Page 13

A N ALÜÜS

ehk väljakud. Selles mõttes on meil kindlasti mingi süsteem. Ükskõik, mis pidi vaatad, kas rahastamine või väljakupealne tegevus, ikka on süsteem,“ vastas Hint. Siinkohal ütlesin Hindile, et küsimus polegi mõeldud nii, et süsteemi peaks looma ja ülal hoidma alaliit. Populaarsus ja järjepidevus võivad püsida ka muude faktorite toel. „Need on meil kindlasti olemas,“ arvas Hint populaarsuse ja järjepidevuse kohta. „Viimase 20 aastaga oleme kogu aeg kasvutrendis. Nii mängijate ja treenerite arvu kui ka väljakute poolest. Loomulikult on ka organisatsiooni jaoks tähtis hoida mängijaid tennise juures ja mitte lasta neid teisele elualale. Klubid, kes võtavad lapsi vastu, seisavad hea selle eest, et neil oleks võimalik treeninguile tulla. Kui räägime tippmängija arendamisest, siis ehk suudame valida paremini lapsi, ei oota ise, vaid läheme neid otsima. Kedagi, kes sportlikuna silma jääb. Kui vaadame Eesti paremaid mängijaid, siis Jürgen Zopp oli mingis mõttes rohkem alaliidu süsteemis, aga Kaia ja Anett kindlasti süsteemivälised, eriti Kaia. Vaatame ka maailmapildis ja

Märten Tamla

näeme, tänased tippmängijad on mingis süsteemis maandunud, aga vähesed alaliidu süsteemis. Õed Williamsid on hea näide, ehkki USA-s on hea süsteem. Tugev süsteem peab eelkõige tekitama tugeva keskmise taseme. Eesti olukorras on tipud ikka üksikud, ka teistel aladel. Neile on vaja luua teised tingimused. Kas see on nüüd süsteem või ei ole? Kui Anett palkab välismaise treeneri, kas ta on süsteemist väljas või sees? Ta ju käib ikka siin ja annab noortele eeskuju.“

Hea süsteemi korral on rohkem inimesi huvitatud tennisest ja seda rohkem võimalusi andeka leidmiseks. / M Ä RT EN TA M L A

HALVEMAD AJAD EI LÕHKUNUD SÜSTEEMI Hindi arvates on tugevate keskmike osa, mida peaks justkui tootma süsteem, Eestis praegu korras. Kui kellegagi ennast võrrelda, siis ikka Läti, Leedu ja Soomega ning meie tennis ei näe nende kõrval halb välja. „Eesti, Läti ja Soome on suhteliselt sarnased riigid ja tippsport ikkagi rohkem indiviidipõhine. Soomes alustas Jarkko Nieminen oma akadeemiaga, kus loodi hea treeningkeskkond ja sealt juba võrsus Emil Ruusuvuori ning on tulemas teisigi. Aga kui palju on see alaliidu süsteem, on hoopis teine asi. Läti on naiste osas meist tõesti ees, võimalik, et Ostapenko ja Sevastova on loonud eeskuju. Jällegi sõltub isikutest ja mitte alaliidust. Väiksemas riigis on muidugi tüdrukutel ka kergem, sest neil on alati olemas tasemel treeningupartnerid meeste näol. Jürgenil oli mingil ajal Eestis väga raske treenida. Ka Audentes kuulub

süsteemi hulka. Eesti riigi mõistes on seal kõik olemas: kool, treeningud, elamine, meditsiin jne. Aga kas ta tekitab tippmängija, see on küsitav,“ arutles Hint. Seega peaksid Eesti-sugusel riigil olema nii süsteem kui ka erakordsed talendid? TALV TALV 2018 2018

„Peab olema faktor, et kvalifitseeruda tipptalendiks. Andekus avaldub mõnel hiljem ja mõnel kustub mingil ajal. Et kuhugi jõuda, tuleb kümme aastat noorteklassis ja kaks-kolm, aga pigem viis-kuus aastat täiskasvanute klassis pingutada. Ei piisa, et oled viis aastat väga hea, aga siis lõpetad. Kogu teekond on vaja läbi käia. Arvan, et meie puhul on iga mängija tähtis, keegi ei tohiks kaduma minna, aga eks seda ikka igal alal läheb,“ rääkis Hint.

Põldma lause kohta ütleb Hint, et siin tekib kohe küsimus, mida keegi süsteemiks peab: „Kui sul on iga päev võtta keegi, kellega treenida, ja koht, kus seda teha. Tänapäeval ka finantsiline võimalus mängida välismaa turniiridel. Mina nimetan seda keskkonnaks. Meil on olnud halvemaid aegu, kus väljakuid nappis. Mina alustasin mängimist Nõukogude ajal, kus oli ka loodud süsteem, aga 90ndate alguses polnud sul midagi – treener läinud ja väljaku eest pidid maksma hakkama. Olin siis 14-aastane. Nii et siin on ka ajalooline põhjus, miks kogu aeg tippmängijaid pole tekkinud. Süsteem ei lagunenud, aga tingimused muutusid kardinaalselt. Aga jah, kui sa oled tipp, siis tuled sellest ka läbi, meie olime ilmselt sellised nagu olime.“ Küsin veel Hindilt, kas ta peab süsteemi osaks ka seda, kui endistest mängijatest saavad üsna järjepidevalt treenerid. „Selline järjepidevus on tennise püsimiseks muidugi hädavajalik,“ sõnas Hint. „Otseselt ei ole võibolla tenniseüldsus või alaliit mingeid suuri pingutusi teinud, et nad hakkaksid treeneriks. Aga tennises on paljude teiste aladega võrreldes see pluss, et siin võimaldab treeneritöö tänu harrastajate õpetamisele ära elada. Need nüansid tasakaalustavad arengut. Kuid punkt üks on ikkagi see, et suudaksime läbi oma tegevuse ja kogukonna rohkem mängijaid viia professionaalsele tasemele. Tuuril olemine annab neile vähemalt idee, mis on profisport. Ka siis, kui nad treeneriks tahavad saada, peaksid selle läbi elama.“

39

Profile for Ajakiri Tennis

Tennis talv 2018  

Tennis talv 2018  

Advertisement