Page 42

Merekeel

Kavastu hoorattaga kettparv

ja reisijate koosveoni jõuti alles eelmise sajandi keskpaiku. Norras (Bergenis, Kristiansundis) on ainult inimesi vedavaid väikeseid üleveolaevu kutsutud ka veebussiks (vannbuss) ja veetaksoks (vanndrosje), Rootsis paatbussiks (båtbuss), Soomes samuti veebussiks (vesibussi). Meilgi võiks veebussiks nimetada laevu liinidel Tallinn-Aegna ja Tallinn-Naissaar.

Pärl või pipar: reisiparvlaev – autotekiga reisireisilaev!?

Uue veovahendi arenguga tekkis vajadus omakeelse vaste järele ka Eestis. Autoga sai mööda ühendussilda sõita laevale nagu parvele, kuid samas oli tegemist ka laevaga. Liitsõnalised eeskujud purjelaeva, aurulaeva, mootorlaeva, tulelaeva ja reisilaeva kujul olid olemas, tulemus saigi loogiline – parvlaev. Parvlaeva tõi ferry-boat vastena 1936. a „Merisõnastikus“ ära ka Jaan Herm. Miks aga kuuleme-loeme parvlaeva asemel ligi sajand hiljem ikka veel praamist? Nüüd tulebki naasta karuteene juurde, mille meile pakkus venekeelne паром. Eesti NSV-s sai küll koolis õppida ja paljudes kohtades asjugi ajada eesti keeles, kuid üleliidulises asjaajamises võimutses ikka vene keel, muu seas ka merenduses. Uute võõrkeelsete merendussõnade sunnitud ja sage kasutamine

asjaajamises pani ka paljud eestlased omavahel rääkima võõrsõnadega. Nii sai parvlaevast paromi lähedase häälduskuju tõttu kergesti praam. Kuna Eestis polnud ka suuri laevatatavaid jõgesid, olid meie kokkupuuted tegelike praamidega vägagi piiratud, isegi Peipsil sõitsid veel lodjad. Süvendustööde mudapraami kutsuti шаланда ja praam sai баржа eeskujul nimetuseks pargas. Muide, juba 1899. a käima pandud tänaseks ainsat allesjäänud Kavastu parve Emajõel kutsutakse ingliskeeli raft, lätikeeli plosts, venekeeli aga endiselt praamiks – паром. Merendussõnavara korrastamise ja eestipärastamiseni on kulunud aastakümneid, tõhusa panuse andis kapten Uno Lauri (1928–2018) eestvedamisel 1973. a moodustatud mereterminoloogia komisjon (2005. a-st merekeele nõukoda). Paljude loomist ja taastamist vajavate omavastete seas oli üheks oluliseks ka parvlaev. Kuigi mandrit ja saari ühendavat parvlaevaliiklust korraldava TS Laevad uutelgi parvlaevadel on küljel suurelt ühemõtteliselt venelik reklaam oma kodulehele praamid.ee ja sageli esinevad praamid ja parvlaevad segamini ka mõne ajakirjaniku ja ametimehe suus ja sõrmedes, ning harjumuse jõudki on vahel ületamatu, võime galileilikult tõdeda, et eppur si move – asi liigub siiski. Samas tuleb tunnistada, et erinevalt soomlastest ja islandlastest oleme lühendilembesemad ning püüame ka paarisilbilist nimetust kärpida ühesilbiliseks. Ehk oleks lõpuks asjakohane meenutada Eesti Päevalehes 03.12.2007. ilmunud Uno Lauri kirjutist „Parvlaev pole praam“, kus ta soovitas lühendamishaigust asja huvides ära kasutada ning kõnekeeles parvlaeva asemel kasutusele võtta meie oma mugand – parv.

42

Profile for Ajakiri Meremees

Meremees. VA Teataja. 2019 2/4  

Meremees. VA Teataja. 2019 2/4  

Advertisement