpetasid: „Olüm-

Dvorak võitis mai lõpul Götzises 8900

piamedalid jagatakse viimasel alal.”

punktiga, Šebrle püstitas isikliku re-

Nool lõpetas isikliku rekordiga

kordi 8757 ja mina Eesti rekordi 8742.

4.29,48. Tablool süttis tulikiri: 1. Erki

Augusti alguses Talence’is jäi Dvora-

Nool, Eesti 8641, 2. Roman Šebrle,

ku alistamisest natuke puudu – tal

Tšehhimaa 8606, 3. Chris Huffins,

8733 ja mul 8706. Hoidsin taset, aga

USA 8595.

Tomašel läks mitmel alal raskeks ja Šebrle võitles vigastusega.

Suur draama Sydneys

Nool: „Enne autasustamist andsime staadioni all autogrammi, mis läks Lausanne’i olümpiamuusemisse. Sammusime staadionile ja astusin pjedes-

Kümme päeva enne olümpiat tekkis

taalile. Kuulasin Eesti hümni lühemat

mul Gold Coasti laagris ohtlik seis:

varianti ja mõtlesin: „Kas lõpuks ongi

seljavalu ei lasknud üldse ette

käes see hetk, mille pärast olen viis-

painutada. Ehmatus oli suur! Arst

teist aastat tööd teinud? Aga kõik, mi-

Alexander Jontchew ja masseerija

da olin teinud, vääris võiduhetke.”

43


44

kergejõustik Jooksja 4/2010

Sponsor

BIGBANK Kuldliiga pakub haaravaid võistlusi Tekst: Jooksja Foto: Scanpix

2006. aastast saadik on Eesti kergejõustikku elavdanud kodune kõige tugevam võistlussari BIGBANK Kuldliiga. Tänavusi mõõduvõtmisi kaunistas peaauhinna 300 000 krooni võitnud Anna Iljuštšenko kõrgushüppe Eesti rekord.

3.

augustil Rakveres peetud BIGBANK Kuldliiga finaaletapil oli parajasti käimas mitu ala,

kui hüppesektoris seati latt kõrgusele 1.95. Sadade poolehoidjate pilgud pöördusid suure teo ootuses kuumimale sündmuspaigale. Iljuštšenko oli juba võitnud viiest etapist koosnenud sarjas peaauhinna, nüüd jäi nääpsukesel Sillamäelt pärit piigal veel i-le täpp panna. Martin Kutmani juhendamisel harjutav Iljuštšenko jooksis teraval sammul hoovõtupaigale, lennutas oma õblukese keha plahvatusliku tõukejõuga õhku ja floppis üle lati. Rahvas aplodeeris tormiliselt. 1.95 viis 27 sentimeetrit üle oma pea hüpanud Iljuštšenko tänavuses maailma edetabelis 11.–16. kohta jagama. „Mulle meeldib väga võistelda BIGBANK Kuldliigas, see on hästi korraldatud ja saan kevadest saadik heatasemelisel võistlusel kaasa teha,” lausus 24-aastane Iljuštšenko, kes eelmise rekordi 1.93 püstitas 2009. aasta 4. veebruaril Tallinnas. 30. juulil ületas Anna Barcelonas EM-võistluste kvalifikatsioonis 1.92. 1. augustil peetud finaalis jäi tema laeks 1.85, mis andis 11. koha. „Tahtsin EM-il jõuda finaali ja täitsin eesmärgi, edasi ma enam ei mõelnud, mis kohta tahan. Tundsin end finaalis ka vaimselt väsinuna,” ütles hambaarstiks õppinud neiu, kes ostab auhinnaraha eest korteri.

Koostöö BIGBANK-i juhatuse liige Kaido Saar ütles, et kergejõustiklaste tublid sooritused ja kiiduväärne korraldus on teinud BIGBANK Kuldliiga õnnestunud ettevõtmiseks. Millest lähtub BIGBANK koostöölepingute sõlmimisel spordiühendustega ja spordisponsorlusel? Sport, täpsemalt kergejõustik on praegu me peamine sponsorluse valdkond, kuid jõudumööda aitame ka kultuuri- ja noorteprojekte ning heategevuslikke ettevõtmisi. Järgime põhimõtet, et seome end pigem väiksema arvu projektidega, kuid seal, kuhu õla alla paneme, teeme seda tõhusalt. BIGBANK Kuldliiga on üks sellisest projektidest: Anna Iljuštšenko oleme võistlussarja algusest teenis BIGBANK saadik toetanud ligi kolme miljoni Kuldliiga krooniga. peaauhinna BIGBANK Kuldliiga toob eri 300 000 krooni. linnades tuhandeid inimesi staadionile. Kuidas hindate selle koostööprojekti õnnestumist ja mis suunas võiks areneda? Tegemist on igati õnnestunud koostööprojektiga ja võistlussarja korraldajatele jagub mul vaid kiidusõnu. Viis aastat tagasi projekti toetama asudes ei julgenud ette näha, et BIGBANK Kuldliiga võiks olla praegu siin, kus see tegelikkuses on. Mida on kergejõustiklaste tänavused etteasted pakkunud? BIGBANK Kuldliigal kaasa löönud sportlased on olnud igati tublid ja ületanud ootusi. Oleme näinud ridamisi isiklikke ja staadionide rekordeid ning ka Eesti tippmarke. Sponsorina jääb üle ainult rõõmustada – järelikult on meie toetus läinud õigesse kohta.


46

Seiklussport Jooksja 4/2010

Seiklusspordisõnastik

Mis on pokuporno ehk seikleja sõnavara Tekst: Kaja Sepp

Foto: Kaimo Puniste / KMZPHOTO

Eelmises Jooksjas ilmunud jalgrattasportlase sõnastik innustas koostama ka seiklussportlase sõnastikku. Entusiastlik seikleja Kaja Sepp saatis sellest väljavõtte. Exceli etapp: aeg finiši ja autasustamise vahel, kui tiimide tegelikule finišiajale lisatakse trahve või boonuseid. Sarnaselt jooksu-, ratta-, kanuu- ja rulluisuetapiga toob kaasa üllatavaid ümberpaiknemisi tiimide pingereas. Hajutus: nipp võistkondade lahkuajamiseks. Iga tiim võtab punkte eri järjekorras. Kasutatakse ka tiimisisest hajutust, kus iga tiimiliige peab liikuma eri punkti. Jooksukumm: abivahend kaaslase aitamiseks jooksuetapil. Jäme, umbes pooleteise meetri pikkune aasadega kummijupp, mille ühe otsa kinnitab ümber oma puusade vedaja, teise veetav. Konksu panema: orienteerumisoskustelt nõrk, kuid kehaliselt ettevalmistuselt kõva tiim liigub keerulisel rajaosal hea orienteerujaga võistkonna kannul. Lisaülesanne: igasugune ootamatus rajal, mille eesmärk on tuua võistlusse vaheldust (kurjad keeled ütlevad, et segadust). Loha: rada, mille on maastikule tallanud esimesed läbijad. Nobedate näppude voor: avapauk Xdreami lühemale rajale registreerimisel. Tahtjaid on on rohkem kui stardikohti, koha kindlustavad kiiremad arvutikasutajad. Pokuporno: algtähenduses kilomeetrite kaupa pokude vahel trampimine, laiendatud mõistes igasugune osa võistlusest, kus rajameistri ja osalejate arusaam huvitavast maastikust lahku läheb. PT: kuues meel punktide leidmiseks, maakeeli persetunne. PT-d mõõdetakse randides ja ühiku etalon on üks tuntumaid seiklussportlasi Randy Korb, kes leiab isegi maastikule valesti paigutatud punktid stiilis „arvan, et see on seal”.

Kaja Sepp seiklusspordirajal.

Rong: ridamisi jooksvad orienteerujad, kes ühiselt suunda otsivad või loodavad, et esimesed ikka teavad, kuhu joosta.

Tulip: liikumine legendi järgi stiilis „100 meetrit otse”, „35 meetrit vasakule” jne. Armastatud võte on panna võistlejad liikuma mööda ringjoont, et näha nende nägusid tagasi alguspunkti saabumisel. Nutikas on püüda legend juba kaardil ära lahendada!

Vedamissüsteem: abivahend kaaslase aitamiseks rattaetapil. Tiimi tugevaima ratturi sadulaposti ümber kinnitatakse kummijupp, mis läheb läbi kerge toru (vajalik selleks, et kumm kodaratesse ei satuks). Kummi otsas oleva aasa tõstab nõrgem kaaslane oma rattalenksule kinnitatud konksu külge.

Suundorienteerumine: kaardile kantud punktide läbimine etteantud järjekorras. Tavaliselt toob kaasa siksakitava liikumise, mis on tingitud rajameistri püüdest paigutada piiratud territooriumile võimalikult pikk liikumistee või suunata võistlejad huvitavale maastikule (vt ka pokuporno).

Trahv: karistus lisaülesande mittetäitmise, punkti võtmata jätmise vms eest. Trahv võib olla tegevus (näiteks peab jooksma 500 m), ooteaeg (viis minutit paigalseisu) või tulemusele liidetav lisaaeg finišis. Kontrollajaga võistlusel on trahv punktide mahaarvamine (iga hilinetud minuti eest lahutatakse üks punkt).

Viga tegema: kaardilugemisel eksima. NB! Käänatakse: „Me tegime seal viga”, mitte „me tegime seal vea”. Ilmselt sellepärast, et näiliselt ühekordne aps (näiteks liiga vasakule pööramine), mille kohta võiks öelda „tegime vea”, annab tulemuse, kus viga jätkub: liigutakse vales suunas aina edasi ning viga võimendub ajas ja ruumis.


RAHVA-

SPORTLASI

sõidutab Viking Line! VIKING XPRS Tallinn - Helsingi

K > @ > C <

8AJ7

08.00 > 10.30 14.00 < 11.30 18.00 > 20.30

(pühap. 16.30 > 19.00)

24.00 < 21.30

(pühap. 22.30 < 20.00)

Registreeru TASUTA Viking Club’i liikmeks. www.vikingline.ee


48

jooks

Jooksja 4/2010

Stamina rahvajooks

Katsumus rahvajooksul:

põletav palavus Tekst: Jooksja Fotod: Rainer Ojaste

Septembri lõpust augusti keskele kolinud Tallinna rahvajooks möödus suveleitsakus, mis kõrvetas osalejaid valusalt.

P

alavus ja suur õhuniiskus sundis ka meie paremaid võhmamehi 21,1 km distantsil ettevaatlikult tempot tegema. Paljud

jooksjad jäid oma parimale ajale alla, ent rekordeid ei püstitatagi igal päeval ja kes suutis lõpetada, võis rinna ette ja pea püsti ajada. Võitis ja krooniti ühtlasi poolmaratoni Eesti meistriks Pavel Loskutov ja Sigrid Valdre. Rocca al Mares ja Stroomi randa viival rattarajal kulgenud rada pidasid jooksjad üldjoontes kaasakiskuvaks. Küll jäid kõlama mõned soovitused korraldajatele spordiklubist Stamina: tihedamalt pidanuks olema joogipunkte ning palavuse peletamiseks võinuks jagada svamme.

Rahvajooksu peakorraldaja Urmo Raiend

Lotte õnnitleb lastejooksu võitjat.

Rahvajooksu 21,1 km (ka Eesti meistrivõistlused) Mehed:

1. Pavel Loskutov, TÜ ASK 1:09.39, 2. Aleksei Markov Sportkeskus.ee 1:10.00, 3. Vjatšeslav Košelev, Sillamäe Kalev 1:11.20, 4. Viljar Vallimäe, TÜ ASK 1:12.46, 5. Hasso Paap, TÜ ASK 1:13.46, 6. Andrus Lein, KJK Vike 1:14.01, 7. (MN 1.) Priit Aus, KJK Tipp 1:15.33; MJ 1. Arvi Alamaa, Rapla Jooksuklubi 1:23.11.

Naised:

1. Sirgid Valdre, SS Marathon 1:27.38, 2. Julia Bulina, Sillamäe Kalev 1:29.05 (ei osalenud Eesti meistrivõistlustel), 3. Anneli Vaher, Staier VAK Staier 1:29.45, 4. (NN 1.) Grete Tõnne, EMÜ SK 1:31.03, 5. Liina Luik, TÜ ASK 1:31.30, 6. Maris Tamm, Sportkeskus.ee 1:32.21; NJ 1. Johanna Toplaan, KJK Saare 1:35.04.

5 km Mehed: 1. Roman Fosti 16.20, 2. Sergei Tšerepannikov 16.20, 3. Denis Košelev 16.31. Naised: 1. Helen Aluvee 20.19, 2. Galina Bernat 21.09, 3. Eneli Nurmeots 21.45.

Poolmaratoni Eesti meister Pavel Loskutov


Andrus Veerpalu

Kolumnist

Jooksja 4/2010

Veerpalu: tooge treeningutesse vaheldust! Tekst: Jooksja Foto: Aldo Luud

Kahekordne murdmaasuusatamise olümpiavõitja ja maailmameister Andrus Veerpalu soovitab nädala treeningukoormust jaotada ühtlaselt ja mitmekülgseks arenemiseks harrastada eri alasid.

N

ädala rütmist: kui argipäeval ei leia harjutamiseks aega, kas piisab, kui treenida laupäeval ja

Mitmekülgsusest: kui palju peaks harrastaja treenima eri aladel? Kui päevast päeva ainult joosta, võib kergesti tekkida üle-

pühapäeval pikemalt?

Arvan, et harrastajale oleks hea, kui ta leiaks ka nädala

koormus ning põlved või hüppeliigesed jäävad valusaks. Va-

keskel aega harjutada. Kui treeningute vahelised puhke-

helduseks võib ka rattaga sõita, mis koormab rohkem teisi

pausid lähevad liiga pikaks, näiteks neli-viis päeva, oled

lihaseid kui jooksmine. Väga hästi aitab lihastel taastuda uju-

enne järgmist treeningut eelnevast treeningust liiga palju

mine. Süda-vereringesüsteem saab ikka tööd, seda ju vastu-

taastuda jõudnud. Ka mul on seda vahel seoses vigastuse-

pidavusala harrastaja soovibki. Samal ajal jaotub koormus

ga juhtunud: paus on olnud pikk, eelneva treeningu mõju

liigestele ja lihastele ühtlasemalt ning väheneb vigastuseoht.

on vähenenud ja tuleb justkui uuesti alustada.

Tippsportlased, kelle eesmärk on võistelda maailma paremi-

Nädalavahetusel on vaba aega rohkem, siis võib küll

kuga, keskenduvad peamiselt erialasele treeningule. Tipp-

teha pika treeningu, kus peamine tähelepanu on vastupi-

suusatajal on erialase treeningu (suusatamine, treening rol-

davuse arendamisel. Pikk treening tuleb teha vastavalt

leritel ja imitatsioon) osakaal aastas 80 protsenti. Aga ka meie

võimetele. Osadele inimestele piisab kahest tunnist, kelle

toome ettevalmistaval perioodil, kui koormused on suured,

tase on parem, võib harjutada ka kauem.

treeningutesse vaheldust. Olen sageli ujunud, rattaga ja ka-

Nädala sees peaks paaril-kolmel päeval leidma treenimiseks aega. Pimedal sügisõhtul ei pea tingimata minema

nuuga sõitnud. Tooge treeningusse vaheldust, see aitab ka meil raskel ajal treeninguid nautida.

õue jooksma või rattaga sõitma. Siis saab harjutada jõusaalis või ujuda.

Eri maastikul harjutamisest: kas harrastajal oleks õigem treenida peamiselt tasasel maal või tuleks tal harjutada ka Lõuna-Eesti kuppelmaastikul? Harrastaja peaks suures osas harjutama kergel maastikul. Seal on liikumiskiirus nii joostes, suusatades kui ka rattaga sõites suurem ja pulss ei tõuse ka liiga kõrgele. Ka normaalse kiirusega joostes, suusatades või ratast sõites peab pulss jääma aeroobse läve tasemele, soovitavalt sellest isegi paarkümmend lööki allapoole. Vahel võib ägedama koormuse saamiseks treenida ka raskemal maastikul, aga selleks piisab ühest-kahest korrast nädalas. Intensiivne treening annab organismile teravama ärrituse, mis aitab võistluspingutusega kohaneda. Kes elavad lauskmaal, võivad tugevama treeningu teha metsas pehmel pinnasel või isegi soos. Samblikul jooksmine paneb lihased rohkem tööle ja ka südame löögisagedus tõuseb. Talvel võistlusteks valmistudes harjutame ainult paar korda nädalas Otepääl raskel maastikul. Tugevamad ja Olümpiavõitja Andrus Veerpalu treenib Otepääl, Jooksja toimetaja Andrus Nilk püsib veel kannul.

kergemad treeningud peaksid vahelduma, kogu aeg ei saa harjutada raskel reljeefil, samasuguse koormuse ja pulsisagedusega. Treenimise üks suuremaid kunste ongi oskus hoida tasakaalus arendavad ja taastavad treeningud. Õpin seda kunsti siiani: vahel õnnestun, vahel mitte.

49


50

nõuanne

Jooksja 4/2010

Nike+

Teeme jooksmise mugavamaks! Tekst: Erik Aibast Foto: Nike

Jooksmine on suurepärane spordiala ja lihtsaim viis enda treenimiseks. Jooksmist saab harrastada peaaegu igal pool, igal ajal ja igaüks.

S

loogia aluseks on paljajalu liikumine,

teks Nike Air Structure Triax+ ja

üsnagi igav ja raske. Isegi tead-

mis paneb tööle kõik jalas paiknevad

Nike Air Span+.

mine jooksmise kasulikkusest

lihased ja annab jalale parima tree-

Alapronatsioon. Jalal puudub loo-

iiski tundub paljudele jooksmine

kehalise vormi parandamisel ei tee

ningu. Küll aga tuleks ülekoormuse

mulik amortisaator ja seetõttu vajab

jooksma minekut lihtsamaks. Vajaliku

vältimiseks Nike FREE jalatseid ka-

jalg jooksujalatsilt lisapehmendust ja

lisatõuke võib anda hea jooksuvarus-

sutada vaid lühikestel jooksutreenin-

head liikuvust. Jalatsitel on liikuvust

tus. Järgnevalt annamegi nõu, kuidas

gutel (2–5 km) või siis kõndides.

parandav kõver liist ning lisakihiga

valida endale sobivat varustust, mis aitab jooksmise mugavamaks teha.

Jooksujalatsid

Selgita oma jalatüüp Jalatseid tuleb valida jalatüübi järgi.

vahetald suurendab põrutuskindlust. Sobivad jalatsid on näiteks Nike Zoom Vomero+ ja Nike Air Max 2010+.

Sellest sõltub, kui palju peab jooksu-

Neutraalse jalatüübi puhul ei vaja

Sobivad jalatsid on jooksuvarustuse

jalats pakkuma põrutuskindlust ja

jalg lisatoestust, kuid jooksmisel saa-

kõige olulisem osa. Jalatsi detailid on

lisatoestust. Jalatüüpi määratakse

vad jalad umbes kolm korda

valmistatud materjalidest, mis kait-

jala pronatsiooni järgi. Kõige täpse-

suuremat koormust

sevad ja toestavad jalga. Jooksujalat-

malt saab oma jalatüüpi määrata

si olulisemad omadused on kaal, peh-

proovides, mida

mendus ja rulluvus. Jooksujalatsi kaalu vähendamiseks kasutatakse võimalikult kergeid ja tehnoloogilisi materjale. Kõrgtehnoloogiliste materjalide kasutamine

kui tavakõnnil ning peh-

suurendab küll jalatsite hinda, aga

mendatud ja mõõduka

tagab kvaliteedi ja vastupidavuse.

toestusega jalatsid kaitse-

Väga oluline on jalatsi põrutuskind-

vad jalgu. Neutraalsele

lus. Tuntuim põrutuskindluse tehno-

jalatüübile sobivad peaae-

loogia on Nike AIR. Põrutust vähendavad AIR õhkpadjad on gaasiga täidetud polüuretaankestad, mis asetatakse jalatsi vahetalda. Uusim põrutuskindluse tehnoloogia on Nike Lunar. Lunar-tüüpi vahtmaterjal on äärmiselt kerge ja vastupidav ning

gu kõik jooksujalatsid, näi-

Jooksmisel saavad jalad umbes kolm korda suuremat koormust kui tavakõnnil.

tagab parima põrutuskindluse vasta-

teks Nike Air Pegasus+ ja Nike Lunarglide+.

Jooksuriietus Riietuse valikul tuleks lähtuda eelkõige mugavusest ja funktsionaalsusest. Aktiivselt

valt inimese kehakaalule ja jalatüübi-

teevad füsioterapeudid ja jooksu-

liikumine paneb keha higis-

le. Seejuures säilitab Lunar pehmen-

eksperdid. Jooksuekspertidega saab

tama, nahk muutub märjaks ja

dusomadused pika aja jooksul.

kohtuda suurematel jooksuüritustel

olemine ebamugavaks ning or-

Rulluvuse tagab tallaehitus. Jook-

ning muu hulgas ka 12. septembril

ganism sõltub liigselt välistem-

sujalatsid on varustatud anatoomili-

Tallinna sügisjooksul, kus saab testida

peratuurist. Riietumine peab

selt korrektsete paindevagudega, mis

ka Nike'i jooksujalatseid.

aitama luua ümber keha treeni-

järgivad jala loomulikku liikumist

Ülepronatsioon. Sissepoole vaju-

ning võimaldavad jalal kõige efektiiv-

mist saab kontrollida jalatsitega, mis

semalt liikuda. Parima rulluvusega

on sirge liistuga ja siseküljelt spet-

kihilise riietumise põhimõtet.

jooksujalatsid on Nike FREE sarja

siaalselt toestatud tugevamate ma-

Riidekihtide vahele jääb õhuva-

kuuluvad jalanõud. Nike FREE ideo-

terjalidega. Sobivad jalatsid on näi-

he, mis parandab oluliselt ven-

miseks parima mikrokliima. Selle tagamiseks tuleb järgida


Nike+

nõuanne

Jooksja 4/2010

tilatsiooni ning aitab niiskusel kehalt eemalduda. Riietumisel kasutatakse kolme eri funktsiooniga rõivakihti: niiskust juhtiv aluskiht, isoleeriv vahekiht, kaitsev pealiskiht. Aluskiht on vastu ihu ja mõjutab kõige enam enesetunnet. Riietus peab olema hea niiskusjuhtivusega ja kerge. Materjalina

Ilmast ja treeningust sõltuvalt on jooksmisel vajalikud ka müts, kindad, joogipudel ja jooksukell.

kasutatakse mikrokiust kangaid (Nike Dri-Fit), mis on väga vastu-

tama esimese riietumiskihi põhimõt-

pidavad, äärmiselt hea niiskus-

tele (niiskusjuhtiva funktsiooniga).

juhtivusega ja kuivavad kiiresti.

Jooksusärkide ja -pükste õmblused on

Näiteks puuvill on küll peh-

lamedad ja tehtud nii, et ei tekiks liig-

me ja mugav materjal

set hõõrdumist kehapinnaga. Olulised

igapäevaseks kasuta-

lisadetailid on helkurribad ja tasku.

miseks, kuid imeb hi-

Külmema ja tuulise ilmaga vajame ka

gistamisel tekkiva

Hea jooksumugavuse tagamiseks

Riie läheb märjaks,

tuleks pöörata tähelepanu ka sokkide-

raskeks ja kleepu-

le. Kvaliteetsed jooksusokid on valmis-

vaks, mis teeb ole-

tatud Dri-Fit materjalist, mis tagab

mise ebamugavaks.

hea niiskusjuhtivuse ja elastsuse, pü-

Isoleeriv vahekiht

sivad hästi jalas ega tekita hõõrdumist.

muutub oluliseks õhu-

Nike+ on jooksusõbra abimees.

head jooksujakki.

niiskuse endasse.

temperatuuri langemi-

Lisavarustus

sel. See hoiab kehasoo-

Ilmast ja treeningust sõltuvalt on va-

just ning tagab niisku-

jalikud ka müts, kindad, joogipudel ja

se eraldumise. Kasuta-

jooksukell. Pea kaudu toimub 60–70

miseks sobivad süntee-

protsenti organismi soojusregulat-

tilistest kiududest val-

sioonist. Seetõttu vajame mütsi nii

mistatud ja karustatud

külma kui ka palava ilmaga. Kui

pindadega Nike Ther-

treening kestab üle tunni, võiks kaa-

ma-Fit riide.

sas kanda joogipudelit.

Sügisel ja talvel har-

Lahutamatu kaaslane jooksurajal on

jutades tuleks kanda vee-

kell. Parema elamuse saamiseks on saa-

ja tuulekindlaid pealisrii-

daval kellad, mis mõõdavad lisaks aja-

deid. Ilmastikukindlus saavu-

le ka läbitud distantsi, kiirust, kuluta-

tatakse materjali tiheduse ja

tud kaloreid ja südame löögisagedust.

veekindla laminaatkihiga.

Nike+ on toode, mis kõike korraga

Pealiskihi oluline omadus on

mõõdab ning toetab ja täiendab iga-

hingavus. Tavalised kilejoped

päevast jooksutreeningut. Vasaku ja-

ja vihmakeebid on küll vee-

latsi sisetallas on pesa kiibi jaoks. Kiip

kindlad, aga nende hingavus on

ühildub Nike+ jooksukella, Apple

väike ja niiskus kondenseerub

iPod Nano ja iPhone’iga. Nike+ süs-

rõiva sisepinnale. Tulemuseks

teem salvestab kogu info kiiruse, dis-

on „haudumine”. Tuntumad

tantsi, aja ja põletatud kalorite kohta.

veekindlad ja hingavad ma-

Peagi toob Nike+ koostöös spordi- ja

terjalid on Gore Tex, Nike

pulsikellade tootjaga Polar turule ka

Clima-Fit, Nike Storm-Fit.

pulsivöö, mis ühildub Nike+ süstee-

Jooksmisel kanname ena-

miga ja mille abil saavad jooksusõb-

masti pükse, särki ja sokke.

rad veel rohkem infot oma tulemuste

Need esemed peaksid vas-

ja seisundi kohta.

51


Punane 2, Tallinn tel 621 1720

Klubiriided kodumaiselt tootjalt


Jaan Kirsipuu

kolumnist

Jooksja 4/2010

Jaan Kirsipuu: ärge kartke puhata!

Üks Eesti kõigi aegade paremaid jalgrattureid, üle saja esikoha võitnud Jaan Kirsipuu vastab Jooksja küsimustele võistluste, treeningute ja taastumise kohta. evadest sügiseni võistlevat rat-

K

Oma väsimusastme ja enesetunde

sel. Üks on tundlikum, teine vähem.

turit kannustab soov näidata

hindamiseks on palju võimalusi. See

Kui on kahtlusi enesetunde hindami-

igal võistlusel võimalikult head

võib olla ka tippsportlastel väga eri-

sel, ent olete viimasel ajal korrapära-

tulemust, kuid see pole alati võimalik.

nev. Kõige lihtsam mõõdupuu on võib-

selt treeninud ja võistelnud, on mõist-

Vahepeal on vaja võistluspingutusest

olla sportimissoovi olemasolu või

lik pigem treening vahele jätta.

taastuda ja treeningutel vastupidavust

puudumine. Sportimissoovi ei tohi

koguda. Millest peaksid harrastusrat-

siiski kohusetundega segamini ajada.

Missugused on peamised vahendid

turid võistluste ja treeningute vaheli-

Mõnikord on ka vastupidi ehk sporti-

ja võtted taastumise kiirendamiseks?

se õige rütmi leidmisel lähtuma?

mishuvi puudumist aetakse segi lais-

Taastumise kiirendamiseks pärast

Lähtuma peab eelkõige oma enese-

kusega. Võib mõõta hommikusi ja

rasket treeningut või võistlust võib

tundest, aga loomulikult võib nõu kü-

õhtuseid pulsse. Kui pulss lööb tava-

tarbida spordijooke, üldiselt tuleb

sida ka endistelt tippsportlastelt. Hea

pärasest sagedamini, võib see olla üks

aga juua palju vedelikku ja tarbida

tulemuse saavutamine ei peaks muu-

väsimuse tundemärke.

kiiresti omastatavaid süsivesikuid,

tuma kinnisideeks. Keskmisele har-

et energiavarud võimalikult ruttu

rastajale soovitaks nädalas teha mitte

Kas üldse saab õppida oma enesetun-

taastuksid. Veidi aja pärast peaks

üle kahe pikema treeningu ja kaks-

net kuulama või on see suuresti kaasa-

sööma süsivesikurikast toitu nagu

kolm kergemat trenni. Võistlusperioo-

sündinud anne – ühe vaist ütleb täpselt,

pasta, riis vms. Mina tavaliselt um-

dil võiks nädalas olla üks võidusõit ja

millal tuleb hinge tõmmata, teine aga

bes nii teengi ja võimaluse korral

üks pikem treening ning kaks-kolm

ei taju, millal tuleb pidurile vajutada?

jätan endale pärast sööki kaks-kolm

kergemat sõitu. Igal teisel või kolman-

Enesetunde kuulamine võib ühel

tundi puhkeaega, mille sees võib ol-

dal nädalal võiks treeningumaht olla

inimesel paremini välja tulla kui tei-

la väike lõunauinak.

tavalisest väiksem. Näiteks jätta vahele üks pikem treening. Tugevale treeningule peab järgnema puhkus, mis jõudu kosutab, ütlevad õpetatud mehed. Küllap on tähtis enesetunde põhjal aru saada, kui palju on vaja puhata ja kergemalt treenida, et seejärel jälle jaksata tugevasti töötada. Missuguste näitajate järgi saab rattur oma enesetunnet ja väsimuseastet hinnata? Tugevale treeningule või võistlusele peaks järgnema olenevalt sportase tasemest ja kehalisest seisundist üks või kaks kergemat päeva. Üks nendest päevadest võiks olla täiesti sportimisest vaba. Kolmandaks päevaks võib kavandada pikema treeningu, kuid peaks jätma ka võimaluse teha kehva enesetunde puhul kergem trenn.

Jaan Kirsipuu

53


54

Jalgrattasport Jooksja 4/2010

Treener: Rein Kirsipuu

Rein Kirsipuu:

iseenda jälgimine on kõige tähtsam Tekst: Priit Pullerits/Postimees

Foto: Aldo Luud

Harrastaja kuldne reegel ütleb: kunagi ei tohi millegagi liialdada! Liialduse tunneb sageli ära enesetunde järgi, väidab tunnustatud rattatreener Rein Kirsipuu, Jaan Kirsipuu isa.

K

ümme aastat tagasi sõitis endine tipptreener Rein Kirsipuu viimati Tartu rattarallit. Etteval-

mistuseks oli ta pedaalinud paarsada kilomeetrit. Aga kui pikal tõusul enne Pangodit väntas üks tüse daam temast mööda, otsustas Kirsipuu: „Pagan, maha temast ei jää.” Pärast vaatas kodus pulssi. Üle 190! Siis mõtles: „Aitab, enam võistlema ei lähe. Sõidan ainult oma lõbuks.” Nüüd tunneb 77-aastane härrasmees, et kui pulss kerkib üle 160, on tempot liiast. Aga tema tippteadmised ja väärtuslikud kogemused pakuvad kasulikku õppeainet. Öelge, palun, kas treeningul on mõistlikum sõita n-ö raske rauaga pressides või kerge rauaga kerides? Mõlemad variandid on vajalikud. Rasket on vaja jõu arendamiseks. Suure ülekandega sõit on jõuvastupidavustreening. Väikse ülekande eelis on see, et tugevdab rohkem südame- ja veresoonkonda, paneb pulsi kiiremini käima ja arendab pedaalimistehnikat. Iga inimene on erinev ja ükski treener ei saa öelda, kuidas jalg peab täpselt käima. Päris õige pedaalimistehnika on selline, kuidas inimesel on mugav. Mida kauem kerides harjutada, seda paremini otsib organism kõige sobivama tehnika ning lükkab ebameeldiva, mis sinu liigeste ja lihastega ei klapi, lihtsalt kõrvale. Lõpuks tekib õige pedaalimistehnikaga harjutades lihasökonoomsus. Samal ajal peab jälgima, et ka asend oleks õige. Ent seegi ei ole absoluutne. Mõni sõidab suhteliselt madala sadulaga, teine kõrgemaga. Kuid sadul ei tohi liiga kõrgel olla, sest kui jalg lä-

Rein Kirsipuu Sündinud 30. juunil 1933 Alustas sportimist 1948. aastal kiiruisutajana, jätkas 1950. aastal jalgratturina. Parim saavutus: Spartaki üleliiduliste meistrivõistluste 2. koht (1954) Treener: 1959–1971 Tartu Dünamos, 1972–1988 Eesti rattakoondise peatreener. Edukamad õpilased: Aavo Pikkuus, Riho Suun, pojad Toomas ja Jaan Kirsipuu.


Treener: Rein Kirsipuu

Jalgrattasport Jooksja 4/2010

heb pedaalimise ajal sirgeks, venitab

Jaan, kui ta tegi veel tippsporti, sõitis

võimalik terve aasta rattaga sõita.

see lihast ja see on kurjast. Näiteks

ka talviti ainult bike’iga. Hommikul

Meil talvel suusatatakse, joostakse

tuuridel on mägedes hästi näha, kui-

valgest pimeda lõunani mööda Eesti

maastikul või mängitakse jalgpalli.

das mõni sõidab madala sadulaga, mis

teid, viis–kuus tundi iga päev. Ikka

Vaadake parimaid mägedemehi:

on suhteliselt taga. Sprinteritel on sa-

bike’iga, sest kuidas muidu sa selle

nad on peenikesed, käed nagu piitsa-

dul jälle eespool. Õige on nii, kuidas

sopaga saad. Huvitavam on sõita kü-

varred. Kui ülakehal on musklid, pead

igaüks ise tunneb – see pannakse mil-

lavaheteedel – emotsionaalsem.

suuremat lihasmassi mäkke vedama.

limeetri täpsusega paika. Kas grupis loksumisest on treenimisel kasu?

Näiteks Jaan on tugev, kolm–neli kiRattasõit tundub mugavusala: pü-

lomeetrit läheb mäkke küll, aga kui

sid grupis, hingamine on normaalne.

on pikem tõus, lööb lihased piimhapet

Kas teen midagi valesti?

täis ja ongi kõik.

Kui sõit tundub nagu restoranvagu-

Eks distantsid ole ju pikad, neli–viis

nis, tuleb vahel ette minna (muigab).

tundi. Maastikusõit on sama nagu tem-

Kõige alus on aeroobne treening. Mi-

posõiduvõistlus maanteel, puhkamise

da rohkem baasi, seda paremad on

võimalust peaaegu ei ole. Kui Jaan sõi-

lõpuks tulemused. Ka grupis loksumi-

tis tunamullu Haanja 100, oli tema

sest on kasu. Tekib automatism. Mida

keskmine pulss näiteks 168. Seal oli

rohkem sõidad, seda ökonoomsemalt

pidev koormus nagu suusatamises.

lihas töötab. Miks mul vanem poiss

Maanteel saad vastutuulega grupis lõd-

Grupis on ohutum. Grupp on näha,

Toomas sõidab siiani noortega võrd-

vemalt lasta. Kui puhub küljetuul ja

teistel juhtidel tekib mingi lugupida-

selt? Sest ta on palju sõitnud. Ta kulu-

maastik on lage, ei saa sekunditki hin-

mine. Aga kui oled üksinda, vaatab

tab töö tegemiseks tunduvalt vähem

ge tõmmata. Käib kohaheitlus, pead

mõni: mida sa tolkned siin teel! Teeb

energiat kui noorena. Ta lülitab liha-

varju saamiseks tööd tegema.

nimme sulle midagi. Olen maanteel

Kuidas lausikul mäesõitu treenida? Vastutuult suure ülekandega. Saad samasuguse mõju. Kas ohutuse mõttes on parem harjutada grupis või üksinda?

vaadanud, kuidas grupist möödutakse

Ülakeha arendamiseks pole vaja midagi teha. Vaadake parimaid mägedemehi: nad on peenikesed, käed nagu piitsavarred.

kaarega, aga üksikust sõidetakse mõnikord väga lähedalt. Kas liiga raskel trassil, nagu näiteks Tehvandi rollerirajal treenimine, tuleb kasuks või kahjuks?

seid pedaalimise ajal sujuvalt ümber. Aga algaja kasutab sageli vajutamist vaid ühes suunas.

Kas treeningul peab jälgima kiirust, pulssi, tempot, vatte?

Kui põhiettevalmistus on olemas, miks mitte mõni ring seal teha. Pidevalt

Seisukohad erinevad. Mõned tree-

küll mitte. Kogu aeg ei tohi treenida

nerid nii meil kui ka läänes on isegi

tugeva koormusega. Puhkuseta ei ole

Kas tunnisest sõidust pärast tööd

pulsimõõtja treeningul ära keelanud.

arengut. Taastumine on spordis sama

on kasu või peab kaks tundi sõitma?

See tekitab barjääri: vaatad pulsikella

tähtis kui treenimine, isegi tähtsam –

Muidugi on pulsimõõtjad ja muud

ja keskendud ainult arvudele ega jälgi

õige taastumine õigel ajal. Mida koge-

abivahendid, aga iseenda jälgimine

enam enesetunnet. Nagu iga asjaga, ei

num sportlane, seda paremini ta tun-

on kõige tähtsam. Mõnikord lähed ju

tohi ka pulsinäitajatega liialdada.

netab, millal tuleb pidurile vajutada.

vastumeelselt treeningule, aga seal

Vattide jälgimine on huvitav, näitab

läheb enesetunne heaks. Esimesele

ka seisundit, aga igapäevane jälgimine

aistingule ei tohi liiga palju tähelepa-

on jama. Jaanil oli ka vahepeal ham-

nu pöörata. Tihti on alguses väga ras-

masratta küljes riistapuu, mis näitas

Kui mingilt tasemelt alustada, tuleb

ke, kuid siis läheb kergemaks. Kui

võimsust. Saad sealt ainult infot, et

areng, aga see ei lähe kaugele. Öel-

juhtub vastupidi, tuleb jällegi võima-

praegu jõuad rohkem vatte arendada.

dakse: inimene areneb 25. eluaastani,

likult ruttu trennist jalga lasta. Niiöelda vägistada treeningul ei tohi. Sõit peab meeldima.

Kas 40-aastane harrastusrattur saab veel areneda?

siis läheb tagasi. Tänu treenitusele Mis muud trenni peaks jalgrattur veel tegema?

võib areng pikeneda. Umbes 35. eluaastast alates on hea, kui jõuad oma

Mõned teevad natuke kangi, kui

taset hoida – ka see on hea areng. Mui-

Kas maanteerattaga harjutades on

tunnevad, et jõudu on vähe. Aga liial-

dugi võib pisut areneda tehnika, lihas-

maastikusõiduks kasu, ja vastupidi?

dada ei tohi. Läänes sõidetakse ena-

automaatika viimistlemise ja koge-

Miks ei ole! Üks rattasõit ju kõik,

masti ainult ratast, tehakse venitus-

muste arvelt, aga bioloogiliselt mitte.

kuigi asend on teine. Mu noorem poiss

harjutusi ja ongi kogu lugu. Seal on

See on vastu vanajumala seadusi.

55


56

Jalgrattasport Jooksja 4/2010

Harrastussportlased

Vastasseis jätkub:

maastik vs maantee Tekst: Valdo Jahilo Fotod: Kirsti Jahilo/Berit Osula

Viimastel aastatel võib nädalavahetuseti kodus ringi toimetavaid trimmis mehi või naisi kohata aina harvem. Nad on ära. Koos rattaga. Mõnel rallil, maratonil või niisama võidukihutamisel. nd algajaks harrastusratturiks

E

„Baigisõidust (loe: maastikuratta-

pidav Argo Verk seadis kevadel

sõidust – toim) pärinevad ka mu põhi-

eesmärgiks osaleda vähemalt

lised adrenaliinisüstid,” tunnistas

pooltel Elion Estonian Cupi maas-

Liisi Rist. „Teinekord seisad mitu mi-

tikusõidusarja lühematel distantsidel

nutit mõne järsema laskumise hakul

ning seal ka finišisse jõuda. Süües kas-

ja kogud julgust, enne kui sealt alla

vab aga isu. 38-aastase mehe sõidud

kihutad. Siis oled endaga väga rahul,

on läinud oodatust paremini ja suve

nagu oleks mõne Elioni etapi võitnud.”

jooksul on ka eesmärgid suurenenud:

Ometigi kogub Liisi enamiku kilo-

osaleda kõikidel etappidel ning lõ-

meetritest maanteerattaga. Eelmisel

petada saja parema ratturi hulgas!

Paavo Pärn

Elioni poolmaratonide pikkus ja raja raskusaste olid alustajale põhisõi-

aastal sõitis ta maanteel 9100 ja maastikul 2400 kilomeetrit. Bike’iga läbis ta enamasti vaid võistluskilomeetreid.

tudest kohasemad. Rattasõit tundus

Elioni sarjas aktiivselt osaleva

Liisi teine lemmik on temposõit.

aga mitu korda põlveoperatsioonil

19-aastase Liisi Risti meelest on

„Põnev on seista stardipukil ja mõel-

käinud Argole parima valikuna. Et

üheks liikumapanevaks jõuks soov

da, et sõidad võidu ainult tiksuva kel-

organism võistlusel pingutamisega

kas naabrile, sõbrale või töökaaslase-

la ja iseendaga,” lausus ta.

paremini kohaneks, väntab ta treenin-

le ära panna – sportlik konkurents

gutel 40–50 kilomeetrit. Kevadel ja

kõige ehedamal kujul.

suvel on ta jõudnud sadulas istudes läbida 1500 kilomeetrit. „Võistlus annab hea energialaengu ning motivatsiooni treenida,” lausus Verk. „Muidu sõidad üksinda metsas ja pikkamisi võib motivatsioon kadu-

Pärnale Spordipartnerist algas rat-

Elioni võistlustel osalejatest moo-

tahuvi sellest, et kümmekonna aasta

dustavad enamiku mehed, kuid võib-

eest tekkis tal hasart läbida võima-

olla just seetõttu on Liisi kogenud

likult pikki distantse. Polnud harul-

eelistatud seisundit.

dane, kui sõbraga ratastega Tallinnast

Mehed hoiavad naist

da. Kõik teame, et tervisesporti tehak-

„Vahel leidub häid mehi, kes pane-

se iseenda huvides, aga vahel on hea

vad abikäe seljale, kui näevad, et jään

end ka maksimaalselt pingutama sun-

pundist maha,” kirjeldas neiu. „Või

dida, et pärast saaksid rahulolevalt

poetavad mõne kiidusõna tempo koh-

tõdeda – jah, sain hakkama!”

ta. Häid sõnu on rajal alati meeldiv kuulda – need annavad jõudu juurde.

Argo Verk

Maanteesõidule pühendunud Paavo

On ka selliseid mehi, kes lähtuvad põhimõttest: „Mehed võivad mööduda, kuid naised mitte mingil juhul.”

Pärnusse „ujuma” sõitsid. Seejärel osales 31-aastane tulihingeline rattur Rein Nõu korraldatud võistlustel – kavas olid peamiselt eraldistardid.

Rattasõidust võib ka niisama rõõmu tunda, võistlemise naudingut ei saa aga asendada.

Mitmel korral olen pidanud lõpumeetritel mehe–naise duelli pidama. Päris kraavi pole õnneks lükatud.”

„Maanteesõidu harrastajaid oli väga vähe,” meenutas Paavo, kes taas-

Kraavi sõitmist Liisi ei peagi kart-

alustas 2008. aasta sügisel sihipära-

ma, sest talle meeldivadki rohkem

seid treeninguid. Peagi sai ta aru, et

tehniliselt raskemad rajad, kus ei saa

rattasõit on meeskonnaala: peale ke-

teiste tuules liugu lasta ja peab ise

halise võimekuse mängib suurt rolli

enda eest väljas olema.

ka taktika ning tehnika.


Treening Harrastusrattur Liisi Risti (19) nädalane näidistreeningukava. Nädala alguses sĂľidab ta pikemaid otsi maanteel, neljapäeval ja reedel harjutab kergelt, nädalavahetusel enamasti vĂľistleb. Nädala treeningumaht on kĂźmmeâ&#x20AC;&#x201C;kaksteist tundi. SĂźgiseti, kui maanteesĂľite enam pole, kihutab edasi metsaradadel â&#x20AC;&#x201C; maastikusĂľidud on Ăźhtlasi ainuke Mountain Bikeâ&#x20AC;&#x2122;i treening.

Liisi Rist

â&#x20AC;&#x17E;Mullu osalesin ligi kolmekĂźmnel eri vĂľistlusel, kus sain paljude ratturitega tuttavaks ning leidsin vĂľrdseid konkurente, keda protokollist otsida,â&#x20AC;? selgitas Paavo rattasĂľiduhuvi sĂźvenemist. â&#x20AC;&#x17E;Tänavune hooaeg on tänu pere juurdekasvule veidi nĂľrgem, aga aega treenimiseks ja vĂľistlemiseks peab leidma.â&#x20AC;?

Aga kuhu jääb siis niisama tĹĄillimine? Pärn Ăźritab igal nädalal sĂľita 300 kilomeetrit ja treenida järjest vähemalt poolteist tundi. â&#x20AC;&#x17E;Olen teinud rohkem grupitreeninguid, sest vĂľistlustel on vähe kasu, kui jĂľudu on, aga ei oska positsiooni valida,â&#x20AC;? lausus Paavo. â&#x20AC;&#x17E;Kindel mþþdupuu on eraldistart: seal on hea arengut näha ning seda teistega vĂľrrelda. JĂľudsin keskmise kiiruseni 43 kilomeetrit tunnis.â&#x20AC;? Kust leida vastuseid, kui ennast paremaks tahad lihvida? â&#x20AC;&#x17E;Eks enamik asju tuleb oma nahal proovida, kuid pärast vĂľistlusi tekib alati osalejate vahel mĂľnus sumin: räägitakse taktikast, treeningutest ja kĂľigest, mis vĂľistlust puudutas,â&#x20AC;? lausus Paavo. â&#x20AC;&#x17E;Siis on hea kĂľrvad lahti hoida. Ma ei ole kunagi kartnud kĂźsida ka tugevamatelt tegijatelt. Hiljuti soetasin Ăźhe huvitava raamatu: â&#x20AC;&#x17E;Power Meterâ&#x20AC;?, mis Ăľpetab treenima vĂľimsusanduriga. Seda raamatut hekseldan juba kuu aega.â&#x20AC;?

    

Â?  Â?  Â? ­ Â&#x20AC;

Aga kuhu jääb siis niisama tĹĄillimine? â&#x20AC;&#x153;Kui oled rattakingade ja muu hea varustusega sĂľitnud, on keeruline pĂźstises sĂľiduasendis ja 20- kilomeetrise tunnikiirusega mugavalt tunda,â&#x20AC;? nentis ta. â&#x20AC;&#x17E;Pealegi on Tallinnas ohtlik rattaga liigelda. Kes aga sĂľidab, kandku kiivrit!â&#x20AC;?

            

     

          ��   

Â&#x201A;Â?Â&#x192;Â&#x201E;Â&#x2026;Â?Â&#x2020;Â&#x2021;Â&#x201A;Â&#x2C6;Â&#x201A;Â?Â&#x2030; Â&#x2021;Â&#x2021;Â? Â?Â?Â&#x2026;Â&#x160;Â&#x2021;Â&#x2021;Â&#x2039;Â&#x2030;Â&#x2026;Â&#x192; Â&#x2020;Â&#x201A;Â&#x2021;Â&#x160;Â&#x2021;Â&#x152;Â&#x152;Â&#x152; ­ 


INNUSTAB LIIKUMA

Minu tänane trenn: Mõnus spinning Mardiga: 458 kalorit põletatud. „“Kolmas trenn sel nädalal - enesetunne on super! Lähme homme ka koos.“

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

MUUDA OMA TREENINGUD TÄISVÄÄRTUSLIKUKS SUUNTO M-SEERIAGA Aktiivse eluviisi juures püsimine võib vahel tunduda keeruline. Suunto M-seeria pulsikellad teevad selle Sulle lihtsaks igahommikused treeningnõuanded ja motiveerivad teated treeningu ajal aitavad Sul püsida õigel teel. Ja kui päev ei lähe plaanipäraselt ning trenn juhtub vahele jääma või pikemaks venima, siis muutuvad nõuanded automaatselt. Movescount.com ühendab aktiivseid inimesi. Treeni targalt!

Suunto müügikohad: Tallinna Kaubamaja, Tartu Kaubamaja, Stockmann, Matkasport, Rademar, Silja Sport, Extreme Sport Tartu jt.


Treening: maastikusõit

Jalgrattasport Jooksja 4/2010

Vasakult: Toomas Otti, Allan Aulik, Paul Kesa, Liisa Vatter, Karmo Koppel ja Risto Marjapuu.

Treenitud rattur

rühib tõusudel mängeldes Tekst: Rando Soome/Sparta

Fotod: Rainer Ojaste

Rattasõidusõbrad käivad teisipäeviti Tallinnas Sparta spordiklubi treeneri Allan Auliku juhendamisel sõidutehnikat lihvimas ja heas seltskonnas mõnusalt aega veetmas. issugust tehnikat kasutada

M

„Pooleteise aastaga olen Spartas

kire ja andumusega, kuid seda teadli-

kivisel või soisel pinnasel?

õppinud rohkem kui eelmistel hooae-

kumalt tehes võiks tulemus olla parem.

Mida teha treppidel? Kuidas

gadel kokku,” lausus esimesest tun-

„Puudujääke on näiteks käikude ka-

sõita õigesti grupis ja kasutada targalt

nist alates osalenud Risto Marjapuu.

sutamise oskuses,” lausus Marjapuu.

tuult? Mismoodi peaks rahvasportlane

„Mullu raskena tundunud tõusud ja

tegema kiirustreeningut?

laskumised on tänavu juba mängeldes

Mitmekordse jalgrattasõidu Eesti

võetavad.”

Vändata püsti või istudes Hea näide julgest naisest on Liisa

meistri Allan Auliku ümber on kogu-

Aulik väidab oma vaatlusandmetele

Vatter, kes alustas Spartas maas-

nenud kümmekond entusiasti, kes

toetudes, et ligi pooled rattavõistlustel

tikusõidu õppimist nullist. Ta oli va-

tahavad piltlikult öeldes rattasõidu

osalejatest näevad rohkem vaeva, kui

rem maanteel vändanud ja mõnikord

hingeelu tundma õppida.

peaksid. Sõnaga: väntavad pedaale küll

ka tööle pedaalinud, ent võistlustel

59


60

Jalgrattasport Jooksja 4/2010

Treening: maastikusõit

Oluliseks peab Liisa ka käiguvali-

Treeneri soovitused

kut. Algul tuleb katsetada, millisel

Spordiklubi Sparta ja Pro Jalgrattaklubi treener Allan Aulik maastikurattasõidust:

kab juba silma järgi hinnata ja enne

„Treeningul õpime eri sõidutehnikat ning kehahoiakut sõltuvalt pinnasest ja raja kaldenurgast. Näiteks pehmema pinnasega tõusul tuleb viia keha piisavalt taha, et ratas all ringi käima ei hakkaks, laugemal tõusul võib sõita istudes. Kõvema pinnasega tõusul sõites sõltub kehaasend tõusu pikkusest ja ratturi jõuvarust. Pikemal ja laugemal tõusul on ökonoomsem sõita istudes, lühematel ja järsematel tõusudel püsti mäkke spurtida. Oluline on ka ülekande valik. Istudes tuleks sõita kergema käiguga. Mäest alla sõites on väga oluline kehahoiak ja pidurdamine. Ettevaatlik tuleb olla esipiduri kasutamisel: keharaskus peab olema piisavalt taga, et üle lenksu ei lendaks. Äärekivist või trepist alla sõites peab samuti olema keharaskus taga, vajaduse korral ka üle sadula. Esipiduri kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, et tagaratas õhku ei tõuseks.”

tõusul mis käiku kasutada, hiljem ostõusu sobiv käik valida. Äärmisel juhul saab käiku tõusul muuta. Väga järsul laskumisel on oluline keharaskus võimalikult taha viia, et vähendada riski üle lenksu lennata. „Kui kogu raskus langeb esirattale, võib see hõlpsalt iga väiksemagi takistuse taha kinni jääda ja siis on salto kerge tulema. Sadula taga püsides on esiratas kerge ning veereb kerge-

osalemine oli talle kauge muusika.

taha, kui tagumine ratas ringi käib.

mini juurikatest ja kividest üle,” andis

„Olen muutunud maastikul sõites

Väga järsul tõusul peab korralikult

Liisa õpitut edasi.

märksa julgemaks ja adrenaliin tõu-

kehaasendit muutma, et tagaratas ei

seb verre, kui järsust mäest pean alla

kaabiks.”

August üle või läbi?

kihutama,” lausus hakkaja naine, kes

Tõusul sõites on Liisa varasalve tal-

Keharaskuse taha viimine on oluline

on õppinud oma keha sõitmisel valit-

letanud oskusi, millal peaks püsti ol-

ka treppidest alla sõitmisel, see

sema ja ratast paremini juhtima.

les väntama, et kõige paremal viisil

vähendab põrutust ja parandab esi-

mäest üles saaks.

ratta veeremist.

Mida on ta siis visalt harjutades õppinud?

„Püsti vändates saab kasutada pal-

„Treppidest alla sõitmisel on oluline

„Võib-olla kõige olulisem tehnika-

ju rohkem jõudu ja ratast küljelt kül-

valida piisav kiirus, sest liialt väikese

nipp, mida olen õppinud, on keha-

jele kallutades saab inertsist hoogu

kiirusega kipub esiratas astmetel kee-

kaalu jaotamine,” selgitas Liisa. „Va-

juurde,” lausus ta. “Istudes tasub võt-

rama ja võib hoopis risti minna,” sel-

rem panin jala maha kohe, kui esira-

ta lauged ja pikad tõusud, kuid lühi-

gitas rattaentusiast.

tas õhku tõusis või tagaratas hakkas

kestel teravatel tõusudel on igal juhul

ringi käima. Nüüd viin keharaskuse

õigem püsti vändata.

Kui teel tuleb ootamatult ette auk või mõni väiksem takistus, on kõige


Treening: maastikusõit

Jalgrattasport Jooksja 4/2010

ohutum püüda sellest üle hüpata või

sadulast vasakule poole ja ratast roh-

vad harrastajad, kes on tüdinenud

vähemalt esiratast veidi tõsta. Kui

kem püstises asendis hoida. „Nii hoiad

üksi metsas sõitmisest ja vajavad uusi

esiratas on august või takistusest üle,

ratast tasakaalus ja saad järske kurve

tehnikanippe ning mõnusat seltskonda.

veereb tagumine ratas juba kerge-

palju suurema kiirusega läbida. Olu-

„Seltskond on lihtsalt oivaline,” kii-

malt. Kui esiratas hooga auku kinni

line on see oskus „singlitel” puude

tis Marjapuu. „Kambakesi kukkuda

jääb, pole võimalik olukorda päästa.

vahel laveerides,” nentis naine.

on ju lõbusam kui üksi.”

„Esiratta tõstmist saab harjutada

Liisa Vatterist on Allani näpunäidete

tasasel pinnasel. Hetkel, kui tõstad

Hooga mäest üles

järgi saanud himurattur, kes ei jäta nal-

esiratast, tuleb kerge käiguga peale

Pro Jalgratturite Klubi treenerina

jalt vahele ühtegi Elioni rattavõistlust.

vändata,” vahendas Liisa Sparta tree-

tegutseva Auliku hinnangul käivad

„Olen rattaspordist täielikus sõltu-

ningutel kogetut.

Sparta treeningutel kahte sorti spordi-

vuses. Mulle meeldib Elioni-võistlus-

Järskude kurvide võtmisel on oluli-

sõbrad: ühed on kunagi endale ratta

te mõnus õhustik,” lausus ta ja tõi

ne kehaga kaasa kallutada. Näiteks

ostnud ning nüüd selle keldrinurgast

näiteks, kuidas konkurendil aidati ke-

vasakule keerates tuleks keha viia

välja otsinud, teise rühma moodusta-

set võistlust kummi vahetada ja kaassõitjaid on lükatud mäkke. Hämmastav on ka Liisa areng Elio-

Kuidas sõita teiste tuules?

ni rattamaratonidel. Kui ta mais Tal-

Harrastusrattur Liisa Vatteri tähelepanekud:

linna rattamaratonil oli üldarvestuses

„Kruusa- või asfaltteel tasub hoida teiste ratturite tuulde, et kasutada nende liikumisest tekkivat nn tuulekotti. Selleks peab püsima eessõitjal võimalikult kannul. Soovitavalt võiks eessõitja tagaratta ja sinu esiratta vahe olla 30 sentimeetrit, julgematel veel väiksem. Siis saab maksimaalselt vastutuule mõju vähendada. Kasutegur kaob, kui vahe on juba kaks meetrit. Siis võib olla isegi raskem sõita kui üksinda. Küljetuules sõites tuleks end hoida eessõitja tuulevarjulisemal küljel. Puhub tuul paremalt, tasub sõita teise ratturi vasakul poolel. Eessõitja tagaratas ja sinu esiratas võiksid olla kohakuti. Kui tuul puhub diagonaalis, tuleb hoida natuke tahapoole. Tuules sõitmisel on viisakas aeg-ajalt kohti vahetada. Kui eessõitja väsib, liigub ta enamasti natuke tuulepoolsele küljele ja vähendab kiirust. See on märguanne, et keegi teine läheks gruppi vedama. Samuti võib tulla keegi tagant ja ise vedama minna. Grupis sõitjad lähevad siis talle järele või jätkavad samas tempos. Võistlustel näeb kahjuks tihti ka rattureid, kes sõidavad küll meelsasti tuules, kuid ise vedada eriti ei viitsi.”

783. ning naiste rühmas 27. kohal, siis juulis 70-kilomeetrisel Elva maratonil sai ta vastavalt 466. ja 7. koha. Auahnete eesmärkide täitmiseks on Liisa nõu küsinud ka Sparta toitumisspetsialistilt Margus Silbaumilt. Viimase poole aastaga on naine üheksa kilo alla võtnud! „On ikka suur vahe, kas rühkida mäest üles 60-või 70-kilosena,” kiitis Liisa oma valikut.

61


UUE NIKE VARUSTUSEGA SÜGISJOOKSULE

Nike'i esinduskauplused asuvad Viru ja Kristiine keskuses

NAISTE JOOKSUSÄRK LÜHIKESE VARRUKAGA DRI-FIT hind: 399 kr NAISTE JOOKSUKILEKAS hind: 1399 kr NAISTE JOOKSUCAPRI DRI-FIT hind: 599 kr NAISTE JOOKSUJALATS LUNARGLIDE hind: 1999 kr MEESTE JOOKSUSÄRK DRI-FIT hind: 799 kr MEESTE JOOKSUCAPRI hind: 899 kr MEESTE JOOKSUJALATS LUNARGLIDE hind: 1999 kr NAISTE JOOKSUSÄRK DRI-FIT hind: 399 kr

MEESTE JOOKSUSÄRK DRI-FIT hind: 599 kr

NAISTE JOOKSUSÄRK DRI-FIT hind: 399 kr

MEESTE JOOKSUšortsid hind: 499 kr

NAISTE JOOKSUšortsid DRI-FIT hind: 599 kr

MEESTE JOOKSUJALATS LUNARGLIDE hind: 1999 kr NIKE+ SPORTBAND hind: 1299 kr NAISTE JOOKSUSÄRK DRI-FIT hind: 899 kr NAISTE JOOKSUCAPRI DRI-FIT hind: 599 kr NAISTE JOOKSUJALATS LUNARGLIDE hind: 1999 kr NAISTE JOOKSUKILEKAS hind: 999 kr JOOGIPUDEL hind: 199 kr SELJAKOTT hind: 999 kr

NAISTE JOOKSUJALATS LUNARGLIDE hind: 1999 kr JOOGIPUDEL Hind: 199 kr

NAISTE JOOKSUCAPRI DRI-FIT hind: 899 kr NAISTE JOOKSUJALATS LUNARGLIDE hind: 1999 kr NIKE+ SPORTBAND hind: 1299 kr


MEESTE JOOKSUSÄRK DRI-FIT hind: 399 kr MEESTE JOOKSUšortsid hind: 499 kr MEESTE JOOKSUJALATS LUNARGLIDE hind: 1999 kr NIKE+ SPORTBAND hind: 1299 kr MEESTE JOOKSUSÄRK DRI-FIT hind: 599 kr MEESTE JOOKSUCAPRI hind: 899 kr MEESTE JOOKSUJALATS LUNARGLIDE hind: 1999 kr

MEESTE JOOKSUSÄRK DRIF-FIT hind: 499 kr MEESTE JOOKSUšortsid DRIF-FIT hind: 499 kr MEESTE JOOKSUJALATS LUNARGLIDE hind: 1999 kr IPODI HOIDJA hind: 499 kr

MEESTE JOOKSUSÄRK DRI-FIT hind: 699 kr

NAISTE JOOKSUSÄRK DRI-FIT hind: 799 kr

MEESTE JOOKSUCAPRI hind: 899 kr

NAISTE JOOKSUCAPRI DRI-FIT hind: 599 kr

MEESTE JOOKSUJALATS LUNARGLIDE hind: 1999 kr NIKE+ SPORTBAND hind: 1299 kr

NAISTE JOOKSUSÄRK DRI-FIT HInd: 699 kr NAISTE JOOKSUšortsid DRI-FIT HInd: 599 kr NAISTE JOOKSUJALATS LUNARGLIDE hind: 1999 kr

NAISTE JOOKSUJALATS LUNARGLIDE hind: 1999 kr NAISTE SPORDIKOTT hind: 1999 kr

Modellid: Liis Pagil ja Lauri Senjes


64

jalgrattasport Jooksja 4/2010

Spordiklubi CFC

Spordiklubi CFC ühendab rattureid ja suusatajaid Tekst: Ivar Jurtšenko/Delfi Fotod: CFC

Vaevalt keegi kahtles selles, et 2002. aasta juulis endiste tippratturite Riho Suuna, Toomas Kirsipuu ja Tõnu Roosmäe, toonase tippsõitja Lauri Ausi ning teiste jalgrattaaktivistide loodud rattaklubi CFC kujuneb elujõuliseks.

K

lubi tegevuse eesmärkideks seati Eesti jalgrattaspordi elavdamine, noorsportlaste aita-

mine tippsporti pürgimisel ning kõrgetasemeliste ja suure osavõtjate arvuga rattaürituste korraldamine. Üsnagi suured plaanid, aga eestvedajaid arvestades ei saanudki teisiti! Ühe mütsi alla liidetud suure kogemuste- ja teadmistepagasi kasutajaid

aastal võitis esimese Tallinna ratta-

Eesti meistrivõistlustel võidetud tiitlid ja medalid: 2004: 12 ja 55, 2005: 12 ja 43, 2006: 12 ja 49, 2007: 15 ja 53, 2008: 26 ja 58.

ongi saatnud edu.

ralli Kalev Vist, kes on olnud üks aktiivsemaid CFC eestvedajaid. 2003. aasta 1. novembrist käivitus CFC Rattakool, mille idee tulihingeline õhutaja oli traagiliselt hukkunud profijalgrattur Lauri Aus. Koolile saadi ruumid Pirita spordikeskuses ehk velotrekil, mis on olnud Tallinnas jalgrattaspordi süda pool sajandit. Tänu sponsoritele sai klubi vajaliku

Tugevad treenerid

Klubi esimene ettevõtmine oli Tal-

varustuse, moodustati treeningurüh-

linna rattaralli korraldamine, mis oli

mad ja algas korrapärane harjutami-

Miks valiti klubi nimeks kolme tähe

eelmiste korraldajate huvipuudusel

ne. Vanemtreenerina töötas suurte

lühend CFC? Toomas Kirsipuu mee-

ära jäämas. CFC hoiab aga Tallinna

kogemustega Kaido Laas, kes omal

nutas: „Eks klubi loomine oli ühe jal-

rattaralli korraldajana väärika ajaloo-

ajal juhendas noorteklassis ka mitme-

grattaspordis karastunud sõpruskon-

ga spordiürituse traditsiooni ja 5. sep-

kordset rahutuuri etappide võitjat

na idee, tuletasime selle nime inglise

tembril peetakse võistlus juba 27.

Riho Suuna ja profina üle saja esikoha

keelest – Cycling Fan Club.“

korda. Huvitav vahelepõige: 1984.

teeninud Jaan Kirsipuud. Ametisse

Jaan Kirsipuu koos CFC tüdrukutega


Spordiklubi CFC

jalgrattasport

Klubi paremik

Jooksja 4/2010

Oskar Nisu

Profiklubides või välismaa amatöörklubides sõitvad CFC Rattakooli kasvandikud: Martin Puusepp – Kalev Chocolate Team-Kuota (Eesti) Gert Jõeäär – CC Villeneuve Saint-Germain (Prantsusmaa) Esko Ööpik – UC Aubenas (Prantsusmaa) Janari-Joel Jõessar – Super U Maritime (Prantsusmaa) Joonas Jõgi – Team A. Bigot (Prantsusmaa) Martti Alesmaa – Alpha Baltic (Läti) Liisa Ehrberg – Chirio-Forno d`Asolo (Itaalia) Varem on profiklubisse või välismaa amatöörklubisse kuulunud ka Allar Karu, Mihkel Reile, Ervin Korts-Laur, Ly Paat, Kata-Liina Normak.

asus ka noor treener Andre Aduson.

diga tegelemiseks ja see ongi meie

Nüüdseks on edukale tandemile lisan-

põhimoto,” ütles Kalev Vist. „Anname

dunud Mallor Türna, kes ühtlasi on

noortele võimaluse treenida, et nad

klubi tegevjuht.

saaksid sportliku eluhoiaku ja soovi

Saatuse tahtel täienes 2004. aastal klubi tegevuskava Lauri Ausi mäles-

korral piisava ettevalmistuse tippspordis läbilöömiseks.”

tusvõistlusega, mis aitab elus hoida ja

Klubi edukaim esindaja tiitlivõist-

edasi kanda mälestust heast sõbrast

lustel on olnud Gert Jõeäär, kes 2005.

ja sihikindlast sportlasest ning ühtla-

aastal sai juunioride EM-võistlustel

si annab hea võimaluse toetada Lauri

viienda koha nii eraldistardist sõidus

pere abistamiseks loodud fondi. Mä-

kui ka grupisõidus ning 2008. aastal

lestusvõistlus on kujunenud osavõtu-

U23 EM-il kaheksanda koha eraldi-

rohkeks ja heatasemeliseks. Võiduau

stardist sõidus. Gert on kaks korda

on pälvinud tippklubidesse kuulunud

võitnud Saaremaa velotuuri ning mitu

Jaan Kirsipuu, soomlane Jussi Veik-

korda maanteesõidus Eesti meistri

kanen ja lätlane Aleksejs Saramotins.

tiitli nii juunioride seas kui ka U23

Jaak Mae suusakool

vanuseklassis. CFC Rattakooli õpilased on igal aastal esindanud Eesti

CFC Rattaklubiga liitus õige pea

koondist nii noorte, juunioride kui ka

pärast asutamist ka murdmaasuusa-

U23 tiitlivõistlustel. CFC kasvandikud

tamises olümpiapronksi teeninud

on jõudnud profisporti ja tugevad on

Jaak Mae, kes sattus jalgratturite

ka seeniorsõitjad.

seltskonda eelkõige tänu sõprusele Lauri Ausiga. 2006. aasta sügisel pandi käima Jaak Mae suusakool. Suusaõpetaja Kaarel Zilmeri eestkostel asus treeneriks Tallinna Pedagoogilise Ülikooli tudeng Riho Roosipõld, kellele on lisandunud kaks tarka ja hakkajat naisterahvast, Els-Brett Heinsoo ja Ave Ojasoon. Kahte kooli haldama asunud klubi ametlikuks nimeks sai MTÜ Spordiklubi CFC, kuhu praegu kuulub koos Kuusalu ja Viimsi osakonnaga ligi 140 õpilast. Viimsis ja Kuusalus alustas suusakool tegevust 2009. aastal. „Noortele tuleb anda võimalus spor-

Noortesport vajab püsivat toetust MTÜ Spordiklubi CFC president Tõnu Ääro: „Klubi CFC, mis kunagi liitis tõsiseid rattafänne, on kasvanud üheks Eesti paremaks spordiklubiks, kust sirguvad nii jalgrattaspordi kui ka suusatamise tulevikutegijad. Klubi on võrdlemisi hästi üle elanud raske aja, kui paljud toetajad kadusid ning kohalike omavalitsuste panus vähenes oluliselt. Tänu tublidele toetajatele on meie noored saanud edasi treenida ja tulemusi parandada. Kahjuks on suurenenud lastevanemate õlgadel lasuv koormus. Tahaks poliitikute südametunnistusele koputada: noored on meie riigi tulevik ning nende arvelt kokku hoides ei suurenda me kuidagi oma riigi kvaliteeti. Kui tahame terveid inimesi ja maailmatasemel esindatud riiki, on võimalik spordi abil eesmärke saavutada. Tipud annavad eeskuju harrastajatele ja eriti noortele, kuid uusi tippe tuleb leida ja kasvatada. Üks riigi tähtsaid ülesandeid on noorte sportliku tegevuse toetamine, mis aitab neis kujundada sportimise harjumust ja innustab järgima tervislikku eluviisi. CFC klubi peamisi eesmärke on kooli arendamine, kuid õpilaste arvu suurendamiseks vajame ilmselt treenereid lisaks. See eeldab täiendavaid vahendeid, mida loodan leida nii praegustelt kui ka uutelt toetajatelt, kes soovivad investeerida ühiskonna ja koos sellega ka enda tulevikku.

65


Energia,

mis paneb liikuma â&#x20AC;&#x201C; kĂźtused autodest kodutarbijani


Maastikujooksu jalats

Nõuanne

Jooksja 4/2010

Millega joosta metsas ja maastikul?

Salomoniga! Tekst: Andrus Nilk Fotod: Egert Kamenik/Piltilus

Kuuekordne mäejooksu MM-võistluste võitja Jonathan Wyatt võitja soovitab maastikujooksuks valida Salomoni jalatsid. Uusmeremaalane tutvustas oma kogemusi Järvamaal Valgehobusemäel.

K

ünkad ja orud, järsud tõusud mäkke ja mäest laskumised, kõrbed ja metsad, kitsad rajad

ja teravad pöörded, kivid ja puujuured. Tavaliste jalatsitega, mis hoiavad jalgu ja leevendavad põrutust asfaldil, muutub vahelduval nõudlikul maastikul jooksmine raskeks, et mitte öelda vigastusi tekitavaks. Kui Wyatt osales 1998. aastal esmakordselt mäejooksu võistlusel, varustas teda üks suurfirma, kes suhtus maastikujooksu jalatsisse kui ühesse paljudest toodetest. Alles Salomoni tiimi liikmena on uusmeremaalane saanud oma jalatüübile ja vajadustele vastava jalatsipaari. Prantsusmaal Annecys asuva firma Salomoni disainerid on üle tosina aasta keskendunud üksnes maastikujooksu jalatsite loomisele. Tuhanded

Mäejooksu maailmameister Jonathan Wyatt (esiplaanil vasakul) ja jooksusõbrad proovivad Salomoni jalatseid.

prantslased käivad Alpides matkamas ja osalevad seiklusspordivõistlustel,

ti Valgehobusemäe seminaril

alguses tegigi Salomon jalatseid neile.

esinenud Patrik Leick Salomonist.

Järk-järgult muutusid populaarsemaks mägedes korraldatavad võistlused ja seal treenimine ning harrastajate vajadustega kaasas käies tõi Salomon turule uusi jalatseid, mis sobi-

Jonathan Wyatt: „Jalg peab püsima jalatsis kindlalt, kui järsust mäest alla jooksen.”

sid ebatasasel pinnasel jooksmiseks.

„Teeme tihedat koostööd tippsportlastega, kes proovivad meie tooteid ja kelle praktilisi soovitusi arvestades valmistame uusi mudeleid.”

Vigastused vähenesid

„Jalg peab püsima kindlalt ja sta-

tohi kaotada selle teisi häid omadusi,”

Koos murdmaasuusatajast abikaasa

biilselt, kui järsust mäest alla jooksen

ütles Wyatt, kes igapäevaselt kasutab

Antonella Confortolaga Põhja-Itaalias

või lookleval rajal sinka-vonka liigun,”

kolme eri jalatsimudelit.

elav Wyatt püüdis aastaid staadionil

lausus Wyatt. „Tähtis on ka jalatsi haa-

Mägedes ja maastikul jooksmine

ja maanteejooksus läbi lüüa. Ta jõudis

kuvus pinnasega, et jalal oleks üle

võidab üha rohkem poolehoidjaid.

1996. aastal Atlanta olümpial 5000 m

kivide ja juurte joostes mugav.”

Lääne- ja Kesk-Euroopas võisteldak-

jooksus 13.52,6-ga poolfinaali ja sai

Sageli osaleb Wyatt mäkkejooksu

se rohkem mägedes, Inglismaal peh-

2004. aastal Ateena olümpial mara-

võistlustel, mis nõuab aktiivset pöiaga

metel ja mudastel teedel. Salomoni

tonis ajaga 2:17.45, 21. koha. Isiklikud

töötamist. Siis kasutab ta hästi pain-

võistkonda kuuluvad kaheksa riigi

rekordid (10 000 m 27.54, poolmaraton

duva ninaosaga jalatseid.

sportlased.

1:02.37) lubasid Jonathanil valitseda

„Otsime võimalusi, kuidas teha ja-

„Meie eesmärk on teha parimat

lats võimalikult kergeks, samal ajal ei

maastikujooksu jalatsit,” ütles samu-

Uus-Meremaal, kust pärineb rohkesti nii olümpiavõitjaid kui ka

67


68

nõuanne

Jooksja 4/2010

Maastikujooksu jalats

Maris Tamm sätib Salomoni põlvikuid.

kui pärast mäkkejooksu võistlust. Võistlema minnes soovitab Wyatt tutvuda rajaga, mõelda taktikat, teha jooksuplaan ja vastavalt ilmaoludele valida riietus. Olulised on ka joomine ja söömine. Võistlusel vajaliku joogi, energiabatoonid ja -geeli pakib ta vestitaolisse Salomoni seljakotti, mis püsib tihedalt ümber keha paigal ega häiri jooksmist. Sõltuvalt vajadusest võib rajale kaasa võtta kolm-neli kilo varustust. „Panen pudelid ja batoonid rinna-

ARVAMUS Allar Levandi A&T Sport „Salomon hoiab Euroopas maastikujooksu jalatsitega liidrikohta. Meie ülesanne on õpetada inimesi valima, mis sussiga eri pinnasel joosta. Kes harjutab palju maastikul, peaks kasutama maastikujooksu jalatseid. Oleme moodustanud ka oma väikese Salomoni tiimi, kelle liikmed loodetavasti annavad oma jalatsi- ja riietevalikuga harrastajatele eeskuju.”

taskustesse, sest siis tõmbab raskus mind mäkke rühkides allapoole ja

on eri materjalist toestus, mis kehale

abistab liikumisel,” selgitas Wyatt,

survet tekitades aitab hoida püsivat

kelle meelest valitseb mäejooksudel

asendit ja toetab lihaseid.”

lahedam õhustik kui maantee- või staadionijooksudel.

Uuringud on näidanud, et kandes jooksmisel tavalise puuvillase T-särgi

Lihaseid toetav riietus

ja lühikeste spordipükste asemel Salomoni riideid, muutub samm kaks

Ka särkide, pükside ja põlvikute

sentimeetrit pikemaks, kulub vähem

valmistamisel

Salomon

energiat ning pärast pingutamist jää-

mägedes ja maastikul jooksmisel ke-

lähtub

vad lihased vähem valusaks ja taas-

hale esitatavatest nõudmistest. Eri

tumine on kiirem.

maailmarekordimehi. Nüüd on

tehnoloogia (EXO sensifit) järgi teh-

„Mõned jooksjad kannavad põlvi-

37-aastase Jonathani suurim kirg

tud materjal toetab keha: tagab pü-

kuid ka öösel, et lihased rutem taas-

mäe- ja maastikujooks.

siva asendi, kiire ja sujuva liikumise

tuksid,” lausus Wyatt.

„Maastikujooks on asfaldil jooksmi-

ning vähendab lihaste värelemist.

Arhitektina tegutsev Wyatt kutsub

se kõrval teine valik,” selgitas Wyatt.

„Teeme ka riiete loomisel parima

inimesi rohkem sportima loodusesse,

„See hõlmab nii treeningut, võistlust

lahenduse leidmiseks sportlastega

kus on võimalik leida mitmekesiseid

kui ka seiklust. Saate ise valida raja,

koostööd,” ütles Salomoni esindaja

radu ja jooksmist nautida.

kus joosta. Võite esitada endale uusi

Serge Chapuis. „Maastikujooksus on

„Valgehobusemäe metsateid nähes

väljakutseid. Maastikul jooksmine

võtmeküsimus püsiv kehaasend. Kui

vaimustusin: niisugusel maastikul on

õpetab arendama nii tasakaalutunnet

hüppeliiges, põlv, puusad ja õlad ei

mulle alati meeldinud treenida. Kõige

kui ka elus tasakaalu leidma.”

püsi stabiilselt, tekib nendel kohtadel

tähtsam on tunda sportimisest lõbu,”

tugev pinge. Nii särgil kui ka pükstel

lausus Wyatt.

Alguses sobitas Wyatt maantee- ja mäejooksutreeningut ning jõudis veendumusele, et maastikul ja mägedes treenimine tuli kasuks ka maanteejooksu võistlustel. „Paradoksaalsel kombel vähenesid mu vigastused, olen praegu tervem kui kunagi varem,” lausus Wyatt. „Kui jooksete pidevalt tasasel pinnasel, ei arene keha süvalihased, mis peavad hoidma stabiilset jooksuasendit. Maastikul treenides tuleb aga pidevalt leida tasakaalu ja see paneb märksa rohkem lihaseid aktiivselt tööle.” Mäkkejooks esitab kehale väiksemat koormust kui allamäejooks. Kui rada kulgeb üles-alla, kulub Jonathanil taastumiseks kolm korda rohkem aega

Kui suurt Salomoni särki vajab Anti Arak?


70

jooks

Jooksja 4/2010

Pärnu Kahe Silla jooks on 5. septembril

Jaanson: tahame teha Kahe Silla jooksust Pärnu spordipeo Tekst: Andrus Nilk Foto: erakogu

Olümpiamängude pronksmedalimees Allar Levandi on lubanud Jüri Jaansonile, et tuleb 5. septembril taas Pärnu Kahe Silla jooksule. Ajakirja Jooksja tegijatele meeldiks, kui stardiksid ka teised Eesti olümpiamedaliomanikud. Jaanson loodab, et ajapikku kujunebki tema kodulinna suurüritusest olümpiamedaliomanike kokkusaamine.

J

üri, oled ise igal võimalusel Kahe Silla jooksul kaasa teinud. 1988. aasta olümpiamängudel ka-

hevõistluses pronksi teeninud Allar Levandi, kes toetab jooksu firmaga Salomon, jooksis eelmisel aastal ja tuleb ka nüüd. Keda veel tahad meie olümpiasangaritest kutsuda, et jooksust võiks kujuneda olümpiamedaliomanike iga-aastane kokkusaamine ja ühine sporditegemine? Olen osalenud kõigil senisel üheksal jooksul ja jooksen ka nüüd. Allar tuli jooksma kaks aastat tagasi, oleme temaga viimasel kahel korral koos distantsi läbinud. Sellest tekkiski idee, et kutsuks veel kedagi seltsi. Olen tänavu tõesti teinud nii mõnelegi meie olümpiamedaliomanikule ettepaneku Pärnusse jooksma või käima tulla. 5. septembril näeme, kes neist meiega mõnusalt tiiru kaasa teevad. Kahe Silla jooks peetakse kümnendat korda. Mis nipiga olete suutnud oma jooksu üheksa korda korraldada ja mis teeb sulle kui ettevõtmise eestvedajale traditsiooni säilitamise juures eriti heameelt? Ega siin erilist nippi olegi olnud. Aitavad motiveeritud soov seda korraldada ja õiged inimesed asja juures. Jooksu korraldamise üks põhilisi tõukejõude oli alguses Pärnu jõe kallaste vilets olukord, mis vajas tugevat tähelepanujuhtimist. 2001. aastast alates on jõe kallaste olukord oluliselt muutunud. Paremkaldal on terviserada, mis on linna populaarsemaid lii-

16. juunil sõitis Jüri Jaanson Tallinna, aga spordiriideid polnud kaasas. New Balance' i maaletooja Paul Valliveere andis sõudeässale varustuse ja trenn Erki Noolega võis alata. Pärast kutsus olümpiahõbe (vasakul) olümpiavõitja Pärnusse Kahe Silla jooksule.


Pärnu Kahe Silla jooks on 5. septembril

kumispaiku. Vasakkaldale valmis sel aastal detailplaneering. Rõõmu teevad eelkõige kaks asja: linnarahvas ja kogu riigi jooksjad on jooksu omaks võtnud; teiseks, ühtekuuluvustundega organiseerimismeeskonna väljakujunemine. See meeskond eesotsas oma juhtide Tarmo Meresmaa ja Vahur Mäega on teinud väga head tööd. Pärnu Kahe Silla klubi teeb jooksu korraldamisel kõik endast oleneva, et see nii ka edaspidi kestaks. Jooksu osalejaskond on pidevalt

Kahe Silla jooks 5. septembril peetakse 10. korda Pärnus Kahe Silla jooks. Esimest korda on kavas Kahe Silla retk kepikõndijatele. Distants: ligi 8,5 km, rada kulgeb Pärnu jõe kallastel. Start: kell 12 Endla teatri ees. 2009. aastal lõpetas 1042 osalejat, võitis tallinlane Taivo Püi ajaga 27.29. Kavas ka võistkondlik arvestus koolidele, klubidele ja ettevõtetele, liidetakse viie parema jooksja ajad. Info: www.2silda.ee

kasvanud, ilmselt ongi tegu Pärnu aga ette võtta. Kui see ka teoks saab,

soovite ja saate areneda?

võiks jooksu nimetada täiuslikuks spordipäevaks.

täita. Tänavusel juubeliüritusel on peale jooksu kavas ka Kahe Silla retk kepikõndijatele. Meil on arenguruumi

nitundest kaasa paljud meie linna firmad, kellelt abi saamine spordipäeva korraldamisel pole raske olnud. Mu eriline tänu kuulub ligi 130-liikmelisele vabatahtlikest meeskonnale, kelle iga-aastane panus jooksu- ja kõnnipäeval tagab ettevõtmise õnnestumise. Sõudeliidu president Rein Kilk on endine tugev pikamaajooksja, kes aga vist polegi veel su jooksul osalenud. Tean, et talvel harjutas ta hoolega, osales enam-vähem korrapäraselt Erki Noole rühma treeningul. Kuidas

suurima spordivõistlusega. Kui palju Soovime eelkõige osalejate soove

jooks

Jooksja 4/2010

saaksite ka Kilki starti meelitada? Rein osales mõni aasta tagasi. See lõppes talle kiire alguse järel küll üsna katastroofiliselt, kui lõpu eel möö-

Missugust abi ja kellelt jooksu paremaks korraldamiseks vajate?

dus temast 10-aastane Vahur Mäe, kes on Pärnu linna tuntud jooksupoiss.

küll, püüame jätkuvalt kõrget taset

Tänu linnavalitsuse toetusele ja

Tean, et Rein on nüüd paremas vor-

hoida. Tahame teha suure vahva spor-

sponsoritele on õnnestunud stardi-

mis ja kogemusi on tal ka rohkem.

dipeo. Praegu ei suuda me veel kor-

maks hoida väikesena. Mul on väga

Meelitada pole teda vaja, ta juba ütles

raldada ratastoolisõitu, mida tahame

hea meel, et jooksule aitavad missioo-

mulle, et teeb juubelijooksul kaasa.

71


72

jooks

Jooksja 4/2010

Joostes ja matkates Soomes, Rootsis ja Norras

Kahe maratoniga

mägimatkareis Lapimaale Tekst: Meelis Koskaru Fotod: erakogu

Tallinna maratoniks valmistumisel läbisin Lapimaal kaks maratoni ning sinna vahele mahutasin mitmepäevase mägimatka Rootsis ja Lofootide saaretuuri Norras. Aga saagem sellest mu kirjelduse abil osa!

J

uunikuu sobis Lapimaa reisiks suurepäraselt. 12. juunil peeti Santa Clausi ehk Jõuluvanamara-

Meelis Koskaru pärast Santa Clausi maratoni Kebnekaise mägimatkal.

ton Soomes Rovaniemis ja 19. juunil Midnight Suni ehk Kesköömaraton Norras Tromsøs. Reisi mitmekesistamiseks sobis väga hästi matkamine Rootsi kõrgeima mäe Kebnekaise (2117 m) ümbruses. Ka vaimujõu eest tuli hoolitseda: külastasime Norras Lofootide saarestikku ja Tromsø linna. Pärast 11. juunil alanud laevasõitu jätkasime autoteekonda Rovaniemi. Tahtsime jõuda järgmise päeva õhtuks kella kuueks piisavalt puhanuna maratoni starti. Suvel polaarjoone taga päike ei looju ja nii saimegi joosta keskööpäikese all! Stardi eel leidus mahti jõuluvanagi külastada. 25 euro eest võis lasta ennast koos temaga pildistada, kuid vältisime turistilõksu. Võistluse patroonina saabus jõuluvana stardipauku andma ja saime temaga ikkagi ühele pildile! Seinal olevate suuskade järgi otsustades tundus päris sportlik vana olevat.

telki magama alles kella kolme ajal öö-

Seinal olevate suuskade järgi otsustades tundus jõuluvana päris sportlik olevat.

Jõuluvanakülast asus jõuluvana

sel. Järgmisel hommikul aga sõitsime Põhja-Rootsi Kiruna poole. Enne Soome–Rootsi piiri ületamist tegime Ritavaara lähistel jahedas järvevees kosutava supluse. Õhtuks jõudsime Kirunast edasi Kebnekaise mäe lähistele Nikkaluoktasse. Sinna jätsime

stardipaugu järel teele ligi sada ma-

viienda koha. Kes soovib ilusal päike-

oma auto ja otsustasime pärast selja-

ratoonarit. Kohe alguses rada laskus,

sepaistelisel suvepäeval jõuluvanalt

kottide pakkimist kohe teele asuda.

kuid hiljem kulges tee pidevalt üles-

pikka paid koos karika ning põhjapõd-

Matkasime kerges seenevihmas koos

alla, mis eeldanuks hetkevormist vei-

rakasukaga, ei peagi Pavel Loskutovi

põhjapõtradega kaheksa kilomeetrit.

di paremat. Punnitama ei kippunud.

kombel väga kiiresti jooksma. Kes aga

14. juunil jätkus teekond Kebnekaise

Reisikaaslased lehvitasid finišikori-

tulid saama jooksuelamust, neile pii-

mägijaama. Sadas seenevihma ja püüd-

doris sinimustvalget lippu ja tänu

sas tagasihoidlikumast tempost (www.

sime kahekümnekilost seljakotti vapralt

nende ergutamisele jätkus energiat

santaclausmarathon.com).

kanda. Ikkagi tundus: küll jooksumara-

lõpuspurdikski. Poolmaratonil starti-

ton võib sellega võrreldes lihtne olla!

nud Lauri Monvelt oli juba ajaga 1:28

Alistusime mäele

finišis ja sai tubli teise koha. Ise jõud-

Kuidagi ei olnud veel polaaröö val-

jõudes olime läbinud 24 vaevalist kilo-

sin pärale ajaga 3:52.15, mis andis

gusega harjunud ja seetõttu heitsime

meetrit. Uinusime ilusa mägijõe kaldal.

Õhtuks Kebnekaise mägijaama lähistele


Joostes ja matkates Soomes, Rootsis ja Norras

jooks

Jooksja 4/2010

miseks koha, mida vajasimegi: 240 Meelis Koskaru imetleb Kebnekaise mäe lumist avarust.

huskikoeraga Villmarkssenteri (www.villmarkssenter.no) farmi. See saamilik koht asub 16 kilomeetri kaugusel Tromsøst Kvaloya saarel . Peale majutusteenuse pakuvad nad ekskursioone, kajaki- ja polaaröömatku ning koerarakendisõite. Olime juhuslikust öömajaleiust nii vaimustuses, et seda ei suutnud rikkuda isegi öökontserdid. Kui üks juhtkoeradest ulguma hakkas, järgnesid ka teised! Uudne kogemus oli maratoonaritele näidatud lõõgastav spordifilm „Run

15. juuni hommikul Kebnekaise

Pärast kehakinnitust alustasime teed

Fatboy Run” (vabas tõlkes: Jookse,

ümbruse kaarti vaadates lootsime en-

Nikkaluoktasse. Kell kaks öösel saa-

paks poiss, jookse). Soovitan võima-

diselt, et jõuame pärast mäevallutust

busime 30-kilomeetrisest päevateest

lusel seda natuke naiivset jooksufilmi

õhtuks Nikkaluokta mägijaama ehk

väsinutena sihtpunkti.

vaadata. Lühidalt sisust: üks mees

siis autoni tagasi ning alustasime ene-

läheb oma pere tagasivõitmiseks

sekindlat marssimist. Jätsime telgid

Julgustav filmielamus

mägijaama lähistele püsti, et tipust

Enne Midnight Suni maratoni

tagasi tulles osa varustust ja toitu eest

külastasime muuhulgas Reine linna

Pärast kultuurielamust vihmasajus

leida. Kuigi päike paistis, muutus ilm

lähedal Sakrisoys nukumeister Evelin

ja vaid viie plusskraadiga jooksule

kõrgemal jahedamaks ja tuulisemaks.

Vassari rõõmuks ka Dagmari nuku- ja

startides mõtlesin: kui filmimees suu-

Ka rada oli juba raskete killast: kivi-

mänguasjamuuseumit, kus leidus eks-

tis põlve- ja hüppeliigesevigastust

klibu ja kohati ka lumelaigud. Ühel

ponaate aastast 1860 ning nähtu on

trotsides maratoni läbida, mis siis mul

väga järsul mäeveerul märkasime jal-

täiesti võrreldav isegi meie toreda

tervena viga! Heade mõtetega läksin-

gu puhates aga mägijões otsalõppe-

mänguasjamuuseumiga Tartus.

gi teele ja nautisin linna ilu.

nud põhjapõtra, kes tuletas meelde, et sellel mäel tuleb ettevaatlik olla.

Londoni maratonile ja läbib selle raske vigastuse kiuste edukalt.

Samas külas maitsesime värsket

Tundus, et nädalane matkapuder

vaalaliha. Pika autosõidu ja mitme tel-

kandis lõpuks vilja. Alles viis kilo-

Umbes 1700 meetri kõrgusel jõudis

giöö järel jõudsime 18. juunil 66 500

meetrit enne lõppu kahanes tempo

meile aga lõplikult kohale, et tipuval-

elanikuga Tromsøsse, kust alustasid

oluliselt. Finišisse Gronnegatal jõud-

lutuseks peame teiselt poolt orgu

oma ekspeditsioone Fridtjof Nansen ja

sin ajaga 3:37.25 ehk siis seitse minu-

uuesti alla laskuma ja jällegi meeletu

Roald Amundsen. Tutvusime maail-

tit pärast keskööd. Tubli debüüdi

tõusu juba nähtamatu tipu suunas et-

makuulsate maadeuurijate pärandiga

poolmaratonil tegi Mari Boikov, kes

te võtma. Pilk kellale reetis: võisime

polaarmuuseumis (www.polarmu-

sai aja 1:52.

samal päeval küll jõuda tippu ja taga-

seum.no) ja Polarias (www.polaria.no).

Jätkame usinasti harjutamist ja

si telkideni, kuid kindlasti mitte Nik-

Tänu Tromsøs meiega liitunud

kohtume 12.septembril SEB Tallinna

kaluoktasse, kuhu telkidest jäi veel

Christina Kallasele leidsime puhka-

kaheksateist kilomeetrit. Mõistlik oli loodusjõudu tunnistada ja Kebnekaisele alistuda ning alustada tagasiteed telkide ja auto poole, et järgmisel päeval Lofootide saarestiku juurde kultuurikava nautima sõita. Kuigi allatulek tundus ülesronimisest lihtsam ja kiirem, mõjus laskumine põlvedele suure koormusena. Tähelepanelikult tuli jälgida lahtiste kivide veeremist, et eeslaskujale kogemata kive kaela ei lükkaks. Telkideni jõudsime õhtul, kuid siiski rõõmsatena.

Lapimaal matkajaid saatsid põhjapõdrad.

maratonil!

73


74

rulluisutamine Jooksja 4/2010

Tartu rulluisumaraton

Rulluisutajad vallutasid Tartu Tekst: Jooksja Fotod: Aldo Luud

K

urnavas leitsakus peetud SEB Tartu rulluisumaratonile startis üle 1200 osaleja. Pikema, 36 km distantsi võitis ajaga

1:02.51,4 Kert Keskpaik, kes edastas fotofiniši

põhjal Danila Ruusut. Napilt jäi kolmandaks Indrek Tobreluts. Naistest olid kiireim Enel Kõrva Venemaa esindaja Evgenia Radioniki ja Diana Kaareste ees. Kokku lõpetas 36 km 614 ja 15 km 388 rulluisutajat. Eesti Rulluisuliidu juht Evelin Ilves (2) andis stardipaugu, siis läks ka ise 36 kilomeetrit uisutama ja lõpetas 304. kohal. Sama pika distantsi läbis ka peaminister Andrus Ansip (4), tasuks 85. koht. Omavahel võistles ka mitusada last (1).

1

2

4

3

5


76

toetaja

EMT koostöö spordiürituste korraldajatega

Jooksja 4/2010

EMT toetab

rullituuri ja järvejookse Tekst: Piret Mürk-Dubout/EMT turundusdirektor Foto: EMT, Rainer Ojaste

EMT ja Eesti Rulluisuliit on teinud koostööd kolm hooaega ning järvejooksu sarjaga alustasime tänavu esimest koostööaastat.

K

õige suurem heameel on muidugi selle üle, et nii rullui-

Igal järvejooksul ja rullituuri etapil on EMT spordivõistkond.

sutamise sarja etappidel kui ka

järvejooksudel on sel suvel püstitatud osavõturekordid. EMT sporditoetuspoliitika sätestab, et toetame iga ala tippspordi kõrval

Koostöös Riigimetsamajandamise

ka sama ala harrastussporti. EMT ja

Keskusega istutab EMT annetussum-

rulluisuliidu koostööst arenes nii tipp-

ma eest igal kevadel puid. Usutavasti

sportlastele kui ka harrastajatele so-

läheb see ka järvejooksudel osaleja-

biv võistlussari EMT Rullituur. Täna-

tele korda.

vu hõlmab see kuus etappi ning rõõ-

EMT on võtnud oma ülesandeks ka

mustab, et üha enam rulluisuharras-

toetatava ala propageerimise oma ka-

tajaid julgeb ja tahab tulla ka võist-

nalites. EMT-l on üle 750 000 kliendi,

lustele. EMT Rullituurile ongi ooda-

kelle sportima kutsumiseks teeme

tud kõik pühapäevasõitjad. Edaspidi loodame sellest sarjast kujunevat samasugust rulluisupidu,

neile ka sooduspakkumise. RullituuPiret Mürk-Dubout/EMT turundusdirektor

le poole võrra ja järvejooksudele renagu on suusatajatel EMT Estoloppe-

gistreerimine 30 protsendi võrra ta-

ti sarja kuuluv Tartu maraton või jalg-

vahinnast soodsam.

ratturitel Tartu rattaralli. Kõigil ni-

Ka EMT töötajad löövad aktiivselt

metatud üritustel seisavad koos star-

kaasa: igal järvejooksul ja rullituuri

dijoone taga nii rahvusvahelisel tase-

etapil on kümneliikmeline EMT selts-

mel tegijad kui ka osalemisrõõmu

kond. Pärnu etapil peetud maratoni

nautivad harrastajad!

Eesti meistrivõistlustel võitis meie

Roheline mõtteviis EMT Järvejooksud eristuvad teistest

Rulluisutajad EMT Rullituuril

rile registreerimine on EMT kliendi-

juriidilise osakonna assistent Aniita Kokk 40-aastaste võistlusklassis meistritiitli.

jooksudest ja jooksusarjadest kesk-

Rulluisutamise toetamisest innus-

konnasõbraliku ja rohelise kuvandiga.

tununa käivad EMT töötajad nelja-

Eks ümber järve jooksmine kõlab

päeviti ühiselt rulluisutamas. Samuti

juba ise „rohelisemalt” kui linnajook-

on tekkinud väikesed „jooksuklubid”

sud asfaldil. EMT tahab sarja rohelist

ehk osa inimesi klapitavad oma jook-

kuvandit tugevdada oma rohelise te-

sutrenne kolleegidega. Nii paraneb

gevusega võistluspaigas. Kavatseme

omavaheline suhtlemine ja tugevneb

järvejooksudel propageerida „Sinu

ettevõttesisene meie-tunne. Üksinda

rohelist tegu” ehk EMT kliendi ühe

võib mõnel õhtul teekond diivanilt

euro suurust (15,65 krooni) püsian-

välisukseni ületamatult raske tundu-

netuse võimalust mobiiliarvel Eesti

da, ent kui kaaslased ootavad, ei saa

metsavarude säilitamiseks.

ju lasta mugavusel võimust võtta!


EMT J채rvejooksud


Spordigeeliga s채ilivad Sinu spordiriiete high-tech omadused.

Eemaldab riietelt higi- ja muu ebameeldiva l천hna. Sobib nii k채si- kui masinpesuks.


Miks kasutada spordiriiete pesugeeli? Tekst: Tanel Martin Mayeri Industries AS müügi- ja turundusjuht

T

änaseks spordiriiete tootmisel levinud nn high-tech

omadused säilivad ainult esimese pesuni. Põhjuseks on see,

või high-performance tekstiilide võidukäik algas üle

et „tavalised” pesuvahendid ja pesuloputusvahendid jätavad

20 aasta tagasi. Algselt olid need välja töötatud mili-

märkimisväärse koguse jääke kangasse, mis ummistab sel-

taarotstarbeks, kui oli vaja rasketes ja ekstreemsetes il-

le erilise kanga poorid ja niiskuse juhtimise omadus kaob.

mastikuoludes tagada inimese maksimaalne sooritusvõime

Kallis riideese võib olla rikutud ühe pesuga. Peale selle on

ja kaitse. Edasi leidsid nimetatud tekstiilid kiiresti raken-

jääkained ummistunud kangapoorides ideaalseks kasvula-

dust spordirõivaste tootjate poolt. Tuntuimatest tekstiilide

vaks bakteritele ja seentele.

kaubamärkidest selles vallas saab nimetada Gore-Tex,

Viimastel aastatel on kodukeemia tootjad töötanud välja spet-

DRI-FIT, COOLMAX, eVent jt. Kõikide nende kangaste

siaalsed pesupesemisvahendid high-tech kangastele. Nende

ühiseks omaduseks on niiskuse juhtimine inimese nahalt

vahendite omapära on see, et nad ei jäta praktiliselt üldse jää-

eemale, millega tagatakse optimaalne naha soojusrežiim

ke kangasse ja puhastavad efektiivselt kanga poorid ja fiibrid.

intensiivse füüsilise tegevuse ajal. Tavakangast riietus-

Neis pesuvahendeis kasutatakse viimase põlvkonna puhastus-

esemete kasutamisel märgub riie higistamisel ja tekib

aineid, mis on efektiivsed mustuse vastu, kuid ei kahjusta pe-

ebameeldiv tunne, keha kuumeneb üle ning intensiivse

semisel kanga erilist niiskust juhtivat võimet. Spetsiaalselt

tegevuse lõpetamisel tekib külmatunne ja oht külmetami-

spordiriiete pesuks mõeldud vahendid sisaldavad üldjuhul ka

seks. Tehnoloogiliselt on need tekstiilid üsna keerulised,

erilisi aineid, mis eemaldavad higi ja muud ebameeldivad lõh-

sest koosnevad erilistest fiibermaterjalidest ja on poorsed.

nad. Hooldades spordiriideid selleks ettenähtud vahenditega,

Sellise tegumoega kangad vajavad erilist hoolt. Levinud

säilivad riiete high-tech omadused pikaks ajaks. Lisaks juhime

on probleem, mil poest ostetud kalli spordiriide high-tech

tähelepanu, et keelatud on pesuloputusel kasutamine.


80

jooks

Jooksja 4/2010

EMT Järvejooksusari

Seitse aastat järvejooksule truu Tekst: Andrus Nilk Foto: Rainer Ojaste

2004. aastast alates kõigil neljal järvejooksul kaasa teinud Margit Peebot innustab võimalus oma tulemusi parandada ja keset ilusat loodust võistelda. änavusel ümber Pühajärve jook-

T

„Pühajärve jooksu rada on kõige

sul trotsis väikesekasvuline

raskem ja tavaliselt tuleb seal võis-

naine ligi 30-kraadist palavust,

telda palaval päeval,” lausus Peebo.

mis kuumutas kogu keha ja neelas

„Kuigi Ülemiste jooks on pikem, on

viimasegi jõuraasu. Järvetagusel

seal kergem: rada kulgeb valdavalt

pikal 800-meetrisel tõusul läks ta üle

lausikul, kruusateel on mugav joos-

kõnnile. 10,7 km läbimiseks kulus

ta. Kui jõudu õigesti jaotada, pole ka

Margitil üle tunni aja, 2007. aasta

viimaste kilomeetrite läbimine kün-

tulemusega võrreldes seitse minutit

gastel ületamatult raske.”

rohkem. Ent kaotus isiklikule rajare-

Margitil on sportlik pere: 19-aasta-

kordile ei näidanud 39-aastase naise

ne poeg Rauno on curling’u ehk jää-

nõrkust. Paljud pidid loodetud aja

keegli Eesti meister, 17-aastane tütar

püüdmisest loobuma, vastasel juhul

Liis on võitnud karikaid taipoksis.

oleks tempo neid hukutanud. Margit Peebo Tallinna rahvajooksu poolmaratonil

Järvejooksud Margit Peebo ajad kuue järvejooksu kokkuvõttes: 2004 – 4:16.38 2005 – 4:04.44 2006 – 3:53.00 2007 – 3:46.42 2008 – 3:46.34 2009 – 3:53.47

„Kui nad käisid Kristiine gümnaa-

21,1 km distantsile. Valitud algtempo

siumis Tõnu Meose juures kerge-

5.45 ühe kilomeetri kohta käis talle

jõustikutreeningul, läksin vahel nen-

peagi üle jõu. Kui mitmes kord sel

dega koos jooksma,” meenutas Mar-

suvel tuli jooksjatel taluda energiava-

git, kes on tegelenud ka aeroobika ja

rusid laastavat leitsakut!

rahvatantsuga.”

Jääkeegli EM-il

„Korraks läks nii raskeks, et hetkeemotsiooni ajel mõtlesin katkestamisele. Vähendasin kohe tempot ja lii-

Mitmekülgsest sportimisest lugu pi-

kusin rahulikult lõpuni. Enam ei taha

dav Peebo osaleb X-dreami seiklus-

190-löögise pulsiga pingutada,” lau-

spordisarjas, teeb kepikõndi, sõidab

sus ajaga 2:15 lõpetanud Peebo.

rattaga, suusatab ja rulluisutab. Juu-

Septembri alguses seisavad prilli-

lis sai Pühajärvel ka lühikesel rahva-

poes optometristina töötaval Margitil

triatlonil maitse suhu.

ees vastutusrikkad nädalalõpud.

„Harrastussport on elustiili osa,”

5. septembril osaleb ta X-dreami vii-

ütles Margit. „Varem oli vaja end

masel etapil ja nädal hiljem stardib

treeningule minekuks sundida.

SEB Tallinna maratonil esmakordselt

Nüüd võtan jooksujalatsid ka puh-

42,195 km distantsile.

kusereisile kaasa.”

„Talvel otsustasime sõbranna Anne-

Vahepeal hõivas suure osa vabast

Liisiga pärast Kõrvemaa ja Valgeho-

ajast jääkeegel. 2007. aastal osales ta

busemäe suusasõite, et paneme end

Eesti naiskonnaga Euroopa meistri-

ka jooksumaratonile kirja,” ütles Mar-

võistlustel Šveitsis.

git. „Oleme koos teinud kahe ja poole

„Ka curling nõuab head kehalist

tunniseid treeninguid. Kõige rohkem

vormi,” lausus ta. „Üks mäng kestab

kardan, et vaim ei pea vastu, pärast

kaks tundi, päevas peetakse kolm

30-ndat kilomeetrit pidavat olema kõi-

mängu. Harjamisel tuleb kätega kõ-

ge raskem.”

vasti töötada.”

Ent Margit Peebo ja Anne-Liis Leht

Augusti keskel peetud Tallinna rah-

toetavad teineteist: kui ühel kipub

vajooksul jagas Margit kõigepealt

jaks lõppema, aitab kaaslase julgustav

osalejatele rinnanumbreid ja ümbrik-

sõna. Koos ponnistades on hõlpsam

ke ajavõtukiibiga, seejärel ruttas ise

finišisse jõuda!


84

jooks

Professor Ants Nurmekivi soovitused

Jooksja 4/2010

Lõpuks palavusest pääsemine!

Kuidas valida jõukohast koormust? Jooksuprofessori nõuanded (4) Tekst: Ants Nurmekivi/Tartu Ülikool

Foto: Lembit Peegel

Innustunud jooksjal tekib alatasa küsimusi: kuidas sobitada võistlusi ja treeninguid? Millal minna kuumal suvepäeval harjutama? Taas jagab soovitusi spordipedagoog Ants Nurmekivi.

1

töötavatesse lihastesse või suurenda-

dijooki. See aitab tagada organismis

rakordselt kuum juuli tekitas so-

da verevoolu nahka, et soodustada

vedeliku tasakaalu. Kõige üldisem

biva treeningurütmi leidmisel

soojuse kaotust. Sellises vastuolulises

soovitus on juua vastavalt soovile (ad

raskusi. Keskpäeval ja pärastlõu-

olukorras eelistab organism alati ve-

libitum), enne kui tekib janutunne.

nal harjutamine oli kohati väga raske

revoolu lihastesse. Tulemus: organis-

Veejoomisega liialdamine pikkade ja

ja kurnas, järgmise päeva treening tu-

mi soojuse tootmise suurenemine ja

ülipikkade distantside läbimisel võib

li sageli ära jätta. Mõnelgi korral jook-

selle kaotuse vähenemine. Halvimal

aga viia hüponatreemiale (naatriumi

sin alles hilisõhtul, kui palavus oli taan-

juhul viib see kuumarabanduseni.

puudulikkusele), millel võivad olla

E

dunud. Kuidas peaks kuumal ajal tree-

Soojuse kaotus toimub higistamise

kurvad tagajärjed. Seda aitab vältida

ninguaega valima? Mida peaksin pala-

ja higi aurumise kaudu nahapinnalt.

keedusoola lisamine joogivette (üks

vuses harjutamisel arvesse võtma?

Seega on olulised organismi veevarud

teelusikatäis ühe liitri vee kohta).

Erakordselt kuumad ilmastikuolud

ja nende täiendav manustamine. Kui

Kuuma ilmaga treenides peaks ee-

tekitavad jooksja organismile täien-

organismis on küllaldased glükogee-

listama hommikupoolset aega, kui õhu-

dava stressi, mida on vaja arvestada,

nivarud, on koos sellega ka täienda-

temperatuur pole veel väga kõrge. So-

et ennast treeningul mitte üleliia kur-

vad veevarud, sest glükogeen seob

bivaim on õhtune hilisem aeg, kuid

nata. Kui treeningu intensiivsus kuu-

vett. Kuuma ilmaga treenides ja võis-

pärast treeningut võib tekkida raskusi

ma ilmaga suureneb, seisab organism

teldes on kasulik iga 15 minuti järel

uinumisega. Kuuma ilmaga võistlemi-

valiku ees: kas suurendada verevoolu

juua 100–200 milliliitrit vett või spor-

sel on sageli täiendav probleem suur


Professor Ants Nurmekivi soovitused

jooks

Jooksja 4/2010

õhuniiskus, mis takistab higi aurumist.

Poolmaraton ja maraton on distantsid,

sõitnud ning seejärel teinud venitus-

Paradoksaalne, kuid kuumarabanduse

mis nõuavad head aeroobset vastupida-

ja painutusharjutusi. Viimastel võist-

võimalus on suurem 10–16 km distant-

vust. Nende distantside läbimise kiirus

lustel olen küll enda kohta kiirelt ja

si järgselt, sest jooksu intensiivsus on

jääb aeroobse ja anaeroobse kiiruse va-

erksalt alustanud, kuid distantsi lõ-

sel juhul kõrgem kui pikematel dis-

helisse tsooni ning nõuab piisavalt suu-

pus on jõud endalegi ootamatult rut-

tantsidel. Ühtlasi peegeldab see asja-

re treeningumahu kasutamist. Seda

tu kadunud. Eriti raske oli Pühajärve

olu intensiivsuse kriitilisust kuumades

saab teha kas kilometraaži või üldise

jooksu lõpukilomeetritel: mäest üles

ilmastikuoludes ja õige jooksutempo

treeninguaja (kestuse) suurendamise-

ja alla jooksmine väsitas ja raputas

valiku oskuse vajalikkust.

ga. Soovitav on treenida nädalas viis–

justkui kogu keha. Kas põhjuseks

kuus korda ja vähemalt 60 kilomeetrit.

võib olla jõutreeningu ärajäämine?

2

Kui eesmärk on ainult nende distantsi-

Harrastusjooksjad teevad sageli vea,

Võistluste eel soovitatakse teha kii-

de läbimine, võivad need näitajad olla

kui kasutavad jõusaalitreeningut ainult

remaid treeninguid ja piisavalt puha-

miinimumülesanne. Kui kavandada aga

sügisel ja talvel. Jõusuunitlusega tree-

ta, et starti minna hea värske tunde-

mingi kindla, jõukohase tulemuse saa-

ning on ka suvel oluline. Kasutades

ga. Sageli on aga jalad tuimad ja kii-

vutamist, peaks järk-järgult suurenda-

ainult vastupidavustreeningut, alaneb

rustreeningute tempo jääb kättesaa-

ma nii kilometraaži kui ka keskmisi

jooksja anaboolsete hormoonide tase.

matuks. Millest peaksin võistluseks

kilomeetrikiirusi. Kaugemat eesmärki

Selle tõstmiseks on vaja kasutada jõu-

valmistudes lähtuma, et suudaksin

silmas pidades tuleks keskmisi kilo-

ja kiirusharjutusi. Lisaks aitab lihaste

oma võimeid realiseerida?

meetrikiirusi suurendada kuni viis se-

jõuomaduste ja optimaalse lihastoonu-

kundit ühe kuu vältel, mitte rohkem.

se säilitamine kaasa jooksja immuun-

Soovitus teha kiiremaid treeninguid ja piisavalt puhata, et starti minna värs-

Poolmaratoniks ja maratoniks val-

süsteemi seisundi parandamisele. Eri-

ke tundega, on asjakohane. Enamasti

mistumisel on iseloomulik üks pikk

ti tuleb rõhutada jõuharjutuste osatäht-

sellest piisab, et saavutada hea enese-

jooks nädalas või kümne päeva kestel.

sust ökonoomse kehaasendi säilitami-

tunne ja subjektiivne valmisolek. Var-

Pika jooksu puhul pole kõige olulisem

seks, milles oluline osa on kõhu- ja

jatuks jääb aga sageli jalalihaste sei-

kiirus, vaid jalgadel olemise aeg. Ru-

seljalihastel ning kehatüve süvalihas-

sund, mille alataastumine annab endast

sikareegel on, et pika jooksu pikkus

tel. Nende lihaste nõrkus ei luba säili-

tunda distantsi teisel poolel. Uuringud

vastab kahekordsele keskmisele päe-

tada vaagna neutraalset asendit (hoida

on näidanud, et tugeva treeningu järg-

vasele kilometraažile. Oluline on õige

puusi ees ja üleval), efektiivselt kasu-

selt kulub jalalihaste taastumiseks ka-

tempotunnetus ja jooksukiiruse leid-

tada lihaste elastsusenergiat ning säi-

heksa päeva! Kui eesmärk on võistlus-

mine, millega suudetakse võistlusdis-

litada kiiret jooksurütmi.

tel võimeid realiseerida, võib viimase

tants läbida. Üks võimalus on leida

Jooksja väsimise üks esmaseid tun-

tugeva treeningu teha mitte hiljem kui

jõukohane kiirus parima 10 km aja

nuseid on optimaalse jooksuasendi

nädal aega enne olulist võistlust. Siis

põhjal, kasutades võrrandit: maratoni

kadumine. Selle tasakaalustamiseks

võib loota, et ei taastu mitte ainult or-

eeldatav tulemus = 5,48 x 10 km aeg

tuleb teha üleliigseid liigutusi, väsivad

ganismi ja lihaste energeetilised varud,

(minutites) – 28.00 (minutit).

ka käed, õlad ja selg. Eriti väljenduslik

vaid ka lihasraku ultrastruktuursed elemendid. Olukord on muidugi ras-

on koordinatsiooni häirumine distant-

4

si mägistel lõikudel ja lõpukilomeetri-

kem, kui varasemad treeningud ja

Sügisel ja talvel tegelesin jõusaali-

tel. Selle korvamiseks on kasulik toni-

võistlused on toimunud alataastumise

treeninguga ning kevadistel esimes-

seeriv jõutreening kaks korda nädalas

foonil. Väljapääs on selles, et pöörata

tel võistlustel tundsin end hästi. Mai-

30–40 minutit, unustamata venitushar-

piisavalt tähelepanu taastumisele ja osa

kuust saadik olen jooksnud ja rattaga

jutusi ja lühikesi kiirendusi.

võistlusi võtta treeninguna. Vajaduse korral suurendada puhkepäevade ja taastavate treeningute arvu.

3 Olen aastaid jooksnud, aga korraga mitte üle tunni aja. Osalen rahvajooksudel, kuid maksimaalselt 14–15-kilomeetristel distantsidel. Kui kaua peaksin 21,1 ja 42,195 km jooksuks treenima ning kuidas koormust suurendama?

Kes ta on? Ants Nurmekivi (68) on tunnustatumaid spordipedagooge, kes töötas aastaid Tartu Ülikoolis spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituudi treeninguõpetuse professorina. Nurmekivi enda jooksutulemused: 5000 m 13.46,8 (püstitas Eesti rekordi 1969), 10 000 m 28.37,4 (püstitas Eesti rekordi neli korda 1968–1969), 30 km maanteejooks 1:36.26 (Eesti rekord 1970) 1500 m 3.48,2, 3000 m 8.04,6. On avaldanud arvukalt artikleid ja kestusjooksu raamatuid.

85


86

nõuanne

Jooksja 4/2010

MBT jalats

MBT jalats kui vaba aja treeninguvahend Tekst: Jooksja Fotod: MBT

Eelmises Jooksjas tutvustasime Šveitsi inseneri leiutatud MBT jalatseid, mille talla kuju disainimisel on aluseks võetud paljajalu käimise efekt. Uuringud on näidanud, et MBT jalatsite kandmine aitab hoiduda vigastusest ja vigastatud piirkonda tervendada.

K

uigi jooksmine on hästi kättesaa-

laosa tekitab kandjas ebastabiilsuse

sujuvaid liigutusi. Ka halb jooksuasend

dav ja väikese riskiga spordiala,

tunde, mis paneb hüppeliigese ja sää-

(ülepronatsioon) võib valu tekitada.

saab aastas ligi 65 protsenti

re piirkonnas tööle väikesed, ent

jooksjatest vigastada. Seetõttu tuleb neil kokku kuni kaheksaks nädalaks treenimisest loobuda.

jooksmisel olulised lihased.

Vigastust võib põhjustada ka põlvekedra ja reieluu vahelise liigese üle-

Ka elukutselised jooksjad pole vi-

koormus, mis tekib hüppamisel või

gastuste eest kaitstud. Sageli pole

jooksmisel äratõukel. Oluline on pöia

Üks peamisi vigastuse põhjuseid on

hästi ja väga hästi treenitud lihaste

asend. Kui pöid on äratõuke momen-

nõrgad lihased, mis ei pea ülekoormu-

vahel tasakaalu. Uuringud on näida-

dil pööratud välja, suureneb ülekoor-

se all vastu, või lihaste omavaheline

nud, et MBT jalatsite kandmine aitab

mus põlvekedrale ja kõõlusele. Samu-

ebaühtlane areng. Sääre- ja reie taga-

hoiduda viiest kõige sagedamini esi-

ti võib probleemi põhjustada reie

lihased ning niude-nimmelihas on tih-

nevast vigastusest.

painutajalihaste liigne pingutamine.

ti liiga pinges, mis tekitab teiste lihas-

Lisaks põletikuvastaste salvide ja

te ülekoormust ja mõjub halvasti ka

Jooksja põlv (ligi 25–30 protsenti).

valuvaigistavate tablettidega ravimi-

liigestele. Vaevusi ja vigastusi saab en-

Põlve tagaosas ja/või kederluus tek-

sele soovitavad füsioterapeudid tree-

netada korraliku soojenduse ja korra-

kiva valu üldnimetus, mida tavaliselt

nida reie nelipealihast, mis aitab ära

pärase lihastreeninguga ning nii enne

põhjustab jooksmine. Põlveliiges on

hoida vigastuse kordumist. MBT ja-

kui ka pärast treeningut või jalutuskäi-

ühendatud reie nelipealihase kõõlu-

latsid on suurepärane ravivahend:

ku tehtavate venitusharjutustega.

sega ja libiseb liikumisel piki reieluud

neid korrapäraselt kandes tugevne-

Paljud harrastusjooksjad leiavad

kaasa. Kui põlveliiges ei libise sirgelt,

vad põlveliigest ümbritsevad lihased.

aega kilomeetrite läbimiseks, kuid

hõõrub kõhr ebaühtlasel liikumisel

Ühtlasi avaldab see head mõju ka üle-

lihaste treenimiseks enam mitte.

vastu luud. Tekib valu ja ärahõõrumi-

pronatsioonile.

MBT jalatseid kandes ei pea enam

se tulemusel põletik.

muretsema. MBT jalatsid võivad sa-

Nn jooksja põlve põhjustavad sageli

Luuümbrisepõletik (ligi 20 protsen-

muti aidata vigastustest hoiduda. Eri-

ebaühtlaselt arenenud reie nelipealiha-

ti). Sääre piirkonnas tekkiva valu üld-

patendi järgi kujundatud kumer tal-

sed, mis ei võimalda põlveliigesel teha

nimetus. Seda põhjustab sageli ees-

Võtmelihased MBT jalatsid treenivad ja tugevdavad jooksjatele olulisi lihaseid.

Süva-säärelihased: pikk varvastepainutaja (flexor digitorum longus), mis painutab varbaid ja aitab hoida jalavõlvi; pikk suure varba painutaja (flexor hallucis longus), mis painutab suurt varvast, aitab jalga hüppeliigesest talla poole painutada ja välja pöörata ning hoida ka jalavõlvi; tagumine sääreluulihas (tibialis posterior), mis aitab jalga hüppeliigesest talla poole painutada ja välja pöörata ning hoida jalavõlvi. Pikk pindluulihas (peroneus longus): jala taldmine painutamine, jala välisserva tõstmine (pronatsioon) ja tallavõlvi hoidmine; lühike pindluulihas (peroneus brevis); eesmine sääreluulihas (tibialis anterior): hüppeliigese ülemises osas selgmine painutus ja hüppeliigese alumises osas jala mediaalserva tõstmine ning tallavõlvi hoidmine; pikk varvastesirutaja (extensor digitorum longus).


MBT jalats

nõuanne

Jooksja 4/2010

rebend. Valu on tunda kannakõõluse

Eveli Saue: hea rüht tuleb alati kasuks!

piirkonnas ja sääremarja alumises osas, eriti jooksmisel ja hüppamisel. Sagedasem on kannakõõluse ümbrise põletik, mida võib tekitada korduv suur koormus ja kõval pinnasel jooksmine. Põhjuseks enamasti ülepronat-

lavõlv, kui hüppeliiges on

sioon ja liiga nõrgad pahkluud ümb-

nõrk. Vigastusest hoidu-

ritsevad liigesed, sidemed ja lihased.

miseks on soovitav hüp-

Vigastustest hoidumiseks tuleb

peliigese lihaseid tu-

treenida säärelihaseid. Üks paremaid

gevdada, millele aitab

harjutusi Achilleuse kõõluse tugevda-

kaasa MBT jalatsite

miseks on nn kiikumine kannalt var-

kandmine.

bale. Kiikuv ja tasakaalupunkti otsiv liigutus toimub MBT jalatseid kandes

Achilleuse kõõlu-

iseenesest, seega on need jalatsid hea

se põletik ehk ten-

vahend kannakõõluse põletiku enne-

diniit (ligi 8–10

tamiseks ja ravimiseks.

protsenti). Achil-

m i s e sääreluulihase või sääre sisekülje põletik. Harva on selle põhjus väsimusmurd. Seda põhjustavad treeningukoormuse järsk suurenemine, jooksupinnase vahetumine kevadel ja sügisel ning jooksutehnika vead. Koos raviga soovitavad füsioterapeudid tugevdada sääre eesmisi lihaseid, näiteks kõndides vaheldumisi kannal ja päkkadel, mis treenib jalatalla lihaseid. Uuringud näitavad, et sääre eesmisi lihaseid treenib väga hästi ka MBT jalatsite kandmine. Nimme-sääreluu trakti sündroom

leuse kõõlus (kan-

Jalatalla lihaste vigastus ehk plan-

nakõõlus) peab lee-

taarfastsiit (ligi 10 protsenti). Plan-

vendama säärelihaste tekitavat jõu-

taarfastsiit on talla all asuva paksu

du liikumisel. Ülekoormus põhjustab

fastsia ehk sidekirme põletik ning kõi-

vaevusi, mille tagajärjel võib kanna-

ge sagedasem kanna ja talla valu põh-

kõõlusel ja ümbritsevas koes tekkida

jus. Plantaarfastsiidi tagajärjel tekib

põletik, halvemal juhul kannakõõluse

sideme kinnituskohale kandluule väljaulatuv luunokk ehk kukekannus.

Selgitused Ülepronatsioon

ja masseerimine ei aita, soovitavad

Normaalne pronatsioon

hikest aega.

tust. Koormuse suurenemisel tekkiva hõõrdumise tõttu tekib reie välisküljel

MBT füsioloogilised jalanõud:

(ligi 20 protsenti). Nimme-sääreluu trakt algab puusaliigeselt, kulgeb reie välisküljel ja kinnitub põlve all sääreluule. See on tugev sidekirme, mis stabiliseerib põlveliigest ja säärt ning leevendab jooksmisel tekkivat põru-

põlveliigesest kõrgemal valu ja halvemal juhul põletik. Tehakse külmravi, vigastatud piirkond seotakse kinni, vigastatud jäse tõstetakse kõrgemale ja hoitakse nii kaua kui võimalik. ITBS-i võib oletatavasti põhjustada kõrge ja-

Kui haige piirkonna hõõrumine jääga

Kui jalg rullub sissepoole rohkem kui viis protsenti, nimetatakse seda liigutust ülepronatsiooniks. See tekitab jalal ja pahkluul probleeme keha stabiliseerimisega ning põrutust ei leevendata piisavalt. Sammu lõpus toimub äratõuge põhiliselt suure varba ja teise varba alt, mis peavad tegema kõige suurema töö. Esimesena puutub maapinnaga kokku kanna välimine osa. Jalg rullub, saavutab pinnasega täieliku kokkupuute ning on võimeline kogu keha raskust probleemideta toetama. Rullumine aitab põrutust ühtlaselt jaotada. Seda liigutust nimetataksegi pronatsiooniks. Sageli põhjustab vaevusi kõval pinnasel jooksmine – liiga tugev põrutus, mis kandub jalgadest üles, kuna tallavõlv ei rullu piisavalt põrutuse leevendamiseks.

ehk iliotibial band syndrome – ITBS

Vigastus tekib enamasti ülekoormuse tõttu, kui jooksjal on lame pöiavõlv.

leevendavad põrutust kokkupuutel pinnasega; piiravad ülepronatsiooni ehk jalalaba liigset sissepoole pöördumist enne äratõuget (ligi neljandikku jooksjatest vaevab ülepronatsioon); tekitavad rulluva liikumise: jala mahaasetamisel kandub jooksja keharaskus sujuvalt kannalt päkale.

füsioterapeudid vaevusest hoidumiseks teha pöiaga harjutusi tennispalliga ja sageli käia paljajalu, alguses murul ja hiljem liival. Kes ei ela Hawaiil, saab liivarannas kõndida lüRavimisel kasutatakse eri vahendeid jala koormuse vähendamiseks. Teaduslikes uuringutes on leitud MBT hea mõju plantaarfastsiidi ennetamiseks ja ravimiseks.

87


88

nõuanne

Jooksja 4/2010

MBT jalats

ARVAMUSED Laskesuusatajad Eveli Saue ja Priit Viks on MBT jalatseid kandnud mai keskpaigast saadik. Mida nad on kogenud? Eveli Saue:

Kokkuvõttes. Korrapärane MBT jalatsite kandmine aitab hoiduda jooksmisel sagedamini tekkivatest vigastustest, sest tugevdab peamisi jalalihaseid. Isegi pärast vigastada saamist sobivad MBT jalatsid ravi vajavate lihaste tugevdamiseks. MBT pole jooksujalats. See täiendab jooksmist: treenib ja taastab lihaseid enne ja pärast sportimist. Paslik on kanda nii tööl kui ka puhkeajal. Huvilistele jagab MBT Eesti esinduses nõu füsioterapeut Dagmar-Maria Konts

Proovima soovitas neid jalatseid üks härrasmees, kes astus paar päeva enne Tartu jooksumaratoni ligi ja küsis, kuidas jalg on. Kaks päeva varem oli operatsioonil eemaldatud mu jalast plaat ja kruvid, liikusin veel karkudel. Erkki Lill tutvustas meile MBT jalatsite kandmise tuuma. Tundus ahvatlev ja kaotada polnud niikuinii midagi, ainult võita. Algus oli ikka vaevaline, mu parem jalg oli talvistest ja kevadistest vintsutustest veel eriti nõrk, kehaliselt raskeid hetki oli küllaga. Aga areng oli hämmastavalt kiire, juba mõne nädala möödudes liikusin nagu vana kala. Peamine „kasu”, mida MBT jalatsitest loodan saada, oleks talvel kiiresti sõita ja täpselt lasta. Kannan neid ka lasketreeningutel tasakaaluaparaadi lisaärrituseks. Lisamusklid võivad väsimushetkel suusarajal vägagi marjaks ära kuluda. Hea rüht tuleb aga alati kasuks.

Priit Viks:

Soovin saada võitu vaevustest ristluu- ja alaseljapiirkonnas. Kipun käima läntsa-löntsa. Ehk õnnestub nende tehnoloogiliste jalatsite abil pisut rühti parandada ja paremat kõnnakut omandada. Alguses sain MBT-de kandmisega hästi hakkama, sest käisin peamiselt lühikesi maid ja harva. Kui pikemalt MBT-d jalga julgesin jätta, tundsin nõrku süvalihaseid ja pehmeks muutunud jalgu. Kolme kuuga olen saanud jalatsitega kenasti sinapeale. Naljaga pooleks võiks öelda, et loodan jalatseid kandes saada lisatreeningutunde, mis annavad talvel konkurentide ees eelise. Tasakaalumeele arendamine on nagu boonus.

(DagmarMaria.Konts@mbt.ee)

Sinu väikseim treeningsaal. CRAFTi esinduspoes käesoleva reklaami ettenäitamisel

2010 kevad-suve tooted

MBT-jalanõud leiate: Tallinnas Tallinna Kaubamaja Spordimaailmas Stockmanni spordiosakonnas Rademari kaupluses Järve keskuses Rademari kaupluses Rocca al Mare keskuses MBT Eesti, aadressil Akadeemia tee 33, kuhu tulekust palume eelnevalt teavitada telefonil 677 8516 Tartus

Tartu Kaubamajas

-15% Kõik ülejäänud ratta- ja jooksuriided

-40%

Asume aadressil: Turu plats 5/7, Nõmme, Tallinn


90

TRIATLON

Jooksja 4/2010

Tegija: Kirill Kotšegarov

Kotšegarov valmistus Hawaii

põrgukuumust taluma Tekst: Sirlet Viilas

Foto: Jüri Suurkivi

9. oktoobril stardib 24-aastaseks saav Kirill Kotšegarov noorima eestlasena Hawaiil Ironmanil ehk raudmehe triatlonil.

K

irilli triatlonitee algas 15-aastasena, kui ujujapoiss proovis

Kirill Kotšegarov jooksurajal.

õnne Tallinnas koolinoorte Sini-

mäe triatlonil. Vees oli tema areng seiskunud, kuid esimeselt triatlonilt läks ta kuldmedaliga koju. „Üllatas, et nii kiiresti jooksin, sest tegin triatloni esimest korda. Tore, et siin on head auhinnad. Kümme krooni osavõtumaksu teenisin kuhjaga tasa,” meenutas Kotšegarov oma toonast rõõmu. Kaheksa aastat hiljem on Kotšegarov lunastanud pääsme kõigi raudmeeste unistuste võistlusele Hawaiil Konas. Eliidi starti lubatakse vaid 60 maailma paremat meest ja 40 naist.

Käeniga hea koostöö Mullu 7. novembril finišeeris Kotšegarov oma esimesel täispikal triatlonil Floridas esimesena. Salamisi lootiski ta seal pääsme Hawaiile lunastada, kuid siiski püüdis kahe jalaga maa peale jääda. „Hawaiile kvalifitseerumine eeldas Floridas kohta esikolmikus ja aega 8:30 kandis, milleks ma ei olnud enda arvates valmis,” lausus Kirill. Jüri Käeni hoolealusel kulus 3,8 km ujumisele, 180 km rattasõidule ja 42,195 km jooksule 8:24.29, mis andis treeningutele uue hingamise. „Kindlasti sain enesekindlust ja tugevnes eneseusk,” tunnistas ta. „Mõistsin, et töö, mida olen Jüriga teinud, väljendub reaalselt tulemus-

Juuli lõpus sai Kotšegarov olümpia-

raudmees USA-s Colorado osariigis

tes. Treener teab, kuidas mind tipp-

distantsi Eesti meistrivõistlustel kol-

Denveris, mis asub ligi 2000 meetrit

vormi viia. Mu ülesanne on oma keha

manda koha ja puhkas mõne päeva.

üle merepinna. „Colorado on triatlee-

kuulata ja katsuda kogu töö ära. Ei

Seejärel läks lahti suurema puhkuseta

tide meka, seal on keskmäestikus suu-

treener ega arst tunne mind paremini

treeningutsükkel Hawaii Ironmanini.

repärased treeninguolud,” ütles Den-

kui ma ise. ”

Augustikuu ja pool septembrit veedab

verist otse Hawaiile lendav triatleet.


Tegija: Kirill Kotšegarov

Elu

parimat

vormi

timmiv

Kotšegarov harjutab mahukal koormusnädalal 30–35 tundi, puhkenädalal kuni 18 tundi. „Päevas teen reeglina kaks trenni, mõni trenn on kombineerituna ratas pluss jooks,” ütles Kirill. Ta ärkab tavaliselt seitsme ja kaheksa vahel, seejärel sööb ning läheb treeningule. Päev algab rattasadulas vändates või ujumisega. Järgnevad lõunasöök, puhkus ja õhtune treening. Magama

Kirill Kotšegarov Sündinud 5. septembril 1986 Pikkus 191 cm, kaal 81–82 kg Triatlonistaaž: kuus aastat Täispika triatloni tippmark: 8:24.29 (3,8 km ujumist 53.44, 180 km rattasõitu 4:28.03, 42,195 km jooksu 2:57.11). Treenerid: Jüri Käen, Dea Oja, Tõnu Maripuu Noorteklassi ujumistreener: Tõnu Maripuu

heidab ta kella üheteistkümne paiku.

triatlon

Jooksja 4/2010

lealuste ujumist. „Triatlonitreening on omaette nikerdamine,” tõdes Kirill.

Palavus segas taastumist Eestis on olnud erakordselt kuum suvi. Õigem on treenida varahommikul ja hilisõhtul, rohkesti tuleb juua. „Trennis olen kuumusega harjunud,” lausus Kirill. „Enne Florida Ironmani treenisime kuumas ja niiskes kliimas. Kuid Floridas sain magada jahedas, mis mõjus taastumisele hästi. Eesti elamutes pole jahutamisele

„Mahutreeningute ajal harjutan

piadistantsi mehed Marko Albert ja

mõeldud ja 30-kraadise toatempera-

päevas 7–8 tundi, millest enamiku

Aleksandr Latin ning täispika triatlo-

tuuriga on taastumine raskendatud.”

veedan sadulas,” selgitas ta.

ni spets Raimo Raudsepp, kes sõidab

Täispikal triatlonil moodustab rat-

samuti Hawaiile.

tasõit ajaliselt umbes poole kogu ajast.

„Meil kõigil on oma tugevad küljed

„Ratast treenin ka kõige rohkem –

ja see aitab astuda arengus sammu-

see on mu trumpala ja seda ei tohi

kese edasi,” lausus Kotšegarov.

Käen teab, et Hawaiil tõuseb tuulevaiksetes kohtades elavhõbedanäit 50 plusskraadini. „Hawaii kuumust ei suuda paljud tugevad triatleedid taluda ega tulegi võist-

unarusse jätta. Nädalasest treeningu-

Pealinnas olles näeb Kirill kolm kor-

lema. Ma ei tea, kuidas mu keha kuu-

mahust võtab rattasõit ligi 60 protsen-

da nädalas Kalevi ujulas ka treener

muse ja niiskusega harjub. Kindlasti

ti,” kirjeldas Kotšegarov. Kirill kiidab

Käeni, kes mitmekordse Eesti ja Bal-

tahaks olla pärast ujumist ja rattasõitu

Tallinnas moodustunud mõnusat tree-

timaade meistrina ujub mõned kilo-

pildil ning lõpetada esimese kahekümne

ningupunti, kuhu kuuluvad ka olüm-

meetrid kaasa ja seejärel jälgib hoo-

hulgas,” ütles Kotšegarov.

"… tahan muuta ujumise maailma" Michael Phelps, 14-kordne olümpiavõitja

Speedo tooted saadaval kauplustes: Rademar, Sportland, Tallinna Kaubamaja, Tartu Kaubamaja

91


Ligi 170 sihtkohta kõikjal Euroopas! Moskva - 4 korda nädalas Kiiev - 3 korda nädalas Peterburi - 6 korda nädalas London - 2 korda nädalas Kopenhaagen- 19 korda nädalas Stockholm – 22 korda nädalas Oslo – 8 korda nädalas Amsterdam - 6 korda nädalas Vilnius – 14 korda nädalas

hind alates 1552.-* hind alates 1439.-* hind alates 1527.-* hind alates 1239.-* hind alates 1239.-* hind alates 1239.-* hind alates 1239.-* hind alates 1239.-* hind alates 1219.-*

Sinu teekond algab siit: www.estonian-air.ee

* Lõplik ühe suuna hind algusega Tallinnast, ostes pileti Estonian Airi kodulehelt. Hinnale ei lisandu varjatud tasusid ja makse. Kohtade arv on piiratud. Kui te ei leia sobiva hinnaga piletit, palun muutke lennu kuupäevi.


A&T Sport teeb koostööd Ortoosikeskusega

K

õik, mis liigub, kulub ja vajab toestust. Sealt ka idee rakendada A&T Sport ja Ortoosikeskuse omandatud kogemusi. Jalalaba deformatsioonid on kas kaasa-

sündinud või elu jooksul omandatud. Need esinevad nii tipp- kui ka rahvasportlastel. Erinevad valud hüppeliigeses ja põlves on tihti pärit jalalaba väärast asendist. Tänapäeva spordijalatsid ongi mõeldud eri spordialadele. Mitut sorti jooksutossud, jalgratta sõidukingad jne. Ka tallatugedega on sama lugu. Igale spordialale ja jalanõule on oma spetsiifikaga tallatugi. Näiteks suusatamises on klassika- ja uisustiilil erinevad tallad, sest koormused langevad erinevalt. Nüüd on A&T Sport poes võimalus teha jalalaba digiuuring ja saada abi nii konsultatsiooni kui ka tallatugede näol.

rituse Kolmikü vahel t ue lõpetan R EZTOU T loosib e s li a n välja hin eisi! er puhkus

KOLMIKÜRITUS VALGEHOBUSEMÄEL

Samal ajal leiavad aset ka Albu Tervisepäevad

26. september 2010 Valgehobusemäe ehobu ehob e eh hob hobu h ho obus o obusem obu ob buse bu b us u se em mäe m äe ä e suusasuu us usasaa ja a pu puhkekesk puhk p puhkekeskuses uh hkekesk ekesk sk

Võistlusklass: 15 km start 12:00 Harrastajaklass: 7.5 km start 12:15 Lapsed: 500m ja 1 km start 11:00 Lastele tuleb külla Lotte Väikelaste hoiu võimalus - mäng ja puhkus. Tule kogu perega ja võta sõbrad ka kaasa!

Võim jalala alus teha ba d ja saa igiuuring d konsu a abi nii ltatsio o kui ta llatug ni e näol. de

Info ja registreerumine: sportinfo.ee ja atspordiklubi.ee

ALBU VALD


94

Kepikõnd

Kepikõnni ühistreening Rene Meimeriga

Jooksja 4/2010

Kuidas kärbsed kepikõndijat häirisid ehk tore retk Joaveskil Tekst: Andrus Nilk Fotod: Rene Meimer

Kepikõnd ajab naha märjaks, paneb pulsi sagedamini lööma ja käedki tööle. Tegin põlise spordimehe Rene Meimeriga vahelduseks kepikõnnitreeningu.

K

oolipoisina õppisin Meimerilt jooksutarkusi, mida üle poolesaja maratoni läbinud mehel

jagus küllaga. Nüüd natuke vanemana otsin jooksule vahelduseks uusi ärritajaid. Kui küsisin Renelt väikest kepikõnni koolitust, oli ta meelsasti päri. Eesti Kepikõnni Liidu juhatuse liikmena on harrastajate harimine üks tema ülesandeid. “Sõida Joaveskile, siin on ilusad paksud metsad, teeme ühe kümnekilomeetrise ringi,” kutsus ta oma maakoju, mis asub Harjumaal Kuusalu vallas Loobu jõe ääres. Rene tõi kõnnikepid ja lasi neid proovida. „Keppi käes hoides peaks küünarvars olema maa suhtes 90-kraadise nurga all,” selgitas ta. „Kepp on sulle paras, kui seda otse püsti hoides on käsivars maaga paralleelne.” Võtan parema käe kepi paremasse ja vasaku vasemasse kätte. „Ära hoia kepist kramplikult kinni, käsi peab kepi edasi-tagasi liikumisel vabalt liikuma,” soovitas Rene ja lisas, et igati hää käimiskepp on kerge, õige pikkusega, pinnasele kohase otsikuga ning mugava käepideme ja rihmaga. Sobivate keppide pikkuse saab igaüks ise arvutada: korrutage oma pikkus 0,68ga. Olen 172 cm, seega vajan 117 cm pikkuseid keppe.

Tapab tempo, mitte aeg Kõnnin jooksujalatsitega, ent innustunud kepikõndijal oleks paslikum soetada käimiseks tehtud paksema ja jäigema tallaga jalatsid, mille kumer kannaosa aitaks üle kanna rulluda. „Tervisekõndija alustagu poole tunnisest kõnnist, aga kui see on jõukohane, siis võiks kõndida kuni ühe tunni,”

Kepikõndijad Lahemaal Kolgaküla spordiklubi korraldatud käimismaratonil.


Kepikõnni ühistreening Rene Meimeriga

Kepikõnd

Jooksja 4/2010

õpetas Meimer. „Distants või kõnni kes-

„Tervisejooksja tunneb juba mõne ki-

2:27.37 ja läbinud mitu korda täispika

tus ei tapa, tapab tempo. Liikuda tuleb

lomeetri läbimise järel väsimust, aga

triatloni, sealhulgas korra ka Ironma-

rahulikult, pulsiga alla 120 löögi minu-

sama pikal kepikõnni distantsil säilib

ni sünnipaigas Hawaiil. Autoõnnetus

tis, mis ei kahjusta üldjuhul südant.”

värskus. Ometi saab süda samasugu-

viis ta seitse aastat tagasi mitu korda

se koormuse.”

operatsioonilauale ja jättis viieks

Keerasime külateelt kruusaga kaetud metsateele. Kepiotsik klõbises igal tõukel ja kippus küllaltki kõval pinnasel pisut libisema.

kuuks haiglavoodisse. Hoolimata ars-

Kepikõnd tegi terveks

tide karmist sõnumist, et võib-olla

Männimetsa jõudes seisatasime mo-

tekib tal käimisega suuri raskusi, ajas

“Algajal soovitan harjutada üle päe-

mendiks ja kuulasime vaikust, mis

Rene end lõpuks keppidele toetudes

va, et süda ja lihased saaksid pärast

mõjus linnamürast rikutud kuulmis-

püsti ja õppis valusid trotsides taas

treeningupäeva taastuda,” soovitas

meelele üliergastavalt. Meimer soo-

liikuma.

Meimer. “Inimorganism on harjunud

vitabki linnaelanikel kõndida pargis

“Kepikõndi soovitatakse näiteks

öö ja päeva ning aastaaegade vaheldu-

ja mererannas, kus on pehme pinnas.

kergekujulise liigesekulumishaiguse,

mise rütmiga, samamoodi peaks vahel-

Võimalusel tuleks sõita metsa või ra-

mõõduka raskusega kõrgvererõhuhai-

duma koormus ja puhkus. Mõnutunde

basse, kus liikuja kosutab keha ja laeb

guse, südameisheemiatõve ja meele-

tekkimine võtab aega, aga järjepidevalt

end emotsionaalse energiaga.

oluhäirete ravimiseks,” loetles 61.

harjutades tekib see kindlasti.”

„Kepikõnniga ei pinguta inimene

eluaastasse jõudnud Meimer, kes peab

Endise kõva suusataja, pikamaa-

üle ja seda on lihtne õppida,” lausus

kepikõndi väga sobivaks eakate ja suu-

jooksja ja triatleedina tekkis Renes

Meimer. „Head käimiskepid peavad

re kehakaaluga inimeste harrastuseks.

hasart ja kiirendasime sammu.

väga kaua vastu ja pole suusakeppi-

Keppidega kõndimine vähendab koor-

dest kallimad. Liikumispaiga ja tree-

must jalaliigestele ja kehakilosid saab

ningutunni eest ei pea aga tasuma.”

ka käte jõul edasi kanda.

„Astu pika sammuga, pane vastaskäega kepp otse keha kõrvalt maha ja lase sel vabalt taha liikuda,” lausus

Jõudsime põldude vahele, kus kärb-

Korraks näitas Rene, kuidas ta on

kaaslane. Lühike vahespurt pani sü-

sed pinisesid kõrva ääres. Joostes saa-

jälle jooksma õppinud. „Jalalaba liiku-

dame tugevamini põksuma.

nuks kärbeste eest ruttu pageda, aga

vus paraneb tasapisi, tahaks veel kord

kõnnitempo oli putukatelegi mugav.

maratoni joosta,” lausus ta pooleteise-

„Kepikõnd on paljudele jõukohasem kui jooksmine,” selgitas Meimer.

Meimer on jooksnud maratoni ajaga

tunnise kepikõnnitreeningu finaalis.

Kepikõnni tehnika Rene Meimeri soovitused: • Hoidke kere kergelt ettepoole kaldu. • Astuge reipalt, mõõdukalt pika sammuga. • Astuge tavalise kõnniga võrreldes pikema sammuga. • Astumisel peaks jalalaba rulluma kannast varvasteni. • Hoidke liikudes õlad all ning selg sirge, vältige kramplikku kehahoidu. • Ärge tõstke kätt ees naba kohalt kõrgemale. • Proovige algusest saadik kepiga tugevasti tõugata. • Kepitõuge lõpetage keha taga nii kaugel, et käsi ja kepp jääksid ühele sirgele. • Ärge hoidke käesidemest liiga kramplikult kinni. • Toetudes käerihmadele, tõugake kepiga avatud peopesadega. • Tooge kepid kiiresti tagant ette.

www.marss.ee

SAADJÄRVE 3. SÜGISJOOKS 25 september 2010

Spordibaas asub aadressil Raatuse 22, Tartu

Jälgi meie tegemisi Facebookis! www.spordibaas.ee

Start Tabivere mõisapargist 16,3 km Start jooksule 11.00 Start kepikõnnile 10.00 Lastejooks 11.15

95


Üle 18-aastastele keelatud!

LASTEKAS S S

JOOKSJA 4/2010

Kui sul on vanust rohkem kui 18 aastat, siis ... Just, just! Kui Sul on vanust rohkem kui 18 aastat, siis need leheküljed ei ole sinu jaoks! Keera rahulikult edasi!

H

ea noor lugeja. Enneolematult kuum suvi on lõpukorral. Algab taas kool. Huvitava seaduspärasusega korraldatakse sügisel enamasti ikka üks korralik spordipäev. Milleks ometi? Eks selle asjaga ongi nii ja naa. Võiks arvata, et kontrollitakse õpilaste füüsilist võimekust ja asutakse seda siis õppeaasta jooksul parandama. Tegelikult on asi kõigile (isegi õpetajatele) selge: sporti teevad need, kellele see meeldib, kes on harjunud ennast pingutama. Neil on ka enamasti sõltumata alast head tulemused. Ja siis on alati klassis mingi hulk õpilasi, kelle kodus on sport võõras, higistamine on vastik ja kehaline tegevus igati vastumeelne. Neil on vabanduseks kuhjaga põhjusi, miks nad ei saa kehalise kasvatuse tunnis osaleda. Samuti hakkab neil lastel meditsiinilist uurimist vajava täpsusega enne kehalise tundi kõhu-, pea- või mõni teine valu. Sageli on neil lastel aga üldine õppeedukus sedavõrd hea, et lõpuks ilmuvad nad kooli arstitõendiga, mis ei lubagi lapsel füüsilist pingutust. Muidugi ei saa välistada tõsiseid terviserikkeid, kus selline tõend on põhjendatud. Aga kui arst on selle välja kirjutanud lapsevanema nõudmisel ja liiga kergekäeliselt, siis tuleks seda küll pidada kuriteoks. Mitte kellegi teise, vaid selle sama lapse suhtes. Uurige edukate inimeste tausta. Enamus neist on lapse- või noorukieas päris tõsiselt spordiga tegelenud. Sport kasvatab iseloomu. Aitab meil võidelda ja võita kõige raskemat vastast – iseennast. Inimene on ju loomult laisk, aga spordile omane võistlusmoment paneb meid liikuma. Mõelge sellele! Täname kõiki, kes saatsid meile oma jutud eelmises numbris välja kuulutatud teemal: "Võit on oluline, kuid mitte kõige tähtsam". Ikka ja jälle hämmastavad meid konkursile laekunud õdede Hangade tööd. Sportliku visadusega saabuvad sõtsekeste kirjatükid toimetuse mailile ja sedapuhku saamegi võitjaks tunnistada 11-aastase Karoliina töö. Palju õnne! Sinule kuulub 1000-kroonine Sportlandi kinkekaart! Aga kurvastada ei maksa küll kellelgi, sest teiste tublide kirjutajate seast loosisime välja veel 500-kroonise Sportlandi kinkekaardi omaniku, kelleks sai 14aastane Stiina. Veelkord, palju õnne võitjatele, võtame teiega ühendust.

kekaardi Sportlandilt. Kõigi osalejate vahel loosime aga välja veel 500-kroonise kinkekaardi. Seega on, mille nimel pingutada! Ära unusta lisamast oma kontaktandmeid! Palun kirjuta kas oma telefoninumber, posti- või elektronposti aadress, sest muidu ei saa me Sulle auhinda üle anda. Jõudu uueks kooliaastaks!

Võidutöö

Tegelikult, peab ausalt ütlema, et võit ei olegi minu jaoks hetkel tähtsaim. Tähtis on minu jaoks see, et sa ise millegagi hakkama saad ja selle üle uhke oled. Ma ei mõtle siinjuures mingeid halbu asju, vaid näiteks sporditegemist. Tulemused ei ole minul just kõige paremad, kuid ma tegelen siiski kergejõustikuga, kuna see meeldib mulle väga. Nüüd viimased aastad olen käinud Saaremaa kolme päeva noortejooksul ja see on minu jaoks paras eneseületus, kuna mulle pikamaajooks eriti ei meeldi. Vähemalt viimasel ajal tundub mulle nii. Mulle meeldib rohkem kaugushüpe, kus ma olen üks klassi parimaid. Eks seegi teeb tuju paremaks. Tore on ka Saaremaalt tagasi tulles sõbrannadele rääkida, et ma osalesin seal jooksul ja näha ka nende üksikuid kadedaid pilke. Ka seegi on minu jaoks mõnes mõttes võit, kuna nemad sellisel jooksul ei osaleks. Ise ma muidugi sellel jooksul paremate hulka ei pääse, kuid eks iga aastaga lähen ka mina paremaks, mis sest, et konkurendid võivad veel kõvemad olla. Kuid kuna isa ja vend osalevad ka sellel jooksul, siis otsustasin minagi, et sellel võistlusel osalen minagi, kuna siiski annab see midagi endale, mitte teistele. Võita oleks siiski tore, kuid alati see ei õnnestu, tuleb lihtsalt rohkem trenni teha. Karoliina

Selles numbris kuulutame välja uue jutukonkursi, mille teemaks on: "Vahest ei viitsi". Inetu küll, aga tõsi ju: teinekord tahaks trenni vahele jätta. Kirjuta meile, kas Sinuga on nii juhtunud ja kas ning kuidas sellest võitu oled saanud. Saada meile oma lugu, mis võiks ära mahtuda kuni kahele leheküljele hiljemalt 15. septembriks 2010 toimetuse aadressil: ajakiri@jooksja.ee või postiaadressil Best Press OÜ, ajakiri Jooksja, Ahtri 6A, Tallinn 10151. Järgmises numbris avaldame taas võiduloo. Konkursi võitja valib toimetuse kolleegium, eriarvamuste korral hääletame ja parima töö autor saab 1000-kroonise kin-

Jutuvõistluse auhinnad paneb välja:

97


98

ristsõna

Jooksja 4/2010

Tallinki ristsõna

Lahenda ristsõna ja võida Tallinki kruiis. Kirjuta siia ristsõna lahendus (tekib õige lahendamise korral mummudesse)

Ees- ja perekonnanimi

Kontakttelefon

Täidetud kupong saada ajakiri Jooksja toimetusse aadressil: Ajakiri Jooksja, Ahtri 6A, Tallinn 10151. Kupongi viimane postitamise kuupäev on 1. oktoober 2010. a. Kõigi õigesti vastanute vahel läheb loosi Tallinki kruiis. Eelmise ristsõna võitja on TIINA LIPP. Võtame võitjaga ühendust! Eelmise numbri ristsõna õige lahendus oli: Sandor Liive ja Andres Raja.



08jooksja