Märka last! 11/2016; lapse õiguste kuu erinumber by Ajakirjad

MTÜ Lastekaitse Liit ajakiri 11/2016 Lapse õiguste kuu erinumber

Lapse õigused õitsevad talvekuul Intervjuu Lastekaitse Liidu uue juhi Tõnu Poopuuga Maria Herczog: "Eesti lapsed elavad hästi ja turvaliselt"

I D N I PR T A K A PL Kuidas rääkida lastega vägivallast? Kaja Kallas: Mina kahekümne viie aasta eest Lapse töötamine eeldab suuremat tähelepanu nii tööandja kui lapsevanema poolt Programm “Kiusamisest vabaks!” ühendab sõbraliku keskkonna nimel lapsed, vanemad ja õpetajad Väikeste Sõber Karude saabumine Tiigri rühma

Lastekaitse Liidu uus juht Tõnu Poopuu: Kuula inimest! Juba see, et abivajajal on võimalus minna ja oma mure ära rääkida, on suur asi. See on esmane, mida tema heaks teha saame.

SISUKORD 3

Lapse õigused õitsevad talvekuul

Intervjuu Lastekaitse Liidu uue juhi Tõnu Poopuuga

Maria Herczog: “Eesti lapsed elavad hästi ja turvaliselt”

Konverents „Kuidas elad, Eestimaa laps? Eile, täna, homme“

Kaja Kallas: Mina kahekümne viie aasta eest

ÜRO laste õiguste konvetsiooni plakat printimiseks

Lapse õiguste kuul toimuvad tegevused

Väljaandja: MTÜ Lastekaitse Liit

Toimetaja: Grete Landson grete@lastekaitseliit.ee

Ajakirja kontakt: ajakiri@lastekaitseliit.ee ajakiri.lastekaitseliit.ee

Kuidas rääkida lastega vägivallast?

Programm “Kiusamisest vabaks!” ühendab sõbraliku keskkonna nimel lapsed, vanemad ja õpetajad

Väikeste Sõber Karude saabumine Tiigri rühma

Lapse töötamine eeldab suuremat tähelepanu nii tööandja kui lapsevanema poolt

Kasutatud pildid: https://pixabay.com http://www.freepik.com

Kujundus: Katrin Nõu

LAPSE ÕIGUSED ÕITSEVAD TALVEKUUL

Möödas on kakskümmend viis aastat. Lastekaitse Liit tähistab konventsiooni Eesti hõbejuubelit aastakonverentsiga „ Ku i d a s e l a d , E e s t i m a a l a p s ? “ . Alapealkiri 2016 kõlab: „Eile, täna, homme“. Uurime, kuidas lapse õigused on arenenud nii Eestis kui ka Euroopas ja maailmas ülepea. Mõtleme, mille eest võime end kiita ja mis peaks meie kätest veelgi hoogu juurde saama.

Loone Ots, MTÜ Lastekaitse Liit president

November oli vanarahva jaoks talvekuu. Härmas hingedeaeg, kus teise ilma külalised lapsi ja lapselapsi väisasid. Küllalt kõhedad päevad nii keha kui vaimu jaoks.

Eile – see on nende laste lugu, kes praegu juba ise vanemaeas. Aga see on ka lugu inimlikest väärtustest, mida oleme andnud edasi põlvest põlve. Neid väärtusi sõnastab konventsioon, aga teoks tegema peame need meie ise, siin ja täna. Ainult siis saab tulla õnnelik homme, kus hinged on soojad ka talvekuul. Ainult siis on meil Eesti, kuhu tasub sünnitada ja maksab sündida.

Tegelikult nägid esivanemad asja teisiti. Pered olid ühtsed, polnud tähtis, kes juhtus olema elus, kes ei. Saun sai köetud ja toit lauale kantud, et toonelast tulijad end vanas kodus hästi tunneks. Ja kingiks lahkuse eest majaõnne. Sest õnne pole iial ülearu. „Meie väärtused on õnneliku lapse silmades,“ kuulutab MTÜ Lastekaitse Liit tunnuslause. Lastekaitsjatele on november mitte niivõrd talve- või hinge-, vaid eeskätt lapse õiguste kuu, nagu seda tähistab kogu maailm. ÜRO lapse õiguste konventsiooniga ühinenud riikides on laps õnnelikum kui mujal. Iseseisvaks saanud Eesti kirjutas selle tähtsamast tähtsa dokumendi alla otsekohe, 20. novembril 1991, ajal, mil riigikogu polnud veel valitud ja Eesti põhiseadus oli alles koostamisel. Sest lapse heaolu on ühtlasi riigi tuleviku nurgakivi.

Reibast ja tegusat meelt lapse õiguste õiekuuks!

Intervjuu Lastekaitse Liidu uue juhi Tõnu Poopuuga Küsis ja kirjutas Grete Landson grete@lastekaitseliit.ee

Alates 1. novembrist juhib MTÜ Lastekaitse Liitu Tõnu Poopuu, kes varasemalt töötas Sotsiaalministeeriumis lastekaitsepoliitika juhina.

Milliseid probleeme näed Sa Eesti lastekaitse töös?

Millest Sinu arvates lihtsal inimesel enim vajaka jääb?

Eestis moodustavad süsteemi võrgustiku riik, kohalik omavalitsus ja vabasektor. Koos tegutsemine jääb paljuski võimekuse taha. See on ressurss omaette, mis moodustub erinevatest komponentidest nagu erialane tarkus, teenuste pakkumiseks eraldatud raha, haridus ja tervishoid ning ka üldine poliitika. Paraku koondub täna süsteemi võimekus paljuski keskvõimu tasandile, mis ressursi ja teadmise koondumisel võib tekitada laiemas mõttes ääremaastumist. Katusorganisatsioonina saab Lastekaitse Liit enam toimetada kohapeal, andes kohalikele organisatsioonidele nii impulssi, teadmist kui ka toetust.

Inimesed on riigile ühiskondliku tasandina ette heitnud, et riigivalitsejad ei kuula neid enam. Ma arvangi, et inimene võib oma kodukohas puudust tunda kuulamisest. Juba see, et tal on võimalus minna ja oma mure ära rääkida, on suur asi. Kuulamisoskus, eriti aktiivse kuulamise oskus, võib tunduda pisiasjana. Tegelikult on see aga keeruline, kuid samas väga vajalik ja ühtlasi ka kõige vähem ressurssi nõudev tegevus lahenduste leidmise pikas jadas. Nii kummaline, kui see ka ei tunduks, peitub kuulamises võimalus inimesele anda aktiivset abi proaktiivses mõttes.

Riigi poliitikate ellu viimine saab toimida kodanikuühiskonna kaudu, abiks nii mittetulundus- kui ka huvikaitsesektor. Lastekaitse Liit saab abiks olla riigi poliitikate inimese kodukohta viimisel. Selleks on meil olemas oma kohalikud organisatsioonid. Väärtustan otsest suhtlust inimesega. Vabaorganisatsioonid tekivad tavaliselt inimese mingi konkreetse vajaduse rahuldamiseks. Riigi poliitikate edasi kandjana suudame suurema pildina kujundada inimese elukeskkonda ja samas lähtuda inimeste vajadustest.

Kujundliku võrdlusena võiks tuua, et eestlane hakkab puud raiuma, selle asemel, et esialgu võiks olla lihtsalt metsas ja kuulata näiteks tuulekohinat või patsutada ja vaadata puud. Tegutsema muidugi peab, kuid sellele peaks eelnema aruka planeerimise protsess.

Mis paneb silmad särama?

“Minu meelest negatiivsega häid suhteid ei hoia, kuid positiivne peegeldus muudab paremaks nii tagasiside saaja kui ka andja elu. “

Mulle meeldib elus tekkinud emotsioone välja elada teisi kahjustamata - mängin trumme. Üheti on see emotsioone vabastav, teisalt annab ka tunnete tasandil palju tagasi, on ühtaegu nii mahalaadija kui ka pealelaadija, edasiviiv adrenaliin. Trummidel mängimine tuleb sisemisest palangust, mitte ratsionalismist. Mulle on võõras hinnanguline lähenemine, mis takistab võtmast inimesi loomulikena. Lähtun tegutsedes printsiibist otsida inimeses üles positiivne omadus ja anda talle selle pealt tagasisidet. Minu meelest negatiivsega häid suhteid ei hoia, kuid positiivne peegeldus muudab paremaks nii tagasiside saaja kui ka andja elu. Aususe väljendamine ja suhestamine on kaks erinevat asja. Üheti aitab emotsioonide väljaütlemine küll võimaluse need välja elada, aga sealt edasi tuleb pürgida ratsionaalsete lahenduste poole. Nii nagu inimesi, ei saa minu meelest hinnata ka muusikat, kunsti ja kirjandust. Mõni teos maksab küll rohkem, kuid sisulist väärtust saadud hinnang talle otseselt juurde kuidagi ei anna - oluline on tunne, mida inimene kogeb.

Maria Herczog: "Eesti lapsed elavad hästi ja turvaliselt"

ÜRO lapse õiguste konventsiooniga ühinemisest täitub Eestil 20. novembril 25 aastat. November on lapse õiguste kuu. Võrreldes veerand sajandi taguse ajaga on Eestis muutunud nii suhtumine lastesse kui ka lastega peredesse. Lastel on õigused, millest nad muutuvad üha teadlikumaks.

Ajakiri Märka last! avaldab lapse õiguste kuu puhul intervjuu ungarlannast sotsioloogi dr Maria Herczogiga, kes on endine Eurochildi pikaajaline endine president ja ÜRO Lapse Õiguste Komitee liige. Maria Herczog saabub Eestisse, et esineda MTÜ Lastekaitse Liit sügiskonverentsil “Õigus olla laps. Eile. Täna. Homme”. Dr Herzcogi ettekanne keskendub lapse õiguste arengule konventsiooniga ühinenud riikides ning see määratleb ja arutleb ka Eesti asukoha üle selle skaala asetuses. Konverents toimub 22. novembril Tallinna Lauluväljakul. Osaluse eelregistreerimine algab novembrikuu alguses.

Mida on maailma mõistes muutnud ÜRO lapse õiguste konventsiooni vastuvõtmine?

ÜRO lapse õiguste konventsioon juhib tähelepanu lapse õiguste tähtsusele, aidates erinevatel sidusrühmadel mõista lapse õigusi ja nende tähtsust. See on andnud ühiskonnas ka laiema arusaama, mis on aluseks edasistele arueludele lapse õiguste rakendamiseks. ÜRO lapse õiguste konventsioon on jõustanud paljusid lapsi võitlema oma õiguste eest ja andnud täiskasvanutele teadmise laste kuulamise vajalikkusest. Kui täiskasvanud otsustavad lapsi puudutavate asjade üle, siis saavad nad tänu konventsioonile vaadata tehtavat laste kõrguselt ja nende seisukohti arvesse võttes Kuidas Te hindate, kuivõrd lapsed kogu maailmas on kursis oma õigustega ja oskavad nõuda täis-

Küsivad Kiira Gornicheff ja Grete Landson

kasvanutelt nende täitmist?

Vastab dr Maria Herczog

Vaatamata mahukatele muutustele on laste teadmised oma õigustest tänapäeval maailma mõistes siiski veel väga piiratud. Enamikes riikides ei ole lapsed kahjuks teadlikud oma õigustest. Mõnikord teavad nad küll sõnastust, kuid vähem sisu, mis on selle taga. Vähesed teadmised on 8

lihtsalt mõistetavad, sest ka enamikul täiskasvanutest, kelle hulgas on palju lastega töötavaid spetsialiste, napib samuti teadmisi laste õigustest.

valitsemas näiteks otsene puudus toidust ja esmatarbevahenditest, toimumas riikidevaheline konflikt või suisa sõjakolle, elavad Eesti lapsed palju paremini ja hoopis turvalisemas keskkonnas.

Kuidas võrdleksite tänapäeva kümne aasta taguse ajaga - kas Euroopa lapsed on saanud enam teadlikumaks

Kuidas võiks me ise muuta laste olukorda Eestis veelgi paremaks? Missuguseid samme saaks me Teie

oma õigustest?

Jah, Euroopas on lapse õiguste edendamine tõepoolest olnud edukas. Siiski on ka siin mahajäänud piirkondi, kus elavad lapsed on haavatavad. Sellised lapsed on oma õigustest vähe teadlikud ega saa neid rakendada.

arvates ette võtta?

Eesti laste olukorra veelgi paremaks muutmiseks tuleks võimaldada kõrge kvaliteediga teenuseid nii lastele kui ka nende vanematele. Ühine pingutus võiks keskenduda ennetustööle, aga ka last ja pere toetavatele teenustele. Samuti võiks suurendada nii vanemate kui kohalike kogukondade teadlikkust üldistest inimõigustest kui ka lapse õigustest. Keskkonna toetavamaks loomine aitab hetkel haavatavamas olukorras kasvavatel lastel elus paremini toime tulla.

Pindalalt ja rahvaarvult väikesel Eestil on kindel soov olla võrdne Eu roopa riikid e hu lga s . P a lu n tooge näiteid, kuidas Eesti laste olukord erineb laste olukorras mujal Euroopas ja väljaspool Euroopat.

Ma ei usu, et Eesti laste olukord erineks oluliselt laste olukorrast teistes Euroopa riikides.

Kuidas Eesti liitumine ÜRO lapse õ i g u s t e ko n v e n t s i o o n i g a v õ i k s

Eriti viimastel aastatel on Eestis toimunud väga positiivsed muutused nii ühiskonnas kui ka majanduses Eesti on olnud aktiivseks liikmeks nii Euroopa Liidu kui ka Euroopa Nõukogu kogukondades. Võrreldes teiste maailma regioonidega, kus on

mõjutada ühe Eesti lapse igapäevaelu?

ÜRO lapse õiguste konventsiooniga ühinemine on andnud lastele võimaluse rohkem teada saada oma õigustest. 9

Konventsioon on juhtinud tähelepanu vajadusele rakendada riigis enam nii poliitikaid kui ka kujundada tavasid vastavalt õigusaktidele. Regulaarne aruandlus lapse õiguste konventsiooni rakendamise kohta Lapse Õiguste Komiteele on lisaks riiklikule tasandile aktiveerinud ka kodanikuühiskonna organisatsioone ja liikmeid. Ka lapsed ise oskavad tänu konventsiooni olemasolule kaasa aidata nii oma olukorra hindamisel kui ka sellest teada anda. Lapsed mõistavad oma õigustele lähenemise tähtsust üha paremini. Ma olen veendunud, et näiteks Eesti muljetavaldav areng digitaalses kirjaoskuses ja suhtluses on suur samm edasi. Paljudel teistel riikidel on sellest edust võimalus õppida. Eestis on olnud arutelu, milles on räägitud vajadusest mitte jagada riiklikke peretoetusi lastega peredele võrdselt, vaid siduda need vanemate sissetulekuga või hoopis võimaldada toetuste asemel tasuta huviharidust või muid hüvesid. Missugune on Teie arvamus sellises arutelus?

Ma ei usu, universaalsed ja sissetulekust sõltumatud toetused on parim viis laste arengu tagamiseks. Toetan küll varem kasutusel olnud süsteemi jätkamist, kuid samal võiks lastele 10

pakkuda koolipäevale järgnevaid tasuta vaba aja veetmise tegevusi osana haridussüsteemist. Arvan, et see võimaldaks igale lapsele soovitud harrastusega tegelemise - kõik saavad valida tegutsemise kas spordiga, kultuurialal või hoopis muude tegevustega. Ühtlasi ei oleks kvaliteedivahet tasulistel ja tasuta tegevusvormidel. Selline muutus võiks oluliselt parandada kooliajast väljaspool toimuvate vabaaja tegevuste kvaliteeti, Lisaks tuleks vanematele anda võimalus soovi korral lisaks panustada laste vabaajategevustesse vabatahtlikult endale sobivaid rahasummasid. Ungaris on sisse seatud universaalne peretoetus, See tähendab, et perekondadele makstakse iga lapse pealt sissetulekust sõltumata sama suur summa, mis on umbes 50 eurot kuus. Ka need lapsed, kes on väga kehvas situatsioonis ei saa rohkem, vaatamata oma vajadusele suurema toetuse järele. Universaalse toetuse olemasolu tõttu pakutakse lastele väga vähe tasuta vaba aja tegevusi - paljud lapsed isegi ei saa võimalust õppida võõrkeeli või tegeleda muusikaga ning sportida. Samuti on piiratud erivajadustega või hilise arenguga laste järeleaitamine ja taastusravi. Samuti ei toetata lapsi, kes elavad kaugel või vaestes piirkondades.

Konverents „Kuidas elad, Eestimaa laps? Eile, täna, homme“ Autor: Gertha Teidla-Kunitsõn gertha@lastekaitseliit.ee

Sel aastal möödub 25 aastat Eesti ühinemisest ÜRO lapse õiguste konventsiooniga. Selle tähistamiseks korraldab MTÜ Lastekaitse Liit konverentsi „Kuidas elad, Eestimaa laps? Eile, täna, homme“ 22. novembril Tallinna Lauluväljaku klaassaalis.

Arutleme, kuivõrd on lapse õigused Eestis tagatud – millised on olnud edusammud ja mille poole tuleks veel püüelda. Tutvustame häid praktikaid ning jagame uudseid ideid. Lastekaitse Liidu Noortekogu noored on haaratud nii konverentsi korraldajate, esinejate kui ka panelistidena. Konverentsi peaesineja on Eurochildi pikaajaline endine president ja ÜRO Lapse Õiguste Komitee liige dr Maria Herczog, kelle ettekanne keskendub lapse õiguste arengule konventsiooniga ühinenud riikides, määratledes ka Eesti asukoha sellel skaalal. Lisaks esinevad konverentsil õiguskantsler ja lasteombudsman Ülle Madise, kelle ettekanne keskendub võrdsetele võimalustele hariduses. Ettekande teeb ka Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika dotsent Dagmar Kutsar teemal „Lapse heaolu ja kaitse: kaks diskursust laste õigustele lähenemisel“. Tõstatatud teemade laiem arutelu jätkub kahes paneeldiskussioonis.

Konverentsil avaldame essee- ja ko o m i k s i ko n k u r s s i d e „ Võ r d s e t e võimaluste Eest(i)“ tulemused, tutvustame projekti Targalt internetis küsitluse tulemusi ja näitame kunstnik Marko Pikkati poolt visualiseeritud lapse õiguste ajatelge. Konverentsi aitavad ette valmistada Lastekaitse Liidu Noortekogu noored, kelle ettekanded samuti konverentsil kõlavad. Täpse ajakava ja osalemisvormi avaldame novembrikuu alguses MTÜ Lastekaitse Liit ja lapse õiguste kuu kodulehel. Konverentsile ootame osalema lastega ja laste heaks töötavaid sotsiaal- ja haridusvaldkonna spetsialiste. Konverentsist toimub ka otseülekanne Postimehe portaalis.

Täpse ajakava ja osalemisvormi avaldame novembrikuu alguses MTÜ Lastekaitse Liit ja lapse õiguste kuu kodulehel.

Kaja Kallas: Mina kahekümne viie aasta eest 25 aastat tagasi olin peaaegu 15-aastane. Aasta oli 1991 ja Eesti oli just taastanud oma iseseisvuse. See oli uus olukord kõigile. Aga ärevad ajad olid möödas ja õhus oli palju lootust ja riigi ülesehitamise tuhinat. Kuna kevadel valmistusin lõpetama põhikooli, siis usun, et mu meeli hõivas siiski rohkem see, kuhu edasi õppima minna ja kuidas eksamid sooritada. Aga paratamatult, kuna meie pere oli aktiivselt uue riigi ülesehitamisega ametis, siis mõtlesin ka neile teemadele palju.

Kui ma õigesti mäletan, siis oli veel talongide aeg, mis tähendas seda, et poodidest ei saanud midagi niisama osta. Peredele jagati talonge, mille eest sai siis näiteks jahu ja võid lunastada, sest kaupa lihtsalt ei olnud. Valget saia ei olnud. Värskeid puu- ja köögivilju ei olnud. Mitte midagi magusat poodides ei olnud. Magusaisu vaigistamiseks sõime hapukoort suhkruga. Praegusel külluseajal on seda keeruline isegi mäletada, aga ilmselt veel raskem ette kujutada, kui ise pole kogenud. Mu isa oli tol ajal Eesti Panga president ja seetõttu keerlesid meie köögilaua arutelud sageli ümber Eesti oma raha – Eesti krooni – tuleku ettev a l m i s t u s t e . K a ko o l i s j a l a s t e seltskondades räägiti sellest üsna palju. Minu käest küsiti tihti, et Kaja, räägi millal Eesti kroon tuleb. Muidugi ei teadnud ma seda, sest see oli suur saladus, aga tülikate küsijate käest vabanemiseks vastasin lihtsalt “minu sünnipäevaks”. Mu sünnipäev on 18.juunil ja 20. juunil 1992. aastal tegelikult kroon tuligi. Meie pere jaoks olid need ajad rõõmsad ja ühtlasi ka väga rasked. Rõõmsad seetõttu, et isa suur töö hakkas tulemuseni jõudma ja sellel oli meie riigile nii suur tähendus. Rasked aga 14

seetõttu, et tööpäevad venisid tihti hommikutundideni, õhus olev pinge kandus ka koju ning vahetult enne krooni tulekut tabasid meie perekonda mitmed kurvad sündmused. Paar päeva enne minu põhikooli lõpetamist ja nädal enne krooni tulekut ärkasin kahel hommikul selle peale, et kuulsin, kuidas isa telefonis rääkis. Esimene kord tegi kõne politseile, et meie auto on varastatud ja järgmine päev sain teada, et mu kallis vanaema (isa ema) on surnud. Järgmisel õhtul ei julenud enam magama minna, sest kartsin millise uudise peale hommikul jälle ärkan. Õnneks peale seda hakkas elu ainult paremaks minema. Poodidesse ilmusid kaubad ja elu muutus mitmekesisemaks. Piirid avanesid ja sai reisida. Kahekümne viie aastaga oleme jõudnud hoopis teistsugusesse võimaluste riiki.

PR I PL ND AK I SII AT T!

Illustratsiooni autorid: Klooga Kultuuri ja Noortekeskus (Kristiina Snegorjova, Diana Spasskaja, Diana Vdovenkova, Olga Ovtsharenko, Eduard Sislijan. Juhendaja: Regina Baranova)

KUI SOOVID ROHKEM INFOT, SIIS VAATA:

www.lastekaitseliit.ee www.lasteombudsman.ee www.humanrights.ee

LAPSE ÕIGUSTE KUUL T Koomiksikonkursile ootame laste töid teemal "Võrdsete võimaluste Eest(i)" kuni 10. novembrini. Konkurss on sellel aastal suunatud 14-18-aastastele lastele (kaasa arvatud). Töid ootame kuni 10. novembrini aadressil MTÜ Lastekaitse Liit Endla 6-18, 10-142 Tallinn. Tööde s a a t m i s e l palume lisada märksõna "koomiksikonkurss". Täpsemad konkursi tingimused leiad siit.

Targalt Internetis noorteseminar toimub 11.-12. novembril Nelijärve Puhkekeskuses. 40 õpilast ja nende juhendajat omandavad seminaril teadmisi ja oskusi digivahendite nutikamast kasutamisest.

Lapse õiguste eriprogramm linastub kuuendat korda Just Filmi raames 11-20 novembrini. Programm koosneb üheteistkümnest laste elu eri tahke käsitlevast filmist. Filmilood on pärit lähemalt ja kaugemalt, pakkudes Eesti noortele nii samastumis- kui võrdlemisvõimalusi. Filmile järgnevad arutelud, kus mõtiskletakse kuivõrd on lapse õigused tagatud meil ja mujal. Mitmele filmile järgneb ka temaatiline arutelu valdkonna spetsialistidega. Lapse õiguste filmiprogramm on valminud koostöös õiguskantsleri, justiitsministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja Lastekaitse Liiduga. Justfilmi programm siit.

Targalt internetis nõuandva kogu kohtumine toimub 15. novembril toimub Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuses. Muuhulgas arutatakse rahvusvahelise turvalise interneti päeva tähistamist Eestis.

Rohkem infot siit.

TOIMUVAD TEGEVUSED Programmiga “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” on tänaseks liitunud enam kui kaks kolmandikku Eesti lasteaedadest ja umbes viiendik koolidest. Novembris toimub viis „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ maakondlikku koolitust lasteaedadele. Rohkem infot siit.

Konverents "Kuidas elad Eestimaa laps? Eile, täna, homme" toimub 22. novembril Tallinna Lauluväljakul ja on pühendatud Eesti LÕK´i-ga ühinemise 25.-aastapäevale. Arutleme lapse õiguste muutumisest ajas, heites pilgu tagasi ning mõeldes koos, kuidas edasi. Konverents toimub nii eesti keeles. Inglisekeelsele ettekandele tagatakse sünkroontõlge.

Veebikursused lasteaiaõpetajatele ja I-III kooliastme õpetajatele toimuvad 10 oktoobrist - 4. detsembrini. Läbiviijaks on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. Targalt Internetis kursus aitab igal õpetajal tõsta oma taset digiõpetajana ja pöörata tähelepanu nii iseenda kui ka õpilaste ohutule käitumisele internetis.

Lastekaitse Liidu seminar „Laps meedias ja meedia lapse ümber“ toimub 1. detsembril toimub Tartu Ülikoolis. Ajakirjanduse- ja sotsiaalvaldkonna tudengid omandavad teadmisi meedia vastutusest, privaatsusest, noore eneseväljendusõigusest jne. Rohkem infot siit.

Konverents edastatakse otseülekandena Postimehe portaalis.

17 17

KLIKI PILDI L!

Kuidas rääkida last Helen Sööl Sotsiaalministeeriumi võrduspoliitikate osakonna nõunik helen.sool@sm.ee

tega vägivallast? Laps peab juba varakult õppima eristama tõelisust väljamõeldisest, tulema toime vastuolulise informatsiooniga, mõistma ja tõlgendama meediast nähtut jpm. Lastega on vaja rääkida sellest, mida nad kuulevad ja näevad. Laps peab tundma, et tema küsimustele vastatakse ja tal on luba rääkida.

Lapsed võtavad osa kõigest, mida pakub neile uus elektrooniline meedia ja nende teadmised on sageli just meedia vahendatud. Üha enam on vaja lastega rääkida kooli-, kodu- ja tänavavägivallast, mille ajendiks on sageli teleris või internetis nähtud filmide ja saadete sisu. Hiljuti kirjutas Sotsiaalministeeriumile murelik kodanik, kelle laps oli sattunud internetis vaatama naistevastast vägivalda kujutavat reklaam ja küsis selle kohta vanemalt selgitust. Vanemal ei pruugi olla vastuseid, kuid kindlasti tuleb tal olla valmis last kuulama.

Vanemad saavad aidata lastel maailma (ja sealhulgas ka teleseriaale) mõista Dialoog lapse ja vanema vahel aitab lastel oma tunnetest paremini aru saada. Kui vanemad lapsega avameelselt räägivad ning omavahelistes teemades pole tabusid, kasvavad lastest palju enesekindlamad isiksused. Oluline on, et laps saaks tunda kõiki tundeid, mis nähtuga kaasnevad – ärevust, kurbust, hirmu jne. Mida väiksem on laps, seda rohkem on tal vaja kinnitust, et vanem on kõikvõimas ja suudab teda kaitsta igas olukorras. Lapsele saab seda kinnitada näiteks füüsilise läheduse ja õhtuste kindlate rutiinide kaudu. Ühised arusaamad sünnivad usalduse kaudu, aidates kaasa väärtuste loomisele. Väiksemate laste puhul on hea jälgida ka lapse mängu, sest tihtipeale püüab laps asju enda jaoks mõtestada läbi mängu. E e l ko o l i e a l i s e d l a p s e d v a j a v a d vanematest lastest erinevat lähenemist oma erineva nende kognitiivse taju ja meediatarbimise eesmärkide tõttu. Oskused nagu sündmuste järjestamine ja ühendamine, taustateadmiste kasutamine ja sidumine on eelkooliealise lapse jaoks keerulised. Seepärast

nõuavad laste vaadatavad teleseriaalid või internetilehed täiskasvanute tähelepanu ning täiendavaid selgitusi ka eetilise arengu seisukohalt. Lapsevanem peab aitama mõtestada seriaali või multika lemmiktegelaste käitumist, aga ka vahepeal kõlavaid reklaame, suhestades seda reaalse maailma ja sotsiaalselt sobiva käitumisega.

“See, kuidas vanemad maailma näevad, hindavad ja sellega toime tulevad, peegeldub ka laste maailmanägemuses, inimpildis ja analüüsivõimes. Mida väärtustavad ja vaatavad vanemad, seda vaatavad ja väärtustavad ka lapsed.”

Ole valmis last kuulama Lapsel on peaaegu alati küsimusi ja tähelepanekuid, mida ta tahaks täiskasvanuga jagada ning selleks peaks tal ka võimalus olema. See, kuidas vanemad maailma näevad, hindavad ja sellega toime tulevad, peegeldub ka laste maailmanägemuses, inimpildis ja analüüsivõimes. Mida väärtustavad ja vaatavad vanemad, seda vaatavad ja väärtustavad ka lapsed. Küsi lapselt, kuidas talle nähtu-kuuldu tundub, mida ta sellest arvab, mis teda häirib, pahandab, hirmutab jne. Hea on arendada vestlust mõnusas atmosfääris, näiteks teetassi taga – tehes seda eakohaselt ja last tunnustades. Pea meeles, et laps tunneb ära, kui täiskasvanu on ehe ja siiralt huvitatud lapse aitamisest ja selgituste andmisest. 23

Metoodika "Kiusamisest vabaks"

Programm “Kiusamisest vabaks!” ühendab sõbraliku keskkonna nimel lapsed, vanemad ja õpetajad Marie Tammsaar,

“Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” projekti koordinaator marie@lastekaitseliit.ee

ÜRO lapse õiguste konventsiooniga 1991.a ühinenuna on Eesti kohustunud tagama lapse õigused. Lapse õigustest lähtuvad ja laste heaolu edendavad tegevused on suunatud nende põhivajaduste rahuldamisele ja heaolu tagamisele.

Lapse õigus turvalisele ja vägivallavabale koolikeskkonnale tuleneb ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklist 19. Selle kohaselt tuleb lapsi kaitsta mistahes vaimse ja füüsilise vägivalla eest. Konventsiooni artikkel 28 sätestab lapse õiguse haridusele. Dokument näeb ka ette, milliste eesmärkide saavutamisele ja sealhulgas, milliste väärtuste poole püüdlemisele, peab haridus vastama. Õigus haridusele on muuhulgas tagatud siis, kui laps tunneb end turvaliselt nii lasteaias kui koolis. Programmiga „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ alustas MTÜ Lastekaitse Liit juba 2010. aastal, et aidata kaasa Eestimaa laste positiivse lapsepõlve kujunemisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele. Taanist pärit kiusamist ennetav metoodika sisaldab konkreetsete võtete kogumit, mis on tõhusad lastele nii füüsiliselt kui

vaimselt turvalise keskkonna tagamiseks kui nende kaitsmiseks diskrimineerimise eest. Seega aitab „Kiusamisest vabaks!“ metoodika üheselt kaasa laste õiguste tagamisele. Metoodika sümboliks oleva lilla mängukaru Sõber Karu toel soodustatakse lastes ja peredes sallivust, hoolivust, austust ja julgust kui metoodikas selgelt ja läbivalt esile toodud põhiväärtusi. Planeeritud tegevustesse kaasatakse nii töötajad, lapsed-noored kui ka lapsevanemad. Ühiselt luuakse kokkulepitud väärtusi kandev arengukeskkond, mis toetab laste tugevaks arengut nii füüsiliselt kui vaimselt. Metoodika eesmärk on luua kogu lasterühmale keskendudes lasteaias ja koolis laste vahel üksteist arvestav ja kaasav suhe ning luua kiusamist ennetav käitumiskultuur. „Kiusamisest vabaks“ sobib nii koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas kui põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud pädevuste kujundamiseks, toetades ühtlasi vanemaharidust ja laste sujuvat üleminekut lasteaiast kooli. Programm on suunatud nii laste kui lapsevanemate osaluse suurendamisele ja laste loovuse arendamisele. See toetab lasteaia, pere ja kogukonna koostööd, arendades koolikeskkonda,

toetades väärtuskasvatust, aktiivõpet ja loovust nii lasteaedades kui koolides. See arendab õpilaste ettevõtlikkust ja koostööd ning edendab samas ka haridustasemete vahelist koostööd. Tõrjutusriski ennetusele suunatud projekt „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ vastab ka Vabariigi Valitsuse t e g e v u s p r o g ra m m i s 2 0 1 5 – 2 0 1 9 sätestatud eesmärkidele, mis näeb ette tõenduspõhiste kiusamisvastaste programmide rakendamist lasteaedades ja koolides.

„Kiusamisest vabaks“metoodika annab suurepäraseid võimalusi siduda ühistegevusi programmis olulisteks peetavate väärtustega – olgu need näiteks sõbrapäevapeod, suuremate ja väiksemate ühised piparkoogiküpsetamised vms, kõike saab siduda sallivuse, hoolivuse, julguse ja austusega.”

Programm keskendub ühtselt nii lastele, lastega tegelevatele spetsialistidele kui ka lapsevanematele, laste puhul peetakse oluliseks tegevustesse kogu lasterühma kaasamist. Oodatud on lapsevanemate osalus tegevuste planeerimisel ja nende läbiviimisel, samuti neile tagasiside andmine lasteaedades ja koolides toimunust. Ühtne info ja ühised kogemused, lapse võimete ja kogemuste tajumine on vajalik, et vanemad saaksid olla lastele toeks sotsiaalsete suhete õppimisel ja turvalisel harjutamisel. Üheks heaks võimaluseks võimalikult paljusid lapsi tegevustesse kaasata on alati rühma, klassi või ka lasteaia-kooli ühisüritused. „Kiusamisest vabaks“ m etoodika annab suurepäraseid 27

võimalusi siduda ühistegevusi programmis olulisteks peetava t e väärtustega – olgu need näiteks sõbrapäevapeod, suuremate ja väiksemate ühised piparkoogiküpsetamised vms, kõike saab siduda sallivuse, hoolivuse, julguse ja austusega. Ka Sõber Karu maskoti küllatulek, temaga koos rõõmsate ja ka raskemate teemade läbi arutamine, tantsimine ja laulmine on heaks võimaluseks lasteaia- ja koolielu rikastamisel. Sündmusest tehtud piltide ja videote ning selle juurde õpetajate kogemuste, tähelepanekute ja tunnete jagamine hiljem lapsevanematega loob ja toetab tugevat silda kodude ja lasteaia-kooli vahel. Et programmi sümboliks olev Sõber Karu saaks lastele omaseks ning seostuks heaks kaaslaseks olemise ja programmi alusväärtustega sallivus, hoolivus, austus, julgus, tuleb tegutseda teadlikult, süsteemselt ja järjepidevalt. Üheks oluliseks hetkeks on Sõber Karu tutvustamine lastele ja väikeste karude jõudmine lasteni. Esmased emotsioonid, mõtted ja teadmised määravad suuresti edasist ühist teed. Õpetajate leidlikkusel ei ole piire ja koostöö lapsevanematega ja laiema kogukonnaga annab palju häid võimalusi

Sõber Karu meeldejäävaks ja südamlikuks lasteni toimetamiseks - karud on saabunud jõelt paadiga, õhupallidega taevast (abilised ülemiselt korruselt), politseiautoga, neid on leitud seiklusmängu ajal metsast, karusid on toonud kevadhaldjad, sügispeol pruun metsakaru, talvel jõuluvana. Käesolevas numbris jagab hea näitena eelkirjeldatust oma lugu karude lasteni jõudmisest Tallinna Männi Lasteaia Tiigri rühma pere.

“ Et programmi sümboliks olev Sõber Karu saaks lastele omaseks ning seostuks heaks kaaslaseks olemise ja programmi alusväärtustega sallivus, hoolivus, austus, julgus, tuleb tegutseda teadlikult, süsteemselt ja järjepidevalt.”

Väikeste Sõber Karude saabumine Tiigri rühma Triinu Fatty, Triin Orunurm Tallinna Männi Lasteaia Tiigri rühma õpetajad

Tiigri rühma lapsed ja õpetajad (vasakult): Õpetajad Triinu Fatty, Triin Orunurm ja õpetaja abi Eha Toom.

Ühel oktoobrikuu sombuse neljapäeva hommikul avastasid Tiigri rühma lapsed õue minema hakates oma rühma ukse tagant lillad käpajäljed. Uudishimust otsustati järgi vaadata, kuhu jäljed viivad. Jälgi oli palju, need viisid läbi pika koridori õue. Õues jäljerida jätkus ja juhatas lapsed lasteaia postkastini.

Üllatus oli suur, kui nähti postkastil Tiigri rühma nimelist postmarkide ja templitega saadetist. Pakiga oli kaasas ka kiri, mis enne paki avamist läbi loeti.

Kirjas oli selgitatud paki saatmise põhjus ja sisu. Tiigri rühmas oli mõnda aega riiulil istunud suur lilla karu, kes oli hakanud ennast pikapeale üksikuna tundma. Ta palus sõpradel Karudemaalt endale ja Tiigri rühma lastele saata seltsiks väiksed lillad karukesed. Karude eesmärk on lastele õpetada läbi erinevate tegevuste sallivust, austust, hoolivust ja julgust ning olla lihtsalt mõnusateks kaaslasteks. Lastel oli uute sõprade üle siiralt hea meel. Emmede ja isside abiga said karud kiirelt selga meie kliimale vastavad riided ning tänu sellele sai iga lapse uus sõber omale ainulaadse välimuse. Enamus karudele on lapsed juba nimegi välja mõelnud. Mõmmikutele on loodud rühma seinale vabal ajal pikutamiseks armas karupesa. Nüüd võivadki alata iganädalased karu-koosolekud üheskoos suure karuga!

Programm „Kiusamisest vaba lasteaed“ on Taani metoodikal põhinev südamlik ettevõtmine, mille sihtgrupiks on lapsed, lasteaiaõpetajad, lapsevanemad ja teised lapsele olulised inimesed. Kuna programm lähtub lastest, on oluline teadvustada, et kiusamise puhul pole küsimus halbades lastes vaid halbades käitumismudelites. “Kiusamiseks vabaks” programm keskendub kogu lasterühmale tervikuna.

PROGRAMMI põhiväärtused: Sallivus – näha ja aktsepteerida kogu lasterühmas mitmekesisust, kohelda üksteist võrdsena, mitmekesisuse mõistmine nii üksiku lapse kui rühma tugevdajana. Austus – suhtuda jaatavalt ja hoolivalt rühma kõigisse lastesse, olla kõigi hea sõber, mitmekesisuse omaksvõtmine ning teiste erinevuste ja kommete austamine. Hoolivus – näidata üles huvi, osavõtlikkust, muret ja abivalmidust kõigi laste vastu – nii endast nooremate kui omavanuste vastu. Julgus – jääda endale kindlaks ja seada oma piirid; välja astuda, nähes lapsi teiste piire rikkumas; olla julge ja hea sõber, kes soovib ja on valmis tegutsema ebaõigluse vastu. Väikeste lastega ei saa väärtushinnangutest otseselt rääkida, seepärast on välja töötatud sotsiaalsed käitumismudelid. Selleks, et neid lastele edasi anda, on loodud kindel metoodika.

Võrdsed Auf Augenhöhe Saksamaa, 2016

Ole nagu oled As you Are USA, 2016

Hotell Grand Grand Hotel Norra, 2016

Väike sulg Little Feather Tšehhi/Slovakkia, 2016

Trampliin The Trampolin Horvaatia, 2016

Puutumatu Untouchable USA, 2016

Säratud unistused Starless Dreams Iraan, 2016

Nad kutsuvad meid koletistek They Call Us Monsters USA, 2016

6A 6A Rootsi, 2016

www.justfilm.ee Neli kuningat 4 Kings Saksamaa, 2015

KLIKI LEHE L!

Lapse töötamine eeldab suuremat tähelepanu nii tööandja kui lapsevanema poolt Meeli Miidla-Vanatalu,

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal

Levib müüt, et laste töölevõtmisel on sageli takistuseks liiga piiravad seadused ning liiga karmid reeglid vähendavad ettevõtjate soovi noori palgata. Tegelikult on aga ettevõtjaid, kes võtavad lapsi tööle ja seda olenemata piiravatest reeglitest. Kahtlemata on tore, kui laps saab endale ise taskuraha teenida, arendada eluks vajalikke oskusi ning harjutada juba varakult tööelu. Kuid selle kõige juures ei saa ega tohi ära unustada lapse põhiõigusi ning ka muid ja olulisemaid kohustusi.

Hea n Ăľu laste ga pered ele

Kuni põhikooli lõpetamiseni on lapse esmaseks kohustuseks hariduse omandamine ja teda ümbritsevad täiskasvanud peavad tegema kõik endast oleneva, et see ka reaalselt võimalik oleks ning lapsel ei tekiks tahtmist valida näiteks kooliskäimise asemel töö, sest seal ei pea nii palju pingutama.

Miks on piiratud alaealise töötamine?

Siiski võimaldab töölepingu seadus vähemalt 7-aastast last tööle võtta ning reguleerib töötingimused, sõltuvalt lapse vanusest. Kehtivad seadused ja neis ettenähtud piirangud laste tööle ei ole Eesti riigisisene väljamõeldis. Tegemist ei ole ka noorte töötajate või noort palgata sooviva ettevõtte elu keeruliseks tegemiseks välja mõeldud normidega.

Nõuded laste tööle on kokku lepitud ra h v u s v a h e l i s e l t a s a n d i l , m i l l e tingimustega Eestigi nõustunud on. Euroopa Liidu tasandil reguleerib alaealiste töötingimusi Euroopa N õ u ko g u 2 2 . j u u n i 1 9 9 4 a a s t a direktiiv 94/33/ EÜ noorte kaitse kohta tööl. Kuid lisaks sellele oleme nõustunud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO konventsioonide rakendamisega. Laste töötamise puhul peame lähtuma eelkõige kahest konventsioonist: töölevõetava isiku vanuse alamäär ehk konventsioon nr 138 ja lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamine ehk konventsioon nr 182.

Alaealiste tööga seotud piirangud on seaduses ette nähtud ikka eelkõige selleks, et noore töötaja tervis veel enne päris tööikka jõudmist kahjustada ei saaks ning ka pikemas perspektiivis tema töövõimet ei vähendaks.

Neist esimene, vanuse alammäära konventsoon, ongi vastu võetud selleks, et tagada siseriiklikud töö- ja haridusseaduste kokkusobivus. Eestiski on probleem, et noored jätavad oma haridustee pooleli kui aduvad, et tööga 36

rahateenimine on lihtsam kui koolis õppimine. Või töölkäimine hakkab takistama hariduse omandamist ehk õppimise jaoks või koolitunnis osalemiseks ollakse juba liiga väsinud. Sellises olukorras peab ka tööandjal olema nii palju sotsiaalset vastutustunnet, et ta julgeks noorele öelda, et tema esmakohustus on õppimine ning teeks ise ettepaneku töökoormuse vähendamiseks.

Miks mõni töö alaealisele ei sobi? Vanuse alammäära käsitlev ILO konventsioon ja sellega kaasnevad soovitused näevad ette 12-13-aasta vanuste laste töölevõtu vaid mõningat liiki tööle. Selgitades seejuures, et lapsele sobiva kerge tööna saab käsitleda tööd, mis ei ole kahjulik lapse tervisele ja arengule, ega kahjusta laste kooliskäimist ja nende osalemist kutsealases väljaõppes. ILO soovituste kohaselt ei tohiks tööle lubatud lapse vanuse alammäär väiksem kohustusliku hariduse lõpetamise east ning igal juhul mitte alla 15 aasta. Sealt tuleneb ka Eesti töölepingu seaduses kajastuv põhimõte, et töö jaoks sätestatud vanuse alammäär peab olema seostatud töö laadiga. 37

Rahvusvahelisel tasandil on analüüsitud lastele töötamisega kaasnevaid ohte ning jõutud järgmistele tulemustele: Põllumajanduses ei sobi lastele töö, millega kaasneb töötamine põllumajanduslike tööriistade ja masinatega, muruniidukite ja ketassaagide kasutamine. Lisaks ei sobi taimekaitsemürkidega töötamine, kariloomade ja lammaste eest hoolitsemine, aga ka viljalõikus ja umbrohu kitkumine ning loomasööda varumine ja laadimine. Miks siis? Kaitsmata masinad ja tööriistad, traktorite ja muude põllumajandussõidukitega töötamisel kaasneb oht ennast vigastada. Alaealiste töötamisel selliste seadmetega on kaasnenud (ka Eestis) rebendeid, haavandeid, sõrmede, jäsemete ja varvaste murrud või amputatsioon. Lisaks on oht saada kuulmiskahjustus või silmavigastus. Loomadega töötamisel võivad kaasneda parasiit- ja muud nakkushaigused, dermatiit. Taimemürkidega kokkupuutel aga kemikaalimürgistus. Ehk tagajärjed võivad olla väga rasked.

Kuid ohud ei varitse mitte ainult põllumajanduses, vaid ka näiteks teenindus- ja toitlustussektoris. Seda nii toidu käsitlemisel ja serveerimisel, riiulitele asetamisel, kui ka kassapidajana töötamisel või kastide käsitsemisel ja kandmisel. Nendes sektorites on peamiselt juhtunud õnnetused olnud seotud põletuste, elektrilöögi, sõrmede ampulteerimise või kukkuvate esemete tõttu saadud vigastustega. Kuid on ette tulnud ka redelitelt kukkumisi või raskuste teisaldamisest tingitud ülepingutusi.

“Nad on sageli ka riskialtimad võrreldes täiskasvanutega, kuid seejuures jätab soovida teadlikkus ohutegurite mõjust. Seepärast on nende osas seatud ka suuremad piirangud ning nende tööle võtmiseks sobib ainult tööleping, sest lapse kui piiratud teovõimega isikuga ei saa sõlmida käsundus- või töövõtulepingut, mis eeldab iseseisvat vastutust osutatud teenuse eest.”

Kas lapsed on siis rumalad, et nad sellistesse õnnetustesse satuvad? Ei, aga nende elukogemus on väiksem kui täiskasvanul, kes oles võib-olla suutnud tagajärge ette näha ning seda vältida. Teiseks ei saa unustada, et lapsed erinevad siiski bioloogiliselt täiskasvanud inimesest nii anatoomilise, füsioloogilise kui psühholoogilise arengu poolest nii oma kasvu kui ka muu arengu protsessi tõttu. Need erinevused muudavad nad tööohtude suhtes täiskasvanutega võrreldes tundlikumaks. Samuti võib näiteks kokkupuude mürgise kemikaaliga olla nende tervisele oluliselt laastavam kui täiskasvanule.

Eeltoodust tulenevalt ongi lapse töölevõtmine tööandja jaoks oluliselt vastutusrikkam kui juba täisealise inimese palkamine. Töölepingu alusel töö tegemine tähendab eelkõige väärtuste loomist kasu saamise eesmärgil. See tähendab, et tööandja eeldab teatud tempoga töö tegemist ning kvaliteetset tulemust. Kas alaealine ikka saab sellega iseseisvalt hakkama?

peab olema vähemalt üks täiskasvanu, kes tööd tegevat last õpetab, juhendab, kontrollib ja vajadusel abistab ehk on tema jaoks olemas. On ilmne, et noored on töökohal rohkem ohustatud kui suurema elu- ja töökogemusega täiskasvanud. Nad on sageli ka riskialtimad, võrreldes täiskasvanutega, kuid seejuures jätab soovida teadlikkus ohutegurite mõjust. Seepärast on nende osas seatud ka suuremad piirangud ning nende tööle võtmiseks sobib ainult tööleping, sest lapse kui piiratud teovõimega isikuga ei saa sõlmida käsundus- või töövõtulepingut, mis eeldab iseseisvat vastutust osutatud teenuse eest.

Pelgalt statistiliste tulemuste põhjal saab väita, et Eesti töökeskkond ehk töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimine ei ole au sees. Raskete tööõnnetuste arv järjest kasvab, 35% kõigist tööõnnetustest juhtub töötajatega, kes on tööl olnud alla ühe aasta. Tööõnnetuste uurimistulemused näitavad, et peamiseks probleemiks on töötaja ebapiisav juhendamine ja väljaõpe.

Missugune töö sobib kooliealisele lapsele? Praegu kehtiva töölepingu seaduse kohaselt ei tohi tööandja üldreeglina alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega töölepingut sõlmida ega teda tööle lubada. Siiski on mõned erandid, mil tööd võib teha ka 7 kuni 14-aastane laps.

Pidades silmas eeltoodut, on Tööinspektsiooni mure, kuidas tagada see, et tööandja alaealiste töötajate puhul ei jätaks mingil juhul läbi viimata juhendamist ja väljaõpet, mis annab eelduse ohutute töövõtete tundmiseks ja kasutamiseks. Alaealist ei tohi ka tööd tehes tekkida võivate probleemide lahendamisel üksi jätta ehk tööandja peab noore palkamisel arvestama, et tal 39

Alaealise tööle lubamine seotud eelkõige tema vanuse ja koolikohustusega. Olgu täpsustatud, et koolikohustuslik on alaealine kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. 7–12-aastasel lapsel on lubatud teha ainult kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal. Näiteks jagada reklaamlehti või osaleda etenduses näitlejana. Kindlasti ei sobi sellisele väiksele lapsele aga ajalehepakiga l i i k l u s r o h ke l t ä n a v a l m ü ü g i t ö ö tegemine või jäätisekastiga mitmeid tunde rannas müügitöö tegemine. 13–14-aastastel alaealistel ja 15–16-aastastel koolikohustuslikul alaealisel on lubatud teha ka muud kerget tööd, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Näiteks sobivad põllumajandustöödest marjade või puuviljade korjamine; kaupade lahtipakkimine ja riiulitele asetamine kaubandus-ja teenindusettevõtetes, kui sellega ei kaasne raskuste käsitsi teisaldamist; laudade katmine teenindusettevõtetes, kui s e l l e g a e i k a a s n e ko k k u p u u d e alkoholi- ja/või tubakatoodetega. Sobib

ka käsitöö, töötamine asjaajajana ning puhastus- ja koristustööd, kus ei esine kokkupuudet noore tervist ohustavate teguritega. Alaealine, kes on 15–17-aastane ja ei ole koolikohustuslik, võib kergetele töödele lisaks teha töid, mis ei ole keelatud, ehk mis ei ohusta noore tervist. Tööandja peab suutma enne noore tööle lubamist tuvastada töökeskkonna ohutegurid ja hindama riske. Tööandja peab teadma, et kõigi alla 18-aastaste noorte tööle võtmiseks on vaja lapsevanema kirjalikku nõusolekut ning alla 15-aastaste laste osas on veel täiendavalt vajalik enne lapse tööle lubamist saada tööinspektori nõusolek. Noorte puhul tuleb järgida ka alaealistele seatud tööaja piiranguid. Kõige väiksemad ehk 7-12-aastased lapsed tohivad töötada ainult 3 tundi päevas. 13–14 aastane või koolikohustuslik töötaja tohib töötada ainult 4 tundi päevas, 15-aastane, kel põhiharidus omandatud ja koolikohustust ei ole, võib töötada 6 tundi päevas ning 16–17-aastased, kes ei ole koolikohustuslikud, võivad töötada 7 tundi päevas.

Pikemate tööpäevadega töötamine ja ületunnitöö on alaealistele keelatud. Lisaks tööpäeva pikkusele peab tööandja tähelepanu pöörama ka asjaolule, et alla 18-aastane töötaja ei tohi teha tööd ajavahemikus 20.00 – 06.00. Erandiks on vaid kerged kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevusega seotud tööd, mille tegemist võimaldab töölepingu seadus südaööni.

“Kui tööinspektor on kindlaks teinud, et töö ei ole alaealisele keelatud ja alaealise töötingimused on kooskõlas seaduses nimetatud nõuetega ning alaealine soovib tööd teha, annab tööinspektor tööandjale nõusoleku.”

Töölepingu sõlmimiseks 7–14-aastase alaealisega peab tööandja taotlema tööinspektorilt nõusoleku (TLS § 8). Taotluses esitab tööandja andmed alaealise töötingimuste, sealhulgas töö tegemise koha ja töökohustuste, vanuse ja koolikohustuslikkuse kohta. Kui tööinspektor on kindlaks teinud, et töö ei ole alaealisele keelatud ja alaealise töötingimused on kooskõlas seaduses nimetatud nõuetega ning alaealine soovib tööd teha, annab tööinspektor tööandjale nõusoleku. Kui tööinspektoril tekib 7–12-aastase alaealise soovi väljaselgitamisel põhjendatud kahtlus, et alaealine ei väljenda seadusliku esindaja juuresolekul oma tegelikku tahet, selgitab tööinspektor alaealise tahte välja 41

alaealise ja tema elukohajärgse lastekaitsetöötaja juuresolekul. Tööandjal on keelatud alaealist tööle lubada ilma seadusliku esindaja nõusoleku või heakskiiduta.

Töökasvatus algab kodust Sotsiaalministeerium on käesolevaks ajaks algatanud töölepingu seaduse muutmise eelnõu, et muuta alaealiste töötamise reegleid paindlikumaks, siiski ei tohiks seejuures unustada, et laps vajab ka tööd tehes enam kaitset kui täiskasvanu ning seega ei saa ka piiranguid päris ära võtta. Noorte töötamise puhul tõusetub sageli veel küsimus, kas see töö, mida laps teeb, peab alati olema töölepingu alusel ja tasu eest toimuv? Tegelikult saab ju lapses tööharjumust kasvada ka muul moel. Kõik algab kodust ja ütleb ju ka perekonnaseadus, et kuni laps elab koos oma vanematega ja need teda kasvatavad või ülal peavad, on ta kohustatud oma võimetele ja võimalustele vastaval viisil vanemaid koduses majapidamises abistama. See on ka töö tegemine, kuid mitte tasu eest. 42

Lisaks peab töökasvatus olema üks hariduse osa, integreerituna õppeprogrammi. Osaliselt on see olemas juba tööõpetuse tundidena ning kutsekoolis praktikana, kuid kindlasti annaks seda koostöös tööandjatega veelgi suuremal määral arendada, et lapsel oleks võimalik juba kooliprogrammi raames töötegemise kogemus saada. Veel olemas vabatahtlik töö mittetulundusühingute ja sihtasutuste heaks. Kellegi abistamine annab noorele mitmeid täiskasvanu eluks vajalikke teadmisi ja oskusi. Seejuures tasub aga meelde tuletada, et äriühingu tegevuses lapse „vabatahtlikuna“ rakendamine on pigem lapstööjõu ärakasutamine, mis jätab talle õiguse ja võimaluse töötasu nõudeks.

Artikkel ilmus Justiitsministeeriumi toel projekti “Hea nõu lastega peredele” raames.

Tutvu Lastekaitse Liiduga www.lastekaitseliit.ee ajakiri.lastekaitseliit.ee www.targaltinternetis.ee www.kiusamisestvabaks.ee Uuri ka Lastekaitse Liidu Ăľppe- ja puhkekeskuste kohta www.lastelaagrid.eu

MTÜ LASTEKAITSE LIIT MTÜ Lastekaitse Liit on katusorganisatsioon, mis aitab kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele. MTÜ Lastekaitse Liit, mis on asutatud 2. oktoobril 1988, tegutseb aktiivselt paljudes siseriiklikes ja rahvusvahelistes võrgustikes. Liikmesorganisatsioonid tegutsevad üle Eesti.

MEIE VÄÄRTUSED

MEIE TEGEVUSED:

• Kasvame koos!

• tegeleme aktiivselt huvikaitsega lapse õiguste edendamisel

• Samal poolel – lapse poolel!

• mõjutame ühiskonda, sh osaledes õigusloomeprotsessis

• Lapse hääl!

Meie väärtused on õnneliku lapse silmades!

MEIE MÄRKSÕNAD • Märka last! • Ära löö last – ka sõnadega!

• Targalt internetis!

• Kiusamisest vabaks!

• viime läbi erinevaid programme ja projekte (sh rahvusvaheliselt) • koostame ülevaateid ja analüüsime laste olukorda ning arvamusi

MTÜ Lastekaitse Liit lähtub oma tegevuses ÜRO lapse õiguste konventsiooni neljast üldpõhimõttest: ebavõrdse kohtlemise keeld, lapse huvide esikohale seadmine, lapse ellujäämise ja arengu tagamine ning lapse seisukohtadega arvestamine.

KASULIK TEADA Külasta kodulehte: www.lastekaitseliit.ee

• teavitame ja nõustame

Vaata kasulikku infot: www.targaltinternetis.ee www.kiusamisestvabaks.ee

• korraldame koolitusi ja teavitusüritusi • anname välja infomaterjale ja trükiseid

Loe veebiajakirja „Märka Last“: http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/ Liitu ja ole kursis: www.facebook.com/Lastekaitseliit Tutvu lastelaagritega: www.lastelaagrid.eu

MTÜ Lastekaitse Liit Aadress: Endla 6-18 Tallinn 10142 Telefon: 631 1128 Kodulehekülg: www.lastekaitseliit.ee Toeta meie tegevusi: EE652200221001192369 Swedbank