Page 30

Merendusajalugu

„Estonia“ komisjon oma tööst Madli Vitismann

R

ahvusvahelise laevahuku uurimiskomisjoni Eesti osapoole liikmed ja eksperdid kohtusid regulaarselt veel palju aastaid pärast komisjoni töö lõppu. Üht niisugust koosolekut külastasin 14. märtsil 2011.

Väitlus Rootsis Pärast lk 28 nimetatud artiklit võttis Rootsis ilmuvas Eesti Päevalehes sõna kaugsõidukapten Joel Haukka. Pealkirjaga „Estonia katastroof ja sellele järgnevad lained“ esitas ta Rootsi ajakirjanduses palju kohatud süüdistusi laevahuku uurimiskomisjoni ja Eesti meremeeste aadressil. Neid triviaalseid süüdistusi (sertifikaat sõiduks kuni 20 miili kaldast jms) polnud raske ümber lükata. Kuid oli vaja lisadetaile, et vastata mõnele otse komisjoni tööd puudutavale süüdistusele. Kui pöördusin komisjoni esimehe Uno Lauri poole, ütles ta, et peab „poiste“ käest küsima, kas ma tohiksin tulla nende järgmisele kokkusaamisele. „Poisid“ lubasid ja nii kohtusimegi ühel märtsiõhtul Uno Lauri kodulähedase pubi tagatoas. Kasutasin selle jutuajamise märkmeid oma vastusar tiklis „Estonia komisjon ei otsinud katastroofi süüdlasi“. Joel Haukka ei jäänud rahule ja vastas mais artikliga „Estonia katastroof ja selle järellainetus“, milles seadis kahtluse alla minu kui ajakirjaniku usaldusväärsuse. Seetõttu ei saanud vastamata jätta ning lükkasin ta väited lausehaaval ümber artiklis „Uskuda või mitte uskuda rahvusvahelist komisjoni“.

Suure laua ümber Pubis olid tol 14. märtsi õhtupoolikul „Estonia“-komisjoni esimees Uno Laur , liikmed Heino Jaakula ja Jaan Metsaveer, komisjoni varasem liige Priit Männik, komisjoni eksperdid August Ingerma ja Kalle Pedak ning komisjoni töö korraldaja Teedeja Sideministeeriumis Tiit Kaurla. Salvestasin asjaosaliste loal kogu kahe ja poole tunnise vestluse, esitades nii 30

Joel Haukka väiteid kui ka oma küsimusi. Sõbralikus õhkkonnas ammu tuttavate inimestega vesteldes ei olnud mul põhjust kahelda vastuste siiruses. Piiratud ajakirjaruumi tõttu esitan noppeid vestluse algusest, mis puudutas otseselt komisjoni tööd ja annab aimu nii süüdistuste kui ka vastuste laadist.

Lõpparuandest Joel Haukka: Eesti soovis algusest peale, et katastroofi põhjused oleksid teatud suunaga, ja see eesmärk saavutati. Kalle Pedak: Vastupidist kaalutlust Eesti poolt, et otsustage seda või leppige selles või teises kokku, seda pole küll olnud. Uno Laur: Kas kõik on sellega nõus? (Üheskoos: Jaa.) Minu käest on küsitud, kas president /Lennart Meri/ andis mingeid suunavaid näpunäiteid. Ma ainult informeerisin presidenti ja ta võttis mu informatsiooni teadmiseks, aga mingeid suuniseid ma temalt küll ei saanud. Priit Män nik: Kriminaalkohtus öeldaks selle peale, et see väide on paljasõnaline ja motiveerimatu. Joel Haukka: Estonia huku asjaolude lõpparuande osa, mis puudutab hukkumise põhjusi, saab õiglaselt nimetada desinformatsiooniks. Uno Laur: Mis me selle kohta ütleme? Jaan Metsaveer: Seda pole öelnud ükski erialaspetsialist. Kalle Pedak: Seda väidavad need, kes tehniliselt ja sisuliselt ei saa asjast aru ja kes ei ole näinud algmaterjale, millest lõpparuanne on tulnud. Peaks tutvuma ka lisadega, et näha, miks lõpparuanne on just selline koond, nagu see on. Uno Laur: Kas keegi on näinud või kuulnud midagi tõelisest kriitikast meie aruande kohta, mis oleks argumenteeritult ümber lükanud lõpparuande järeldused? Mida võib natukegi tõsiselt võtta: kellaaeg nihutati 15 minutit ettepoole, aga sündmuste käiguga oldi nõus. MEREMEES NR 2 2019 (304)

Kellaaeg võeti meremeeste ja kõigi reisijate keskmisena. Joel Haukka: Rootsi laevakaptenite ühing osales Rootsi poolses komisjonis nõuandjana, kuid lahkus 1995. a sügisel põhjendusega, et Eesti komisjoni liikmed olid liiga lähedalt seotud Eesti Merelaevandusega ja raport oli poliitiliselt mõjutatud, fakte eirav ning erapoolik. Priit Männik: Nad ei ole ühtki korda olnud komisjoni istungil. (Rootsi Laevajuhtide Liidu esimees Per Ringhagen kinnitas mulle, et liit ei osalenud, kuid komisjon küsitles teda kui enne „Estoniat“ sel liinil sõitnud „Nord Estonia“ kaptenit. – MV) Uno Laur: /Endine komisjoni esimees/ Andi Meister küsis mu käest, kas võtta Enn Neidre komisjoni liikmeks. Üt lesin talle, et mul ei ole midagi Neidre vastu, aga ta on Eesti Merelaevanduses tööl, sellest võib pahandus tulla. Hiljem tuligi. Joel Haukka: Estonia ehitanud laevatehase esindajaid ei võetud uurimiskomisjonis üldse jutule. Priit Männik: Kas keegi teab, et Saksa laevatehase esindajatega oleks komisjon keeldunud kohtumast? Tiit Kaurla: Mäletan, kuidas ma valmistasin teile ette väljasõidu laevatehasesse, kus pidi olema simuleerimine, aga see jäi ära ja nii te sinna ei sõitnud. Meie komisjon oleks ju sõitnud, kui Saksa laevatehas oleks vastu võtnud. Heino Jaakula: Kohtusime nendega Stockholmis ühel või kahel korral, kolm meest esindasid laevaehitajaid, meie poolt osales ka Heino Levald. Uno Laur: Ei mäleta ühtki juhtumit, kui laevatehas oleks soovinud kohtuda ja komisjon oleks öelnud, et ära tule. Me kohtusime Saksa laevaehitajatega, nii et see väide, et me oleme keeldunud, on vale. August Ingerma: Esimesel päeval olid sakslaste ettekanded ja järgmisel päeval oli komisjoni koosolek. Järgneb lk 34

Profile for Ajakiri Meremees

Meremees. VA Teataja. 2019 2/4  

Meremees. VA Teataja. 2019 2/4  

Advertisement