Ajakiri Muusika oktoober 2011

Page 19

aktsent

Ühest Eesti auväärsemast visiidist Franz Liszti kontserdid Tartus GEIU RÄMMER muusikateadlane

Muusikamaailm elab tänavu “Liszti aastas” – 22. oktoobril möödub Franz Liszti (1811–1886) sünnist 200 aastat. Nooruses rohkesti reisinud muusikuna on ta jätnud jälgi paljude maade muusikalukku. Selles kontekstis võib ka Eestis rääkida Lisztist ilma kunstliku pingutuseta. 1842. aasta kevadel, 28. ja 30. märtsil esines ülikuulus helilooja ja klaverivirtuoos Tartu ülikooli aulas, samuti 1. aprillil ühiskontserdil (ukj. 9., 11. ja 13. aprillil). Liszt oli saanud kutse külastada Vene keisri õukonda ja valinud Venemaale jõudmiseks palju sõidetud tee Königsberg–Riia– Tartu–Peterburi. Venemaal käis Liszt veel ka 1843. ja 1847. aastal, kuid siis ei sõitnud ta Eestist läbi. Järgnev tekst vahendab

Franz Liszt 1842. aastal.

tema Tartus antud kontserte ja nende taustainformatsiooni tollaste allikate abil.1 Muusikaline Tartu Liszti külaskäigu ajal Üks lugu 1840. aastate Lübeckist räägib, et igalt reisijalt, kes linna siseneb, küsitakse linnaväravas: “Olete te muusik?” Kui vastus on jah, küsib väravavaht edasi: “Kas te tahate siin kontserti anda?” Kui seepeale järgneb uuesti jah, hakkab väravavaht vastu: “Nii, keerake nüüd ringi nii kiiresti kui saate, sest meil on kontserte üle pea ning keegi ei lähe enam neist ühelegi.” Tartu muusikaelus olid 1840. aastad küllaltki vaiksed võrreldes eelmise kümnendiga, kui olulisel kohal olid Liphardti kvarteti liikmete kontserdid eesotsas viiuldaja Ferdinand Davidiga (1810–1873), ja 1850. aastatega, kui avalik muusikategevus ülikooli juures hakkas üha enam hoogu võtma ja külalismuusikuid rändas järjest 1 Teemakohaseid allikatsitaate on võimalik lugeda näitusel “Maailmanimega pianiste Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi algupoolel”, koostanud Urve Lippus, Geiu Rohtla, Tiinamai Keskpaik. Rahvusraamatukogu, EMTA, Teatri- ja Muusikamuuseumi ning Eesti Kontserdi ühisprojekt, Tiiu Lauri kujundus. CD-ROM. Tallinn, 2006. Näituse Liszti-teksti on trükis avaldanud Alo Põldmäe (Sirp, 7.04.2011 ja Postimees, 13.04.2011). Praegu on näitus Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi valduses.

rohkem linnast läbi. Tartus tegutsesid Liszti külastuse ajal veel ajutised instrumentaal- ja vokaalkoosseisud. Avalik muusikaelu oli seotud järgmiste nimedega: Friedrich Brenner (1815– 1898), kes oli noor Tartu ülikooli muusikaõpetaja (1839–1878), teiseks Rudolph Pohley (eluaastad pole teada), kes oli tegutsenud mõne aasta linna avaliku muusikajuhina ja siirdus 1842. aasta sügisel Tallinna, ning kolmandaks baltisaksa heliloojana tuntud eelmise põlvkonna esindaja Johann Friedrich Bonneval La Trobe (1769– 1845), kes astus üles ka dirigendina. Pohley ja La Trobe korraldasid hooajal 1841/42 kunstmuusika abonementkontsertide sarja. Brenner oli talvel enne Liszti tulekut juhatanud ülikooli aulas heategevuskontserti, kus esinesid teiste hulgas klaverimänguga 11-aastane Nicolai Pawlowsky ja 27-aastane Alexander Bernard. Viimast tunnustas Liszt ettepanekuga esineda koos ühel kontserdil, kus ta kindlustas Bernardile nii rohke publiku kui ka piletitulu. Bernardi kohta on teada, et ta oli aastail 1835–1842 Tartu ülikoolis õigusteaduskonna üliõpilane. 1842. aasta oktoobris andis Bernard viimase kontserdi ja läks Peterburi. Seal oli ta 1862. aastani keiserliku trükikoja korrektor, elu lõpul tegutses ta muusikaõpetajana.

muusika 10/2011 17